Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21 muutmine

MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/33 Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21 „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Kliimaministri 21.03.2024. a määruses nr 21 tehakse järgmised muudatused: 1) läbivalt asendatakse tekstiosa „(EL) nr 2023/2831“ tekstiosaga „(EL) 2023/2831“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse andmise eesmärk linnade elurikkuse kaitse sekkumises on elurikkuse suurendamine üle 10 000 elanikuga linnades kui asustusüksustes ja linnaökosüsteemi aladel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (edaspidi ELis looduse taastamise määrus), tähenduses, aidates seeläbi kaasa kliimamuutustega kohanemisele.“; 3) paragrahvi 4 lõiked 5–6 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kliimameetmete sekkumises antakse toetust § 5 lõike 2 punktides 1––10 ja 12–14 nimetatud kulude aluseks olevateks tegevusteks. (6) Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1–3, 5–6, 11 ja 14 nimetatud kulude aluseks olevateks tegevusteks antakse toetust linnade elurikkuse kaitse sekkumises üle 10 000 elanikuga linnale kui asustusüksusele ja linnaökosüsteemi aladele EL-i looduse taastamise määruse tähenduses.“; 4) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1 ja üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projekti korral tegelike kulude alusel.“; 5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses: „12) hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks tiikide ja viibekraavide rajamise kulud; 13) sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste rajamise või sademevee kasutuse edendamise kulud; 14) projektijuhtimise kulu üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral.“; 6) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) sademeveesüsteemide rajamine, välja arvatud lõike 2 punktis 13 nimetatud kulud;“; 7) paragrahvi 5 lõike 3 punktid 5 ja 9–10 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) linnade elurikkuse kaitse sekkumises § 5 lõike 2 punktis 7–10 ja 12–13 nimetatud tegevuste kulud.“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.“; 10) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse arv „70“ arvuga „85“ ja arv „30“ arvuga „15“; 11) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lisale 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest“ tekstiosaga „lisale 1 projekti abikõlblikest kuludest 65–85 protsenti“; 13) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 8 jäetakse ära sõnad „kindlasummalise makse kasutamiseks“; 15) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses: „131) ehitusprojekt või tehnoloogiline projekt, mis on koostatud määruse lisas 2 esitatud juhendi kohaselt ning mille koostamisse on kaasatud hüdrotehnikainsener, kui projektis käsitletakse § 5 lõike 2 punktis 12 nimetatud tiikide ja viibekraavide rajamist, ning vähemalt 7. taseme veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener välisveevarustuse projekti koostamise kompetentsiga, kui projektis käsitletakse § 5 lõike 2 punktis 13 nimetatud sademevee kasutamise jaoks torustiku rajamist;“; 16) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 11–12 järgmises sõnastuses: „(11) Toetuse saaja korraldab riigihanke, arvestades ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuetega ning üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral lisaks järgmiste nõuetega: 1) esitab riigihanke alusdokumentide ja hankelepingu muutmise kavandi rakendusüksusele ülevaatamiseks, kui nii on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses; 2) esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu riigihanke alusdokumendid ja hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist; 3) lisab rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks, kui riigihange tehakse riigihangete registris. (12) Rakendusüksus vaatab riigihankega seotud dokumendid läbi ja esitab arvamuse 15 tööpäeva jooksul.”; 17) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.”; 18) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse, millele on tegelike kulude kasutamise korral lisaks lõikes 3 nimetatule lisatud järgmised dokumendid: 1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole korraldatud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 2) hankeleping, välja arvatud juhul, kui hankeleping on juba rakendusüksusele esitatud või hankeleping on kättesaadav riigihangete registrist ja hankelepingut ei ole muudetud; 3) hankelepingu muudatused, sealhulgas hankelepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ning õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 4) arve või muu raamatupidamisdokument; 5) kulu tasumist tõendav dokument; 6) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 7) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse hankelepingus.”; 19) paragrahvi 21 lõikes 5 asendatakse arv „26“ arvuga „28“; 20) määruse lisa „Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisa 1); 21) määrust täiendatakse lisaga 2 „Tehnoloogilise projekti juhis“ (lisa 2). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk kantsler  Energeetika- ja keskkonnaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx lisa 2 Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21 „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ Lisa 2 Tehnoloogilise projekti juhis Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 rahastamisperioodi meetme „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ projekti rahastamistaotluse lisana. Sissejuhatus juhendi kasutajale Juhend on koostatud Kliimaministeeriumis. Juhendi eesmärk on anda taotlejaile ja projekti koostajaile suunised tehnoloogilise projekti koostamiseks Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 rahastamisperioodi meetmest „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021– 2027“ toetuse taotlemisel. Tehnoloogiline projekt on määruse „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021– 2027“ (edaspidi TAT) kohaselt taotluse kohustuslik lisa juhul, kui on tegemist TAT § 5 lõike 2 punktides 12 ja 13 loetletud tegevustega. Juhendi järgimine on vajalik selleks, et vältida projekti koostamisel vigu, mis võivad hiljem viia taotluse rahastamata jätmiseni. Tehnoloogilisele projektile ei kohaldata majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ esitatud nõudeid. Tehnoloogilise projekti mõiste on kasutusel TAT § 11 lõike 2 punkti 131 tähenduses. Kui taotlejal on koostatud ehitusprojekt eel-, põhi- või tööprojekti tasemel, mis ei sisalda juhendis küsitud infot, siis lisatakse puuduolev info koos viidetega juhise punktidele taotluse vormil leheküljele „Sisu“ ja lisadokumenti ei ole vaja koostada. Juhendi järgimine on kvaliteetse taotluse koostamise eeldus ning tagab, et taotluses kavandatud lahendus on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult sobivaim. Taotluses ja tehnoloogilises projektis kavandatud tegevused peavad olema kooskõlas projekti asukohajärgse kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Üldosa Selles peatükis tuuakse välja projekti täpne nimetus ja esitatakse andmed projekti tellija kohta: nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress, kontaktisik. Kui tehnoloogilise projekti on koostanud konsultant või projekteerija, siis esitatakse andmed ka projekti koostaja kohta. Peatükis kirjeldatakse piisava täpsusega projekti asukohta. Nimetatakse küla, vald ja maakond, kus projekti tegevused toimuvad. Kui olemasoleva olukorra kirjeldus on kajastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas, ei ole tarvis teavet dubleerida. Piisab konkreetsete viidete lisamisest arendamise kavale leheküljenumbri ja alapealkirja täpsusega. Kui vajalik teave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas puudub või esineb hajutatult, esitatakse see peatükis koondatult, et oleks võimalik projektieelsest olukorrast ülevaade saada. Üldosa peatükis kirjeldatakse üldiselt projekti piirkonda. Antakse lühike ülevaade projekti piirkonna looduslikest tingimustest ja olemasolevatest sademevee kogumise lahendustest. Projektlahenduse valimine Peatüki eesmärk on selgitada sademeveesüsteemide ehitamise või rekonstrueerimise vajadust. Peatüki sissejuhatuses esitatakse kokkuvõte kavandatavatest tegevustest, projekti mõjuala kirjeldus ja pindala hektarites ning kirjeldatakse tegevuste eesmärki. Märgitakse elanike arv, kes elavad maa-alal, kust sademed projekti tulemusel kokku kogutakse või immutatakse (projekti mõjuala). Projekti mõjuala hulka arvestatakse sademevee (alam)valgala, mille tarbeks rajatakse toetuse abil taristu (sh looduspõhised lahendused). Sademevee valgala on maa-ala, millelt sademevesi voolab rajatavasse või rekonstrueeritavasse sademeveetorustikku või imb- või viibesüsteemi. Projekti mõjualast lisatakse kaart joonisena PDF- või pildifailina tehnoloogilise projekti dokumendis. Esitatavalt jooniselt peab olema selgelt aru saada, kus paiknevad mõjuala piirjooned (millistel tänavatel või milliste objektide vahel) ja nähtav mõjuala pindala hektarites. Mõjuala kaardipildi taustaks kasutada ETAKi või muud põhikaarti (joonis 1). Võimalusel esitada ka mõjuala ruumikuju eraldi ZIP-failina (pindobjekti hulknurk ehk polügoon SHP-formaadis, mis sisaldab shp-, dbf-, shx-, prj- või cpg-laiendiga faile). Mõjuala ruumikuju fail esitada kodeeringus UTF-8, koordinaatide projektsioonis L-EST97 (EPSG : 3301). Mõjuala polügoon moodustada eraldi kihile, kus ei ole muid jooni ega punktobjekte. Mõjuala kihi nimeks panna „mõjuala“ või „mojuala“. Jälgida, et mõjuala oleks terviklik polügoon (ei tohi olla punkt ega joonobjektina). Kui projektiga kavandatavatel tegevustel on mitu eraldi paiknevat mõjuala, võivad need olla samal mõjuala kihil eraldi polügoonidena. Kui rajatud taristuga lahendatakse sademevee probleem asukohas, kuhu jooksevad kokku mitme (alam)valgala sademeveed, siis arvestatakse selle mõjualaks kõik asjakohased alamvalgalad. Kui projektiga ehitatakse ühisvoolne kanalisatsioon ümber lahkvoolseks, arvestatakse mõjualaks alamvalgalad, kust projekti raames ehitatav lahkvoolne kanalisatsioon sademed kogub. Andmed sademevee valgalade kohta on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas või sademevee majandamise kavas. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 14 lõike 1 punkti 7 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisaldama sademeveesüsteemide loetelu ja sademevee ärajuhtimise kaarte valgalade kaupa juhul, kui sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Kui sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteemid ei ole määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, koostab kohaliku omavalitsuse üksus ÜVVKS-i § 62 lõike 1 kohaselt oma territooriumil valgalade kaupa sademevee majandamise kava. Joonis 1. Näide tehnoloogilises projektis esitatavast kaardipildist. Eristatud on mõjualaks olev valgala. Kaardipildilt on ka näha, millistesse rahvastikuandmete ruutkaardi ruutudesse mõjuala jääb, ja sealne elanike arv. Näide on illustratiivne. Peatükis kirjeldatakse täpsemalt projektiga hõlmatavaid rajatisi. Kui projekt hõlmab mitut erinevat sademeveesüsteemi olulist osa (nt torustikke ja imb- või viibesüsteeme), esitatakse teave iga osa kohta eraldi alapunktis. Imb- ja viibesüsteemide puhul kirjeldatakse arvuliselt süsteemi hüdraulilist mahutavust ning esitatakse andmed, milline sajusündmus on ülevoolude dimensioonimisel aluseks võetud. Kui projekt hõlmab mitut asulat, esitatakse teave iga asula kohta eraldi alapeatükis. Kui olemasolevaid rajatisi kavatsetakse likvideerida, kirjeldatakse ka kavandatavaid likvideerimistöid. Alternatiivide analüüs Arvestades olemasolevat olukorda, rajatiste seisundit ning kliimamuutusi, analüüsitakse ja võrreldakse erinevaid tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive. Lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamise alternatiiviks on kogu piirkonnale langeva sademevee immutamine pinnasesse vastavate maastikuelementide (imbkraavid, -pargid, lodud jms) väljaehitamise abil. Sademeveetorustike alternatiiviks on ka lahtised kanalid ja kraavid. Kui alternatiivid ei ole asjakohased, tuleb seda põhjendada. Alternatiivide analüüsis tuleb käsitleda rajamise maksumust ning ekspluatatsioonikulu rajatiste amortisatsiooniaja jooksul. Nii rajamismaksumus kui ka hoolduskulud tuleb välja tuua sellise detailsusega, et on võimalik hinnata nende vastavust turuolukorrale. Rajamise maksumus tuleb lahti kirjutada tehnoloogiliste osade kaupa. Analüüsi põhjal valitakse majanduslikult soodsaim alternatiiv, mis tagab eesmärgi. Alternatiivide analüüsi ei või koostada isik, kes on seotud projektis kavandatud tehnoloogia (sademevee kogumise, puhastamise või immutamise seadmed) tarnimise või maale toomisega. Kavandatavad tegevused Selles peatükis esitatakse projekti kogumaksumus, projekti mõjualal elavate inimeste arv ning kokkuvõte kavandatud tegevustest asulate kaupa. Kui eelprojekt koostatakse mitme asula peale, peab olema võimalik selgelt ja üheselt eristada, millised tegevused millises asulas toimuvad ja milline on mõjualadel elavate inimeste arv iga mõjuala kaupa eraldi. Kui mõjuala elanike arvu kohta puuduvad täpsemad andmed, määratakse mõjuala elanike arv mõjuala ruumikuju ja rahvastikutiheduse 1 km × 1 km ruutkaardi1 abil. Selleks on võimalik teha kaardianalüüs, mille käigus kõrvutatakse Statistikaameti rahvastikuandmed meetmest kasu saava mõjuala paiknemisega. Kasu saavaks elanikkonnaks võib lugeda nende 1 km × 1 km ruutude elanikkonna koguarvu, kus asub mõjuala. Kui mõjuala joon poolitab rahvastiku paiknemise ruutkaardi ruutu, siis võib arvestada elanike arvu hulka sellel ruudul paiknevate elanike koguarvu. Kui projekti mõjuala on kõigest üksikute ruutude sees, siis on võimalik ka lihtsalt ruudule vajutades infopäringuga teada saada, kui palju elanikke selles ruudustikus elab, ja need arvud pärast kokku liita (joonis 2). Joonis 2. Elanikkonna