Leping

Riigihange „Arbavere uuringumaja projekteerimine“ Projekteerimise töövõtuleping ERITINGIMUSED Leping nr 5-1/21-28 Leping sisaldab üldtingimusi ja eritingimusi. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täpsustusi, täiendusi ja muudatusi. 1. ÜLDTINGIMUSTE TÄPSUSTUSED Jrk Üldtingimus, mida eri- Tingimuse määratlus või sõnastus nr tingimusega täpsustatakse 1 Tellija ja tema esindaja Nimi: Eesti Geoloogiateenistus ning nende Registrikood: 77000387 kontaktandmed Asukoht/aadress: F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Tellija esindaja lepingu sõlmimisel: Sirli Sipp Kulli Tellija esindaja lepingulistes küsimustes, tööde vastuvõtmisel ja tehnilistes küsimustes: Kaupo Pajumäe, [email protected] Telefon: +372 5013 735 2 Töövõtja ja tema Nimi: AS Infragate Eesti esindaja ning nende Registrikood: 10845129 kontaktandmed Asukoht/aadress: Mäealuse tn 2/3, 12618 Tallinn Töövõtja esindaja lepingu sõlmimisel: Urmas Aaskivi Töövõtja esindaja lepingulistes ja tehnilistes küsimustes: Riho Terase, tel 55510414, [email protected] 3 Töövõtja esindaja Nimi: - lepingu täitmisel, kui tegemist on ühispakkujatega 4 Andmed riigihanke Riigihanke nimetus: Arbavere uuringumaja projekteerimine kohta Viitenumber: 231228 5 Andmed projekteeritava Kinnistu asukoht: Arbavere küla, Kadrina vald, Lääne-Viru kinnistu kohta maakond Kinnistu registriosa number: 5134331 Katastriüksus: 27301:001:0171 Ehitusplats hõlmab kogu kinnistut: Ei 6 Ehitusprojekti I etapis põhiprojekt koostamise staadium II etapis tööprojekt 7 Projekteerija järelevalve Teostatakse teostamine Teostamise periood ei ole pikem kui 14 kuud (kogu ehitustööde periood, millest kahe esimese kuu jooksul peavad tööjoonised  olema saavutanud sellise komplektsuse, et ehitustööde töövõtja saaks alustada kõikide 0-tsükli töödega ehitusplatsil ja järgneva 12 kuu jooksul teostatakse projekteerimistööde järelevalvet) tingimusel, et ehitustööd algavad mitte hiljem kui 12 kuud pärast Tellijapoolsest põhiprojekti kinnitamisest. 8 Lubade hankimine ja Projekteerimistingimused: vastavate riigilõivude töövõtja tasumine Tehnilised tingimused: töövõtja Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek: töövõtja Ehitusluba: töövõtja Kasutusluba: Ei ole nõutav 9 Ajagraafiku esitamine 15 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates 10 Projekteerimisperioodi Ei ole nõutav tagatis 11 Arveldusarve number - tagatiste deponeerimiseks 12 Ettemaksu tegemine Ei tehta töövõtjale 13 Ettemaksu suurus, juhul 0 kui ettemaksu makstakse 14 Ettemaksu tasa- 0 protsenti arvestamise määr (igast summast) 15 Tsiviilvastutus- nõutav kindlustuse nõutavus 16 Tsiviilvastutus- 100 000 eurot kindlustuse hüvitise minimaalne piirmäär 17 Tsiviilvastutus- 5000 eurot kindlustuse oma- vastutuse maksimaalne suurus 18 Projekteerimisperiood Projekteerimine jaguneb kahte etappi: I etapp - põhiprojekti koostamiseks 5 kuud alates hankelepingu sõlmimisest II etapp - tööprojekti koostamiseks alates ehitustööde hankelepingu sõlmimisest 4 kuud, eeldusel et põhiprojekti Tellijapoolsest kinnitamisest ei ole möödas rohkem kui 12 kuud Ehitustööde kestvus 14 kuud, millest projekteerimise järelevalvet tuleb teostada 12 kuud (ehituslepingu kahel esimesel kuul teostatakse 0-tsükli ehitustöid). Projekteerimisperioodidele lisandub täiendavalt projekteerija järelevalve teostamine vastavalt eritingimuste punktile 1.7 lk 2/24 19 Vahetähtajad Vastavalt eritingimuste punktile 3. Lepingu täitmise vaheetapid, valmidusastme lühikirjeldused, tähtajad ja makstavate tasude osakaalud 20 Lepingu hind (tööde Lepingu hind: 48 290 eurot üldmaksumus ja reserv Tööde üldmaksumus: 43 900 eurot selle olemasolu korral), Reserv: 4 390 eurot ilma käibemaksuta 21 Maksetähtajad 21 tööpäeva jooksul pärast arve saamist 22 Viivisemäär päevas 0,15 protsenti tasumata summalt (kalendripäev) 23 Leppetrahv Vastavalt eritingimuste punktile 4. Leppetrahvid tähtaegade ületamise jm lepingurikkumiste korral 24 Leppetrahvi 20 protsenti maksimummäär tööde teostamise tähtaegade ületamise korral (lepingu hinnast, ilma käibemaksuta) 25 Dokumentide Loetleda dokumendid nende tähtsuse järjekorras (kui erineb pädevusjärjestus üldtingimuste punktist 2.2) 26 Lepingus viidatud - dokumentide vormid (kui kohaldatakse) lk 3/24 2. ÜLDTINGIMUSTE TÄIENDUSED, MUUDATUSED VÕI MITTE- KOHALDAMINE Jrk Üldtingimuse punkt, Tingimuse määratlus või sõnastus nr mida täiendatakse, muudetakse või ei kohaldata 1 10.5 Üldtingimuste punkti 10.5 teist lausest muudetakse järgmiselt: Tellija on kohustatud kaasama töövõtja (ehitusprojekti autorit) projekteerimistööde järgnevates etappides (tööprojektide koostamisel ja autorijärelevalve teenuse osutamisel). 2 9.3 Üldtingimusi täiendatakse punktiga 9.3.4 järgmiselt Juhul kui Tellijal ei õnnestu 12 kuu jooksul pärast põhiprojekti Tellijale üleandmisest sõlmida ehitustööde hankelepingut (sh ehitustöödeks rahastuse mittesaamisel), informeerib Tellija sellest Töövõtjat esimesel võimalusel - leping peatub ning Töövõtjal puudub õigus nõuda Tellijalt sellega kaasnevate kulutuste hüvitamist. Tellijal on õigus järgneva 24 kuu jooksul lepingut uuendada tööprojekti koostamiseks ja projekteerija järelevalve teostamiseks järgmiseks 12 kuuks samadel (lepingus toodud) tingimustel. Kui järgneva 24 kuu jooksul pärast lepingu peatamist lepingut ei uuendata, loevad Pooled lepingu lõppenuks. lk 4/24  3. LEPINGU TÄITMISE VAHEETAPID, VALMIDUSASTME LÜHIKIRJELDUSED, TÄHTAJAD JA MAKSTAVATE TASUDE OSAKAALUD Maksepost/ vaheetapi Tööde valmidusastme lühikirjeldus Tähtaeg Valmidust Makstav nimetus fikseeriv tasu- dokument % Tööde üld- maksum usest 1. Ehitusprojekti Kogutud on lisaandmed (sh. kõik vajalikud 2 kuud alates tehtud 15% eskiisi valmimine tehnilised tingimused) ja eskiis on esitatud tellijale lepingu tööde ja Tellijale kooskõlastamiseks ja selle kohta on koostatud sõlmimisest rahaline akt esitamine kirjalik dokument (akt, protokoll vm), olemas on projekteerimistingimused. Eskiis on kooskõlastatud KOV arhitektiga, kohaliku päästekeskusega ja KOV asjakohase osakonnaga. Visuaal: 3D pildid (min 3 välisvaadet olulistest kohtadest), min 15 min esitlus tellijale ja lõpp- kasutajatele töövõtja meeskonna poolt. Eesmärk: sellise projektmaterjali koostamine, mille alusel on tellijal võimalik aru saada projekteeritava objekti arhitektuursest lahendusest, pinnaandmetest (eksplikatsioon), energiaklassist, põhimõttelistest tehnilistest lahendustest, asendiplaanilistest ja ruumilistest seostest, kasutusloogikast ning logistikast. Eskiis alusel tehakse lõplik otsus hoone gabariitide, pinnaandmete, konstruktiivse, eriosade põhimõttelised lahendused ja arhitektuurse lahenduse osas. 2. Eelprojekti Eelprojekt on esitatud tellijale kooskõlastamiseks 3 kuud alates tehtud 25% valmimine, koos ja ekspertiisi esitamiseks, selle kohta on koostatud lepingu tööde taotluseelarvega kirjalik dokument (akt, protokoll vm). sõlmimisest rahaline akt Tellijale esitamine Ehitusloa taotluse on menetlemiseks esitatud EHR. Tehtud on kõik vajalikud uuringud, ekspertiisid ja mõõdistused. Visuaal: 3D pildid (min 5 välisvaadet ja min 4 sisevaadet olulistest kohtadest), min 1min video, min 15 min esitlus tellijale ja lõpp-kasutajatele töövõtja meeskonna poolt. Eesmärk: eelprojekti alusel peab saama teha kõik olulised otsused ja valikud tehnosüsteemide ja muude hoone tehniliste parameetrite osas. 3. Ehitusloa saamine Parandatud eelprojekt on kooskõlastatud 4 kuud alates tehtud 5% õigusaktidega ette nähtud ametkondadega ning lepingu tööde ehitusluba on kohaliku omavalitsuse poolt sõlmimisest rahaline akt väjastatud. 4. Põhiprojekti Põhiprojekt on esitatud tellijale kooskõlastamiseks 5 kuud alates tehtud 35% valmimine ja koos ja ekspertiisi teostamiseks. Lisaks on valminud lepingu tööde täpsustatud mudelprojekteerimise põhimudel. sõlmimisest rahaline akt taotluseelarvega Visuaal: juhul, kui lahendus peale eelprojekti on Tellijale esitamine muutunud, siis ajakohastatud 3D pildid (min 5 välisvaadet ja min 5 sisevaadet olulistest kohtadest), min 1min video, min 15 min esitlus lk 5/24  tellijale ja lõpp-kasutajatele töövõtja meeskonna poolt. Põhiprojekti põhjal koostatud täpsustatud ehitustööde ja sisustuse taotluseelarvega tuleb esitada hiljemalt 2 nädala jooksul, alates põhiprojekti esitamisest Eesmärk: põhiprojekti alusel peab olema võimalik ilma täiendava materjalita läbi viia ehitustööde hange, lisaks EVS-kohasele peab projekt sisaldama kõiki pakkumise tegemiseks vajalikke spetsifikatsioone, sõlmede lahendusi (mitte ainult tüüpsõlmed), struktuurskeeme jms. 5. Tööprojekti(de) Tööprojekt(id) on esitatud tellijale ja ehitajale Alates tehtud 15% Tellijale esitamine kooskõlastamiseks ja ekspertiisi teostamiseks. ehitustööde tööde Eesmärk:tööprojekti alusel peab olema võimalik teostamise rahaline akt läbi viia ehitustöid ning see peab võimaldama lepingu kvaliteetse lõpptulemuse saavutamist. Tööprojekt sõlmimist 3 ja -mudel saavad olema aluseks teostusmudelile. kuud eeldusel, et ehitustööde leping on sõlmitud hiljemalt 12 kuud peale põhiprojekti Tellijapoolset kinnitamist 6. Kohustuste Lepingu p 3.5. loetletud töövõtja kohustused on Lepingu tehtud 5% tätimine täidetud. Kasutusluba on väljastatud. eritingimustes tööde ehitustööde hanke määratud rahaline akt ja ehituse käigus tähtaja jooksul KOKKU 100% lk 6/24 4. LEPPETRAHVID TÄHTAEGADE ÜLETAMISE JM LEPINGURIKKUMISTE KORRAL Maksepost/ vaheetapi Tähtaeg Leppetrahv iga viivitatud nimetus päeva eest EUR Ehitusprojekti eskiisi valmimine ja Lepingu 150 (ükssada viiskümmend) Tellijale esitamine eritingimuste punkt 3 Eelprojekti valmimine Lepingu 150 (ükssada viiskümmend) eritingimuste punkt 3 Põhiprojekti valmimine ja koos Lepingu 350 (kolmsada viiskümmend) täpsustatud taotluseelarvega eritingimuste punkt 3 Tellijale esitamine Tööprojekti(de) Tellijale esitamine Lepingu 350 (kolmsada viiskümmend) eritingimuste punkt 3 Kohustuste täitmine projekteerija Igakordselt Kohustuste mittetäitmise eest järelevalve osutamise käigus 500 (viissada) eurot/kord lk 7/24 ÜLDTINGIMUSED 1. MÕISTED Käesolevates üldtingimustes kasutatakse järgmisi mõisteid: 1.1. alltöövõtja – töövõtja valitud juriidiline või füüsiline isik (sh füüsilisest isikust ettevõtja), keda on pakkumuses või lepingus alltöövõtjana nimetatud või isik, kes töövõtja juhtimisel ja korraldusel teeb alltöövõtuna tööd või selle osa. Alltöövõtjat võib esindada tema seadusjärgne või volitatud esindaja; 1.2. ehitusprojekt – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide komplekt, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekti staadiumite määratluse aluseks on Eesti Standard EVS 932. Ehitusprojekt peab igas staadiumis vastama nimetatud standardi või sellega samaväärsetele nõuetele; 1.3. hankedokumendid – tellija koostatud ning lepingu sõlmimise aluseks olev dokumentide komplekt, milles määratakse kindlaks töödele esitatavad nõuded. Hankedokumentide all peetakse silmas hankedokumente riigihangete seaduse tähenduses. Hankedokumendid hõlmavad muu hulgas ka hankedokumentide muudatusi ning tellija poolt enne lepingu sõlmimist hankedokumentide kohta antud selgitusi; 1.4. hea projekteerimistava – projekteerimisvaldkonnas tunnustatud tavad ja praktika, mis hõlmavad nii õigusaktidega kui ka standarditega kehtestatud nõudeid; 1.5. kõrvaltöövõtja – tellija valitud juriidiline või füüsiline isik (sh füüsilisest isikust ettevõtja), kes teeb tellija ja kõrvaltöövõtja vahelise lepingu objektiks olevaid töid ning kes tegutseb töövõtjaga ühel ajal. Kõrvaltöövõtjat võib esindada tema seadusjärgne või volitatud esindaja; 1.6. leping – tellija ja töövõtja vaheline projekteerimistööde töövõtuleping, mis sisaldab täielikku ja terviklikku pooltevahelist kokkulepet tööga seotud tingimuste kohta. Leping hõlmab kõiki lepingu dokumente; 1.7. lepingu dokumendid – dokumendid, mida on vaja lepingus kirjeldatud töö ettevalmistamiseks ja tegemiseks. Lepingu dokumendid hõlmavad nii tellija kui töövõtja dokumente; 1.8. lepingu hind – tasu, mis hõlmab tööde üldmaksumust ja reservi, kui see on eritingimustes kokku lepitud. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, on lepingu hinnaks tasu suurus ilma käibemaksuta. Käibemaks lisandub lepingu hinnale kehtivate õigusaktide kohaselt; 1.9. lepinguperiood – ajavahemik lepingu jõustumise päevast kuni lepingu lõppemiseni, hõlmates nii ehitusprojekti koostamise aega (projekteerimisperiood) kui ka projekteerija järelevalve tegemise aega (juhul kui projekteerija järelevalvet tehakse); 1.10. leppetrahv – lepingust tulenev kõrvalkohustus, kui selle rakendamises ja selle määras on lepingus kokku lepitud. Leppetrahvi rakendamise eesmärk on eelkõige sundida töövõtjat täitma lepinguga võetud kohustusi. Leppetrahv ei asenda kohustuse täitmist ega piira kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud; 1.11. lisatöö – töö, mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt ei kuulu töö hulka ja mida tehakse lisaks lepingus kokku lepitud töödele. Lisatööks ei peeta sellist lisanduvat tööd, millega kaasneb tööde mahu suurenemine või täiendavate tööde tegemine, kui sellised tööd on oma olemuselt tavapärased sarnaste tööde teostamisel ja seotud lepinguga ja selle eesmärgi saavutamisega ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks võimalik lepingu eesmärki saavutada. Vastavaid töid käsitatakse lepingu tähenduses muudatustöödena; lk 8/24 1.12. lähteülesanne – tellija koostatud ning lepingu sõlmimise aluseks olev dokumentide komplekt, milles muuhulgas • määratakse kindlaks tööde eesmärk, kirjeldus, ja ulatus • esitatakse ka kõik varasemalt läbi viidud uuringud, ekspertiisid ja info tehnovõrkude osas • kirjeldatakse nõuded • esitatakse lõpp-kasutajate ruumivajadus, logistika ja seosed; 1.13. maksepost – lepingu eritingimustes sätestatud vaheetapp, mille täitmine toob kaasa töövõtja õiguse esitada tellijale tehtud tööde rahaline akt; 1.14. muudatustöö – muudatus (lisandumine, ärajäämine, vähenemine või suurenemine või muu muudatus) sellises töös, mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka ja mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks võimalik lepingu eesmärki saavutada; 1.15. pakkumus – töövõtja esitatud siduv tahteavaldus lepingus kirjeldatud tööde tegemiseks; 1.16. pool või pooled – tellija ja töövõtja eraldi või koos nimetatuna; 1.17. projekteerimisperiood – ajavahemik lepingu jõustumise päevast kuni ehitusprojekti üleandmiseni ja täitmisakti allkirjastamiseni töövõtja ja tellija poolt; 1.18. puudus töös – tehtud töö või selle osa mittevastavus lepingule; 1.19. reserv – lepingus ette nähtud summa, mis selle olemasolu korral sisaldub lepingu hinnas, kuid ühelgi juhul ei sisaldu tööde üldmaksumuse hulgas. Reservi kasutamine on ette nähtud üksnes lepingus kirjeldatud juhtudel ning reserv kuulub töövõtjale väljamaksmisele üksnes lepingus sätestatud juhtudel ja tingimustel; 1.20. riigihange – tellija poolt tööde tegemiseks korraldatud riigihankemenetlus; 1.21. tehniline kirjeldus – lepingu dokumentide hulka kuuluvad dokumendid, milles määratakse kindlaks tehtav töö. Tehnilise kirjelduse all peetakse silmas tehnilist kirjeldust riigihangete seaduse ja hankedokumentide tähenduses; 1.22. tellija – juriidiline isik, kes tellib töövõtjalt töö tegemise. Tellijana käsitatakse ka hankedokumentides hankijana nimetatud isikut. Tellijat võib esindada tema seadusjärgne või volitatud esindaja; 1.23. tehtud tööde rahaline akt – dokument, mis pärast pooltepoolset allkirjastamist on aluseks töövõtjale arve esitamisel ja tellijale tööde eest tasumisel. Tehtud tööde rahalise akti eesmärk on fikseerida tehtud tööde valmidus ja sellega seotud tellija rahalised kohustused. Tehtud tööde rahalise aktiga ei anta üle tööde valdust, juhusliku hävimise ega kahjustumise riisikot ega võeta töid vastu tellija poolt; 1.24. täitmisakt – dokument, mis koostatakse ja allkirjastatakse pärast lepingus sätestatud ehitusprojekti üleandmist tellijale; 1.25. töö või tööd – projekteerimistöö või selle osa koos projektijuhtimise korraldamise, projekteerija järelevalve osutamise (juhul kui see kuulub eritingimuste kohaselt tegemisele) ja vajalike hangetega, et teostada kõik tegevused töö tegemiseks ja lõpetamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks ja saavutada lepingus kokkulepitud tulemus. Töö hõlmab muu hulgas kogu projekteerimiseks vajaliku tööjõu kulu, kõiki tooteid ning tööde tegemiseks kasutatavate seadmete ja masinate kulu, samuti muid tegevusi ja toiminguid, mis on vajalikud lepingus kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks või mis on kooskõlastatud tellijaga (nõusolekud, load, kooskõlastamine ja koostöö sulgemised jne), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Tööde hulka kuuluvad ka kõik need tööd, mida ei ole lepingus otseselt kirjeldatud, kuid mis on heale projekteerimistavale ja töövõtja professionaalsusele tuginedes vajalikud lepingus kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks ja kokkulepitud tööde nõuetekohaseks tegemiseks. Tööde hulka ei kuulu sellised tööd, mis on lepingu kohaselt tööde hulgast välja arvatud; lk 9/24  1.26. tööde üldmaksumus – tasu, mille tellija kohustub töövõtjale lepingu alusel nõuetekohaselt tehtud töö eest maksma. Tööde üldmaksumus ei sisalda võimalikest lisa- või muudatustöödest tulenevaid summasid ega reservi. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, on tööde üldmaksumuseks tasu suurus ilma käibemaksuta. Käibemaks lisandub tööde üldmaksumusele vastavalt kehtivatele õigusaktidele; 1.27. töövõtja – tellija valitud juriidiline või füüsiline isik (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja), kes teeb tööd töövõtjana ja kes korraldab tellijaga sõlmitud lepingus ettenähtud tööd. Töövõtjana käsitatakse ka hankedokumentides pakkujana nimetatud isikut. Töövõtjat võib esindada tema seadusjärgne või volitatud esindaja; 1.28. viivis – õiguskaitsevahend, mida rakendatakse rahaliste kohustuse täitmisega viivitamisel; 1.29. vääramatu jõud – asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks Kui pooled on lepingus täpsustanud vääramatu jõu asjaolud või esitanud vastava loetelu, lähtutakse vääramatu jõuga seoses poolte täiendavast kokkuleppest. 2. LEPINGU DOKUMENDID. LEPINGU TÕLGENDAMINE 2.1. Lepingu dokumendid hõlmavad kõiki töö ettevalmistamiseks ja tegemiseks vajalikke dokumente. Lepingu dokumendid täiendavad üksteist. 2.2. Juhul kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on lepingu dokumentideks järgmised dokumendid, mis on esitatud tähtsuse järjekorras, alustades kõige tähtsamast: 2.2.1. lepingu muudatused, mis on allkirjastatud pärast lepingu sõlmimist. Töö- koosolekute protokolle käsitatakse lepingu muudatustena üksnes juhul, kui protokollid on allkirjastanud poolte seaduslikud või volitatud esindajad; 2.2.2. lepingu eritingimused koos lisadega (sh punktis 3.1.3 viidatud ajagraafik); 2.2.3. hankedokumendid (sh lähteülesanne, kui tellija esitas selle hankedokumentide seas ja tehniline kirjeldus) koos muudatuste ja tellija antud selgitustega, samuti läbirääkimiste protokollid (nende olemasolu korral); 2.2.4. lepingu üldtingimused (Riigi Kinnisvara AS projekteerimise töövõtulepingute üldtingimused); 2.2.5. muud lepingu juurde kuuluvad dokumendid; 2.2.6. töövõtja pakkumus; 2.3. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid lepingu dokumente loetakse samaaegseteks. 2.4. Poolte poolt pärast lepingu sõlmimist koostatud ja allkirjastatud lepingu muudatused asuvad tähtsuse järjekorras sellest dokumendist eespool, mida lepingu muudatusega muudeti. 2.5. Peale lepingu dokumentide arvestatakse lepingu tõlgendamisel eelkõige järgmist: 2.5.1. lepingu olemus ja eesmärk; 2.5.2. lepingueelsed läbirääkimised (kui sellised toimusid); 2.5.3. tõlgendus, mille pooled on omavahel samale lepingutingimusele varem andnud; 2.5.4. poolte käitumine enne ja pärast lepingu sõlmimist; 2.5.5. tähendus, mida tavapäraselt antakse vastavatele majandus- või kutsetegevuse terminitele ja väljenditele; 2.5.6. tavad; 2.5.7. poolte varasem käitumispraktika. 2.6. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos muude lepingu tingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on lepingu olemuse ja eesmärgiga rohkem kooskõlas. lk 10/24 2.7. Lepingus on pealkirju kasutatud viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus ainsuses olevad sõnad tähendavad mitmust ja vastupidi, kui lepingu sättest või olemusest ei tulene teisiti. 3. TEGEVUSED TÖÖDE TEOSTAMISEL 3.1. Tegevused enne tööde alustamist 3.1.1. Töövõtja ei tohi põhjendamatult viivitada tööde alustamisega rohkem kui mõistlikest kaalutlustest tulenevalt on otstarbekas, kui lepingus ei lepita kokku teisiti, ning jätkama töö tegemist ettenähtud tempos ja viivitusteta. 3.1.2. Tellija vastutab tema poolt esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Töövõtja on kohustatud andmetes ja dokumentides avastatud vigadest tellijat viivitamata teavitama. Tellija edastab töövõtjale teabe, mis tellija parema äranägemise kohaselt võib aidata kaasa tööde optimaalsele teostamisele. 3.1.3. Töövõtja kohustub välja töötama ja tellijaga, samuti vajaduse korral alltöövõtjate ja kõrvaltöövõtjatega, kirjalikult kooskõlastama 14 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist tööde ajagraafiku, kui lepingu eritingimustes ei ole sätestatud teisiti. Ajagraafik allkirjastatakse poolte poolt ning vormistatakse lepingu lisana. Juhul kui töövõtja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt jäädakse kokkulepitud ajagraafikust maha, kohustub töövõtja esitama mõistliku aja jooksul selgitused meetmete kohta, mida töövõtja kavatseb võtta mahajäämuse likvideerimiseks ning koostama ja kooskõlastama tellijaga (vajaduse korral alltöövõtjate ja kõrvaltöövõtjatega) uue ajagraafiku, et tagada tööde tähtaegne ja nõuetekohane tegemine. 3.2. Tegevused ehitusprojekti koostamise käigus 3.2.1. Töövõtja on kohustatud hankima kõik tööde alustamiseks ja tegemiseks vajalikud ekspertiisid, uuringud, alusandmed, load, haldusorganite ettekirjutused, projekteerimis- ja tehnilised tingimused (sh vajadusel arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused), tasuma nendega seotud kulud (välja arvatud riigilõivud, mille tasub tellija) ning andma nimetatud dokumendid tellijale üle koos ehitusprojektiga kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti. 3.2.2. Töövõtja on kohustatud kooskõlastama tellijaga ehitusprojektis kasutatavad sisekujunduslikud, arhitektuursed, konstruktsioonilised ja ehituslikud lahendused, materjalide ja seadmete tehnilised andmed. 3.2.3. Töövõtja on kohustatud kooskõlastama ehitusprojekti kõikides vajalikes ametkondades (vajadusel koguma ka arvamused kinnisasja naabritelt, kaasomanikelt ning teistelt puudutatud isikutelt), mis on nõutavad ehitisele ehitusloa saamisel. 3.2.4. Tellijal õigus nõuda eskiisi etapis töövõtja poolt välja pakutud lahenduse muutmist või uue lahenduse koostamist, kui lahendus ei täida lõppkasutaja vajadusi või ei ole tellijale sobilik (sh tehnoloogiliselt, tehniliselt, arhitektuurselt, majanduslikult, funktsionaalselt jms). 3.2.5. Eelprojekti etapis on tellijal õigus nõuda lahenduse muutmist ning seda ei loeta lisatööks. Lisatööks ei loeta ka eelprojekti koostamise käigus tellija ettepanekuid, mille tulemusena kohustub töövõtja muutma juba välja töötatud lahendust või teostama lepingu dokumentidest sätestatust erinevad lahendused. Muudatustöödeks loetakse muudatused, mida tellija soovib ehitusprojekti sisse viia pärast eelprojekti kooskõlastamist (kooskõlastamine fikseeritakse poolte poolt kirjaliku aktiga). lk 11/24  3.2.6. Ehitusprojekt peab võimaldama ilma muudatusteta teostada ehitustööde tellimise riigihanke korraldamist ja läbiviimist. Juhul, kui ehitustööde riigihanke käigus või reaalsete ehitustööde käigus avastatud puudused ehitusprojektis takistavad ehitustööde teostamist, kohustub töövõtja sellised puudused kõrvaldama lühima võimaliku ajaga ning selliseid töid ei loeta lisatöödeks. 3.2.7. Töövõtja kohustub viima ehitusprojekti sisse põhjendatud parandused ja ettepanekud, mis on tehtud tellija poolt valitud ehitusprojekti ekspertiisi teostaja ja konsultantide poolt ning tellija nõudmisel. Vajadusel peab töövõtja pidama kaasatud ekspertidega dialoogi parima ja optimaalseima lahenduse leidmiseks. Nimetatud muudatused ja täiendused kohustub töövõtja ehitusprojekti sisse viima tööde üldmaksumuse raames ka juhul, kui tavapäraselt ehitusprojekti maht ei eelda selliste tööde teostamist, kuid selliste tööde tegemine on vajalik ja oluline selleks, et tellijal oleks võimalik korraldada ja nõuetekohaselt läbi viia ehitustööde riigihange. Töövõtja kohustub ehitusprojekti dokumentide (nt seletuskiri) koostamisel arvestama muuhulgas riigihangete seaduse § 32 ja § 33 tulenevate nõuetega tehnilisele kirjeldusele. 3.2.8. Töövõtja peab tööde teostamise käigus koostatavad dokumendid kandma elektroonilisse projektipanka vastavalt tellija poolt esitatavatele nõuetele ja juhistele. Eelnimetatut kohaldatakse kõikide ehitusprojekti raames koostatavate projektistaadiumide dokumentide kohta. 3.2.9. Mistahes staadiumis töö akteerimisega kaasneb töövõtja kohustus tellijale tööd suuliselt ja illustreeritult esitleda ja tutvustada, lihtsustamaks tellijal saamaks kiiret ülevaadet tehtud tööst. 3.2.10. Tellijale üle antav ehitusprojekti BIM mudel ja selle osad peavad olema töövõtja poolt kontrollitud ja vastuolud kõrvaldatud. Tellija võib teostada või tellida ehitusprojekti mudeli nõuetele vastavuse kontrolli mistahes staadiumis üle antud mudelile. Mudelis olevate konfliktide või mittevastavuse tuvastamisel keeldub kogu tellija tööd või töö staadiumit akteerimast ja määrab töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 3.2.11. Töövõtja peab lepingu täitma pakkumuses näidatud võtmeisikute ja spetsialistidega ning kasutama tööde teostamisel vajaliku ja piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu. Tellijal on õigus nõuda kaasatud spetsialistide väljavahetamist töövõtja kulul, kui nimetatud isikud teostavad töid mittekohaselt, on uuenduslike lahenduste osas asjatundmatud või ei ole koostööaltid, ei ole sidevahendite teel mõistlikku pingutusega kättesaadavad või ilmselgelt ei toeta või ignoreerivad tellija eesmärgi saavutamist. 3.2.12. Tellija peab andma töövõtjale vajalikud lähteandmed lepingu dokumentides või töönõupidamiste protokollides fikseeritud tähtaegadeks ning edastama töövõtjale mistahes informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa tööde kiiremale ja optimaalsemale teostamisele. 3.2.13. Juhul, kui tellija soovib paralleelselt lepingus kokkulepitud tööde teostamisel kaasata töödega otseselt seotud valdkonnas tehtavate tööde tegemiseks kaastöövõtjat, on ta kohustatud sellest töövõtjale kirjalikult teatama. Tellija on kohustatud töövõtjaga kokku leppima töövõtja vastutuse ulatuse kaastöövõtja poolt teostatud töödele ning tingimused selle rakendamiseks (vajadusel sõlmima kõigi osapoolte vahelisi õigusi ja kohustusi sätestava kokkuleppe). Kaastöövõtja poolt teostatud tööde eest vastutuse ulatust puudutava kokkuleppe puudumise korral vastutavad pooled lepingust tulenevate enda kohustuste eest. 3.3. Töövõtja kohustused peatöövõtjana 3.3.1. Töövõtja kohustub juhtima, koordineerima ja korraldama lepinguliste tööde tegemist ise või alltöövõtjate abil. Peale selle kohustub töövõtja juhtima, lk 12/24  koordineerima ja korraldama kolmandatelt isikutelt (kõrvaltöövõtjad) tellitud tööde tegemist, kui see on sätestatud lepingus. 3.3.2. Töövõtja vastutab tellija ees kõikide alltöövõtjate tehtavate tööde eest, seal hulgas erinevate alltöövõtjate poolt tehtud tööde omavahelise koostoime ja sünkroonsuse eest 3.3.3. Töövõtja peab töö tegemisel kasutama alltöövõtjaid, keda ta oli nimetanud pakkumuses. Juhul kui töövõtja soovib need alltöövõtjaid asendada, peab ta selle eelnevalt kirjalikult kooskõlastama tellijaga. Töövõtja valitud uued alltöövõtjad peavad konkreetse tööga seoses vastama vähemalt samadele nõuetele, mis oli esitatud pakkujale riigihanke kvalifitseerimistingimustes konkreetse tööga seoses. Tellijal on õigus keelduda alltöövõtja kasutamiseks nõusoleku andmisest, kui alltöövõtja ei vasta eelnimetatud nõuetele. Nõusoleku saamiseks esitab töövõtja tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alltöövõtjate kasutamiseks või vahetamiseks, näidates ära need tööd, mille ulatuses töövõtja soovib alltöövõttu teostada või alltöövõtjaid vahetada ning esitab koos taotlusega andmed ja dokumendid, mille alusel on tellijal võimalik hinnata alltöövõtja vastavust eelnimetatud tingimustele; 3.3.4. Töövõtja peab tellijaga kooskõlastama kõik alltöövõtjad, kui alltöövõtu korras tellitava konkreetse töö maksumus ületab 10 (kümmet) protsenti lepingu hinnast (arvestatuna summast koos käibemaksuga), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Pakkumuses nimetatud alltöövõtjaid täiendavalt kooskõlastama ei pea; 3.3.5. Tellijal on õigus nõuda tellijaga mittekooskõlastatud alltöövõtjate eemaldamist tööde tegemiselt ning ning vajaduse korral peatada tööde tegemine kuni lepingus sätestatud nõuetele vastavate alltöövõtjate kaasamiseni töövõtja poolt. 3.3.6. Juhul, kui kvalifitseerimistingimusena seatud või muu tööde teostamiseks nõutava tegevusloa või registreeringu kehtivus lõpeb lepingu täitmise ajal, on töövõtja kohustatud pikendama nimetatud tegevusluba või registreeringut kuni lepingu täitmise tähtpäevani. 3.4. Tegevused ehitusprojekti alusel korraldatava hankemenetluse käigus 3.4.1. Töövõtja on kohustatud tellijale andma selgitusi ehitusprojekti kohta ja esitama vajalikud täpsustavad või selgitavad lahendused (nt täiendavad joonised ja muud ehitust puudutavad, täpsustavad ning selgitavad juhised) 2 (kahe) tööpäeva jooksul tellija selgitustaotluse laekumisest arvates. Selguse mõttes avaldab tellija, et nimetatud lühike tähtaeg on määratud tulenevalt riigihangete seadusest, millest tulenevalt peab tellija esitama selgitused ehitustööde riigihankes (sh ehitusprojekti kohta) osalevatele isikutele piiratud tähtaja jooksul. 3.5.Tegevused projekteerija järelevalve osutamise käigus 3.5.1. Juhul, kui lepingu eritingimustes on ette nähtud projekteerija järelevalve teostamine, kohustub töövõtja: 3.5.1.1. andma viivitamatult ja kokkulepitud tähtaja jooksul vastused ning vajadusel tehnilised lahendused ehitustööde riigihanke läbiviimise käigus, s.h. puuduste või projektis lahendamata jäänud küsimuste osas; 3.5.1.2. võtma osa projekteerimis- ja ehituskoosolekutest (vastavalt vajadusele ning tellija nõudmisele); 3.5.1.3. andma ehitusperioodil kerkivatele erialaprobleemidele ekspertlahendused; 3.5.1.4. teostama projekteerija järelevalvet ning kontrollima, et ehitis oleks rajatud vastavalt ehitusprojektile; 3.5.1.5. võtma osa ehitise vastuvõtmisega seotud toimingutest (sh ülevaatused, vastuvõtmine, kasutusloa taotlemise toimingutega seonduv jm). lk 13/24 3.6. Nõuded kvaliteedile 3.6.1. Töövõtja teeb tööd kehtivate õigusaktide ja lepingus kokkulepitud nõuete (sh kvaliteedinõuete) kohaselt. Kui lepingus ei ole sätestatud täpsemaid nõudeid tööde kvaliteedi kohta ja need ei tulene ka õigusaktidest, peab töövõtja teostama tööd asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga ja järgima tööde tegemisel head projekteerimistava. 3.6.2. Tellija kohustub töövõtjat teavitama töö mittevastavusest 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast mittevastavuse avastamist, andes puuduste kõrvaldamiseks mõistliku aja, mis võimaldab töövõtjal suuremate kulutusteta ilmnenud mittevastavused kõrvaldada. 4. TAGATISED 4.1.Juhul kui lepingus on kokku lepitud ettemaksu tegemine töövõtjale, lepitakse ettemaksu suurus täpsemalt kokku lepingus. Tellija ei ole kohustatud ettemaksu tegema enne, kui töövõtja esitab tellijale ettemaksu tagatise krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirjana (originaal) kogu ettemaksu summa ulatuses. Juhul kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on töövõtjal õigus nõuda, et: 4.1.1. ettemaksu hakatakse tagastama tasaarvestamise teel, seejuures kuulub tasaarvestamisele 10 (kümme) protsenti igast töövõtjale tasumisele kuuluvast summast kuni ettemaksu täieliku tasaarvestamiseni; 4.1.2. ettemaksu tagatist vähendatakse proportsionaalselt tagastatud või tasaarvestatud ettemaksuga. 