Leping

AUTOMAATSE TULEKAHJUSIGNALISTASIOONI HOOLDUSLEPING NR HL200602 Rakveres, “04” detsember 2020.a. Securitas Eesti AS (edaspidi Täitja) Aivar Raud isikus, kes tegutseb volikirja alusel ühelt poolt ja Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi Tellija) Sirli Sipp Kulli isikus, kes tegutseb põhikirja alusel teiselt poolt, keda käesolevas valveseadmestiku hoolduslepingus (edaspidi Leping) nimetatakse eraldi ka Pool ja ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: 1. LEPINGU OBJEKT Lepingu objektiks on Täitja poolt Tellijale automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja valveseadmestiku hooldusteenuse osutamine (edaspidi Seadmed), mis seisneb Täitja poolt Tellija õiguspärases valduses oleval territooriumil (edaspidi Valveobjekt) asuvate Seadmete hooldamises Lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Valveobjekti asukohaks on Palkoja baas, Arbavere küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaal. 1.2. Valveseadmestikuna mõistavad Pooled turvaseaduses § 11 nimetatud häireseadmestikku ja jälgimisseadmestikku. Automaatse tulekahjusignalisatsioonina mõistavad Pooled tuleohutuse seaduse § 30 lg.3 nimetatud seadmeid. Käesolevas punktis nimetatud õigusaktide muutmisel või uute õigusaktide kehtestamisel juhinduvad Pooled muudetud või kehtestatud õigusaktides esitatud valveseadmestiku või automaatse tulekahjusignalisatsiooni määratlusest. 1.3. Hooldatavate Seadmete spetsifikatsioon, Poolte volitatud esindajad (edaspidi Kontaktisikud) jt. Lepingu täitmist täpsustavad asjaolud sätestatakse Lepingu lisades. Täitja kohustub hooldama Lepingus sätestatud tingimustel ja korras üksnes Seadmeid, mis on nimetatud Lepingu lisades. 1.4. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel tuleohutuse seaduse 3. jao 1. jaotisest “Tuleohutuspaigaldise paigaldamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded” , Lepingust, selle lisadest ja Eesti Vabariigis kehtivatest muudest õigusaktidest. 2. HOOLDUSE TEOSTAMISE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE 2.1. Pooled määravad oma töötajate hulgast Kontaktisikud, kelle ülesannete hulka kuulub hoolduse teostamine, kvaliteedi kontrollimine, hooldustööde üleandmine ning vastuvõtmine jms. 2.2. Hoolduse teostamise kohta koostatakse kahes eksemplaris hooldustööde üleandmis-vastuvõtmise akt, millest üks eksemplar jääb Täitjale ja teine eksemplar Tellijale. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni hooldamise kohta teeb Täitja kande Seadmete hoolduspäevikusse. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni hoolduspäevik asub Valveobjektil ning selle säilimise tagab Tellija. 3. TÄITJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Täitja kohustub: 3.1.1 teostama tööpäeviti Valveobjektil asuva valveseadmestiku korralist hooldust 1 (üks) kord aastas selliselt, et valveseadmestiku korraliste hoolduste teostamise vaheliseks ajaks on orienteeruvalt 12 (kaksteist) kalendrikuud ning automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi korralist hooldust 4 (neli) korda aastas selliselt, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi korraliste hoolduste teostamise vaheliseks ajaks on orienteeruvalt 3 (kolm) kalendrikuud. Täitja teatab Tellijale Seadmete kavandatava korralise hoolduse läbiviimisest telefoni teel vähemalt 1 (ühe) tööpäeva ette. Tööpäevadeks on ajavahemik E-R kell 9.00 –17.00, va. riigi- ja rahvuspühad; 3.1.2 teostama Tellija poolt telefoni teel või kirjalikult eraldi edastatud tellimuse alusel Seadmete erakorralist hooldust ning alustama nimetatud hoolduse teostamist hiljemalt 24 tunni jooksul arvates tellimuse saamisest; 3.1.3 võimaldama Tellijale igal ajal Seadmete erakorralise hoolduse tellimuste edastamise Lepingu lisas sätestatud kontakttelefonidel; 3.1.4 andma Tellijale telefoni teel tasuta konsultatsioone Seadmete oskuslikuks ja õigeks kasutamiseks, samuti võimalusel juhiseid Seadmete töös esinevate häirete kõrvaldamiseks; 3.1.5 informeerima koheselt Tellijat hoolduse käigus avastatud Seadmete töökindlust kahjustavatest asjaoludest; 3.1.6 tegema hoolduse käigus Seadmete tehnilise lahenduse või kasutusomaduste muutmisel vastavasisulised parandused Seadmete projektdokumentatsioonis ja kasutusjuhendis; 3.1.7 teavitama Tellijat Seadmete hoolduse käigus avastatud võimalikest ohtudest, mis tulenevad Seadmete tehnoloogiliselt vananenud osadest ja lahendustest; 3.1.8 asendama Seadmete hoolduse käigus avastatud Seadmete kasutuskõlbmatuks muutunud osad uutega, kooskõlastades nimetatud tööde teostamise tähtaja, hinna ja asendatavate uute osade maksumuse eelnevalt Tellijaga, lähtudes Täitja poolt kehtestatud üldisest hinnakirjast. Juhul, kui Tellija ei nõustu Täitja poolt esitatud hinnapakkumisega, siis on Täitjal õigus keelduda Seadmete kasutuskõlbmatuks muutunud osade asendamisest ning Täitja