ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUS Kallavere kihistu oobolusliivakivi geokeemiline uuring Virumaal 2.etapp SELETUSKIRI RAKVERE 20 20 Kallavere kihistu oobolusliivakivi geokeemiline uuring Virumaal 2.etapp Ü ldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse seletuskiri Üldgeoloogilise uurimistöö lähteülesanne Riigikogu 06.06.2017 otsusega vastu võetud „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ sätestab maapõue uurimise ja kasutamisega seotud poliitikasuunis tes, et g eoloogilise informatsiooni kogumiseks ja maapõueressursside kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis vähemalt säilitavad ning hoiavad ajakohasena olemasoleva teadmusbaasi . Eespool nimetatud maapõuepoliitika juhisest lähtudes taotleb Eesti Geoloogiateenistus (EGT) üldgeoloogilise uurimistöö luba Kallavere kihistu oobolusliivakivi teise etapi geokeemili seks uuring uks Virumaal . Kallavere kihistu oobolusliivakivi uuringu i d fosforiidi otsingu- ning uuringutööde eesmärgil viidi Virumaal läbi peamiselt 1970ndatel–1980ndatel aastatel , mille käigus puuriti selles piirkonnas arvukalt puurauke. EGT puursüdamikehoidlates säilitatakse kümneid puur südamik ke mis läbindavad Kallavere kihistu kivimeid. Puursüdamike kastides aga vastavad intervallid puuduvad , sest kogu Kallavere kihistu läbilõike kivimmaterjal kasutati ära tehnoloogi li ste proovide võtmise ks fosforiidiuuringute jaoks . Käesoleva ü ldgeoloogilise teise etapi uurimistöö põhieesmär k on Kallavere kihistu oobolusliivakivi kohta teada oleva geokeemilise andmestiku , geoloogilise ehituse ja litoloogilise teabe verifitseerimi n e kaasaegsete uuringumeetoditega . Uue kivimmaterjali saamiseks soovitakse puurida Lääne- ja Ida-Virumaal kuni 21 uut puurauku eelnevalt valitud seitsme s uuringuruumis . Uute p uuraukude asukohad valitakse varasemate puurimiskohtade lähedusse eesmärgiga verifitseeri da kaasaegse laborianalüütika abil Eesti Geoloogiafondi aruannetes sisalduvaid varasemate uurimistööde andmeid. See tõttu käesoleva üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk ei ole maavarade otsing, uute maardlate moodustamine ega maavaravarude arvelevõtm ine , vaid on m aapõueseaduse § 4 lg 1 alusel käsitletav maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil teostatav a teadusuuring una . Üldgeoloogilise uurimistöö kirjeldus, iseloom ja maht Kallavere kihistu oo bolusliivakivi levib praktiliselt üle terve Virumaa (Heinsalu and Viira, 1997 ), kuid suuremad fosfaadistunud karbi detriidi kuhjealad jäävad Toolse, Aseri ning Rakvere fosforiidimaardlate vahelise l e alal e . Kallavere kihistu oobolusliivakivi iseloomustab kogu levialal suur paksus t e varieeruvus puursüdamikes , samuti on suur P 2 O 5 sisalduse muutlikkus puursüdamike läbilõigetes, mis otseselt sõltub lukuta brahhiopoodide fosfaadistunud kodade detriidi sisaldusest maatrikskivimis. Fosfaattoorme töötlemisel on olulise tähtsusega veel Mg O ja Fe 2 O 3 si s aldus ed toormes, kuid nende elementide sisaldused varieeruvad Kallavere kihistus vähemal määral . Taotletavates uuringuruumides varieerub uute puuraukude sügavus maapinnast tõenäoliselt 2 8 – 4 2 m eetri vahel ( vt Tabel 1 ). P laneeritavate p uuraukude täpset eeldatavat sügavust on 1970ndatel–1980ndatel ja varasematel aastatel puuritud puuraukude andmestiku alusel keeruline määrata , sest kvaternaarisetete paksused võivad rajatavate puuraukude uuringuruumide s varieeruda mõne meetri ulatuses . Rajatavate puuraukude maksimaalne sügavus on määratletud tingimuse ga , et kõik uued verifitseerimispuuraugud peaksid läbinda ma Kallavere kihistu oobolusliivakivi ning ulatu ma vähemalt kahe m eetri ulatuses Alam-Kambriumi Tiskre kihistu aleuroliitidesse ( et geofüüsikaliste uuringutega oleks võimalik täpsustada Tiskre ja Kallavere kihistute täpset piiri taset ) (Keskkonnaministri määrus 17.12.2018 nr 52, „ Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi , savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks “ paragrahv 16 p 3 ) . Kvaternaarisetete lokaalsete paksuste puudulikust infost t ingituna võib rajatavate puuraukude lõppsügavus varieeruda kuni 5 m , kuid eeldatavalt ulatudes maksimaalselt 50 m sügavusele. Üldgeoloogilise uurimustöö käigus planeeritakse puurida kokku kuni 21 uut puurauku , kirjeldada saadud puursüdamike geoloogili sed läbilõi ked ning teostada Kallavere kihistu kivimite geokeemili ne uuring . Joonis 1. Ülevaatekaart planeeritavate puuraukude uuringuruumide paiknemise kohta. Rajatava te puurau kude andmed : PH0 10 ( Paaskül a I puurauk ) ; graafiline lisa 4/7 : Paasküla I uuringuruumi plaan M 1: 10 000 PH0 11 ( Andja I puurauk ) ; graafiline lisa 1/7 : Andja I uuringuruumi plaan M 1: 10 000 PH0 12 ( Pada-Aruküla puurauk); graafiline lisa 6/7 : Pada-Aruküla uuringuruumi plaan M 1: 10 000 PH0 13 ( Varudi puurauk); graafiline lisa 7/7 : Varudi uuringuruumi plaan M 1:10 000 PH0 14 ( Paasküla I I puurauk) ; graafiline lisa 5/7 : Paasküla I I uuringuruumi plaan M 1: 10 000 PH0 15 ( Külaotsa puurauk); graafiline lisa 3/7 : Külaotsa uuringuruumi plaan M 1: 10 000 PH0 16 ( Andja II puurauk); graafiline lisa 2/7 : Andja II uuringuruumi plaan M 1: 10 000 Rajatavate puuraukude uuringuruumide teenindusalade nurgapunktide koordinaadid on esitatud vastavatel graafilistel lisadel . Tabel 1. Rajatavate puuraukude kavandatav asukoht ja üld andmed Rajatav puurauk X Y Eeldatav sügavus (m) Katastriüksus Asustus- üksus Haldus-üksus Eeldatav läbilõige PH01 0 (Paasküla I ) 6594785 639060 29 90201:001:0279 Loobu metskond 232 Paasküla Viru-Nigula vald Kvaternaarisetted: 0–0,5; Alam-Ordoviitsiumi kivimid: 0,5–17,5; Kallavere kihistu: 17,5–22,5 (404) PH01 1 (Andja I ) 6593576 641930 30 77002:001:0273 Aru-Kirde paekarjäär Andja küla Rakvere vald Kvaternaarisetted: 0–0,7; Alam-Ordoviitsiumi kivimid: 0,7–23,1; Kallavere kihistu: 23,1–26,4 (416) PH01 2 (Pada-Aruküla) 6590743 656294 28 90202:005:0214 Kännuorava Pada-Aruküla Viru-Nigula vald Kvaternaarisetted: 0–0,9; Alam-Ordoviitsiumi kivimid: 0,9–23; Kallavere kihistu: 23–25,6 (A-618) PH0 13 ( Varudi ) 6592285 644852 30 90202:001:0199 Kunda metskond 181 Varudi küla Viru-Nigula vald Kvaternaarisetted: 0–17,3; Alam-Ordoviitsiumi kivimid: 17,3–25,9; Kallavere kihistu: 25,9–27,6 (1037) PH0 14 ( Paa s küla II) 6594820 638528 30 90201:001:0279 Loobu metskond 232 Paasküla Viru-Nigula vald Kvaternaarisetted: 0–1; Alam-Ordoviitsiumi kivimid: 1–22,2; Kallavere kihistu: 22,2–27,7 (543) PH0 15 (Külaotsa) 6590685 639707 42 77001:001:0731 Külaotsa Külaotsa Rakvere vald Kvaternaarisetted: 0–2,5; Alam-Ordoviitsiumi kivimid: 2,5–36,1; Kallavere kihistu: 36,1–39,4 (936) PH0 16 (Andja II ) 6593925 638654 31 66101:001:0077 Põlula metskond 145 Andja küla Rakvere vald Kvaternaarisetted: 0– 1 ,4; Alam-Ordoviitsiumi kivimid: 0,4–2 3 , 9 ; Kallavere kihistu: 2 3 , 9 –2 8 , 9 (558) Uuringuruumide ja nende asukohtade valiku põhjendus ; teenindusalade kirjeldus ; andmed varasema uurituse , maakasutuse, taristu ning piirangute kohta Uuringuruumide üldnimetus loa taotlusel on Kallavere kihistu uuring uruumid Virumaal 2. etapp – kokku taotletakse luba seitsm e lahus maa tükina paikneva uuringuruumi jaoks. Uurimistöö meetodid ja eesmärk on kõigis uuringuruumides sama d ning seetõttu taotletakse teostatavate tööde jaoks ühtset