Projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja seireplaani kooskõlastamine

Nele Jõessar Keskkonnaagentuur Teie 23.04.2020 [email protected] Meie 22.05.2020 nr 4-6/50/60-2 Projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja seireplaani kooskõlastamine Austatud proua Jõessar Edastasite 23.04.2020 Keskkonnaministeeriumile kooskõlatamiseks LIFE IP CleanEST (LIFE Grant Agreement no LIFE17 IPE/EE/000007) projekti uuringu- ja seireplaani. Kooskõlastamise vajadus tuleneb koostöökokkuleppe lepingu 4-6/50/8 punktist 4.6. Keskkonnaministeerium on tutvunud dokumentidega ja kooskõlastab uuringu- ja seireplaani. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler Lisad: 1. Projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja seireplaan 2. Projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja seireplaani lisa 1 EKUK koondplaan 3. Projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja seireplaani lisa 2 C.7.3 reoveesüsteemide inventuur 4. Projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja seireplaani lisa 3 C.9 proovivõtu kohad 5. Projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja seireplaani lisa 4 C.9 lähteülesanne ja ajakava Teadmiseks: Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus Tatjana Rein, 626 2852 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  C.7.3 Reoveesüsteemide inventuur pinna- ja põhjaveekogumite koormusallikate kaardistamiseks Olemasolev olukord Kohalikel omavalitsustel on kohustus koostada reovee kohtkäitluse eeskirjad ning need oma haldusterritooriumil kehtestada. Kohtkäitluse eeskiri peab sisaldama kohaliku omavalitsuse halduspiirkonnas kehtivaid nõudeid, millest lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi ehitamist, lammutamist või muutmist tuleks planeerida. Samuti peab kohtkäitluse eeskiri sisaldama purgimisteenuse kasutamise võimalusi ja tingimusi ning nõudeid purgimisteenust osutavale ettevõttele. Maaomaniku kohustus on rajada reovee kohtkäitlussüsteemid või olemasolevad korrastada, et minimeerida toitainete koormust veekeskkonnale. Tööstuste ja asulate reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et see vastaks keskkonnaloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk jaguneb kaheks:  Pinna- ja põhjavee punktkoormuse vähendamine o vähendada tööstuste ja asulate heitvee reostuskoormust veekogudesse  Pinna- ja põhjavee hajukoormuse vähendamine o vähendada koormust piirkondades, mis pole ühendatud ühiskanalisatsioonisüsteemiga ning tagada reovee nõuetekohane kohapealne käitlemine Pinna-ja põhjavee punktkoormus Pinna- ja põhjavee punktkoormuse kaardistamine Pinnavee punktkoormus Pinnaveekogumite punktkoormusallikate kaardistamiseks tuleb Veemajanduskava pinnavee meetmeprogrammist välja filtreerida tööstuste ja asulate reoveepuhastitega seotud meetmed Viru alamvesikonnas, mis on Keskkonnainspektsioonile täitmiseks seoses järelevalve teostamisega. LIFE IP CleanEST raames tegeletakse Viru alamvesikonnas järgmiste pinnavee punktkoormuse meetmetega:  järelevalve õigusaktide nõuete ja loa tingimuste täitmise üle (KKL käitis)  täiendav järelevalve õigusaktide nõuete ja vee-erikasutusloa tingimuste täitmise üle (heitvee väljalask)  järelevalve õigusaktide nõuete ja loa tingimuste täitmise üle < 2000 ie reoveepuhastil  järelevalve õigusaktide nõuete ja loa tingimuste täitmise üle > 2000 ie reoveepuhastil Põhjavee punktkoormus Põhjaveekogumite punktkoormusallikate kaardistamiseks tuleb Veemajanduskava põhjavee meetmeprogrammist välja filtreerida põhjaveekogumid Viru alamvesikonnas, kus koormuseks on tööstuste ja asulate reoveepuhastid. Viru alamvesikonna alale jäävad:  Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum  Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum  Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas  Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Pinna-ja põhjavee punktkoormuse vähendamise metoodika Punktkoormuse osas on Keskkonnaametile andmed kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) ja keskkonnaregistris. Keskkonnaamet koostab Exceli tabelis välitööplaani, kuhu valitakse veemajanduskavade pinna- ja põhjaveemeetmeprogrammist järgmised väljalaskmed: IV127, IV148, LV642, LV643, IV054, IV056, IV058, IV079, IV002, IV099, IV124, LV111, IV093, IV090, IV092, IV149, IV136, IV137, IV117, IV103, IV113, IV106, IV106a, IV106b, IV106c, IV162, IV146, IV073, IV008, IV019, IV020, IV021, IV022, IV059, IV161, LV321, LV652, LV571, LV881, LV318, LV661, LV651, LV324, LV011, LV281, LV691, LV041, LV151, LV211, LV421, LV262, IV096, IV061, IV038, IV083, IV060, IV082, IV039, IV186, IV085, IV128, IV178, IV192, IV176, IV151, IV063, IV184, IV042, IV153, IV223, IV193, IV123, IV170, IV049, IV182, IV053, IV187, IV198, IV199, IV145, IV001, IV001a, IV005, IV006, IV017, IV018, IV025, IV026, IV027, IV028, IV029, IV030, IV031, IV032, IV040, IV055, IV063, IV064, IV071, IV080, IV081, IV091, IV097, IV104, IV106b, IV116, IV130, IV131, IV132, IV133, IV134, IV135, IV136, IV143, IV164, IV148, IV150, IV155, IV162, IV169, IV213, IV216, IV217, LV187, LV031, LV022, LV023, LV135, LV171, LV182, LV183, LV184, LV221, LV231, LV312, LV391, LV401, LV422, LV471, LV491, LV521, LV561, LV612, LV641, LV653, LV654, LV711, LV761, LV762, LV186, LV001, LV181, LV212, LV323, LV371, LV611, LV613, LV731, LV741, LV921 Järelevalve loa tingimuste täitmise üle Antud nimekirjast selekteeritakse välja väljalaskmed, mille osas ei ole viimase 3 aasta jooksul teostatud kontrolli või mis ei vasta kahe viimase operatiivseire andmetel nõuetele. Saadud valimi põhjal teostab Keskkonnainspektsioon kohapealset järelevalvet loa tingimuste täitmise üle. Kontrollil tuvastatud mittevastavuste korral teeb Keskkonnainspektsioon kas suulised (kui probleemi on võimalik kiiresti lahendada) või kirjalikud korraldused ja määrab järelkontrolli, milliseks tähtajaks tuleb puudused likvideerida. Kui tegemist on oluliste mittevastavustega, alustatakse haldusmenetlust puuduste likvideerimiseks. Haldusmenetluse käigus tuleb puhasti omanikuga/valdajaga planeeritav tegevus läbi arutada. Üldjuhul esitab omanik Keskkonnaametile tegevuskava, milles on paika pandud puuduste kõrvaldamise tegevused ja ajakava. Puhastite opereerimisel esinevate probleemide kaardistamine Loa nõuete tingimuste täitmise kohapealse kontrollimise käigus kaardistatakse tööstuste ja asulate reoveepuhastite opereerimisel esinevad probleemid, millega puhastite valdajad kokku puutuvad. Reoveepuhastite seas on puhasteid, mis ei vasta veeloa nõuetele ja mille probleemi olemus on pikemat aega teada (näiteks puhasti ei vasta nõuetele lämmastiku või fosfori osas), kuid puhasti operaator ei oska pakkuda lahendusi või selgitada välja probleemi põhjuseid. Kaardistamise tulemusena tekib ülevaade peamistest probleemidest puhastite opereerimisel. Käsiraamatu koostamisele sisendi andmine Toetamaks ettevõtteid antud probleemide lahendamisel, eelarve ja investeeringute planeerimisel, reostuskoormuse vähendamisel, tuleb koostada käsiraamat reoveepuhastite hooldamiseks, mis ühe osana käsitleks tihedamini esinevaid probleeme ja pakuks ühiselt mõistetava käitumisjuhendi. Veemajanduskavade 2015-2021 meetmeprogrammis on kokku loetletud 243 meedet, mis on seotud punktkoormuse mõju vähendamisega veekogumitele. Käsiraamat aitab kaudselt kaasa nende meetmete täitmisele ja reoveepuhastitest tuleneva punktkoormuse vähendamisele tänu teadmiste paranemisele ja tõhusamale puhastusprotsessi juhtimisele. Ajakava ja tulemus Planeeritud tegevus jaguneb:  2019. aasta IV kvartalis ja 2020. aasta I kvartalis toimub loa halduritelt ja Keskkonnainspektsioonilt teabe koondamine  2020. aasta II kvartalis toimub täiendavat kontrolli vajavate objektide kaardistamine  2020. aasta II ja III kvartalis teostab Keskkonnainspektsioon kohapealset järelevalvet loa tingimuste täitmise üle  2020. aasta IV kvartalis Keskkonnainspektsiooni järelevalve tulemuste kokkuvõte Tegevuse tulemused:   valimisse selekteeritud lubade tingimuste täitmise üle on teostatud järelevalve ning leitud lahendused mittevastavuste likvideerimisteks  puhastite opereerimisel esinevad probleemid on kaardistatud o puhasti omanikule on antud soovitused eksperdi tellimiseks probleemide lahendamise eesmärgil o kaardistatud probleemide põhjal on antud sisendid reoveepuhasti hooldamise käsiraamatu koostamiseks  valmib reoveepuhastite hooldamise käsiraamat Pinna- ja põhjavee hajukoormus Pinna- ja põhjavee hajukoormuse kaardistamine Pinnavee hajukoormus Pinnaveekogumite hajukoormusallikate kaardistamiseks tuleb Veemajanduskava pinnavee meetmeprogrammist välja filtreerida kõik reoveekäitlusega seotud meetmed Viru alamvesikonnas, mis on kohalikele omavalitsustele, Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile täitmiseks seoses järelevalve teostamise ja nõustamisega. LIFE IP CleanEST raames tegeletakse Viru alamvesikonnas järgmiste pinnavee hajukoormuse meetmetega:  nõustamine nõuetekohaseks reovee kohtkäitluseks  reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjade kehtestamine  reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja täitmise järelevalve  nõuetele mittevastavate heitvee väljalaskude kindlakstegemine, loastamise või likvideerimise nõuete seadmine  järelevalve reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuete täitmise üle Põhjavee hajukoormus Põhjaveekogumite hajukoormusallikate kaardistamiseks tuleb Veemajanduskava põhjavee meetmeprogrammist välja filtreerida põhjaveekogumid Viru alamvesikonnas, kus koormuseks on kanaliseerimata alad ja reoveepuhastid. Viru alamvesikonna alale jäävad:  Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum  Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum  Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas  Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Pinna- ja põhjavee hajukoormuse vähendamise metoodika Hajukoormuse kaardistamiseks koostab Keskkonnaamet pinnaveekogumite valgaladele (Ojamaa_2, Soolikaoja, Selja_2, Selja_3, Selja_4) ja põhjaveekogumitele jäävate hajaasustusalade nimekirja Virumaa kohalike omavalitsuste kaupa. Lähtuvalt 2014. aastal Infragate Eesti AS töös valminud valimi moodustamise metoodikale, valitakse käesoleva projekti raames valimisse reoveekogumisaladest ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatest aladest väljaspoole jäävad külad ehk külad elanike arvuga vähem kui 50 inimest. Läbi elanike arvu leitakse majapidamiste arv (elanike arv jagatakse keskmise leibkonna liikmete arvuga). Saadud arvust omakorda valitakse valimisse igas külas majapidamiste üldarvust minimaalselt 10%. Andmete kogumiseks koostatakse eesti- ja venekeelne küsimustik kohalikele elanikele ja kontroll-leht välitööde jaoks, mõlemad tuginevad Infragate Eesti AS ja EKUK poolt välja töötatud küsimustikele. Küsimustik edastatakse projekti piirkonda jäävatele kohalikele omavalitsustele, kes omakorda saadavad küsimustiku valimisse jäävatele majapidamistele. Küsimustik on täidetav elektrooniliselt. Samuti toimub küsimustiku avalikustamine Keskkonnaameti avalike kanalite kaudu, mis tagab Ida- ja Lääne-Virumaal suurema avalikkuse kaasamise. Küsimustiku vastuste ja uuringuala kaardistusandmete analüüsi põhjal koostatakse täpsustav välitööplaan, mille alusel viiakse 2020. aastal läbi välitöö. Välitöö Välitööplaani jäävate piirkondade valimise kriteeriumiteks:  kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega ala  alad, mis jäävad väljapoole kehtestatud ja perspektiivset ühiskanalisatsiooniga kaetavat ala  kohalikule omavalitsusele teadaolevalt probleemne piirkond seoses reovee kohtkäitlemisega  haldusala (küla) suurus  küsitlusega seotud informatsiooni täpsus ja maht Inventariseeritavate reovee kohtkäitlussüsteemide valimisse (välitööplaani) selekteeritud reoveekäitlussüsteemide inventariseerimist viib enda haldusalal läbi kohalik omavalitus. Tõhustamaks kohalike omavalitsuste suutlikkust kontrollida oma haldusalal reovee kohtkäitlust, viib Keskkonnainspektsioon iga projekti piirkonnas oleva kohaliku omavalitsusega välitöö raames läbi ühiskontrolli (hinnatakse tegeliku olukorra vastavust küsitluslehel oleva informatsiooniga, täidetakse kontroll-leht). Välitööl tuvastatud mittevastavuste korral teeb Keskkonnainspektsioon kas suulised (kui probleemi on võimalik kiiresti lahendada) või kirjalikud korraldused. Välitöö käigus:  selgitatakse kohalikele omavalitsustele reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja vajadust  selgitatakse, kuidas eeskirjas kehtestatuid nõudeid tuleb kontrollida ja millised võimalused on kohalikel omavalitsustel tagamaks nõuetekohast reovee käitlust oma haldusalal  tutvustatakse kohalikele omavalitsustele suunatud teatmikuid o „Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks, 2015)1 o „Reovee puhastamine hajaasustusalal. Miks ja kuidas?, 2009“2  selgitatakse välitööplaani jäävatele majapidamistele nõuetele vastavate reoveesüsteemide rajamise olulisust o pinna-ja põhjavee reostamise ennetamine o puur-või salvkaevu joogivee reostamise ennetamine Ajakava ja tulemus Planeeritud tegevus jaguneb:  2020. aasta I kvartalis toimub projekti piirkonnas kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavade (ÜVK) ja reovee kohtkäitluseeskirjade läbi vaatamine ja analüüs – hinnatakse sisu aja- ja asjakohasust  2020. aasta II kvartalis toimub hajaasustuse piirkondade reoveekäitlussüsteemide kaardistamine küsitluslehe põhjal  2020. aasta II ja III kvartalis teostatakse välitöid, et kohapeal olukord kaardistada;  2020. aasta IV kvartalis ja 2021. aasta I kvartalis toimub materjali koondamine ja ettepanekute tegemine KOV-idele edasisteks tegevusteks ning inventuuri tulemuste tutvustamine KOV-dele ja kohalikele elanikele Tegevuse tulemus:  reoveekäitlussüsteemide kontrollimise praktiline kogemus kohalikele omavalitsustele  kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine kohtkäitlussüsteemide inventariseerimise üle  saadakse ülevaade reoveekäitlussüsteemide seisukorrast, süsteemide toimimisest ja investeerimisvajadustest  kohalikule omavalitsusele on antud informatsioon võimalikest toetusmeetmetest kohtkäitlust puudutavate küsimuste lahendamiseks, et tagada nõuetekohane kohtkäitlus ja seeläbi vältida ohu tekkimist keskkonnale ja inimese tervisele 1 https://www.envir.ee/sites/default/files/juhend.pdf 2 https://www.envir.ee/sites/default/files/reovee_puhastamine_hajaasustusalal._miks_ja_kuidas.pdf   saadakse ülevaade kohalike omavalitsuse valmidusest (teadmised ja kehtivad eeskirjad) inventariseerida reoveekäitlussüsteeme  on selgitatud nõuetele vastavate reoveesüsteemide rajamise vajalikkust  pakutakse välja rakendatavad meetmed järgmise perioodi Veemajanduskava meetmeprogrammi.  täiendatakse Infragate Eesti AS üksikmajapidamiste reoveekäitlussüsteemide andmebaasi ning kogutud andmed kantakse MapInfo kaardikihile Tegevuse elluviimise eest vastutab Keskkonnaamet, kaasatud on Keskkonnainspektsioon ja projekti piirkonna kohalikud omavalitsused. Varasem uuritus Infragate Eesti AS viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2013.-2014. a. läbi uuringu „Hajaasustuse reovee kohtkäitlussüsteemide inventuur 3“, mille tulemusena inventariseeriti kohapealse ülevaatuse käigus töö raames 2611 reovee kohtkäitlussüsteemi üle Eesti. Uuringu tulemusena tuvastati:  16% reovee kohtkäitlussüsteemi puhul toimus hinnanguliselt reovee juhtimine põhjavette, arvestades kriteeriumitena asukoha põhjavee kaitstust ja süsteemi tehnilist seisukorda või tehnoloogilist lahendust;  48,6% ehk peaaegu pooled inventariseeritud reovee kohtkäitlussüsteemid ohustavad avarii korral põhjavett ehk asuvad kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal;  Reovee kohtkäitlussüsteemidest, mis peavad veeseadusest tulenevalt heitvee juhtimiseks veekogusse omama vee-erikasutusluba, omavad luba 57%;  Vee erikasutusloas sätestatud nõuetele vastab veekogusse juhitav heitvesi 69% reovee kohtkäitlussüsteemide korral;  4,6% inventariseeritud reovee kohtkäitlussüsteemidest asub ranna ja kalda ehituskeeluvööndis looduskaitseseaduse § 38 tähenduses. Projektist tulenevad tähtajad  Välitööde plaan valmis 30.09.2019  Üksikmajapidamiste reovee puhastamise süsteemide andmebaas (31.12.2022) 3 https://www.envir.ee/sites/default/files/hajaasustuste_reovee_kohtkaitlussusteemide_inventuuri_aruanne.pd f   Aruanne üksikmajapidamiste reovee puhastamise süsteemide olukorra kohta (31.12.2022)  Tegevuskava kohalikele omavalitsustele hajaasustusega piirkondades reoveekogumis- ja käitlemissüsteemide nõuetele vastavuse saavutamiseks (31.12.2022)  Järgmise perioodi veemajanduskava meetmeprogrammi üksikasjalik tegevuskava, mis sisaldab meetmeid reovee saastekoormuse vähendamiseks (sh inimeste tarbevee puhastusjaamad ja sademevee kogumissüsteemid) (31.08.2022)  Reovee käitlemise ja reovee puhastamise suunised hajaasustuses (31.12.2022)  Tegevuskava KOV-idele on koostatud ja seda tutvustatakse ühisseminaridel (31.05.2022)  Valmib „Reoveepuhastite käsiraamat reoveepuhastite operaatoritele puhasti hooldamiseks“ Juhendi koostamise eest vastutavad EKUK ja EMÜ (2021). C.7 tegevuste eelarve (see ja järgmine periood) 2019-2020 Partner Personal Tarbekaubad Väline abi Muud kulud Kogueelarve EKUK 57 114 21 349 0 8896 87 359 2021-2022 EKUK 19 028 12 157 0 2965 34 150 KKI 2000 20 000 22 000  Projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja seireplaan Keskkonnaagentuur 2019 Sisukord Kasutatud lühendite loetelu .................................................................................................................. 6 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 8 C.5 Uuringud määramaks jääkreostuse täpne mõju pinna- ja põhjaveekogumitele ...................... 9 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ........................................................................................... 9 Uuringu-/seirekohad ......................................................................................................................... 9 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 10 Metoodika ........................................................................................................................................ 15 Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) ........................................................................................... 16 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 16 Eelarve .............................................................................................................................................. 17 C.6 Jääkreostuse eemaldamine (töödele järgnev seire tegevuse D.1.1 alt) ..................................... 18 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 18 Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 18 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 18 Metoodika ........................................................................................................................................ 18 Seire eest vastutav(ad) partner(id)................................................................................................. 19 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 19 Eelarve .............................................................................................................................................. 19 C.7 Veetarbimise ja heitvee töötlemise suunamine hõredalt asustatud piirkondades ning tööstus- ja kaevandusaladel .............................................................................................................................. 20 C.7.1 Soolikaoja sisekoormuse uuring ............................................................................................... 20 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 20 Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 20 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 21 Metoodika ........................................................................................................................................ 22 Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) ........................................................................................... 23 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 23 C.7.2 Rannikuveekogumite valgla vooluveekogumite uuring ......................................................... 25 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 25 Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 25 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 25 Metoodika ........................................................................................................................................ 26 Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) ........................................................................................... 28 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 28 Eelarve (C.7 tegevused) ................................................................................................................... 29 2 C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel . 30 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 30 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 30 Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 31 Metoodika ........................................................................................................................................ 31 Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) ........................................................................................... 32 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 33 Eelarve .............................................................................................................................................. 33 C.9 Põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised uuringud põhjaveekogumite ohtlike ainete ja keemilise koostise selgitamiseks ning seisundimuutuste prognoosimiseks ..................................... 35 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 35 Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 35 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 35 Metoodika ........................................................................................................................................ 37 Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) ........................................................................................... 38 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 38 Eelarve .............................................................................................................................................. 39 C.10 Põllumajandusettevõtete (põllumajandustootjate) kaasamine põllumajandusliku keskkonnaalase nõustamise meetmete rakendamiseks VMK-s ...................................................... 40 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 40 Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 40 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 43 Metoodika ........................................................................................................................................ 44 Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) ........................................................................................... 45 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 46 Eelarve .............................................................................................................................................. 46 C.11 Kalade rändetingimuste parandamine (eelhinnang ja järelseire) .......................................... 47 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 47 Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 47 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 48 Loobu_1 (1077900_1) – lähtest Udriku ojani............................................................................... 48 Võsu (1077100_1) ......................................................................................................................... 50 Alajõgi_2 (1061300_2) – Ilmatu ojast suudmeni.......................................................................... 52 Purtse_2 (1068200_2) – Purtse Ojamaa jõest Püssi paisuni......................................................... 52 Pada_2 (1071900_2) – Iivandojast (Tüükri kraavist) suudmeni .................................................. 54 Selja_2 (1074600_2) – Veltsi ojast Soolikaojani .......................................................................... 56 3  Selja_4 (1074600_4) – Varangu mnt sillast suudmeni ................................................................. 57 Kunda_1 (1072900_1) – lähtest Anguse (Ädara) jõeni ................................................................ 58 Kunda_2 (1072900_2) – Ädara jõest Kunda III paisuni .......................................................... 59 Udriku oja (1078200_1)............................................................................................................... 61 Metoodika ........................................................................................................................................ 62 Seire eest vastutav(ad) partner(id)................................................................................................. 65 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 65 Eelarve .............................................................................................................................................. 65 C.13 Jõeliste elupaikade taastamine (eelhinnang ja järelseire) ....................................................... 66 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 66 Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 66 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 67 Pada_1 (1071900_1) – Pada lähtest Iivandojani (Tüükri kraavini) ja Pada_2 (1071900_2) - Iivandojast (Tüükri kraavist) suudmeni ......................................................................................... 67 Loobu_1 (1077900_1) – Udriku ojani ja Loobu_2 (1077900_2) – Udriku ojast suudmeni ........ 68 Selja_2 (1074600_2) – Veltsi ojast Soolikaojani, Selja_3 (1074600_3) – Soolikaojast Varagu mnt sillani ja Selja_4 (1074600_4) – Varangu mnt sillast suudmeni ........................................... 71 Metoodika ........................................................................................................................................ 73 Seire eest vastutav(ad) partner(id)................................................................................................. 76 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 76 Eelarve .............................................................................................................................................. 76 C.14 Erra jõe Natura aladel asuva jõelõigu puhastamine ning loodusliku ilme taastamine (eelhinnang ja järelseire) .................................................................................................................... 77 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 77 Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 77 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 77 Metoodika ........................................................................................................................................ 78 Seire eest vastutav(ad) partner(id)................................................................................................. 79 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 79 Eelarve .............................................................................................................................................. 79 D.1 Projekti keskkonnamõju jälgimine (D.1.1 – jääkreostus, kaevandamisalade korrastamine; D.1.2 – kalapääsud, taastatud jõelised elupaigad) ........................................................................................... 80 Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 80 Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 81 Varasem uuritus .............................................................................................................................. 82 Kohtla (1070700_1)...................................................................................................................... 82 4  Purtse_2 (1068200_2) - Purtse Ojamaa jõest Püssi paisuni, Purtse_3 (1068200_3) - Purtse Püssi paisust Viru HEJ paisuni ja Purtse_4 (1068200_4) - Purtse Viru HEJ paisust suudmeni ............ 83 Metoodika ........................................................................................................................................ 84 Seire eest vastutav(ad) partner(id)................................................................................................. 