andmete päring Mapinfos Peatükis kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi – millised seadmed ja ehitised (sh rajatised) rekonstrueeritakse ja/või rajatakse, nimetatakse valitud tehnoloogiad. Esitatakse teave selle kohta, kas projekt toimub mõnel looduskaitsealal või selle läheduses ning kas ja millised veekogud asuvad projekti piirkonnas või selle ümbruses. Kui projektiga vähendatakse avariiülevoolu reoveepuhastist või sademeveega muul moel veekogusse kanduvat koormust, siis kirjeldatakse, missuguseid veekogusid projekti tulemusena mõjutatakse ning missugune on projekti tulemuste mõju. Veekogudele avalduva mõju kirjeldamisel tuleb lisaks veekogu nimele tuua ära ka veekogum ja veekogumi kood. Infot veekogude ja -kogumite kohta saab veemajanduskavadest, veekogumite seisundite vahehinnangutest ja Keskkonnaportaalist (joonis 3). 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/inspire/api/records/21615a0b-0bbc-4d9d-a0b8-cf57bf2f4e30 Joonis 3. Sademevee väljalaskme otsing Keskkonnaportaali kaardilt. Klikkides sobival otsingutulemusel, avanevad objekti põhiandmed, sh suubla nimi. Lisaks kirjeldatakse meetmeid, mis võetakse kasutusele keskkonnareostuse vältimiseks ning loodusressursside ratsionaalseks kasutamiseks. Nähakse ette nõuded keskkonnaohtlike objektide ja materjalide likvideerimistöödele ning jäätmekäitlusele. Lisa 1. Projekti eelarve ja tööde maht Esitatakse tööde mahtude tabel koos eelarvega. Mahtude tabel peab olema lahti kirjutatud piisava detailsusega, et oleks võimalik hinnata eelarve vastavust turusituatsioonile. Lisa 2. Joonised Esitada tuleb järgmised joonised: • projektiala ülevaateplaan, kus on kajastatud rekonstrueeritavad ja rajatavad sademevee rajatised; joonise mõõtkava valida selliselt, et kogu projektiala mahuks ühele joonisele. Joonisel peab kajastuma ka projekti mõjuala ehk sademevee valgla, kust rajatavad seadmed koguvad sademevee; • torustike rajamise või rekonstrueerimise projekti puhul plaan mõõtkavas vähemalt 1 : 1000 (soovitatav on märkida joonisele ka peamagistraalide läbimõõdud, kalded ja materjal); • sademevee puhasti, imb- ja/või viibesüsteemi puhul ülevaateplaan, mille mõõtkava valida selliselt, et kogu rajatise territoorium mahub ühele joonisele; • sademevee puhasti, imb- ja/või viibesüsteemi tehnoloogiline skeem.  Kliimaministri …. määruse nr … „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ Lisa 1 (energeetika- ja keskkonnaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1 Kohaliku Maksimaalne Minimaalne Maakond omavalitsuse üksus toetusmäär omaosalus Harju Anija vald 85% 15% Harju Harku vald 67% 33% Harju Jõelähtme vald 75% 25% Harju Keila linn 77% 23% Harju Kiili vald 81% 19% Harju Kose vald 85% 15% Harju Kuusalu vald 85% 15% Harju Loksa linn 85% 15% Harju Lääne-Harju vald 85% 15% Harju Maardu linn 83% 17% Harju Raasiku vald 85% 15% Harju Rae vald 74% 26% Harju Saku vald 79% 21% Harju Saue vald 77% 23% Harju Tallinna linn 65% 35% Harju Viimsi vald 65% 35% Hiiu Hiiumaa vald 65% 35% Ida-Viru Alutaguse vald 85% 15% Ida-Viru Jõhvi vald 85% 15% Ida-Viru Kohtla-Järve linn 85% 15% Ida-Viru Lüganuse vald 85% 15% Ida-Viru Narva linn 85% 15% Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 85% 15% Ida-Viru Sillamäe linn 85% 15% Ida-Viru Toila vald 85% 15% Jõgeva Jõgeva vald 85% 15% Jõgeva Mustvee vald 85% 15% Jõgeva Põltsamaa vald 85% 15% Järva Järva vald 85% 15% Järva Paide linn 85% 15% Järva Türi vald 85% 15% Lääne Haapsalu linn 85% 15% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvutus elanike arvu ja tulubaasi järgi. Lääne Lääne-Nigula vald 85% 15% Lääne Vormsi vald 85% 15% Lääne-Viru Haljala vald 79% 21% Lääne-Viru Kadrina vald 85% 15% Lääne-Viru Rakvere vald 85% 15% Lääne-Viru Rakvere linn 85% 15% Lääne-Viru Tapa vald 85% 15% Lääne-Viru Vinni vald 85% 15% Lääne-Viru Viru-Nigula vald 85% 15% Lääne-Viru Väike-Maarja vald 85% 15% Põlva Kanepi vald 85% 15% Põlva Põlva vald 85% 15% Põlva Räpina vald 85% 15% Pärnu Häädemeeste vald 85% 15% Pärnu Kihnu vald 85% 15% Pärnu Lääneranna vald 85% 15% Pärnu Põhja-Pärnumaa vald 85% 15% Pärnu Pärnu linn 85% 15% Pärnu Saarde vald 85% 15% Pärnu Tori vald 85% 15% Rapla Kehtna vald 85% 15% Rapla Kohila vald 85% 15% Rapla Märjamaa vald 85% 15% Rapla Rapla vald 85% 15% Saare Muhu vald 71% 29% Saare Ruhnu vald 85% 15% Saare Saaremaa vald 85% 15% Tartu Elva vald 85% 15% Tartu Kambja vald 85% 15% Tartu Kastre vald 85% 15% Tartu Luunja vald 85% 15% Tartu Nõo vald 85% 15% Tartu Peipsiääre vald 85% 15% Tartu Tartu vald 85% 15% Tartu Tartu linn 83% 17% Valga Otepää vald 85% 15% Valga Tõrva vald 85% 15% Valga Valga vald 85% 15% Viljandi Mulgi vald 85% 15% Viljandi Põhja-Sakala vald 85% 15% Viljandi Viljandi vald 85% 15% Viljandi Viljandi linn 85% 15% Võru Antsla vald 85% 15% Võru Rõuge vald 85% 15% Võru Setomaa vald 85% 15% Võru Võru vald 85% 15% Võru Võru linn 85% 15%  Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse kliimaministri 21.03.2024. a määrust nr 21 „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimamuutusega seotud tegevusteks, linnade elurikkuse suurendamiseks ja vastavate kavade koostamiseks kohalikul tasandil. Määruse muudatusega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi, sest kohalikel omavalitsustel ei ole omafinantseeringuks piisavalt rahalisi vahendeid, ning täpsustatakse ka toetatavaid tegevusi. Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro ([email protected], tel 626 2986), elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Möller ([email protected], tel 626 2876) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel ([email protected], tel 626 0709). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk. Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 21 punktist. Eelnõuga muudetakse kliimaministri 21.03.2024. a määrust nr 21. Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikafondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.1 „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, sekkumises nr 21.2.3.13 „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ (edaspidi kliimameetmete sekkumine) ning meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“, sekkumises number 21.2.3.22 „Rohestamiskavade koostamine ja elluviimine ehk linnade elurikkuse parendamine, sh rohealade täiendav rajamine“ (edaspidi linnade elurikkuse kaitse sekkumine). Punktiga 1 tehakse tehniline muudatus Euroopa Liidu määrusele viitamises. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõiget 2, laiendades toetuse saamise eesmärki linnade elurikkuse kaitse sekkumises. Toetuse andmise eesmärk on suurendada elurikkust peale linnade kui asustusüksuste, kus on üle 10 000 elaniku, ka linnaökosüsteemi aladel, mis määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (edaspidi ELi looduse taastamise määrus), alusel. Linnaökosüsteemi alade selgitus on esitatud järgmises punktis. Muudatus on vajalik, et aidata järgmises punktis nimetatud kohalikel omavalitsustel rakendada ELi looduse taastamise määruse nõudeid linna ökosüsteemide taastamiseks. Punktiga 3 täpsustatakse määruse § 4 lõikeid 5 ja 6, mis käsitlevad toetatavate tegevuste lubamist erinevates sekkumistes, ning täiendatakse toetuse saajate ringi. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Lõike 6 alusel saab toetust taotleda peale asustusüksuste, kus on üle 10 000 elaniku, ka ELi looduse taastamise määruse alusel määratud linnaökosüsteemi aladele. ELi looduse taastamise määrus sätestab ambitsioonikad ökosüsteemide taastamise, sealhulgas linnaökosüsteemide taastamise eesmärgid. ELi looduse taastamise määruse artikli 8 alusel tuleb linnaökosüsteemi aladel säilitada rohealade pindala ja puuvõrade liitus kogu riigis ning tulevikus peavad mõlemad näitajad ka suurenema. Määruse muutmisega antakse kohalikele omavalitsustele võimalus saada riigilt nimetatud nõuete täitmiseks toetust. Linnaökosüsteemi alade määramisel tuleb lähtuda Eurostati poolt kasutatavast standardiseeritud metoodikast, mille abil jaotatakse kohalikud omavalitsused kolme kategooriasse – linnaliseks, väikelinnaliseks ja maapiirkonnaks. Linnaökosüsteemi taastamise nõue kehtib linnalistes ja väikelinnalistes piirkondades ehk nendes omavalitsustes, mis on Eurostati kodulehel märgitud DEGURBA1 1 ja DEGURBA 2 2. Selle alusel saavad toetust taotleda järgmised KOVi-üksused: linnadest Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Viljandi, Maardu, Rakvere, Kuressaare, Sillamäe, Valga, Võru, Jõhvi, Keila, Haapsalu ja Paide ning valdadest Saue, Viimsi, Kambja, Luunja ja Türi. Linnaökosüsteemi ala võib olla kas linn, väiksem linn või eeslinn haldusüksuse piirides või osa linnast väiksemast linnast ja eeslinnast, mis hõlmab linnakeskust (1500 elanikku km2 kohta, vähemalt 50 000 elanikku) ja linnaklastreid (300 elanikku km2 kohta, vähemalt 5000 elanikku) ning linna lähialasid (üks kilomeeter linnakeskuste või linnaklastrite välispiiridest). Keskkonnaagentuuri 2023. a tehtud (2025 täiendatud) „Linnaliste piirkondade määratlemise analüüsi“ alusel saab linnaökosüsteemi aladeks lugeda järgmised asustusüksused: • Tallinn, Narva, Kohtla-Järve, Viljandi, Maardu, Rakvere, Sillamäe, Valga, Võru, Keila, Paide; • Tartu linnast kui KOVist Tartu linn, Märja alevik ja Haage küla; • Pärnu linnast kui KOVist Pärnu linn ja Paikuse alev; • Jõhvi vallast Jõhvi linn ja Jõhvi küla; • Haapsalu linnast kui KOVist Haapsalu linn, Paralepa ja Uuemõisa alevik; • Saue vallast Saue linn, Laagri alevik, Koidu ja Alliku küla; • Viimsi vallast Viimsi ja Haabneeme alevik, Rohuneeme, Püünsi, Pringi, Pärnamäe, Metsakasti, Muuga, Randvere ja Lubja küla ning Laiaküla; • Kambja vallast Ülenurme, Räni ja Tõrvandi alevik, Lemmatsi, Reola, Soinaste ja Õssu küla; • Luunja vallast Lohkva, Rõõmu ja Veibri küla; • Türi vallast Türi linn, Särevere alevik, Taikse, Türi-Alliku ja Vilita küla. Kuresaare linna jaoks saab toetust taotleda Saaremaa vald seetõttu, et Kuressaares on üle 10 000 elaniku. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 5 lõiget 1 ja lisatakse info, et kulud on abikõlblikud ka tegelike kulude alusel, kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro. Punktiga 5 lisatakse määruse § 5 lõikesse 2 punktid 12–14. Nendega täiendatakse toetatavaid tegevusi, et võimendada projekti eesmärkide saavutamist. Kuna projekti elluviimine on keeruline eelkõige üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral, antakse võimalus saada tasu ka projektijuhtimise eest. Muudatuste sisu kohta on toodud selgitus punktis 7. Punktiga 6 täpsustatakse määruse § 5 lõike 3 punkti 4, sest antakse võimalus rajada sademeveesüsteem osaliselt, kuid erisus tehakse ainult sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste rajamise või sademevee kasutuse edendamise kulude kohta, et leevendada kliima soojenedes tugevnevate vihmasadudega kaasnevat survet sademeveesüsteemidele ja vähendada 1 DEGURBA ehk asustuse astme klassifikatsioon (inglise keeles Degree of Urbanisation) 2 https://ec.europa.eu/eurostat/web/nuts/local-administrative-units 2 joogivee kasutamist näiteks haljasalade kastmisel, tänavapesul, veeklosettides jms. Meetmest ei rahastata sademeveesüsteemi ehitamist ja rajamist. Toetust antakse, kui rajatakse rohealale tiik, nõva, lohk jms. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõike 3 punktid 5, 9 ja 10. Toetatavate tegevuste eristamine toimub eri määruste puhul nende eesmärgi ja tulemuse järgi. Lisaks antakse kliimameetmete sekkumises võimalus saada toetust, rajamaks hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks tiike ja viibekraave. Tiigid, mis on mõeldud hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks, aga samuti viibekraavid, on maastikulised elemendid, mis on ühest küljest looduslähedased, aga samal ajal toetavad sellise kliimamõju nagu sademevee ärajuhtimise probleemi leevendamist. Lisaks aitavad tiigid ja veesilmad jahutada kliimat ning suurendada linna elurikkust. Abikõlblike kulude täiendamisega ei dubleerita kombineeritud sademeveesüsteemide, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamise meetmest toetatavaid tegevusi, sest määruse muutmise kontekstis on tegemist üksikute kliimamuutustest põhjustatud probleemide leevendamisega, mitte terviklike sademeveesüsteemide arendamise või rekonstrueerimisega. Punktiga 8 täpsustatakse määruse § 5 lõike 3 punkti 8, tuues esile, et linnade elurikkuse kaitse sekkumises ei ole abikõlblikud § 5 lõike 2 punktis 7–10 ja 12–13 nimetatud tegevuste kulud, kuna need tegevused ei aita kaasa linnade elurikkuse suurendamisele. Punktiga 9 täiendatakse § 5 lõikega 4. Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses. Punktidega 10 ja 12 täpsustatakse määruse § 7 lõikes 2 ja 5 toetuse andmise protsente. Neid suurendatakse, sest kohalike omavalitsuste võime panustada omafinantseeringuga kliima- ja linnade rohestamise tegevuste kavandamisse ja elluviimisse ei ole piisav. Toetatavate tegevuste puhul on aga tulemused väga olulised. Kliimameetmete sekkumises aidatakse kaasa, et paraneks kohalike omavalitsuste võime kohaneda kliimamuutustega ja suureneks elanike teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Linnade elurikkuse kaitse sekkumises aidatakse kaasa elurikkuse suurendamisele, mis seeläbi aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Mõlemas sekkumises on võimalik anda ELi toetusi kuni 85% ulatuses. Kliimameetme sekkumises toimub tegevuste toetamine meetmest number 21.2.3.1 „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina 1. ELi ELi Ühtekuuluvu toetuse Riiklik kaas- Oma- Kogu- Rahastatavad sfondi võimalik finantseering finantseering maksumus tegevused toetuse maksima (euro) (euro) (euro) eelarve alne (euro) osakaal Kokku toetatavad 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 tegevused meetme nimekirja alusel: kombineeritud sademeveesüsteemide, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed 3  ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogiline, hüdroloogiline ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Kombineeritud 25 080 000,0 85% 0 4 425 882 29 505 882 sademeveesüsteemide, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine Mitteheas seisundis 4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882 veekogumite tervendamine KOVi kliimameetmed 8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060 ja muud kohanemise meetmed Meteoroloogiline, 5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176 hüdroloogiline ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Tabel 1. Kliimameetme sekkumise meetme nr 21.2.3.1 kogu eelarve Sekkumise „KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ puhul toimub toetuse andmine nii käskkirjaga kui ka määrusega (tabel 2). Maksimaalne avatud taotlusvooru Ühtekuuluvusfondi toetuse summa on 4 103 335 eurot, millest 3 253 335 eurot on avatud taotlusvooru eelarvena juba kehtestatud. Rakendus- Planeeritud eelarve skeem Tegevuse kogu riikliku Planeeritud eelarve eelarve kaasfinantseeringuna omafinantseeringuna Kokku ELi osa (euro) (euro) (euro) (euro) Käskkiri 4 096 665 722 941 0 4 819 606 Määrus 4 103 335 150 000 574 118 4 827 453 Kokku 8 200 000 872 941 574 118 9 647 059 Tabel 2. Sekkumise nr 21.2.3.13 eelarve jagunemine määruse ja käskkirja vahel Linnade elurikkuse kaitse sekkumises toetatakse meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ nr 21.2.3.2 tegevusi ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on toodud tabelis 3. ELi ELi toetuse Riiklik kaas- Minimaalne Kogu- Ühtekuuluvus Rahastatavad tegevused maksimaa finantseering omafinantseering maksumus fondi toetuse lne (euro) (euro) (euro) eelarve (euro) osakaal Kokku toetatavad 18 550 000 85% 1 091 176 2 182 353 21 823 529 tegevused meetme nimekirja alusel: elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks; 4  rohestamiskavade koostamine ja elluviimine ehk linnade elurikkuse parendamine, sh uute rohealade rajamine Elupaikade taastamine 16 000 000 85% 750 000 2 073 529 18 823 529 kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks (sekkumise nr 21.2.3.21 käskkirjade alusel) Rohestamiskavade 2 550 000 85% 341 176 108 824 3 000 000 koostamine ja elluviimine ehk linnade elurikkuse parendamine, sh uute rohealade rajamine (sekkumine nr 21.2.3.22) Tabel 3. Linnade elurikkuse kaitse sekkumise meetme nr 21.2.3.2 kogu eelarve Punktiga 11 tunnistatakse § 7 lõige 3 kehtetuks. Ühe projekti maksimaalset kogusummat enam ei määrata. Muudatus on vajalik, et võimaldada KOVidel teha vajalikke investeeringuid olenemata projektide kogumahust. Seeläbi aidatakse kaasa sekkumiste tulemuste saavutamisele. Kliimameetmete sekkumises antava toetusega parandatakse kohalikes omavalitsustes kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise võimet. Lisaks suurendatakse teadlikkust kliimamuutustest nendega kohanemist ja nende leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka kohalike omavalitsuste töötajate, planeerijate ning arhitektide seas. Linnade elurikkuse kaitse sekkumises antavat toetust kasutades suureneb linnade elurikkus, mis aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Punktiga 13 antakse piirangut kaotades võimalus, et ühes voorus võib esitada nii palju taotlusi, kui taotlejatel on mõistlik, võimalik ja vajalik. Punktiga 14 kaotatakse hinnapakkumiste küsimise erisus kindlasummalise makse korral. Hinnavõrdlus tuleb teha alati kõikide taotluste puhul. Kuna selle muudatusega on võimalik toetust taotleda üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektidele, antakse võimalus toetust saada ka tegelike kulude alusel. Punktiga 15 lisatakse paragrahvi 11 lõikesse 2 punkt 131, täiendades määrust lisaga 2, milles esitatakse nõuded tehnoloogilisele projektile ja tehnoloogilise projekti koostamisel kaasatud isikutele, et taotlejatel oleks selgem, milline tehnoloogiline projekt on vaja esitada. Tehnoloogilise projekti esitamine ja inseneride kaasamine on vajalik selleks, et viibekraavide ja -tiikide ning sademevee kasutamise süsteemide ehitamise korral oleks tagatud nende eesmärgipärane toimimine ja välditaks ebakohanemist (ebakohanemine (ingl maladaptation) on kliimamuutustega kohanemise tegevus, mis võib võimendada kliimamuutustega seotud negatiivseid mõjusid, nt suurendada kasvuhoonegaaside heidet, ahendada kohanemisvõimet või inimeste heaolu praegu või tulevikus; tavaliselt pole negatiivne mõju sihilik). Tehnoloogilises projektis tuleb tugineda konkreetsetele sajusündmustele ning sademevee vooluhulkadele, seetõttu on oluline tehnoloogilise projekti koostamisse kaasata veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener sademevee torustiku dimensioonimiseks ning hüdrotehnikainsener