4.2.Juhul kui lepingus on nii sätestatud, sõlmib töövõtja enne tööde alustamist, kuid hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist omal kulul vabatahtliku vastutuskindlustuse (erialase tsiviilvastutuskindlustuse) lepingu, mis peab vasta järgmistele tingimustele: 4.2.1. kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva lepingu järgset tellijat; 4.2.2. Kindlustusleping peab olema sõlmitud koguriskikindlustuse põhimõttel (muuhulgas hõlmama seoses kindlustusjuhtumiga õigusabile tehtud kulusid) ning ei tohi sisaldada ebaharilikke või heade kindlustustavadega vastuolus olevaid välistusi; 4.2.3. Muuhulgas peab kindlustusleping võimaldama hüvitada kolmandale isikule (sh käesoleva lepingu järgsele tellijale) kulud ja kahju, mis on seotud mittenõuetekohase töö või teenuse ümbertegemise, parandamise või asendamisega; 4.2.4. Kindlustusleping peab olema sõlmitud konkreetselt lepingus sätestatud tööde/ objektide osas (mitte kõikidele töövõtja poolt kindlustatavatele objektidele või tegevustele kui kogumile); 4.2.5. Kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt 12 (kaheteistkümne) tööpäeva jooksul käesoleva lepingu jõustumisest ning kestma vähemalt kuni lepingu kohaselt teostatava projekteerija järelevalve perioodi lõppemiseni; 4.2.5.1.Kui projekteerija järelevalve periood mistahes põhjusel lõppeb hiljem kui lepingus eeldatud kuupäev, teatab tellija sellest kirjalikult töövõtjale ning töövõtja kohustub 10 (kümne) tööpäeva jooksul tellija lk 14/24  teate saamisest pikendama kindlustuslepingu järgset kindlustusperioodi kuni projekteerija järelevalve perioodi eeldatava lõppemiseni ning esitama tellijale selle tõendamiseks kindlustuslepingu poliisi koopia; 4.2.5.2.Töövõtja kohustub kandma eelmises punktis kirjeldatud kindlustusperioodi pikendamisega seotud kulud juhul, kui projekteerija järelevalve periood mistahes põhjusel lõpeb kuni 12 (kaksteist) kuud eeldatust hiljem. Juhul, kui projekteerija järelevalve periood lõpeb rohkem kui 12 (kaksteist) kuud eeldatust hiljem asjaolu tõttu, mille eest töövõtja ei vastuta, kannab tellija kindlustusperioodi pikendamisega seotud tõendatud kulud pikendatud kindlustusperioodi eest, mis ületab 12 kuud; 4.2.5.3.pikendatud kindlustusleping (kindlustusperiood) peab hõlmama muuhulgas kindlustusjuhtumeid, mis toimusid või ilmnesid esialgse kindlustuslepingu kindlustusperioodil (tagasiulatuva kaitsega kindlustusleping). 4.2.6. Kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab hõlmama nii kindlustusperioodi kui ka täiendavalt vähemalt 60 (kuuekümne) päeva pikkust kindlustusperioodile järgnevat perioodi. Kindlustusperioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub töövõtja kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. 4.3.Töövõtja kohustub enne kindlustuslepingu sõlmimist kooskõlastama sõlmitava kindlustuslepingu tingimused tellijaga, kellel on õigus kontrollida ning mitte kooskõlastada lepingus sätestatud tingimustele mittevastavat kindlustuslepingu projekti. Töövõtja kohustub jätma tellijale kindlustuslepingu tingimuste kooskõlastamiseks aega vähemalt kolm tööpäeva. 5. TÖÖDE TEGEMISE TÄHTAJAD 5.1. Töövõtja kohustub tööd lõpetama ja need tellijale üle andma lepingus kokku lepitud tähtajaks. Juhul kui lepingus on kokku lepitud tööde vahetähtajad, kohustub töövõtja vastavad tööd üle andma kokkulepitud vahetähtaegadeks. 5.2. Pool kohustub mõistliku aja jooksul teavitama teist poolt selliste asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada töö nõuetekohast (sh tähtaegset) tegemist või lepingu muul viisil täitmist, olenemata asjaolude tekkepõhjusest. 5.3. Töövõtjal on õigus nõuda projekteerimisperioodi pikendamist järgmiste asjaolude ilmnemisel, kui selliste asjaolude tõttu viibib või võib viibida tööde üleandmine: 5.3.1. vääramatu jõud; 5.3.2. vead või puudused tellija poolt või korraldusel koostatud lähteülesandes; 5.3.3. Tellija viivitab töövõtjale tööde teostamiseks vajalike lähteandmete või – dokumentide üleandmisega; 5.3.4. Tellija soovib ehitusprojekti selliste muudatuste sisseviimist, mida loetakse lepingu tähenduses lisatööks ning sellised muudatused põhjustavad tööde kestuse pikenemist; 5.3.5. töövõtja on lepingu alusel lepingu täitmise peatanud ja sellise peatamise korral on töövõtjal õigus nõuda tähtaegade pikendamist; 5.3.6. muud lepingus sätestatud alused. lk 15/24 5.4. Töövõtjal on õigus nõuda tähtaegade pikendamist üksnes juhul, kui ta on pikendamise aluseks olevast asjaolust tellijat viivitamata (kuid siiski hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul) kirjalikult teavitanud ning esitanud hiljemalt 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui töövõtja sai või pidi sellisest asjaolust teada saama, kirjaliku ettepaneku koos sündmuste või asjaolude detailse kirjeldusega, millest tulenevalt töövõtja soovib lepingus sätestatud tähtaegu pikendada. Pooled on pärast töövõtjalt sellekohase teate saamist kohustatud teisele poolele olulisi lisakulutusi tekitamata tagama tingimused tööde jätkamiseks või vähendama võimalike takistuste mõju poolte kasutuses olevate vahenditega. Tellija on kohustatud ettepaneku saamisel sellega nõustuma või esitama põhjendatud seisukoha sellest keeldumise kohta 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast ettepaneku saamist. 6. LEPINGU MUUTMINE 6.1.Muudatustööd ja nende maksumuse hindamine 6.1.1. Tellijal on õigus algatada muudatustöid igal ajal enne täitmisakti väljastamist. Töövõtja on kohustatud tellija taotletud muudatustöid tegema ja ta on sellega seotud, välja arvatud siis, kui töövõtja teatab tellijale 5 (viie) tööpäeva jooksul koos põhjendustega, et ta ei ole pädev muudatustöid tegema. 6.1.2. Töövõtjal on õigus igal ajal, arvestades Töövõtja erialaseid teadmisi ja kogemusi, teha Tellijale ettepanekuid Tööde lahenduste osas niivõrd, kuivõrd need lahendused on Töövõtja parima arusaama kohaselt vajalikud Ehitise parema ruumilise ja tehnilise lahenduse, kvaliteedi, vastupidavuse või optimaalsema valmimise tagamiseks. Töövõtja esitab Tellijale eelnimetatud ettepanekud kirjalikult koos asjakohaste põhjendustega. Tellija vaatab esitatud ettepanekud läbi ja teavitab Töövõtjat kirjalikult oma seisukohast 5 (viie) tööpäeva jooksul alates vastava ettepaneku saamisest. Juhul kui tellija ei ole vastanud töövõtja ettepanekule 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast ettepaneku saamist, eeldatakse, et tellija on töövõtja ettepaneku tagasi lükanud. 6.1.3. Olenemata sellest, kas muudatustöö on algatanud tellija või töövõtja, lepitakse enne muudatustööde tegemist kokku muudatustööde tegemises koos kõikide nendega kaasnevate mõjudega sh tööde teostamise ajagraafikule ja maksumusele. 6.1.4. Muudatustööde tegemiseks sõlmivad pooled, kui ei ole kokku lepitud teisiti, kirjaliku kokkuleppe muudatustööde tegemise kohta. 6.2.Lisatööd 6.2.1. Töövõtja teeb lisatöid üksnes tellija ja töövõtja sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Töövõtja ei ole kohustatud lisatöid tegema, kui pooled lisatööde tegemises kokku ei lepi. 6.2.2. Juhul kui pooled soovivad lisatööde tegemises kokku leppida, peab lisatööde kokkulepe sisaldama vähemalt järgmist, kui ei ole kokku lepitud teisiti: 6.2.2.1. lisatööde maht, sisu ja kirjeldus; 6.2.2.2. lisatööde maksumus (kalkulatsioon); 6.2.2.3. mõju lepingu hinnale; 6.2.2.4. lisatööde tegemise kirjeldus; 6.2.2.5. lisatööde tegemise ajakava; 6.2.2.6. vajaduse korral andmed lisatööde algataja kohta ja algatamise põhjuste kirjeldus. lk 16/24  7. TÖÖDE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE 7.1. Juhul kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, esitab töövõtja tellijale iga makseposti järgsete projekteerimistööde valmimisel vastavas vaheetapis tehtud tööde rahalise akti. Kui lepingus on sätestatud tehtud tööde rahalise akti vorm, kohustub töövõtja akti esitama ette antud vormi kohaselt. 7.2. Tellija kohustub tehtud tööde rahalise akti läbi vaatama 10 (kümne) tööpäeva jooksul, kinnitades akti või esitades põhjendused akti kinnitamisest keeldumise kohta. Tehtud tööde rahalise aktiga fikseeritakse maksepostide järgsete tööde teostamine, kuid nimetatud akti allkirjastamist ei loeta tööde üleandmiseks lepingu tähenduses. 7.3. Kui pooled ei saavuta osade tööde puhul kokkulepet nende teostatuse või valmidusastme suhtes, on töövõtjal õigus nõuda nende tööde akteerimist, mille osas poolte vahel puudub vaidlus. Sellisel juhul on töövõtja kohustatud esitama tellijale parandatud tehtud tööde rahalise akti nende tööde kohta, mille teostatuse ja valmidusastmega seoses poolte vahel vaidlust ei olnud. 7.4. Üleandmise ja vastuvõtmise protseduur 7.4.1. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimub pärast ehitusprojekti lõplikku valmimist. 7.4.2. Tööd loetakse tellijale üleantuks poolte poolt allkirjastatud täitmisakti alusel, milles on fikseeritud üleantava ehitusprojekti koosseisu kuuluvate dokumentide nimetused, eksemplaride arv ja üleandmise aeg. 7.4.3. Tellijal on õigus mõistliku aja jooksul esitada töövõtjale nõudeid seoses tööde kvaliteediga ja pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt, kui puudused või mittevastavused töödes avastatakse pärast tööde vastuvõtmist. Sellisel juhul kohustub töövõtja ehitusprojektis esinenud puudused ja mittevastavused kõrvaldama 7 (seitsme) tööpäeva jooksul nendest teavitamisest tellija poolt või suuremahuliste tööde puhul võib tellija anda töövõtjale võimalusel ka pikema mittevastavuste kõrvaldamise tähtaja 8. LEPINGU HIND JA TASUMISE KORD 8.1. Lepingu hind 8.1.1. Lepingu hind on poolte poolt lepingus kokku lepitud summa, mis on väljendatud ilma käibemaksuta summana ning mis koosneb: 8.1.1.1.tööde üldmaksumusest, mis sisaldab tasu kõikide lepingus sätestatud tööde eest. Tööde üldmaksumus ei sõltu inflatsioonist, ehitushinnaindeksi muutusest ega muudest teguritest ning tööde üldmaksumust lepinguperioodi jooksul ei muudeta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 8.1.1.2.reservist, kui selles on lepingus kokku lepitud. Reservi arvelt on võimalik tellida kas uusi, hankelepingu mahtu esialgselt mittekuulunud töid või hankelepingu mahtu esialgselt kuulunud tööde mahtu suurendada tingimusel, et sellised tööd on hankelepingu esemega seotud või hankelepingu eesmärgi täitmiseks vajalikud. Reservi kasutamise üle otsustab tellija töövõtja ettepanekul või iseseisvalt. 8.1.2. Lepingu nõuetekohase täitmise korral on tellija kohustatud töövõtjale tasuma tööde üldmaksumuse (sh muudatus- ja lisatööde maksumuse, kui nende tegemises on kokku lepitud) ning selle osa reservist, mille kasutamises on lepingus kokku lepitud. 8.1.3. Juhul kui töövõtja leiab, et tal on lepingust või õigusaktidest tulenevalt õigus nõuda lisakulude hüvitamist, on tal sellekohane õigus üksnes juhul, kui ta on kulude suurenemise aluseks olevast asjaolust tellijat mõistliku aja jooksul (kuid siiski hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul) kirjalikult teavitanud ning esitanud kirjalikult sündmuse või asjaolude kirjelduse, millele tuginedes töövõtja soovib lk 17/24  kulude hüvitamist taotleda, hiljemalt 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui töövõtja sai teada või pidi sellisest asjaolust teada saama. 8.2. Tasumise kord 8.2.1. Tööde eest tasumine toimub nn maksepostide alusel, tingimusel, et töövõtja on saavutanud maksepostis kirjeldatud ehitusprojekti valmidusastme 8.2.2. Tellija kohustub maksegraafiku või tehtud tööde rahalise akti alusel esitatud arved tasuma 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul pärast arve kättesaamist, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingujärgselt töövõtjale tasumisele kuuluva viimase makse teeb tellija pärast täitmisakti allkirjastamist. Tellija teeb maksed töövõtja arvelduskontole. Tellija võib oma kohustuseks olevaid rahalisi makseid teha ka kolmandate isikute kaudu ning sellisel juhul loetakse tellija kohustused töövõtja ees vastavas ulatuses täidetuks. 8.2.3. Tellijal on õigus teha töövõtjale tasumisele kuuluvate maksetega seoses tasaarveldusi või kinnipidamisi üksnes lepingus või õigusaktides sätestatud korras. 8.2.4. Tellijal ei ole õigust tasuda töövõtja poolt või tema korraldusel tehtud tööde eest alltöövõtjatele või mistahes kolmandatele isikutele ilma töövõtja kirjaliku nõusolekuta ega nõuda töövõtjalt andmeid alltöövõtjatele ega kolmandatele isikutele tehtud või tehtavate maksete kohta, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 8.2.5. Tasud ja maksed tellija kohustuste (sh tasud lubade, riigilõivude jm) eest, kui lepingus on sätestatud, et sellised kohustused ei kuulu töövõtja kohustuste hulka, tasub tellija otse tasu saamiseks õigustatud isikutele. 9. VASTUTUS JA ÕIGUSKAITSEVAHENDID 9.1. Vastutuse alused 9.1.1. Pooled on kohustatud rakendama kõiki abinõusid, et vältida teisele poolele kahju tekitamist, vähendada tekkinud kahjusid ja tagada võimalikult suures ulatuses lepingu täitmine. 9.1.2. Pool vastutab teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahjude eest ning on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kaasnevad põhjendatud kulutused. 9.1.3. Poolel ei ole õigust taotleda lepingu muutmist põhjustel, mis on tingitud poole omapoolsest lepingu rikkumisest. 9.1.4. Juhul kui lepingus on töövõtjaks märgitud mitu isikut (ühispakkujad), vastutavad nad lepinguga võetud kohustuste täitmise eest tellija ees solidaarselt. 9.1.5. Juhul kui töövõtja rikub lepingut ja seab sellega ohtu tööde nõuetekohase (sh tähtaegse) valmimise, on tellijal õigus teha vastavad tööd ise või kasutada selliste tööde tegemiseks kolmandaid isikuid, kui tellija on andnud töövõtjale mõistliku lisatähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid töövõtja ei ole puudusi kõrvaldanud ka lisatähtaja jooksul. Kõik sellega kaasnevad mõistlikud ja põhjendatud kulud kohustub töövõtja tellijale hüvitama tellija kirjaliku nõude alusel. 9.1.6. Tellija antavad juhised peavad olema kooskõlas õigusaktidega. Juhul kui tellija nõuab töövõtjalt sellise juhise järgimist, mille järgimine võib ohustada inimeste tervist, elu, vara või keskkonda või tellija juhise järgimise tõttu ei oleks ehitisele võimalik saada kasutusluba (kui see on nõutav), kohustub töövõtja sellele kirjalikult tellija tähelepanu juhtima. Kui tellija hoolimata töövõtja kirjalikust teatest nõuab eelviidatud juhise järgimist ja juhise järgimisega kaasneksid eelkirjeldatud tagajärjed, on töövõtjal õigus keelduda tellija juhise järgimisest. lk 18/24  Juhul kui sellise erimeelsuse tõttu ei ole objektiivselt võimalik lepingu täitmist jätkata, on töövõtjal õigus lepingu täitmine peatada. 9.1.7. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistab vääramatu jõud. Vääramatu jõu esinemisest tuleb teist poolt viivitamata kirjalikult teavitada. Vääramatu jõu esinemist peab tõendama see pool, kes soovib viidata nimetatud asjaolule, vabaneda õigusaktidest või lepingust tulenevate kohustuste täitmisest või vastutusest endale võetud kohustuste rikkumise eest. 9.2 Viivised ja leppetrahv 9.2.1. Kui pool rikub lepingust tulenevat maksekohustust, on teisel poolel õigus nõuda viivist alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni makse tegeliku tasumise päevani lepingus sätestatud viivisemäära ulatuses. Kui lepingus ei ole viivisemäära sätestatud, on poolel õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Poolel on õigus viivis tasaarvestada teisele poolele tasumisele kuuluvate summadega õigusaktides ettenähtud korras. 9.2.2. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi rikkumiste eest poolte poolt lepingus kokku lepitud ulatuses. Tellija on kohustatud leppetrahvi nõude esitama või nõude esitamisest teatama mõistliku aja jooksul alates päevast, mil ta sai või pidi rikkumisest teada saama. 9.2.3. Tellija poolt töövõtja suhtes rakendatavate leppetrahvide summa ei ületa 20 (kakskümmend) protsenti lepingu hinnast (arvestatuna summast ilma käibemaksuta), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 9.2.4. Tellijal on õigus leppetrahv tasaarvestada tellija poolt töövõtjale tasumisele kuuluvate summadega õigusaktides ettenähtud korras. 