luba . Uuringuruumide teenindusalade pindalad varieeruvad vahemikus 0 , 96 – 5 , 20 ha ja nende ko gupindala on 17 , 42 ha . U uringuruumide piirid kattuvad teenindusalade piiridega . Kõigis uuringuruumides on esmaseks uurimisobjektiks Kallavere kihistu oobolusliivakivi ning eesmär k on olemasoleva geokeemilise ja litoloogilise andmestiku verifitseerimine. Kavandat u d puurimistööd teostatakse puuraukude 404 , 416 , A-618, 1037, 543, 9 3 6, 558 lähikonnas , mis on puuritud aastatel 19 67 –19 77 (joonis 1) . Iga valitud uuringuruum paikneb ühe katastriüksuse piires . Kõikide u uringuruumi de teenindusala d paiknevad riigile kuuluvate l katastriüksustel ( valdavalt metskondade maa- aladel ) . Teenindusalade valikul on tähelepanu pööratud sellele, et ala de l ei oleks hooneid ning kaitstavaid loodusobjekte, tehnovõrkudest tulenevaid piiranguid või muid uurimist takistavaid tegureid. Oluliseks parameetriks uuringuruumi asukoha valikul oli võimalik logistiline juurde pääs teenindus alale. Kallavere kihistu oobolusliivakivi geoloogilis-geokeemilisi uuringuid teostati eriti aktiivselt möödunud sajandi 1970ndatel–1980ndatel aastatel , kui Lääne- ja Ida-Virumaal viidi läbi mitmeid erineva detailsusastmega fosfaatse toorme otsingu - ning uuringutöid. Olulisemad Eesti Geoloogiafondis säilitatavad temaatilised aruanded on Eskel jt (1979), Raudsep jt (1981; 1984), Martin (1988), Raudsep jt (1989). V aatamata mitmetele fosfaatse toorme otsingu- ja uuringutööde le Virumaal on aruand lus nende uuringute geokeemilise andmestiku usaldusväärsuse kohta puudulik ning enam kui 30 aastat tagasi teostatud analüüside tulemused ei vasta tänapäevastele rahvusvahelistele geoloo gil iste uuringute nõuetele. Lisaks puuduvad omaaegsetes uuringu aruannetes sageli puursüdamike kirjeldused, mis on vajalikud Kallavere kihistu kivim keha usaldusväärse 3D-mudeli väljatöötamis e ks . Puurauk PH0 1 0 rajamiseks taotletavas Paasküla I uuringuruumis läbindatakse Toolse fosforiidimaardla passiivse tarbevaru 1 plokki moodustava Kallavere kihistu kivimid 1967.a rajatud puuraugu nr 404 (EGF-2977) asukoha lähikonnas. Lisaks läbindatakse seda katva Kunda ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokk 6 kivimid. Uuringuruumi teenindusala asub katastriüksuse Loobu metskond 232 territooriumil (Tabel 1). Looduskaitselisi piiranguid uuringuala territooriumil ega lähikonnas pole. Lähim elamumaa asub omaaegse puuraugu nr. 404 suudmest ca 1200 m kaugusel Puurauk PH0 11 rajamiseks taotletavas Andja I uuringuruumis läbindatakse Toolse fosforiidimaardla passiivse tarbevaru 11 plokki moodustava Kallavere kihistu kivimid 1967 . a rajatud puuraugu nr 416 (EGF-2977) asukoha lähikonnas. Uuringuruumi teenindusala asub riigiomandis oleval ammendatud Aru-Kirde paekarjääri territooriumil (Tabel 1). Looduskaitselisi piiranguid uuringuala territooriumil pole, Kunda jõe hoiuala jääb uuringualast ca 1300 m kagusse. Elamumaad omaaegse puuraugu nr. 416 suudme lähikonnas pole. Puurauk PH0 12 rajamiseks taotletavas Pada-Aruküla uuringuruumis läbindatakse Aseri fosforiidimaardla passiivse tarbevaru 43 plokki moodustava Kallavere kihistu kivimid 1977.a rajatud puuraugu A-618 (EGF-3482) asukoha lähikonnas. Uuringuruumi teenindusala asub riigiomandis oleva katastriüksuse Kännuorava territooriumil. Looduskaitselisi piiranguid uuringuala territooriumil pole. Elamumaa paikneb ca 500 m kaugusel kirdes omaaegse puuraugu A-618 suudmest. Puurauk PH0 13 rajamiseks taotletavas Varudi uuringuruumis läbindatakse Kallavere kihistu kivimid Toolse fosforiidimaardla passiivse tarbevaru 12 plokki piirist ca 500 m lääne pool 1972.a rajatud puuraugu nr 1037 (EGF-3200) suudme asukoha lähikonnas. Uuringuruumi teenindusala asub katastriüksuse Kunda metskond 181 territooriumil. Looduskaitselisi piiranguid uuringuala territooriumil ega lähikonnas pole. Elamumaad omaaegse puuraugu nr. 1037 suudme lähikonnas pole. Puurauk PH0 14 rajamiseks taotletavas Paasküla II uuringuruumis läbindatakse Toolse fosforiidimaardla passiivse tarbevaru 1 plokki moodustava Kallavere kihistu kivimid 1972 a rajatud puuraugu nr 543 (EGF-3200) asukoha lähikonnas. Samuti läbindatakse lasuva Kunda ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 6 plokk ning sama maardla tsementlub j akivi aktiivse reservvaru 5 plokk. Uuringuruumi teenindusala asub katastriüksuse Loobu metskond 232 territooriumil. Looduskaitselisi piiranguid uuringuala territooriumil ega lähikonnas pole. Elamumaad omaaegse puuraugu nr. 543 suudme lähikonnas pole. Puurauk PH015 rajamiseks taotletavas Külaotsa uuringuruumis läbindatakse Toolse fosforiidimaardla passiivse tarbevaru 9 plokki moodustava Kallavere kihistu kivimid 1972.a rajatud puuraugu nr 936 (EGF-3200) asukoha lähikonnas. Samuti läbindatakse lasuva Kunda ehituslubjakivi passiivse reservvaru 8. plokk ning sama maardla tsementlubjakivi passiivse reservvaru 7. plokk. Uuringuruumi teenindusala asub riigile kuuluva katastriüksuse Külaotsa territooriumil. Looduskaitselisi piiranguid uuringuala territooriumil ega lähikonnas pole. Elamumaad omaaegse puuraugu nr. 936 suudme lähikonnas pole. Uuringuruumi läbib D-kategooria gaasipaigaldis : 200-500 mm toru, kaitsevöönd iga 5 m . Lähim majapidamine asub ca 350 m kaugusel. Puurauk PH016 rajamiseks taotletavas Andja II uuringuruumis läbindatakse Toolse fosforiidimaardla passiivse tarbevaru 1 plokki moodustava Kallavere kihistu kivimid 1972.a rajatud puuraugu nr 558 (EGF-3200) asukoha lähikonnas. Samuti läbindatakse lasuva Kunda ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 6. plokk ning sama maardla tsementlub j akivi aktiivse reservvaru 5. plokk. Uuringuruumi teenindusala asub katastriüksuse Põlula metskond 145 territooriumil. Looduskaitselisi piiranguid uuringuala territooriumil ega lähikonnas pole. Lähim elamumaa omaaegse puuraugu nr. 558 suudme lähikonnas asub ca 280 m kaugusel. Kasutatavad uuringumeetodid, üldgeoloogilise uurimistööga rikutud maa kirjeldus Üldgeoloogilise uurimistöö käigus rajatakse südamikpuurimi s e teel kokku kuni 21 puurauku, igasse uuringuruumi kuni kolm puurau k u . Nõutav minimaalne puursüdamiku väljatulek nii Kallavere kihistu oobolus liivakiv i kui ka katendi (v äljaarvatud k vaternaar isetted ) osas on vähemalt 80%. Seitsmel uuringuruumil asuvate verifitseerimispuurau kude puurimistööde maksimaalne eeldatav kogumaht on kuni 100 0 meetrit . Puursüdamikud kirjeldatakse, neist võetakse proovid uuringuteks ning seejärel kogutud materjal hoiustatakse Eesti Geoloogiateenistuse hallatavas Arbavere puursüdamik e hoidlas Lääne-Virumaa l , Kadrina val las . Planeeritavad tööd sisaldavad : transporti (kuni 1 4 0 km Tallinnast); a gregaadi montaaži ja demontaaži ; k valiteetset südamikpuurimist ; põhjaveetaseme ühekordset määramist ; gamma karotaaži teostamist ; puuraukude likvideerimist ettenähtud korra alusel . P uursüdamik e litoloogilis t e andme te ning geokeemiliste uuringute tulemusel saadud andmestiku alusel selgitatakse välja Eesti Geoloogiafondis säilitatava te aruannete informatsiooni usaldusväärsus ning kasutatavus Kallavere kihistu fosfaatse detriidiga rikastunud oobolusliivakivi geoloogiliste ja geokeemiliste mudelite koostamisel. Üldgeoloogilise uurimistööga ei kaasne olulisi keskkonnahäiringuid ega negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele Üldgeoloogilise uurimistöö tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. Uurimistöö käigus p uuritakse kuni 21 Alam-Kambriumi Tiskre kihistu aleuroliitidesse ulatuvat puurauku , kuid ümbritsevaid loodusressursse nagu maa, muld, pinnas, maavara ja vesi ei mõjutata . Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. K asutatavad puurmasinad ja agregaadid tarbivad energiat ettenähtud koguses . Puuragregaadid on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning ei põhjusta avariiohtlike olukordi. Uurimistöö käigus keskkonnaohtu või sellele riski põhjustavat müra ega vibratsiooni ei tekitata. Uuringuruumides ja nende läheduses olevaid kaitsealuseid loomaliike, loodusalasid, vääriselupaikasid ega püsielupaikasid uuringuga ei kahjustata. Uuringu läbiviimine ei tekita suurõnnetuste või katastroofide ohte nagu järsk kliimamuutus (k.a. kõrbestumine ja pinnase erosioon) või üleujutus. Üldgeoloogilise uurimistöö teostamine ei mõjuta looduslik k u mitmekesisust, lähipiirkonnas olevate loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ega taastumisvõimet. Samuti ei halvenda ta keskkonna vastupanuvõimet , kuna ei ületa ta õigusaktidega kehtestatud nõudeid ( sh tiheasustusega alad, kultuurilised ja arheoloogilised väärtused). Uuringu käigus rajatud puursüdamikest võetakse kameraaltööde käigus laboratoorsete uurin gute tege miseks vajalikud proovid ning edasisele säilita misele kuuluv puursüdamiku osa hoiustatakse Arbavere puursüdamiku hoidlas. Seega ei teki uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. Uuri mistöö teostamine ei muu da piirkonnas elava elanikkonna tervis t ega heaolu . Puuraugud likvideeritakse seaduses ettenähtud korras esimesel võimalusel pärast põhjaveetaseme mõõtmist ning gammakarotaaži teostamist. Üldgeoloogilise uurimistöö ajakava Esitatud tööde ajakava on prognoosne ja võib ettenägematutel põhjustel muutuda. Tööde ajakava alates üldgeoloogilise uurimistöö loa saamisest: e ttevalmistustöö d – 3 kuud; v älitööd: puuraukude rajamine ja likvideerimine , südamike transport ja hoiustamine, proovide võtmine – 5 kuud. l aboratoorsed tööd algavad proovide võtmisega üheaegselt ning kestavad kuni 1 5 kuud u uringuaruande koostamine – 1 3 kuud Kokku: 3 aastat Kasutatud kirjandus: EGF-2977. I. Viru & R. Raudsep (toim.) . Aruanne eeluuringust Toolse fosforiidimaardlas 1966.-1967.a ; 1968. (vene k.) EGF-3200. R. Raudsep & R. Sinisalu (toim.) . Aruanne Toolse fosforiidimaardla detailuuringust 1969.-1971.a ; 1972; (vene k.) EGF-3 482 . A.Mardiste (toim.) A ruanne Aseri maardla fosforiitide järeluuringu tulemustest ja nende tehnoloogiliste omaduste hindamisest 1974.-1977.a ; 1977; (vene k.) Eskel J., Raudsep R. & Liivrand H. ( toim .) . Aruanne fosforiitide otsingutööde ja p rognooshinnangu tulemustest Toolse maardlast lõuna pool, 1979 ( vene k.) Raudsep R. jt. Aruanne fosforiitide eeluuringu tulemustest Eesti NSV Rakvere maardla Lääne -Kabala osas 1982.- 1984.a. ; 1984. Martin T. Fosforiidiotsingute tulemused Rakvere fosforiidirajooni ida - ja lõunaosas 1985.- 1988.a.Keila , 1988 ( vene k.) Raudsep R. jt. Detailuuringu tulemused Rakvere fosforiidipiirkonna Kabala maardla kaeveväljal . 1989. ( vene k.) Heinsalu , H . and Viira , V . 1997. Pakerort Stage . In : Raukas & Teedumäe ( eds ) Geology and Mineral Resource of Estonia , Estoni a n Academy Publ ishers , Tallinn, 52–57 . Uuringuloa seletuskirja koosta jad : Kaido Kansi,
[email protected] Jüri Nemliher ,
[email protected] Eesti Geoloogiateenistus Maapõueressursside osakond Palume üldgeoloogilise uuringutöö luba saata elektrooniliselt aadressile:
[email protected]