ei vastuta Seadmete rikete eest, mis on põhjustatud Seadmete kasutuskõlbmatutest osadest; 3.1.9 tagama hoolduse käigus asendatud Seadmete ja nende osade vastavuse Eesti Vabariigis kehtestatud tehnilistele nõuetele; 3.1.10 hoidma kolmandate isikute eest saladuses kõik Seadmete tehnilised andmed ja asjaolud, mis võimaldaksid Seadmete kasutamist isikute poolt, kellel puudub selleks õigustatud vajadus; 3.1.11 viima Tellija töötajatele läbi koolituse Seadmete oskuslikuks ja õigeks kasutamiseks, kui Seadmete hoolduse käigus muutuvad oluliselt nende tehnilised andmed või kasutusjuhend; 3.1.12 andma Tellijale pärast Seadmete korralise või erakorralise hoolduse teostamist igakülgset informatsiooni Seadmete tehnilise seisukorra ja töökindluse kohta. 3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1 esitada Tellijale soovitusi ja ettepanekuid Seadmete tulemuslikumaks kasutamiseks, samuti Seadmete tehniliseks täiustamiseks; 4. TELLIJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Tellija kohustub: 4.1.1 hoiduma igasugusest tegevusest või tegevusetusest, mis võib takistada või muuta võimatuks Täitjal Lepingu objektiks oleva hoolduse teostamise; 4.1.2 teavitama koheselt Täitjat kõikidest Tellijale teada olevatest asjaoludest, mis võivad takistada või muuta võimatuks Tellija poolt Seadmete eesmärgipärase ja õige kasutamise; 4.1.3 tellima Valveobjektil olevate Seadmete hooldamise, remontimise, ümberpaigutamise jms. Seadmete töökindluse tagamiseks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalikke töid üksnes Täitjalt; 4.1.4 hoidma kolmandate isikute eest saladuses kõik Seadmete tehnilised andmed ja asjaolud, mis võimaldaksid Seadmete kasutamist isikute poolt, kellel puudub selleks õigustatud vajadus; 4.1.5 andma Täitja nõudmisel Täitjale igal ajal tõest teavet Seadmete kasutamise kohta. 4.2. Tellijal on õigus: 4.2.1 saada Täitjalt tõest teavet Seadmete hoolduse käigus selgunud Seadmete tehnilise seisukorra kohta; 4.2.2 kontrollida Täitja poolt teostatava hoolduse käiku. 5. HIND JA MAKSETINGIMUSED 5.1. Täitja esitab Tellijale iga kalendrikuu alguses hoolduste kohta arve. Tellija tasub Täitjale hoolduste eest hiljemalt 14 (neliteist) kalendripäeva jooksul arvates Täitja poolt arve väljastamisest. 5.2. Tellija tasub Täitjale Seadmete korralise hoolduse eest igakuiselt teenustasu 27,77.- (kakskümmend seitse eurot ja 77 senti) eurot. 5.3. Tellija tasub Täitjale Seadmete erakorralise hoolduse eest teenustasu, mille arvestamisel juhindutakse Täitja poolt kehtestatud üldisest hinnakirjast. 5.4. Juhul, kui Tellija viivitab Täitjale maksete tasumisega, siis on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,3 % iga nõuetekohase tasumisega viivitatud kalendripäeva eest võlgnevuselt. 5.5. Täitjal on õigus Eesti Statistikaameti poolt avaldatavate tarbijahinnaindeksi muutumisel, samuti Täitjast mitteolenevatel põhjustel Täitja töötajate palgamäära muutumisel ning kohalike või riiklike maksude kehtestamisel või muutmisel, mis põhjustavad Täitjale Lepingu objektiks olevate teenuste osutamisel täiendavaid kulusid, muuta 1 (üks) kord aastas teenuste hindu. Sellisel juhul teatab Täitja teenuste hinna muutmisest Tellijale kirjalikult vähemalt 1 (ühe) kalendrikuu ette. 5.6. Lepingus sätestatud hindadele lisandub Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks ja hoolduse teostamisel asendatavate Seadmete või nende osade maksumus. 6. VASTUTUS 6.1. Poole vastutuse aluseks on süüline käitumine, s.o. Poole hooletus, raske hooletus või tahtlus, kohustuse rikkumisel, mis põhjustas teisele Poolele otsese varalise kahju. Juhul, kui Poole süüline käitumine on põhjustanud teisele Poolele otsese varalise kahju, mille hulgas ei ole tulu, käibe või turu kaotuse, tootmise või teenuste osutamise katkemise, saamata jäänud kasumi või muu nendega võrreldavat kahju, siis hüvitab kahju tekitanud Pool kahju kandnud Poolele kahju kuni Lepingu punktis 5.2. sätestatud igakuise teenustasu 12-kordses (kaheteistkümne kordses) ulatuses, kuid mitte enam kui kahju kandnud Poole poolt tõestatud otsesed kahjud, ning täiendavaid kahjusid Tellijale ei hüvitata. 6.2. Täitja ei vastuta Seadmete rikete või selle osade ennetähtaegse kulumise eest, kui see on tingitud: 6.2.1 Seadmete parandamisest, modifitseerimisest, puudulikust hooldusest, paigaldamisest või ümberprojekteerimisest ning nimetatud töid ei teostanud Täitja; 6.2.2 Tellija või Tellija loal Valveobjektil tegutsevate isikute süülisest käitumisest; 6.2.3 Täitjast mitteolenevatel põhjustel, sh. tormist, äikesest jms. asjaoludest tingitud toitepinge või –voolu muutustest elektrivõrgus; 6.2.4 Seadmete mittesihipärasest kasutamisest või kui nende kasutamisel ei ole järgitud kasutusjuhiseid. 6.3. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine ei ole Lepingu rikkumine, kui selle on põhjustanud vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loetakse Pooltest sõltumatuid asjaolusid, mis takistavad või teevad võimatuks Pooltel lepinguliste kohustuste täitmise ning mida Pooled ei näinud ega võinud Lepingu sõlmimisel ette näha, s.h. loodusõnnetused, rikked elektri- ja sidesüsteemides jms. asjaolud. 7. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 7.1. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimistel põhineval Poolte kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlus kostja asukohajärgses kohtus. 7.2. Lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamisel juhinduvad Pooled Lepingust, selle lisadest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 8. LEPINGU KEHTIVUS, MUUTMINE JA ÜLESÜTLEMINE 8.1. Leping jõustub 04.12.2020.a ja on sõlmitud määramata ajaks. Pooled võivad Lepingu üles öelda Lepingus ja seadusandluses sätestatud juhtudel. 8.2. Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult Lepingu lisadena. Lepingu lisad jõustuvad Poolte poolt allakirjutamise hetkest, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 8.3. Pooled võivad Lepingu korraliselt üles öelda igal ajal, teatades teisele Poolele Lepingu üles ütlemise soovist kirjalikult vähemalt 1 (üks) kalendrikuu ette. 8.4. Pooled võivad Lepingu erakorraliselt üles öelda, teatades sellest teisele Poolele kirjalikult vähemalt 15 (viisteist) kalendripäeva ette, kui: 8.4.1 teine Pool oma süülise käitumisega oluliselt takistab või teeb võimatuks Lepingust tulenevate kohustuste täitmise; 8.4.2 teise Poole suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 8.4.3 olenemata Poolte süülisest käitumisest on muutunud võimatuks Lepinguliste kohustuste nõuetekohane täitmine; 8.5. Täitjal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Tellijale kirjalikult vähemalt 10 (kümme) kalendripäeva ette, kui Tellija viivitab lepingujärgsete tasude nõuetekohase maksmisega ja nimetatud viivitus on kestnud enam kui 1 (üks) kalendrikuu. 8.6. Täitjal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda, kui selgub, et Tellija vastu kohaldatakse Euroopa Liidus kehtivaid kauplemispiiranguid, sellisel juhul teavitab Täitja Tellijat lepingu lõpetamise soovist 1 (ühe) kalendripäeva ette 9. LEPINGU LISAD 9.1. Lepingu sõlmimise hetkel on sellel alljärgnevad kohustuslikud lisad: 9.1.1 Lisa 1 – Seadmete spetsifikatsioon; 9.1.2 Lisa 2 – Hooldustööde loetelu; 9.1.3 Lisa 3 – Poolte Kontaktisikud ja -andmed Leping ja selle lisad on koostatud kahes identses eksemplaris, millest kumbki Pool saab ühe. 10. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD TÄITJA: TELLIJA: SECURITAS EESTI AS EESTI GEOLOOGIATEENISTUS Lõõtsa 12, 11415 TALLINN F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314 Reg. nr 10188743 Reg. nr 77000387 Hoolduslepingu nr HL200602 Lisa nr. 1 Seadmete spetsifikatsioon. Asukoht: Palkoja baas, Arbavere küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaal. Süsteem: Automaatne tulekahjusignalisatsioon Nimetus Kogus Keskseade, Smartline 1 Aku 7,0Ah 12V 2 Suitsuandur 2 Temperatuuriandur 2 Toiteplokk 1 Liiniandur 1 Välissireen 1 Statsionaarne käsiteadusti 4 Hoolduslepingu nr HL200602 Lisa 2 Hooldustööde loetelu Korralise hoolduse programmis on toodud tööd, mis teostakse aasta jooksul ühes ATS süsteemis. Kaldkirjas toodud tööd jaotakse 4 korra peale laiali ning teised tööd teostakse iga kord. 1. Keskseade 1.1. Keskseadme testimine ja kontroll.Selleks on keskseadmel tavaliselt testfunktsioonid.Tuleb testida: keskseadme indikaatorid (et kõik indikaatorid töötavad); sisemine summer (et summer annab helisignaali); 1.2. Keskseadme visuaalne kontroll tolmu, niiskuse jm. sattumisest keskseadmesse ning muudest riketest.Vastavad avastused tuleb kõrvaldada või kirjutada vigade nimekirja. 1.3. Akude seisukorra hindamine. Selleks tuleb mõõta keskseadme tarbitav vool akudest ilma võrgutoiteta ja see ka üles märkida: normaalrežiimis N; häirerežiimis (töötavate kelladega) H; kontrollarvutus kas akud tagavad süsteemi töö normaalrežiimis vähemalt 72h ja lisaks häirerežiimis vähemalt 0,5h 72xN+0,5xH<ühe aku mahtuvus Ah. Arvutuse tulemus kirja panna raportisse. Samuti tuleb mõõta aku pinget enne katsetust ning peale seda. Akude visuaalse kontrolli ja aku pinge kiire langus eelnevate katsetuste jooksul annab märku, kas akusid on tarvis välja vahetada või mitte. 2. Avastamistsoonid, andurid, teatenupud 2.1. Kontrollida, et kõik kaablite ühendused ning seadmed on korras ja korralikult kaitstud. 2.2. Visuaalselt kontrollida, et kõik seadmed on korras ning väliste rikke tunnusteta. 2.3. ATS süsteemi jätkuva vastavuse kontroll siseministri määruse nõuetele. Selleks kontrollida visuaalselt, et hoone strukturaalsed või omanikust tingitud muudatused ei ole mõjutanud nõudeid teatenuppude, andurite ja alarmiseadmete paigutusele (uued ruumid, vaheseinad, jne.). Vastavad nõuded on toodud antud programmi lisana. Visuaalne kontroll peab samuti kindlaks tegema, et anduri igas suunas on vähemalt 0,5 m vaba ruumi ning et teatenupud on tähelepandavad ja takistuseta. 