Edastuskiri

TARTU VALLAVALITSUS KORRALDUS Kõrveküla 16.04.2026 nr 501 Seisukoha võtmine Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu menetluse käigus ning avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine Tartu Vallavalitsus võttis oma 19.02.2026. a korraldusega nr 275 vastu Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu ning suunas avalikule väljapanekule. Planeeringu avalik väljapanek toimus 16.03.2026-29.03.2026 Tartu Vallavalitsuse kantseleis (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik) ning Tartu valla kodulehel. Selle aja jooksul laekusid kirjalik arvamused ning ettepanekud planeeringulahendusele. Kuna kõiki esitatud arvamusi ega ettepanekuid ei arvestatud, siis on vajalik korraldada avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Avalikul arutelul tutvustatakse avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab detailplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele detailplaneeringut käsitlevatele küsimustele. Enne avaliku väljapaneku algust esitasid oma arvamuse planeeringulahenduse kohta Rending OÜ (esitas arvamuse 11.03.2026) ning Sten Svetljakov (esitas arvamuse 14.03.2026). Planeerimisseaduse § 9 lg 2 kohaselt on igaühel õigus avaldada planeeringumenetluse ajal arvamust, mistõttu vald on ka need arvamused läbi vaadanud ning annab nende osas samuti seisukoha. Ettevõttele Rending OÜ kuuluvate maaüksuste (Tehnoringi tee ning Tehnoringi tee L1) kaudu on kavandatud planeeringualale juurdepääs. Avalikustamisel olnud planeeringulahenduse kohaselt oli planeeringu seletuskirjas märgitud, et planeeringualale mistahes rajatise ehitusloa väljastamise eelduseks on, et Tehnoringi tee L1 ning Tehnoringi tee on läbiprojekteeritud, teerajatistele on ehitusload väljastatud ning kokkulepped ehitamise teostamiseks on kinnistuomanike vahel sõlmitud. Rending OÜ andis oma 11.03.2026 esitatud arvamuses teada, et juurdepääsuservituudi lepingu tingimustes tuleb kokku leppida enne detailplaneeringu kehtestamist. Rending OÜ andis oma 08.04.2026 e-kirjaga teada, et võtavad oma 11.03.2026 esitatud arvamuse tagasi ning nõustuvad planeeringus välja toodud sõnastusega, mis puudutab Tehnoringi tee ning Tehnoringi tee L1 maaüksustele juurdepääsutee rajamist. Sten Svetljakovi poolt esitatud arvamus ning ettepanekud on kajastatud käesoleva korralduse lisas 1 koos avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ning arvamustega. Lisas 1 on kirjeldatud ka vallapoolset seisukohta esitatud arvamusele ning ettepanekutele.  Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja planeerimisseaduse § 9 lg 2 ja § 136, Tartu Vallavalitsus otsustab: 1. Võtta detailplaneeringu menetluse käigus ning avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste ja ettepanekute osas seisukoht vastavalt lisale. 2. Korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste ja valla seisukohtade tutvustamiseks avalik arutelu 04.05.2026 kl 16.00 Tartu Vallavalitsuses (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik)´. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jarno Laur Vallavanem Isabella Kelder Jurist vallasekretäri ülesannetes  Lisa 1. Seisukohad Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamuste koht Arvamuse Nr Esitatud arvamus või ettepanek Tartu Vallavalitsuse seisukohad esitaja Tarmo Telvar 1 Selgitame, et krundile Pos 39 on planeeringulahenduse kohaselt Kristel Uibo POS 39 alale on kavandatud terviserada koos puhkealade kavandatud avalikult kasutatav sõelmekattega ning valgustatud ja seiklusraja elementidega, mis kulgeb 16. eramukrundi terviserada. tagahoovide vahetus läheduses ning paikneb täielikult Looduskaitseseaduse (LKS) § 38. lg 5 kohaselt ei laiene ehitusekeeld Murisoo peakraavi (kuivenduskraav) 25 meetri laiuses kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja - ehituskeeluvööndis. Selline lahendus tekitab olulisi rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Seega Keskkonnaameti küsimusi nii õigusliku aluse, keskkonnamõjude kui ka luba ei ole vajalik avalikult kasutatava tee ning tehnovõrgu- ja rajatise elanike õigustatud huvide arvestamise osas. ehitamiseks. Selgitame, et detailplaneeringuga soovime kujundada Tärmi Palume selgitada: maaüksusele tervikliku ning kvaliteetse elukeskkonna, tagades ka  kas kavandatud tegevusteks ehituskeeluvööndis on turvalised ja mitmekesised liikumisvõimalused elanikele ning avaliku olemas Keskkonnaameti luba; ruumi kasutajatele. Krundile Pos 39 kavandatud terviserada loob  millistel alustel on vastav luba väljastatud; autodest eraldatud ning ohutu liikumisruumi jalakäijatele ning  palume esitada vastav luba koos keskkonnamõju jalgratturitele ning parandab ligipääsu rohealadele, soodustades hindamise dokumentatsiooniga; seeläbi ka tervislikumaid eluviise. Kraaviäärne ala on  millised on need kaalutletud põhjendused, miks on ehituspiirangutega, mistõttu ei ole see sobiv hoonestamiseks, kuid on vajalik rajada just 16. perekonna tagahoovi ja kasutatav ning sobilik erinevate liikumisteede ja puhkeala ehituskeeluvööndisse terviserada koos erinevate kavandamiseks. Ka LKS § 38 lg 5 võimaldab rajada avalikult terviserajal maapinnaga alaliselt ühendatud kasutatavaid teid ehituskeeluvööndisse. elementidega; Planeeringu seletuskirjas oli kirjeldatud ka võimalust, et terviseraja  kas on kaalutud alternatiivseid