imb- ja viibesüsteemide ülevoolude ning avasängide 5 dimensioonimiseks. Erialainseneri pädevuses on sobiva sajusündmuse ning valgala määramine ning vooluhulkade arvutamine, samuti asjakohase standardi või muu lähtemeetodi valimine. Punktidega 16–19 täiendatakse määruses tingimusi, mis kohalduvad üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektidele. Punktiga 20 asendatakse tervikuna määruse lisa „Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal“. Selgitused on toodud seletuskirjas punktide 7 ja 9 juures. Kuna kohalike omavalitsuste omafinantseeringu panustamise võime on väike, siis suurendatakse toetuse osakaalu. Muudatus on vajalik toetustega tehtavate tegevuste elluviimiseks. Nende tegevuste tulemusena saavutatakse paremini määruses toodud eesmärk. Toetuse andmise eesmärk kliimameetmete sekkumises on parandada kohalike omavalitsuste kliimamuutustega kohanemise võimet ja suurendada elanike teadlikkust kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Toetuse andmise eesmärk linnade elurikkuse kaitse sekkumises on elurikkuse suurendamine üle 10 000 elanikuga linnades kui asustusüksustes ja linnaökosüsteemi aladel Euroopa Parlamendi ja nõukogu looduse taastamise määruse (EL) 2022/869, muudetud 24.06.2024, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (edaspidi ELi looduse taastamise määrus), tähenduses, aidates seeläbi kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Punktiga 21 lisatakse määruse juurde lisa 2, mis on tehnoloogilise projekti juhis. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. 3. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas ELi vastava õigusega. Määruse eelnõu on kooskõlas muu hulgas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. • Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu tuleb eelnõus nimetatud ülesannete täitjal juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. 4. Määruse mõjud Määrusel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamisele, sest täpsustatakse toetuse andmise tingimusi ja lisatakse toetatavaid tegevusi. Määruse muudatusega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi, sest kohalikel omavalitsustel ei ole omafinantseeringuks piisavalt rahalisi vahendeid. Kliimameetmete sekkumises aidatakse kaasa, et paraneks kohalike omavalitsuste võime kohaneda kliimamuutustega ja suureneks elanike teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Linnade elurikkuse kaitse sekkumises aidatakse kaasa elurikkuse suurendamisele, mis seeläbi aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. 6 Toetus on ühekordne tõuge kohalikele omavalitsustele kliimamuutustega kohanemiseks ja kliimateadlikkuse suurendamiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvet. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmete, Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks eelnõu „Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ juhtkomisjonile. Kooskõlastustabel I. Rahandusministeeriumi seisukoht: Kliimaministeeriumi tegevus: Kooskõlastatud vaikimisi. - II. Regionaal- ja Kliimaministeeriumi tegevus: Põllumajandusministeeriumi seisukoht: Kooskõlastatud vaikimisi. - III. Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukoht: Kliimaministeeriumi tegevus: Kooskõlastab muutmise eelnõu, kuid Arvestatud. esitab normtehnilise kommentaari: Eelnõu punktis 2 asendada tekstiosa "Euroopa Parlamendi ja nõukogu looduse taastamise määruse (EL) 2022/869, muudetud 24.06.2024, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869" tekstiosaga "Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869". Samasisuline märkus seletuskirja punkti 2 selgituse esimeses lause kohta. 7 IV. Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoht: Kliimaministeeriumi tegevus: 1. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Osaliselt mittearvestatud, selgitame kooskõlastuse Kliimaministeeriumi 21.03.2024. a määruse tabelis. Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 7–10 ja nr 21 muutmise eelnõu, kuid palume 12–13 toodud tegevustele on võimalik saada toetust seletuskirjas selgitada, milline mõju kaasneb kliimameetmete sekkumises, sest need tegevused ei järgmise muudatusega ning põhjendada selle toeta otseselt linnade elurikkuse kaitset. Lisaks on muudatuse eesmärki: ➢ Punktiga 8 investeeringute toetused lahutatud erinevatele täpsustatakse määruse § 5 lõike 3 punkti 8 sekkumistele, vältimaks topelt finantseerimist sama tuues välja, et linnade elurikkuse kaitse määruse alusel samaaegselt. sekkumises ei ole abikõlblikud § 5 lõike 2 punktis 7–10 ja 12-13 toodud tegevuste kulud, kuna nimetatud tegevused ei aita kaasa linnade elurikkuse suurendamisele. 8