86 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) .............................................................................. 87 Eelarve .............................................................................................................................................. 87 Lisad ..................................................................................................................................................... 88 Lisa 1. Projekti LIFE IP CleanEST uuringu- ja seireplaan 2019-2020 ...................................... 88 Lisa 2. Tegevuse C.7.3 metoodika .................................................................................................. 88 Lisa 3. Tegevuse C.9 I faasi proovivõtuks kasutatud kaevud ja määratud komponendid (seisuga 27.12.2019) ......................................................................................................................... 88 Lisa 4. EGT tegevuse C.9 lähteülesanne ja ajakava (seisuga 3.11.2019) .................................... 88 5 Kasutatud lühendite loetelu ABT asfaltbetoonitehas ASPT suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus BHT biokeemiline hapnikutarve BTEX benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleenid DBT dibutüültina-katioon DEHP di-2-etüülheksüülftalaat DSFI suurselgrootute Taani vooluveekogude fauna indeks EELIS Eesti Looduse Infosüsteem EGT Eesti Geoloogiateenistus EJ elektrijaam EKUK Eesti Keskkonnauuringute Keskus EMÜ Eesti Maaülikool EPKK Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda EPT suurselgrootute tundlike taksonite arv FÜBE fütobentos ehk põhjataimestik FÜKE füüsikalis-keemiline FÜPLA fütoplankton ehk taimhõljum HA hõljuvaine HEJ hüdroelektrijaam HÜMO hüdromorfoloogiline JKI jõgede kalastiku indeks KALA kalastik KAUR Keskkonnaagentuur KeA Keskkonnaamet KeM Keskkonnaministeerium KESE keemiline seisund KHT keemiline hapnikutarve KHT-Mn permanganaatne hapendumus KKI Keskkonnainspektsioon LD loodusdirektiiv LÜ loomühik MAFÜ makrofüüdid ehk suurtaimed NTA nitraaditundlik ala OA prioriteetsed ohtlikud ained PAH polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud PBDE polübroomitud difenüüleetrid PHT permanganaatne KHT-Mn RMK Riigimetsa Majandamise Keskus SPETS vesikonnaspetsiifilised saasteained SUSE suurselgrootud ehk põhjaloomastik SYKE Soome Keskkonnainstituut T suurselgrootute taksonirikkus TalTech Tallinna Tehnikaülikool TBT tributüültina-katioon VMK veemajanduskava VOC lenduvad orgaanilised ühendid 6 VPA vaatluspuuraugud, uuringu- ja seirepuuraugud ÖSE ökoloogiline seisund ÖST ökosüsteemiteenused 7 Sissejuhatus Projekti LIFE IP CleanEST rahastusleping sõlmiti Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel 14.12.2018. Projekt kestab 10 aastat ja kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. Projekti eesmärgiks on Ida-Viru veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamine Viru alamvesikonnas ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021-2027. Projekti integreeritus seisneb erinevate valdkondade kaasamises projektis planeeritud tegevuste elluviimiseks. Projekti tegevused on veemajanduskava meetmeprogrammist lähtuvad, kuid sisaldavad ka uuenduslikke tegevusi, seda eelkõige teiste valdkondade (põllumajandus, kaevandused, tööstus) kaasamise raames. Projekti juhtpartneriks on Keskkonnaministeerium. Projekti partnerid on Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, The Rivers Trust ja Viru alamvesikonda jäävad kohalikud omavalitsused. Projekti tegevused hõlmavad 40 pinnaveekogumit ja nende valgalasid, mis katavad 236 968 ha ning 8 põhjaveekogumit. Kavandatud meetmeid on rakendatud 38 vooluveekogumil (kogupikkus 574 km) ja kahel rannikuveekogumil (kogupindalaga 155 200 ha). LIFE IP CleanEST raames rakendatakse 37% Ida-Eesti veemajanduskavas kavandatud meetmetest. Saadud kogemusi kantakse üle teistesse piirkondadesse nii Eestis kui ka Euroopas. Käesolev dokument on koostatud, et anda ühtset ülevaadet kõigist projekti LIFE IP CleanEST raames läbiviidavatest uuringutest ja seiretest. Projekt kestab 10 aastat ning on oluline, et kogu projekti vältel oleks seire koordineeritud. Detailsem plaan koostatakse kaheks aastaks, seda uuendatakse iga kahe aasta tagant ning võetakse kokku viimase kahe aasta tegevused. Praegune periood katab aastaid 2019‒2020 ning 2020 aasta lõpus on plaanis kava uuendada. Dokumendi koostamisel on aluseks võetud projekti taotlus ning selle alusel koostatud lähteülesanded. Erinevate projektis läbiviidavate uuringute, riiklike seirete ning muude piirkonnas läbiviidavate uuringute ja seirete omavahelise dubleerimise vältimiseks on uuringu- ja seireplaani koostamisel võetud arvesse kõik teadaolevad uuringupiirkonnas samaaegselt toimuvad tööd (nt Soolikaojal viiakse ellu ka Interregi projekti NOAH tegevusi, Eru-Käsmu lahe ja Narva-Kunda lahe rannikuvete maismaalt pärineva koormuse uuringuplaani koostamisel jälgiti ka 2020. a riiklike seirete plaani jne). 8 C.5 Uuringud määramaks jääkreostuse täpne mõju pinna- ja põhjaveekogumitele Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner Tegevuse eesmärgiks on saada süsteemne ülevaade sellest, kui efektiivne on olnud seni teostatud jääkreostuse eemaldamine ning hinnata veekeskkonna ja veest sõltuvate ökosüsteemide seisundi paranemist. Selle ülevaate alusel planeeritakse operatiivselt vajalikud saaste ohutustamise tööd LIFE IP projekti perioodil (rahastus tõenäoliselt Ühtekuuluvusfondist) ja järgnevate perioodide veemajanduskava ja looduskaitse tegevuskava tegevused. Antud tegevus on suunatud veemajanduskavas (VMK) kindlaks määratud probleemsetele surveteguritele, milleks on jääkreostus ja saastunud tööstusalad. Mõjutatavad põhjaveekogumid on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum nr 7 (kaks jääkreostusobjekti: Ahtme tee 88 asfaltbetoonitehas (ABT), Kiviõli tööstuspark) ja Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 15 (kolm jääkreostusobjekti: Tamsalu liipriimmutustehase põhjaveereostus, Rakvere helikopterite lennuväli ja OÜ Rakvere autobaas tankla). Vastutav partner on Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), kes viib läbi uuringud. Lähteülesanne ja uuringu metoodika kooskõlastatakse Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja Keskkonnaagentuuriga (KAUR). Uuringu-/seirekohad 1. Ahtme mnt 88 ABT (JRA0000078); 2. Kiviõli tööstuspark (keemiatööstus) (JRA0000117); 3. Rakvere helikopterite lennuväli (JRA0000069); 4. Tamsalu liipriimmutustehase põhjaveereostus (JRA0000067); 5. OÜ Rakvere autobaas tankla (Rägavere tee 50) (JRA0000220). 9 Varasem uuritus Ahtme mnt 88 ABT Riikliku tähtsusega jääkreostuskolle (JRA0000078) (joonis 1), Ahtme mnt 88 ABT, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa. Asukoha koordinaadid: X: 6579844, Y: 694974. Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Põhjavesi ja pinnas on reostunud 1-aluseliste fenoolide, lenduvate orgaaniliste ühendite, naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega (PAH) üle piirarvu tööstustsoonis. Reostunud ala pindalaks on hinnatud 0,7 ha, reostuse mahuks 4575 m3 ja reostunud pinnase koguseks 8000 t. Keskkonnaregistri andmetel on jääkreostuse likvideerimistööd pooleli (on teostatud reostuse likvideerimistöid). Likvideerimistöid teostab Doranova Baltic OÜ. Joonis 1. Ahtme mnt 88 ABT põhjavee ja pinnase reostus. Teostatud uuringud:  Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine. Aruanne. Töö nr: 16164 (2018)  Ahtme mnt 88 asfaltbetoonitehas jääkreostusobjekt - 25 Ahtme mnt 88 ABT uuringute aruanne Sweco K-11-1-2005 (2007)  Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll. Lisa 1 - jääkreostuskollete infokaardid. Töö nr 2130. (2003) 10 Kiviõli tööstuspark Riikliku tähtsusega jääkreostuskolle (JRA0000117) (joonis 2), Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida- Virumaa. Asukoha koordinaadid: X: 6583901, Y: 667150. Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Põhjavesi ja pinnas on reostunud PAH-ide, naftasaaduste ja fenoolidega üle piirarvu tööstustsoonis. Reostust kandub laiali ka poolkoksi- ja aherainemägedest. Keskkonnaregistri andmetel jääkreostuse likvideerimiseks meetmeid ei ole rakendatud. Reostunud ala pindalaks on hinnatud 80 ha, reostuse mahuks 400000 m3 ja reostunud pinnase koguseks 400000 t. Joonis 2. Kiviõli tööstuspargi põhjavee ja pinnase reostus. Teostatud uuringud:  Kiviõli Keemiatööstuse põlevkivitööstuse jäätmete ladestu hüdrogeoloogiline-, geokeemiline- ja ehitusgeoloogiline uuring. Maves AS (2013)  Kohtla-Järve fenoolide seire VKG AS-i ladestute juures, 7070 (2007)  Eesti Estonia, the oil shale industry (Bitjukova aruanne) (2004)  Aruanne Töö nr 3116 leping K-11-1-2003-1658 (2003)  Aruanne Töö nr 1077 leping K-2-15-16-431 (2002)  Kohtla-Järve RAS Kiviter keskkonnaaudit 5-97 (1997) 11 Rakvere helikopterite lennuväli Eriti ohtlik jääkreostusobjekt (JRA0000117) (joonis 3), Papiaru küla, Rakvere vald, Lääne- Virumaa. Asukoha koordinaadid: X: 6583384, Y: 634180. Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Põhjavesi ja pinnas reostunud naftasaadustega, õliga. Reostunud ala pindalaks on hinnatud 0,1 ha, reostuse mahuks 1000 m3 ja reostunud pinnase koguseks 2000 t. Keskkonnaregistri andmetel on jääkreostus väheses osas likvideeritud. Joonis 3. Rakvere helikopterite lennuvälja põhjavee ja pinnase reostus. Teostatud uuringud:  Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine. Aruanne. Töö nr: 16164 (2018)  Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine (1999)  Eesti sõjaväelennuväljade põhjavee seire (1995)  Rakvere helikopterite lennuväli jääkreostusobjekt - Samiinireostuse hindamine Rakvere raketibaasi territooriumil aruanne_EcoPro_1995 (1995) 12 Tamsalu liipriimmutustehase põhjaveereostus Riikliku tähtsusega jääkreostusobjekt (JRA0000067) (joonis 4), Tamsalu linn, Tapa vald, Lääne-Virumaa. Asukoha koordinaadid: X: 6559059, Y: 619790. Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Maapinnalähedaste veekihtide põhjavesi reostunud naftasaaduste, PAH-ide, benseeni, tolueeni, etüülbenseeni, ksüleenide (BTEX) ja fenoolidega. Keskkonnaregistri andmetel on jääkreostus suures osas likvideeritud. Joonis 4. Tamsalu liipriimmutustehase põhjavee ja pinnase reostus. Teostatud uuringud:  Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine. Aruanne. Töö nr: 16164 (2018)  Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll. Lisa 1 - jääkreostuskollete infokaardid. Töö nr 2130. (2003) 13 OÜ Rakvere autobaas tankla Riikliku tähtsusega jääkreostusobjekt (JRA0000220) (joonis 5), Rakvere linn, Lääne-Virumaa. Asukoha koordinaadid: X: 6580143, Y: 635764. Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Pinnas ja maapinnalähedaste veekihtide põhjavesi reostunud naftasaaduste ja PAH-idega. Keskkonnaregistri andmetel on jääkreostus suures osas likvideeritud. Joonis 5. OÜ Rakvere autobaas tankla põhjavee ja pinnase reostus. Teostatud uuringud:  Lääne-Virumaa Pandivere veekaitseala reostusohtlike objektide uuring II köide Lääne- Virumaa (1996) 14 Metoodika Viiel eelmainitud jääkreostusalal viiakse 2021. aastal läbi uuringud, et määrata jääkreostuse täpne mõju põhja- ja pinnaveekogumitele (kaudselt hinnatakse Rakvere objektide mõju Soolikaojale (1075300_1) ja Kiviõli objekti mõju Erra jõele (1070200_1)). Välitööde eeldatav aeg on mai‒september 2021. Põhjavee ning pinnase uuringuala täpsustatakse 2021. aasta alguses. 2022. aasta lõpuks valmib viis saneerimisprojekti, mille alusel plaanitakse Ühtekuuluvusfondi rahastusel teostada jääkreostuse eemaldamise töid. Töödele järgnev seire on samuti teisest allikast rahastatud ning käesoleva projekti raames seda ei tehta. Järelseire käigus kogutavad seireandmed tuleb esitada KAUR-ile. Põhjavee uuringud Ahtme mnt 88 ABT jääkreostusobjektil 2021. aastal läbi viidava põhjaveeuuringu käigus analüüsitavad näitajad ja proovivõtu sagedus on toodud tabelis 1. Tabel 1. Ahtme mnt 88 ABT põhjavee seire Katastri Proovivõtu VPA Seisund Analüüsitavad näitajad Märkused nr sagedus 2434 19845 Korras, terve Naftasaadused 4 x aastas 2435 19845 Korras, terve Naftasaadused 4 x aastas Eemaldada VPA-st Naftasaadused, PAH; 1-ja naftasaadused 2-aluselised fenoolid (kui (vajadusel korduvalt) ja 3 - Korras, terve vaba naftasaaduste kiht jätkata vaba enam ei taastu, puudub) naftasaaduste/põlevki- 4 x aastas viõli paksuse seiret 4 - Korras, terve Naftasaadused, PAH 4 x aastas 5 - Korras, terve Naftasaadused, PAH 4 x aastas Kiviõli tööstuspargi jääkreostusobjektil on VMK meetmena vajalik teostada reostusuuringud (põlevkiviõli, fenoolid, tolueen, ksüleen, stüreen, naftaleen, PAH, indeenirea süsivesinikud). Jääkreostusobjektil võetakse neli veeproovi, millest määratakse naftasaadused, PAH, fenoolid ja BTEX. Seirekaevude asukohad on täpsustamisel. Kogu raudteest põhja poole jääv Kiviõli suletud kaevanduse ala on loetud reostunud põhjaveega alaks. Täpsustamist vajab suletud käikude kontekstis, kus on varem proove võetud vanast pumplast, põhjaveest proovide võtmine. Lisaks on vaja eristada jääk- ning aktiivne reostus (kohapealsel objektiga tutvumisel oli näha, et ka praegune tootmine reostab). Kasutada saab ka Kiviõli suletud kaevanduse põhjaveeseire tulemusi. Rakvere helikopterite lennuvälja jääkreostusobjektil on VMK meetmena vajalik teostada reostusuuringud (lennukikütus, diiselkütus, naftasaadused). 2021. aastal läbi viidava põhjaveeuuringu käigus analüüsitavad näitajad ja proovivõtu sagedus on toodud tabelis 2. 15 Tabel 2. Rakvere helikopterite lennuvälja põhjavee seire Katastri Proovivõtu VPA Seisund Analüüsitavad näitajad Märkused nr sagedus Korras, PA-1 - Naftasaadused, BTEX, amiinid terve 4 x aastas Korras, PA-2 - Naftasaadused, BTEX, amiinid terve 4 x aastas Tamsalu liipriimmutustehase jääkreostusobjektil on VMK meetmena vajalik teostada reostusuuringud (põlevkiviõli, masuut, bituumen). Põhjavee seireks tuleb rajada puuraugud (3 tk). Veeproovidest määratakse naftasaadused, PAH, BTEX ja fenoolid sagedusega 4 x aastas. OÜ Rakvere autobaas tankla jääkreostusobjektil on VMK meetmena vajalik teostada reostusuuringud (bensiin). Põhjavee seireks tuleb rajada puuraugud (5 tk). Veeproovidest määratakse naftasaadused, PAH, BTEX sagedusega 4 x aastas. Pinnaseuuringud Pinnaseuuringute prognoositavad mahud on järgmised:  Ahtme asfaltbetoontehas (Ahtme tee 88). Reostunud ala 0,7 ha, 10 puurauku, sügavus 2…5 m Analüüsitakse 25 naftasaaduste ja fenoolide proovi pinnasest, PAH (10 tk) ja BTEX (3 tk).  Endine Rakvere helikopterite lennuväli (Sõmeru vald). Uuritav ala 0,1 ha, 5 puurauku, sügavus 2…5 m. Naftaproduktid – 15 proovi pinnasest ja BTEX – 8 proovi pinnasest.  Tamsalu liipriimmutustehas. Liipriimmutustehase uuritav ala hinnanguliselt 0,5 ha, 8 puurauku, sügavus keskmiselt alla 1 m. Viis proovi pinnasest naftasaaduste ja fenooli määramiseks, kolm PAH määramiseks.  Kiviõli tööstuspark – uuringuga keskendutakse teadaoleva pinnasereostuse alale (ca 16 ha). Rajatakse 20 puurkaevu, kust võetakse 50 naftasaaduste ning 20 PAH-ide, fenoolide ja BTEX-i proovi. Puuraukude arvu täpsustatakse 2021. aasta alguses (võimalik, et rajatakse rohkem). Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) EKUK teostab uuringud jääkreostuse ulatuse ja mahtude kohta – koostab välitööde plaani, viib välitööd läbi ning koostab viis saneerimisprojekti. Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) - Välitööde tegevuskava 31.10.2019; - Välitööde algus jääkreostusaladel 31.01.2021; - 5 saneerimisprojekti koostatud 31.12.2022. 16 Eelarve Tegevuse C.5 kahe esimese etapi esialgne eelarve on toodud tabelis 3. Eelarve vajab eraldi läbirääkimist seoses veeseire puurkaevude rajamise vajadusega (EKUK-i sisse tellitav teenus). Tabel 3. Tegevuse C.5 eelarve 2019‒2020 Partner Personal Transport Tarbekaubad Muud kulud Kogueelarve EKUK 52 782 600 40 875 22 613 116 870 TalTech 6363 6363 KAUR F1 ja F3 alt EGT F1 ja F3 alt 2021‒2022 EKUK 52 450 350 40 875 22 613 116 288 Kuna tegevustega alustatakse alles II faasis (kõige varem 2021. aastal), siis I faasi eelarve jääb kasutamata ning see tuleb üle kanda II faasi. 17 C.6 Jääkreostuse eemaldamine (töödele järgnev seire tegevuse D.1.1 alt) Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner Tegevuse eesmärgiks on demonstreerida kahel jääkreostusobjektil edaspidise reostuse peatamist kasutades parimat olemasolevat tehnoloogiat ja innovaatilisi lahendusi ning luua eeldused edasisteks tervendustöödeks. Antud tegevus on suunatud VMK-s kindlaks määratud probleemsetele surveteguritele, milleks on jääkreostus ja saastunud tööstusalad. Mõjutatavad põhjaveekogumid on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum nr 7 ja Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 13. Tegevuse eest vastutav partner on Keskkonnaministeerium koostöös jääkreostusobjektidega seotud suuremate ettevõtetega (Viru Keemia Grupp, Yit Infra Eesti AS). Uuringu-/seirekohad 1. Kohtla-Nõmme endine autokummide remonditehas (JRA0000121); 2. Pahnimäe ABT (JRA0000021). Varasem uuritus 2013. aastal teostas AS Maves Kohtla-Nõmme valla Kohtla-Nõmme alevi Tööstuse tn 20 jääkreostuse uuringu, mille tulemustest järeldub esmajärjekorras maapinnale sattunud õlijääkide kõrvaldamise vajadus. Reostunud ala pindalaks on hinnatud 0,7 ha, reostuse mahuks 3500 m3 ja reostunud pinnase koguseks 7000 t. 2006. aastal teostas Sweco International AB koostöös Sweco Eesti ja AS-iga Maves Pahnimäe ABT reostusuuringu. Uuringu käigus rajati 29 puurauku, ühte neist paigaldati manteltoru ja säilitati edaspidise seire jaoks ning võeti 30 pinnase ja 5 veeproovi (puurauk, kaevud, tiik). Tuvastati ohtlike ainete sisaldus, mis ületab tööstusmaa jaoks seatud piirmäärasid, reostunud ala pindalaks hinnati 1,2 ha ja reostunud pinnase kogumahuks 21 300 m3. Metoodika Järelseire teostatakse peale jääkreostuse likvideerimist, s.o Pahnimäel peale 2021. aastat ja Kohtla-Nõmmel peale 30.09.2023. Seirekohad ja sagedus kooskõlastatakse KeM-iga enne järelseire algust. Põhjavee seire Kohtla-Nõmme endine autokummide remonditehase jääkreostusobjektil tuleb rajada puuraugud (3 tk) põhjavee seireks. Veeproovidest määratakse naftasaadused, PAH ja fenoolid sagedusega 4 x aastas. Pahnimäe ABT jääkreostusobjektil läbi viidava põhjaveeuuringu käigus analüüsitavad näitajad ja proovivõtu sagedus on toodud tabelis 4. 18 Tabel 4. Pahnimäe ABT põhjavee seire Katastri Proovivõtu VPA Seisund Analüüsitavad näitajad Märkused nr sagedus 4027 19853 Korras, terve Naftasaadused, BTEX, PAH 4 x aastas Vajab - - Naftasaadused, BTEX, PAH 4 x aastas Küüru talu kaev täpsustamist Vajab - - Naftasaadused, BTEX, PAH 4 x aastas Liivaku talu kaev täpsustamist Vajab Lauri allikas - - Naftasaadused, BTEX, PAH 4 x aastas täpsustamist (VEE4309200) Pinnase puhastustööde järelkontroll  Kohtla-Nõmme endine autokummide remonditehas. Vaja teha 5 puurauku, sügavus ca 2,5 m. 10 proovi pinnasest naftasaaduste, PAH-ide ja fenooli määramiseks.  Pahnimäe ABT. Vaja rajada 5 puurauku, sügavusega kuni 16 m. 10 proovi pinnasest naftasaaduste, PAH-ide ja fenooli määramiseks. Seire eest vastutav(ad) partner(id) Jääkreostusalade järelseire (D.1.1) läbiviimise eest vastutab EKUK. KAUR analüüsib seiretulemusi ja hindab iga-aastaselt muutusi keskkonnas. Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) - Üksikasjalik tegevuskava Pahnimäe jääkreostusala demonstratiivseks in-situ puhastamiseks on valmis 31.08.2020; - Pahnimäe jääkreostusalal alustatakse demonstratiivsete katsetega 31.03.2021; - Kohtla-Nõmme jääkreostusalal alustatakse puhastustöid 31.03.2021; - Demonstratiivne tegevus Pahnimäe jääkreostusalal läbi viidud ja parim meetod välja valitud saastunud pinnase in-situ puhastamiseks 31.12.2021; - Kohtla-Nõmme jääkreostusalal puhastustööd teostatud 30.09.2023. Eelarve Tegevuse C.6 kahe esimese etapi esialgne eelarve on toodud tabelis 5. Eelarve vajab eraldi läbirääkimist seoses veeseire puurkaevude rajamise vajadusega (EKUK-i sisse tellitav teenus). Tabel 5. Tegevuse C.6 eelarve 2019‒2020 Partner Personal Transport Sisseostetav teenus Muud kulud Kogueelarve EKUK 0 0 0 0 0 KeM 17 500 277 000 277 000 2021‒2022 EKUK D.1.1 alt D.1.1 alt D.1.1 alt D.1.1 alt D.1.1 alt KeM 200 000 200 000 19 C.7 Veetarbimise ja heitvee töötlemise suunamine hõredalt asustatud piirkondades ning tööstus- ja kaevandusaladel Tegevus hõlmab erinevaid alategevusi, mis on vajalikud veekogude seisundi ja keskkonnaalaste eesmärkide täpsustamiseks (meetmeprogrammis kohustuslik tegevus järgmise veemajanduskava rakenduslike meetmete ettevalmistamiseks), sh andmete kogumine juhtiv- ja survetegurite (drivers and pressures) kohta. Tegevus näeb ette töötada välja tehnilised lahendused valitud meetmetele, mis on kavandatud osana veemajanduskava meetmeprogrammis ja mida võiks otseselt ellu viia (kas LIFE IP CleanEST raames või täiendavate vahenditega). Tegevuses on planeeritud ka väljatöötatud tehniliste lahenduste kulutõhususe taseme hindamine. Käesolevas tegevuses pööratakse tähelepanu VMK-s kindlaksmääratud probleemsetele teemadele nagu jääkreostus, veeinfrastruktuur, tööstus- ja olmereovee puhastusjaamad, elamupiirkonnad, kus puudub üldine reoveesüsteem ja sademevee kogumissüsteem. C.7.1 Soolikaoja sisekoormuse uuring Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner Pinnaveekogumite meetmeprogrammist tulenevalt teostatakse Soolikaoja (VEE1075300) uuring saasteainete allika tuvastamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks. Selleks kogutakse ja analüüsitakse olemasolevaid andmeid ning töötatakse välja uuringuprogramm (välitööde tegevuskava). Välitööde käigus kaardistatakse Soolikaoja, sh punktkoormusallikad (ettevõtted), sadeveesüsteemid, ojasse suubuvad toruotsad, sh sademevee väljalaskmed ning hinnatakse paisjärvede mõju Soolikaojale (kas ja/või kui palju toitaineid võib nendest Soolikaojja jõuda). Peale proovide võtmist ja analüüsimist töötatakse välja tervendusmeetmed. Tegevuse eest vastutav partner on EKUK, kes kooskõlastab uuringute lähteülesande ja metoodika KeM-iga ning viib läbi uuringud. Uuringu-/seirekohad Töö esimeses etapis (oktoober 2019 kuni märts 2020) toimub Soolikaoja hüdromorfoloogiline (HÜMO) kaardistamine ja saasteainete sisalduse kohta täiendava teabe kogumine (punktallikate mõju, nt sademevee sissevoolud). Esimese etapi proovivõtupunktid on toodud tabelis 6. Töö teises etapis valitakse lähtuvalt I etapi tulemustest välja piirkonnad, mida peab täpsemalt uurima. Vaatluse alla võetakse ka I etapi tulemusena välja valitud punktallikad. Jätkatakse füüsikalis-keemilise (FÜKE) ja keemilise uuringuga punktis 7 ning seirejaamades SJB2963000, SJB2964000, SJA9544000 ja SJA5317000. 2020. aasta veebruaris selgitatakse välja paisjärvede settekihi paksused ja võetakse setteproovid. Passiivse proovivõtuga uuritakse viies punktis (tabel 7) GC pestitsiidide ja PAH-ide pikaajalist kandumist Soolikaojja. Lähtuvalt analüüsitulemustest täpsustatakse muud uuringupunktid ning määratavad näitajad enne igat proovivõturingi selleks, et välja selgitada võimalikud saastuse põhjustajad. 20 Tabel 6. Esimese etapi proovivõtupunktid ja määratavad näitajad Voolu Seirepunkt Nimetus X Y Määratavad näitajad hulk T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, Punkt 1 Mäe tn prk 6579913 634840 Jah HA, Nüld, Püld T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, Punkt 2 Enne Vesiveski parki 6580100 634531 Jah HA, Nüld, Püld T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, Punkt 3 Peale Allika parki 6580261 634362 Jah HA, Nüld, Püld Supeluse park - T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, Punkt 4 6580294 634374 Jah paisjärve sissevool HA, Nüld, Püld Supeluse park - T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, Punkt 5 6580425 634291 Ei paisjärve väljavool HA, Nüld, Püld T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, SJB3511000 Kastani tn 6580486 634255 Jah HA, Nüld, Püld, tinaorgaanika, ftalaadid, PAH, naftasaadused T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, Punkt 7 Enne kollektorit 6580559 634113 Ei HA, Nüld, Püld Spordi tn kollektori T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, Punkt 8 6581055 634034 Jah väljavool HA, Nüld, Püld Spordi tn kollektori T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, Punkt 9 6581181 634093 Ei sissevool HA, Nüld, Püld T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, Soolikaoja ülalpool SJB2963000 6582172 633715 Jah HA, Nüld, Püld, tinaorgaanika, Tobia pkr. suubumist ftalaadid, PAH, naftasaadused T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, Tobia pkr: 30 m SJB2964000 6582170 633688 Jah HA, Nüld, Püld, tinaorgaanika, suudmest ftalaadid, PAH, naftasaadused T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, SJA9544000 Roodevälja 6583085 633609 Jah HA, Nüld, Püld, tinaorgaanika, ftalaadid, PAH, naftasaadused T, pH, O2, el-juht, BHT5, NH4-N, SJA5317000 Tõrremäe 6584380 633433 Jah HA, Nüld, Püld, tinaorgaanika, ftalaadid, PAH, naftasaadused Varasem uuritus Varasemate seirete ja uuringute tulemusena on teada, et Soolikaojale avaldavad survet tinaorgaanilised ühendid, PAH-id, naftasaadused ning ftalaadid. Soolikaoja seiret on varasemalt teostatud riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee seire allprogrammi raames. Viimati oli Soolikaoja seires 2016. aastal, kui seal teostati vooluveekogude operatiivseiret (seiretöö kood ST00002151). Kolmes seirekohas (SJB2963000 Soolikaoja: ülalpool Tobia pkr. suubumist; SJA9544000 Soolikaoja: Roodevälja; SJA5317000 Soolikaoja: Tõrremäe) on mõõdetud FÜKE näitajaid ja ühes seirekohas (SJA5317000 Soolikaoja: Tõrremäe) fütobentose (FÜBE) ja suurselgrootute (SUSE) näitajaid. 2016. aasta operatiivseire tulemustest on näha, et juba enne Rakvere linna reoveepuhasti väljalasku oli Soolikaoja üldfosfori suhtes kesises seisus ning BHT5 ja üldlämmastiku suhtes halvas seisus. Samuti leiti operatiivseire tulemusena Soolikaojast prioriteetseid ohtlikke aineid: naftaleeni, di-2-etüülheksüülftalaati (DEHP), dibutüültina-katiooni (DBT) ja tributüültina- katiooni (TBT). Soolikaoja vahetus naabruses paiknevad mitmed jääkreostusalad nagu Moonaküla põhjaveereostus, endine Rakvere helikopterite lennuväli jt. Soolikaojale jäävad 21 paisjärved, mis on inventariseerimise andmetel eutrofeerunud. Lisaks on oja Rakvere linna vahel suunatud torustikku. FÜKE seisund oli kõigis Soolikaoja proovikohtades kesine, FÜBE seisund Tõrremäe proovikohas hea ja SUSE seisund kesine – ökoloogilise seisundi (ÖSE) koondhinnag kesine. ÖSE mittehea seisundi põhjusteks on settekoormus ja toitained ning mittehea seisundi näitajad on suurselgrootute indeksid ASPT, DSFI, EPT ning Nüld, O2 ja Püld. Kalastikku ei ole Soolikaojas kunagi seiratud, samuti on andmata keemilise seisundi (KESE) hinnang. Metoodika Soolikaojal viiakse läbi sisekoormuse uuring ja töötatakse välja tervendusmeetmed, mis valmivad 2020. aasta lõpuks. Veekogu taastamistööd ja töödele järgnev seire rahastatakse muudest allikatest, käesoleva projekti raames järelseiret ei tehta. Järelseire käigus kogutavad seireandmed tuleb esitada KAUR-ile. Soolikaoja HÜMO kaardistamine algab oktoobris 2019. HÜMO seire andmevorm sisaldab esmalt taustinfona kirjeldatava lõigu algus- ning lõppkoordinaate, kaardistustööde läbiviijate ja kasutatud mõõtevahendite andmeid, kaardistustööde aega ning tööde läbiviimisel valitsenud ilmastiku tingimusi. Teiseks märgitakse üles põhiparameetrid ning neile lisaks vastavalt esinemisele maaparanduse, tõkestatuse ja reostusallikate alane informatsioon. Põhiparameetrite hulka kuuluvad lõigu fotod ning põhiparameetrid jagunevad omakorda vett, kaldaid, põhja, hüdromorfoloogiat, taimestikku ja välitööde käigus nähtud liike kirjeldavateks osadeks. Nähtud liikide puhul märgitakse tuvastamise korral üles elupaigatüübi 3260 (jõed ja ojad) tüübispetsiifiliste või loodusdirektiivi (LD) liigi elupaigakriteeriumite jaoks oluliste taimeliikide (oja-haneputk, jõgi-särjesilm, vesikarikas, allikmailane, harilik kuuskhein, mõru jürilill, ruske penikeel, meinhauseni penikeel) leidumine, katvus leiupaigas ning leiukoha koordinaadid. Lisaks taimeliikidele fikseeritakse ka teiste elupaigatüübi tüübispetsiifiliste, LD- ja kaitsealuste loomaliikide vaatlused. Esmane reostusallikate kaardistamine tehakse HÜMO välitööde käigus, kus märgitakse üles nii teadaolevad heit- ja sademevee väljalasud kui ka muud registritesse kandmata toruotsad. Lisaks vaadeldakse Soolikaoja ning Tobia peakraavi ümbruses olevaid tööstusalasid eesmärgiga välja selgitada, kas need võivad potentsiaalselt põhjustada negatiivset survet Soolikaojale. Välitööde tulemusena kogutud materjalide analüüsist lähtuvalt otsustatakse milliseid ettevõtteid ning milliste näitajate osas on mõistlik seirata. 