9.2.5. Tellijal on õigus mitte nõuda tööde vahetähtaegade ületamisest tingitud leppetrahve juhul, kui töövõtja vaatamata vahetähtaegade ületamisele annab tööd tellijale üle Lepinguga kokkulepitud tähtajaks. 9.3. Lepingu peatamine 9.3.1. Tellijal on õigus tööde tegemine või lepingu täitmine tervikuna peatada järgmistel juhtudel, ilma et sellega kaasneks töövõtja õigus pikendada lepingu tähtaega ja nõuda tellijalt sellega kaasnevate kulutuste hüvitamist: 9.3.1.1. punktides 3.3.5 (alltöövõtjad) ja 11.1.3 (spetsialistid) sätestatud alustel – õigus peatada tööd, teatades sellest 3 (kolm) tööpäeva ette; 9.3.1.2. tellijal on põhjendatud kahtlusi töövõtja tahtes ja võimes (sh kvalifikatsioonis) lepingut nõuetekohaselt täita – õigus peatada tööd, teatades sellest 3 (kolm) tööpäeva ette; 9.3.2. Töövõtjal on õigus tööde tegemine või lepingu täitmine tervikuna peatada ja nõuda lepingu tähtaja pikendamist peatamise aja võrra ning sellega kaasnevate kulutuste hüvitamist tellijalt, kui: 9.3.2.1. tellija viivitab lepingus kokkulepitud maksekohustuse täitmisega 10 (kümme) tööpäeva või rohkem – õigus peatada lepingu täitmine kuni maksekohustuse täitmiseni; 9.3.2.2. tellija ei anna töövõtjale hoolimata tema nõudmisest enam kui 10 (kümne) tööpäeva jooksul teavet, mis on vajalik lepingu täitmiseks ning selle puudumise tõttu on takistatud tööde tegemine tervikuna – õigus peatada lepingu täitmine kuni vajaliku teabe saamiseni tellijalt. 9.3.3. Kui lepingu täitmine on peatunud 10 (kümme) tööpäeva või enam, koostavad pooled ühe poole nõudmisel kirjaliku tehtud tööde rahalise akti tehtud tööde lk 19/24  protsentuaalse valmidusastme kohta. Kui pool on esitanud nõude tööde valmidusastme fikseerimiseks, toimub tehtud tööde ülevaatamine ja hindamine hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast vastava nõude kättesaamist. Tööde mahu osas kokkuleppele mittejõudmise korral kaastakse hinnangut andma poolte poolt ühiselt valitav erapooletu ekspert. 9.4. Lepingust taganemine 9.4.1. Tellijal on õigus lepingust taganeda, kui töövõtja viivitab tööde alustamisega 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva või rohkem. 9.5. Lepingu ülesütlemine 9.5.1. Tellijal on õigus leping korraliselt ja ilma, et see oleks tingitud töövõtjapoolsest lepingu rikkumisest, üles ütelda igal ajal. Sellisel juhul on töövõtjal õigus nõuda tasu kõikide akteeritud tööde eest, ning muude põhjendatud ja tõendatud kulude hüvitamist, mis kaasnevad töövõtjale seoses lepingu ülesütlemisega tellija poolt. 9.5.2. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles ütelda järgmistel juhtudel: 9.5.2.1. töövõtja ei ole esitanud ajagraafikut, lepingus nõutavaid tagatisi või kindlustusi ega tee seda ka tellija antud mõistliku lisatähtaja jooksul; 9.5.2.2. töövõtja tegevusest või tegevusetusest tingitud mahajäämus ajagraafikust on 20 (kakskümmend) tööpäeva või rohkem, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ja töövõtja ei ole mahajäämust likvideerinud ka tellija antud mõistliku lisatähtaja jooksul, mis ei ole siiski pikem kui 10 (kümme) tööpäeva; 9.5.2.3. tööde tegemise protsess või kvaliteet ei vasta lepingule ning töövõtja ei ole mittevastavusi kõrvaldanud ka tellija antud mõistliku lisatähtaja jooksul; 9.5.2.4. töövõtja ei täida lepingus kokku lepitud nõudeid või on tema tegevus muul viisil vastuolus lepinguga ja töövõtja ei ole rikkumist kõrvaldanud ka tellija antud mõistliku lisatähtaja jooksul; 9.5.2.5. töövõtja suhtes kuulutatakse välja pankrot; 9.5.2.6. töövõtja pole võimeline täitma lepingut ega suuda anda usaldusväärset tagatist lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise kohta tellija määratud mõistliku tähtaja jooksul; 9.5.2.7. muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 9.5.3. Kui tellija ütleb lepingu üles punkti 9.5.2 alusel, on töövõtjal õigus nõuda tasu tegelikult tehtud tööde eest, millest tellijal on õigus maha arvestada lepingu ülesütlemise ja tööde katkestamisega kaasnevad tõendatud kahjud, sh tööde kallinemisega kaasnevad kahjud, juba teostatud tööde kahjustumise ning tööde ümbertegemise kulud, samuti lepingu täitmisega seotud leppetrahvid ja viivised ning muud lepingu alusel maha arvestamisele kuuluvad summad (nt ettemaks jm). Tähtaegadest mittekinnipidamisega seotud leppetrahve arvestatakse kuni lepingu ülesütlemise jõustumiseni. Leppetrahvi maksimaalseks suuruseks on 10 (kümme) protsenti lepingu hinnast. 9.5.4. Töövõtjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda järgmistel juhtudel: 9.5.4.1. töövõtja on kasutanud lepingust tulenevat õigust lepingu peatamiseks ning peatamise aluseks olev asjaolu ei ole ära langenud 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul pärast seda, kui tellija tööde peatamisest teada sai või teada saama pidi; 9.5.4.2. tellija suhtes kuulutatakse välja pankrot. 9.5.5. Kui töövõtja ütleb lepingu üles punkti 9.5.4 alusel, on tellija kohustatud tasuma töövõtjale tegelikult tehtud tööde eest ja hüvitama töövõtjale kõik lepingu lk 20/24  ülesütlemisega kaasnenud tõendatud kulud. Kui lepingus on kokku lepitud töövõtja õigus kohaldada leppetrahvi, arvestatakse seda kuni lepingu ülesütlemise jõustumiseni. 9.5.6. Lepingu ülesütlemise korral tehakse tehtud tööde ülevaatamine ja hindamine hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast lepingu ülesütlemise jõustumist ning toimingutele kohaldatakse punkti 10.1 alapunkte. 10. AUTORIÕIGUSED 10.1. Töövõtja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised autoriõigused lepingu alusel loodavale ja tellijale üleandmisele kuuluvale ehitusprojektile. Töövõtja kinnitab ühtlasi, et varalised autoriõigused ehitusprojektile on tema ainuõigused, mida ta ei jaga vastavate teoste autoritega ega kaasautoritega ja nimetatud õiguseid ei ole loovutatud ega litsentsi alusel kasutada antud ühelegi kolmandale isikule. 10.2. Töövõtja poolt lepingu täitmise käigus tekkinud varalised autoriõigused lähevad tellijale üle (loetakse tellijale loovutatuks) ilma poolte täiendava kokkuleppeta alates nende tasumisest tellija poolt. Tellija võib neid õiguseid kasutada, avaldada, loovutada või üle anda ning käesolevaga annab töövõtja selleks tagasivõtmatu nõusoleku. 10.3. Isiklikud autoriõigused ehitusprojektile jäävad ehitusprojekti autorile. Tellijal on õigus teha ehitusprojektis mõistlikke ja vajalikke muudatusi (sh muudatusi, mis hõlmavad tehnilisi lahendusi ja projekteeritava ehitise eesmärgipärast kasutamist). Muudatusi, mis muudavad ehitusprojekti välisilmet või olemust, võib tellija teha ehitusprojekti autori eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. Mõistlike ja vajalike muudatuste teostamist ei tohi autor keelata. 10.4. Käesoleva lepingu alusel autoriõiguste teostamise eest makstav tasu loetakse tasutuks projekteerimistööde eest tasumisega ning tellijal ei ole kohustust selliste õiguste eest töövõtjale või ehitusprojekti autorile täiendavalt tasuda. Kui tellija soovib teha ehitusprojektis lepingus sätestamata mahukaid muudatusi või täiendusi, sõlmitakse töövõtja või ehitusprojekti autoriga täiendav kokkulepe muudatuste või täienduste eest tasumiseks. 10.5. Tellijal on õigus pärast ehitusprojekti vastuvõtmist kasutada ehitusprojekti lähtematerjalina ehitustööde riigihanke teostamiseks, sh õigusega väljastada ehitusprojekti vastavas riigihankemenetluses huvitatud isikutele. Tellija ei ole kohustatud kaasama töövõtjat ega ehitusprojekti autorit projekteerimistööde järgnevates etappides (nt teostusjooniste ja tööprojektide koostamisel) välja arvatud tööprojektide koostamisel ja/või kooskõlastamisel arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri valdkondades. Juhul kui tellija poolt on hankedokumentides ette antud ehitusmaksumuse ülempiir ning seda ehitushanke läbiviimise järgselt ületatakse, on tellijal õigus teha ehitusprojektis kärpeid, et jõuda ette antud ehitusmaksumuse piiridesse. 10.6. Juhul, kui leping mistahes põhjusel lõpeb või lõpetatakse ennetähtaegselt töövõtja süül või töövõtja vastutav arhitekt ei ole tervislikel põhjustel suuteline teostama töid ning töövõtja ei suuda tagada samaväärset vastutavat arhitekti või kuulutatakse välja töövõtja pankrot ja ehitusprojekti autorid ei ole võimelised ise lepingut täitma, siis loetakse, et tellijale on antud nõusolek lepingu täitmise käigus loodud ehitusprojektist tulenevate autoriõiguste kasutamiseks. Sellisel juhul loetakse, et autoriõiguste eest makstav autoritasu on töövõtjale tasutud lepingu alusel ehitusprojekti eest tasutud summadega ning tellijal ei ole kohustust töövõtjale, ehitusprojekti autoritele või mistahes kolmandatele isikutele selle eest täiendavalt tasuda. lk 21/24  10.7. Pooled on kohustatud autoriõiguste teostamisel hoiduma teise poole õiguste ja huvide kahjustamisest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale ehitusprojekti autori/te poolt autoriõiguste võimaliku teostamisega või tellija õiguste piiramisega tellijale tekitatud kahju ja kulutused, 30 (kolmekümne) päeva jooksul tellija kirjaliku nõude saamisest arvates. Tellija kohustub hüvitama töövõtjale või ehitusprojekti autorile tellija poolt ehitusprojekti autori või töövõtja autoriõiguste ebaõige kasutamise eest töövõtjale või ehitusprojekti autorile tekitatud kahju 30 (kolmekümne) päeva jooksul. 11. TEABEVAHETUS JA KOOSTÖÖ 11.1. Poolte esindajad ja nende volitused lepingu täitmisel 11.1.1. Tellija ja töövõtja esindajate nimed ja isikud nimetatakse lepingus või teisele poolele esitatavas volikirjas. Juhul kui lepingus on töövõtjaks märgitud mitu isikut (ühispakkujad), on töövõtja esindajaks lepingu täitmisega seotud toimingute teostamisel ühispakkujate poolt ühiselt volitatud ühispakkuja. 11.1.2. Kui lepingus ei ole poole esindaja volituste ulatust eraldi kindlaks määratud, eeldatakse, et poole esindajal on tööde tegemisel (sh nende üleandmisel ja vastuvõtmisel) kõik poole õigused ja kohustused, välja arvatud õigus muuta ja lõpetada lepingut, kuna see õigus peab sõnaselgelt tulenema õigusaktist, lepingust või volikirjast. 11.1.3. Töövõtja peab lepingu täitmisel töövõtja esindajana kasutama neid spetsialiste, keda ta oli nimetanud pakkumuse koosseisus olevates dokumentides. Juhul kui töövõtja soovib sellised spetsialistid asendada, peab ta selle eelnevalt kirjalikult kooskõlastama tellijaga. Töövõtja valitud uued spetsialistid peavad vastama vähemalt samadele nõuetele, mis oli esitatud pakkujale riigihanke kvalifitseerimistingimustes konkreetse tööga seoses. Tellijal on õigus keelduda spetsialisti kasutamiseks nõusoleku andmisest, kui spetsialist ei vasta eelnimetatud nõuetele. Nõusoleku saamiseks esitab töövõtja tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse spetsialisti kasutamiseks või vahetamiseks ning esitab koos taotlusega andmed ja dokumendid, mille alusel on tellijal võimalik hinnata spetsialisti vastavust eelnimetatud tingimustele. Pakkumuse koosseisus olevates dokumentides nimetatud spetsialiste täiendavalt kooskõlastama ei pea. Tellijal on õigus nõuda tellijaga mittekooskõlastatud spetsialistide eemaldamist tööde tegemiselt ning vajaduse korral peatada tööde tegemine kuni lepingus sätestatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamiseni töövõtja poolt. 11.1.4. Kui pool leiab, et teise poole esindaja või muu poole nimel või korraldusel tegutsev isik ei ole pädev ning seetõttu on takistatud töö tegemine või võib kannatada töö kvaliteet, on pool kohustatud sellest teisele poolele viivitamata teatama. 11.1.5. Lepingus sätestatud kontaktisikute muutumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.2. Koosolekud ja nõupidamised. Teave töö käigu kohta 11.2.1. Korralisi töönõupidamisi peetakse vähemalt kaks korda kuus, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Erakorraline töönõupidamine toimub ühe poole nõudmisel hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul pärast sellekohase kirjaliku teate esitamist teisele poolele. Korralisi töönõupidamisi juhib tellija, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 11.2.2. Nõupidamiste käigu ja sisu protokollib töövõtja esindaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Poolte esindajad allkirjastavad nõupidamiste protokollid hiljemalt 3 lk 22/24  (kolme) tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Juhul kui pool ei nõustu protokolli sisuga, ei ole tal õigust keelduda protokolli allkirjastamast ning sellisel juhul lisatakse protokolli poolte eriarvamused ja allkirjastatakse see. Juhul kui pool keeldub eeltoodust hoolimata protokolli allkirjastamast, tehakse protokolli märge teise poole allkirjastamisest keeldumise kohta ning protokoll loetakse pooltele siduvaks. Käesolev punkt laieneb kõikidele lepingu alusel ja sellega seoses poolte vahel vormistatavatele dokumentidele, kui lepingust ei tulene teisiti. 11.2.3. Tellijal on igal ajal õigus töövõtjalt nõuda teavet töö käigu kohta. Töövõtja peab tellija nõudel esitama korrapäraselt teavet töö käigu kohta, edastades tellija nõutavad andmed ja üksikasjad. 11.3. Teadete edastamine 11.3.1. Teated ja muu teave peab olema esitatud eesti keeles. 11.3.2. Kõikidel juhtudel, kui lepingus on sätestatud kirjaliku vormi nõue, tähendab see ka kirjaliku vormiga võrdset elektroonilist (digitaalallkirjastatud) vormi. Juhul kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, loetakse teade teisele poolele edastatuks, kui see on lepingus märgitud aadressil käest-kätte (tõendi vastu) üle antud, saadetud tähtkirja või kulleriga või e-posti teel digiallkirjastatuna edastatud. 11.3.3. Teated, mis lepingu kohaselt ei pea olema kirjalikus vormis, peavad olema koostatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjana vm). Igal sellisel dokumendil peab olema märgitud dokumendi koostaja ja allkirjastaja nimi ning ametikoht, dokumendi koostamise kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg. 11.3.4. Pool kohustub kirjalikult ja viivitamata (kuid siiski hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul) teavitama teist poolt selliste asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada töö nõuetekohast (sh tähtaegset) tegemist (mõju tähtajale, hinnale, kvaliteedile, vastupidavusele vm) või lepingu muul viisil täitmist (õnnetused vm asjaolud), olenemata asjaolude tekkepõhjusest. 11.4. Teabe konfidentsiaalsus 11.4.1. Leping on konfidentsiaalne. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib nii lepinguperioodil kui ka tähtajatult pärast lepingu lõppemist. 11.4.2. Poolel ei ole õigust anda kolmandatele isikutele teavet lepingu sisu, teise poole finantsseisundi, finantseerimisallikate, juhtimissüsteemi ega majandusliku tegevuse kohta, välja arvatud järgmistel juhtudel: 11.4.2.1. teabe avaldamise kohustus on ette nähtud seaduses; 11.4.2.2. pool annab teabe avaldamiseks kirjaliku nõusoleku; 11.4.2.3. pool annab teavet advokaatidele, õigusnõustajatele, audiitoritele, finantsnõustajatele, krediidiasutustele ja alltöövõtjatele, kui see on lepingu täitmise korraldamise eeldus ning tingimusel, et nimetatud isikud hoiavad saadud teavet konfidentsiaalsena; 11.4.2.4. tellija annab teavet projektijuhtimisteenuse ning omanikujärelevalve teostajale; 11.4.2.5. tellija annab teavet riigihangete registrile ja muudele pädevatele riigiasutustele, sh vajaduse korral ehitise tulevastele kasutajatele. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1. Pooled kohustuvad rakendama kõiki asjakohaseid abinõusid, et lahendada lepingust tulenevad vaidlusküsimused läbirääkimiste teel, lähtudes heast äritavast ja mitte lk 23/24  kahjustades seejuures teise poole lepingust ja õigusaktidest tulenevaid seaduslikke õigusi ja huve. 12.2. Vaidluse lahendamiseks võivad pooled nimetada mõlemale poolele sobiva eksperdi. Ekspertiisitasu maksab lepingu pool, kelle süü tuvastati ekspertiisi käigus. Eksperdi kasutamine ei piira ega vähenda poole õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. 12.3. Läbirääkimiste teel kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlusküsimused õigusaktidega ettenähtud korras. Sellisel juhul kohaldatakse vaidluse lahendamisele Eesti Vabariigi materiaal- ja protsessiõigust ning vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. 13. LÕPPSÄTTED 13.1. Poolel on õigus loovutada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi osaliselt või tervikuna üksnes teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Poolel on õigus keelduda loovutamiseks nõusoleku andmisest muu hulgas juhul, kui see on seotud julgeolekukaalutlustega ning õigusaktidest tulenevate nõuete või piirangutega. 13.2. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtki kohustust, mis tuleneb õigusaktidest, poole põhikirjast, põhimäärusest või muust poole jaoks kohustuslikust dokumendist või nõudest ning lepingu sõlmimine ei ole vastuolus poole varem sõlmitud lepingutega. 13.3. Leping jõustub pärast selle allkirjastamist poolte poolt ning kehtib kuni lepinguga võetud kohustuste kohase täitmiseni või lepingu lõppemiseni lepingus sätestatud juhtudel. 13.4. Kui leping allkirjastatakse digitaalselt, siis loetakse see võrdseks lepingu kirjaliku vormiga. Lepingu sõlmimise kuupäevaks on sellisel juhul hilisema allkirja andmise kuupäev. 13.5. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. lk 24/24  Lisa 2 - TEHNILINE KIRJELDUS Hankija: Eesti Geoloogiateenistus Riigihanke nimetus: „Arbavere uuringumaja projekteerimine ” Käesoleva riigihanke tehniline kirjeldus on koostatud eesmärgiga määrata peatöövõtu korras projekteerimise lähteandmed, ülesanded (sh BIM projekteerimise nõuded) ja põhimõtted ning kasutatavate materjalidele, süsteemidele ja seadmetele esitatavad tehnilised nõuded. 1. TERMINID Tehnilises kirjelduses on Hankijat nimetatud Tellijaks. Isikut, kellega käesoleva riigihanke tulemusena kavatsetakse sõlmida töövõtuleping, nimetatakse Töövõtjaks, peaprojekteerijaks või projekteerijaks. 2. RIIGIHANKE OBJEKT Uuringute, ekspertiiside, mõõdistamiste,projekteerimistööde ja teostusmudeli teostamine peatöövõtu korras ja Tellija nõustamine. Detailsemalt on töövõtja ülesanded määratud käesolevas tehnilises kirjelduses ja lepingus. Koostatav projekt peab võimaldama projekti alusel ehitushanke läbiviimist. Objekti nimetus: Arbavere uuringumaja Aadress: Palkoja baas, Arbavere küla, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond, katastritunnus 27301:001:0171, registriosa 5134331 3. OLEMASOLEV OLUKORD Tabel 1. Olemasoleva olukorra kirjeldus Objekt Tehnilised näitajad Objekti lühiiseloomustus ja tehniline seisukord Kinnistu Katastritunnus: 27301:001:0171 Eesmärgiks on rajada uus uuringumaja Registriosa: 5134331 koos infrastruktuuriga varasema eluhoone asemele. Kasutusotstarve: elamumaa • Detailplaneering: puudub, hoonele tuleb taotleda projekteerimistingimused 4. TELLIJA EESMÄRK Tellija eesmärgiks on objektiks oleva uuringumaja rajamine arvestades tulevaste kasutajate teenistuslike vajadustega ning lähtudes s.h. RKAS-i (Riigi Kinnisvara AS) tehnilistest nõuetest. Eesmärgiks on ehitada optimaalsete ehitus- ja kasutuskuludega maksimaalselt kasutajate vajadusi arvestav, hea sisekliimaga, kasutajasõbraliku sisekujundusega, antud asukohta sobiv, kaasaegne ja energiatõhus hoone. 4.1 Rajataval objektil peab olema tagatud: 4.1.1 funktsionaalsus lähtuvalt hoone otstarbest  4.1.2 vastavus õigusaktidele ja käesolevas tehnilises kirjelduses esitatud tehnilistele nõuetele 4.1.3 hoone, materjalide, toodete ja tehnosüsteemide pikk kasutusiga 4.1.4 kasutatud materjalide ja toodete vastupidavus ja kulumiskindlus 4.1.5 ekspluatatsiooni ja tehnohoolduskulude optimaalsus 4.1.6 keskkonnasäästlikkus 4.1.7 ehituskulude optimaalsus 4.1.8 turvalisus 4.1.9 hea töökeskkond 4.1.10 kasutusaegne energiatõhusus (hoone peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele). 4.2 Projekti kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärgiks on nõuetele vastava, energiasäästliku ja vastupidava hoone rajamine. 4.3 Lisaks Tehnilise kirjelduses toodule esitab Tellija käesoleval etapil lisatingimused, millele Tellija pöörab erilist tähelepanu. Käesolev loetelu ei ole täielik ning lähtuda tuleb hanke dokumentidest kui tervikust. Lähtuvalt Projekteerija ettepanekutest ja tegelikest võimalustest võivad need tingimused ja soovid projekteerimistööde käigus vähesel määral muutuda ja/või lisanduda: 4.3.1 kasutatud materjalid, tooted, seadmed, tehnosüsteemid ja nende paigaldamise tehnoloogia peavad tagama võimalikult pika kasutusea, vastupidavuse ning olema võimalikult kulumis- ja vandaalikindlad. Eriline tähelepanu põrandakatete, seinaviimistlusmaterjalide ja sanitaartehnika vastupidavusele, kõikide lahenduste vastavusele kasutajate töö spetsiifikale, ruumide funktsionaalsusele, puhkeruumi hubasuse saavutamisele, uste ja väravate vastupidavusele, põhiliste liikumisteedega arvestamisega jms 4.3.2 kõik väljaehitatud tehnosüsteemid peavad toimima hoone kasutamise seisukohast kõige ökonoomsemal viisil. 4.3.3 ruumides peab olema tagatud vajalik helipidavus, akustika, ohutus, õhuvahetus, valgustus, sobilik tehnosüsteemide paigaldus ja muud tervisekaitsest ja ruumide põhifunktsioonidest tulenevad nõuded. 4.3.4 välise ja sisemise materjalivaliku lähtekohaks peab olema võimalikult pikk vastupidavusperiood ja ekspluatatsiooniline odavus. Arvestama peab ka asjaoluga, et võimalike remonditööde teostamine oleks suhteliselt odav ja tehnoloogiliselt lihtsalt teostatav. 4.3.5 projektlahendus peab olema ratsionaalne ja tulemus peab olema saavutatud optimaalsete vahenditega (sh. võtta arvesse hoone eluea ajal võimalikult minimaalsed ekspluatatsioonikulud). 4.3.6 projektlahendus peab olema energiasäästlik ja hoone peab vastama liginullenergiahoonele (A-klass) esitatud nõuetele, kui seaduses pole ette nähtud karmimat nõuet. Suvise ruumitemperatuuri nõue peab olema täidetud. Projekteerija peab energiatõhususe arvutamisel rakendama vastavat professionaalset dünaamilist tarkvara ja simulatsioone. Simulatsiooniga tuleb analüüsida ka suvise ülekuumenemise vältimist ning ruumide kaupa passiivse ja aktiivse jahutuse vajadust, võimsust ja optimaalseid rajamise ning ekspluatsiooni kulusid. 4.3.7 projektlahendus peab olema igati sobiv antud keskkonda ja ohutu. 4.4 Juhul, kui Hankija soovid ei ole otstarbekad või ei vasta kehtivatele seadustele ja normidele, kohustub Projekteerija andma Tellijale professionaalse selgituse ja hinnangu ning võimalusel leidma lahenduse, mis rahuldaks Tellija soove ja ei oleks vastuolus kehtivate normide ja seadustega. Projekteerija ei ole kohustatud sisse viima selliseid Tellija parandusi, mis lähevad vastuollu kehtivate seaduste ja normidega. Vastutus projektlahenduse vastavuse eest kehtivatele seadustele ja normidele lasub Projekteerijal ning Tellija-poolne ebapädev soov ja/või kooskõlastus ei vabasta Projekteerijat vastutusest. 4.5 Hankedokumentide koostamisel on Tellija lähtunud riigihangete seadusest ja seaduse alusel antud õigusaktidest. 4.6 Projekteerimistööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele. lk 2/14  4.7 Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome Vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. 4.8 Juhul, kui Hankedokumendid on omavahel vastuolus või võimaldavad mitmesugust tõlgendust (näiteks vastuolu normide vahel), lähtutakse rangematest nõuetest ja/või valitakse Hankija jaoks soodsam tõlgendus. Tabel 2. Tellija kavandatud ehitustööd ja parendused Objekt Kavandatud ehitustööd ja parendused Hoone Kavandatud hoone funktsioon: büroo/labor Kavandatav ühishoone netopindala: ca - 300 m2 + välirajatised. Energiatõhususe klass: A klass Sisekliima klass (EVS 15251): 2 klass Välistrassid Rajada kogumahus uued välistrassid. Hankida võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kõik rajatavad ja ümberpaigutavad kommunikatsioonid ja konkreetsed vajadused täpsustada edasise projekteerimise käigus. Vastavad projektlahendused tuleb projekteerida käesoleva hanke raames. Vajadusel tuleb teostada uuringud ✓ Töövõtu piiriks on liitumispunkt. Territoorium ✓ Kogu ümbritsev välisruum koos sissepääsude ja ühendusteedega tänavate ja kergliiklusteedega, pöörderaadiuste ja liiklusskeemiga, välistrassid, välisvalgustus, haljastus jms. Kogu kinnistu teedevõrk (sõidu- ja kergliiklusteed tuleb lahendada, s.h. katendid, teekoridorid, vertikaalplaneering, väikevarustus jms) ✓ Välisheakorra ja inventari planeerimine ✓ Territooriumi piirdeaia ja automaatikaga varustatud väravate rajamine. Väravad peavad avanema läbi mitme süsteemi: puldist, telefoni teel läbipääsukaardiga. Kõik väravad tuleb siduda läbipääsusüsteemiga ning kaablid (automaatika jm) peavad paiknema kaablitorudes ✓ Teostada puittaimestiku inventeerimine ja kanda asendiplaanile inventeerimise tulemused. Näha ette ehitustegevuse tõttu likvideeritav haljastus, teostada asendusistutuse arvutus ja näidata asendusistutuse asukohad. Koostada jäätmekava. ✓ Välisvalgustuse ja vajadusel fassaadi- ning reklaamvalgustuse rajamine ✓ Prügikastide ala. ✓ Rattahoidla ca 10 kohta. ✓ Külaliste parkla 5+1 autole (5 tavakohta ja 1 invakoht). ✓ Ette näha elektriautode laadimiskoht 1tk (nn kodulaadija) ✓ Liikumispuudega inimeste ligipääs peab olema tagatud 1. korrusel paiknevatele avalikult kasutust leidvatele ruumidele ✓ Töövõtu piiriks on valdavalt kinnistu piir või vastavalt olukorrale kinnistu piirist üle minev ehituslik vajadus või kooskõlastava asutuse nõudel määratud kaugem töövõtu piir (näiteks nagu sissesõidutee rajamine, kogu tee laiuses, kõnnitee servani, esimese kaevuni, liitumispunktini vms). Detailsemalt on Tellija kavandatud ehitustööd ja parendused kirjeldatud: • Tellijapoolsed tehnilised nõuded ning nõuded ehitusinformatsiooni modelleerimisele (BIM) on esitatud Riigi Kinnisvara AS juhendis “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020”, kättesaadav https://nouded.rkas.ee/ • Käesolev tehniline kirjeldus ja tehnilise kirjelduse lisad p.12. lk 3/14  4.9 Tellija kavandatud investeeringu maksumus: hoone ehituse üldmaksumuse eesmärgiks on mitte üle 1500.- eurot hoone suletud netopinna m2 kohta ilma käibemaksuta. Hind ei sisalda sisustuse ja kunstiteoste maksumust. Arvestatud on tehnilise kirjelduse koostamise aegset hinnataset. Tellija eesmärk on, et säilitades kogu vajaliku funktsionaalsuse, oleks pinnakasutus võimalikult optimaalne ja efektiivne. 4.10 Projekteerija peab esitlema presentatsiooni vormis valminud projekti (alates ehitusloa projekti staadiumist) kohalikus omavalistuses ja Tellijale. 5. ALUSDOKUMENDID 5.1 TEHNILISED NÕUDED 5.1.1 Koostatud projekt peab järgima kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid. Kvaliteedinõuete osas tuleb järgida RYL ning RT kartoteegi normatiive, juhiseid ja tootekartoteeke või muid samaväärseid kvaliteedinõudeid sätestavate dokumentide nõudeid. 5.1.2 Tellijapoolsed tehnilised nõuded ning nõuded ehitusinformatsiooni modelleerimisele (BIM) on esitatud Riigi Kinnisvara AS juhendis “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020”, kättesaadav https://nouded.rkas.ee/ 5.1.3 Juhul kui käesolev tehniline kirjeldus muudab ja/või täpsustab juhendis esitatud nõudeid, tuleb lähtuda tehnilises kirjelduses esitatud muudatustest. Juhul, kui õigusaktides on sätestatud eelmainitud dokumentide nõuetest rangemad nõuded, tuleb lähtuda õigusaktides sätestatust. 5.2 PROJEKTDOKUMENTATSIOONI KOOSTAMISE ALUSDOKUMENDID 5.2.1 Majandus- ja taristuministri 21.07.2015.a. määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 5.2.2 EVS 932 „Ehitusprojekt“ 5.2.3 EVS 885 „Ehituskulude liigitamine“ 5.2.4 Käesolevas tehnilises kirjelduses, lisades ja lepingus viidatud muud alusdokumendid 5.3 MUUD DOKUMENDID, MILLELE TELLIJA OSUTAB ERILIST TÄHELEPANU 5.3.1 Juhend “Madal ja liginullenergiahooned Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis”, (versioon 19.12.2012) kättesaadav veebiaadressil http://rkas.ee/files/Madal- %20ja%20liginullenergiahooned.pdf 5.3.2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.11.2002.a määrus nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes “- lähtuda projekti invanõuete osas. 6. TÖÖDE TÄHTAJAD JA ETAPID Tööde ja nendega kaasnevate tööde tähtajad on toodud hankelepingus. Nimetatud tähtajad on lõplikud ja sisaldavad vajalike uuringute, projekteerimistingimuste ja tehniliste tingimuste hankimise, ekspertiiside ja kooskõlastuste hankimise, projektide tutvustamise jms tähtaegu, millega tuleb arvestada ka koostatavas ajagraafikus. Peale iga projektistaadiumi valmimist korraldab projekteerija Tellijale projekti tutvustamise kasutades pilte ja videoinstallatsioone. Projekti ekspertiisi teostamise tähtaeg on 3 nädalat. Tellija poolsete kooskõlastuste tähtaeg on 10 tööpäeva. Ajagraafikus tuleb arvestada, et puuduste korral tuleb peale projekti parandamist teostada korduv ülevaatamine/ekspertiis. 7 . TÖÖVÕTJA TEGEVUSED JA KOHUSTUSED PROJEKTEERIMISTEENUSE TEOSTAMISEL Allpool loetletud tegevused laienevad kõikidele käesoleva riigihanke objektidele (juhul, kui riigihankes on mitu objekti). Allolev loetelu sätestab projekteerimisteenuse osutaja kohustused, mis teostatakse täiendavalt lepingule, õigusaktidele ja standardile EVS-932 ja/või selgitab ja täpsustab eelnimetatud kohustusi. lk 4/14 Samuti on loetletud ja selgitatud tegevusi, millele Tellija pöörab erilist tähelepanu. Kõik all-loetletud tegevused ja kohustused tuleb teostada või korraldada Töövõtja poolt ja nende maksumus peab sisalduma teenuse pakkumuse maksumuses. Tabel 3. Töövõtja tegevused ja nende eesmärk Jrk Tegevus Selgitus/eesmärk 1. Lähteandmete ja Eesmärgiks on koguda dokumentatsioon, mis on vajalik alusdokumentide vastavate uuringute, ekspertiiside ja projekteerimistööde kogumine teostamiseks. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et kui olemasolevatest materjalidest jääb töödeks infot puudu, kuulub projekteerimistööde töövõttu vajaliku dokumentatsiooni hankimine arhiividest või muudest allikatest. Selle puudumisel tuleb teostada vastavad uuringud ja mõõdistused. 2. Insener-tehniliste Insener-tehnilised uuringud uuringute ja ekspertiiside teostamine Radooni uuring akrediteeritud labori poolt vastavalt EVS 840: ✓ Krundil pinnasest min 3 kohast Geoloogilised uuringud (kui puudub kehtiv uuring): ✓ Pinnase geoloogia õigsuse veendumiseks tuleb teha puuraugu(d) - minimaalselt 3 puurauku (Töövõtja võib teha ettepanekuid puuraukude arvu suhtes, arvestades et tulemuseks peab olema asukoha eripärade kaardistamine) Muud vajalikud uuringud Töövõtu mahtu kuulub lisaks eelnimetatud uuringutele ja mõõdistustele ka teiste vajalike uuringute ja mõõdistuste teostamine, mis on vajalikud Tellija eesmärgi realiseerimiseks, Tellija püstitatud tehniliste nõuete tagamiseks ja/või kui nende teostamise vajadus tuleneb õigusaktidest või need on vajalikud vastavate lubade ja kooskõlastuste saamiseks. 3. Vajalike Töövõtja ülesandeks on taotleda kõik projekteerimise lähtedokumentide ja alustamiseks vajalikud load ja kooskõlastused. Sellega seotud kooskõlastuste kulu ja lõivud tasub Töövõtja ja neid kulusid tuleb arvestada hankimine projekteerimistööde maksumuses. Muuhulgas: - tehniliste tingimuste taotlemine võrgu valdajatelt ja sellega seotud kooskõlastuste hankimine. 4. Hoone energiaklass, Tellija taotletav energiaklass ehitatava hoone energiatõhusus erinevate peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele. energiatõhususmeetmete analüüs ja võrdlemine, Energiatõhususe osas tuleb projekteerimisel lähtuda energiasimulatsioonide Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018.a ja –arvutuste määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe koostamine miinimumnõuded“, Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 58 ,,Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (22.01.2018 redaktsioon) ja Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrusest nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lk 5/14 5. Energiamärgise Lähtuvalt seadusest väljastab projekteerija hoonele väljastamine energiamärgise, kusjuures lõpliku arvestuse aluseks peab olema tegelikult ehitustööde tulemusena väljaehitatud. 