asukohti antud äärde kavandada seiklusrada, puhkekoht või muu seesugune rajatis. Tärmi planeeringualal ja Raadil tervikuna, mis Selle all on eelkõige mõeldud rajatisi, mis ei kvalifitseeru oluliselt vähem häiriksid kohalikke elanikke ja ei ehitustegevuse alla (nt: looduslähedased lahendused) Samuti nähti asuks ehituskeeluvööndis. Näiteks Tärmi ette täiendava haljastuse rajamise võimalus. planeeringuala idapoolne serv, mis ida poolt piirneb Hinnates veelkord krundi Pos 39 suurust ning sinna juba kavandatud täies ulatuses ärikinnistutega ja mis eraldatakse terviseraja ning valgustuse ruumivajadust, siis ilmselt ei jää kaitsehaljastusega. Lisaks puudub ehituskeeluvöönd täiendavateks rajatisteks ruumi, mistõttu planeeringu seletuskirjast ja rajatav terviserada koos erinevate eemaldatakse viited võimalikule seiklusrajale ning krundile Pos 39 seikluselementidega võib mõjutada 7. perekonda kavandatakse valgustatud terviserada koos täiendava haljastusega  mitte 16? ning pinkidega, mis ei takistaks tulevikus Murisoo peakraavi hooldust. Terviserada on kavandatud Murisoo peakraavi äärde, et kavandada alternatiivseid looduslikumaid liikumisvõimalusi elanikele. Murisoo peakraavi äärne ala on küll hoonestamiseks sobimatu, kuid võimaldab kavandada sinna avalikult kasutatava terviseraja. Sarnase kujunduslahendusega on kavandatud ka Kõrveküla alevikku jääv Murisoo peakraavi äärne jalgtee lõik, mis on kohalike elanike poolt väga hästi vastu võetud. 2. Planeeringu materjalidest ei selgu piisava täpsusega, Krundile Pos 39 on kavandatud vähemalt 2,5 m laiune sõelmekattega millised rajatised on kavandatud eramukruntide valgustatud terviserada. Terviseraja täpne lahendus selgub tagahoovide vahetusse lähedusse ning projekteerimise käigus. ehituskeeluvööndisse. Samuti puudub ülevaade nende Selgitame, et detailplaneeringus toodud tingimused on planeeringu mõjust elukeskkonnale. lennukõrguse tasemel. Planeeringuga pannakse paika lähtetingimused ehitusprojektide koostamiseks. See tähendab, et planeeringulahendus  milline on kavandatava terviseraja ja -rajatiste on üldistava iseloomuga ning täpsustub projekteerimise etapis. Seega konkreetne arhitektuurne lahendus; konkreetsed elemendid ning haljastuslahendus selgub projekteerimise  millised konkreetsed elemendid on kavandatud; käigus. See ei ole detailplaneeringu ülesanne  milline haljastuslahendus on sellele alale Krundile Pos 39 üldkasutatava ala välja ehitamisega ei kaasne planeeritud; olemasolevatele ega tulevastele elanikele täiendavat olulist mõju  milline on nende rajatiste mõju olemasolevatele ja müra või turvalisuses osas. Samuti ei kaasne terviseraja rajamisega ka tulevastele elanikele (sh müra, privaatsus, turvalisus olulist keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS § 22 koahselt on ja looduskeskkond); keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala  kuidas on tagatud, et mõju oleks minimaalne? keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kavandatud terviseraja näol on tegemist avaliku liikumisteega, mille kasutusintensiivsus on üldjuhul hajus ning ajas muutuv. Terviseraja kavandamisega ei kaasne inimeste püsivat viibimist elamute vahetus läheduses. Täiendavalt kavandatakse vastavalt võimalustele krundile haljastust, et vähendada võimalikke häiringuid. Planeeringuala asub  tiheasustusega alal ning avalikus ruumis liikumise võimaldamine on tavapärane osa elukeskkonnast. Uute planeeringualade puhul pöörame suurt tähelepanu avaliku ruumi loomise võimalustele, mis tuleb kasuks nii olemasolevate kui uute elanike liikumisharjumuste kujundamisele. Ka tänavaäärsed kergliiklusteed, mis kulgevad elamukruntide piiri ääres on avaliku kasutusega. 3 Leiame, et kavandatav vaba aja veetmise ala hakkab Võetud teadmiseks. Samas arvestades, et krundile Pos 39 ei otseselt ja ulatuslikult mõjutama vähemalt 16. Perekonna kavandata lähtuvalt laekunud tagasisidele enam muid rajatisi v.a. igapäevast elukeskkonda, kuna tegemist ei ole pelgalt valgustatud terviserada, siis on tegemist eelkõige liikumisteega. liikumisteega, vaid alaga, kus inimesed viibivad vabaaja veetmise eesmärgil pikemaajaliselt. See toob paratamatult Kavandatud terviserada parendab nii Tärmi detailplaneeringu ala kaasa olulise privaatsuse vähenemise, turvalisuse riskide elanike kui ka teiste lähipiirkondade elanike vaba- aja veetmise suurenemise, mürataseme kasvu ning negatiivse mõju võimalusi. looduskeskkonnale. Eeltoodut arvestades jääb ebaselgeks kavandatava terviseraja vajalikkus just POS 39 kinnistule. Kraaviäärne tervisrada võimaldab kergliiklejatele ohutut ning autodest eraldatud võimalust liikuda värskes õhus. Samuti  milline on kavandatava terviseraja vajadus ja suurendavad veeäärsete alade kasutusele võtmine avaliku ruumi lisandväärtus võrreldes olemasolevate ja kvaliteeti ning atraktiivsust. planeeritud liikumisteedega? 4 Arvestades, et planeerimismenetluse üks põhimõtteid Avalikult kasutava terviseraja kavandamine elanike ning teiste on erinevate huvide tasakaalustamine, ei ole avaliku ruumi kasutajate huvides, kellele tagatakse paremad arusaadav, mil määral on arvestatud nende 16. võimalused vaba aja veetmiseks. Terviserada kavandatakse ka perekonna huvidega, kelle elamute vahetusse valgustusega, et tagada kasutajate turvalisus. Valgustuse lähedusse terviserada koos seikluselementidega kavandamisel tuleb arvestada, et ei põhjustataks ülemäärast kavandatakse. valgusreostust.   