2019. aasta oktoobrist alustatakse veekeemia proovide võtmisega. Proove kogutakse kuni 2020. aasta juulini (k.a). Kuues seirekohas kogutakse proove 4 korda aastas erinevatel perioodidel (vt tabel 7). Läbivalt analüüsitakse BHT5, NH4-N, HA, Nüld, Püld, teisest proovivõturingist alates lisandus NO3. Settest võetakse 2020. aasta märtsis ohtlike ainete proovid (täpsemad asukohad ja ainete nimekiri on leitavad lisast 1) ning paisjärvedes tehakse põhjasetete fosfori sisekoormuse uuringud (settefosfori fraktsioneerimine ja setete inkubatsioonikatse). Fraktsioneerimise käigus määratakse järgmised fosfori fraktsioonid: labiilne-P (NH4Cl-SRP), Fe-P (BD-SRP), Al-P (NaOH-SRP), Org-P (NaOH-NRP), Ca-P (HCl-TP) ja Jääk-P (Residual- P). Selgitatakse välja kalastiku seisund oja paisjärvedes ning alamjooksul eesmärgiga a) hinnata, kas biomanipulatsioon on oja ülemjooksul üheks võimalikuks lahenduseks eutrofeerumise 22 vähendamiseks ning toitainete sisalduse kontrolli alla saamiseks ja b) välja töötada meetmed oja alamjooksul kalastiku seisundi parendamiseks. Lisaks vee-elustiku seirele teostatakse 2020. aastal (vajadusel ja võimalusel ka 2021. a) kaldaelustiku seiret, et saada sisendit ökosüsteemiteenuste (ÖST) pakkumise hindamiseks. Vahehindamise ja lõpphindamise tarvis toimuvad seired vastavalt 2023. ning 2027. aastal. Tabel 7. Proovivõtu ajad okt nov dets. jaan. veebr märts apr. mai juuni. juuli. aug sept Seirepunkt Nimetus/märkus .19 .19 19 20 .20 .20 20 .20 20 20 .20 .20 Punkt 1 Mäe tn prk x Punkt 2 Enne Vesiveski parki x x x x Punkt 3 Peale Allika parki x Supeluse park - paisjärve Punkt 4 sissevool x Supeluse park - paisjärve Punkt 5 väljavool x SJB3511000 Kastani tn x x x x Punkt 7 Enne kollektorit x Spordi tn kollektori Punkt 8 väljavool x Spordi tn kollektori Punkt 9 sissevool x Soolikaoja ülalpool Tobia SJB2963000 pkr. suubumist x x x x SJB2964000 Tobia pkr: 30 m suudmest x x x x SJA9544000 Roodevälja x x x x SJA5317000 Tõrremäe x x x x Settekihi paksuse Paisjärved mõõtmine ja proovivõtt x Punkt 7 Passiivne proovivõtt x x x x x x SJB2963000 Passiivne proovivõtt x x x x x x SJB2964000 Passiivne proovivõtt x x x x x x SJA9544000 Passiivne proovivõtt x x x x x x SJA5317000 Passiivne proovivõtt x x x x x x Punkt 6 SUSE x x SJB2963000 SUSE x x SJB2964000 SUSE x x SJA9544000 SUSE x x SJA5317000 SUSE x x Punkt 6 FÜBE x x x SJB2963000 FÜBE x x x SJB2964000 FÜBE x x x SJA9544000 FÜBE x x x SJA5317000 FÜBE x x x Paisjärved Kalastiku uuring x x x x SJA5317000 Kalastiku uuring x x x x Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) EKUK viib läbi Soolikaoja sisekoormuse uuringu. Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) - Välitööde plaan valmis 31.07.2019; - Välitöödega on alustatud 31.12.2019; 23 - Veekogude taastamise/majandamise projektid või üksikasjalikud plaanid edaspidise reostuse vältimiseks on valmis 31.12.2020; - Ettepanekud järgmise veemajanduskava perioodi rakenduslikeks tegevusteks on valmis 31.08.2021; - Soolikaoja taastamisprojekt on valminud 31.12.2021. 24 C.7.2 Rannikuveekogumite valgla vooluveekogumite uuring Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner Pinnaveekogude meetmeprogrammist tulenevalt teostatakse uuring veekogumite mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks, koormusallikate selgitamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks. Rannikuveekogumite (Eru-Käsmu lahe rannikuvesi (EE_2), Narva-Kunda lahe rannikuvesi (EE_1)) puhul on vajalik hinnata sisekoormust, samuti maismaalt vooluveekogumitega merre kantavaid toitaineid ning välja töötada meetmed selle mõju vähendamiseks. Rausvere jõe (VEE1067300) ja Kiviõli kaevanduse kraavi (VEE1070100) juures tuleb hinnata samuti sisekoormust ja kaevandamise mõju ning välja töötada veekogumite saneerimise programm. Tegevuse eest vastutav partner on EKUK, kes kooskõlastab uuringute lähteülesande ja metoodika KeM-iga ning viib läbi uuringud. Uuringu-/seirekohad Eru-Käsmu lahe rannikuvee ja Narva-Kunda lahe rannikuvee valglate vooluveekogud, Kiviõli kaevanduse kraav (ehk Puisma jõgi) ja Rausvere jõgi. Varasem uuritus Eru-Käsmu rannikuveekogumi seisundit hinnati 2016. aasta rannikumere ülevaateseire (seiretöö kood ST00000482) käigus. 2016. aasta seireandmete põhjal klassifitseerus Eru- Käsmu lahe rannikuveekogum nii määruse kui ka määruse muutmise ettepaneku põhistel klassipiiridel ökoloogilise seisundi klassi kesine. Mõlemal juhul määras seisundiklassi ära planktoni kvaliteedielement. Interkalibreeritud klassipiiride ja meetodite põhjal viitas seisundiklassile kesine ka põhjaloomastik ning põhjataimestik seisundiklassile hea. Vees sisalduvate toitainete põhjal oli FÜKE seisundiklass väga hea, vee läbipaistvuse põhjal hea. Narva-Kunda rannikuveekogum on 2019. aasta mereseire andmete põhjal hinnatud kesisesse ökoloogilisse seisundiklassi määruse nr 441 kui ka uue määruse nr 192 kohaste klassipiiride järgi. Määruse nr 44 kohaselt on Narva-Kunda rannikuveekogum kesises seisundis fütoplanktoni ja merevee läbipaistvuse kvaliteedielemendi järgi. Uue määruse nr 19 kohaselt fütoplanktoni, põhjataimestiku, suurselgrootute ja merevee läbipaistvuse kvaliteedielemendi järgi. 2017.‒2018. aasta rannikumere ohtlike ainete seiretulemuste järgi on Narva-Kunda rannikuveekogum halvas keemilises seisundis. Halva seisundi põhjustajaks on elavhõbeda sisaldus elustikus. Rausvere jõgi (ka Kose jõgi, VEE1067300) Jõhvi ja Toila vallas, pikkusega 7,7 km. Veekogumi seisund 2015. a andmete põhjal on hinnatud kesiseks kaevandusvee mõju tõttu. 1 Keskkonnaministri määrus nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ (redaktsiooni lõpp 30.09.2019) 2 Keskkonnaministri määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ (redaktsiooni kehtivuse algus 24.04.2020). 25 Jõkke suubub heitvesi Ahtme EJ (HVL0440710) ja Ahtme EJ neutraliseeritud tuhavee väljalasust (HVL0441970). Kiviõli kaevanduse kraav (ka Puisma jõgi, VEE1070100) on tugevasti muudetud avalikult kasutatav veekogu kogupikkusega 6,7 km. Kogumi seisundihinnang (2012) on kesine, mittehead seisundit põhjustavad näitajad on T, ASPT, DSFI, EPT. KESE ei ole hinnatud. Kiviõli kaevandus on aastaid suletud. Uus-Kiviõli kaevandus (veeluba nr L.VV/325670) ei tööta veel (väljalasku ei ole) ning sademevee ja heitvee väljalasud on kavandatud Sookraavi (VEE1071301) ning edasi Hiiesoo peakraavi (VEE1071300) ja Kohtla jõkke (VEE1070700), mitte Kiviõli kaevanduse kraavi. Kaevandusvee väljalask Uus-Kiviõli kaevandusest on kavandatud Ojamaa jõkke (VEE1068700) ja edasi Purtse jõkke (VEE1068200). 2015. a jääkreostuse inventuuri käigus leiti kraavist põlevkiviõlidega reostunud setteid piiratud alalt. Metoodika 2020. aasta I‒IV kvartalis tehakse välitöid, sh kogutakse andmeid vähemalt 4 korda aastas. Uuringuplaani koostamisel on arvesse võetud ka riiklikke jm seireid, kust on võimalik täiendavaid andmeid saada. Analüüsitulemustest lähtuvalt hinnatakse ESTMODELi abil maismaalt vooluveekogumitega merre kantavaid toitaineid. TTÜ mudelite abil hinnatakse modelleerimise teel mere sisekoormust. Elustikuproove on lisaanalüüsidena tehtud neis kogumites (eelkõige tegevuste C.2, C.11 ja C.13 vajadustest lähtuvalt), kus ei ole varem seisundit hinnatud või on seda tehtud liiga ammu. Rannikuveekogumitel ja vooluveekogumitel teostatakse uuring veekogumite mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks ja koormusallikate selgitamiseks, veekogude taastamisprojektid valmivad 2020. aasta lõpuks. Taastamistööd ja töödele järgnev seire rahastatakse muudest allikatest, käesoleva projekti raames järelseiret ei tehta. Järelseire käigus kogutavad seireandmed tuleb esitada KAUR-ile. Eru-Käsmu lahe rannikuvee valgla Eru-Käsmu lahe rannikuveekogumi valglalt vooluveekogudega merre kantavate toitainete koormuse hindamiseks valiti välja uuringupunktid (tabel 8) arvestusega, et Loobu jõgi (VEE1077900) on kaasatud 2020. a riiklikku jõgede hüdrokeemia ja ohtlike ainete seiresse. Tabelis 9 on toodud nendes uuringukohtades teostatava proovivõtu ajad. Kuigi nii Tõnu oja (VEE1077800) kui ka Eru oja (VEE1077700) on väga väikeste valgaladega, on need valitud uuringusse eelkõige hajaasustusaladelt (Tammispea ning Eru külad) omapuhastite kaudu pinnavette juhitava koormuse hindamiseks. Tabel 8. Eru-Käsmu lahe valgla seirepunktid Seirejaam X Y Vooluhulk Analüüsitavad näitajad SJB3499000 Käsmu oja 6607041 607700 Jah SJA0133000 Võsu jõgi: Võsu 6606586 611437 Jah T, pH, O2, BHT5, KHT-Mn, SJA1137000 Altja oja: Altja 6606319 619581 Jah NH4, NO2, NO3, Nüld, PO4, SJA4246000 Mustoja 6607273 622499 Jah Püld, el-juhtivus,värvus, HA, SJB3505000 Tõnu oja 6604335 603422 Jah SO4 SJB3494000 Eru oja 6604752 604859 Jah 26 Tabel 9. Eru-Käsmu lahe valgla proovivõtuajad jaan veebr märts apr. mai. juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets. Seirejaam .20 .20 .20 20 20 .20 .20 20 20 20 20 20 SJB3499000 Käsmu oja x x x x SJA0133000 Võsu jõgi: Võsu x x x x SJA1137000 Altja oja: Altja x x x x SJA4246000 Mustoja x x x x SJB3505000 Tõnu oja x x x x SJB3494000 Eru oja x x x x Narva-Kunda lahe rannikuvee valgla Hindamaks Narva-Kunda lahe rannikuveekogumi toitainete koormust, mis kantakse maismaalt vooluveekogudega merre, valiti välja uuringupunktid (tabel 10) arvestusega, et Pühajõgi (VEE1067000), Narva jõgi (VEE1062200), Purtse jõgi (VEE1068200), Kunda jõgi (VEE1072900) ja Selja jõgi (VEE1074600) on kaasatud 2020. a riiklikku jõgede hüdrokeemia ja ohtlike ainete seiresse. Tabelis 11 on toodud nendes uuringukohtades teostatava proovivõtu ajad. Tabel 10. Narva-Kunda lahe valgla seirepunktid Seirejaam X Y Vooluhulk Analüüsitavad näitajad SJA9800000 Voka jõgi: Metsapargi tn 6591244 703476 Jah SJA7191000 Toolse jõgi: Toolse 6601009 639668 Jah SJA8695000 Pada jõgi: Rannametsa 6598401 656046 Jah SJA0632000 Sõtke jõgi: Sillamäe allpool T, pH, O2, BHT5, KHT- paise, 800 m suudmest 6590717 713546 Jah Mn, NH4, NO2, NO3, SJA7082000 Vainupea jõgi: Vainupea 6606513 628492 Jah Nüld, PO4, Püld, el- SJA2668000 Sõreda oja: Tallinn-Narva mnt 6590912 668317 Jah juhtivus,värvus, HA, SJB3507000 Valaste oja: Valaste joast SO4 ülesvoolu 6594217 689142 Jah SJA0518000 Meriküla oja: Rannu 6592276 662279 Jah SJA3681000 Udria oja: Ojakalda 6590428 722535 Jah Tabel 11. Narva-Kunda lahe valgla proovivõtuajad jaan. veebr märts apr. mai juun. juul aug. sept okt. nov. dets Seirejaam 20 .20 .20 20 .20 20 .20 20 .20 20 20 .20 SJA9800000 Voka jõgi: Metsapargi tn x x x x SJA7191000 Toolse jõgi: Toolse x x x x SJA8695000 Pada jõgi: Rannametsa x x x x SJA0632000 Sõtke jõgi: Sillamäe allpool paise, 800 m suudmest x x x x 27  jaan. veebr märts apr. mai juun. juul aug. sept okt. nov. dets Seirejaam 20 .20 .20 20 .20 20 .20 20 .20 20 20 .20 SJA7082000 Vainupea jõgi: Vainupea x x x x SJA2668000 Sõreda oja: Tallinn-Narva mnt x SJB3507000 Valaste joast ülesvoolu x SJA0518000 Meriküla oja: Rannu x SJA3681000 Udria oja: Ojakalda x Kiviõli kaevanduse kraav (ehk Puisma jõgi) EKUK (2015) aruande kohaselt on tegemist inimtekkelise kraaviga. 2015. a jääkreostuse inventuuri käigus leiti kraavist põlevkiviõlidega reostunud setteid piiratud alalt. Kiviõli kaevanduse kraavi uuringutel on võetud lähtekohaks, et kraavi seisundit hinnatakse seirejaamas SJA9627000 (tabel 12) neli korda aastas. Vajadusel võetakse veel täiendavaid proove ka kaevanduse kraavi muudest punktidest (sõltub uuringu tulemustest ning otsustatakse jooksvalt). Tabel 12. Kiviõli kaevanduse kraavi uuringuplaan Seirejaam X Y Seire sagedus Analüüsitavad näitajad T, pH, O2, BHT5, KHT-Mn, NH4, SJA9627000 Kiviõli NO2, NO3, Nüld, PO4, Püld, el- kaevanduse kraav: enne 6580579 670215 4 x aastas juhtivus,värvus, SO4, PAH, fenool, suuet naftasaadused, BTEX, Q Rausvere jõgi Rausvere jõgi saab olulise hulga oma veest Ahtme EJ neutraliseeritud tuhavee väljalasu (IV197) kaudu, mis on omakorda reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr KKL/319098. Rausvere jõe seisundit hinnatakse seirejaamades SJA9438000, SJA2807000 ja SJA3731000 (tabel 13) neli korda aastas. Tabel 13. Rausvere jõe uuringuplaan Seirejaam X Y Seire sagedus Analüüsitavad näitajad SJA9438000 Rausvere jõgi: 100 m ülesvoolu neutralisatsioonisõlmes 6582135 697749 4 x aastas puhastatud vee juhtimise kohast jõkke T, pH, O2, BHT5, KHT- SJA2807000 Rausvere jõgi: 300 m Mn, NH4, NO2, NO3, allavoolu neutralisatsioonisõlmes 6582637 697523 4 x aastas Nüld, PO4, Püld, el- puhastatud vee juhtimise kohast jõkke juhtivus,värvus, SO4, SJA3731000 Rausvere jõgi: raudtee PAH, fenool, 6586118 698754 4 x aastas silla juures naftasaadused, BTEX, Q Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) EKUK viib läbi rannikuveekogumite ja vooluveekogumite uuringu. Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) - Välitööde plaan valmis 31.07.2019; 28  - Välitöödega on alustatud 01.2020; - Veekogude taastamise/majandamise projektid või üksikasjalikud plaanid edaspidise reostuse vältimiseks on valmis 06.2021; - Ettepanekud järgmise veemajanduskava perioodi rakenduslikeks tegevusteks on valmis 31.08.2021; - Valminud on uuringuaruanne kahe rannikuveekogumi ja kahe vooluveekogumi koormusallikate kohta 31.12.2021. Tegevuse C.7.3 raames seiret/uuringuid läbi ei viida. Reoveesüsteemide inventuur pinna- ja põhjaveekogumite koormusallikate kaardistamiseks viiakse läbi vastavalt Keskkonnaameti (KeA) välja töötatud metoodikale (lisa 2). Kohapealset reoveesüsteemide kontrolli teostab 2020. aasta juunist septembrini kohaliku omavalitsuse esindaja koostöös KKI-ga. Välitööde tulemusena täiendatakse 2014. aastal valminud Infragate Eesti AS andmebaasi, saadakse ülevaade reoveekäitlussüsteemide seisukorrast, süsteemide toimimisest ja investeerimisvajadustest. Samuti kontrollitakse kogumismahutite väljavedu tõendavate dokumentide olemasolu ning pakutakse välja rakendatavad meetmed järgmise perioodi VMK meetmeprogrammi. Eelarve (C.7 tegevused) C.7.1, C.7.2 ja C.7.3 tegevuste kahe esimese etapi esialgne eelarve on toodud tabelis 14. Tabel 14. Tegevuse C.7 eelarve 2019-2020 Partner Personal Tarbekaubad Sõidukulud Sisseostetav Muud Kogueelarve teenus kulud EKUK 57 114 21 349 1320 0 21 349 101 132 2021-2022 EKUK 19 028 12 157 3920 0 12 157 47 262 KeA 156 156 KKI 2000 3520 20 000 2000 25 520 29 C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner C.8.1 Viiakse läbi ülevaatlikud uuringud kaevandusalade korrastamiseelse seisundi hindamiseks ning antakse ülevaade varasematest kaevandusalade korrastamistöödest, kogemustest ja nende käigus kogutud andmetest. Teostatakse kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogude inventuur ning esitatakse ettepanek nende keskkonnaregistrisse kandmiseks. C.8.2 Kõige olulisematel karjääride pilootaladel töötatakse välja tehnilised lahendused kaevandusalade korrastamiseks. Tegevuse eest vastutav partner on Keskkonnaministeerium. Teised seotud partnerid (KeA, EGT, EKUK, KAUR, RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) ja EMÜ (Eesti Maaülikool)) osalevad samuti aktiivselt tegevustes. Varasem uuritus Pilootalade varasemate uuringute põhjal koostatud ülevaade valmis 2019. aasta lõpuks, selle koostasid põhiliselt maismaaelupaikade ja märgalade ekspert Jaanus Paal ja hüdrobioloogia ekspert Meelis Tambets. Narva karjääri tranšee 13 bioloogilise korrastamise käigus on ala metsastatud männi- ja kaseistikutega. Bioloogiliselt on korrastatud 3,8 km2 ja hariliku männi kultuurid hõlmavad metsastatud kogupinnast 60‒70%, arukase kultuurid 30‒40%. Kunagistes väljaveotranšeedes on moodustunud veekogu (nn „Rästikmetsa järv“) ja karjääripuistangu alale on tekkinud uued väikesed märgalad ja väikeveekogud. Narva karjääri tranšee 13 veesüsteemi isevoolsest väljalasust 2019. aastal võetud üksikproovide alusel võib analüüsitud näitajate osas veekogu keemilise seisundi lugeda heaks.3 Aidu karjääri on aastatel 1960‒2014 metsa istutatud ca 2500 hektaril, 83% ulatuses istutati mände ja 13,8% ulatuses kasekultuure. Muude puuliikide osatähtsus on väike. Mõnel metsaeraldisel on algselt rajatud männipuistu asendunud looduslikult kaasikuga. Praeguseks on Aidu metsastatud aladel piirkondi, kus elab rohkesti suurulukeid (karu, põder, metssiga, metskits jt). Aidu karjääri sulgemise järel on sellesse piirkonda tekkinud uus veemaastik, nn „Aidu fjordid“. Aidu veesüsteemi isevoolsest väljalasust 2019. aastal võetud üksikproovide alusel võib veekogu keemilise seisundi lugeda heaks, välja arvatud nikli sisaldus, mis ületab kõigis kolmes võetud veeproovis nikli aasta keskmist piirväärtust (4 µg/l) maismaa pinnaveekogudele. Nikli sisalduse järgi oleks Aidu sõudekanali veekogude süsteemi veekogude seisund halb. Aidu ala ülevaatusel 23.09.2019 oli nähtav väljaveotranšee põhjapoolses teeäärses osas oleva veekogu värvusemuutus. Vee värvuse muutuse võisid põhjustada veekogusse ja selle kaldale kandunud materjalist eraldunud setted.1 Sirgala-Viivikonna pilootala idapoolne osa ühes vana allmaakaevandusega on valdavalt juba korrastatud ala. Kaevandamine edelaosas lõpetatakse lähiaastatel. Sirgala-Viivikonna pilootalal 3 Metsur, M., Paal, J., Tambets, M., Tamm, I., 2019. Ülevaade varasematest kaevandusalade korrastustöödest, kogemustest ja nende käigus kogutud andmestikest, osapooltega täpsustatud tegevuskavad kavandatud pilootaladel. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn. 30 kujuneb ootuspäraselt Aidu karjääriga suuruselt võrreldav tranšeeveekogude süsteem. Tähelepanuväärne on seal juba tänaseks kujunenud väikeveekogude olemasolu.4 Vaadeldavatel Aidu ja Narva karjääri tranšee 13 pilootaladel teeb keskkonnaseiret Enefit Kaevandused AS, kuid seire piirdub üksikute veeproovide võtmisega ja kord kuus veetasemete mõõtmisega. Nendel pilootaladele Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasis kasutuskõlbulikke seirejaamu ei paikne. Kunagi olnud seirepuuraugud on kaevandamistööde läbiviimisel likvideeritud. Uuringu-/seirekohad Antud tegevuse raames mõõdetakse vee vooluhulki ja analüüsitakse vee keemilist koostist üheksas kaevandusvee isevoolses väljalasus (tabel 15). Hinnatakse väljalasu mõju eesvooluks oleva pinnaveekogumi seisundile. Tabel 15. Kaevanduste seirekohad Nimi (sulgudes esimene Analüüsitavad Seirejaam X Y Vooluhulk eesvooluks olev pinnaveekogum) näitajad Jõhvi Kaevandus 2 väljalask SJB3495000 6586085 693554 Jah (Pühajõgi_1 1067000_1) Viru kaevanduse väljavool SJB3508000 (Ojamaa Ratva ojast suudmeni 6574544 683754 Jah 1068700_2) Narva karjääri tranšee 13 NH4, NO2, NO3, SJB3500000 6576805 719716 Jah Cl, SO4, HCO3, (Mustajõgi 1063800_1) Ca, Mg, PHT, Kiviõli kaevanduse ja Küttejõu üldkaredus, karjääri väljavool (Purtse SJB3497000 6582537 671338 Jah kuivjääk, PO4, Ojamaa jõest Püssi paisuni Püld, NH4-N, 1068200_2) Nüld, HA, BHT5, Aidu karjääri väljavool (Ojamaa LC pestitsiidid, SJB3492000 Ratva ojast suudmeni 6578500 672893 Jah BTEX, VOC, 1068700_2) PAH, Ubja kaevanduse väljavool tinaorgaanika, SJB3506000 (Toolse Kunda karjääri 6589685 637928 Jah fenoolid, sisselasuni 1074100_1) Cd, Pb, As, Ni, Käva 2 kaevanduse väljavool Ba, Mo, Zn, Fe, SJB3348000 6586211 683808 Jah (Kohtla 1070700_1) K, Na Ahtme kaevanduse liigvee SJB3491000 ärajuhtimine (Rausvere 6581609 700072 Jah 1067300_1) Tammiku kaevanduse Tammiku SJB3504000 6583293 697658 Jah väljavool (Rausvere 1067300_1) Metoodika Kaevanduste isevoolsete väljavoolude seires on kokku kaheksa proovivõtu ja veekoguse mõõtmise seireringi (tabel 16). 4 Metsur, M., Paal, J., Tambets, M., Tamm, I., 2019. Ülevaade varasematest kaevandusalade korrastustöödest, kogemustest ja nende käigus kogutud andmestikest, osapooltega täpsustatud tegevuskavad kavandatud pilootaladel. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn. 31 Kaevandusvee isevoolsete väljalaskude veeproovide esimesel proovivõturingil võetud veeproovidest analüüsiti laboris kokku 263 ainet või ühendit ja teisel proovivõturingil võetud veeproovidest 141 ainet või ühendit. Teises prooviseerias jäeti analüüsimata need ohtlikud ained, milliste sisaldused esimesel proovivõturingil võetud kõigis veeproovides jäid alla labori määramispiiri. 2020. aasta kevadise suurevee ajal on plaanis teha taas esimese proovivõturingiga analoogne põhjalikum ohtlike ainete analüüs. Tabel 16. Kaevanduste isevoolsete väljavoolude seire ajakava mai. juun juul aug. sept. okt nov. dets. jaan. veeb. märt apr. mai juun. juul. Nimi 19 .19 .19 19 19 .19 19 19 20 20 .20 20 .20 20 20 Jõhvi Kaevandus x x x x x x x 2 väljalask Viru kaevanduse x x x x x x x väljavool Narva karjääri x x x x x x x tranšee 13 Kiviõli kaevan- duse ja Küttejõu x x x x x x x karjääri väljavool Aidu karjääri x x x x x x x väljavool Ubja kaevanduse x x x x x x x väljavool Käva 2 kaevanduse x x x x x x x väljavool Ahtme kaevan- duse liigvee x x x x x x x ärajuhtimine Tammiku kaevanduse x x x x x x x Tammiku väljavool 2020. aastal teostatakse maismaaelupaikade ja märgalade elupaikade inventuur, mille käigus kirjeldatakse iga elupaiga tüüpi, selle seisundit ja perspektiivi. Esitatakse ettepanekud elupaikade (metsade, märgalade, veekogude jt) looduslähedasemaks ning ökoloogiliselt mitmekesisemaks muutmise/majandamise kohta. Samuti viiakse 2020. aastal läbi pilootaladel kujunenud tehisveekogude lähteolukorra ja elupaikade uuringud ökoloogilise seisundi hindamise kriteeriumide alusel (FÜKE, FÜPLA (fütoplankton), FÜBE, MAFÜ (makrofüüdid), SUSE, KALA (kalastik)) ning hinnatakse kahepaiksete seisundit piirkonnas. Seirepunktid täpsustuvad. Sirgala-Viivikonna pilootalaga tutvumine toimub 2020. aastal, et valmistada ette 2021. a algavat bioloogidelt tellitavat tööd. Tähelepanu pööratakse eeskätt alal olevatele suurematele väikeveekogudele (nn Viivikonna tiigid). 2021.‒2022. a teostatakse välisekspertide abiga potentsiaalsete oluliste elupaikade uuringud (maismaaelupaigad, märgalad ja veekogud). Tööde maht täpsustub 2020. a tranšee 13 ja Aidu pilootala uurimisel saadavate kogemuste põhjal. Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) EKUK viib kaevandusaladel läbi ülevaatlikud uuringud (elustiku inventuurid, kõrgusmudelid, hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised mudelid, veekogude ja märgalade võrgustiku planeerimine, kaevandatud alal olemasolevate karjääriveekogude ja märgalade uuringud). 32 Tegevuse elluviimisel rakendatakse erinevate erialade eksperte: bioloogid, ökoloogid, hüdrogeoloogid, mäeinsenerid, jne. Lisaks teostab EKUK tehisväljavoolude kaevandusvee veekeemia ja -koguste uuringu. KAUR teostab (või tellib) vajadusel lisaks elustiku seireid tegevuse C.2 raames. Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) - Ülevaade varasematest kaevandusalade korrastamistöödest, kogemustest ja nende käigus kogutud andmetest ning tegevusplaani kooskõlastamine kavandatud pilootalade osapooltega 31.12.2019 (Põhitekst on valmis osapooltele tutvumiseks jagamiseks, kuid selle täiendamine välitöödel nähtuga lõpetatakse 31.12.2020); - Narva karjääri kaevandamise lõpetanud tranšee nr 13 ala lähteseisund on määratud edaspidiste tegevuste väljatöötamiseks 31.12.2020; - Esitatakse Narva karjääri kaevandamise lõpetanud tranšee nr 13 ala hea potentsiaali tagamiseks kavandatavate tegevuste ettepanekud 30.08.2020; - Ammendatud kaevanduskohtade valitud katsealade tegevuskava 31.12.2020. Seni lähtutakse LIFE IP CleanEST projektitaotluse C.8 tegevuste kirjeldusest, täiendamine välitöödel nähtuga lõpetatakse 31.12.2020; - Kaevandatud aladel tekkinud tehisveekogude inventuuri aruanne 31.12.2020; - Valminud on elupaikade ja veekogude inventuurid ja uuringud lähtetasemete ning eskiislahenduste jaoks 30.12.2020; - Koostatud on kalavarude taastamise plaan 31.12.2020; - Valminud on tehisväljavoolude kaevandusvee veekeemia ja koguste uuring ning mõju hinnang 30.06.2021; - Alustatakse Sirgala II kaevandamisloaga seotud alal Viivikonna jaoskonnas potentsiaalsete kujundatavate elupaikade ja veekogude uuringutega I kvartal 2021; - Aidu karjääri veemotospordi keskuse ja kaevandusmuuseumi (geotehnoloogia, elupaigad, veekogud) ühendava loodusraja ala parendamise eelprojekt I kvartal 2021; - Alustatakse kalade asustamist (kui see on koostatud kalavarude taastamise plaani järgi vajalik) 31.06.2021. Eelarve Tegevuse C.8 kahe esimese etapi esialgne eelarve on toodud tabelis 17. Tabel 17. Tegevuse C.8 eelarve 2019‒2020 Partner Personal Sõidukulud Sisseostetav Tarbekaubad Muud kulud Kogueelarve teenus EKUK 53 826 3659 80 000 16 000 14 000 167 485 KeA 6867 1163 3000 11 030 RMK 2000 2000 2021‒2022 EKUK 55 051 1580 50 000 16 000 14 000 136 631 KeA 6890 6890 RMK 8000 2000 10 000 2019‒2020 perioodil EKUK-i väline abi 85 000 €. Välise abi lepingud on EKUK-is praegu 30 000 € Jaanus Paali OÜ-ga, kes pole käibemaksukohuslane ja 55 000 € Eesti Loodushoiu 33 Keskusega, kes pole käibemaksukohuslane. Hange ja leping maksumusega 55 000 € Eesti Loodushoiu Keskusega sisaldab ka kalavarude taastamise plaani, sest selleks tegevuseks polnud C.8 finantsmudelis raha ette nähtud ja hange oli vaja ära teha enne, kui kusagilt mujalt sinna kalavarude taastamise plaani raha leitakse. Ka kalade asustamise raha pole C.8 all finantsmudelis näha, kuid kõigepealt vaataks, kas seda raha üldse vaja läheb (kui kalade asustamise plaan valmis saab). 34 C.9 Põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised uuringud põhjaveekogumite ohtlike ainete ja keemilise koostise selgitamiseks ning seisundimuutuste prognoosimiseks Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner Tegevuse eesmärk on Viru alamvesikonnas paiknevate põhjaveekogumite hea seisundi säilitamine või halva seisundi parandamine, et tagada VMK perioodi 2015‒2021 põhjavee meetmeprogrammi täitmine ning töötada välja uue perioodi (2021‒2027) VMK meetmed. Antud tegevus on suunatud VMK-s kindlaks määratud koormusallikatele, milleks on jääkreostus ja veeinfrastruktuur. Tegevuse eest vastutav partner on EGT koostöös EKUK-i, KKI, KAUR-i ja KeM-iga. KeM vastutab tegevuse üldise elluviimise ja KeA vastutab lubade menetlemise eest. EGT teeb hüdrogeoloogilised uuringud, sh kogub veeproovid ja esitab uuringuaruanded. KeM osaleb uuringuprogrammide koostamisel, lahendab tekkinud probleemid, kinnitab uuringuaruanded ning valmistab ette põhjaveekomisjonile kinnitamiseks esitatavad dokumendid. EKUK teostab laborianalüüsid. KAUR teeb koostöös EGT-ga järeldused veekogumite seisundi osas ning töötab välja täiendavad ettepanekud (vajadusel). KKI toetab vajadusel tegevusi järelevalve toimingutega ja tagab objektidele ligipääsetavuse. KKI kontrollib VMK meetmeid, mis avaldavad mõju põhjaveekogumitele nr 1, nr 5, nr 6, nr 7 ja nr 27 VMK meetmeprogrammi tegevuskavade alusel. Uuringu-/seirekohad 1. Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum nr 1; 2. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 5; 3. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum nr 6; 4. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum nr 7; 5. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum nr 27; 6. Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 15 Kogum nr 15 jäeti tegevusest C.9 välja, sest seda käsitletakse osaliselt tegevuses C.10, kus uuritakse põllumajanduse tegevuse mõju põhjaveele. C.9 puhul on pandud põhirõhk kogumitele, kus on kaevandustegevuse ja jääkreostuse mõjud. Varasem uuritus Põhjavee uuringuid on läbi aegade läbi viidud rohkesti, eesmärgiga hinnata ohtlike ainete sisaldust põhjavees, riiklike seirekaevude tehnilist seisundit, põhjaveekogumite omavahelist seost, anda põhjavee seisundi hinnanguid jm. Aruanded on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel – https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/uuringud-ja-aruanded. Suurimaks sisendiks põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi hindamisele on riiklik põhjaveekogumite seire, mida teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Põhjavee keemilise seisundi seire käigus analüüsitakse põhjavee keemilist koostist eesmärgiga kindlaks teha põhjavee kvaliteedi püsivus ajas ning selle sõltuvus looduslikest ja tehislikest teguritest. Igast seirekaevust võetakse proov üldkeemiliseks analüüsiks. Lisaks analüüsitakse põhjavett ohustavaid saasteaineid (naftasaadused, fenoolid, PAH jm) vastavalt 35 põhjaveekogumite seisundile ja põhjaveekogumeid mõjutavatele ohuteguritele ning määratud läviväärtustele. Põhjaveekogumite seire käigus mõõdetakse samuti põhjaveetaset. Seire punktide arv ja asukoht on valitud nii, et põhjaveekogumites veetaseme määramisel on võimalik arvesse võtta lühi- ja pikaajalisi muutusi põhjaveekogumite toitumises, võimaldades hinnata veevõtu ja kaevanduste veekõrvalduse mõju põhjaveetasemele ning määrata üle riigipiiri leviva põhjavee voolusuunda ja hulka5. Taustatasemest kõrgemat SO4-sisaldust Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumis on täheldatud ainult põlevkivikarjääride läheduses. Ohtlikest ainetest on perioodil 2014‒2017 kogumi põhjaveest leitud läviväärtusi ületavaid 1-aluseliste fenoolide, naftasaaduste ja baariumi sisaldusi6. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumile avaldab suurt mõju kaevandamine. Kaevandusvee väljapumpamise tulemusena on töötavate kaevanduste ümber kujunenud veetaseme alanduslehtrid. Kaevandusveed on looduslikust põhjaveest suurema SO42- sisaldusega ning kaevanduste sulgemisel suureneb sulfaadi sisaldus veelgi. Lisaks on kaevandustegevuse ja aherainemägedega seotud ka suuremad orgaaniliste ainete (fenoolid, naftasaadused, benseen, PAH) kontsentratsioonid maapinnalähedases põhjavees. Põhjaveeseire käigus ei ole perioodil 2015‒2017 kogumi seirekaevudes täheldatud suuri ohtlike ainete sisaldusi4. Kohati on kogumi põhjavees tuvastatud piirväärtustest suuremaid 1-aluseliste fenoolide (>1 μg/l) ja PAHide (>0,1 μg/l) kontsentratsioone ja suuremad Ba2+ sisaldusi (0,7‒ 4,4 mg/l)4. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi põhjavee SO42-, PHT (permanganaatne KHTMn) ja NH4+ keskmiste sisalduste muutused aastatel 2007–2017 on vaatlusrea põhjal kasvusuundumusega, samal ajal kui NO3- ja Cl- sisaldused on langustrendiga. Ohtlikest ainetest on kogumi põhjaveest aastatel 2014–2017 esinenud läviväärtustest kõrgemad 1-aluseliste fenoolide sisaldused (keskmine <1–3,1 μg/l)4. Põhjaveekogumite seisundi hindamine. I etapp. OÜ Hartal Projekt, Kuressaare, 2014. Nimetatud töö kohaselt:  Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi üldseisund on hea. Kuid seda peetakse ohustatuks veevõtu intensiivistamise tõttu, mis võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda.  Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas – üldseisund on hea. Kuid seda peetakse ohustatuks veevõtu intensiivistamise tõttu, mis võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda.  Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi keemiline seisund on halb. Fenoolide sisaldus ületas läviväärtust seitsmes ja naftasaaduste sisaldus ühes seirekaevus. Lisaks näitas nende kahe saasteaine sisaldus kaevanduste vee ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi vee sissetungi. Seega ei vastanud kümnest vaadeldud kaevust seitsmes põhjavesi kvaliteedinõuetele. 5 Keskkonnaagentuur, 2018. Riikliku keskkonnaseire programmi põhjavee seire allprogramm. 6 Erg, K., Tamm, I., 2018. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2017. a aastaaruanne. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn. 36   Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund on mõlemad halvad. Halva koguselisse seisundi põhjus – kaevanduste ja karjääride veeärastusega on kaasnenud oluline põhjaveetaseme langus kaevanduspiirkondades, mis mõjutab pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme ning veevõtt ületab looduslikku põhjaveeressurssi. Ainult 65% seirekaevudest vastab põhjavee kvaliteet kehtestatud kvaliteedinõuetele.  Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi keemiline seisund on halb. Kogumi naftasaaduste ja ühealuseliste fenoolide keskmised sisaldused ületavad läviväärtusi kõigis kolmes seirekaevus. Viimasel kahel aastal on kasvusuundumused PHT, nitraatide ja ammooniumi osas. Eespool toodud seisundi hinnangud põhinevad suuresti riikliku põhjaveekogumite seire käigus kogutud andmetel (andmed enne 2014. a). Uued põhjaveekogumite seisundihinnangud valmivad 2020. aastal. Uuringut teostab Eesti Geoloogiateenistus. Metoodika Valdavalt võetakse veeproovid kaevust ainult ühel korral ning peale analüüsimist selgub, kas üksikutes kohtades on vaja teha kordusproovid või on mõnes piirkonnas vaja juurde võtta mõni proov (lisa proovivõtt leiaks aset 2020. aasta kevadel). Valitud seirekaevudest võetakse proovid, et teostada üldanalüüs (NH4, NO2, NO3, Cl, SO4, HCO3, K, Na, Ca, Mg, Fe üld, PHT (permanganaatne KHTMn), SiO2 (lahustunud silikaadid), vaba CO2, üldkaredus, kuivjääk, värvus, läbipaistvus, Fe2+, F, Mn, hägusus, lõhn (lõhnaläve indeks) ja proovivõtul T, pH, O2, EJ) ning määrata 1- ja 2-aluselised fenoolid, naftasaadused, pestitsiidid, VOC, BTEX, PAH, Ba, Hg, As. Samuti tehakse veemolekuli isotoopanalüüs (δ18O ja δ2H). Kust mida täpsemalt määrati on leitav käesoleva dokumendi lisast 3. C.9 tegevus hõlmab endas 17 väikest teemat, neist üheksale püütakse vastus anda 2020. aasta lõpuks (kogumipõhised vahearuanded). Seega lisas 1 olevad kaevud annavad infot just nende 9 teema kohta, mis kirjas tabelis 18. Täpsem tööde aja- ja tegevuskava on leitav lisast 4. Tabel 18. 2019.‒2020. aastal teostatavad uuringud Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Sillamäe, Kogum 1 Ahtme ja Rakvere veehaaretes Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas, et välja töötada Kogum 5 täpsemad meetmed vee kvaliteedi edasise halvenemise vältimiseks. Hüdrogeoloogiline uuring uue seirekaevu 26251 (Jõhvi v, Edise küla) piirkonnas kõrge sulfaatide Kogum 7 sisalduse (377,3 mg/l) väljaselgitamiseks Kogum 7 Veehaarete uuringud kaevandatud aladel. Uuring fenoolide koormuse allikate ja päritolu selgitamiseks. Täpsustuvad põhjaveekogumite Kogum 7 seisundi ohtlike ainete sisalduse järgsed hinnangud. Hüdrogeoloogiline uuring halvas seisundis oleva Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi poolt avaldatava mõju hindamiseks Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumile ja Kogum 7 Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumile Ida-Eesti vesikkonnas. Hüdrogeoloogiline uuring sulfaatide olulise ja püsiva kasvusuundumuse põhjuste väljaselgitamiseks ja kasvusuundumusele tagasikäigu andmise võimaluste uurimiseks seirekaevudes 3662 (Jõhvi vald, Sõru küla), 4016 ja 4017 (Iisaku vald, Sõrumäe küla), 19606 (Sonda vald, Sonda alevik) ja 19498 Kogum 7 (Kukruse kaevandusväljal). Hüdrogeoloogiline uuring Vasavere veehaarde põhjavee keemilise koostise muutuste Kogum 27 prognoosimiseks suureneva veevõtu tingimustes, fenoolide, ammooniumi, nitraatide, PHT ja 37  naftasaaduste kasvusuundumuste põhjuste väljaselgitamiseks ning fenoolide loodusliku taustataseme ja päritolu hindamiseks põhjaveekogumis. Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks Kogum 27 põhjaveekogumis. Ülejäänud kaheksale teemale (tabel 19) koostatakse hiljemalt 2021. aasta alguses uus kaevude valik, mis annab eelkõige vastuseid neile teemadele, aga samas täiendab ka eelnevat üheksat teemat. Seega uus kaevude valik ja paika panemine leiab aset hiljemalt 2021. aastal. Seal nimekirjas võivad olla lisaks täiesti uutele kaevudele ka praegu 2019. aastal proovivõtus olnud kaevud. Tabel 19. 2021.‒2022. aastal teostatavad uuringud Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks Kogum 5 põhjaveekogumis. Hüdrogeoloogiline uuring ühealuseliste fenoolide, ftalaatide ja trikloroeteeni (varasemalt trikloroetüleen) reostusallikate ja kasvusuundumuste põhjuste ning leviku ulatuse väljaselgitamiseks Kogum 6 seirekaevudes 3537 (Illuka vald, Kuningaküla k.), 19028 (Aseri vald, Kõrkküla k.) ja 25612 (Avinurme vald, Avinurme). Hüdrogeoloogiline uuring fenoolide esinemise põhjuste, päritolu ja leviku ulatuse väljaselgita- miseks seirepuurkaevude 3862 (Konsu järve ääres, 2013 a saadi tulemuseks 2,2 µg/l) ja 3875 (Illuka Kogum 6 vald, Konsu k., 2013 a saadi tulemuseks 6,3 µg/l) piirkonnas ning naftasaaduste olulise läviväärtuse ületamise (200 µg/l) põhjuste väljaselgitamiseks seirekaevus 3980 (Illuka vald, Jaama k.). Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks Kogum 6 põhjaveekogumis. Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda veekihi kasutamisvõimaluste hindamine joogiveeallikana kokku ca kümnes Erra-Liiva küla ning Erra ja Lüganuse alevike Uhaku karstiala juures paiknevate Kogum 7 majapidamiste kaevudes. Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda veekihi kasutamisvõimaluste hindamine joogiveeallikana Lüganuse Kogum 7 alevikus ja suvilapiirkonnas ning üksikmajapidamistes Roodu külas. Hüdrogeoloogiline uuring naftasaaduste allika ja kasvusuundumuste põhjuste väljaselgitamiseks on Kogum 7 seirekaevude 19560 (Lüganuse vald, Aa küla) ja 19606 (Sonda vald, Sonda alevik) piirkonnas. Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks Kogum 7 põhjaveekogumis. Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) EGT teeb hüdrogeoloogilised uuringud, sh kogub veeproovid ja EKUK teostab laborianalüüsid. Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) - Detailne välitööde aja- ja tegevuskava koostatud 31.07.2019; - Välitööd ja vajalikud uuringud on läbi viidud 31.08.2022; - Koostatud on 5 hüdrogeoloogiliste uuringute aruannet ja järgmise VMK perioodi (2021‒2027) jaoks vajalike tehniliste meetmete kohta on ettepanekud esitatud 31.12.2022; - Juhised põhjavee kaitse organiseerimiseks (avaldatakse projekti veebilehel ja 100 paberkoopiat igas keeles – eesti, inglise, vene) 31.03.2024. 38 Eelarve Tegevuse C.9 kahe esimese etapi esialgne eelarve on toodud tabelis 20. Tabel 20. Tegevuse C.9 eelarve 2019-2020 Partner Personal Sõidukulud Sisseostetav Kestvus- Tarbe- Muud Kogu- teenus kaubad kaubad kulud eelarve EKUK 20 862 7157 6407 34 426 KKI 63 398 40 000 7500 110 898 EGT 151 487 3600 4690 110 773 6790 721 278 061 2021-2022 EKUK 20 808 7157 6407 34 372 KEM 14 732 14 732 EGT 143 431 3750 13 320 2097 2791 165 389 KKI 42 266 4400 20 000 2097 7500 76 263 TalTech 35 000 35 000 39 C.10 Põllumajandusettevõtete (põllumajandustootjate) kaasamine põllumajandusliku keskkonnaalase nõustamise meetmete rakendamiseks VMK-s Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner Põllumajandusettevõtete uuring (alamtegevus C.10.1) on vajalik selleks, et paremini mõista maakasutuse ja maakasutuspraktikate keskkonnamõju, anda suuniseid keskkonnasõbralikuks tootmiseks, nõustamiseks ja koolitamiseks põllumajanduse keskkonnatoetuste rakendamisel ja tehniliste keskkonnakaitsemeetmete kasutamisel. Tegevus näeb ette välitööde teostamist, et selgitada välja põllumajanduse reostuskoormus pinna- ja põhjaveekogumitele. Valitud valgalade piires teostatakse pilootuuring, mis puudutab kokku kuut keskmise suurusega (kuni 399 loomühikut (LÜ)) ja suurt (>400 LÜ) loomakasvatuse ja teraviljakasvatusega tegelevat põllumajandustootjat. Antud tegevus on suunatud VMK-s kindlaks määratud probleemsetele surveteguritele, milleks on põllumajandus, maaparandus ja põllumajandusmaade kasutamine, koormus põllumajandusettevõtetest, taimekasvatusest ja metsade äravoolusüsteemidest. Tegevuse eest vastutav partner on TalTech, osalevad EKUK, EGT, EMÜ, KeA ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK). TalTech viib läbi vajalikud uuringud ja koordineerib juhendmaterjalide väljatöötamist (alamtegevus C.10.2). EMÜ osaleb juhendmaterjalide väljatöötamisel. EPKK osaleb juhendmaterjalide väljatöötamisel ja teostab vajalikud tegevused koolitusprogrammi väljatöötamiseks (alamtegevus C.10.3). EGT teostab põhjaveeuuringud ja EKUK viib läbi laborianalüüsid. KeA osaleb lähteülesande koostamisel, juhendmaterjalide väljatöötamisel ja koolitusprogrammi läbiviimisel. Uuringu-/seirekohad Eelvalikus olevateks vooluveekogudeks olid Loobu jõgi (VEE1077900), Selja jõgi (VEE1074600), Kunda jõgi (VEE1072900), Pada jõgi (VEE1071900) ja Purtse jõgi (VEE1068200). Peale uuringute täpsemat planeerimist selgus, et Purtse jõe valgalas ei leidunud ühtegi tegutsevat suuremat farmi ja sobivaid veeseire lävendeid, kus põllumajandustootmise mõju veekvaliteedile hinnata. Seetõttu lisandus seirepunkte mujal, kusjuures valim sisaldab nii väiksemaid vooluveekogusid valglaga < 30 km2 kui ka suuremaid jõgesid. Pinnaveeuuring viiakse läbi põllumajandusliku reostuse allikatest ülesvoolu ja allavoolu 14 lävendis (joonis 6; tabel 21). Esialgselt oli uuringu läbiviimine planeeritud 2019.‒2021. aastal, kuid kuna pinnaveeseirega alustati mõnevõrra hiljem, siis kestab seire vähemalt 2022. aasta suveni. 40 Joonis 6. Pinnavee seire lävendid Viru alamvesikonnas. Tabel 21. Pinnaveeuuringu seirekohad Seirelävend X Y Ohtlikud ained Ravimijäägid SJA2287000 Vohnja peakraav: 6 582 687,984 615 101,077 Vohnja kalakasvatuse väljalasust 500 m ülesvoolu SJB3510000 Vohnja oja: 6 583 799,496 616 818,188 * * alamjooks SJB3498000 Kihlevere peakraav: 6 585 374,810 621 897,338 ülemjooks SJB3496000 Kihlevere peakraav: 6 583 049,939 619 628,655 * * Kadrina-Viitna mnt SJB3501000 Põdruse peakraav: 6 590 705,806 633 916,750 ülemjooks SJB3502000 Põdruse peakraav: 6 594 730,834 632 953,981 * * Varangu SJB3509000 Visuoru 2 kraav: 6 594 832,189 633 063,856 Varangu SJA9092000 Sõmeru jõgi: Narva 6 583 286,488 638 783,083 * * mnt SJA4081000 Sõmeru jõgi: 6 577 735,705 639 875,365 Vetiku-Mõedaku tee SJA1210000 Kunda jõgi: Uhtna 6 587 305,489 645 927,139 41  Seirelävend X Y Ohtlikud ained Ravimijäägid SJA2095000 Kunda jõgi: Kohala 6 589 602,288 643 982,518 SJA9031000 Kunda jõgi: Jäätma 6 592 571,302 642 304,785 * * SJA2140000 Pada jõgi: Padaoru 6 591 320,305 653 659,876 SJA5147000 Pada jõgi: allpool 6 594 748,668 654 462,804 * * Viru - Nigula veelaset (Võrkla peakraavi) Põhjaveeuuringu läbiviimiseks rajatavate ja olemasolevate puurkaevude seirevõrk on tabelis 22. Uued rajatavad uuringukaevud on tabelis „Tüüp“ veerus tähistatud „uus puurkaev“. Kaevude rajamise hange on lõppenud ning kaevud plaanitakse rajada 2020. aasta esimeses kvartalis. Seirekavva on need plaanis liita kohe pärast valmimist. Tabel 22. Põhjaveeuuringu seirekohad Nr Katastri n Nimetus X Y Valgla Tüüp 1 Rahkla allika Rahkla allikas 647150 6582520 Kunda Allika vooluhulga lävend vooluhulga lävend 2 Rahkla allika Rahkla allikas 647151 6582491 Kunda Allika veeproovi lävend veeproovi lävend 3 54554 Kohala küla 643874 6589404 Kunda Tarbepuurkaev (15-30) 4 24160 Jäätma küla. Türkeli 642127 6590642 Kunda Tarbepuurkaev (15-30) maaüksus 5 Kunda jõe Uued uuringukaevud. 644044 6589586 Kunda uus puurkaev (5-15) uuringukaevud Kohala-Uusküla 6 Kunda jõe Uued uuringukaevud. 644044 6589588 Kunda uus puurkaev (15-30) uuringukaevud Kohala-Uusküla 7 3585 Sämi küla 646785 6584516 Kunda Uuringupuurkaev (5-15) 8 Kolu silmaallikas Kolu allikad 614049 6581831 Loobu Allikas 9 50635 Hõbeda küla. Valgejõe 618938 6584666 Loobu Tarbepuurkaev (15-30) 10 5443 Ohepalu k.. Sarapiku 4- 612931 6581259 Loobu Tarbepuurkaev (15-30) krt. elamu 11 Niinemäe pk Kihlevere k. Niinemäe 621368 6584823 Loobu Tarbepuurkaev (15-30) kinnistu (27303:002:1530) 12 2561 Kihlevere k.. Mäeotsa 621641 6585525 Loobu Tarbepuurkaev (15-30) talu 13 15247 Vaiatu k.. Heinrichshofi 614186 6581607 Loobu Tarbepuurkaev (5-15) kinnistu 14 Kolu Uued uuringukaevud. 614401 6581501 Loobu uus puurkaev (30-75) uuringukaevud Vaiatu küla. Lauda mü 15 Kolu Uued uuringukaevud. 614393 6581499 Loobu uus puurkaev (15-30) uuringukaevud Vaiatu küla. Lauda mü 16 VEE4308600 VEE4308600 653344 6589476 Pada Allika veeproovi ja vooluhulga lävend 17 Koila linnamäe Koila linnamäe allikas 654142 6594514 Pada Allika veeproovi ja allikas vooluhulga lävend 18 Salvkaev 4.4 m Pada orus. Jõeoru 653563 6591314 Pada salvkaev maaüksus (90202:005:1921) 19 50236 Essu küla. Lepa 633634 6592275 Selja Tarbepuurkaev (15-30) 20 24825 Varangu küla. Seltsimaja 632777 6594337 Selja Tarbepuurkaev (5-15) maaüksus 42  Nr Katastri n Nimetus X Y Valgla Tüüp 21 54190 Essu küla. Tammispea 634182 6591164 Selja Tarbepuurkaev (15-30) tee 11b 22 13675 Vinni vald. Mõdriku 640861 6574340 Sõmeru Tarbepuurkaev (15-30) küla. Mõdriku k. 23 Mõdriku Mõdriku hiieallikad 639672 6576794 Sõmeru Allika vooluhulga lävend hiieallikate vooluhulga lävend 24 Mõdriku hiieallika Mõdriku hiieallikad 639850 6576262 Sõmeru Allika veeproovi lävend veeproovi lävend 25 Mõdriku allikate Mõdriku hiieallikad 639841 6576394 Sõmeru Ajutine allika veeproovi ajutine veeproovi lävend lävend 1 26 Mõdriku allikate Mõdriku hiieallikad 639668 6576770 Sõmeru Ajutine allika veeproovi ajutine veeproovi lävend lävend 2 27 Rägavere allika Rägavere allikas 640917 6578302 Sõmeru Allika vooluhulga lävend vooluhulga lävend 28 Rägavere allika Rägavere allikas 640914 6578300 Sõmeru Allika veeproovi lävend veeproovi lävend 29 Vetiku allikate Vetiku Söeoru allikad 639072 6578128 Sõmeru Allika vooluhulga lävend vooluhulga lävend 30 Vetiku allikate Vetiku Söeoru allikad 639072 6578128 Sõmeru Allika veeproovi lävend veeproovi lävend 31 Mõdriku hiieallika Vetiku Söeoru allikad 639134 6578598 Sõmeru Ajutine allika veeproovi veeproovi lävend 1 lävend 33 Kaarli uuringukaev Uued uuringukaevud. 639093 6583276 Sõmeru uus puurkaev (5-15) Kaarli küla 34 Mõdriku allika Uued uuringukaevud. 639888 6576401 Sõmeru uus puurkaev (15-30) uuringukaevud Mõdriku küla 35 Mõdriku allika Uued uuringukaevud. 639891 6576401 Sõmeru uus puurkaev (30-75) uuringukaevud Mõdriku küla 36 Triigi Uued uuringukaevud. 637350 6569644 Sõmeru uus puurkaev (5-15) uuringukaevud Triigi 37 Triigi Uued uuringukaevud. 637352 6569644 Sõmeru uus puurkaev (30-75) uuringukaevud Triigi 38 Triigi Uued uuringukaevud. 637351 6569641 Sõmeru uus puurkaev (15-30) uuringukaevud Triigi Varasem uuritus Pinnavesi Pinnavee hüdroloogilist seiret tehakse uuritavas piirkonnas Selja jõe Varangu, Loobu jõe Arbavere ning Kunda jõe Sämi hüdromeetria jaamades. Vooluveekogude füüsikalis-keemilise seirega on kaetud Loobu jõgi Vihasoo, Kunda jõgi Lavi, Kunda jõgi suue ning Selja jõgi suue lävendites. 2013. aastal teostatud operatiivseire raames koguti veekeemia andmeid Selja jõe Varangu, Essu, Arkna ja Paatna lävenditest ning Sõmeru jõe (VEE1075600) Sõmeru lävendist. 2015. aastal operatiivseirega koguti mõne kuu vältel veekeemia andmeid ülalpool ja allpool Viru-Nigula veelaset Pada jõel. 2018. aastal on Sõmeru, Kunda, Loobu ja Pada jõe ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks, mille põhjuseks on paisud jõgedel aga ka maakasutus ning toitained. Samas on andmestik Pada ja Sõmeru jõe füüsikalis-keemiliste näitajate osas väga vähene. 43 Põhjavesi Põhjaveeuuringu eesmärgiks on pilootaladel (1) selgitada põhjavee mõju uuritavate valglate pinnavee keemilisele seisundile; (2) hinnata haju- ja punktkoormuse osakaalu põhjavees levivate lämmastik- ja fosforiühendite päritolus ja (3) uurida põhjavee keemilise koostise põhjal põhjavees lahustunud lämmastik- ja fosforiühendite lateraalset ja vertikaalset levikut ning (4) peamisi looduslikke geokeemilisi protsesse (nt. denitrifikatsioon, ammooniumi oksüdatsioon, katioonvahetus), mis võivad muuta lämmastiku- ja fosforiühendite kontsentratsioone põhjavees. Pilootalade vooluveekogumid on seotud põhjaveekogumitega nr. 13 (kogumid Loobu_2 ja Pada_1) ja 15 (kogumid Kunda_2, Sõmeru ja Selja_4). Neist põhjaveekogumi nr. 13 (Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas) koondseisund on hea ja kogumi nr. 15 (Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas) koondseisund on halvaks hinnatud keemilise seisundi tõttu halb (Hartal Projekt, 2014)7. Pilootalade asukoht jääb suures ulatuses Pandivere nitraaditundlikule alale (NTA) kus lisaks põhjaveekogumite seirele teostatakse iga aastast nitraaditundliku ala põhjavee seiret. NTA seiret viib läbi EKUK. NTA põhjavee seire ülesandeks on põllumajandusest lähtuva lämmastikureostuse mõju hindamine ning lämmastikuühendite sisalduste muutuste selgitamine eri sügavusintervallides ja allikates ning muu põllumajanduslikust tegevusest lähtuva reostuse mõju hindamine8. Metoodika Pinnavesi (alamtegevuse C.10.1 raames): - 12 korda aastas, kolme aasta vältel kogutakse 14 lävendis (tabel 21) veeproovid põhinäitajate (Nüld, Püld, PO4, ammoonium, nitraadid, BHT, KHT, pH, temperatuur, elektrijuhtivus ja hapnik) analüüsiks ning analüüsitakse TalTech-i Veekeemia laboris; - 4 korda aastas, kolme aasta vältel kogutakse kuues seirelävendis (tabelis 21 märgitud tärniga) veeproovid taimekaitsevahendite sisalduse analüüsiks ning analüüsitakse EKUK laboris. Analüüsitakse: GC pestitsiidid, LC pestitsiidid, glüfosaat ja AMPA; - 2 korda aastas, kolme aasta vältel kogutakse kuues lävendis (tabelis 21 märgitud tärniga) veeproove ravimijääkide sisalduse analüüsiks ning analüüsitakse hanke võitnud Soome Keskkonnainstituudi (SYKE) laboris. Analüüsitavate ravimite esialgne loetelu: Paracetamol, Metformin, Macrogol, Ibuprofen, Mesalazine, Metamizole, Metoprolol, Valproic acid, Naproxen, Gabapentin, Levetiracetam, Amoxicillin, Allopurinol, Carbamazepine, Diclofenac, Simvastatin, Valsartan, Furosemide, Tramadol, Ampicillin, Oxytétracycline, Doxycycline, Spectinomycin, Phenbendasol, Emamectin, Carprofen, Benzylpenicillin, Dihydrostreptomycin, Tylvalosin, Tetracycline, Doxycycline, Amfenicol, Penicillin G, Aminopenicillins, Cloxacillin, Cefalosporins, Sulphonamides, Trimethoprim, Aminoglycosides, Fluoroquinolones, Pleuromulines, Ketoprofen, Denaverine hydrochloride, Amoxicillin, Procaine hydrochloride. Ravimijääkide nimekirja korrigeeritakse vajadusel esmase analüüsi tulemustele tuginedes; - vooluhulka mõõdetakse proovivõtu päevadel kolmes lävendis (Vohnja oja alamjooks, Kihlevere pkr - Kadrina-Viitna mnt ning Põdruse pkr -Varangu); 7 Hartal Projekt, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine. II etapp. OÜ Hartal Projekt, Kuressaare 8 Keskkonnaagentuur, 2018. Riikliku keskkonnaseire programmi põhjavee seire allprogramm. 44  - kudealade põhjasette uuring (kas kruus on kattunud settega või mitte) nendes veekogumites, mis on uuritavate põllumajandusettevõtete lähistel, igal aastal 2020‒ 2022; - ränivetikate uuring (kas esineb tundlikke liike või mitte – N ja P indikaator) nendest punktidest, mis põllumajandusalal on valitud uuringupunktideks, kord aastas suvisel madalvee perioodil, igal aastal 2020‒2022. Põhjavesi (alamtegevuse C.10.1 raames) (ajakava tabelis 23): - 4 korda aastas (igal uuringuaastal) kogutakse proovid põhjavees sisalduvate toitainete (NO3, NO2, NH4, Nüld, Püld, PO4), Fe, SO4, Cl sisalduse analüüsiks; - 2 korda aastas proovid põhjavee keemilise koostise üldanalüüsideks (NH4, NO3, NO2, Cl, SO4, HCO3, K, Na, Ca, Mg, Fe üld, pH, PHT, SiO2, vaba CO2, PO4, üldkaredus, kuivjääk, värvus, läbipaistvus, Fe2+, F, Mn, elektrijuhtivus, Nüld, Püld, hägusus, lõhn) ja põhjavee isotoopkoostise uurimiseks (δ18O, δ2H); - 1 kord uuringuperioodi (2019‒2021) jooksul põhjavee pestitsiidide sisalduse määramiseks; - valitud seirepunktides mõõdetakse kogu seireperioodi vältel automaatanduritega kaevude veetaset; - võimalusel määratakse sobivates punktides ka allikate vooluhulki. Tabel 23. Põhjaveeuuringute ajakava Aasta 2019 2020 2021 2022 Tegevus/kvartal I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV Põhjaveetasemete seire x x x x x x x x x x valitud vaatluskohtades Põhjavee üldanalüüsid ja analüüsid; põhjavees sisalduvate toitainete x x x x x analüüsid, Nüld, Püld, ja põhjavee isotoopkoostise määramiseks Põhjavees sisalduvate toitainete (NO3, NO2, NH4, x x x x x PO4, SO4, Cl) analüüsid Pestitsiidide analüüsid x põhjavees Lõpparuande koostamine x x Uuringu eest vastutav(ad) partner(id) TalTech viib läbi põllumajandusuuringud, EGT põhjaveeuuringud ja EKUK teostab taimekaitsevahendite laborianalüüsid ning ränivetikate uuringu. Kudealade põhjasette uuringu viivad läbi KAUR-i kalastiku eksperdid. 45 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) - Välitööde aja- ja tegevuskava koostatud põllumajanduslike survetegurite uuringuteks valitud pilootaladel 30.06.2019; - Alustatakse koolitusprogrammi väljatöötamisega 01.07.2019; - Esimese aasta uuringu tulemused on analüüsitud 31.05.2020, va ränivetikate uuring, mille tulemused on analüüsitud aasta hiljem; - Alustatakse juhendite väljatöötamisega 01.07.2020; - Uuringud on lõpetatud 31.08.2022; - Juhendid on valmis 31.12.2022; - Koolitusprogramm põllumajandustootjatele on väljatöötatud 31.12.2022. Eelarve Tegevuse C.10 kahe esimese etapi esialgne eelarve on toodud tabelis 24. Tabel 24. Tegevuse C.10 eelarve 2019‒2020 Partner Personal Sõidu- Sisseostetav Tarbe- Muud Kogu- kulud teenus kaubad kulud eelarve EKUK 2508 10 625 13 133 TalTech 139 580 47 539 19 388 3000 209 507 EMÜ 12 457 630 13 087 EPKK 25 704 6000 31 704 River Trust 4000 4000 EGT 66 263 9530 76 75 869 2021‒2022 EKUK 2478 5400 5250 13 128 EPKK 25 704 6000 31 704 EGT 7980 9100 17 080 EMÜ 5339 270 5609 TalTech 59 820 2727 19 656 9595 91 798 River Trust 4000 4000 KeA 108 108 46 C.11 Kalade rändetingimuste parandamine (eelhinnang ja järelseire) Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner Jõgede loodusliku seisundi taastamiseks on oluline taastada jõelised elupaigad. Veekogumi hea ökoloogilise seisundi saavutamine ei ole võimalik, kui jõel esineb rändetõkkeid ning sellest tulenevalt ei vasta kalastiku seisund nõuetele. Rändetõkete eemaldamisega aidatakse kaasa kogu ökosüsteemi ja kõigi sellesse kuuluvate liigirühmade seisundi paranemisele. Tegevuse eest vastutav partner on KAUR, kaasatud on KeA ja KeM. Uuringu-/seirekohad KAUR-i kalastiku ekspertide ülevaatuse tulemusena on välja valitud esmase, laiema valiku paisud ja tõkestusrajatised, mille eemaldamise või kalastikule läbitavuse suurendamise võimalusi ja lahendusi kaalutakse järgmises etapis, järgmistel veekogumitel:  Loobu_1 1077900_1 (Undla pais: PAIS012800)  Võsu 1077100_1 (Võsu (Mere) pais: PAIS026670 ja Võsu (Metsa) pais: PAIS026680)  Alajõgi_2 1061300_2 (Tamme (Alajõe) pais: PAIS010770)  Purtse_2 1068200_2 (Püssi pais: PAIS010180 ja Lohkuse pais: PAIS016010)  Pada_2 1071900_2 (Unukse pais: PAIS023640 ja Unukse- Mahu maantee truubid)  Selja_2 1074600_2 (Päide I pais: PAIS019850 ja Päide II pais: PAIS019860)  Selja_4 1074600_4 (Varangu pais: PAIS018830)  Kunda_1 1072900_1 (Aravuse pais: PAIS011040)  Kunda_2 1072900_2 (Kunda IV (Kundamõisa) pais: PAIS015940)  Udriku oja 1078200_1 (Udriku (Mäo)_2 pais: PAIS017522 ja pais Mäo külas Jõekääru talu juures) Kalastiku (KALA) seireks valivad sobivad kohad kalastiku eksperdid. Seire toimub kõigil veekogumitel, millel asuvad ülalpool nimetatud rändetakistused. Rändetakistuste eemaldamise või läbipääsu rajamise poolt mõjutatud lõigus või lõikudes hinnatakse kalastiku seisundit (jõgede kalastiku indeks JKI). Ülesvoolu jäävaid jõelõike mõjutavad rändetakistused tavaliselt ennekõike siirdeliste kalaliikide hävimise läbi neis lõikudes, allavoolu jäävaid lõike hüdromorfoloogiliste muutuste läbi (temperatuuri, hapniku ja hüdroloogilise režiimi muutused, koelmute mattumine paisjärvest pärinevate setete alla jne). Seirelõikude asukoht ja hulk määratakse kohaspetsiifiliselt sõltuvalt negatiivsete mõjude iseloomust ja ulatusest. Kalastiku seisundi ja kalateede toimimise hindamiseks kogutakse ka täiendavaid andmeid ja võetakse arvesse muid uuringuid (nt 2020. aasta riikliku jõgede hüdrobioloogilise seire käigus kogutavad kalastiku andmed). Fütobentose (FÜBE), suurselgrootute (SUSE) ja makrofüütide (MAFÜ) seiret on plaanis teha kõigi eespool nimetatud tõkestusrajatiste eemaldamise või läbipääsu rajamise poolt mõjutatud lõikudes vastavate kogumite piires selleks sobilikes kohtades, eelistatult juba varasemalt olemasolevates seirejaamades (lisa 1). Neis kohtades, kus tõkestusrajatised asuvad lähestikku, võib otstarbekas olla hindamine, mis käsitleb neid ühe tõkkena. Sellised lähestikku asuvad tõkked on järgmistel kogumitel: Võsu, Pada_2, Selja_2 ja Udriku. 47 Võimalusel kasutatakse 2020. aasta riikliku jõgede hüdrobioloogilise seire käigus kogutavaid põhjataimestiku, põhjaloomastiku ja suurtaimede andmeid. Jõevähi seire jaoks sobilikud kohad valib välja vastav ekspert. Kahepaiksete, lindude ja imetajate seirekohad valib välja vastav ekspert, jälgides võimalusel füüsikalis-keemilise, keemilise ja vee-elustiku seire kohti ning seda, et antud piirkonnas oleks elustiku seiret mõistlik läbi viia (välja tasuks jätta linnaalad, kahepaiksete seiramiseks peaksid piirkonnas olema neile sobilikud veekogud jms). Füüsikalis-keemilist (FÜKE) ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete (SPETS) ning prioriteetsete ohtlike ainete (OA) seiret on plaanis teha kõigi eespool nimetatud tõkestusrajatiste eemaldamise või läbipääsu rajamise poolt mõjutatud lõikudes vastavate kogumite piires selleks sobilikes kohtades, eelistatult juba varasemalt olemasolevates seirejaamades (lisa 1). Neis kohtades, kus tõkestusrajatised asuvad lähestikku, võib otstarbekas olla hindamine, mis käsitleb neid ühe tõkkena. Sellised lähestikku asuvad tõkked on järgmistel kogumitel: Võsu, Pada_2, Selja_2 ja Udriku. Võimalusel kasutatakse 2020. aasta riikliku jõgede hüdrokeemilise ja OA seire käigus kogutavaid andmeid. Varasem uuritus Loobu_1 (1077900_1) – lähtest Udriku ojani Riiklik seire: 2014. aastal on jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000430) raames seiratud KALA, SUSE, FÜBE ja MAFÜ näitajaid. Seire tulemusel hinnati MAFÜ ja SUSE seisund väga heaks, FÜBE seisund heaks ning KALA seisund kesiseks. Sellest tulenevalt oli veekogumi ökoloogiline seisund (ÖSE) kesine. Kalastiku kesise seisundi põhjuseks on ühelt poolt pikka aega kestnud jõe tõkestamine paisudega, teiselt poolt avaldab senini mõju jõe varasem pikaajaline reostamine. 2014. aasta hüdrokeemilise seire (seiretöö kood ST00000007) käigus hinnati FÜKE üldnäitajaid Loobu_1 ja Loobu_2 kogumi piirile jäävas seirejaamas SJA1953000 Loobu jõgi: Kuldnoka (Kadapiku). Üldlämmastiku järgi oli Loobu jõgi seirekohas kesises seisundis ning koondmääranguks anti hea. Keemiline seisund (KESE) Loobu jõe esimeses kogumis on hindamata. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Loobu_1 kogumi hüdromorfoloogiline (HÜMO) seisund kesiseks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Loobu jõe esimese kogumi HÜMO seisund kesine, ÖSE kesine ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). Peamine survetegur on paisutus (Undla pais, Pundiveski pais PAIS012330). Kui Pundiveski läbipääsu vajalikkust on hinnatud väheoluliseks, siis Undla puhul tuleb tagada kalade vaba läbipääs. VMK kohaselt on vajalik hinnata ka olemasolevate kalapääsude toimimist (Neeruti PAIS017700, Kadrina PAIS025640 ja Kadrina_1 PAIS025641). Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused (kaldkirjas kalastiku ekspertide kommentaarid): 2003. aasta aruanne „Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks“ koondab teadmised Loobu jõe kalastiku ja elupaikade osas. 48   Loobu jões on registreeritud järgmised kalaliigid/taksonid: ojasilm, jõesilm, lõhe, meriforell, jõeforell, tint, haug, särg, teib, turb, lepamaim, rünt, tippviidikas, vimb, hõbekoger, trulling, hink, ogalik, luukarits ja ahven (hilisemates uuringutes on taasleitud ka harjust). Eeldatakse ka lutsu, viidika ja latika olemasolu jões. Loobu jõe kalastik on väga mitmekesine, kalade rändetingimuste parandamisel on väga oluline eelistada variante, mis sobivad võimalikult paljudele liikidele (väikese languga loodusilmelised lahendused).  Kõige suurem negatiivne mõju kalastikule on Joaveski paisul (PAIS012250). Paisu juurde tuleb rajada korralik reaalselt toimiv kalatee. See on teostatav jõe paisust mööda viimisega looduslike kärestikena (klassikaline kalatrepp pole tõsiseltvõetavaks lahenduseks). Veekogumi Loobu_1 seisund kalastiku osas sõltub osaliselt veekogumist allavoolu jäävatest rändetakistustest (ennekõike Joaveski puudulikult toimiv kalatrepp), kuna siirdelise eluviisiga liigid ei pääse veekogumile ligi (nt meriforell). Samuti ei saa taasasustada jõe keskjooksu seal hävinud liigid. 2013. aasta aruandes (Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine … Osa: Lõhe ja meriforell) märgitakse:  Lõhele ja meriforellile on sobivat ligipääsetavat paljunemisala 10 ha (Joaveski paisust allavoolu).  Aastatel 2008‒2013 oli lõhe potentsiaalne laskujate hulk jões (esimese tammini) 10 500 isendit aastas, tegelik (arvestuslik) sellest keskmiselt 34%.  Joaveski paisjärve vee kogumisel jäid 2010. a. sügisel alamjooksu koelmud kohati praktiliselt kuivaks. Sellistes tingimustes lõhe edukalt sigida ei suutnud ning seetõttu oli 2011. a põlvkond äärmiselt vähearvukas. Jõelõigu kuivaksjäämine toimib ka rändetõkkena.  Loobu jõgi on lõhe asustusjõeks.  0+ forelli arvukus moodustas aastatel 2005‒2012 jõe optimaalsest arvukusest keskmiselt 40% (14 is/100 m2) 2014. aasta aruandes („Veemajanduse programmi „Kalapääsude efektiivsuse hindamine“ projekt …“) tuuakse välja:  Joaveski kalapääsu all registreeriti meriforelle, kalapääsust ülesvoolu meriforelli püükidel ei saadud. Püükidel kalapääsul kalu ei registreeritud.  Loobu kalapääsu suudavad kalad läbida mõlemasuunaliselt. 2015. aasta aruandes („Meetmest „Vooluveekogude seisundi parandamine (avatud taotlemine)“ ja „Vooluveekogude seisundi parandamine…“) järeldatakse:  Joaveski kalapääsu väljavoolu juures tuleb alavee taset tõsta vähemalt 0,3 m võrra. Selleks on vajalik jõe põhi kalapääsu all ümber kujundada.  Kõigi Joaveski kalapääsuga seotud puuduste kõrvaldamine eeldab olemasoleva kalapääsu lammutamist ja uue rajamist. 2017. aasta aruanne „Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku kalandusliku taastootmispotentsiaali hindamine 2016 aastal“ toodud järeldused: 49   Loobu_1 veekogum on looduslike eelduste kohaselt külma-/jahedaveeline, kuid paisjärvede mõju tõttu on see Kadrina paisjärvest (VEE2012210) alates allavoolu soojaveeline. Kalade rändetingimuste parandamisel on väga oluline eelistada variante, mis ühtlasi aitavad taastada jõevee looduslikku temperatuurirežiimi (paisjärvede kaotamine või nende pindala vähendamine).  Kadrina paisjärve säilides jäävad Loobu jõe ülemjooksul siirdekalad ka rändetingimuste paranedes (nt Undla paisu lammutamine) suhteliselt vähearvukaks. Seega, Loobu_1 veekogumi seisundi paranemise jaoks loodaks Undla paisu lammutamisega hädavajalikud eeldused, jõulisemalt realiseeruksid need aga pärast probleemide lahendamist kõigil jõe paisudel (ennekõike Kadrina ja Joaveski piirkondades). 2017. aasta aruandes („Operatiivseire 2016. II osa. Rakendatud meetme tõhususe hindamine.“) tuuakse välja:  Neeruti kalapääs tagab head rändetingimused üles- ja allavoolu.  Kalapääsul registreeriti ainsa kalaliigina forell. 2018. aasta aruandes „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016-2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016‒2017“ tuuakse välja:  Püükide tulemusena tõestati jõesilmu levik kuni Joaveski paeastanguteni. Kõrgemal ülesvoolu jõesilmu ei registreeritud. Vaatluse all olnud perioodil ei esinenud sellist suurvett, mis aidanuks kindlalt väita, et astangud on jõesilmule kõikide veeoludega läbimatud. 2019. aastal LIFE IP CleanEST projekti raames registreeriti jões elektripüükidel järgmised taksonid: forell, lepamaim, trulling, haug, lõhe, särg, luts, ahven, luukarits, lisaks silmuvastsed. Võsu (1077100_1) Riiklik seire: 2010. aastal on jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000962) raames seiratud KALA, FÜBE, SUSE ja MAFÜ näitajaid ning sama aasta väikejõgede hüdrokeemilise seire (seiretöö kood ST00000699) käigus seiratud FÜKE üldnäitajaid. Seire tulemusel hinnati FÜBE ja MAFÜ seisund heaks ning SUSE ja KALA seisund väga heaks. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamise ja ajakohastamise käigus täpsustati vajadusel seirelõikudele omaseid indikaator- ja tüübiomaste liikide nimestikke. Sellest tulenevalt hinnati projekti käigus 2010. aasta riikliku seire andmete põhjal kalastiku seisund Võsu jões ümber heaks. 2010. aasta seiretöö aruande põhjal võib kalastiku väga hea seisund ulatuda kuni Laviku paisuni (PAIS014240) (10,3 km suudmest). Ülalpool Laviku paisu kalastiku seiret tehtud pole, kuid siirdekalade puudumise tõttu võib kalastiku seisund Laviku paisust ülesvoolu jäävas jõeosas olla kesine või halb. Veeseaduse § 54 lg 7 ja § 6 lg-te 2 ja 4 alusel kehtestatava keskkonnaministri määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate piirväärtused“ (edaspidi pinnaveekogumite määrus) jagatakse Võsu jõgi senise ühe kogumi asemel alates Laviku paisust kaheks kogumiks (Võsu lähtest Laviku paisuni 1077100_1; Võsu Laviku paisust suudmeni 1077100_2). 50 Hüdrokeemiliste näitajate järgi oli vee ökoloogiline seisundiklass Võsu jões (Koljaku) kesine väga kõrge üldfosfori sisalduse tõttu. Veekogumi ÖSE koondhinnanguks anti hea, KESE on hindamata. 2019. aastal teostati Võsu jõel operatiivseiret (seiretöö kood ST00002339), mille käigus seirati FÜKE üldnäitajaid ja ohtlikke aineid, SUSE, FÜBE, KALA ja MAFÜ näitajaid. Seirearuande põhjal oli Võsu jõe Koljaku proovikohas FÜKE seisund kesine, FÜBE hea ning SUSE väga hea. FÜKE oli kesine, kuna seisund üldfosfori põhjal oli väga halb. Kalastikku seirati ca 1,7 km Koljaku proovikohast allpoolvoolu olevas seirekohas SJA1724000 Võsu jõgi: Koljaku (kalastik). KALA seisund oli hea. Registreeriti 4 kalaliiki: ojasilm, forell, trulling ja lepamaim. Indikaatorliikidest esines ojasilm ja forell. Tüübispetsiifilistest liikidest esinesid trulling ja lepamaim, puudus haug. MAFÜ seisund oli samuti hea. Kokku leiti sellest piirkonnast 14 taksonit veetaimi, 12 kaldaveetaime ning uju- ja ujulehtedega ja veesisesest vööndist mõlemast üks. Makrovetikad selles proovipunktis puudusid. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Võsu jõe HÜMO seisund halvaks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Võsu jõe ÖSE kesine ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). Jõe KESE ja HÜMO seisund on hindamata. Peamine survetegur on paisutus. Kuigi jõe alamjooksule jääb kaks inimtekkelist paisu (Mere ja Metsa), siis ei ole neid VMK-s millegipärast välja toodud. 2019. a paisude ülevaatuse käigus on Võsu Mere pais hinnatud prioriteetseks objektiks, kuna see on esimene ületamatu rändetõke asudes suudmest 1,8 km kaugusel. Sellest 1,5 km kaugusele jääb Metsa pais, kuhu on kalade läbipääsuks rajatud ava, kuid mis teatud veehulkade juures võib siiski olla kaladele läbimatu, seda eriti sõõrsuudele. Ülejäänud paisude läbitavaks muutmine ei ole VMK ega 2019. a hinnangu põhjal olulise tähtsusega (koondhinnang 4 või 5), kuid ka nende paisude puhul tuleb survestada paisu omanikke täitma seadusest tulenevaid nõudeid. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: 2008. aasta aruanne „Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed“ sisaldab järgmisi fakte ja soovitusi:  Alamjooksul kuni Sae taluni on domineerivaks liigiks forell. Selles lõigus leidub veel trullingut, lepamaimu ja silmuvastseid. Kõrgemal ülesvoolu registreeriti täiendavalt veel ahven, haug, särg.  Koelmud suudmest kuni Sae talu paisuni (PAIS014250) on valdavalt heas korras, kärestike kvaliteeti rikuvad eelkõige koprapaisud. Kopra arvukust tuleks piirata.  Mere ja Metsa paisud on kaladele ülesvoolu raskesti ületatavad (0,7 ja 0,6 m vastavalt). Parim lahendus on nende paisude eemaldamine. 2013. aasta aruandes (Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine … Osa: Lõhe ja meriforell) hinnatakse:  0+ forelli arvukus moodustas aastatel 2005‒2012 jõe optimaalsest arvukusest keskmiselt 39% (28 is/100 m2). 2019. aasta aruandes „Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Osa: Lõhe ja meriforell“ tuuakse välja: 51   Aastatel 2005‒2018 on forelli 0+ tähnikute arvukus moodustanud optimaalsest hulgast keskmiselt 30% (22 is/100 m2) 2019. aastal LIFE IP CleanEST projekti raames registreeriti jões elektripüükidel järgmised taksonid: forell, lepamaim, trulling, lisaks silmuvastsed. Alajõgi_2 (1061300_2) – Ilmatu ojast suudmeni Riiklik seire: 2015. aastal on jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö nr ST00000429) raames seiratud KALA, FÜBE, SUSE ja MAFÜ näitajaid. Seire tulemusel hinnati FÜBE seisund väga heaks, taimestikuindeksi väärtuse järgi (41,38) tuleks hinnata seirelõigu MAFÜ seisund väga heaks, kuid korrigeeriti heaks (klassipiiride korrigeerimise vajadus). SUSE ja KALA seisund hinnati kesiseks. Sellest tulenevalt oli veekogumi ÖSE kesine. Põhjaloomastiku puhul on see tõenäoliselt tingitud looduslikest põhjustest (tugevasti pruuniveeline, aeglasevooluline), mida kehtiv hindamissüsteem ei arvesta. Kalastiku puhul on Alajõe kohta käiv taustteave liiga vähene ja seetõttu ka seisundihinnang madala usaldusväärsusega. Mitme kalaliigi (särg, turb, rünt, hink, luukarits) esinemine või puudumine Alajões on olnud ebaselge, samuti nende liikide puudumise võimalikud põhjused. Survetegurite määratlemine pole taustteabe puudumise tõttu võimalik. Vajalik on uurimusliku seire läbiviimine Alajõel, mis hõlmaks nii jõe kui selle kalastiku uuringuid. Seiretöö „Jõgede ning Võrtsjärve hüdrokeemiline seire ja ohtlikud ained 2018“ (seiretöö kood ST00001235) alusel hinnati Alajõe teises kogumis FÜKE seisund väga heaks. Alajõe teise kogumi KESE on viimati hinnatud 2017. aastal seiretöö „Peipsi järve hüdrokeemiline ning Peipsi järve suubuvate jõgede ohtlike ainete hüdrokeemiline seire 2017 (Eesti-Vene ühisseire)“ (seiretöö kood ST00001293) raames, mil see oli hea. Sama seiretöö raames hinnati ka SPETS aineid ning nende alusel oli seisund samuti hea. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Alajõgi_2 kogumi HÜMO seisund kesiseks. VMK seisundihinnang: 2015-2021 VMK alusel on Alajõgi_2 ÖSE halb, HÜMO seisund kesine ja koondhinnang halb (2013. aasta hinnangu alusel). Oluline on ka välja tuua, et võrreldes 2010. a seisundi hinnanguga on kogumi seisund halvenenud. Peamine survetegur on paisutus ja ühe-aluselised fenoolid. Paisudest jääb veekogumile ületamatu Tamme pais. Fenoolide päritolu on teadmata, mistõttu on vajalik läbi viia uuring ning tuvastada reostusallikas. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: Aruandes „Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017‒2023 (perspektiiviga 2027)“ nimetatakse:  Alajõe piirkonnas võivad olla vajalikud puhastus- ja süvendustööd. 2019. aastal LIFE IP CleanEST projekti raames registreeriti jões elektripüükidel järgmised taksonid: trulling, haug, lepamaim, luukarits, luts, ahven, viidikas, rünt, vingerjas, ojasilm. Purtse_2 (1068200_2) – Purtse Ojamaa jõest Püssi paisuni Riiklik seire: 2016. aasta vooluveekogude operatiivseire (seiretöö kood ST00002151) käigus seirati Purtse jõe teisel kogumil FÜBE, SUSE ja FÜKE näitajaid ning nii FÜBE, SUSE kui ka FÜKE seisund hinnati väga heaks. KALA ja MAFÜ seisundit hinnati viimati 2015. aasta jõgede 52 hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000429) raames. Kalastiku seisund hinnati halvaks – selle peamiseks põhjuseks on jõel olevad rändetõkked, mis ei võimalda siirdekaladel Purtse jõe kesk- ja ülemjooksu piirkonda tõusta ning Purtse jõe alamjooksul esinevatel kalaliikidel oma leviala jões laiendada. Negatiivseks surveteguriks on tõenäoliselt ka kaevandusvete sissevooludega kaasnev setetekoormus, mis halvendab nii kalade kudetingimusi ritraalsetes jõelõikudes kui ka põhjaeluviisiga kalade elutingimusi jões. MAFÜ seisund Purtse jõe teises kogumis oli hea. Kuna 2015. aasta seire põhjal oli kalastiku seisund Purtse teises kogumis halb, siis sellest tulenevalt andis Keskkonnaagentuur 2016. aasta kohta ÖSE koondhinnanguks halb, KESE on hindamata. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Purtse_2 kogumi hüdromorfoloogiline (HÜMO) seisund kesiseks. 2020. aastal kehtima hakkava pinnaveekogumite määrusega muudetakse Purtse jõe pinnaveekogumeid – määruse kehtima hakkamisest on Purtse jõgi senise nelja kogumi asemel alates Ojamaa jõe suubumisest Purtse jõkke jagatud kaheks kogumiks (Purtse lähtest Ojamaa jõeni 1068200_1; Purtse Ojamaa jõest suudmeni 1068200_2). Projekti CleanEST (ja kaasnevate projektide) tegevuste tulemuste paremaks hindamiseks käsitletakse käesolevas plaanis Purtse jõge jätkuvalt nelja kogumina. VMK seisundihinnag: 2015‒2021 VMK alusel on Purtse jõe teise kogumi (Purtse Ojamaa jõest Püssi paisuni 1068200_2) ÖSE halb, HÜMO seisund kesine ja koondhinnang halb (2013. aasta hinnangu alusel). KESE on hindamata. Võrreldes 2010. aasta hinnanguga on kogumi seisund halvenenud. Peamiseks surveteguriks on paisutus (Püssi pais) ning hajukoormus endistest tööstusaladest või tööstusobjektidest. VMK kohaselt on ületamatuks rändetakistuseks ka Lohkuse pais, kuigi Lohkuse paisu juures on olemas toimiv möödaviik-kalapääs. Kuigi visuaalselt möödaviik toimib, siis on plaanis CleanEST-i raames seda põhjalikumalt seirata ning selgitada välja selle toimimise efektiivsus. Vastavalt tulemustele saab uuendada ka infot VMK-s. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: 2012. aasta aruandes (Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine … Osa: Lõhe ja meriforell) võetakse kokku senised teadmised:  Lõhe sigib jões ebaregulaarselt (liik taasregistreeritud jões alates 2004. aastast). 2005. aastal alustati asurkonna toetamist asustamistega. 2010. a tabati ainult üksikuid lõhe ja forelli tähnikuid ja mõlema liigi põlvkonnad olid väga nõrgad. 2011. a samasuviseid lõhe tähnikuid ei tabatud. Ajalooliselt Narva jõe järel parim lõhejõgi Eestis. 2013. aasta aruandes (Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine … Osa: Lõhe ja meriforell) hinnatakse:  Aastatel 2008‒2012 oli lõhe potentsiaalne laskujate hulk jões 7600 isendit aastas, tegelik (arvestuslik, looduslikud laskujad) sellest 1‒34 %.  Purtse jõgi on lõhe asustusjõeks. Kuna asustatakse ka lõikamata rasvauimega kalu, pole jões püütud lõhe päritolu väliselt alati võimalik hinnata.  0+ forelli forelli arvukus moodustas aastatel 2005‒2012 jõe optimaalsest arvukusest keskmiselt 20% (1,6 is/100 m2). 53 2015. aasta aruandes („Meetmest „Vooluveekogude seisundi parandamine (avatud taotlemine)“ ja „Vooluveekogude seisundi parandamine…“) järeldatakse:  Sillaoru kalapääsu (PAIS019610) probleemiks on laskuval rändel olevate kalade hukkumine HEJ turbiinides. Selle vältimiseks on vajalik HEJ juurdevoolukanali sissevoolule paigaldada tihedam võre.  Sillaoru kalapääsul registreeriti järgmised liigid: forell, lõhe, jõesilm, võldas, lepamaim, trulling, ogalik, luukarits; paisu all ka särg. Kalapääsu suudmele paigutatud mõrras registreeriti haug ja forell. 2018. aasta aruandes „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016‒2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016‒2017“ tuuakse välja:  Jõesilme on jões taasregistreeritud alates 2011. aastast. Sillaoru kalapääs võimaldab jõesilmul tõusta Püssi paisuni. 2019. aasta artiklis („Behaviour and mortality of downstream migrating Atlantic salmon smolts at a small power station with multiple migration“) tuuakse välja:  Enam kui kolmandik mööda turbiinikanalit läbi Sillaoru turbiinide allavoolu laskunud lõhesmoltidest hukkus (36%). Hukkunute osakaal moodustas kõigist laskujatest (kalapääsu, turbiinikanalit ja ülevoolu rändeteena kasutanud lõhesmoltidest) 9%. 2019. aasta aruandes „Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Osa: Lõhe ja meriforell“ tuuakse välja:  Aastatel 2014‒2019 oli lõhe potentsiaalne laskujate hulk jões 7600 isendit aastas, tegelik (arvestuslik) aga 900 - 4300 isendit aastas.  Aastatel 2005‒2018 on forelli 0+ tähnikute arvukus moodustanud optimaalsest hulgast keskmiselt 29% (2,4 is/100 m2). 2019. aastal LIFE IP CleanEST projekti raames registreeriti jões elektripüükidel järgmised taksonid: trulling, võldas, forell, lõhe, lepamaim, haug, ogalik, roosärg, särg, luukarits, luts, jõesilm, ojasilm. Pada_2 (1071900_2) – Iivandojast (Tüükri kraavist) suudmeni Riiklik seire: 2010. aastal on jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000962) raames seiratud KALA, FÜBE ja SUSE näitajaid ning sama aasta väikejõgede hüdrokeemilise seire (seiretöö kood ST00000699) käigus seiratud FÜKE üldnäitajaid. Suurtaimestiku indeksit ei saanud arvutada taimestiku puudumise tõttu. FÜBE ja SUSE seisund hinnati kesiseks, KALA seisund heaks. Indikaatorliikidest puudus jõel olevate rändetõkete tõttu jõesilm. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamise ja ajakohastamise käigus täpsustati vajadusel seirelõikudele omaseid indikaator- ja tüübiomaste liikide nimestikke. Sellest tulenevalt hinnati projekti käigus 2010. aasta riikliku seire andmete põhjal kalastiku seisund Pada_2 kogumis ümber kesiseks. EKUK-i kogutud ja määratud hüdrokeemiliste näitajate järgi oli vee ökoloogiline seisundiklass Pada jões väga hea. Pada jõe teise kogumi ÖSE koondhinnanguks anti peale kalastiku seisundi ümber hindamist kesine, KESE hinnang on andmata. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Pada_2 kogumi HÜMO seisund halvaks. 54 VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Pada jõe teise kogumi ÖSE kesine, HÜMO seisund kesine ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). KESE on hindamata. Võrreldes 2010. aasta hinnanguga on kogumi seisund halvenenud. Peamiseks surveteguriks on paisutus, kuid madala hinnangu põhjuseks on ka rikutud elupaigad ja siirdekaladele sobilikud kudealad. VMK andmetel jääb kogumile mitu raskesti ületatavat rändetõket, kuid 2019. a välitööde põhjal on raskesti ületatavaks hinnatud üksnes Unukse pais ja Unukse truubid. Ülejäänud paisud (Kitse PAIS023610, Tuularu PAIS023620 ja Unukse veski pais PAIS023650) hinnati läbitavaks. Osad paisud on ka lammutatud (nt Adrika PAIS019940). Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: 2003. aasta aruanne „Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks“ koondab teadmised Pada jõe kalastiku ja elupaikade osas.  Pada jões on registreeritud meriforelli, jõeforelli, jõesilmu, ojasilmu, turba ja trullingut. Tõenäoliseks peetakse veel haugi, lutsu ja luukaritsa olemasolu jões.  Peamiseks ohuteguriks jõe kalastikule on arvukas kopraasurkond ja sellega kaasnevad koprapaisud. Pada jõgi on üks neist jõgedest, kus koprale peaks tingimusteta eelistama väärtusliku kalastiku säilitamist ning kopra arvukus jõe kesk- ning alamjooksul tuleb viia miinimumini, jõele tekkivad koprapaisud tuleb regulaarselt likvideerida. 2011. aasta aruanne „Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed“ sisaldab järgmisi fakte ja seisukohti:  Paisudega tõkestatus on Pada jõe puhul üheks tõsisemaks probleemiks. Uuringute ajal septembris-oktoobris 2010. a. oli Pada jõel kokku 7 olulist inimtekkelist tõkestusrajatist ning 14 koprapaisu.  Registreeriti järgmised kalaliigid (eelpool mitteregistreeritud liigid on siinkohal alla joonitud): ojasilm, jõesilm, forell, lepamaim, rünt, trulling, luts, luukarits, ahven ja võldas; varasemate andmete põhjal ka lõhe (noorjärgud). 2013. aasta aruandes (Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine … Osa: Lõhe ja meriforell) tuuakse välja:  0+ forelli arvukus moodustas aastatel 2005‒2012 jõe optimaalsest arvukusest keskmiselt 27% (25 is/100 m2)  Vaatamata heale elupaiga kvaliteedile oli forelli arvukus mitmendat aastat nõrk, kuigi elutingimusi halvendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 2018. aasta aruandes „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016‒2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016-2017“ tuuakse välja:  Jõesilm suutis oma kuderännetel tõusta kuni Unukse paisuni (ca 13 km jõe suudmest). Monoliitsest betoonist kasutuseta Unukse pais ja sellest 200 m ülesvoolu jääv betoonrõngastega maanteetruup olid jõesilmule ülesvoolu rändel ületamatud.  Unukse paisu all teostatud püügid viitasid küll jõesilmude kohalolule, kuid arvukus oli pigem madal. See võib viidata probleemidele allavoolu jäävas jõeosas (raskesti ületatavad takistused rändel vms).  Ojasilmu valmikute tuvastamiseks teostati elektripüüke Pada paisu all 30. mail 2017. aastal. Püügil registreeriti kaks ojasilmu valmikut. 55 2019. aastal LIFE IP CleanEST projekti raames registreeriti jões elektripüükidel järgmised taksonid: trulling, forell, lisaks silmuvastsed. Selja_2 (1074600_2) – Veltsi ojast Soolikaojani Riiklik seire: 2010. aastal on jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000962) raames seiratud KALA, FÜBE ja SUSE näitajaid ning sama aasta väikejõgede hüdrokeemilise seire (seiretöö kood ST00000699) käigus FÜKE üldnäitajaid. FÜBE seisund oli Selja teises kogumis väga hea, SUSE ja KALA seisund kesine. Kalastiku kesise seisundi põhjuseks on jõe tõkestatus paisudega ning jõe elupaigalise väärtuse langus paisutamise ja maaparandustööde tagajärjel. EKUK-i kogutud ja määratud hüdrokeemiliste näitajate järgi oli vee ökoloogiline seisundiklass Selja jõe teises kogumis hea. ÖSE koondhinnanguks Selja jõe teises kogumis anti kesine, KESE hinnang on andmata. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Selja_2 kogumi HÜMO seisund kesiseks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Selja jõe teise kogumi ÖSE kesine, HÜMO seisund kesine ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). Võrreldes 2010. aasta hinnanguga on kogumi seisund parem. Peamised mõjutegurid on reoveepuhastitest jõkke suunatud puhastatud reovesi (vajalik jätkata loa tingimustele vastavuse kontrollidega), suublasse juhitud heitvesi, hajukoormus haritavalt maalt, hajukoormus loomakasvatushoonetest, hajukoormus põllumajandusmaalt kuivendussüsteemide kaudu, hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest, inimtekkelised paisud (Haljala PAIS011480, Päide I ja Päide II), koprapaisud ning süvendamisest tulenev koormus veekogu hüdromorfoloogiale. Päide I ja Päide II on kaladele ületamatud paisud. Haljala pais jääb Selja jõkke suubuvale Haljala ojale ning seal ei ole kaladele läbipääsu tagamine vajalik. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: 2003. aasta aruanne „Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks“ koondab teadmised Selja jõe kalastiku ja elupaikade osas.  Selja jões on registreeritud järgmised kalaliigid: ojasilm, jõesilm, lõhe, meriforell, jõeforell, harjus, tint, haug, särg, teib, turb, säinas, rünt, viidkas, latikas, vimb, hõbekoger, trulling, ogalik, luukarits, ahven, võldas, lest. Tõenäoline on hingu ja lutsu olemasolu jões.  Päide paisu(de) konstruktsioon peab tagama jõe normaalse hüdroloogilise režiimi paisust allavoolu jäävas jõeosas, jõe püsivooluhulk peaks läbima paisu põhjalasu kaudu (mitte ülevooluna) tuleks tagada kalade rändevõimalused parimal juhul jõe paisjärvest ja paisust kärestikega mööda viimise teel.  Jõe ülemjooksul võivad lokaalselt probleemiks olla koprapaisud. Viimased tuleks regulaarselt likvideerida ning vajadusel jõe kopraasurkonna arvukust vähendada. 2008. aasta aruanne „Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed“ sisaldab järgmisi hinnanguid:  2000. aastate algul rajatud Päide paisud isoleerivad jõe ülemjooksu selle kesk- ja alamjooksust jättes Selja jõe ülemjooksu sigimis- ja noorjärkude kasvualad (>10% taastootmispotentsiaalist ja >20% forelli praegusest eeldatavast taastootmisest) meriforellile kättesaamatuks. 56   Olulist mõju ülemjooksul avaldavad koprapaisud (Päidest ülesvoolu). 2007. a sügisel oli seal 12 koprapaisu. Selja_4 (1074600_4) – Varangu mnt sillast suudmeni Riiklik seire: Selja jõgi on iga-aastaselt jõgede hüdrobioloogilises ja hüdrokeemilises püsiseires, püsiseirekohad paiknevad neljandas veekogumis. 2018. aastal on jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00001234) raames seiratud KALA, FÜBE, SUSE ja MAFÜ näitajaid ning samal aastal läbi viidud seiretöö „Jõgede ning Võrtsjärve hüdrokeemiline seire ja ohtlikud ained“ (seiretöö kood ST00000699) käigus FÜKE üldnäitajaid ja ÖSE ning KESE hindamiseks vajalikke ohtlikke aineid. FÜBE seisund oli väga hea, KALA seisund hea, MAFÜ seisund samuti hea (kuid üsna kesise piiri lähedal) ning SUSE seisund kesine. Ohuteguriks on jõe vee kvaliteedi võimalik halvenemine (Rakvere heitveed, põllumajandusest tuleneva koormuse võimalik tõus). Praegu vee kvaliteet ühegi kalaliigi esinemist Jõekääru lõigus ei piira. Veevaestel suvedel võivad probleemiks olla ka jõele tekkivad koprapaisud. Riikliku hüdrokeemilise seire andmetel vastas jõe vesi neljandas kogumis kvaliteediklassile hea (FÜKE). Püsivaks probleemiks on kõrge üldlämmastiku sisaldus, sageli on sellele lisandunud ka kõrge üldfosfori sisaldus. Üldlämmastik pärineb peamiselt põllumajanduse hajureostusest ning vähemal määral Rakvere heitvetest. SPETS ainete alusel antud hinnang veekogumile oli samuti hea. ÖSE koondhinnanguks anti kesine ning KESE koondhinnanguks halb. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Selja_4 kogumi HÜMO seisund kesiseks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Selja jõe neljanda kogumi ÖSE kesine, HÜMO seisund kesine, KESE hea ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). Võrreldes 2010. aasta hinnanguga on kogumi seisund parem. Peamised mõjutegurid on punktkoormus heitvee väljalasust, hajukoormus haritavalt maalt, hajukoormus loomakasvatushoonetest, hajukoormus põllumajandusmaalt kuivendussüsteemide kaudu, hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest, inimtekkelised paisud (Pehka PAIS018820 ja Varangu PAIS018830), koprapaisud ning süvendamisest tulenev koormus veekogu hüdromorfoloogiale. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: 2012. aasta aruandes (Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine … Osa: Lõhe ja meriforell) hinnatakse:  Lõhe paljunemisala suuruseks Selja jões 11 ha, reaalseks laskujate hulgaks < 1500 is., potentsiaalseks laskujate hulgaks (ref. Kangur ja Wahlberg, 2001) 9000‒10 000 is. Päidest ülesvoolu lõhele sobiv paljunemisala puudub. 2013. aasta aruandes (Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine … Osa: Lõhe ja meriforell) hinnatakse:  Aastatel 2008‒2013 oli lõhe potentsiaalne laskujate hulk jões 11 300 isendit aastas, tegelik (arvestuslik) aga <1–35%.  Selja jõgi on lõhe asustusjõeks.  0+ forelli arvukus moodustas aastatel 2005-2012 jõe optimaalsest arvukusest keskmiselt 56% (20 is/100 m2) 57 2018. aasta aruandes „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016‒2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016‒2017“ tuuakse välja:  Püükide tulemusena selgus, et jõesilm tõuseb oma kudemisrändel Varangu paisuni, kuid sellest ülesvoolu tõusta ei suuda.  2017. aasta kevadistel elektripüükidel registreeriti Selja jões Varangu paisu all ojasilmu valmik. Seega saab ojasilmu lugeda igati tõestatult Selja jõe kalastiku koosseisu kuuluvaks.  Taaspüükide kohta laekunud info põhjal saab järeldada, et 44% jõkke märgistatuna vabastatud jõesilmudest taaspüüti kutseliste kalurite poolt. Seega võib jõesilmu sügistalvisel rändel püügiobjektiks olla ligikaudu 44% isenditest. Arvutuslikult võis samal perioodil jõkke püügipiirkonda merest tõusta ca 700 kg jõesilmu. 2019. aasta aruandes „Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Osa: Lõhe ja meriforell“ tuuakse välja:  Aastatel 2014‒2019 oli lõhe potentsiaalne laskujate hulk jões 11 300 isendit aastas, tegelik (arvestuslik) aga 0‒4750 isendit aastas. 