Maa-amet Teie: 19.02.2021 nr 9-2/21/3219
Mustamäe tee 51
10621 Tallinn Meie: 02.03.2021 nr 9-3/21-26
[email protected]
Vastuskiri Maardu aluskorra ehituskivi maardla osas
Austatud Härra Tiits
Palusite oma 19.02.2021 kirjas nr 9-2/21/3219 Eesti Geoloogiateenistuse hinnangut Maardu
aluskorra ehituskivi maardlas asuva maavara kaevandamise perspektiivikuse osas ja toote välja,
et viimastel aastatel on Eesti aluskorra kohta kogutud uusi andmeid.
Eestis kristalse aluskorra kivimid maapinnal ei paljandu. Aluskorrakompleks koosneb
peamiselt moondekivimitest, millesse on umbes 1,6 miljardit aastat tagasi tunginud üksikuid
suuri graniitse magma intrusioone – neist nn Neeme massiiv paikneb 160–200 m sügavusel
maapinnast Jõelähtme vallas, Tallinna lähedal ning on maardlate nimistus arvele võetud kui
Maardu aluskorra ehituskivi maardla (reg nr 54, kood 1000). Graniit, mis on kõige levinum
kivimitüüp maakoore ülaosas, on kasutatav nii ehitus- kui ka viimistluskivina. Maardu maardlas
moodustavad kasuliku kihi porfüürilaadsed graniidid (jämekristallilised kaaliumpäevakivi
graniidid). Graniitse kivimkeha läbimõõt on siin kümneid kilomeetreid ja see jätkub sügavuse
suunas (teadaolev paksus on enam kui kilomeeter). Neeme graniidimassiiv levib teadaolevalt
enam kui 19 km2 suurusel pindalal. Aluskorra ehituskivina arvele võetud varu kogus Maardu
maardlas on ligi 3 mld m3 (aT=1,2 mld m3 , aR=1,7 mln m3) ja ehituskivi survetugevusmark
on 1400.
On tõsi, et viimastel aastatel on üle aastakümnete taas korraldatud mitu uuringut Eesti kristalse
aluskorra info täiendamiseks, sealhulgas ka Eesti Geoloogiateenistuse poolt. Kuid nende
uuringutega ei ole arvele võetud aluskorra ehituskivi varu ja enamiku uuringute puhul ei ole
käsitletud ka kristalse aluskorra kivimite kasutatavust ehitusmaterjalina. Samuti ei ole otseselt
uut avalikult kättesaadavat infot kogutud Maardu aluskorra ehituskivi maardla kohta. Eelnevast
tulenevalt ei ole Maardu maardla perspektiivikuses viimasel ajal midagi muutunud.
Maardu aluskorra ehituskivi maardla on Eesti ainuke aluskorra ehituskivi maardla, mistõttu ei
ole sealse kivi kvaliteeti võimalik otseselt võrrelda mõne teise maardla kivi kvaliteediga. Mujalt
on küll ka võetud üksikuid proove, kuid nii mahukaid uuringuid, kui Maardus, ei ole tehtud.
Kui keegi üldse sooviks aluskorra ehituskivi kaevandama (maapõueseaduse tähenduses)
hakata, siis lähitulevikus oleks selleks ainuke võimalus Maardu maardla. Maardu maardla teeb
väärtuslikumaks ka tema asukoht Tallinna läheduses, kus on kõrge kvaliteediga ehituskivi
nõudlus suur ja varustuskindlus ei ole pikemas perspektiivis tagatud. Seda, kas Maardu
maardlast ehituskivi kaevandamine oleks majanduslikult otstarbekas, ei ole Eesti
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
Geoloogiateenistusele teada ja see vajaks eraldi uuringut. Lisaks on võimatu öelda, kas maardla
kasutuselevõtuks leiduks nähtavas tulevikus arendaja.
Põhimõtteliselt ei ole välistatud aiandusühingute pöördumises esitatud mõte, et kaevandamine
ei mõjutaks märkimisväärselt maa peale planeeritavat uut maakasutust. Samas teadmata
võimalikku otstarbekaimat kaevandamise lahendust ja ilma mõjude analüüsita ei saa seda ka
kindlalt väita. Lisaks ei saa pärast maardlale hoonete rajamist ikkagi välistada elanike
vastuseisu kaevandamisele ka olukorras, kus analüüsid maa peale ulatuvat arvestatavat mõju ei
näita.
Kui selles küsimuses sellist kompromissi otsida, mis võimaldaks vähemalt osaliselt maardlale
ehitada nii, et ligipääs maavarale ei halveneks, siis võib kaaluda maardla edelanurka jääva
aiandusühingu alal elamumaa juhtotstarbe lubamist. Sellisel juhul jääks piisavalt ruumi
kaevanduse maapealse taristu rajamiseks ja ehituskivi varu ei väheneks ka oluliselt isegi juhul,
kui hoonete alt kaevandada ei saa.
Maardla keskosas oleva aiandusühingu alal elamumaa juhtotstarbe lubamine muudaks maardla
võimaliku kasutuselevõtmise juba oluliselt küsitavamaks. Eeldusel, et tulevaste hoonete alt on
võimalik kaevandada, ei oleks see siiski täielikult välistatud, kui jäetakse vabaks ala, kuhu
kaevanduskäik välja tuua ja vajalik kompleks rajada. Kas selline lahendus oleks nii maapealsete
hoonete ja elanike kui ka kaevanduse rajamise ja opereerimise seisukohalt võimalik, vajaks
jällegi eraldi uuringut ja analüüsi. Kui see lahendus on võimalik, tuleb nimetatud kompleksi
jaoks üldplaneeringusse kavandada sobiv ala, millega maaomanik (soovitavalt riik) nõustuks.
Kuna tegemist on olulise maavarade kaitsmist ja kasutust puudutava küsimusega, siis
soovitame selle kindlasti esitada ka maavarade komisjonile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
2 (2)