Merle Truu
Eesti Geoloogiateenistus Teie 14.09.2020
[email protected]
Meie 22.09.2020 nr 4-6/50/84-2
LIFE IP CleanEST C.9 tegevuse vahearuande
kinnitamine
Austatud proua Truu
Edastasite 14.09.2020 Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks LIFE IP CleanEST
(LIFE Grant Agreement no LIFE17 IPE/EE/000007) projekti LIFE IP CleanEST tegevuse C.9
(Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas)
vahearuande. Eelnevalt vahearuanne kooskõlastati Põhjaveekomisjoniga ja see on saanud
kinnituse istungil nr. 182, 14. juulil 2020.
Kooskõlastamise vajadus Keskkonnaministeeriumiga tuleneb koostöökokkuleppe lepingu
nr 4-6/50/3 punktist 4.6.
Keskkonnaministeerium on tutvunud dokumentidega ja kooskõlastab vahearuande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Harry Liiv
Asekantsler
Lisa: Vahearuanne seirekaev nr 4019_10.07.20
Tatjana Rein, 626 2852
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu
katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe
küla) piirkonnas
RAKVERE 2020
1
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Tööd finantseerivad Euroopa Komisjon projekti LIFE IP CleanEST (LIFE Grant Agreement no
LIFE17 IPE/EE/000007) raames ja SA Keskkonnaivesteeringute Keskus (KIK) “Veemajandus”
programmist (projekt nr 16875).
Tegemist on vahearuandega LIFE IP CleanEST projeti aruandest “Ordoviitsiumi-Kambriumi
Virumaa põhjavekogumi Ida-Eesti vesikonnas hüdrogeoloogilised uuringud”.
Kaanefoto: Geofüüsikalised mõõtmised seirekaevus nr 4019. Autor: Valle Raidla.
Soovitatav viitamine: Raidla, V., Truu, M., Tarros, S., Polikarpus, M., 2020. Hüdrogeoloogiline
uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas. Eesti
Geoloogiateenistus, Rakvere.
2
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
KINNITATUD
Eesti Geoloogiateenistuse
Teadusnõukogu otsusega
Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019
(Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
VAHEARUANNE
Töögrupi juht: Merle Truu
Töögrupi liikmed: Valle Raidla, Siim Tarros; Maile Polikarpus
RAKVERE 2020
3
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Sisukord
Tabelite nimekiri ......................................................................................................................................... 5
Jooniste nimekiri ........................................................................................................................................ 5
Annotatsioon ........................................................................................................................................ 7
1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 8
2. Põhjaveekogumi ja seirekaevu ülevaade ............................................................................................. 9
2.1. Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas................................. 9
2.2. Seirekaevu katastri nr 4019 kirjeldus ........................................................................................ 12
3. Metoodika .......................................................................................................................................... 15
4. Tulemused .......................................................................................................................................... 20
5. Analüüs ............................................................................................................................................... 26
6. Soovitused .......................................................................................................................................... 30
Kokkuvõte ................................................................................................................................................. 32
Summary................................................................................................................................................... 33
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................................. 34
4
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Tabelite nimekiri
Tabel 1. Uuringus kasutatud O-Cm veekihti avavad seire- ja tarbekaevud.. ........................................ 16
Tabel 2. Põhjavee keemiline- ja isotoopkoostis seirekaevu nr 4019 lähiümbruse Ordoviitsiumi-
Kambriumi veekihi puurkaevudes 2019. aastal........................................................................................ 21
Tabel 3. Geofüüsikaliste mõõtmiste käigus tuvastatud anomaaliate esinemise sügavus-
vahemikud (m).......................................................................................................................................... 25
Jooniste nimekiri
Joonis 1. Põhjavee veetasemed seirekaevu nr 4019 seiregrupis ............................................................ 8
Joonis 2. Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas asukoht ................. 9
Joonis 3. Kirde-Eesti hüdrogeoloogilise läbilõike skeem ....................................................................... 10
Joonis 4. Seirekaevu nr 4019 paiknemine Sõrumäe külas, allmaakaevanduse strekkide suhtes. ......... 12
Joonis 5. Seirekaevu nr 4019 konstruktsiooni ja läbilõike skeem.......................................................... 13
Joonis 6. Põhjaveetaseme ja vee keemilise koostise muutused seirekaevudes nr 4016, 4017 ja 4019 14
Joonis 7. Uuringus kasutatud puurkaevude asukohad. ......................................................................... 15
Joonis 8. Täiendavalt uuringus kasutatud Lasnamäe-Kunda ja O-Cm veekihte avavate puurkaevude
asukohad . ................................................................................................................................................ 17
Joonis 9. Tsementatsiooni logi interpretatsiooni näited. ...................................................................... 18
Joonis 10. Seirekaevu nr 4019 lähiümbruse (raadius 6 km) Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti avavate
puurkaevude vee Ca2+, Mg2+, K+, Na+, HCO3−, Cl− ja SO42− sisaldused ....................................................... 20
Joonis 11. Piper diagramm seirekaevu nr 4019 vee keemilise koostise muutlikkusest aastatel 2004–2019
võrreldes teiste veekihtide ja Estonia kaevanduse ning Anne veehaarde vee keemilise koostisega .......22
Joonis 12. Cl- sisaldused Ordoviitsiumi-Kambriumi (suured punktid) ja Lasnamäe-Kunda (väiksed punktid)
veekihtides. .............................................................................................................................................. 23
Joonis 13. δ18O väärtused Ordoviitsiumi-Kambriumi (suured punktid) ja Lasnamäe-Kunda (väiksed
punktid) veekihtides ................................................................................................................................. 23
Joonis 14. Seirekaevu nr 4019 põhjavee elektrijuhtivuse, temperatuuri ja voolukiiruse muutlikkus nii
staatilises kui dünaamilises režiimis ......................................................................................................... 24
Joonis 15. Uuringuala kaevude põhjavee survetasemed ja veevõtu andmed ......................................... 26
5
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Joonis 16. Sõrumäe küla seirekaevu gruppide veetaseme muutused ..................................................... 27
Joonis 17. Hüdrogeoloogilise olukorra kontseptuaalne mudel seirekaevu nr 4019 piirkonnas. (A) olukord,
enne Estonia kaevanduse laienemist seirekaevuni. (B) olukord, pärast streki rajamist 2012. aastal …... 28
6
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Annotatsioon
Põhjavee survetase seirekaevus katastri nr 4019 (Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-
Eesti vesikonnas, nr 5a) on viimase 20 aasta jooksul alanenud 26 m. 2012. aastal koguni 6,5 m. Ühtlasi on
seirekaevu vesi rikastunud naatriumi ja kloriidi ioonidega, mistõttu on vesi hakanud soolduma. Töö
eesmärk oli selgitada kas tegemist on ainult seirekaevule nr 4019 iseloomulike muutustega või
peegeldavad eelkirjeldatud muutused ulatuslikumaid protsesse.
Uuringu käigus viidi seirekaevus nr 4019 läbi geofüüsikalised mõõtmised hindamaks seirekaevu tehnilist
seisundit. Samuti võeti veeproove põhjavee keemilise ja isotoopkoostise analüüsimiseks seirekaevu
lähikonna Ordoviitsium-Kambriumi veekihi puurkaevudest hüdrogeokeemiliste taustatasemete
määratlemiseks. Uuringu tulemustest selgus, et tehniliselt on seirekaev nr 4019 mitterahuldavas
seisukorras ning tuvastati manteltoru lekkekohad, kust toimub seirekaevust vee väljavool. Seirekaevu vee
keemiline koostis on iseloomulik piirkonna Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti avavatele puurkaevudele.
Seirekaevu vee soolsuse (Cl- ja Na+) kasvu põhjus pole üheselt tuvastatav. Võib vaid oletada, et
varasematel proovivõttudel (aastad 2004–2007) pole alati jälgitud korrektset metoodikat. Uuringu käigus
kogutud keemiline ja isotoopandmestik viitab O-Cm ja Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi
hüdrodünaamilisele seotusele Ahtme rikkevööndis.
Välitöödel osalesid ja töö koostasid Valle Raidla ja Merle Truu; geofüüsikalised mõõtmised ja andmete
analüüsi teostas Siim Tarros; varasema hüdrogeoloogilise andmestiku koondasid Merle Truu ja Maile
Polikarpus.
7
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
1. Sissejuhatus
Põhjavee survetase seirekaevus katastri nr 4019 (Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-
Eesti vesikonnas, nr 5a) on viimase 20 aasta jooksul alanenud 26 m. Kõige ulatuslikum alanemine (16 m)
on toimunud aastatel 2007–2013, 2012. aastal koguni 6,5 m. Kuigi viimastel aastatel on seirekaevu
survetase püsinud stabiilsemana jätkub siiski alanemise trend (joonis 1). Seirekaevu vee keemiline tüüp
on jäänud muutumatuks, kuid soolsus on tõusnud enam kui kaks korda.
Joonis 1. Põhjavee veetasemed seirekaevu nr 4019 seiregrupis
Töö eesmärk oli uurida seirekaevu nr 4019 piirkonnas põhjavee keemilisi protsesse ja võimalikku
erinevatest veekihtidest pärineva põhjavee segunemist. Samuti selgitati, kas tegemist on ainult
seirekaevule nr 4019 iseloomuliku põhjavee survetaseme muutusega või peegeldavad eelkirjeldatud
muutused ulatuslikumaid protsesse. Eeltoodust lähtuvalt viidi seirekaevus nr 4019 läbi geofüüsikalised
mõõtmised andmaks hinnangut seirekaevu tehnilisele seisukorrale ja täiendati piirkonna olemasolevat
hüdrogeokeemilist andmestikku uute keemiliste ja isotoopanalüüsidega.
Käesolev hüdrogeoloogiline uuring on koostatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja Eesti
Geoloogiateenistuse (EGT) vahel 17. juulil 2019 sõlmitud koostöökokkuleppe lepingule nr 4-6/50/3.
Nimetatud partnerlusleping on sõlmitud seoses projektiga LIFE IP CleanEST (LIFE Grant Agreement no
LIFE17 IPE/EE/000007; 14. detsember 2018). EGT poolt läbi viidavad uuringud aitavad täita LIFE IP
CleanEST projekti tegevuse C.9 eesmärke, mis on vajalikud veemajandus kava (VMK) 2015–2021 perioodi
põhjavee meetmeprogrammi täitmise tagamiseks ja sisendiks 2021–2027 perioodi VMK koostamisel.
Uuring aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 07. jaanuaril 2016. aastal kinnitanud Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskava vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimisele Ida-Eesti vesikonnas ja seatud
eesmärkide elluviimisele.
8
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
2. Põhjaveekogumi ja seirekaevu ülevaade
2.1. Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_IdaV, nr 5a;
Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48) on Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleksi
kirdepoolne osa. Administratiivselt paikneb põhjaveekogum valdavalt Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas
ning väheses osas ka Järva ja Jõgeva maakonnas (joonis 2). Põhjaveekogum piirneb läänes Ordoviitsiumi-
Kambriumi põhjaveekogumiga Lääne-Eestis vesikonnas (nr 4) ja lõunas Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu
põhjaveekogumiga Ida-Eestis vesikonnas (nr 5b).
