Pöördumine

Terviseamet Meie 07.07.2023 nr 1.2-2/92-1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Arvamuse avaldamine eelnõule Sotsiaalministeerium esitab arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri 11. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ ning tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ muutmise määruse eelnõu. Palume arvamus anda kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Eesti Psühholoogide Liit Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Logopeedide Ühing Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit Eesti Kliiniliste Logopeedide Selts Eesti Füsioterapeutide Liit Tervisekassa Eesti Arstide Liit Eesti Tegevusterapeutide Liit Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Vootele Veldre [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 28.06.2023 MINISTRI MÄÄRUS Nr Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ ning tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ muutmise määruse eelnõu Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 43 lõike 5, § 264 lõike 2 ja § 593 lõike 22 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruses nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „tervishoiutöötajate“ tekstiosaga „, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute“; 2) paragrahvi 7 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse põrast sõna „farmatseudi“ tekstiosaga „ning tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa andmisega seotud tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku ja erakorralise meditsiini tehniku“; 3) paragrahvi 7 lõike 9 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) tegevusloa alusel tervishoiuteenuseid osutava tervishoiutöötaja, sealhulgas iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamisel konsulteeriva arsti ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku ees- ja perekonnanimi, kutse- või eriala, tervishoiutöötaja registreerimiskood ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku unikaalne identifikaator ning kõigi eelnimetatud töötajate tööle asumise ja töölt lahkumise kuupäev;“; 4) paragrahvi 7 lõike 9 punktist 9 jäetakse välja tekstiosa „üld- ja eriarstiabi tegevusloa korral“; 5) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „punktis 12“ tekstiosaga „ja lõike 2 punktides 1–5“. 6) paragrahvi 14 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:  2 „(1) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu järgmistele tervishoiutöötaja, proviisori, farmatseudi, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku, tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku, perearsti nimistu või tegevusloa andmetele:“; 7) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) registreerimiskood ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku unikaalne identifikaator;“. § 2. Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ muutmine Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruses nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus“; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja tervishoiuteenuse osutamisel osalemise kord. (2) Määrusega kehtestatakse tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääsu ulatus. (3) Määrust kohaldatakse tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutele ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevatele isikutele.“; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punktist 11 jäetakse välja sõna „kliinilise“; 4) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1, 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 3 lõiked 1–21 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1, 3 ja 7, lõike 2 punktides 2–6 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud isikutele võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele. (2) Käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktides 2–6 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõike 6 punktides 1 ja 3 nimetatud isikutel puudub õigus töödelda järgmisi tervise infosüsteemi edastatavaid dokumente: 1) surmateatis; 2) surma põhjuse teatis; 3) perinataalsurma põhjuse teatis. (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele võimaldatakse ligipääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele, kui nimetatud isikute andmed on seotuna tervishoiuteenuse osutaja tegevusloaga kantud tervishoiukorralduse infosüsteemi.