Täiendatud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine

ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Nimi Eesti Geoloogiateenistus 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress 77000387 Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere 2. Uuringuruum 2.1. Nimetus Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine 2.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakonna Kose, Anija ja Kuusalu vald; Rapla maakonna Rapla, Kehtna vald; Pärnu maakonna Põhja-Pärnumaa vald; Järva maakonna Türi ja Järva vald ning Paide linn; Viljandi maakonna Põhja-Sakala vald; Jõgeva maakonna Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee vald; Tartu maakonna Peipsiääre ja Tartu vald; Lääne- Viru maakonna Tapa, Rakvere, Kadrina, Väike-Maarja ja Vinni vald, Ida- Viru maakonna Alutaguse vald. 2.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, 760 000,00 ha 3. Töö teostaja 3.1. Ettevõtja nimi Eesti Geoloogiateenistus 3.2. Äriregistri kood 3.3. Aadress 77000387 Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere 4. Tööde iseloom ja 4.1. Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja lähteülesanne maht Geoloogiline kaardistamine (uurimistöö läbiviimisel järgitakse geoloogilise baaskaardistamise kehtivat juhendit, mis on kättesaadav Maa-ameti geoportaalist) 4.2. Uurimissügavus kuni 500 m 4.3. Puuraukude arv kuni 30 (kuni 5 500 m puurauku, kuni 25 50 m puurauku) 4.4. Uuringukaeveõõnte arv kuni 10 000 4.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd veetasemete mõõtmine kaevudes 4.6. Geofüüsikalised tööd: puuraukude geofüüsikalised tööd elektromeetria, - km gravimeetria kuni 500 km 4.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne) kivimimaterjali kogumine puursüdamikest ja paljanditest, proovide analüüsimine ja katsetamine 4.8. Ajutiste ehitiste loetelu – 4.9. Loa taotletav kehtivusaeg 5 a 5. Lisade loetelu 5.1 Riigilõivu tasumist tõendav dokument [x]; 5.2 Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [ ]. Loa taotleja Eesti Geoloogiateenistus Sirli Sipp Kulli, direktor /allikirjastatud digitaalselt/ 1  Kesk-Eesti üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse seletuskiri Üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk Geoloogiateenistus taotleb üldgeoloogilise uurimistöö luba Kesk-Eesti geoloogiliseks kaardistamiseks. Taotletav uuringuruum hõlmab Aegviidu (6342), Tapa (6431), Kaiu (6323), Paide (6324), Järva-Jaani (6413), Rakke (6414), Vändra (6321), Türi (6322), Põltsamaa (6411), Jõgeva (6412), Torma (6421), Kallaste (6422) baaskaardilehtedele jäävat ala ning Järva maakonna lõunaserva jäävaid 1:10 000 kaardilehti nr 53973, 53974, 53983 ja 53984. Geoloogilist kaardistamist mõõtkavas 1:50 000, mille kohta on olemas käsikirjalised geoloogilised kaardid ja aruanne, on tehtud Kaiu ja Rakke lehel ning suuremas osas Vändra, Türi, Põltsamaa ja Jõgeva lehel, samuti vähesel määral Torma lehel. Digitaalne geoloogiline baaskaart on olemas Aegviidu, Tapa, Paide ja Järva-Jaani lehtede kohta (graafiline lisa 1). Uurimistöö eesmärgiks on geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000 koos digitaalse andmestiku loomisega ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamine. Eesmärgi püstitamisel on lähtutud dokumendist „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, kus punktis 1.1.1 on kirjas „Keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimiseks ja riskide hindamiseks vajaliku alusinfo täiendamiseks koostab riik geoloogilise baaskaardistamise (mõõtkavas 1:50 000) kava ja korraldab kogu Eesti maismaa territooriumi kaardistamise“. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse iseloomustus Taotletav uuringuruum hõlmab osaliselt või täielikult Harju maakonna Kose, Anija ja Kuusalu valda; Rapla maakonna Rapla, Kehtna valda; Pärnu maakonna Põhja- Pärnumaa valda; Järva maakonna Türi ja Järva valda ning Paide linna; Viljandi maakonna Põhja-Sakala valda; Jõgeva maakonna Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee valda; Tartu maakonna Peipsiääre ja Tartu valda; Lääne-Viru maakonna Tapa, Rakvere, Kadrina, Väike-Maarja ja Vinni valda; Ida-Virumaa Alutaguse valda. Uuringuruumi pindala on 760 000,00 ha. Töid tehakse ainult Eesti Vabariigi maismaal. Taotletav ala jääb Kesk-Eesti lavamaale, kus iseloomulikud on nõrgalt lainjad moreentasandikud, liivsavised tasandikud ja kinnikasvanud järvedest moodustunud sood. Osa alast jääb Pandivere kõrgustiku alale, kus tasandikud vahelduvad voortega. Loodeosa ulatub soostunud tasandikega Kõrvemaale. Järva maakonnas on palju allikaid ja soid. Ala idaossa jääb Vooremaa – voorestikud vahelduvad nõgudega. Ja veel idapoole paikneb tasase pinnamoe ja liivase pinnaga Peipsiääre madalik. Linnad: Paide, Türi, Põltsamaa, Jõgeva, Tamsalu, Tapa. Geoloogiline iseloomustus Ala jääb Pandivere lõunanõlva, Vooremaa, Peipsi ja Võrtsjärve nõo ning Lääne-Eesti madaliku ja Harju lavamaa piiridesse. Pinnakatte paksus valdaval osal alast on 1–10 meetrit, kasvades siis voorte ja ooside levialal mõnekümne meetrini. Aluspõhja kivimitest. Ala äärmises idaosas Torma (6421) ja Kallaste (6411) lehel levivad Devoni liivakivid-merglid (Pärnu, Narva ja Aruküla kihistu), aga suurema osa alast hõlmavad mitmekesise koostisega Raikküla kihistu karbonaatkivimid (lubjakivid, dolomiidid, merglid). Raikküla kihistu levilat ümbritsed kaarjalt 10–25 km laiuse vööna Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistute avamusala. Tamsalu kihistu avamusalaga on seotud Tamsalu karplubjakivi 1 maardlad ja levialad. Varbola kihistu avamusala ümbritseb kitsa 1–2 km laiuse vööna Porkuni lademe Ärina kihistu eriilmelised lubjakivid. Üldjoontes jälgib seda kaart ka eelnevatest põhja poole jääv 10–20 km laiune Pirgu lademe Adila ja Moe kihistute lubjakivide avamusalad. Neid ääristab omakorda Vormsi lademe Kõrgessaare (valdavalt lubjakivid) ja Tudulinna kihistu (valdavalt merglid) avamusalad. Torma (6421) kaardilehe piires kulgeb täiendavat uurimist vajav Mustvee mattunud org. Paide (6325) ja Vändra (6321) kaardilehe piiresse ulatub Kõrvemaa rikkevöönd. Struktuurpuuraugud (kuni 500 m) on kavas rajada Vändra (6321), Põltsamaa (6411) ja Jõgeva (6412) kaardilehele piiresse, sest neil kaardilehtedel ei ole ühtegi kõiki aluspõhja litostratigraafilisi üksusi läbivat puurauku, kuid see-eest on mitmeid huvipakkuvaid geofüüsikalisi anomaaliaid. Uuringuruumi teenindusala suure pindala tõttu on loataotluse graafiline lisa esitatud mõõtkavas 1:500 000 ja asendiplaan mõõtkavas 1:2 000 000. Uurimistöö iseloom ja maht Uurimistöö käigus on kavas kontrollida, täpsustada ning koguda täiendavaid andmeid geoloogilise baaskaardi lehtedel, kus täna on olemas käsikirjalised materjalid (6 lehte, joonisel märgitud sinisega), lisaks on plaanis luua 1:50 000 andmestik kaardilehtedel, kus täna vastavas mõõtkavas geoloogiline baaskaart puudub (joonisel 2 idapoolset lehte). Järva maakonna territooriumil on lisaks plaanis läbi viia ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamiseks vajalikud välitööd. Töö käigus kirjeldatakse kuni 10 000 vaatluspunkti (vaatluspunktina käsitletakse looduslikku või tehispaljandit, kaevandit või käsipuuriga rajatud punkti), kuni 25 50 m sügavust puurauku ja kuni 5 500 m sügavust struktuurpuurauku. Puuraukude asukohad selgitatakse olemasoleva materjali analüüsimisel ja esialgsete välitööde käigus, seejärel kooskõlastatakse. Tööde tulemusena täiendatakse faktilise materjali andmebaasi ning koostatakse geoloogilised kaardikihid mõõtkavas 1:50 000 (aluspõhi, aluspõhja reljeef, pinnakate, pinnakatte paksus, geomorfoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, aeromagnetilised anomaaliad, gravitatsioonijõu anomaaliad, maavarad) Kaiu, Vändra, Türi, Põltsamaa, Jõgeva, Rakke, Torma ja Kallaste kaardilehtedel ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruanne. Üldgeoloogilise