Joonis 2. Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas asukoht
O-Cm_IdaV põhjaveekogumi põhjapiir kulgeb Põhja-Eesti rannikumadalikul mööda Kambriumi ladestu
Tiskre või Kallavere kihistu avamusjoont või vahetult mööda Põhja-Eesti klinti. Idas ühtib põhjaveekogumi
piir Eesti-Vene riigipiiriga, kuigi geoloogiliselt jätkub veekiht ka Venemaal, olles seega nii Eesti kui
Venemaa veekasutuse mõju all. Peamisteks vettandvateks kivimiteks on Ülem-Kambriumi–Alam-
Ordoviitsiumi Kallavere kihistu heledad kvartsliivakivid ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu heledad
aleuroliitsed kuni peeneteralised kvartsliivakivid (Perens jt., 2012).
9
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
O-Cm_IdaV põhjaveekogumit katab Alam-Ordoviitsiumi Türisalu kihistu graptoliitargilliit, millel lasuvad
Varangu, Leetse ja Toila kihistu savid, savikad glaukoniiti sisaldavad liivakivid ja tihedad dolomiitlubjakivid
(Alam-Ordoviitsiumi veepide, joonis 3). Veepideme paksus suureneb lõuna suunas, kus lasuva veepideme
moodustab kogu Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimite kompleks. Horisontaalsuunaline
filtratsioonikoefitsient võib muutuda vahemikus 0,001–1,0 m/ööp, vertikaalne filtratsioonikoefitsient on
10–9–10–4 m/ööp (Perens jt., 2012; Marandi jt., 2019). O-Cm_IdaV põhjaveekogumi lamavaks
veepidemeks on Alam-Kambriumi vanusega Lükati–Lontova (Cmlk–ln) regionaalne veepide, mille
vertikaalne filtratsioonikoefitsient on 10–8–10–5 m/ööp (Marandi jt. 2019).
Joonis 3. Kirde-Eesti hüdrogeoloogilise läbilõike skeem
O-Cm põhjavee survepind on Pandivere kõrgustiku ümbruses absoluutkõrgusel 50–60 m (Perens ja
Vallner, 1997), kuid enne ulatuslikku põhjavee tarbimise algust oli sealne survepind absoluutkõrgusel
70 m (Tšeban, 1966). Pandivere kõrgustikult eemal langeb survepind radiaalselt kõigis suundades, jäädes
Põhja-Eesti rannikul absoluutkõrgusele 20–30 m (Perens jt., 2012). Intensiivsema veevõtuga piirkondades
(Mäetaguse vald, Estonia kaevandus, Kiviõli; Perens jt., 2012) on kujunenud kohalikud alanduslehtrid.
O-Cm_IdaV põhjaveekogumi vee looduslik liikumissuund on Pandivere kõrgustikult kirde, ida ja kagu
suunas (Marandi jt., 2019; Perens jt., 2012). Väljavooluala on väga kitsas ning piirdub kitsa alaga Põhja-
Eesti klindi jalamil (Perens jt., 2012). Vettandvate kivimite lateraalne filtratsioonikoefitsient on vahemikus
0,5–3 m/ööp ja väheneb lõuna suunas. Vertikaalne filtratsioonikoefitsient on 0,05–1 m/ööp (Marandi jt.,
2019). Liivakivi elastse veemahtuvuse koefitsient on 2,5·10-5–6·10-3 ja põhjaveekihtide veejuhtivus 20–
50 m²/ööp (Perens jt., 2012; Marandi jt. 2019). Põhjavee liikumise kiirus veekompleksis on väga aeglane.
10
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Virumaade mudeli põhjal arvutatult vaid kuni 5 km viimase 5000 aasta jooksul (Jõeleht ja Polikarpus,
2018).
O-Cm_IdaV põhjaveekogumi vesi on kujunenud enam kui 10 000 aastat tagasi Eesti ala katnud
mandriliustiku sulavetest tekkinud põhjavee ja lõunapoolse reliktse Na-Cl tüüpi süngeneetilise põhjavee
segunemisel, mida on kohati (eeskätt kogumi põhjaosas) magestanud tänapäevaste sademete
infiltreerumisel tekkinud põhjavesi (Pärn jt., 2016). Kõige olulisemad geokeemilised protsessid, mis on
mõjutanud põhjavee keemilise koostise kujunemist, on karbonaatsete mineraalide (dolomiit, kaltsiit)
lahustumine, katioonvahetus, püriidi oksüdatsioon ja orgaanilise aine oksüdeerumine (Marandi jt., 2019).
Kui karbonaatmineraalide lahustumine on domineeriv protsess rannikualal, siis katioonvahetus ilmneb
enam põhjaveekogumi sügavamas osas (Pärn jt., 2016). Seega on kogumi põhjavee keemiline koostis
mitmekesine ning sõltub otseselt veevahetuse tingimustest ja vettandvate kivimite lasumussügavusest.
Põhjaveekogumi väljealal ja põhjaosas, kus lasuvate Ordoviitsiumi ladestu kivimite paksus on väike,
domineerib HCO3-Mg-Ca või HCO3-Ca-Mg tüüpi põhjavesi, mille mineraalsus jääb vahemikku 0,3–0,5 g/l
(Perens jt., 2012, Marandi jt., 2019) ning põhjavee vanusemäärangute järgi on tegemist noore
põhjaveega (infiltreerumis aeg 50 kuni 1000 aastat; Pärn jt., 2019). See tänapäevastes hüdroloogilistes
tingimustes kujunenud põhjavesi levib ka ürgorgude piirkonnas, kus põhjaveekogumi vee isotoopkoostis
sarnaneb maapinnalähedasele põhjaveele (δ18O väärtused ≈−10 kuni −13 ‰; Pärn jt., 2016; Raidla jt.,
2016).
Põhjaveekogumi lõunaosas levib HCO3-Cl-Na tüüpi põhjavesi mineraalsusega 0,3-0,6 mg/l, mis oma
isotoopkoostise järgi (δ18O väärtused ≈−15 kuni −19 ‰) ei pärine tänapäevasest veeringest ja kuulub
pigem aeglase veevahetuse vööndisse (Pärn, 2018). See põhjavesi pärineb enamuses viimasel jääajal
Eesti ala katnud mandriliustiku sulavetest (Marandi jt., 2019) ning vanusemäärangute järgi on see
põhjavesi >10000 aastat vana ning sisuliselt on tegemist taastumatu ressursiga (Pärn jt., 2019).
O-Cm_IdaV põhjaveekogumi seisundit mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks ja kogumiga seotud
veekompleksi looduslik seisund on kohati säilinud vaid põhjarannikul veekompleksi väljealal, kus veevõtt
on suhteliselt väike ning veekompleks jääb aktiivse veevahetuse vööndisse (Perens jt., 2012). Koos
põhjaveekogumi lasumussügavuse suurenemisega lõuna suunas väheneb ilmastikutingimuste mõju
põhjavee seisundile ning veevahetustingimused halvenevad ja vastavalt suureneb veevõtu mõju
põhjavee survetasemele. O-Cm_IdaV põhjaveekogumi seisundit mõjutab ka kaevandusvee ärajuhtimine
Keila-Kukruse veekihist. Nimelt dreenib Keila-Kukruse veekihi veeärastus nii lasuvat Nabala-Rakvere kui
lamavat Lasnamäe-Kunda veekihti. Seega kaevandusvee ärajuhtimine kuivendab kõiki O-Cm veekihil
lasuvaid Ordoviitsiumi põhjaveekihte ja seeläbi väheneb ka O-Cm_IdaV põhjaveekogumi toitumine
(Perens jt., 2012).
11
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
2.2. Seirekaevu katastri nr 4019 kirjeldus
Puurkaev nr 4019 kuulub riiklikusse põhjaveekogumite seirevõrku (keskkonnaregistri kood PRK0004019,
katastri nr 4019, seirejaama kood SJA1602000) ja käesolevas aruandes nimetatakse kaevu järgnevalt –
seirekaev nr 4019. Kõikide aruandes kasutamist leidnud kaevude puhul kasutatakse nende
numeratsioonina vastava kaevu katastri numbrit.
Seirekaev nr 4019 asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Sõrumäe külas Ülase kinnistul
(katastriüksuse tunnus 22401:001:0348) Rannapungerja jõe ääres (joonis 4). Keskkonnaregistri andmetel
on kaevu sügavus 125,4 m, avades O-Cm_IdaV põhjaveekogumit (kogum nr 5a). Kaevu koordinaadid:
X = 6563459 ja Y = 692176 (https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?ava=PRK0004019).
Joonis 4. Seirekaevu nr 4019 paiknemine Sõrumäe külas, allmaakaevanduse strekkide suhtes
Seirekaev nr 4019 kuulub Estonia kaevanduse mäeeraldisel (joonis 4) asuvasse seirekaevude gruppi, kus
on ka Voronka (nr 4018), Keila-Kukruse (nr 4017) ja Nabala-Rakvere (nr 4016) veekihte avavad kaevud.
2012. aastal rajati piirkonda Estonia kaevanduse strekid (tuulutus-, veostrekk jm) ning kõik neli
seirekaevu jäid strekikäikude vahelisse tervikusse (joonis 4). Seirekaevude grupist 14 km põhjapoole jääb
Ahtme ja 1 km lõunapoole Viivikonna rikketsoon. Skeem seirekaevu nr 4019 puurimisandmetel
põhinevast konstruktsioonist ja läbilõikest on esitatud joonisel 5.
12
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Joonis 5. Seirekaevu nr 4019 konstruktsiooni ja läbilõike skeem
Riiklikusse põhjaveetaseme seiresse kuulub kaev nr 4019 alates 1983. aastast ja Keskkonnaseire andmete
kogumise ja avalikustamise infosüsteemi (KESE) andmete kohaselt on seirekaevus nr 4019 jälgitud vee
keemilise koostise muutumist alates 2004. aastast. Seirekaevu nr 4019 vesi on olnud suhteliselt mage –
aastatel 2004–2007 mineraalsusega 0,13–0,16 g/l. Alates 2008. aastast on vee mineraalsus suurenenud
(0,36–0,55 g/l) ning vesi on HCO3-Cl-Na-Mg tüübist muutunud selgelt HCO3-Cl-Na tüüpi veeks.
Lahustunud ioonide ajaline variatsioon seirekaevus nr 4019 on esitatud joonisel 6.
Rajamisaegne põhjavee survetase seirekaevus nr 4019 oli absoluutkõrgusel 35,4 m, kuid see on kaevu
rajamisest alates pidevalt langenud (joonised 1 ja 6). Viimase 20 aasta jooksul on põhjavee survetase
alanenud 26 m. Intensiivseim alanemine (16 m) on aastate vahemikus 2007–2013, alanedes 2012. aastal
koguni 6,5 m. Pärast 2012. aasta survetaseme alanemist on seirekaevu põhjavee survetase püsinud
stabiilsem kuid siiski jätkub alanemine.
13
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Joonis 6. Põhjaveetaseme ja vee keemilise koostise muutused seirekaevudes nr 4016, 4017 ja 4019
14
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
3. Metoodika
Seirekaevu nr 4019 ja teiste uuringus käsitletud seirekaevude põhjavee kvaliteedi iseloomustamiseks on
kasutatud Keskkonnaseire andmete kogumise ja avalikustamise infosüsteemi (KESE) andmeid ning
käesoleva töö raames kogutud veeproovide tulemusi. Seirekaevude pikaajaline põhjavee survetaseme
andmestik on kokku pandud KESE ja EGT andmebaasidest. Tarbekaevude andmestik on kokku kogutud
EGT andmebaasist ja Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt hallatavast Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS
andmekogu, VEKA veebileht). Lisaks saadi täiendavaid veeproovide analüüside tulemusi ja põhjavee
survetaseme andmeid kirjavahetuses Keskkonnaametiga ja TTÜ Geoloogia instituudi andmebaasist
(Vaikmäe jt., 2020). Uuringus kasutatav veevõtu informatsioon pärineb EGT andmebaasist ja viimaste
aastate andmed on EGTle edastatud tabelkujul KAURi poolt.
Joonis 7. Uuringus kasutatud puurkaevude asukohad
Uuringu läbiviimiseks valiti lisaks kaevule nr 4019 veel kuus O-Cm veekihti avavat tarbekaevu veeproovide
võtmiseks (joonis 7, tabel 1). Nende kaevude valikul lähtuti printsiipidest – peab olema tagatud O-Cm
veekihist võetavate veeproovide esinduslik ruumiline katvus ja valitud kaevud ei tohi asuda väga kaugel
seirekaevust nr 4019. Eeltoodust lähtuvalt moodustus uuringu käigus põhja-lõuna suunaline O-Cm
veekihti avavate kaevude lõik (seirekaevust nr 4019 kuni 7 km põhja ja kuni 6 km lõuna suunas).
15
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Seirekaevule lähima ida-lääne suunalise valiku sai teha umbes 10 km kaugusel idas – Kuremäe küla
puurkaev nr 15172. Tulenevalt suurest kaevudevahelisest vahemaast ida-lääne suunalist kaevude lõiku
ei moodustatud. Uuringus kasutati lisaks veel kolme O-Cm veekihti avava tarbekaevu (nr 20871, 5967 ja
5968) survetaseme, keemia ja veevõtu andmestikku (joonis 7, tabel 1). Parema taustaandmestiku
saamiseks kasutati käesolevas uuringus lisaks veel nii Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kui ka O-Cm veekihi
keemilist ja isotoopandmestikku, mida koguti erinevate LIFE IP CleanEST projekti uuringute käigus 2019.
aastal Ida-Viru maakonna territooriumilt (joonis 8, lisa 4).
Tabel 1. Uuringus kasutatud O-Cm veekihti avavad seire- ja tarbekaevud. Tärniga tähistatud kaevudest on kasutatud
ainult varasemaid andmeid, teistest võeti uuringu käigus uued veeproovid.
filtri algus filtri lõpp
Kat. nr KKR kood Puurkaevu aadress L-EST_X L-EST_Y
m maapinnast
2751 PRK0002751 Mäetaguse alevik, Tamme tn 7A 6569538 688369 104,0 130,0
3171 PRK0003171 Varesmetsa küla, Pumbajaama 6557764 694635 115,5 139,0
4019 PRK0004019 Sõrumäe küla., Ülase kinnistu 6563459 692176 110,4 125,4
5967* PRK0005967 Estonia kaevandus PK nr 3 6567338 693718 106,4 123
5968* PRK0005968 Estonia kaevandus PK nr 4 6566898 693815 105,8 125
15172 PRK0015172 Kuremäe küla, Pumba kinnistu 6567257 702293 113,0 121,0
20871* PRK0020871 Väike-Pungerja küla, Muruoja kinnistu 6565534 691390 107,7 120,7
20961 PRK0020961 Uhe küla, Möldri kinnistu 6567778 690859 106,6 119,9
53056 PRK0053056 Sõrumäe küla, Iisaku metskond 201 6563094 691391 105,2 126,6
54422 PRK0054422 Jõuga küla, Iisaku metskond 197 6560747 692031 112,0 126,0
Enne veeproovide võtmist teostati kaevude (v.a tarbekaevud) läbi pumpamine ja fikseeriti põhjavee
survetase kui see oli võimalik. Seirekaevu nr 4019 pumpamise kestus oli 2 tundi ja 45 minutit
tootlikkusega 5,8 l/minutis. Kogutud veeproovidest määrati Ca2+, Mg2+, K+, Na+, HCO3−, Cl−, SO42−, F−, Feüld,
Fe2+, NO3−, NO2−, NH4+, Mn2+, vaba CO2, SiO2 sisaldused, PHT (permanganaatne hapnikutarve), üldkaredus,
kuivjääk, värvus, läbipaistvus, hägusus ja lõhnaläve indeks (üldanalüüs; lisa 4). Põhjavee üldanalüüsid
tehti Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ laboris. Väliparameetrid – vee elektrijuhtivus, pH, hapniku
sisaldus ja temperatuur, mõõdeti EGT multimeetriga WTW Multi 3630. Põhjavee isotoopsuhted, δ2H ja
δ18O, määrati Picarro analüsaatoriga Läti Ülikooli Geoloogiliste protsesside uurimis- ja
modelleerimiskeskuses. Aruandes esitatud kaartide loomisel on kasutatud Maa-ameti WMS
kaarditeenust ning Enefit Kaevandused AS saadud Estonia kaevanduse strekkide asukohti.
16
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Joonis 8. Täiendavalt uuringus kasutatud Lasnamäe-Kunda ja O-Cm veekihte avavate puurkaevude asukohad
Seirekaevus nr 4019 viidi läbi geofüüsikalised uuringud Robertson-Geo poolt toodetud sondidega, et
hinnata kaevu tehnilist seisukorda ning sobivust seirekaevuna. Kõik geofüüsikaliste mõõtmiste andmed
on salvestatud Roberson-Geo tarkvaraga WinLogger, OPTV, HiRAT ning andmete töötlemisel ja jooniste
koostamisel on kasutatud tarkvara WellCAD 5.3. Geofüüsikalisteks uuringuteks kasutati: optilist kaamerat
(optical televiwer), akustilist kaamerat ehk kajalokatsiooni (acustic televiwer), seismoakustilist sondi (full
waveform sonic), kavernomeetria sondi, loodusliku gammakiirguse sondi, kivimi tihedus sondi,
veetemperatuuri ja -elektrijuhtivuse sondi ning voolukiiruse mõõtjat (tiivikut). Kõik geofüüsikaliste
sondidega saadud mõõtmistulemused on aruandes esitatud manteltoru suudme suhtes v.a geoloogiline
ja hüdrogeoloogiline stratigraafia.
Optiline kaamera – salvestab värvilise kõrgresolutsioonilise orienteeritud 360° panoraampildi puurkaevu
siseküljest.
Akustiline kaamera – tööpõhimõttelt on tegemist kajalokatsiooniga. Sond saadab välja 360° ulatuses
0,5–1,5 MHz ultrahelisignaali ning seejärel mõõdab tagasipeegeldunud signaali amplituudi ja aega.
Pehme pind (nt liiv) annab vastuvõtjale nõrga signaali (heledam värvus), sest suur osa signaali energiast
hajub ning tagasi peegeldub vaid murdosa laine energiast. Samas tugev monoliitne pind (nt vähelõheline
lubjakivi ja manteltoru) annab selge peegelduse (tume värvus). Signaali peegeldusest tekib kujutis
17
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
puurkaevu sisepinna tekstuurist ja lõhedest. Sond töötab ainult vees, kuna ultrahelisignaal sumbub
kiiresti gaasilises keskkonnas (atmosfääris).
Seismoakustiline sondeerimine (Full Waveform Sonic, FWS) – puuraugus mõõdetakse 20 kHz
sagedusega helilaine (piesoakustilise resonaatori) peegeldust. Sondiga on võimalik hinnata
manteltorudetaguse tsementatsiooni kvaliteeti (CBL – Cement Bond Log). Peegeldunud helilaine suur
amplituut ja ühtlaselt tihe lainemuster viitab osalisele või puuduvale tsementatisoonile manteltoru taga
(joonis 9). Võimalik on eristada ka olukorda, kus tsement kinnitub küll manteltoru külge aga pole kivimiga
seotud. Väiksem amplituut ning muutuv ja hajusam laine muster viitab heale manteltorutagusele
tsementeeritusele.
Joonis 9. Tsementatsiooni logi interpretatsiooni näited. Tulbad vasakult paremale – gammakiirgus, manteltoru
ühendused, laineleviku amplituudi ja esimese saabuva P-laine aja alusel arvutatud amplituud (mV) ja lainete leviku
amplituut (VDL - variable density log). (Patterson jt., 2007)
18
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Kavernomeeter – mõõdab kolme sensoriga puuraugu diameetri muutust, mis võimaldab kontrollida
puurkaevu manteltoru korrasolekut. Puurkaevu avatud osas võimaldab sond fikseerida lõhesid ja kaverne
ning nende sügavust.
Kivimite gammakiirguse detektor – võimaldab jälgida litoloogilist muutlikust puurkaevu ümbriskivimis.
Suurema savi sisaldusega kivimid annavad üldjuhul kõrgema gammakiirguse signaali kui lubja-ja liivakivid.
Tiheduse mõõtmine (gamma-gamma meetod) – radioaktiivsest kiirgusallikast tulenev gammakiirgus
ergastab kivimid puurkaevu seinast u 15 cm raadiuses. Kaks vastuvõtjat (LSD kaugemalt ja HRD lähemalt)
mõõdavad radioaktiivsest kiirgusallikast pärineva gammakiirguse tagasi peegeldumist kivimite pinnalt.
Mida tihedam on kivim, seda tugevam on tagasi peegeldunud gammakiirguse signaal, põhjustatuna
Comptoni efektist. Mõõtmised võimaldavad eristada kivimikihtide piire ning hinnata manteltoru tagust
tsementatsiooni.
Vee temperatuuri ja elektrijuhtivuse mõõtmine registreerib nimetatud näitajate väärtuste muutused
kogu puurkaevu veesamba ulatuses. Manteltorus tehtud mõõtmiste puhul on tavaliselt väärtused
stabiilsed. Kui esineb katkiseid kohti, kus puurkaevu voolab teise veekihi vesi, on see selgelt eristatav
kõveras tekkiva muutuse põhjal ehk gradiendist. Esimest mõõtmist (staatilises veesambas) võrreldakse
pärast pumpamist tehtud mõõtmisega ning analüüsitakse muutuse põhjuseid.
Voolukiiruse mõõtmised võimaldavad määrata puurkaevu telgmist vee liikuvust, mille kaudu saab
hinnata, kust toimub vee sissevool puurkaevu. Voolukiiruse mõõtmised seirekaevus nr 4019 viidi läbi
olukorras, kus pump paiknes puurkaevus 52,5 m sügavusel ning väljapumbatava vee vooluhulk oli 0,3 l/s
(dünaamilises režiimis). Kaevusisesed voolukiiruse mõõtmised tehti manteltoru ühenduskohtades
kaheksal sügavusel (56,0 m; 61,5 m; 68,4 m; 74,4 m; 83,7 m; 93,6 m; 102,4 m; 111,3 m) ning kaevu avatud
osa (filtri) alguses, sügavusel 112,2 m.
Mõõtmistega tuvastati kaevu sügavus ja täpsustusid puurkaevu puurimisaegsed andmed.
19
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
4. Tulemused
Käesoleva uuringu raames võetud veeproovide keemiliste analüüside tulemused on esitatud tabelis 2.
Nii vee keemiline kui isotoopkoostis on seirekaevus nr 4019 sarnased lähikonna O-Cm puurkaevude
vee koostisele (joonis 10) ning puudub keemiline sarnasus Lasnamäe-Kunda, Keila-Kukruse ja Nabala-
Rakvere veekihtidega (joonised 6 ja 11). Samas on nii seirekaevu nr 4019 kui ka teiste ümbruskonna
O-Cm kaevude vee Cl- sisaldused märksa kõrgemad kui O-Cm veekihile tavapärane (joonis 12). Hapniku
isotoopkoostis on enam kui 3 promilli võrra negatiivsem Lasnamäe-Kunda veekihi põhjaveest
(joonis 13; lisa 4) ja enam kui 6 ‰ negatiivsem aktiivse veevahetustsooni (Nabala-Rakvere ja Keila-
Kukruse veekihid) põhjaveest (Raidla jt., 2016). Samas, Ahtme ja Viivikonna rikkevöönditel levib
Lasnamäe-Kunda veekihis põhjavesi, mille keemiline ja isotoopkoostis on väga sarnane piirkonna
O-Cm põhjaveele (joonised 12 ja 13; lisa 4).