“. § 3. Määruse jõustumine  3 Määrus jõustub 1. oktoobril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ ning tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikogu võttis 2022. aasta septembris vastu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatused. Seadusemuudatuse kohaselt on füsioterapeudid, kliinilised psühholoogid ja logopeedid alates 01.10.2023 võrdsustatud tervishoiutöötajaga, kui nad osutavad ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Selle määrusega ajakohastatakse seaduse muutumisest tulenevalt kahte TTKS-i rakendusakti. Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses täpsustatakse füsioterapeutide, kliiniliste psühholoogide ja logopeedide kohta kogutavaid andmeid ja seotud andmeallikaid. Määruses „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ tehakse õigustehnilised muudatused tulenevalt sellest, et füsioterapeudid, kliinilised psühholoogid ja logopeedid ei kuulu alates 01.10.2023 enam tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute hulka. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna poliitikadisainer Vootele Veldre ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]) 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse TTKS § 43 lõike 5, § 264 lõike 2 ja § 593 lõike 22 alusel. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määrust nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“. Määruse eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 6 lõike 2 punkti 4. Põhimääruse § 6 sätestab alusdokumendid, mille alusel kantakse tervishoiukorralduse infosüsteemi andmeid, selle lõige 2 täpsustab tervishoiuteenust osutava juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja esitatavaid alusdokumente. Põhimääruse kehtivas redaktsioonis sätestab § 6 lõike 2 punkt 4 asjakohase dokumendina teatise tööle asuvate ja töölt lahkuvate tervishoiutöötajate ning tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kohta. Sätet täiendatakse selliselt, et oleks üheselt selge, et teatis hõlmab ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuid. 01.10.2023 jõustuvate TTKS-i muudatuste kohaselt on füsioterapeudid, kliinilised psühholoogid ja logopeedid võrdsustatud tervishoiutöötajaga, kui nad osutavad ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Teisisõnu peavad nimetatud kutsealade esindajate tervishoiutöötajaga võrdsustamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) nimetatud tervishoiu tippspetsialist peab olema asunud tööle tervishoiuteenuse osutaja juurde ametikohal, mille raames ta osutab ravi; 2) ta peab olema registreeritud tervishoiukorralduse  2 infosüsteemis. Spetsialisti andmed kantakse nimetatud infosüsteemi põhimääruse § 6 lõike 2 punktis 4 nimetatud teatise alusel. Vastava kande olemasolu korral saavad nimetatud kutsealade esindajad tervishoiutöötajatega samaväärsed õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse edastada ravidokumente tervise infosüsteemi (edaspidi TIS). Määruse eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõiget 2. Põhimääruse § 7 sätestab infosüsteemi andmete koosseisu, selle lõige 2 loetleb andmed, mis kantakse infosüsteemi tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi kvalifikatsiooni kohta. Sätet täiendatakse selliselt, et tervishoiutöötaja, proviisori ja farmatseudi kõrval saaks edaspidi kanda andmeid infosüsteemi ka nende tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute ja erakorralise meditsiini tehnikute kohta, kes on seotud tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga. 2023. aasta 1. oktoobril jõustuvad TTKS-i muudatused, millega tuuakse õigusesse kolm uut tervishoiuteenust – füsioteraapia, logopeediline ravi ja psühholoogiline ravi – ning hakatakse väljastama tegevuslube nende tervishoiuteenuste iseseisvaks osutamiseks. Vastavalt teisele samal ajal jõustuvale määrusele „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“1 tuleb nende teenuste iseseisva osutamise tegevuslubade väljastamisel kontrollida, et teenuseosutaja heaks ja vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga tippspetsialist. Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa aluseks oleva kvalifikatsiooni andmed tuleb kanda tervishoiukorralduse infosüsteemi. Sarnaselt näeb tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määrus nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ ette võimaluse, et kiirabibrigaadi töös osaleb isik, kes ei ole tervishoiutöötaja TTKS-i tähenduses, kuid kes peab vastama määruses seatud kvalifikatsiooninõuetele, et Terviseametil oleks võimalik tegevusluba taotlevale teenuseosutajale see väljastada. Seega peab tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus võimaldama kanda infosüsteemi kvalifikatsiooniandmeid ka erakorralise meditsiini tehniku, kiirabitehniku või asjakohase väljaõppega õppuri kohta. Määruse eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 9 punkti 7. Paragrahvi 7 lõige 9 sätestab tegevusloa andmed, selle punkt 7 ütleb, et tegevusloa andmed on muu hulgas ka tegevusloa alusel tervishoiuteenuseid osutava tervishoiutöötaja, sealhulgas iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamisel konsulteeriva arsti ees- ja perekonnanimi, kutse- või eriala, tervishoiutöötaja registreerimiskood ning tööle asumise ja töölt lahkumise kuupäev. Eelnõuga tehtava täienduse kohaselt hõlmatakse loetletud spetsialistide kõrvale ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute andmed. Nagu eespool selgitatud, on tervishoiutöötajaga võrdsustatud spetsialistidega seotud tegevuslubade väljastamine, samuti peavad tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute andmed olema kantud infosüsteemi, et tagada nende juurdepääs TIS-i andmetele. Määruse eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 9 punkti 9. Nimetatud sätte kohaselt on tegevusloa andmed muu hulgas üld- ja eriarstiabi tegevusloa korral TTKS § 43 lõikes 1 nimetatud (s.o tervishoiuteenuse osutamisel osaleva) isiku, kellel on juurdepääs TIS-i andmetele, ees- ja perekonnanimi, unikaalne identifikaator, kutseala nimetus ning isiku tööle asumise ja töölt lahkumise kuupäev. Eelnõuga tehtava täienduse kohaselt jäetakse sättest välja kitsendus, et tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud, kellel on TTKS-i järgi juurdepääs TIS-i andmetele, peaksid olema seotud üksnes üld- ja eriarstiabi tegevusloaga. Muudatus on seotud uute tegevuslubade lisandumisega. Näiteks võib tegevusterapeut, kellel on TTKS-i järgi juurdepääs TIS-i andmetele, asuda tööle füsioteraapiat iseseisvalt osutava teenuseosutaja juurde. Kõigi asjakohaste tegevuslubade nimetamine infosüsteemi põhimääruses ei ole otstarbekas. Määruse eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 10 lõike 2 punkti 1. Põhimääruse § 10 sätestab infosüsteemi andmeandjad, lõige 2 täpsustab 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/060b9c1f-debb-4952-b3e6-5c8068253ad5.  3 andmeid, mida infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus saada Eesti hariduse infosüsteemist (edaspidi EHIS) TIS-i juurdepääsuõiguse kontrollimisel ja järelevalve tegemiseks. Põhimääruse § 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt on nimetatud eesmärgi täitmiseks õigus saada EHISest vaid arstiteaduse õppekaval ja residentuuris õppija kohta õppekava koodi ja nimetust ning kursuse numbrit. Eelnõuga tehtava täiendusega hõlmatakse EHISest saadavate andmete hulka kõigi tervishoiutöötajate, proviisorite, farmatseutide ja tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa andmisega seotud tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute ja kiirabibrigaadi liikmete kvalifikatsiooniga seotud andmed. Muudatus toetab ühekordset andmete küsimise (nn once-only) põhimõtet ehk inimene ei pea dubleerivalt esitama omandatud kvalifikatsiooni andmeid, mis juba sisalduvad EHIS-es. Teisisõnu saab Terviseamet kasutada tegevuslubade andmise kaalumisel EHIS-e andmeid ega pea nõudma Eestis viimasel kahel kümnendil tasemehariduse omandanuilt dokumentide esitamist. Määruse eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 14 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa. Põhimääruse kehtiva redaktsiooni kohaselt peab vastutav töötleja tagama avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu tervishoiutöötaja, proviisori, farmatseudi, tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku, perearsti nimistu või tegevusloa teatud andmetele. Eelnõuga tehtava täiendusega hõlmatakse loetellu sõnaselgelt ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku andmed. Tegu on täpsustava õigustehnilise muudatusega – kehtiva korra järgi kuuluvad füsioterapeudid, logopeedid ja kliinilised psühholoogid tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute hulka ja seega on nende andmed, mis on kantud tegevusloale, juba praegu avalikud ja nähtavad veebivärava https://medre.tehik.ee/search/licenses kaudu. Täiendus tagab, et andmed on avalikud ka alates 01.10.2023. Määruse eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 14 lõike 1 punkti 1. Põhimääruse kehtiva redaktsiooni kohaselt on avaldatavate andmete loetelu esimene punkt registreerimiskood. Eelnõuga tehtav täiendus toob registreerimiskoodi kõrvale tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku unikaalse identifikaatori. Vormiliselt on tervishoiutöötaja registreerimiskood ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku unikaalne identifikaator sarnased, moodustudes ühest tähest ja viiest numbrist. Olukorras, kus tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuid ei registreerita samaväärselt tervishoiutöötajatega (s.o arstid, õed ja ämmaemandad), on nn võrdsustatute puhul kohane kasutada avalikustatava koodi kohta teistsugust õiguslikku tähistajat. Määruse eelnõu §-ga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määrust nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele”. Määruse eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Kehtivas redaktsioonis reguleeris muudetav määrus tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemist ning nende TIS-is olevatele isikuandmetele juurdepääsu ulatust. Eelnõuga tehtavate muudatustega hõlmatakse määruse reguleerimisalasse ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikud. Reguleerimisala muutmine tingib vajaduse muuta määruse pealkirja, kuid selle ülekoormamise vältimiseks avatakse selles kaks kõige olulisemat aspekti, mida määrus reguleerib. Määruse eelnõu § 2 punktiga 2 sõnastatakse ümber määruse § 1 tekst. Paragrahv 1 reguleerib üldisi sätteid, sätestades määruse reguleerimisala ja täpsustades regulatsiooni subjekte. Eelnõuga tehtavate muudatustega struktureeritakse paragrahv kahe lõike asemel kolme lõikena ja sõnastatakse loetavuse huvides teisiti. Muutus on otseselt seotud 01.10.2023 jõustuvate TTKS-i muudatustega, muu hulgas muutub määruse volitusnormi aluseks oleva TTKS § 593 lõike 22 sõnastus, mille kohaselt lisanduvad tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kõrvale tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikud, kelle TIS-is olevatele isikuandmetele juurdepääsu ulatust peab vastutav minister antud volitusnormi alusel reguleerima.  4 Uueneva paragrahvi lõike 3 kohaselt kohaldatakse määrust tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutele ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevatele isikutele. Lõike 3 lähtekoht on kehtiva redaktsiooni § 1 lõige 2, mida on täiendatud sõnaühendiga „tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikud“. Sarnaselt eelmises lõigus kirjeldatuga on muutus seotud 01.10.2023 muutuva volitusnormiga. Määruse eelnõu § 2 punktiga 3 jäetakse määruse § 2 lõike 1 punktis 11 sõna „logopeedi“ eest välja sõna „kliinilise“. Kliinilise logopeedi spetsialiseerumist eristav kutsestandard kaotas kehtivuse 2019. aastal2. Seetõttu on vaja ajakohastada ka regulatsiooni. Samasisuline muudatus on varem tehtud nii TTKS-is kui ka Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus. Määruse eelnõu § 2 punktiga 4 jäetakse määruse § 2 lõikest 1 välja punkt 12. Muudatus on samasisuline eelmise punkti sisuks oleva muudatusega. Kuna kliinilise logopeedi spetsialiseerumist eristav kutsestandard on kaotanud kehtivuse, ei ole regulatsioonis võimalik eristada ka kliinilise logopeedia praktikante. Seetõttu jäetakse säte määrusest välja. Määruse eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 2, mis sätestab kutsealad, mille esindajad võivad vastavalt kutse- või erialasele pädevusele osaleda tervishoiuteenuse osutamisel spetsialisti või tehnikuna. Loetelust jäetakse välja füsioterapeudid, kliinilised psühholoogid ja logopeedid. 