Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1,
Tallinn, 10122 Meie: 22.02.2021 nr 1-4/21-19
Toetuskiri finantseerimistaotlusele „Eesti seismoloogilise seirevõrgu kaasajastamine“
On osutunud, et Eesti seismojaamade võrk vajab kaasajastamist nii, et jaamade arvu tuleb
suurendada kasutades nüüdisaegseid seadmeid ja andmekogumise lahendusi. Uuenduste
põhiline vajadus tuleneb ülesandest läbi viia seismoseiret Eesti riikliku keskkonnaseire
programmi osana. See on siiski vaid üks seismiliste andmete kasutusvaldkondadest.
Maavõngete registreerimine, sh nii looduslikud maavärinad kui tehnogeensed sündmused, on
üks geoteaduslike alusuuringute osa. Sellise teabe kasutamisvõimalused laienevad ka
rakendusuuringutele, nt seismilise ohu hindamiseks tundlike konstruktsioonide
projekteerimisel ja rajamisel. See vajadus saab tulevikus olema tänasest suurem.
Soome riik pidas vajalikuks algatada 2021. aastal uuringuprojekti, mille käigus hinnatakse
piirkonniti seismilise ohu taset tuginedes geofüüsikalistele ja geoloogilistele andmetele.
Eesmärgiks on toota avalikuks kasutamiseks andmestik ja kaardimaterjal, mis iseloomustab
loodusliku seismilisusega kaasnevat ohtu tundlikele ehitistele, aga eriline rõhk on seismilise
ohu hindamisel seoses maapõue rajatavate geotermiliste sügavpuuraukudega. Senine Soome
kogemus näitab, et kilomeetreid sügavate keskkonnasõbraliku energia tootmiseks ette nähtud
puuraukudega võib kaasneda indutseeritud maavärinate toimumine. Sellise seismilisuse mõju
on oluline mõõta, uurida ja kvantitatiivselt hinnata nii inseneeria kui ka ühiskondliku
vastuvõetavuse vaatepunktist.
Soome Akadeemia rahastatud projekti eestvedajaks on Helsingi Ülikooli Seismoloogia Instituut
ja sellega on liitunud mitmed Soome uuringuasutused. Partneritena osalevad seismoseire eest
vastutavad instantsid naabermaadest Rootsist, Norrast, Venemaalt ja Eestist, sh Eesti
Geoloogiateenistus. Põhifookus on seismilise ohu hindamisel Soome riigi piires, aga uuringuala
ulatub katma ka Eesti territooriumi.
Seniks pole Eesti riigi osas seismilist ohtu sihilikult hinnatud. Tulevikus on ka Eestis
perspektiivne hakata kasutama maasoojust energiaallikana geotermiliste sügavpuuraukude
näol. On oluline omada kvantitatiivset seismoloogilist teavet ja hinnang seismilise ohu taseme
kohta nii olukorras, kui puurauke pole veel rajatud kui ka siis, kui need juba eksisteerivad on
kasutamisel.
Eesti saab osaleda seismilise ohu hindamises sellest võimalikult palju kasu lõigates, kui ise
järjekindlalt panustab kogudes võimalikult kvaliteetseid seismoloogilisi andmeid. Eeldus selle
plaani realiseelisemiseks on meie riikliku seismilise seirevõrgu laiendamine ja kaasajastamine
esimesel võimalusel.
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
2 (2)