Vastuskiri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-055 kõrvaltingimuse täitmise osas

Keskkonnaamet Teie: 05.05.2020 nr DM-109208-3 Narva mnt 7a 15172 Tallinn Meie: 15.05.2020 nr 10-3/20-127 [email protected] Vastuskiri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-055 kõrvaltingimuse täitmise osas Käesolevaga esitame vastused teie 05.05.2020 nr DM-109208-3 kirjas esitatud kahele küsimusele seoses Kaevandamisloa nr KMIN-055 poolt nõutud seirearuandele „Ojamaa kaevevälja ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhjaveeseire 2019. aastal“, mille koostas Eesti Geoloogiateenistus. Küsimus 1. Millistele andmetele tuginedes saab Eesti Geoloogiateenistus olla veendunud, et asenduskaevudes vähem kui poole aasta jooksul mõõdetud andmerea põhjal on võimalik välistada kaevandamistegevuse mõju kvaternaari veekihile Arvila ja Muraka vaatluskaevudes ning hinnata seal piirkonnas adekvaatselt keskkonnamõju ulatust? Kas Eesti Geoloogiateenistuse hinnangul oleks asjakohane pikendada seiret asenduskaevudes, et olla kindel kvaternaari veetaseme alanemisest tingitud keskkonnamõju ulatusest antud alal, või on 2019. aasta lõpust alates teave piisav negatiivse keskkonnamõju esinemise puudumises veendumiseks? Vastus. Arvila ja Muraka piirkonnas kvaternaarisetete veetaseme seiret on automaatanduritega läbi viidud alates 2008. a. ning meie hinnangul on seireandmed usaldusväärsed siiani tegutsenud Ojamaa kaevanduse võimaliku mõju hindamiseks kvaternaari veetasemetele. Kogu seireperioodi vältel ei ole olnud ühtlast negatiivset trendi kvaternaari põhjaveetasemetes. Muraka vaatluspostides võib märgata kerget veetasemete tõustrendi alates 2016. a. Arvila vaatluspostide kvaternaari veetasemetes on kaks 20-40 cm langemist. Mõlema (2010. ja 2018. a) veetasemete languse perioodil toimusid Arvila piirkonnas RMK poolt tellitud metsakuivendussüsteemide korrastustööd. Arvila piirkonna kvaternaari põhjaveetasemete langust 2010. a alguses ei saa seostada Ojamaa kaevandusega, sest meile teadaolevalt algas Ojamaa kaevanduse kallakšahti ehitus (u. 5 km kaugusel Arvila seirekaevudest) 2009. a sügisel ja põlevkivikihindis strekkide läbindustööd 2010. aasta keskpaigas. Arvila piirkonna Keila-Kukruse põhjaveekihtide veetasemete langused, mis põhjavee voolamise seaduspärasusi arvestades peaksid olema märgatavad enne veetasemete muutusi pinnakattes, ilmnesid alles 2010. a teisel poolel (Joonised 17 ja 19 aruandest „Ojamaa kaevevälja ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhjaveeseire 2019. aastal“, Osaühing VKG Kaevandused kiri Keskkonnaametile 01.04.2020 nr KA.01- 06/83). Kuna ka 2018. a veetasemete muutuste ajal toimusid Arvila piirkonnas RMK metsakuivenduskraavide hooldustööd, siis tekkis kahtlus, et Arvila kvaternaari seirekaevu Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 veetaseme muutus võib olla seotud kõrval asetseva Arvila peakraavi veetasememuutustega. Kontrolliks puuriti 2019. a Arvila vaatluspostist 20 m kaugusele uus vaatluskaev, mille veetase oli 2020. a esimeses kvartalis absoluutkõrgusel ~49.25 m, ehk samal tasemel, mis oli vanas vaatluskaevus 2009. a, ehk enne kavandamise algust. Pinnakatte veetase moodustab ühtse, üksteisest sõltuva süsteemi kõigi hüdrogeoloogiliste komponentide (sademed, pinnavee äravool, kuivendustegevus, setete veejuhtivusnäitajad, põhjavee liikumine pinnakattes ning vertikaalne filtratsioon alumistesse põhjaveekihtidesse) vahel. Vaatamata kaevanduse lähenemisele Arvila vaatluspostile on perioodil 2010-2017. a kvaternaari põhjaveetaseme kõikumine olnud seal ilma püsiva langustrendita. Arvila vaatlusposti lähedusse puuritud täiendavas seirekaevus fikseeritud veetase kinnitas, et algses seirekaevus veetaseme langemine 2018. a on põhjustatud pigem kõrvalasuva peakraavi puhastustöödest, mitte kaevandustegevusest. Seetõttu leiame, et olemasoleva seire kestvus on piisava pikkusega ja võimaldab piisava usaldusväärsusega välistada Ojamaa kaevanduse negatiivset mõju Arvila ja Muraka piirkonna kvaternaarisetete põhjaveekihile. Küsimus 2. Kaevandamisloa nr KMIN-055 kõrvaltingimuse kohaselt ei tohi allpool nö mõttelist joont kaevandamist alustada enne, kui soo- ja põhjaveeseire tulemused tõestavad, et Ojamaa kaevanduses kaevandamisel puudub kaitsealal negatiivne keskkonnamõju. Lähtuvalt Eesti Geoloogiateenistuse 28.04.2020 kirjas tehtud järeldusest, et kaevandamisest tulenev negatiivne keskkonnamõju Muraka looduskaitsealale, eeskätt Ratva raba sookooslustele puudub, palub Keskkonnaamet Eesti Geoloogiateenistusel lisaks täpsustada, kas negatiivne keskkonnamõju puudub ka Muraka looduskaitseala Arvila lahustükil, kui allpool mõttelist joont toimuks kaevandamine kuni kaitseala (Arvila lahustüki) piirini või oleks vajalik jätta kaitseala servale puhverala? Vastus. Alates 2005. a läbi viidud põhjaveeseire tulemuste põhjal võib väita, et Ojamaa kaevandus ei ole mõjutanud negatiivselt Arvila piirkonna kvaternaari põhjaveekihi veetaset. Arvila piirkond erineb ülejäänud Ojamaa kaevandusalast oma geoloogilise ehituse poolest. Arvila lahustüki kirdeservast lääne ja lõuna poole (Muraka rabani) levivad pinnakattes lisaks jäätumisaegsetele setetele (moreen, liivad, kruusad jms) ka soosetted, mis täiendavalt minimeerivad vertikaalset veevahetust. Samas võib vertikaalset veevahetust suurendada maaparandus- ja metsakuivendustööd, mis läbistavad sellel alal pinnakattes levivad soosetted. Ka läbiviidud põhjaveeseire tulemused viitavad pinnasevee heale isoleeritusele looduslikes tingimustes ning veetasemete muutusele seoses kuivenduskraavide hooldustöödega. Seetõttu on aktiivse kaevandamise ajal soovitav Arvila lahustüki piirkonnas hoiduda maaparandus- ja metsakuivendussüsteemide rajamis- ja hooldustöödest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Andres Marandi [email protected] Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja 2 (2)