01.10.2023 jõustuvate TTKS-i muudatuste kohaselt saavad nimetatud kutsealade esindajatest tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikud, mistõttu ei kuulu nad enam tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute hulka. Määruse eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse määruse § 3 lõikeid 1–21. Nimetatud sätted reguleerivad tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute ligipääsu TIS-i andmetele. Eelnõuga hõlmatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kõrvale ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikud. Muudetud lõige 1 loetleb isikud, kellele võimaldatakse juurdepääs TIS-is olevatele patsiendi isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele. Kuigi vormiliselt lisatakse loetellu ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikud, ei muuda see midagi sisuliselt – füsioterapeutidel, logopeedidel ja kliinilistel psühholoogidel on TTKS-i kohaselt teatud ulatuses juurdepääs TIS-is olevatele patsiendi isikuandmetele (sh eriliiki isikuandmed) juba aastast 2019.3 Seni kuulusid nimetatud kutsealade esindajad tervishoiuteenuse osutamisel osalejate hulka, 01.10.2023 jõustuvatest TTKS-i muudatustest tulenevalt liigitatakse nad edaspidi tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute hulka. Muudetud lõige 2 sätestab TTKS § 593 lõike 22 alusel piirangud TIS-is olevatele isikuandmetele. Sättes on loetletud dokumendid, mille töötlemiseks puudub tervishoiuteenuse osutamisel osalevatel isikutel ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutel õigus. Neil ei ole õigust näha teatud dokumente, kuna neid ei ole teenuse osutamiseks tarvis. Sellised dokumendid on jätkuvalt surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis. Sättes nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud, kellel puudub õigus nimetatud dokumente töödelda, on samad kehtivas määruses olevate isikutega, v.a allpool nimetatud erand. Eelnõuga jäetakse piiratavate dokumentide loetelust välja tervisetõend. Tervisetõendite nägemiseks on mõjuvad põhjused. Tervisetõendid toetuvad TIS-is olevatele andmetele, millele tervishoiuteenuse osutamisel osalevatel isikutel ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutel on juba ligipääs tagatud. Teadlikkus tervisetõendi väljastamise faktist ja selle sisust võimaldab tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutel ja TIS-ile ligipääsuga tervishoiuteenuse osutamisel osalevatel isikutel osutada tervishoiuteenuseid kvaliteetsemalt ja tööaega säästvamalt. Eelnevast johtuvalt peaks eelnõu koostajate hinnangul olema tervisetõendite andmete töötlemine nimetatud tippspetsialistide poolt lubatav ning seega on poliitika muutmiseks olulised argumendid. 2 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Noukogud_Otsus/downloadFile/10754659 punktid 8.2.1–8.2.3. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019002.  5 Tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute seas ei laiene juurdepääsuõiguse piirangud enam kliinilistele psühholoogidele. Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse ettepanekute kohaselt on patsiendi surmaandmed näiteks suitsiidi korral väga oluline info, et hinnata osutatud raviteenuse kvaliteeti ja astuda asjakohasuse korral samme teenusekvaliteedi parandamiseks. Ka teadlikkus perinataalsurmast ja selle asjaoludest võib olla kriitiliselt vajalik, et osutada kvaliteetset psühholoogilist ravi lapse kaotanud emale. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on selline muudatus isikuandmete töötlemises põhjendatud, riive on proportsionaalne ning eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Teiste kutsealade esindajad ei ole Sotsiaalministeeriumi poole piirangute muutmiseks pöördunud ning vastavat vajadust ei ole käesoleval hetkel välja toodud ega teada, mistõttu säilivad surmaandmete töötlemise õiguse piirangud füsioterapeutidele ja logopeedidele. Muudetud lõige 21 sätestab tingimuse, et lõikes 1 nimetatud isikutele võimaldatakse ligipääs TIS- is olevatele patsiendi isikuandmetele vaid juhul, kui nimetatud isikute andmed on seotuna tervishoiuteenuse osutaja tegevusloaga kantud tervishoiukorralduse infosüsteemi. Säte on samasisuline kehtiva sättega, erinevalt kehtivast redaktsioonist on tekstiosa „on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis“ asendatud tekstiosaga „on seotuna tervishoiuteenuse osutaja tegevusloaga kantud tervishoiukorralduse infosüsteemi“. Nimelt on registreerimisel TTKS § 27 kohaselt spetsiifiline õiguslik tähendus. Tervishoiuteenuse osutamisel osalevaid isikuid ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikuid ei registreerita TTKS § 27 tähenduses, vaid nende andmed jõuavad tervishoiukorralduse infosüsteemi tegevusloa taotluse või tööandja esitatava tegevusloa teatise kaudu. Eelnevast johtuvalt on sätte sõnastust õigusselguse parandamiseks muudetud. Määruse eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumise 1. oktoobril 2023. a. Jõustumisaeg on seotud rakendusakti aluseks olevate TTKS muudatuste (600 SE)4 jõustumise ajaga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) ja see on sellega kooskõlas. Kooskõla hindamiseks on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang, mis on esitatud seletuskirja punktis 4. 4. Määruse mõjud Andmekaitsealane mõjuhinnang. Määrus puudutab andmekaitset kahest aspektist. Esiteks kantakse tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku andmed tervishoiukorralduse infosüsteemi. Teiseks muutub andmekoosseis, millele tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutel ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevatel isikutel on ligipääs. Esimese aspekti puhul on puutumus isikuandmete kaitsega tagasihoidlik. Vastavalt muutuvale seadusele5 ei ole füsioterapeut, logopeed ja kliiniline psühholoog alates 01.10.2023 enam tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud, vaid nad on tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikud, kui nad on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis ja osutavad ravi. Nimetatud kutsealade esindajad kuuluvad tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute hulka, kelle andmed kantakse tervishoiukorralduse infosüsteemi ka praegu. Eelnõuga tehtava täienduse kohaselt hakatakse aga TTKS-i muudatuste ja määruse jõustumise järel koguma nende tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute kvalifikatsiooniga seotud andmeid, kellega on seotud tervishoiuteenuse osutaja tegevusluba. Selleks, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, on TTKS-i alusel seatud tervishoiuteenuse osutamisel tegutsemise piirangud. TTKS-is sätestatud kohustus saada tegevusluba täidab seda eesmärki. Mitte igaüks ei tohi inimestele raviteenuseid osutada. Vastavalt teisele samal ajal jõustuvale määrusele „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja 4 Vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/57fa0aa0-dbe4-4d85-84f0-b68824c58ed0. 5 Ibid.  6 psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“6 on lisanduvate tegevuslubade väljastamise põhjendatuse hindamisel kriitiliselt vajalik töödelda tegevusloaga seotud isiku kvalifikatsiooni andmeid. Samas on selle aspekti puhul riive andmekaitselisest vaatest väike, sest isik, kellega seotult taotletakse tegevusluba, on andnud nõusoleku oma andmete töötlemiseks ning töötlemine toimub kindla eesmärgiga – ilma selle toiminguta ei ole võimalik veenduda, et tegevusloaga seotud isiku kvalifikatsioon vastab seatud nõuetele, ja toiminguta ei ole võimalik tegevusluba anda. Teise aspekti puhul laieneb tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute õigus näha TIS-i andmeid – puutumuses on kõik inimesed, kelle andmed on TIS-is ja kes kasutavad kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi osutatavaid tervishoiuteenuseid. Kõigepealt tuleb rõhutada, et juba praegu näevad nimetatud spetsialistid TTKS § 593 lõigete 21 ja 22 alusel TIS-i andmeid, ligipääs on piiratud üksnes tervisetõendite ja surma andmetele. Eelnõuga muudetakse andmetele ligipääsu kahes aspektis: 1) kaotatakse tervisetõendi andmetele juurdepääsu piirang; 2) kliinilisele psühholoogile antakse õigus töödelda tervishoiuteenuse