6. Lõpliku Koostatakse ja kooskõlastatakse Tellijaga: ruumiprogrammi, ✓ Koostöös Tellijaga lõpliku ruumiprogrammi ja väljatöötamine hoonelogistika väljatöötamine. Eskiisprojekti ✓ Arhitektuurse eskiisprojekti koostamine (sh BIM koostamine ja mudel, plaanilahendused, tehniliste ruumide kooskõlastamine paiknemine ja ruumivajadus, vaated, asendiplaanid); Tellijaga ✓ kirjeldused, põhimõtted, materjalide, toodete ja/või nende tehniliste omaduste valik; ✓ tehnosüsteemide toimimise põhimõtted ja kirjeldused. Tellija esitatud ruumiprogrammi soov, ruumide funktsioonid, suurused ja paiknemine võivad mõneti projekteerimise käigus muutuda. Enne eelprojekti koostamist peavad eskiisprojektis tehtud Tellija märkused eskiisprojekti sisse viidud olema ja Töövõtja esitab lõpliku parandatud eskiisprojekti Tellijale enne eelprojektiga alustamist. 7. Eelprojekti koostamine EVS 932: kohase eelprojekti koostamine Hankijale esitamiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks. Hoone ruumiprogrammi ja hoonelogistika väljatöötamine. Hoone arhitektuurse kontseptsiooni väljatöötamine; Arhitektuurse eelprojekti koostamine vastavalt EVS 932 (sh plaanilahendused, tehniliste ruumide paiknemine, ruumivajadus, vaated, asendiplaanid jne); Etapi lõpuks on olemas asendiplaan, arhitektuurne, konstruktiivne osa ja tehnosüsteemide põhimõtteline lahendus (struktuurskeemid, paiknemine, ruumivajadus) osa joonised ning seletuskirjad. Eelprojekti aluseks on kooskõlastatud eskiisprojekt ja eskiisprojekti kooskõlastamisel tehtud märkused ja otsused. Eelprojekti koostamisel tuleb arvestada, et ruumiprogrammis, ruumide paigutuses ja ruumide funktsioonides võivad esineda muudatused tulenevalt Tellija ja lõppkasutaja soovidest ja vajadustest. Eelprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab ehitusloa taotlemist arvestades ka KOV–i poolt esitatud nõuetega. 8. Ettepanekute ja Projekteerija, Tellija ja ekspertide ühisarvamuse märkuste ning kujundamine projekti muutmiseks/parandamiseks,otsused vastuväidete/selgituste fikseeritakse. esitamine 9. Parandatud eelprojekti Esitatakse korrigeeritud eelprojekt. koostamine Tellija poolt läbiviidud ekspertiisi Enne põhiprojekti koostamist peavad eelprojektis tehtud alusel Tellija ja ekspertiisi märkused eelprojekti sisse viidud olema ja Töövõtja esitab lõpliku parandatud eelprojekti Tellijale enne põhiprojektiga alustamist. lk 6/14 10. Teise energia- ja Ehitatava hoone energiatõhusus peab vastama sisekliimasimulatsiooni liginullenergiahoonele esitatud nõuetele. ja arvutuste koostamine Energiatõhususe osas tuleb projekteerimisel lähtuda ning erinevate Majandus- ja taristuministri 03.06.2015.a määrusest nr 55 energiatõhusus- „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ , Majandus- ja meetmete analüüs ja Taristuministri 05.06.2015 määrusest nr. 58 ,,Hoone võrdlemine energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrusest nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ Projekteerija peab energiatõhususe arvutamisel rakendama vastavat professionaalset dünaamilist simulatsioontarkvara. Detailsem kirjeldus vt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“2020 11. Energiamärgise Juhul kui projekteerimise järgnevates etappides teostatakse väljastamine projektis muudatusi, mis mõjutavad hoone energiatõhusust peab töövõtja koos muudatustega projektis tegema korrektuurid ka energiaarvutuses ja -märgises, juhul kui kavandatava hoone energiatõhusus väheneb peab töövõtja muudatusi põhjendama. 12. Vajalike kooskõlastuste Töövõtja kohustuseks on taotleda ja saada kõik vajalikud load ja lubade hankimine ja kooskõlastused. Kooskõlastuste ja lubade hankimisega seotud kulud ja lõivud kuuluvad projekteerimistööde maksumuse hulka. 13. Ehituslubade hankimine Töövõtja kohustuseks on hankida hoone omaniku nimel ehitusload kohalikust omavalitsusest. Ehituslubade hankimisega seotud riigilõivud tasub Töövõtja. Lisaks kohustub Projekteerija kooskõlastama eskiis- ja eelprojekti projekteeritava hoone asukohajärgses kohalikus omavalitsuses. 14. Põhiprojekti koostamine Põhiprojekti koostamine EVS 932 ja “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020. Hankijale esitamiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks. Seletuskiri peab vastama EVS 932 Projektdokumentatsioon peab sisaldama kõiki projektiosasid, mis on vajalikud Tellija eesmärgi (lisa 1) realiseerimiseks või kaasnevad nendega. ✓ muud projekti osad sellises mahus, mis on vajalikud Tellija eesmärgi saavutamiseks või on vajalikud eelnimetatud nimetatud ehitustööde ja tehnosüsteemide väljaehitamiseks ja toimimiseks; Täiendavalt EVS 932 : ✓ Kõigist neljast ilmakaarest tuleb koostada 3D vaated ja 1 min pikkune video. ✓ Põhiprojekti staadiumisse kuulub detailne ehituseelarve, mis tuleb esitada hiljemalt 2 nädala jooksul, alates põhiprojekti esitamisest. Hankija tellib esitatud põhiprojektile ekspertiisi vastavalt Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ Töövõtja peab esitama koos põhiprojektiga vundamentide koormusskeemi (vundamendi plaan, kus on näidatud vundamentidele mõjuvad koormused), mille alusel kontrollitakse vundamentide kandevõimet ekspertiisi teostaja poolt. lk 7/14 15. Tööprojekti koostamine Töövõtjal tuleb koostada arhitektuurne, sisearhitektuurne ja konstruktiivne tööprojekt, kuid tööprojekti hakatakse koostama alles siis, kui Tellija on viinud läbi ehitustööde riigihanke, mille aluseks on võetud Töövõtja koostatud põhiprojekt ning sõlminud ehitushanke eduka pakkujaga ehitustööde töövõtulepingu. Eelduslikult tuleb käesoleva hanke Töövõtjal arvestada, et hiljemalt 12 kuu pärast Tellija poolt põhiprojekti kinnitamist tuleb alustada tööprojekti koostamisega. Tööprojekt tuleb koostada täies mahus lähtuvalt EVS 932 ja “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020”. Töövõtja peab tegema igakülgset koostööd ehitustööde teostajaga ning arvestuslikult on tööprojekti koostamise periood 4 kuud alates ehitustööde töövõtulepingu sõlmimisest. Projekteerimistööde teostus tööprojekti staadiumis toimub vastavalt ehitustööde graafikule ja koostöös ehitajaga 4 kuu jooksul alates ehitustööde lepingu sõlmimisest. Tööprojekti koostamise ajaks allutatakse projekteerija ehitustööde töövõtja alluvusse (vt Pakkumuse esitamise ettepaneku Lisa 4 - Töövõtja peatöövõtjale allutamise leping). 16. Tehnoloogilise ja Kogu Hoone sisustuse (sh mööbli, inventari ja tehnoloogilise sisustuse tööprojekti sisustuse) tööprojekti koostamine vastavalt EVS 932. projekti koostamine Seehulgas sisustus, töö-, puhke-, majandus- ja olmeruumide sisustuse, tehnoloogilise sisustuse äranäitamisega ning tehniliste seadmete valikuga. Koostada ja kooskõlastada tellijaga mööbli ja tehnoloogilise sisustuse projekt koos seadmete asukohtade äranäitamisega ning kõikide vajalike tehniliste seadmete valikuga(s.h. tõmbekappide, voolikukuivatuse, heitgaaside ärastuse, kompressorite, survepesu ja suruõhusüsteemide jms). Seadmed mis eeldavad torustikku peavad olema projektis lahendatud koos torustikega(nagu suruõhk, survepesu, heitgaaside ärastus jms). Sisustuse ja tehnoloogia projektis peab minimaalselt sisalduma: ✓ Korruseplaanid, millele on kantud esemete tunnuskoodid. Tunnuskoodid valitakse lühikesed (erinevatel toodetel erinev kood, mis koosneb 2-3 tähest või numbrist) ja informatiivsed (nt T-01 = tool, K-01 = kapp jne); ✓ Exceli tabel: mööbel/seadmed ruumide kaupa, sisaldab minimaalselt järgmisi veerge: Korrus / Ruumi number / eseme kood / eseme nimetus/ eseme kogus (tk). Tabelit on võimalik sorteerida iga elemendi kaupa eraldi; RKAS-i sisustuse hankimise vorm.xls ✓ Mööbli/tehnoloogiliste seadmete spetsifikatsioon ehk projekt (kirjeldab mööbliesemeid/seadmeid lk 8/14  ükshaaval) – sisaldab ka mööbliesemete/seadmete summaarseid koguseid, detailset esemete kirjeldust: kujujoonis (eest-, pealt- ja külgvaade), olulised mõõdud, valmistus- ja viimistlusmaterjalid ning toonid, eseme olulised omadused (sh kanga puhul peab välja tooma kanga kulumisklassi ehk Martindale’i arvu), illustreeriv pilt, Näidistoode ja/või –tootja, seadmete puhul põhilised parameetrid (võimsus, ühendused, jms); ✓ Sisustuse ja tehnoloogia kaust on eraldi projekti kaust. ✓ Detailne eelarve kogu sisustuse ja tehnoloogia kohta. Sisustuse ja tehnoloogia projekt peab võimaldama teostada riigihanget ja lähtuma riigihangete seadusest. Kõikide sisustuse ja tehnoloogia projekti osadel peavad olema määratud tehnilised nõuded. Konkreetsetele toodetele saab viidata ainult näidisena ja toote kirjeldus peab sisaldama märkust „või analoog“. 17. Hoone sisene ja väline Koos arhitektuurse ja sisearhitektuurse tööprojektiga tuleb infograafika ära lahendada hoone sisene ja väline infograafika (sh. hoone silt, väliekraan, viidad, uste numbrid, majajuht jms). 18. Detailse ehitustööde Projekteerimistööde mahtu kuulub ehitusmaksumuse taotluseelarvete prognoosi (taotluseelarve) põhiprojekti etapis. koostamine Ehitusmaksumuse prognoos peab olema koostatud kompetentse isiku poolt, kelle tegevusalaks on ehituseelarvete koostamine. Ehituseelarve peab arvestama ehitusturul kehtivat hinnataset. Projekteerijal tuleb pidevalt projekteerimisprotsessis lahenduste valikul arvestada hoone ehituseks arvestatud rahaliste vahenditega ning vajadusel muuta projektlahendusi. Lisaks eeltoodule tuleb projekteerijal koostada eraldi ka detailne eelarve sisustuse ja tehnoloogia kohta. 19. Töövõtja Töövõtja kohustuseks on teostada autorijärelevalvet autorijärelevalve ehitustööde perioodil. Konkreetsed kohustused tulenevad teostamine ehitustööde õigusaktidest ja on määratud hankelepingu projektis. perioodil 20. Muud kohustused: Tuleb arvestada, et hoone ehitustööde pakkumismenetlus korraldatakse EVS 932 nõuetele vastava põhiprojekti baasil ning projektdokumentatsioon peab olema koostatud sellises mahus, et selle järgi oleks võimalik välja kuulutada järgnev ehitustööde peatöövõtuhange; Koostatud projekt peab olema sellise tehnilise taseme ja detailsusega, mis võimaldab tulevasel ehitustööde teostajal määrata ehitustööde maksumus ja hoone valmis ehitada; Koostatud projekti mahus peab olema üheselt määratud kõigi teostatavate tööde maht ning nõutavad kvaliteeditasemed; Koostatud projektis peab olema esitatud töömahtude loend. Hankijal on õigus eeldada, et tööde mahud on arvestatud õigesti ja vastavad joonistes ja spetsifikatsioonides toodud mahtudele; Koostatud projekt peab olema koostatud sellises mahus, et projekteeritud hoone ehitajal ei teki põhjendatud õigust asendada või muuta projektlahendusi selliselt, et lõpptulemus lk 9/14  ei vastaks Hankija eesmärgile (ehk tulevasel ehitajal ei tekiks lisaraha taotlemise õigus, viidates puudulikule projektile); Töövõtja peab arvestama kohustusega osaleda projekteerimiskoosolekutel regulaarsusega vastavalt vajadusele kuid mitte vähem kui kaks korda kuus . Iga projekteerimisetapi lõpus eelneb kooskõlastamisele projekti tutvustamine tellijale, kus osalevad ka eriosade projekteerijad; Muud kohustused, mis on määratud hankedokumentides, tehnilises kirjelduses, hankelepingus või on vajalikud Tellija eesmärgi realiseerimiseks . Töövõtja peab arvestama, et lisatööks ei loeta eelprojekti koostamise käigus Tellija ettepanekuid, mille tulemusena kohustub Töövõtja muutma juba välja töötatud lahendust või teostama Lepingu dokumentidest sätestatust erinevad lahendused. Lisatöödeks loetakse muudatused, mida Tellija soovib Ehitusprojekti sisse viia pärast eelprojekti kooskõlastamist. 8. PROJEKTIDOKUMENTATSIOONI VORMISTAMINE 8.1. Projektdokumentatsioon tuleb üles laadida projektipanka ja antakse Tellijale üle digitaalselt allkirjastatuna USB mälukandjal (allpool nimetatud vormingutes) koos vastavate lubade ja kooskõlastustega kui ka paberkandjal. Digitaalne eksemplar peab sisaldama kogu projektmaterjali koos vastava sisujuhi ehk dokumendiregistriga vastavalt Tellija püstitatud ülesehitusele. 8.2. Esitatav projektdokumentatsioon peab olema selgelt ja arusaadavalt süstematiseeritud ja sisaldama kõikide projektdokumentide koondit (projektdokumentatsiooni register), kus on ära näidatud dokumendi (joonis, seletuskiri, spetsifikatsioon jne) nimetus, dokumendi nr, koostamise kuupäev, mõõtkava, lehekülje nr, lehekülgede arv, dokumendi digitaalse versiooni faili nimetus ja kausta nimetus, kus dokument paikneb. Projektdokumentatsiooni register esitatakse alljärgnevas vormis: Jrk Kausta Dokumendi Dok. Dok. Leht Lehti Dokumendi Märkus nimetus (joonise ) kuup (joonise) nr kokku paiknemine nimetus, nr ja tähistus jooniste CD.-l (faili puhul nimetus) mõõtkava 8.3. Digitaalsed joonised esitatakse *.dwg formaadis ja täiendavalt ka *.pdf formaadis. Tekstidokumendid (seletuskirjad, spetsifikatsioonid jms) nii töödeldavas vormingus (*.rtf, *.doc või *.docx formaadis või kui osa on eraldiseisev tabel, siis *.xls või *.xlsx formaadis) kui ka *.pdf vormingus. Dokumendid (näiteks kooskõlastused, load jms) tuleb skaneerida ja esitada täiendavalt ka elektroonses vormis. BIM mudelitega seotud nõuded on kirjeldatud „Tehnilise nõuded mitteeluhoontele 2020“ osa 14 BIM. 8.4. Projektide vormistamisel on aluseks „Ehitusprojekti dokumentide vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“, kättesaadav veebiaadressil https://www.mkm.ee/et/lepingute-koostamise- juhendid-ja-naidised 8.5. Mudelprojekteerimisega (BIM) seotud failide nimetamise ja edastamise eeskirjad lepitakse kokku projekti BIM rakenduskavaga. 8.6. Iga joonis (nii *.dwg kui ka *.pdf) tuleb salvestada omaette failiks. lk 10/14 8.7. Dokumendi/joonise digitaalne nimetus peab kajastama täies pikkuses dokumendi (joonise) nimetust ja dokumendi numbrit. Juhul, kui digitaalne formaat ei võimalda nimetada dokumenti täispika dokumendi nimetusega, võib kasutada sõnade lühendeid. 8.8. Kõik joonised peavad olema salvestatud (layout) selliselt, et neid saab ilma töötlemata vaadelda, trükkida, välja printida jne. Digitaalne joonis peab olema ettevalmistatud ja vormistatud selliselt, et õiget väljatrükki ja projektdokumentatsiooni kaustade komplekteerimist saab teostada ilma Töövõtja abita tavalises paljundustöökojas. 8.9. Kõik vajalikud digitaalse joonise kihid (layer–id) peavad olema avatud ning mittevajalikud, abijooned ja muud abi kihid (layer-id) peavad olema kustutatud. Kõik joonise kihtide (layer–id) nimetused peavad vastama vastava kihi sisule. 8.10. Kõigi üleantavate eksemplaride identsuse eest vastutab Töövõtja. 9. MUUD TINGIMUSED 9.1 Projekt peab olema koostatud sellises mahus ja sellise detailsusega, et oleks võimalik ehitustööde riigihanke läbiviimine ja ehitushinna määramine ilma, et ehitustööde mahu ja selle maksumuse määramiseks oleks vajadus hankida täiendavat informatsiooni, koostada täiendavaid projektlahendusi ja läbi viia täiendavaid uuringuid. 9.2 Käesoleva hanke tulemusena koostatud projekti järgi peab olema võimalik määrata täpne tööde maht ja ehituse maksumus. 9.3 Kõik projekti osad peavad sisaldama kirjalikku kinnitust, et projekt on koostatud vastavalt projekteerimise lähteülesandele/tehnilisele kirjeldusele ning kehtivatele normidele ja nõuetele. Kinnitusel peab olema kuupäev, vastutava isiku nimi ja allkiri. 9.4 Materjalide valikul peab projekteerija Tellija nõudmisel esitama Tellija heakskiidu saamiseks ka ka materjalide näidised. 9.5 Käesolevas lähteülesandes sätestamata tingimustes ja nõuetes juhindub Töövõtja kehtivatest normidest, oma kogemustest ja professionaalsusest. Töövõtja ei saa tuua ettekäändeks lähteülesande puudulikust, et õigustada projektdokumentatsiooni täielikult või osaliselt lahendamata (puudulikult lahendatud või valesti lahendatud) küsimusi, millised parima tulemuse saavutamiseks ja Töövõtja professionaalsusest lähtudes, oleksid pidanud olema lahendatud. Mitmeti tõlgendatavad lahendused/formuleeringud/tööd kui nende kohta ei ole esitatud hanke ajal täpsustavatavaid küsimusi, loetakse prioriteetseks Tellija tõlgendus. 9.6 Töövõtja järgib töö teostamisel Tellija huvisid ja eesmärke. Projekteerimise käigus on Tellijal õigus ehitusprojekti sisse viia vajalikud muudatused. Tehtavate ettepanekute sisu lepitakse kokku eraldi ja vormistatakse kirjalikult. 9.7 Töövõtja kohustus on koheselt tööde teostamise ajal Tellijat teavitada, kui Tellija eesmärgid lähevad vastuollu mõne seadusest tuleneva nõudega. 9.8 Juhul kui Tellija soovid ei ole otstarbekad või ei vasta kehtivatele õigusaktidele ja normidele, kohustub Töövõtja andma Tellijale professionaalse selgituse ja hinnangu ning leidma lahenduse, mis rahuldaks Tellija soove ja ei oleks vastuolus kehtivate normide ja õigusaktidega. 9.9 Võttes arvesse, et tulenevalt riigihangete seadusest ei tohi Tellija eelistada ühtegi konkreetset tootjat, on keelatud projektis määrata konkreetsete valmistajate tooteid, v.a juhtudel, kui see on vältimatult vajalik. Juhul kui konkreetse toote määramine projektis on vältimatu, tuleb lisada igakordselt viide, et kasutada võib ka samaväärset toodet. Kuna konkreetsete toodete asendamine ehitaja poolt on lubatud, siis vältimaks mittesobivaid ja mittesobivate omadustega tooteid, tuleb eriline tähelepanu pöörata toodete ja materjalide tehniliste ja muude oluliste omaduste kirjeldusele. Projektis tuleb iga toote puhul määrata ära piisaval hulgal tehnilisi näitajaid ja omadusi sellises detailsuses, et toote asendamine ebasobiva vastu oleks välistatud. 9.10 Peaprojekteerija kohustuseks on muuhulgas kontrollida konstruktiivse ja eriosade projektide vastastikuseid konflikte ning nende kõrvaldamine vastava eriosa projekteerijaga. lk 11/14 Lisaks peab tehnosüsteemide projekteerimisel lähtuma RKAS juhendist “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020”, (edaspidi tehniline juhend) arvestades käesolevas peatükis esitatud erisusi. Tehnosüsteemide Märkused/ erisoovid/ erisused tehnilisest juhendist/ selgitused nimetus Välistrassid Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“ Liitumispunktide uuendamine lähtuvalt trassivaldajate tehnilistest tingimustest. Vajadusel teostada uuringud. Välisvalgustus Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“ Projektiga lahendada kogu valgustus (territoorium, hoone fassaad, lipumastid, valgusreklaam jne). Ventilatsioon Lähtuda RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“. Erinevas aja režiimis töötavatele ruumidele ja hooneosadele tuleb projekteerida eraldi vent. süsteemid. Arvestada torustike planeerimisel ruumide kõrgusega ja sisekujundusega. Reeglina näha ette kontoriruumides varjatud torustikud. Soojavarustus/katla- Eelistatud maaküte, soojuspumbad jms ökonoomsed ja kaasaegsed maja. küttelahendused. Küttesüsteem Küttesüsteem: põrandaküte. Põhjendatul juhul võib Tellijaga kooskõlastatult kasutada ka muud küttesüsteemi. Ruumides, kus on vajalik küte koos jahutusega peab olema radiaatoril välistatud kütte ja jahutuse koos töötamine. Soojaveevarustus Sõltub soojavarustusest. Jahutussüsteem Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“. Jahutuskoormus tuleb arvutada dünaamilise arvutusprogrammiga, mis vastab Majandus- ja taristuminsitri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ § 29 toodud nõuetele. Kindlasti vajavad jahutust 1.korruse ruumid. Veevarustus Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“. kanalisatsioon Elektrivarustus Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“. Projekteerida päikesepaneelid ja ühendus elektrivõrguga liitumiseks üleliigse elektrienergia müügiks. Jõupaigaldis Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“. Projekteerida kuumustusseadmete, nt elektripliit, köögi kubu, saunakeris jms, mis võivad ununeda väljakutse häire korral tööle, toiteahelasse katkesti (nt magnetkäiviti) mis tagab seadmete välja lülimise väljakutse häire korral (sisse lülimine toimub seadme juures eraldi lülitiga); Projekteerida piksekaitse hoonele. Valgustus Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“. Valgustuse projekteerimisel kasutada led valgusallikaid. Tahvlid ja vitriinid valgustada eraldi. Valgustuse automaatikat kasutada nendes ruumides, kus on see majanduslikult põhjendatud. Kasutada seejuures võimalikult töökindlat sarnaste ruumide põhist valgustuse reguleerimise automaatikat (näiteks nagu üldruumides tööaeg+liikumisandur, wc ja muud koridorid liikumisandur, õppeklassis timmerdatav tsoonide kaupa+vajadusel ka akna poolses reas valguse andur; kabinetid ja puhkeruumid käsitsi lülitatav jne). Valgusautomaatika täpsustada projekteerimise käigus sõltuvalt lk 12/14  ruumide kasutamise vajadustest. Hädavalgustuse kontrolliks projekteerida keskkontrolli seade. Turvavalgustus Projekteerimisel võtta aluseks standardid EVS-EN 1838 „Valgustehnika. Hädavalgustus“, EVS-EN 50172 „Evakuatsiooni Hädavalgustussüsteemid” ja EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioon“. Ehitises paiknevatele hädavalgustitele tuleb projekteerida eraldi turvatoitevõrk siinisüsteemil (LON, KNX, DALI jt) põhinevate abivooluahelatega. Valgustile peab olema tagatud vähemalt akude enesetest, aku häire ja süüteseadme häire. Turvavalgustite toimimisaeg akurežiimis tuleb ette näha vastavalt Siseministri määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Turvavalgustus projekteerida monitoorimise võimalusega (testide, monitoorimise võimalusega koos keskse kontrollsüsteemiga) Andmesidevõrgud Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“. Andmesidevõrk projekteerida hoones CAT6A, kogu hoonesse projekteerida WIFI-võrk (2xRJ45) Juhtmevabad andmesidesüsteemid ühendatakse üldkaabelduse võrku. Tugijaamad peavad toetama toidet andmesidekaabli kaudu vastavuses IEEE 802.3at Tüüp 1 ja 2 nõuetega; Töökohtadele projekteerida 3xRJ45 Cat6A ühendust. Andmesidevõrgu ühendus projekteerida ka TV asukohtadesse (2xRJ45). Andmesidevõrkude ruuterite, võrgulülitite, serveripargi, Wifi tugijaamade jt. seadmete projekteerimine kuulub töövõttu. Fonolukusüsteem Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“. Välisustele, väravatele. TV kaabelvõrk Lähtuda tehnilisest juhendist, TV asukohad täpsustakse projekteerimise käigus. Hädaabikutsesüsteem Inva WC-s. Audio-videosüsteem Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“. (esitlustehnika, TV) TV ekraanid, projektorid (lähikuva), interaktiivne tahvel jms. Vajadused tuleb täpsustada ruumide kaupa projekteerimise käigus Läbipääsusüsteem Projekteerida valvesüsteemiga integreeritud läbipääsusüsteem, mis ühildub Tellija olemasolevate valve-läbipääsusüsteemidega. Läbipääs enamikele ustele v.a. san ruumid. Täpsustada projekteerimise käigus. Tulekahju- Vastavalt ametkondlikele (Päästeameti) nõuetele, Siseministri määrus signalisatsioon nr. 17. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (07.04.2017). Valvesignalisatsioon Lähtuda RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“ Projekteerida läbipääsusüsteemiga integreeritud valvesüsteem, mis ühildub Tellija olemasolevate valve-läbipääsusüsteemidega. Avatavatele akendele kaks andurit - üks aknaandur ühendatud valvesüsteemi ja teine hooneautomaatika süsteemiga. Videovalve Lähtuvalt RKAS-i tehnilisest juhendist ja nõuetest, koos videoserveri ja salvestusmassiiviga. Videosüsteem peab ühilduma olemasoleva lahendusega ja baaslitsentsiga. Süsteem peab olema üle võrgu kasutatav. Hoone automaatika Vastavalt RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020“. Tsentraalne. Peab saama kõiki tehnoseadmeid, näidikuid, ruumide temperatuure jm parameetreid kaugelt juhtida ja hallata. Tehnoloogia Projekteerida kogu hoone tehnoloogiline sisustus ja vajalikud tehnoloogilised kommunikatsioonid ning vajalikud seadmete ühendused. lk 13/14  10. NÕUDED PAKKUJALE JA SPETSIALISTIDELE 10.1 Pakkujale esitatavad tingimused Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registrisse majandustegevusteate tegevusalal „ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine“, mille täpne liigitus on ära toodud kvalifitseerimistingimustes. 10.2 Pakkuja spetsialistidele esitatavad tingimused ✓ Projekteerimistööde vahetuks teostamiseks peab Töövõtja kaasama vajaliku kvalifikatsiooniga ja töökogemusega spetsialistid vastavalt Hankedokumentides toodud nõuetele, kooskõlastama need enne tööde teostamist Tellijaga ning esitama spetsialistide CV-d koos nende teostatud tööde loeteluga. ✓ Projekteerimistööde kvaliteedi tagamiseks peab Töövõtja teostama nn ettevõtte sisese projekteeritud osade vastavuse hindamise ja kontrolli. Selleks peab ta kaasama projektdokumentatsiooni kontrolli teostamiseks vastava kogemusega ja kvalifikatsiooniga spetsialistid Kvaliteedi kontrolli teostavate spetsialistid kooskõlastatakse Tellijaga ning esitatakse nende CV koos teostatud tööde loeteluga. Kõikidele projektiosadele tuleb lisaks projekti autori andmetele märkida ka antud osa kvaliteedi ja vastavuse kontrolli teostanud spetsialisti andmed (ehk nii teostaja, kui ka kontrollija andmed). ✓ Mudelprojekteerimisega seotud kvaliteedkontroll on kirjeldatud punktis 8.5. 11. TEHNILISE KIRJELDUSE LISAD Lisa nr 1.1 - Lähteülesanne; Tehnilise kirjelduse muud lisad on allalaetavad veebiaadressitelt: ✓ „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020”, kättesaadav https://nouded.rkas.ee/ ✓ „Madal ja liginullenergiahooned“ http://www.rkas.ee/parim-praktika) lk 14/14  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 231228 Hankija: Eesti Geoloogiateenistus (77000387) Hange: Arbavere uuringumaja projekteerimine Pakkumus: 309700 Ettevõtja: AS Infragate Eesti (10845129), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse maksumus Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 1 EUR 43900,00 43900,00 20 52680,00 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 43900,00 Maksumus kokku KM-ga: 52680,00 Koostatud 11.01.2021 10:06:06 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2720232/general-info  1/1 PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 231228 Hankija: Eesti Geoloogiateenistus (77000387) Hange: Arbavere uuringumaja projekteerimine Pakkumus: 309700 Ettevõtja: AS Infragate Eesti (10845129), roll: peapakkuja REGISTREERING ÄRIREGISTRIS Pakkuja peab olema registreeritud äriregistris. Pakkuja kontrollib ise registreeringu olemasolu. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja on registreeritud Äriregistris (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah VOLIKIRI Pakkumus peab olema esitatud pakkuja esindusõigust omava isiku poolt. Pakkuja, kelle pakkumuse on pakkuja esindajana esitanud isik või isikud ei oma pakkuja esindamise õigust seadusest tulenevalt (nt juriidilise isiku poolt esitatud pakkumusele esitab keegi teine kui äriregistri registreerimistunnistusele kantud juhatuse liige, kes omab juriidilise isiku esindamise õigust), esitab lisa 1 vorm 5 kohase volikirja. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Volikiri (Dokumendi vorm / Lisa 1 Vorm 5 Volikiri.docx) Vastus: 2_1_Lisa 1 Vorm 5 Volikiri.docx, Volitus pakkumiste allkirjastamiseks_Marii Jürna.bdoc VOLIKIRI ÜHISPAKKUJATE ESINDAMISEKS Ühispakkujad nimetavad lihthankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühispakkujad kinnitavad, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Ühispakkumuse esitamise korral, esitab iga ühispakkumuses osalev pakkuja vastava lisa 1 vorm 1 kohase kinnituse. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ühispakkumuse volikiri (Dokumendi vorm / Lisa 1 Vorm 1 Volikiri ühispakkuja esindamiseks.docx) Vastus: 3_1_Lisa 1 Vorm 1 Volikiri ühispakkuja esindamiseks.docx Koostatud 11.01.2021 10:06:06 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2720232/general-info  Lisa 1 Vorm 5 VOLIKIRI Hankija nimi: Eesti Geoloogiateenistus Lihthanke nimetus: „ Arbavere uuringumaja projekteerimine ” V iitenumber : 231228 Käesolevaga volitab AS Infragate Eesti, registrikood 10845129, (pakkuja nimi) aadress Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn, Jüri Ligi, 35712300273 (volitaja nimi, isikukood) isikus Marii Jürna, 48705310352 olema pakkuja ametlik esindaja (volitatava nimi, isikukood) ja esitama ülal nimetatud lihthanke pakkumust ning lihthankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavaid dokumente. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ligi, juhatuse liige (esindaja nimi ja ametinimetus) L isa 1 Vorm 1 VOLIKIRI ühispakkuja ESINDAMISEKS Hankija nimi: Eesti Geoloogiateenistus Lihthanke nimetus: „ Arbavere uuringumaja projekteerimi ne ” viitenumber:.................................................. Käesolevaga …………………………………, registrikood ……….., aadress …………….………... (pakkuja nimi, kes volitab) volitab …………………………………………., registrikood ……….., aadress …………………… (pakkuja nimi, keda volitatakse) esitama ……………………………………... nimel eelnimetatud lihthanke pakkumust ning tegema (pakkuja nimi, kes volitab) ………………………………………… . nimel kõiki lihthankemenetlus e ning hankelepingu sõlmimise (pakkuja nimi, kes volitab) ja täitmisega seotud toiminguid. Volikiri on antud ilma edasivolitamise õiguseta. (allkirjastatud digitaalselt) ………………………………… (esindaja nimi ja ametinimetus) Lisa 1 Vorm 4 A – CURRICULUM VITAE Hankija: Eesti Geoloogiateenistus (registrikood 77000387 ) Hankemenetluse nimetus: „ Arbavere uuringumaja projekteerimine “ Ametikoht hankelepingu täitmisel: projekteerimise projektijuht Nimi: Urmas Aaskivi Sünniaeg: 22.05.1985 E-post: [email protected] Haridus: Tallinna Tehnikaülikool 09.2004 – 06.2010 Tööstus- ja tsiviilehitus. Tehnikateaduse magistrikraad Keeleoskus: eesti keel – emakeel, inglise keel – väga hea, vene keel - hea Töökogemus: Ettevõtte nimi Töötamise periood Amet AS Infragate Eesti 07.2016 – käesoleva ajani Juhatuse liige / projekteerimistööde projektijuht Invego OÜ 04.2015 - 06.2016 Arendusprojektide projektijuht / Arendusjuht Projekt O2 OÜ 02.2011 – 03.2015 Projekteerimistööde projektijuht / projekteerija, Juhatuse liige Kogemus objektidel: Jrk nr Objekti nimetus, aadress, ehitise sihtotstarve Tellija nimi, kontakt Mudel-projekteerimine (kirjelda millise programmiga ja millises mahus) Isiku poolt objektil teostatud tööde liik ja töötaja amet konkreetsel objektil. 1. E. Vilde tee 118 asuva hoonekompleksi põhiprojekti koostamine. Ehitisregistri kood: 120813724. Sihtotstarve. 12611 Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone. 4010 m2 Mustamäe Linnaosa Valitsus Jelena Šturm 65647410 Jah Projekteerimistööde projektijuht 2 . Lennujaama parkimishoone projekteerimine. Tartu mnt 101, Tallinn. EHR 120787615. 27 461,9 m2 KMG Inseneriehituse AS Marko Pikk 55 59 69 24, [email protected] Jah Projekteerimistööde projektijuht 3. Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajamise projekteerimistööd. Aadress: Jaama 34a ja 34b, Jõhvi. Ehitise sihtotstarve:12641 Haigla ( üld -, eri- või ülkooli juures asuv haigla) Corrigo OÜ ei projekteerimistööde projektijuht 4. Jõelähtme vallas Saha tee 12 asuva lasteaed "Pääsupesa" rekonstrueerimise tööprojekti koostamine. Sihtostarve 12631. Ehitusregistri kood 120289794. Jõelähtme Vallavalitsus ei projekteerimistööde projektijuht 5. E. Vilde tee 118 asuva hoonekompleksi põhiprojekti koostamine. Ehitisregistri kood: 120813724. Sihtotstarve. 12611 Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone. (BIM), sh avaliku linnaruumi üle 5000 m2, välisvalgustuse punkte üle 50 tk, väikevormid, parkla üle 1000 m2. Mustamäe Linnaosa Valitsus ei projekteerimistööde projektijuht 6. Viljandi Lasteaia Krõllipesa projekteerimistööd. 12631 Koolieelne lasteasutus ( lastesõim , -aed, päevakodu, lasteaed-algkool). EHR 112023461. Riia mnt 30, Viljandi. Eskiis ja põhiprojekt Viljandi Linnavalitsus ei projekteerimistööde projektijuht 7. Pärnu mnt 113, Tallinn kavandatava büroohoone projekteerimistööd (BIM). Ehitisregistri kood 121289069, sh avaliku linnaruumi üle 5000 m2, välisvalgustuse punkte üle 50 tk, väikevormid, parkla üle 1000 m2 Hepsor P113 OÜ ei projekteerimistööde projektijuht Ametikoht hankelepingu täitmisel: arhitekt Nimi: Viljar Orub Sünniaeg: 01.12.1964 E-post: [email protected] Kutsekvalifikatsioon : Volitatud arhitekt, tase 7 Töökogemus: Ettevõtte nimi Töötamise periood A met Praegune töökoht: AS Infragate Eesti 2018-käesoleva ajani arhitekt Arhitektuuribüroo Orub 12.2004-käesoleva ajani arhitekt Kogemus objektidel: Jrk nr Objekti nimetus, aadress, ehitise sihtotstarve Tellija Mudelprojekteerimine (EI/JAH) Isiku poolt objektil teostatud tööde liik ja töötaja amet konkreetsel objektil. 