2.4. Kõikides avastamistsoonides ühe teatenupu või anduri rikketeate rakendumise kontroll. Tuleb teha vähemalt 1 lühise ja 1 katkestuse katse avastamistsooni kohta. Selle katse käigus tuleb ka veenduda, et avastamistsooni lõpuelement on liini lõpus, ning selles anduris kuhu ta ka plaanil kantud on. 2.5. Kontrollida kõigi andurite ja teatenuppude võimet edastada häireteade. Selleks teha kõigis andurites ja teatenuppudes häire. Selleks ajaks tuleb keskuse häirekellad ning edastus ja abifunktsioonid (ventilatsiooni väljalülitamine, gaasikustutuse rakendamine, liftide juhtimine, häirekellade töö) soovitavalt välja lülitada. Anduritele millele on raske ligi pääseda tuleks teha katsetus ning koos sellega ka p 2.6 toodud puhastus vähemalt kord 3 aasta jooksul. Juhul kui eelpoolkirjeldatud katsetus teostatakse aasta jooksul mitmes osas (tsoonide kaupa) siis tuleb iga kvartaalsel hooldusel teostada igast avastamistsoonist vähemalt üks häire. 2.6. Suitsuandurite mustumise kontroll igas avastamistsoonis. Selleks tuleb igas tsoonis ühe suitsuanduri, mis on antud tsoonis kõige tüüpilisemas tööolukorras, avastamiskamber lahti võtta ning hinnata anduri mõõtekambri mustumise taset. Juhul kui andur on mustunud siis tuleb kogu tsooni andurid lahti võtta ning puhastada. Anduri kamber puhastatakse kas suruõhuga, juhul kui kambrit pole võimalik elektroonikast eemaldada, või veega juhul kui kamber on eemaldatav, ja kuivatatakse suruõhuga. Kui on tegemist ioonsuitsuanduritega siis nende mõõtekambreid pole üldjuhul võimalik puhastada. Mustunud ioonsuitsuandurid tuleb kirja panna vigade nimekirja ja hiljem, pärast vastavasisulise kooskõlastuse saamist kliendilt asendada optiliste suitsuandurite vastu. 2.7. Juhul, kui tsooni ülejäänud andurid on puhtad, kuid visuaalsel vaatlusel esineb andureid, millel on võimalik tuvastada nende mustumine (rasketes tingimustes töötavad andurid nagu näit. tugev ventilatsioon, niiskus, heitgaasid, tolmune keskkond, jne.) tuleb need puhastada.  2.8. Keskseadme abifunktsioonide, sprinkleri, gaasikustutuse, jm. sisendite rakendumise kontroll. Selleks tuleb vastavas seadmes või süsteemis teha katsetus või simuleerida häireolukord. Esmakordsel süsteemi hooldusel tuleb sellised sisendid kindlasti süsteemi lehel kirja panna. 3. Proovihäire 3.1. Väljundite (häirekellade, ventilatsiooni väljalülituse, liftide juhtimise, vm.) rakendumise kontroll. Selleks tuleb teha katse kus kõik abifunktsioonid ning alarmseadmed on töörežiimis. Tulemus kirja panna. Häirekella helin või tekstiline teavitus peab olema kuuldav kogu valvatava hoone ulatuses. 3.2. Juhtimiskeskusega ühenduse kontroll. Sama mis eelmises punktis. Vastav ühendus tuleb kanda süsteemi lehele juhul kui selline ühendus on olemas ja parandusettepanekute nimekirja juhul kui seda pole. 4. Dokumentatsioon 4.1. Päeviku hooldus. Juhul, kui on tegemist esmahooldusega tuleb päeviku puudumine kirja panna vigade nimistusse, päeviku ebakorrektne täitmine või mittetäitmine samuti. Teha päevikusse tehtud sissekannete ülevaatus ning kontroll. Kanda päevikusse hoolduse tulemused ning tehtud muudatused. 4.2. Paiknemisskeemide hooldus. Juhul, kui on tegemist esmahooldusega tuleb paiknemisskeemide puudumine kirja panna vigade nimistusse, nende ebakorrektne kasutamine ja hoidmine samuti. Hoone struktuuri ning ehitusmuudatuste sisseviimine paiknemisskeemidesse. 4.3. Kasutusjuhendi hooldus. Juhul, kui on tegemist esmahooldusega tuleb kasutusjuhendi puudumine kirja panna vigade nimistusse. Kontrollida kasutusjuhendi olemasolu. 5. Seadmete spetsifikatsiooni, ja struktuurskeemi koostamine ja täiendamine. 5.1. Et omada ülevaadet süsteemi komponentidest tuleb esmasel hooldusel koostada täpne nimekiri paigaldatud seadmetest, kus on märgitud seadme nimetus, tüüp j kogus. 5.2. Igakordsel hooldusel ja süsteemi muudatuste korral tuleb see nimekiri üle vaadata ning teha vajalikud parandused. 6. Hooldusakti koostamine 6.1. Hoolduse teostamise lõppresultaadiks on koostatav hooldusraport. Hooldusraport on toodud lisana. Sinna märgitakse lisaks kliendiandmetele ja asukohale veel teostatud tööde maht ning süsteemi vead ja puudused ning parandusettepanekud. Süsteemi hooldus loetakse sooritatuks, kui klient on raporti viseerinud oma allkirjaga. Hoolduslepingu nr HL200602 Lisa 3 Poolte kontaktisikud ja –andmed. 