uurimistöö kirjeldus ja meetodid Geoloogilise kaardistamise tööde käigus tuginetakse kehtivale geoloogilise baaskaardi 1:50 000 juhendile. Uurimistöö koosneb järgmistest osadest: • varasemate geoloogiliste uuringute andmete analüüs; • olemasolevate puuraukude andmete kandmine andmebaasi; • vajadusel olemasolevate puursüdamike kivimmaterjali analüüsimine ja katsetamine; • välitööd (kontroll- ja marsruutkaardistamine, puuraukude rajamine); • geofüüsikalised tööd; • veetasemete mõõtmised kaevudes ja puuraukudes; • laboritööd; • geoloogiliste kaardikihtide M 1:50 000 ja seletuskirja ning ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamine. 2 Varasemate geoloogiliste uuringute ja puuraukude andmed kantakse andmebaasi, olemasolevad kaardid digitaliseeritakse, selgitatakse säilinud puursüdamike olemasolu. Vajadusel võetakse säilinud puursüdamikest proovid kivimi keemilise koostise ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Ettevalmistavate tööde käigus ja olemasolevate andmete analüüsimisel selgitatakse välja kavandatavate puuraukude asukohad ning kontroll- ja marsruutkaardistamise trajektoorid. Puurimisel saadud puursüdamik ladustatakse kastidesse ja hoiustatakse puursüdamikuhoidlas, kus see kirjeldatakse, fotografeeritakse ja proovitakse. Uurimistöö käigus saadud teabe alusel koostatakse kaardistamispiirkonna kohta aluspõhja, aluspõhja reljeefi, pinnakatte, pinnakatte paksuse, geomorfoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstuse, aeromagnetiliste anomaaliate, gravitatsioonijõu anomaaliate ja maavarade kaardikihid mõõtkavas 1:50 000, seletuskiri kaardistamispiirkonna geoloogilise ehituse kohta ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruanne. Uuringupunkte ei kavandata aladele, kus geoloogilise uurimistöö tegemine on õigusaktidega keelatud või kinnisasja omaniku nõusolekuta õuemaale, hoonete alla ning elamule lähemale kui 50 meetrit. Uuringupunktid likvideeritakse kohe peale kirjeldamist. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse akt. Kitsendusi põhjustavate objektide leidumist kontrollitakse enne välitöö kavandamist ja alustamist. Mõju keskkonnale Uurimistöö käigus on kavas rajada/kirjeldada kuni 10 000 vaatluspunkti, kuni 25 puurauku ja kuni 5 struktuurpuurauku, nende asukohad selguvad eelneva geoloogilise materjali läbitöötamisel. Välitööde käigus mõõdetakse võimaluse korral ka veetasemeid kaevudes. Kuni 50 m sügavused puuraugud rajatakse tigupuurimise (pinnakatte geoloogilise ehituse ja paksuse täpsustamiseks) või südamikpuurimise (aluspõhja geoloogilise ehituse täpsustamiseks) meetodil, struktuurpuuraugud südamikpuurimise meetodil. Südamikpuurimine võimaldab teavet saada kogu puuraugu sügavusest. Puursüdamik ladustatakse kastidesse ja hoiustatakse Geoloogiateenistuse puursüdamikuhoidlas Arbaveres (Kadrina vald, Lääne-Virumaa). Tööde tegemisel kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Autoga liigutakse mööda teid, väljaspool teid liigutakse jalgsi. Metsa ei kahjustata. Uurimistöö tegemisel jälgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Taotluse lisas nr 1 on lisatud kaitstavate objektide nimekiri. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Üldgeoloogilise uurimistöö tegemisel otsese või kaudse olulise keskkonnamõju ilmnemise tõenäosus puudub. Rakendatakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Töid tehakse päevasel ajal ning elanikke püütakse häirida võimalikult vähe. 3 Varasem uuritus Aastatel 1961–1975 teostatud geoloogilise kaardistamise käigus valmisid kogu Eestit katvad geoloogilised kaardid (mõõtkavas 1:200 000) ja nende juurde käivad seletuskirjad. Taotletav uuringuruum jääb lehele O-35-XIII (Paide) ja O-35-IX (Jõgeva). Peaaegu kogu taotletava uuringuruumi ala kohta olemas käsikirjalised geoloogilised kaardid. Geoloogia Valitsuses 1973. aastal Kaiu lehte hõlmav töö (EGF 3237), 1983. aastal Vändra, Türi, Põltsamaa kaardilehte hõlmav töö (EGF 3984) ja 1986. aastal Põltsamaa, Jõgeva, Rakke ja osaliselt Torma lehti hõlmav töö (EGF 4212) ning Rakke lehte hõlmavad tööd (EGF 4068, 4212, 4649). Digitaalsed baaskaardid ja seletuskirjad on olemas Aegviidu (6342), Tapa (6431), Paide (6324) ja Järva-Jaani (6413) baaskaardilehtede kohta. Detailsemalt on uuritud Keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud maardlaid (taotluse lisa nr 2). Tööde esialgne ajakava 2020 aprill–mai Uurimistöö loa taotlemine aprill–juuni Olemasoleva geoloogilise materjali läbi töötamine juuni–detsember Välitööd, andmebaaside täiendamine, olemasolevate puursüdamike kivimmaterjali analüüsimine ja katsetamine, puuraukude rajamine ja kirjeldamine, geofüüsikalised tööd 2021 jaanuar–detsember Aluspõhja, aluspõhja reljeefi, pinnakatte, pinnakatte paksuse, maavarade kaardikihtide loomine Ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamine. 2022 jaanuar–detsember Aeromagnetiliste anomaaliate, gravitatsioonijõu anomaaliate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstuse ja geomorfoloogia kaardikihtide loomine, seletuskirja koostamine Tööde ajakavas võib esineda muudatusi. Seletuskirja koostas: 20.04.2020 Katrin Kaljuläte Eesti Geoloogiateenistus Vanemgeoloog 4  Asend ipla an M1:20000 0 0 ± R akv e relin n Kohtla -Järvelinn 8 K uusa lu 9 K adrin avald Jõ hviv ald R aasiku vald Ra k vere Toilav a ld R aev a ld vald A nijav a ld v a ld K iili v a ld L ü g anu sev a ld S akuv a ld T apav a ld 6 342 6 431 V inn ivald 4 068 A luta g use K ohilav a ld K osev a ld vald 6 7 1 0 1 1 V äik e -Maarja R aplav a ld vald P aid elin n 3 237 6 324 6 413 Jä rvav a ld 4 649 M ustv e ev a ld N urg apu nktid ekoo rdin aadid p unk tin r X Y p unk tin r X Y 1 2 1 3 1 6 500 0005 900 00 9 6 575 0006 250 00 K ehtn avald 2 6 495 0005 900 00 1 0 6 550 0006 250 00 3 6 495 0005 700 00 1 1 6 550 0006 500 00 T üri v a ld Jõ gev avald 4 6 500 0005 700 00 1 2 6 525 0006 500 00 4 212 5 6 500 0005 500 00 1 3 6 525 0007 000 00 3 984 6 6 550 0005 500 00 1 4 6 500 0007 000 00 7 6 550 0005 750 00 1 5 6 500 0005 900 00 8 6 575 0005 750 00 Põltsa m a a v a ld P eipsiä äre 1 4 5 P õhja -Pä rn uma a vald v a ld 4 1 Põhja-S akala T artuv a ld 3 2 v a ld V ilja n d ivald T ori v a ld km A lusk a a rt,M aa-a m e t20 20 0 5 1 0 20 3 0 4 0 Mõ õtk a v a : 1:5 000 00 L e g end Ü ldg eolo ogilis euu rim is töölo ata otlu s ta otle tav auu rin guru umip iir K esk -Ee sti ü ldg eolo ogilin ekaa rdis tamin emõ õtk a v a s1:5 000 0 1 u urin gua lan urg apu nktjase llen umb er d igita alse ltk a a rdista tudg eolo ogiliseb aask a a rdi le h e d F .R .Kre utzwaldi5 G ra a filin elis a1 U urim istö öviia kselä b iE esti V aba riig ima ism aal 4 4 3 1 4R akvere v a ra semau uritu sep iirjan umb erE G Tfo ndis T e l.63 02 333 U urin guru umi te enin dusa lap ind ala7 600 00,0 0ha E-pos t:info @ e g t.e e M õõtk a va1 :5 000 00 k e sk kon nak a itse lise dala d(E ELIS ;17 .04 .20 20) ww w.e gt.ee o m a valitsu sep iirjan imi se isu ga0 1.0 2.2 020 Plaa no nk o osta tudL -EST9 7ta sapin nalisteristk o o rdin aatid esü ste emis, k õ rgussüsteemEH2000 K oos tas :Ha ndo -La urH abic h t /a llk irja sta tudd igita als e lt/ m aard lap iir K uup äev :17 .04 .20 20 K inn ita s:S irli S ippK ulli /a llk irja sta tudd igita als e lt/  Koostatud:23.04.2020 10:26:25 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Kätlin Kaljuvee Asutus: MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Töökood: 20200422425023 Maksja registrikood: 70003158 Sisestatud: 22.04.2020 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20018963 E-riigikassa konto number: 1200000029 EUR Saaja nimi: KESKKONNAMINISTEERIUM Saaja registrikood: 70001231 Saaja konto number: 2800049395 Valuuta: EUR Summa: 200.00 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 23.04.2020 Selgitus: N900/3 21.04.2020 Kesk-Eesti üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat