Liikumisluba (Uljaste MKA)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 25.02.2021 13:29 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: Liikumisluba (Uljaste MKA) Manused: Liikumisluba (Uljaste MKA).asice Keskkonnaamet edastab Teile korralduse "Liikumisluba (Uljaste MKA)". Dokumendil on juurdepääsupiirang: Alus: Algus: Lõpp: Edastatud korraldus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.02.2021 13:18 numbriga 1-3/21/81. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee KORRALDUS 25. veebruar 2021 nr 1-3/21/81 Liikumisluba (Uljaste MKA) 1. OTSUS Lähtudes alljärgnevast ja võttes aluseks Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 5 lõiked 4 ja 5, LKS § 14 lõike 3, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 11 „Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna põhimäärus“ p-st 2.2.1.6, 29.01.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/17 kinnitatud „Teabehalduse korra kinnitamine“ lisa 14 ja 20.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/259 kinnitatud lisa „Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialisti ametijuhend“ otsustan: 1.1. Anda liikumisluba Eesti Geoloogiateenistustusele sõidukiga liikumiseks väljaspool teid Uljaste maastikukaitsealal paadi transportimiseks ja vetteviimiseks ning sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga liikumiseks Uljaste järvel eeldatavalt viieks tööpäevaks ajavahemikus 01.03-30.06.2021. 1.2. veekogul liiklemisel tuleb lähtuda veeseaduse §-st 183, keskkonnaministri 28.06.2019 määrusest nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ ja Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskirjast; 1.3. paadi vettelaskmine Uljaste järvel on lubatud Uljaste tee nr 13185 äärest, kus on lähim ligipääs veekogule; 1.4. järvel tuleb liikuda sellise kiirusega, mis ei tekita suurt lainetust. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 2. ASJAOLUD Eesti Geoloogiateenistus on alustamas veeuuringuid Uljaste maastikukaitseala ja selle ümbruses, mille eesmärgiks on kindlaks teha Uljaste järve ja piirkonna põhjaveekihtide omavahelised seosed, arvutada järve veebilanss ning hinnata põlevkivi kaevandamise ja järve lähiümbruse maaparandussüsteemide võimalikku mõju Uljaste järve veetasemele. Selleks on kavas kahe aasta jooksul läbi viia põhja- ja pinnaveeseire, teha geofüüsikalisi uuringuid järvealuste setete ning oosi hüdrogeoloogiliste omaduste täpsustamiseks. Samuti on kavas teha järvesetete sondeerimistöid nende täpsemaks iseloomustamiseks ning geofüüsikaliste uuringute kontrolliks ning paigaldada veetasemete hindamiseks Uljaste rabas ja oosil piesomeetrid. Põhjavee seire teostamiseks on kavas rajada seirepuurkaevude võrgustik. Seirekaevude asukohad on täpsustamisel, kuid osad neist võivad jääda Uljaste maastikukaitsealale. Seirekaevude rajamine toimub vastavalt puurkaevude ehitamise korrale. Eelnimetatud järvesetete geofüüsikaliste ja sondeerimistööde läbiviimiseks on esitatud Keskkonnaametile taotlus1 Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 5 lg 4 ja 5 kohase nõusoleku saamiseks liikumiseks sõidukiga väljaspool teid ning sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga Uljaste järvel. Vajalike tööde tegemiseks on planeerinud kuni 5 tööpäeva ajavahemikus 01.03-30.06.2021. 3. KAALUTLUSED Järvesetete geofüüsikalised ja sondeerimistööd on planeeritud läbi viia Uljaste järvel, mis jääb Uljaste maastikukaitseala Uljaste oosi sihtkaitsevööndisse. Uljaste maastikukaitseala kaitse- eeskirja2 (edaspidi kaitse-eeskiri) § 1 lõike 1 kohaselt on Uljaste maastikukaitseala eesmärk kaitsta: 1) eriilmelisi maastikuelemente: oosi, järve ja raba, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetabI lisas. Need on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), looduslikus seisundis rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo-ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealuseid taimeliike vesilobeeliat (Lobelia dortmanna) ja järv-lahnarohtu (Isoetes lacustris) ning nende elupaiku. Uljaste oosi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitse. Kaitse-eeskirja § 5 lg 4 alusel on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Kaitse-eeskirja § 5 lõike 5 kohaselt on kaitseala veekogudel lubatud sõita sisepõlemismootorita ujuvvahendiga. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Eesti Looduse Infosüsteemis on Uljaste järve põhja- ja idakalda piirkonnas registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ja järv-lahnarohi (Isoetes lacustris) leiukohad. Uljaste maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2018‒20273 (edaspidi kaitsekorralduskava) kohaselt on Uljaste järves suurimad ohutegurid nimetatud taimedele kõrgete kallaste erosioon, turbakaldaga lõikudel turbamuda ladestumine, eutrofeerumine ja puhkajate tegevus. Paatide vette laskmisel taimede kasvukohtades ning paadisõit kaldavööndis võib taimed puruks rebida või rebida need põhjast lahti. Lisaks otsesele tallamisele lendub 1 Taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.02.2021 numbriga 7-9/21/3180 2 Vabariigi Valitsuse31.03.2017 määrus nr 69 „Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ 3 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/uljaste_mka_kkk_2018_2027_0.pdf 2 (3) kaldavööndis liikumisel muda, mis vähendab vee läbipaistvust ning taimedele sadenedes takistab nende kasvu. Kaitsekorralduskavas on taimede füüsilise kahjustamise vältimise üheks meetmeks paatide vettelaskmiskohtadesse suunamine ning sellest tulenevalt on paatide vettelaskmine lubatud Uljaste tee nr 13185 äärest, kus on lähim ligipääs veekogule. Sisepõlemismootoriga ujuvvahend tekitab suuremat lainetust kui sisepõlemismootorita ujuvvahend ning kahjustab järvekaldaid. Kuna järvekaldad on kohati soised ja seal leidub õõtsikut, samuti on kaldavööndis kaitsealuste taimeliikide kasvukohad, kahjustaks sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine järveelustikku (põhjaloomastikku), kaitsealuseid taimeliike ja kaldaid. Seetõttu on üldreeglina sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine Uljaste järvel keelatud, erandina võib seda lubada kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Ujuvvahendiga sõitmisel tuleb valida selline kiirus, mis ei tekitaks suuremat lainetust. Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestades Uljaste järvel planeeritud tegevuste läbiviimisel ja paadi vettelaskmisel kaitsealuste liikide kasvukohtadega ning teiste kaitse-eeskirja kaitsekorra põhimõtetega, ei kahjusta uuringute läbiviimine kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ega kaitseala seisundit. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Vildak juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Saata: [email protected] Krista Pukk spetsialist 3 (3)