Joonis 10. Seirekaevu nr 4019 lähiümbruse (raadius 6 km) Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti avavate
puurkaevude vee Ca2+, Mg2+, K+, Na+, HCO3−, Cl− ja SO42− sisaldused
Geofüüsikalised mõõtmised seirekaevus nr 4019 viidi läbi 10. veebruar ja 19. märts 2019 ning
tulemused on esitatud lisades 1, 2 ja 3. Kaevu puurimisaegne sügavus oli 125,4 meetrit, mis on
käesoleva uuringu ajaks vähenenud 5 m võrra. Geofüüsikaliste sondidega mõõtes saadi kaevu uueks
sügavuseks 121,0 m manteltoru otsast ehk 120,4 m maapinnast.
Lisas 1 on esitatud seirekaevu nr 4019 geoloogiline läbilõige, mille rekonstrueerimisel on lähtutud
kaevus mõõdetud kivimite gammakiirguse ja tiheduse tasemest. Lisaks on geoloogilise tulba
koostamisel kasutatud puurimiseaegseid andmeid (VEKA veebileht, 2020), seirekaevu nr 4019
lähedusse 1966. a rajatud struktuurpuuraugu 1S andmeid (Filatova, A. ja Domanova, N., 1966) ja Maa-
ameti puursüdamike andmebaasi (Maa-amet, 2020).
20
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Tabel 2. Põhjavee keemiline- ja isotoopkoostis seirekaevu nr 4019 lähiümbruse Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi puurkaevudes 2019. aastal
Lah.
Kat. Temp. SPC δ18O δ2H Ca2+ Mg2+ Na+ K+ NH4+ Feüld Cl- HCO3- SO42- NO3- F- SiO2 Mn
Kuupäev pH O2
nr
ºC µS/cm mg/l ‰ VSMOW mg/l µg/l
15172 04.09. 9,4 8,11 444 0,016 -14,0 -101,6 23 14 74 5,7 0,097 0,23 5,1 320 0 0,37 0,69 7,1 17
4019 11.09. 9,9 8,1 669 0,11 -18,4 -136,6 11 6,3 150 4,5 0,133 3,9 96 250 17 0,10 0,67 6,6 51
54422 12.09. 8,4 8,39 558 0,024 -19,1 -140,6 13 6,3 130 5,1 0,141 0,46 69 244 18 0 0,58 6,0 11
2751 12.09. 9 8,03 575 0,1 -16,4 -120,7 26 10 120 6,7 0,153 0,15 45 320 16 0,21 0,53 5,9 20
53056 12.09. 8,1 8,41 638 0,024 -18,6 -137,8 16 7,8 140 5,9 0,141 0,36 92 235 16 0 0,58 6,6 11
3171 12.09. 8,5 8,56 537 0,016 -18,8 -139,8 8 4,1 140 4 0,181 0,19 59 246 17 0 0,65 6,9 10
20961 12.09. 8,7 8,04 610 0,017 -18,2 -135,1 22 12 120 7 0,173 0,26 71 261 18 0,09 0,61 6,6 13
Piirsisaldus* 6,5-9,5 2500 200 0,5 0,20 250 250 50 1,5 50
Läviväärtus** 100
*Sotsiaalministri määrus 61; **Keskkonnaministri määrus 48
21
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Joonis 11. Piper diagramm seirekaevu nr 4019 vee keemilise koostise muutlikkusest aastatel 2004–2019 võrreldes
teiste veekihtide ja Estonia kaevanduse ning Anne veehaarde vee keemilise koostisega
Geoloogilised kihistud ja kihid koondati hüdrogeoloogilisteks üksusteks lähtudes Jõeleht ja Polikarpus
2018. a „Hüdrogeoloogiline modelleerimine“ aruandes esitatud tabelist 1 (Jõeleht, A., Polikarpus, M.,
2018). Seirekaevu nr 4019 konstruktsioon on koostatud tuginedes VEKA-s esitatud andmetele ning
täiendatud vastavalt kavernomeetria sondi, akustilise ja optilise kaamera mõõtmistele. Täpsustunud
geoloogiliste kihtide piirid, manteltorude ühenduskohtade sügavused ja üleminek kaevu avatud osale
(filtri sügavus) on välja toodud lisas 1.
Kavernomeetriliste mõõtmistega tuvastati manteltorude sisemised diameetrid, torude ühenduskohad ja
kaks anomaalset, keskmisest eristuvat, väiksema diameetriga kohta sügavusel 47,2 m ja vahemikus 86,2–
86,7 m (lisa 1). Manteltoru sisemise keskmise diameetriga 99,85 mm (minimaalne 96,21 mm ja
maksimaalne 100,88 mm) ulatub 0,58 m üle maapinna ning kuni 111,5 m sügavusele. Seirekaevu nr 4019
filtriga (perforeeritud metalltoru) osa asub sügavusvahemikus 111,5–121,0 m ja selle sisemine diameeter
on keskmiselt 80,98 mm (minimaalne 78,85 mm ja maksimaalne 81,58 mm).
22
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Joonis 12. Cl- sisaldused Ordoviitsiumi-Kambriumi (suured punktid) ja Lasnamäe-Kunda (väiksed punktid)
veekihtides
Joonis 13. δ18O väärtused Ordoviitsiumi-Kambriumi (suured punktid) ja Lasnamäe-Kunda (väiksed punktid)
veekihtides
23
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Lisas 2 on esitatud seirekaevus nr 4019 tehtud voolukiiruse mõõtmised enne (nn staatiline veesammas)
ja pärast pumpamist (nn dünaamiline veesammas) koos mõõdetud põhjavee temperatuuri ja
elektrijuhtivusega. Seirekaevu nr 4019 staatilises veesambas oli põhjavee temperatuur vahemikus 7,0–
8,1 °C ja elektrijuhtivus 25°C juures 771,3–784,6 µS/cm. Veesamba, v.a ülemised 4 m, suurim
temperatuuri gradient oli sügavusvahemikus 63–74 m (joonis 14), mis on ilmselt seotud kaevandusest
tuleneva mõjuga. Nimetatud vahemikust sügavamal toimub stabiilne temperatuuri tõus kuni 8,1 ºC.
Elektrijuhtivus staatilises veesambas kasvas ühtlaselt sügavuse suurenedes. Kuigi seirekaevus nr 4019
tuvastati põhjavee temperatuuri ja elektrijuhtivuse muutlikkus, puudus seisvale (staatilisele) veesambale
omane selgepiiriline stratifikatsioon. Pärast pumpamist (n-ö dünaamiline veesammas) suurenes
elektrijuhtivus ebaühtlaselt. Elektrijuhtivuse 25 ºC alusel eristusid selgelt sügavus 52,5 m (pumba
asukoht) ning sügavusvahemikud 62,2–65 m ja 102,5–104 m, kust ilmselt toimus vee liikumine puurkaevu
(joonis 14).
Joonis 14. Seirekaevu nr 4019 põhjavee elektrijuhtivuse, temperatuuri ja voolukiiruse muutlikkus nii staatilises kui
dünaamilises režiimis
Seirekaevus nr 4019 läbi viidud voolukiiruse mõõtmised ei tuvastanud staatilises veesambas põhjavee
liikumist. Dünaamilises režiimis (seirekaevust vett välja pumbates) tehtud voolukiiruse mõõtmised andsid
keskmiseks voolukiiruseks manteltorus 0,55 m/s. Olulised voolukiiruse muutused registreeriti
sügavusvahemikes 56 kuni 61,5 m (voolukiirused vastavalt 0,33 m/s ja 0,61 m/s) ja 68,4–74,4 m
(voolukiirused vastavalt 0,3 m/s ja 0,53 m/s; joonis 14). Voolukiiruse varieerumise põhjuseks on ilmselt
24
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
nii vertikaal- kui horisontaalsuunalise vee liikumise olemasolu neis vahemikes. Horisontaalsuunalise
liikumise põhjuseks saavad olla lekked kaevu manteltorus. Sügavusvahemikus 83,7–111,3 m registreeriti
märksa ühtlasemad voolukiirused (0,65–0,72 m/s), mis viitab vaid vee vertikaalsuunalise liikumise
toimumisele. Kõige madalam voolukiirus (0,23 m/s) registreeriti puurkaevu avatud osa alguses (sügavusel
112,2 m).
Visuaalselt nähtavaid kahjustusi (auke) seirekaevu nr 4019 manteltorus optilise kaameraga ei tuvastatud.
Siiski viitavad akustilised uuringud seirekaevu ebarahuldavale tehnilisele seisukorrale. Manteltoru
sisepind on akustilise kaamera mõõtmiste põhjal kohati väga korrodeerunud (sügavusvahemikes 48,8–
50,7 m; 57,0–57,1 m; 59,2–60,5 m; 102,2–110,7; lisa 3) ning metalltoru seina paksus on vähenenud kuni
50 %. Seismoakustilise sondeerimisega tuvastati manteltoru tagune tühimik sügavusvahemikus 48,8–
50,5 m, kus tsement on ilmselt tugevasti toru ümber, aga puudub kontakt ümbritseva kivimiga. Arvutatud
peegeldunud signaali amplituudi ja laine leviku amplituudi mustri graafiku põhjal võib järeldada, et
seirekaevu nr 4019 manteltoru tagune tsementatsioon pole veesamba ulatuses terviklik, kuna
peegeldunud signaali amplituudi väärtused on suured. Väiksemad signaali amplituudid vastavad
manteltorude ühenduskohtadele (lisa 3). Kivimi tiheduse mõõtmised näitasid puudulikku tsementatsooni
või kaevu manteltoru ümbritsevates kivimites suuremaid tühimikke sügavusvahemikes 16,5–18,5 m, 21–
24 m, 31 m ja 41,5 m (lisa 1). Viimati nimetatud vahemikud jäid kõrgemale seirekaevu praegusest
survetasemest. Erinevate geofüüsikaliste meetoditega tuvastatud anomaaliate esinemised on koondatud
tabelisse 3.
Tabel 3. Geofüüsikaliste mõõtmiste käigus tuvastatud anomaaliate esinemise sügavusvahemikud (m).
