Seisukoha küsimine

EELNÕU Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Sandla külas Sandla sadama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 24.03.2025 nr 5-2/1844-1) detailplaneeringu algatamiseks Sandla külas Puhkeala (katastritunnus 59201:004:0608, katastriüksuse kasutamise sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 41338 m2) katastriüksusel. Tegu on munitsipaalomandiga. Planeeringuala hõlmab lisaks Puhkeala katastriüksusele sellega piirnevat mereala. Detailplaneeringu eesmärgiks on algatamise taotluse kohaselt sadamaalale väikepaatide hoiuala planeerimine, paatide veeskamiseks vajaliku kaldaaluse ja muuli rajamine, olemasoleva rannakindlustuse parandamine, võrgukuuri ja sadamahoonete (2 tk) ning parkla rajamine, puhkeplatsil olemasoleva parkla suurendamine mööda teeäärt sadamani, 5x10 m suuruse lava ja 4x11 m suuruse varjualuse ehitamine, rannavõrkpalliväljaku rajamine, kuivkäimla paigaldamine telkimisala juurde. Kokkuvõtvalt on detailplaneeringu eesmärgiks sadama planeerimine, puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringuala suurus on ca 4 ha ja hõlmab Sandla külas Puhkeala katastriüksust. Ajalooliselt ja erinevates arengustrateegiates on paralleelselt Sandla sadama nimetusega olnud kasutusel ka Kukessaare sadam, kuid edaspidi kantakse sadam sadamaregistrisse Sandla sadama nime all, mistõttu ka detailplaneeringu nimetus on Sandla sadama detailplaneering. A. Olemasolev olukord Alal puudub kehtiv detailplaneering. Puhkeala katastriüksusel on ehitisregistri (edaspidi ehr) andmetel rajatistena muu nimetamata spordi- või puhkerajatis (ehr kood 220654457) ja Sandla sadam (ehr kood 221477763). Pihtla Vallavalitsus on 30.04.2012. a korraldusega nr 83 väljastanud ehitusloa ja 31.07.2012. a korraldusega nr 146 väljastanud kasutusloa ehitisele: istepingid-lauad, infostend, riietuskabiinid, puidust DC, lõkkeplats ja lõkke alune, sissesõidutee ja parkla; kasutusotstarbega muu nimetamata spordi- ja puhkerajatis. Algatamise taotluse kohaselt on puhkeplatsil kuivkäimla, parkla, varikatusega piknikulaud 4x4 m, kividega ümbritsetud lõkkekoht, 15 teisaldatavat piknikulauda ning sadamaalal 2 riietuskabiini ning dolomiitplokkidest sadamabassein. Planeeringuala kõlvikuline koosseis on 24650 m2 looduslik rohumaa, 1198 m2 metsamaa ja 15490 m2 muu maa. Planeeringuala piirneb põhjast Laidevahe looduskaitseala 14 (katastritunnus 59201:004:0629) katastriüksuse kaitsealuse maa ja maatulundusmaaga, idast ja lõunast Läänemerega, läänest Kukessaare (katastritunnus 59201:004:0219) katastriüksuse maatulundusmaaga, Uue-Kukessaare (katastritunnus 59201:001:0830) katastriüksuse elamumaaga ja 5920028 Sandla-Kukessaare tee (katastritunnus 59201:004:0582) katastriüksuse transpordimaaga. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt (tee nr 5920028), mis osaliselt läbib planeeringuala. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal elektripaigaldise kaitsevööndid, korduv üleujutusala, ranna ehituskeeluvöönd, ranna piiranguvöönd, ranna piiranguvöönd, ranna veekaitsevöönd, veekogu kallasrada, kaitseala piiranguvööndid ning III kategooria kaitsealused taimed ja fauna. Planeeringuala lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Lähim detailplaneering asub linnulennult ca 700 m kaugusel lõunas Veere ja Tonni detailplaneering (kehtestatud Pihtla Vallavolikogu 20.06.2003. a otsusega nr 35), mille eesmärgiks on Veere maaüksuse ehitusõiguse määramine ja Tonni maaüksusest Veere juurdepääsutee jaoks maa eraldamine; detailplaneeringuga on kavandatud Veere kinnistule elamumaa ja puhkemajanduse arendamise võimalus, kus maksimaalselt kasutada ökoloogilisi ning säästlikke materjale ja tehnoloogiaid. Lähimad sadamaregistrisse kantud sadamad asuvad Suure-Rootsi külas Kärsna sadam (linnulennult ca 7,6 km) ja Turja külas Turja sadam (linnulennult ca 7,3 km). B. Kehtiv üldplaneering ja maakonnaplaneering Planeeringualal kehtib Pihtla valla rannaala üldplaneering (kehtestatud Pihtla Vallavolikogu 13.10.2005. a määrusega nr 6, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala osaliselt P1 reserveeritud puhkealal ilma hoonete ehitamise õiguseta, lisaks on seal märgitud looduskaitseala piir, vallatee ja mere ranna ehituskeeluvöönd (200 m, tiheasustusega asulas 50 m). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Puhkeala katastriüksus osaliselt (planeeritava sadama osas) väljaspool üldplaneeringu lahendusena toodud reserveeringualasid. Sihtotstarbe muutmisel lähtutakse sellisel juhul üldplaneeringu kohaselt maakatastriseadusest ning sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et see käsitleb vastavalt Saare maakonna rannaala tsoneeringus toodud jaotusele Pihtla vallas asuvaid sadamaid ja lautreid, kuid loetelus ei ole toodud Sandla sadamat (Kukessaare sadamat). Peatükk 5.1.5 sõnastab, et üldplaneeringuga reserveeritakse kõikide sadamate juurde, kus ei ole määratud sadama akvatooriumi piire, veeala planeeringukaardil näidatud piirides sadama akvatooriumi tarbeks. Peatükk 5.4.4 sõnastab, et ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Seletuskirjas peatükis 5.4.7 sadamaga seotud piirangud - sadam on laevanduslikuks ja kaubanduslikuks tegevuseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga. Üldplaneering sõnastab, et sadamaala on sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate kaide, lainemurdjate, kaldatammide, sadama piiridesse jäävate sisse- ja väljasõiduteedega, mida kasutatakse laevade ja kauba töötlemiseks, reisijate teenindamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks. Üldplaneeringu peatükis Arengustrateegia põhisuunad aastani 2010 soovitakse, et maakond oleks hooldatud ranna, loodusesse sobivate puhkealade ja kaunite puisniitudega (Saare maakonnaplaneering, 1999). Pihtla valla eesmärk on luua kvaliteetsem elukeskkond eelkõige parandades infrastruktuuri ja sotsiaalkeskkonda ning kasutades valla looduslikke tingimusi puhkemajanduses ja turismis. Üldplaneeringu kohaselt käsitleb Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Saaremaa puhkealana tervet Saare maakonda. 2 Peatükk 3.2 sõnastab, et rekreatiivse väärtusega maastik on Eestis tavaliselt tähendanud metsa või veekogu kallast ja soovitavalt mõlemat korraga. Puhkajad armastavad nii supelda (päevitada, kala püüda) kui seeni-marju korjata ja jahti pidada. Veekogude puhul on oluline vähemalt osaliselt avatud kaldariba. Eelistatakse kindlapõhjalist, kuiva ja liivast kaldaala või randa. Kaitsealadele jäävate puhkealade puhul arvestatakse kaitseala kaitse-eeskirjast tulenevaid piiranguid. Rannaalal puhkemajanduse arendamine toimub vastavalt vajadustele ja võimaluse korral koostöös maaomanikega ning arvestades Saare maakonna rannaala tsoneeringus toodud põhimõtteid. Arendustegevuse puhul kõikidel puhkealadel tuleb arvestada alade rekreatsioonitaluvusega ja vajadusel viiakse läbi sellekohased uuringud. Eesmärgid seoses turismi- ja puhkemajanduse arendamisega: loodussõbraliku liikumisvõimaluste parandamine (jalgrattateed, matkarajad); merekultuuri tähtsustamine (paadi ja jahisadamate arendamine); uute turismitoodete arendamine; turismialane koolitus; puhkealalade võrgustiku arendamine vallas (avalike puhkealade loomine – traditsiooniliste supelrandade, rahvakogunemiskohtade munitsipaliseerimine; puhkealade sidumine rohelise võrgustikuga). Puhkealadele reserveeritakse üldplaneeringu peatüki 5.1.2 kohaselt kahel põhimõttel: puhkeala hoonete ehitamise õiguseta ja puhkeala hoonete ehitamise õigusega. Nimetatud alade erinevuse toob ära Saare maakonna rannaala tsoneering. Hoonete ehitamise õiguseta puhkealaks on reserveeritud ka maa-ala Sandla külas, Laidevahe LKA alal. Reserveeritud alad on kantud rohelise värviga üldplaneeringu kaardile koos tähisega P1. Üldplaneeringuga määratakse Saare maakonna rannaala tsoneeringus toodud soovituse alusel jätkuvalt riigi omandis olevatel maade, mis jäävad rannavööndisse maakasutuse sihtotstarbeks maatulundusmaa, ilma hooneta ehitamise õiguseta, või üldmaa. Sellega tagatakse laiema avalikkuse huvid ja leevendatakse survet eramaadele rannaalal. Laidevahe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on Laidevahe lahe ja saarestiku ning jäänukjärvede, ohustatud poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Kaitseala ja selle vööndite piirid on kantud maakatastrisse. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Laidevahe looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). Laidevahe looduskaitseala koosseisus on kaitse alla võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ja Siiksaare-Oessaare loodusala. Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Üldplaneeringu kohaselt on vastavalt Saare maakonnaplaneeringule Läänemere randadel 200 m ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringut sadama planeerimise osas ja vähendada ehituskeeluvööndit planeeritavate puhkeala ehitiste osas. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal. C. Kaalutlused Detailplaneeringuga kavandatakse sadamat koos sadamaehitistega ja vajalike tehnovõrkudega ning puhkeala ehitisi. Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud, kuid planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks 3 muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lõike 1 punkti 3 alusel. Kehtivas üldplaneeringus on kajastatud vaid olemasolevad sadamad, planeeritavaid sadamaid üldplaneeringus käsitletud ei ole. Lähimad olemasolevad sadamad on linnulennult ca 7 km kaugusel Suure-Rootsi külas ja Turja külas. Kuna lähipiirkonnas puudub muu alternatiivpääs merele, planeeritaval alal on ajalooliselt väljakujunenud kasutus ja eeldused väikesadama arendamiseks, siis leiab Saaremaa vald, et sadamaehitiste planeerimine ning seeläbi üldplaneeringu muutmine on võimalik. Lõpliku otsuse planeeritava tegevuse lubatavuse osas saab hoiuala valitsejana anda Keskkonnaamet (edaspidi KeA). Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lõike 5 punktide 2, 3, 8 ja 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, ranna kindlustusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Planeeritav sadam kantakse sadamaseaduse § 37 lõike 2 alusel sadamaregistrisse. Eelpooltoodut arvesse võttes, ei ole sadama planeerimisel vajalik vähendada üldplaneeringu kohast ehituskeeluvööndit. Olemasoleva puhkeala osas on ehitisregistrisse vastavalt Pihtla Vallavalitsuse korraldusega kantud muu nimetamata spordi- või puhkerajatis, mille alla kuuluvad istepingid-lauad, infostend, riietuskabiinid, puidust DC, lõkkeplats ja lõkke alune, sissesõidutee ja parkla. Kuna tegu on õiguslikul alusel korraldusega seadustatud ehitistega, puudub nendel ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus. Siiski tehakse detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringuga määratud ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks puhkealale planeeritavate uute ehitiste hoonestusala ulatuses. Seetõttu on LKS § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga tuleb üldplaneeringu reserveeritud P1 puhkealal ilma hoonete ehitamise õiguseta muuta P2-ks puhkealaks hoonete ehitamise õigusega. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. PlanS § 6 punkti 9 järgi on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. PlanS seletuskirjas on selgitatud, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav (üle 51%) otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Seega üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Ka kehtiv üldplaneering toob välja, et ehitusmäärusega lahendatakse vajadusel sihtotstarbe liigi lubatud kasutuse mahud, mida väljendatakse protsentides, kusjuures vastava põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutusviisid ületada 49% ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 51% või enam (näiteks võib elamualal lubada 60% elamumaad, 20% ärimaad, 10% sotsiaalmaad, 10% transpordimaad). Ala soovitakse muuta hoonete ehitamise õigusega puhkealaks P2 vaid üksikute puhkeala teenindavate hoonete tarbeks. Terve katastriüksuse muutmine hoonete ehitamise õigusega alaks oleks oluline üldplaneeringu muudatus. Seetõttu on asjaomaseks maa-alaks loetud käesoleva detailplaneeringu puhul Puhkeala katastriüksust ja terve katastriüksuse osas puhkeala hoonete ehitamise õiguse määramine oleks üldplaneeringu juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbele vastav kasutus jääb asjaomasel alal valdavaks ning oluliselt ei mõjutata üldplaneeringu põhilahendust. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud juhtotstarbe osas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine, mistõttu planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et 4 moodustatavate hoonete ehitamise õigusega puhkeala osakaal kogu puhkeala alast ei muutuks valdavaks, vaid ülekaalus oleks hoonete ehitamise õiguseta puhkeala. Seega on algatatav detailplaneering sadama planeerimise ja ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas üldplaneeringut muutev. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust, koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu kohaliku omavalitsuse volikogu. Puhkeala katastriüksus asub osaliselt Laidevahe looduskaitsealal (kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.11.2002 määrusega nr 334 „Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri“, muudatus vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20.01.2023 määrusega nr 5 „Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri1“), kus detailplaneeringu kehtestamiseks ja ehitustegevuseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Saaremaa Vallavolikogu on koostatud eelhinnangu (käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Samuti puudub eeldatavasti mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Sandla sadama detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist. Saaremaa vald edastas vastavalt PlanS §-le 127 Keskkonnaametile (edaspidi KeA) algatamise taotluse materjalid seisukoha saamiseks. KeA oma 02.05.2025 vastuskirjas 6-2/25/6655-2 toob välja, et planeeritavad puhkeala ning suuremas osas sadamaala jäävad Laidevahe looduskaitseala (EELIS kood KLO1000512) Rannaküla piiranguvööndisse. Laidevahe looduskaitseala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ning Siiksaare-Oessaare loodusalana. Tegevusi kaitsealal reguleerib looduskaitseseadus (LKS) ja Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri. Puhkeala kinnistul on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp rannaniit (1630*) ning kadastikud (5130), mis on ühtlasi Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärkideks. Alal on registreeritud III kaitsekategooria liikide liivatüll (Charadrius hiaticula), sookurg (Grus grus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), punajalg-tilder (Tringa totanus) leiukohad. Kaitse- eeskirja § 15 lg 1 p 1 ja § 15 lg 2 p 3 kohaselt on piiranguvööndis lubatud majandustegevus, arvestades määrusega sätestatud erisusi ning uue ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld…/…/…Soovitud sadamaehituse ala jääb Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, kus on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p- le 1 on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 m. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja 5 veeliiklusrajatisele. Seega sadama rajamine saab toimuda üksnes planeeringu alusel. Sadama rajamiseks ei ole vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, juhul kui sadam kantakse sadamaregistrisse ja sinna kavandatakse üksnes sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke ehitisi…/…/…Planeerimismenetluse raames tuleb läbi viia ka keskkonnamõjude strateegiline eelhindamine koos Natura eelhindamisega, sest kavandatu ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti…/…/…Keskkonnaamet on seisukohal, et kõik hooned ja rajatised sh parkimisplats tuleb kavandada väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. KeA toob veel oma kirjas, et ehr andmetel paikneb katastriüksusel rajatisena Sandla sadam (EHR kood 221477763) ning muu nimetamata spordi- või puhkerajatis (EHR kood 220654457). EHR-i andmetel on ehitusluba puhkerajatise ehitamiseks antud Pihtla Vallavalitsuse poolt 07.05.2012. EHR-s puuduvad täpsemad andmed puhkerajatise asukoha või selle koosseisu kuuluvate rajatiste kohta. Puhkerajatis on ehitatud Laidevahe looduskaitsealale, kuid KeA-l puudub teave, et selle rajamine oleks KeA-ga kooskõlastatud. Palume DP algatamise dokumentides käsitleda olemasoleva, EHR-i kantud rajatise ehitamisega seotud teemat, sh õiguslikku alust. Vallavalitsus toob välja, et Pihtla Vallavalitsus on 30.04.2012. a korraldusega nr 83 väljastanud ehitusloa ja 31.07.2012. a korraldusega nr 146 väljastanud kasutusloa ehitisele: istepingid-lauad, infostend, riietuskabiinid, puidust DC, lõkkeplats ja lõkke alune, sissesõidutee ja parkla; kasutusotstarbega muu nimetamata spordi- ja puhkerajatis ehk siis eelpool nimetatud ehitistel on olnud püstitamiseks õiguslik alus. Veel lisab KeA, et olemasolev käimla, mis on sinna rajatud ebaseaduslikult kaitstavale elupaigatüübile kadastikud. Olemasolev parkla jääb elupaigatüübist väljapoole, kuid põhja poole ei ole võimalik parklat laiendada, sest see jääks kaitstavale elupaigatüübile (Joonis 2). Samal põhjusel ei ole võimalik rajada parklat, mis asub joonisel Lisa 3 kõige lõunapoolsemal alal ning planeeritavat kuivkäimlat, mis asub telkimisplatsist põhja pool. Kui planeerida käimlat, siis soovitame see rajada võimalikult teele lähedale, sest nii on võimalik seda ka paremini tühjendada ning ühtlasi ei ole mootorsõidukiga lubatud parklast liikuda telkimisalani mööda olemasolevat rada, et käimlat tühjendada.../…/…Need puhkerajatised, mis on kavandatud väljaspoole kaitstavaid elupaigatüüpe, peab Keskkonnaamet võimalikuks kaaluda ehituskeeluvööndi vähendamist. Kuid alal, mis jäävad elupaigatüüpidele rannaniit või kadastikud ei ole ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku saamine Keskkonnaameti hinnangul tõenäoline ega senise praktika kohaselt võimalik. Vallavalitsus leiab, et tegemist on olemasoleva õiguslikul alusel püstitatud käimlaga, kuid kui soovitakse püstitada uut käimlat, siis soovitakse seda teha võimalikult vähe looduskooslusi kahjustaval moel. Saaremaa vald edastas vastavalt PlanS § 81 lõikele 2 ja KeHJS § 33 lõikele 6 KeA-le, Transpordiametile (edaspidi TRAM), Muinsuskaitseametile (edaspidi MKA), Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (edaspidi RKIK), Päästeametile (edaspidi PäA) ning Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu) xx.06.2025 kirjaga nr xx detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega KSH algatamise vajaduse osas seisukoha saamiseks ning lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimiseks. KeA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad… TRAM on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad… MKA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad… PPA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad… RKIK on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad… 6 PäA on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad… MaRu on oma xx.06.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad… D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 21.04.2025 kirjaga nr 5-2/1844-3. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.06.2025 kolmepoolse lepingu nr 2-7.7/135-1 huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], tel 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Sandla küla Sandla sadama detailplaneering, mille eesmärk on sadama planeerimine, puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Sandla sadama detailplaneering“. 3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 4 ha vastavalt otsuse lisale 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2. 5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. (digitaalselt allkirjastatud) Jaanus Tamkivi volikogu esimees 7  Lisa 1 Sandla külas Sandla sadama detailplaneeringu planeeringuala  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Sandla sadama detailplaneering Hõlmab Puhkeala (katastritunnus 59201:004:0608) katastriüksust ja sellega piirnevat mereala Sandla külas Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-25-012 2. ALGATAJA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: MTÜ Sandla Külade Selts ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK JA PLANEERINGU EESMÄRK: sadama planeerimine, puhkeala ehitiste VASTAVUS planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. ÜLDPLANEE- PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 4 ha. RINGULE PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Pihtla valla rannaala üldplaneeringut sadama planeerimise osas ja vähendatakse ehituskeeluvööndit puhkeala ehitiste osas. 4. PLANEE- OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: üldkasutatav maa RINGU LÄHTE- 100%. MATERJAL PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem. GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõtkavas 1:500 ja kõrgussüsteemis EH 2000. GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub. ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+. Pihtla valla rannaala üldplaneering, kehtestatud 13.10.2005 Pihtla Vallavolikogu määrusega nr 6. Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas“. Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Keskkonnaameti 02.05.2025 kiri nr 6-2/25/6655-2 ja xx.06.2025 kiri nr xx. Transpordiameti xx.06.2025 kiri nr xx. Muinsuskaitseameti xx.06.2025 kiri nr xx. Politsei- ja Piirivalveameti xx.06.2025 kiri nr xx. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse xx.06.2025 kiri nr xx. Päästeameti xx.06.2025 kiri nr xx. Maa- ja Ruumiameti xx.06.2025 kiri nr xx. kättesaadavad www.saaremaavald.ee 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu- lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntideks jaotamist ei KUD JA planeerita. Kuna katastriüksus asub suures osas Laidevahe looduskaiste alal, ARHITEK- siis kaaluda eraldis sadamale ja puhkealale katastriüksuste moodustamist ning TUURSED määrata sihtotstarbed tulenevalt kasutusest. NÕUDED KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga. KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata planeeringuga. - planeerida sadamahooned ja võrgukuurid - sobitada planeeritavad mahud keskkonda. Mahtude kavandamisel analüüsida vaateid merelt ja teelt ning sobivust olemasolevate hoonetega; - kavandada varieeruva/mitmekesise funktsiooni, tüpoloogia ja mahuga hoonestus; - planeerida sadamarajatised, slipid, ujuvkaid, tõsteseadmed jm. Arvestada slipi funktsiooniga. Mitte kavandada slipi ette hoonestust ega muid rajatisi; - käsitleda sadama planeeritavat võimekust ujuvvahendite vastuvõtmisel; - tagada vähemalt 30 m ulatuses vee piirist hoonestusest vaba ala; - põhjendada ehituskeeluvööndi vähendamist; - kavandada avaliku kasutusega rand; - analüüsida ja põhjendada avaliku kasutusega alade määramise vajadust ja ulatust, esitada ettepanekud alade avaliku kasutuse tagamiseks. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Arvestada üldplaneeringus toodud ehitiste kaugusi katastriüksuse piirist. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga. HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga. Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nt kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi või klaasruudustikke). Kavandada hoone külgedele lindudele tehispesad. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga. SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: - JUURDEPÄÄSUD KRUNDILE: juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt (tee nr 5920028), mis osaliselt läbib planeeringuala. Juurdepääs tagada olemasolevatelt teedelt. Detailplaneeringus käsitleda ligipääsu kallasrajale. TEED: kavandada teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Tagada sadama parkimisvajadus normatiivi alusel vajaduspõhiselt. - lahendada sujuvalt olemasolevate ja kavandatavate sõiduteede, kõnni ja/või kergliiklusteede ühendused. Tagada mh juurdepääs sadama kaile, slipile ja sadamahoonele, arvestada veesõidukite äraveoks vajaliku tee ruumiga; - näidata väljaspool aiaga piiratud sadamaala suuremate autode/busside tagasipöörde koht, kui sadama ala on suletud.  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU - ranna-alale autoliiklust mitte kavandada, kuid arvestada piirneva ala teeninduse ja juurdepääsu vajadusega. PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada alade piires vastavalt kehtivatele nõuetele. HEAKORD JA HALJASTUS: määrata planeeringuga. JÄÄTMEKÄITLUS: kavandada aktiivsemas kasutuses objektide lähedusse jäätmete liigiti kogumise lahendused avalikuks kasutamiseks. Jäätmekäitlus lahendada lähtuvalt kehivast Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast. Tagatud peab olema jäätmete liigiti kogumine nii ehitustegevuse käigus kui ka katastriüksuste kasutuselevõtul. Katastriüksusel asuvate jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramise võimalusega, kui mahutid asuvad katastriüksusel suuremast teest eemal tupiktee lõpus. Kirjeldada jäätmekäitlusega seonduv seletuskirjas ning näidata liigiti kogumise konteinerite asukohad (Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja §5 kirjeldatud nõuetele vastav) põhijoonisel. KESKKOND: Puheala katastriüksus asub valdavalt Laidevahe looduskaitsealal, Rannaküla piiranguvööndis ning Natura 2000 võrgustiku Siiksaare-Oessaare lahtede linnualal ja Siiksaare-Oessaare loodusalal. Planeeringualale ulatub Natura elupaik ja poollooduslik kooslus kadastikud (5130). Lisaks jäävad planeeringualale III kaitsekategooria linnuliikide liivatüll, ristpart, valgepõsk-lagle, punajalg tilder ja sookurg leiukohad. Pesitsusperioodil ei ole lubatud mürarikkad ehitustööd. Linnud ei suuda peegelduste tõttu klaaspindu ohuna tajuda ja tekib oht, et linnud põrkavad vastu klaasi, saavad viga või hukuvad. Lahendusega kavandada klaaspindadele näiteks ultraviolettmustriga klaas (Ornilux), mattklaas, toonitud klaas, klaasruudustik, mustrid klaaspinnal vms. Planeeritud sadama merealale on registreeritud Natura elupaik liivased ja mudased pagurannad (1140) ja veealused liivamadalad (1110). Tegevusteks vees on vaja taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub planeeringuala väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus ja osaliselt ka väärtuslikul põllumajandusmaal. Tuua välja tingimused ning vastavus maakonnaplaneeringu tingimustele. MUU: kavandada hoiualast välja privaatsed või poolprivaatsed mugavalt kasutatavad alad nii sadama kasutajatele kui ka puhkajatele, tsoneerida alad arvestades nii privaatsuse kui ka mõnes asukohas vajalike jalakäijate läbipääsudega. - väliruumi planeerimisel arvestada erinevas vanuses ja huvidega kasutajate vajadusega, mänguväljakud, puhkealad; puudega inimeste ligipääs. - tagada ruumiliselt sujuv üleminek hoonetele; mere pool võrgukuurid madalamad, sadamahooned kõrgemad. - planeeringuga analüüsida lahendust, arvestada vaadete ja võimalike tuulekoridoridega; naabritele vaadete sulgemine ei ole lubatud. - esitada olemasolevatest hoonetest (8 m) kõrgemate hoonete kavandamisel lahendust põhjendav analüüs koos iseloomulike 3D-  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU vaadetega; - käsitleda olemasolevat teed mere äärde viiva liikumisteljena; lahendada väikevormid: pingid, prügikastid, valgustus, viidad; - näha ette täiendavad piirkondlikud sotsiaalse infrastruktuuri, sh sportimise ning vabaaja veetmise, võimalused; - koostada väliruumi, sh haljastuse ja väliinventari (viidad) projekt, mille projekteerimisse kaasata tase 7 kutsetunnistusega maastikuarhitekt. 7. INSENER- VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. Puhkeala veevarustuse tagamiseks VÕRKUDE planeerida puurkaevu asukoht selliselt, et oleks tagatud 10 m raadiusega PROJEKTEE- hooldusala ja sobilik ka sadamaala kasutajatele. Sadamaalale puurkaevu RIMISTINGI- ruumikitsikuse tõttu rajada ei saa (algatamiseks esitatud eskiislahenduse MUSED alusel). REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. Planeerida kuivkäimlad, eraldi sadamaalale ja puhkealale. Pesemisvõimalustega hooneid ja võrkude pesemist ei planeerita. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga. SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga. 8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE Koostöö + Keskkonnaamet + Transpordiamet + Päästeamet + Politsei- ja Piirivalveamet + Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus + Muinsuskaitseamet Kaasamine + Maa- ja Ruumiamet + Elektrilevi OÜ + Naaberkatastriüksused: Kukessaare (katastritunnus 59201:004:0219), Uue- Kukessaare (katastritunnus 59201:001:0830), 5920028 Sandla-Kukessaare tee (katastritunnus 59201:004:0582) ja Laidevahe looduskaitseala 14 (katastritunnus 59201:004:0629). Läheduses asuvad katastriüksused: Saunatee (katastritunnus 59201:001:0939), Saun-Suvila (katastritunnus 59201:004:0010), Teeääre (katastritunnus 71401:001:3455), Metsanurga (katastritunnus 71401:001:3457) ja Tamme (katastritunnus 59201:001:0938) + MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. PLANEERIN- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED GU KOOSSEIS vt www.saaremaavald.ee JA VORMIS- DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS TAMINE 1:500  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule. Detailplaneeringu joonised tuleb koostada litsentseeritud geodeedi poolt koostatud ajakohasele geodeetilisele alusplaanile. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,, Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar ESITAMINE paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalsel kandjal pdf ja dwg formaadis. 11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. TAV ESI-ALGNE DP algatamine 35. nädal 2025 AJA-KAVA DP eskiislahenduse lahenduse 36. - 52. nädal 2025 (ajakava võib koostamine muutuda olenevalt DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne detailplaneeringu DP lahenduse täpsustamine 08. - 10. nädal 2026 koostamise menetlusetappide DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva tegelikust arvamuse avaldamiseks ajakulust). DP vastuvõtmine 35. nädal 2026 Ehituskeeluvööndi vähendamiseks 30 päeva Keskkonnaametile DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 43. - 44. nädal 2026 DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU Maa- ja Ruumiametile DP kehtestamine 09. nädal 2027 Lähteseisukohad on aluseks detailplaneeringu lahenduse koostamiseks, kuid vallavalitsusega kokkuleppel võib planeeringulahendus mõningal määral erineda lähteseisukohtades toodust ja detailplaneeringu algatamisel väljastatud lähteseisukohtade muutmine vajalik ei ole.  Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu otsusele nr KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Sandla külas Sandla sadama Puhkeala (59201:004:0608) mü. detailplaneeringule 20.05.2025 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega: Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Sandla külas Puhkeala katastriüksuse detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Sandla külas Puhkeala (katastritunnus 59201:004:0608, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 41338 m2) katastriüksust. Planeeringu nimetus on Sandla sadama detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on algatamise taotluse kohaselt sadamaalale väikepaatide hoiuala planeerimine, paatide veeskamiseks vajaliku kaldaaluse ja muuli rajamine, olemasoleva rannakindlustuse parandamine, võrgukuuri ja sadamahoonete (2 tk) ning parkla rajamine, puhkeplatsil olemasoleva parkla suurendamine mööda teeäärt sadamani, 5x10 m suuruse lava ja 4x11 m suuruse varjualuse ehitamine, rannavõrkpalliväljaku rajamine, kuivkäimla paigaldamine telkimisala juurde. Kokkuvõtvalt on detailplaneeringu eesmärgiks sadama planeerimine, puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Tegevusteks vees (süvendamine ja/või tahkete ainete uputamine) on vajalik Keskkonnaametilt taotleda keskkonnaluba vee eriasutuseks. Vee erikasutuse keskkonnaluba on kohustuslik, kui süvendatakse veekogu ja paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m2. Sadam kantakse sadamaseaduse § 37 lõike 2 alusel sadamaregistrisse Sandla sadama nime all. Ajalooliselt ja erinevates arengustrateegiates on paralleelselt Sandla sadama nimetusega olnud kasutusel ka Kukessaare sadam, kuid edaspidi kantakse sadam sadamaregistrisse Sandla sadama nime all, mistõttu ka detailplaneeringu nimetus on Sandla sadama detailplaneering. Planeeringualal kehtib Pihtla valla rannaala üldplaneering (kehtestatud Pihtla Vallavolikogu 13.10.2005. a määrusega nr 6, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala osaliselt P1 reserveeritud puhkeala ilma hoonete ehitamise õiguseta ja looduskaitseala piir ja mere ranna ehituskeeluvöönd (200 m, tiheasustusega asulas 50 m). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Puhkeala katastriüksus osaliselt väljaspool üldplaneeringu lahendusena toodud reserveeringualasid. Sihtotstarbe muutmisel lähtutakse sellisel juhul maakatastriseadusest ning sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et see käsitleb vastavalt Saare maakonna rannaala tsoneeringus toodud jaotusele Pihtla vallas asuvaid sadamaid ja lautreid, kuid loetelus ei ole toodud Sandla sadamat. Peatükk 5.1.5 sõnastab, et üldplaneeringuga reserveeritakse kõikide sadamate juurde, kus ei ole määratud sadama akvatooriumi piire, reserveeritakse veeala planeeringukaardil näidatud piirides sadama akvatooriumi tarbeks. Peatükk 5.4.4 sõnastab, et ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Seletuskirjas peatükis 5.4.7 sadamaga seotud piirangud - Sadam on laevanduslikuks ja kaubanduslikuks tegevuseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks: • Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses. • Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid). • Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. • Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada. • Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel. • Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud tingimused väärtusliku põllumajandusmaa kasutamiseks: • Väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikus kasutuses. • Pool-looduslikel kooslustel ei ole lubatud intensiivne põllumajandus. Pool-looduslike koosluste hooldamise eesmärk on parandada pool-looduslike koosluste ja nendega seotud liikide seisundit, suurendada hooldatavate alade pindala, säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust. • Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada ning selle sihtotstarvet muuta üksnes avalikes huvides. • Väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maardlate aladel paiknevate väärtuslike põllumajandusmaade kaevandamiseks kasutusele võtmiseks antakse luba Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vahelises koostöös, tagades nii optimaalse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse kui maavara kaevandamise võimaluse. • Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseid ja põllumajandusmaa massiivide piire. • Väärtuslike põllumajandusmaade täpsemad kaitse- ja kasutustingimused seatakse üldplaneeringutega. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Selleks on rohelise võrgustiku aladel Saare maakonnas maakasutuse kavandamisel järgmised tingimused: maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore- teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Säilitada võimalikult suures ulatuses looduslikke kooslusi, nagu ka puuderivisid, hekke, kiviaedu ja - kuhilaid, kraave jne olenemata konkreetsest liigilisest koosseisust, maakasutusest või maaomandist. Lisaks on Saare maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas välja toodud, et Saare maakonnas moodustab rohelise võrgustiku ka mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele korduva üleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Arvestades maakonna saarelisust on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Mere ranna koridori sidususe tagamiseks, tuleb võimalikult sidusana säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine sidusust ohustav tegevus on randadele ja kallastele ehitamine. Vastavus Maakonnaplaneeringu tingimustele: Planeeringualale on osaliselt inventeeritud Natura elupaik kadastikud (5130), poollooduslik kooslus kadastik (5130), Natura elupaik rannaniidud (1630) ja Natura elupaik puiskarjamaad (9070). Planeeringuala rannaniidu ala on aktiivses kasutuses karjamaana, kus ka paikvaatluse ajal olid veised juba olemas. Tegemist ei ole põllumajanduseks kasutatava maaga. Puhkeala maaüksus on juba praegu aktiivses kasutuses. Paikvaatlusel oli näha, et ka karja aiast välja jäävad alad on niidetud ja hooldatud. Joonis 1. Vaade planeeringuala rannaniidule, mis on kasutuses karjatatava alana ning hooldatud. (Keti Kaljuste, 16.05.2025) Joonis 2. Olemasolev parkimisala. (Keti Kaljuste, 16.05.2025) Käesoleval hetkel on olemas ja kasutuses juba väike parkla, varikatusega piknikulaud, lõkkekoht ja kuivkäimla, mis osaliselt asuvad juba Natura elupaigal ja poollooduslikul kooslusel kadastik (5130). Planeeritavate rajatiste seas sellel alal oleks veel uus kuivkäimla teises asukohas (telkimisala lähedal), rannavõrkpalliväljak, varjualune, lava, parklad ja telkimisala, mis jäävad samuti osaliselt poollooduslikule kooslusele kadastik, kuid seda vaid väikeses ulatuses. Asukohavalikul on lähtutud teiste rajatisete lähedusest ning looduslikult lagedamast alast. Maastikulised väikevormid, nagu üksikud puudegrupid ja maastikku kujundavad elemendid säilitatakse. Keskkonnaamet on oma kirjas nr 6-2/25/6655-2 seisukohal, et kõik hooned ja rajatised sh parkimisplats tuleb kavandada väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe. Eelhinnangu tarbeks läbi viidud Puhkeala maaüksuse paikvaatluse käigus, vaatasime üle ka esialgse eskiisiga kavandatud parkimisala võimalikud asukohad, mis jäävad küll kaitstavate elupaigatüüpide asukohale, kuid on looduslikus mõttes kõige sobivamad ja lagedamad alad parkimisalade loomiseks (joonis 3 ja joonis 4). Arvestades nimetatud alade hetkeseisundit, ei ole eeldatavasti oodata, et parkimisalade loomine kahjustaks kaitstavaid elupaigatüüpe. Pigem oleks täiendavate parkimiskohtade olemasolul tagatud, et Puhkeala maaüksust kasutavad inimesed ei pargiks oma sõidukeid haljasaladele. Lisaks sellele oleks parkimisala rajamise lubamisel sellele alale võimalik teisaldada olemasolev käimla koosluselt parkimisala äärde. Taotluses näidatud lava, olemasolevast parklast lõunapoole planeeritav elupaigast väljapoole jääva parkla, rannavõrkpalliväljaku, varjualuse ning telkimisala asukohas ei esine Laidevahe looduskaitseala ja loodusala eesmärgiks seatud elupaigatüüpe. Kuigi asukoht paikneb ehituskeeluvööndis, ei kahjustata seal hoiuala kaitseväärtusi. Kogu inimtegevus ja sellega kaasnev mõju jääb nimetatud alale, mida piirab mere rannani looduslik puhverala. Luues inimestele puhkeala kõikide vajalike rajatiste ja parkimisalaga, ei hakata ka trügima ka muudele aladele (puhveralale). Lisaks piirab inimeste tegevust ja liikumist alal olev karjatamise aed. Kuigi planeeringuga tuleb tagada ka ligipääs kallasrajale, siis ei ole vajalik seda tagada läbi kaitstava elupaiga, vaid kallasrajani pääseb ka mööda olemasolevat kruusateed. Ühtlasi on nii tagatud ökotonide säilimine. Ka paikvaatluse käigus ei tuvastatud ühtegi inimtekkelist sissesõitu või rada kaitstavatel elupaigatüüpidel. Inimtegevus ja selle mõju jääb juba olemasolevale puhkealale. Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal. Olemasolevad ehitised on korralduse alusel seaduslikud, planeeritavad jäävad küll ehituskeeluvööndisse, kuid nende olemasolu (sh kasutamine) ning täiendavate rajatiste/hoonete ehitamine on võimalik ranna ja kalda kaitse eesmärke kahjustamata. Kuigi Puhkeala kinnistu on suures ulatuses üleujutatav ala, ei viita hetkeolukord korduvatele üleujutustele. Pigem tuleb planeeringu elluviimisel sellega arvestada, planeerides sobivaimad lahendused üleujutustega toimetulekuks. Joonis 3. Põhjapoolse kavandatava parkimisala asukoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025) Joonis 4. Lõunapoolse kavandatava parkimisala asukoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025) Joonis 5. Olemasolev lõkkekoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025) Joonis 6. Planeeritava (olemasoleva) telkimisala asukoht. (Keti Kaljuste, 16.05.2025) Joonis 7. Olemasolev varikatusega piknikulaud. (Keti Kaljuste, 16.05.2025) Lisaks on planeeringualal olemasolev käimla, mis on ehitisregistrisse kantud muu puhkerajatisena kaitstavale elupaigatüübile kadastikud. Uus käimla tuleks rajada väljapoole kaitstavat elupaigatüüpi. Soovitame see rajada võimalikult teele lähedale, sest nii on võimalik seda ka paremini tühjendada kuna ühtlasi ei ole mootorsõidukiga lubatud parklast liikuda telkimisalani mööda olemasolevat rada, et käimlat tühjendada. Kaitse-eeskirja § 5 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine radadel. Telkimisalal ei ole lubatud pinnase- ega ka kaevetööd. Planeeritud tegevustega ei ole kavas rohevõrgustiku senist toimivust ja sidusust ohtu seada. Planeeringuala puhul on tegemist suhteliselt suure alaga, mis on ulukitele ka edaspidi läbitav. Piirdeaed on plaanitud vaid sadama ja seda otseselt teenindavate rajatiste ümber, nii inimeste kui ka ulukite ohutuse mõttes. Rannaniidul on ka karjatamise aed, kuid see on ulukitele ületatav/läbitav. Planeeringu elluviimisel säilitatakse haljastus võimalikult maksimaalses ulatuses. Liikumisteed ulukitele on tagatud ümber sadamahoonete tavapäraselt. Seega ei ole planeeritaval tegevusel eeldatavasti olulist mõju rohevõrgustiku edasisele toimivusele mere rannal ja piirkonnas. Eeltoodust tulenevalt on planeering üldjoontes Saare maakonnaplaneering 2030+ vastav. Planeeringuala kõlvikuline koosseis on 24650 m2 looduslik rohumaa, 1198 m2 metsamaa ja 15490 m2 muu maa. Planeeringuala piirneb põhjast Laidevahe looduskaitseala 14 (katastritunnus 59201:004:0629) kaitsealune maa 75% ja maatulundusmaa 25%, idast ja lõunast Läänemerega, läänest Kukessaare (katastritunnus 59201:004:0219) maatulundusmaaga, Uue- Kukessaare (katastritunnus 59201:001:0830) elamumaaga ja 5920028 Sandla-Kukessaare tee (katastritunnus 59201:004:0582) transpordimaaga. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt (tee nr 5920028). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused: 1. Planeeringualal asub elektripaigaldise kaitsevöönd. 2. Planeeringualale ulatub Laidevahe looduskaitseala (KLO1000512), Rannaküla piiranguvöönd (KLO1102007), Natura 2000 võrgustiku Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala (RAH0000107) ning Siiksaare-Oessaare loodusala (RAH0000597). 3. Planeeringualale ulatub ranna ehituskeeluvöönd, ranna piiranguvöönd ja ranna veekaitsevöönd. 4. Planeeringualale ulatub korduv üleujutusala. 5. Planeeringualale ulatub veekogu kallasrada. 6. Planeeringualal on III kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide leiukohad. 7. Planeeringualale on osaliselt inventeeritud Natura elupaik kadastikud (5130), poollooduslik kooslus kadastik (5130), Natura elupaik rannaniidud (1630) ja Natura elupaik puiskarjamaad (9070). 8. Planeeringuala ranna- ja merealale on registreeritud Natura elupaik liivased ja mudased pagurannad (1140) ja veealused liivamadalad (1110). Veeseaduse § 118 lg 5 alusel ei ole õiguslikul alusel rajatud sadamaalal veekaitsevööndit, seega planeeritavas Sandla sadamas ei ole veekaitsevööndit. Joonis 8. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaart (seisuga 15.05.2025) 3. Planeeringuala keskkonnatingimused Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Sandla külas Puhkeala maaüksusel. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Sandla-Kukessaare teelt (tee nr 5920028). Alal puudub kehtiv detailplaneering. Puhkeala katastriüksusel on ehitisregistri (edaspidi ehr) andmetel rajatistena muu nimetamata spordi- või puhkerajatis (ehr kood 220654457) ja Sandla sadam (ehr kood 221477763). Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Reljeef on suhteliselt tasane ja madal – absoluutkõrgus jääb vahemikku 1-2,5 m. Joonis 9. Vaade Sandla sadamaalale. (Keti Kaljuste, 16.05.2025) Joonis 10. Vaade Sandla sadamaalale. (Keti Kaljuste, 16.05.2025) Joonis 11. Puhkeala maaüksusele viib Sandla-Kukessaare kruusakattega tee. (Keti Kaljuste, 16.05.2025) Arvestades paikvaatluse hetkel sadamas asunud kalapaatide hulka võib järeldada, et see leiab aktiivset kasutust (joonis 9 ja 10). Ala on ka ajalooliselt merel käimise kohana kasutatud (joonis 12). Aastast 1949 hakati Sandla rebasefarmi jaoks kala püüdma ja merele mindi sealsest rannast. 60-ndatest oli seal kalurikolhoos „Saare Kalur“ püügilüli ja merel käis kakuaam (12 meetrine kalalaev). 1970-ndatest oli seal Tallinna Juveelitehase ja Aste juveelitehase puhkekompleks, sellest ajast on sadamaalale toodud suured dolomiidi plokid ja rajati sadamabassein, milles oli pidevalt kuni 20 paati. Samast ajast on tähistusega Sandla sadam nr 38, tegemist oli kinnise territooriumiga ja NSVL piirivalve järelevalve all oleva sadamaga. Eesti vabariigi ajal on kohalikud kutselised kalurid kasutanud aktiivselt Sandla sadamat. Veel praegugi on vees näha lagunenud dolomiidi plokid, mille asemele soovitakse rajada paatide hoiuala kaitseks looduskivist muulid. Rannas asuvad infostend ja vanad riietuskabiinid. Ala on pigem hooldamata ning osaliselt roostunud. Joonis 12. 1959 aasta topokaardil on Kukessaare sadam märgistatud nimega „рыб пристань“ (Maa- ja Ruumiamet, 16.05.2025 seisuga) Kavandatavad tegevused planeeringualal näevad ajaloolises sadamakohas eeldatavasti ette nii süvendustöid kui ka tahkete ainete uputamist veekogusse, mistõttu on vajalik taotleda Keskkonnaametilt keskkonnaluba vee erikasutamiseks. Vee erikasutuse keskkonnaluba on kohustuslik, kui süvendatakse veekogu ja paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m2 Kui sadamas toimuv ehitustegevus viia läbi väljaspool lindude pesitsusaega ja kalade kudemisaega (ca 15. märts kuni 31. juuli), ei kaasne tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Arvestades, et piirkonda kasutatakse ka käesoleval hetkel aktiivselt paatide veeskamiseks, siis eeldatavalt ei mõjuta planeeritud tegevused oluliselt ka rannikuprotsesse ega sealset elustikku. 4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad ning tõenäoliselt see maaüksusel puudub. Kavandatav tegevus ei mõjuta veetarvet antud piirkonnas. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole. 4.2. Mõju maavaradele Maa-ameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses juurdepääsutee, parkla ja muu ehitusaluse pinna rajamisega, mis eeldab täitematerjali kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba seaduses määratud juhtudel. Luba pole vaja taotleda maaparandushoiutöödel, maanteekraavide puhastamisel, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või projekti puudumisel vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ja tee ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks. Keskkonnaameti luba ei ole vajalik ehitustöödel üle jääva kaevise võõrandamiseks, mis on mahus alla 5000 kuupmeetri. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Puhkeala kinnistul on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp rannaniit (1630*) ning kadastikud (5130), mis on ühtlasi Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärkideks. Kuigi Keskkonnaamet on seisukohal, et kõik hooned ja rajatised sh parkimisplats tuleb kavandada väljapoole kaitstavaid elupaigatüüpe, oleme seisukohal, et parkimisala kavandamisel võiks kaaluda eskiislahenduses näidatud asukohtasid. Kuna tegemist on looduslikult lagedate aladega, mida tõenäoliselt juba kasutatakse, kui parkimiskohtadest tuleb puudus. Maaüksuse idapoolsesse ossa, kuhu ehitustegevust ei ole kavandatud, on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide ristpart, liivatüll, valgepõsk-lagle, punajalg tilder ja sookurg leiukohad. Kaitsealuse linnuliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Lisaks on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine ning lindude tahtlik häirimine. Ei saa täielikult välistada, et planeeringuga kavandatud tegevus ei häiri eelpool nimetatud linnuliike, kuid arvestades asjaolu, et tegevused nii sadamas ja puhkealal on toimunud juba varasemalt ja ka käesoleval hetkel, siis eeldatavasti ei suurene mõju oluliselt. Ehitustegevuse võimalikke negatiivseid mõjusid leevendab ehitustegevuse jäämine perioodile, mis ei kattu lindude pesitsusperioodiga. Piirkond laiemalt on oluline kaitstavate linnuliikide pesitsuspaigana, seega tuleb arvestada asjaoluga, et mürarikkad ehitustööd sadamas tuleb läbi viia väljapool lindude pesitsemisperioodi (15. märtsist kuni 31. juulini). Sadamahoonete kavandamisel tuleb arvestada, et linnud ei suuda peegelduste tõttu klaaspindu ohuna tajuda ja tekib oht, et linnud põrkavad vastu klaasi, saavad viga või hukuvad. Seega tuleks kavandada lahendused klaaspindadele näiteks ultraviolettmustriga klaas (Ornilux), mattklaas, toonitud klaas, klaasruudustik, mustrid klaaspinnal vms. Ehitustööd tuleks läbi viia madalveega ajal ja väljapoole kalade kudeaega. Tööde teostamisel tuleb vältida tuleb ka heljumi teket ja levikut hoiualale.  4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. 4.7. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal, seda läbi suurenenud transpordikoormuse. Samas ei suurene liikluskoormus teedel olulises mahus. Ehitusjärgselt omab planeeritav tegevus pigem positiivset mõju, kuna korrastatud sadama- ja puhkeala võimaldab külakogukonnal rannarahva traditsioonilise eluviisi jätkamist ning vabaaja veetmise võimalusi. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Kuna detailplaneeringuga kavandatud tegevused hõlmavad osaliselt tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel, aga ka Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala territooriumil, pole välistatud planeeringuga kavandatu teatav mõju Natura võrgustiku ala toimimisele. Ehitustegevusega võidakse teatud määral häirida ja kahjustada rannikumaastikku ja mere- ning linnuelustikku, kuid arvestades asjaolu, et planeeringu puhul on tegemist olemasoleva puhkealaga, olemasolevat sadamakohta kasutatakse ja on kasutatud juba ajalooliselt ning kavandatav sadam ulatub vaid osaliselt Natura 2000 võrgustiku alale, siis on kaasnev mõju tõenäoliselt pigem tagasihoidliku iseloomuga. Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Laidevahe lahte, saarestikku ja jäänukjärvi, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas: veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 3) linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku: need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus minutus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria), tutkas (Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus), väikehuik (Porzana parva) ja täpikhuik (Porzana porzana); 4) ohustatud ja haruldasi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetamata linnuliike ja nende elupaiku: need liigid on soopart (Anas acuta), hallhani (Anser anser), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea- vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), liivatüll (Charadrius hiaticula), hänilane (Motacilla flava), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus); 5) kaitsealuseid taimeliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku: need liigid on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii); 6) ohustatud ja haruldasi taimeliike ja nende elupaiku: need liigid on oja-haneputk (Berula erecta), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. Intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandi) ja kõrge kannike (Viola elatior). Rannaküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme, poollooduslike koosluste ning kaitstavate liikide ja nende elupaikade säilimine. Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), kivirullija (Arenaria interpres), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Siiksaare-Oessaare loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Joonis 13. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti Looduskaitse kaardirakendusest. (16.05.2025 seisuga) Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata pöördumatuid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja nimetatud aladele. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste mõju on lühiajaline ning mõjuta oluliselt ega sea ohtu kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku või isendid. Mõju kooslustele ja planeeringualal olevatele taimeliikidele on pigem ehitusaegne. Ei ole oodata, planeeritava majapidamise lisandumise tulemusel tõuseks piirkonnas müra või muude häiringute tase niisuguses ulatuses, mis lähedal pesitsevaid või rändel olevaid linnuliike häiriks. 7. Kokkuvõte ja järeldus Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on sadama planeerimine, puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Käesoleva detailplaneeringu ala asub ja hõlmab tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja Laidevahe looduskaitseala territooriumil ja Rannaküla piiranguvööndis. Planeeringualale on Puhkeala kinnistul on inventeeritud kaitstav elupaigatüüp rannaniit (1630*), kadastikud (5130) ja väga väikeses ulatuses puiskarjamaad (9070) ning on registreeritud III kaitsekategooria liikide liivatüll (Charadrius hiaticula), sookurg (Grus grus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), punajalg-tilder (Tringa totanus) leiukohad. Lisaks on planeeringuala ranna- ja merealale registreeritud Natura elupaik liivased ja mudased pagurannad (1140) ja veealused liivamadalad (1110). Kui ehitustegevust viia ellu nii, et järgitakse planeeringuga seatud keskkonnatingimusi ja leevendavaid meetmeid on kavandatava tegevuse mõju eelpool nimetatud kaitstavatele aladele ja liikidele eeldatavasti väheoluline ning lühiajaline. Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Keti Kaljuste Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist  Lisa 1 Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ juurde SAAREMAA VALLAVALITSUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele) maaüksusele(tele): Saaremaa vald, Sandla küla, Puhkeala kinnistu, katastritunnus 59201:004:0608 (kinnistu nimi ja katastritunnus) Taotluse esitaja/huvitatud isik: Juriidiline isik X Eraisik Nimi MTÜ Sandla Külade Selts Aadress Keskuse, Sandla küla, Saaremaa vald, Saare maakond 94121 Registrikood/isikukood 80331840 Kontakttelefon 5268684 E-post [email protected] Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe maaüksusega: kinnistu omanik hoone omanik volitatud esindaja muu X rendileping vallaga Detailplaneeringu koostamise eesmärk: Sadamaalale on planeeritud väikepaatide hoiuala, paatide veeskamiseks vajaliku kaldaaluse ja muuli rajamine, olemasoleva rannakindlustuse parandamine, võrgukuuri ja sadamahoonete (2 tk) ning parkla rajamine. Puhkeplatsil olemasoleva parkla suurendamine mööda teeäärt sadamani, lava 5x10 ja varjualuse 4x11 ehitamine, rannavõrkpalliväljaku rajamine, kuivkäimla paigaldamine telkimisala juurde. Detailplaneeringu koostamisel taotletakse kinnistul osaliselt ehituskeelu vööndi vähendamist planeeritavate puhkeala eesmärki teenindavate ehitiste ja nende teenindusmaa ulatuses. Sadam kantakse sadamaseaduse § 37 lg 2 alusel sadamaregistrisse. Planeeritakse üksikelamuid Ei (elamute arv) Planeeritakse korruselamuid Ei (korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus)  Planeeritakse ridaelamuid Ei (ridaelamubokside arv) Planeeritakse ärihooneid Ei (ärihoonete arv, taotletav korruselisus) Planeeritakse tootmishooneid Ei (tootmishoonete arv, taotletav korruselisus) Muu eelpool nimetamata eesmärk __________________________________________________________________________ (kirjeldus) Olemasoleva maaüksuse üldiseloomustus: Detailplaneeringu ala hõlmab Sandla külas Puhkeala katastriüksust (katastriüksuse tunnus 59201:004:0608, pindala 4,13 ha, 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega). Katastriüksus on hoonestamata ala, juurdepääs alale on võimalik mööda munitsipaalomandisse kuuluvat Sandla- Kukessaare teed Püha-Sandla-Kangruselja riigimaanteelt. Hetkel on puhkeplatsil kuivkäimla, parkla, varikatusega piknikulaud 4x4 m, kividega ümbritsetud lõkkekoht, 15 teiseldatavat piknikulauda ning sadamaalal 2 riietuskabiini ning dolomiitplokkidest sadamabassein. Planeeringuala piirneb: elamumaa sihtotstarbega Uue-Kukessaare katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 59201:001:0830), kus ehitisregistri andmetel on pesuköök ja laut, maatulundusmaa sihtotstarbega Kukessaare katastriüksusega (katastriüksuse tunnus 59201:004:0219), kus ehitisregistri andmetel on elamu abihoonetega, ning kaitsealuse ja maatulundusmaa sihtotstarbega Laidevahe looduskaitseala (katastriüksuse tunnus 59201:004:0629), kus ehitisi ei asu. Läheduses asub veel ärimaa sihtotstarbega SaunSuvila katastriüksus (katastriüksuse tunnusega 59201:004:0010), kus ehitisregistri andmetel asub saun-suvila ja Saunatee katastriüksus (katastriüksuse tunnus 59201:001:0939). Puhkeala katastriüksus asub suures osas Laidevahe looduskaitsealal, sadamaala on vähesel määral looduskaitsealast väljas. Ala on ajalooliselt merel käimise kohana kasutatud juba 1890. aastast. 1949 aastal Sandla rebasefarmi asutamisega, püüti sealsest merest kala rebastele toiduks. 60-ndatest toimetas seal kalurikolhoosi „Saare Kalur“ püügilüli ja merel käidi kakuaamiga (12 meetrine kalalaev). 1970- ndatel ehitati sadama vahetusse lähedusse Tallinna Juveelitehase ja Aste Juveelitehase puhkekompleks, rajati suurtest dolomiidiplokkidest sadamabassein, milles oli pidevalt kuni 20 paati. Samast ajast teatakse sadamat nimega Sandla sadam nr 38, tegemist oli kinnise territooriumiga ja NSVL piirivalve järelevalve all oleva sadamaga. Eesti vabariigi ajal on kohalikud kutselised ja harrastuskalurid kasutanud aktiivselt Sandla sadamat, kuid teadmata põhjusel on Pihtla valla üldplaneeringus antud koht sadamana mainimata jäetud. Alal on Pihtla Vallavolikogu 13.10.2005 määrusega nr.6 kehtestatud Pihtla valla rannikualade üldplaneering. Olemasolevad ehitised: puuduvad Olemasolevad kommunikatsioonid: elektrivarustus puudub veevarustus puudub kanalisatsioon puudub sidevarustus puudub Planeeritavad kommunikatsioonid: elektrivarustus jah veevarustus jah kanalisatsioon jah sidevarustus jah Teede ja juurdepääsude olemasolu Puhkeala kinnistule pääseb Püha-Sandla- Kangrusselja riigimaanteelt (21134) munitsipaalomandisse kuuluva Sandla-Kukessaare tee (5920028) kaudu. Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus 100% üldkasutatav maa DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14 kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ paragrahvile 4. NÕUSTUN EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringu koostamise rahastamist kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud. ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK: Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta, kui detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides. Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esitajaga/huvitatud isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks. Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitajaga/huvitatud isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalused planeerimisseaduse §-st 131 tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastu võtmata või kehtestamata. Taotluse lisad: 1. Detailplaneeringu eskiislahendus 2. Volitatud isiku puhul volitus Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik Annely Õisnurm 24.04.2025.a /allkirjastatud digitaalselt/ (kuupäev ja allkiri)   na ala an is ala r jate ka su ta par kim PI IRD E A E D sadama- sadama- hoone 2 hoone 1 parkim is ala id ka las ta jatele u ur m k ,5 rg u 4x 1 võ t k 15 i ka uv uj   Keskkonnaamet Transpordiamet Päästeamet 10.06.2025 nr 5-2/3542-1 Politsei- ja Piirivalveamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Muinsuskaitseamet Maa- ja Ruumiamet Seisukoha küsimine Sandla külas Sandla sadama detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 24.03.2025 nr 5-2/1844-1) detailplaneeringu algatamiseks Sandla külas Puhkeala (katastritunnus 59201:004:0608, katastriüksuse kasutamise sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 41338 m2) katastriüksusel. Tegu on munitsipaalomandiga. Planeeringuala hõlmab lisaks Puhkeala katastriüksusele sellega piirnevat mereala. Detailplaneeringu eesmärgiks on sadama planeerimine, puhkeala ehitiste planeerimine ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringuga soovitakse muuta Pihtla valla rannaala üldplaneeringut sadama planeerimise osas ja vähendada ehituskeeluvööndit planeeritavate puhkeala ehitiste osas. Kehtivas Pihtla valla rannaala üldplaneeringus ei ole alale sadamat planeeritud, kuid planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev sadama planeerimise osas ja detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lõike 1 punkti 3 alusel. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lõike 5 punktide 2, 3, 8 ja 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, ranna kindlustusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Planeeritav sadam kantakse sadamaseaduse § 37 lõike 2 alusel sadamaregistrisse. Eelpooltoodud arvesse võttes, ei ole sadama planeerimisel vajalik vähendada üldplaneeringu kohast ehituskeeluvööndit. Siiski tehakse detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringuga määratud ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks puhkealale planeeritavate uute ehitiste ulatuses. Seetõttu on LKS § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Käesolevaga küsime Teilt kui asjaomaselt asutuselt PlanS § 81 lõike 2 alusel ettepanekuid lähteseisukohtade kohta ja KeHJS § 33 lõike 6 alusel seisukohta keskkonnamõju strateegilise Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee hindamise vajalikkuse kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega ning algatamise taotluse materjalid. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Kätlin Kallas planeeringuteenistuse juhataja Lisad: 1. Sandla külas Sandla sadama DP algatamise eelnõu 2. Lisa 1. Planeeringuala 3. Lisa 2. Lähteseisukohad 4. Lisa 3. KSH eelhinnang 5. Detailplaneeringu algatamise taotlus Puhkeala 6. Lisa 1 Puhkeala kinnistu 7. Lisa 2 sadam 8. Lisa 3 puhkeplats Liina Järveots, 514 1686 [email protected] 2