Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus

MÄÄRUS 10.06.2025 nr 14 Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) 1. poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine“ elluviimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmise ja kasutamise tingimusi. (2) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud dokumendid esitatakse ja toimetatakse kätte ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse dokument elektrooniliselt kätte elektronposti aadressil. (3) Määruses ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele ning taotleja ja toetuse saaja kohustustele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). (4) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.  2 § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus). (2) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada sama määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (3) Toetuse andmisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Toetuse andmise eesmärk, väljundnäitajad ja seos strateegiliste arengudokumentidega (1) Toetuse andmise eesmärgid on: 1) kasvatada ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ning panustada seeläbi teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035 eesmärkide saavutamisse; 2) parandada ettevõtjate teadlikkust sektorile olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest; 3) suurendada sihtturgude teadlikkust Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest; 4) soodustada ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning äriarendusliku fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist, keskendudes sektorile olulistele väärtusahelatele. (2) Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) mitterahalist toetust saavad ettevõtjad. (3) Toetuse andmine panustab projektispetsiifilise tulemusnäitaja, milleks on kasusaavate ettevõtete müügitulu kasv projektis toodud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta pärast projekti lõppu, saavutamisse. (4) Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine” saavutamisse. (5) Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“. (6) Toetus panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) sihtturg on riik või geograafiline piirkond, kuhu projekti tegevused suunatakse; 2) kasusaaja on toetatavasse tegevusse kaasatud ja seeläbi mitterahalist abi saav äriühing.  3 § 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kasusaaja tegevusala- või sihtturupõhise äriarenduse kompetentsiga töötaja värbamine ja rakendamine; 2) sihtturgude strateegia rakendamist toetavate kaardistuste, uuringute ja analüüside tegemine; 3) kasusaaja tegevusala- või sihtturupõhiste teekaartide, kontseptsioonide ja väärtuspakkumiste arendamine; 4) projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku eksperditeabe, nõustamise ning turundus- ja kommunikatsioonialase toe tellimine; 5) projekti eesmärkidest lähtuvate ürituste, messide ja teiste sarnaste sündmuste korraldamine ja nendel osalemine; 6) projektijuhtimine punktides 1–5 nimetatud tegevuse korraldamiseks. (2) Tegevust võib ellu viia kuni kolmel sihtturul. (3) Tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Toetatavate tegevuste elluviimise kulud on abikõlblikud, kasutades ühte järgnevatest kulude lihtsustatud hüvitamisviisidest: 1) projekti elluviimisega otseselt seotud personalikulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 23 sätestatud ühtse määra alusel kuni 20 protsenti projekti otsestest abikõlblikest kuludest; 2) projekti ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 22 sätestatud ühtse määra alusel kuni 40 protsenti otsestest personalikuludest. (2) Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1) väljaspool Eestit turustusvõrgu loomise kulu; 2) meened ja kingitused; 3) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 6 ja 7 sätestatud kulud. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. a.  4 (3) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatava tegevuse elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud broneeringu tegemisega seonduv kohustus, kui broneering on vajalik projekti abikõlblikkuse perioodile kavandatud § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud sündmuse toimumiseks. Rakendusüksus märgib vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tegevuse kohta taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva. (4) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kõige vähem 24 kuud ja kõige rohkem 36 kuud. (5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kõige rohkem kuue kuu võrra, tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029. a. Abikõlblikkuse perioodi muutmisel võib ületada lõikes 4 nimetatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi. (6) Projekt lõppeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse maksimumsumma on 150 000 eurot ühe projekti kohta. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. (4) Omafinantseeringuna ei käsitata muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonist või fondist või muust välisvahendist antud tagastamatut toetust. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda kasusaajaid tegevusalapõhiselt esindav ning vähemalt üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva Eestis registreeritud sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing. (2) Kasusaaja võib olla Eestis registreeritud äriühing. Projekti elluviimisel peab osalema vähemalt kümme kasusaajat, kui vähemalt üks sihtturgudest on Euroopa Majanduspiirkonna riik, Šveits või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning vähemalt kaheksa kasusaajat, kui vähemalt üks sihtturgudest on mõni kaugturg. (3) Kaugturg on sihtturg, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna riik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ega Šveits. § 11. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) taotleja nimi, registrikood, teave, kas taotleja on mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1– 78) I lisa artikli 2 tähenduses;  5 2) taotleja põhitegevusala kood vastavalt justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisale 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“; 3) projekti nimi, eesmärgid ja lühikirjeldus ning abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev; 4) toetatavate tegevuste kirjeldus; 5) põhikiri, kui see ei ole äriregistrist kättesaadav või muu dokument, millest tuleneb õigus kasusaajaid tegevusalapõhiselt esindada; 6) strateegia, millest taotleja juhindub kasusaajate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamisel; 7) sihtturg või -turud ning kuni kolme sihtturgu kattev tegevuskava rakendusüksuse vormil; 8) projekti eelarve ja toetuse summa; 9) toetuse maksmise viis tulenevalt § 21 lõikest 1; 10) projektis eeldatavalt osalevad kasusaajad; 11) strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ panustamise kirjeldus; 12) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta; 13) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avaldatakse; 14) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonist või fondist või muust välisvahendist tagastamatut toetust; 15) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi; 16) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi sama määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 12. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt. (2) Sama taotleja saab ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse. (3) Rakendusüksus avaldab oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne rakendusasutusega. § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates. (2) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada;  6 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse nõuetele vastavust; 3) taotleja ei ole § 13 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Projekti valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, hindab projekti rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse enne taotluste vastuvõtmise alustamist rakendusüksuse veebilehel. (2) Hindamisse kaasatud isikud: 1) isikliku seotuse korral taandavad ennast hindamisest; 2) kinnitavad oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest ja kasusaajatest; 3) tagavad projektide hindamise ajal ja pärast seda tähtajatult teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse. (3) Projektide hindamise valikukriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on: 1) projekti kooskõla Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga aastateks 2021–2035 ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 35 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 20 protsenti; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 15 protsenti; 5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 10 protsenti. (4) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumidest lähtuva hindamismetoodika enne selle avaldamist oma veebilehel. Metoodika avaldatakse hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (5) Projekte hinnatakse lõike 3 punktides 1–5 sätestatud kriteeriumides hindega 0–4. Hinne 0 on mitterahuldav ja hinne 4 suurepärane. (6) Koondhinne kujuneb valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (7) Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, kus kõrgema hindega projekti elluviimiseks esitatud taotlus asetseb eespool. (8) Võrdse koondhinde korral saab pingereas kõrgema koha lõikes 3 sätestatud loetelus väiksema järjekorranumbriga kriteeriumi eest kõrgema hinde saanud taotlus. § 16. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord (1) Taotlus rahuldatakse vastavalt hindamise tulemusel tekkinud pingereale kuni vooru toetuste eelarve ammendumiseni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele; 2) projekti koondhinne on vähemalt 2,5; 3) projekti ei ole üheski § 15 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kriteeriumis hinnatud väiksema hindega kui 2. (2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;  7 2) projekti koondhinne on väiksem kui 2,5; 3) projekti on § 15 lõike 3 vähemalt ühes punktides 1–5 nimetatud kriteeriumis hinnatud väiksema hindega kui 2; 4) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada; 5) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) toetuse saaja õigused ja kohustused; 3) aruannete esitamise tähtajad; 4) toetuse maksmise tingimused. § 17. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmise aluse esinemisel: 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud; 2) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki; 3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral. (2) Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui taotleja nõustub rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projekti kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti eesmärkide saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui: 1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. a. (2) Toetuse saaja tagastab toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.  8 6. peatükk Aruande esitamine § 20. Aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. (2) Vahearuanded esitatakse kolme kuni kuue kuu tagant. (3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil. (4) Projekti lõpparuanne esitatakse kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (5) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi; 2) andmed projekti edenemise kohta, märkides elluviidud tegevused ning kavandatud tulemuste ja eesmärkide saavutamise; 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) panustamine strateegia „Eesti 2035” sihtidesse ja horisontaalsete põhimõtete edendamisse vastavalt taotluses kavandatule. (6) Lõpparuanne sisaldab lisaks lõikes 5 sätestatule projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud tegevuste ja tulemuste saavutamise kohta. (7) Rakendusüksus kinnitab aruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul aruande rakendusüksusele esitamisest arvates. (8) Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja aruannet nõutud tähtaja jooksul ei täienda, jätab rakendusüksus aruande kinnitamata ja toetuse välja maksmata. (9) Kui paragrahvi 3 lõikes 3 märgitud teave ei ole kättesaadav kasusaajate majandusaasta aruannetest, esitab taotleja rakendusüksuse nõudmisel järelaruande vastava teabega hiljemalt kaks aastat pärast projekti lõppu. 7. peatükk Toetuse maksmine § 21. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 või § 28 lõikele 4 või 5 ühtse määrana. (2) Taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse maksmise viisi ei muudeta. (3) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse pangaülekande teel tasutud kuludega. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa käibemaksuta on vähemalt 100 eurot. (4) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist.  9 8. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi: 1) esitab rakendusüksusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 2) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 3) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 4) tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu vastavalt e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemis SIS iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. (3) Toetuse saaja arvutab kasusaaja vähese tähtsusega abi suuruse ja kontrollib kasusaaja vastavust vähese tähtsusega abi määruse nõuetele. Toetuse saaja teavitab kasusaajat vähese tähtsusega abi andmisest, abi summa suurusest ning kannab antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. § 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist. (2) Rakendusüksus on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks; 2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi; 3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 2 kohaselt avaldatav teave; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast arvates; 9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsioon tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38. (2) Kui vähese tähtsusega abi on antud ebaseaduslikult, seda on väärkasutatud või see on ühisturuga kokkusobimatu, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.  10 § 25. Vaide esitamine ja menetlemine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Vaide lahendab rakendusüksus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  05.06.2025 Majandus- ja tööstusministri määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Eelnõu väljatöötamise strateegiline alus Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) rahastatava toetuse abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“1 (edaspidi rakenduskava) 1. poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.11 „Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine“ (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) eesmärke. Meetme sekkumistega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–20352 (edaspidi TAIE arengukava 2021–2035) nimetatud eesmärkide saavutamisse. Meede panustab TAIE arengukava 2021–2035 üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „Ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Eelnõu panustab ka TAIE arengukava 2021–2035 suuna „Teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ saavutamisse. Toetuse andmine erialaliitudele rahvusvahelistumise toetamiseks on oluline samm Eesti ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks ja majanduse teadmusmahuka arengu edendamiseks. Kuigi paljud ettevõtjad tegelevad aktiivselt tootearendusega, jääb sageli puudu ressursist ja teadmistest, et viia uuenduslikud tooted edukalt rahvusvahelisele turule. Just selles etapis tekivad keerulisemad ülesanded: turu nõuete mõistmine, partnerite leidmine ja müügistrateegia väljatöötamine. Toetusega aitame ettevõtjatel ühiselt esindusorganisatsiooni kaudu need takistused ületada, tagades, et Eestis loodud uuenduslikud lahendused jõuaksid suurema lisandväärtusega turgudele ja looksid rahvusvahelist konkurentsieelist. 1.2. Eelnõu õiguslik alus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse3 (ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1 - Riigi Tugiteenuste Keskus 2 3._taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021_0.pdf 3 RT I, 30.06.2023, 55 Määrusega sätestatakse toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ning tagasinõudmise ja - maksmise tingimused, toetuse taotleja ja toetuse saaja õigused ja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused. 1.3. Eelnõu ettevalmistajad ja meetme toetuste eelarve Meetme ERFi vahenditest eraldatav eelarve on 2 000 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme elluviimiseks pole ette nähtud. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Anneli Arro ([email protected], 5884 3388), rakendusüksuse ekspordi arenduse juht Andres Kikas ([email protected], 5811 0982) ja rakendusüksuse toetuste osakonna valdkonnajuht Riin Roosalu ([email protected], 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi rakendusasutuse strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa ([email protected], 5885 1076). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.4. Eelnõu sisukokkuvõte Toetusmeede on olemuselt arenguhüppe programm. Taotlemiseks esitab projektis osalevate kasusaajate esindusorganisatsioon läbimõeldud ja selge valdkondliku strateegia, kus on välja toodud põhimõtted ja tegevused, kuhu, kuidas ja miks eksporti koostöös arendatakse ning milliste tegevuste jaoks toetust vajatakse. Oluline on, et toetatavad tegevused, juba tehtavad tegevused ning rakendusüksuse pakutavad teenused moodustaksid ühtse terviku ega dubleeriks üksteist. Selline lähenemine kiirendab ekspordi arengut ja tagab suurema eduvõimaluse rahvusvahelisel tasandil. Oluliseks kriteeriumiks on, et taotleja mõtleks hästi läbi ja kirjeldaks, kuidas toetatava tegevuse toetus koosmõjus muude tegevustega võimaldab prioriteetturgudel ekspordi kasvu tuua. Enim hinnatakse loodavat lisandväärtust ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekust. Toetus panustab tulemusvaldkonda TAIE arengukava 2021–2035 ettevõtluskeskkonna programmi meetme 1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” tegevusse 1.2 “Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine”. Toetusega panustatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid4 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 sätestatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Nimetatud horisontaalsete põhimõtete kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas 4 Publications Office nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 2). Lähtudes ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 3). Märkustega arvestamise tabel on esitatud lisas 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) Üldsätted 2) Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3) Nõuded taotlejale ja taotlusele 4) Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 6) Aruande esitamine 7) Toetuse maksmine 8) Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused 9) Finantskorrektsioonid ja vaided 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi regulatsioon, määruses kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse rakendusasutus ja -üksus. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, nimetades määruse seose ÜSS2021_2027 eesmärkidega ja panuse nende saavutamisse. Lõike 2 kohaselt toimub struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond5) toimub nii toetuse taotlemine kui ka taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud teabe- ja andmevahetus. Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu tegevuse toimumist tõendavad dokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus samas e-keskkonnas kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised. Lõikes 3 kohaselt ei dubleerita eelnõus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“6 (edaspidi ühendmäärus). Ühendmäärus kohaldub koos määruses sätestatud erisustega. Ühendmääruse tingimused käsitlevad muu hulgas nii toetuse taotlemise protsessi kui ka taotlejale ja taotlusele esitatavaid nõudeid, taotluse menetlemise, rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi, samuti taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimusi, kulude abikõlblikkuse, toetuse maksmise ja tagasinõudmise ning teavituse ja aruandluse reegleid ning toetuse saaja kohustusi. Lõikes 4 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 5 e-toetuste keskkond 6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused–Riigi Teataja 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel. Eelnõu §-s 2 kohaselt on toetus kasusaajatele antav vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/28317, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), tähenduses. Kuna projekti tegevustesse kaasatakse kasusaajatena Eestis registreeritud äriühingud, saavad nad riigiabi tegevustes osalemise tõttu ning neile projekti raames antav abi tuleb vormistada vähese tähtsusega abina. Taotlejale projekti raames riigiabi (vähese tähtsusega abi) ei anta, kuna taotlejaks olev erialaliit ei ole käsitletav ettevõtjana riigiabi regulatsiooni mõttes, sest ei paku turul kaupu või teenuseid, vaid on loodud oma liikmete huvide kaitsmiseks ning toimib koostöö algataja ja teabe vahendajana. VTA määrusega kooskõlas antud vähese tähtsusega abi koos kõnesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud määra, milleks on kehtiva VTA määruse kohaselt 300 000 eurot mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse eesmärk ja väljundnäitajad. Toetuse andmise peamine eesmärk on kasvatada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, toetades ettevõtjaid, kellel on selge kasvuambitsioon ja uuendusmeelsus. Toetus aitab otseselt kaasa TAIE arengukava 2021–2035 eesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtuse toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele. Toetuse kaudu loodavad võimalused aitavad Eesti ettevõtjatel jõuda suurema lisandväärtusega turgudele, luua uusi teadmisi ja tehnoloogiaid ning tugevdada positsiooni globaalses konkurentsis. Toetuse alameesmärgid aitavad kaasa ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele mitmel tasandil. Esiteks parandatakse ettevõtjate teadlikkust olulistest sihtturgudest. See tähendab turgudelt ühiselt toetava sisendi hankimist toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooniks ning turule sisenemise eelduste loomiseks (analüüsid, turuseire jm). Teiseks suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende uuenduslike lahenduste nähtavust sihtturgudel, luues aluse uutele koostöövõimalustele. See tähendab tegevusi ettevõtjate poolt pakutavate lahenduste turul testimiseks (nt sihtgrupi tagasiside hankimine, turuseire konkurentsi vaates, lahenduste turundamine). Kolmandaks soodustatakse teadus- ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega partnerlussuhete loomist, pöörates erilist tähelepanu olulistele väärtusahelatele, et tugevdada ettevõtjate rolli rahvusvahelistes innovatsioonivõrgustikes. Toetusmeede on kavandatud nii, et see aitaks oluliselt Eesti majandust struktuurselt tugevdada ja suurendaks ettevõtjate lisandväärtust ning eksporti. Tähelepanu pööratakse tegevustele, mis soodustavad teadmiste ja tehnoloogia ülekandumist ning aitavad ettevõtjatel kohaneda muutuva majanduskeskkonnaga. 7 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes Toetuse andmise tulemusena suureneb toetatud ettevõtjate eksporditulu projektis kindlaks määratud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta pärast projekti lõppu. Seotud sihtturud on need turud, mis ei ole taotluses määratud, kuid kus toetatud tegevused mõjutavad ekspordi kasvu. Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ saavutamisse kaudselt ning projektispetsiifilise tulemusnäitaja „toetatud ettevõtete müügitulu kasv projektis toodud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta pärast projekti lõppu“ saavutamisse, kuid mõlema näitaja puhul seiratakse meetme mõju tervikuna ning üksikute ettevõtjate tasandil lisandväärtuse kasvu ja ettevõtjate müügitulusid ei eesmärgistata. Kuna toetuse saajaks on ettevõtjate esindusorganistioon koos kasusaajatega, mitte üksikud ettevõtjad, siis on taotlemisel asjakohane teha koondprognoosid, mis võimaldavad projektide mõjusid hinnata, kuid hiljem toetuse saajale tagasinõudeid ei tehta. Toetus loob eeldused ettevõtjate uuenduslike ja innovaatiliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate paremale turustamisele ning uute partnerlussuhete loomisele, mis aitavad sihtturgudel kindlustada ettevõtjate konkurentsivõimet ja suurendada nende osakaalu rahvusvahelises väärtusahelas. Eelnõuga panustatakse rakenduskava järgmistesse väljundnäitajatesse. Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Väljundnäitaja Ühik Algtase Sihttase Andme- Mõõtmis- 2023 2024 2029 allikas sagedus Toetatavad ette- SFOS, üks kord ettevõtjad, sh mikro-, võtjate 0 – 104 projekti- projekti väike- ja keskmise arv aruanded jooksul suurusega ettevõtjad* Mitterahalist toetust ette- SFOS, üks kord saavad ettevõtjad võtjate 0 – 104 projekti- projekti arv aruanded jooksul *Peetakse eraldi arvestust mikro-, väike-, keskmise suurusega ning suurettevõtjate arvu üle. Väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodika kirjelduses. Nimetatud 104 ühikut täiendavad mõlema väljundmõõdiku juba olemasolevaid sihttasemeid. Projekti kasusaajana on lubatud kaasata nii mikro-, väike-, keskmise suurusega kui ka suurettevõtjaid, kuid väljundmõõdikute arvestusse lähevad vaid mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. Kuivõrd projekti tegevustesse kaasatakse kasusaajatena ettevõtjad, saavad nad riigiabi (rahalist abi) tegevustes osalemise tõttu ning neile projekti raames antav abi tuleb vormistada vähese tähtsusega abina. Arvestades toetuse kogueelarvet ja toetuse maksimumsummat ning toetatavaid tegevusi, saab rahastada ligikaudu 13 projekti, projekti elluviimisel peab kasusaajana osalema vähemalt kaheksa Eestis registreeritud äriühingut ja toetatakse vähemalt 104 ettevõtja rahvusvahelistumist. Toetuse taotlejaks ja toetuse saajaks on ettevõtjaid tegevusalapõhiselt esindav sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing, kuid tegelikud kasusaajad on ettevõtted, kes on kaasatud projekti tegevustesse. Eestis tegutseb üle saja erialaliidu. Selle toetuse fookuses on ühendused, mis tegutsevad järgmistes valdkondades: 1) IKT (sh elektroonika); 2) tervisetehnoloogiad; 3) rohetehnoloogiad (sh energia); 4) toidu- ja joogisektor; 5) puittooted, sh mööbel ja puidukeemia; 6) masina- ja metallitööstus (omatooted, tehnoloogiad, insener-tehnilised teenused); 7) kaitsetööstuse innovaatilised lahendused; 8) merendussektori innovaatilised lahendused (laevaehitus, seadmed, tehnoloogiad, varustus); 9) transpordisektori innovaatilised lahendused. Neisse valdkondadesse kuuluvad Eesti tervisetehnoloogia klaster, rohetehnoloogia klaster, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Kahel viimasel on vastavalt 125 ja 135 liiget. Toetuse rakendamise järel on kavas hinnata toetuse projektispetsiifilise tulemusnäitaja „toetatud ettevõtete müügitulu kasv projektis toodud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta pärast projekti lõppu“ saavutamist rakendusüksuse poolt majandusaasta aruannete põhjal, vajaduse korral järelaruande alusel. Kui majandusaasta aruannetes partnerid ei erista müügitulu sihtturgude põhjal, koostatakse järelaruanne vastava infoga hiljemalt 24 kuud pärast projekti lõppu. Toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035”8 aluspõhimõtetest ning sihist „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse näitajaga „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“. Kõik toetuse saajad, kelle tegevuskoht on väljaspool Harjumaad, panustavad sisemajanduse kogutoodangu kasvu, kuna toetust saavate projektide laiem eesmärk on kõikide erialaliidu liikmesettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine. Erialaliitudes on ettevõtjaid kõigist maakondadest ning seetõttu jõuab toetuse mõju eri piirkondadesse. Projektide elluviimine ei mõjuta negatiivselt soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist ega ligipääsetavust. Toetuse seotus TAIE arengukava 2021–2035 ja fookusvaldkondadega tähendab positiivset kaudset mõju näitajate „ressursitootlikkus“ ja „kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ saavutamisele (vt täpsemalt lisa 1). Toetuse panustamine TAIE eesmärkidesse on hinnatav valikukriteeriumite alusel ning selle sätte osas ei teostata vastavuskontrolli. Eelnõu §-s 4 on selgitatud olulisemad eelnõus kasutatavad terminid. 8 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus Sihtturg võib olla kas riik või geograafiline piirkond. Näiteks võib taotluses märkida, et tegevused viiakse ellu Kagu-Aasias, Skandinaavias (piirkonnad) või näiteks Tai Kuningriigis, Norras (riigid). Kasusaajad saavad mitterahalist abi projekti tegevustes osaledes ning seetõttu määratakse neile ka vähese tähtsusega abi. Eelnõu §-s 5 nimetatakse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuse ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükis sätestatakse toetatavad ja mittetoetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirmäärad, omafinantseeringu määr ja nendega seotud tingimused. Eelnõu §-s 6 nähakse ette määrusega toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada eelnõu §-s 3 sätestatud eesmärgi ja tulemused. Toetatavat tegevust või tegevusi võib ellu viia kõige rohkem kolmel sihtturul. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8529, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames tehtud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud sekkumised põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, ning tuvastas, et toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Seetõttu ei ole vaja kehtestada täiendavaid leevendusmeetmeid. Määruse alusel toetatavate projektide tegevused peavad arvestama ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Lõikes 1 punktis 5 toodud ürituste ja muude sündmuste korraldamisel on soovituslik järgida keskkonnahoidlike sündmuste juhendit, mis on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt: KeM keskkonnahoidlikud sündmused juhend 2022.pdf. Eelnõu §-s 7 sätestatakse abikõlbmatud kulud ning lihtsustatud kulude puhul toetuse maksmise viis. Kulude abikõlblikkuse osas (sh kulude põhjendatuse) lähtutakse ühendmäärusest. Abikõlblikud on ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 sätestatud personalikulud. Personalikulud saavad tekkida toetuse saajal või partneril töötajatele töö eest makstava tasu või füüsilisele isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstava tasu alusel. Füüsilise isikuga sõlmitud, võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, 9 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R0852 ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui eri teenuste eest makstavad tasud on eraldi. Lõikes 2 on kirjeldatud abikõlbmatud kulud. Punktis 1 on turustusvõrgu all silmas peetud süsteeme või kanaleid, mille kaudu tooted või teenused jõuavad tarbijateni. Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja või partner ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi küsida. Eelnõu §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud broneeringud, mis on vajalikud taotleja projekti abikõlblikkuse perioodil kavandatud ürituste toimumiseks, näiteks messipinna broneering. Nende kulude puhul märgitakse taotluse esitamisest varasem abikõlblikkuse kuupäev, kuid projekti tegevuste abikõlblikkuse periood (millele on lõikes 4 sätestatud miinimum- ja maksimumpikkus) algab siiski reeglina taotluse esitamisel ning eelbroneeringute kulu tegemise aeg ei ole abikõlblikkuse perioodi algusajaks, vaid tegemist on erandiga, kus üht varasemat, abikõlblikkuse perioodist välja jäävat kulu aktsepteeritakse. Kui taotleja on teinud lõikes 3 nimetatud broneeringuid ning taotlust ei rahuldata, siis tehtud kulusid ei hüvitata. Lõikega 4 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood kestab 24–36 kuud, mida saab lõike 5 kohaselt mõjuval põhjusel pikendada kõige rohkem kuue kuu võrra. Abikõlblikkuse perioodi muutus tuleb kooskõlastada rakendusüksusega. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral peab toetuse saaja projekti tegevused lõpetama hiljemalt 31. oktoobriks 2029. Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud aruande kinnitanud ja aruande alusel toetuse saajale väljamakse teinud. Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ning toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Lõike 1 kohaselt on ühe projekti jaoks taotletava toetuse maksimaalne summa 150 000 eurot. Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et taotleja peab vähemalt 50% projekti kuludest tasuma ise. Omafinantseeringu nõue on mõistlik, et taotleja kaaluks põhjalikult läbi tegevuste vajalikkuse ning toetuse saajal oleks reaalne panus ja huvi saavutada pikaajalisi tulemusi rahvusvahelistumise edendamises. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele. Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lisaks eelnõus sätestatule peab taotleja vastama ühendmääruse § 3 nõuetele, näiteks ei tohi neil või esindajal olla kehtivaid karistusi karistusseadustiku teatud paragrahvide alusel. Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda ettevõtjaid tegevusalapõhiselt esindav sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing. Lõige 2 kehtestab, et taotletavasse projekti peab olema kaasatud vähemalt kümme Eestis registreeritud äriühingut, kui projekti tegevuse sihtturud on Euroopa Majanduspiirkonna riigid, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik või Šveits. Kui projekti sihtturgudest vähemalt üks on kaugturg, siis peab olema kaasatud vähemalt kaheksa kasusaajat. Kaasatud äriühingud on ka projekti lõppkasusaajad ning nende vahel jagatakse ära vähese tähtsusega abi vastavalt sellele, millistes projekti tegevustes ta osales. Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele. Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele, toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele ning olema esitatud ettenähtud korras ja vormil ning taotluses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Toetust saab taotleda vaid §-s 6 sätestatud tegevuste ja §-s 7 sätestatud abikõlblike kulude jaoks. Taotletav toetus peab vastama §-s 9 sätestatud toetuse suurusele ja osakaalule. Projekti tegevused tuleb ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil. Taotleja peab tagama projekti eelarves ette nähtud nõutava omafinantseeringu. Taotluses tuleb nimetada sihtturg või -turud, kus taotleja tegevusi ellu viia plaanib ning kasusaajad, keda plaanitakse tegevustesse kaasata. Kui taotlejal on projekti käigus soov kasusaajaid muuta, siis tuleb sellest rakendusüksust teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse ja menetletakse ning millised on rakendusüksuse elluviidavad tegevused ja nende tähtajad. Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Toetust taotletakse voorupõhiselt. EIS avaldab oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise alustamist vooru toetuste eelarve ning taotluste vastuvõtmise perioodi. Eelnõu § 13 kohaselt viib rakendusüksus läbi taotleja ja taotluse vastavuskontrolli ning kui avastab puudusi, mida on võimalik kõrvaldada, määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Eelnõu §-s 14 kohaselt tehakse mittevastavuse korral taotluse rahuldamata jätmise otsus, taotlust ei hinnata ning sellega menetlus lõpeb. Eelnõu §-s 15 sätestatakse projekti valikukriteeriumid ja -metoodikat ning hindamise põhimõtteid. Rakendusüksus võib hindamiseks kaasata ka eksperte, näiteks juhul, kui projekti valdkond on komisjoni jaoks liiga spetsiifiline. Eksperdid peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kõik taotluste hindamisse kaasatud isikud peavad olema erapooletud ning hoidma hindamisel saadud teavet konfidentsiaalsena, mille tagamise regulatsioon sisaldub lõikes 2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab komisjon valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: Osakaal Hinnatakse: Valikukriteerium koondhindest 1. Projekti kooskõla Kas projekt on kooskõlas TAIE arengukava 2021– valdkondliku 2035 jt valdkondlike arengukavadega? arengukavaga, mõju rakenduskava Kas projekt panustab kasvuambitsiooniga ja erieesmärgi ja meetme uuendusmeelsete Eesti ettevõtjate rahvusvahelisse eesmärkide konkurentsivõimesse? saavutamisele Kas ettevõtjate teadlikkus nende tegevusalaga seotud olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest kasvab? Kas sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate 35% uuenduslikest toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest kasvab? Kas projektil on potentsiaal soodustada ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist, keskendudes kasusaajate tegevusaladele olulistele väärtusahelatele? Kas projekti kasusaajate ekspordi müügitulud kasvavad? 2. Projekti põhjendatus Kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus) ning seotud strateegiaga? Kas taotleja poolt esitatud strateegia on selge ning tagatud on tegevussuundade ja eesmärkide kvaliteet? Kas strateegia panustab rahvusvahelise 20% konkurentsivõime kasvu? Kas projekti tegevuskava on arusaadav, sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega ja mõjus ning ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärke ning planeeritud väljundeid ja tulemusi parimal moel?  Kas sihtturu või -turgude valik ja hulk on asjakohane ning selgelt põhjendatud? Kas projekti ajakava on realistlik ja asjakohane? 3. Projekti Kas projektis kavandatud tegevused on kuluefektiivsus kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks? 20% Kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, st on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud? 4. Toetuse taotleja Kas projekti meeskond on suutlikkus projekti ellu komplekteeritud/määratud, optimaalse suurusega viia ja võimeline projekti ellu viima? 15% Kas projekti taotleja on motiveeritud ja võimeline projekti omafinantseeringut katma? Kas taotleja on võimeline vajaduse korral katma abikõlbmatuid kulusid? 5. Projekti kooskõla 10% Kas projekt panustab § 3 lõikes 5 nimetatud „Eesti Eesti pikaajalise 2035“ näitaja „Väljaspool Harjumaad loodud arengustrateegia sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta aluspõhimõtete ja Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ sihtidega saavutamisse? Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse koostatud ja kinnitatud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus valikukriteeriumidest ja kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist mitteametlikult vastavalt ühendmääruse § 48 lõikele 1 korraldusasutuse ning rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel. Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlused reastatakse paremusjärjestustes pingeritta. Rahuldatakse määruses sätestatud minimaalse hinde saanud taotlused vastavalt pingereale kuni toetuste eelarve ammendumiseni. Eelnõu §-s 17 kirjeldatakse, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt rahuldada. Taotlus rahuldatakse osaliselt taotleja nõusolekul, sest see eeldab teatud tegevuste väljajätmist või taotletud toetuse vähendamist. Kui taotleja ei nõustu, jäetakse taotlus rahuldamata. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 18 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Rakendusüksus hindab taotleja esitatud muutmistaotluse asjakohasust ja vajalikkust ning võib rakendusüksus muutmistaotluse rahuldamisest ka keelduda, kui see ei ole asjakohane või vajalik või kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või tingib selle, et projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu §-s 19 kirjeldatakse asjaolusid, mille puhul rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Sellisel juhul tuleb toetus tagasi maksta. 6. peatükk Aruande esitamine Peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine. Eelnõu §-s 20 sätestab aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded. Lõige 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul. Lõikega 2 sätestatakse, et projekti vahearuandeid esitab toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodil kolme kuni kuue tagant ning lõikega 4 sätestatakse, et projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Kooskõlas lõigetega 5 ja 6 kehtestab rakendusüksus projekti vahe- ja lõpparuande vormid ning seal nõutava teabe loetelu. Toetuse saajale tehakse need kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas. Lõike 7 alusel kinnitab rakendusüksus projekti aruande või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates juhul, kui aruanne ei vasta kõnesolevas määruses sätestatud nõuetele. Lõige 8 sätestab aruande täiendamata jätmise korral toetuse maksmata jätmise. Lõikes 9 seatakse tingimuslikult järelaruande nõue juhuks, kui rakendusüksusel ei ole võimalik majandusaasta aruannete põhjal infot koondada. 7. peatükk Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Ühendmääruse § 18 alusel kasutatakse lihtsustatud kulude kasutamise põhimõtteid. Määruse lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja ühendmääruse § 28 lõike 4 või 5 alusel ühtse määraga lihtsustatud kulude alusel. Taotleja peab taotluses ära märkima, kumba pakutud kahest kulude lihtsustamise variandist ta soovib kasutada. Valitud kulude lihtsustamise viisi ei ole võimalik projekti kestel muuta. Kulud, millelt ühtset määra arvestatakse, esitatakse ja hüvitatakse tegelike kulude alusel. Ühendmääruse § 28 lõike 4 kohaselt saavad olla projekti ülejäänud abikõlblikud kulud 40% arvestatuna projekti otsestest personalikuludest ehk abikõlblikud otsesed personalikulud + ülejäänud abikõlblikud kulud (40% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) = projekti abikõlblikud kulud kokku. Otsesed personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Ühendmääruse § 28 lõike 5 kohaselt saavad olla otsesed personalikulud 20% arvestatuna projekti otsestest kuludest (ilma otseste personalikuludeta) ehk abikõlblikud otsesed kulud (ilma otseste personalikuludeta) + otsesed personalikulud (20% arvestatuna otsestest abikõlblikest kuludest) = projekti abikõlblikud kulud kokku. Projekti otsesed kulud ei või sisaldada ehitustööde riigihankelepinguid ega asjade või teenuste riigihankelepinguid, mille maksumus ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklis 2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklis 15 kindlaks määratud piirmäärasid. Projekti otsesed kulud (ilma personalikuludeta) hüvitatakse tegelike kulude alusel. Lihtsustatud kulude alusel hüvitatavaid kulusid ei kontrollita, ei auditeerita selle kuluga seotud tegelike kulutuste suurust ja tasumist, samuti ei pea toetuse saaja raamatupidamises neid eristama. Kontrollitakse tegevuse toimumist ja tulemuste saavutamist. 8. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi. Eelnõu §-s 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Lisaks määruses sätestatule peab toetuse saaja täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale seatud kohustusi. Toetuse saajal on kohustus teostada kasusaajate vastavuskontroll, arvutada vähese tähtsusega abi suurus ning kandma selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Eelnõu §-s 23 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on lõike 2 kohaselt ka hulk mitmesuguseid kohustusi. Näiteks on ta kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid, töökorrad ja tegema need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist ja seirama pidevalt toetuse rahalisi jääke; koguma ja esitama rakendusasutusele ülevaateid toetusmeetme rakendamise seisust ning osalema mõjuanalüüsi tegemisel; menetlema toetuse kasutamise aruandeid, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projektiaruanded. Samuti peab rakendusüksus säilitama riigiabi andmisega seotud andmed kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest. 9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Eelnõu § 24 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud abikõlbmatu kulu katteks või esineb toetuse tagasinõudmise muu alus. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ühendmäärusele vastavalt kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud oma kohustust toetuse saajana või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasneva kahju suurust võlaõigusseaduse tähenduses ei ole võimalik üheselt tuvastada. Näiteks on kahjustatud raha säästliku kasutamise põhimõtet. Toetuse tagasinõudmise alus võib olla ka toetuse saaja suhtes algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei anna see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid ajendab rakendusüksust hindama, kas toetatav käimasoleva projekti tegevus jääb sealjuures pooleli, kas see mõjutab projekti elluviimiseks vajalikku finantssuutlikkust (sh vajalikku haldus- ja toimimissuutlikkust) või kas projekt viiakse lõpuni ja eesmärgid saavutatakse. Toetus tuleb tagastada 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel nelja kuu jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on HMS § 27 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt kätte toimetatud, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressile või avalik-õigusliku juriidilise isiku äriregistrisse kantud või nimetatud isiku avaldatud elektronposti aadressile. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tunnistatakse toetuse tagasinõudmise otsus kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu kasutada ei saa, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk tuleb ta ära kuulata. Nii ärakuulamise käigus kui ka kümne tööpäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisest võib toetuse saaja esitada taotluse tagasimakse ajatamiseks. Eelnõu § 23 lõikega 2 kehtestatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord olukorras, kus vähese tähtsusega abi on antud ebaseaduslikult, toetuse saaja on abi väärkasutanud või abi on ühisturuga kokkusobimatu. Nõukogu määruse (EL) 2915/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst, ELT L 248/9, 24.09.2015) artikli 17 lõike 1 kohaselt on komisjonil õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Eelnõu § 25 sätestab vaide esitamise ja menetlemise korra. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste ÜSS2021_2027 aluseks olevate Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja  Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93, parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74). Eelnõu vastab komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse mõjud Määrusel on positiivne mõju Eesti majandusele Arvestades Eesti siseturu väiksust, on eksport majanduse jaoks väga oluline. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel (edaspidi VKE-d) on üldjuhul raske iseseisvalt uutele turgudele siseneda ja uusi partnereid leida. Seetõttu on oluline toetada ühiseid algatusi ja tegevusi rahvusvahelistumise edendamisel. Kaasates projekti ka suurettevõtjad, luuakse tugevam süsteem, mis toetab VKE-de kasvu ja konkurentsivõimet. Suurettevõtjad võivad aidata VKE- del jõuda rahvusvahelistele turgudele, pakkudes neile uusi koostöövõimalusi, teadmisi ja ressursse. Sellel on otsene mõju nii projektis osalevatele VKE-dele kui ka neile, kes on suurettevõtjate tarneahelas, aidates kaasa kogu sektori arengule ja majanduse ekspordivõime kasvule. Eesti ekspordistruktuuri suur kontsentreeritus piirkondlikele turgudele, kus näiteks Soome ja Rootsi moodustavad koos 26% kaupade ekspordist, muudab riigi majanduse haavatavaks piirkondlike kriiside suhtes. Ühised algatused rahvusvahelistumisel aitavad mitmekesistada eksporditurge, vähendades majandusriske ja avades võimalusi minna uutele sihtturgudele väljaspool traditsioonilist regiooni. Globaalsed trendid, nagu rohe- ja digitehnoloogiate arendamine ning tervishoiusektori innovatsioon, nõuavad kohanemist ja kiirendatud koostööd, mida erialaliidud saavad tõhusalt koordineerida. Eesti ettevõtjad vajavad tuge, et vastata uutele nõudmistele ja pakkuda suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Väike turumaht ja ressursinappus tähendavad, et Eesti ettevõtjad peavad keskenduma väärtusahela kõrgemale tasemele, pakkudes suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Mitmes valdkonnas (näiteks puidutööstuses) on Eestil suur mahajäämus võrreldes naaberriikide väärtusloome tasemega. Ühised rahvusvahelistumise algatused annavad ettevõtjatele ligipääsu teadus- ja arendustegevusele, teadmiste jagamisele ja rahvusvahelistele kontaktvõrgustikele. Teenuste osakaalu kasv Eesti ekspordis, eriti IT- ja digitaalsete lahenduste valdkonnas, on näidanud suurt potentsiaali. Samal ajal nõuab see sektor tihedat rahvusvahelist koostööd ja turundust, mida saab edukalt edendada erialaliitude kaudu, panustades ühiselt rahvusvahelisse nähtavusse ja konkurentsivõime suurendamisse. Kokkuvõttes on erialaliidud keskseks jõuks, mis suudavad koondada sektorite jõupingutused, tugevdada koostööd ning võimaldada Eesti ettevõtjatel kiiresti ja tõhusalt kohaneda muutuvate majandustingimustega. Ühistegevuste toetamine on strateegiline investeering, mis aitab Eesti ekspordil püsida konkurentsivõimelisena ja avada uusi turuvõimalusi globaalsel areenil. Kuna toetust saab kuni poole ulatuses projekti mahust, siis ettevõtjad peavad ise lisama vähemalt 2 miljonit eurot. Rahvusvaheliste uuringute10, 11, 12, 13 põhjal on messidel jmt rahvusvahelistumise tegevustel positiivne mõju ettevõtjatel võrgustiku tekkimisele, uute teadmiste omandamisele, innovatsioonile, kasvule jne. Samas on ka uuringutulemusi, mille järgi näiteks mõju müügile ei ole selge. Kuna eri uuringud käsitlevad eri riike ja tegevusvaldkondi, siis ei ole nende tulemused otseselt kõnealusele juhtumile üle kantavad. Meetmega sarnaseid tegevusi on Eestis tehtud ka varem, klastrite toetamise meetmes. Sellele kogemusele tuginedes võib rõhutada, et ettevõtjad hindasid selliseid tegevusi ja nende toetamist positiivselt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga kavandatava Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest eraldatava toetuse eelarve on 2 000 000 eurot. Vahendid eraldatakse toetusele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023. a käskkirjaga nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ kinnitatud toetuse eelarve vähendamise kaudu, täpsemalt sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine“ (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) arvelt. Seeläbi väheneb mõnevõrra (u 0,28 mln võrra) sekkumise riikliku kaasfinantseeringu vajadus. Teisisõnu vähendatakse käskkirjaliste tegevuste eelarvemahtu, suunates osa vahendeid turule avatud taotlemise kaudu. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus. Toetuse rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, TAIE juhtkomisjonile ja erialaliitudele. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel, Rahandusministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi ja Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastamisel esitatud märkused ja nendega arvestamine nähtub seletuskirja lisast 1. 10 Role of international trade shows in small firm internationalization: A network perspective 11 Trade Shows and SME Internationalisation: Networking for Performance | Management International Review 12 Are trade fairs relevant for local innovation knowledge networks? Evidence from Shanghai equipment manufacturing. - EBSCO 13 Trade Fairs, Trade Shows, and Exhibitions: A Literature Review: An Abstract | Request PDF Lisad: Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs. Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK analüüs. Lisa 3. TAT riskihindamise tabel. Lisa 4. Märkustega arvestamise tabel.  Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Ühiskonna eri gruppidesse kuuluvatele inimestele tagatakse võrdsed võimalused meetme tegevustes osalemiseks. Meetmest toetatud projektid võivad panustada ka eri ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid võimalusi pakuvad. Meetmel on kaudne seos võrdsete võimaluste edendamisega. Sooline võrdõiguslikkus Meetmel on kaudne seos soolise võrdõiguslikkuse edendamisega teadus- ja arendustegevuse valdkonna tööhõives. Teadus- ja arendustegevuse valdkonnas töötab ettevõtlussektoris naisi vähem kui mehi, samuti on valdkonnas sooline palgalõhe meeste kasuks. Projektid saavad panustada valdkonnas soolise tasakaalu suurendamisse, pöörates eraldi tähelepanu sobivate naiskandidaatide leidmisele ja palgates võrdsete kandidaatide puhul alaesindatud soost kandidaadi. Ligipääsetavus Eesti majandus on Meetmes tuleb tagada erivajadusega (näiteks kuulmis-, nägemis- või uuendusmeelne ja liikumispuue) inimestele füüsiline ja virtuaalne ligipääs kogu meetme teaduspõhine tegevusele. Sellest tulenevalt peab nii meetmega seotud tegevuste info ja kommunikatsioon kui ka tegevuste rakendamine võtma arvesse ligipääsetavuse nõudeid ning tagama selle alates tegevuse ettevalmistamisest kuni selle lõpuni, et kõikidel inimestel oleks meetme tegevustes osalemiseks võrdsed võimalused. Projekti käigus loodud tehnoloogiate puhul järgitakse universaaldisaini põhimõtteid seal, kus see on asjakohane. Regionaalne tasakaalustatus Valdkonna peamised probleemid on suured piirkondadevahelised erinevused ettevõtjate konkurentsivõimes ning oskustega tööjõu ja kapitali kättesaadavus. Vaatamata suurtele piirkondlike erinevustele on toetusega tehtavate tegevuste järele vajadus üle Eesti, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb endiselt alla Euroopa Liidu keskmise. Kuna erialaliitudesse kuuluvad ettevõtjad tegutsevad üle Eesti, siis ulatub toetuse mõju igasse maakonda. Üle-eestiliste teenuste pakkumise kaudu tekitatakse ülekandeefekti võimalus, kus juba tegevustes osalenud ettevõtjad inspireerivad teisi ettevõtjaid osalema. Seda edendatakse kommunikatiivsete alategevuste kaudu. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest. Keskkond/kliima Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustada energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks tuule- või bioenergeetika valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja komponentide ning digiteeritud energiasüsteemide arendamist. Lisaks toetatakse lahendusi, mis aitavad energiat säästa, näiteks energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste lahenduste loomine, nutikate ja säästlike transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide ja -süsteemide optimeerimine. Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke varusid kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja suure ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära toore ning tootmises tekkivad jäätmed. Samuti on olulisel kohal selliste tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning kasutada kõrvalsaadusi ja jääke teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist. Digilahendused. Fookusvaldkonna üldine eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua, pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada turvaline küberruum. Kõnealuses fookusvaldkonnas toetatakse ka projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada elukeskkonda, vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks intelligentne transpordisüsteem (optimeerimine, ressursside parem kasutamine), intelligentne tänavavalgustus, robotite kasutamine ja automatiseerimine, arukad energiavõrgud.  Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Kaudne panus „Eesti 2035“ näitajatesse: ressursitootlikkus ja kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. „Ei kahjusta Meetmete mõju keskkonnaeesmärkidele ehk „ei kahjusta oluliselt“ oluliselt“ põhimõttele vastavust on analüüsitud rakenduskava koostamise põhimõte ja käigus. Analüüsis ei tuvastatud, et hõlmatud meetmed põhjustaks kliimakindlus olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad n-ö pehmed tegevused pigem arvestavad kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ja panustavad nende saavutamisse. Seetõttu ei ole vaja kehtestada täiendavaid leevendusmeetmeid.  Lisa 4. KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL Arvestatud Ettepanek/märkus Esitaja /mittearvestatud põhjendus Seletuskirjas on tingimus: Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Arvestatud Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel. See tingimus peaks olema ka määruses. Kuna üks toetatavatest tegevustest on projekti eesmärkidest lähtuvate ürituste, Kliimaministeerium messide ja teiste sarnaste sündmuste korraldamine ja nendel osalemine, soovitan lisada seletuskirja, et ürituste Arvestatud korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit. See on leitav Kliimaministeeriumi veebilehel Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium Kordame mitteametlikus kooskõlastusringis tehtud ettepanekut: palun lisada eelnõu § 1, et määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja Arvestatud nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231/60, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel. Kordame mitteametlikus kooskõlastusringis tehtud kommentaari: palun lisada määruse §-i 7 millist ühtse Arvestatud määra varianti kasutatakse ja millises Riigi Tugiteenuste määras. See on välja toodud Keskus seletuskirjas, kuid kindlasti vajalik sätestada määruses endas. Ei arvesta. Eelnõu § 1 Eelnõu § 7 pealkiri on kulude lg 3 on viidatud abikõlblikkus. Eemaldatud on ühendmäärusele, mille abikõlblike kulude lõige 1, mis regulatsioon kohaldub mitteametlikus kooskõlastamises oli ja kulude mis viitas ÜM § 15-le. Palun taastada. abikõlblikkusele. Eelnõu § 8 lg 5 - palun täpsustada, kas abikõlblikkuse perioodi muutmisel võib Arvestatud ületada lõikes 4 nimetatud minimaalset ja maksimaalset abikõlblikkuse perioodi Eelnõu § 8 lg 5 projekti abikõlblikkuse perioodi lühendamine palun eelnõust välja jätta. Projekti perioodi lühendamist ei pea taotlema; kui toetuse Arvestatud saaja teeb oma tegevused kiiremini, siis projekt lõpeb varem, toetuse saaja esitab lõpparuande ja lõppmakse aluseks olevad kuludokumendid. Ei arvesta. Eelnõu näeb Eelnõu § 14 - §-i pealkiri ja selle sisu ei ette, et kui esineb ole omavahel kooskõlas. Taotluse vähemalt üks § 14 rahuldamise ja rahuldamata jätmise loetletud asjaolu, siis tingimused ja kord on sätestatud eelnõu jäetakse taotlus §-is 16. §-is 14 tuleks pealkirja järgi rahuldamata ning seda reguleerida taotleja ja taotluse nõuetele ei esitata hindamisele. vastavuse tuvastamist. Eelnõu § 16 lg 1 p 3 - palun sätestada ka see, et toetust ei saa anda projektile, mis eelnõu § 15 lg 3 p 5 nimetatud Arvestatud kriteeriumi hindeks on saanud 0. Toetust ei tohi anda projektile, mis ei ole kooskõlas mitte ühegi „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihiga. Kas meetmest on võimalik saada toetust ka sellisteks uuringuteks ja analüüsideks, mis on vajalikud Eesti kui turismisihtkoha ekspordivõimekuse analüüsimiseks Selgitus: jah, ka (st turismi puhul on eksportiva turu osas selliseks uuringuks või veidi vastupidine olukord – analüüsiks võib antud turismiettevõtjad ei vii oma teenuseid meetmest toetust või tooteid välisturule vaid panus taotleda. eksporti tuleb sellest, kui meie tooted ja teenused on rahvusvaheliselt atraktiivsed väliskülastajatele, kes oma tarbimisega siin toovad välisriikide raha meile Eestisse)? Eesti Hotellide ja Teiseks palume selgitust Restoranide Liit Selgitus: Toetuse turismisektorit arvesse võttes eesmärgid – seletuskirjas lk 2 punktis 1.4. olevale lisandväärtuse tekstile: „Oluliseks kriteeriumiks on, et kasvatamine, taotleja mõtleks hästi läbi ja kirjeldaks, ekspordimahu kuidas toetatava tegevuse toetus suurendamine ning koosmõjus muude tegevustega teadus- ja võimaldab prioriteetturgudel ekspordi innovatsioonivõimekuse kasvu tuua. Enim hinnatakse loodavat arendamine – on lisandväärtust, sektori mahtu ning kooskõlas Eesti sektori teadus-, arendus- ja majanduse pikaajaliste innovatsioonivõimekust.“ sihtidega ja suunatud EHRL kommentaar: Selgitame, et kogu ettevõtlussektori kõiki sektoreid ei saa hinnata ühtsete konkurentsivõime kriteeriumide alusel, kuna iga sektoril tõstmisele. on oma eripärad. Eesti majandusedu saavutamiseks on oluline, et ka madalama lisandväärtusega sektorid suudaksid kasvada ja panustada majandusse. Toetuse mõju hindamisel tuleb arvestada mitte ainult lisandväärtuse kasvu, sektori mahu ja teadus- ning innovatsioonivõimekuse arengut, vaid ka tegevuste koosmõju. Turismisektori teenused, nagu restoranid ja hotellid, peavad olema kõrgtasemel horisontaalselt teisi sektoreid toetavana. Kui turismi infrastruktuur on tasemel, mõjutab see ka teiste sektorite arengut ja vastupidi turismi edu sõltub teiste sektorite edust – keegi ei taha investeerida riiki, kus pole korralikke hotelle ja rahvusvaheliselt tunnustatud restorane. Kas on võimalik sellest tulenevalt ka toetuse sisu muuta? Selgitus: Käesoleva toetusmeetme fookus on Seletuskirjas lk 6: Eestis tegutseb üle suunatud eelkõige saja erialaliidu. Selle toetuse fookuses nimetatud sektoritel on ühendused, mis tegutsevad ning mille puhul järgmistes valdkondades: 1) IKT (sh nähakse olulist elektroonika); 2) tervisetehnoloogiad; kasvupotentsiaali ja 3) rohetehnoloogiad (sh energia); 4) kõrget lisandväärtust toidu- ja joogisektor; 5) puittooted, sh Eesti majanduses. mööbel ja puidukeemia; 6) masina- ja Toetuse eesmärk on metallitööstus (omatooted, tugevdada just nende tehnoloogiad, insener-tehnilised valdkondade erialaliite, teenused); 7) kaitsetööstuse mis tegelevad innovaatilised lahendused; 8) innovatsiooni, merendussektori innovaatilised tehnoloogiaarenduse ja lahendused (laevaehitus, seadmed, ekspordipotentsiaali tehnoloogiad, varustus); 9) suurendamisega. transpordisektori innovaatilised Turismisektorile on lahendused. olemas eraldi EHRL küsimus: Mis põhjusel on välja toetusmeetmed ja - jäetud hotellinduse sektori liidud? Kas programmid, mis Restoranide sektor läheb toidu- ja arvestavad sektori joogisektori alla? Miks on välja jäetud spetsiifikat ja vajadusi. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Samas ei ole (EHRL)? EHRL esindab üle 200 liikme, turismisektor sellest mis on oluline osa Eesti turismisektorist, toetusest kuidagi mis omakorda moodustab olulise osa välistatud – kui projekt Eesti teenuste eksporti panustavast vastab meetme osast. eesmärkidele ja nõuetele ning tegevused haakuvad toetusmeetme  fookusega, on ka turismisektori liidud potentsiaalsed toetuse taotlejad. Selgitus: Nõue, et Peatükk 3 § 10: Lõike 1 kohaselt võib projektis peab olema toetust taotleda ettevõtjaid vähemalt 8 või 10 sektoripõhiselt esindav sihtasutus, Eestis registreeritud mittetulundusühing või äriühing, kes äriühingust kasusaajat, esindab sektoripõhiselt vähemalt tuleneb soovist tagada kümmet partnerit. Lõige 2 kehtestab, projekti piisav mastaap et taotletavasse projekti peab olema ja esinduslikkus. See kaasatud vähemalt kümme Eestis aitab hinnata projekti registreeritud äriühingut, kes on ka elluviimise võimekust projekti lõppkasusaajad ning kelle ning kindlustada, et vahel jagatakse võrdselt ära vähese toetuse mõju ulatub tähtsusega abi. reaalselt sektoris EHRL küsimus: Millest tuleneb tegutsevate ettevõteteni. vähemalt 10 partneri nõue? Kuidas Kasusaajad on lahendada neid probleeme, mis määratletud kui puudutavad kogu liikmeskonda? Et projektist otseselt kasu tagada toetuse õiglane jaotamine kõigi saavad ettevõtted, kelle liidu liikmete vahel, soovitame muuta vahel jagatakse vähese meetme tingimusi nii, et toetus ei tähtsusega abi (VTA). sõltuks üksnes projektis osalevate 10 Soovi korral võib partneri olemasolust, peaks olema taotleja kaasata võimalus viia läbi ka analüüse, mis kasusaajatena kõik oma mõjutavad kogu sektorit. St toetuse liikmed – eeldusel, et jaotamine võiks põhineda analüüsil, mis need liikmed on sellega hindab tegevuste mõju kõigile nõus. Sellisel juhul liikmetele, arvestades sektoripõhist jagatakse vähese kasu, teadus- ja arendustegevuse tähtsusega abi nende toetamist ning koostöövõimaluste kõigi vahel, vastavalt loomist. Kuidas saaks laiem huvitatud määruses sätestatud liikmeskond osaleda ja kasu saada? tingimustele. Peatükk 4 §15 ja üldse kogu toetusskeem: Hotelli- ja restoranisektor vajab toetust, et luua ettevõtetes võimalusi, mis aitavad neil olla võimelised pakkuma rahvusvaheliselt konkurentsvõimelisi teenuseid külalistele välisturgudelt (nt Eesti järgmise eesistumise raames), luua uusi teadmisi ja tehnoloogiaid (täna toimub Selgitus: Jah, on. nii hotelli- kui ka restoranisektoris kiire digitaliseerimise võimaluste areng, kestlikkuse osas edasi liikumine ning innovatsiooni otsimine, kuid paraku ei pruugi see olla kõikidele kättesaadav) ning tugevdada Eesti toidu ja hotellinduse positsiooni globaalses konkurentsis (võttes siin eeskujuks näiteks Taani kui toiduturismi eesvedaja maa vms). Eesti hotellide ja restoranide ekspordivõimekuse hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalikud mitmed analüüsid, et luua eeldusi uuteks investeeringuteks ja koostöö tekkimiseks ning meelitada siia rohkem külastajaid. EHRL küsimus: Praegusest eelnõust ei tule selgelt välja, kas näiteks Eesti restoranituru ekspordivõimekuse kasvuks vajalike kitsaskohtade uuring oleks abikõlblik, st et saaksime tagada, et ka 10. aasta pärast on Michelini giidil huvi meie turu vastu, st siin on piisavalt restorane, mis on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja pakuvad huvi välituristidele vms? Eelnõu § 7 lg 1 on loetletud abikõlbmatud kulud, kuid loetelu Arvestatud. abikõlblikest kuludest puudub. Teeme Abikõlblikud kulud on ettepaneku sõnastada selgelt, et kõik § määratletud § 7 lõikes 7 lg 1 mitte loetletud kulud on 1. abikõlblikud. Eelnõu § 7 lõikes 2 on välja toodud, et § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud sündmusega seotud klientide, koostööpartnerite või külaliste võõrustamisega kaasnev kulu on Arvestatud. Tegemist abikõlbmatu. Peame sellist käsitlust oli sõnastuse veaga. äärmiselt kahetsusväärseks, kuna Asendasime välistuse sellega muutuksid abikõlbmatuks „esinduskulu“ oluliselt näiteks sissetulevate delegatsioonide kitsama välistusega Eesti Infotehnoloogia võõrustamisega ja visiitidel ja messidel „meened, kingitused ja ja korraldatavad võrgustumisüritused lilled.“ Telekommunikatsiooni (ruumi rent, toitlustus jne.). Teeme Liit ettepaneku määrust muuta selliselt, et oleks tagatud mainitud kulude abikõlblikkus. § 10 lg 1 on toodud, et toetust võib taotleda partnereid sektoripõhiselt Selgitus: Planeeritavad esindav ning vähemalt üks aasta enne kasusaajad tuleb taotluse esitamise kuupäeva Eestis endiselt taotlemisel registreeritud sihtasutus, välja tuua. Selle järgi mittetulundusühing või äriühing. hinnatakse projekti Teeme ettepaneku lihtsustamise võimekust. Jätame sisse huvides uueks sõnastuseks: toetust paindlikkuse nimetada võib taotleda partnereid lõplikud kasusaajad sektoripõhiselt esindav ning vähemalt hiljem aruandega. üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva Eestis registreeritud sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing, kellel on vähemalt 10 liiget. Pakutav muudatus on seotud järgneva ettepanekuga nimetada ettevõtjatest partnerid kasusaajateks. Samuti tagatakse sellega taotleva organisatsiooni võimekus projekti ellu viia, kuna taotleja peab tõestama, et tal on olemas aktiivsed liikmed organisatsioonis, või äriühingu puhul lepingulised partnerid, kellele teenust osutatakse. § 10 lg 2 on toodud, et partner võib olla Eestis registreeritud äriühing ning et projekti elluviimisel peab osalema vähemalt kümme partnerit. Et vähendada bürokraatiat ja teha projektis osalevate ettevõtete tegevuste tegemine võimalikult lihtsaks, teeme ettepaneku käsitleda projektis osalevaid ettevõtteid kasusaajatena, mitte Arvestatud. Projektis partneritena. Sellisel juhul erialaliit osalevaid ettevõtteid vastutab kasusaajate kulude ja ühtlasi käsitletakse VTA arvestuse jälgimise eest. kasusaajatena, mitte Taotlemisel saab erialaliit välja tuua partneritena. Taotleja vähemalt 10 ettevõtet, kes on taotlemise (ehk erialaliit) vastutab hetkel liikmeskonnas valitud kasusaajate kulude ja sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud, ja ühtlasi VTA arvestuse kui tekib muudatusi, siis sellest jälgimise eest. teavitatakse projekti aruandes. Muudatuse tulemusel tõenäoliselt lõplik kasusaavate ettevõtete arv saab olema suurem kui hetkel seletuskirjas toodud väljundnäitaja 130, kuna ettevõtete kaasamine tegevustesse lihtsustub ja ei nõua eraldi vormide täitmist ja menetlusprotsesse. Seonduvalt punktis 4 toodud ettepanekutega teeme ettepaneku kustutada § 11 lg 1 punkt 10, mis Arvestatud. Nõue nõuab taotlemisel partneri muudetud esindusõigusliku isiku allkirjastatud paindlikumaks. partneri info esitamist rakendusüksuse Taotlemisel on vaja vormil, kus on märgitud partneri esitada kasusaajate üldandmed ja partneri roll projektis. See kohta vaid üldinfo. on liigne bürokraatia ja ettevõtete käsitlemisel kasusaajatena ei ole see vajalik. Selleks, et abikõlblike kulude mõiste Eesti Masinatööstuse Arvestatud. oleks selgelt ja üheselt mõistetav teeme Liit Abikõlblikud kulud on ettepaneku sõnastada selgelt, et kõik määratletud § 7 lõikes 1. § 7 lg 1 mitte loetletud kulud on abikõlblikud. Igasuguste eksporditegevustega käivad Eesti Masinatööstuse Arvestatud. Tegemist paratamatult kaasas ka esindus ja Liit oli sõnastuse veaga. vastuvõtukulud. Eelnõu § 7 lõikes 2 on Asendasime välistuse öeldud, et § 6 lõike 1 punktis 5 „esinduskulu“ oluliselt sätestatud sündmusega seotud klientide, kitsama välistusega koostööpartnerite või külaliste „meened, kingitused ja võõrustamisega kaasnev kulu on lilled.“ abikõlbmatu. Selline lähenemine ei toeta kuidagi meetme eesmärke, kuna sellega muutuksid abikõlbmatuks näiteks sissetulevate delegatsioonide võõrustamisega ja visiitidel ja messidel korraldatavad võrgustumisüritused (ruumi rent, toitlustus jne.). Teeme ettepaneku määrust muuta selliselt, et oleks tagatud mainitud kulude abikõlblikkus. § 10 lg 1 on toodud, et toetust võib Eesti Masinatööstuse Selgitus: Planeeritavad taotleda partnereid sektoripõhiselt Liit kasusaajad tuleb esindav ning vähemalt üks aasta enne endiselt taotlemisel taotluse esitamise kuupäeva Eestis välja tuua. Selle järgi registreeritud sihtasutus, hinnatakse projekti mittetulundusühing või võimekust. Jätame sisse äriühing. Teeme ettepaneku paindlikkuse nimetada lihtsustamise huvides uueks lõplikud kasusaajad sõnastuseks: toetust võib taotleda hiljem aruandega. partnereid sektoripõhiselt esindav ning vähemalt üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva Eestis registreeritud sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing, kellel on vähemalt 10 liiget. Pakutav muudatus on seotud järgneva ettepanekuga nimetada ettevõtjatest partnerid kasusaajateks. Samuti tagatakse sellega taotleva organisatsiooni võimekus projekti ellu viia, kuna taotleja peab tõestama, et tal on olemas aktiivsed liikmed organisatsioonis, või äriühingu puhul lepingulised partnerid, kellele teenust osutatakse. § 10 lg 2 on toodud, et partner võib olla Arvestatud. Projektis Eestis registreeritud äriühing ning et osalevaid ettevõtteid projekti elluviimisel peab osalema käsitletakse vähemalt kümme partnerit. Et kasusaajatena, mitte vähendada bürokraatiat ja teha projektis partneritena. Taotleja osalevate ettevõtete tegevuste tegemine (ehk erialaliit) vastutab võimalikult lihtsaks, teeme ettepaneku kasusaajate kulude ja käsitleda projektis osalevaid ettevõtteid kasusaajatena, mitte ühtlasi VTA arvestuse partneritena. Sellisel juhul erialaliit jälgimise eest. vastutab kasusaajate kulude ja ühtlasi VTA arvestuse jälgimise eest. Taotlemisel saab erialaliit välja tuua vähemalt 10 ettevõtet, kes on taotlemise hetkel liikmeskonnas valitud sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud, ja kui tekib muudatusi, siis sellest teavitatakse projekti aruandes. Muudatuse tulemusel tõenäoliselt lõplik kasusaavate ettevõtete arv saab olema suurem kui hetkel seletuskirjas toodud väljundnäitaja 130, kuna ettevõtete kaasamine tegevustesse lihtsustub ja ei nõua eraldi vormide täitmist ja menetlusprotsesse Seonduvalt punktis 4 toodud Arvestatud. Nõue ettepanekutega teeme ettepaneku muudetud kustutada § 11 lg 1 punkt 10, mis paindlikumaks. nõuab taotlemisel partneri Taotlemisel on vaja esindusõigusliku isiku allkirjastatud esitada kasusaajate partneri info esitamist rakendusüksuse kohta vaid üldinfo. vormil, kus on märgitud partneri üldandmed ja partneri roll projektis. See on liigne bürokraatia ja ettevõtete käsitlemisel kasusaajatena ei ole see vajalik. Lisaks annab see võimaluse kiirelt ja vähese bürokraatiaga kaasata projekti erinevatesse etappidesse erinevaid ettevõtteid. § 20. “Aruande esitamine” lg2 on Arvestatud. öeldud, et aruanded esitatakse 6 kuu tagant. Teeme ettepaneku, et sinna lisatakse ka võimalus esitada aruandeid 3 kuu tagant, kuna paljudele liitudele võib osutuda rahaliselt koormavaks ilma toetuseta kulusid katta, eriti kui on eksporditegevuste poolelt tihe periood. Üks keskseid võimalikke Eesti Rohetehnoloogia Mittearvestatud. Eestil probleemkohti puudutab toetuse Liit on liikmesriigina määrasid. 50% omaosaluse nõue võib kohustus tagada EL olla põhjendatud pikaajaliselt toetusele riigi panus tegutsenud ja majanduslikult (kas riiklik tugevamate liitude puhul, kelle kaasfinantseering või liikmesettevõtted omavad stabiilset omafinantseering). finantsvõimekust. Kuid nooremate või Ettevõtetele suunatud arenevate liitude jaoks kujutab selline avatud taotlemise kõrge lävend endast märkimisväärset põhimõttel suunatud takistust, vähendades ligipääsu toetuste puhul rahastusele ja pärssides sektori rakendatakse potentsiaali arendamist. Selline piirang tavapäraselt võib takistada uute tegijate kaasamist ja omafinantseeringu piirata valdkonna ekspordisuutlikkuse nõuet lähtuvalt mh laiapõhjalisemat arengut. Sektoril on riigiabi nõuetest. aga selgelt tugev kasvupotentsiaal, mille realiseerimiseks on vaja mitmekesisemat toetust. Seetõttu on põhjendatud paindlikuma omaosaluse mehhanismi kaalumine, mis arvestab liidu arenguetappi ja liikmeskonna maksevõimet. Üheks lahenduseks võiks olla mittemateriaalse omaosaluse ametlik arvessevõtt, eelkõige noorte või arenevate liitude puhul. Selline lähenemine võimaldaks maksimaalselt rakendada olemasolevat võrgustikku, mh liikmete ekspertiisi ja vabatahtlikku panust, tõstes projektide sisulist väärtust ning vähendades toetussüsteemi finantsilist koormust ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Lisaks toetaks see võrdsust ja mitmekesisust sektoris, aidates kaasa tasakaalustatud arengule. Eelkõige vajavad tuge just väljakujunemisjärgus olevad liidud ja organisatsioonid, et mitmekesistada sektorit, tuua innovatsiooni laiemalt kasutusse ning tagada, et uued lahendused jõuaksid võimalikult paljude inimesteni. Lisaks kerkib küsimus rahavoogude Mittearvestatud. haldamise kohta. Tervitatav on, et Toetuse ettemakse toetuse väljamaksed on seotud võimaldamist ei ole vahearuannete ja tegelike kuludega, planeeritud. Selle kuid praktikas võib see tekitada raskusi asemel oleme teinud projektide alustamisel – eriti juhul, kui meetme tingimustes kogu rahastus tuleb hilisema muudatuse, mille hüvitisena. Võimalus maksta osa kohaselt saab toetuse toetustest ette, näiteks projekti väljamakseid taotleda esimeseks perioodiks, võimaldaks juba iga 3 kuu järel tegevusi sujuvamalt käivitada ja vahearuannete alusel. maandaks likviidsusriskide mõju. Ettemakse võimaldamine looks tarbetut lisabürokraatiat nii rakendusüksusele kui ka taotlejale. Lisaks eeldab toetuse kasutamine teatud tasemel finantsilist võimekust, sealhulgas  omafinantseeringu katmist. Partnerite arvu osas tuleb arvestada, et Arvestatud. Kaalutud suure hulga partnerite kaasamine ja erinevaid alternatiive koordineerimine on ajamahukas töö, meetme paindlikumaks mis võib väiksemate organisatsioonide ja kättesaadavamaks ressursse oluliselt koormata. Kui muutmise osas. Sellest toetussumma on tagasihoidlik, ei lähtuvalt võimaldatud pruugi 10 partneri minimaalne arv olla kaugturgudele suunatud proportsionaalne töömahuga. Mõistlik projektides kaasata oleks ehk siinkohal kaaluda seose vähemalt 8 kasusaajat. loomist toetussumma ja partnerite arvu vahel. Samuti väärib tähelepanu abikõlblike Selgitus: kulude kulude ülesehitus. Kui toetuse struktuur lihtsustamise viisid on võimaldaks eristada personalikulusid ja välja toodud § 7 lõikes muid kulusid erineva kaetusmääraga 2. Taotleja saab (näiteks suurem osakaal taotlemisel valida kahe personalikulude puhul), aitaks see erineva kulude paremini peegeldada projekti tegelikke lihtsustamise viisi vajadusi ja teha partneritele osalemise vahel. tingimused arusaadavamaks. Paljud partnerid eelistaksid selget ülevaadet konkreetsetest, käega katsutavatest kuludest nagu reisid ja majutus, mida on lihtsam põhjendada ja kommunikeerida. Bürokraatia vähendamiseks soovitame Ettevõtluse ja Arvestatud. Projektis kaaluda suunata tegevused Innovatsiooni osalevaid ettevõtteid kasusaavatele ettevõtetele mitte kaasata Sihtasutus käsitletakse ettevõtteid määruse mõttes partneritena. kasusaajatena, mitte Selline lähenemine teeb toetuse partneritena. Taotleja kasutamise paindlikumaks, kuna (ehk erialaliit) vastutab kaasatud ettevõtted võivad projekti kasusaajate kulude ja käigus muutuda. Sellisel juhul ei tule ühtlasi VTA arvestuse nende osas teostada kontrolli taotluse jälgimise eest. esitamisel ja vähese tähtsusega abi arvestus muutub tegeliku kulu põhiseks (vastavalt tekkinud kulule). Kasusaajate üle arvestuse pidamine ning kontroll on toetuse saaja vastutada. Eelnõu § 2 lg 2 soovitame kustutada, Arvestatud. sest see tingimus kohaldub toetusele, mis antakse üldise grupierandi määruse alusel. Kuna üldise grupierandi määrus ei ole antud toetuse puhul kasutusel, siis ei ole vastav lõige vajalik. Eelnõu § 3 lg 7 soovitame sõnastada Arvestatud. järgmiselt: „Toetus panustab Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” (edaspidi TAIE) eesmärkidesse.“ Eelnõus toodud sõnastus „Toetatakse projekte, mis panustavad TAIE eesmärkidesse“ eeldab, et tuleb hinnata iga taotluse vastavust TAIE eesmärkidele, kuid selline vastavushindamine ei ole antud toetuse puhul mõistlik ega vajalik. Samas soovitame määruse seletuskirjas selgitada, et antud säte on hinnatav valikukriteeriumite alusel ning selle sätte osas ei teostata vastavuskontrolli. Eelnõu § 4 lg 2 soovitame mõiste Arvestatud. „sektor“ defineerida järgmiselt: „sektor on ettevõtlusvaldkond, mis koondab ettevõtjaid ühise eesmärgi saavutamiseks“. Eelnõus kasutatakse sõna „tegevusvaldkond“, mis on oma olemuselt kitsas ja piirav ning tavapäraselt kasutatakse tegevusvaldkonna määramiseks EMTAK koode. Sektori defineerimine läbi EMTAK koodide ei ole antud juhul asjakohane. Eelnõu § 6 lg 1 p 1 soovitame Ei arvesta, sest täiendada sõnastust viitega ühendmäärus kehtib Ühendmääruse § 16-le, mis võimaldab niikuinii. värvata töötajaid nii töölepinguga kui ka võlaõigusliku lepinguga. Eelnõu § 7 soovitame täiendada Arvestatud osaliselt. sõnastust järgmiselt: „Abikõlbmatud on Ei ole vaja sõnastust lisaks ühendmääruse § 17 loetletud täiendada, sest kuludele: /…/“ ning loetelust kustutada ühendmäärus kehtib. kõik punktid (p 1, 2, 3 ja 6), mis on ühendmääruses juba loetletud. Eelnõu § 7 lg 5 p soovitame asendada Arvestatud. välistuse „esinduskulu“ oluliselt kitsama välistusega „meened, kingitused ja lilled“, kuna toetuse eesmärkidest lähtuvalt on klientide, koostööpartnerite võõrustamine vajalik kulu. Sellest lähtuvalt soovitame kustutada eelnõust ka § 7 lg 2. Eelnõu § 7 palume lisada punkti Arvestatud. Sätestatud „Kuludokumendi abikõlblike kulude § 21 lõikes 3. summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot.“ Eelnõu § 7 palume lisada „käibemaks Mittearvestatud. See on mitteabikõlblik kulu“. on sätestatud ühendmääruse §17-s. Eelnõu § 8 lg 2 soovitame kustutada Arvestatud. sõna „hilisemalt“, sest lg 3 kohaselt võib tegevustega alustada varem. Soovitame antud sätte sõnastada järgmiselt: „Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029.“ Eelnõu § 11 punktis 4 palume muuta Arvestatud. lauseosa „toetatava tegevuse kirjeldus“ mitmusesse „toetatavate tegevuste kirjeldus“. Eelnõu § 11 punktis 5 soovitame Arvestatud. kasutada järgmist sõnastust: „põhikiri, mis ei ole Äriregistrist kättesaadav või mõni muu dokument, millest tuleneb õigus partnereid sektoripõhiselt esindada“. Eelduslikult tuleneb taotleja esindusõigus põhikirjast (nt erialaliidud) ja kui põhikiri on kättesaadav Äriregistrist, siis ei ole vaja seda taotlusele lisada. Juhul kui taotleja põhikirjas sätet ei ole või on tegemist mõne muu dokumendiga (nt konsortsiumleping), siis tuleb see esitada koos taotlusega. Eelnõu § 12 palume täpsustada, et üks Arvestatud. taotleja saab ühes voorus esitada ühe taotluse. Eelnõu § 12 lg 2 palume sõnastust Arvestatud. täiendada ja lisada sättesse sõna „vähemalt“. Soovitame sätte sõnastada järgmiselt: „Rakendusüksus avaldab oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne rakendusasutusega.” See võimaldab taotlusvooru ka varem välja kuulutada. Eelnõu § 16 lg palume selguse huvides Arvestatud. täiendada järgmiselt: lg 1 p „projekti koondhinne on vähemalt 2,5“ ning lg 2 p „projekti koondhinne on vähemalt 2,5“. Eelnõu § 18 lg 4 kordab sisuliselt sama Arvestatud. paragrahvi lg 2 ning ei ole seetõttu vajalik, soovitame selle kustutada. Eelnõu § 20 lg 2 palume täiendada Arvestatud. „vahearuanded esitatakse kolme kuni kuue kuu tagant“, kuna see annab taotlejatele võimaluse esitada kulusid endale sobivamas graafikus. Eelnõu § 20 lg 5 soovitame kustutada Arvestatud. sõna „vahe“, sest lg 5 tingimused kohalduvad üksnes lõpparuandele. Vahearuande sisu reguleerib lõige 3. Eelnõu § 21 lg 3 palume antud Arvestatud. paragrahvist kustutada ning viia vastava sätte sisu eelnõu § 7 mitteabikõlblike kulude juures (vt ka analoogne kommetaar käesoleva kirja p 8). Eelnõu § 24 lg 2 soovitame kustutada, Mittearvestatud. kuna antud määruses antakse üksnes Antud säte hõlmab vähese tähtsusega abi, mida ei loeta vähese tähtsusega abi. riigiabiks. Eelnõu seletuskirja lk 11 Arvestatud. hindamiskriteerium 5 osas palume Seletuskirja muudetud. täpsustada kriteeriumi sisu ja viia see Hindamisel tuleb vastavusse määruse nõuetega. arvestada panust Seletuskirjas on toodud, et tuleb regionaalse arengu hinnata, kas vähemalt 40% projektis toetamisse. osalevatest ettevõtetest on väljaspoolt Harjumaad. Samas määruses puudub vastavasisuline kohutus ning jääb selgususetus, miks seda aspekti on vaja eraldi hinnata. Eelnõu seletuskirja lk 12 osas juhime Arvestatud. tähelepanu, et eelnõu §-s 18 lõik „Kui taotluse rahuldamise otsust muudetakse tagasiulatuvalt, peab see olema kooskõlas riigiabi reeglitega.“ ei ole vajalik. Kuna toetust antakse vähese tähtsusega abina, siis see tingimus ei kohaldu. Ettevõtted peavad väga oluliseks Eesti Selgitus: Antud erinevate riikide ostujuhtide Toiduainetööstuse Liit tegevused on lubatud § äridelegatsioonide toomist Eestisse, et 6 lõikes 1 punktis 5. näidata oma tootmisi ning läbi selle tekitada usaldus nii ettevõtte, ettevõtte toodangu kui Eesti riigi suhtes ja luua alus äritegevuseks. Teeme ettepaneku lisada Toetavate tegevuste nimekirja ka äridelegatsioonide võõrustamise või huvipakkuvasse ja potentsiaalsesse sihtriiki B2B ja/või erinevate võrgustumisürituste korraldamise võimalus. Abikõlbmatud kulud on nimetatud ja Arvestatud. Tegemist kui on ettevõtete soov B2B oli sõnastuse veaga. äridelegatsioonide Eestisse toomiseks Asendasime välistuse jms, siis praegu eelnõus olev punkt (2) „esinduskulu“ oluliselt Esinduskulu on § 6 lõike 1 punktis 5 kitsama välistusega sätestatud sündmusega seotud „meened, kingitused ja klientide, koostööpartnerite või lilled.“ külaliste võõrustamisega kaasnev kulu välistab delegatsiooni võõrustades nende kulude katmise. Teeme ettepaneku selguse mõttes ja erinevate tõlgendamiste vältimiseks lisada eelnõusse lisaks Abikõlbmatute kulude nimekirjale ka Abikõlbulike kulude nimekiri koos B2B jms ürituste kulude katmise võimalusega ning jätta välja määrusest (2) Esinduskulu on § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud sündmusega seotud klientide, koostööpartnerite või külaliste võõrustamisega kaasnev kulu. Lihtsuse huvides võiks Partnerid Arvestatud. Projektis nimetada väljakujunenult osalevaid ettevõtteid Kasusaajateks ja (1) Taotleja vastutab käsitletakse ka kasusaajate kulude ja VTA arvestuse kasusaajatena, mitte jälgimise eest. Saame taotlemisel välja partneritena. Taotleja tuua vähemalt 10 ettevõtet, kes on (ehk erialaliit) vastutab taotlemise hetkel liikmeskonnas valitud kasusaajate kulude ja sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud ja ühtlasi VTA arvestuse valmis panustama. Juhul, kui tekib jälgimise eest. Nõudeid projekti elluviimise käigus muudatusi, muudetud selliselt, et teavitatakse sellest kas kokkulepitud kui vähemalt üks viisil või projekti aruandes. Leiame, et valitud sihtturgudest on nii oleks lihtsam ettevõtete/kasusaajate kaugturg, siis tuleb kaasamine tegevustesse ja ei nõua kaasata vähemalt 8 eraldi vormide täitmist ja kasusaajat. menetlusprotsesse. Erinevate toidutöötlejate huvid on erinevate sihtturgude osas killustunud ja ekspordi võimekus väga erinev alates alustavatest ja lõpetades juba vilunumatest eksportööridest. Seetõttu võib osutuda problemaatiliseks lõikes (2) toodud nõue vähemalt 10 partneri/kasusaaja osas. Teeme ettepaneku vähendada lõikes (2) nõutud partnerite arvu 8 partnerile/kasusaajale, mis jätaks ka ettevõtete reservi Taotlejale. Teeme ettepaneku loobuda § 11 lg 10 Arvestatud. Nõue nõudest, kui liigsest bürokraatiast. muudetud See annab võimaluse viia projekti ellu paindlikumaks. sarnastel tingimustel teiste Taotlemisel on vaja projektidega, kus on ettevõtted kui esitada kasusaajate Kasusaajad. kohta vaid üldinfo. Ekspordi toetamine on kahtlemata väga Eesti Tööandjate Selgitus: Kaalutud oodatud meede mitmete liitude poolt. Keskliit erinevaid alternatiive Meile laekunud info põhjal on mõned meetme paindlikumaks erialaliidud siiski kahtleval seisukohal, ja kättesaadavamaks kas neil on võimekust (omaosalusega) muutmise osas. Sellest meetmes osaleda. Keeruline võib olla lähtuvalt võimaldatud ka õigete inimeste leidmine ja kaugturgudele suunatud värbamine. projektides kaasata vähemalt 8 kasusaajat. Sellest on tekkinud ettepanek, kas meetme määrus võiks võimaldada ka mitmel liidul koos meetmes osaleda ning toetust taotleda. See võimaldaks jaotada projektijuhtimise koormust ja väiksematel liitudel keskenduda sisulistele tegevustele. Üks võimalus, kuidas mitmeliiduline või -organisatsiooniline taotlus üles ehitada:  Valida üks liit või katusorganisatsioon ametlikuks taotlejaks.  Ülejäänud liidud või organisatsioonid lisada mitteformaalsete partneritena.  Jaotada projektitegevused ja eelarve vastavalt rollidele.