Akustiline Seismo- Temperatuur Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus
Tihedus Voolukiirus
kaamera akustika (Stat) 25°C (Stat) 25°C (Dünam)
16,5–18,5
21,0–24,0
31,0
41,5
48,8–50,7 48,8-50,5
57,0–57,1
59,2–60,5 56,0–61,5
51,5–111,5 62,2–65,0
63,0–74,0
68,4–74,4 69,0–74,5
102,2–110,7 100,0–105,0 99,0–108,5 102,5–104
25
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
5. Analüüs
Seirekaevus nr 4019 tehtud geofüüsikalised uuringud (tabel 3) näitasid mitmeid anomaaliaid
sügavusintervallides 48,8–50,7 m ja 56–61,5 m (Estonia kaevandusest kõrgemal, Kukruse kiht), 62–
74,5 m (kaevanduse juures ja all, Kukruse kiht, Uhaku veepide) ja 99–110,7 m (Alam-Ordoviitsiumi
veepide, O-Cm veekiht). Nimetatud vahemikes kas tuvastati vee temperatuuri ja elektrijuhtivuse
muutuseid või viitavad voolukiiruse mõõtmised põhjavee sissevoolule kaevu alumises osas ja väljavoolule
kaevu ülemises osas. Kõrvalekallete põhjuseks võivad olla manteltoru liitekohtade lekked sügavustel
50,5 m, 61,6 m, 68,55 m ja 102,1 m (lisa 1). Liitekoht sügavusel 102,1 m jääb O-Cm veekihti ning ei oma
seetõttu olulist mõju seirekaevu tehnilisele seisukorrale. Kuna vee liikumist staatilises veesambas ei
täheldatud, siis lekete ulatus ei ole suur. Samas on see liikumine piisav, et rikkuda tüüpilise
stratifikatsiooni kujunemist seisvas veesambas. Akustilise kaamera mõõtmised näitavad mitmeid
manteltoru korrodeerunud kohti (arvutuste põhjal metallikuluga kuni 50%). Seismoakustilised
mõõtmised viitavad ulatuslikule torutaguse tsementatsiooni puudulikkusele. Mõõtmistulemustele
toetudes võib järeldada, et seirekaev nr 4019 ei ole tehniliselt korras.
Võrreldes seirekaevu nr 4019 vee keemilist koostist samasse seirekaevude gruppi jäävate Nabala-Rakvere
(4016) ja Keila-Kukruse (4017) veekihte avavate seirekaevude põhjavee keemilise koostisega (joonised 6
ja 11) võib järeldada, et seirekaevu nr 4019 ei toimu ega ole toimunud läbi manteltoru lekkekohtade
võõrvee sissevoolu. Ka seirekaevu vee keemilise ja isotoopkoostise sarnasus lähikonna O-Cm veekihti
avavate kaevudega (joonised 10, 12, 13) toetab eelnevat järeldust.
Joonis 15. Uuringuala kaevude põhjavee survetasemed ja veevõtu andmed
26
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
O-Cm põhjaveekihi survetase on uuringu piirkonnas varieeruv, olles mõjutatud inimtegevusest, mis on
Mäetaguse aleviku ja Estonia kaevanduse piirkonnas tekitanud O-Cm veekihti lokaalsed survetaseme
alanduslehtrid. Kuni 2012. aastani on põhjavee survetase seirekaevus nr 4019 jälginud suurest veevõtust
mõjutatud puurkaevude survetaseme alanduste kujunemist (2751, 5967 ja 5968), kuid jäänud kõrgemaks
ümbruskonna tarbekaevude survetasemetest (joonis 15). Vaid puurkaevudes nr 3171 ja 15172, mis
paiknevad seirekaevust nr 4019 kaugemal (joonis 7), on põhjavee survetase kõrgem. 2012. aastal toimus
Estonia kaevanduse lõunapoolse laienemise käigus strekkide rajamine seirekaevu nr 4019 vahetusse
lähedusse, millega kaasnes põhjaveetasemete langus nii seirekaevus nr 4019 kui ka Keila-Kukruse
seirekaevus nr 4017 ja Nabala-Rakvere seirekaevus nr 4016 (joonis 16). 2015. ja 2016. aastal lähikonda
rajatud O-Cm puurkaevude (vastavalt nr 53056 ja 54422) survetasemed olid aga kõrgemad kui
seirekaevus nr 4019 (joonised 15 ja 17). Seirekaevu nr 4019 põhjavee survetaseme järsu alanemise
põhjuseks 2012. a on ilmselt leke kuivendatavasse Keila-Kukruse veekihti ja/või Uhaku veepidemesse
(joonis 17). Vigastuste põhjustajaks võib olla kaevule liiga lähedal läbi viidud lõhketööd (streki kaugus
puurkaevust on umbes 10 m), mis on deformeerinud juba niigi avariilises olukorras puurkaevu
manteltoru.
Joonis 16. Sõrumäe küla seirekaevu gruppide veetaseme muutused
Seirekaevust nr 4019 1 km edelasse asub seni kaevandustegevusest eemal paiknenud seirekaevude
grupp, kus on esindatud ka Lasnamäe-Kunda veekihti avav seirekaev nr 3198, mille põhjavee survetase
on alanenud samas rütmis seirekaevu nr 4019 survetasemega kuni 2012. aastani (joonis 16). See viitab
nende põhjaveekihtide hüdrodünaamilisele seotusele. Samas, enam kui 8 m survetaseme langusele
2018. aastal seirekaevus nr 3198 olulist survetaseme langust seirekaevus nr 4019 ei järgnenud. Järsu
27
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
survetaseme languse täpne põhjus seirekaevus nr 3198 pole teada, kuid see võib olla seotud Estonia
kaevanduse laienemisega.
Joonis 17. Hüdrogeoloogilise olukorra kontseptuaalne mudel seirekaevu nr 4019 piirkonnas. (A) olukord, enne
Estonia kaevanduse laienemist seirekaevuni. (B) olukord, pärast streki rajamist 2012. aastal
Kuigi kaevanduse veeärastusse sattuv põhjavesi pärineb Keila-Kukruse veekihist saab see täiendavat
toidet pinnaseveest ja sademetest, mis aitab säilitada veekihi survetaset. Seevastu Lasnamäe-Kunda
28
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
veekiht on ülemisest aktiivsest veevahetustsoonist hästi isoleeritud. Sellele viitab sademetest oluliselt
negatiivsemate δ18O (sademetes -10 kuni -12,5 ‰) väärtustega põhjavee esinemine ka Estonia
kaevandusest põhjapool, kus Lasnamäe-Kunda veekiht on maapinna lähedasem (joonis 13). Seetõttu on
Lasnamäe-Kunda veekihi survetase märksa tundlikum veeärastuse suhtes kui Keila-Kukruse
põhjaveekihis ning kaevanduste dreeniv mõju ulatub ka Lasnamäe-Kunda veekihti. Lasnamäe-Kunda ja
O-Cm seirekaevude survetasemete sarnane käitumine kuni aastani 2012 annab alust arvata, et see mõju
ulatub ka O-Cm veekihti. O-Cm survetasemele avaldab mõju seega veevõtt O-Cm veekihist ja
kaevandustegevusega Ordoviitsiumi põhjaveekihtide kuivendamine, mis vähendab O-Cm veekihi
toitumist. Ka O-Cm ja Lasnamäe-Kunda põhjavete keemilise ja isotoopandmestiku kohatine sarnasus
eeskätt Ahtme murranguvööndite piirkonnas (joonised 12 ja 13) annab alust arvata, et läbi tektooniliste
rikete võib toimuda O-Cm põhjavee infiltreerumine Lasnamäe-Kunda põhjaveekihti (joonis 17).
Mõningane O-Cm põhjavee sissevool võib toimuda ka läbi Ordoviitsiumi veepideme, mis on piirkonnas
vaid 2–5 m paks ning ei oma väga head isolatsioonivõimet. Kas ja kui ulatuslikult toimub vertikaalne
veevahetus mööda Viivikonna rikkevööndit jääb hetke andmestiku põhjal ebaselgeks.
Seirekaevu nr 4019 sooldumine alates 2008. aastast ei ole üheselt interpreteeritav. Suurenenud on
eelkõige HCO3-, Na+ ja Cl- sisaldused (joonis 6). Viimased kaks jäävad siiski väiksemaks joogivee
piirsisaldusest, vastavalt 200 ja 250 mg/l (Sotsiaalministri määrus 61). Kõik kolm iooni on üldiselt
iseloomulikud O-Cm põhjaveele (Marandi jt., 2019) ja kahe viimase sisaldused suurenevad lõuna suunas,
eriti just O-Cm Tartu põhjaveekogumis Ida-Eesti vesikonnas. Siiski on tegemist vaid seirekaevule nr 4019
omase trendiga ning 2019. aastal võetud veeproovi keemiline koostis on sarnane teistele ümbruskonna
O-Cm kaevude keemilisele koostisele (joonis 10). Võimalik, et aastatel 2004–2008 ei ole kaevu enne
proovi võtmist korralikult läbi pumbatud ning proovid pärinevad veesamba ülemisest osast, kus vesi oli
märksa magedam. Samas tuleb märkida, et seirekaevu nr 4019 lähiümbruse kaevude vee Cl- sisaldused
on mitu korda kõrgemad kui piirkonna O-Cm veekihi põhjaveele iseloomulik. Eesti Ordoviitsiumi ega
Kambriumi kivimites ei ole tead selliseid Cl- allikaid (mineraale nagu näiteks haliit), mis võiks tõsta Cl-
sisaldusi mitmekordselt kohalikus põhjavees. Kuigi lamavas Voronka veekihis levib sarnane kloriidirikas
põhjavesi (joonis 11), ei saa sealne põhjavesi olla kõrgendatud Cl- sisalduste põhjustajaks O-Cm veekihis,
sest põhjavee tase O-Cm veekihis on kõrgem kui Cm-V veekihis ning võimalik oleks vaid põhjavee vool
ülevalt alla. Pealegi eraldab O-Cm ja Voronka veekihte Lontova veepide, mille paksus antud piirkonnas
on umbes 70 m ja mis on väga hea isolatsioonivõimega. Jääb oletuslik võimalus, et soolasema vee
sissetung toimub edelasuunast mööda Viivikonna rikkevööndit. Kohalik veevarustus vahetult seirekaevu
nr 4019 lähiümbruses võtab vett üsna mõõdukalt, kuid seirekaevust kirdepoole jäävas Estonia
kaevanduse veehaardes ja põhjapoole jäävas Mäetaguse alevikus on O-Cm veevõtt oluliselt suurem
(joonised 6 ja 15). Võimalik, et nende piirkondade veehaarete veevõtt koos kaevandustegevusega on
29
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
tekitanud piirkondliku survetaseme alanduslehtri, mis põhjustab lõunapoolse soolasema vee sissetungi
piirkonda mööda Viivikonna rikkevööndit.
30
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
6. Soovitused
Arvata seirekaev nr 4019 riiklikust põhjaveekogumite seirest välja, kuna kaev ei ole tehniliselt
korras. Geofüüsikaliste mõõtmistega tuvastati manteltoru lekked, väljavool puurkaevust,
manteltoru osaline korrodeerumine, torutaguse tsementatsiooni puudulikkus.
Tampoonida seirekaev nr 4019 kuna kaevust toimub põhjavee väljavool. Keila-Kukruse
põhjaveekihi veetaseme tõustes (kaevandustegevuse lakkamine) võib toimuda sealse põhjavee
tungimine O-Cm veekihti. Erinevate veekihtide vee segunemist peab vältima. Kuna O-Cm veekiht
on kohaliku veevarustuse allikaks, siis igasugune risk tarbeveevarule peab olema minimeeritud.
Võimalikud seirekaevude asendused:
o Alternatiiv I – Rajada samasse seirekaevude gruppi lammutatava seirekaevu nr 4019
asemele uus O-Cm veekihi kaev.
o Alternatiiv II– Rajada uus O-Cm kaev seirekaevu nr 3198 juurde. Seal oleks olemas lisaks
O-Cm kaevule kõik kolm lasuvat Ordoviitsiumi veekihtide kaevu. Eelnevalt tuleks
veenduda, et kõik Ordoviitsiumi kaevud on terved ja sobivad seireks.
o Alternatiiv III – Piirkondliku veerežiimi adekvaatsemaks jälgimiseks soovitame rajada
uued seiregrupid väljaspoole kaevandustegevuse piirkonda, nii põhja kui lõuna poole
Viivikonna rikkevööndit. Seiregruppi kuuluksid Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse,
Lasnamäe-Kunda, O-Cm ja Cm-V Voronka veekihi kaevud.
Parimaks lahenduseks hindame III alternatiivi kuna nii jäävad seirekaevud väljapoole Estonia
mäeeraldist ja ei oleks mõjutatud vahetust kaevandustegevusest.
Edasistel maa-aluste rajatiste projekteerimistel tuleks arvestada, et piirkonna põhjaveekihid
võivad omada Ahtme ja Viivikonna rikete kaudu hüdrodünaamilist ühendust ning sõltuvalt
põhjaveekihtide survetasemete erinevusest võib toimuda ühe põhjaveekihi vee levimine teise
põhjaveekihti.
Soovitame seirekaevudele, mis läbivad kaevandussügavust, kaevandatavatel aladel kehtestada
kaitsetsoon vältimaks kaevude kahjustamist lõhkamistööde käigus. Kaitsetsooni võimaliku
ulatuse määratlemisel küsida arvamust lõhketööde eksperdilt.
Kuna seirekaevus nr 4019 on täheldatud Na+ ja Cl- tõusu, siis tuleks jälgida, kas nimetatud
näitajate sisaldused Sõrumäe piirkonnas jätkuvalt suurenevad või on stabiliseerunud. Na+ ja Cl-
sisalduste tõusu jätkumisel soovitame viia läbi detailsem uuring seirekaevu nr 4019 piirkonnas
kõrgendatud kloriidi sisalduste põhjuste selgitamiseks. Uuringusse peaks olema kaastaud lisaks
keemilise analüüsi meetodite ka isotoopmeetodid (δ18O, δ2H, δ37Cl, δ81Br).
31
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Põhjavee keemilise seire käigus (sh ettevõtte omaseire) tuleb määrata alati kõik
põhikomponendid (Na+, K+, Mg2+, Ca2+, Cl−, SO42− ja HCO3−).
32
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Kokkuvõte
Tehniliselt on seirekaev nr 4019 mitterahuldavas seisukorras – manteltoru taga esinevad tühimikud
(põhjuseks puudulik tsementatisoon), manteltoru sisepind on kohati väga korrodeerunud ning
tuvastatud on manteltoru rikkekohad, kust toimub seirekaevust vee väljavool. Olulisemad vigastused
manteltorus asuvad Kukruse ja Uhaku kihtides. Kaevanduse veeärastus nimetatud kivimikihtidest
koosmõjus O-Cm veekihi alaneva survetasemega Estonia kaevanduse ja Mäetaguse aleviku piirkonnas
kontrollib survetaset seirekaevus nr 4019. Seirekaevu põhjavee segunemist ülemiste Ordoviitsiumi
veekihtide põhjaveega ei tuvastatud. Kuna seirekaevu manteltoru on katki ja toimub põhjavee väljavool
puurkaevust teistesse lasuvatesse veekihtidesse, tuleks katkine seirekaev lammutada. Uuringu käigus
kogunenud andmestik viitab hüdrogeoloogilisele ühendusele O-Cm ja Lasnamäe-Kunda põhjaveekihtide
vahel läbi Ahtme rikkevööndi. Seirekaevus nr 4019 tuvastatud kõrgemad kloriidi sisaldused põhjavees on
iseloomulikud mitmetele lähikonna O-Cm põhjaveekihti avavale puurkaevule. Klooririkkamad kaevud
paiknevad enamasti Viivikonna rikkevööndi lõunaosas. Naatriumi ja kloriidi sisaldused on nimetatud
piirkonnas suuremad kui O-Cm IdaV põhjaveekogumile tavapärane, kuid ei ole nii kõrged, et ohustaks
põhjaveekogumi head seisundit. Sooldumise põhjus pole üheselt tuvastatav. Võimaliku kloriidi allikana
võib esile tuua kloriidirikkama O-Cm põhjavee liikumise põhjapool asuva lokaalse põhjavee survetaseme
alanduse suunas (Estonia kaevanduse ja Mäetaguse aleviku veehaarded) mööda Viivikonna rikkevööndit.
33
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Summary
This hydrogeological study has been conducted in accordance with the cooperation agreement no. 4-
6/50/3 concluded on 17 July 2019 between the Ministry of the Environment and the Geological Survey
of Estonia. This partnership agreement has been concluded in connection with the LIFE IP CleanEST
project (LIFE Grant Agreement no. LIFE17 IPE/EE/000007; 14 December 2018).
The water level in monitoring well cadastre no. 4019 (Ordovician-Cambrian Virumaa groundwater body
in the East-Estonian river basin, no. 5a) has decreased by 26 m during the last 20 years. In 2012, as much
as 6.5 m. Additionally, the water in the monitoring well has been enriched with sodium and chloride ions,
which has led to salinisation. The aim of the study was to find out whether these changes are specific
only to the observation well no. 4019 or do the changes described above reflect more extensive
processes. Linked to the above geophysical measurements were carried out in monitoring well no. 4019
to assess the technical condition of the well. Also water samples nearby the monitoring well from
boreholes of the Ordovician-Cambrian (O-Cm) aquifer were taken to analyze the chemical and isotopic
composition of groundwater to determine hydrogeochemical background levels.
The results of the survey revealed that technically the monitoring well is in insufficient condition, behind
the pipe are gaps (due to insufficient cementation), the inner surface of the pipe is partially very
corroded. Also leaks were identified in pipe from which the water flows out. The most significant
damages in the pipe are located in the area of Kukruse and Uhaku layers. Water discharge of the mine
from these rock layers in combination with the decreasing water level of the O-Cm aquifer in the area of
the Estonia mine as well as the small town of Mäetaguse monitor the water level in monitoring well no.
4019. Mixing of the groundwater of the monitoring well with the groundwater of the upper Ordovician
aquifers was not detected. As the pipe of the monitoring well is broken and the groundwater can flow
into other aquifers, the broken monitoring well should be demolished. The data collected during the
study refer to the hydrogeological connection between the O-Cm and Lasnamäe-Kunda groundwater
aquifers through the Ahtme fault zone. The salinisation of groundwater identified in monitoring well
no. 4019 is specific of several boreholes opening the O-Cm aquifer in the area. The wells with saline water
are mostly located in the southern part of the Viivikonna fault zone. Sodium and chloride concentrations
in this area are higher than normal for O-Cm Virumaa groundwater body in the East-Estonian river basin,
but are not so high as to jeopardize the good status of the groundwater body. The cause of salinisation
is not unambiguously identifiable. Possible sources of higher chloride content in the area can be caused
by the chloride-rich O-Cm groundwater moving towards the local groundwater level lowering in north
(water intakes of the Estonia mine and the small town of Mäetaguse) along the Viivikonna fault zone.
34
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Kasutatud kirjandus
Filatova, A., Domanova, N., 1966. Geoloogiline aruanne eeluuringust Eesti põlevkivimaardla Peipsiääre
väljal 1965.-1966.a EGF 2859. Sõrumäe 1S struktuurpuuraugu gamma logi ja kirjeldus.
Jõeleht, A., Polikarpus, M., 2018. Hüdrogeoloogiline modelleerimine. Aruandes: Virumaa maavarade
võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste
mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega. KIK projekt nr. 11808 aruanne. Tartu
Ülikool, Tartu.
Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 “Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord,
seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks
kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate
tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite
kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted”
Keskkonnaseire andmete kogumise ja avalikustamise infosüsteem (KESE)
https://kese.envir.ee/kese/welcome.action
Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite
piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite
koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.
Patterson, D., Hughes, B., Prensky, S., 2007. Acoustic Logging. Toim: Holstein, E.D. Petroleum Engineering
Handbook. Society of Petroleum Engineers.
https://petrowiki.spe.org/index.php?title=PEH:Acoustic_Logging§ion=0#/editor/0
Perens, R., Vallner, L., 1997. Water-bearing formation. Kogumikus: Geology and Mineral Resources of
Estonia (toimetajad) Raukas, A., Teedumäe, A. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 137–145.
Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja
põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. OÜ Eesti Geoloogiakeskus,
Tallinn.
Puursüdamike andmebaas. Maa-amet, 2020.
http://geoportaal.maaamet.ee/index.php?&action=viewPA&page_id=382&pa_id=6074WellCAD 5.3,
35
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Pärn, J., 2018. Origin and Geochemical Evolution of Palaeogroundwater in the Northern Part of the Baltic
Artesian Basin. Tallinn University of Technology. Doctoral thesis. https://digi.lib.ttu.ee/i/?10917
Pärn, J., Walraevens, K., van Camp, M., Raidla, V., Aeschbach, W., Friedrich, R., Ivask, J., Kaup, E., Martma,
T., Mažeika, J., Mokrik, R., Weissbach, T., Vaikmäe, R., 2019a. Dating of glacial palaeogroundwater in the
Ordovician-Cambrian aquifer system, northern Baltic Artesian Basin. Applied Geochemistry 102: 64−76.
Pärn, J., Raidla, V., Vaikmäe, R., Martma, T., Ivask, J., Mokrik, R., Erg, K., 2016. The recharge of glacial
meltwater and its influence on the geochemical evolution of groundwater in the Ordovician-Cambrian
aquifer system, northern part of the Baltic Artesian Basin. Applied Geochemistry 72: 125–135.
Raidla, V., Kern, Z., Pärn, J., Babre, A., Erg, K., Ivask, J., Kalvāns, A., Kohán, B., Lelgus, M., Martma, T., Mokrik,
R., Popovs, K., Vaikmäe, R., 2016. A δ18O isoscape for the shallow groundwater in the Baltic Artesian Basin.
Journal of Hydrology 542: 254–267.
Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1”
Tšeban, E., 1966. Nõukogude Liidu hüdrogeoloogia. Köide XXX (Eesti NSV). (vene keeles)
Vaikmäe, R., Martma, T., Ivask, J., Kaup, E., Raidla, V., Rajamäe, R., Vallner, L., Mokrik, R., Samalavičius, V.,
Kalvāns, A., Babre, A., Marandi, A., Hints, O., Pärn, J. 2020. Baltic groundwater isotope-geochemistry
database. Department of Geology, Tallinn University of Technology. https://doi.org/10.15152/GEO.488.
VEKA veebileht, 2020 (Keskkonnaagentuuri poolt hallatav Eesti Looduse Infosüsteem /EELIS andmekogu/.
VEKA veebileht on EELIS andmekogu osa, kus leidub veevaldkonnaga seotud info.)
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803
36
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Lisad
Lisa 1. Geofüüsikaliste mõõtmiste tulemused seirekaevus nr 4019. Litoloogiline ja hüdrogeoloogiline läbilõige, looduslik gammakiirgus, puurkaevu
konstruktsioon, kavernomeetria, gamma-gamma kiirgus (kivimi tihedus), seismoakustiline logi ehk FWS (tsementatsiooni kvaliteet)
37
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Lisa 2. Geofüüsikaliste mõõtmiste tulemused seirekaevus nr 4019. Litoloogiline ja hüdrogeoloogiline läbilõige, puurkaevu konstruktsioon,
kavernomeetria, ultraheli amplituud (toru sisepinna tekstuur), vee voolukiirus, vee temperatuur ja elektrijuhitvus staatilises ja dünaamilises
režiimis
38
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Lisa 3. Geofüüsikaliste mõõtmiste tulemused seirekaevus nr 4019. Puurkaevu konstruktsioon, optiline kaamera, ultraheli amplituud (toru
sisepinna tekstuur), arvutuslik metallikulu (%), seismoakustiline logi ehk FWS (tsementatsiooni kvaliteet)
39
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Lisa 4. Uuringupiirkonna iseloomustamiseks kasutatud keemiliste ja isotoopanalüüside tulemused
LIFE IP CleanEST projekti raames kogutud veeproovide tulemused ja lisa andmed: a-EELIS, 2018; b-Vaikmäe jt., 2020.
Mõõd. Veetase Lah. El. Kuiv- Vaba Üld- Läbi- Hägu-
Sügavus kaevu toru Temp δ18O δ2H K+ Na+ Ca2+ Mg2+ NH4+ Feüld Fe2+ HCO3- Cl- SO42- NO3- NO2- F- SiO2 Mn KHTMn Värvus Lõhna
O2 Juht. jääk CO2 karedus paistvus sus
Kat.nr Veekiht L-EST X L-EST y Kuupäev sügavus suudmest pH -läve
mg- indeks
m ºC mg/l µS/cm VSMOW ‰ mg/l µg/l mgO2/l mg/lL Pt cm NHÜ
ekv/l
2366 O2ls-O1lt 6585531 697730 28.08.2019 38,0 8,4 0,40 748 7,4 -12,4 -88,3 5,0 20,0 108,0 37,0 0,3 0,7 0,2 372,0 21,0 118,0 0,41 <0,007 0,52 376 20,0 11,0 50 5,3 4,21 40 >60 4,8 2
2582 O2ls-kn 6569240 676671 23.09.2019 75,0 65,55 1,84 7,7 0,02 549 7,6 -14,6 -107,0 8,8 56,0 42,0 22,0 0,2 0,8 0,5 337,0 14,0 16,0 0,14 <0,007 0,90 359 9,2 8,4 14 2,4 1,95 50 42 8,6 1
2589 O2ls-kn 6569755 678608 24.09.2019 84,1 84,00 9,22 7,5 0,07 474 8,0 -17,0 -124,9 6,9 73,0 25,0 14,0 0,1 0,7 0,5 285,0 20,0 <5 <0,09 <0,007 1,10 297 3,9 7,0 <10 1,0 1,21 20 60 6,6 1
2595a O2ls-kn 6569381 678803 13.08.2013 91,8 7,5 8,0 55,8 37,7 25,9 0,1 341,6 15,2 27,6 0,40 7,9 2,3
3198 O2ls-kn 6562689 691519 10.09.2019 100,4 100,00 36,00 10,2 0,08 467 7,7 -13,3 -95,5 7,9 44,0 38,0 23,0 0,1 0,8 0,1 304,0 8,8 19,0 0,13 <0,007 0,84 313 5,7 7,7 23 3,2 1,89 20 56 3,05 1
3281 a
O2ls-kn 6575612 703325 04.09.2003 76,2 8,3 4,0 9,0 12,8 17,0 0,1 0,6 115,9 7,1 2,0 0,40 0,003 1,7 0,3
3648 a
O2ls-kn 6586797 672603 16.08.2012 23,0 7,2 17,5 50,0 62,7 27,8 1,8 390,5 30,1 46,5 0,40 10,9 0,7
3656 O2ls-kn 6584627 685188 03.10.2019 51,3 49,80 10,13 8,0 0,10 734 7,4 -11,5 -82,8 2,2 3,7 149,0 16,0 0,0 1,1 0,3 399,0 4,5 110,0 0,14 <0,007 0,19 589 39,0 5,7 74 3,8 4,38 30 33 8,79 1
3659 a
O2ls-kn 6581382 680933 22.11.2011 52,8 7,0 3,0 3,0 145,5 69,5 0,1 0,4 384,3 3,5 330,0 0,40 0,004 7,4 1,4
3662 O2ls-kn 6583014 696796 05.09.2019 52,8 8,0 <0,2 1050 7,1 -12,4 -87,9 8,7 22,0 97,0 0,2 2,9 1,3 400,0 220,0 <0,016 0,37 360 48,0 9,2 24 1,9 7,40 20 puudub 280,0 1
3721 O2ls-kn 6589631 688761 03.10.2019 49,0 50,50 18,71 8,5 0,08 1186 7,1 -12,3 -87,3 6,1 29,0 192,0 42,0 <0,013 31 <0,1 385,0 69,0 290,0 0,09 <0,007 0,22 1036 35,0 5,5 11 1,6 6,53 20 >60 2,8 1
3732a O2ls-kn 6580493 670307 11.06.2014 47,1 7,1 8,0 6,7 76,6 32,2 3,9 390,5 15,2 21,4 0,40 10,0 2,1
3734 O2ls-kn 6578799 668591 03.09.2019 57,0 57,30 11,16 8,4 0,02 502 7,7 -14,6 -106,9 9,8 36,0 45,0 26,0 0,3 4,8 0,4 329,0 9,8 15,0 0,20 0,007 0,89 339 11,0 7,3 32 13,0 2,21 40 20 27,4 1
3738 O2ls-kn 6580763 662648 22.08.2019 58,2 7,7 0,03 445 7,5 -12,2 -86,9 10,0 8,6 54,0 25,8 0,2 0,3 0,3 294,0 6,1 17,0 0,28 <0,007 0,54 301 12,0 6,8 <10 2,8 2,41 20 >60 2,3 1
3969 O2ls-kn 6566343 697507 15.10.2019 102,0 102,00 58,08 -15,4 -113,4 7,1 55,0 26,0 15,0 0,2 31,0 14,2 260,0 16,0 5,0 0,15 <0,007 1,10 508 3,3 6,6 250 21,0 1,24 30 6 53,8 4
3971 a
O2ls-kn 6552208 693654 03.10.2006 117,0 9,2 4,9 78,8 3,8 1,7 0,1 1,4 61,0 92,5 3,3 0,40 0,004 0,2 1,0
3979 a
O2ls 6549451 711719 03.10.2006 128,0 8,8 7,0 33,0 6,8 12,9 0,2 0,5 115,9 22,0 3,3 0,40 0,004 0,7 2,3
4010a O2ls-kn 6579546 662367 10.08.2017 68,6 7,8 9,1 37,5 27,9 23,3 0,1 0,7 317,2 11,7 3,3 0,40 0,004 5,7 1,3
4025 O2ls-kn 6571938 673908 23.09.2019 82,6 80,80 5,14 7,9 0,08 532 7,8 -14,6 -106,3 9,0 56,0 41,0 23,0 0,2 0,2 0,2 251,0 10,0 90,0 <0,09 <0,007 0,78 331 8,4 7,5 <10 1,6 1,95 30 >60 2,6 1
5133 O2ls-kn 6583465 695931 28.08.2019 53,0 45,50 10,19 8,8 0,20 1101 7,4 -11,9 -85,5 6,0 20,0 189,0 49,0 <0,013 0,1 <0,1 432,0 39,0 292,0 7,10 <0,007 0,30 1074 39,0 6,4 27 2,6 6,74 10 >60 0,7 1
5963 O2ls-kn 6581872 698606 04.09.2019 46,0 40,83 4,05 8,0 0,04 951 7,1 -11,8 -84,2 99,0 21,0 95,0 30,0 0,2 1,0 0,7 439,0 45,0 120,0 0,37 <0,007 0,80 681 38,0 11,0 77 3,7 3,60 50 31 4,9 1
9003 O2ls-kn 6585303 666780 21.08.2019 34,0 28,60 1,67 8,1 2,01 1051 7,1 -11,9 -84,7 13,0 36,0 93,0 45,0 0,4 2,6 2,3 481,0 9,6 81,0 0,35 <0,007 0,42 875 66,0 10,0 33 8,4 4,17 150 13 35,4 1
12288 a
O2ls-kn 6573606 684904 26.03.2001 77,4 7,6 10,0 39,0 34,1 28,9 0,1 0,3 341,7 11,0 15,6 0,40 0,003 7,5 0,3
12292 O2ls-kn 6575167 684815 11.09.2019 77,5 8,3 0,03 765 7,8 -13,0 -93,2 13,0 34,0 120,0 60,0 0,3 1,2 1,1 345,0 8,5 330,0 0,42 <0,007 0,53 992 25,0 8,9 38 4,0 5,46 70 21 18,5 1
13475 O2ls-kn 6585149 691494 28.08.2019 63,0 7,9 0,02 938 7,4 -12,4 -88,6 8,0 9,8 120,0 64,0 0,2 1,9 1,7 404,0 25,0 212,0 0,25 <0,007 0,37 922 25,0 8,2 31 5,8 5,62 50 29 23,8 2
13518 O2ls-kn 6580300 664198 03.09.2019 42,5 7,2 4,42 483 7,8 -14,4 -106,2 11,0 37,0 46,0 24,0 0,1 2,8 0,4 331,0 10,0 17,0 0,21 <0,007 0,93 342 9,7 6,0 170 9,6 2,15 30 11 38,0 1
15711 O2ls-kn 6581965 686159 22.08.2019 64,0 -12,9 -92,4 12,0 29,0 100,0 42,0 0,2 0,4 0,4 311,0 19,0 170,0 0,33 <0,007 0,64 630 24,0 6,6 73 3,9 4,23 20 53 5,1 1
16042 O2ls-kn 6560853 692397 13.09.2019 106,0 14,3 1,68 431 8,6 -18,2 -134,8 4,1 95,0 8,8 4,6 0,1 0,6 0,4 220,0 32,0 <5 <0,09 <0,007 2,10 293 pH>8,3 5,8 <10 2,4 0,41 40 >60 1,1 1
16233 O2ls-kn 6579278 693244 11.09.2019 74,0 7,9 0,04 1062 7,2 -12,4 -88,7 13,0 20,0 126,0 76,0 0,3 1,0 0,8 420,0 22,0 290,0 0,84 <0,007 0,47 943 37,0 8,2 38 4,8 6,28 50 33 14,6 1
16590 a
O2ls-kn 6581206 700426 23.11.2006 52,0 9,5 6,5 20,6 20,6 12,5 0,1 0,3 170,8 19,1 3,3 0,40 0,004 2,0 0,6
16592 O2ls-kn 6574501 692693 23.09.2019 95,0 11,5 0,10 630 7,5 -13,7 -98,8 9,9 39,0 65,0 31,0 0,3 0,7 0,7 429,0 6,7 15,0 <0,09 <0,007 0,60 351 13,0 8,0 21 2,2 2,90 40 54 12,3 1
16664 O2ls-kn 6583360 665503 21.08.2019 35,0 7,8 0,03 1523 7,0 -11,5 -83,6 22,0 16,0 203,0 84,0 0,3 0,5 0,4 370,0 46,7 530,0 0,41 <0,007 0,38 1710 57,0 7,6 55 10,0 8,51 30 59 5,3 1
16749 O2ls-kn 6582144 661765 21.08.2019 50,0 8,7 0,03 440 7,5 -12,0 -84,9 5,9 5,4 60,2 34,5 0,2 0,4 0,3 351,0 6,4 17,0 0,14 <0,007 0,50 307 17,0 11,0 < 10 4,2 2,92 30 >60 0,6 1
16837 O2ls-kn 6588966 686721 27.08.2019 35,0 35,00 9,89 9,7 0,06 1242 7,0 -12,7 -92,1 7,6 42,0 185,0 60,0 0,0 0,3 0,2 353,0 70,0 388,0 0,57 0,032 0,36 1190 30,0 7,2 24 3,4 7,07 20 >60 1,9 1
19028a O2ls-kn 6592330 666077 23.08.2016 3,4 7,2 12,5 77,5 113,6 19,4 0,1 0,1 475,8 97,6 21,0 6,30 0,004 17,1 4,6
