Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 30.01.2020 nr 8-2/20/403 Riigi Tugiteenuste Keskus Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: SA Archimedes SA Eesti Teadusagentuur Eesti Teaduste Akadeemia Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine„ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Käskkirja eelõu_29012020.pdf; 2. Käskkirja lisa 1_29012020.pdf; 3. Käskkirja lisa 2_29012020.pdf; 4. Seletuskiri_29012020.pdf. Arvamuse avaldamiseks: Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool BioCC OÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS Eesti Geoloogiateenistus majanduse valdkondlik komisjon Mariann Saaliste 735 0214 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 29.01.2020 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kehtestan standardiseeritud ühikuhinnad tegevuses „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (lisa 2). 3. Volitan SA-d Eesti Teadusagentuur punktis 1 nimetatud tegevusi ellu viima. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister  Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks” juurde Tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimused 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks. 1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist“ saavutamiseks. 2. Mõisted 2.1. Valdkonna ekspertkomisjonid: kõigis ressursside väärindamise valdkondades (maavarad, toit ja puit) elluviija poolt loodavad juhtorganid, mille koosseisudesse kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide, riigiasutuste esindajad ning mille ülesanneteks on elluviijat nõustada. 2.2. Fookusteemad: tegevuse raames arendatavad kitsamad valdkonnad maapõueressursside, puidu- ja toidutööstuse valdkondades. 2.3. Ressursside väärindamise valdkonnad: valdkonnad, milles seoses maailma rahvaarvu kasvuga on Eestil kõige suurem potentsiaal kasutada efektiivsemalt olemasolevaid ressursse ning anda neile maksimaalset lisandväärtust. Toetatava tegevuse raames on 1  väärindatavateks ressurssideks maavarad, puit ja toit. Ressursside efektiivsem kasutamine on üks kolmest nutika spetsialiseerumise kasvualast 1 Eestis. 2.4. Uurimisprojekt: tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ fookusteemal läbiviidav teadus- ja arendusprojekt. 3. Toetuse andmise eesmärgid ja seos arengukavadega 3.1. Toetuse andmise eesmärgiks on toetada teadus- ja arendussüsteemi võimekuse kasvu ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut ressursside väärindamise valdkondades, suurendamaks sidusust teadus- ja arendustegevuse ning Eesti ja Euroopa majanduskasvu vahel. 3.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mida võimaldab ennekõike ressursside väärindamine ja uued lahendused erinevates sektorites (sh puidutootmine, maavarad/mäetööstus ning toiduainetetööstus). Ressursside väärindamine on valdkond, kus teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamine võib anda suurt majanduslikku mõju. Maavarade tootmises ning metsa- ja puidutööstuses, samuti toiduainetetööstuses, on oluline roll kohalikul toorainel. Seega kui imporditava ressursi kasutamise valdkondades on teadus– ja arendustegevusel raskuskese eelkõige tehnoloogiaarendustel, siis kohaliku tooraine väärindamine sisaldab ka ressursi uurimist ning otstarbekat kasutamist. Mitmetes ressursikasutuse valdkondades on kõrgetasemeliste teadlaste järelkasv piiratud, uurimistöö maht vähene ja seosed Eesti ettevõtete arenguvajaduste ja võimalustega nõrgad. Seetõttu on vajalik toetada täiendavalt teadustööd ressursside väärindamise valdkonnas, et hoogustada ettevõtete ja teadusasutuste vahelist kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ning luua alused teadus- ja arendustegevusele tuginevaks tootearenduseks ettevõtetes. Käesoleva meetme raames toetatakse valdkonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustöö läbiviimist sh uurimisrühmade tugevdamist välisekspertiisiga ning valdkonna teadlaste järelkasvu. 3.3. Eesmärk on seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. 4. Rakendusasutus ja –üksus 4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus). Alates 01.04.2020 on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. 1 Nutikas spetsialiseerumine (NS) on Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika üks alustaladest. Eesti kasvualade valimise protsessi vedas eest Eesti Arengufond. Kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbe teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja ressursside väärindamine. 2 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Käesoleva toetusskeemi tegevuste elluviija on Eesti Teadusagentuur (ETAg; edaspidi ka elluviija). 5.2. Tegevuste elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Elluviija osaleb 4.tegevuse elluviimisel. 5.3. Partnerid tegevuste lõikes Partneri nimi Tegevus 1 Eesti Tegevus 2 Tegevus 3 Tegevus 4 maapõueressurssi Puidu Toidutoorme Teavitus ja dega seotud komponentid komponentid tegevuste teadus- ja eks eks koordineerim arendustegevus lahutamise ja lahutamise ja ine keemilise väärindamise väärindamise alased alased uuringud teadusuuring ud Tartu Ülikool X X X Tallinna X X X X Tehnikaülikool Eesti Maaülikool X X X Eesti X X Geoloogiateenistus Toidu- ja X X Fermentatsioonitehnol oogia Arenduskeskus BioCC X X Eesti Teadusagentuur X Tegevuste elluviimisesse on kaasatud Eestis olemasolev teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kompetents kõikidest valdkondades tegutsevatest positiivselt evalveeritud TA asutustest, samuti Eesti Geoloogiateenistus kui riigi esindaja üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, geoloogilise teabe säilitamisel ja kättesaadavuse tagamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel. Tegevustesse on kaasatud kolm Eesti suuremat ülikooli, kuhu on koondunud suurem osa teadus- ja arenduskompetentsidest ning kelle vastutusvaldkondade hulka kuuluvad toetatava tegevusega hõlmatud valdkonnad. Seega on ülikoolidel vastutus arendada nii teadus- ja arendustegevust kui ka sellel tuginevat õppetööd, tagades valdkondade arengu ja konkurentsivõime. Tegevuse 3 elluviimisel osaleb kaks tehnoloogia arenduskeskust – BioCC ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Nimetatud tehnoloogia arenduskeskustesse (edaspidi TAK) on koondunud toidu valdkonna spetsiifiline kompetents, mida ülikoolides ei ole sellisel määral seni arendatud. Teadusvaldkondade arendamise üks eesmärke on arendada ka valdkonna kõrgharidusõpet ning kindlustada teadlaste järelkasvu, seetõttu on ka TAKidel 3 kohustus antud tegevuse raames osaleda õppekavade arendamises ning doktorantide juhendamises. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2020-31.08.2023. 7. Toetatavad tegevused ja tulemused Toetatavad tegevused jagunevad neljaks suuremaks tegevuseks, millest kolm (tegevused 1-3) on seotud teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmisega maavarade, puidu ja toidu väärindamise valdkondades ning neljas tegevus on suunatud teavitus- ja koordinatsioonitegevustele. Tegevuste 1-3 raames tugevdatakse teadusasutuste inimressurssi valitud fookusteemadel, tuuakse uurimisgruppidesse vajalikku kompetentsi oluliste alus- ja rakendusuuringute läbiviimiseks ning tagatakse järelkasvu, sealhulgas doktorantide olemasolu fookusteemadega seotud teadus- ja arendustegevuses. Igas valdkonnas läbiviidavad tegevused on omavahel koordineeritud ning moodustavad ühtse terviku, osapooled peavad võtma arvesse ja kaasama kõiki kompetentse partnerülikoolides, et tagada sünergia ja ühine liikumissuund tegevuste eesmärkide täideviimisel ning vältida dubleerimist. Uurimisprojektide rahastamine tegevustes 1-3 toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2, et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi, ühtlustades struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste riigieelarvest rahastatavate tegevustega. Toetatakse maavarade, puidu ja toidu väärindamise valdkondades valitud fookusteemadel läbiviidavat teadus- ja arendustegevust. 7.1. Tegevus 1 Eesti maapõueressurssidega seotud teadus- ja arendustegevus Maapõueressurssidega seotud TA tegevuse eesmärk on toetada kriitilisi elemente sisaldavate maapõueressursside otsinguid, uuringuid ja kasutuselevõttu toetavaid teadusuuringuid. Eestis on hetkel teadaoleva maapõueressursside info põhjal kõige perspektiivsemad haruldasi muldmetalle (REE, rare-earth elements), mangaani, vanaadiumit, molübdeeni ja fosforit, aga ka vaske ja niklit ning nende mineralisatsiooniga kaasnevaid hajutatud elemente (nt indium, germaanium) sisaldavad kivimid. Kuna Euroopa Liidu kriitiliste toormete (va fosforiit) osas puuduvad Eestis varasemad suunatud uuringud, siis ei ole välistatud, et olemasolevate ja uute planeeritavate geoloogiliste puursüdamike detailsete geokeemiliste uuringutega võib potentsiaalsete kriitiliste tehnoloogiliste metallide nimekiri oluliselt laieneda. Tuginedes olemasolevale geoloogilisele informatsioonile ning RITA maapõueuuringute tulemustele on Eesti maapõues kriitiliste kõrgtehnoloogiliste metallide esinemise potentsiaal kõrgeim oobulus-liivakivis (fosfor ja haruldased muldmetallid) ning graptoliitargiliidis (vanaadium). Selle kõrval on kolmandaks potentsiaalseks kriitiliste elementide kandjaks eelkambriumi vanusega aluskorrakivimid ja nendega seotud mineralisatsioonivööndid (Cu, In, Ge, plaatinarühma elemendid). Maapõueressursside väärindamise tegevuse fookuses on nende kolme kõrgeima potentsiaaliga maapõuevara väärindamisega seotud teadus- ja -arendustegevuse kompetentsi ja teadmuse arendamine: 4  vastava valdkonna (geokeemia, geofüüsika ja geomodelleerimine) teadlaskonna toetamine ja arendamine, mille keskmes on strateegiliste elementide leviku seaduspärasuste selgitamiseks vajalike kompetentside sissetoomine, õpetamine ja arendamine;  eespool nimetatud kivimites strateegiliste elementide ruumilise leviku, seondumise, kui ka ainelise (geokeemilise) koostise muutlikkuse kaardistamiseks efektiivsete ja keskkonnasõbralike metoodikate väljatöötamine, mis võimaldavad elementide geokeemilis-mineraloogiliste esinemisvormide ja parageneeside selgitamist ning mineraliseerunud tsoonide ruumilise leviku ja struktuurse muutlikkuse seostamist geofüüsikaliste väljade mustrite ja mahuliste levikumudelitega;  kriitiliste elementide eraldamiseks nende potentsiaalsete maavarade rikastamis- ja separeerimismeetodite teadmuskompetentsi ja meetodite arendamine;  primaarse süvageoloogilise uurimismaterjali – puursüdamike – hoiustamise ja esmase analüüsi ning proovimise taristu arendamine Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere kompleksis, et tagada juba olemasoleva kui ka lähitulevikus puuritavate geoloogiliste uuringupuursüdamike säilimine ja igakülgne analüüs. Samuti kogutud andmete avalikustamine ning üldteadmiste suurendamine potentsiaalsete erainvestorite kaasamiseks uuringute järgmistes etappides. 7.1.1. Uurimisprojektid keskenduvad järgmistele fookusteemadele: a. Eesti karbifosforiidi kvaliteet ning omadused potentsiaalse fosfori toormena ja selle komplekssed ümbertöötlemistehnoloogiad; b. haruldaste muldmetallide sisaldused ja jaotumine Eesti karbifosforiidis: kontrollivad mehhanismid ja eraldamisvõimalused; c. vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad; d. potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi kivimite polümetalse maagistumise ilmingutes. 7.1.2 Lisaks konkreetsetel fookusteemadel läbiviidavatele uurimisprojektidele tugevdatakse teadusasutuste kompetentsi vajaliku inimressursiga ja võimalusel analüütilise aparatuuriga. Põhitähelepanu on maavarauuringute (iseäranis maagigeoloogia), geokeemia-mineraloogia, geofüüsika ja maavarade väärindamise tehnoloogiate valdkonna teadlaskonna arendamisel, samuti kraadiõppurite ja kõrghariduse kahe esimese astme tudengite kaasamist nii otseselt töökohtade loomisega kui ka erialastipendiumite kaudu. Erialastipendiumite andmise eesmärgiks on toetada projekti partneriteks olevaid Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli kõrghariduse esimesele ja teisele astmele motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust maapõueressursside väärindamisega seotud erialadel. Õppekavad, millel õppijatele erialastipendiumi eraldatakse, valitakse välja maapõueressursside valdkondliku komisjoni poolt. Semestris antakse välja kummaski ülikoolis 10 stipendiumit, 5 esimesel astmel ja 5 teisel astmel. Stipendiumite taotlemine, määramine ja maksmine toimub haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” §-de 2-4 alusel. Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus ja stipendiumi makstakse kalendrikuu eest. Erialastipendiumi maksab üliõpilastele partner, kes kehtestab 5  erialastipendiumite määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga. Tegevuse raames arendatakse geoloogilise uurimismaterjali (puursüdamike) hoiustamise ja esmase analüüsi ning proovimise taristut Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere kompleksis. Riigieelarvest on rahastatud puursüdamike hoidlate rajamist, kuid kahjuks puudub teadlastel võimalus kogutud ja uusi, kogutavaid puursüdamikke kohapeal uurida. Olemasoleva amortiseerunud hoone asemele on kavas ehitada uus hoone tööruumidega 10-15 teadlasele, labor koos aparatuuriga ning olmeruumid. Rajatavas kompleksis luuakse tingimused, mis võimaldavad teadlastel ja spetsialistidel sadade meetrite pikkuste puursüdamike kohapealset kirjeldamist, läbilõigete ekspressanalüüsi-profileerimist kohapealse geokeemilise-spektraalse-geofüüsikalise seadmestikuga ja nõuetekohast proovimist, mis on aluseks edasisele teadusuuringutele spetsialiseeritud laborites. Taristul on oluline roll maavarade uuringute teadlaste, põhi- ja kraadiõppe baasina. Teostatakse ka uusi puurimistöid fookusvaldkondadega seotud eriti huvipakkuvate struktuuride avamiseks, mille tulemusena saab nii olemasolevat informatsiooni täiendada ja analüüsida kui ka uusi tulemusi kriitiliste elementide esinemisest, levikust ja kasutatavusest. Oodatavad tulemused: 1) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine Eesti maapõues esinevate kriitiliste elementide ressursside levikust, rikastamise võimalustest ja eraldamise kaasaegsetest meetoditest, sealjuures pööratakse tähelepanu maksimaalsele väärindamisele, et eraldada kõik huvipakkuvad komponendid ning tekitada võimalikult vähe jääke kasutades võimalikult keskkonnasõbralikke meetodeid; 2) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi Eesti maapõues leiduvate perspektiivikate maavarade uurimisel ning rajatakse geoloogilise uurimismaterjali analüüsi ning proovimise taristu. 7.2. Tegevus 2 Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud Tegevuse eesmärgiks on luua eeldused puidu paremaks väärindamiseks Eesti puidutööstuses, milleks on vajalik muutuse loomine nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses. Toetatakse praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud eelkõige Eestis vähekasutatud puuliikide,madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide väärindamise uurimisele. Tegevuses rakendatakse puidu väärindamisel ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtteid jääkide ja kaassaaduste minimeerimiseks. Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve, keskenduvad uurimisprojektid järgmistele fookusteemadele: 1. Lignotselluloosi keemiline väärindamine ja pleegitatud keemilis-termilise puitmassi edasise väärindamine selleks, et a) pakkuda olulist asendust traditsioonilisele naftakeemiale, sh luua biolagunevaid pakkematerjale keemilise tselluloosi väärindamisega kasutades keskkonnasõbralike solvente ja derivatiseerimist. Potentsiaalsed rakendused oleksid uudsed pakendimaterjalid toiduainetööstusele, mille kasutusomadusi ja biolagunevust on võimalik protsessi käigus 6  muuta kasutaja- ja keskkonnasõbralikuks. Samuti on fookuses biopõhised tekstiilimaterjalid ja komposiitmaterjalid. b) selgitada välja võimalused pleegitatud keemilis-termilise puitmassi ning töötlemata sekundaarsete puitmassi voogude väärindamiseks. Ligniini eraldamine eri suuruste ja funktsionaalsustega lignaanide valmistamiseks. Kõrgväärtusliku ligniini eraldamine puidu jääkidest. 2. Lignotselluloosi fraktsioonimine ning vaheproduktide keemiline ja biokeemiline väärindamine, sh: a) puidusuhkrute tööstusliku fermentatsiooni protsesside optimeerimine bioreaktorites, sünteetilise bioloogia meetodid kemikaalide ja valkude tootmiseks disainitud tööstuslike rakuvabrikute arendamiseks; b) lignotselluloosse biomassi keemiline konverteerimine uudseteks kõrge väärtusega kemikaalideks ja monomeerideks polümeeritööstusele; saadud bio-monomeeride polümeriseerimine ja kasutamine kõrgtehnoloogilistes rakendustes (kõrge temperatuuritaluvusega plast, uudsed värvid, pinnakatted, jne.). c) ligniini keemilise ja ensümaatilise väärindamise tehnoloogiad. Ligniinist ja sellest eraldatud fenoolsetest fragmentidest arendatakse välja erinevad tooted – materjalide sünteesiks kasutatavad algühendid, vaigud, liimid, õlid, plastikud, ehitusmaterjalid, jne. 3. Vähekasutatud puuliikide ja madala kvaliteediga puidusortimentide ning tootmisjääkide termokeemiline väärindamine, sh: a) Termokeemiliste väärindamis- ja biorafineerimistehnoloogiate arendamine ja optimeerimine teise ja kolmanda põlvkonna biokemikaalide tootmiseks lignotselluloossest materjalist; sh jääk-biomassi ja tootmisprotsessis tekkinud kõrvalsaaduste kasutusvõimaluste uurimine lähtudes ringmajanduse kontseptioonist. Oodatavad tulemused: 1) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine puidu, sealhulgas madalakvaliteetse puidu ja puidujääkide maksimaalse väärindamise võimaluste kohta, mis loob eeldused muutusteks Eesti puidutööstuse väärtusahelas; 2) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi puidu keemilise väärindamise valdkonnas valitud fookusteemadel. 7.3. Tegevus 3 Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud Tegevuse raames toetatavate teadusuuringute eesmärgiks on uute teadmiste saamine toiduohutuse- ja kvaliteedi tagamiseks ning tootmisjääkide bioaktiivsete komponentide väärindamiseks, samuti uudsete toidutehnoloogiate arendamise meetodite rakendamisvõimaluste kindlakstegemine. Toetatakse eelkõige praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud valitud fookusteemadele. Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve, keskenduvad uurimisprojektid järgmistele fookusteemadele: 1. toidu mikroobsete, biokeemiliste ja keemiliste ohutuse, kvaliteedi ja säilimisaegade mõjutegurite kompleksne kaardistamine ja kaasaegsete seiresüsteemide loomine, sh: a) Kaasaegse, interdistsiplinaarse kuluefektiivse toiduohutuse ja toidu kvaliteedi seireprogrammi disainimine toidutööstustele; b) Toidu säilivusaja pikendamine ning kvaliteedi ja ohutuse tagamine; 2. toidu- ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine, sh: 7 a) suure läbilaskevõimega kaasaegsete uurimismeetodite (oomikameetodid, mikrokalorimeetria jms.) kasutamisel põhineva uudsete toidutehnoloogiate arendamise metoodiline platvorm; b) tahke faasi fermentatsiooniprotsessid toidu väärindamisel; c) teravilja ja piima väärindamine; d) unikaalsete bakterite kasutamine toidu väärindamisel; 3. toidujäätmete vähendamine, toidujäätmete ja -kaassaaduste väärindamine, sh: a) Taimsete tootmisjääkide bioaktiivsete komponentide kasutamine loomsete toiduainete säilivuse ja tervislikkuse suurendamiseks või loomsete toitude väärindamiseks; b) Hapu vadaku väärindamine kõrge lisandväärtusega funktsionaalseteks toidutoodeteks; c) Antinutrientide ja kiudainete rolli uurimine uudsetes toitudes ja toiduainetes ning nende kasutamise optimeerimine toidutehnoloogiates võimaldades sealhulgas ka toidujäätmete optimaalsemat kasutamist ja lisandväärtuse loomist. Oodatavad tulemused: 1) uuringute tulemusena luuakse eeldused töötada välja testid erineva profiiliga toiduainetetööstuse-põhiste pakettidena toidu ohutust ja kvaliteeti mõjutavate mikrobioloogilist päritolu mõjurite (sh metaboliidid ja ensüümid) määramiseks. 2) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine toidutoorme komponentideks lahutamise meetodite ja komponentide omaduste kohta, mille põhjal on võimalik välja töötada komponentide väärindamise meetodid ja tooted, mille tootmistehnoloogiad on skaleeritavad lisaks Eesti turule ka rahvusvahelise toiduturu vajadusi arvestades; 3) väljatöötatud tooted ja tehnoloogiad on kooskõlas globaalsete kliimaeesmärkidega ning ringmajanduse põhimõtetega, tagades toorme maksimaalse väärindamise; 4) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi toidu väärindamise valdkonnas valitud fookusteemadel. 7.4. Tegevus 4 Teavitus ja tegevuste koordineerimine Toetatakse teavitustegevusi valdkonna aktuaalsetel teemadel ja tegevuste tutvustamisel. Tegevuse raames kaasatakse kommunikatsioonispetsialist, kes juhib teavitustegevusi meedias ja muudes kanalites vastavalt koostatud kommunikatsiooniplaanile, korraldab erinevaid teavitusüritusi ning tutvustab avalikkusele toetusskeemi toimuvaid tegevusi. Toetatakse ka erinevate teavitustegevustega seotud teenuste sisseostmist vastavalt tegevuste eesmärkidele. Teavitustegevused on suunatud valdkondade fookusteemade tutvustamisele ning avalikkuse teadlikkuse tõstmisele nendel teemadel. Korraldatakse ka valdkondlikke üritusi ettevõtetele, et tutvustada fookusteemasid ja kompetentse ning anda ettevõtete esindajatele võimalus kohtuda valdkonna teadlastega. Toetatakse teadlaste kompetentsi tõstmist teadusvaldkonna teemade kajastamisel ning ettevõtetega kontakti loomisel. Toetusskeemi oluliseks osaks on valdkondlike tegevuste koordineerimine. Iga toetatavat valdkonda nõustab valdkonna ekspertkomisjon. Valdkondade tegevusi viiakse ellu koordineeritult, elluviija lepib partneritega kokku elluviidavad tegevused, võttes aluseks partnerite esitatavad taotlused, jälgib ja hindab tegevuste kulgu, korraldab valdkondade ekspertkomisjonide tööd, korraldab arutelusid partnerite vahel ja nõustab partnereid. Muuhulgas on kavas iga valdkonna kohta koostada arenguplaan, mis annab suuna valdkonna ja fookusteemade edasisteks arenguteks. 8 Peamised tulemused: 1) fookusteemade tutvustamine on süstemaatiline, teavitustegevuste planeerimisel on arvestatud erinevate sihtgruppidega; 2) avalikkus on teadlik ressursside väärindamise fookusteemadel tehtud uuringutest ning nende potentsiaalsest mõjust majandusele ja keskkonnale; 3) iga valdkonna kohta koostatav arenguplaan. 8. Sihtgrupp Otseseks sihtgrupiks on tegevustesse kaasatud teadus- ja arendusasutuste fookusteemadega tegelevad teadlased ja uurimisgrupid, samuti Eesti Geoloogiateenistus. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on maavarade, puidu- ja toidutöötlemise valdkondades tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes (teavitustegevused). 9. Tegevuse juhtimine Tegevusi juhivad valdkondlikud ekspertkomisjonid, millesse kuuluvad ministeeriumide, valdkonna erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad. Ekspertkomisjonide ülesanded käesoleva tegevuse raames on: 1) nõustada elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuse eesmärkidest; 2) vahearuannetele tuginedes teha ettepanekuid toetatavate tegevuste läbiviimiseks ning vajadusel partnerite tegevuskavade ja eelarvete muutmiseks; 3) koordineerida valdkondade arenguplaanide koostamist; 4) kooskõlastada tegevuse vahearuanded ja lõpparuanne. 10. Tulemus- ja väljundnäitajad Andmeallikas Aruandluse Sihtväärtus Algväärtus Baasaasta Mõõtühik Tulemusnäitaja sagedus 2023 Tegevuste raames toetatud Artiklite 0 2019 30 Ellu- Kord fookusvaldkondade arv viija aastas uurimisprojektidesse kaasatud teadlaste poolt avaldatud artiklite arv 9  Andmeallikas Aruandluse Sihtväärtus Algväärtus Baasaasta Mõõtühik Väljundnäitaja sagedus 2023 Ettevõtete või avaliku sektori leping 0 2019 10 Raken- Kord asutuste ja TA asutuste dus- aastas koostöölepingute arv ressursside üksus väärindamise valdkondades Tegevuste raames toetatud Doktoran- 0 2019 18 Ellu- Kord uurimisrühmadesse kaasatud tide arv viija aastas doktorantide arv 11. Eelarve Tegevuste kogumaksumus on 12 000 000 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fond 10 200 000 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 800 000 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %. 11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik Kulud kokku kaasfinantseering 1. Maapõueressurssidega 3 274 412,50 577 837,50 3 852 250,00 seotud TA tegevus 2. Puidu komponentideks 3 123 211,70 551 155,00 3 674 366,70 lahutamise ja keemilise väärindamise alased uuringud 3. Toidutoorme 3 139 810,75 554 084,25 3 693 895,00 komponentideks lahutamise ja väärindamise alased uuringud 4. Teavitus- ja 496 390,05 87 598,25 583 988,30 koordinatsioonitegevused 5. Horisontaalsed tegevused 166 175,00 29 325,00 195 500,00 KOKKU 10 200 000,00 1 800 000,00 12 000 000,00 11.2. Kogueelarve 10 TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Tegevuste Sh elluviija Sh partnerite kulukohad eelarve kokku eelarve eelarve 1. Eesti maapõueressurssidega seotud 3 852 250,00 0,00 3 852 250,00 uuringud 1.1. Uurimisprojektide läbiviimine 2 565 500,00 0,00 2 565 500,00 Sh muud kulud (ühikuhinnad) 2 565 500,00 0,00 2 565 500,00 1.2.Maapõue alase õppe- ja 1 286 750,00 0.00 1 286 750,00 teadusotstarbelise võimekuse arendamine Sh otsene personalikulu 220 000,00 0,00 220 000,00 Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost) 1 033 750,00 0,00 1 033 750,00 Sh tegevuse kaudsed kulud ühtse määra 33 000,00 0,00 33 000,00 alusel 2. Puidu komponentideks lahutamise ja 3 674 366,70 0,00 3 674 366,70 keemilise väärindamise alased uuringud Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost, 3 674 366,70 0,00 3 674 366,70 ühikuhinnad) 3. Toidutoorme komponentideks 3 693 895,00 0,00 3 693 895,00 lahutamise ja väärindamise alased uuringud Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost, 3 693 895,00 0,00 3 693 895,00 ühikuhinnad) 4. Teavitus- ja 583 988,30 533 988,30 50 000,00 koordinatsioonitegevused Sh otsene personalikulu 355 000,00 355 000,00 0,00 Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost) 175 738,30 125 738,30 50 000,00 Sh tegevuse kaudsed kulud ühtse määra 53 250,00 53 250,00 0,00 alusel 5. Horisontaalsed tegevused 195 500,00 195 500,00 0,00 (projektijuhtimine) 11  Sh otsene personalikulu 170 000,00 170 000,00 0,00 Sh muud kulud (ühtse määra alusel 15% 25 500,00 25 500,00 0,00 otsestest personalikuludest) KOKKU 12 000 000,00 779 488,30 11 220 511,7 0 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh: 12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4; 12.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 12.2.3. teenuste kulud, mh tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste ja ürituste korraldamise kulud, näituste korraldamise, teavitamisega seotud jm vajalikud kulud; 12.2.4. koolituste ja õppevisiitide kulud; 12.2.5. puurimistööde läbiviimiseks vajalikud kulud; 12.2.6. ehituskulud , sh detailplaneeringu koostamise, ehitusuuringute, ehitusprojekti koostamise, tehnovõrkude väljaehitamise, tehnosüsteemide ehitamise, siseviimistlemise, sisustamise ning hoonega seotud kolimise kulud; 12.2.7. aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute (sh väliuuringute) teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise, seadistamise kulud, 12.2.8. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.2.9. ühikuhinna alusel uurimisprojektidega seotud kulude hüvitamine tegevustes 1-3 vastavalt lisale 2. 12.2.10. erialastipendiumid tegevuses 1 vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ §-le 4; 12.2.11. muud tegevuse elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud. 12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 12 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 13.2.Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 5. 13.3.Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. 13.4.Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5.Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.6.Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.7.Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija ja partnerite kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 14.2.2. esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist; 14.2.3. sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 14.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil iga aasta 20. jaanuariks vahearuande. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 11 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. 17. Finantskorrektsioonid 17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. 17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 14  Lisa 2 haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks“ juurde Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine teaduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamise tegevuses „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ 1. Ühikuhindadena kasutatakse riikliku uurimistoetuse rühmagrandi määrasid, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Eesti Teadusagentuuri (ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks riigieelarvelistest vahenditest. 2. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 7.1.-7.3. nimetatud toetatavates tegevustes ning nende määrad ja tüübid on järgmised: 2.1. Eksperimentaalse väikese uurimisprojekti toetuse ühikuhind 2.1.1 ühikuhind ühe kuu kohta on 15 270 eurot (aastas 183 250 eurot); 2.1.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid; 2.1.3 ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks; 2.2. Eksperimentaalse suure uurimisprojekti toetuse ühikuhind 2.2.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 21 427 eurot (aastas 257 125 eurot); 2.2.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid; 2.2.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks; 3. ühikuhinna maksmise aluseks on ETAG, teadus- ja arendusasutuse (vastuvõttev asutus) ja uurimisprojekti juhi vahel sõlmitud kolmepoolne leping, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja vastutus, samuti grandi periood ja aastane maht. 4. Ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil korrigeeritakse põhjendatud vajadusel ühikuhindu juhul, kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist esitatud taotlustele. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 1 (1)  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.3 „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (edaspidi meetme tegevus) eesmärkide elluviimist. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik Toomas Murulo (735 0217, [email protected]), teadusosakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]). 1.1. Tegevuse taust Eesti teadus- arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) keskmes on nutika spetsialiseerumise raames valitud kasvualade (ressursside efektiivsem kasutamine, tervisetehnoloogiad ja IKT) eelisarendamine ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori koostöös. Käesoleva meetme eesmärgiks on tõsta Eesti ülikoolide võimekust pakkuda ettevõtetele vajalikku rakenduslikku TA kompetentsi ressursside väärindamise valdkonnas. Ressursikasutusse ja tehnoloogiatesse tehtavad investeeringud on kapitalimahukad ja pikaajalise tasuvusajaga ning seetõttu on vajalik ressursside kasutamise pikaajaline plaan. Kui ettevõtjatele on vajalik majanduslik kindlustunne investeeringute tegemiseks ning tööstuse loomiseks, siis teadus- ja arendustegevuse arendamisel on ressursside väärindamise valdkonnas tohutu potentsiaal. Samal ajal on Eesti eesmärgid ambitsioonikad: kõrgtehnoloogiliste toodete osakaaluks planeeritakse Eesti ekspordis1 aastaks 2030 25%, kusjuures algtase: 2014 aastal on 16,3%. Tööhõive määr Eestis on jõudnud väga kõrge tasemeni, mistõttu edasine jätkusuutlik majanduskasv saab toimuda eelkõige läbi kõrge lisandväärtusega valdkondade, sh tehnoloogia arengu ja kapitali kaasamise kaudu. Samal ajal väheneb Eesti tööealine elanikkond, mis paneb arvestatava surve tööstuse-juhitavale konkurentsile tööjõu pärast. Seetõttu on veelgi olulisem pöörata tähelepanu eri protsesside efektiivsemaks muutmisele ning toorainele kõrgema lisandväärtuse tekitamisele. Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüside tulemusel on pakutud välja 10 kõrgeima kasvupotentsiaaliga sektorit, millest otseselt kuuluvad ressursside väärindamise valdkonda ligikaudu pooled (toiduainete tootmine, puidutootmine, masina- ja metallitootmine, 1 Allikas. Eurostat. 1 maavarad/mäetööstus ning koksi- ja puhastatud naftatoodete tootmine)2. Indikaatoriteks olid lisandväärtus töötaja kohta, ekspordi maht, investeeringute maht, ja TA-kulutuste maht. Nendele valdkondadele on omane, et neid suundi süsteemselt toetav teadus- ja arendustegevus on Eestis toetatud puudulikult. Toote- ja teenusearendus on muutumas üha spetsiifilisemaks ja sügavamaid valdkondlikke teadmisi vajavaks (pidevalt vajatakse tippteadmisi, -tehnoloogiaid ja uusi ärimudeleid), teisalt tuleb kaasata tootearenduses enam erineva valdkonna eksperte, kes omavad kogemust erinevate valdkondade suundumustest, väärtusahelatest ning tarbijaootustest. Olemasolev seis on kõrgkvalifitseeritud tööjõu olemasolu koha ja teadus- ja arenduslahenduste poole pealt väga kriitiline. Statistikaameti andmetel on aastal 2016 teadlaste ja inseneride arv toidutööstuses 6, puidutootmises 4 , keemiatööstuses 44, koksi- ja puhastatud naftatoodete tootmises 47 (2012a), mäetööstuses teadmata ja aasta-aastalt langustrendis.3 Antud toetusskeem keskendub kolmele kõige kriitilisemas seisus olevale valdkonnale: puidu väärindamine, toidu väärindamine ning maavarade väärindamine. Valdkondade raames arendatavad fookusteemad on valitud erinevate osapoolte – ministeeriumid, riigiasutused, erialaliidud, ettevõtted, ülikoolid – koostöös toetusmeetme ettevalmistamise käigus. Fookusteemade valikul on lähtutud eelkõige suunatusest tooraine maksimaalse väärindamise võimaluste otsimisele, kõrgeima majandusliku lisandväärtuse andmisele toorainele ning tooraine säästlikust ning keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamisest ning kasutuselevõtust. Seega ei olnud toetusmeetme ettevalmistamisel esmatähtis see, et oleks võimalik tugineda juba olemasolevale nõudlusele ja pakkumisele, vaid antud tegevuse käigus arendatakse pakkumise (TA) poolt selleks, et tekitada piisav nõudlus ning aidata sellega kaasa lisandväärtuse kasvule majanduses ning üldisele konkurentsivõime kasvule. Ressursside väärindamise tegevuse keskmes on TA inimressursi arendamine valdkonnas, et kindlustada piisava arvu spetsialistide olemasolu, valdkonna kõrgel tasemel juhtimine ning TA tegevuste vastavus ettevõtete ja avaliku sektori vajadustele. Eriala omandamine nendes valdkonnas annab inimestele kindlustunde tuleviku osas, suurendab nende väljavaateid tööturul ning tõstab majanduse tootlikkust tervikuna. See tegevus võimaldab ülikoolidel pakkuda kõrgetasemelist kõrgharidust ja karjääri teadlasena valdkondades, mis võimaldavad meie riigi olemasolevate ressursside targemat ja efektiivsemat kasutuselevõttu. Seosed teiste sekkumistega: antud EL vahendite kasutamise eesmärgi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna nr 4 EL vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“. 2019. aastal valmis tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (RITA) raames uuring „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ (Praxis, Ernst&Young). Uuringu eesmärk oli selgitada välja, millised on ressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtete teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) võimekus ja vajadused ning teadus- ja arendusasutuste (edaspidi TA-asutused) võimekus koostööks ettevõtetega. Uuringuga otsiti ettepanekuid ettevõtete ja TA-asutuste vahelise koostöö suurendamiseks ressursside väärindamise alases TA- s. Soovitusena toodi uuringus muuhulgas välja, et vajadus on suurendada koostööd mitte ainult TA asutuste ja ettevõtete, vaid aidata kaasa kolmepoolse suhtluse – ettevõtted, TA asutused ja 2 Allikas. „Ettevõtliku avastusprotsessi esimese etapi raport. Kvalitatiivse mudeli loomine“ (Priit Tinits. Ettekanne nutika spetsialiseerumise juhtkomitee koosolekul 20.02.2017). 3 Allikas: Statistikaamet. 2 riik – arengule. Uuringu kohaselt on peamisteks takistusteks koostööle TA asutuste vähene orienteeritus rakendusuuringutele ning koostöökanalite puudumine, samuti teadlaste järelkasvu puudumine mõnedes valdkondades. Alljärgnevalt on toodud väljavõtted uuringu tulemustest ja soovitustest valdkondade kaupa. 