osutamise käigus surmaandmeid. Nagu varem selgitatud, toetuvad tervisetõendid TIS-is olevatele andmetele, millele tervishoiuteenuse osutamisel osalevatel isikutel ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutel on juba ligipääs olemas. Teadlikkus tervisetõendi väljastamise faktist ja selle sisust võimaldab tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikutel ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevatel isikutel, kellel on TIS-ile ligipääs, osutada tervishoiuteenuseid kvaliteetsemalt ja tööaega säästvamalt. Andmekaitseriive on kirjeldatud juhul väike, kuivõrd isikud juba kaudselt töötlevad neid andmeid teiste TIS-is sisalduvate andmete töötlemise kaudu. Isikuandmete kaitse riive on seetõttu vähene ning selle kaalub üles teenuste tõhusam osutamine. Kliinilisele psühholoogile antav õigus töödelda tervishoiuteenuse osutamise käigus surma andmeid on ühelt poolt oluline muudatus täiendava töötluse näol, kuid Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatus on selleks muudatuseks esitanud väga kaalukad argumendid. Patsiendi surmaandmed võivad tema suitsiidi korral anda väga olulist info, et võimaldada hinnata osutatud raviteenuse kvaliteeti ja astuda asjakohaseid samme teenusekvaliteedi parandamiseks. Ka teadlikkus perinataalsurmast ja selle asjaoludest võib olla kliinilise psühholoogi jaoks kriitiliselt vajalik, et osutada kvaliteetset psühholoogilist ravi lapse kaotanud emale. Silmas tuleb pidada, et jätkuvalt kehtib põhimõte, et töödelda tohib vaid andmeid, mille töötlemiseks on eesmärk. Sarnaselt muude andmetega on surmaandmete töötlemine lubatav üksnes siis, kui andmete töötlemisel on selge eesmärk – surmaandmete vaatamine peab olema vahetult seotud varem patsiendile osutatud või perinataalsurma korral osutatava teenusega. TIS-i näol on tegemist riikliku andmekoguga, kus andmete töötlemine on turvaline. Andmete töötlemine logitakse ning isik või tema seaduslik esindaja saab alati vaadata, kes tema andmeid töötles. TIS-is andmete töötlemisel on tagatud ka turvalisus. Infosüsteemis andmete töötlemine on üks andmekaitse ja kvaliteedi tagamise vahenditest, tagades andmekaitset tehniliste vahenditega. Poliitikamuudatusega tekkiv andmekaitseriive on eeltoodust tulenevalt proportsionaalne ning eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik ning tasakaalustatud TIS-is töötlemise kaudu ka teiste meetmete abil. Teiste kutsealade esindajad ei ole Sotsiaalministeeriumi poole piirangute muutmiseks pöördunud ega samaväärseid argumente esitanud, Sotsiaalministeeriumile ei ole ka muudest allikatest muutmisvajadust teada, mistõttu säilivad surmaandmete töötlemise õiguse piirangud füsioterapeutidele ja logopeedidele. See tagab, et ei toimuks eesmärgipäratut töötlemist, kus andmeid tegelikkuses teenuse osutamiseks või kvaliteetse teenuse tagamiseks tarvis ei ole. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega isikuandmete kaitse riive ning see on oluline, kuid eesmärke silmas pidades proportsionaalne. 6 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/060b9c1f-debb-4952-b3e6-5c8068253ad5  7 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamine avaldab vähest mõju Terviseameti ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) töökoormusele. Määruse jõustamine nõuab protsesside ja juhiste ajakohastamist. Muutuvad andmete töötlemise õigused võivad nõuda väheseid kohandusi andmekogudes ja nende kasutamise juhendites. Eelnõu rakendamine ei avalda sotsiaalset ega majanduslikku mõju, demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega muud otsest või kaudset mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavat kulu ega tulu. Terviseameti ja TEHIKu töökoormusega kaasnev kulu kaetakse asutuste sisemiste ressursside arvelt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2023. a. Määruse jõustumine on seotud määruse aluseks olevate TTKS-i sätete sama jõustumisajaga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Terviseametile, TEHIKule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsile, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Arstide Liidule, Tervisekassale, Eesti Tegevusterapeutide Liidule ja Eesti Radioloogiatehnikute Ühingule.