Kiri

Saatja: Maris Lanno <[email protected]> Saadetud: 12.08.2020 14:38 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: FW: Ruu kohaliku tähtsusega loodusobkjekti kaitse alla võtmise eelnõu avalik arutelu protokoll Manused: kokkuvõte_Ruukohalikkaitseala_arutelu.pdf From: Janne Tamm <[email protected]> Sent: Wednesday, August 12, 2020 2:00 PM To: Maris Lanno <[email protected]> Cc: Tiit Kaasik <[email protected]>; Jaak Jürgenson <[email protected]>; Heikki Bauert <[email protected]> Subject: FW: Ruu kohaliku tähtsusega loodusobkjekti kaitse alla võtmise eelnõu avalik arutelu protokoll Tere Saadan edasi 6.08 Ruu arutelu protokolli. Osavõtjatele saadeti kohe allkirjastatud protokoll. See ei ole minu arvates eriti adekvaatne ega korralikult koostatud akt, k.a palju kirjavigu sees. Samuti on väga vähe kirjas selle kohta, mida ütles Veljo Haube ja mida ütlesin mina (täiesti puudu on minu selgitus selle kohta, kuidas teeb EGT varustuskindluse analüüsi, sellest on kahju). Samuti on minu ütlustesse pandud asju, mis ei ole õiged (riigi huvist Muuga kivimi kohta jne). Aga teatavasti on protokollijal ka teatud õigus enda arvates tähtsam välja valida, midagi pole teha. Kuid siiski ma reageerisin ühele lõigule protokollis, kus oli tõepoolest vale info kirja pandud (vt minu kiri allpool). Saatsin selle kohta ka märkuse (ehk parandatakse ära). Mulle öeldi, et arutelu ei lindistatud, kahjuks. Seega ei ole millegi üle vaielda ka enam. Järgmine kord sellises olukorras pean targem olema ja vähemalt enda ütlemised lindistama ise. Kokkuvõtteks on see protokoll tehtud kindla teadmisega, et asi ei lõpe ja läheb edasi, ilmselt ka kohtusse. Seetõttu mida vähem selgitusi protokollis riigi huvi kohta, seda parem vallale. Tervitades Janne From: Janne Tamm Sent: Tuesday, August 11, 2020 3:08 PM To: 'Kätlin Koidumäe' <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Merike Metstak <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: RE: Ruu kohaliku tähtsusega loodusobkjekti kaitse alla võtmise eelnõu avalik arutelu protokoll Tere Kahjuks on protokolli sattunud eksitav viga. Janne Tamm: „…Väo kihistu on unikaalne ning see levib Harjumaa põhjaosas. See kihistu on unikaalne, sest sellest kihistust saab ehitusmaterjali II ja III klassi teede ehitamiseks.“ Palun parandada: „…Väo kihistu ehituslubjakivi on unikaalne ning selle avamus levib Harjumaa põhjaosas. See kihistu on unikaalne, sest sellest kihistust saab II ja III klassi ehituskillustikku riigiteede ehitamiseks ja remondiks.“ Tervitades Janne Tamm vanemgeoloog Maapõueressursside osakond Eesti Geoloogiateenistus [email protected] +372 51 033 74 www.egt.ee From: Kätlin Koidumäe <[email protected]> Sent: Tuesday, August 11, 2020 2:50 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Janne Tamm <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Merike Metstak <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Ruu kohaliku tähtsusega loodusobkjekti kaitse alla võtmise eelnõu avalik arutelu protokoll Tere, Tere, Saadan Teile teadmiseks 06.08.2020 „Ruu kohaliku tähtsusega loodusobjekti kaitse alla võtmise eelnõu avalik arutelu“ protokolli. Lugupidamisega Kätlin Koidumäe Jõelähtme Vallavalitsus jurist Ruu kohaliku tähtsusega loodusobjekti kaitse alla võtmise eelnõu avalik arutelu Protokoll Jõelähtme vallamaja, Jõelähtme 06.08.2020 Algus kell 16.00, lõpp kell 17.20 Juhatas: Andrus Umboja Protokollis: Kätlin Koidumäe, jurist (Jõelähtme VV) Avalikust arutelust võtsid osa: Mailis Virve, keskkonnanõunik (Jõelähtme VV), Andrus Umboja, vallavanem (Jõelähtme VV), Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Barrister), Ivar Marist (OÜ Väo Paas), Veljo Haube (OÜ Väo Paas), Lydia Tiits (Ruu elanik), Meelis Välk (MTÜ Jõelähtme matka –ja rattaklubi, Allar Leedu (Ruu Küla Kaevandajate Selts OÜ ), Marika Raudsepp (Ruu elanik), Janne Tamm (Eesti Geoloogiateenistus), Helgi Kruminš (Ruu elanik), Meeli Meri (Ruu elanik), Taivo Haavel (Ruu elanik), Ülle Järve (Ruu elanik), Antti Jürgnes (Ruu elanik), Jaan Tepp (MTÜ Ruu Küla Heakorraselts MTÜ), Andres Tohver (Harju Elu), Ülari Tiits (Ruu elanik), Merike Metstak (Jäelähtme vallavolikogu liige), Tiiu Valk (Ruu elanik), Henri Jääger (Ruu elanik). Päevakorras: Avalik arutelu seoses Ruu küla väärtusliku loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlusega. Kokkuvõte nõupidamisest: Vallavanem Andrus Umboja annab lühidalt ülevaate eelnevast menetlusest. Keskkonna nõunik Mailis Virve annab ülevaate eelnõust. LKS § 7 lg 1 kohaselt on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Nähtuvalt LKS §-ist 43, on looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Tuginedes keskkonnaekspert A.Tõnissoni poolt 2016.a. koostatud ekspertiisile „Kohaliku tähtsusega Ruu maastikukaitseala. Vajadus ja põhjendus.“, Tallinna Ülikooli vanemteaduri A.Kondi 25.06.2017 tööle „Arvamus Ruu maastikukaitseala vajaduse ja tähtsuse kohta“, keskkonnaekspert A.Tõnissoni poolt 2020.a. koostatud töö „Ruu luitestiku väärtus ja puhkemajanduslik perspektiiv“ võib öelda, et esinevad järgnevad eeldused- Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidete ohustatus tulenevalt kavandatavast ehituslubjakivi kaevandamisest; Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidete haruldus Jõelähtme valla üldises kontekstis; Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidete tüüpilisus Ruu küla kontekstis; Ruu küla 1 lähiümbruse metsastunud luidete teaduslik väärtus; Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidete esteetiline väärtus. Järgnevalt annab keskkonnanõunik Mailis Virve ülevaate avalikustamise perioodil laekunud arvamustest ja ettepanekutest. Avalikustamise perioodil laekusid kirjad Keskkonnaministeerium`ilt koos Maa-amet`i kirjaga ning OÜ Väo Paas`ilt. Keskkonnaministeerium- juhtis tähelepanu kaitse-eeskirja punktile 3.1, millega keelatakse raietööde läbiviimine ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juunini. Juhtides tähelepanu sellele, et praegusel hetkel on Keskkonnaministeeriumis väljatöötamisel looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse sätestada, et loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil on pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel metsa raie keelatud ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juulini. Looduskaitseseaduse § 31 lg-s 3 on sätestatud, et kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Võttes eelnevat arvesse on kaitse-eeskirja punkti 3.1 korrigeeritud ja raierahuaega pikendatud kuni 15. juulini. Veel soovitab Keskkonnaministeerium kaitse-eeskirja punkti 3.3 sõnastust korrigeerida, "alustada uut lageraiet enne, kui vahetult kõrval asuva uuenenud lageraielangil kasvavate puude kõrgus jääb alla 1,0 m". Põhjusel, et metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri on metsa uuenenuks lugemise koha pealt väga detailne. Lisaks on metsaseaduses eraldi defineeritud sõna "mets", mis muudab eelnõu praegust sõnastust mõneti segaseks. Soovitatud sõnastuses on viidatud nii metsaseaduse mõttele, et lank peab olema uuenenud kui ka soovile seada noorendiku minimaalsele kõrgusele täiendavaid kriteeriume. kaitse-eeskirja punkt 3.2. on sõnastatud ümber järgmiselt: „alustada uuel langil lageraiet enne, kui kõrval asuval uuenenud lageraielangil on kasvavate puude kõrgus vähemalt 1 meeter“. Veel tegi Keskkonnaministeerium ettepaneku kaitse-eeskirja punkti 2.2. osas, juhtides tähelepanu sellele, et alal asuvad valdavalt palumetsade tüübirühma kuuluvad metsad ehk pohla ja mustika kasvukohatüübi puistud. Selle tüübirühma puistutest valdav osa on männikud, kasvab ka kuuske ja arukaske. Kasvukoha iseärasustest ja looduslikest tingimustest tulenevalt ei pruugi igal eraldisel olla võimalik liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine. Küll aga on oluline, et võimalusel seda siiski tehakse. Seetõttu soovitavad kaaluda sõnastuste täpsustamist, et "Võimalusel tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline mitmekesisus". Meie arvates on siiski põhjendatud sätestada kaitstava loodusobjekti „Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt“ kaitse-eeskirja punktis 2.2. järgmine nõue: „Säilitada tuleb koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus.“ Jõelähtme Vallavolikogu ei näe põhjuseid, mis välistaksid selle nõude täitmise. Veel märkis Keskkonnaministeerium, et maa-alal, kuhu kavandatakse kaitstav loodusobjekt, paikneb mh Ojaveere kinnisasi, mille omanik on Eesti Vabariik, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Ojaveere kinnisasi kattub Jägala lubjakivi maardlaga, kus ehituslubjakivi on arvele võetud aktiivse tarbevaruna 3028 tuh m3 ja aktiivsereservvaruna 6356 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistuse 2018. aasta uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ kohaselt kuulub Jägala lubjakivi maardla Harju maakonna tähtsamate ehituslubjakivi maardlate hulka, mis asub suuremas osas Väo kihistu avamusel, kus levib Eesti kõige kvaliteetsem ehituslubjakivi ning mille kaevandamiseks on soodsad mäetehnilised tingimused. Seoses hoogustunud ehitustegevusega on nõudlus kvaliteetsete ehitusmaavarade järele oluliselt tõusnud, mistõttu on Harju maakonnas kvaliteetse ehituslubjakivi varu seis muutunud kriitiliseks. Varustuskindlus on tagatud ainult 6,7 aastaks (seisuga 11.06.2020). Samal seisukohal oli ka Maa-amet. Mis puutub väidetavasse vajadusse ehituslubjakivi järele, siis: ei ole kindlust selles, et Ojaveere maaüksusel õnnestub 2 ehituslubjakivi kaevandama hakata. Ainuüksi kaevandamisloa väljastamisest OÜ-le Väo Paas ei piisa selleks, et OÜ-l Väo Paas oleks võimalik alustada Ojaveere maaüksusel ehituslubjakivi kaevandamisega. Selleks, et Ojaveere maaüksusel oleks võimalik ehituslubjakivi kaevandamisega alustada, peavad OÜ-l Väo Paas olema ka kõik muud vajalikud load, Ojaveere maaüksuse sihtotstarbeks peab olema mäetööstusmaa ning Ojaveere maaüksusel ehituslubjakivi kaevandamist peavad võimaldama kehtivad planeeringud ning Jõelähtme valla üldplaneering ei näe ette Ojaveere maaüksusel lubjakivi kaevandamist. Samuti omab tähendust, et Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldusega nr. 1-3/19/2311 OÜ-le Väo Paas väljastatud kaevandamisloa andmiseks ajakohane ja asjakohane Vabariigi Valitsuse nõusolek puudus. Vabariigi Valitsus on 29.07.2010 andnud nõusoleku üksnes sellele kaevandamisloale, mille väljastamiseks andis Keskkonnaamet 09.06.2011 korralduse nr. 1-15/11/431 ja mille Riigikohus 15.10.2013 haldusasjas nr. 3-3-1-35-13 tehtud kohtuotsusega tühistas. Ojaveere maaüksusel ehituslubjakivi kaevandamine on vastuolus Jõelähtme valla üldplaneeringuga ning Ojaveere maaüksusel karjääri avamiseks on tarvilik Jõelähtme valla üldplaneeringu muutmine. Jõelähtme Vallavolikogul puudub valmisolek Jõelähtme valla üldplaneeringu muutmiseks viisil, kus Ojaveere maaüksusel lubataks lubjakivi kaevandamist. Samuti omab tähendust, et Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 40 punkti 9.1. kohaselt on detailplaneerimiskohustusega aladeks vallas muuhulgas hajaasustusalale planeeritavad uued tootmisüksused. Sellise uue tootmisüksusena käsitleb Jõelähtme Vallavolikogu ka võib-olla tulevikus rajatavat lubjakivikarjääri Ojaveere maaüksusel. Teiste sõnadega, selleks, et oleks võimalik Ojaveere maaüksusele lubjakivikarjääri rajamine, peab olema kehtestatud lubjakivi karjääri rajamist ette nägev detailplaneering. Sellise detailplaneeringu menetlemist ei ole isegi mitte algatatud, rääkimata detailplaneeringu kehtestamisest. Käesoleval ajal on Ojaveere maaüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa, kuid kaevanduse rajamine eeldab mäetööstusmaa sihtotstarbe olemasolu. Väidame, et vaieldavad on riigihuvid ehitusmaavarade kaevandamise osas. Oleme seisukohal, et Ojaveere maaüksuses ehituslubjakivi kaevandamine ei oma määravat tähendust Harju maakonna ehituslubjakiviga varustamisel. Ojaveere maaüksusel asuva ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru moodustab 2,96% kogu Harju maakonna ehituslubjakivi aktiivsest tarbevarust. Sellises kontekstis on ilmselgelt põhjendamatu asuda väitma, nagu põhjustaks Ojaveere maaüksuse kui kaitstava loodusobjekti „Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt“ ühe osa kaitse alla võtmine olulisi negatiivseid tagajärgi ehituslubjakivi varustuskindlustuses. Ruu küla lähiümbruse omapärane maastik ja head puhkamise ning sportimise võimalused väärivad säilitamist. OÜ Väo Paas huvi kaevandada Ojaveere maaüksusel ehituslubjakivi ei kaalu üles Jõelähtme valla huvi võtta Ojaveere, Anija metskond 11 ja Naire maaüksused täies ulatuses ning Silkoja-Nõmme ja Anija metskond maaüksuste osaliselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla. Ühelt poolt on mõistetav OÜ Väo Paas huvi ettevõtlusega tegelemise raames kaevandada Ojaveere maaüksusel ehituslubjakivi ning saada seeläbi tulu. Samas on oluliseks avalikuks huviks ja samuti Jõelähtme valla oluliseks huviks see, et mistahes tegevused Jõelähtme valla territooriumil oleksid kooskõlas Jõelähtme valla üldplaneeringuga. Samuti on oluliseks avalikuks huviks ja Jõelähtme valla oluliseks huviks, et olulisi loodusväärtusi õnnestuks säilitada. Teisi nii väärtuslikke ja ilmekaid metsastunud luiteid, kui seda on Ruu küla lähiümbruse metsastunud luited, Jõelähtme valla territooriumil ei esine. Võttes arvesse Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidete harulduse kogu Jõelähtme valla kontekstis ning tüüpilisuse Ruu küla lähiümbruse kontekstis, väärivad Ruu küla lähiümbruse metsastunud luited säilitamist. Samuti väärivad Ruu küla metsastunud luited 3 säilitamist tulenevalt nende esteetilisest väärtusest ning sobilikkusest puhkamiseks ja sportimiseks. Maa-amet- väidab, et -Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandi kaitse ala on märgitud koostamisel olevasse Jõelähtme valla uude üldplaneeringusse, kuid Maa-amet ei ole seda üldplaneeringut kooskõlastanud. Vastavalt LKS § 10 lg-le 7 on loodusobjekti võimalik võtta kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla kas kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel või ilma planeeringut koostamata. Praegusel juhul viib Jõelähtme vald läbi Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetlust planeeringut koostamata. Seetõttu ei oma antud juhul tähendust, kas ja millistel põhjustel on või ei ole Maa- amet Jõelähtme valla uue üldplaneeringu projekti kooskõlastanud. Maa-amet leiab, et Ojaveere maaüksuse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmine ja seeläbi Ojaveere maaüksusel maavara kaevandamise takistamine on vastuolus riiklike huvidega ja MaaPS § 14 lg-ga 1. Käsitlesime seda küsimus eelpool ning oleme jätkuvalt seisukohal, et riiklikud huvid seonduvalt maavara kaevandamisega on hetkel Eesti Vabariigis ebaselgelt määratletud. Veel on Maa-amet leidnud, et LKS § 9 lg 10¹ kohaselt tuleb Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmine kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga. Oleme seisukohal, et kuna Jõelähtme Vallavolikogu on algatanud Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse 11.08.2016 otsusega nr. 361, siis ei saa LKS § 9 lg 10¹ kui menetlusliku iseloomuga õigusnorm, mis jõustus 01.01.2017, omada antud juhul tähendust. Samale seisukohale on asunud Riigikohus 30.05.2019 haldusasjas nr. 3-17-563 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 13. OÜ Väo Paas- on seisukohal, et õiguspärane ei ole luua kohalikku kaitseala riigi poolt välja antud kaevandamisloa kohase kaevandamise takistamiseks. Juhime tähelepanu, et Ruu küla lähiümbrust ei soovita mitte kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtta kaevandamise takistamiseks, vaid väärtusliku looduse kaitsmiseks. Metsastunud luited, millest kõige esinduslikum osa paikneb Ojaveere maaüksusel, häviksid lubjakivi kaevandamisega alustamise korral. Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmine kantud soovist kaitsta väärtuslikke metsastunud luiteid ohustatuse eest, kuna kaevandamine hävitaks metsastunud luited Ojaveere maaüksusel. Veel on OÜ Väo Paas leidnud, et õige ei ole lähtuda A.Tõnissoni 2016 tööst „Kohaliku tähtsusega Ruu maastikukaitseala. Vajadus ja põhjendus“ ning A.Tõnissoni 2020 tööst „Ruu luitestiku väärtus ja puhkemajanduslik perspektiiv“. Mis puutub keskkonnaekspert A.Tõnissoni 2016.a. ja 2020.a. töödest lähtumisse, siis tuleb eristada loodusobjekti riiklikul tasandil kaitse alla võtmist ja ka kohalikul tasandil kaitse alla võtmist. Sellele on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus 30.05.2019 haldusasjas nr. 3-17-563 tehtud kohtuotsuses., märkides kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 9 järgmist: „Eeltoodu põhjal saab järeldada, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi looduskaitse eesmärgid ei ole ühesugused. Objekti kohaliku kaitse alla võtmiseks ei pea ära näitama selle väärtuslikkust üle-eestilises või veelgi laiemas kontekstis. Asjakohasteks kaalutlusteks võivad olla ka loodusobjekti olulisus kogukonnale, puhkemajanduslik potentsiaal jms.“ Keskkonnaekspert A.Tõnissoni 2014.a. töös on analüüsitud Ruu küla lähiümbruse riiklikul tasandil kaitse alla võtmist ning on leitud, et see ei ole põhjendatud. Küll on keskkonnaekspert A.Tõnisson aga juba 2014.a. töös viidanud sellele, et kaaluda võiks Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmist. 2016.a. ja 2020.a. töödes on keskkonnaekspert A.Tõnisson pidanud Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmist põhjendatuks. Vallavanem Andrus Umboja- leiab, et kaalumine ja analüüsimine on olnud põhjalikud ning teostatud uuringud annavad alust esitada käsitletud eelnõu ja eeskirja volikogule otsustamiseks. 4 Küsimused, vastused: Janne Tamm (Eesti Geoloogiateenistus)- viitab 2018 aastal abivallavanemalt saadud kirjale ja palub selgitada, milles Jõelähtme valla arvates seisneb ehituslubjakivi varustuskindluse käsitluse puudulikkus. Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Barrister)- Puudusi on palju, nimelt maavaranduse kaevandamisega seotud küsimustes on ettevõtja kasuks kaldu. Riigil puudub nägemus, kui palju ja milleks on vajalik maavara kaevandada. Klassikaks on muutunud põhjendus, et maavara lõppeb kohe kohe otsa ja sellepärast peab kaevandamise loa saama. Need samad näited seonduvad Ruu lähiümbruse piirkonnaga eelmise kaevandusloa, mille riigikohus ära tühistas, menetlusega. Häda on selles, et ega kellelgi pole täpseid andmeid selle kohta, millised on maavara varude suurused. Kui küsida andmeid erinevatelt riigiinstitutsioonidelt maavarude koha, siis andmed on päris erinevad. Teine häda on selles, et riigis ei peeta arvestust, et milleks millist maavara on soov kasutada, andmed on puudulikud. Janne Tamm (Eesti Geoloogiateenistus)- Oleme kohtunud päris paljude kohalike omavalitsustega ning paljudes on meile kinnitatud, et kui riigipoolt tehakse uurimistöö, siis see on adekvaatne ja seda võetakse arvesse. Võib-olla see on tingitud mingisugustest möödarääkimistest. Üle kümne aasta on olnud kriitiline seisund lubjakivi puhul. Kriitiline tähendab, et seda jätkub vähem kui kümneks aastaks. Väo kihistu on unikaalne ning see levib Harjumaa põhjaosas. See kihistu on unikaalne, sest sellest kihistust saab ehitusmaterjali II ja III klassi teede ehitamiseks. Rohkem selliseid kihistuid Harjumaal ei ole. Seetõttu ongi minu ülesanne öelda edasi riigipoolne sõnum, et riigi huvi on Jägala maardlas kaevandamine ja teha uuringuid. Teiseks riigihuviks on väljendatud Keskkonnaministeerium kes on 2019 aastal öelnud, et pole selliseid väärtusi, mis kaaluksid üle kaevandamise. Nad toetuvad Eesti Geoloogiateenistuse uurimistööle. Kui juba on välja antud kaevandamise luba, siis see ongi riigi huvi. Praegusel juhul on lubjakivi vajadus kasvav, see näitab kriitilist olukorda. Ehitustegevus on hoogustunud ja paekivi osatähtsus kasvab, siis saab öelda, et see olukord on kriitiline.. Aherainest tuleb IV klass, sellega ei oleks võimalik asendada kõrgeklassilist killustiku. Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Barrister)- Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise otsuse seletuskirjas on märgitud, et suurema liiklustihendusega maanteede ehitamisel on kasvanud graniitkillustiku tarbimine. Tuleksin tagasi geoloogia teenistuse töö juurde, siis ma viitaks mõningatele kitsaskohtadele maavarade varustuskindluse käsitluses. Tsiteerib lk 182, 183. Arvestades neid kitsaskohti, siis see küll viitab, et kontseptsioon probleemist ehituslubjakivi varustuskindluse osas on spekulatiivne, see sobib kaevandusega tegelevate ettevõtete kontseptsiooniga. Toon lihtsa näite, kui me võtame selle sama kaevandamisloa, mille on väljastanud Väo Paasile ning kui me teeme aritmeetilise arvutuse, siis keskmise mahu järgi saaks lubjakivi välja võtta 12 aastaga. Luba on aga väljastatud 30 aastaks. Riigis antakse maavara kaevandamisega tegelevatele ettevõttetele lubasid võimalikult pikaks ajaks, siiski leiavad aset lubade pikendamised. Kui oleks nii suur hädavajadus kaevandamiseks, siis puuduks tarvidus kaevandamislubade pikendamiseks. Siiski ütlevad ettevõtted et peame arvestama turuvajadustega, peame vaatama et kaevandamine oleks ettevõttele kasulik ja peame arvestama turuvajadustega. Need asjad, et meil on hädavajadus ja peame arvestama turuvajadustega, ei kõla omavahel kokku. Vallavanem Andrus Umboja- Taotlusi kaevelubade pikendamiseks tuleb üsna sageli ja nendest ei paista seda häda ja viletsust välja. Lisaks saab öelda, et vald ei ole oma seisukohtades olnud nagu riigihuvide totaalne vastane. Oleme võimaldanud Lõunakarjääri laiendamise või 5 selle servade välja kaevandamise. Volikogu on seisukohal, et Ojaveere kinnistu ei kindlusta maavarade olemasolu, küll aga hävitab loodusmaastiku, mis seal on. Tegemist on unikaalse ja säilitamist väärt loodusmaastikuga, seega leiame et kaitse alla võtmine on põhjendatud. Antud juhul räägime Ruu küla kaitseala moodustamisest ja väärtustest, juhistest mis on andnud riigikohus ning sellest lähtuvalt on kohalikul tasandil õigus kaitse ala moodustada. Janne Tamm (Eesti Geoloogiateenistus)- Hüdrojaama projekt võtab aastaid ja enne seda on vaja ehitada riigiteid. Maavara saab arvestama hakata, kui see on maa peale väljatud. Ei saa arvestada laskmata karunahka. Vallavanem Andrus Umboja- Muuga sadama hüdrojaama puhul, riik võttis seisukoha et see pole riikliku huviga. Kui riik oleks öelnud, et see on riikliku tähtsusega, siis võib-olla oleks läinud teisiti ja võimalik, et seda oleks ehitatud. See teema varustuskindlusest on palju laiem, kui Ojaveere karjäär. Tegelikult tuleks Eesti Vabariigil läbi mõelda millist kivi milliseks otstarbeks kasutatakse, et me kasutaks seda selleks milleks seda vaja on. Jaan Trepp- Meil on mõnes mõttes toimunud tehniliste andmete manipulatsioon, küla ja Ojaveere karjäär on pinge all, kus pole informatsiooni. Kaitseala on protsess, mis pole ajas lõpmatu. Riik on võtnud ette kaitseala moodustamise, selleks et kaitsta unikaalset keskkonda, et sellele ei tehtaks pöördumatult kahju. Kui tekib uut teavet ja saadakse kogukonnaga kokkuleppele ja selgub, et ei teha loodusele pöördumatut kahju, siis võib asi muutuda. Ivar Marist (OÜ Väo Paas)- Ütlesite, et riik peaks selgelt välja ütlema oma soovid. Kes see riik konkreetselt on ? Keskkonnaministeerium ja Majandus –ja Kommunikatsiooniministeerium on mõlemad välja öelnud oma arvamused. Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Barrister)- Räägime praegu erinevatest asjadest. Valla seisukoht on selline, et Eesti Vabariik ei ole piisava selgusega formuleerinud ehk kindlaks määranud millised on riigi huvid kaevandamisega seotult. See on poliitiline küsimus, see on poliitilise otsustuse küsimus. Majandus –ja Kommunikatsiooniministeerium on avaldanud arvamust, et Ojaveere on üks väga tähtis koht. See on nende nägemus ja see ei kõrvalda probleemi, milleks on riigi enda nägemuse puudumine. Ivar Marist (OÜ Väo Paas)- Ütlete kaevandamiselubasid pikendatakse, mis on nende pikendamiste põhjuseks olnud? Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Barrister)- See, et ei ole turgu ja pole majanduslikult tasuv. Vallavanem Andrus Umboja- Siis me kempleme nendega, et kas pikendada kolmeks, viieks või kümneks aastaks. Kaevandaja põhjendused on olnud, et turgu pole, pole kiviga midagi teha. Millised on need kaks pluss kaks teed mida hakatakse ehitama, kus on Ruu külast vajalik kivimit saada ? Siin on teed valmimisel või ehitatud ja siin kaob pigem nõudlus ära. Veljo Haube (OÜ Väo Paas)- Siin oli fakti viga, et Ojaveere maaüksusel asuva ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru moodustab 3% kogu Harju maakonna ehituslubjakivi aktiivsest tarbevarust. See on 20-25 %, mis on kaevandamise lubadega kaetud. Ühelt poolt võtab kohalik omavalitsus riiki kuulda, et riiklik huvi puudub ja jätab asja ära. Meie tegutseme usus, et riik on üks, et mida on Keskkonnaamet meile lubanud, on ka valla teha. Ma saan aru, et Eestis on mitu riiki. Vallavanem Andrus Umboja- Kohalik omavalitsus ei ole riigi allasutus, ta ei pea tegema nii nagu minister või peaminister ütleb. Kohalik omavalitsus on riigist lahutatud ja tal on õigus ise otsustada ja suunata arengut kuhu kuulub ka kaevandamine. Tegemist on ühe riigiga mille sees on kohalikud omavalitsused. Oleme kohaliku omavalitsusena kaitsnud oma õigusi nii sõnaliselt, kirjalikult, kui ka kohtus. 6 Veljo Haube (OÜ Väo Paas)- Meil tekkis 2002 aastal võimalus ja hakkasime seda kohta uurima. Meil pole Ruu küla vastu midagi ega valla vastu. Teema käib karjääri ümber. Kahju, et peame kohtus seda asja arutama. Koigi karjääriga oleme tegelenud sama kaua. Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Barrister)- Mis puudutab seda Jõelähtme võimaliku pumphüdrojaama, siis see asi jooksis kinni küsimuse taha, et kes vastutab. Aastaid oleks võtnud aega augu tegemine. Küsimus tekkis, et mis saab siis kui elektri tootmine ära lõppeb. Merevett ei tohiks sinna auku seisma jätta, auk ei oleks tohtinud ka lekkima hakata. Küsisime, et kas riik ütleb, et riik seisab selle augu eest. Kui see küsimus oli esitatud läks kvartal või kaks aega ja vastused tulid ministeeriumite kaupa, et meie ei vastuta aga võib-olla teised vastutavad. Mitte keegi ei vastutanud selle eest. Vallavanem Andrus Umboja- Riigi seisukoht oli, et las kohalik omavalitsus kaalub kõiki aspekte ja midagi ei juhtu. Janne Tamm (Eesti Geoloogiateenistus)- Muugas pole nii head kivi kvaliteeti, kui seda on Paldiskis. See võis samuti riigi seisukohta suures osas mõjutada. Võime kindlalt väita, et kõrge margilist lubjakivi nagu Jägalas on, midagi sellist pealiskorra kivimitest avastada ei ole. Allar Leedu- Soovin teda, et kui suur on valla kulutused Ruu kaitseala moodustamiseks, sealhulgas advokaadi ja kohtukulud? Mille eest seda makstakse ja kas see on seda raha väärt? Vallavanem Andrus Umboja- Vald katab kulud maksumaksja rahaga ja teeb seda valla ja vallaelanike huvides. Paraku need vaidlused kohtus venivad ja iga sent on läinud õigesse kohta. Saate kirjaliku vastuse selle kohta, kui suured on kulutused olnud. Vallavanem Andrus Umboja lõpetab Ruu kohaliku tähtsusega loodusobjekti kaitse alla võtmise eelnõu avalik arutelu ning tänab kõiki kohaletulnuid. Protokollis Kätlin Koidumäe Lisad: Osavõtjate registreerimisleht 7