1.1.1 Puit Puidu sektori roll Eesti majanduses märkimisväärne, kuna 3,5%-ga ettevõtluses hõivatute koguarvust luuakse üle 4% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest ning toodetakse ligi 17% meie ekspordist olles ekspordimahult üks tähtsamaid tööstusharusid4. Puidutööstus jaguneb kaheks: puidu mehaaniliseks ning keemiliseks ja molekulaarseks töötlemiseks. Mehaanilises töötlemises on Eesti ettevõtted täna maailmamastaabis saavutanud edu, olles näiteks number 1 puitmajade eksportija Euroopas. Eesti puidutööstus jaguneb hetkel kolmeks suureks haruks: puittooted, soojus- ja elektrienergia tootmine ning ümarpalgi ja pelletite eksport (vastavalt 29%, 33%, 33% kogubilansist)5. Kuid kõrge tootlikkusega puidu keemiline ja molekulaarne töötlemine Eestis sisuliselt puudub. Tselluloosi ja puitmassi osakaal kogu puidu biomassi bilansis Eestis on vaid 5%, ning sedagi loetakse pigem mehaaniliseks töötlemiseks. Soomes ja Rootsis on näiteks tselluloos ja puitmassi osakaal vastavalt 40% ja 37%. Samas tselluloosikiust toodete turumaht kasvab jõuliselt iga aastaga, näiteks prognoositakse USA tselluloosikiust toodete turusegmentide müügitulu kahekordistumist 2025 aastaks võrreldes 2017 aastaga6. Samuti prognoositakse biokeemia toodete maailmaturu kasvu 3,5 triljonilt eurolt (2015. aastal) 6,3 triljoni euroni aastal 20307. Uuringust „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ selgus, et puidutööstuses nähakse kõige olulisema arengusuunana puidutöötlemises puidu keemilist väärindamist, mille kaudu oleks võimalik tõsta kogu sektori lisandväärtust. Leiti, et Eestis on potentsiaali puidu keemiliseks väärindamiseks, kuid hetkel on üheks takistuseks inimressursi puudus ning puuduvad teadlased, kes suudaks pakkuda rakendusuuringuid. Ühe soovitusena toodi uuringus välja soovitus toetada puidu keemilise väärindamise kompetentsi edasi arendamist TA-asutustes, kuivõrd keemilise töötlemise valdkonnas nähakse sektori peamist arengusuunda. Oluline on ülikooli õppekavadesse lisada õppeaineid, mis käsitlevad keemilist väärindamist ning toetada ülikoole välisriikidest kompetentsi värbamiseks (eriti mis puudutab neljandast tasemest kõrgemal TRL tasemel8 tehtavat TA-d). Puidu mehaanilisel väärindamisel puittoodeteks (saematerjal ja profiilmaterjalid, inseneripuit, mööbel ja puidust kokkupandavad ehitised), väärindatud kütusteks ja energiaks on Eesti saavutanud kõrgtaseme. Erinevate tööstuste vahel on tihe konkurents okaspuidu ressursile, kuid samas on lehtpuidu ressurss alakasutatud. Eestist viiakse iga-aastaselt välja 2mln m3 tehnoloogilist paberipuitu (eelkõige kasutuseks paberitööstusele)d, millele lisandväärtust ei 4 „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas. E&Y ja Praxis, 2019 5 https://datam.jrc.ec.europa.eu/datam/mashup/BIOMASS_FLOWS/index.html 6 https://www.grandviewresearch.com/industry-analysis/cellulose-fibers-market 7 Cefic Chemdata International 2016 8 Tehnoloogilise valmiduse tasemed, TVT (Technology Readiness Levels, TRL) vastavalt Euroopa Liidu teadusuuringute ja raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatorile 3 anta. Selleks, et toimuks põhimõtteline muutus Eesti puidutööstuse väärtusahelas, on vajalik muutuse loomine nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses. 1.1.2 Toit Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on Eesti majanduses oluline roll — sealt tuleb toit meie lauale kuid on samuti oluline osa Eesti identiteedist. Nimetatud sektorid annavad ~5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab ~6% hõivatutest. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2018. aasta korrigeeritud esialgsetel andmetel 856 mln €, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 2,7%. Toodangu väärtusest moodustas ~40% taimeksavatussaaduste ning ~49% loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~11%. Suurim osatähtsus kogutoodangu väärtuses on piima (28%) ja teravilja (18%) toodangul. Kogutoodangu väärtus alushinnas vähenes aastases võrdluses 3%, seejuures toodangu maht 6% ja alushinnad, tõusid 2%. Kogukulud (952 mln €) suurenesid võrreldes 2017. aastaga 2%. Esialgse korrigeeritud hinnangu alusel oli brutolisandväärtus 2018. aastal 8% vähem kui eelneval aastal. Netolisandväärtus vähenes 20%.9 Tööjõu tootlikkus oli esialgsel hinnangul ligikaudu 4% vähem kui aasta varem ning ettevõtjatulu jäi sektorisse 2018. aastal ligikaudu 23% vähem kui aasta varem. Esialgse hinnangu kohaselt vähenes indikaator, mis näitab aasta tööjõuühiku kohta netolisandväärtuse faktorhinnas muutust võrreldes eelneva aastaga võttes arvesse SKP deflaatorit, EL-28 keskmisena -3,76%, Eesti vastav näitaja -7,8%. Uuringust „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ selgus, et peamine probleem toidutööstuse ettevõtete jaoks on leida viis, kuidas anda oma tootele lisandväärtust nii, et vastatakse tarbija ootustele, täidetakse keskkonnaohutusest tulenevaid piiranguid ning tagatakse toiduohutus. Toiduaintetööstuse ettevõtted tegelevad peamiselt tootearendusega ning TA toimub enamasti välismaistele ettevõtetele kuuluvates ettevõtetes väljaspool Eestit. Sektoris domineerivad mikro- ja väikeettevõtted, kelle võimekus TA-ga tegeleda on madal. Toidu väärindamise valdkonnaga on seotud kuus TA-asutust ning 15 tegutsevat uurimisrühma. TA-asutuste uurimisteemad katavad toidutoorme väärindamise laia spektri – taimse toorme töötlemisest ja tervislikest funktsionaalsetest ühenditest kuni biokeemiliste protsesside ja mikrobioloogiani. Uuringust aga selgus, et valdkonnaga seotud uurimisrühmade TA ulatus ja tase varieerub. Valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja TA-asutuste koostööd takistavad mõlema osapoole madal informeeritus teineteise tegutsemisvaldkondadest ning puudulik rahastus. 1.1.3 Maavarad Maavaradega tegelevate ettevõtete arv moodustab vaid 0,2% Eesti ettevõtetest, kuid töötajate arv on 3,65% Eesti ettevõtetes töötajatest. Valdkonna ettevõtete summaarne müügitulu oli 2017. aastal 2,4 miljardit eurot, mis moodustas 4% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust. Suurettevõtted moodustavad maavarasid väärindavate ettevõtetest alla 10% ning nende müügitulu moodustab kogu sektori müügitulust 74%10. 9 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2018 10 „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas. E&Y ja Praxis, 2019 4 Maapõueressursside uurimine on Eestis olnud taasiseseisvumisperioodil tagaplaanil ning alles viimastel aastatel hakkas riik tähelepanu osutama ja rõhku panema maavarade uurimisele. 6. juunil 2017 kiitis Riigikogu heaks maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, mille eesmärgiks on Eesti maapõue ja seal leiduvate loodusvarade kasutamine parimal moel arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Raamstrateegia “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” pikaajaline eesmärk on tagada maapõueressursside teaduspõhine, keskkonnahoidlik ja riigi majanduskasvu edendamisele suunatud haldamine ning kasutus, suurendades ressursitõhusust ning vähendades sõltuvust toorainest ja taastumatutest loodusvaradest. 1. jaanuaril 2018 taasloodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde riigiasutusena Eesti Geoloogiateenistus. Selle taga oli riigi mõistmine ja soov uurida võimalikke olemasolevaid ja tulevikumaavarasid lähtuvalt säästlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse printsiibist. Eesti Geoloogiateenistuse ülesandeks on esindada riiki üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, ja valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel. Lisaks sellele on geoloogiateenistuse ülesanne korrastada olemasolev maapõuealane informatsioon ja muuta see arusaadaval kujul kättesaadavaks nii teadlastele kui kogu ühiskonnale. Ülalnimetatud uuringust ilmnes, et maavarade väärindamises toimub ulatuslik koostöö põlevkivi väärindajate ja TA-asutuste vahel. Teiste maavarade puhul teevad ettevõtted ja TA- asutused vähem koostööd. Peamiseks vähese koostöö tegemise põhjuseks on ettevõtete väiksus (v.a põlevkivisektor, kus tegutsevad suurettevõtted) ja sellest tulenevad rahalised piirangud, TA tegemiseks. Ettevõtete TA-le orienteeritust pärsib ka ebakindlus maavarade kättesaadavuse osas. Investeeringud maavarade väärindamisega seotud TA-sse on sektoris domineerivate väike- ja mikroettevõtete jaoks riskide võtmiseks liiga kulukad. Maavarade väärindamisel on uuringute tellimisel suur roll riigil. Samuti oodatakse, et riik paneks paika poliitilised prioriteedid, sh millistes valdkondades ja milliste maavaradega on ettevõtetel perspektiivi tegutseda ning millistesse TA arengutesse panustada. Maavarade väärindamise fookusvaldkonnas tegutsevad TA asutustes enamasti väikesed uurimisrühmad ning valdkonda iseloomustab suhteliselt väike publitseerimisaktiivsus ja patentide arv. Soovitusena toodi välja, et riik peaks toetama maavarade väärindamisse panustavate alusuuringute läbiviimist valdkondades, millega TA-asutused ei tegele või tegelevad vähesel määral ning kus seni napib rakendusliku väärtusega innovaatilisi lahendusi. Soovitus oli rahastada riiklike geoloogilisi uuringuid, mis annaksid tõuke teadus- ja arendustegevusele ning ettevõtetele kindluse, et maavarad on kättesaadavad pikema aja jooksul ja kaevandamise projektid tasuvad ennast ära. Uuringud peaksid kaardistama nii olemasolevaid ja kasutusel kui ka potentsiaalseid ja täna veel kasutamata maavarasid, nagu fosforiit ja haruldased muldmetallid. Lisaks kaardistamisele peaksid uuringud andma juhiseid nende maavarade potentsiaalseteks kasutusvõimalusteks vastavalt keskkonna nõuetele ja globaalsetele trendidele. Eesti maapõueressursside uurimise vajadus tuleneb maailmamajanduse orienteerumisest süsinikumahukuse vähendamisele. Võimalike meetmetena nähakse eelkõige fossiilsetelt kütustelt taastuvenergiale ja elektripõhistele sõidukitele üleminekut ning uute senisest efektiivsemate lahenduste leidmist energia talletamiseks. Seetõttu on kiires kasvutrendis ka vastavate taastuvenergeetika seadmete, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste metallide, iseäranis akumetallide ja elektrolüüserite komponentide nõudlus. Taastuvenergeetika ja akumetallide seisukohalt on kriitilised elemendid Ga, In, Se, Te, haruldased muldmetallid, Co, Li, V, Mo, 5 Cu ja Mn, aga ka plaatinarühma elemendid. Seoses piiratud olemasolevate ressurssidega prognoositakse lähikümnenditel nende elementide nõudluse ja hinna kiiret kasvamist. 1.2. Tegevuse eesmärk TAI strateegia eesmärkide täitmiseks, aga laiemalt vaadates ka Eesti teaduse, majanduse ning kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu huvides on oluline kasvatada Eestis ressursside valdkonnas teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, tähtsustades teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ning ressursside maksimaalset väärindamist. Ressursside väärindamise tegevuse keskmes on valitud ressurssidega seotud valdkondade TA võimekuse arendamine, et kindlustada piisava arvu spetsialistide olemasolu. Lisaks on eesmärk tõsta iga prioriteetse suuna võimekust viia läbi rakendusliku suunitlusega uuringuid, et tuua teadustöö lähemale ettevõtetele huvipakkuvate ja rakendatavate tulemusteni. Valdkondade koolitusmahtude, ettevõtetega koostöövõimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks on vaja panustada prioriteetsetes teadussuundades uurimisgruppide võimekuse kasvatamisse. Võimekuse kasvatamine ei ole võimalik vaid olemasolevate meeskondade baasil, käesoleva toetusskeemi raames luuakse võimalused ka uute uurimisgruppide loomiseks. Tegevuse eesmärk on kooskõlas rakenduskava punkti 2.4.4.3. kirjeldusega: Eesti majandusstruktuur on võrreldes nn vana Euroopaga jätkuvalt ebasoodne. Seni peamiselt odavamatel sisenditel põhinevale konkurentsieelisele ja kodumaisele turule suunatud ettevõtlus ei võimalda saavutada tootlikkuse, hõive ja ühiskonna üldise heaolu kasvu. Madal tootlikkus (2012.a 68,7% ELi keskmisest) ja lisandväärtus (2010. a 35,8% ELi keskmisest töötlevas tööstuses) hõivatu kohta ei võimalda pakkuda Eesti inimestele ELi keskmisel tasemel elatustaset, mis omakorda võimendab tooealise elanikkonna väljarände ja rahvastiku vananemisega seotud probleeme. Maailma mõistes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste on vaja, et ettevõte liiguks väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Eesmärk on tihedalt seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. 1.3. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega Tegevusel on seoseid mitmete perioodil 2014-2020 struktuurivahenditest rahastatavate tegevustega. Tegevused siiski üksteist ei dubleeri, kuna antud tegevuse raames on rõhk siiski konkreetselt ressursside valdkondadel. Antud tegevusel on tugevad seosed meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes algatustes“ tegevusega „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““. Nimetatud tegevuse raames toetatakse teadlaste Eestisse tulemist, sealhulgas tippteadlasi, järeldoktoreid ning tagasipöörduvaid teadlasi. Samuti toetatakse Eesti TA turundamist ning Eesti kui 6 atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise kohta tutvustamist algatuse „Research in Estonia“ kaudu. Tegevus on seotud ka meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevus „Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele“. Tegevuse raames toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste korraldamiseks, vastutusvaldkondade ja asutuste põhikirjaliste valdkondade tugevdamiseks ning vastava õppe ja teadustegevuse kvaliteedi arendamiseks, rakendusuuringute võimekuse tõstmiseks, teenuste väljaarendamiseks ettevõtluskoostöö laiendamiseks, õppe- ja teaduse aparatuuri kaasajastamiseks ning avamiseks ettevõtluskoostööle, doktoriõppe toetamiseks ja muude asutuste strateegiliseks arenguks vajalikeks tegevusteks. Samuti on tegevus seotud tegevusega „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“. Toetuse andmise eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Toetatakse erialastipendiumite andmist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades kõrghariduse kõigil kolmel astmel. Tegevus on seotud ka meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes algatustes“ tegevusega „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““, mille eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Toetatakse noorteadlaste ja magistrantide osalemist rahvusvahelises teadmisteringluses, kaasatakse välismagistrante ja –doktorante, korraldatakse suve- ja talvekoole ning tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise võimalusi. Kuna antud tegevuse raames toetatakse nutika spetsialiseerumise üht kasvuvaldkonda, on tegevus seotud ka tegevusega „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ning selle alategevusega „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“. Tegevuse raames toetatakse ettevõtete huvides TA asutustelt tellitud rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimist ning sellega ettevõtete ja TA asutuste vaheliste sidemete tugevdamist. Tegemist ei ole siiski dubleeriva tegevusega, kuna ressursside väärindamise toetusskeemist toetatakse uurimisprojekte, mille mõju on ulatuslikum kui üksikute ettevõtete vajadus ning mis on uuritavate fookusteemade hulka valitud mitte niivõrd ettevõtete olemasolevast kuivõrd tulevikuvajadustest lähtudes. Toetusmeetme elluviimisel osalevad tehnoloogia arenduskeskused (TAKid) on ellu kutsutud struktuurivahendite toel. Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimustest lähtuvalt on TAKidele toetuse andmise eesmärgiks11 ettevõtjate TA tegevuse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni tegevuse edendamine ja kättesaadavuse parandamine. Vastavalt viidatud õigusakti § 4 esitab toetuse saaja projekti raames läbiviidava ning tehnoloogia arenduskeskuste meetmest rahastatava kogu perioodi kestel toimuvate TA tegevuste koondplaani (uurimistöö kava), mis sisaldab nimetatud määruse § 6 toodud infot. Tegevuste dubleerimise vältimiseks ei rahastata käesoleva toetusskeemi raames tegevusi, mis on kirjeldatud Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimuste §-s 8, sealhulgas ei toetata § 8 lõikes 1 punktis 2 nimetatud rakendusuuringuid, milleks TAK on varem toetust saanud. Uurimisprojektide 11 Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused https://www.riigiteataja.ee/akt/124102014003 7 läbiviimise raames on käesolevas toetusskeemis TAKidel kohustus panustada nii teadus- ja arendusvõimekuse ja kui ka kõrgkoolides läbiviidava kõrghariduse arendamisse, osaledes nii läbiviidava õppe sisu kui ka järelkasvu arendamisel, sh värvates uurimisgruppidesse tasemeõppe üliõpilasi. Käesoleva toetusskeemi raames esitavad partnerid tegevuskavad, kus on kirjeldatud toetuse kasutamist ning toetatavad tegevused ei tohi kattuda nende tegevustega, mida rahastatakse tegevuse „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ raames ning mis on esitatud TAKi uurimistöö kavas. Toetusmeede on seotud ka struktuurivahenditest rahastatud tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (RITA), mille raames viiakse läbi mitmeid uuringuid. RITA tegevus 6 raames valmis 2019. aastal uuring „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ (Praxis, Ernst&Young). Antud uuringust saadud teave oli üheks sisendiks ressursside väärindamise toetusmeetme disainimiseks. Toetusmeede on seotud ka mitmete teiste RITA raames tehtavate uuringutega. RITA tegevuse 1 (Strateegilise TA tegevuse toetamine) raames viiakse läbi uuringut „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“, millega loodetakse saada uut teavet suurema lisandväärtusega potentsiaalsete maapõueressursside kasutuselevõtu kohta, leida maavaradele tõhusamaid ja keskkonnasõbralikumaid alternatiivseid kasutusvõimalusi ning leida teisesele toormele kasutusvõimalusi. Nimetatud uuring koosneb mitmest erinevast uuringust ning ressursside väärindamise toetusmeetmega seostuvad graptoliitargiliidi (uuritakse konkreetset metallide eraldamise tehnoloogiat) ning Kirde-Eesti magnetanomaalia (sulfiididega seotud metallide levik piirkonnas) uuringud. Ressursside väärindamise toetusmeetme raames kavandatakse ja viiakse läbi täiendavaid maavaradega seotud uuringuid, tegemist ei ole dubleeriva tegevusega. Varasemalt on ressursside väärindamist toetatud ka perioodil 2007-2013 struktuurivahenditest rahastatud valdkondlikkest programmidest. Nimetatud perioodil toetati 6 valdkonda: IKT, tervishoiutehnoloogia, biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, energiatehnoloogiad ning materjalitehnoloogia. Käesolev toetusmeede on seotud eelkõige nelja viimasega. Valdkondlike programmide raames toetati konkurentsipõhiselt alus- ja rakendusuuringuid, kuid tegevuste killustatuse, ebapiisava koordineerimise ja vähese seotuse tõttu ettevõtlussektoriga jäi suurem, kogu valdkonda edendav mõju ja majanduse arenguhüpe neis valdkondades saavutamata. Käesoleva tegevuse raames antav abi ei ole riigiabi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1. Vahendid antud tegevuse toetamiseks tulevad otseselt ja kaudselt riigieelarvest. Abil on valikuline iseloom, kuna seda rakendatakse teatud kindlate, eelnevalt toetuse andmise tingimuste koostamise raames kokku lepitud fookusteemade toetamiseks ning abi antakse nendes valdkondades tegutsevatele positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele ja avaliku sekotri asutusena tegutsevale Eesti Geoloogiateenistusele. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui: - tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; 8 - teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); - tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; - teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. Tegevuste raames viiakse läbi alus- ja rakendusuuringuid, mis on sõltumatu teadustegevus, samuti levitatakse teadusuuringute tulemusi ning tegeletakse teadmussiirdega. Tegevustes osalevad positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, mis vastavad Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 sätestatud nõuetele, muuhulgas järgmistele nõuetele:  riigieelarvelistest vahenditest finantseeritud põhitegevuse tulemused, millega ei kaasne intellektuaalomandiõigused, on avalik teave;  teadus- ja arendustegevuse tulemustest, sealhulgas intellektuaalomandiõigustest saadud kasum, investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse;  majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul) ja teadus- ja arendustegevused (mittemajanduslik tegevus), nende kulud ja rahastamine on teadus- ja arendusasutuse raamatupidamises selgelt eristatud. Kuna abi saavad asutused, kaasa arvatud eraõiguslike teadus- ja arendusasutustena tegutsevad Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus ning BioCC, vastavad Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 toodud tingimustele ja tegevuste raames on tegemist mittemajandustegevustega, ei ole tegevustele antava abi puhul tegemist riigiabiga. Riigiasutusena tegutseva Eesti Geoloogiateenistuse ülesandeks on esindada riiki üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, geoloogilise teabe säilitamisel ja kättesaadavuse tagamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel. Maapõueseaduse12 § 25 lõikes 5 on sätestatud geoloogilise teabe säilitamise korraldamise ja kättesaadavuse tagamise eest vastutava riigiasutuse roll. Eesti Geoloogiateenistus loodi 1.jaanuarist 2018 riigiasutusena, mille roll on geoloogiline kaardistamine, maapõuealaste andmepankade pidamine, hüdrogeoloogiline seire, rannikute ja seismoseire valdkonna uuringute teostamine, kompetentsuse arendamine. Valitsuskabineti istungil 2. märtsil 2017 otsustati muuhulgas anda Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad geoloogiafond ja puursüdamike kogu üle loodavale Eesti Geoloogiainstituudile. Geoloogilise teabe ja kivimmaterjali, puursüdamike, proovide ja muu geoloogilise teabe säilitamise kohustus on fikseeritud EGT põhimääruses13, mille § 8 ja 9 sätestavad Eesti Geoloogiateenistuse tegevusvaldkonna ning teenistuse ülesanded ja osutatavad teenused. Geoloogiline info säilitatakse Arbavere uurimiskeskuses. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019011 13 https://www.egt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/egt-pohimaarus-2019.pdf 9 Eesti Geoloogiateenistuse kaasatakse tegevuse elluviimisesse, kuna Eesti Geoloogiateenistusel on Eestis ainupädevus maapõue geoloogilisel kaardistamisel ning maapõuealaste andmepankade pidamisel. Maapõueuuringute taristu on seotud puursüdamike asukohaga ning nende uurimine on omakorda uute maavarade kaardistamise seisukohalt hädavajalik. Ilma maapõueuuringute kompleksi täieliku väljaehitamiseta ei ole võimalik jätkusuutlik uurimistegevus ning seega on uurimiskompleksi rajamine tegevuse eesmärkide saavutamise seisukohalt hädavajalik. Eesti Geoloogiateenistuse tegevuste iseloom antud projektis on mittemajanduslik. Ühe tegevusena rajatakse Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere kompleksi geoloogilise uurimismaterjali hoiustamise ja esmase analüüsi ning proovimise taristu, mille funktsioon on ka olmehoone. Rajatavas kompleksis võimaldatakse sadade meetrite pikkuste puursüdamike kohapealset kirjeldamist, läbilõigete ekspressanalüüsi-profileerimist kohapealse geokeemilise- spektraalse-geofüüsikalise seadmestikuga ja nõuetekohast proovimist, mis on aluseks edasisele teadusuuringutele spetsialiseeritud laborites. Samuti on uurimiskeskusel oluline roll maavarade uuringute teadlaste, põhi- ja kraadiõppe baasina. Arbavere kompleks kuulub Eesti Geoloogiateenistusele, kes tagab edaspidi kompleksi käigushoidmise ja ülalpidamise. Eeldatavalt on tegemist teadusuuringute taristu mittemajandustegevusega, vajadusel osutatakse lepingulisi teenuseid turutingimustel. 1.4. Väljumisstrateegia Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi väljumisskeemi meetme tegevuse tasemel. Tegevused loovad täiendavaid võimalusi ressurssude valdkondade jätkusuutlikuks arenguks, tuues valdkonna TA asutustesse juurde õppe- ja teadustöö läbiviimiseks vajalikku tipptasemel inimressurssi, panustades uurimisgruppide võimekuse kasvu, sidudes õppe ning teadustöö paremini ettevõtluse vajadustega ning tagades sellega piisava järelkasvu olemasolu nii ettevõtetes kui ka TA asutustes. Tegevuse jätkusuutlikkus on edaspidi tagatud teadus- ja arendussüsteemi piisava rahastamisega. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ sihteesmärgiks on tagada teadus- ja arendustegevuse riikliku rahastamise tase 1% SKP-st. Kuigi aastal 2019 oli rahastamise tase planeeritust veel kaugel, siis on Vabariigi Valitsuse ja teiste osapoolte koolt asutud samme ja tehtud täiendavaid kokkuleppeid rahastamise kasvuks planeeritud tasemele. Samuti on perioodil 2021+ kavas jätkata põhimõtet, kus toetatakse eelkõige nende valdkondade arengut, millel on kõige suurem potentsiaal anda Eesti majandusele lisandväärtust ja mille kaudu saavad Eesti ettevõtted võimaluse jõuda väärtusahelates kõrgematele tasemetele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu lisa 1 koosneb 18 punktist, millega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja toetuse andmise menetlusnormid, toetuse saaja kohustused ning elluviija ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu lisa 1 sisaldab järgmisi punkte: 1) Reguleerimisala 2) Mõisted 3) Toetuse andmise eesmärgid ja seos arengukavadega 10  4) Rakendusasutus ja –üksus 5) Elluviija ja partnerid 6) Tegevuse abikõlblikkuse periood 7) Toetatavad tegevused ja tulemused 8) Sihtgrupp 9) Tegevuse juhtimine 10) Tulemus- ja väljundnäitajad 11) Eelarve 12) Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 13) Toetuse maksmise tingimused ja kord 14) Elluviija ja partnerite kohustused 15) Tegevuste elluviimise aruandlus 16) Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17) Finantskorrektsioonid 18) Dokumentide säilitamine. 1. Peatükk Üldsätted Eelnõu määrab käskkirja kehtestamise aluse, milleks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike 2 punkt 1, § 13 ja § 16 lõiked 1 ja 4. Eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud. Eelnõu punktis 2 tuuakse välja antud tegevuse seisukohalt olulised mõisted. Eelnõu punktis 3 käsitletakse toetuse andmise eesmärke ja nende seoseid arengukavadega. TAI strateegia eesmärkide täitmiseks, aga laiemalt vaadates ka Eesti teaduse, majanduse ning kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu huvides on oluline kasvatada Eestis tipptasemel ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, tähtsustades erinevates elualades teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise” saavutamiseks. Kõik tegevuse raames arendatavad valdkonnad on seotud nutika spetsialiseerumise ühe valdkonnaga, milleks on ressursside parem väärindamine. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist. „Eesti 2020“ peamised eesmärgid on seotud tootlikkuse kasvu ja tööhõive tasemega. Käivitatav tegevus on seotud mõlema eesmärgiga, kuna ressursside senisest tõhusam väärindamine aitab kaasa nii tootlikkuse kasvule kui ka paremale tööhõivele. Tegemist on perspektiivsete majandusharudega, mis loovad töökohti ning teaduspõhine lähenemine võimaldab ka senisest suuremat tootlikkust. Käesolev tegevus on kooskõlas TAI strateegia kõigi 4 eesmärgiga. Tegevus panustab sellesse, et Eesti teadus oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning teadlaste järelkasv oleks 11 kindlustatud. Kuna tegevuse keskmes on tulevikus olulised majandusvaldkonnad, panustab tegevus ka sellele, et Eesti oleks atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär piisavalt populaarne (TAI strateegia eesmärk 1). Ühiskonna ja majanduse huvides on kõigi tegevuse keskmes olevate fookusvaldkondade arendamine ning tulemuslik koostöö ettevõtete, avaliku sektori ning teadus- ja arendusasutuste vahel, mis omakorda muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Eelnõu punktis 4 on toodud tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Archimedes. Alates 1. aprillist 2020. aastal lähevad rakendusüksuse ülesanded üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu punkt 5 käsitleb elluviijaid ja partnereid. Tegevuse elluviijaks on Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAg), kelle tegevuseks ja rakendusaktide loomiseks annab volitusnormi käesoleva käskkirja eelnõu. ETAg on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv sihtasutus, mis on asutatud avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimise toetamiseks. Eesti Teadusagentuuri eesmärk on toetada tõhusalt riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamist ja elluviimist ning suurendada teadus ja uuendustegevuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning sünergiat. Sihtasutuse põhieesmärk on toetuste eraldamise teel alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimine ning sellekohase riikliku teaduspoliitika elluviimise ja arendamise toetamine, toetuste kasutamise tulemuslikkuse ja mõju analüüs ning rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemise korraldamine vastavalt Eesti, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste programmide ning Sihtasutusele halduslepinguga pandud riiklike ülesannete raames eraldatud vahenditele. Samuti teadusuuringute tulemi avaliku kättesaadavuse ja ühiskondliku mõju analüüs ning rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine. Elluviija valiti tema kompetentsi ja kogemuste tõttu erinevate teadus- ja arendusprogrammide elluviimisel. ETAg on mitmete struktuuritoetustest rahastatud tegevuste elluviija, näiteks rahastamisperioodil 2014-2020 RITA, Mobilitas+, Teame+, samuti sarnaste programmide elluviimisel eelneval rahastamisperioodil. ETAg oli eelneval perioodil ka kahe valdkondliku programmi – keskkonna- ja tervishoiutehnoloogia programmide elluviijaks. Elluviija kaasab tegevuse elluviimiseks partnereid. Partneriteks on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Geoloogiateenistus, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus ning BioCC, kes omavad Eestis tegevuse fookusvaldkondade peamist teadus- ja arendustegevuse kompetentsi. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool on Eesti suurimad ülikoolid, kes omavad kompetentsi toetusskeemis arendatavates valdkondades. Lisaks mainitud ülikoolidele on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ka Toidu- ja Fermentatsiooni TAK ning BioCC. Teadus- ja arendusasutustest partnerid viivad toetusskeemi raames läbi teadus- ja arendustegevust fookusteemadel. Eesti Geoloogiateenistusel on Eestis ainukompetents maavarade kaardistamisel ja geoloogiliste andmete hoidmisel. 12 Eelnõu punktis 6 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood. Tegevused on abikõlblikud alates 1.jaanuarist 2020 ning kõik tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. augustiks 2023. Eelnõu punktis 7 kirjeldatakse toetatavaid tegevusi. Kokku toetatakse 4 tegevust. 4 tegevusest 3 on suunatud TA võimekuse tõstmisele fookusvaldkondades ning rahastatakse eelkõige teadusuuringuid valitud fookusteemadel. Toetusskeemi ettevalmistamisse kaasati valdkondade teadus- ja arendusasutused, erialaliidud, ministeeriumid, ettevõtted. Kõigis valdkondades toimusid arutelud, mille eesmärgiks oli välja selgitada fookusteemad, millele peaks teadus- ja arendustegevus lähiaastatel keskenduma, et aidata kaasa ettevõtete liikumisele väärtusahelates kõrgemale tasemele ning väärindada olemasolevat toorainet maksimaalselt. Fookusvaldkondade valikul lähtuti eelkõige trendidest, kuhu maailmas nendes valdkondades, kus Eestil on olemas tooraine, liigutakse, kus Eestis on olemas mõningane teaduskompetents ning milliseid uurimissuundi on vaja arendada tulevikutrendidest lähtuvalt. Tegevuste 1-3 käigus teostatakse teadusuuringuid valitud fookusvaldkondades, kuid lisaks konkreetsete uuringute läbiviimisele on eesmärgiks teadus- ja arendusasutuste võimekuse kasv nendes valdkondades, samuti õppe- ja teadustegevuse läbiviimise kestlikkuse tagamine järelkasvu näol. Maavarade valdkonnas leiti, et lisaks konkreetsetele teadusuuringutele on vajalik arendada ka maapõue alast õppe- ja teadusotstarbelist võimekust ning investeerida ka infrastruktuuri, et tagada maapõuest saadud uurimismaterjali uurimise ja analüüsimise, samuti hoiustamise kaasaegsed tingimused. Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) Arbavere maapõue uuringukeskuse töö- ja olmehooned (uurimismaterjali uurimise ja analüüsimise hoone) on puursüdamike hoidlate kompleksi kesksed hooned, mis tagavad geoloogidele ja teadlastele kaasaegsed tingimused: 1) riigi omandis olevate puursüdamike teadusliku uurimise korraldamiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel eesmärkidel; 2) hoiustatava kivimimaterjali kasutamiseks üliõpilaste ja spetsialistide koolitamisel; 3) teavitustöö tegemiseks (koolitused, õpikojad, seminarid) maapõue valdkonna probleemide tutvustamisel erinevatele sihtrühmadele. Eesti maapõue uurimise ja väärindamise olulisimaks infoallikaks on enam kui viiekümne aasta jooksul geoloogiliste uurimistöödega kogutud ja talletatud puursüdamikud. Peamiselt geoloogilise süvakaardistamise eesmärgil puuritud geoloogilised puursüdamikud on Eesti riigi strateegilise tähtsusega infovaramu, mille olulisus on esmajärjekorras täna teadaolevate ja kasutatavate, kuid ka võimalike uute maapõuevarade esinemise ja leviku selgitamiseks ning maapõue varade otstarbekaks ja keskkonnasäästlikuks kasutamiseks. Kõik hoiustatud puursüdamikud sisaldavad unikaalset ja kordumatut informatsiooni Eesti maapõue ehitusest ning on igapäevaselt vajalikud geoloogilisel kaardistamisel ning keskkonnageoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja maavaradega seotud tööülesannete täitmisel ning on väga tähtsad noorte maapõue spetsialistide koolitamisel. Eesti puursüdamike geoloogilised läbilõiked, nende kirjeldamine ja analüüsimine moodustavad määrava osa paljude geoloogia eriala profileerivate ainekursuste teoreetilisest ja praktilisest õppetööst nii bakalaureuse, magistri kui ka doktoriõppe astmel. Teine sama oluline aspekt on seotud Eesti maapõue aluskorra ja aluspõhja kivimilise ehituse ja arenguloo uurimise teadus- ja arendustööga, mis põhimõtteliselt baseerub valdavas enamuses puursüdamike informatsioonile ning vaid ainult väheses osas looduslikele-tehislikele paljanditele. Geoloogiline puurimine ja sellega loodud puursüdamike arhiivid on ainus viis Eesti maapõue süvaehituse kivimilise materjali vahetuks uurimiseks ja tundmaõppimiseks. 13 EGT Arbavere geoloogilise uurimismaterjali (puursüdamike) hoiustamise ja esmase analüüsi ning proovimise taristukompleksi koondatakse lähiaastatel kõik riigi omandis olevad puursüdamikud – kokku 25 660 kasti ehk 120 000 jooksvat meetrit (2017. aasta andmed). Seetõttu lisandub Arbaveres hetkel hoiustatavatele puursüdamikele (6 260 kasti) veel 19 400 puursüdamikukasti Keila ja Tuula hoidlatest. Riigieelarvest finantseeritakse 8 puursüdamikuhoidla ehitust. Tulenevalt tööülesannetest on säilitatava kivimimaterjali uurimisega seotud nii ülikoolide teadlased ja üliõpilased kui ka EGT kõigi osakondade töötajad. EGT Arbavere maapõue uuringukeskuses hakatakse maapõueressursside uurimise eesmärgil töötlema ka uusi puursüdamikke, mis saadakse geoloogilise kaardistamise, maavarade otsingute ja uuringute ning keskkonnageoloogiliste tööde käigus aastatel 2019–2022. Nende puurtööde käigus saadavatest puursüdamikest kogutakse järgneva 4 aasta jooksul arvestuslikult 3000 sette- ja kivimiproovi aastas potentsiaalsete tulevikumaavarade geokeemilisteks, mineraloogilisteks ja geotehnilisteks analüüsideks. Kahjuks ei ole nende hoidlate kasutamiseks võimalik momendil teadlastel ja spetsialistidel kohapeal materjali uurida kuid kastide transport ei ole nende suure arvu ja kaalu tõttu mõistlik. Seepärast on vajalik uurijatele võimaldada tingimused töö tegemiseks ja uurimiseks kohapeal. Olemasolev vana hoone on tänaseks amortiseerunud (ümber ehitatud 1970-ndatel aastatel vanast taluhoonest) ning seal puuduvad elementaarsed töö- ja olmetingimused. Olemasolevat hoonet ei ole mõttekas renoveerida, vaid lammutada ja ehitada uus. Arbavere maapõue uus töö- ja olmehoone, mis võimaldab geoloogilise uurimismaterjali esmast analüüsi ning proovimist, ehitatakse ja sisustatakse aastatel 2020–2021. Hoonesse on kavandatud tööruumid 10–15 töötajale, kivimilabor, kivimite uurimiseks vajalik lihtsam aparatuur; nõupidamiste ja koolituste ruum 35–40 inimesele ning olmeruumid (kööginurk, pesemis-, riietus- ja tualettruumid, ööbimisvõimalus). Tegevuse 1 käigus antakse Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maapõueressursside valdkonnaga seotud erialade esimese ja teise astme üliõpilastele erialastipendiume. Konkreetsed õppekavad valitakse välja maapõueressursside valdkondliku komisjoni poolt ning stipendiumi määramise ja maksmise täpsemad korrad kehtestavad stipendiumi andvad partnerid, kooskõlastades selle elluviijaga. Erialastipendiume antakse välja ka tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames, kuid nutika spetsialiseerumise juhtkomitee otsusega on nende õppekavade hulka, millel õppivatele üliõpilastele stipendiume antakse, arvatud maapõueressurssidega seotud õppekavad vaid osaliselt14. Oluline on silmas pidada, et käesoleva rahastusskeemi raames antakse erialastipendiume üksnes nendele õppekavadele, mida ei ole arvatud tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames toetatavate õppekavade hulka. Samuti ei dubleerita antud meetmega teisi meetmeid, mille raames maapõueressursside erialadel õppijatele stipendiume makstakse. Järelkasvu silmas pidades on oluline, et maapõueressurssidega seotud õppekavadele tuleks piisaval hulgal õppijaid ning õpingud ei katkeks majanduslikel põhjustel. Maapõueressursside valdkonna õppekavade vastuvõtt on võrreldes paljude teiste erialadega väga väike. 14 Haridus- ja teadusministri 3.03.2019 käskkirjaga 54 sätestatakse, et prioriteetsete erialade, millele tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames toetust antakse, nimekiri sätestatakse elluviija kodulehel http://haridus.archimedes.ee/erialastipendiumid-nutika- spetsialiseerumise-kasvuvaldkondades 14 Neljandaks tegevuseks on teavitus- ja koordinatsioonitegevused, mida viib ellu ETAg. Tegevuste raames toetatakse fookusteemadega seotud teadustulemuste kommunikeerimist avalikkusele. Eesti tooraine tootmine ja väärindamine on seotud suure avaliku huviga, kuna fookusteemad on seotud näiteks uute maavarade võimaliku kaevandamise ja väärindamisega, samuti Eestis kasvava puidu ja toidutoorme senisest laialdasema kasutamise ja sellega seotud keskkonnateemadega. Teavitustegevuste käigus teavitatakse avalikkust ressursside väärindamise alaste poliitikate kujundamise aluseks olevatest fookusteemadel tehtud uuringutest ning nende uuringute käigus saadud info põhjal kavandatavate tegevuste võimalikust mõjust majandusele ja keskkonnale. Teavitustegevused on mõeldud erinevatele sihtrühmadele, nii avalikkusele kui ka ettevõtetele ja poliitikutele, kes nendes valdkondades tegutsevad ja nende valdkondade arengu eest vastutavad. Sama tegevuse alt toimub ka valdkondadega seotud teadus- ja arendustegevuse koordineerimine ning valdkondlike ekspertkomisjonide töö. Eelnõu punkt 8 kirjeldab tegevuse sihtgruppe, kelleks on tegevustesse kaasatud partnerülikoolide fookusteemadega tegelevad teadlased ja uurimisgrupid, samuti Eesti Geoloogiateenistus. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on fookusteemadel tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes (teavitustegevused). Kuna fookusteemad puudutavad kogu Eesti elanikkonda, on oluline erinevatele sihtgruppidele suunatud aktiivne ja mahukas teavitustegevus. Eelnõu punktis 9 on kirjeldatud tegevuse juhtimine. Tegevusi juhivad valdkondlikud ekspertkomisjonid, kes nõustavad tegevuse kavandamist ja seiret. Ekspertkomisjonidesse kuuluvad valdkondlike ministeeriumide, valdkonna erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad. Projektijuht vastutab planeeritud tegevuste elluviimise ning koostöö korraldamise eest partnerite ja juhtorganitega. Elluviija ülesandeks on valdkondade (maavarad, puit ja toit) teadus- ja arendustegevuste sisuline koordineerimine, koostöö võimaldamine erinevate osapoolte, sealhulgas TA asutuste, valdkondlike ekspertkogude, erialaliitude, ettevõtete jne vahel, samuti valdkondade arenguplaanide koostamine. Eelnõu punktis 10 on sätestatud tegevusega seotud tulemus- ja väljundnäitajad. Rakenduskavaga seotud väljundnäitaja on ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades. Silmas on peetud lepinguid, mis on seotud tegevuse raames läbiviidavate uurimisprojektidega fookusvaldkondades ning mis on sõlmitud tegevuse abikõlblikkuse perioodil tegevustes osalevate TA asutuste ja ettevõtete või avaliku sektori asutuste vahel. Teiseks väljundnäitajaks on tegevuste raames toetatud uurimisrühmadesse kaasatud doktorantide arv. Silmas on peetud doktorante , kes on kaasatud nende uurimisrühmade töösse, kelle teadusprojekte antud tegevuse raames toetatakse. Tulemusnäitajaks on toetatud fookusvaldkondade uurimisprojektidesse kaasatud teadlaste poolt avaldatud artiklite arv. Eelnõu punktis 11 sätestatakse tegevuste eelarve. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve on 12 miljonit eurot, millest EL toetuse osakaal on 85% ehk 10,2 miljonit eurot. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 15% ehk 1,8 miljonit eurot. Toetuse määr tegevustes on 100% ning seda kõikide kavandatud tegevuste osas. 15 Tegevuste elluviimine valdkondades on partnerite vahel eelnevalt läbi räägitud. Eelarve indikatiivne jaotus partnerite vahel on järgmine: Tegevus TÜ TTÜ EMÜ EGT TFTAK BioCC ETAG Maavarade väärindamise TA uuringud 1 363 250 1 363 250 0 1 125 750 0 0 0 Puidu väärindamise TA uuringud 1 393 388 1 385 313 895 667 0 0 0 0 Toidu väärindamise TA uuringud 0 923 123 922 622 0 924 075 924 075 0 Teavitus ja koordinatsioon15 0 0 0 0 0 0 583 988 Horisontaalsed kulud 0 0 0 0 0 0 195 500 KOKKU 2 756 638 3 671 686 1 818 289 1 125 750 924 075 924 075 779 488 Eelnõu punktis 12 on toodud tegevuste abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Tegevuste 1- 3 antavad uurimistoetused põhinevad ühikuhindadel. Abikõlblikud kulud on personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4. Personalikulud tekivad tegevuste 1 ja 4 raames, samuti horisontaalsetes tegevustes. Personalikulud hõlmavad projekti juhtimise ja koordineerimisega seotud kulusid, samuti 4. tegevuse raames elluviija poolt tööle võetavate projekti läbiviimisega seotud inimeste kulusid. Personalikulusid tekib ka tegevus 1 raames täiendavate spetsialistide kaasamise käigus. Personalikuludega kaasneb 15% kaudseid kulusid. Abikõlblikud on tegevuste eesmärkide täitmiseks vajalike teenuste ja teavitamisega seotud kulud, seda eelkõige tegevuse 4 raames, samuti koolituste ja õppevisiitide kulud. Vajalikud tegevuse raames tellitud teenused selguvad tegevuste elluviimise käigus, kuid teenuste hulgas võib välja tuua ürituste, sealhulgas konverentside, infopäevade, näituste korraldamise kulud, samuti trüki- ja tõlkekulud ning nõuetekohase teavitamisega seotud kulud. Uurimistoetused on abikõlblikud ühikuhinna alusel. Abikõlblikud on ehituskulud, samuti sellega kaasnevad kulud, nagu näiteks detailplaneeringu koostamise, ehitusuuringute, ehitusprojekti koostamise, tehnovõrkude väljaehitamise, tehnosüsteemide ehitamise, siseviimistlemise, sisustamise. Abikõlblikud on ka tegevuse 1 raames rajatavasse hoonesse ostetavate aparaatide, seadmete ja instrumentide ning labori sisseseadega seotud kulud. Abikõlblikud on ka tegevuse 1 raames tehtavad puurimistööd. Abikõlblikud on kõik toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 4 mitteabikõlblike kuludena. Uurimistoetused moodustavad enamiku tegevuste 1-3 kuludest. Kuna uurimisprojektide elluviimiseks antav toetus põhineb siseriiklikult kehtestatud ühikuhindadel ja ei toimu 15 Tegevuse eelarvest on 50 000 eurot ette nähtud partnerite teavitustegevusteks. 16 kulupõhist aruandlust, on tegemist olulise lihtsustusega nii elluviija, partnerite kui ka kulusid kontrolliva rakendusüksuse jaoks. Ühikuhindade kasutamine aitab kaasa tegevuse vahendite säästlikumale, tõhusamale ja efektiivsemale kasutamisele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5 punktile c võib Euroopa struktuuritoetustest toetuse maksmisel kasutada kooskõlas rakenduseeskirjadega lihtsustatud kulude hüvitamist, mida rahastavad täielikult liikmesriigid, sama tüüpi tegevuste ja toetusesaajatega seotud toetusskeemide suhtest (ka ühendmäärus § 6 lg-le 5). Liikmesriikide toetusskeeme raames rakendatavaid ühikuhindu võib kasutada ilma lisaarvutusteta. Riiklikke meetodeid kasutatakse sarnaste toetuse saajate ja tegevuste suhtes tingimusel et neid kasutatakse ka selliste tegevuste puhul, mida rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest, ilma igasuguse EL toetuse või välisabita. Sellisel juhul riiklik toetusskeem ja selle kasutamise meetod peavad olema samal ajal kasutuses kui struktuuritoetuste skeem ning riikliku skeemi kasutamise meetodite muutmisel muutub vastavalt ka struktuuritoetuse kasutamise skeem.. Riiklikke meetodeid, mis ei ole enam kasutuse, ei saa rakendada struktuuritoetustes. Lihtsustamise eesmärgil kasutatakse toetatavate tegevuste 1-3 uurimisprojektide rahastamiseks ühikuhinda, mis põhineb liikmesriigi uurimistoetuste toetusskeemil eesmärgiga ühtlustada riigieelarvest ja struktuurivahenditest rahastatavate uurimistoetuste kasutamise tingimusi teadusele omase finantseerimise põhimõtte alusel. Siseriiklike uurimistoetuste tingimuste kehtestamine on sätestatud Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 14 lõikes 2. Personaalse uurimistoetuse taotlemise tingimused ja korra ning eelarve koostamise põhimõtted kehtestab vastavalt Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-le 161 ETAg. Nimetatud korrad põhinevad ETAgi varasemal kogemusel personaalsete ja institutsionaalsete uurimistoetuste väljaandmisel. Dokumentatsiooni (uurimistoetuste tingimuste, kord, põhimõtted ja määrad) uuendatakse ja kinnitatakse kord aastas ETAg juhatuse käskkirjaga ning see avaldatakse ETAg kodulehel16. Käskkirja lisana on kinnitatud dokument „Personaalse uurimistoetuse rühmagrandi taotlemise tingimused ja kord“ sätestab muuhulgas rühmagrandi mahtudes sisalduvad kulud ning erinevad granditüübid, samuti selle, et fikseeritud grandimahud kehtestatakse igaks aastaks ETAgi poolt. Ühikuhindadena käsitletavad grantide mahud on kehtestatud ETAg juhatuse käskkirja lisana kinnitatud dokumendis „Personaalse uurimistoetuse taotluse eelarve koostamise juhend“. Sama seaduse §-s 161 kohaselt taotletakse uurimistoetusi avalikul konkursil Eesti Teadusagentuuri kehtestatud ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (edaspidi TAKS) defineerib uurimistoetuse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatava toetusena. Alates 2016. aastast on personaalne uurimistoetus põhiline konkurentsipõhine teadus- ja 16 Uurimistoetuste iga-aastaste voorude tingimused avaldatakse Eesti Teadusagentuuri kodulehel https://www.etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/personaalne-uurimistoetus/ 17  arendustegevuse rahastusinstrument. Personaalseid uurimistoetusi on teadlaskarjääri eri etappidele vastavalt kolme tüüpi: •järeldoktori grant •stardigrant •rühmagrant. Personaalse uurimistoetuse saajaks on teadlased või uurimisrühmad, kes esitavad taotluse teadustöö tegemiseks konkreetses TA asutuses, kõrgkoolis või ettevõttes. Toetus kantakse asutuse arvele. Toetatava tegevuse elluviimisel antakse uuringute läbiviimiseks toetust uurimisprojektidele, millele antav toetus sarnaneb rühmagrandile, millele kehtestatud määrasid kasutatakse antud toetusskeemis siseriikliku ühikuhinnana. Rühmagrant on uurimistoetus teadlastele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, teadustöö kõrge taseme tagamiseks, tugeva teadusrühma juhtimiseks ja järelkasvu (sh doktorantide) kaasamiseks. Ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid ja muid uurimistoetusega seotud kulusid ei hüvitata. Grant on mõeldud iseseisva uurimisprojekti täitmiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, mille teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud, ning selle eesmärk ei ole teiste uurimisprojektide omafinantseeringu katmine. Ka käesoleva tegevuse raames antakse toetus fookusteemadel tehtavateks uuringuteks grantidena, mis tähendab, et toetust antakse teaduslikule uurimistööle. Toetuse saamiseks tuleb esitada projektitaotlus teadusliku uurimistöö kirjeldusega, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ja selle lahendamiseks kavandatud alus- või rakendusuuring. Granti võib taotleda isik positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Granti ei taotleta ETAg poolt iga-aastaselt väljakuulutatava vooru raames, vaid tegemist on tegevuse raames projektide esitamisega toetuse andmise tingimustes kokkulepitud fookusteemadel. Projektide esitamine toimub ETAgi poolt kinnitatud vormis ja keskkonnas. Uurimisprojektide sisu hinnatakse väljaspool tavapärast uurimistoetuste hindamise protsessi valdkondlike ekspertkogude poolt. Kõik ETAg-i poolt väljastatavad uurimistoetused asutustele kantakse asutuse pangaarvele. Toetusest maksab asutus teadlastele palka, katab teadlase teadustööga seotud kulusid ning tagab teadustöö elluviimiseks vajaliku töökeskkonna. Ühikuhinna kasutuselevõtt on võimalik, kuna uurimistöö toetamine toimub sarnaselt rühmagrandi andmise põhimõtetele. Tabel 1. Toetatava tegevuse ja toetuse saajate sarnasuse võrdlus Personaalne uurimistoetus - Toetus uurimisprojektile tegevuse rühmagrant „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ raames Toetatavad Grant on mõeldud iseseisva Toetust antakse uurimisprojekti tegevused uurimisprojekti täitmiseks Eesti täitmiseks tegevuse „Ressursside teadus- ja arendusasutuses, mille väärindamise alase teadus- ja teadus- ja arendustegevus on vähemalt arendustegevuse toetamine“ partneriks 18  ühes valdkonnas positiivselt olevale Eesti teadus- ja evalveeritud. Toetatav rühmaprojekt arendusasutusele, mille teadus- ja on teadusliku uurimistöö kirjeldus, arendustegevus on vähemalt ühes milles on välja toodud selgelt valdkonnas positiivselt evalveeritud. piiritletud uurimisprobleem ja selle Esitada tuleb teadusliku uurimistöö lahendamiseks kavandatud alus- või kirjeldus, milles on välja toodud selgelt rakendusuuring. Rühmagrant sisaldab piiritletud uurimisprobleem ja selle projekti täitmisega seotud otseseid lahendamiseks kavandatud alus- või kulusid ja üldkulu, kusjuures otsesed kulud jagunevad personalikuludeks ja rakendusuuring. Toetatakse kuni 3,5 teadustöö kuludeks. Rühmagrandi aasta pikkuseid uurimisprojekte. periood on kuni 5 aastat. Toetuse Granti võib taotleda isik positiivselt Uurimisprojektile võib toetust taotleda sihtrühm evalveeritud Eesti teadus- ja projekti partneriks olevas positiivselt arendusasutuse nõusoleku alusel. evalveeritud TA asutuses töötav isik TA Taotlejaks on projekti juht. asutuse nõusoleku alusel. Uurimisprojekti juhiks on Rühmaprojekti juhiks võib olla isik, doktorikraadiga isik, kes töötab projekti kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning kes töötab täitmise ajal Eesti TA asutuses. projekti täitmise ajal täistööajaga TA Uurimisprojektis osalevad põhitäitjad asutuses ja töö asukohaga Eestis. (üldjuhul doktorikraadiga), kes projekti Hindamisnõukogu võib taotleja ajal töötavad Eesti TA asutuses ning taotlusel erandjuhul nõuetele vastavaks kelle töötasu kaetakse vähemalt osaliselt lugeda rühmaprojekti juhi, kes töötab projekti vahenditest, ning projekti vastuvõtvas asutuses täistööajast täitjad, kelle töö on uurimisprojektiga vähem, kui see ei ohusta projekti seotud. edukat elluviimist. Lisaks rühmaprojekti juhile osalevad projekti täitmises projekti põhitäitja(d), kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon (põhjendatud juhtudel lubatud erandid), kes töötab (töötavad) projekti täitmise ajal Eesti teadus- ja arendusasutuses ning kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt projekti vahenditest, ning projekti täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on taotluses esitatud projektiga sisuliselt seotud. Kokkuvõttes on nii personaalsete uurimistoetuste kui käesoleva toetusskeemi raames välja antavate uurimistoetuste sihtrühmad ja tegevused sarnased. Ka tegevuste mahud ja tegevuste elluviimiseks vajaminevad kulud on sarnased. Samuti kasutatakse sarnast taotlusvormi. Peamiseks erinevuseks on see, et personaalsete uurimistoetuste puhul ei ole uurimisvaldkonnad temaatiliselt piiratud, kuid käesoleva toetusskeemi raames on teemad, millel projekte läbi viia saab, ette antud. 19 Personaalsetele uurimistoetustele on kehtestatud fikseeritud mahud, mille aluseks on vastavalt granditüübile määratletud otseste kulude arvestuslik määr, millele lisandub üldkulu. Uurimistoetustele kehtestatud fikseeritud mahud on ühikuhinnad, mida makstakse siseriiklikult ning mis käesoleva struktuuritoetusest rahastatava tegevuse raames üle võetakse. Orienteeruvast tööjõust lähtuvalt jagunevad rühmagrandid väikesteks ja suurteks, väikeses rühmagrandis on arvestuslik töötasu kolmele, suures rühmagrandis viiele inimesele (täistööaja arvestuses), kuid teadlasi võib projektis töötada ka sellest erinev arv ning täistööaeg ei ole nõutud. Eristatakse ka eksperimentaalseid ja mitteksperimentaalseid grante, kus eksperimentaalsete grantide puhul on arvestuslikud teadustöö kulud suuremad. Grandi suurus on arvestatud sellisena, et see katab uurimisprojekti täitmise täies ulatuses. Käesoleva tegevuse eelarve aluseks on alates 2020. aastast kehtima hakkavad rühmagrantide fikseeritud mahud (vt lisa 2). Rühmagrandi fikseeritud mahud on järgmised: Grandi liik Otsesed kulud Üldkulu aastas Fikseeritud aastas grandimaht kokku aastas Mitteeksperimentaalne väike 135 000 33 750 168 750 rühmagrant (RG) Mitteeksperimentaalne suur RG 190 300 47 575 237 875 Eksperimentaalne väike RG 146 600 36 650 183 250 Eksperimentaalne suur RG 205 700 51 425 257 125 Kuna tegemist on ressursside väärindamise valdkonnaga ning projektidega, kus on vaja teha eksperimentaalset tööd, siis on arvestuse aluseks eksperimentaalsed väikesed ja suured rühmagrandid. Ühikuhinda käsitletakse ühe toetuse ehk ühikuna ja ühikus sisalduvaid kuluartikleid eraldiseisvalt ei hüvitata. 1) Eksperimentaalse väikese rühmagrandi toetuse ühikuhind ühe kalendriaasta kohta on 183 250 eurot ehk 15 270 eurot kuus, mis riiklikus skeemis vastab järgmistele komponentidele: a) Otsesed kulud 146 600 eurot aastas; b) Kaudsed kulud 36 650 eurot aastas. 2) Eksperimentaalse suure rühmagrandi toetuse ühikuhind ühe kalendriaasta kohta on 257 125 eurot ehk 21 427 eurot kuus, mis riiklikus skeemis vastab järgmistele komponentidele: a) Otsesed kulud 205 700 eurot aastas; b) Kaudsed kulud 51 425 eurot aastas. Täpsemad ühikuhinna rakendamise tingimused on toodud lisas 2, sealjuures arvestatud riikliku skeemi tingimusi17. 17 Vt ETAg koduleht https://www.etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/personaalne- uurimistoetus/ 20 Juhul kui riiklik skeem muutub, muudetakse ka TAT käskkirja lisa 2 või kui ei ole kohaldatav, siis sellisel kujul rahastamine lõpetatakse. Riiklik toetusskeem ja selle kasutamise meetod peavad samadel tingimustel olema kasutuses samal ajal kui struktuuritoetuste skeem ning riiklik skeemi kasutamise meetodid muutmisel tuleb muuta ka struktuuritoetuse kasutamise skeemi. Kui ühikuhinna suurust, arvestust või selle rakendamise korda muudetakse, võib muudetud tingimustel ühikuhinna alusel hüvitada pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud uurimisprojektide käigus tekkivaid kulusid. Riik on toetanud rühmagrante alates 2017. aastast. Paralleelselt antud tegevusega säilib riigieelarveline rahastus rühmagrantidele. Järgnevas tabelis on esitatud riigieelarvelistest vahenditest eraldatava toetuse aastane maht kõikidele personaalsetele uurimistoetustele, sealhulgas rühmagrandile. Tegevus 2019 2020 202118 2022 2023 Personaalsed uurimistoetused 8 727 100 18 795 640 13 000 000 10 000 000 15 000 000 Sh rühmagrant 6 603 750 15 709 650 10 000 000 8 000 000 12 000 000 Erialastipendiumite maksmine tegevuses 1 toimub vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019 määruses nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” sätestatule, seega võetakse antud tegevuse elluviimisel üle riiklikult kehtestatud ühikuhind. Stipendiumi suurus on vastavalt nimetatud määruses sätestatule 160 eurot kuus. Erialastipendiumi on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist. Stipendiumi määratakse ja makstakse üliõpilastele õppekava nominaalkestuse jooksul. Riigieelarve vahenditest makstakse erialastipendiume õpetajakoolituse üliõpilastele ja IT Akadeemia õppekavade üliõpilastele. Õpetajakoolituse stipendiumi maksmist korraldab Sihtasutus Archimedes ning info stipendiumi kohta on leitav nende kodulehelt http://haridus.archimedes.ee/opetajakoolituse-stipendium. IT Akadeemia koostööprogrammi kuuluvate õppekavade üliõpilastele eraldatakse erialastipendiumi Hariduse Infotehnoloogia SA kaudu Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli IT üliõpilastele. Tallinna Tehnikaülikooli erialastipendiumite info on leitav https://taltech.ee/tudengile/finantsinfo/oppetoetused/erialastipendiumid/, Tartu Ülikooli vastav info asub https://www.ut.ee/et/oppimine/erialastipendium-it-akadeemia. Erialastipendiumite maksmiseks riigieelarvelistest vahenditest eraldatakse SA-le Archimedes ja SA-le HITSA lepinguga igal aastal riigieelarvelised vahendid. Riigi rahastusel jätkatakse erialastipendiumite maksmist paralleelselt SF-st rahastatud tegevusega ning tegevust on struktuurifondide toel võimalik võimendada. Riigieelarvest rahastatavad erialastipendiumid: Toetusmeede Summa Summa Summa Summa Summa 2016 2017 2018 2019 2020 IT akadeemia 575 000 575 000 575 000 575 000 575 000 erialastipendiumid Õpetajakoolituse 160 000 160 000 160 000 160 000 160 000 erialastipendiumid 18 Alates 2021. aastast on tegemist prognoosiga. 21 Erialastipendiumite vahendite eraldamist riigieelarvest on kavas jätkata. Eelnõu punktis 13 kirjeldatakse toetusskeemi raames toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1,2 ja 4. Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel muude kulude puhul toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita,. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusi sagedusega kord kvartalis. Maksetaotluse menetlemise maksimaalne aeg rakendusüksuse poolt on 90 tööpäeva. Eelnõu punkt 14 käsitleb elluviija ja partnerite kohustusi seoses väljamaksete prognoosi esitamise ja korrigeerimisega, lepingute sõlmimisega partnerite ja elluviija vahel ning muude struktuuritoetuste seaduses sätestatud kohustuste täitmisega. Struktuuritoetuste seaduse § 24- 25 on sätestatud elluviija ja partneri kohustused seoses tegevuse elluviimisega ettenähtud tingimustel ja tulemuste saavutamisel, kvalifitseeritud isikute kaasamisega, esitatava teabe õigsusega, korrektse aruandluse ning kulude eristamisega raamatupidamises, riigihangete seaduse järgmise jm nimetatud sätetes toodud kohustustega. Muuhulgas on sätestatud, et korrigeeritud prognoos tuleb esitada juhul kui maksetaotluse summa erineb prognoositust suurel määral ehk enam kui 25% võrra. Eelnõu punktis 15 on kirjeldatud tegevuse elluviimise aruandlusega seonduv. Rakendusüksusele esitatakse aruanne kord aastas jaanuaris. Eelnõu punktis 16 on kirjeldatud võimalusi tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmiseks. Muudatusi on võimalik teha nii rakendusasutuse, rakendusüksuse kui ka elluviija algatusel. Üldjuhul kooskõlastab rakendusasutus muudatuse korraldusasutusega, kuid kui muudetakse toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks valdkondlikule komisjonile, kelleks antud tegevuse puhul on nutika spetsialiseerumise juhtkomitee. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muudetakse juhul, kui tegevuste eelarvet muudetakse tegevuste lõikes rohkem kui 15%. Väiksemas mahus eelarve ümbertõstmised kooskõlastab elluviija rakendusüksusega, kes esitab muudetud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. Punktis 16.6 on sätestatud ka aasta eelarve ja tegevuskava muutmise tingimused. Eelnõu punkt 17 käsitleb võimalike finantskorrektsioonide tegemist ning eelnõu punkt 18 dokumentide säilitamist. Lisaga 2 kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinnad tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 22  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006. 4. Tegevuse mõjud Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevuste mõju infoühiskonna edendamisele on pigem neutraalne. Võrdsed võimalused Tegevuse elluviimisel ei seata piiranguid lähtuvalt osalevate isikute soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest või vanusest. Teadlaste värbamisel ning teiste elluviidavate tegevuste puhul lähtutakse eelkõige kvaliteedist, mis aitaks kõige paremini jõuda tegevuste eesmärkide täitmiseni. Tegevuste elluviimise tuleb elluviijal ja partneritel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid. Teadus- ja arendusasutused on kohustatud järgima teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust, mis kohustab TA asutusi teadustöötajate ametikohti täitma üldjuhul avaliku konkursi korras, et tagada võrdne ligipääs ametikohale kandideerimisele ning ühtlasi järgima soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevaid kohustusi. Regionaalareng Partneritena kaasatud teadus- ja arendusasutused paiknevad Eestis Tallinnas ja Tartus, partnerina kaasatud Eesti Geoloogiateenistus Rakveres. Teadus- ja arendusvõimekuse kasv valitud fookusvaldkondades avaldab positiivset mõju kõikidele piirkondadele, kuna nii uuritav tooraine kui ka uuringute tulemusi kasutavad ettevõtted paiknevad üle kogu Eesti. Maavarad asuvad siiski enamjaolt Lääne- ja Ida-Virumaal. Samuti avaldavad tegevused potentsiaalset mõju piirkondade arengule ja töökohtade tekkimisele erinevates piirkondades. Kodanikuühiskonna areng Uuringute tulemused avaldavad positiivset mõju kodanikuühiskonna arengule, kuna teavitustegevuste raames on sihtgrupiks kogu ühiskond. Tegevuste raames saadud teadmisi levitatakse ühiskonnas, et kodanikud oleksid teadlikud poliitiliste otsuste tagamaadest ja suudaksid kujundada objektiivsetel teadmistel põhinevaid seisukohti. Keskkond ja kliima Tegevusel on otsene mõju keskkonna valdkonnale, kuna selle üheks eesmärgiks on tooraine maksimaalne ja võimalikult väheste jääkidega kasutamine. Maapõueuuringute tulemusena saadud puursüdamikke uuritakse tervikuna, st tehakse kindlaks, milliseid elemente on maapõuest võimalik saadud proovide põhjal väärindada. 23 Tegevustel on positiivne mõju keskkonnahoiule, kuna need aitavad vähendada/ennetada jäätmeteket, parandada ressursside säästlikku kasutust, suurendada keskkonnateadlikkust, jäätmete ümbertöötlemist ja taaskasutust. 5. Tegevuse jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ja arvamuse avaldamiseks SA-le Archimedes, Eesti Teaduste Akadeemiale ja SA-le Eesti Teadusagentuur. Samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks partnerorganisatsioonidele (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, BioCC, Eesti Geoloogiateenistus). Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 24 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.01.2020 15:05 Adressaat: Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) <[email protected]>; BioCC OÜ <[email protected]>; Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus <[email protected]>; Tallinna Tehnikaülikool <[email protected]>; Info <[email protected]> Teema: Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Manused: Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.asice Tere Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist. Pealkiri: Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks Registreerimise kuupäev: 30.01.2020 Registreerimisnumber: 8-2/20/403 Kirja manuses olev dokument on digitaalselt allkirjastatud. ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat antud dokumendi avamiseks vaja ei ole. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm. DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/ Lugupidamisega Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 [email protected]