2019. aastal LIFE IP CleanEST projekti raames registreeriti jões elektripüükidel järgmised taksonid: võldas, trulling, forell, lõhe, luts, lepamaim, haug, ahven, lisaks silmuvastsed. Kunda_1 (1072900_1) – lähtest Anguse (Ädara) jõeni Riiklik seire: Kunda jõe esimene kogum oli viimati jõgede hüdrobioloogilises seires 2014. aastal (seiretöö kood ST00000430), mil seal seirati ainult kalastikku. KALA seisund hinnati seirepüügi põhjal kesiseks (JKI 0,36) hea piiri lähedal. Varem Kunda jõe ülemjooksul sellise metoodikaga kalastikku seiratud ei olnud. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamise ja ajakohastamise (Tartu, 2017) käigus täpsustati vajadusel seirelõikudele omaseid indikaator- ja tüübiomaste liikide nimestikke. Sellest tulenevalt arvutati 2014. aasta riikliku seire tulemusel saadud JKI Kunda jõe esimeses kogumis ümber ning saadi tulemuseks 0,13 (seisund kesine). Kalastiku kesise seisundi põhjuseks esimeses veekogumis on jõel olevad paisud (Kunda HEJ PAIS010050, IMG Energy HEJ PAIS010070, Kunda mõisa PAIS015940, Aravuse PAIS011040), mis välistavad siirdekalade (jõesilm ja meriforell) tõusmise võimalused jõe ülemjooksul olevatele kudealadele. Kalastiku hea seisundi saavutamiseks on vajalik kalade rändetee efektiivne avamine jõel olevate paisude juures. FÜKE seisundihinnang on Kunda_1 kogumile antud seirejaamas SJA9303000 Kunda jõgi: Lavi allikad tehtud seire põhjal. 2018. aasta jõgede hüdrokeemilise seire (seiretöö kood ST00001235) alusel on Kunda_1 kogumi FÜKE seisund hinnatud heaks, kuid Kunda jõe Lavi allikate seirejaama ei ole mõistlik kasutada Kunda_1 kogumile seisundihinnangu andmiseks. Tegemist on allikaga, mis asub Kunda jõe esimesest kogumist ca 6,6 km ja Kunda jõe teisest kogumist ca 2 km kaugusel. Enne Kunda jõkke jõudmist voolab allikas läbi Põlula kalakasvatuse Voore jõkke ja sealt edasi Kunda_2 kogumisse. KESE hinnang Kunda_1 kogumile on viimati antud 2016. aasta seiretöö „Jõgede hüdrokeemiline seire ja ohtlikud ained“ (seiretöö kood ST00000479) põhjal. Seirati ainult ohtlike ainete hulka kuuluvaid metalle, mille põhjal hinnati Kunda jõe esimese kogumi seisund heaks. Seire teostati samuti eelmainitud Lavi allikate seirejaamas. 58 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Kunda_1 kogumi HÜMO seisund kesiseks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Kunda jõe esimese kogumi ÖSE kesine, HÜMO seisund kesine, KESE hea ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). Võrreldes 2010. aastaga koondhinnang muutunud ei ole. VMK-s on ainukeseks mõjuteguriks kogumil Aravuse pais, mis on kaladele ületamatu. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused (kaldkirjas kalastiku ekspertide kommentaarid): 2003. aasta aruanne „Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks“ koondab teadmised Kunda jõe kalastiku ja elupaikade osas.  Jões on registreeritud järgmised kalaliigid: ojasilm, jõesilm, lõhe, meriforell, jõeforell, vikerforell, harjus, tint, haug, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, rünt, viidkas, latikas, vimb, trulling, hink, luts, luukarits, võldas. Eeldatakse ka ahvena ja lesta olemasolu jões. Veel on nimetatud (nt 2013. a aruanne „Sirtsi loodusala (Sirtsi LKA ja Kunda jõe HA) hõlmava Kunda jõe kalastiku ja veeselgrootute ning vee-elupaikade inventuur ja kaitsekorralduslikud soovitused“ täiendavalt liigid: merisutt, angerjas, ogalik. Tõenäoliselt ka merisiig, vinträim, kiisk, hõbekoger). Jõe kalastik on väga mitmekesine, kalade rändetingimuste parandamisel on väga oluline eelistada variante, mis sobivad võimalikult paljudele liikidele.  Kunda jõe hüdroenergeetiline potentsiaal on tühine võrreldes paisude ja elektritootmise poolt kalastikule põhjustatavate kahjudega. Kunda jões ülalpool Kunda HEJ paisu on kalastiku seisund parimal juhul vaid rahuldav - siirdekalad ja lõhelised on Kunda jõele kindlasti tüübispetsiifilised liigid ning nende puudumine vaesestab oluliselt ca 60 km pikkuse jõeosa kalastikku, mis pole praegu eriti liigirikas. Ühiskondlikust seisukohast lähtudes oleks mõistlik paisude likvideerimine ja jõe endiste looduslike kärestike taastamine paisjärvede aladel.  Kunda jõe ülem- ja keskjooksul võib kalastikule probleemiks olla kopra kõrge arvukus ja sellega kaasnevad koprapaisud jõel. Jõe kalastikulise väärtuse säilimiseks tuleks tekkivad koprapaisud regulaarselt likvideerida ning kopra arvukust vajaduse korral jõel piirata.  Jõe keskjooksu kvaliteeti kaladele (sh harjus, jõeforell) elupaigana on halvendanud jõe kanaliseerimine. Jõe kanaliseeritud keskjooksul tuleks kasutada meetmeid jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks/taastamiseks (kallaste kohatine avamine, kärestike ja riffle- pool tüüpi varieeruvuse loomine jms). Kunda_2 (1072900_2) – Ädara jõest Kunda III paisuni Riiklik seire: Kunda jõe teine kogum oli viimati jõgede hüdrobioloogilises seires 2014. aastal (seiretöö kood ST00000430), mil seal seirati kõiki elustiku komponente. FÜBE, MAFÜ ja SUSE seisund hinnati väga heaks. KALA seisund hinnati seirepüügi põhjal kesiseks (JKI 0,00) halva piiri lähedal. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamise ja ajakohastamise käigus täpsustati vajadusel seirelõikudele omaseid indikaator- ja tüübiomaste liikide nimestikke. Sellest tulenevalt arvutati 2014. aasta riikliku seire tulemusel saadud JKI Kunda jõe teises kogumis ümber ning saadi tulemuseks -0,05, mis annab seisundiks halb. Kalastiku halva seisundi põhjuseks on jõe alamjooksul olevad paisud, mis välistavad siirdekalade tõusmise võimalused Kunda jõe keskjooksul olevatele kudealadele. Kohala lõik on 59 looduslike eelduste poolest väga hea kvaliteediga lõhe ning hea kvaliteediga meriforelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala. FÜKE seisund hinnati Kunda jõe teises kogumis 2014. aasta jõgede hüdrokeemilist seire põhjal (seireöö kood ST00000007) väga heaks. Kunda jõe teise kogumi ÖSE koondhinnanguks anti peale kalastiku seisundi ümber hindamist halb, KESE hinnang on andmata. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Kunda_2 kogumi HÜMO seisund halvaks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Kunda jõe teise kogumi ÖSE kesine, HÜMO seisund halb ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). KESE on hindmata. Võrreldes 2010. aastaga koondhinnang muutunud ei ole. Ainukeseks mõjuteguriks kogumil on paisutamine. Kogumil asuvale Kunda III paisule (PAIS010070) on rajatud Eestis ainulaadne kalalift, kuid selle efektiivsus on varasemate uuringute kohaselt küsitav. Ülesvoolu jääb mitmeid ületamatuid rändetõkkeid. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: 2013. aasta aruandes (Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine … Osa: Lõhe ja meriforell) võetakse kokku senised teadmised:  Kunda jõe lõhe asurkond on geneetilises mõttes äärmiselt oluline kuna see on Eestis üks kolmest algupärase loodusliku lõhe populatsiooniga jõest. Kunda päritolu on kõik Soome lahte asustatavad noorkalad. Siiski on lõhele ligipääsetav vaid 2 km pikkune jõe suudmepoolne osa, ülalpool alumist paisu on asurkond hävinud.  Aastatel 2008‒2013 oli lõhe potentsiaalne laskujate hulk jões 18 500 isendit aastas, tegelik (arvestuslik) aga <100‒2100 isendit aastas.  Paisjärvedest pärinevad setted (nt 2002. a) on koelmuid, peatus- ja varjepaiku ning kärestikel kudevate kalade seisundit oluliselt kahjustanud. 2013. aasta aruandes „Sirtsi loodusala (Sirtsi LKA ja Kunda jõe HA) hõlmava Kunda jõe kalastiku ja veeselgrootute ning vee-elupaikade inventuur ja kaitsekorralduslikud soovitused“ tuuakse välja:  Kunda_2 veekogumis registreeriti järgmised kalaliigid: forell, haug, luts, harjus, lepamaim, särg. Puudusid ojasilm, trulling, jõesilm, lõhe, meriforell (ja paljud teised liigid).  Ollakse seisukohal, et kalaliftid koos töötavate hüdroelektrijaamadega ei võimalda saavutada (nt Sirtsi loodusala piires) lõhe (ja mitmete teiste kaitsealuste liikide) soodsat seisundit. Lõhe soodsa kaitseseisundi kriteeriumiks tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõule 2011/0206 (COD) pidada 75% loodusliku taastootmise määra saavutamist.  Ülekaalukalt tähtsaimaks kaitsemeetmeks lõhe seisukohalt on jõe alamjooksul olevate paisude likvideerimine.  Kunda jõe alamjooksust ca 2,5 km pikkune jõeosa on paisjärveline veekogu, kus tüübiomasele elustikule ja kaitsealustele liikidele sobivad elutingimused puuduvad. Mujal maailmas tehtud uuringud on näidanud, et laskuvatele lõhe (väga tõenäoliselt ka jõesilmu) noorjärkudele on paisjärved oluliseks rännet takistavaks ning suremust suurendavaks teguriks. 60   IMG Energy paisul on kalade allavoolu rände tagamiseks paigaldatud 0,5 m läbimõõduga toru, kuid pole kindel, et täiskasvanud lõhed, kelle pikkus on tavaliselt ligi 1 m, soovivad sellesse siseneda.  Jõesilmu laskujate mõõtmed on sedavõrd väikesed, et neid takistavate võrede rajamine (ava < 5 mm) pole reaalselt teostatav (võre pole hooldatav).  Ei tohi lubada jõe valgalal maaparandustöid, millega võib kaasneda oluline setetereostuse kandumine Kunda jõkke. 2015. aasta aruandes („Meetmest „Vooluveekogude seisundi parandamine (avatud taotlemine)“ ja „Vooluveekogude seisundi parandamine…“) tuuakse välja:  IMG Energy kalalift uuringuaegsel kujul jõesilmu rändeid ei taganud. Ühtki teist paisu all registreeritud kalaliiki (harjus, jõeforell, luts, trulling, ahven, lepamaim) lifti kasutamas ei registreeritud. 2015. aasta aruandes „Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm“ tuuakse välja soovitus:  Kunda jõe paisjärvede all olnud jõelõikude taastamine algsel kujul pärast paisude likvideerimist. 2019. aasta aruandes „Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Osa: Lõhe ja meriforell“ tuuakse välja:  2015‒2018 a. on 0+ ja vanemate lõhe tähnikute arvukus olnud erakordselt kõrge. Selle võimalikuks põhjuseks on paranenud järelevalve kudeperioodil.  Aastatel 2014‒2019 oli lõhe potentsiaalne laskujate hulk jões 18 500 isendit aastas, tegelik (arvestuslik) aga 1000‒3700 isendit aastas.  Aastatel 2005‒2018 on forelli 0+ tähnikute arvukus moodustanud optimaalsest hulgast keskmiselt 52% (16 is/100 m2). Udriku oja (1078200_1) Riiklik seire: Riiklikku seiret Udriku ojal teostatud ei ole. ÖSE koondhinnanguks on antud kesine ja KESE on hindamata. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Udriku oja HÜMO seisund halvaks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Udriku oja ÖSE kesine ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). Võrreldes 2010. aastaga on hinnang sama. KESE ega HÜMO seisundit ei olnud 2013. aastaks hinnatud. Peamised mõjutegurid kogumil on inimtekkelised paisud ja koprapaisude koormus veekogude hüdromorfoloogiale. Vajalik on uurida paisude mõju ning töötada välja meetmed paisude mõju leevendamiseks. Samuti on vajalik likvideerida koprapaisud. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: 2003. aasta aruanne „Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks“ koondab teadmised Loobu jõe kalastiku ja elupaikade osas.  Oja on kogu ulatuses kanaliseeritud, sellele vaatamata tõenäoliselt olulise kalastikulise väärtusega. Oluline oleks põhjalikumate uuringute läbiviimine selgitamaks oja kalastiku 61  seisundit ning hindamaks tegureid, mis parandavad/võivad parandada kanaliseeritud jõelõikude kalastiku seisundit. Võimalik, et Udriku oja on kasutatav eeskujuna/mudelina kanaliseeritud jõelõikude kalastikulise väärtuse taastamisel. 2001. aastal teostatud projekti „Eesti vooluvete bioloogilise kvaliteedi hindamine. Valgejõe ja Loobu jõestikud“ (seiretöö kood ST00001023) käigus hinnati Udriku ojas suurselgrootute seisundit.  ASPT alusel oli Udriku oja mõõdukas seisundis (kergelt reostunud või mingi loodusliku ebasoodsa kõrvalmõjuga), DSFI alusel heas või normaalses seisundis. Metoodika Elustiku seire on enamjaolt planeeritud selliselt, et see ühtib riikliku seire metoodikatega, mõnel juhul on metoodikat muudetud või täiendatud, vt täpsemalt tabelist 25. Elustiku baastaseme seire teostatakse 2019.‒2020. aastal ning lähtudes kogutud infost planeeritakse vajadusel ja võimalusel seiret ka 2021. aastaks. ÖST pakkumise hindamiseks toimub 2024. aastal vahehindamine ning 2028. aastal lõpphindamine, mille tarvis toimuvad seired vastavalt 2023. ning 2027. aastal. Imetajate, kahepaiksete ja lindude puhul tehakse esialgu planeeritud seirekohtades Loodusvaatluste andmebaasi (LVA) vaatlusankeeti kasutades vaatlused erinevate liikide esinemise kohta. Selle info põhjal planeeritakse vajadusel ja võimalusel riiklikust keskkonnaseirest tuleneva metoodika järgne seire, nt konna kudeala registreerimisel teostatakse antud piirkonnas kahepaiksete seiret jne. Tabel 25. Elustiku seire metoodikad Seire Metoodika Erisused/täiendused Kalastik Riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee seire CleanEST projekti raames viiakse allprogramm (jõgede hüdrobioloogiline seire) seiret läbi peaaegu kogu aasta vältel Fütobentos Riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee seire allprogramm (jõgede hüdrobioloogiline seire) Suurselgrootud Riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee seire allprogramm (jõgede hüdrobioloogiline seire) Suurtaimed Riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee seire allprogramm (jõgede hüdrobioloogiline seire) Jõevähk Riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogramm (jõevähi seire) Kahepaiksed Riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogramm (kahepaiksete seire) Linnud Seirekohtade läbi käimisel registreeritakse kõik Eesti Ornitoloogiaühingu lindude (juhu)vaatlused Loodusvaatluste jõelinnuseire metoodika andmebaasis Imetajad: Seirekohtade läbi käimisel registreeritakse kõik imetajate (juhu)vaatlused Loodusvaatluste andmebaasis - Saarmas Saarma ja mingi seiremetoodika Eesti Vabariigi territooriumil - Kobras Kopra tegevusjäljed registreeritakse Projekti käigus paisude seisukorra Loodusvaatluste andmebaasis (koprapesakondade hindamisel kaardistatakse ka asukohtade ära määratlemiseks – pesakuhil, tamm kopratammid, mis kantakse kopra (ca 20-50 m allpool pesaurgu), toitumisjäljed, isendi tegevusjälgedena LVA-sse. vaatlused) 62  Seire Metoodika Erisused/täiendused - Nahk- Riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse Välja valitud kohtades kasutatakse hiired seire allprogramm (nahkhiirte seire) võimalusel salvesteid ning määratakse salvestatud andmed spetsiaalse tarkvara abil. Kalastiku seire on osa jõgede hüdrobioloogilisest seirest ning täpsemad kvaliteedinäitajad, mida riikliku seire käigus kogutakse/arvutatakse ning seire sagedus ja aeg on leitavad tabelist 26. LIFE IP CleanEST projekti raames viiakse kalastiku seiret läbi peaaegu kogu aasta vältel. Seda seetõttu, et seireajad on liigiti ja erinevaid metoodikaid kasutades eesmärgist sõltuvalt erinevad (elektripüügid peamiselt hilissuvel, lisaks vajadusel sügisese ja kevadise kuderände tuvastamiseks; torbikupüügid kõigil aastaaegadel (peamiselt sügisest kevadeni); mõrrapüügid kõigil aastaaegadel (peamiselt kevadest sügiseni); võrgupüügid vastavalt konkreetsele eesmärgile (tavaliselt hilissuvel, kuderände kindlakstegemisel ka kevadel/sügisel; võimalusel jääalune püük); telemeetriaseadmetega seire aastaringselt). 2019. aastal teostati taustateabe kogumiseks ja parimate seirealade selgitamiseks kalastiku katsepüüke valitud rändetakistustega veekogumites, kalastiku seisundit nendes veekogumites hinnatakse 2020. aastal. Fütobentose seire on osa jõgede hüdrobioloogilisest seirest. Täpsemad kvaliteedinäitajad, mida riikliku seire käigus kogutakse/arvutatakse ning seire sagedus ja aeg on leitavad tabelist 26. Suurselgrootute seire on osa jõgede hüdrobioloogilisest seirest. Täpsemad kvaliteedinäitajad, mida riikliku seire käigus kogutakse/arvutatakse ning seire sagedus ja aeg on leitavad tabelist 26. Suurtaimede ehk makrofüütide seire on osa jõgede hüdrobioloogilisest seirest. Täpsemad kvaliteedinäitajad, mida riikliku seire käigus kogutakse/arvutatakse ning seire sagedus ja aeg on leitavad tabelist 26. Tabel 26. Riikliku vooluveekogude hüdrobioloogilise seire sagedus, aeg ja kvaliteedinäitajad Kvaliteedielement Seire sagedus ja aeg Seiratavad/arvutatavad kvaliteedinäitajad Suurselgrootud 1 kord aastas Suurselgrootute liigid ja arvukus; (soovitavalt aprill- Suurselgrootute taksonirikkus (T); mai, vajadusel Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT); sügisel) Suurselgrootute Shannoni taksonierisus (H’); Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT); Suurselgrootute Taani vooluveekogude fauna indeks (DSFI), välja arvatud Narva jões, Narva veehoidlas ja Emajões. Fütobentos 1 kord aastas Bentiliste ränivetikate liigid ja arvukus; (suvine madalvee Ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (IPS); periood) Ränivetikate Watanabe indeks (WAT); Ränivetikate troofsusindeks (TDI). Suurtaimed 1 kord aastas (juuli- Suurtaimede liigid ja ökoloogilised rühmad, arvukus, september, alates dominantsed liigid ja rühmad; taimede maksimaalse Jõgede suurtaimestiku indeks (MIR). kasvu saavutamisest) Kalastik 1 kord aastas (juuni- Kalaliigid, nende arvukus ja vanusestruktuur; september)* Jõgede kalastiku indeks (JKI). *CleanEST projekti raames viiakse seiret läbi peaaegu kogu aasta vältel, täpsemalt kirjeldatud eespool. 63 Jõevähi seiret teostatakse 2020. aastal, mil EMÜ viib kuues veekogumis (Alajõgi_2, Erra, Selja_4, Võsu_2 + 2 veekogumit, mis täpsustatakse vastavalt uuringu käigus lisanduvale teabele jõevähi leidumise kohta) läbi katsepüügid. Igas kogumis uuritakse nelja lõiku, kasutades igas lõigus katsepüügil 10 vähimõrda. Ülejäänud kogumite puhul antakse arvukuse hinnangud muude uuringute, harrastuskalapüügi ja kalastiku katsepüükide andmete ning teiste kirjalike ja suuliste andmete põhjal. Sisendit saadakse ka käesoleva projekti käigus tehtavast kalastiku seirest, mille käigus märgitakse seirevormis ära kalade elektripüügil loendatud jõevähi isendite arv. Jõevähi riikliku seire käigus mõõdetavad parameetrid jm täpsustused on leitavad jõevähi riikliku seire metoodikast (vt tabel 25). Kahepaiksete seiret teostatakse juhuvaatlustena, mis sisestatakse LVA-sse. Seire parameetrid kirjeldatakse mõõtekoha ja seireaja täpsusega ja esitatakse täpsed kahvamise koordinaadid. Seirekohti külastatakse üks kord aastas ajal, mil nii varajasemate kui hilisemate sigijate kudu või munad, kullesed ja vastsed on veel vees. Täpne aeg oleneb ilmastikust, kuid üldiselt on sobivaim aeg seireks juuni keskpaik, juulis võivad olla varem sigimist alustanud liikide moonde läbinud isendid juba veekogust lahkunud. Seire käigus mõõdetavad parameetrid jm täpsustused on leitavad kahepaiksete riikliku seire metoodikast (vt tabel 25). Kuna kalastiku seire käigus satub silmutorbikutesse ka konni, siis võib sealt saada infot konnade talvituskohtade osas. Lindude seiret teostatakse juhuvaatlustena, mis sisestatakse LVA-sse. Eesti Ornitoloogiaühingu poolt on välja töötatud jõelinnuseire metoodika, mille alusel on seire kesksed kuupäevad 25. aprillist 10. maini (kuid väga olulised on kõik vaatlused, mis on tehtud 1. aprillist 31. augustini). Olulised andmed, mis on vajalik seire käigus ära märkida: vaadeldud täpne seirelõik otspunktide koordinaatidega; jõelõigu läbimise alguse ja lõpu kuupäevad; veekogu nimi; kuidas lõik läbiti (mööda kallast/vee peal); märkused (nt. veeseis, jõe läbitavus jms), vaatleja(te) eesnimi ja perekonnanimi. Poolveelise eluviisiga ja kaldavööndit kasutavate imetajate seiret teostatakse juhuvaatlustena järgides allpool viidatud metoodikaid ning vaatluste info sisestatakse LVA-sse: - saarma tegevusjälgede otsimine põhineb metoodikal „Saarma ja mingi seiremetoodika Eesti Vabariigi territooriumil“; - koprapesakondade asukohtade määratlemiseks märgitakse üles kopra tegevusjäljed, milleks võivad olla pesakuhil, tamm (tavaliselt ca 20‒50 m allpool pesaurgu), toitumisjäljed, isendi vaatlused; - nahkhiireliikide seireks kasutatakse välja valitud kohtades võimalusel salvesteid ning määratakse salvestatud andmed spetsiaalse tarkvara abil; - teiste imetajaliikide isendite või nende tegevusjälgede esinemine sisestatakse LVA- sse. Veekeemia ja põhjasetete 2020. aasta seireajad ja seiratavate näitajate analüüsikomplektid on toodud lisas 1. Vooluhulkade mõõtmise kohad on leitavad samuti lisast 1, võimalusel kasutatakse KAUR-i hüdrometeoroloogia jaama andmeid. 64 Seire eest vastutav(ad) partner(id) KAUR vastutab elustiku seire eest, v.a põhjaloomastik ja -taimestik. Jõevähi katsepüüke teostab EMÜ. EKUK viib väljavalitud kohtades läbi füüsikalis-keemilist, keemilist, fütobentose ja suurselgrootute seiret. Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) - Uuringuaruanne kalastiku rändetakistuste kohta, ÖST hindamisaruanne ja rändetakistuste eemaldamiseks valitud objektide nimekiri 31.12.2021; - Tegevusmeetmete loetelu ja üksikasjalike projektide ettepanekud väljavalitud objektidele kalapääsude rajamiseks 31.03.2022; - Välitööde aja- ja tegevuskava valmis 31.05.2020; - Välitööd on läbi viidud 14 objektil, valik tehtud ja tööprojektid 6 objekti jaoks koostatud 31.12.2021; - Esimene kalapääs on rajatud Purtse jõel 31.12.2022; - Viimane (kuues) kalapääs on rajatud 31.12.2025. Eelarve Tegevuse C.11 kahe esimese etapi esialgne eelarve on toodud tabelis 27. Tabel 27. Tegevuse C.11 eelarve 2019‒2020 Partner Personal Sõidukulud Sisseostetav Tarbekaubad Muud Kogu- teenus kulud eelarve KAUR 64 586 2625 120 000 1508 188 719 River Trust 6000 6000 2021‒2022 KAUR 38 465 2625 700 000 1352 480 742 922 River Trust 6000 6000 KeA 1440 1440 65 C.13 Jõeliste elupaikade taastamine (eelhinnang ja järelseire) Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner Veekogu hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks tuleb muude kvaliteedielementide kõrval tagada ka hüdromorfoloogiliste elementide piisavalt hea seisund. Selleks tuleb vastavalt teostatud uuringutele taastada jõelisi elupaiku, arvestades sealjuures kompleksset lähenemist (elupaigad, veekaitse, liikide heaolu saavutamine, ÖST kvaliteet). Tegevuste kavandamiseks ning muudatuste jälgimiseks ja hindamiseks tuleb rakendada sobivat seiremetoodikat. KAUR seirab esimesel kahel aastal Narva jõe kalastikku, samal ajal testides ja täiustades olemasolevat esialgset ametlikku seiremetoodikat ja töötab välja lõpliku metoodika. Seiremetoodikat ja seire tulemusi tutvustatakse Venemaale, kes samuti mõjutab Narva jõge kui piiriveekogu. Tegevuse eest vastutavad partnerid on KAUR ja KeA. KAUR viib läbi vajalikud uuringud ja koostab jõe-elupaikade taastamistöödeks lähteülesanded (projektid või eskiisid). KeA organiseerib talgud jõe-elupaikade taastamiseks ja KeM osaleb taastamistööde kvaliteedi hindamisel. Uuringu-/seirekohad Eelvalikus olevateks vooluveekogudeks, millel jõelisi elupaiku taastama hakata, on Pada, Loobu ja Selja jõed. KAUR-i kalastiku eksperdid teostavad jõgedele neil asuvate rändetakistuste ja elupaikade/kudealade osas eelhinnangu, mille alusel valitakse välja asukohad taastamistegevusteks. Välja valitud kohtades teostatakse vahetult enne tööde algust ning 2‒3 aastat peale tööde lõppu SUSE seiret. ÖSE ja KESE (sisend tegevusse C.2) hindamiseks vajalikud seired (KALA, FÜBE, SUSE, MAFÜ, FÜKE, SPETS, OA) viiakse läbi kõigil nimetatud jõgedele jäävatel veekogumitel (väljaarvatud Selja_1), täpsemad 2020. aasta seirekohad on toodud lisas 1. Neid seirekohti silmas pidades valivad vastavad eksperdid välja sobivad kohad ka kahepaiksete, lindude ja imetajate seireks. Võimalusel kasutatakse 2020. aasta riikliku jõgede hüdrobioloogilise ning riikliku jõgede hüdrokeemilise ja OA seire käigus kogutavaid andmeid. Lisaks viiakse projekti esimesel kolmel aastal läbi Narva jõe kalastiku seire. 2019. aastal Narva jõel tehtud seire asukohtade nimekirja (tabel 28) täiendatakse järgmisel kahel aastal. Tabel 28. Narva jõe seirekohad (2019. a) Püügimeetod Koordinaadid (ülesvoolu) Koordinaadid (allavoolu) elektripüük 6590917,561 738591,707 6590993,079 738549,962 elektripüük 6592262,185 737343,37 6592270,322 737319,926 elektripüük 6593570,241 735391,498 6593581,455 735374,305 elektripüük 6593122,98 736282,084 6593253,965 736265,011 elektripüük 6595253,02 734161,63 6595283,915 734161,262 elektripüük 6597351,643 731885,986 6597368,751 731849,934 elektripüük 6598311,734 730367,688 6598321,277 730337,339 silmutorbikud 6596969,474 732885,605 mõrrad 6597818,151 731863,468 mõrrad 6597963,338 731356,231 66 Püügimeetod Koordinaadid (ülesvoolu) Koordinaadid (allavoolu) mõrrad 6598185,626 731031,049 Varasem uuritus Pada_1 (1071900_1) – Pada lähtest Iivandojani (Tüükri kraavini) ja Pada_2 (1071900_2) - Iivandojast (Tüükri kraavist) suudmeni Riiklik seire: Pada jõe esimeses kogumis on 2010. aasta jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000962) raames seiratud KALA ning 2015. aasta jõgede operatiivseire (seiretöö kood ST00000082) raames FÜKE näitajaid. KALA seisund hinnati seirepüügi põhjal kesiseks, selle põhjuseks on jõel olevad rändetõkked. FÜKE seisund hinnati 2015. a seire põhjal Pada jõe esimeses kogumis väga heaks. Pada jõe teises kogumis on 2010. aasta jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000962) raames seiratud KALA, FÜBE ja SUSE näitajaid ning sama aasta väikejõgede hüdrokeemilise seire (seiretöö kood ST00000699) käigus seiratud FÜKE üldnäitajaid. FÜBE ja SUSE seisund hinnati kesiseks, KALA seisund heaks. Indikaatorliikidest puudus jõel olevate rändetõkete tõttu jõesilm. Suurtaimestiku indeksit ei saanud arvutada taimestiku puudumise tõttu. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamise ja ajakohastamise (Tartu, 2017) käigus täpsustati vajadusel seirelõikudele omaseid indikaator- ja tüübiomaste liikide nimestikke. Sellest tulenevalt hinnati projekti käigus 2010. aasta riikliku seire andmete põhjal kalastiku seisund Pada_2 kogumis ümber kesiseks. EKUK-i kogutud ja määratud hüdrokeemiliste näitajate järgi oli vee ökoloogiline seisundiklass Pada jões 2010. aastal väga hea. ÖSE koondhinnang mõlemale kogumile oli kesine ning KESE hinnang on andmata. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Pada_1 kogumi HÜMO seisund kesiseks ja Pada_2 kogumi HÜMO seisund halvaks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Pada jõe ÖSE ja HÜMO seisund kogu ulatuses kesises seisundis. Sellest tulenevalt on koondhinnang veekogu seisundile kesine. KESE on hindamata. Võrreldes 2010. aastaga on jõe seisund hinnatud halvemasse seisundisse. Peamiseks surveteguriks on paisutus, kuid madala hinnangu põhjuseks on ka rikutud elupaigad ja siirdekaladele sobilikud kudealad. VMK andmetel jääb kahele kogumile mitu raskesti ületatavat rändetõket, kuid 2019. a välitööde põhjal on raskesti ületatavaks hinnatud üksnes Unukse pais ja Unukse truubid. Ülejäänud paisud (Kitse, Tuularu ja Unukse veski pais) hinnati läbitavaks. Osad paisud on ka lammutatud (nt Adrika). Probleeme põhjustab ka kobraste kõrge arvukus ning nende tegevusest põhjustatud muutused veekogu hüdromorfoloogias. VMK-ga on ette nähtud paisutuse, sh kobraste rajatud paisude likvideerimine, kobraste arvukuse piiramine, rajatud kalapääsude toimimise hindamine ning siirdekalade koelmute rajamine ning jõesängi kujundamine kividega vastavalt Pada jõe hoiuala kaitsekorralduskavale. Oluliseks liigiks on ka jõesilm, kelle looduslikku karja on vaja taastada. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: 2003. aasta aruanne „Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks“ koondab teadmised Pada jõe kalastiku ja elupaikade osas.  Peamiseks ohuteguriks jõe kalastikule on arvukas kopraasurkond ja sellega kaasnevad koprapaisud. Pada jõgi on üks neist jõgedest, kus koprale peaks tingimusteta eelistama 67  väärtusliku kalastiku säilitamist ning kopra arvukus jõe kesk- ning alamjooksul tuleb viia miinimumini, jõele tekkivad koprapaisud tuleb regulaarselt likvideerida. 2011. aasta aruanne „Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed“ sisaldab järgmisi fakte ja seisukohti:  Pada jões on väga ulatuslikud lausliivase põhjaga alad, liiva-muda setete koormust on kindlasti suurendanud minevikus jõe valgalal läbi viidud maaparandustööd (ka jõe ülemjooks on kogu ulatuses kanaliseeritud). Kohalike hinnangul on viimaste aastakümnete jooksul liivapõhjaliste jõeosade osakaal suurenenud, mitmed varem kivise-kruusase põhjaga jõeosad on praeguseks liiva alla mattunud.  Pada jões on koprapaisud suhteliselt püsivad, suurvesi ei pruugi kõiki jõel olevaid koprapaise regulaarselt lõhkuda. Koprapaisudest tuleks kindlasti vaba hoida jõe alamjooks suudmest kuni Unukse paisuni (PAIS023640), sellesse jõelõiku jäävad põhilised forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualad.  Taastada tuleks silmutorbikutega püüdjate poolt rikutud jõe alamjooksu kärestikud Silmukari piirkonnas. Kärestikulisteks kudealadeks annaks ümber kujundada mitmed jõel olevad paisuvared (eelkõige näiteks niisutusveevõtu paisu vare 9,67 km suudmest). Aasu-Allika ja Silma-Allika kinnistute vahel on jõe kaldanõlval mitmed suured põllukivide hunnikud. Suurte kivide jõkke paisutamine parandaks jõe elupaigalist kvaliteeti. 