Eesti Geoloogiateenistuse tagasiside Pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti KMH programmi kohta

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 12.03.2020 nr 16-6/19-2442-038 Endla 10a, Tallinn 10142 Meie: 01.04.2020 nr 1-4/20-71 Eesti Geoloogiateenistuse tagasiside Pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti KMH programmi kohta Vastavalt Teie 12. märts 2020 kirjale nr 16-6/19-2442-038 saadame omalt poolt järgnevad märkused Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programmi kohta: 1. PHAJ ala eeldatava geoloogilise läbilõike lühikirjelduse koostamisel on otstarbekas lähtuda 1:50 000 geoloogilise kaardistamise andmetest, mis on kättesaadavad Maa-ameti kaardirakenduse abil. Soovitatav on geoloogilise läbilõike aluseks võtta Eesti Geoloogilise Baaskaardi (mõõtkavas 1:50 000) Paldiski 6333 kaardilehe seletuskirjas toodud puursüdamiku F-317 (Põllküla) geoloogilise läbilõike kirjeldus (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/6333Seletuskiri.pdf?t=20100330124253; lk ̈ 104–108). Praegu on KMH programmi „Pump-hudroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine ehitusprojekti koostamise käigus“ seletuskirjas (lk 25–26) kirjutatud, et PHAJ maapealse kompleksi ala iseloomustav üldine geoloogiline läbilõige on antud PHAJ hoonestusloa KMH põhjal ja andmed on esitatud tabelis 2. Selle tabeli puhul ei ole viidet kasutatud geoloogilistele andmetele, s.t konkreetsele puuraugule ning selle tabeli sisu on nii kivimite kui ka stratigraafia kohta eksitav. 2. Maapõueseaduse § 11 lõike 2 järgi kuulub aluspõhja kivimi, setendi, vedeliku või gaasi arvele võtmata looduslik lasund riigile. Praegu on nii Harjumaal kui ka terves Eestis kriitiline olukord varustuskindluse tagamisel niisuguse ehitusmaavara toormega, millest on võimalik toota I-III klassi ehituskillustikku. Seetõttu PHAJ rajamisel väljatavate kõigi aluspõhja kivimite (s.t aluskorra tard- ja moondekivimite ning pealiskorra settekivimite) kasutusele võtmine tuleb otsustada riigi huvist lähtudes. 3. Lause lk 26 on eksitav: „Kuna pinnakatte paksus on valdavalt alla 2 m (kohati isegi alla 0,3 m) ning Ordoviitsiumi lubjakivid on ülemises osas lõhelised, siis on infiltratsioon kiire ja püsivat pinnasevee (põhjavee ülemine, vabapinnaline kiht) horisonti alal ei esine.“ Siin on segamini aetud terminid pinnasevesi ning vabapinnaline põhjaveekiht. Pinnasevee all mõeldakse tõenäoliselt mullavett, ehk pinnase kõige ülemises kihis olevat kapillaarvett. Kui pinnasevee olemasolu on oluline siis tuleb selle olemasolu/puudumine uuringutega tõestada. Kuna samas lauses viidatakse O põhjaveelademe headele filtratsiooniomadustele (lõhelised) ning kaitstuse puudumisele, siis võib järeldada, et O põhjaveelade (maapinnalt esimene põhjaveelade) on vabapinnalise põhjaveetasemega. Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 4. Kogu dokumendis puudub eelnev teave/analüüs, millist mõju arendus võib põhjustada põhjaveele ja mis on peamised tulevase KMH ülesanne ning eesmärk seoses mõjuga põhjaveele. Peatükis 5.1 mainitakse mõju põhjaveele vaid üldsõnaliselt: „võimalik mõju põhjavee kvaliteedile varudele ja piirkonna kaevudele (kaasneb kaeveõõnte rajamisel põhjaveekihtide läbindamisega; võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale).“ Sama mainitakse ka 5. peatüki kokkuvõttes, kuid peatükis 5.3. puudub analüüs arenduse mõjust põhjaveele. Eelnev analüüs mõjust põhjaveele on vaja lisada peatükk 5.3., et selguks, millele pööratakse tähelepanu KMH käigus ja mis on peatükis 6.1. nimetatud hüdrogeoloogilise mudeli koostamise eesmärk. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor 2 (2)