Kiri

/* KÄSKKIRI 12.05.2020 nr 95 Toetuse andmise tingimused maapõueuuringute valdkonna teadus- ja arendustöö tugitegevuste läbiviimiseks Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1) kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ tegevuse „Maapõueuuringute valdkonna teadus- ja arendustöö tugitegevuste läbiviimine“ elluviimiseks (lisatud); 2) volitan punktis 1 nimetatud tegevuste elluviijaks Eesti Geoloogiateenistuse. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister  2 KEHTESTATUD majandus- ja taristuministri ……. 2020 käskkirjaga nr …. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED MAAPÕUEUURINGUTE VALDKONNA TEADUS- JA ARENDUSTÖÖ TUGITEGEVUSTE LÄBIVIIMISEKS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seos „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014-2020“ 1.1.1. Prioriteetne suund Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Teadus-, arendus- ja innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist. 1.1.3. Meetme nimetus Meede 2014–2020 4.2. TAI süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks. 1.1.4. Meetme eesmärk Oodatavaks tulemuseks on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. 1.1.5. Meetme tegevus Maavarade uurimiseks ja kasutamiseks vajaliku teadus- ja arendustöö tugitegevuste läbiviimine. 1.1.6. Meetme tegevuse tulemus Meetme tegevuse tulemusena kindlustatakse teadlastele ning kraadiõppuritele geoloogilistes lasundites uurimismaterjali olemasolu ning luuakse tingimused maapõueressursside uurimiseks ja puursüdamike proovimiseks. 1.2. Toetuse andmise eesmärk Prioriteetse suuna eesmärk on, et TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmiste mahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist. Toetuse andmise laiem eesmärk on suurendada teadus- ja arendussüsteemi võimekuse kasvu ning eelisarendada ettevõtluse vajadusest lähtuvat maapõueressursside väärindamise valdkonda. Ühtlasi suurendatakse sidusust teadus- ja arendustegevuse ning Eesti ja Euroopa majanduskasvu vahel. Toetus on tihedalt seotud meetme üldiste eesmärkidega, kus oodatavaks tulemuseks on TA suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. Maavarade valdkonnas on riik rakenduslike uuringute ja ettevõtete arendustööde tark eestvedaja ja teadusasutused teevad tihedat koostööd valitsusasutuste ja ettevõtetega. TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks ning paraneb maapõueressursside väärindamise valdkonna ettevõtluse hõive ja lisandväärtuse osakaal majanduses ja ekspordis. Kompleksselt koordineeritud TA maapõueressursside valdkonnas võimaldab luua olemasolevatele ressurssidele sellise lisaväärtuse, mis soodustab hüppeliselt ettevõtluse arengut nende väärindamise alal ja tõstab ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arvu ressursside väärindamise valdkondades.  3 Toetuse andmise otsene eesmärk on luua maapõueteadlastele teadus- ja arendustööks vajalikud tingimused Arbaveres asuvas Eesti keskses puursüdamike hoidlas ning saada uut uurimismaterjali puursüdamike ja proovide näol. 1.3. Toetusskeemi elluviimise tulemus Toetavate tegevuste elluviimise tulemusena on: 1.3.1. rajatud Arbavere uurimiskeskuse teadusmaja; 1.3.2. läbi viidud maapõueressursside TA uurimiseks ja proovimiseks vajalikud puurimistööd. 1.4. Toetusskeemi seos arengukavadega Toetusskeem on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega ja tihedalt seotud valdkonna põhilise strateegiaga „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi 2018-2021 (edaspidi TAI strateegia) eesmärkide täitmiseks, aga laiemalt Eesti teaduse, majanduse ning kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu huvides. Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mida võimaldab ennekõike ressursside efektiivsem kasutamine ja uued lahendused erinevates sektorites (sh maavarad/mäetööstus). Maapõueressursside väärindamine on valdkond, kus teaduse ja riigi/ettevõtluse valdkondade ühisosa suurendamine võib anda suurt majanduslikku mõju. Toetusskeem on seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Tegevused on tihedalt seotud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2020“, milles on ressursside efektiivsem kasutamine üheks olulisemaks kasvuvaldkonnaks. Tegevus on seotud „Eesti regionaalarengu strateegias 2014–2020“ toodud põhimõttega siduda nutikas spetsialiseerumine piirkondliku arengu ja omanäolisuse säilimisega. 1.5. Tegevuste elluviija, rakendusüksus, rakendusasutus ja ekspertkomisjon 1.5.1. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT). 1.5.2. Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on Riigi Tugiteenuste Keskus. 1.5.3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 1.5.4. Tegevuste ekspertkomisjon on elluviija loodav juhtorgan, mille koosseisu kuuluvad rakendusasutuse, ettevõtjate, ettevõtjate esindusorganisatsioonide, elluviija ja ülikoolide esindajad ning mille ülesandeks on elluviijat nõustada. Ekspertkomisjon vaatab läbi tegevuse aruanded ning teeb ettepanekud tegevuste läbiviimiseks. 1.6 Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 10.05.2020–31.08.2023. 1.7. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 1 178 190 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fond 1 001 461,50 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 176 728,50 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %.  4 Tabel 1. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes Nr Toetatavad tegevused EL toetus Riiklik Abikõlblikud kaasfinantseering kulud kokku 1. Arbavere uurimiskeskuse 824 500,00 145 500,00 970 000,00 teadusmaja rajamine 2. Maapõueressursside teadus- ja 159 961,50 28 228,50 188 190,00 arendustegevuseks vajalike puurimistööde läbiviimine (teenuste ja materjali sisseostmine) 3. Teavitus- ja juhtimistegevused 17 000,00 3 000,00 20 000,00 KOKKU 1 001 461,50 176 728,50 1 178 190,00 1.8 Riigiabi Käskkirja alusel antud toetus ei ole riigiabi Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (2014/C 198/01) kohaselt. 2.TEGEVUSTE KIRJELDUS, TULEMUSED JA AJAKAVA 2.1.Tegevus 1 - Arbavere uurimiskeskuse teadusmaja rajamine Tegevuse raames arendatakse geoloogilise uurimismaterjali (puursüdamike) hoiustamise, esmase analüüsi ning proovimise taristut ja rajatakse teadusmaja EGT Arbavere maapõue uurimiskeskuse (edaspidi uurimiskeskus) puursüdamikuhoidla kompleksis. Olemasoleva amortiseerunud olmehoone asemele rajatakse aastaks 2023 uurimiskeskuse teadusmaja geoloogiliste katsete läbiviimiseks. 2.1.1. Oodatavad tulemused: 1. Arbaveres on valminud uurimiskeskuse teadusmaja; 2. uurimiskeskuse juures on võimalik teostada kohapeal hoiustatava materjali ja uute puuritud puuraukude puursüdamike teadusuuringuid; 3. ülikoolid saavad korraldada teadlastele ning kraadiõppuritele vajalikke maapõueressursside välikursusi ning seminare Arbavere uurimiskeskuses. Tegevuse läbiviimise aeg: II kvartal 2020 – IV kvartal 2022. 2.2. Tegevus 2 - Maapõueressursside teadus- ja arendustegevuseks vajalike puurimistööde läbiviimine Puurimistööde läbiviimise põhiline eesmärk on toetada kriitilisi elemente sisaldavate maapõueressursside otsinguid, uuringuid ja kasutuselevõttu toetavaid teadusuuringuid. 2020–2021 aastal teostatakse uusi puurimistöid maapõueteadlastele materjali saamiseks, mille tulemusena saab nii olemasolevat informatsiooni täiendada ja analüüsida, kui ka uusi tulemusi kriitiliste elementide1 esinemisest, levikust ja kasutatavusest. 2.2.1. Oodatavad tulemused: 1. uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine Eesti maapõues esinevate kriitiliste 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52017DC0490&from=EN  5 elementide ressursside levikust, rikastamise võimalustest ja eraldamise kaasaegsetest meetoditest, sealjuures pööratakse tähelepanu maksimaalsele väärindamisele, et eraldada kõik huvipakkuvad komponendid ning tekitada võimalikult vähe jääke kasutades võimalikult keskkonnasõbralikke meetodeid; 2. puurimiste käigus saadakse uut uurimismaterjali Eesti maapõues leiduvate perspektiivikate maavarade uurimiseks, mis on aluseks rakenduslike läbimurdeliste teadusuuringute teostamisele Eesti ülikoolides. Tegevuse läbiviimise aeg: II kvartal 2020 – IV kvartal 2021 2.3. Tegevus 3 -Teavitus- ja juhtimistegevused EGT koordineerib ja administreerib Arbavere teadusmaja rajamist ning puurimistööde läbiviimist. Lisaks korraldab teavitusüritusi ja infopäevi kohalikele elanikele planeeritavate puuraukude asukohapiirkondades. Selle tegevuse alt toimub ka tegevuste ekspertkomisjoni koosolekute administreerimine. Oodatavad tulemused: 1. puurimistööde teostamiseks vajalikud teavitustegevused on läbi viidud ja kohalik elanikkond informeeritud töödest ja toetab teadusuuringute materjali kogumist; 2. huvigrupid on kaasatud tööde teostamise eesmärkide aruteludel. Tegevuse läbiviimise aeg: II kvartal 2020 – II kvartal 2023. 3. TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD 3.1. Toetusskeem panustab järgmisesse meetmete nimekirjas fikseeritud väljundnäitajasse: Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades. 3.2. Meetmete nimekirjas fikseeritud väljundnäitaja taseme saavutamisse panustavad meetme tegevuste spetsiifilised ning üldised väljund- ning tulemusnäitajad on järgmised: Tabel 2. Tegevuste spetsiifilised väljundnäitajad Aruandluse Andmeallik Sihtväärtus Algväärtus Baasaasta Mõõtühik sagedus Väljundnäitaja 2023 as Tegevuse 1 raames Ruutmeeter 0 2019 400 Elluviija Kord teadlastele rajatud aastas tööruumide ruutmeetrite arv Tegevuse 2 raames puurimise Meeter 0 2019 940 Elluviija Kord meetrite arv aastas Tegevuse 3 raames läbi tk 0 2019 10 Elluviija Kord viidud teavitusürituste arv aastas Uurimiskeskuses töötanud Inimeste arv 0 2019 150 Elluviija Kord teadlaste ja üliõpilaste arv aastas aastas (kumulatiivselt 2023 aastaks)  6 Tabel 3. Toetusskeemi tulemusnäitajad Tulemusnäit Aruandluse Andmeallik Sihtväärtus Algväärtus Baasaasta Mõõtühik sagedus 2023 aja as Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA leping 0 2019 5 elluviija Kord asutuste koostöölepingute arv ressursside aastas väärindamise valdkondades 4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE 4.1. Rakendusüksuse õigused ja kohustused 4.1.1. Rakendusüksuse õigused: 4.1.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.1.1.2. teostab muid perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi STS) ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid; 4.1.1.3. võib nõuda igal ajal elluviijalt informatsiooni toetusskeemist toetatavate tegevuste elluviimise kohta; 4.1.1.4. annab puuduste avastamisel elluviijale korraldusi avastatud puuduste kõrvaldamiseks. 4.1.2. Rakendusüksus on kohustatud lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 4.1.2.1. seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele selle kohta ülevaateid; 4.1.2.2. menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti aruanded ja lõpparuande, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning edastama kinnitatud lõpparuande rakendusasutusele teadmiseks; 4.1.2.3. nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sealhulgas toetuse saaja soovil eelnevalt kontrollima hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist kvaliteeti; 4.1.2.4. teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise häiretest; 4.1.2.5. teavitama toetuse saajat vastavalt STS § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust; 4.1.2.6. teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt STS § 40 lõikele 2 ja §-le 42; 4.1.2.7. säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates kuupäevast, mil meetme raames viimane abi anti; 4.1.2.8. täitma muid STSis ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas käskkirjas sätestatud toimingud. 4.2. Elluviija õigused ja kohustused 4.2.1. Elluviija õigused:  7 4.2.1.1.Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja elluviija kohustustega.; 4.2.1.2. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.2.1.2. vajadusel kaasab tegevuse elluviimisel eksperte. 4.2.2. Lisaks STS §-des 24 ja 26 sätestatule, on elluviijal järgmised kohustused: 4.2.2.1. viib toetatavad tegevused ellu vastavalt esitatud detailsele tegevuskavale ja eelarvele ning kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja säästlikult; 4.2.2.2. vastutab seatud eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamise eest ning toetatava tegevuse elluviimiseks iga-aastase tegevuskava vastavuse eest valdkonna arengukava ja struktuurivahendite rakenduskava eesmärkidele; 4.2.2.3. koostab eesmärke arvesse võttes aastate 2020–2023 tegevuskava, mis sisaldab vähemalt detailset ülesannete loetelu, täpset sihtgruppi, tegevuste elluviimise perioodi ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta; esitab 2020.a tegevuskava 1 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist ja järgnevate aastate tegevuskava jooksva aasta 15.jaanuariks; 4.2.2.4. koostab vahearuande iga kalendriaasta kohta ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks järgmise aasta 31. jaanuariks. Aruande esitamise nõuded on toodud käesoleva lisa punktis 4.5; 4.2.2.5. koostab lõpparuande ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks 45 päeva jooksul pärast toetatavate tegevuste elluviimise lõppemist; 4.2.2.6. esitab vahearuande ja lõpparuande pärast rakendusüksuselt saadud kinnitust 10 tööpäeva jooksul rakendusasutusele; 4.2.2.7. esitab rakendusüksusele tähtaegselt maksetaotluste menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni; 4.2.2.8. toetuse kasutamisel järgib struktuuritoetuse kasutamisel kehtivaid teavitamisnõudeid ning toetuse kasutamisel näitab, et tegemist on Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusega, asutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.09.2014 määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord. 4.3. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 4.3.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 4.3.2. Abikõlblikud on järgmised alapeatükis 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh: 4.3.2.1. ehitus- ja ehituse ettevalmistamise kulud, sh lammutamise, detailplaneeringu koostamise, ehitusuuringute, ehitusprojekti koostamise, tehnovõrkude väljaehitamise ja liitumise, tehnosüsteemide ehitamise, siseruumide viimistluse või siseviimistluse, sisustamise ning hoonega seotud kolimise kulud (tegevus 1); 4.3.2.2. aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute (sh väliuuringute) teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise, seadistamise kulud  8 (tegevus 1); 4.3.2.3. puurimistööde läbiviimiseks vajalikud kulud (tegevus 2); 4.3.2.4. tegevuste eesmärkide täitmiseks vajalikud teenuste kulud, mh tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, ürituste korraldamise kulud, näituste korraldamise, teavitamisega seotud jm vajalikud kulud (tegevus 3). 4.3.3 Muud tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud. 4.3.4. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 4.4. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.4.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt STS §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 4.4.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1. 4.4.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja STS § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama maksetaotluse rakendusüksusele kord kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu. 4.4.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 4.4.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi: maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 4.4.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 4.4.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt STS §-le 30. 4.5. Aruannete esitamine 4.5.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, leotakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Vahearuandes peab olema kajastatud alapeatükis 1 sätestatud tulemus- ja väljundnäitajate täitmine; 4.5.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 4.5.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 4.5.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 4.5.5. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu lõpparuande 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 4.5.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 4.6. Toetuse tagasinõudmine 4.6.1. Rakendusüksus teeb STS § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi.  9 4.6.2. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt STS §-dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23. Viivist rakendatakse vastavalt STS §-s 49 sätestatule vaid juhul kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. 4.6.3. Toetuse tagasinõudmise korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsus vähendab käesoleva lisa punktis 1.7 märgitud eelarvet ka siis, kui vastavat käesoleva lisa muudatust ei ole veel tehtud. 4.7. Toetusskeemi muutmine 4.7.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel või elluviija ja rakendusüksuse ettepanekul. 4.7.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 4.7.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks STS § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 4.7.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus ja kõik juba tehtud muudatused kokku ei ületa 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 4.7.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale.  11.05.2020 Majandus- ja taristuministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused maavarade uurimiseks ja kasutamiseks vajaliku teadus- ja arendustöö tugitegevuste läbiviimiseks“ eelnõu seletuskiri I SISSEJUHATUS Käskkirja eelnõuga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevuse „Maavarade uurimiseks ja kasutamiseks vajaliku teadus- ja arendustöö tugitegevuste läbiviimine“ (edaspidi meetme tegevus) eesmärkide elluviimist. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS) § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) maapõueressursside valdkonna juht Ene Jürjens (tel 5184031, [email protected]) ja välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse ekspert Eve Kislov (tel 7153406, [email protected]) ning eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg(tel 625 6360, [email protected]). 1.1. Tegevuse taust Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika (edaspidi TAI) keskmes on nutika spetsialiseerumise raames valitud kasvualade (ressursside efektiivsem kasutamine, tervisetehnoloogiad ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad) eelisarendamine ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori koostöös. Käesoleva meetme eesmärgiks on tõsta Eesti ülikoolide võimekust pakkuda ettevõtetele vajalikku rakenduslikku TA kompetentsi ressursside väärindamise valdkonnas. Meetme tegevused on välja töötatud, kuna prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eesmärkide elluviimiseks planeeritud tegevus „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ jagati pärast esimest kooskõlastusringi kaheks, sest Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) ettepanekul maapõue tegevused suunati MKM haldusalasse. Maapõueressursside uurimise spetsiifikast lähtudes on uurimisobjekt materjal, mis on kättesaadav puursüdamikest. Eesti riigi puursüdamike ladustamine on koondatud Arbavere hoidlatesse, mis kuulub MKM hallatavale asutusele Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT). EGT omab ainupädevust praktilisel geoloogilisel kaardistamisel, puursüdamike saamiseks vajalike puuraukude planeerimisel ning puurimisel ning puursüdamike info tõlgendamisel ja töötlemisel. Eelpoolnimetatud kivimmaterjali kirjeldamiseks, uurimiseks ja proovimiseks on Arbaveres vajalik välja ehitada vastav teadusotstarbeline taristu ehk teadusmaja. 2019. aastal valmis programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (RITA programm) raames uuring „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ (Praxis, Ernst&Young). Uuringu eesmärk oli selgitada 1 välja, millised on ressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) võimekus ja vajadused ning teadus- ja arendusasutuste (edaspidi TA-asutused) võimekus koostööks ettevõtjatega. Uuringuga otsiti ettepanekuid ettevõtjate ja TA-asutuste vahelise koostöö suurendamiseks ressursside väärindamise alases TAs. Soovitusena toodi uuringus muuhulgas välja, et vajadus on suurendada koostööd mitte ainult TA-asutuste ja ettevõtjate vahel, vaid aidata kaasa kolmepoolsele suhtlusele – ettevõtjad, TA-asutused ja riik. Uuringu kohaselt on peamisteks takistusteks koostööle TA-asutuste vähene orienteeritus rakendusuuringutele ning koostöökanalite puudumine, samuti teadlaste järelkasvu puudumine mõnes valdkonnas. Toetuse kaasabil saadakse puurimisega teadusuuringuteks vajalikku uurimismaterjali nii olemasolevate ja kasutusel olevate kui ka potentsiaalsete maavarade kohta, nagu fosforiit ja haruldased muldmetallid. Lisaks puursüdamike uurimisele peaksid teadusuuringud andma juhiseid nende maavarade potentsiaalseteks kasutusvõimalusteks vastavalt keskkonna nõuetele ja globaalsetele trendidele. Eesti maapõueressursside uurimise vajadus tuleneb maailmamajanduse orienteerumisest süsinikumahukuse vähendamisele. Võimalike meetmetena nähakse eelkõige fossiilsetelt kütustelt taastuvenergiale ja elektripõhistele sõidukitele üleminekut ning uute senisest efektiivsemate lahenduste leidmist energia talletamiseks. Seetõttu on kiires kasvutrendis ka vastavate taastuvenergeetika seadmete, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste metallide, iseäranis akumetallide ja elektrolüüserite komponentide nõudlus. Taastuvenergeetika ja akumetallide seisukohalt on kriitilised elemendid Ga, In, Se, Te, haruldased muldmetallid, Co, Li, V, Mo, Cu ja Mn, aga ka plaatinarühma elemendid. Seoses piiratud olemasolevate ressurssidega prognoositakse lähikümnenditel nende elementide nõudluse ja hinna kiiret kasvamist. 1.2. Tegevuse eesmärk Toetus on tihedalt seotud meetme üldiste eesmärkidega, kus oodatavaks tulemuseks on TA suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel. See omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu. Maavarade valdkonnas on riik rakenduslike uuringute ja ettevõtete arendustööde tark eestvedaja ja teadusasutused teevad tihedat koostööd valitsusasutuste ja ettevõtetega. TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks ning paraneb maapõueressursside väärindamise valdkonna ettevõtluse hõive ja lisandväärtuse osakaal majanduses ja ekspordis. Kompleksselt koordineeritud TA maapõueressursside valdkonnas võimaldab luua olemasolevatele ressurssidele sellise lisaväärtuse, mis soodustab hüppeliselt ettevõtluse arengut nende väärindamise alal ja tõstab ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arvu ressursside väärindamise valdkondades. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi 2018-2021 (edaspidi TAI strateegia) eesmärkide täitmiseks, aga laiemalt Eesti teaduse, majanduse ning kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu huvides on oluline kasvatada Eestis maapõueressursside valdkonnas teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, tähtsustades teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ning ressursside maksimaalset väärindamist. Toetusskeem on tihedalt seotud valdkonna põhilise strateegia „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkidega, mille kohaselt olemasoleva ja lisanduva geoloogilise materjali (sh puursüdamike) otstarbekaks kasutamiseks tagab riik geoloogiliste materjalide pikaajalise ning nõuetekohase säilitamise, vaba kättesaadavuse uurimistöödeks ja võimaluse hoiustada lisanduvat geoloogilist kivimimaterjali. 2 Eesmärk on tihedalt seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud „Eesti 2020“ peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. 1.3. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega Tegevusel on seoseid mitmete perioodil 2014-2020 struktuurivahenditest rahastatavate tegevustega. Toetusmeede on seotud struktuurivahenditest rahastatud tegevusega „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (RITA), mille raames viiakse läbi mitmeid uuringuid. RITA tegevus 6 raames valmis 2019. aastal uuring „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ (Praxis, Ernst&Young). Antud uuringust saadud teave oli üheks sisendiks käesoleva toetusmeetme disainimiseks. Toetusmeede on seotud ka mitmete teiste RITA raames tehtavate uuringutega. RITA tegevuse 1 (Strateegilise TA tegevuse toetamine) raames viiakse läbi uuringut „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“, millega loodetakse saada uut teavet suurema lisandväärtusega potentsiaalsete maapõueressursside kasutuselevõtu kohta, leida maavaradele tõhusamaid ja keskkonnasõbralikumaid alternatiivseid kasutusvõimalusi ning leida teisesele toormele kasutusvõimalusi. Nimetatud uuring koosneb mitmest erinevast uuringust ning ressursside väärindamise toetusmeetmega seostuvad graptoliitargiliidi (uuritakse konkreetset metallide eraldamise tehnoloogiat) ning Kirde-Eesti magnetanomaalia (sulfiididega seotud metallide levik piirkonnas) uuringud. Maapõueuuringute valdkonna teadus – ja arendustöö tugitegevuste toetusmeetme raames kavandatakse ja viiakse läbi täiendavaid maavaradega seotud uuringuid, tegemist ei ole dubleeriva tegevusega, kuna rõhk on maapõueressursside rakendusuuringute teostamise eelduseks olevatel tugitegevustel, mida teiste tegevuste raames ei olnud seni võimalik teostada. Tegevused on seotud HTM paralleelselt väljatöötatavate toetuse andmise tingimustega tegevusele „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“. Nimetatud toetusskeem on suunatud fookusvaldkondade sh maapõueressurssidega seotud teadus- arendustegevustele ja võimekuse arendamisele. Eestis on hetkel teadaoleva maapõueressursside info põhjal kõige perspektiivsemad haruldasi muldmetalle (REE, rare-earth elements), mangaani, vanaadiumit, molübdeeni ja fosforit, aga ka vaske ja niklit ning nende mineralisatsiooniga kaasnevaid hajutatud elemente (nt indium, germaanium) sisaldavad kivimid. Kuna Euroopa Liidu kriitiliste toormete (va fosforiit) osas puuduvad Eestis varasemad suunatud uuringud, siis ei ole välistatud, et olemasolevate ja uute planeeritavate geoloogiliste puursüdamike detailsete geokeemiliste uuringutega võib potentsiaalsete kriitiliste tehnoloogiliste metallide nimekiri oluliselt laieneda. Tuginedes olemasolevale geoloogilisele informatsioonile ning RITA maapõueuuringute tulemustele on Eesti maapõues kriitiliste kõrgtehnoloogilistes toodetes kasutatavate metallide esinemise potentsiaal kõrgeim oobulus- liivakivis (fosfor ja haruldased muldmetallid) ning graptoliitargiliidis (vanaadium). Selle kõrval on kolmandaks potentsiaalseks kriitiliste elementide kandjaks eelkambriumi vanusega aluskorrakivimid ja nendega seotud mineralisatsioonivööndid (Cu, In, Ge, plaatinarühma elemendid). Maapõueressursside väärindamise tegevuse fookuses ongi nende kolme kõrgeima potentsiaaliga maapõuevara väärindamisega seotud teadus- ja -arendustegevuse kompetentsi ja teadmuse arendamine. 3 Käesolev, MKM paralleelselt kulgev toetusskeem viib ellu struktuuritoetustest rahastatava tegevuse, mille raames ehitatakse välja geoloogilise materjali uurimiskompleksi teadusmaja ning teostatakse HTMi toetusskeemiga seotud täiendavad puurimised. Teadusmaja on puursüdamike uurimise seisukohalt valdkonnale ülioluline ja möödapääsmatu investeering, samuti on oluline uute puursüdamike puurimine ja nende kaudu uue informatsiooni saamine Eesti maapõue kohta. Teadlaste uurimisprojektides kasutatakse uut puuritavat materjali, seega on käesoleva elluviidava projekti raames tehtavad puurimised eelduseks HTMi „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetusmeetme tegevuse 1 elluviimiseks. II EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb 4 peatükist, millega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja toetuse andmise menetlusnormid, toetuse saaja kohustused ning elluviija ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu sisaldab järgmisi peatükke: 1) Üldsätted 2) Tegevuste kirjeldus, tulemused ja ajakava 3) Väljundnäitajad 4) Toetusskeemi rakendamine Eelnõu I peatükk Punktis 1.1 tuuakse välja seos Ühekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmiste mahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist“” saavutamiseks. Meede on suunatud teadus-, arendus- ja innovatsiooni (TA&I) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamise ja nutika spetsialiseerumise kasvualadel1 arendamiseks. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist. „Eesti 2020“ peamised eesmärgid on seotud tootlikkuse kasvu ja tööhõive tasemega. Käivitatav tegevus on seotud mõlema eesmärgiga, kuna ressursside senisest tõhusam väärindamine aitab kaasa nii tootlikkuse kasvule kui ka paremale tööhõivele. Tegemist on perspektiivse majandusharuga, mis loob töökohti ning teaduspõhine lähenemine võimaldab ka senisest suuremat tootlikkust. Planeeritavad tegevused on suunatud täies mahus maapõueressursside efektiivsema kasutamise ja parema väärindamise toetamiseks. Eelnõu punkt 1.2 käsitletakse toetuse andmise eesmärke ja nende seost TAI strateegia eesmärkide täitmiseks, aga laiemalt vaadates ka Eesti teaduse, majanduse ning kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu huvides on oluline kasvatada Eestis tipptasemel maapõueressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, tähtsustades erinevates elualades teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Toetus on tihedalt seotud meetme üldiste eesmärkidega, kus oodatavaks tulemuseks on TA suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses 1 Kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. 4 kui ka selle tulemuste rakendamisel. See omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu. Maavarade valdkonnas on riik rakenduslike uuringute ja ettevõtete arendustööde tark eestvedaja ja teadusasutused teevad tihedat koostööd valitsusasutuste ja ettevõtetega. TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks ning paraneb maapõueressursside väärindamise valdkonna ettevõtluse hõive ja lisandväärtuse osakaal majanduses ja ekspordis. Kompleksselt koordineeritud TA maapõueressursside valdkonnas võimaldab luua olemasolevatele ressurssidele sellise lisaväärtuse, mis soodustab hüppeliselt ettevõtluse arengut nende väärindamise alal ja tõstab ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arvu ressursside väärindamise valdkondades. Eelnõu punktis 1.3 on loetletud tegevuste tulemused. Tulemusteks on valminud teadusmaja Arbavere puursüdamikehoidla taristu juures, teadlastele vajalik materjal geoloogilisteks teadustöödeks puursüdamike näol ja piisab info tööde läbiviimisest. Rajatavas kompleksis luuakse tingimused, mis võimaldavad teadlastel ja spetsialistidel sadade meetrite pikkuste puursüdamike kohapealset kirjeldamist, läbilõigete ekspressanalüüsi-profileerimist kohapealse geokeemilise-spektraalse-geofüüsikalise seadmestikuga ja nõuetekohast proovimist, mis on aluseks edasisele teadusuuringutele spetsialiseeritud laborites. Taristul on oluline roll maavarade uuringute teadlaste, põhi- ja kraadiõppe baasina. Eelnõu punktis 1.4 on ära toodud toetusskeemi seos teiste arengukavadega. Kuna maapõue valdkonna teadlaste uurimisobjektiks on kivimid, siis uurimisobjektile ligipääsuks ning materjali saamiseks on teadlastele hädavajalik tihe koostöö Eesti Geoloogiateenistusega kui materjali valdaja ning riikliku kompetentsi omajaga. Tuginedes valdkonna arengukavadele ning ülikoolide vajadustele, on maapõueuuringute valdkonna teadus- ja arendustöö läbiviimiseks vajalik Eesti keskse puursüdamike säilimiskoha, Arbavere puursüdamikuhoidla, funktsionaalsuse suurendamine, uurimiseks ja proovimiseks vajalike puurimistööde läbiviimine ning tugitegevuste toetamine. Toetusskeem on tihedalt seotud valdkonna põhilise strateegia „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkidega, mille kohaselt olemasoleva ja lisanduva geoloogilise materjali (sh puursüdamike) otstarbekaks kasutamiseks tagab riik geoloogiliste materjalide pikaajalise ning nõuetekohase säilitamise, vaba kättesaadavuse uurimistöödeks ja võimaluse hoiustada lisanduvat geoloogilist kivimimaterjali. Samuti on toetusskeem seotud TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmisega ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mida võimaldab ennekõike ressursside väärindamine ja uued lahendused erinevates sektorites (sh maavarad/mäetööstus). Maapõueressursside väärindamine on valdkond, kus teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamine võib anda suurt majanduslikku mõju. Maavarade tootmises on oluline roll kohalikul toorainel. Seega kui imporditava ressursi kasutamise valdkondades on teadus– ja arendustegevusel raskuskese eelkõige tehnoloogiaarendustel, siis kohaliku tooraine väärindamine sisaldab ka ressursi uurimist ning otstarbekat kasutamist. Toetusskeem on seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. Lisaks on kavandatavad tegevused seotud „Eesti regionaalarengu strateegias 2014- 5 2020“ toodud põhimõttega siduda nutikas spetsialiseerumine piirkondliku arengu ja omanäolisuse säilimisega. Tuginedes valdkonna arengukavadele ning ülikoolide vajadustele, on maapõueuuringute valdkonna teadus- ja arendustöö läbiviimiseks vajalik Eesti keskse puursüdamike säilimiskoha, Arbavere puursüdamikuhoidla, funktsionaalsuse suurendamine ehk teadusmaja ehitamine, uurimiseks ja proovimiseks vajalike puurimistööde läbiviimine ning tugitegevuste toetamine. Eelnõu punktis 1.5 on välja toodud tegevuse elluviija, rakendusasutus ja rakendusüksus. Tegevuse elluviijaks on Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT). EGT on riigi esindaja üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, geoloogilise teabe säilitamisel ja kättesaadavuse tagamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel. Elluviija valiti tema kompetentsi tõttu maapõueressursside valdkonna teemade elluviimisel. EGT omab Eesti riigis ainupädevust praktilise geoloogilise kaardistamise läbiviimisel ja geoloogilise informatsiooni koondamisel alates 1957. aastast. Rakendusasutuseks on MKM ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Tegevusi juhib ekspertkomisjon, kes nõustab tegevuse kavandamist ja seiret. Ekspertkomisjoni kuuluvad MKMi, EGT, ettevõtjate või ettevõtjate esindusorganisatsioonide ning ülikoolide esindajad. Ekspertkomisjoni moodustamiseks palutakse eelpoolnimetatud asutustel ja organisatsioonidel esitada kandidaat ekspertkomisjoni liikme osas. Ekspertkomisjon vaatab läbi tegevuse aruanded ning teeb ettepanekud tegevuste läbiviimiseks. Kuna tegevused peavad kulgema paralleelselt Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koordineeritava ressursside väärindamise maapõueressursside fookusprogrammiga, siis on ekspertkomisjoni olemasolu ja aruannete läbivaatamine vajalik tegevuste koordineerimiseks, ajatamiseks ja võimaliku dubleerimise vältimiseks. Eelnõu punkt 1.6 sätestab tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Abikõlblikkuse algus on 10.05.2020, kuna puurimise hanked on kavas välja kuulutada mai alguses. Eelnõu punktis 1.7 sätestatakse tegevuste eelarve. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve on 1,18 miljonit eurot, millest EL toetuse osakaal on 85% ehk 1,0 miljonit eurot. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 15% ehk 0,18 miljonit eurot. Toetuse määr tegevustes on 100% ning seda kõikide kavandatud tegevuste osas. Tabel 1. Tegevuste eelarve aastate lõikes (summad eurodes) Tegevus 1. Teadusmaja 2020 2021 2022 2023 kokku projekteerimine 52 000 lammutamine 11 040 ehitus 642 000 132 960 sisustus, seadmed 114 000 18 000 Kokku 970 000 Tegevus 2. Puurimine teenusena läbi RH 110 000 78 190 kokku 188 190 6 Tegevus 3. Teavitamis-ja juhtimistegevused teavitamine, jne 5 000 4 500 4 500 6 000 kokku 20 000 Tegevuste elluviimine on ülikoolide, MKM ja EGT vahel eelnevalt läbi räägitud ning see on kujunenud vastavalt eeldatavalt tehtavatele tegevustele. Eelarve koostamisel on lähtutud sellest, millised tegevused on ressursimahukamad ja milliste tegevuste järele on vajadus esmane. Eelnõu punkt 1.8 käsitleb riigiabi küsimusi. Käskkirja alusel antud toetus ei ole riigiabi Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (2014/C 198/01, edaspidi TAI raamistik) kohaselt. Teatise järgi ei ole teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule antav abi riigiabi, kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust). Raamistiku punktis 20 on selgitatud, millal ei pea teadusasutuse või –taristu segakasutuse korral lugema asutuse või taristu rahastamist riigiabiks (nn 20% reegel). Elluviija on MKM hallatav riigiasutus, kelle põhitegevus pole ettevõtlus, vaid oma ülesannete täitmisel esindab riiki ja tema tegevusvaldkond on geoloogiline kaardistamine, geoloogilised uuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, riigiasutuste nõustamine ning avalikkuse maapõuealane teavitamine. Kõrvaltegevusena saab EGT tegevuste juures käsitleda erinevate lepingute alusel tehtud töid nt: laboriteenused, seired, merepõhja geoloogiliste uuringute tööd; mererannikuseired; puurkaevude ülevaatamine, koordinaatide määramine ja veeproovide võtmine; põhjaveeseired; soostiku ökosüsteemi seired; joogiveevõrkude seired; põhjaveeuuringud. Kõik need kõrvaltegevused moodustasid 2019. aastal 13,2% eelarve mahust ja nende osakaal on langustrendis, kuna EGT ei hakka alates 2020ndast aastast laboriteenuseid veeproovide teostamise osas tegema. Elluviija vastab teadusasutuse määratlemise nõuetele TAI raamistiku punkti 15(ee) mõistes ning rajatav Arbavere uurimiskeskuse teadusmaja vastab täielikult TAI raamistiku punktis 15(ff) toodud teadustaristu mõistele. Tegevus 1 puhul, milleks on EGT Arbavere kompleksi geoloogilise uurimismaterjali hoiustamise ja esmase analüüsi ning proovimise taristu teadusmaja rajamine, on EGT tegevuste iseloom mittemajanduslik. Rajatavas kompleksis võimaldatakse sadade meetrite pikkuste puursüdamike kohapealset kirjeldamist, läbilõigete ekspressanalüüsi-profileerimist kohapealse geokeemilise-spektraalse-geofüüsikalise seadmestikuga ja nõuetekohast proovimist, mis on aluseks edasisele teadusuuringutele spetsialiseeritud laborites. Samuti saab olema EGT teadusmajal ning uurimiskeskusel tervikuna oluline roll maavarade uuringute teadlaste, põhi- ja kraadiõppe baasina. Arbavere kompleks kuulub EGTle, kes tagab edaspidi kompleksi käigushoidmise ja ülalpidamise. Maapõueseaduse § 25 lõikes 5 on sätestatud geoloogilise teabe säilitamise korraldamise ja kättesaadavuse tagamise eest vastutava riigiasutuse roll, EGT on see vastutav riigiasutus. Tegevus 2 puhul mille raames viiakse läbi puurimistööd, mis on aluseks läbiviidavatele teadusuuringutele, on samuti EGT roll mittemajanduslik. 7 TAI raamistiku punktis 19 on selgitatud, milliseid tegevusi loetakse mittemajandustegevuseks ning sellest tulenevalt nii tegevus 1 ja tegevus 2 vastavad punktis 19 toodule. Riigiabi andmisega pole tegemist, sest majandustegevus on EGT kõrvaltegevuseks, moodustab alla 20% ning rahastust ei kasutata majandustegevuse ristsubsideerimiseks. Seda tehakse kindlaks raamatupidamisarvestuse selge eristamisega. Eelnõu II peatükk Punktid 2.1 kuni 2.3 kirjeldavad planeeritavaid tegevusi. Tegevus 1 kätkeb investeerimist taristusse. Plaan on rajada Arbavere uurimiskeskuse teadusmaja selleks, et tagada teadlastele maapõuest saadud materjali uurimise, analüüsimise ja kohapeal töötamise kaasaegsed tingimused. EGT Arbavere maapõue uuringukeskuse teadusmaja (uurimismaterjali uurimise ja analüüsimise hoone) on olemasoleva puursüdamike hoidlate kompleksi keskne hoone, mis tagab geoloogidele ja teadlastele kaasaegsed tingimused: 1) riigi omandis olevate puursüdamike teadusliku uurimise korraldamiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel eesmärkidel; 2) hoiustatava kivimimaterjali kasutamiseks üliõpilaste ja spetsialistide koolitamisel; 3) teavitustöö tegemiseks (koolitused, õpikojad, seminarid) maapõue valdkonna probleemide tutvustamisel erinevatele sihtrühmadele. Eesti maapõue uurimise ja väärindamise olulisimaks infoallikaks on enam kui viiekümne aasta jooksul geoloogiliste uurimistöödega kogutud ja talletatud puursüdamikud. Geoloogiline puurimine ja sellega loodud puursüdamike arhiivid on ainus viis Eesti maapõue süvaehituse kivimilise materjali vahetuks uurimiseks ja tundmaõppimiseks. EGT Arbavere taristukompleksi koondatakse lähiaastatel kõik riigi omandis olevad puursüdamikud – kokku 25 660 kasti ehk 120 000 jooksvat meetrit (2017. aasta andmed). Seetõttu lisandub Arbaveres hetkel hoiustatavatele puursüdamikele (6 260 kasti) veel 19 400 puursüdamikukasti Keila ja Tuula hoidlatest. Riigieelarvest finantseeritakse 8 puursüdamikuhoidla ladustamiskoha/kaarhalli ehitust2. Tulenevalt tööülesannetest on säilitatava kivimimaterjali uurimisega seotud nii ülikoolide teadlased ja üliõpilased kui ka EGT kõigi osakondade töötajad. EGT Arbavere maapõue uuringukeskuses hakatakse maapõueressursside uurimise eesmärgil töötlema nii olemasolevaid kui ka uusi puursüdamikke, mis saadakse geoloogilise kaardistamise, maavarade otsingute ja uuringute ning keskkonnageoloogiliste tööde käigus aastatel 2019–2022. Nende puurtööde käigus saadavatest puursüdamikest kogutakse järgneva 4 aasta jooksul arvestuslikult 3000 sette- ja kivimiproovi aastas potentsiaalsete tulevikumaavarade geokeemilisteks, mineraloogilisteks ja geotehnilisteks analüüsideks. Kahjuks ei ole nende seni ja tulevikus ladustatava kivimmaterjali hoidlate kasutamiseks võimalik momendil teadlastel ja spetsialistidel kohapeal materjali uurida, kuna kastide transport ei ole nende suure arvu ja kaalu tõttu mõistlik. Seepärast on vajalik uurijatele võimaldada tingimused töö tegemiseks ja uurimiseks kohapeal. Olemasolev vana hoone on tänaseks amortiseerunud (ümber ehitatud 1970-ndatel aastatel vanast taluhoonest) ning seal puuduvad 2 https://www.documentcloud.org/documents/6428063-2020-aasta-riigieelarve-seaduse- seletuskiri.html#document/p3 8 elementaarsed töö- ja olmetingimused. Olemasolevat hoonet ei ole mõttekas renoveerida, vaid lammutada ja ehitada uus. Uus Arbavere teadusmaja, mis võimaldab geoloogilise uurimismaterjali esmast analüüsi ning proovimist, ehitatakse ja sisustatakse aastatel 2020–2022. Kompleksi omanik on EGT, kes tagab pärast kompleksi valmimist täielikult selle ülalpidamise. Tegevuseks 2 on puurimistööde läbiviimine, mis kindlustab maapõueteadlastele vajaliku uurimisobjekti olemasolu. Puurimistööde läbiviimise põhiline eesmärk on toetada kriitilisi elemente sisaldavate maapõueressursside otsinguid, uuringuid ja kasutuselevõttu toetavaid teadusuuringuid. Teostatakse uusi puurimistöid maapõueressursside fookusvaldkondadega seotud eriti huvipakkuvate maavarastruktuuride avamiseks, mille tulemusena saavad teadlased nii olemasolevat informatsiooni täiendada ja analüüsida kui ka uusi tulemusi kriitiliste elementide esinemisest, levikust ja kasutatavusest. Eestis on hetkel teadaoleva maapõueressursside info põhjal kõige perspektiivsemad haruldasi muldmetalle (REE, rare-earth elements), mangaani, vanaadiumit, molübdeeni ja fosforit, aga ka vaske ja niklit ning nende mineralisatsiooniga kaasnevaid hajutatud elemente (nt indium, germaanium) sisaldavad kivimid. Kuna Euroopa Liidu kriitiliste toormete (va fosforiit) osas puuduvad Eestis varasemad suunatud uuringud, siis ei ole välistatud, et olemasolevate ja uute planeeritavate geoloogiliste puursüdamike detailsete geokeemiliste uuringutega võib potentsiaalsete kriitiliste tehnoloogiliste metallide nimekiri oluliselt laieneda. Puurimiste käigus saadakse uut materjali Eesti maapõues leiduvate perspektiivikate maavarade teadusuuringuteks, mis on aluseks rakenduslike läbimurdeliste uuringute teostamisele Eesti ülikoolides. Orienteeruvalt on plaanis saada puursüdamikku huvipakkuvatest struktuuridest ligikaudu 900 jooksva m ulatuses. Tegevuseks 3 on esimese kahe tegevusega seotud teavitus- ja juhtimistegevused, mille raames toetatakse fookusteemaga seotud plaanide ja teadustulemuste kommunikeerimist avalikkusele. Sama tegevuse alt toimub ka valdkonnaga seotud ekspertkomisjoni töö. Teavitustegevustena planeeritakse infomaterjalide koostamist (brožüürid, klipid, turvustavad reklaamid) kohalikele elanikele sihtkohtades, kus planeeritakse uuringuid; arutelukoosolekute korraldamist omavalitsustes ja kohapealsetes ettevõtetes ning koolides plaanide tutvustamiseks, Arbavere kompleksi ja puurimise tutvustusürituste korraldamist laiale ringile, fookusteemade maavarade tutvustamist sotsiaalmeediakampaaniana, võimalike auhindade ja meenete hankimist ning meediaekspertide ja konsultantide nõuandeteenuste kasutamist. Eelnõu III peatükk Selles peatükis on sätestatud tegevusega seotud väljund- ja tulemusnäitajad. Meetmete nimekirja põhiselt panustab toetusskeem meetme väljundnäitajasse: ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades; rakenduskava vastavaks tulemusnäitajaks on erasektori rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal. Spetsiifiliste väljundnäitajatena loetakse tegevus 1 puhul rajatud hoone ruutmeetrite arvu ja puurimise meetrite arvu. Teadusmaja kogupind ca 380m, sisaldab esialgsete kavade kohaselt järgmisi ruume: 9 Saal-õppeklass – ca 70 ruutmeetrit. Saal teatristiilis 50–60 inimest, koosolekuruumina kuni 30 inimest ja õppeklassina – 18 inimest; Labor – ca 30 ruutmeetrit. Mahutavus kuni 18 inimest; Kontoriruumid – ca kuni 100 ruutmeetrit. Kuni 18 inimest; Köök – ca 20 ruutmeetrit; Pesemisruumid – ca 35 ruutmeetrit; Abiruumid (tehnoruum, ladu inventari hoiustamiseks, riietehoid ja raamatukogu jms) – ca kuni 130 ruutmeetrit. Spetsiifilise väljundnäitajana väljatoodud uurimiskeskuse teadusmajas töötanud teadlaste ja üliõpilaste arvu määratlemiseks loob EGT külastajate andmebaasi, kus võetakse eraldi arvesse nii kohapeal mitmepäevaselt sinna lähetatud teadlased ja üliõpilased kui ka ühepäevastel seminaridel ja õppepäevadel osalevad partnerid. Tulemusnäitaja „Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades“ on selgelt seotud meetme väljundnäitajaga, panustades sellesse otseselt – see on EGT kui avaliku sektori asutuse ja TA asutuste või ettevõtete koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades. HTM on kinnitanud toetuse andmise tingimused tegevusele „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“, kus on vastav näitaja kasutusel sihttasemega 12 lepingut. MKM toetuse andmise tingimuste raames tehtavad puurimised on eelduseks HTMi „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetusmeetme 1. tegevuse elluviimiseks. Kuna HTM toetusskeem on keskendunud kolmele valdkonnale, siis MKM eeldatavasti panustab sellest eeldatavasti vähemalt 5le, mis on kehtestatud projekti tulemusnäitaja „Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades“ sihttasemeks. Võimalik, et lisanduvad rahvusvahelised lepingud, aga esialgu nendega arvestada ei saa. Senine kogemus näitab, et koostööst ollakse väga huvitatud ja kui see saab toimuma fokuseeritult, siis on huvi suurem. Ainult suunates ning riiklikul tasemel toetades kompleksseid baasuuringuid ülikoolide ja riiklikku geoloogilist kompetentsi omava asutuse toel maavarade valdkonnas, on võimalik kaasata ettevõtteid edasisteks rakenduslikeks uurimisprojektideks, sest valdkonna rakendamise eripäraks on väga suur lisaväärtuse võimalus. Eelnõu IV peatükk Punktides 4.1 ja 4.2 on kirjeldatud rakendusüksuse ja elluviija õigused ja kohustused seoses maksetaotluste menetlemisega, lepingute sõlmimisega ning muude struktuuritoetuste seaduses sätestatud kohustuste täitmisega. STS § 24-25 on sätestatud elluviija kohustused seoses tegevuse elluviimisega ettenähtud tingimustel ja tulemuste saavutamisel, kvalifitseeritud isikute kaasamisega, esitatava teabe õigsusega, korrektse aruandluse ning kulude eristamisega raamatupidamises, riigihangete seaduse järgmise jm nimetatud sätetes toodud kohustustega. Muuhulgas on sätestatud, et korrigeeritud prognoos tuleb esitada juhul kui maksetaotluse summa erineb prognoositust suurel määral ehk enam kui 25% võrra. Eelnõu punktis 4.3 on toodud tegevuste abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. 10 Abikõlblikud on tegevuse 1 raames ehituskulud, samuti sellega kaasnevad kulud, nagu näiteks detailplaneeringu koostamise, ehitusuuringute, ehitusprojekti koostamise, tehnovõrkude väljaehitamise, tehnosüsteemide ehitamise, siseviimistlemise, sisustamisega seotud kulud. Abikõlblikud on ka tegevuse 1 raames rajatavasse teadusmajja ostetavate aparaatide, seadmete ja instrumentide ning labori sisseseadega seotud kulud. Abikõlblikud on ka tegevuse 2 raames tehtavad puurimistööd. Abikõlblikud on tegevuste eesmärkide täitmiseks vajalike teenuste ja teavitamisega seotud kulud. Vajalikud tellitavad teenused selguvad tegevuste elluviimise käigus, kuid teenuste hulgas võib välja tuua infopäevade korraldamise, trüki- ja tõlkekulud ning nõuetekohase teavitamisega seotud kulud. Abikõlblikud on kõik toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 4 mitteabikõlblike kuludena. Transpordikulud on abikõlblikud, kui nende läbiviimine on seotud teiste tegevuste teostamiseks või seotud teenuste ostmisega. Punktis 4.4 kirjeldatakse toetusskeemi raames toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusi sagedusega kord kvartalis. Maksetaotluse menetlemise maksimaalne aeg rakendusüksuse poolt on 90 kalendripäeva. Punktis 4.5 on kirjeldatud tegevuse elluviimise aruandlusega seonduv. Rakendusüksusele esitatakse aruanne kord aastas jaanuaris. Punktis 4.6 on kirjeldatud toetuse tagasinõudmise korda. Punktis 4.7 on kirjeldatud võimalusi tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmiseks. Muudatusi on võimalik teha nii rakendusasutuse, rakendusüksuse kui ka elluviija algatusel. Üldjuhul kooskõlastab rakendusasutus muudatuse korraldusasutusega, kuid kui muudetakse toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks valdkondlikule komisjonile, kelleks antud tegevuse puhul on nutika spetsialiseerumise juhtkomitee. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muudetakse juhul, kui tegevuste eelarvet muudetakse tegevuste lõikes rohkem kui 15%. Väiksemas mahus eelarve ümbertõstmised kooskõlastab elluviija rakendusüksusega, kes esitab muudetud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. III VÄLJUMISSTRATEEGIA Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi väljumisskeemi meetme tegevuse tasemel. Tegevused loovad täiendavaid võimalusi ressursside valdkondade jätkusuutlikuks arenguks, panustades uurimisgruppide võimekuse kasvu, sidudes õppe ning teadustöö paremini ettevõtluse vajadustega ning tagades sellega piisava järelkasvu olemasolu nii ettevõtetes kui ka TA- asutustes. Tegevuse jätkusuutlikkus on edaspidi tagatud maapõuealaste uurimistegevuste ning teadus- ja arendussüsteemi piisava rahastamisega. Arbavere teadusmaja püsikulud rahastatakse EGT tegevuskulude arvelt ning tegevuse tulemusena saadud ja uuritud puursüdamikud säilitatakse sealsamas uurimiskeskuses. Arbavere investeeringute edaspidise püsikulude katmine toimub MKM-i eelarvest: riigiasutusena tegutseva EGT ülesandeks on esindada riiki üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, geoloogilise teabe 11 säilitamisel ja kättesaadavuse tagamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel. Maapõueseaduse § 25 lõikes 5 on sätestatud geoloogilise teabe säilitamise korraldamise ja kättesaadavuse tagamise eest vastutava riigiasutuse roll. Geoloogilise teabe ja kivimmaterjali, puursüdamike, proovide ja muu geoloogilise teabe säilitamise kohustus on fikseeritud EGT põhimääruses, mille § 8 ja 9 sätestavad EGT tegevusvaldkonna ning teenistuse ülesanded. IV EELNÕU VASTAVUS EUROOPA ÕIGUSELE Eelnõu aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006. V TEGEVUSE MÕJUD Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Võrdsed võimalused Tegevuse elluviimisel ei seata piiranguid lähtuvalt osalevate isikute soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest või vanusest. Elluviidavate tegevuste puhul lähtutakse eelkõige kvaliteedist, mis aitaks kõige paremini jõuda tegevuste eesmärkide täitmiseni, võttes võimalusel arvesse erinevate sotsiaalsete rühmade esindatust tegevuste elluviimisel ja järelkasvu tagamisel. Tegevuste elluviimise tuleb elluviijal järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid. Regionaalareng EGT paikneb Rakveres. Teadus- ja arendusvõimekuse kasv maapõueressursside uurimisel avaldab positiivset mõju kõikidele piirkondadele, kuna nii uuritav tooraine kui ka uuringute tulemusi kasutavad ettevõtted paiknevad üle kogu Eesti. Maavarad asuvad siiski enamjaolt Lääne- ja Ida-Virumaal. Samuti avaldavad tegevused potentsiaalset mõju piirkondade arengule ja töökohtade tekkimisele erinevates piirkondades. 12 Infoühiskonna areng Tegevused aitavad kaasa infoühiskonna arengule, sest teatavasti on puursüdamike näol tegemist geoloogilise infoga, mille strateegilistes prioriteetsetes valdkondades kasutatavaks muutmine kaasaegsete andmebaaside ja lahenduste teel aitavad kaasa majandusarengu läbimurdelistele saavutustele. Maavarade kaevandamise planeerimine on lähiminevikus leidnud laialdast ühiskondlikku vastukaja ning ka vastuseisu. Üheks vastuseisu põhjuseks on olnud ebapiisav hästi kättesaadav info kavandatavatest tegevustest ja nende mõjudest, ning seda olukorda püütakse käesoleva meetme elluviimise raames vältida. Keskkond ja kliima Tegevusel on otsene mõju keskkonna valdkonnale, kuna selle üheks eesmärgiks on kohaliku tooraine maksimaalne ja võimalikult väheste jääkidega kasutamine. Maapõueuuringute puursüdamikke uuritakse tervikuna, st tehakse kindlaks, milliseid elemente on maapõuest võimalik saadud proovide põhjal väärindada. Lähtutakse printsiibist, et kasutusele võetakse võimalikult palju elemente kaevandamisel saadud materjalist. Samuti uuritakse maavarade puhul lisaks maavarade olemasolule aspekte, mis puudutavad maavarade kaevandamise võimalikke keskkonnamõjusid. Tegevustel on positiivne mõju keskkonnahoiule, kuna need aitavad parandada ressursside säästlikku kasutust, ja suurendada keskkonnateadlikkust. Riigivalitsemine Suurem ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste, samuti valitsemistasandite vaheline integreeritus ja koordineeritus nii poliitikakujundamises kui selle elluviimisel aitab valitsusel toime tulla mitut valdkonda läbivate probleemidega. Käesoleva projekti juures teevad tihedat koostööd MKM, HTM ja ülikoolid eesmärgiga saada lahendusi, mis tooksid tulemust majandusarenguks. Koostöö ühiste eesmärkide saavutamiseks tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ning tõhusalt toimiva haldusaparaadi. Tõhus ning ühtselt toimiv ning akadeemilist sektorit kaasav riik suudab ellu viia teadmistepõhiseid otsuseid ning kohaneda muudatuste ja uuendustega. VI TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub üldises korras. EGT kuulutab välja hanked puurimistegevuseks ning hoone projekteerimiseks ning ehitamiseks kohe pärast käskkirja jõustumist. VII EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning Rahandusministeeriumiga. Arvestatud on Riigi Tugiteenuste Keskuse märkusi. 13  Seletuskirja lisa 2 Toetustingimuste „Toetuse andmise tingimused maapõueuuringute valdkonna teadus- ja arendustöö tugitegevuste läbiviimiseks“ eelnõu ja selle seletuskirja kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Rahandusministeerium Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) punktis 1.1.2 on märgitud Arvestatud. prioriteetse suuna eesmärgiks „Teadus-, arendus- ja innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“. Juhime tähelepanu, et neljanda prioriteetse suuna Euroopa Liidu vahendite kasutamise vastav eesmärk on „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmiste mahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist“. Palume eelnõus teha vastav parandus. Rahandusministeerium Palume eelnõu punktis 1.2 „toetuse andmise Arvestatud eesmärk“ kirjeldatud eesmärk siduda prioriteetse suuna, meetme tegevuse eesmärkide ja väljundnäitajaga. Ühtlasi soovitame toodud eesmärgid jagada peamise ja alaeesmärkide vahel. Rahandusministeerium Palume eelnõu punkti 1.4 juures tuua välja, milline on seos Arvestatud. kõikide erinevate arengukavadega ja eesmärkidega, millesse antud toetuse andmise tingimused panustavad. Näiteks on seletuskirja vastavas punktis välja toodud, et see panustab ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiatesse. Samuti palume välja tuua, kas antud toetuse andmise tingimustel on seos ettevõtluse kasvustrateegiaga või muu sellisega. Rahandusministeerium Eelnõu punktis 1.6 „tegevuste abikõlblikkuse periood“ on Arvestatud, tekst ühtlustatud; abikõlblikkuse aeg abikõlblikkuse periood alguseks märgitud 01.01.2020. Eelnõu algab 10.05.2020. punktis 2 „tegevuste kirjeldused, tulemused ja ajakava“ on tegevuste kirjelduste juures toodud, et esimesed tegevused algavad 2020. aasta teises kvartalis. Samas on seletuskirja osas  V „tegevuste jõustumine“ toodud, et käskkiri jõustub üldises korras ning Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) kuulutab välja hanked puurimistegevuseks ning hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks kohe pärast käskkirja jõustumist. Võttes arvesse erinevust abikõlblikkuse perioodis ja tegevuste läbiviimise ajas, ei pea Rahandusministeerium põhjendatuks varasemat abikõlblikkuse perioodi kui tegelike tegevuste elluviimise aega. Soovitame abikõlblikkuse perioodi ja tegevuste elluviimise perioode, nii eelnõus kui ka seletuskirjas ühtlustada ning mitte märkida abikõlblikkuse perioodiks varasem aeg, kui on seda käskkirja jõustumise aeg või tegevuste elluviimise tegelik aeg. Juhul kui peetakse vajalikuks varasemat abikõlblikkuse aega, siis palume seda ka seletuskirjas selgitada, kuidas varasem aeg aitab kaasa meetme tegevuse eesmärkide täitmisele. Rahandusministeerium Eelnõu punktis 1.5.4 on kirjeldatud ekspertkomisjoni koosseisu Arvestatud. Selgitus lisatud. ning tegevusena elluviija nõustamine. Jääb selgusetuks, mis on ekspertkomisjoni konkreetsed ülesanded ning milliste tegevuste raames ta elluviijat nõustab. Palume täpsemini kirjeldada ekspertkomisjoni rolli erinevate tegevuste juures nii eelnõus kui ka seletuskirjas. Rahandusministeerium Eelnõu punktis 3 „väljundnäitajad“ tabelites 2 ja 3 on esitatud Arvestatud. vaid toetuse andmise tingimuste spetsiifilised näitajad ning tabelid ei sisalda ühtegi rakenduskavapõhist ega ka meetmete nimekirja kohast meetme tegevuse väljundnäitajat. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 1 (sh § 14 lõige 3) ja seire juhendile lisatud sekkumisloogikale peab iga struktuurivahenditest toetatav projekt panustama rakenduskava väljundnäitajate sihttasemete saavutamisesse. Palume selgitada ja täiendada käskkirja meetmete nimekirjas sätestatud vastava meetme tegevuse asjakohas(t)e väljundnäitaja(te)ga, millesse projekt panustab. Ühtlasi palume seletuskirjas välja tuua, millisesse rakenduskava tulemusnäitajasse projekt panustab. Rahandusministeerium Eelnõus kui ka seletuskirjas on viidatud, et meetme raames antav Arvestatud, eelnõu p 1.7 korrigeeritud. Selgitused toetus ei ole riigiabi, kuna tegemist on teadusasutusele või lisatud seletuskirja. Konverentside korraldamine teadustaristule antava toetusega ning sellist teadusasutust või jääb selle toetusskeemi tegevustest välja. teadustaristut kasutatakse vaid majandustegevuse kõrvaltegevuseks. Samuti on kirjas, et meetme elluviija, kelleks on EGT, põhitegevus ei ole ettevõtlus. Meetme raames antakse aga toetust kolmeks tegevuseks, mille puhul tuleks eraldi selgitada, miks ei ole tegemist riigiabi andmisega. 1.Soovitame eelnõu punktis 1.8 „riigiabi“ kirjutada, et tegevuste 1 „Arbavere uurimiskeskuse teadusmaja rajamine“ ja 2 „maapõueressurssidega teadus- ja arendustegevuseks vajalike puurimistööde läbiviimine“ toetamine ei ole riigiabi ja tuua põhjendused vaid seletuskirjas. Võime nõustuda, et eelnõu punktides 2.1 ja 2.2 kirjeldatud tegevused 1 ja 2 ei ole majandustegevused ja seega ei ole nende tegevuste toetamine riigiabi, kuid seletuskirja punkt 1.4 „riigiabi analüüs“ vajab täiendamist (vt p 8.2). 2 Palume seletuskirjas selgitada, kas elluviija on teadusasutus Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku (edaspidi TAI raamistik) punkti 15(ee) mõistes. Samuti palume selgitada, kas rajatav Arbavere uurimiskeskuse teadusmaja vastab TAI raamistiku punktis 15(ff) toodud teadustaristu mõistele. TAI raamistiku punktis 19 on selgitatud, milliseid tegevusi loetakse mittemajandustegevuseks ning sellest tulenevalt palume selgitada, kas tegevus 1 ja tegevus 2 vastavad punktis 19 toodule. TAI raamistiku punktis 20 on selgitatud, millal ei pea teadusasutuse või –taristu segakasutuse korral lugema asutuse või taristu rahastamist riigiabiks (nn 20% reegel). Lisaks on TAI raamistiku punktis 18 täpsustatud, et „kui sama üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, ei  kuulu mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine aluslepingu artikli 107 lõike 1 reguleerimisalasse tingimusel, et neid tegevusliike ning nende kulusid, rahastamist ja tulusid on võimalik selgelt eristada, nii et majandustegevuse ristsubsideerimine on välistatud“. Seega, kui ei saa väita, et EGT üldse majandustegevusega ei tegele või, et rajatavas uurimiskeskuses üldse majandustegevusega ei tegeleta, siis on vajalik eristada majandus- ning mittemajandustegevuse tulusid ja kulusid ning jälgida, et majandustegevuse maht ei ületaks aastas 20% tegevuse kogumahust. Palume selgitada seda seletuskirjas ja kinnitada, et see nii on. 3 Eelnõu punktis 2.3 „tegevus 3 - teavitus- ja juhtimistegevused“ on kirjas, et lisaks teavitusürituste ja infopäevade korraldamisele kohalikele elanikele planeeritavate puuraukude asukohapiirkondades (mittemajandustegevus) plaanib EGT ka konverentside korraldamist. Juhime tähelepanu, et konverentside korraldamine on majandustegevus. Seega palume kaaluda, kas selle alategevuse toetamine ei läheks vähese tähtsusega abi (komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013) alla või selgitada, miks ei ole tegemist riigiabiga (vähese tähtsusega abiga). 4 Eelnõu punktis 1.7 toodud tabelis 1 „tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes“ on toetatavate tegevuste 1 ja 2 kohta märgitud „teenuse sisseostmine“. Palume selgitada, mida see tähendab. Rahandusministeerium Eelnõu punktis 2.3 „tegevus 3 – teavitus- ja Arvestatud, teavitustegevuste sisu seletuskirjas juhtimistegevused“ on lühidalt kirjeldatud, milliseid lahti kirjutatud. teavitustegevusi tehakse. Juhime tähelepanu, et meetme tegevuse 4.2.3 „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ raames osaleb EGT Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringutega kommunikatsiooni tegevustes summas 12 500€.  Topeltfinantseerimise vältimiseks soovitame kahe meetme tegevuse kommunikatsioonitegevused selgelt eristada ning võimalusel tuua välja milliseid tegevusi tehakse selle meetme tegevuse raames ning, milliseid tegevusi meetme tegevuse 4.2.3 raames. Rahandusministeerium Palume eelnõu punkti 4.7.3 lisada, et rakendusasutus Arvestatud. Korraldusasutus on kooskõlastab eelnõu muudatused ka Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium. Rahandusministeerium Palume seletuskirja punktis 1.4 „väljumisstrateegia“ tuua välja, Arvestatud. Selgitus lisatud seletuskirja. mida tähendab, et „tegevuse jätkusuutlikkus on edaspidi tagatud teadus- ja arendussüsteemi piisava rahastamisega“. Palume selgitada, kuidas on planeeritud edaspidi rahastada investeeringute püsikulusid ning, kas ja kuidas on sellega arvestanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeerium Palume seletuskirjas tuua välja eelnõu punktis 1.7 „tegevuste Arvestatud eelarve“ kirjeldatud täpsed eelarvelised mahud aastate lõikes. Rahandusministeerium Seletuskirja osas IV „tegevuse mõjud“ on kirjeldatud tegevuste Arvestatud mõju kodanikuühiskonnale, mis ei ole kooskõlas Rahandusministeeriumi koostatud juhistega „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“. Palume seletuskirjas asendada kodanikuühiskonna arengu mõju kirjeldusega, kuidas meetme tegevus mõjutab infoühiskonna eesmärke. Samuti palume lisada kirjeldus, kuidas meetme tegevus mõjutab riigivalitsemise eesmärke. Rahandusministeerium Võttes arvesse, et antud meetme tegevust ei ole Vabariigi Arvestatud. Meetmete nimekirja muudatus on Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas, siis kooskõlastame töös. antud õigusakti eelnõu tingimuslikult. Palume järgmise meetmete nimekirja muudatusega teha ettepanek lisada meetme 4.2 alla uus meetme tegevus koos vajalike rakenduskava väljundnäitajate ja nende sihttasemetega ning vastava eelarvega. Haridus- ja Palume välja jätta käskkirja eelnõu lisa punktis 1.7 oleva Tabeli Arvestatud Teadusministeerium 1 „Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes“ real nr 1 sulgudes olev selgitus, mille kohaselt Arbavere  uurimiskeskuse teadusmaja rajamine on teenuse sisseostmine. Tegevuse kirjelduse ja abikõlblike kulude kohaselt on tegemist hoone ehituse, mitte teenuse hankimisega. Haridus- ja Teeme ettepaneku, et seletuskirjas toodaks välja seos HTMi Arvestatud Teadusministeerium paralleelselt väljatöötatavate toetuse andmise tingimustega tegevusele „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punktis 1.1.3. on toodud meetme nimetusena: Arvestatud osaliselt. Tekstis meetme nimetus Keskus TAI süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju täpsustatud. Rahandusministeeriumile tehtud suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade ettepanek meetme tegevuse lisamiseks meetmete arendamiseks. nimekirja. Meetme tegevus lisandub, kuna prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja Meetmete nimekirja kohane meetme nimetus on: A&I süsteemi rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju arendamiseks. Käskkirja eelnõu punktis 1.1.5. on meetme suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine tegevusena toodud maavarade uurimiseks ja kasutamiseks kasvualade arendamiseks“ tegevuse 4.2.3 „TA vajaliku teadus ja arendustöö tugitegevuste läbiviimine. programm nutika spetsialiseerumise Käskkirja eelnõu punktis 1.6 Tegevuste abikõlblikkuse periood kasvuvaldkondades“ eesmärkide elluviimiseks on toodud tegevuste abikõlblikkuse perioodiks 01.01.2020 kuni planeeritud tegevus „Ressursside väärindamise 31.08.2023. Kuna märtsis 2020 kinnitatud meetmete nimekiri ei alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ jagati sisalda toodud meetme tegevust, siis vastava tegevuse toetuse pärast esimest kooskõlastusringi kaheks, sest andmise tingimuste osas on arvamuse avaldamine ennatlik. HTMi ettepanekul maapõue tegevused suunati MKMi haldusalasse. Vastav selgitus lisatud seletuskirja tausta selgitusse. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punkt 1.5.4. Nimetatud punktis on toodud Arvestatud osaliselt. Kuna tegevused peavad Keskus tegevuste ekspertkomisjon, mis on elluviija loodav juhtorgan, kulgema paralleelselt HTM poolt koordineeritava mille koosseisu kuuluvad rakendusasutuse, ettevõtjate, ressursside väärindamise programmiga, siis on ettevõtjate esindusorganisatsioonide, elluviija ja ülikoolide ekspertkomisjoni olemasolu ja aruannete esindajad ning mille ülesandeks on elluviijat nõustada. Eelnõu läbivaatamine vajalik tegevuste seletuskirjas on toodud, et ekspertkomisjon vaatab läbi tegevuse koordineerimiseks, ajatamiseks ja võimaliku aruanded ning teeb ettepanekud tegevuste läbiviimiseks.  dubleerimise vältimiseks. Vastav selgitus lisatud Palume kirjeldada käskkirja eelnõus või seletuskirja eelnõus seletuskirja. ekspertkomisjoni moodustamine ja komisjoni roll täpsemalt. Ekspertkomisjon on mittevajalik, kui talle jääb eelnevalt toodud nõustav roll. Palume selgitada, mida peetakse silmas „vaatab läbi tegevuse aruanded“ ning kas komisjonil on aruandeid kooskõlastav või kinnitav roll ja mis sõltub skeemi rakendamisel komisjoni hinnangust. 2 (5) Kui ekspertkomisjon on vajalik aruannete menetlemiseks, siis palume seda ka kirjeldada käskkirja eelnõu punktis 4.5 Aruannete esitamine. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punkt 1.7. Tegevuste eelarve. Nimetatud Arvestatud Keskus punkti tabelis 1 on toodud Tegevus 2 – Teadusotstarbeliste puurimistööde teostamine ja Tegevus 3 - Teavitus ja juhtimistegevused tegevused. Palume tegevuse nimetused korrigeerida ja viia need vastavusse punktis 2.2. tooduga: Tegevus 2 - Maapõueressurssidega teadus- ja arendustegevuseks vajalike puurimistööde läbiviimine ja punktis 2.3. Tegevus 3 – Teavitus- ja juhtimistegevused. Riigi Tugiteenuste Palume selgitada millistele andmetele tuginedes on jõutud Arvestatud. Lisatud on ülevaade Eesti Keskus järeldusele, et tegevuste elluviimisel majandustegevuse maht ei Geoloogiateenistuse eelarvest ja põhimäärusest. ületa 20 % asjaomase üksuse üldisest aastasest tegevusmahust. Projekti raames soetatud vara abil ja arendustegevuse tulemusena tuleb vastavalt nimetatud artiklile erasektorile teenuseid osutada üksnes turutingimustel. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõus on toodud tegevuse 2.1. läbiviimise aeg: II Arvestatud. Selgitus lisatud. Ehituse detailsem Keskus kvartal 2020 IV kvartal 2022. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et plaan lisatud seletuskirja. teadusmaja ehitatakse ja sisustatakse aastatel 2020-2021. Palume viia käskkirja eelnõus ja seletuskirja eelnõus toodu vastavusse ja täpsustada mida peetakse silmas käskkirja eelnõus toodud ehitamise all. Kui peetakse silmas teadusmaja ja  õppeväljakute ehitamist ning teadusmaja sisustamist, siis selguse huvides palume kasutada lauset „Olemasoleva amortiseerunud olmehoone asemele rajatakse 2023.aastaks uurimiskeskuse teadusmaja ja õppeväljakud geoloogiliste katsete läbiviimiseks.“ Riigi Tugiteenuste Palume eelnõu seletuskirjas kirjeldada teadusmaja ja Arvestatud. Seletuskirja täiendatud Keskus õppeväljakute rajamisega seotud tegevusi ja soetusi ning viia ruumilahenduse osas, õppeväljakud jäetud välja. need kooskõlla käskkirja eelnõus tooduga. Näiteks eelnõu seletuskirjas puuduvad selgitused õppeväljakute rajamise osas, seletuskirja on toodud nõupidamiste ja koolituste ruumid 35-40 inimesele, mida ei ole kajastatud käskkirja eelnõus. Selguse mõttes teeme ettepaneku kajastada teadushoone ruumilahendus ja maja kasutusvõimalused ainult seletuskirjas (milliseid ruumid on teadushoones ning milliseid võimalusi teadlastele hoone pakub). Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punktis 1.1.5. on meetme tegevusena toodud Arvestatud. Vt selgitust eespool, seletuskirja Keskus maavarade uurimiseks ja kasutamiseks vajaliku teadus ja lisatud seos väljundnäitajatesse arendustöö tugitegevuste läbiviimine. Märtsis kinnitatud meetmete nimekiri ei sisalda toodud meetme tegevust. Palume eelnõu seletuskirja punkti 3 selgitustes tuua välja konkreetselt meetme tegevuse (meetmete nimekirja kohase tegevuse) väljundnäitaja (millisesse meetme tegevuse väljundnäitaja täitmisse skeem panustab). Kuna kinnitatud meetmete nimekirjas puudub vastav meetme tegevus, ei ole ka võimalik hinnata meetme tegevuse väljundnäitaja kajastamist eelnõus Riigi Tugiteenuste Tabel 2. Tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad. Tegevuse 1 Arvestatud. Täpsustused lisatud. Keskus raames teadlastele rajatud tööruumide ruutmeetrite arv sihtväärtusega 2023. a on 400m2. Eelnõu seletuskirjas lk 7- Spetsiifiliste väljundnäitajatena loetakse rajatud hoone ruutmeetrite arvu ja puurimise meetrite arvu. Palume täpsustada, kas silmas peetakse kogu hoone ruutmeetrite arvu või teadlastele mõeldud tööruume (va. olmeruumid). Et tagada  näitajate saavutusväärtuse korrektne arvestamine ja üheselt mõistetavus palume eelnõu seletuskirjas kirjeldada algallikaid, kust vastavad andmed võetakse. Riigi Tugiteenuste Tabel 3. Toetusskeemi indikaatorid. Tabelis 3 toodud Arvestatud. Selgitus lisatud seletuskirja. Keskus indikaatori „Uurimiskeskuses töötanud teadlaste ja üliõpilaste arv“, sihtväärtus 2023. a on 150 inimest aastas, puhul palume seletuskirjas täpsustada, kas sihtväärtus on kumulatiivne või on sihttasemeks 150 inimest kumulatiivselt 2023-ndal aastal (mitte kumulatiivselt projekti elluviimise aastatel). Samuti palume selgitada mida mõeldakse „töötanud“ all, kas töölepingu alusel töötavaid täiskohaga terve kalendriaasta töötanud teadlasi ja töötavaid üliõpilasi ning kas üliõpilased on ka tööle võetud töölepinguga. 4 (5) Et tagada näitaja saavutusväärtuse korrektne arvestamine ja üheselt mõistetavus palume seletuskirjas kirjeldada algallikat, kust vastavad andmed võetakse. Palume lisada tabelis tegevuse 3 juurde mõõtühik. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punkt 4.2. Elluviija õigused ja kohustused. Arvestatud Keskus 1) „4.2.2.4. koostab vahearuande iga kalendriaasta kohta ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks järgmise aasta 31. jaanuariks.“ Sama eelnõu punkt lk 7 „4.5.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande e- toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks“ Palume ühtlustada eelnevalt nimetatud punktides toodud vahearuande esitamise tähtajad (kas see on 31. jaanuar või 20. jaanuar). Riigi Tugiteenuste 4.2.2.5. koostab lõpparuande ning esitab selle rakendusüksusele Arvestatud Keskus kinnitamiseks kolme kuu jooksul pärast toetatavate tegevuste elluviimise lõppemist;“ Sama eelnõu punkt lk „4.5.5. Elluviija  esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest“ Palume ühtlustada eelnevalt nimetatud punktides lõpparuande esitamise tähtaeg. Riigi Tugiteenuste „4.2.2.7. esitab korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele Arvestatud. Prognoosi esitamise kohustuse punkt Keskus jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui tervikuna eemaldatud. 25% võrra esitatud prognoosist;“ Korrigeeritud prognoosi esitamine on reguleeritud, kuid puudub prognoosi esitamise kohustus ja mis ajaks see tuleb esitada. Palume täpsustada, kas prognoos esitatakse ja kuna see esitatakse (kas koos vahearuandega). Riigi Tugiteenuste 4.3. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Arvestatud Keskus 1) 4.3.2.1 - Palume kasutada sõna „siseviimistlemise“ asemel sõnu „siseruumide viimistluse või siseviimistluse“ Ja teeme ettepaneku lugeda tehnovõrkudega liitumiskulud ka abikõlblikeks kuludega ja täiendada toodud kulu liigiga punktis 4.3.2.1. toodud abikõlblike kulude loetelu Riigi Tugiteenuste 4.3.2.2. - Palume eelnõu seletuskirjas selgitada mida mõeldakse Arvestatud. Õppeväljakute väljaehitamine jääb Keskus õppeväljakute all ja milliste kuludega on rajamine seotuid. toetusskeemist välja. Riigi Tugiteenuste 4.3.2.4. - seletuskirjas lk 7 on märgitud: „Abikõlblikud on Arvestatud. Transpordikulude selgitus seletuskirja Keskus tegevuste eesmärkide täitmiseks vajalike teenuste ja lisatud. teavitamisega seotud kulud. Vajalikud tellitavad teenused selguvad tegevuste elluviimise käigus, kuid teenuste hulgas võib välja tuua ürituste, sealhulgas konverentside, infopäevade, näituste korraldamise kulud, samuti trüki- ja tõlkekulud ning nõuetekohase teavitamisega seotud kulud.  Teeme ettepaneku muuta seletuskirja eelnõus toodud lauset „Abikõlblikud on tegevuste eesmärkide täitmiseks vajalike teenuste ja teavitamisega seotud kulud.“ ja asendada see lausega „Abikõlblikud on tegevuste eesmärkide täitmiseks vajalikud teenuste kulud“. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada milliseid kulusid peetakse silmas transpordikulude all ja kas need on seotud ainult teenuste ostmisega. Riigi Tugiteenuste Juhime tähelepanu, et eelnõus ei ole projekti kaudsed-, sh Võetud teadmiseks Keskus üldkulud abikõlblikud. Eelkõige puudutab see tegevus 2 kulusid, millega võib eeldada, et kaasnevad ka personali- ja üldkulud. Ühendmääruse § 9 punkti 7 kohaselt koostoimes § 9 ja § 15 lõikega 4 on kaudsed kulud abikõlbikud vaid kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. Riigi Tugiteenuste punkt 4.4.3 – maksete esitamine käib läbi e-toetuse ja Arvestatud Keskus rakendusüksus enam eraldi vormi selleks ei kinnita. Palun sõnastada teine lause ümber, nt: Elluviija peab esitama maksetaotluse rakendusüksusele kord kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punkt 4.5. Aruannete esitamine. Arvestatud Keskus 1) 4.5.2 – kui vahearuande vorm on e-toetuses juba ette antud ja toetuse saaja seda muuta ei saa, siis palume jätta välja, et rakendusüksuse kohustus kontrollida aruande vormikohast olekut. 2) 4.5.5. - Palume asendada sõnad „registri kaudu“ sõnadega „e-toetuse keskkonna kaudu“ ja jätta välja rakendusüksuse vorm, sest seda rakendusüksus ei kehtesta. Palume sõnastada nt järgmiselt: Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu lõpparuande 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punkt 1.1. Arvestatud Keskus Kuna punktis 1.1. sisalduv peaks välja tegevuse seose Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014-2020, siis selguse huvides palume kasutada seoste nimetamisel rakenduskavas toodud nimetusi, eesmärke ja tulemusi. Meetme nimetusel palume viidata meetmete nimekirjas toodud meetme numbrile. Meetmete nimekirja kohane meetme tegevuse nimetus on „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“. Meetme number 2014- 2020.4.2. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punkt 1.4. Selgitus: Meetme 4.2 eesmärk on (vt meetmete Keskus Eelnõus on toodud, et „Toetusskeem on kooskõlas nutika tabel): oodatavaks tulemuseks on TA suunatus spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega ja Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii tihedalt seotud valdkonna põhilise strateegiaga teadustegevuses kui ka selle tulemuste „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ning TAI strateegia rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmisega.“. ja konkurentsivõime tõusu. Riik on rakenduslike Vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014- uuringute ja ettevõtete arendustööde tark 2020 toodule selleks, et saavutada investeerimisprioriteedi 2 eestvedaja ja teadusasutused teevad tihedat eesmärgid, toetatakse ülikoolide ja TA asutuste koostööd valitsusasutuste ja ettevõtetega. TA institutsionaalseid reforme, (et suurendada nende vastavust muudab majandusstruktuuri majanduse ja ühiskonna vajadustele), tipptasemel teadmistemahukamaks ning paraneb teadusuuringuid, rahvusvahelist teaduskoostööd, tagatakse kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive ja kaasaegne taristu (nii asutuse kui riikliku tähtsusega objektidele) lisandväärtuse osakaal majanduses ja ekspordis. ning üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste mobiilsus ja järelkasv, EGT investeeringud on suunatud TA sektori jätkatakse teaduse populariseerimist (punkt 2.4.3.1.). Eesti teadlaste tööde toetamiseks ja võimaldamiseks. Geoloogiateenistus ei ole TA asutus. Palume selgitada Valdkond on üheks prioriteetsest investeeringu vastavust nutika spetsialiseerumise strateegilisele kasvuvaldkonnast, mis on esile toonud nii TAI raamistikule, kuna asutus, kuhu investeeritakse ei ole TA asutus. strateegia kui ettevõtete kasvustrateegia. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014.a  käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumite, Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. Juhtkomitee ülesandeks on jälgida nutika spetsialiseerumise püstitatud eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teha ministeeriumidele, Innovatsioonipoliitika komisjonile ja Teaduspoliitika komisjonile ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punkt 1.7. Arvestatud Keskus Tegevuste eelarve: Tabelis 1 – Toetatavad tegevused1 joonealune viide 1 Vastavalt tegevuste kirjeldusele alapunktides 2.1 ja 2.2. – puudub viide punktile 2.3 Käskkirja eelnõu punkt 3: a)Arvestatud. Seos rakenduskava näitajatega a. Väljundnäitajad ei sisalda Ühtekuuluvuspoliitika fondide lisatud. Võimalik otseselt hinnata. Ainult suunates rakenduskavas 2014-2020 toodud rakenduskavaga ning riiklikul tasemel toetades kompleksseid seotud ega ka üldiseid väljundnäitajaid. Kuna baasuuringuid ülikoolide ja riiklikku geoloogilist investeerimisprioriteedile vastavad väljundnäitajad kompetentsi omava asutuse toel maavarade puuduvad, ei ole võimalik meetme tulemuste saavutamist valdkonnas, on võimalik kaasata ettevõtteid hinnata (meetme tegevus ei panusta meetme eesmärkide edasisteks rakenduslikeks uurimisprojektideks, saavutamisse). sest valdkonna rakendamise eripäraks on väga b. Perioodil 2014-2020 kasutatakse sõna indikaator asemel suur lisaväärtuse võimalus. väljundnäitaja. Palume eelnõus kasutada läbivalt mõistet b)arvestatud „väljundnäitaja“. c) seletuskirja on lisatud ruumide selgitus c. Tabel 2. Tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad. d) arvestatud, selgitused lisatud seletuskirja teksti Tegevuse 1 raames teadlastele rajatud tööruumide ruutmeetrite arv sihtväärtus 2023 on 400m2. Eelnõu seletuskirjas lk 7- Spetsiifiliste väljundnäitajatena loetakse rajatud hoone ruutmeetrite arvu ja puurimise meetrite arvu. Palume täpsustada, kas silmas peetakse kogu hoone ruutmeetrite arvu või teadlastele mõeldud tööruume (va. olmeruumid). Et tagada näitajate saavutusväärtuse korrektne arvestamine ja üheselt mõistetavus palume eelnõu seletuskirjas kirjeldada algallikaid, kust vastavad andmed võetakse. Kui sihttase on 400m2, siis peaks ka eelnõu seletuskirja kohaselt algandmetest sama ruutmeetrite arv kokku tulema. Kas ei oleks lihtsam kui oleks kirjeldatud teadusmaja tööruumide ja abiruumide ruutmeetrid, mis kokku annaksid sihttaseme. Hetkel on küsitav, miks raamatukogu on abiruum, kuid köök mitte. d. Tabel 3. Toetusskeemi indikaatorid. Palume Tabeli 3 puhul täpsustada, kas tegemist on rakenduskava väljundnäitajatega või mida mõeldakse toetusskeemi all. Kui tegemist on rakenduskava prioriteetse eesmärgi väljundnäitajaga, siis asendada pealkiri järgnevaga “Rakenduskava väljundnäitajad“. Palume kasutada mõistet „väljundnäitaja“. Tabelis 3 toodud indikaatori „Uurimiskeskuses töötanud teadlaste ja üliõpilaste arv“, sihtväärtus 2023 150 inimest aastas“, osas palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, kas sihtväärtus on kumulatiivne või on sihttasemeks 150 inimest kumulatiivselt 2023-ndal aastal (mitte kumulatiivselt projekti elluviimise aastatel). Samuti palume selgitada mida mõeldakse „töötanud“ all, kas töölepingu alusel töötavaid täiskohaga terve kalendriaasta töötanud teadlasi ja töötavaid üliõpilasi ning kas üliõpilased on ka tööle võetud töölepinguga. Et tagada näitaja saavutusväärtuse korrektne arvestamine ja üheselt mõistetavus palume eelnõu seletuskirjas kirjeldada algallikat, kust vastavad andmed võetakse.  Algallikate andmete ebaselgus jätkuvalt. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punkt 4 a) Numeratsioon korrigeeritud Keskus a. Rakendusüksuse õigused ja kohustused: b) Arvestatud, korrigeeritud Alapunktide numeratsioon on paigast ära. 8. arvestatud täies mahus Punktile 4.1.1. järgneb punkt 4.4.1.1 b. Punktis 4.4.2.1 on toodud, et rakendusüksus kontrollib toetusskeemi elluviimist, samuti elluviija raamatupidamist ning toetusskeemi tingimuste täitmist, sealhulgas teostab toetusskeemi järelevalvet, paikvaatlust ja auditeid; Rakendusüksus ei saa kontrollida elluviija raamatupidamist. RÜ ülesanded on toodud STS-i § 8. Rakendusüksus Teeme ettepaneku punkt 4.4.2. Rakendusüksuse kohustused: sõnastada ümber, näiteks sõnastada järgnevalt: 4.4.2. Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: a) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele selle kohta ülevaateid; b) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti aruanded ja lõpparuande, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning edastama kinnitatud lõpparuande rakendusasutusele teadmiseks; c) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sealhulgas toetuse saaja soovil eelnevalt kontrollima hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;  d) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise häiretest; e) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust; f) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42; g) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates kuupäevast, mil meetme raames viimane abi anti; h) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud. Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punktis 4.4.2.2. viidatakse punktile 4.10, mis Arvestatud, vastavalt eelmisele ettepanekule juba Keskus puudub käskkirja eelnõus. tekst korrigeeritud Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punkt 4.2. Elluviija õigused ja kohustused. Arvestatud. Keskus a) Punktis 4.2.1.1. ei ole toodud kellelt toetust soovitakse, siis teeme ettepaneku sõnastada punkt järgnevalt: b) 4.2.1.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja elluviija kohustustega. c) Punkt 4.2.2.1. palume selgitada mida tähendab „korrektselt“? Teeme ettepaneku sõnastada punkt järgnevalt: „viib toetatavad tegevused ellu vastavalt esitatud detailsele tegevuskavale ja eelarvele ning kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja säästlikult;“  d) Punkt 4.2.2.3. Palun tuua punktis välja mis ajaks tegevuskavad esitatakse, näiteks 2020.a tegevuskava 1 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist ja järgnevate aastate tegevuskava jooksva aasta 15.jaanuariks. e) Punkt 4.2.2.7. Käskkirja eelnõu nimetatud punktist eemaldati muudatuse käigus väljamaksete prognoosi esitamise kohustus, kuid eelnõu seletuskirjas lk 9 on ikkagi viide väljamaksete prognoosi esitamise kohta. f) Punkt 4.2.2.8. „näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat“. Palume täpsustada, et toetuse kasutamisel tuleb järgida struktuuritoetuse kasutamisel kehtivaid teavitamisnõudeid ning toetuse kasutamisel näitab, et tegemist on Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusega, asutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.09.2014 määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord; Riigi Tugiteenuste Käskkirja eelnõu punkt 4.3. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud Siseruumide viimistluse ja liitumise ning kolimise Keskus kulud. kulud lisatud. a) Punkt 4.3.2.1. ehitus- ja ehituse ettevalmistamise kulud, sh detailplaneeringu koostamise, ehitusuuringute, ehitusprojekti koostamise, tehnovõrkude väljaehitamise ja liitumise, tehnosüsteemide ehitamise, siseruumide viimistluse või siseviimistluse, sisustamise ning hoonega seotud kolimise kulud (tegevus 1);  Eelnõu seletuskiri kitsendab abikõlblike kulude loetelu, lisamata on jäänud liitumise, siseruumide viimistluse ja hoonega seotud kolimise kulud Riigi Tugiteenuste Eelnõu seletuskiri punkt 1.4 Riigiabi analüüs. Selgitus: Seletuskirja on lisatud selgitus tegevuse Keskus Lk 4 on märgitud Tegevuste 1, 2, 3 ja 4 raames antav abi ei ole taustast. riigiabi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 Olemasoleva info põhjal on EGT näol tegemist lõikele 1. MKMi hallatava riigiasutusega. EGT ei ole Toetatavaid tegevusi on kolm, mitte neli. positiivselt evalveeritud teadusasutus, aga vastab elluviijana teadusasutuse määratlemise nõuetele Riigiabi teema oli toodud RM kooskõlastuses ja TAI raamistiku punkti 15(ee) mõistes ning rajatav majandustegevuse mahu üle arvestuse pidamine on asjakohane Arbavere uurimiskeskuse teadusmaja vastab st tegevuses tuleb hakata majandustegevuse mahu üle arvestust täielikult TAI raamistiku punktis 15(ff) toodud pidama kuna investeeritakse teadusinfrastruktuuri. Aga kuna teadustaristu mõistele tegemist ei ole ei TA asutuse ega ettevõtjaga, siis on vaja juristide arvamust, kas ÜGEM ja seal olevad mõisted on üldse Punkt 15(ee) „teadusorganisatsioon ja teadmisi kõnesoleva tegevuse juures asjakohased ja kui on, siis millise levitav organisatsioon” või „teadusasutus” – artikli alla antav abi läheb kui tegemist on riigiabiga. Kuna üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde tegemist on riigiasutusega, tema hoone ehituse agentuur, innovatsioonivahendaja, finantseerimisega, mitte TA asutuse toetamisega, siis millise teadusuuringutele keskendunud füüsiline või õigusakti alusel abi antakse. Ja kuna tegevust ei ole meetmete virtuaalne koostööüksus), mille peamine eesmärk, nimekirjas, ei ole selge millise Ühtekuuluvuspoliitika fondide olenemata tema õiguslikust staatusest (avalik- rakenduskavaga 2014-2020 prioriteetse suuna eesmärgi õiguslik või eraõiguslik) või rahastamisviisist, on täitmiseks üldse kõnesolevat tegevust tehakse. sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi. Juhul kui selline üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb majandustegevuse rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi. Ettevõtjatel, kes võivad avaldada otsustavat mõju sellisele üksusele, nt aktsionäride või liikmetena, ei tohi olla eelisjuurdepääsu sellise üksuse saavutatud teadustulemustele; Punkt 15 (ff) „teadusuuringute taristu” – ruumid, vahendid ja teenused, mida teadlased kasutavad oma teadusala uurimistöös; see hõlmab järgmist: teadusaparatuur ja uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teadusalane teave, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid, ning muud teadustegevuse jaoks vajalikud üksused. Sellised teadusuuringute taristud võivad asuda ühes kohas või olla jaotatud (organiseeritud ressursivõrgustik) (Vt nõukogu määrus (EÜ) nr 723/2009, 25. juuni 2009, Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1), artikli 2 punkt a). TAI raamistiku punktis 20 on selgitatud, millal ei pea teadusasutuse või –taristu segakasutuse korral lugema asutuse või taristu rahastamist riigiabiks (nn 20% reegel). Seega on EGT puhul tegemist valitsusasutuse hallatava asutusega, milline kasutab teadusasutusena teadusasutuse või –taristu segakasutust ning antud juhul asutuse või taristu rahastamist ei loeta riigiabiks. Aluseks on STS § 16. Hanke teeb EGT. Maja ehitamine on sisuliselt küll pigem investeering STS § 15 mõistes, aga praegusel juhul on tegemist ministeeriumite vahelise kompromissiga. Korrektne oleks kui ka ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava meetmete nimekirja muudetaks ja tekiks vastav tegevus koos MKM-iga rakendusasutusena. Kuna geoloogiateenistus on aga hallatav riigiasutus, siis võib piisata ka mõne olemasoleva investeeringuprojektiga sidumisest (STS § 15 lg 8 p 2). Tegevuse meetmete nimekirja lülitamine on töös.