Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani perioodi 2018‒2019 aruande kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 21.01.2021 nr 1-2/21/34 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani perioodi 2018‒2019 aruande kinnitamine 1. Kinnitan „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani täitmine aastatel 2018 ja 2019“ (Lisa 1) ja „KORAK rakendusplaani täitmisega seotud kulud 2018‒2019“ (Lisa 2). 2. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonnal avaldada kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2017 rakendusplaani aruanne aastate 2018 ja 2019 kohta ministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Rain Epler Minister Saata: Keskkonnaamet, AS A.L.A.R.A., Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnainspektsioon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Terviseamet, Päästeamet, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Geoloogiateenistus, AS Ökosil, Sotsiaalministeerium  Lisa 1 keskkonnaministri 21.01.2021 käskkirjale nr 1-2/21/34 „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani perioodi 2018‒2019 aruande kinnitamine“ Keskkonnaministeerium KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIKU ARENGUKAVA 2018-2027 RAKENDUSPLAANI TÄITMINE AASTATEL 2018 JA 2019 Tallinn 2020 Sisukord 1. Kokkuvõte ja olulisemad järeldused ...................................................................................... 3 2. Aruande koostamise alused .................................................................................................... 5 3. Ülevaade 2018. ja 2019. aastal ellu viidud tegevustest strateegiliste eesmärkide lõikes ....... 6 3.1. Kiirgusohutuse taristu toimimise tõhustamine ................................................................ 6 3.2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamine ............................................ 8 3.3. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine .............. 12 3.4. Kiirgussündmuste ennetamise ja lahendamise valmisoleku tagamine .......................... 16 3.5. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine ........................................ 17 3.6. Meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ja kiirgusohutuse tagamine ...................... 19 1. Kokkuvõte ja olulisemad järeldused Kiirgusohutuse taristu toimimise tõhustamiseks täiendati õigusakte ning sisemisi protseduurijuhendeid. Taristu toimimist hinnati ka kahe rahvusvahelise auditi käigus, kus esimesel neist andsid eksperdid Eesti kiirgusohutuse tagamise meetmetele positiivse hinnangu. Samas tõdeti, et Eesti peab looma jätkusuutlikku süsteemi kiirgusohutuse spetsialistide koolitamiseks ning täiendama seadusandlust radioaktiivsete jäätmete lõppladustamist käsitlevate sätetega. Teise, radioaktiivsete jäätmeid käsitlenud auditi käigus tõid eksperdid välja, et Eesti on suutnud oma väikeste radioaktiivsete jäätmete tekke juures tagada käitlemise terviklahendused. Samuti toimus uue riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendus, mis võimaldab Keskkonnaametil (KeA) ja kiirgustegevusloa omajatel hõlpsamalt ja väiksema halduskoormusega hallata kiirgustöötajatega seotud andmeid. Aastal 2019 alustati ka kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamisega seotud tegevustega. Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamiseks toimusid koolitused nii kiirgussündmustes esmareageerijatele, kohalike omavalitsuste ametnikele ja osaliselt ka järelevalveametnikele. Mõlemal aastal toimusid teabepäevad, kus käsitleti tol hetkel aktuaalseid teemasid, nt radoon. Lisaks koostati elanikele teabematerjale, kuidas kiirgushädaolukordades käituda ning 2019. aasta lõppes potentsiaalselt ohtlikest kiirgusallikatest teavitamise ja kokku kogumise kampaaniaga. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks tagati jätkuvalt radioaktiivsete jäätmete nõuetekohane käitlemine ning vaheladustamine. Lisaks jätkub Tammiku jäätmehoidla ohutustamine – jäätmed on hoidlast eemaldatud ning hoidla on lammutatud. Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks töötati välja peamised protseduurid ning saastunud metallijäätmete nõuetekohaseks ladestamiseks teostati riigihanke korraldamiseks vajalikud tegevused. Samuti täiendati jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi ja uuendati sise-eeskirju ning tagatud on omanikuta kiirgusallikate ohutu kokku kogumine ja nende käitlemine. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike uuringute ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamiseks ja keskkonnamõjude strateegiliste hindamise läbiviimiseks alustati riigihanke alusdokumentide koostamisega. Looduslikke radionukliide sisaldava materjali (NORM) tekkest parema ülevaate saamiseks täiendati õigusakte. Kiirgussündmuse ennetamise ja lahendamise valmisoleku tagamiseks koostati koostöös teiste asutustega kiirgushädaolukordade lahendamise plaan, osaleti kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel ning ka nende korraldamisel. Keskkonnaametis uuendati mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi ning Päästeametis soetati saasteärastushaagis ning kiirgussaasteärastuseks kemikaalide varu. Perioodi jooksul oli tagatud kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi toimepidevus. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamiseks töötati välja radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade uuringumetoodika ning alustati 4-etapilise uuringuga. Radooni mõõtetulemuste paremaks haldamiseks arendati mõõtetulemuste andmebaas ning joogivee radioloogiliste näitajate kontrollväärtuse ületamise paremaks kontrollimiseks tegeleti kulu-tulu põhise tasuvusanalüüsi metoodika välja töötamisega. Aastal 2019 toimunud Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt rahastatud projekti tulemusel selgitati välja Eesti turule väljas poolt Euroopa Liitu imporditavate kiirgusomadustelt olulistest ehitusmaterjalide tootegruppidest. Jätkuvalt toimub pidev seire Sillamäe suletud jäätmehoidlas. Meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ja kiirgusohutuse tagamiseks alustati kiirgustegevusloa taotluse menetlemise juhendi koostamisega ning tegeleti diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamise, regulaarse üle vaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumisega ning referentsprotseduuride ülevaatusega. Lisaks alustati meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimise, juurutamise ja edendamise. KOKKUVÕTE Rakendusplaanis ette nähtud tegevused on valdavalt ellu viidud või nendega jätkatakse. Läbi viimata tegevused planeeritakse järgmisesse perioodi. Üldise hinnanguna võib öelda, et kiirgusohutuse taristut on täiendatud, samuti on tegeletud kiirgusohutusalase teadlikkuse ning pädevuse suurendamisega. Radioaktiivsete jäätmete osas on põhifookuses radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud ning eriplaneeringu koostamine. Meditsiinis on töötatud meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ning kiirgusteadlikkuse tõstmise nimel. Järgnevatel aastatel tuleb strateegiliste eesmärkide lõikes keskenduda järgmisele:  Kiirgusohutuse taristu toimimiseks tuleb oma tegevuse planeerimisel arvestada rahvusvaheliste auditite käigus tehtud ettepanekutega ning ajakohastada seadusandlust näiteks kas rahvusvaheliste nõuete täpsustumise, uute kiirgustegevuste lisandumise tõttu või eesmärgiga muuta seadusandlust selgemaks.  Pädevuse tagamiseks ja suurendamiseks tuleb keskenduda riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste põhiteadmiste arendamisega ning leida võimalusi kiirgusohutuse laiemaks käsitluseks kõrgkoolides. Tõsta tuleb teadlikkust radoonist ja seda nii kohalike omavalitsuste, kodanike, ehitusvaldkonnaga seotud inimeste kui järelevalveinspektorite tasemel. Samuti tuleb leida võimalusi, kuidas tagada Eestis piisavalt kiirgusspetsialiste.  Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise osas on põhifookuses lõppladustuspaiga rajamise eeluuringute teostamine ning eriplaneeringu koostamine, mis päädib asukoha väljaselgitamisega aastal 2023 ning eriplaneeringu kehtestamisega 2025.  Kiirgussündmuste ennetamise ja valmisoleku tagamiseks tuleb tagada väljaõpe, hoida seadmepark ajakohasena ning hoida toimivana varajase hoiatamise süsteem.  Looduslikest kiirgusallikatest tulenevate ohtude vähendamisel on olulisel kohal teadlikkuse tõstmine ning olukorrast parema ülevaate saamine, millega järgnevatel aastatel tegeletakse.  Kiirgusohutuse tagamiseks meditsiinis tuleb jätkuvalt tegeleda meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatud nõude välja töötamise, selle jätkuva hindamisega ning heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusteadlikkuse edendamisega. 2. Aruande koostamise alused Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) koostajaks ja vastutavaks täitjaks on Keskkonnaministeerium (KeM). Samuti osalesid arengukava väljatöötamisel Sotsiaalministeerium (SoM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Siseministeerium (SiM). Nimetatud ministeeriumid ja nende allasutused on määratud osaliselt ka arengukava meetmete täitjateks. Arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu eesmärgid 2027.a lõpuni ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad. Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ning alleesmärgid on järgmised:  tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;  tagatud on kiirgusohutusalane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;  vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;  tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks;  vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;  tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus. Arengukava näeb ette, et strateegiliste alleesmärkide tulemuslikkust hinnatakse kord kahe aasta jooksul. Käesolev vahearuanne annab ülevaate KORAK 2018-2027 rakendusplaani täitmisest 2018. ja 2019. aastal. Vahearuanne on koostatud KORAK-i vastutavatelt täitjatelt laekunud tagasiside põhjal. Täpsem ülevaade 2018 ja 2019 läbi viidud tegevustest antakse alleesmärkide lõikes kokkuvõtva tabelina ja vajadusel tabeli all lahti seletatuna. Rakendusplaani täitmisega seonduvad kulud aastatel 2018 ja 2019 on välja toodud vahearuande lisas 1. 3. Ülevaade 2018. ja 2019. aastal ellu viidud tegevustest strateegiliste eesmärkide lõikes 3.1. Kiirgusohutuse taristu toimimise tõhustamine Meede 1 Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 Õigusaktide täiendamine Koostatud on vajalikud Tulemus on saavutatud. analüüsid ning õigusloomet on Pidev tegevus. 1. täiendatud Protseduuride Vajalikud protseduurid on Tulemus saavutatud. väljatöötamine välja töötatud kiirgusohutuse järelevalve 2. korraldamiseks Väljaarvamis- ja On ühtlustatud väljaarvamis- ja Pooleli. 2019. a alustati vabastamistasemete vabastamistasemete tuletamise määruse koostamisega. tuletamise aluste alused ühtlustamine mistahes radionukliide sisaldava 3. materjali koguste osas Rahvusvaheliste auditite IRRS järelmissioon ja IRRS järelmissioon toimus ettevalmistamine ja ARTEMIS missioon on 03.-09.03.2019 2019 ning läbiviimine toimunud ARTEMIS missioon toimus 24.03 – 4. 01.04.2019. Kiirgusmõõteseadmete Kalibreerimiskeskus on rajatud Täitmisel. kalibreerimiskeskuse 2020. aastaks 5. rajamine Riikliku kiirgustöötajate Kiirgustöötajate doosiregistri Arendus lõpetatud. doosiregistri arendamine põhimäärus on uuendatud ja Register võeti kasutusele 6. register on arendamisel 12. juuni 2020. 1. Õigusaktide täiendamine Kiirgusseaduse muudatustega võeti üle nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom,96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (edaspidi direktiiv 2013/59/Euratom). Direktiivi ülevõtmisega seotud kiirgusseaduse muudatused jõustusid 6. juulil 2018 ning direktiivi täielikuks ülevõtmiseks vajalikud määrused jõustusid 8. märtsiks. Direktiiv võeti seega üle hilinemisega. Direktiivi artiklite ja nendele vastavate Eesti õiguse sätete täiendaval analüüsimisel ilmes aga vajadus mõningaid sätteid täpsustada, et vältida nende erinevaid tõlgendamise võimalusi. Täpsustati 2016. aastal Eestis toimunud Rahvusvahelise Aatomenergia Agentuuri (ingl. k. International Atomic Energy Agency ehk IAEA) kiirgusohutuse raamistiku hindamise IRRS (ingl. k. akronüüm Integrated Regulatory Review Service) auditi ja 2019. a märtsis toimunud järelauditi käigus tehtud ettepanekute rakendamiseks, et tagada õigusaktide vastavus rahvusvahelistele nõuetele. 01. juunil 2020 jõustunud kiirgusseaduse muudatustega täpsustati kiirgusseaduse § 32, mis sätestab kiirgustegevusloa omaja kohustused, milles puudus kohustus teavitada oma tegevuses toimunud sündmustest, mille käigus elanik või töötaja on saanud ettenähtust suurema kiirgusdoosi. Lisaks täiendati kiirgusseadust Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätetega, mille kohta seni õigusaktides nõuded puudusid. Direktiivi ülevõtmise raames töötati välja radooni riiklik tegevuskava (KORAK lisa 2) ning kehtestati järgmised määrused: - Keskkonnaministri määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“; - Tervise- ja tööministri määrus nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi läbiviimise nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ ning muudeti järgmised määrused: - Vabariigi Valitsuse määrus nr 97 „ Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“; - Vabariigi Valitsuse määrus nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning hädaolukorrakiirituse piirmäär kiirgushädaolukorras“; - Keskkonnaministri määrus nr 41 „Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri asutamine ja selle põhimäärus“. Lisaks jõustus 2018. aasta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja kiirgusseaduse muudatusega nõue esitada digitaalselt allkirjastatud kiirgustegevusloa taotlus ning vormistada kiirgustegevusluba ja selle andmise otsus digitaalselt allkirjastatuna keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu. Samuti kaasnes KeÜSi ja kiirgusseaduse muudatusega kiirgusallikate ja tuumamaterjali registri pidamine KOTKASes. 2. Protseduuride väljatöötamine kiirgusohutuse järelevalve korraldamiseks Juhendmaterjalid on vastavalt kiirgusseadusele ja teistele valdkondlikele õigusaktidele kaasajastatud. Näiteks täiendati on juhendmaterjal röntgendiagnostikaseadmete kasutamise kontrolliks veterinaarmeditsiinis ja koostati radioaktiivse materjali transpordi kontrollijuhendid. 4. Rahvusvaheliste auditite ettevalmistamine ja läbiviimine Mõlema missiooni jaoks valmistati ette vajalikud materjalid, korraldati missiooni läbiviimiseks vajalik logistika ning kohapealsed intervjuud. Missioonid viidi läbi edukalt ning mõlema missiooni aruanded on Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel kättesaadavad. IRRS järelmissiooni käigus andis IAEA ekspertide meeskond Eesti tuuma- ja kiirgusohutuse tagamise meetmetele positiivse hinnangu – võrreldes 2016. aastaga on olukord paranenud. Ajakohastatud on riiklikku kiirgusohutuspoliitikat ja -strateegiat ning õigusaktid on viidud vastavusse IAEA standarditega. Samuti on paranenud kiirgusohutuse järelevalve. Toodi välja, et Eesti peab looma jätkusuutliku süsteemi kiirgusohutuse spetsialistide koolitamiseks ning täiendama õigusakte radioaktiivsete jäätmete lõppladustamist käsitlevate sätetega. Järgmine kiirgusohutuse riiklik audit tuleb korraldad 2026. aastal ning selle ettevalmistustega alustatakse hiljemalt 2025. aastal. Esmakordselt Eestis toimunud ARTEMIS missiooni (ingl k. akronüüm Integrated Review Service for Radioactive Waste and Spent Fuel Management, Decommissioning and Remediation mission) käigus hindasid rahvusvahelised eksperdid Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku korraldust. Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et Eesti on oma väga väikese radioaktiivsete jäätmete tekke juures suutnud luua nende käitlemiseks terviklahendused. Auditi järeldustes anti soovitusi Eestisse 2040. aastaks kavandatava radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks. Samuti rõhutati, et radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel peavad lisaks Keskkonnaministeeriumile võtma vastutuse ka teised asjaomased ministeeriumid. 5. Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine Alustatud on kalibreerimiskeskuse rajamisega - keskuse ruumi rekonstrueerimine, gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi soetamine ning kiirgustegevusloa taotluse koostamine ioniseeriva kiirgus mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks ja kalibreerimisteenuse osutamiseks. Tegevus on viibinud, kuna IAEA peatas 2019. aastal ajutiselt gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi tarnijaga sõlmitud lepingu, sest tarnija ei suutnud nõuetekohaselt täita süsteemi valmistamise ja paigaldamise lepingud teises IAEA liikmesriigis. Peale sealsete takistuste ületamist jätkas IAEA 2019. a detsembris tarnijaga sõlmitud lepingu täitmist. Süsteem tarnitakse eeldatavalt 2020. aastal. 6. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine Doosiregistri arendamiseks sõlmiti 2019. aastal hankeleping Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (KEMIT) ja arendaja Piksel OÜ vahel. Sellele eelnevalt teostati ärianalüüs KEMITi analüütiku poolt. Keskkonnaameti (KeA) poolt anti sisendit andmebaasi arenduse vajaduse kohta ning osaleti testimisel. Teostati ka vastuvõtutestimine ning register võeti kasutusele 12. juuni 2020. Vaegtööde täitmise tähtaeg on september 2020. Seoses uue doosiregistri kasutuselevõtuga oli tarvis ka doosiregistri põhimääruse muutmine ning määruse „Välistöötaja doosikaardile kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise kord ning välistöötaja doosikaardi vorm“ muutmine. 3.2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamine Meede 1 Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Riigiasutuste töötajatele Veebikursus on välja töötatud. Aastateks 2018 ja 2019 mõeldud kiirgusalaste ei ole tegevusi põhiteadmiste planeeritud. veebikursuse väljatöötamine 2. Kiirgusohutust käsitleva Loodud võimalused inimeste Aastateks 2018 ja 2019 loengukursuse avalik- teadlikkuse suurendamiseks ei ole tegevusi õigusliku kõrgkooli kiirgusest ning võimalus planeeritud. loodus- ja täppisteaduste omandada esmatasandi valdkonna õppekavasse teadmised integreerimise võimalikkuse hindamine ning võimaluste leidmine  3. Projekteerimise ja Valdkonna spetsialistide Aastateks 2018 ja 2019 ehitamisega seotud teadlikkus looduskiirgusest, ei ole tegevusi õppekavade täiendamine eriti radooni ja radooni planeeritud. looduskiirguse (eelkõige kaitsemeetmetest on radooni) valdkonnas suurenenud 4. Regulaarsed Koolitused on toimunud 2019. a viidi läbi viis kiirgusalased koolitused koolitust, kuid piisavat kiirgussündmustes mahtu sellises formaadis esmareageerijatele ei ole võimalik saavutada. 