2011. aasta aruande „Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ja võimalikud rehabilitatsioonimeetmed“ kohaselt on vajalik:  taastada silmupüügil rikutud alamjooksu kärestikud Silmukaril. Mitmed paisuvared võiks kujundada kärestikulisteks kudealadeks (nt 9,7 km suudmest). Lisaelupaiku looks Aasu-Allika ja Silma-Allika kinnistute vahel asuvate põllukivihunnikute jõesängi paigutamine. 2015. aasta aruandes „Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm“ antaks üldine soovitus:  kanaliseeritud lõikudes, kus on läheduses säilinud endine looduslik säng, see võimalusel taastada ning õgvendatud lõikude ökoloogilist väärtust suurendada voolusuunajate, varjepaikade ja uute koelmualade loomisega.  Koelmualade vähesusel soovitatakse olemasolevate koelmualade hooldamist ja uute rajamist, rõhutatakse koprapaisude eemaldamise tähtsust. 2019. aasta aruandes „Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Osa: Lõhe ja meriforell“ tuuakse välja:  Aastatel 2005‒2018 on forelli 0+ tähnikute arvukus moodustanud optimaalsest hulgast keskmiselt 40% (34 is/100 m2). Loobu_1 (1077900_1) – Udriku ojani ja Loobu_2 (1077900_2) – Udriku ojast suudmeni Riiklik seire: Loobu jõe esimeses kogumis on 2014. aasta jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000430) raames seiratud kalastikku (KALA), suurselgrootuid (SUSE), fütobentost (FÜBE) ja suurtaimi (MAFÜ). Seire tulemusel hinnati MAFÜ ja SUSE seisund väga heaks, FÜBE seisund heaks ning KALA seisund kesiseks. Sellest tulenevalt oli veekogumi 68 ökoloogiline seisund kesine. Kalastiku kesise seisundi põhjuseks on ühelt poolt pikka aega kestnud jõe tõkestamine paisudega, teiselt poolt avaldab senini mõju jõe varasem pikaajaline reostamine. 2014. aasta hüdrokeemilise seire (seiretöö kood ST00000007) käigus hinnati FÜKE üldnäitajaid Loobu_1 ja Loobu_2 kogumi piirile jäävas seirejaamas SJA1953000 Loobu jõgi: Kuldnoka (Kadapiku). Üldlämmastiku järgi oli Loobu jõgi seirekohas kesises seisundis ning koondmääranguks anti hea. Loobu esimese kogumi KESE-le on hinnang andmata. Loobu jõe teises kogumis on 2014. aasta jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000430) raames seiratud KALA, SUSE, FÜBE ja MAFÜ näitajaid. Seire tulemusel hinnati FÜBE, SUSE ja MAFÜ seisund väga heaks, KALA seisund heaks. Peamiseks ohuteguriks kalastikule teises veekogumis on Loobu jõe alamjooksul töötav Joaveski hüdroelektrijaam, kus madalvee ajal toimub jõe vooluhulkade tsükliline reguleerimine. 2018. aasta jõgede hüdrokeemilise ja ohtlike ainete seire (seiretöö kood ST00001235) tulemusena hinnati Loobu jõe teise kogumi FÜKE seisund väga heaks ja SPETS seisund heaks. Ametlik FÜKE seisund 2018. aasta kohta on välja pandud viimase viie aasta keskmisena ning see oli hea. 2015. aasta jõgede hüdrokeemilise seire käigus on Loobu jõe teises kogumis mõõdetud raskmetallide sisaldust ning selle alusel KESE hinnanguks antud hea. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Loobu_1 ja Loobu_2 kogumi HÜMO seisund kesiseks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Loobu jõe ÖSE ja HÜMO seisund kogu ulatuses kesises seisundis. Sellest tulenevalt on koondhinnang veekogu seisundile kesine. KESE on hinnatud üksnes Loobu 2 kogumil. Võrreldes 2010. aastaga ei ole hinnang jõe seisund osas muutunud. Peamine survetegur on paisutamine hüdroenergia tootmise (Joaveski) ning vesiviljeluse või rekreatsiooni (Vohnja I PAIS025470 ja Vohnja II PAIS025480) eesmärgil. Samuti on paise, millel puudub otstarve (Undla pais, Pundiveski pais). Kui Pundiveski läbipääsu vajalikkust on hinnatud väheoluliseks, siis Undla puhul tuleb tagada kalade vaba läbipääs. Vohnja I ja II on rajatud Loobu jõe lisajõele Vohnja ojale ning paisud on seotud ajalooliste mõisatiikidega. Sealt ülesvoolu on rajatud kolmaski kalapääs, mis on vajalik kalakasvatusele. VMK kohaselt on vajalik hinnata ka olemasolevate kalapääsude toimimist (Neeruti, Loobu ja Kadrina). Joaveski kalapääsu juurde rajatud kamberkalapääs on hinnatud raskesti ületatavaks või ületamatuks. Sellest tulenevalt on tehtud mitmeid soovitusi veevoolu aeglustamiseks pääsust allavoolu kivide paigaldamisega. Lisaks on Loobu jõe kaitsekorralduskavaga ette nähtud Loobu paisust allavoolu jõe hüdromorfoloogilise struktuuri täiendavad taastamistööd. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused (kaldkirjas kalastiku ekspertide kommentaarid): 2003. aasta aruanne „Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks“ sisaldab järgmisi soovitusi ja tähelepanekuid:  Undla-Arbavere vahelisel lõigul, kus Loobu jõe lang on väike ja kus jõgi on ulatuslikult kanaliseeritud, võiks parandada kalade elutingimusi renoveerides Undla paisu aluse kärestiku ja rajades Undla-Vatku (Vatku mõisa) vahelisele alale juurde ühe kunstliku kärestiku.  Kärestikele tekkivad koprapaisud tuleks regulaarselt likvideerida ning vajadusel kopra arvukust jõel piirata. 69   Kui paise ei õnnestu eemaldada, siis tuleks paisudel tagada stabiilne hüdroloogiline režiim, püsivooluhulk paisu põhjalasu kaudu (mitte ülevooluna). 2012. aasta aruandes (Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine … Osa: Lõhe ja meriforell) hinnatakse:  Lõhe sigimine Loobu jões on üldiselt ebaregulaarne ja enamasti vähearvukas. Paljudel aastatel pole jõest ühtegi samasuvist lõhet saadud.  Joaveski HEJ sanitaarvooluhulk peaks olema 0,46 m3/s, kuid on peaaegu alati alla 0,1 m3/s. 2015. aasta aruandes („Meetmest „Vooluveekogude seisundi parandamine (avatud taotlemine)“ ja „Vooluveekogude seisundi parandamine…“) järeldatakse:  Joaveski kalapääsu väljavoolu juures tuleb alavee taset tõsta vähemalt 0,3 m võrra. Selleks on vajalik jõe põhi kalapääsu all ümber kujundada. 2015. aasta aruandes „Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm“ soovitatakse:  Loobu alamjooksul tuleks Joaveski astangutele tekitada suurematest kividest varjevõimalusi lõheliste rändetingimuste parandamiseks. 2017. aasta aruandes „Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku kalandusliku taastootmispotentsiaali hindamine 2016 aastal“ toodud järeldused ja nende olulisus C.13 kontekstis.  Undla paisualusel käresikul napib maaparanduse tõttu varjevõimalusi, elupaikade kvaliteeti halvendab paisjärvedest tulenev soojaveelisus.  Suudmest 12,47 km ülesvoolu asub 0,3 m kõrgune kividest laotud astang, mille paisutuspiirkonnas on lõhilaste noorjärkude kasvualad halvenenud.  Forelli elutingimusi saaks parandada Arbavere silla juures (ca 32,8 km suudmest) vanas veskikanalis suuri kive ja kruusa lisades.  Joaveski joastik ja HEJ on endiselt kalastikule oluliseks rändetõkkeks (nt lõhe, meriforell, jõesilm, harjus). Loodavate elupaikade (1) kasutuselevõtmist soodustab ligipääsu parandamine allavoolu jäävatel takistustel, (2) kvaliteeti suurendab loodusliku temperatuurirežiimi taastamine ülesvoolu jäävates jõelõikudes (3) tootlikkust vähendab laskujate hukkumine (a) paisjärvedes kiskluse teel või (b) turbiine läbides. 2019. aasta aruandes „Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Osa: Lõhe ja meriforell“ tuuakse välja:  2017. ja 2018 a tabati 0+ lõhet kõikidest Joaveski paisust allavoolu jäävatest püügipunktidest ning keskmine asustustihedus oli üle keskmise. Joaveski paisust ülesvoolu looduslikku päritolu lõhe noorjärke ei tabatud.  Aastatel 2014‒2019 oli lõhe potentsiaalne laskujate hulk jões 15 500 isendit aastas, (Kesler et al 2017) tegelik (arvestuslik) aga 600‒11 600 isendit aastas.  Aastatel 2005-2018 on forelli 0+ tähnikute arvukus moodustanud optimaalsest hulgast keskmiselt 53% (20 is/100 m2). 70 Selja_2 (1074600_2) – Veltsi ojast Soolikaojani, Selja_3 (1074600_3) – Soolikaojast Varagu mnt sillani ja Selja_4 (1074600_4) – Varangu mnt sillast suudmeni Riiklik seire: Selja jõe teises kogumis on 2010. aasta jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000962) raames seiratud KALA, FÜBE ja SUSE näitajaid. FÜBE seisund oli Selja teises kogumis väga hea, SUSE ja KALA seisund kesine. Kalastiku kesise seisundi põhjuseks on jõe tõkestatus paisudega ning jõe elupaigalise väärtuse langus paisutamise ja maaparandustööde tagajärjel. EKUK-i kogutud ja määratud hüdrokeemiliste näitajate järgi (seiretöö kood ST00000699) oli vee ökoloogiline seisundiklass Selja jõe teises kogumis hea. KESE hinnang on Selja jõe teisele kogumile andmata. Selja jõe kolmandas kogumis on 2010. aasta jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00000962) raames seiratud KALA, FÜBE, SUSE ja MAFÜ näitajaid ning sama aasta jõgede hüdrokeemilise seire (seiretöö kood ST00000699) käigus FÜKE näitajaid. Kõigi seiratud näitajate seisund Selja jõe kolmandas kogumis oli kesine. Kalastiku hea seisundi saavutamist takistab eelkõige degradeerunud vee kvaliteet, sh tõenäoliselt pikaajalise tugeva reostamise tagajärjel jõkke akumuleerunud jääkreostus. FÜKE seisund oli Rakverest allavoolu jäävas kogumis kesine kõrge üldfosfori sisalduse tõttu. 2013. aastal viidi Selja jõe kolmandas kogumis kolmes seirekohas läbi jõgede operatiivseire (seiretöö kood ST00000014), mille käigus hinnati FÜKE, FÜBE ja SUSE näitajaid. Arkna seirekohas oli FÜKE seisund kesine, FÜBE seisund hea ja SUSE seisund kesine ning seisundiklassi lõplik määrang halb, sest leiti naftaprodukte ja ühealuselisi fenoole. Essu seirekohas oli FÜKE, FÜBE ja SUSE seisund kesine ning seisundiklassi lõplik määrang halb, sest leiti naftaprodukte ja ühealuselisi fenoole. Varangu seirekohas oli FÜKE seisund kesine, FÜBE seisund hea ning SUSE seisund väga hea, kuid seisundiklassi lõplik määrang siiski halb, sest leiti ühealuselisi fenoole. 2013. aasta ÖSE koondhinnang Selja jõe kolmandale kogumile oli halb. Selja jõe kolmandale kogumile on KESE hinnang andmata. Selja jõgi on iga-aastaselt jõgede hüdrobioloogilises ja hüdrokeemilises püsiseires, püsiseirekohad paiknevad neljandas veekogumis. 2018. aastal on jõgede hüdrobioloogilise seire (seiretöö kood ST00001234) raames seiratud KALA, FÜBE, SUSE ja MAFÜ näitajaid ning samal aastal läbi viidud seiretöö „Jõgede ning Võrtsjärve hüdrokeemiline seire ja ohtlikud ained“ (seiretöö kood ST00000699) käigus FÜKE Nüldäitajaid ning ÖSE ja KESE hindamiseks vajalikke ohtlikke aineid. FÜBE seisund oli väga hea, MAFÜ seisund samuti hea (kuid üsna kesise piiri lähedal), SUSE seisund kesine ja KALA seisund hea. Ohuteguriks on jõe vee kvaliteedi võimalik halvenemine (Rakvere heitveed, põllumajandusest tuleneva koormuse võimalik tõus). Praegu vee kvaliteet ühegi kalaliigi esinemist Jõekääru lõigus ei piira. Veevaestel suvedel võivad probleemiks olla ka jõele tekkivad koprapaisud. Riikliku hüdrokeemilise seire andmetel vastas jõe vesi neljandas kogumis kvaliteediklassile hea (FÜKE). Püsivaks probleemiks on kõrge üldlämmastiku sisaldus, sageli on sellele lisandunud ka kõrge üldfosfori sisaldus. 2018. a olid üldfosfori sisaldused koguni väga hea seisundihinnangu tasemel. Üldlämmastik pärineb peamiselt põllumajanduse hajureostusest ning vähemal määral Rakvere heitvetest. SPETS ainete alusel antud hinnang veekogumile oli samuti hea. ÖSE hinnanguks anti kesine ja KESE hinnanguks halb ning koondhinnanguks halb. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Selja_2 ja Selja_4 kogumi HÜMO seisund kesiseks ning Selja_3 HÜMO seisund halvaks. VMK seisundihinnang: Selja jõe teise kogumi ÖSE ja HÜMO seisund on kesine. Sellest tulenevalt on koondhinnang veekogumi seisundile samuti kesine, mis on parem võrreldes 2010. a hinnanguga. Peamised mõjutegurid on reoveepuhastitest jõkke suunatud puhastatud reovesi 71 (vajalik jätkata loa tingimustele vastavuse kontrollidega), suublasse juhitud heitvesi, hajukoormus haritavalt maalt, hajukoormus loomakasvatushoonetest, hajukoormus põllumajandusmaalt kuivendussüsteemide kaudu, hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest, inimtekkelised paisud (Haljala, Päide I ja Päide II), koprapaisud ning süvendamisest tulenev koormus veekogu hüdromorfoloogiale. Päide I ja Päide II on kaladele ületamatud paisud. Haljala pais jääb Selja jõkke suubuvale Haljala ojale (VEE1075100) ning seal ei ole kaladele läbipääsu tagamine vajalik. Selja jõe kolmanda kogumi ÖSE on halb ja HÜMO seisund kesine. Kuna üks näitajatest on halb, siis on ka koondhinnang veekogumi seisundile halb. Halva seisundi põhjuseks on peamiselt punktkoormus, hajukoormus ja reoveepuhastitest tulev heitvesi, mille näitajad ei vasta mõnel juhul vee-erikasutusloa nõuetele (pH, heljumi ja üldfosfori sisaldused). Hüdromorfoloogia kesise seisundi põhjuseks on paisutus ja süvendamisest tulenev koormus veekogu hüdromorfoloogiale Selja jõe neljanda kogumi ÖSE ja HÜMO seisund on kesine. Sellest tulenevalt on koondhinnang veekogumi seisundile samuti kesine, mis on parem võrreldes 2010. a hinnanguga. KESE on 2013. aastal hinnatud heaks (teistes kogumites 2013. aastal KESE hinnatud ei ole). Peamised mõjutegurid on punktkoormus heitvee väljalasust, hajukoormus haritavalt maalt, hajukoormus loomakasvatushoonetest, hajukoormus põllumajandusmaalt kuivendussüsteemide kaudu, hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest, inimtekkelised paisud (Pehka ja Varangu), koprapaisud ning süvendamisest tulenev koormus veekogu hüdromorfoloogiale. Kokkuvõttes on C.13 tegevuse raames vajalik läbi viia uuring (Selja jõe kogumitel 2, 3 ja 4) veekogu hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade taastamiseks ning tulemuste põhjal alustada taastamistöödega. Vajalik on likvideerida koprapaisud ning piirata kobraste arvukust. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused (kaldkirjas kalastiku ekspertide kommentaarid): 2003. aasta aruanne „Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks“ sisaldab järgmisi soovitusi ja tähelepanekuid:  Jõe kanaliseeritud ja kehvema füüsilise kvaliteediga keskjooks kannatab pikaajalise reostuse järelmõjude all, seal on kalastiku taastumine aeglane. Vajalikud on meetmed jõe keskjooksu füüsilise seisundi parandamiseks (mudasetete eemaldamine, võimalikesse kohtadesse kärestike ja “riffle-pool” tüüpi süsteemide loomine ning märgalade kujundamine). 2008. aasta aruanne „Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed“ sisaldab järgmisi soovitusi ja tähelepanekuid:  Selja jõe alamjooksul Varangu silla juurest allavoolu kuni Kanapersekaldani (18,1…14,5 km suudmest) võiks parandada kalade sigimis- ja noorjärkude kasvualade kvaliteeti. Jõe eri kohtadesse võiks paigutada 50-60 m3 maakive keskmise läbimõõduga 0,4‒0,5 m.  Jõe tavapärast normaalset temperatuurirežiimi võivad ülemjooksul oluliselt häirida koprapaisud ning samuti tõstavad suvist vee temperatuuri tõenäoliselt oluliselt Päidesse rajatud ülevoolupaisudega paisjärved. 72   Jõe ülemjooks Veltsi oja suudmest ülesvoolu on kogu ulatuses sirges kunstlikus sängis, jõe kesk- ja ülemjooksule suubub arvukalt kuivenduskraave. On oht, et tulevikus hakatakse teostama maaparanduskraavide puhastamist-süvendamist. See võib väikese jõe jaoks kaasa tuua ohtliku setetereostuse. Jõeliste elupaikade taastamise ühe meetmena tuleks kaaluda settebasseinide rajamist maaparanduskraavide suudmetesse enne jõesängi. 2019. aasta aruandes „Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Osa: Lõhe ja meriforell“ tuuakse välja:  Aastatel 2005‒2018 on forelli 0+ tähnikute arvukus moodustanud optimaalsest hulgast keskmiselt 53% (19 is/100 m2). Metoodika Elustiku seire on enamjaolt planeeritud selliselt, et see ühtib riikliku seire metoodikatega, mõnel juhul on metoodikat muudetud või täiendatud, vt täpsemalt tabelist 29. Elustiku baastaseme seire teostatakse 2019.‒2020. aastal ning lähtudes kogutud infost planeeritakse vajadusel ja võimalusel seiret ka 2021. aastaks. Jõeliste elupaikade ja kudealade taastamistegevustega seotud kohtades teostatakse suurselgrootute seiret vahetult enne tööde algust ning 2‒3 aastat peale tööde lõppu. ÖST pakkumise hindamiseks toimub 2024. aastal vahehindamine ning 2028. aastal lõpphindamine, mille tarvis toimuvad seired vastavalt 2023. ning 2027. aastal. Imetajate, kahepaiksete ja lindude puhul tehakse esialgu planeeritud seirekohtades Loodusvaatluste andmebaasi (LVA) vaatlusankeeti kasutades vaatlused erinevate liikide esinemise kohta. Selle info põhjal planeeritakse vajadusel riiklikust keskkonnaseirest tuleneva metoodika järgne seire, nt konna kudeala registreerimisel teostatakse antud piirkonnas kahepaiksete seiret. Tabel 29. Elustiku seire metoodikad Seire Metoodika Erisused/täiendused Kalastik Riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee CleanEST projekti raames viiakse seire allprogramm (jõgede hüdrobioloogiline seiret läbi peaaegu kogu aasta seire) vältel Fütobentos Riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee seire allprogramm (jõgede hüdrobioloogiline seire) Suurselgrootud Riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee seire allprogramm (jõgede hüdrobioloogiline seire) Suurtaimed Riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee seire allprogramm (jõgede hüdrobioloogiline seire) Jõevähk Riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogramm (jõevähi seire) Kahepaiksed Riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogramm (kahepaiksete seire) Linnud Seirekohtade läbi käimisel registreeritakse kõik Eesti Ornitoloogiaühingu lindude (juhu)vaatlused Loodusvaatluste jõelinnuseire metoodika andmebaasis Imetajad: Seirekohtade läbi käimisel registreeritakse kõik imetajate (juhu)vaatlused Loodusvaatluste andmebaasis 73  Seire Metoodika Erisused/täiendused - Saarmas Saarma ja mingi seiremetoodika Eesti Vabariigi territooriumil - Kobras Kopra tegevusjäljed registreeritakse Projekti käigus paisude seisukorra Loodusvaatluste andmebaasis (koprapesakondade hindamisel kaardistatakse ka asukohtade ära määratlemiseks – pesakuhil, tamm kopratammid, mis kantakse kopra (ca 20-50 m allpool pesaurgu), toitumisjäljed, tegevusjälgedena LVA-sse. isendi vaatlused) - Nahkhiired Riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse Välja valitud kohtades kasutatakse seire allprogramm (nahkhiirte seire) võimalusel salvesteid ning määratakse salvestatud andmed spetsiaalse tarkvara abil. Kalastiku seire on osa jõgede hüdrobioloogilisest seirest ning täpsemad kvaliteedinäitajad, mida riikliku seire käigus kogutakse/arvutatakse ning seire sagedus ja aeg on leitavad tabelist 30. LIFE IP CleanEST projekti raames viiakse kalastiku seiret läbi peaaegu kogu aasta vältel. Seda seetõttu, et seireajad on liigiti ja erinevaid metoodikaid kasutades eesmärgist sõltuvalt erinevad (elektripüügid peamiselt hilissuvel, lisaks vajadusel sügisese ja kevadise kuderände tuvastamiseks; torbikupüügid kõigil aastaaegadel (peamiselt sügisest kevadeni); mõrrapüügid kõigil aastaaegadel (peamiselt kevadest sügiseni); võrgupüügid vastavalt konkreetsele eesmärgile (tavaliselt hilissuvel, kuderände kindlakstegemisel ka kevadel/sügisel; võimalusel jääalune püük); telemeetriaseadmetega seire aastaringselt). Narva jõel katsetatakse suurte jõgede kalastiku seire metoodikat (esimene seirering) ning viiakse kohandatud metoodika alusel läbi Narva jõe seire (teine seirering). Esimene seirering toimub aastatel 2019‒2021, teine ring aastatel 2022‒2024. Fütobentose seire on osa jõgede hüdrobioloogilisest seirest. Täpsemad kvaliteedinäitajad, mida riikliku seire käigus kogutakse/arvutatakse ning seire sagedus ja aeg on leitavad tabelist 30. Suurselgrootute seire on osa jõgede hüdrobioloogilisest seirest. Täpsemad kvaliteedinäitajad, mida riikliku seire käigus kogutakse/arvutatakse ning seire sagedus ja aeg on leitavad tabelist 30. Lisaks kogumipõhisele seisundihinnangu andmisele teostatakse taastamistegevusteks välja valitud kohtades vahetult enne tööde algust ning 2-3 aastat peale tööde lõppu SUSE seiret. Suurtaimede ehk makrofüütide seire on osa jõgede hüdrobioloogilisest seirest. Täpsemad kvaliteedinäitajad, mida riikliku seire käigus kogutakse/arvutatakse ning seire sagedus ja aeg on leitavad tabelist 30. Tabel 30. Riikliku vooluveekogude hüdrobioloogilise seire sagedus, aeg ja kvaliteedinäitajad Kvaliteedielement Seire sagedus ja aeg Seiratavad/arvutatavad kvaliteedinäitajad Suurselgrootud 1 kord aastas Suurselgrootute liigid ja arvukus; (soovitavalt aprill- Suurselgrootute taksonirikkus (T); mai, vajadusel Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT); sügisel) Suurselgrootute Shannoni taksonierisus (H’); Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT); Suurselgrootute Taani vooluveekogude fauna indeks (DSFI), välja arvatud Narva jões, Narva veehoidlas ja Emajões. Fütobentos 1 kord aastas Bentiliste ränivetikate liigid ja arvukus; (suvine madalvee Ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (IPS); periood) Ränivetikate Watanabe indeks (WAT); 74  Kvaliteedielement Seire sagedus ja aeg Seiratavad/arvutatavad kvaliteedinäitajad Ränivetikate troofsusindeks (TDI). Suurtaimed 1 kord aastas (juuli- Suurtaimede liigid ja ökoloogilised rühmad, arvukus, september, alates dominantsed liigid ja rühmad; taimete maksimaalse Jõgede suurtaimestiku indeks (MIR). kasvu saavutamisest) Kalastik 1 kord aastas (juuni- Kalaliigid, nende arvukus ja vanusestruktuur; september)* Jõgede kalastiku indeks (JKI). * CleanEST projekti raames viiakse seiret läbi peaaegu kogu aasta vältel, täpsemalt kirjeldatud eespool. Jõevähi seiret teostatakse 2020. aastal, mil EMÜ viib kuues veekogumis (Alajõgi_2, Erra, Selja_4, Võsu_2 + 2 veekogumit, mis täpsustatakse vastavalt uuringu käigus lisanduvale teabele jõevähi leidumise kohta) läbi katsepüügid. Igas kogumis uuritakse nelja lõiku, kasutades igas lõigus katsepüügil 10 vähimõrda. Ülejäänud kogumite puhul antakse arvukuse hinnangud muude uuringute, harrastuskalapüügi ja kalastiku katsepüükide andmete ning teiste kirjalike ja suuliste andmete põhjal. Sisendit saadakse ka käesoleva projekti käigus tehtavast kalastiku seirest, mille käigus märgitakse seirevormis ära kalade elektripüügil loendatud jõevähi isendite arv. Jõevähi riikliku seire käigus mõõdetavad parameetrid jm täpsustused on leitavad jõevähi riikliku seire metoodikast (vt tabel 29). Kahepaiksete seiret teostatakse juhuvaatlustena, mis sisestatakse LVA-sse. Seire parameetrid kirjeldatakse mõõtekoha ja seireaja täpsusega ja esitatakse täpsed kahvamise koordinaadid. Seirekohti külastatakse üks kord aastas ajal, mil nii varajasemate kui hilisemate sigijate kudu või munad, kullesed ja vastsed on veel vees. Täpne aeg oleneb ilmastikust, kuid üldiselt on sobivaim aeg seireks juuni keskpaik, juulis võivad olla varem sigimist alustanud liikide moonde läbinud isendid juba veekogust lahkunud. Seire käigus mõõdetavad parameetrid jm täpsustused on leitavad kahepaiksete riikliku seire metoodikast (vt tabel 29). Kuna kalastiku seire käigus satub silmutorbikutesse ka konni, siis võib sealt saada infot konnade talvituskohtade osas. Lindude seiret teostatakse juhuvaatlustena, mis sisestatakse LVA-sse. Lisaks sellele kasutatakse vajadusel Eesti Ornitoloogiaühingu poolt väljatöötatud jõelinnuseire metoodikat, mille alusel on seire kesksed kuupäevad 25. aprillist 10. maini (kuid väga olulised on kõik vaatlused, mis on tehtud 1. aprillist 31. augustini). Olulised andmed, mis on vajalik seire käigus ära märkida: vaadeldud täpne seirelõik otspunktide koordinaatidega; jõelõigu läbimise alguse ja lõpu kuupäevad; veekogu nimi; kuidas lõik läbiti (mööda kallast/vee peal); märkused (nt. veeseis, jõe läbitavus jms), vaatleja(te) eesnimi ja perekonnanimi. Poolveelise eluviisiga ja kaldavööndit kasutavate imetajate seiret teostatakse juhuvaatlustena järgides allpool viidatud metoodikaid ning vaatluste info sisestatakse LVA-sse: - saarma tegevusjälgede otsimine põhineb metoodikal „Saarma ja mingi seiremetoodika Eesti Vabariigi territooriumil“; - koprapesakondade asukohtade määratlemiseks märgitakse üles kopra tegevusjäljed, milleks võivad olla pesakuhil, tamm (tavaliselt ca 20‒50 m allpool pesaurgu), toitumisjäljed, isendi vaatlused; - nahkhiireliikide seireks kasutatakse välja valitud kohtades võimalusel salvesteid ning määratakse salvestatud andmed spetsiaalse tarkvara abil; 75  - teiste imetajaliikide isendite või nende tegevusjälgede esinemine sisestatakse LVA- sse. Veekeemia ja põhjasetete 2020. aasta seireajad ja seiratavate näitajate analüüsikomplektid on toodud lisas 1. Vooluhulkade mõõtmise kohad on leitavad samuti lisast 1, võimalusel kasutatakse KAUR-i hüdrometeoroloogia jaama andmeid. Seire eest vastutav(ad) partner(id) KAUR vastutab elustiku seire eest, v.a põhjaloomastik ja -taimestik. Jõevähi katsepüüke teostab EMÜ. EKUK viib väljavalitud kohtades läbi FÜKE, OA, SPETS, FÜBE ja SUSE seiret. Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) - Esimene elupaik/kudeala on taastatud 30.09.2020; - Esimene vabatahtliku töö üritus on korraldatud 30.11.2020; - Kolm vabatahtliku töö üritust on korraldatud 30.09.2021; - Suurte jõgede (Narva jõgi) seiremetoodika on välja töötatud ja seire läbi viidud 31.10.2024; - Seitse jõelist elupaika on taastatud 31.10.2025; - Viis vabatahtliku töö üritust on korraldatud 30.06.2027; - Kümme jõelist elupaika on taastatud 30.06.2027 Eelarve Tegevuse C.13 kahe esimese etapi esialgne eelarve on toodud tabelis 31. Tabel 31. Tegevuse C.13 eelarve. 2019-2020 Partner Personal Sõidukulud Tarbekaubad Muud kulud Kogueelarve KAUR 48 101 4230 38 750 91 081 River Trust 12 000 12 000 KeA 15 875 8100 6017 2625 32 617 KeM 900 900 2021-2022 KAUR 12 240 2856 15 096 River Trust 12 000 12 000 KeA 3210 8642 11 852 76 C.14 Erra jõe Natura aladel asuva jõelõigu puhastamine ning loodusliku ilme taastamine (eelhinnang ja järelseire) Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner Tegevuse eesmärgiks on puhastada ca 1,5 km reostatud alasid Erra jõe (VEE1070200) Natura 2000 aladele jäävates lõikudes. Erra jõe ja selle ümbruse taastamiseks tuleb eemaldada 1600 m3 põhjasetteid ja saastunud pinnast. Tegevus rakendatakse koostöös täiendavate vahendite kasutamisega Ühtekuuluvusfondist, mille raames puhastatakse teised jääkreostuse alad projekti piirkonnas. Jääkreostuse eemaldamise peamiseks eesmärgiks on inimestele ohutu ja elusloodusele soodsa keskkonna tagamine. Erra jõest jääkreostuse eemaldamisega viiakse pinnase kvaliteet vastavusse elamumaa jaoks kehtestatud piirmääradega. Ohtlike ainete eemaldamise ja loodusliku ilme taastamisega parandatakse vooluveekogude keemilist ja ökoloogilist seisundit. Kohtla jõgi (VEE1070700) ja Erra jõgi on Purtse jõe (VEE1068200) lisajõed ning nendelt jõgedelt jääkreostuse likvideerimine koos Purtse jõe jääkreostuse likvideerimisega avaldab sünergilist mõju Purtse jõe kolmanda veekogumi seisundi paranemisele. Tegevuse elluviimise eest vastutav partner on KeM, järelseiret teostavad tegevuse D.1 raames EKUK (veekogu keemiline ja ökoloogiline seisund) ja KAUR (veekogu ökoloogiline seisund). Uuringu-/seirekohad Proovivõtukohad ohtlike ainete määramiseks pinnaveest, põhjasetetest ja elustikust ning FÜKE, FÜBE, SUSE ja MAFÜ seireks on leitavad lisast 1. Nendes seirejaamades teostatakse seiret nii baastaseme hindamiseks kui järelhinnangute andmiseks. Neid seirekohti silmas pidades valivad vastavad eksperdid välja sobivad kohad ka kahepaiksete, lindude ja imetajate seireks. Põhjaveeseireks valitud kahe puuraugu koordinaadid on toodud tabelis 33 (read 1 ja 2). Varasem uuritus Jääkreostusala uuringud: 2015. aasta jääkreostusobjektide inventariseerimise käigus viidi läbi uuringud reostustaseme ja -ulatuse määramiseks. Reostunud ala pindalaks on hinnatud 15 ha ja reostuse mahuks 54 100 m3. Reoaineteks on 1- ja 2-aluselised fenoolid, PAH, naftasaadused ja raskmetallid (Cd, Hg, Zn). Erra jõe põhjasetted on reostunud vedela naftasaaduste jääkidega (naftasaadused ja PAH-id) ja kallastel on suured tahkestunud naftasaaduste jääkide väljad (nn „pigiväljad“). Reostunud on ka Erra jõkke suubuv Kiviõli kraav, kus reostus algab sette pealispinnast ulatudes enamasti 0,6 m, üksikutes kohtades 1,4 m sügavusele. Võrreldes 30 aastat tagasi valitsenud olukorraga on kiirevoolulistel jõelõikudel tunduvalt kahanenud jõe põhja reostatus. Erra jõe kallastel olevad tahkestunud naftasaaduste jääkide väljad („pigiväljad“ ca 1 km pikkusel jõelõigul) pole suurvee ja jäämineku tulemusel kahanenud, need hakkavad kohati mattuma mullakihi ja taimestiku alla. Püsivalt vee all olevatel lõikudel on jõe põhjas säilinud vedel naftasaaduste (põlevkiviõlis on veest raskemaid fraktsioone) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega reostunud muda. 77 Riiklik seire: Jõgede hüdrobioloogilises seires oli Erra jõgi viimati 2007. aastal (seiretöö kood ST00000950). FÜBE seisund hinnati seire põhjal väga heaks, SUSE seisund heaks ja KALA seisund halvaks, lõiguti isegi väga halvaks (trullingud esinesid ainult kärestikul, aeglase vooluga jõeosas kalad puudusid). Erra jõe kalastikku seirati alamjooksul Erra asulas. Seirepüügil registreeriti ainsa kalaliigina trulling. Indikaatorliikidest puudusid ojasilm, jõeforell ja võldas, teistest tüübispetsiifilistest liikidest (taksonitest) jõesilm, meriforell, lepamaim ja luts. Kalastiku halva seisundi otseseks põhjuseks on jõe reostatus. Kalastiku hea seisundi saavutamine eeldab lisaks vee kvaliteedi parandamisele ja jääkreostuse likvideerimisele ka kalade rändetee avamist Purtse jões, et siirdekalad (meriforell ja jõesilm) jõuaksid Erra jõkke. 2010. aasta vooluveekogumite operatiivseire (seiretöö kood ST00000925) käigus hinnati Erra jõe (Lüganuse tee proovikoht) FÜKE seisund kesiseks ja SUSE seisund samuti kesiseks (proov võeti oktoobris). 2007. aasta kevadise ja 2010. aasta sügisese proovi tulemuste erinevused on seletatavad eelkõige jõe hüdroloogilise režiimi iseärasustega. Seirejaamades SJA2145000 (Erra jõgi: Lüganuse tee) ja SJA2741000 (Erra jõgi: Erra) on 2012. ja 2013. aastal jõgede ohtlike ainete seire (seiretöö kood ST00000051) raames mõõdetud FÜKE näitajaid ja ohtlikke aineid setetes ja vees. Selle tulemusel hinnati FÜKE seisund heaks, SPETS seisund halvaks ja ÖSE koondhinnanguks anti halb (ÖSE mittehea näitaja: 1-aluselised fenoolid, naftasaadused, Zn, Cu). KESE hinnanguks anti halb (KESE mittehea näitaja: antratseen, polüaromaatsed süsivesinikud). 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Erra jõe HÜMO seisund halvaks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Erra jõe ÖSE halb ja sellest tulenevalt ka koondhinnang halb (2013. aasta hinnangu alusel). Jõe KESE on hinnatud halvaks ning HÜMO seisund oli varasemalt hinnatud kesiseks. Koondhinnang jõe seisundile võrreldes 2010. aastaga muutunud ei ole. Peamised survetegurid on hajukoormus endistest tööstusaladest või tööstusobjektidest (jääkreostus), punktkoormus keskkonnakompleksloa kohuslase käitise heitvee väljalasust ning muu suublasse juhitav heitvesi (Põhja-Kiviõli karjääri settebassein). Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: 2018. aasta aruandes „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016‒2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016‒2017“ tuuakse välja:  2017. aasta maikuus teostatud sõõrsuude inventuuril ei leitud Erra jõest jõe- ega ojasilme. Erra jões on 2017. aastal registreeritud (Eesti Loodushoiu Keskuse andmed): trulling, lepamaim ja haug. Jõe suudme-eelses osas (sillast allavoolu) ka forell, haug, koger, luukarits, ogalik, särg ja võldas. 2019. aastal LIFE IP CleanEST projekti raames registreeriti jões elektripüükidel järgmised taksonid: trulling, ogalik, luts (lisaks jõevähk). Metoodika Kalastiku, põhjaloomastiku ja –taimestiku, suurtaimede, füüsikalis-keemiliste näitajate ning kaldaelustiku baastaseme seire viiakse läbi 2019.‒2020. aastal. ÖST pakkumise hindamiseks toimub 2024. aastal vahehindamine ning 2028. aastal lõpphindamine, mille tarvis toimuvad 78 seired vastavalt 2023. ning 2027. aastal. Läbiviidavaid seireid on täpsemalt kirjeldatud tegevuse C.11 seiratavate näitajate peatükis. Baastaseme hindamiseks vajalik põhjasetete ja pinnavee ohtlike ainete seire teostati 2019. aastal. Järelseire toimub alates 2023. aastast kuni projekti lõpuni. FÜKE näitajaid ja vooluhulka mõõdetakse neli korda aastas, ohtlikke aineid kord aastas, sette- ja ökotoksikoloogia proove võetakse 2‒3 aasta tagant. Täpsem 2020. aasta proovivõtu ajakava ja näitajate nimekirjad on toodud lisas 1. Põhjaveeproovid baastaseme määramiseks võeti 2019. aastal kahest puurkaevust (read 1 ja 2 tabelis 33). Proovidest määrati järgmised näitajad: NH4, NO2, NO3, Cl, SO4, HCO3, K, Na, Ca, Mg, Fe(üld), PHT, üldkaredus, kuivjääk, PO4, Hg, Cd, Pb, As, Ni, Ba, Cu, Cr, Sn, Mo, fenoolid (1-ja 2-aluselised), naftasaadused, PAH, BTEX, klorofenoolid, GC pestitsiidid, PCB, LC pestitsiidid, tinaorgaanika, glüfosaat, AMPA. Puhastustööde järgse seirega alustatakse 2023. aastal, täpsem järelseire sagedus ning metoodika täpsustatakse aastal 2021 (tegevus D.1). Seire eest vastutav(ad) partner(id) Tegevuse D.1 raames teostavad järelseiret EKUK (veekogu KESE ja ÖSE) ja KAUR (veekogu ÖSE). Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) - Detailne tööprojekt Erra jõe elupaikade taastamiseks on KeM-i poolt kooskõlastatud 31.05.2021; - Alustatakse puhastus- ja taastamistöödega 31.07.2021; - Erra jõe elupaikade taastamistööd on lõpetatud 31.12.2023. Eelarve Tegevuse C.14 kahe esimese etapi esialgne eelarve on toodud tabelis 32. Tabel 32. Tegevuse C.14 eelarve 2019‒2020 Partner Personal Sõidukulud Sisseostetav teenus Kogueelarve KeM 25 200 2250 713 815 741 265 2021‒2022 KeM 1 766 567 1 766 567 79 D.1 Projekti keskkonnamõju jälgimine (D.1.1 – jääkreostus, kaevandamisalade korrastamine; D.1.2 – kalapääsud, taastatud jõelised elupaigad) Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner D-tegevuste käigus analüüsitakse kogutud seireandmeid ning tehakse järeldused C-tegevuste efektiivsuse, korratavuse ja ülekantavuse kohta ning neid võetakse arvesse veemajanduskava järgmise perioodi kavandamisel või sarnaste surveteguritega toimetulemiseks teistes Eesti või Euroopa vesikondades. D-tegevuste raames seiratakse järgnevaid teemasid: veekogumite seisund, kalapopulatsioonid, jääkreostuse eemaldamisest tingitud muutused veekogumite seisundis, ökosüsteemide toimimine jne. Tegevuse raames viiakse läbi mitmeaastased seired, mis käsitlevad veekogu ja selle kaldaelupaiku ühtse ökosüsteemina. Käesolev uuringu- ja seireplaan on koostatud selleks, et jälgida järgnevate tegevuste efektiivsust: C.6, C.8, C.10, C.11, C.12, C.13, C.14. LIFE IP projekti elluviimisel kogutakse ja analüüsitakse ka olemasolevaid seireandmeid. Projekti rakendamisel võetakse kõigi asjakohaste meetmete puhul arvesse olemasolevaid saasteallikaid, mille heitkoguste kohta kogutakse andmeid regulaarselt ettevõtete (nt VKG) omaseire käigus. Baastasemeks võetakse varasemalt teostatud uuringute ja seirete tulemused, olemasolevatel omaseire andmetel põhinev praegune olukord ning LIFE IP raames vajadusel teostatavad seired. Pinnase ja põhjavee reostuse vähendamise ja puhastusmeetmete toimimise jälgimiseks kasutatakse sobivaid pinnase ja põhjavee kvaliteedinäitajaid. Nendes piirkondades, kus projektimeetmed on suurema mõjuga, hinnatakse ka veeökosüsteemide ja eluslooduse seisundit. Kalapääsude efektiivsuse ja veekogude ökosüsteemide tervikuna hindamiseks viiakse läbi mitmeaastased seired. Järelseire on suunatud nii kalapääsudele, mis rajatakse käesoleva projekti tegevuse C.11 raames kui ka varasemalt Viru alamvesikonnas rajatud kalapääsudele. Kalapääsud vaadatakse üle nende sobivuse osas erinevate kalaliikide jaoks ning uuritakse kalastiku (jm elustiku) seisundit ja selle muutusi konkreetsetes veekogudes. Ihtüoloogilisteks uuringuteks kasutatakse telemeetriat, võimalusel kalaloendureid, kalade märgistamist, teaduslikku kalapüüki – elektripüük, võrgupüük, mõrrapüük, püük silmutorbikutega. Lisaks kaasatakse kohalikke harrastuskalureid ja elukutselisi kalureid (märgistatud kalade kohta taaspüügiinfo saamiseks). Kogutud andmete analüüsi tulemusena kehtestatakse paisude ja kalapääsude hüdroloogiliste seiresüsteemide rajamise normid, mis tagavad võimaluse pidevalt vooluhulka jälgida (nii kalateel, kui ökoloogilist vooluhulka hüdrorajatises) ja kindlustavad sellisel moel kalatee veevarustuse ning kokkuvõtteks – kalatee ekspluateerimise moel, mis tagab kalatee toimimise. Neid norme rakendatakse Viru alamvesikonnas, aga kantakse üle ka teistesse alamvesikondadesse ja vesikondadesse üle Eesti. Projekti käigus paigaldatakse seiresüsteemid (hapniku- ja veetasemelogerid) käesoleva projekti raames rajatavate aga ka varem rajatud paisude/kalateede juurde. 80 Keskkonnaagentuur koordineerib projekti raames tehtavat seiret ehk vaatab üle, et planeeritav seire haakuks riikliku seirega, oleks kooskasutatav teiste seireandmetega ning saaks kantud infosüsteemi. Lisaks kogub KAUR eelanalüüsitud andmeid erinevatest sektoritest ning analüüsib neid ja teeb järeldused projekti tegevuste tulemuslikkuse kohta. KAUR hindab keskkonnaseisundit enne projekti ja projekti tegevustest tulenevaid muutusi tervikuna, sealhulgas ÖST osas. Seire puhul kasutatakse optimaalseid kaasaegseid meetodeid. Vastavalt jälgitava tegevuse mõjule võetakse seire puhul kasutusele riiklikus keskkonnaseireprogrammis kasutatud standardiseeritud näitajad ja vajadusel täiendavad näitajad. Uuringu-/seirekohad Eelhinnangud antakse ja/või tehakse järelseiret järgmistele tegevustele ja objektidele:  C.6 – Kohtla-Nõmme rehviremonditehase (JRA0000121) ja Pahnimäe ABT (JRA0000021) aladel pinnasetervenduse tõhususe järelhindamine;  C.8 – Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel (Narva karjääri tranšee nr 13, Aidu, Viivikonna ja Ubja karjääride isevoolsete väljavoolude seirekohad on toodud peatükis C.8, elustiku uuringute täpsem plaan pannakse paika 2020. aastal) – baastase ja järelseire;  C.10 - Põllumajandusettevõtete (põllumajandustootjate) kaasamine põllumajandusliku keskkonnaalase nõustamise meetmete rakendamiseks VMK-s (pinna- ja põhjaveeuuringute täpsemad seirekohad on toodud peatükis C.10) – baastase (ja järelseire?);  C.11 – Kalade rändetingimuste parandamine (projekti käigus käsitletavad rändetõkked on loetletud peatükis C.11) – baastase ja järelseire, sh olemasolevate ja projekti raames rajatud kalapääsude efektiivsuse hindamine. Varasemalt rajatud kalapääsude toimimist uuritakse Purtse, Pada (koos Kongla ojaga), Loobu, Kunda, Toolse, Vainupea, Sõmeru, Võsu ja Selja jõel ning Mustojal. Kalapääsude hindamiseks koostatakse eraldi tegevuskava. Seiratakse ka koprapaisude mõju kalade rändetingimustele ja elupaikade kvaliteedile;  C.12 – Lõhe taasasustamine Purtse jõkke (baastase ja järelseire tegevuse C.11 raames);  C.13 – Jõeliste elupaikade taastamine Pada, Loobu ja Selja jõgedel (täpsemad kohad valivad välja Keskkonnaagentuuri kalastiku eksperdid);  C.14 - Erra jõe Natura aladel asuva jõelõigu puhastamine ning loodusliku ilme taastamine (pinnavee ja setete baastaseme ja järelseire kohad lisas 1; põhjavee seirekohad tabelis 33, read 1 ja 2);  Kohtla jõgi, Purtse jõgi, fenoolisoo (pinnavee ja setete baastaseme ja järelseire kohad lisas 1; põhjavee seirekohad tabelis 33, read 3-10; puhastustöid teostatakse teise projekti raames);  Tõrremäe põllumajandusmürkide ladu (puhastustööd on tehtud, CleanEST raames järelhindamine 2020. aastal). 81 Varasem uuritus Tegevuste C.6, C.8, C.10, C.11, C.13 ja C.14 raames käsitletavate objektide kohta on varasem uuritus toodud nimetatud peatükkide all. Kohtla (1070700_1) Jääkreostusala uuringud: 2015. aasta jääkreostusobjektide inventariseerimise käigus viidi läbi uuringud reostustaseme ja -ulatuse määramiseks. Reostunud ala pindalaks hinnati 86 ha ja reostuse mahuks 77000 m3. Reoaineteks on PAH, naftasaadused ja 1-aluselised fenoolid. Horisontaalselt on reostus levinud mööda vooluveekogu ja on kohati valgunud lammidele ning esineb sootides. Vooluveekogu kallaste lähedale on lõiguti kuhjunud erineva paksusega „pigivaalud“. Vooluveekogus algab reostus sette pealispinnast ulatudes kuni 1 m sügavusele. Riiklik seire: Kohtla jõe ökoloogilist seisundit on riikliku seire raames hinnatud viimati 2007. aastal. Kalastikku seirati jõgede hüdrobioloogilise seire raames (seiretöö kood ST00000950) alamjooksul Püssi asula lähistel. Seirepüügil registreeriti 2 kalaliiki: haug ja trulling. Indikaatorliikidest puudusid ojasilm, jõeforell, lepamaim ja võldas, teistest tüübispetsiifilistest liikidest (taksonitest) jõesilm, meriforell ja luts. KALA seisund hinnati seirepüügi põhjal halvaks, FÜBE seisund väga heaks ja SUSE seisund kesiseks. Kalastiku halva seisundi otseseks põhjuseks on jõe reostatus. Kalastiku seisundi parandamiseks tuleb lõpetada reoainete jõkke laskmine, aeglase vooluga jõelõigud on vajalik puhastada sinna kogunenud jääkreostusest. Kalastiku hea seisundi saavutamine eeldab lisaks vee kvaliteedi parandamisele ja jääkreostuse likvideerimisele ka kalade rändetee avamist Purtse jões, et siirdekalad (meriforell ja jõesilm) jõuaksid Kohtla jõkke. 2010. aasta vooluveekogumite operatiivseire (seiretöö kood ST00000925) käigus hinnati Kohtla jõe (Sepa proovikoht) FÜKE seisund heaks ja SUSE seisund samuti heaks. Seirejaamades SJA0476000 (Kohtla jõgi: Roodu), SJA1971000 (Kohtla jõgi peale Viru Keemia Grupi väljalasku) ja SJA8702000 (Kohtla jõgi: Lüganuse) on 2012. ja 2013. aastal jõgede ohtlike ainete seire (seiretöö kood ST00000051) raames mõõdetud FÜKE näitajaid ja ohtlikke aineid setetes ja vees. Selle tulemusel hinnati FÜKE seisund heaks, SPETS seisund halvaks ja ÖSE koondhinnanguks anti halb (ÖSE mittehea näitaja: 1-aluselised fenoolid, naftasaadused). KESE hinnanguks anti halb (KESE mittehea näitaja: pentaklorofenool). 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Kohtla jõe HÜMO seisund kesiseks. VMK seisundihinnang: 2015‒2021 VMK alusel on Kohtla jõe ÖSE halb, KESE halb ja sellest tulenevalt ka koondhinnang halb (2013. aasta hinnangu alusel). Jõe HÜMO seisund on hinnatud kesiseks. Koondhinnang jõe seisundile võrreldes 2010. aastaga muutunud ei ole. Peamised survetegurid on hajukoormus endistest tööstusaladest või tööstusobjektidest (jääkreostus), reostus alla 2000 ie reoveepuhastitest, punktkoormus keskkonnakompleksloa kohuslase käitise heitvee väljalasust, hajukoormus sademeveest ning muu suublasse juhitav heitvesi. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: Kohtla jões on 2017. aastal registreeritud järgmised kalaliigid (Eesti Loodushoiu Keskuse andmed): forell, haug, lepamaim, luukarits, trulling. Täiendavalt registreeriti Kohtla jõkke suubuvas Varja ojas ogalik. Tööde eesmärgiks oli leida Kohtla jõest sõõrsuid. Paraku jõe- ega ojasilme Kohtla jões ei leidunud (vaatamata elu-/sigimispaikade olemasolule; püügid torbikute 82 ja elektriagregaadiga). Vt ka: 2018. aasta aruannet „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016‒2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016‒2017.“ 2019. aastal LIFE IP CleanEST projekti raames registreeriti jões elektripüükidel järgmised taksonid: forell, lepamaim. Varja oja (VEE1071400) suudmes lisaks luukarits. Purtse_2 (1068200_2) - Purtse Ojamaa jõest Püssi paisuni, Purtse_3 (1068200_3) - Purtse Püssi paisust Viru HEJ paisuni ja Purtse_4 (1068200_4) - Purtse Viru HEJ paisust suudmeni Jääkreostusala uuringud: Reostunud ala pindalaks hinnati 3 ha ja reostuse mahuks 19 400 m3. Reoaineteks on naftasaadused, PAH ja 1-aluselised fenoolid. Purtse jões on reostus levinud horisontaalselt mööda vooluveekogu ja settinud peamiselt kallaste lähedusse ning aeglasema vooluga kohtadesse. Vooluveekogus algab reostus settekihi pealispinnast, paksusega kuni 1,5 m. Kaldaalad on enamasti puhtad, kuid lõiguti esineb kallastele kandunud reostust. Riiklik seire: Purtse jõgi oli viimati jõgede hüdrobioloogilises seires 2015. aastal (seiretöö kood ST00000429). Purtse jõe teise kogumi seirepunktis Maidlas, kolmandas kogumis Orrol ning neljandas kogumis suudme-eelse silla lähistel hinnati FÜBE seisund väga heaks. MAFÜ seisund hinnati teises ja kolmandas kogumis heaks, neljandas kesiseks. SUSE indeksite põhjal oli jõe seisund Maidlas kesine, Orrol väga hea ning alamjooksul hea. Maidla lõigus võib kesist seisundit seletada looduslikult väga aeglase vooluga selles kohas. KALA seisund hinnati kesiseks kõigis kolmes kogumis. Teises kogumis (Maidlast ca 2 km ülesvoolu Savalas) registreeriti katsepüügil 6 kalaliiki: lõhe, haug, lepamaim, trulling, luts ja võldas. Indikaatorliikidest esines arvukalt võldast, puudusid jõesilm ja forell. Ojasilmu vastsete puudumist arvesse ei võetud, kuna seirelõigus puudusid vastsetele sobivad elupaigad. Tüübispetsiifilistest liikidest esines arvukalt haugi, lepamaimu ja trullingut, vähearvukalt lutsu, puudusid harjus, kes praeguseks on Purtse jõest hävinud, turb ning puuduvaks liigiks loeti ka lõhe, sest seirelõigus registreeritud lõhe noorjärgud olid kõik pärit Põlula kalakasvatuskeskusest. Looduslikult lõhe jõel olevate paisude tõttu Savala piirkonda rändel jõuda ei saa. Kolmandas veekogumis Kopli (Orro) lõigus registreeriti 5 kalaliiki: lõhe, forell, lepamaim, trulling ja luukarits. Indikaatorliikidest esines arvukalt forelli ja lõhet. Lõhe noorjärkudest moodustasid enamiku Põlula kalakasvatusest asustatud isendid, kuid kuna alates 2014. a on lõhe rändetee Kopli lõiku avatud (valmis Sillaoru kalapääs), siis oli registreeritud lõhe noorjärkude hulgas ka looduslikke järglasi. Indikaatorliikidest puudusid harjus (hävinud) ja võldas. Silmuvastsete puudumist arvesse ei võetud, kuna seirelõigus puudusid neile sobivad elupaigad. Tüübispetsiifilistest liikidest puudusid haug, turb ja luts. Seirepüügil alamjooksul Linnamäe lõigus registreeriti 8 kalaliiki: lõhe, forell, lepamaim, viidikas, trulling, ogalik, luukarits ja ahven. Indikaatorliikidest esines arvukalt kahesuviseid lõhe noorjärke, kuid enamuse moodustasid neist Põlulast pärinevad kasvanduslõhed, looduslike lõhenoorjärkude arvukus oli madal. Vähearvukalt esines võldast, forelli registreeriti vaid 1 kahesuvine isend, puudus harjus (hävinud Purtse jõestikust). Tüübispetsiifilistest liikidest esines väga arvukalt trullingut, vähearvukalt lepamaimu, viidikat, ogalikku ja luukaritsat, puudusid jõe- ja ojasilmu vastsed, haug, teib, turb ja luts. EKUK-i määratud FÜKE üldtingimuste järgi oli Purtse jõe ökoloogiline seisundiklass teises, kolmandas ja neljandas veekogumis väga hea. Purtse jõe teise kogumi KESE on hindamata. Kolmanda kogumi KESE on 2012.‒2013. aasta jõgede ohtlike ainete seire (seiretöö kood ST00000051) põhjal hinnatud halvaks, KESE 83 mittehead näitajad olid antratseen, benso(k)fluoranteen ja benso(a)püreen settes ning diklorometaan vees. Neljanda kogumi KESE on 2018. aasta jõgede ohtlike ainete seire (seiretöö kood ST00001235) põhjal hinnatud halvaks, KESE mittehead näitajad olid fluoranteen, Hg, benso(a)püreen ja benso(g,h,i)perüleen vees, PBDE (polübroomitud difenüüleetrid) ja Hg kalas ning antratseen, benso(a)püreen ja benso(k)fluoranteen settes. 2019. aastal tehtud töö „Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs“ käigus hinnati Purtse jõe teise kogumi (uutes piirides, Ojamaa jõest suudmeni) HÜMO seisund kesiseks. Jõge või veekogumit käsitlevad aruanded, neis toodud järeldused: 2018. aasta aruandes „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016‒2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016‒2017“ tuuakse välja:  Kuderändel jõesilme on Purtse jões taasregistreeritud alates 2011. aastast. Sillaoru kalapääs võimaldab jõesilmul tõusta Püssi paisuni.  Tõendid jõesilmu kudemise õnnestumisest (põhjasubstraadi sobivusest silmuvastsete elupaigana) on seni puudunud. (Ainuke teadaolev silmuvastse (0+) registreering pärineb 2019. aasta aprillist (EKUK püük Lüganuse seirepunktis)). Fenoolisoo alal viisid 1997. aastal OÜ Georemest ja AS Maves läbi RAS „Kiviter“ keskkonnaauditi, selle alusel on fenoolisoo ala osaliselt märgitud reostunuks. 2007. aastal teostas AS Maves fenoolide seire Kohtla-Järve poolkoksi ladestu ümbruses, sh fenoolisoos. Selgus, et fenoolisoost filtreerub reostunud vesi Varbe peakraavi. 2015. aasta jääkreostusobjektide inventariseerimise käigus viidi läbi uuringud reostustaseme ja -ulatuse määramiseks. Reostunud ala pindalaks hinnati 6,5 ha ja reostuse mahuks 200000 m3. Reoaineteks on 1- ja 2-aluselised fenoolid, PAH ja raskmetallid (Cd, As, Zn). Üle tööstustsooni piirväärtuse on pinnas saastunud 1,2‒5,4 m sügavuseni maapinnast, 5 ha suurusel alal. Reostus ulatub kõige sügavamale saastunud ala keskosas. Tõrremäe põllumajandusmürkide ladu - Vene ajal asus Tõrremäe aiandi katlamaja põhjakülje ääres aiandi väetiste ja kemikaalide ladu. Mürgiladu likvideeriti 2002. aastal. Katlamaja, mille kõrvalruumis mürgihoidla asus, lammutati 2014. a. Praegu on ala umbrohtunud, endise mürgilao betoonpõrand on alles. Visuaalseid reostusnähte ei ole tuvastatud. Metoodika Tegevuste D.1.1 ja D.1.2 raames selgitatakse välja vooluveekogude keemilised ja ökoloogilised seisundid eesmärgiga hinnata seisundi baastaset (C.4) kas enne taastamistegevusi (Purtse ja Kohtla jõgede puhastustööd, C.13 ja C.14) või nende planeerimise jaoks (C.11). Kuna ka mitmed teised projekti tegevused toimuvad samadel veekogudel, on lisasse 1 koondatud andmed määratavate näitajate ning tegevuste kohta. Lisa 1 koostamisel on proovitud dubleerimise vältimiseks jagada uuritavatel vooluveekogudel analüüse erinevate projekti tegevuste ning riikliku seire vahel. D.1.1 eelhinnangute raames kaetakse ära need tegevused, mis ei ole eraldi EKUK-i eelarvega kaetud (C.11 ja C.13) või mis on vajalikud kogumi seisundi hindamiseks (C.4). Samuti on lisas 1 kajastatud 2020. a. riikliku jõgede seire käigus tehtavad analüüsid. 84 Regulaarselt tehakse järelseiret jääkreostusaladel peale seda, kui LIFE IP või mõne täiendava meetme raames (nt Purtse ja Kohtla jõe ning fenoolisoo jääkreostuse eemaldamise projekt) on jääkreostus eemaldatud. Selleks luuakse seirevõrk, kust võetakse jääkreostusele iseloomulike ainete tuvastamiseks pinnase ning pinna- ja põhjavee proove (EKUK). Pinnaseproovid võetakse peale jääkreostuse eemaldamist, et tuvastada, kas alal on veel reostunud piirkondi. Pinna- ja põhjavee seiret tehakse regulaarselt projekti lõpuni. Enne projekti lõpetamist teostatakse integreeritud hindamine (kalad, selgrootud, makrofüüdid jne) nendel veekogumitel, mis on reostunud alade poolt mõjutatud. Hindamaks, kuidas läbiviidud tegevused ÖST pakkumisele mõju on avaldanud, viiakse 2019.- 2020. aastal läbi baastaseme seire (vee-elustik, kaldaelustik, füüsikalis-keemilised näitajad, ohtlikud ained vees, setetes ja elustikus) ning samade näitajate osas 2023. aastal vahehinnang ja 2027. aastal lõpphinnang. C.6 – Kohtla-Nõmme rehviremonditehase ja Pahnimäe ABT pinnasetervenduse tõhususe hindamine Järelseire algab peale jääkreostuse likvideerimist, s.o Pahnimäel peale 2021. aastat ja Kohtla- Nõmmel peale 30.09.2023. Seirekohad ja sagedus kooskõlastatakse KeM-iga enne järelseire algust. Mõlemal objektil teostatakse põhjaveeseiret ja pinnase puhastustööde järelkontroll. Täpsemalt vt käesoleva dokumendi peatükist C.6. C.8 Kaevandatud alade veest sõltuvate elupaikade uuring Baastaseme hindamiseks on kaevanduste isevoolsete väljavoolude seires kavandatud kokku kaheksa proovivõtu ja veekoguse mõõtmise seireseeriat, mis leiavad aset 2019. ja 2020. aastal. Lisaks viiakse 2020. aastal läbi maismaaelupaikade ja märgalade uuring ning hüdrobioloogiline uuring. Kaevandatud alade järelseire plaan täpsustatakse 2024. a peale uuringute lõpetamist. C.10 - Põllumajandusettevõtete (põllumajandustootjate) kaasamine põllumajandusliku keskkonnaalase nõustamise meetmete rakendamiseks VMK-s Põllumajanduse nõustamismeetmete tõhususe hindamine viiakse läbi samades punktides ning sarnase sagedusega nagu tegevuse C.10 baastaseme hinnang (vt lisa 1). Kuigi tegevus C.10 lõpetatakse aastal 2022, on mõistlik järelseiret teha aastatel 2024‒2026, sest sellisel juhul on võimalik hinnata, kas pilootalade põllumajandusettevõtted on jõudnud hakata rakendama uusi praktikaid. Lisaks on vaja anda ettevõtetele aega uute praktikate juurutamiseks. C.11 – Kalade rändetingimuste parandamine Selleks, et hinnata paisude likvideerimise eelset ja järgset seisundit, viiakse läbi veekogumite seisundi hindamine Alajõel, Kunda, Loobu, Pada, Purtse, Selja ja Võsu jõgedel ning Udriku ojal samades kogumites, kus asuvad rändetakistused. Selle tegevuse eel- ja järelseire käigus antakse hinnang ka tegevuse C.12 (lõhe taasasustamine Purtse jõkke) efektiivsusele. C.13 – Jõeliste elupaikade taastamine Selleks, et hinnata elupaikade taastamisele eelnevat ja järgnevat seisundit, viiakse läbi veekogumite seisundi hindamine Loobu, Pada ja Selja jõgedel. Arvesse on võetud ka C.10 raames teostatavaid uuringuid Pada jõel ning C.7.1 uuringuid Soolikaojal, mille tulemused omakorda mõjutavad Selja jõe seisundit. Seirepunktide asukohad ning seiresagedus on toodud lisas 1. 85 C.14 - Erra jõe Natura aladel asuva jõelõigu puhastamine ning loodusliku ilme taastamine Erra jõe reostuse likvideerimise tööde kavandamisel on aluseks võetud EKUK (2015) aruanne, käesoleva projekti raames viiakse 2019. ja 2020. a läbi seire veekogu seisundi määramiseks enne puhastustööde läbiviimist. Pinnavee seirekohad ning määratavad näitajad on toodud lisas 1. Põhjaveeproovid baastaseme määramiseks võeti 2019. aastal kahest puurkaevust (read 1 ja 2 tabelis 33). Puhastustööde järgse seirega alustatakse 2023. aastal, täpsem järelseire sagedus ning metoodika täpsustatakse aastal 2021. Kohtla jõgi, Purtse jõgi ja fenoolisoo (reostuse likvideerimise töid teostatakse teise projekti raames) Kohtla ning Purtse jõgede reostuse likvideerimise tööde kavandamisel on aluseks võetud EKUK (2015) aruanne, käesoleva projekti raames viiakse 2019. ja 2020. a läbi seire veekogu seisundi määramiseks enne puhastustööde läbiviimist. Puhastustööde järgse seirega alustatakse aastal 2023. Seirekohad ning määratavad näitajad on toodud lisas 1, täpsem seiresagedus ning metoodika täpsustatakse aastal 2021. Põhjaveeproovid baastaseme määramiseks võeti 2019. aastal kaheksast puurkaevust (read 3-10 tabelis 33). Proovidest määrati järgmised näitajad: NH4, NO2, NO3, Cl, SO4, HCO3, K, Na, Ca, Mg, Fe(üld), PHT, üldkaredus, kuivjääk, PO4, Hg, Cd, Pb, As, Ni, Ba, Cu, Cr, Sn, Mo, fenoolid (1-ja 2-aluselised), naftasaadused, PAH, BTEX, klorofenoolid, GC pestitsiidid, PCB, LC pestitsiidid, tinaorgaanika, glüfosaat, AMPA. Järelseirega alustatakse peale puhastustööde lõpetamist, täpsem seiresagedus ning metoodika täpsustatakse aastal 2021. Tabel 33. Puurkaevud põhjavee seireks Nr KKR kood Täpsustus X Y 1 PRK0057367 puurkaev olmevee saamiseks 6585381 671179 2 PRK0013568 puurkaev olmevee saamiseks 6584986 671985 3 PRK0054844 puurkaev olmevee saamiseks 6584254 679231 4 PRK0057588 puurkaev olmevee saamiseks 6584272 679230 5 PRK0019635 puurkaev olmevee saamiseks 6585064 679720 6 PRK0019542 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589275 682709 7 PRK0019543 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589130 682943 8 PRK0019549 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589258 683678 9 PRK0019548 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589364 683934 10 PRK0018399 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6588291 682084 Tõrremäe põllumajandusmürkide ladu (puhastustööd on tehtud, CleanEST raames järelhindamine) Reostuse hindamiseks tehakse esmalt 5 puurauku, sügavusega kuni 6 m (15 proovi pinnasest naftasaaduste ja pestitsiidide määramiseks). Juhul, kui reostus tuvastatakse, tehakse täiendavad 5 puurauku ja 15 naftasaaduste ja pestitsiidide analüüsi. Seire eest vastutav(ad) partner(id) EKUK viib läbi seire jääkreostusaladel, KAUR viib läbi kalastiku ja kaldaelustiku seired ning organiseerib makrofüütide seire. KAUR analüüsib seiretulemusi ja hindab iga-aastaselt muutusi keskkonnas. 86 Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms) D.1.1 jääkreostusobjektide järelhinnangud: - Esimene jääkreostuse järelseire teostatud Rakvere objektil (Tõrremäe endine pestitsiidide ladu) – 31.10.2020; - Täpne seirevõrgustik moodustatud jääkreostuse seire teostamiseks (31.10.2021); - Vahearuanne jääkreostuse objektide järelseire tulemustest 31.12.2025; - Valitud jääkreostuse objektidel seiretööd lõpetatud ja vajalikud aruanded koostatud (30.06.2027); - Lõplik seirearuanne koos järelhinnangutega ning ettepanekutega edaspidisteks tegevusteks jääkreostusobjektidel 30.06.2028. D.1.2 kalapääsude efektiivsuse ja taastatud elupaikade/kudealade hindamine: - Välitööde aja- ja tegevuskava koostatud kalapääsude efektiivsuse hindamiseks Viru alamvesikonnas (31.12.2019); - Esimene kalapääsude seire teostatud (31.03.2021); - Spetsiaalsed seiresüsteemid paigaldatud Viru alamvesikonna kalapääsudele (30.11.2026); - Kalapääsude ja taastatud jõeliste elupaikade ning kudealade seiretööd lõpetatud ning vajalikud aruanded koostatud (30.06.2027); - Üks kokkuvõtlik seirearuanne tegevuste efektiivsuse ning elupaikade taastamise kohta, koos hinnanguga asjakohaste veekogude ökoloogilise seisundi kohta 30.06.2028. Eelarve Tegevuse D.1 kahe esimese etapi esialgne eelarve on toodud tabelis 34. Tabel 34. Tegevuse D.1 eelarve 2019‒2020 Partner Personal Sõidukulud Väline abi Kestvuskaubad Tarbekaubad Kokku KAUR 110 472 15 810 0 43 000 18 020 187 302 EKUK 37 164 1600 100 000 0 15 436 154 200 2021‒2022 KAUR 113 180 1520 23 030 137 730 EKUK 37 190 1200 101 350 15 436 155 176 KKM 6960 6960 Täpsustamist vajavad asjaolud (EKUK):  Välja tuleb selgitada, kas Kohtla-Nõmme autokummide remonditehase puhastustööde käigus rajatakse ka veeseireks sobivad puurkaevud. Juhul, kui seda ei tehta, tuleb eelarvest vastavad ressursid leida.  Välja tuleb valida automaatseirejaamade asukohad ning määratavad näitajad. Seirejaamad tuleb ühildada VeeVeebiga. Kaalumisel on Erra-Kohtla-Purtse süsteemis ka settelõksude kasutuselevõtt, et hinnata reostunud setete liikuvust. 87 Lisad Lisa 1. Projekti LIFE IP CleanEST uuringu- ja seireplaan 2019‒2020 Eraldi Exceli fail Lisa 2. Tegevuse C.7.3 metoodika Eraldi Wordi fail Lisa 3. Tegevuse C.9 I faasi proovivõtuks kasutatud kaevud ja määratud komponendid (seisuga 27.12.2019) Eraldi Exceli fail Lisa 4. EGT tegevuse C.9 lähteülesanne ja ajakava (seisuga 3.11.2019) Eraldi Exceli fail 88