1. Jõhvi Haigla esmatasandi tervisekeskus Ehitisregistri kood 102034450. 12641 Haigla Corrido OÜ - arhitekt 2. Valga Haigla esmatasandi tervisekeskus . 12641 Haigla Valga Haigla AS - arhitekt 3. Jõelähtme vallas Saha tee 12 asuva lasteaed "Pääsupesa" rekonstrueerimise tööprojekti koostamine. Sihtostarve 12631. Ehitusregistri kood 120289794. Jõelähtme Vallavalitsus - arhitekt 4 . Kiisa tn 8 büroohoone laiendamine ja välispiirete rekonstrueerimine. 12201 Büroohoone. EHR 120793054 OÜ Altetrend - arhitekt Kinnitame, et meil on võimalik eelnimetatud spetsialist e kasutada hankelepingu täitmiseks (olenemata sellise õigussuhte vormist) kuni hankelepingu tähtaja lõpuni. AS Infragate Eesti (Pakkuja nimi) Marii Jürna (pakkuja volitatud esindaja nimi) /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1 Vorm 4 B – CURRICULUM VITAE Hankija: Eesti Geoloogiateenistus (registrikood 77000387 ) Hankemenetluse nimetus: „ Arbavere uuringumaja projekteerimine “ Ametikoht hankelepingu täitmisel: tugevvool Nimi: Jaan Puss Sünniaeg: 21.05.1978 E-post: [email protected] Töökogemus: Ettevõtte nimi Töötamise periood Amet Koostöökoht: AS Infragate Eesti 10.2008-käesoleva ajani Omanikujärelevalve insener, projekteerija, ekspertiisi teostaja Praegune töökoht: Currentloop OÜ 10.2014 – käesoleva ajani Omanikujärelevalve insener, projekteerija, ekspertiisi teostaja AS Contactus 12/2002-05/2008 Projektijuht, projekteerija AS Tallinna Trammi ja Trollibussikoondis 09/1997-09/1998 Trammielektrik Kogemus objektidel: Jrk nr Objekti nimetus, aadress, ehitise sihtotstarve Tellija Mudelprojekteerimine (EI/JAH) Isiku poolt objektil teostatud tööde liik ja töötaja amet konkreetsel objektil. 1. - - - - Ametikoht hankelepingu täitmisel : automaatika Nimi: Jaan Puss Sünniaeg: 21.05.1978 E-post: [email protected] Töökogemus: Ettevõtte nimi Töötamise periood Amet Koostöökoht: AS Infragate Eesti 10.2008-käesoleva ajani Omanikujärelevalve insener, projekteerija, ekspertiisi teostaja Praegune töökoht: Currentloop OÜ 10.2014 – käesoleva ajani Omanikujärelevalve insener, projekteerija, ekspertiisi teostaja AS Contactus 12/2002-05/2008 Projektijuht, projekteerija AS Tallinna Trammi ja Trollibussikoondis 09/1997-09/1998 Trammielektrik Kogemus objektidel: Jrk nr Objekti nimetus, aadress, ehitise sihtotstarve Tellija Mudelprojekteerimine (EI/JAH) Isiku poolt objektil teostatud tööde liik ja töötaja amet konkreetsel objektil. 1. - - - - Ametikoht hankelepingu täitmisel: küte, ventilatsioon, jahutus Nimi: Anti Noor Sünniaeg: 13.02.1989 E-post: [email protected] Töökogemus: Ettevõtte nimi Töötamise periood Amet Praegune töökoht: AS Infragate Eesti 04.2020-käesoleva ajani KVJ insener Kü-Ve Projekt OÜ 01/2019- käesoleva ajani Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projektide koostamine Inseneribüroo Aksiaal OÜ 06.2015-01.2019 KVJ insener / 01.2018-01.2019 tegevjuht Projekt O2 OÜ 03/2013-06/2015 KV - projekteerija Vealeidja OÜ 03/2012-03/2013 KVVK Projektijuhi abi AS NCC Ehitus 06/2011-03/2012 Objektiinsener Kogemus objektidel: Jrk nr Objekti nimetus, aadress, ehitise sihtotstarve Tellija Mudelprojekteerimine (EI/JAH) Isiku poolt objektil teostatud tööde liik ja töötaja amet konkreetsel objektil. 1. Kaunite Kunstide Kool põhiprojekt. Pärnu mnt 59/61 ja Liivalaia tn 2, Tallinna linn. Suletud netopind: 23698 m2 RKAS Jah KVJ osa projekteerija 2. Tartu Tervisemaja põhiprojekt. Suletud netopind: 2039 m2. Mõisavahe 34b, Tartu Anne Medical OÜ Jah KVJ osa projekteerija 3. Kristiine Keskuse ümberehitus ja laienduse põhiprojekt Citycon Estonia OÜ Jah KVJ osa projekteerija 4. Lubja 4 kohtuhoone KVJ tööprojekt. Suletud netopind: 29816 m2 Astlanda Ehitus OÜ Jah KVJ osa projekteerija Ametikoht hankelepingu täitmisel : veevarustus ja kanalisatsioon Nimi: Julia Soboleva Sünniaeg: 21.03.1981 E-post: [email protected] Töökogemus: Ettevõtte nimi Töötamise periood Amet Praegune töökoht: AS Infragate Eesti 26.08.2019– käesoleva ajani VK Insener Novarc Group AS 10.05.2006-16.08.2019 VK Insener Kogemus objektidel: Jrk nr Objekti nimetus, aadress, ehitise sihtotstarve Tellija Mudelprojekteerimine (EI/JAH) Isiku poolt objektil teostatud tööde liik ja töötaja amet konkreetsel objektil. 1. Kaunite Kunstide Kool põhiprojekt. Pärnu mnt 59/61 ja Liivalaia tn 2, Tallinna linn. Suletud netopind: 23698 m2 RKAS Jah VK osa projekteerija 2. T1 kaubanduskeskus Merko Ehitus AS Jah VK osa projekteerija Ametikoht hankelepingu täitmisel: ehituskonstruktsioonide projekteerimine Nimi: Jüri Rao Sünniaeg: 20.04.1978 E-post: [email protected] Töökogemus: Ettevõtte nimi Töötamise periood Amet AS Infragate Eesti 08.2018-käesoleva ajani konstruktiivne projekteerimine Hansakodu OÜ 2015-2017 projektijuht, projekteerija Projekt O2 OÜ 27.02.2003-08.04.2014 projektijuht, projekteerija, juhatuse liige Kogemus objektidel: Jrk nr Objekti nimetus, aadress, ehitise sihtotstarve Tellija Mudelprojekteerimine (EI/JAH) Isiku poolt objektil teostatud tööde liik ja töötaja amet konkreetsel objektil. 1. - - - - Ametikoht hankelepingu täitmisel: sisearhitektuur Nimi: Kristiina Voolaid Sünniaeg: 26.10.1974 E-post: [email protected] Töökogemus: Ettevõtte nimi Töötamise periood Amet Praegune töökoht: OÜ Impro Alates 2000 Sisearhitekt, juhatus esimees Kogemus objektidel: Jrk nr Objekti nimetus, aadress, ehitise sihtotstarve Tellija Mudelprojekteerimine (EI/JAH) Isiku poolt objektil teostatud tööde liik ja töötaja amet konkreetsel objektil. 1. Kultuurikeskus Kaja; Vilde tee 118 Tallinn; kultuurikeskus, administratiivhoone 4010 m2 Kultuurikeskus Kaja Jah Sisearhitekt (sisearhitektuuri tiimi juht); Hoone sisearhitektuur vastavalt EVS põhiprojektina; sisustuse projekt tööprojektina; 2 Liivi 2, Tartu õppehoone projekteerimine. 12634 õppehoone. 5 210,7 m2 Tartu Ülikool Jah Sisearhitekt (sisearhitektuuri tiimi juht); Hoone sisearhitektuur vastavalt EVS põhiprojektina; sisustuse projekt tööprojektina; 3 Tondi põhikooli projekteerimine. Tondi 40, 11316 Tallinn . 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone ,. 8 325,3 m2 Tallinna Haridusamet Jah Sisearhitekt (sisearhitektuuri tiimi juht); Hoone sisearhitektuur vastavalt EVS põhiprojektina; sisustuse projekt tööprojektina; Ametikoht hankelepingu täitmisel: teedeinsener Nimi: Tea Tõnts Sünniaeg: 25.01.1981 E-post: [email protected] Töökogemus: Ettevõtte nimi Töötamise periood Amet AS Infragate Eesti 03.2016 – käesoleva ajani Projektijuht/ projekteerija VK ja tee projektide koostamine OÜ Vesiratas 06.2015-31.08.2015 Projektijuht/ projekteerija VK ja tee projektide koostamine OÜ Reaalprojekt 05.2003-06.2015 Projektijuht/ projekteerija VK ja tee projektide koostamine AS Viljandi Veevärk 03.-07.2002 Joonestaja Kogemus objektidel: Jrk nr Objekti nimetus, aadress, ehitise sihtotstarve Tellija Mudelprojekteerimine (EI/JAH) Isiku poolt objektil teostatud tööde liik ja töötaja amet konkreetsel objektil. 1. - - - - energiatõhususe ekspert – Ivar Kravets Kinnitame, et meil on võimalik eelnimetatud spetsialist e kasutada hankelepingu täitmiseks (olenemata sellise õigussuhte vormist) kuni hankelepingu tähtaja lõpuni. AS Infragate Eesti (Pakkuja nimi) Marii Jürna (pakkuja volitatud esindaja nimi) /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1 Vorm 3 TÄIDETUD LEPINGUTE LOETELU Hankija nimi : Eesti Geoloogiateenistus Lihthanke nimetus : „ Arbavere uuringumaja projekteerimine ” V iitenumber : 231228 Jrk . nr. töö tellija nimi, kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefon, riigihanke viitenumber (selle olemasolu korral) töö nimetus ja lühikirjeldus, maksumus lepingu täitmise kuupäev 1. Hepsor P113 OÜ Järvevana tee 7b, Tallinn Tarmo Tammemäe +37256 209020 [email protected] Pärnu mnt 113, Tallinn kavandatava büroohoone projekteerimistööd 12201 Büroohoone. Suletud netopind 8 047,9 m2. Ehitisregistri kood 121289069. BIM / Mudelprojekteerimine. Energiamärgis 10.05.2019 8.05.2020 2. Tallinna Linnavaraamet Hardi Alliksaar, 56801002, [email protected] Tallinna Heleni Kooli A ja B korpuste rekonstrueerimise projekteerimine projekteerimistööd eel- ja põhiprojekti staadiumis, (sh arhitektuurne projekt, sisearhitektuurne projekt, konstruktiivne projekt, tugev- ja nõrkvoolu projekt, KVJ projekt ja VK projekt) vastavalt sõlmitud lepingule ning hea tava kohaselt. Ehte 7, Tallinn. 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone. Ehitisregistri kood 101029188 08.04.2019 31.01.2020 3. Tartu Ülikool Kstina Vallimäe 507 4189 [email protected]. Tartu Ülikooli õppehoone aadressil J.Liivi 2, Tartu rekonstrueerimise projekteerimistööde ning autorijärelevalve teostamine. Ehitisregistri kood 104047997. J. Liivi tn 2, Tartu. 12634 Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone 08.03.2019 14.03.2020 4. Tallinna Linnavaraamet Hardi Alliksaar, 56801002, [email protected] Salme kultuurikeskuse rekonstrueerimise projekti koostamine ja autorijärelevalve Salme kultuurikeskuse osalise rekonstrueerimise projekteerimine eel- ja tööprojekti staadiumis, sh arhitektuur, sisearhitektuur, konstruktsioon, tugev-nõrkvool ja automaatika, KVJ osa, VK osa, lavatehnika projekt ja akustika. 12615 Klubi, rahvamaja. Salme 12, Tallinn. Projekteeritava hoone gabariidid on 87,9 x 35,8 m, ehitusalune pind 3053 m2, 3 maapealset korrust, 1 keldrikorrus. Hoone kõrgus 21,7 m, hoone kubatuur 54558 m3. 17.09.2018 6.10.2020 Viljandi Linnavalitsus Riho Tipp 435 0771 [email protected] Viljandi Lasteaia Krõllipesa projekteerimistööd 12631 Koolieelne lasteasutus ( lastesõim , -aed, päevakodu, lasteaed-algkool). EHR 112023461. Riia mnt 30, Viljandi. Eskiis ja põhiprojekt 27.11.2017 10.04.2019 Kinnitame, et meie poolt esitatud lepingud on täidetud lihthanke algamisele eelneva 3 6 kuu jooksul . (allkirjastatud digitaalselt) Marii Jürna (pakkuja esindaja nimi) 1/3 PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 231228 Hankija: Eesti Geoloogiateenistus (77000387) Hange: Arbavere uuringumaja projekteerimine Pakkumus: 309700 Ettevõtja: AS Infragate Eesti (10845129), roll: peapakkuja KÕRVALDAMISE ALUSED PAKKUJA KINNITUSED Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja kellel esineb RHS § 95 lg 1 punktides 1-5 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alus (RHS § 95 lg 1 p-d 1-5 ja lg 2). Hankija võib kõrvaldada pakkuja kellel esineb mõni RHS § 95 lg 4 punktides 1-12 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alus (RHS § 95 lg 4 p-d 1-12 ja lg 5) . Pakkuja kinnitab vastavate asjaolude puudumist. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitused (Lisa 1 Vorm 2 Pakkuja kinnitused.odt) Vastus: 1_1_Lisa 1 Vorm 2 Pakkuja kinnitused_10845129.odt KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED B: Majanduslik ja finantsseisund MAJANDUSTEGEVUSE NETOKÄIVE Pakkuja majandustegevuse netokäive projekteerimisvaldkonnas peab hanke algatamisele eelneva kahe majandusaasta jooksul (üldjuhul 2018, 2019) olnud keskmiselt vähemalt 60 000 eurot aastas. Pakkuja esitab vabas vormis väljavõtte nimetatud majandusaastate netokäivetest. Hankija võib nõuda pakkujalt 2018-2019 aasta majandusaasta aruandeid või muid dokumente, kui andmed ei ole avaliku andmebaasi kaudu kättesaadavad (RHS § 100 lg 1 p 4) Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja netokäive vastab nõuetele Vastus: Jah C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TÄIDETUD LEPINGUTE LOETELU Koostatud 11.01.2021 10:05:04 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2720232/general-info  2/3 Pakkuja peab olema hanke alustamisele eelnenud 36 kuu jooksul projekteerinud vähemalt kaks võrreldava või suurema pindalaga mitteeluhoonet (erinevus kuni 20% hanke esemeks oleva hoone pindalast), mille kohta esitab pakkuja kinnituse ja teostatud tööde loetelu vormil Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Täidetud lepingute loetelu (Lisa 1 Vorm 3 Täidetud lepingute loetelu.docx) Vastus: 2_1_Lisa 1 Vorm 3 Täidetud lepingute loetelu_10845129.docx PAKKUJA REGISTREERINGU VÕI TEGEVUSLOA OLEMASOLU Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registrisse majandustegevusteate tegevusalal „ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine“, täpse liigitusega: 1. arhitektuuri osa; 2. konstruktsioonide osa; 3. sisekliima tagamise süsteem; 4. hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem; 5. ühisveevärk või -kanalisatsioon; 6. kaugkütte- või kaugjahutussüsteem; 7. elektri- ja nõrkvoolu süsteemid. või peab pakkujal olema asukohamaa seaduse kohane vastav registreering või luba nimetatud tegevusalal tegutsemiseks. Tingimuste täitmist kontrollib hankija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetava avaliku majandustegevuse registri kaudu (dokumenti ei ole vaja esitada). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et omab nõutavaid registreeringuid Vastus: Jah PROJEKTIJUHT JA ARHITEKT 1. Pakkuja peab projekteerimistööde teostamisel kaasama projekteerimise projektijuhi, kes vastab järgmistele nõudmistele: a) töökogemus – projekteerimistööde alane kõrgkoolijärgne töökogemus vähemalt 5 (viis) aastat ning kogemus 2 (kahel) või enamal vähemalt 500 m2 suurusel objektil viimase 3 (kolme) aasta jooksul, mille tulemusel on väljastatud ka ehitusluba; 2. Pakkuja peab antud riigihanke objektiks olevate projekteerimistööde teostamisel kaasama arhitekti, kes vastab järgmistele nõudmistele: a) kutsekvalifikatsioon – arhitekti kutse Kutseseaduse, Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigi vastava regulatsiooni tähenduses. Eesti residendist arhitektile peab olema omistatud vähemalt volitatud arhitekt tase 7 kutsekvalifikatsioon. Pakkuja esitab projekteerimise projektijuhi ja arhitekti kohta Lisa 1 Vormi 4a kohased andmed. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Projektijuhi ja arhitekti andmed (Lisa 1 Vorm 4a.docx) Vastus: 4_1_Lisa 1 Vorm 4a_10845129.docx SPETSIALISTID Koostatud 11.01.2021 10:05:04 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2720232/general-info  3/3 Pakkuja peab projekteerimistööde vahetuks projekteerimiseks kaasama alljärgnevad spetsialistid: a) vastutusvaldkond „tugevvool“, isiku kutsekvalifikatsioon- vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 või B-pädevusklass (või samaväärne); b) vastutusvaldkond „automaatika“ ja „turvasüsteemid“, isiku kutsekvalifikatsioon- vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 või turvasüsteemide projekteerija tase 6 (või samaväärne); c) vastutusvaldkond „küte, ventilatsioon, jahutus“, isiku kutsekvalifikatsioon – vähemalt kutsetunnistus kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (või samaväärne); d) vastutusvaldkond „veevarustus ja kanalisatsioon“, isiku kutsekvalifikatsioon – vähemalt kutsetunnistus veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (või samaväärne); e) vastutusvaldkond „ehituskonstruktsioonide projekteerimine“, isiku kutsekvalifikatsioon – vähemalt kutsetunnistus ehitusinsener, tase 7 (või samaväärne); f) vastutusvaldkond „sisearhitektuur“, isiku kutsekvalifikatsioon – vähemalt kutsetunnistus diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (või samaväärne) g) vastutusvaldkond „teed“, isiku kutsekvalifikatsioon – vähemalt teedeinsener tase 7 (või samaväärne). Lisaks loetletud spetsialistidele tuleb kaasata ka energiatõhususe ekspert. Kutsetunnistuste olemasolu kontrollib hankija veebilehelt: https://www.kutsekoda.ee/et/ kutseregister/kutsetunnistused Pakkuja võib esitada ühe ja sama isiku mitme erineva spetsialistina eeldusel, et esitatud isikul on olemas kõik nõutud kutsekvalifikatsioonid ning töökogemused. Pakkuja esitab kaasatavate spetsialistide kohta andmed Lisa 1 Vormil 4b. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Spetsialistide andmed (Lisa 1 Vorm 4b.docx) Vastus: 5_1_Lisa 1 Vorm 4b_10845129.docx Kokkuvõtlikud kinnitused Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad. Kinnituse andja nimi: Marii Jürna Koostatud 11.01.2021 10:05:04 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2720232/general-info