19082 O2ls-kn 6576609 672404 03.09.2019 58,0 58,00 4,95 8,5 0,02 507 7,7 -14,8 -106,9 9,0 50,0 40,0 23,0 0,2 0,2 0,2 332,0 11,0 15,0 0,14 <0,007 0,96 355 9,2 8,1 19 1,6 1,94 20 >60 3,2 1
19084 a
O2ls-kn 6575138 675819 16.09.2014 63,0 7,3 4,5 4,6 128,1 16,3 0,1 0,2 366,0 6,7 55,6 9,20 0,147 6,6 2,9
19544 O2ls-kn 6590243 682542 02.10.2019 25,0 21,30 4,73 8,4 1,52 621 7,1 -11,7 -83,2 2,3 2,8 109,0 22,0 <0,013 0,2 0,1 383,0 6,0 47,0 0,55 0,007 0,30 449 32,0 5,8 <10 2,9 3,62 20 56 6,2 1
40
Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
Mõõd. Veetase Lah. El. Kuiv- Vaba Üld- Läbi- Hägu-
Sügavus kaevu toru Temp δ18O δ2H K+ Na+ Ca2+ Mg2+ NH4+ Feüld Fe2+ HCO3- Cl- SO42- NO3- NO2- F- SiO2 Mn KHTMn Värvus Lõhna
O2 Juht. jääk CO2 karedus paistvus sus
Kat.nr Veekiht L-EST X L-EST y Kuupäev sügavus suudmest pH -läve
mg- indeks
m ºC mg/l µS/cm VSMOW ‰ mg/l µg/l mgO2/l mg/lL Pt cm NHÜ
ekv/l
19560 O2ls-kn 6585437 681087 27.08.2019 38,0 32,00 2,15 8,1 0,04 680 7,2 -11,9 -85,2 2,9 8,1 130,0 21,0 0,1 0,5 0,5 315,0 13,4 143,0 0,19 <0,007 0,33 592 22,0 12,0 170 4,3 3,74 40 >60 1,8 5
19606 O2ls-kn 6583401 665379 23.09.2019 40,1 7,9 0,04 1718 6,8 -11,3 -82,1 16,0 9,0 236,0 89,0 0,1 1,3 1,2 387,0 42,0 600,0 0,23 <0,007 0,27 1623 44,0 7,1 120 6,4 8,84 70 43 18,4 1
19608 O2ls-kn 6583973 662743 21.08.2019 41,0 41,30 8,72 7,1 0,100 1282 7,1 -11,1 -81,5 7,5 4,9 177,0 66,0 0,3 0,1 0,1 298,0 4,6 460,0 0,10 <0,007 0,26 1280 41,0 6,3 45 6,9 7,14 30 >60 1,0 1
19610 a
O2ls-kn 6585769 661369 23.01.2002 41,0 8,0 4,5 6,5 72,7 34,3 0,1 0,3 338,6 11,0 45,0 0,29 0,01 2,3
20977 O2ls-kn 6571924 682321 16.09.2019 71,5 71,50 6,53 9,1 0,26 453 8,0 -16,2 -119,1 7,9 70,0 16,0 15,0 0,2 2,5 1,1 290,0 21,0 1,2 <0,20 <0,016 1,70 330 2,9 6,2 <20 <1 2,00 20 25 25,0 1
21849 O2ls-kn 6582716 697502 04.09.2019 40,0 8,0 0,05 976 7,4 -12,1 -86,4 27,0 19,0 134,0 16,0 0,1 3,0 1,8 440,0 32,0 170,0 0,21 <0,007 0,48 804 44,0 8,5 48 3,0 5,48 100 14 11,6 1
22410 O2ls-kn 6586201 668847 15.10.2019 26,0 8,1 0,10 654 7,0 -11,7 -82,9 3,4 6,0 100,0 27,0 0,1 0,4 0,4 353,0 6,2 78,0 0,11 <0,007 0,42 452 31,0 7,3 36 4,2 3,61 30 >60 1,9 1
24211 O2ls-kn 6583809 673802 22.08.2019 27,0 7,7 0,03 1567 6,9 -11,4 -82,4 11,0 7,6 267,0 39,0 3,5 3,1 3,0 368,0 13,6 540,0 0,21 <0,007 0,21 1524 53,0 8,1 260 14,0 8,24 150 12 40,9 2,5
24212 a
O2ls-kn 6583821 673244 23.07.2008 25,0 6,8 14,7 16,5 135,9 21,4 0,1 0,1 286,7 33,7 211,9 0,40 0,004 6,4 10,5
26264 O2ls-kn 6573201 715028 18.09.2019 55,0 8,0 <0,2 1946 8,1 -18,7 -138,4 5,5 88,0 16,0 12,0 0,1 10,0 8,3 240,0 49,0 1,6 <0,20 0,02 0,61 320 pH>8,3 9,0 46 14,0 1,80 40 0 1800 1
O-Cm+
13592 6587166 692108 27.08.2019 57,0 8,1 1,09 857 7,1 -12,3 -87,9 8,3 5,6 120,0 57,0 0,1 0,5 0,4 457,0 11,0 160,0 0,46 <0,007 0,49 703 30,0 9,1 17 8,5 5,32 40 59 1,2 1
O2ls-kn
2268b O-Cm 6587005 691441 19.06.1995 82,0 7,4 -13,8 8,0 24,3 54,7 35,6 0,1 360,0 7,5 15,6 <0.1 0,149 0,49 6,5 50
2373 O-Cm 6586413 692454 28.08.2019 85,0 14,4 10,20 567 7,6 -12,2 -87,0 7,6 24,0 61,0 33,0 0,1 0,2 < 40 408,0 <3,5 <5 0,99 <0,007 0,46 387 14,0 7,4 14 1,6 2,86 30 >60 0,8 1
2414 O-Cm 6581891 662016 22.08.2019 90,0 8,2 1,09 635 7,7 -16,3 -120,6 13,0 62,0 43,0 29,0 0,3 0,3 0,3 327,0 35,0 44,0 0,25 <0,007 0,37 424 11,0 6,7 32 2,8 2,25 30 >60 2,9 1
2751 O-Cm 6569538 688369 12.09.2019 130,0 9,0 0,10 575 8,0 -16,4 -120,7 6,7 120,0 26,0 10,0 0,2 0,2 0,1 320,0 45,0 16,0 0,21 <0,007 0,53 384 6,2 5,9 20 3,0 1,08 20 >60 0,7 1
3171 O-Cm 6557764 694635 12.09.2019 145,0 8,5 0,02 537 8,6 -18,8 -139,8 4,0 140,0 8,0 4,1 0,2 0,2 0,2 246,0 59,0 17,0 <0,09 <0,007 0,65 355 <1 6,9 10 2,5 0,37 20 >60 1,1 1
4002 O-Cm 6571935 673904 23.09.2019 104,4 12,20 7,8 0,01 535 7,6 -16,5 -121,4 9,1 68,0 38,0 21,0 0,2 1,9 1,7 319,0 25,0 23,0 0,18 <0,007 0,38 355 5,3 7,0 14 1,7 1,79 40 7 31,5 3
4002 O-Cm 6571935 673904 19.06.2019 104,4 10,57
4019 O-Cm 6563459 692176 11.09.2019 125,4 47,61 9,9 0,11 669 8,1 -18,4 -136,6 4,5 150,0 11,0 6,3 0,1 3,9 3,3 250,0 96,0 17,0 0,10 <0,007 0,67 418 <1 6,6 51 8,0 0,54 40 13 38,9 1
4019 O-Cm 6563459 692176 10.02.2020 125,4 121,00 46,90
5353 b
O-Cm 6563328 663318 15.09.2014 155,0 8,3 554 7,3 -13,5 -98,7 8,7 21,2 55,2 33,8 0,5 366,0 9,5 1,2 <0.21 <0.19 0,44
5968 b
O-Cm 6566967 693770 08.05.1997 130,0 7,9 8,2 -17,5
5968b O-Cm 6566967 693770 03.09.2014 130,0 8,6 547 7,6 -17,8 -131,9 5,5 104,5 13,1 10,7 0,8 299,0 29,9 8,0 <0.21 <0.19 0,62
5968b O-Cm 6566967 693770 31.08.2015 130,0 8,6 556 7,9 -17,7 -132,6 5,4 100,0 13,3 10,3 <1.4 286,8 29,0 7,7 <1.8 <1.4 0,60
5968 O-Cm 6566967 693770 05.09.2016 130,0 8,6 556 8,3 -17,7 -131,4 5,4 100,0 15,0 10,0 <1.4 283,4 32,0 9,9 <1.8 <1.4 0,73 10
14267 O-Cm 6575751 684670 12.09.2019 110,8 8,3 0,02 695 7,5 -15,0 -110,2 11,0 66,0 55,0 31,0 0,2 1,3 1,1 301,0 24,0 76,0 0,27 <0,007 0,53 463 15,0 7,2 29 4,2 2,64 100 34 13,04 2
15172 O-Cm 6567257 702293 04.09.2019 125,0 9,4 0,02 444 8,1 -14,0 -101,6 5,7 74,0 23,0 14,0 0,1 0,2 0,2 320,0 5,1 <5 0,37 <0,007 0,69 294 2,9 7,1 17 1,8 1,14 10 >60 0,57 1
16391 O-Cm 6575737 700261 04.09.2019 105,0 10,5 0,07 554 7,7 -12,6 -89,4 8,6 35,0 53,0 31,0 0,1 1,2 1,0 377,0 10,0 17,0 0,28 <0,007 0,56 356 14,0 7,6 17 6,6 2,59 70 39 14,32 1
19016 b
O-Cm 6586799 672599 02.10.2014 50,0 7,7 248 9,1 -15,5 -114,9 15,0 66,0 42,7 14,5 0,6 286,7 26,9 55,6 <0.4 <0.004 0,83 14,4
19545 O-Cm 6590247 682535 02.10.2019 50,0 45,00 9,70
20961 O-Cm 6567778 690859 12.09.2019 127,0 8,7 0,02 610 8,0 -18,2 -135,1 7,0 120,0 22,0 12,0 0,2 0,3 0,2 261,0 71,0 18,0 0,09 <0,007 0,61 378 5,7 6,6 13 2,6 1,05 30 >60 1,57 1
26252 O-Cm 6586111 693261 11.02.2020 65,9 12,39
53056 O-Cm 6563094 691391 12.09.2019 126,6 8,1 0,02 638 8,4 -18,6 -137,8 5,9 140,0 16,0 7,8 0,1 0,4 0,3 235,0 92,0 16,0 <0,09 <0,007 0,58 411 9,1 6,6 11 1,6 0,73 30 >60 1,78 1
54422 O-Cm 6560747 692031 12.09.2019 130,0 8,4 0,02 558 8,4 -19,1 -140,6 5,1 130,0 13,0 6,3 0,1 0,5 0,4 244,0 69,0 18,0 <0,09 <0,007 0,58 350 <1 6,0 11 2,5 0,58 30 >60 1,02 1
54765 O-Cm 6579561 681802 27.08.2019 88,0 8,3 0,04 551 7,9 -14,5 -106,2 8,6 73,0 35,0 23,0 0,1 1,9 1,4 354,0 22,4 <5 0,32 <0,007 0,56 366 6,2 6,6 65 2,4 1,82 100 23 11,53 2
41