kuidas on arvestatud olemasolevate Rähni tn ja tulevaste Tärmi arenduse elanike huvidega; Kavandatud sõelmekattega terviserada ei tolma sellisel viisil, et see  kas on kavandatud meetmeid privaatsuse ja võiks põhjustada ebamugavusi vahetus läheduses elavatele elanikele. turvalisuse tagamiseks;  kuidas on sõelmekattega kergliiklusteel tagatud, et Krundile kavandatakse võimaluse korral täiendavat haljastust, kuid see ei tolmaks ja ei tekitaks ebamugavusi vahetus arvestama peab haljastuse kavandamisel, et oleks tulevikus tagatud läheduses elavatele elanikele; juurdepääs tehnikale, et vajaduse korral Murisoo peakraavi hooldada.  kas planeeritakse kaitsehaljastust privaatsuse tagamiseks; Avalik jalgtee on loomulik osa elamupiirkonna planeeringust.  kas on kavandatud videovalve lahendus piirkonna Videovalvet kavandatud üldkasutatavale krundile Pos 39 ei ole turvalisuse tagamiseks? kavandatud. Tartu vald ei rakenda avalikel aladel (tänavaruum, pargialad) videovalvelt. 5 Täiendavalt tõstatame küsimuse ala edasise hoolduse Selgitame, et detailplaneering on üldisema tasemega, kus sätestatakse kohta. Sellise kasutusintensiivsusega ala eeldab regulaarset põhimõtted ala edasiseks arenguks detailplaneeringu tasemel ning ja süsteemset korrashoidu. Senine kogemus näitab, et planeeringuga pannakse paika lähtetingimused ehitusprojektide hooldustase ei pruugi olla piisav (nt Rähni tn 10 koostamiseks. Täpne hooldusplaan selgub projekteerimise käigus, kui mänguväljaku hooldus 2025. aastal, mil suveprioodil selgub täpne lahendus. Samuti on võimalik hooldust aja jooksul teostati 3x niitmist ja mänguväljakul asuv prügikast ajas korrigeerida vastavalt vajadusele. Kui märkate, et mõni üldkasutatav pidevalt üle) ala nagu näiteks Rähni tn 10 mänguväljak, mille ka näitena välja tõite, vajab tihedamat hooldust või on prügikastid täitunud arvatust Palume esitada: kiiremini, siis sellest tuleks valda teavitada, kes saab hooldusvajadust  POS 39 ala hooldusplaan; korrigeerida ning võtta kasutusele vastavad meetmed.  haljasalade niitmise sagedus;  Murisoo peakraavi pervede hooldussagedus, sest suveperioodil on see kuivenduskraav täielikult kinni kasvanud ca kuni 1,5 m umbrohu ja heinaga;  prügikoristuse korraldus ja sagedus;  talvise lumekoristuse korraldus? 6 Planeeritud terviserada lõpeb POS 25 juures ega moodusta Selgitame, et planeeritud terviserada lõpeb krundi pos 25 juures, kus terviklikku liikumislahendust, mis tekitab küsimusi selle see ühendub teiste kavandatud kergliiklusteedega moodustades funktsionaalsuse osas. seeläbi tervikliku ringlahenduse ning parendades elanike võimalusi vabas õhus aja veetmiseks. Palume selgitada:  miks ei ole terviserada kavandatud tervikliku Pos 26, Pos 27 ning Pos 1 eest ei ole kavandatud kergliiklusteed, ringlahendusena; kuna juurdepääs Jõhvi-Tartu-Valga tee äärsele kergliiklusteele on  miks ei ole seda ühendatud Jõhvi–Tartu–Valga kavandatud kruntide Pos 4 ja Pos 5 vahelt. maantee äärse kergliiklusteega kruntide POS 26, 27 ja 1 tagant nagu seda on tehtud teiste eramukruntide puhul. 7 Eraldi murekohaks on asjaolu, et terviseraja liiklus on Selgitame, et üldkasutatavate alade kasutamise puhul peavad ala kavandatud osaliselt läbi Rähni tn 10 asuva väikelaste kasutajad arvestama ka teiste kasutajatega. Kasutajad ei peaks jätma mänguväljaku. Tegemist on alaga, kus viibivad peamiselt väikelaste vahendeid tee peale ette, kus see võib takistada teistel väikelapsed vanuses 1- 7 eluaastat ning kus liikumine ja isikutel tee kasutamist vastavalt sihtotstarbele. Vankrid, jalgrattad ja tegevused on oma olemuselt ettearvamatud. Planeeringus muud vahendid on võimalik ka muru peale paigutada. Kui muret teeb välja toodud niinimetatud jalgteel seisavad väikelaste pinkide paigutus ning et jalad ulatuvad teele on võimalik pinke vankrid, laste jalgrattad, laste mänguasjad jne. Lisaks on liigutada teest mõnevõrra kaugemale. Selgitame ka asjaolu, et Rähni selle tee ääres pingid istumiseks ja need on asetatud tn 10 puhkeala lahendus on kavas üle vaadata, et tagada Tärmi selliselt, et istudes ulatuvad istujate jalad sellele teele. planeeringualale juurdepääs ka Rähni tn 10 maaüksuselt. Samuti liiguvad risti üle tee istuvate vanemate juurde Ümberehituse käigus vaadatakse eelpool nimetatud asjaolud üle ning lapsed (pilt mänguväljakust e-kirja manuses). tehakse puhkeala lahenduses vajalikud korrektuurid. Palume selgitada: Lahenduse kavandamise arvestatakse puhkeala kasutajate ohutuse tagamise vajadusega. Üldkasutatav ala kasutajad peavad arvestama • kuidas on lahenduse kavandamisel arvestatud üksteisega. Praktika on näidanud, et eri liikumisviiside harrastajad väikelaste ohutusega; saavad ruumi jagamisega edukalt hakkama. Kergliikuriga, mis liigub • kuidas tagatakse ohutus olukorras, kus samas kiiremini kui 25 km/h ei ole lubatud kergliiklusteedel sõita. mänguväljaku ruumis liiguvad jalakäijad,  jalgratturid, koertega jalutajad, tervisejooksjad ja elektrilised kergliikurid, mille kiirused Eesti Rähni tn 10 maa-ala lahendus vaadatakse üle, kui hakatakse Tärmi liiklusruumis võivad kohati ulatuda kuni 100 km/h; maaüksuse planeeringut realiseerima. Eesmärk tagada kasutajate • kas on plaanis mänguväljakul mängivad lapsed ja turvalisus ning sidus puhkealade võrgustik (sh jalgteede võrgustik). nende vanemad turvaliselt eraldada plaanitavast mänguväljakut läbivast kergliiklusteest, sest Rähni tn 10 asuv mänguväljak on üldkasutatav, mis tähendab et seda olemasolevat mänguväljaku teed ei ole selleks võivad kasutada kõik soovijad s.h Koidu elamupiirkonna või turvaline kasutada ühelgi liiklejal ja lisaks kasutavad Kõrveküla aleviku elanikud. Tärmi maaüksuse planeeringuga on seda teed lapsed ka mängimiseks; kavandatud ka üks üldkasutatava maa krunt Pos 39 ning üks • kas Rähni tn 10 mänguväljak on planeeritud ühiskondlike ehitiste maa krunt Pos 38. Krundile Pos 38 on võimalik teenindama kogu Rähni ja Tärmi elanike lapsi (koos vajadusse korral kavandada ka üldkasutatav puhkeala koos Tärmi planeeringuga ja Rähni tn elanikega kokku mänguväljakuga. võimalik ca 100 perekonda). Olemasoleval mänguväljakul on kaks kiike, üks 180x 180 cm Juhime tähelepanu, et antud piirkonnas saab hoonestustihedus olema liivakast, üks ronimiselement ja üks väiksemat sorti suhteliselt hõre ja seega ka elanike arv planeeritaval territooriumil karusell; (võrreldes näiteks korterelamu piirkondadega). Ka avaliku ruumi kasutus ühes asukohas jalakäijate ja kergliiklejate poolt saab olema  kas Tärmi planeeritavasse arendusse tuleb eraldi pigem tagasihoidlik kui massiline. Vastav eeldus põhineb Tartu valla laste mänguväljak väikelastele vanuses 1- 7 aastat, teiste välja ehitatud uuselamupiirkondade kogemusel, kus ei ole sest hetkel jääb see arusaamatuks, kuna tekkinud korduvaid konflikt avaliku ruumi kasutajate vahel. planeeringust ei tule välja, mida täpsemalt POS 38 ühiskondlikule maale on plaanitud rajada? 8 Lisaks on seletuskirjas märgitud, et sama Rähni tn Selgitame, et planeeringulahenduse kohaselt on kavandatud 10 mänguväljaku kaudu on kavandatud Päästeametile alternatiivne juurdepääs Rähni tn 10 maaüksuse kaudu. päästeteenistuse juurdepääs, mis suurendab Selleks et seda sellisel viisil kasutada on vajalik Rähni tn 10 krundil täiendavalt ohuriske väikelastele. Samas on olev jalgtee osaliselt ümber ehitada. Lahenduse muutmisel pööratakse planeeringus ette nähtud ka alternatiivne tähelepanu tõstatatud teemadele ning tagatakse kasutajate ohutus. päästeteenistuse juurdepääs Jõhvi- Tartu- Valga mnt äärest. Rähni tn 10 kinnistu kaudu on kavandatud alternatiivne juurdepääs, et tagada Päästeametile võimalikult head võimalused õnnetuse korral Palume selgitada: sündmuskohale jõudmiseks. Ka Jõhvi-Tartu-Valga mnt äärde on  millistel põhjustel on Rähni tn 10 mänguväljak näidatud Päästeametile varutee ligipääsu tagamiseks.  toodud ühe alternatiivina kavandatud päästeteenistuse juurdepääsuks, võttes arvesse, Selleks, et päästeautod saaksid kasutada vajaduse korral Rähni tn 10 et juurdepääs toimuks tulevikus läbi maaüksust juurdepääsuna Tärmi maaüksuse osaala planeeringualale olemasoleva kitsa mänguväljaku; on vajalik Rähni tn 10 maaüksusel asuvat jalgteede osa ümber  miks ei ole otsustatud kasutada teist väljapakutud ehitada. Projekteerimise käigus hinnatakse erinevaid mõjusid ning lahendust, mis jääb Jõhvi-Tartu-Valga mnt äärde; rakendatakse vajaduse korral vastavaid leevendavaid meetmeid.  kuidas on hinnatud Rähni tn 10 lahenduse mõju mänguväljakul viibivatele laste ja nende vanemate Juhime tähelepanu, et Päästeametile täiendava juurdepääsu võimaluse turvalisusele. loomine piirkonnas töötab kahte pidi. On kasulik nii Tärmi DP ala uutele elanikele kui ka Rähni tn praegustele elanikele. 9 Kokkuvõtvalt leiame, et kavandatud terviserada Võetud teadmiseks. Eelpool on selgitatud ning põhjendatud koos teadmata seikluselementidega, selle vajalikkus planeeritud lahenduse sisu ning sobivust antud piirkonda. ja terviseraja liikumislahendused ei ole piisavalt põhjendatud ega läbi mõeldud ning toob kaasa olulisi negatiivseid mõjusid olemasolevatele ja tulevastele Rähni ja Tärmi elanikele, sealhulgas suurendab oluliselt riske väikelaste turvalisusele ja ka kergliiklusteed kasutavatele inimestele. Juhul, kui Tärmi maaüksuse detailplaneering kehtestatakse muutmata kujul ning elanike seisukohti arvesse võtmata, jätavad Rähni tänava elanikud endale õiguse Tärmi maaüksuse detailplaneering vaidlustada. Roland Rulli 10 Planeeringu materjalidest nähtub mitmeid olulisi Planeeringu seletuskirja täiendatakse ehituskeeluvööndiga õiguslikke ja sisulisi vastuolusid, mis seavad seonduvalt. Planeeringu seletuskirja lisatakse ehituskeeluvööndisse kahtluse alla detailplaneeringu õiguspärasuse ning kavandatud tegevuse kirjeldus ning ulatus. Selgitame, et vastavuse kehtivatele õigusaktidele. ehituskeeluvööndisse kavandatakse 2,5 laiune avaliku kasutusega valgustatud terviserada ning võimaluse korral täiendavat haljastust. Esiteks ei ole selge, kas ja millises ulatuses Ehituskeeluvööndisse ei kavandata seiklusrada või muid taolisi kavandatakse ehitustegevust ehituskeeluvööndis. rajatisi (vt. ka selgitus eespool). Planeeringu materjalides viidatakse ehituskeeluvööndi olemasolule, kuid puudub üheselt Ehituskeeluvööndit ei ole kavas vähendada. LKS § 38 lg 5 kohaselt ei arusaadav käsitlus selle kohta, kas ehitus toimub ka laiene ehitusekeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud nimetatud vööndis. Samuti ei selgu, kas tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Seega ehituskeeluvööndit on kavandatud vähendada ning Keskkonnaameti luba ei ole vajalik avalikult kasutatava tee ning kas selleks on saadud Keskkonnaameti nõusolek tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks. vastavalt Looduskaitseseaduse §-le 40. Nimetatud asjaolude ebaselgus seab kahtluse alla planeeringu Sama võimalus on kavandatud ka teistele Murisoo peakraaviga vastavuse Looduskaitseseadusele. piirnevatele kinnistutele nt: Kõrveküla alevikus asuvad Sopaku tn 1, Sopaku tn 3, Sopaku tn 5, Kõrve tn 25, Kõrve tn 23, Kõrve tn 21, Lisaks tekib küsimus võrdse kohtlemise põhimõtte Kõrve tn 19. Nimetatud kinnistutele on samuti kavandatud Murisoo järgimisest. Kui detailplaneeringuga võimaldatakse peakraavi äärde sõelmekattega terviseraja osad. Selline lahendus on ehituskeeluvööndi vähendamine või sisuliselt kavandatud läbi detailplaneeringute. Terviseraja osad on välja ehitamine ehituskeeluvööndisse, siis millisel alusel ehitatud ning piirkonna elanike poolt väga hästi vastu võetud. ei laiene sama võimalus teistele Murisoo peakraaviga piirnevatele kinnistutele? Sarnases Selgitame, et ehituskeeluvööndisse ei saa määrata ehitusõigust uute olukorras olevate kinnistute erinev kohtlemine vajab hoonete rajamiseks, kuid LKS võimaldab ehituskeeluvööndisse selget ja õiguslikult põhjendatud selgitust. kavandada avalikke teid ning tehnovõrke ja -rajatisi, kui see on ette nähtud kehtestatud detailplaneeringuga. Detailplaneeringus on roheala kavandatud ehituskeeluvööndisse, kuigi arendajal lasub Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tartu valla kohustus rohealasid planeerida sõltumata sellest üldplaneeringuga. Üldplaneeringus näidatud võimalik looduslik piirangust. Selline lahendus viitab lihtsama puhverala elamute ja tootmisalade vahel kavandatud ala ei ole osa vastupanu tee valimisele, kus roheala sh planeeringualast. Tegemist on planeeringuala välise alaga. kegliiklustee ja tänavavalgustus paigutatakse alale, Üldplaneeringus märgitud tootmisala ei ole välja arendatud. mis on niigi ehituspiiranguga hõlmatud, selle Puhverhaljastus on mõistlik ning otstarbekas kavandada koos asemel et kavandada see ehituskeeluvööndist tootmisala arendamisega, kui on täpsemalt teada missugused väljapoole. Seetõttu ei ole tagatud ei ettevõtted alal paiknevad ning mis häiringuid võivad nende ehituskeeluvööndi kaitse-eesmärkide täitmine ega tegevusega kaasneda. Planeeringust huvitatud isik on andnud teada, sisuline lisandväärtus avalikule ruumile, kuna et rajab väljapoole planeeringuala täiendavat haljastust kavandatud roheala ei kujuta endast täiendavat planeeringulist elamupiirkonna ning tootmisala vahelisele alale. kvaliteeti, vaid kattub juba kehtiva piirangualaga. Jääb arusaamatuks, kuidas erineb detailplaneeringu lahendus oluliselt Samuti ei ole detailplaneeringu lahendus kooskõlas Tartu Vallavalitsuse 09.05.2024 korraldusega nr 564 algatatud kehtiva valla üldplaneeringuga. Üldplaneering näeb esialgsest lahendusest, mille kohaselt ei olnud kergliiklusteed ega ette loodusliku puhverala elamute ja tootmisalade tänavavalgustust kavandatud Murisoo kraavi äärde. Detailplaneeringu vahele, kuid detailplaneeringuga ei ole sellist lähteülesandes joonisel 2 on välja toodud üldplaneeringu kohased lahendust tagatud. Puhverala realiseerimine on võimalikud planeeritavad kergliiklusteed, mitte antud jäetud määramata tulevikku, mis ei taga detailplaneeringuga kavandatavad kergliiklusteed. Detailplaneeringu üldplaneeringu eesmärkide täitmist. koostamise käigus täpsustub planeeringuala kergliiklusteede võrgustik, mida antud juhul ka tehtud on. Detailplaneeringu lahendus erineb oluliselt Tartu Vallavalitsuse 09.05.2024 korraldusega nr 564 Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna algatatud esialgsest lahendusest, mille kohaselt ei kavandatud tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Selles osas olnud kergliiklusteed ega tänavavalgustust on vald küsinud seisukohta ka asjaomastelt asutustelt sealhulgas kavandatud ehituskeeluvööndisse. Planeeringu Keskkonnaametilt ning asjaomased asutused on nõustunud menetluse käigus on nimetatud objektid paigutatud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega. piiranguga alasse, kuid ei ole selgitatud, millisel Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ning alusel selline muudatus tehti, ega hinnatud selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldus mõju ehituskeeluvööndi eesmärkidele. Samuti ei ole on lisatud planeeringumaterjalide hulka, kus on võimalik nendega põhjendatud, miks ei ole säilitatud esialgset tutvuda. lahendust, kus kergliiklustee paiknes väljaspool ehituskeeluvööndit. Planeeringu koostamise käigus on arvestatud asjaoluga, et planeeringuala asub maaparandussüsteemi alal ning sellest lähtuvalt Käesoleval juhul tekitab küsimusi ka on planeeritud ka vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks. keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata Planeeringulahenduse on kooskõlastanud Maa- ja Ruumiameti jätmine. Arvestades planeeringu mahtu, maaparanduse osakond. ehituskeeluvööndi olemasolu ning tootmisalade lähedust, ei ole piisavalt põhjendatud, miks KSH algatamist ei peetud vajalikuks. Arvestades, et Ehituskeeluvööndisse kavandatakse avalikult kasutatavad planeeringuala paikneb maaparandussüsteemi alal, terviserada koos välisvalgustusega. Ruumi olemasolul tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju kavandatakse võimaluse korral ka täiendavat haljastust ja võib- veerežiimile ja maaparandussüsteemi toimimisele; olla ka mõned pingid puhkamiseks. vastava analüüsi puudumine seab kahtluse alla keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata Konkreetsematele küsimustele, mis on esitatud on vastatud ka jätmise põhjendatuse. eespool. • Kas ja millises ulatuses kavandatakse ehitustegevust ehituskeeluvööndis? • Kui ehitus toimub ehituskeeluvööndis, siis millisel õiguslikul alusel on see lubatud? • Kas piiranguvööndeid on kavandatud vähendada ning kas selleks on saadud Keskkonnaameti nõusolek (LKS § 40)? • Kas sama võimalus laieneb ka teistele Murisoo peakraaviga piirnevatele kinnistutele? • Kui ei laiene, siis kuidas on põhjendatud erinev kohtlemine sarnases olukorras olevate kinnistute suhtes? • Miks on roheala kavandatud ehituskeeluvööndisse, kuigi arendajal on kohustus rohealasid planeerida sõltumata sellest piirangust? • Milles seisneb kavandatud roheala sisuline lisandväärtus, kui see kattub olemasoleva ehituspiiranguga alaga? • Kas ja millisel menetlusetapil on nende muudatuste osas kaasatud asjakohased asutused, sh Keskkonnaamet? • Miks ei ole säilitatud esialgset lahendust, kus kergliiklustee paiknes väljaspool ehituskeeluvööndit? • Kuidas on detailplaneering kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, mis näeb ette loodusliku puhverala elamute ja tootmisalade vahele? • Miks ei ole puhverala detailplaneeringuga tagatud ning millele tugineb selle edasi lükkamine määramata tulevikku? • Millele tuginedes jäeti keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, arvestades planeeringu mahtu, ehituskeeluvööndi olemasolu ja tootmisalade lähedust? • Kas ja milliseid alternatiivseid lahendusi on planeeringu menetluses analüüsitud? Sten 11 Kõnnitee Murisoo kraavi äärde Krundile Pos 39 kavandatud terviserada loob autodest eraldatud Svetljakov ning ohutu liikumisruumi jalakäijatele ning jalgratturitele ning Pean mittevajalikuks kavandada kõnniteed Murisoo parandab ligipääsu rohealadele, soodustades seeläbi ka kraavi äärde. Lahendus vähendaks elanike tervislikumaid eluviise. Kraaviäärne ala on ehituspiirangutega, privaatsust Rähni tn osas ning võib suurendada mistõttu ei ole see sobiv hoonestamiseks, kuid on kasutatav ning turvariske ja kuritegevuse tõenäosust. sobilik erinevate liikumisteede kavandamiseks. Soovitan jätta kavandatud kõnniteeala lihtsalt Terviserada kavandatakse viisil, mis võimaldab Murisoo peakraavi niidetavaks haljasalaks, mida vajadusel saab puhastamist Tärmi maaüksuse poolselt küljelt, vaatamata sellele kasutada transpordi- ja hooldustehnika liikumiseks on ka Rähni tn elanikel kohustus hoida Murisoo peakraavi äärne Murisoo peakraavi hooldamisel. Rähni tänava ala vaba, et vajaduse korral saaks ka sealt poolt kraavi hooldada. poolsel kraavikaldal on mitmeid suuri puid ning elanike rajatud kõrghaljastust. Oleks ebamõistlik Teeme planeeringusse täienduse, mille kohaselt lisatakse sinna seda rikkuda, kui kraavi saab puhastada Tärni- sõnastus: Terviseraja kavandamisel tuleb selgitada välja, kas on poolselt küljelt. Miks ei ole lahendatud kõnniteed mõistlik enne terviseraja ehitamist teha kraavi puhastustöid, rajatavate hoonete ees, kus ka päriselt inimesed vajadusel sobitada terviseraja ehitamine kokku kraavi liiguksid puhastustöödega. 12 Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine Planeeringus on üldpõhimõttena esitatud soovitus säilitada võimalikult palju olemasolevat heas seisukorras olevat Tärni maaüksusel kasvab mitmeid ilusaid ja kõrghaljastust. Viidatud puu Pos 23 ja Pos 24 piiril on ka elujõulisi puid, mis pakuvad silmailu ja loovad planeeringulahenduse kohaselt märgitud kui võimalusel säilitatav. loomuliku privaatsuse. Palun kaaluda kruntide Lisaks toome välja, et planeeringuga on ette nähtud kavandada jagamist selliselt, et võimalikult paljud puud piirkonda täiendavalt haljastust. säiliksid. Näiteks positsioonide 23 ja 24 vahel kasvab suur puu, mis jääb hetkel täpselt kruntide Planeeringulahenduse kohaselt vähemalt 40% iga planeeritud piirile ja liiga lähedale kavandatavatele hoonetele. elamukrundi pinnast peab olema haljastatud ning vähemalt 10% Kuidas on vallal kavandatud puude säilitamise üle krundi pinnast peab olema kõrghaljastusega. Samuti kavandatakse kontroll ja millises mahus on planeeritud puid täiendavalt haljastust krundile Pos 39 ning planeeritud tänavatele. säilitada? Lugedes esialgset vastust sellele Täiendava haljastuse täpne paiknemine lahendatakse küsimusele, saan aru, et vald annab puude projekteerimisel. säilitamise hindamise planeeringu koostajale. See ei  tundu mõistilik. 13 Rattaringluse rattahoidla lisamine piirkonda Palute kaaluda võimalust lisada piirkonda Tartu rattaringluse rattahoidla, kuna lähimad olemasolevad jaamad asuvad kaugel. Palun kaaluda võimalust lisada meie piirkonda Tartu Rattaringluse ratta hoidla rajamine saab toimida koostöös Tartu rattaringluse rattahoidla – kas Tärni maaüksusele linnaga ning vastavalt valla eelarveliste vahendite olemasolule. või näiteks Rähni tänava algusesse. Hetkel lähimad Võtame ettepaneku teadmiseks ning märgime, et vajaduse ning hoidlad asuvad Kõrvekülas ja Selveri juures. vahendite olemasolu korral on võimalik piirkonda kavandada Nendeni jõudmine võtab jalgsi vähemalt 15 minutit, rattaringluspunkt ka juhul kui planeeringusse ei ole seda märgitud. mis on hommikuse tipptunni ajal ebamugav ja Seega puudub otseselt vajadus planeeringulahendust selles osas ajakulukas. täiendada. Oluline on, et vallal oleks reservis olemas vajalik ruum, kuhu seda rajada kui selle rajamine otsustatakse. Antud planeeringulahendus näeb ette üldkasutatavate alade olemasolu, kuhu on vajaduse korral võimalik hiljem rattaringluse jaam ehitada. 