taotluse rahuldamise kohta

Leht 1/4 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT Projekti nimi: Tallinna Ülikooli teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimestamine Taotleja: Tallinna Ülikool Valikukriteerium Hinne: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide 4.13 saavutamisele (kaal 25%) Projekt on kooskõlas TAIE arengukava ja fookusvaldkondadega, panustades teadmussiirde arendamisse ning innovaatiliste lahenduste, uute koostöövormide ja teenuste/toodete arendamisse. Taotleja on välja toonud konkreetsed teadusvaldkonnad, millesse panustatakse, ning kirjeldanud, kuidas projekti tegevused neid eesmärke toetavad. Positiivne on, et teadmussiirdega seotud tegevused on kavandatud integreerida organisatsiooni tavapärasesse toimimisse ning selleks on ette nähtud ka vastavad ressursid. Projekt panustab selgelt meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse: planeeritakse koostööd 45 asutusega (sh 15 Eesti ja 8 rahvusvahelist partnerit) ning kavandatakse 122 pakkumist ettevõtetele toodete ja teenuste arendamiseks. Samuti on seatud eesmärgiks lepingulise koostöö mahu kasv kuni 1,5 miljoni euroni. Küll aga tunduvad projekti eesmärgid mõnevõrra väheambitsioonikad – näiteks erasektorile suunatud lepingute ja pakkumiste mahu kavandatud kasv 10% aastas on tagasihoidlik, arvestades projekti ulatust ja investeeringuid. Mõju ulatus on hetkel ebamäärane ning pikemaajalisi ühisprojekte pole taotluses kirjeldatud. Kokkuvõttes on projektil oluline panus teadmussiirde süsteemsemaks kujundamiseks organisatsioonis ning see toetab selgelt TAIE eesmärke ja meetme raames seatud ootusi. 2. Projekti põhjendatus (kaal 30%) 3.88 Taotleja on projekti ettevalmistamisel rakendanud läbimõeldud ja süsteemset lähenemist. Enne tegevuste käivitamist on asutusesiseselt kaardistatud teadmussiirde kitsaskohad, perspektiivikad uurimisrühmad ja koostöövalmidus, mille põhjal on  Leht 2/4 tehtud teadlikud valikud. Projekti tegevused on arusaadavalt ja selgelt kirjeldatud ning ajakava realistlik. Kavandatud tegevused ulatuvad struktuurivahendite perioodi lõpuni (august 2029) ning projekti lõppedes plaanitakse need integreerida ülikooli igapäevategevusse ja jätkata rahastamist lepingulistest tuludest, mis tagab jätkusuutlikkuse. Projekti eesmärgiks on tugevdada teadmussiiret ja ettevõtluskoostööd, mille saavutamiseks on kavandatud neli tegevussuunda: teadmussiirde ekspertide värbamine, uute tugiteenuste ja toodete/teenuste arendamine, hargettevõtluse raamistiku loomine ning ettevõtlikkuse väärtustamine koos noorteadlaste kaasamisega. Need tegevussuunad toetavad ja täiendavad juba olemasolevat tegevust asutuses ning taotluses on põhjendatud, kuidas need aitavad seatud eesmärkideni jõuda. Positiivsena on välja toodud ka teiste ülikoolide teadmussiirde kompetentside kaasamine. Samal ajal jääb tegevuskavast ebaselgeks tegevuste omavaheline seos ja loogiline järgnevus, kuna need on kirjeldatud pigem paralleelselt toimuvatena. Lisaks on probleemide ja arenguvõimaluste kirjeldus üsna üldsõnaline, fookus hajub mitmele suunale (nt molekulaarteadused, looduskosmeetika, haridusuuendus, digilahendused ja tehisintellekt), mistõttu jääb ebamääraseks, mis saab olema taotleja peamine väärtuspakkumine. Tulemuseesmärgid võiksid olla ambitsioonikamalt sõnastatud, arvestades projekti tegevuskulusid. Samuti ei ole selgelt näidatud, millises mahus on kavas panustada omafinantseeringut või muid rahastamisallikaid, ehkki mainitakse mitme allika (nt sekmo, oma vahendid) kasutamist. Innovaatilisust lisab projektile humanitaar- ja sotsiaalteaduste lõimimine inseneeria ja uute tehnoloogiatega (sh tehisintellekt). Kavandatud tegevused – nagu Impact Lab’i loomine, uute arendusmeeskondade formeerimine, ekspertvõrgustiku arendamine, teadmussiirde tugiteenuste väljatöötamine ning noorteadlaste kaasamine – on põhjendatud ja annavad projektile strateegilise kaalu. Küsimusi võib siiski tekitada, kas osa kavandatud tegevustest (nt EXU tugitegevused) ei dubleeri juba käimasolevaid algatusi ning kas projekti vahendeid kasutatakse ainult uute tegevuste jaoks. 3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%) 4.25 Eelarve on üldjoontes realistlik. Planeeritavate ekspertide palgatase (4000–4800 eurot kuus) on kooskõlas tööturul kehtivate tasemetega, kuid võrreldes teiste projektitaotlustega veidi kõrgem, mistõttu võiks kaaluda personalikulude osas mõningast optimeerimist.  Leht 3/4 Projekti kogumaksumus on 1,3 miljonit eurot, millest suurim osa on ette nähtud teadmussiirdega seotud personali värbamiseks. Suure organisatsiooni kontekstis on uute töökohtade loomine lühiajaliste ekspertide palkamise asemel mõistlik. Siiski on plaanis kaasata ka täiendavaid eksperte hargettevõtluse ja uute teenuste ning toodete arendamise tegevustesse. Taotleja on kirjeldanud, kuidas kavandatakse katta projektiga seotud püsikulud, kuid taotluses puudub selgus selle kohta, kui suur osa rahastamisest kaetakse muudest allikatest ja millisel viisil tagatakse projektile lubatud kuluefektiivsus. Eelarve aluseks olevad andmed on kirjeldatud vaid põgusalt. Planeeritud kulud on projekti edukaks elluviimiseks vajalikud ning taotluses on välja toodud ka realistlikud vajadused, sealhulgas materiaalsete vahendite osas, mida käesoleva projekti raames ei ole võimalik katta. Lepingute kogumaht on 1 571 000 eurot, taotletava toetuse suurus 1 005 740 eurot, mis on põhjendatud antud projekti eesmärke ja ulatust arvestades. 4. toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%) 4.63 Taotleja on piisava kvalifikatsiooni ja kogemusega, et viia projekt edukalt ellu. Tal on olemas vajalikud sisemised korrad, pädev personal ning administratiivne suutlikkus projekti juhtimiseks ja tegevuste rakendamiseks. Taotluses on kirjeldatud mitmeid meetmeid projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eriti positiivsena võib esile tõsta ülikooli kavatsust väärtustada ettevõtlikku mõtteviisi ja luua vastavad seosed koormusarvestuse ja motivatsioonisüsteemidega, hõlmates nii teadlasi, tugistruktuure kui ka otsustustasandi osalejaid. Nooremteadureid on kavas kaasata ImpactLabi tegevustesse, millega on juba alustatud ning mille kaudu tagatakse ka järelkasvu kaasamise jätkusuutlikkus. Lisaks teaduse baasrahastusele ning ettevõtlus- ja avaliku sektori lepingutest saadavatele tuludele on taotlejal olemas pädevus ja valmisolek taotleda lisavahendeid nii Eesti kui rahvusvahelistest konkurentsipõhistest teadusrahastuse meetmetest. 5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%) 4.75 Taotluses on kirjeldatud projekti seost Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega ning välja toodud vastavus teadmussiirde toetamisele suunatud TAIE arengukava ja rakenduskava erieesmärkidega.  Leht 4/4 Koondhinnang: Koondhinne (kaalutud hinnete Toetust on taotletud projektile, mis on meetme eesmärkidega (toetada asutuste teadmussiirde võimekuse kasvu) kooskõlas ja summa): mille tegevused on piisavalt analüüsitud ja selgitatud. 4.23 Hindamiskomisjoni ettepanek: Rahuldada taotlus taotletud mahus. Juhtkomisjoni liikmed: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Eve Peeterson, Mariann Saaliste, Kati Rostfeldt, Sigrid Rajalo, Assar Luha, Tiina Laidvee allkirjastatud digitaalselt  OTSUS taotluse rahuldamise kohta 03.06.2025 nr 11.3-1/25/2662 Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) otsustab: 1. Rahuldada Tallinna Ülikool (registrikood 74000122, aadress Narva mnt 25 10120 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi toetuse saaja) 19.02.2025 esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.24-0820 projektile „Tallinna Ülikooli teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimestamine“ (edaspidi projekt). 2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 1 320 077,60 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 76,19% ja omafinantseering vähemalt 23,81% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on 1 005 740,24 eurot. 3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2025- 31.08.2029. 4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses. 5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevus. 6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis „Näitajad“. 7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh: 7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise; 7.2. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 7.3. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“; 7.4. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle arvestust ning esitab rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta;  7.5. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust; 7.6. eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode; 7.7. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest; 7.8. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7.9. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud aja jooksul; 7.10. tagab kestvuse nõude viie aasta jooksul alates lõppmakse saamisest; 7.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 7.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Toetuse maksmine. 8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26, § 27 lg 1 punktis 1 ning § 28 lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras. 8.2. Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lg 1 punktile 1. Toetuse taotluse menetlemisel taotluses kirjeldatud planeeritavate kulude abikõlblikkust hinnatud ei ole. 8.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest abikõlblikkuse perioodi maksete esitamise prognoosi. Maksete prognoosis toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetee esitamisel. 8.4. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 8.5. Taotluse rahuldamise otsusega määratud abikõlblike kulude maht võib väheneda, kui projekti tegevuste, maksete menetluse või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole abikõlblikud. 9. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, tõendite ja aruannete esitamise kord rakendusüksusele. 9.1. Toetuse saaja esitab maksed ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid mitte tihedamini kui üks kord kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu. 9.2. Toetuse saaja esitab projekti toetatavate tegevuste elluviimise aruanded rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu ja määratud tähtaegadeks, lähtudes Astra+ määruse §-s 25 sätestatust, järgmiselt: 9.2.1. aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga); 9.2.2. lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet. 10. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 11. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse §-des 34-38 sätestatule. 12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §- s 12 sätestatud korda. 13. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel. 14. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks. Otsuse vaidlustamine Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa 5917 7417 [email protected]