1.SECURITAS EESTI AS: Lõõtsa 12, 11415 TALLINN Hooldus- ja paigaldusgrupp tel. +372 33 70 177 E-post: [email protected] Juhtimiskeskus 24 h tel.660 PÄÄSTEALA INFO: Päästeala info tel.1524 Häirekeskus tel.112 2.EESTI GEOLOOGIATEENISTUS EGT haldusjuht: Kaire Kislov tel. +372 53424600 E-post:[email protected] Täitja: Tellija: AUTOMAATSE TULEKAHJUSIGNALISTASIOONI HOOLDUSLEPING NR HL200602 Rakveres, “04” detsember 2020.a. Securitas Eesti AS (edaspidi Täitja) Aivar Raud isikus, kes tegutseb volikirja alusel ühelt poolt ja Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi Tellija) Sirli Sipp Kulli isikus, kes tegutseb põhikirja alusel teiselt poolt, keda käesolevas valveseadmestiku hoolduslepingus (edaspidi Leping) nimetatakse eraldi ka Pool ja ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: 1. LEPINGU OBJEKT Lepingu objektiks on Täitja poolt Tellijale automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja valveseadmestiku hooldusteenuse osutamine (edaspidi Seadmed), mis seisneb Täitja poolt Tellija õiguspärases valduses oleval territooriumil (edaspidi Valveobjekt) asuvate Seadmete hooldamises Lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Valveobjekti asukohaks on Palkoja baas, Arbavere küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaal. 1.2. Valveseadmestikuna mõistavad Pooled turvaseaduses § 11 nimetatud häireseadmestikku ja jälgimisseadmestikku. Automaatse tulekahjusignalisatsioonina mõistavad Pooled tuleohutuse seaduse § 30 lg.3 nimetatud seadmeid. Käesolevas punktis nimetatud õigusaktide muutmisel või uute õigusaktide kehtestamisel juhinduvad Pooled muudetud või kehtestatud õigusaktides esitatud valveseadmestiku või automaatse tulekahjusignalisatsiooni määratlusest. 1.3. Hooldatavate Seadmete spetsifikatsioon, Poolte volitatud esindajad (edaspidi Kontaktisikud) jt. Lepingu täitmist täpsustavad asjaolud sätestatakse Lepingu lisades. Täitja kohustub hooldama Lepingus sätestatud tingimustel ja korras üksnes Seadmeid, mis on nimetatud Lepingu lisades. 1.4. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel tuleohutuse seaduse 3. jao 1. jaotisest “Tuleohutuspaigaldise paigaldamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded” , Lepingust, selle lisadest ja Eesti Vabariigis kehtivatest muudest õigusaktidest. 2. HOOLDUSE TEOSTAMISE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE 2.1. Pooled määravad oma töötajate hulgast Kontaktisikud, kelle ülesannete hulka kuulub hoolduse teostamine, kvaliteedi kontrollimine, hooldustööde üleandmine ning vastuvõtmine jms. 2.2. Hoolduse teostamise kohta koostatakse kahes eksemplaris hooldustööde üleandmis-vastuvõtmise akt, millest üks eksemplar jääb Täitjale ja teine eksemplar Tellijale. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni hooldamise kohta teeb Täitja kande Seadmete hoolduspäevikusse. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni hoolduspäevik asub Valveobjektil ning selle säilimise tagab Tellija. 3. TÄITJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Täitja kohustub: 3.1.1 teostama tööpäeviti Valveobjektil asuva valveseadmestiku korralist hooldust 1 (üks) kord aastas selliselt, et valveseadmestiku korraliste hoolduste teostamise vaheliseks ajaks on orienteeruvalt 12 (kaksteist) kalendrikuud ning automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi korralist hooldust 4 (neli) korda aastas selliselt, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi korraliste hoolduste teostamise vaheliseks ajaks on orienteeruvalt 3 (kolm) kalendrikuud. Täitja teatab Tellijale Seadmete kavandatava korralise hoolduse läbiviimisest telefoni teel vähemalt 1 (ühe) tööpäeva ette. Tööpäevadeks on ajavahemik E-R kell 9.00 –17.00, va. riigi- ja rahvuspühad; 3.1.2 teostama Tellija poolt telefoni teel või kirjalikult eraldi edastatud tellimuse alusel Seadmete erakorralist hooldust ning alustama nimetatud hoolduse teostamist hiljemalt 24 tunni jooksul arvates tellimuse saamisest; 3.1.3 võimaldama Tellijale igal ajal Seadmete erakorralise hoolduse tellimuste edastamise Lepingu lisas sätestatud kontakttelefonidel; 3.1.4 andma Tellijale telefoni teel tasuta konsultatsioone Seadmete oskuslikuks ja õigeks kasutamiseks, samuti võimalusel juhiseid Seadmete töös esinevate häirete kõrvaldamiseks; 3.1.5 informeerima koheselt Tellijat hoolduse käigus avastatud Seadmete töökindlust kahjustavatest asjaoludest; 3.1.6 tegema hoolduse käigus Seadmete tehnilise lahenduse või kasutusomaduste muutmisel vastavasisulised parandused Seadmete projektdokumentatsioonis ja kasutusjuhendis; 3.1.7 teavitama Tellijat Seadmete hoolduse käigus avastatud võimalikest ohtudest, mis tulenevad Seadmete tehnoloogiliselt vananenud osadest ja lahendustest; 3.1.8 asendama Seadmete hoolduse käigus avastatud Seadmete kasutuskõlbmatuks muutunud osad uutega, kooskõlastades nimetatud tööde teostamise tähtaja, hinna ja asendatavate uute osade maksumuse eelnevalt Tellijaga, lähtudes Täitja poolt kehtestatud üldisest hinnakirjast. Juhul, kui Tellija ei nõustu Täitja poolt esitatud hinnapakkumisega, siis on Täitjal õigus keelduda Seadmete kasutuskõlbmatuks muutunud osade asendamisest ning Täitja ei vastuta Seadmete rikete eest, mis on põhjustatud Seadmete kasutuskõlbmatutest osadest; 3.1.9 tagama hoolduse käigus asendatud Seadmete ja nende osade vastavuse Eesti Vabariigis kehtestatud tehnilistele nõuetele; 3.1.10 hoidma kolmandate isikute eest saladuses kõik Seadmete tehnilised andmed ja asjaolud, mis võimaldaksid Seadmete kasutamist isikute poolt, kellel puudub selleks õigustatud vajadus; 3.1.11 viima Tellija töötajatele läbi koolituse Seadmete oskuslikuks ja õigeks kasutamiseks, kui Seadmete hoolduse käigus muutuvad oluliselt nende tehnilised andmed või kasutusjuhend; 3.1.12 andma Tellijale pärast Seadmete korralise või erakorralise hoolduse teostamist igakülgset informatsiooni Seadmete tehnilise seisukorra ja töökindluse kohta. 3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1 esitada Tellijale soovitusi ja ettepanekuid Seadmete tulemuslikumaks kasutamiseks, samuti Seadmete tehniliseks täiustamiseks; 4. TELLIJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Tellija kohustub: 4.1.1 hoiduma igasugusest tegevusest või tegevusetusest, mis võib takistada või muuta võimatuks Täitjal Lepingu objektiks oleva hoolduse teostamise; 4.1.2 teavitama koheselt Täitjat kõikidest Tellijale teada olevatest asjaoludest, mis võivad takistada või muuta võimatuks Tellija poolt Seadmete eesmärgipärase ja õige kasutamise; 4.1.3 tellima Valveobjektil olevate Seadmete hooldamise, remontimise, ümberpaigutamise jms. Seadmete töökindluse tagamiseks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalikke töid üksnes Täitjalt; 4.1.4 hoidma kolmandate isikute eest saladuses kõik Seadmete tehnilised andmed ja asjaolud, mis võimaldaksid Seadmete kasutamist isikute poolt, kellel puudub selleks õigustatud vajadus; 4.1.5 andma Täitja nõudmisel Täitjale igal ajal tõest teavet Seadmete kasutamise kohta. 4.2. Tellijal on õigus: 4.2.1 saada Täitjalt tõest teavet Seadmete hoolduse käigus selgunud Seadmete tehnilise seisukorra kohta; 4.2.2 kontrollida Täitja poolt teostatava hoolduse käiku. 5. HIND JA MAKSETINGIMUSED 5.1. Täitja esitab Tellijale iga kalendrikuu alguses hoolduste kohta arve. Tellija tasub Täitjale hoolduste eest hiljemalt 14 (neliteist) kalendripäeva jooksul arvates Täitja poolt arve väljastamisest. 5.2. Tellija tasub Täitjale Seadmete korralise hoolduse eest igakuiselt teenustasu 27,77.- (kakskümmend seitse eurot ja 77 senti) eurot. 5.3. Tellija tasub Täitjale Seadmete erakorralise hoolduse eest teenustasu, mille arvestamisel juhindutakse Täitja poolt kehtestatud üldisest hinnakirjast. 5.4. Juhul, kui Tellija viivitab Täitjale maksete tasumisega, siis on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,3 % iga nõuetekohase tasumisega viivitatud kalendripäeva eest võlgnevuselt. 5.5. Täitjal on õigus Eesti Statistikaameti poolt avaldatavate tarbijahinnaindeksi muutumisel, samuti Täitjast mitteolenevatel põhjustel Täitja töötajate palgamäära muutumisel ning kohalike või riiklike maksude kehtestamisel või muutmisel, mis põhjustavad Täitjale Lepingu objektiks olevate teenuste osutamisel täiendavaid kulusid, muuta 1 (üks) kord aastas teenuste hindu. Sellisel juhul teatab Täitja teenuste hinna muutmisest Tellijale kirjalikult vähemalt 1 (ühe) kalendrikuu ette. 5.6. Lepingus sätestatud hindadele lisandub Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks ja hoolduse teostamisel asendatavate Seadmete või nende osade maksumus. 6. VASTUTUS 6.1. Poole vastutuse aluseks on süüline käitumine, s.o. Poole hooletus, raske hooletus või tahtlus, kohustuse rikkumisel, mis põhjustas teisele Poolele otsese varalise kahju. Juhul, kui Poole süüline käitumine on põhjustanud teisele Poolele otsese varalise kahju, mille hulgas ei ole tulu, käibe või turu kaotuse, tootmise või teenuste osutamise katkemise, saamata jäänud kasumi või muu nendega võrreldavat kahju, siis hüvitab kahju tekitanud Pool kahju kandnud Poolele kahju kuni Lepingu punktis 5.2. sätestatud igakuise teenustasu 12-kordses (kaheteistkümne kordses) ulatuses, kuid mitte enam kui kahju kandnud Poole poolt tõestatud otsesed kahjud, ning täiendavaid kahjusid Tellijale ei hüvitata. 6.2. Täitja ei vastuta Seadmete rikete või selle osade ennetähtaegse kulumise eest, kui see on tingitud: 6.2.1 Seadmete parandamisest, modifitseerimisest, puudulikust hooldusest, paigaldamisest või ümberprojekteerimisest ning nimetatud töid ei teostanud Täitja; 6.2.2 Tellija või Tellija loal Valveobjektil tegutsevate isikute süülisest käitumisest; 6.2.3 Täitjast mitteolenevatel põhjustel, sh. tormist, äikesest jms. asjaoludest tingitud toitepinge või –voolu muutustest elektrivõrgus; 6.2.4 Seadmete mittesihipärasest kasutamisest või kui nende kasutamisel ei ole järgitud kasutusjuhiseid. 6.3. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine ei ole Lepingu rikkumine, kui selle on põhjustanud vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loetakse Pooltest sõltumatuid asjaolusid, mis takistavad või teevad võimatuks Pooltel lepinguliste kohustuste täitmise ning mida Pooled ei näinud ega võinud Lepingu sõlmimisel ette näha, s.h. loodusõnnetused, rikked elektri- ja sidesüsteemides jms. asjaolud. 7. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 7.1. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimistel põhineval Poolte kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlus kostja asukohajärgses kohtus. 7.2. Lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamisel juhinduvad Pooled Lepingust, selle lisadest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 8. LEPINGU KEHTIVUS, MUUTMINE JA ÜLESÜTLEMINE 8.1. Leping jõustub 04.12.2020.a ja on sõlmitud määramata ajaks. Pooled võivad Lepingu üles öelda Lepingus ja seadusandluses sätestatud juhtudel. 8.2. Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult Lepingu lisadena. Lepingu lisad jõustuvad Poolte poolt allakirjutamise hetkest, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 8.3. Pooled võivad Lepingu korraliselt üles öelda igal ajal, teatades teisele Poolele Lepingu üles ütlemise soovist kirjalikult vähemalt 1 (üks) kalendrikuu ette. 8.4. Pooled võivad Lepingu erakorraliselt üles öelda, teatades sellest teisele Poolele kirjalikult vähemalt 15 (viisteist) kalendripäeva ette, kui: 8.4.1 teine Pool oma süülise käitumisega oluliselt takistab või teeb võimatuks Lepingust tulenevate kohustuste täitmise; 8.4.2 teise Poole suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 8.4.3 olenemata Poolte süülisest käitumisest on muutunud võimatuks Lepinguliste kohustuste nõuetekohane täitmine; 8.5. Täitjal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Tellijale kirjalikult vähemalt 10 (kümme) kalendripäeva ette, kui Tellija viivitab lepingujärgsete tasude nõuetekohase maksmisega ja nimetatud viivitus on kestnud enam kui 1 (üks) kalendrikuu. 8.6. Täitjal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda, kui selgub, et Tellija vastu kohaldatakse Euroopa Liidus kehtivaid kauplemispiiranguid, sellisel juhul teavitab Täitja Tellijat lepingu lõpetamise soovist 1 (ühe) kalendripäeva ette 9. LEPINGU LISAD 9.1. Lepingu sõlmimise hetkel on sellel alljärgnevad kohustuslikud lisad: 9.1.1 Lisa 1 – Seadmete spetsifikatsioon; 9.1.2 Lisa 2 – Hooldustööde loetelu; 9.1.3 Lisa 3 – Poolte Kontaktisikud ja -andmed Leping ja selle lisad on koostatud kahes identses eksemplaris, millest kumbki Pool saab ühe. 10. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD TÄITJA: TELLIJA: SECURITAS EESTI AS EESTI GEOLOOGIATEENISTUS Lõõtsa 12, 11415 TALLINN F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314 Reg. nr 10188743 Reg. nr 77000387 Hoolduslepingu nr HL200602 Lisa nr. 1 Seadmete spetsifikatsioon. Asukoht: Palkoja baas, Arbavere küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaal. Süsteem: Automaatne tulekahjusignalisatsioon Nimetus Kogus Keskseade, Smartline 1 Aku 7,0Ah 12V 2 Suitsuandur 2 Temperatuuriandur 2 Toiteplokk 1 Liiniandur 1 Välissireen 1 Statsionaarne käsiteadusti 4 Hoolduslepingu nr HL200602 Lisa 2 Hooldustööde loetelu Korralise hoolduse programmis on toodud tööd, mis teostakse aasta jooksul ühes ATS süsteemis. Kaldkirjas toodud tööd jaotakse 4 korra peale laiali ning teised tööd teostakse iga kord. 1. Keskseade 1.1. Keskseadme testimine ja kontroll.Selleks on keskseadmel tavaliselt testfunktsioonid.Tuleb testida: keskseadme indikaatorid (et kõik indikaatorid töötavad); sisemine summer (et summer annab helisignaali); 1.2. Keskseadme visuaalne kontroll tolmu, niiskuse jm. sattumisest keskseadmesse ning muudest riketest.Vastavad avastused tuleb kõrvaldada või kirjutada vigade nimekirja. 1.3. Akude seisukorra hindamine. Selleks tuleb mõõta keskseadme tarbitav vool akudest ilma võrgutoiteta ja see ka üles märkida: normaalrežiimis N; häirerežiimis (töötavate kelladega) H; kontrollarvutus kas akud tagavad süsteemi töö normaalrežiimis vähemalt 72h ja lisaks häirerežiimis vähemalt 0,5h 72xN+0,5xH<ühe aku mahtuvus Ah. Arvutuse tulemus kirja panna raportisse. Samuti tuleb mõõta aku pinget enne katsetust ning peale seda. Akude visuaalse kontrolli ja aku pinge kiire langus eelnevate katsetuste jooksul annab märku, kas akusid on tarvis välja vahetada või mitte. 2. Avastamistsoonid, andurid, teatenupud 2.1. Kontrollida, et kõik kaablite ühendused ning seadmed on korras ja korralikult kaitstud. 2.2. Visuaalselt kontrollida, et kõik seadmed on korras ning väliste rikke tunnusteta. 2.3. ATS süsteemi jätkuva vastavuse kontroll siseministri määruse nõuetele. Selleks kontrollida visuaalselt, et hoone strukturaalsed või omanikust tingitud muudatused ei ole mõjutanud nõudeid teatenuppude, andurite ja alarmiseadmete paigutusele (uued ruumid, vaheseinad, jne.). Vastavad nõuded on toodud antud programmi lisana. Visuaalne kontroll peab samuti kindlaks tegema, et anduri igas suunas on vähemalt 0,5 m vaba ruumi ning et teatenupud on tähelepandavad ja takistuseta. 2.4. Kõikides avastamistsoonides ühe teatenupu või anduri rikketeate rakendumise kontroll. Tuleb teha vähemalt 1 lühise ja 1 katkestuse katse avastamistsooni kohta. Selle katse käigus tuleb ka veenduda, et avastamistsooni lõpuelement on liini lõpus, ning selles anduris kuhu ta ka plaanil kantud on. 2.5. Kontrollida kõigi andurite ja teatenuppude võimet edastada häireteade. Selleks teha kõigis andurites ja teatenuppudes häire. Selleks ajaks tuleb keskuse häirekellad ning edastus ja abifunktsioonid (ventilatsiooni väljalülitamine, gaasikustutuse rakendamine, liftide juhtimine, häirekellade töö) soovitavalt välja lülitada. Anduritele millele on raske ligi pääseda tuleks teha katsetus ning koos sellega ka p 2.6 toodud puhastus vähemalt kord 3 aasta jooksul. Juhul kui eelpoolkirjeldatud katsetus teostatakse aasta jooksul mitmes osas (tsoonide kaupa) siis tuleb iga kvartaalsel hooldusel teostada igast avastamistsoonist vähemalt üks häire. 2.6. Suitsuandurite mustumise kontroll igas avastamistsoonis. Selleks tuleb igas tsoonis ühe suitsuanduri, mis on antud tsoonis kõige tüüpilisemas tööolukorras, avastamiskamber lahti võtta ning hinnata anduri mõõtekambri mustumise taset. Juhul kui andur on mustunud siis tuleb kogu tsooni andurid lahti võtta ning puhastada. Anduri kamber puhastatakse kas suruõhuga, juhul kui kambrit pole võimalik elektroonikast eemaldada, või veega juhul kui kamber on eemaldatav, ja kuivatatakse suruõhuga. Kui on tegemist ioonsuitsuanduritega siis nende mõõtekambreid pole üldjuhul võimalik puhastada. Mustunud ioonsuitsuandurid tuleb kirja panna vigade nimekirja ja hiljem, pärast vastavasisulise kooskõlastuse saamist kliendilt asendada optiliste suitsuandurite vastu. 2.7. Juhul, kui tsooni ülejäänud andurid on puhtad, kuid visuaalsel vaatlusel esineb andureid, millel on võimalik tuvastada nende mustumine (rasketes tingimustes töötavad andurid nagu näit. tugev ventilatsioon, niiskus, heitgaasid, tolmune keskkond, jne.) tuleb need puhastada.  2.8. Keskseadme abifunktsioonide, sprinkleri, gaasikustutuse, jm. sisendite rakendumise kontroll. Selleks tuleb vastavas seadmes või süsteemis teha katsetus või simuleerida häireolukord. Esmakordsel süsteemi hooldusel tuleb sellised sisendid kindlasti süsteemi lehel kirja panna. 3. Proovihäire 3.1. Väljundite (häirekellade, ventilatsiooni väljalülituse, liftide juhtimise, vm.) rakendumise kontroll. Selleks tuleb teha katse kus kõik abifunktsioonid ning alarmseadmed on töörežiimis. Tulemus kirja panna. Häirekella helin või tekstiline teavitus peab olema kuuldav kogu valvatava hoone ulatuses. 3.2. Juhtimiskeskusega ühenduse kontroll. Sama mis eelmises punktis. Vastav ühendus tuleb kanda süsteemi lehele juhul kui selline ühendus on olemas ja parandusettepanekute nimekirja juhul kui seda pole. 4. Dokumentatsioon 4.1. Päeviku hooldus. Juhul, kui on tegemist esmahooldusega tuleb päeviku puudumine kirja panna vigade nimistusse, päeviku ebakorrektne täitmine või mittetäitmine samuti. Teha päevikusse tehtud sissekannete ülevaatus ning kontroll. Kanda päevikusse hoolduse tulemused ning tehtud muudatused. 4.2. Paiknemisskeemide hooldus. Juhul, kui on tegemist esmahooldusega tuleb paiknemisskeemide puudumine kirja panna vigade nimistusse, nende ebakorrektne kasutamine ja hoidmine samuti. Hoone struktuuri ning ehitusmuudatuste sisseviimine paiknemisskeemidesse. 4.3. Kasutusjuhendi hooldus. Juhul, kui on tegemist esmahooldusega tuleb kasutusjuhendi puudumine kirja panna vigade nimistusse. Kontrollida kasutusjuhendi olemasolu. 5. Seadmete spetsifikatsiooni, ja struktuurskeemi koostamine ja täiendamine. 5.1. Et omada ülevaadet süsteemi komponentidest tuleb esmasel hooldusel koostada täpne nimekiri paigaldatud seadmetest, kus on märgitud seadme nimetus, tüüp j kogus. 5.2. Igakordsel hooldusel ja süsteemi muudatuste korral tuleb see nimekiri üle vaadata ning teha vajalikud parandused. 6. Hooldusakti koostamine 6.1. Hoolduse teostamise lõppresultaadiks on koostatav hooldusraport. Hooldusraport on toodud lisana. Sinna märgitakse lisaks kliendiandmetele ja asukohale veel teostatud tööde maht ning süsteemi vead ja puudused ning parandusettepanekud. Süsteemi hooldus loetakse sooritatuks, kui klient on raporti viseerinud oma allkirjaga. Hoolduslepingu nr HL200602 Lisa 3 Poolte kontaktisikud ja –andmed. 1.SECURITAS EESTI AS: Lõõtsa 12, 11415 TALLINN Hooldus- ja paigaldusgrupp tel. +372 33 70 177 E-post: [email protected] Juhtimiskeskus 24 h tel.660 PÄÄSTEALA INFO: Päästeala info tel.1524 Häirekeskus tel.112 2.EESTI GEOLOOGIATEENISTUS EGT haldusjuht: Kaire Kislov tel. +372 53424600 E-post:[email protected] Täitja: Tellija: