Taotluse osalise rahuldamise kohta

Leht 1/4 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT Projekti nimi: Teadmussiirde teenuste pakkumiseks vajaliku keskkonna loomine Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis Taotleja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Valikukriteerium Hinne: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele 3,63 (kaal 25%) Projektiga soovitakse arendada teadmussiirde võimekust, näiteks luues spin-off programmi ja kaasajastades ühe labori. Seni on tulu saadud peamiselt koolitustest. Kuigi ettevõtluslepingute oodatav maht võiks olla suurem, nähakse eelkõige kasvuvõimalusi avaliku sektori lepingutes. Suuremaid ühisprojekte ei ole kirjeldatud. Projekt on kooskõlas valdkondliku arengukavaga ning toetab tervisetehnoloogiate ja -teenuste alaeesmärki. Plaanis on kaasata teadmussiirde spetsialist ja arendada vajalikud tugiteenused. Siiski on projekti mõju ulatust mõnevõrra keeruline hinnata, kuna taotlus on kohati ebakonkreetselt sõnastatud. Teenuste sisu on seni vähe avatud, välja arvatud hambatehnika, mille puhul on olemas kindel koostööpotentsiaal nii era- kui avalikus sektoris. Teadus- ja rakendustegevuse maht on kõrgkoolis hetkel tagasihoidlik, kuid projektil on potentsiaal kasvatada teadmistepõhiste teenuste pakkumist. Samas ei kata erasektorist oodatav tulu täielikult isegi hambatehnika labori investeeringut. Projekti siht on teha koostööd vähemalt kolme ettevõttega ning loodetakse lepingutulu ligi 40 000 euro (kokku majandustegevuse tulu 275 000 eurit). Valitud mõõdikud tunduvad realistlikud, kuigi panus meetme väljundnäitajatesse on tagasihoidlik.  Leht 2/4 2. Projekti põhjendatus (kaal 30%) Probleemikirjeldus on veidi laialivalguv ning eesmärk üldsõnaline ja ebakonkreetne. Puudub täpsem info, millistes 3,5 valdkondades ja millise taristuga teadmussiirde teenuseid arendatakse. Sekkumisloogika on arusaadav ning tegevused terviklikud (personal, tugiteenused, teenuskeskkond, minilabor). Tegevused on pigem lihtsakoelisteks ja „vana kooli“ stiilis, ent realistlikud rakenduskõrgkooli kontekstis. Ei ole selge, millist lisaväärtust uus ettevõtlusspetsialisti ametikoht olemasoleva meeskonna kõrval toob, kuna kõrgkoolis on juba teadusnõunik ja teised seotud spetsialistid. Ajakava on realistlik kuid, miks projekti kestus on 50 kuud, kui alates 20. kuust toimub vaid rutiinne tegevus. Jätkusuutlikkus hästi põhjendatud – osa tugistruktuuri on juba olemas ja kavandatakse lõimimist põhitegevusse, samas ilma lisatulu teenimiseta pole kestlikkus täielikult tagatud. On kahtlusi, kas projektil on realistlik äriline mõju – väljundnäitajad viitavad pigem madalale tulupotentsiaalile ja ka taotleja ise ei näi väga uskuvat olulise tulu tekkimisse. 3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%) Loodava ettevõtlusspetsialisti ametikohale võib olla ülemäära ootusi – isikult eeldatakse arendus-, koordineerimis- ja 3,5 turundusfunktsioonide täitmist. Põhiline kulukoht on tööjõukulu, mis on hinnatud mõõdukaks. Kui plaanitud tegevused (väärtuspakkumine, seminarid) viiakse edukalt ellu, on kuluefektiivsus rakenduskõrgkooli kontekstis piisav. Mõned tegevused (nt teadmussiirde tegevused ja koolituskulud) ei ole taotluses piisavalt täpselt kirjeldatud ning võivad olla vastuolus projekti üldkirjeldusega. Eelarves on mainitud konverents, mida taotluses ei mainita, samuti tekitab küsimusi võimalik kattuvus ADAPTERi tegevustega. Hambatehnika labori investeeringu osas on kahtlusi, kas see investeering on piisavalt seotud teadmussiirde fookusega – teenused, mida selle kaudu pakutaks, ei pruugi olla teadus-arendustegevusega seotud. Lisaks puudub hambatehnika fookus muudes projektitegevustes. Kavandatakse kaasrahastust teistest projektidest ja ürituste kaudu, mis suurendab tulemuste saavutamise võimalikkust. Samas pole mitmed kuluread (nt lähetused, juriidilised teenused) piisavalt lahti kirjutatud, mistõttu nende põhjendatus jääb ebaselgeks. Ettevõtlusspetsialistile plaanitav kuupalk (~3400 eurot) tundub kõrgem kui asutuses keskmiselt. Ei ole piisavalt  Leht 3/4 selgitatud, millist lisandväärtust uus töötaja olemasoleva personali kõrval annaks. Pärast projekti planeeritakse kulud katta ettevõtlustulust. Projekti kogumaksumus on 385 000 eurot, millest suurem osa kulub töötasudele. Aastane keskmine kulu (~100 000 €) on märkimisväärne uue tegevuse arendamiseks kõrgkoolis. 4. toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%) Taotleja kirjelduse järgi (rakenduskõrgkoolil) on olemas kogemus teadmussiirde ja rahvusvaheliste projektidega, kuigi 3,75 konkreetseid näiteid ei ole taotluses toodud. On eeldus, et kõrgkoolil on pädevus projektide elluviimiseks ja tegevus ise on jätkusuutlik. Osalemine ADAPTERi võrgustikus toetab kõrgkooli suutlikkust. Uuelt positsioonilt (ettevõtlusspetsialist-projektijuht) oodatakse ebarealistlikult palju. Kuna kõrgkoolis on juba sarnase profiiliga inimesi, on ebaselge, kuidas neid kõiki pärast projekti lõppu rahastatakse. Teadmussiirde võimekus on hetkel veel algusjärgus, kuid tegemist on prioriteetse ja kasvava valdkonnaga. Kui projekt õnnestub, on tegevuste jätkusuutlikkus tagatud – tulud peaksid tulema lepingulistest teenustest ning toetustest. Kavandatud on nooremteadurite kaasamine projekti tegevustesse. Kavandatakse kasutada tegevustoetust, majandustegevuse tulu ja muid (täpsustamata) toetusi, samas ei ole siiski täielikku veendumust, et rahastusmudel on jätkusuutlik. 5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%) 3,75 Seos Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on olemas, aga kirjeldatud pigem üldiselt. Teadmussiirde võimekuse arendamine kõrgkoolis ning seeläbi teadmispõhiste teenuste pakkumine ühiskonnale ja erasektorile aitab kaasa ühiskonna innovaatilisemaks muutmisele ning on seega strateegiatega kooskõlas. Kahjuks on taotlus selles osas suhteliselt üldsõnaline ning ei ava, millist teadmiste potentsiaali on silmas peetud.  Leht 4/4 Koondhinnang: Koondhinne (kaalutud hinnete Komisjon hindab taotleja püüdlusi teadmussiirde võimekuse tõstmise suunal kiiduväärseks. Kirjeldatud probleemide ja summa): eesmärkide konkreetsuse piisavuses jäid hindajad eriarvamusele, kuid tegevuste põhjendatus ja tegevused on siiski arusaadavad. Tegevuste ja rahastuse jätkusuutlikkuse osas ei teki kirjeldatu põhjal kindlat veendumust, kuid usutavasti on 3,61 taotlejal siiski projekti elluviimiseks vajalikud oskused ning TA-suuna strateegiline prioriteetsus sisemiselt tagatud. Kuna meetme eesmärk on teadmussiirde suurendamine erasektorisse, siis komisjoni hinnangul alla 10% seadmete majandustegevuses kasutamine ei ole kooskõlas meetme eesmärgiga. Hindamiskomisjoni ettepanek: Rahuldada taotlus osaliselt, vähendada abikõlblikku summat hambatehnika minilabori soetamisega seotud kulude eelarve võrra summas 45 202,80, kuna komisjon ei pea hambatehnika minilabori seost teadmussiirde tegevustega piisavaks (kuni 2,5% kogu kasutusest on ette nähtud majandustegevuseks). Juhtkomisjoni liikmed: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Eve Peeterson, Mariann Saaliste, Kati Rostfeldt, Sigrid Rajalo, Assar Luha, Tiina Laidvee allkirjastatud digitaalselt  OTSUS taotluse osalise rahuldamise kohta 10.06.2025 nr 11.3-1/25/2765 Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1 ja § 21 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõike 4 § 9 lõike 1 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) otsustab: 1. Rahuldada osaliselt Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (registrikood 70003980, aadress Kännu tn 67 13418 Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi toetuse saaja) 20.02.2025 esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.24-0840 projektile „Teadmussiirde teenuste pakkumiseks vajaliku keskkonna loomine Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis“ (edaspidi projekt). 2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 339 824,26 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 77,37% ja omafinantseering vähemalt 22,63% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on 262 929,62 eurot. 3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.07.2025- 31.08.2029. 4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses. 5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevus. 6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis „Näitajad“. 7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh: 7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise; 7.2. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 7.3. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“;  7.4. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle arvestust ning esitab rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta; 7.5. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust; 7.6. eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode; 7.7. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest; 7.8. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7.9. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud aja jooksul; 7.10. tagab kestvuse nõude viie aasta jooksul alates lõppmakse saamisest; 7.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 7.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Toetuse maksmine. 8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26, § 27 lg 1 punktis 1 ning § 28 lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras. 8.2. Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lg 1 punktile 1. Toetuse taotluse menetlemisel taotluses kirjeldatud planeeritavate kulude abikõlblikkust hinnatud ei ole. 8.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest abikõlblikkuse perioodi maksete esitamise prognoosi. Maksete prognoosis toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetee esitamisel. 8.4. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 8.5. Taotluse rahuldamise otsusega määratud abikõlblike kulude maht võib väheneda, kui projekti tegevuste, maksete menetluse või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole abikõlblikud. 9. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, tõendite ja aruannete esitamise kord. 9.1. Toetuse saaja esitab maksed ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid mitte tihedamini kui üks kord kvartalis rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 9.2. Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu projekti aruanded rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil ja määratud tähtaegadeks, lähtudes Astra+ määruse §-s 25 sätestatust, järgmiselt: 9.2.1. aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga); 9.2.2. lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet. 10. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 11. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse §-des 34-38 sätestatule. 12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §- s 12 sätestatud korda. 13. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel. 14. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks. Otsuse vaidlustamine Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa 5917 7417 [email protected]