5. Järelevalveametnike (TI Vähemalt kaks koolitust Osaliselt toimunud. ja KKI) koolitamine perioodil 2018-2021 4. Regulaarsed kiirgusalased koolitused kiirgussündmustes esmareageerijatele 2018. aastal toimus Päästeameti saasteärastusmeeskonnale koolitus CBRN (ingl. k akronüüm Chemical, Biological, Radiological and Nuclear) osas, samuti toimusid tol aastal õppepäevad demineerijatele ning isikukaitse büroole, kus viimases käsitleti CBRN ohtude tuvastamist ning tegevusi enda ning teiste kaitseks. 2019. aasta toimus kiirabi välijuhtide koolitus CBRN osas ning demineerimiskeskuse demineerijate kiirgusohukoolitus ja kiirgustöötaja juhendamine. Keskkonnaameti poolt korraldati esmareageerijatele 2019. aastal 5 koolitust – Päästeametile, Eesti Maksu- ja Tolliametile (EMTA), Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ja Terviseametile (TeA). Koolituste läbiviimise kokkuvõttena võib öelda, et sellises formaadis ei ole võimalik saavutada soovitud kvaliteediga koolitust. Samuti on parema regulaarsuse tagamis plaanis tulevikus luua elektroonilised koolitusmaterjalid, mis jõuaks rohkemate esmareageerijateni. Aastatel 2019-2020 toimub CBRN koolitus PPA valvegrupile. Vahemikus 2019-2020. a on kiirgusohutusega seotud koolituse läbinud 83 PPA ametnikku, mis olid peamiselt seotud läbivalgustusseadmete kasutamisega. Lisaks on läbitud kiirgusohutusspetsialisti algkoolitus ühe PPA ametniku poolt. 5. Järelevalveametnike (TI ja KKI) koolitamine Tööinspektsiooni (TI) ning Keskkonnainspektsiooni (KKI) koolitus võib lugeda läbiviiduks vaid osaliselt. Aastal 2019 Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud kiirgusseminari üheks teemaks oli „Õigusaktidest tulenevad nõuded radoonile töökohtadel ja hoonetes. Spetsiaalne koolitus ainult järelevalveametnikele on edasi lükatud, kuna radoonialase juhendmaterjal on koostamisel. Meede 2 Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Kiirgusalaste Teabepäevad on toimunud Teabepäevad on mõlemal teabepäevade iga-aastaselt aastal toimunud. korraldamine 2. Radoonialaste koolituste Korraldatud on vähemalt üks Aastal 2018 toimus kolm korraldamine koolitus koolitust. kõrgendatud radooniriskiga aladel  asuvate KOV-ide ametnikele 3. Veebipõhise Teabematerjalid on koostatud Materjalid on koostatud teabematerjali koostamine elanikele kiirgushädaolukordades käitumisest 4. Potentsiaalselt ohtlikest Kampaaniad on regulaarselt Kampaania viidi läbi kiirgusallikatest läbi viidud. aastal 2019. teavitamise ja kokku kogumise kampaaniate regulaarne korraldamine 5. Veebipõhiste Avalikkust on teavitatud läbi Veebipõhised teabematerjalide Keskkonnaameti kodulehe. teabematerjalid on koostamine elanikele Vajadusel proaktiivne koostatud. kiirgushädaolukordades meediateavitus. käitumisest koos KKK- ga 1. Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine Aastal 2018 keskenduti teabepäeval radoonile, kus selgitati osalejatele radooniga seotud riskist ning radooni mõõtmise olulisust. Samuti selgitati, milliseid ehituslikke abinõusid radooni vastu saab ette võtta. Seminaril osales 75 inimest nii riigiasutustest, kohalikest omavalitsustest ning erineva taustaga (peamiselt projekteerimist- või ehitusvaldkonna) ettevõtetest. 2019. aasta seminari läbivaks teemaks oli kiirgusvaldkonna strateegilised dokumendid st kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2019, radioaktiivsete jäätmete ning radooni riiklik tegevuskavad. Samuti käsitleti jätkuvalt ka radoonimõõtmisi, täpsemalt tutvustati töö- ja keskkonnainspektorite ülesandeid ning räägiti, mida tööandja saab ette võtta oma töötajate kaitseks. Seminaril osales 34 inimest nii riigiasutustest kui ka ettevõtetest. 2. Radoonialaste koolituste korraldamine kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate KOV-ide ametnikele Kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistide teadmiste ja oskuste parandamiseks ja täiendamiseks viis Keskkonnaamet 2018. aastal läbi koolitusprogrammi, kus osales 74 omavalitsust (kokku 131 osalejat). Koolitusprogrammi üheks teemas olid „Radoon ja radooniohtlikud alad Eestis, radooniga arvestamine planeeringute menetlemisel ja radooni tõkestamise meetodid. Antud teemal toimus kolm koolitust. 3. Veebipõhise teabematerjali koostamine elanikele kiirgushädaolukordades käitumisest Aastal 2018 ilmus nii veebipõhiselt kui paberkandjal trükis „Käitumisjuhised kriisiolukordadeks“. Käitumisjuhised aitavad kodanikel valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks, sh kiirgusõnnetusteks ning annavad juhised, kuidas kaitsta ennast, oma lähedasi ning vara. 4. Potentsiaalselt ohtlikest kiirgusallikatest teavitamise ja kokku kogumise kampaaniate regulaarne korraldamine Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja omanikuta kiirgusallikate kokku kogumise ja ohutustamise kampaania. Kokku kogumise hõlbustamiseks koostati kampaaniate käigus infomaterjalid, milles anti ülevaade kiirgusallikatega seotud ohtudest, selgitati omanikuta kiirgusallikate tekkimise põhjused ning informeeriti avalikkust sellest, kuidas ja keda teavitada leitud kiirgusallikast. Kampaaniast algusest teavitati avalikkust pressiteate (avaldati 23.10.2019) ning Keskkonnaministeeriumi Facebook-i lehe teel. Pressiteates põhjal ilmus 07.11.2019 artikkel Postimehes. Peale selle andis AS A.L.A.R.A. esindaja intervjuusid nii televisioonis kui ka raadios. Raadiointervjuu Kuku raadios leidis aset 29.10.2019 ja esinemine Eesti Televisiooni hommikuprogrammis „Terevisioon“ toimus 19.11.2019. Lisaks eelpool nimetatud avalikkuse teavitusele teavitati eraldi ka vanametalli kokkuostjaid, sest viimaste juurde jõuavad kiirgusallikad jms. radioaktiivsed materjalid koos vanametalliga kõige tõenäolisemalt. Potentsiaalsetest kiirgusallikatest oli võimalus teatada kuni 06.12.2019. Üheteistkümnest teada antud potentsiaalsest allikast, osutusid viis kiirgusallikateks. Kampaania korras kogutud kiirgusallikate kogus oli väiksem võrreldes varasematel aastatel korraldatud kampaaniatega, võib kampaania siiski edukaks lugeda. Teavitustöö oli selle kampaania käigus suurem ja teateid tuli tunduvalt rohkem, kui tegelikke kiirgusallikaid kogutud sai, see tähendab inimesteni jõudis info kampaania toimumise kohta edukalt. Kokku kogutud kiirgusallikate väiksem kogus näitab, et juba viiendat korda toimunud kampaania kannab vilja. Võib eeldada, et inimeste käes ei ole enam nii palju kiirgusallikaid, kuna need on juba varasemate kampaaniate käigus kokku kogutud 5. Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele kiirgushädaolukordades käitumisest koos korduma kippuvate küsimustega (KKK). Materjalid koondati veebikeskkonnas www.kriis.ee. KKK on välja töötatud põhilisematele võimalikele küsimustele ning on abiks ka kriisitelefonile 1247. Meede 3 Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Kiirgusspetsialistide KeA-sse vähemalt ühe Täitmata piisava arvu tagamine täiendava ametikoha loomine Eestis radooni mõõtmistest; KKI-sse vähemalt kahe kiirgus valdkonnale orienteeritud inspektori ametikoha loomine, KeM-i vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine EL ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning AS-i A.L.A.R.A ühe täiendava ametikoha loomine seoses radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise tuumaobjekti dekomissioneerimise eeluuringutega. 1. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis Seoses KeA ja Keskkonnainspektsiooni (KKI) kavandatud ühinemisega ei ole KKI-s kiirguse valdkonnale orienteeritud täiendavaid inspektori ametikohti loodud. Täiendavate töökohtade vajadus täpsustatakse asutuste ühendamise käigus. AS-i A.L.A.R.A on planeeritud kiirgusspetsialist tööle võtta 2020. aastal. 3.3. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine Meede 1 Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise korraldamine Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Olemasoleva Vaheladustuspaik on Tagatud. vaheladustuspaiga hooldatud ja soovimatu Vaheladustuspaiga haldamine ründe, mille tulemusel võib füüsilise kaitse ja seire toimuda ümbritseva süsteemid on hooldatud ja keskkonna saastumine, vastu toimivad. Pidev tegevus. kaitstud. Seireprogrammide täitmine ning vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine. 2. Radioaktiivsete jäätmete Radioaktiivsed jäätmed on Tagatud. Radioaktiivsed käitlemine nõuetekohaselt käideldud ja jäätmed on nõuetekohaselt vaheladustatud. käideldud ja vaheladustatud. Pidev tegevus. 3. Tammiku jäätmehoidla Hoidla on ohutustatud - Täitmisel. Hoidla ohutustamise lõpule jäätmed on hoidlast katteehitis on lammutatud viimine eemaldatud, hoidla on ning vabastatud ning saastusest puhastatud, hoidla on lammutatud. lammutatud ning vabastatud üldiseks kasutamiseks. 4. Jäätmete iseloomustamise Alfa- ja beetakiirgajate Ettevalmistamisel. süsteemi arendamine alfa- määramist võimaldavate Aastaks 2018 tegevusi ei ja beetakiirgajate mõõteseadmete soetamine, planeeritud. Teostatud on määramiseks mõõtemetoodikate ettevalmistavad tegevused koostamine ja personali alfa- ja beetakiirgajate koolitamine (2019-2029). määramiseks. 5. Radioaktiivsete jäätmete Peamised protseduurid Täidetud. Peamised vabastamiseks vajalike radioaktiivsete jäätmete protseduurid protseduuride välja vabastamiseks on koostatud radioaktiivsete jäätmete töötamine ja kooskõlastatud (2016- vabastamiseks on loodud. 2019). 6. Saastunud metallijäätmete Kokku kogutud saastunud Ettevalmistamisel. kokku kogumine ja metall iseloomustatakse ja Aastaks 2018 tegevusi ei sulatamine saadetakse sulatamisele. planeeritud. 2019 toimus Sulatamisest järgi jäänud välisvahendite taotlemine kontsentreeritud jäätmed on ja alustati riigihanke nõuetekohaselt töödeldud ja alusdokumendi pakendatud võimaldamaks koostamisega. nende edasist ladustamist  vahe- või lõppladustuspaigas. 7. Jäätmete käitlemise Toimub pidev Tagatud. Juhtimissüsteemi kvaliteedijuhtimissüsteemi juhtimissüsteemi käsiraamat ja sise- arendamine parendamine tagamaks eeskirjad on üle vaadatud radioaktiivsete jäätmete ja täiendatud. ohutut käitlemist. 8. Radioaktiivsete jäätmete Radioaktiivsete jäätmete Aastateks 2018 ja 2019 käitlusseadmete pargi käitlusseadmete parki tegevus ei planeeritud. arendamine ja jäätmete arendatakse järjepidevalt, Algtase 2021. a. ladustamiseks vajalike mis võimaldab jäätmeid pakendite soetamine lõppladustamiseks sobivalt käidelda. Samuti on soetatud lõppladustamiseks vajalikud jäätmepakendid. 9. Omanikuta kiirgusallikate Tagatud on omanikuta Tagatud. Süsteem on käitlussüsteemi kiirgusallikate ohutu kokku loodud ja toimib. Pidev arendamine ja käigus kogumine ja nende järjepidev tegevus. hoidmine käitlemine. 3. Tammiku jäätmehoidla ohutustamise lõpule viimine Aastatel 2018 ja 2019 jätkus Tammiku hoidlast 2019-2011 toodud eelsorteeritud jäätmete käitlemine ja ladustamine. Jätkati hoidla dekomissioneerimistöödega (saastusest puhastamine ja lammutamine), sh lammutati ja vabastati hoidla katteehitis ja lammutati hoidla. Meede 2 Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu (sh KSH) koostamine ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamine Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Radioaktiivsete jäätmete Planeering ja KSH on Täitmisel. Algtase 2019. lõppladustuspaiga algatatud. Taotlus on esitatud. rajamiseks planeeringu ja KSH menetluse algatamine 2. Radioaktiivsete jäätmete Teostatakse paiga asukoha Ettevalmistamisel. lõppladustuspaiga valiku uuringud nagu näiteks Algtase 2019 aasta, mil rajamiseks vajalike tektoonilise omapära alustati välisvahendite keskkonnauuringute kaardistamine, seismiline taotlemise ning tellimine analüüs, maapõue riigihanke geoloogilis-litoloogilise alusdokumentide koostise analüüs, maapinna taotlemisega. reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud, hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs, klimaatiliste tingimuste uuring, keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne),  sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus, majanduslikud aspektid, kultuuriloolised aspektid jne), teede ja taristu analüüs jne. 3. Lõppladustuspaiga Strateegia sätestab Osaliselt. Algtase 2019. rajamiseks ja kommunikatsiooni eesmärgid reaktorisektsioonide ning identifitseerib dekomissioneerimise sihtgrupid. Strateegia kommunikatsioonistrateegia sisaldab kava tulevasteks koostamine ja rakendamine tegevusteks. Edaspidi põhineb kommunikatsioon strateegial, mida regulaarselt üle vaadatakse ja täiendatakse 4. Paldiski endise KMH on algatatud Ettevalmistamisel. tuumaobjekti Algtase 2019. Otsiti reaktorsektsioonide võimalust KMH dekomissioneerimise KMH algatamiseks. algatamine 5. Paldiski endise Teostatakse uuringud nagu Ettevalmistamisel. tuumatobjekti näiteks Paldiski objekti Algtase 2019. aasta, mil reaktorisektsioonide peahoone seisukorra alustati välisvahendite dekomissioneerimiseks insenertehniline uuring, taotlemise ning vajalike uuringute tellimine reaktorisektsioonide riigihanke radioloogiline uuring, alusdokumentide reaktorisarkofaagide ja taotlemisega. reaktorisektsioonide konstruktsiooni uuring jne. 1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks planeeringu ja KSH menetluse algatamine Erinevatest planeerimismenetlustest osutus sobivaimaks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. See tähendab, et paiga asukoha valik toimub ühe omavalitsuse piires, milleks on Lääne-Harju vald, mille koosseisu kuulub ka Paldiski linn ja mille territooriumil asub Paldiski endine tuumaobjekt, kus praegu asuvad reaktorisektsioonid ja jäätmete vaheladustuspaik. Lääne-Harju Vallavolikogu toetas oma 06.06.2019. a. otsusega võimalust viia läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneering lõppladustuspaiga rajamiseks Lääne-Harju valda. 04.07.2019. a. toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustati toetada Keskkonnaministeeriumi ettepanekut valida sobivaimaks planeerimismenetluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja kohustati Keskkonnaministeeriumi esitama Lääne-Harju Vallavalitsusele taotlus radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kavandamiseks vajaliku kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja mõju hindamise algatamiseks. Keskkonnaministeerium esitas radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse 18.11.2019. a. Lääne-Harju vallavalitus algatas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 28.01.2020. a. 2. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike keskkonnauuringute tellimine Kohalik omavalitsus, Keskkonnaministeerium ja AS A.L.A.R.A. on sõlminud kulude kandmise lepingu. Vald viib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (EP) koostamiseks ja mõjude hindamiseks läbi riigihankemenetluse ja sõlmib hankelepingu. A.L.A.R.A. koostab vallale riigihanke alusdokumentide projekti. Kulude kandmise lepingu kohaselt on A.L.A.R.A. ülesanne EP ja mõjude hindamise aluseks olevate uuringute tellimine (hanke kuulutab välja A.L.A.R.A.). Meede 3 Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise korra loomine Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. NORM-valdkonnaga Õigusakte on täiendatud. Tulemus saavutatud. seoses õigusaktide täiendamine 2. NORMide käitlemise Toetatud on teadus- ja Täitmisel. valdkonna teadus- ja arendustegevust parima arendustegevuse võimaliku tehnoloogia toetamine parima väljatöötamiseks ja NORM võimaliku tehnoloogia käitlussüsteemi loomiseks. väljatöötamiseks ja NORM käitlussüsteemi loomiseks sh käitluslahendustingimuste loomiseks. 1. NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine Aastal 2019 kehtestatud Keskkonnaministri 23.10.2019 nr 56 määrusega „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestati viide kiirgusseaduses nõutud kiirgusohutushinnangu esitamiseks, kui tegevusega seotud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär. Kiirgusohutushinnang võimaldab otsustada tehnoloogia ja/või materjali radioaktiivsuse seire vajaduse üle, kusjuures seire tingimused määratakse keskkonna kasutamisega seotud loas. Samuti aitab kiirgusohutushinnangu nõudmine efektiivset ennetuslikku kontrolli võimaliku NORM-jäägi või NORM-jäätme tekke vältimise/vähendamise üle ning tõhustab Keskkonnaamet eri sisuosakondade vahelist tööd. 3.4. Kiirgussündmuste ennetamise ja lahendamise valmisoleku tagamine Meede 1 Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Kiirgushädaolukordade Uus plaan on kinnitatud Plaan on koostatud. lahendamise plaani Kinnitati 2020. a jaanuaris. koostamine 2. Kiirgus- või Õppusetel on osaletud ning Osaletud õppustel kui ka tuumaõnnetuste alastel korraldatud nende korraldamisel. õppustel osalemine ja nende korraldamine 3. Keskkonnaameti Keskkonnaameti Mõõtevahendite mõõtevahendite ja mõõtevahendite ja ja kaitsevarustuse kaitsevarustuse baasi kaitsevarustuse baas on uuendamine ja hooldamine uuendamine uuendatud on olnud regulaarne. 4. Päästeameti Mõõtevahendite ja Täidetud mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike kaitsevarustuse baas, seadmete baas on uuendatud mõõtevahendite ja saasteäratuseks vajalike seadmete baasi uuendamine 5. Keskkonnainspektsiooni Mõõtevahendite baasi on Täitmata. Seoses KeA ja mõõtevahendite baasi uuendatud KKI ühendamisega ei ole uuendamine KKI mõõtevahendite baasi eraldi uuendamine otstarbekas, kuna KeA kiirgusosakonnal on vajalike mõõtevahendite baas olemas. 6. Maksu- ja Tolliameti Mõõtevahendite ja Tegevusi aastateks 2018 ja mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike 2019 ei planeeritud. kaitsevarustuse baasi seadmete baas on uuendatud uuendamine 7. Kiirgusohu varajase Kiirgusohu varajase Täidetud. hoiatamise süsteemi töö ja hoiatamise süsteemi töö ja toimepidevuse tagamine toimepidevus on tagatud 2. Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja nende korraldamine Aastal 2019 osales Keskkonnaamet riiklikul kriisireguleerimise õppusel KBRT-2019. Regulaatselt on osaletud Euroopa Komisjoni (ECURIE) ja IAEA kommuniktatsiooniharjutustel. Samuti tegeleti Keskonnaameti korraldatava õppuse NUCLEX 2020 planeerimisega. 3. Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine Aastal 2019. soetati kiirgusosakonna laboratooriumisse uus gammaspektromeeter. Kaitsevarustuse baasi täiendati taktikalise varustuse ja uute täismaskidega (kulu 2018. a. u 1500 eur ja 2019. a. u 2000 eur). Samal aastal sõlmis Keskkonnaamet Siseministeeriumiga toetuslepingu sisejulgeoleku projekti ISFP-30 „Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi täiustamine“ elluviimiseks. Aastaks 2020 on planeeritud suurem baasvarustuse uuendamine eelkõige kulumaterjalide arvelt (ühekordsed kaitseülikonnad jms). 4. Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas, mõõtevahendite ja saasteäratuseks vajalike seadmete baasi uuendamine Aastal 2019 soetati multifunktsionaalne saasteärastushaagis ja selle raames kiirgussaasteärastus kemikaalide varu. 7. Kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi töö ja toimepidevuse tagamine Süsteemi töö on tagatud regulaarsete hooldustega ning toimepidevus on tagatud. Tegevuste alla kuulub nii võimaliku garantiiremondi korraldamine ja seadmete kohapealsete kalibreerimiste ja täpsustestide läbiviimine ning tarkvara uuendamine. Narva-Jõesuu filterjaam ja Pärnu automaatseirejaam on kolitud turvalisemasse kohta. 3.5. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine Meede 1 Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Radooniriski osas Täiendava Uuringumetoodika on täiendava uuringuvajadusega aladel on välja töötatud. uuringuvajadusega alade väljatöötatud uuringumetoodika uuringumetoodika väljatöötamine 2. Radooniriski osas Pinnaseuuringud on tehtud Täitmisel. Aastal 2019 täiendava vähemalt 11 KOVis, siseõhu teostatud pinnaseuuringud uuringuvajadusega alade mõõtmised on tehtud 6 KOVis, siseõhu pinnaseõhu ja siseõhu vähemalt 300 ruumis. mõõtmisi kokku 31. radooniuuringute tegemine 3. Üleriigilise siseruumide Teostatud on üleriigiline Täitmata. õhu radooniuuringu radooniuuring läbiviimine 4. Radooni mõõtetulemuste Radooni andmebaas on Täidetud. andmebaasi arendamine väljaarendatud 5. Keskkonnaameti Keskkonnaameti Ei ole olnud vajalik. radoonimõõteseadmete radoonimõõteseadmed on uuendamine uuendatud 6. Ehitusmaterjalide 2013/59/Euratom art 75 Täitmisel. täiendavate radioloogiliste probleemsete uuringute tegemine  ehitusmaterjalide väljaselgitamine 7. Joogivee määruse nr 82 Parameetri kontrollväärtust Täitmisel. rakendamise ületavate veevärkide kontrollimine seoses omanikud on teostanud kulu- radioloogiliste näitajate tulu põhise tasuvusanalüüsi kontrollväärtuse radionukliidide sisalduse ületamisega vähendamise otstarbekuseks 8. Sillamäe jäätmehoidla Saneerimisprojekti järelseire Täidetud radioaktiivsuse seire järjepidev tagamine 1. Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade uuringumetoodika väljatöötamine Uuringumetoodika töötati välja 2018. a. Uuringumetoodikas käsitleti metoodikat radooniriski hindamiseks omavalitsustes, mille radooniriski hindamiseks pole statistiliselt piisavalt radoonimõõtmiste valimit. Metoodika koostati Eesti Geoloogiateenistuse poolt. Selle abil on võimalik läbi viia 4-aastane projekt „Täiendavate radooniuuringute vajadusega aladel (II prioriteediga alad) radooniuuringute“. 2. Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade pinnaseõhu ja siseõhu radooniuuringute tegemine Aastal 2019 viidi pinnaseuuringud ning siseõhu mõõtmised läbi kuues kohalikus omavalitsuses (KOV) – Keila ja Võru linn, Rõuge, Võru, Setomaa ja Ruhnu vald. Töö tulemusega vähenes II prioriteediga (haldusüksused, kus on liiga vähe andmeid radooniohtlikkuse hindamiseks) arv 19-lt 13-le ja I prioriteediga (kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused) valdade arv suurenes 37-lt 30-le. I prioriteediga alade hulka lisandusid Keila linn, Võru vald ja Setomaa vald. 3. Üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu läbiviimine Riiklikke uuringuid ei ole läbi viidud, kuna uuringu vajaduse mahu hindamiseks tuleb eelkõige kindlaks teha hetkeseis. Selleks on vaja korrastada olemasolevate mõõtmistega andmebaas, mida ei olnud võimalik teha enne andmebaasi tarkvara uuendamist. Tarkvara on uuendatud ja andmete korrastamisega jõutakse lõpule 2020.a. Uuringu planeerimisega saab alustada 2021. a. 4. Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine Aastal 2019 sõlmitud hankeleping Keskkonnaameti ja arendaja vahel. Keskkonnaamet osales arendusprotsessis – andis sisendi andmebaasi arenduse vajaduse kohta ning osales testimisel. 2020. aasta alguses võeti kasutusele uus radooni mõõtetulemuste andmebaas. 5. Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine Olemasolevad seadmed on olnud aastatel 2018 ja 2019 töökorras ning ei ole vajanud välja vahetamist. Mõõtmisvajadus on olnud kaetud ja täiendavate seadmete soetamine ei ole seega osutunud vajalikuks. 6. Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute tegemine Selgitati Eesti turule väljas poolt Euroopa Liitu imporditavatest kiirgusomadustelt olulistelt ehitusmaterjalide tootegruppidest ja suurematest tarnijatest. Töö tulemusena töötatakse välja soovitused regulaatorile väljas poolt Euroopa Liitu ehitusmaterjalide seire ja võimaliku reguleerimisvajaduse osas. 7. Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses radioloogiliste näitajate kontrollväärtuse ületamisega Teostatakse plaanilist järelevalvet radionukliidide sisalduse üle joogivees. Tartu Ülikooli füüsika instituut poolt ja KIKi kaasrahastuse abil 2016. aastal algatati projekt „Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM vaba veetöötluse teostatavuse uuringud“. Projekti tulemused said valmis 2018 aastal kuid välja töötatud metoodikat ei saanud rakendamiseks kasutada enne, kui on olemas kõik vajalikud sisendandmed projektiga välja töötatud kulu-tulu põhise tasuvusanalüüsi läbiviimiseks. 2018 seisuga oli sisendandmetena puudu joogiveest radionukliidide eraldamisel tekkivate NORM-jäätmete käitlemise kulud. 2019. aastal väljastati Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele kiirgustegevusluba ja seega saadi ka metoodikas puuduoleva käitlemisega seotud summa, et arvutada välja kas radioloogia eraldamine kaalub üles inimesele tekitatava kahju. 2018. aastal toimusid Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhtimisel õppe-vestlusringid Tartus ja Kohtla- Järvel, kus Terviseamet tutvustas projekti tulemusi joogiveekäitlejatele, kes andsid omakorda omapoolse tagasiside metoodika osas. Selgus, et metoodika esialgne versioon oli liiga detailne, raskesti haaratav ning ei jätnud ruumi teiste kuluelementide (mitte)arvestamiseks. Seetõttu muudeti metoodikat oluliselt lihtsamaks ning lähtutakse põhimõttest, et metoodika on abivahend veetöötlejale, mitte absoluutset lahendust pakkuv tööriist. 2019-2020 aasta jooksul toimus metoodika täiendamine. Hetkel on metoodika veel viimistlemisel ning planeeritakse, et 2020 aasta lõpuks on lõplik tööriist valminud. 2019. aasta lõpus tutvustati terviseriskihinnangu kontseptsiooni Riias Nord-Balti vee ja tervise alasel kohtumisel. 2020. aastal toimus LIFE Alchemia raames 03-04.03 joogivee radioaktiivsusealane seminar, kus Tartu Ülikooli füüsika instituut tutvustas terviseriskihinnangu täiendatud metoodikat. 8. Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire Seire ning hooldus on ettenähtud mahus läbi viidud. Alates aastast 2020. tuleb järelseire rahastus Keskkonnaministeeriumi eelarvest. 3.6. Meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ja kiirgusohutuse tagamine Meede 1 Meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on kindlaks määratud jätkusuutlik ja ühtne korraldus Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Osapooltega Üldise põhjendatuse Täitmisel läbirääkimise läbiviimine, hindamiseks on osapoolte mille tulemusena vahel kokku lepitud parim ja lepitakse kokku Eestile optimaalseim lahendus.  sobilik lahendus Sõltuvalt kokkulepitud meditsiinikiirituse lahendusvariandist on protseduuride üldise rakendatud tegevused, mille põhjendatuse tagamiseks. tulemusena toimub Eestis meditsiinikiirituse valdkonnas üldise põhjendatuse järjepidev hindamine 2. Sõltuvalt sobivast Edasised tegevused tagamaks Täitmisel lahendusest edasiste üldise põhjendatuse järjepidev tegevuste paika panemine hindamine on paika pandud. tagamaks üldise põhjendatuse järjepidev hindamine. 1. Osapooltega läbirääkimise läbiviimine, mille tulemusena lepitakse kokku Eestile sobilik lahendus meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks Aastal 2018 toimus koordinatsioonikoosolek Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri projekti RER9147 raames, millest võtsid osa SoM, TeA, KeA, Eesti Radioloogia Ühingu, Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsi, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu esindajad. Üks projekti põhisuundadeks on just meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatuse nõue. 2. Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste paika panemine tagamaks üldise põhjendatuse järjepidev hindamine Aastal 2019 alustati kiirgustegevusloa taotluse menetlemise juhendi koostamisega. Üks kiirgustegevusloa taotluse osa on kavandatava kiirgustegevuse põhjendamine. Tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku kiirgustegevusloa taotluse nõuete osas kirjeldatakse juhendis detailselt lahti meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatuse printsiibid. Juhendi eesmärk on tagada olemasolevate nõuete ühetaoline rakendamine menetlejate poolt. Tegevus ei asenda meditsiinikiirituse üldist põhjendatust, pigem tagab sellest tulenevate nõuete ühtlase rakendamise kiirgustegevuslubade menetlemisel. Meede 2 Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Diagnostiliste Referentsprotseduurid on üle Täitmisel referentsväärtuste vaadatud. Olemasolevaid kehtestamine, regulaarse diagnostilisi referentsväärtusi ülevaatamise tagamine, on vastavalt vajadusele DRL kehtestamiseks ja uuendatud ning on kehtestatud ülevaatamiseks vajalike uusi diagnostilisi täiendavate andmete referentsväärtusi kogumine, vajadusel diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks vajaliku  juhendmaterjali uuendamine. Referentsprotseduuride ülevaatamine aastaks 2020 2. Tegevuskava loomine. Tegevuskava on loodud Täitmisel Tegevuskava alusel toimub tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja edendamine 1. Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse ülevaatamise tagamine, DRL kehtestamiseks ja ülevaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine, vajadusel diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks vajaliku juhendmaterjali uuendamine Diagnostilised referentsväärtused kehtestati alles 2018. a lõpus, vahepeal neid uuendatud ei ole. Aastal 2019 oli tervishoiuteenuse osutajate (TTO) dooside teatamise protsent madal. 2. Tegevuskava loomine. Tegevuskava alusel toimub tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja edendamine KeA ja Eesti Radioloogia Ühing (ERÜ) osalesid 2019. a üle-euroopalises tervishoiutöötajate teadlikkuse tõstmise kampaanias „Õige kuvamisuuring minu patsiendile“. Kampaaniaga soovisime tõsta tervishoiutöötajate teadlikkust radioloogilistest uuringutest ja edendada nende uuringute asjakohast ning õigustatud kasutamist. Seoses sellega on kasutusel infolehed võtmeküsimustega, millega peab arvestama radioloogilisele uuringule suunaja ja tegija. Aastal 2019 alustati läbirääkimisi ERÜ ja IAEA kliinilise auditi koolituse läbiviimiseks kohta. Kliinilise auditi kavandatud koolituse aeg oli nov-2020. Kuid eriolukorra tõttu on läbirääkimised edasi lükatud edasi ja täpne toimumise aeg on teadmata. Meede 3 Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Kliinilise auditite Kliinilise auditite Täitmisel läbiviijate koolitajate läbiviijate koolitajad koolitamine on koolitatud Meede 4 Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019 1. Klassifikaatori kasutusele Loodud on kõiki Täitmisel. võtmine tervishoiuteenuse osapooli rahuldav osutajate poolt ja tervise radioloogiliste infosüsteemi statistika uuringute mooduli arendamine klassifikaator, mille tervishoiuteenuse osutajad on oma infosüsteemides kasutusele võtnud. 2. Meditsiinikiiritusest Kokku on lepitud Täidetud. Vastutav asutus saadava aastase elanikudoosi taseme Terviseamet. elanikudoosi taseme hindamise eest hindamise eest vastutava vastutav asutus. asutuse määramine sõltuvalt tervise infosüsteemi statistika moodulisse ligipääsuga seotud piirangutest