14 Ühiskondlik hoone – vajadus ja mõju Arvestades Tartu valla kasvavat elanikkonda on oluline kavandada ka ühiskondlike ehitiste tarbeks vajalikku maad, kuhu oleks Milline ühiskondlik hoone on planeeritud Tärni võimalik kavandada avaliku funktsiooniga hooneid, et vald maaüksusele? Kuidas on arvestatud müra, suudaks pakkuda vajalikke teenuseid oma elanikele. Antud privaatsuse ja parkimisega? Kas sellise hoone järele planeeringumenetluse raames reserveeritakse vaid maa on üldse vajadust või piisaks näiteks ühiskondlike ehitiste tarbeks. Konkreetse hoone funktsioon ja mänguväljakust või seikluspargist, mis teeniks lahendus ei ole teada. paremini piirkonna elanikke? Kui selgub kavandatava hoone funktsioon ning hoonet asutakse projekteerima lahendatakse projekteerimise käigus ka vajalikud parkimise, müra ja muude võimalike häiringutega seotud probleemkohad. Ehitusloa menetluses hinnatakse ning analüüsitakse võimalikke kaasnevaid mõjusid ning kavandatakse vajaduse korral leevendavad meetmed. Kinnistule on võimalik kavandada vaid sellise funktsiooniga hooneid, mille jaoks on kinnistu ka vajaliku suurusega, s.t. et kogu parkimine ning teenindav taristu peab mahtuma ära vastavale kinnistul  15 Detailplaneeringu koostamisel on planeerinud Rähni tn 10 olemasoleva avaliku ruumi lahendust on vajalik pääste varu ligipääsu Rähni tn mänguväljaku kaudu, ümber ehitada selleks, et taga päästeautodele vajaduse korral see ei tundu väga realistlik, kas antud ligipääs juurdepääs Tärmi maaüksuse detailplaneeringu alale. vastab tingimustele või planeeritakse ka selle ala ümberehitust? Annika 16 Detailplaneeringus esitatud arhitektuursed Selgitame, et detailplaneeringu ülesanne on määrata ehitusõigus ja Laidroo tingimused ei ole piisava detailsusega. peamised arhitektuursed tingimuse, kuid mitte anda täpset arhitektuurset lahendust. Detailplaneering annab üldised Planeeringu lähteülesandes on selgelt toodud, et põhimõtted edasiseks ehitustegevuseks ning täpne lahendus selgub arhitektuursete tingimuste detailsus peab tagama projekteerimise etapis. kaasaegse ja kvaliteetse piirkonna kujunemise. Käesoleval juhul ei ole see eesmärk täidetud. Planeeringuga on määratud järgmised arhitektuursed tingimused: Samuti puudub kohustuslik ehitusjoon. lubatud ehitisealune pind, hoonete arv ja tüüp, hoonete lubatud kõrgus, lubatud katusekalde vahemik, lubatud katuse tüüp, lubatud katusekatte ning välisviimistlusmaterjalid. Need tingimused on piisavad tagamaks kaasaegset ning kvaliteetset piirkonda ning annab edasised juhtnöörid projekteeerimiseks. Kohustusliku ehitusjoone määramine antud detailplaneeringuga ei olnud kohustuslik. Planeeringu lähteülesandes oli välja toodud, et määrata vajadusel planeeringuga. Planeeringumenetluse käigus antud vajadust ei tuvastatud. 17 Detailplaneering näeb ette pääste varuligipääsu läbi Eelpool on vastatud seoses Päästeametile juurdepääsu tagamisega. Rähni 10 mänguväljaku ala. Arvestades planeeringuala paiknemist on vajalik kavandada Päästeametile täiendavaid uusi juurdepääsuteid. Selleks, et Lähteülesandes on samas toodud, et tuleb arvestada Päästeamet saaks vajaduse korral planeeringualale läbi Rähni tn Rähni tn 10 mänguväljaku projektlahendusega ning 10 maaüksuse, tuleb Rähni tn 10 maaüksusel asuv avaliku ruum tagada jalgtee ühendus. Mänguväljak on tänaseks mõnevõrra ümber ehitada. välja ehitatud koos haljastusega ning olemasolev lahendus ei võimalda päästeautode ligipääsu - kõnnitee on kurviline, kitsas, haljastus jääb ette.  DP seletuskiri: Kergliikluse ühendus Kõrveküla-Tartu kergteega ning Rähni tn 10 asuva mänguväljakuga on planeeritud 3,5 m laiune, mis võimaldab ka päästeteenistuse varujuurdepääsu ning tuleb rajada päästeteenistuse nõuetele vastavana, sh vajadusel tuleb nõuetele vastavalt ümber ehitada ka Rähni tn 10 asuv olemasolev tee. Antud mänguväljak on rajatud Rähni tänava arenduse käigus ning kasutusel kohalike elanike poolt. Mis alusel on mõistlik uut mänguväljakut ümber kavandada, kui selgelt on lähteülesandes välja toodud, et tuleb olemasolevaga arvestada. Kuidas kohalikud saavad kindlad olla, et lahendus ei halvene. Palun selgitada, kuidas on planeeringus ette nähtud pääste ligipääsu tegelik toimimine selles olukorras. 18 Palun täpsustada, kui DP ei täpsusta ühikondliku Antud planeeringumenetluse raames reserveeritakse vaid maa hoone olemust ega lahendusi, siis mille alusel saab ühiskondlike ehitiste tarbeks. Konkreetse hoone funktsioon ja avaldada arvamust selle planeeringu või tulevikus lahendus ei ole teada. Kui selgub kavandatava hoone funktsioon ehitatava hoone kohta? ning hoonet asutakse projekteerima lahendatakse projekteerimise käigus ka vajalikud parkimise, müra ja muude võimalike Kuidas lahendatakse kergliiklusteede ülekäikude häiringutega seotud probleemkohad. Ehitusloa menetluses turvalisus arvestades järsku kurvi ning hinnatakse ning analüüsitakse võimalikke kaasnevaid mõjusid ning ühiskondlikku hoonet, mis suurendab liiklust antud kavandatakse vajaduse korral leevendavad meetmed. Kinnistule on piirkonnas. võimalik kavandada vaid sellise funktsiooniga hooneid, mille jaoks on kinnistu ka vajaliku suurusega, s.t. et kogu parkimine ning teenindav taristu peab mahtuma ära vastavale kinnistul 19 Palun selgitada, millisel viisil on ette nähtud Eelpool on antud teemat puudutavatele küsimustele vastatud. kraaviäärse ala kujundamine ja väljaehitamine (sh Selgitame, et LKS § 38 lg 5 kohaselt ei laiene ehitusekeeld  haljastus, juurdepääsud, võimalikud tehnilised kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja - lahendused). Terviserada on ette nähtud koos rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Seega Keskkonnaameti valgustusega. Kuidas seda saab välja ehitada kraavi täiendavat luba ei ole vajalik avalikult kasutatava tee ning ehituskeelualasse? Kui teisel pool kraavi on tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks. kinnistud kraavi teljeni ja pole lubatud piirdeaeda rajada, siis kuidas teavitatakse terviseraja kasutajat Tavapärase praktika kohaselt ei teavita vald eraldiseisvalt eramaade teisel pool kraavi olevast eramaast? Kuidas annab olemasolust. Kavandatav terviserada pakub elanikele täiendavaid tagahoovide vahel olev terviserada positiivse võimalusi vabas õhus liikumiseks, eemal autoliiklusest ning sellega kogemuse kasutajale? Kuidas tagatakse turvalisus kaasnevatest häiringutest. Terviserada kavandatakse sarnasel seal? Selline lahendus ei ole tänapäevase põhimõttel nagu on kavandatud Kõrveküla alevikus asuvatel planeerimistavaga vastavuses. See mitte ei lisa Pihlaka tn 17, Kõrve tn 25, Kõrve tn 21, Kõrve tn 19 maaüksustele. kvaliteeti, vaid vähendab. Teen ettepaneku lahendada terviserada kas LO kinnistu alas või Leiame, terviseraja kavandamine planeeringus näidatud viisil on laiendada tänavaala keskosas, mis tekitaks loogilise kooskõlas tänapäevase planeerimistavaga. Kaasaegses ruumilises ringliikumise keskkonnas, kus on juba valgustus planeerimises kasutatakse ehituspiirangutega alasid (nt planeeritud. veekaitsevööndid ja kraaviäärsed alad) sageli avaliku ruumi ja liikumisteede kavandamiseks, et tagada nende alade otstarbekas kasutus. Terviseraja rajamine kraavi äärde on ruumiliselt loogiline lahendus, kuna tegemist on hoonestamiseks mittesobiva, kuid liikumisteeks ja rekreatsiooniks hästi sobiva alaga. See võimaldab tagada jalakäijatele ja kergliiklejatele ohutu, autoliiklusest eraldatud liikumisvõimaluse. Samuti toetab tervislike eluviiside edendamist ning igapäevast liikumist. Ettepanekut terviserada kavandada üldplaneeringu kohasele looduslikule alale ei arvestata. Nimetatud looduslik ala on eelkõige mõeldud puhverhaljastuse alaks, kuhu inimesi ei tahaks suunata.. 20 Planeeringus on tupiktänava ümberpööramisala Planeeringus ei ole tupiktänava ümberpööramisalale kavandatud osaliselt lahendatud parkimisena. Sellisel juhul parkimist. tekib küsimus, kuidas on tagatud pääste- ja teenindussõidukite ümberpööramise võimalus olukorras, kus parkimiskohad on hõivatud. Planeeringulahendus ei tohiks sellist olukorda üldse  tekitada 21 Palun selgitada, miks idapoolne LO ala ei ole Üldplaneeringus märgitud tootmisala ei ole välja arendatud. kaasatud detailplaneeringu koosseisu ning miks ei Puhverhaljastus on mõistlik ning otstarbekas kavandada koos ole sealt ette nähtud võimalikke ligipääse tootmisala arendamisega, kui on täpsemalt teada missugused tänavatele. Kuidas vald lahendab selle ala ning ettevõtted alal paiknevad ning mis häiringuid võivad nende kuidas on ligipääsud sellele alale, kui kõik tegevusega kaasneda. võimalikud ligipääsud on lahendatud tupiktänavatena Planeeringust huvitatud isik on andnud teada, et rajab väljapoole planeeringuala täiendavat haljastust kavandatud elamupiirkonna ning tootmisala vahelisele alale.  TARTU VALLAVALITSUS Terviseamet [email protected] Päästeamet Meie: 20.04.2026 nr 7-1/48-1 [email protected] Transpordiamet [email protected] Maa- ja Ruumiamet [email protected] Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustest ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine Tartu Vallavalitsus võttis oma 19.02.2026. a korraldusega nr 275 vastu Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu ning suunas avalikule väljapanekule. Planeeringu avalik väljapanek toimus 16.03.2026-29.03.2026 Tartu Vallavalitsuse kantseleis ning Tartu valla kodulehel. Selle aja jooksul laekusid kirjalikud arvamused ning ettepanekud planeeringulahendusele. Tartu Vallavalitsus on vaadanud läbi esitatud arvamused ja ettepanekud ning võtnud oma 16.04.2026. a korraldusega nr 501 seisukoha esitatud ettepanekute osas (vt. lisa 1). Samuti teavitame, et Tartu Vallavalitsus korraldab Tartu Vallavalitsuses (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik) 04.05.2026 algusega kl 16.00 avaliku arutelu Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste ning oma seisukohtade tutvustamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Teetsmann planeeringute spetsialist Lisa: 16.04.2026 Korraldus Tärmi mü osaala DP avaliku väljapaneku tulemused.asice 5309 9192 [email protected] Haava tn 6 AS SEB Pank Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005 60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424