Pöördumine

Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. 1.1. Sisukokkuvõte Tavaolukorra seireks ja nakkushaiguste puhangutele õigeaegseks reageerimiseks on vajalik tagada Terviseametile ajakohaste andmete esitamine. Määruse muudatusega sätestatakse COVID-19 kohta andmete edastamise kohustus ning täpsustatakse koroonapandeemia kogemuse põhjal ka gripi ja ülemiste hingamisteede ägedate viirusnakkuste (ÄRH) kohta kogutavat andmestikku. 2020. a alguses tehti mitmed andmete kogumise muudatused hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja eriolukorra raames. 2. mail 2023. a lõpetas Terviseamet Eestis COVID-19-st tingitud hädaolukorra ohu lahendamise ning sellega seoses lõppes COVID-19 kohta andmete edastamine Terviseametile. Kehtivas õiguses n-ö tavaolukorras COVID-19 kohta andmete edastamise kohustust sätestatud ei ole ning seda tehakse käesoleva määruse muudatusega. Määruse muutmise tagajärjel hakkab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Terviseametile edaspidi edastama isikustamata koond- ja juhupõhiseid andmeid, mille tulemusena saab Terviseamet pädeva asutusena jätkata COVID-19 seiret tavaolukorras. Samuti täpsustatakse koroonapandeemia kogemuse põhjal juba kogutavate gripi ja ÄRHide isikustamata andmete koosseisu, mida TEHIK edastab Terviseametile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kerli Reintamm ([email protected]) ja Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber ([email protected]). Määruse koostamises osales Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ([email protected]; 794 3549). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Susanna Jurs ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, lihtsustades ja lühendades seda, võimaldades kokkuvõtlikult määruse sisust aru saada. Määruse sisu täpsustatakse uues paragrahvis 1, millega täiendatakse määrust reguleerimisalaga. Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määrust, sätestades reguleerimisala. Tegemist on tehnilise muudatusega, määruse pealkirja lihtsustamisega vajab määrus täiendamist sättega, milles on toodud, mis regulatsiooni määrus sisaldab. Määrus reguleerib nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise korda ning nakkushaiguste loetelu ja andmete koosseisu, mille kohta edastatakse andmesubjekti isikuandmed.  2 Määruse reguleerimisala juurde lisamisega on võimalik lühendada määruse pealkirja. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõikeid 2 ja 3. Lõikesse 2 lisatakse, et tervise infosüsteemi (TIS) volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas lisaks gripi ja ÄRHide andmetele isikustamata koondandmed ka COVID-19-sse haigestunute kohta. TIS-i volitatud töötlejaks on siinkohal vastavalt TIS põhimääruses sätestatud ülesannetele TEHIK. Andmed esitatakse kinnitatud ja kinnitamata COVID-19 juhtumite kohta kogu riigis ja maakonniti, soo ja vanuserühmade kaupa. Lõikes 3 täiendatakse isikustamata andmete koosseisu, mida TEHIK peab üks kord nädalas Terviseametile laboratoorselt kinnitatud või kinnitamata gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta edastama. Edastada tuleb kinnitatud ja kinnitamata gripijuhtude arv vanusrühmade järgi ja maakonniti, neist gripi vastu vaktsineeritute arv ja neist gripi tõttu või gripiga surnud inimeste arv. Kinnitamata COVID-19-juht või kinnitamata gripijuht tähendab, et diagnoos on välja pandud patsiendi sümptomite ja epidemioloogilise seose alusel ilma proovimaterjali laboratoorse analüüsita. Tänaseks on Terviseamet kui pädev asutus epidemioloogilise olukorra hindamises ja nakkushaiguste levikutendentside jälgimises jõudnud seisukohale, et COVID-19-t tuleks käsitleda sarnaselt gripi ja ÄRHidega ning ka andmeid koguda selle haiguse kohta sarnasel viisil. Gripi, ÄRHide ja COVID-19 kohta kogutakse andmeid tervishoiuteenuse osutajate poolt TIS-i edastatud teatiste põhjal. TIS-i laekunud teatiste põhjal teeb TEHIK koondaruande määruse muudatuse kohaselt nimetatud andmetest, mis edastatakse Terviseametile turvalise kokkulepitud keskkonna vahendusel. TEHIK loob keskkonda ligipääsu nendele Terviseameti töötajatele, kes kasutavad neid koondandmeid oma otseste tööülesannete täitmiseks. Terviseamet vajab nimetatud koondandmeid oma põhiülesannete täitmisel nakkushaiguste valdkonnas pädeva asutusena, et seirata ja hinnata COVID-19, gripi ja ÄRHide levikut ja trende ning haigestumise raskusastet ja vaktsineerimise mõju ja et tagada valmisolek haigestumise kasvule reageerimiseks ja andmaks asjakohaseid soovitusi elanikkonnale. Samuti saab seeläbi hinnata haiglaravi vajadust. Mõlemas lõikes asendatakse sõnad „vastutav töötleja“ sõnadega „volitatud töötleja“, kuivõrd andmeid edastab Terviseametile TEHIK, nii on määruse tasandil selgelt kirjas, kelle kohustus andmete edastus on. Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 4 lõikega 31, lisades sarnase koondandmete edastamise kohustuse COVID-19-st tingitud hospitaliseerimiste kohta nagu määruse § 4 lõike 3 muudatus gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta. Sätte kohaselt edastab TEHIK üks kord nädalas Terviseametile koondandmed haiglas diagnoositud COVID-19-st tingitud hospitaliseerimiste kohta järgmiselt: tervishoiuteenuse osutaja andmed, ajavahemik nädalates, COVID-19 tõttu hospitaliseeritute üldarv, COVID-19-t põhihaigusena ja kaasuva haigusena põdevate inimeste arv vanuserühmade järgi ja maakonniti, nende vaktsineerimise staatus, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus. Terviseamet vajab nimetatud koondandmeid oma põhiülesannete täitmiseks COVID-19-sse haigestumise raskusastme hindamiseks, haiglaravi vajaduse kasvu prognoosimiseks ja tõrjemeetmete vajaduse hindamiseks ning valmisoleku tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 21 lõigete 8 ja 9 alusel peab Terviseamet edastama teatud nakkushaiguste alast statistikat ka Maailma Terviseorganisatsioonile ja Euroopa Liidu vastavale asutusele (ECDC). Rahvusvaheliste organisatsioonidega pideva andmevahetuse eesmärk on tuvastada piiriülesed terviseohud ja rahvusvahelise levikuga haigused varakult ning saada sisend vajaduse korral vastavate tõrjemeetmete planeerimiseks. Nii on tagatud Eesti, Euroopa ja teiste maailma riikide epideemiateks ja pandeemiateks valmisolek.  3 Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 4 lõiget 5. Muudatuse kohaselt edastab TEHIK Terviseametile üks kord nädalas isikustamata juhupõhised andmed grippi põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (J10) ja kinnitamata (J11) haigusjuhtude kohta ning COVID-19-t põhihaigusena põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (U07.01) ja kinnitamata (U07.02) haigusjuhtude kohta. Varem oli neid andmeid kohustus esitada tervishoiuteenuse osutajatel ja neid esitati käsitsi (Excelis, e-posti teel vms) üks kord kuus, kuid muudatusega edastab TEHIK neid andmeid edaspidi Terviseametile tervishoiuteenuse osutajate poolt TIS-i edastatud andmete baasil. Sellega vähendatakse tervishoiuteenuse osutajate koormust ning seni tehtud käsitööd andmete edastamisel. Juhupõhised andmed edastatakse Terviseametile pseudonüümitud kujul, mis ei võimalda Terviseametil isiku tuvastamist. Juhupõhine andmestik tähendab, et Terviseametil tekib täpsem ülevaade iga raske kuluga ehk hospitaliseerimist vajava gripi ja COVID-19 haigusjuhu kohta – sugu, vanus, maakond, linn, tervishoiuteenuse osutaja, haigestumise andmed (sh arvatav haigestumise kuupäev, põhihaigus ja kaasuvad haigused jm), hospitaliseerimise andmed (sh intensiivravi vajadus jm), andmed ravi kohta (sh väljakirjutatud ravimid jm), vaktsineerimise staatus ja viimase vaktsineerimise kuupäev, COVID-19 puhul ka dooside arv ja vaktsiini nimetus, laboratoorne kinnitus, haiguse lõpe (sh surmapõhjus jm). Juhupõhine andmestik hospitaliseeritud gripi või COVID-19 haigusjuhu kohta võimaldab Terviseametil detailsemalt analüüsida haiglaravi vajadust, haigestumise intensiivsust, määratleda haiguste riskirühmi ja selle põhjal suunata ennetus- ja tõrjemeetmeid ning teavitust, analüüsida vaktsineerimise mõju haigestumisele, haiglaravivajadusele ja suremusele, samuti analüüsida ravi efektiivsust ja prognoosida nakkustõrjemeetmete efektiivsust. Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 5 lõikega 5, lisades üleminekusätte, mille kohaselt edastatakse käesoleva määruse muudatusega andmeid tagantjärele alates 2. maist 2023. a. Koroonapandeemia lõppes WHO otsusega ülemaailmselt 5. mail 2023. a. 2. mail 2023. a lõpetas Terviseamet hädaolukorra ohu lahendamise Eestis ja tavaolukorras COVID-19 puhul andmeedastust siiani sätestatud ei olnud. COVID-19 seire jätkamiseks on aga tarvis andmete tagantjärele edastus alates hetkest, kui see hädaolukorra ohu lahendamise lõpetamise tõttu lõppes. Seega, kui määrus 22. juunil jõustub, edastab TEHIK määruses loetletud koondandmed tagantjärele alates 2. maist 2023. a. Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 22. juunil 2023. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Terviseamet kui pädev asutus nakkushaiguste seirel, epidemioloogia ja levikutendentside hindamisel ja epideemiatõrje meetmete hindamisel ja rakendamisel ning valmisoleku tagamisel on seisukohal, et COVID-19-t võib käsitleda sarnaselt gripi ja ÄRHidega ka seire ja andmete kogumise vaatest. COVID-19 kohta vajab Terviseamet oma ülesannete täitmiseks nii statistilisi koondandmeid kui ka pseudonüümitud andmetöötluse alusel edastatud juhupõhiseid andmeid haigestumise ja raske kuluga haigusjuhtude täpsemaks analüüsimiseks ning ennetus- ja tõrjemeetmete vajaduse ja efektiivsuse hindamiseks, samuti soovituste andmiseks. Koroonapandeemia kogemuse baasil täpsustatakse ja täiendatakse ka gripi kohta kogutavat andmestikku ja andmete edastamise viisi. Vajalik andmestik nii gripi, COVID-19 kui ka ÄRHide puhul on TISis suures osas olemas ning määruse muudatusega kaob muu hulgas tervishoiuteenuse osutajatel kohustus üks kord kuus Terviseametile gripi kohta käsitsi andmeid esitada Exceli tabeli kujul e-posti teel. Sellega väheneb  4 tervishoiuteenuse osutajate koormus ning andmeid küsitakse ja esitatakse üks kord TIS-i ning TIS- i volitatud töötleja edastab vajalikud andmed Terviseametile. Määruse muudatuse tulemusena saab Terviseamet täita oma kohustust teavitada Euroopa Liidu nakkushaiguste epidemioloogilise järelevalve ja tõrje asutust Euroopa Liidu Komisjoni koostatud loetelusse kuuluvate nakkushaiguste diagnoosimisest (NETS § 21 lg 9) ning Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud piiriüleste terviseohtude tuvastamisest (NETS § 21 lg 8). Kaheksandal Maailma Terviseassambleel vastu võetud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (International Health Regulations 2005, IHR 2005) rakendamise kohustus laieneb kõigile Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriikidele, nende hulgas ka Eestile. IHR 2005 eesmärk on rakendada tõrjemeetmeid rahvusvahelise levikuga haiguste vastu. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse muudatusega lisatakse kehtivasse õigusruumi COVID-19 kohta andmete edastamise põhimõtted tavaolukorras (st mitte hädaolukorra ohu, hädaolukorra või eriolukorra tingimustes) ning täpsustatakse koroonapandeemia kogemuse põhjal gripi ja ÄRHide kohta kogutavate andmete koosseisu. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõike 7 kohaselt väljastatakse Tervise Infosüsteemist andmeid Terviseametile nende ülesannete täitmise tagamiseks. Terviseamet ei vaja tavaolukorras COVID-19, gripi ega ÄRHide kohta isikustatud andmeid, vaid seire jätkamiseks ja nakkushaiguste alal oma põhiülesannete täitmiseks vajab amet koondandmeid ning juhupõhiseid andmeid raskete gripist ja COVID-19-st tingitud haigusjuhtumite kohta. TEHIK loob määruse muudatuse kohaselt ise seosed TISi edastatud vajalike andmestike vahel Terviseameti ülesannete täitmise võimaldamiseks ja edastab nimetatud andmed Terviseametile. Terviseametil puudub tavaolukorras vajadus isikustatud andmete töötlemiseks. Minimaalsuse põhimõtte järgimiseks seob andmed ja esitab Terviseametile TEHIK. See tähendab, et Terviseamet ise määruse alusel COVID-19-t, grippi ja ÄRHe puudutavaid isikuandmeid ei töötle ega neile ligi ei pääse. Isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest vastutab TEHIK. TEHIK edastab Terviseametile koondandmed ja juhupõhised andmed isiku tuvastamist mitte võimaldaval kujul turvalise kokkulepitud keskkonna (Tableau) vahendusel. Tableau keskkonda on võimalik ligi pääseda nendel Terviseameti töötajatel, kellele on TEHIK selleks loonud vastava litsentsi ja kes kasutavad edastatud isikustamata koondandmeid oma otseste tööülesannete täitmiseks. Terviseamet teeb koostöös TEHIKuga määruse jõustumisel andmekaitsealase mõjuhinnangu, mille tulemusena selgitatakse välja ja luuakse andmete töötlemise kord Terviseametis, sh sätestatakse andmete kuvamise aeg Tableau keskkonnas. Kokkuvõtlikult võib määruse muudatusega kaasnevat andmekaitsealast mõju pidada minimaalseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vajalikud TEHIKu arendused, et Terviseametile vajalikud COVID-19 koond- ja juhupõhised andmed edastada. Arendusteks kulub TEHIKul 4650 eurot (120 töötundi), mille kulud kaetakse TEHIKu eelarvest. Tervishoiuteenuse osutajate jaoks kaob ära käsitsi andmete esitamise koormus ning andmeid edastatakse üks kord TIS-i. Muudatusega väheneb ka Terviseameti koormus, sest vajalikud koond- ja juhupõhised andmed edastab edaspidi TEHIK viisil, mis võimaldab paremat andmete töötlemist ja analüüsimist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 22. juunil 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon  5 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, TEHIKule, Andmekaitse Inspektsioonile, Tervisekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile.  EELNÕU 12.05.2023 MINISTRI MÄÄRUS Nr Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Nakkushaiguste esinemise ja ohutegurite teabe koosseis ja edastamise kord“; 2) paragrahvid 1 ja 11 loetakse §-deks 11 ja 12 ja määrust täiendatakse §-ga 1 järgmises sõnastuses: „§ 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis.“ ; 3) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse (J00, J02, J04, J05 ja J06), COVID-19-sse (U07.01, U07.02) ja grippi (J09–J11) haigestunute kohta järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) ajavahemik nädalates; 3) kinnitatud gripijuhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 4) kinnitamata gripijuhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 5) kinnitatud COVID-19 juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 6) kinnitamata COVID-19 juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 7) ägedate viirusnakkuste juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm). (3) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas laboratoorselt kinnitatud (J10) või kinnitamata (J11) gripist tingitud hospitaliseerimiste andmed järgmises koosseisus: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) ajavahemik nädalates; 3) kinnitatud gripijuhtumite arv (vanuserühmade järgi ja maakonniti, gripi vastu vaktsineeritud isikute arv, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus); 4) kinnitamata gripijuhtumite arv (vanuserühmade järgi ja maakonniti, gripi vastu vaktsineeritud isikute arv, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus).“; 4) paragrahvi 4 täiendada lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas laboratoorselt kinnitatud (U07.01) või kinnitamata (U07.02) COVID-19-st tingitud hospitaliseerimiste andmed järgmises koosseisus: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) ajavahemik nädalates; 3) COVID-19 tõttu hospitaliseeritute üldarv; 4) COVID-19-t põhihaigusena põdevate isikute arv vanuserühmade järgi ja maakonniti, nende vaktsineerimise staatus, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus.“; 5) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas andmed grippi põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (J10) ja kinnitamata (J11) haigusjuhtude kohta ning COVID-19-t põhihaigusena põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (U07.01) ja kinnitamata (U07.02) haigusjuhtude kohta järgmises andmekoosseisus: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) haige sugu, vanus, elukoht (maakond, vald, linn); 3) andmed haigestumise kohta (arvatav haigestumise kuupäev, põhihaigus ja kaasuvad haigused (RHK 10 kood ja nimetus), põhihaiguse tüsistus (RHK 10 kood ja nimetus); 4) andmed hospitaliseerimise kohta (hospitaliseerimise kuupäev, patsiendi haiglasse saabumise viis, intensiivraviosakonnas hospitaliseerimise kuupäev, intensiivraviosakonnast lahkumise kuupäev); 5) andmed ravi kohta (välja kirjutatud viirusevastaste ravimite kasutamine (ATC kood, nimetus ja väljakirjutamise kuupäev)); 6) gripi vastu vaktsineerimise staatus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev; 7) COVID-19 vastu vaktsineerimise staatus – (dooside arv, vaktsiini nimetus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev); 8) laboratoorne kinnitus ja proovimaterjali võtmise kuupäev (A-gripiviirus, B-gripiviirus, SARS-CoV-2); 9) haiguse lõpe (surma fakt, surmakuupäev, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus (RHK 10 kood)).“; 6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva määruse 22. juunil 2023. a jõustunud redaktsiooni alusel edastab tervise infosüsteemi volitatud töötleja Terviseametile andmeid tagantjärele alates 2. maist 2023. a.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 22. juunil 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Terviseamet Meie nr 1.2-2/69-1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 02.06.2023 Andmekaitse Inspektsioon Justiitsministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks tervise- ja tööministri määruse „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Kooskõlastusi ootame 9. juuniks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisaadressaadid: Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Perearstide Selts Tervisekassa Kerli Reintamm 5303 7612 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952