Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
[email protected]
16.06.2025 nr DM-131040-10
Arvamuse küsimine Päelda kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta
Keskkonnaamet teatab, et on menetlusse võtnud Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875,
aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 23.05.2025 esitatud
keskkonnaloa taotluse. Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Saare maakonnas Muhu vallas
Levalõpme külas riigiomandisse kuuluvatel katastriüksustel Päelda karjäär (katastritunnus
47801:004:0357) ja osaliselt Kirve (katastritunnus 47801:001:0749).
Esitatud taotluse kohaselt soovitakse keskkonnaluba mäeeraldisel täiteliiva kaevandamiseks.
Taotletav mäeeraldis hõlmab Päelda maardla (registrikaart nr 0166) täiteliiva aktiivse tarbevaru
plokke 2 ja 3. Tegemist on uue mäeeraldisega, mille pindala on 9,45 ha ja teenindusmaa pindala
10,89 ha. Mäeeraldisega seotud varu on järgmine: täiteliiva tarbevaru on 97 tuh m³ ja
kaevandatav varu 94 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 10 tuh m³.
Maavara kasutusaladeks on tsiviil- ja teedeehitus. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 10
aastat. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa jääb riigikaitselise ehitise Muhu linnaku
piiranguvööndisse (kood 3714831).
Vastavalt maapõueseaduse ( MaaPS) § 49 lõikele 4 kui mäeeraldis või selle teenindusala asub
riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja
kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes esitab
oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
Eeltoodu alusel palub Keskkonnaamet Päelda kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust MaaPS § 49 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, s.o.
hiljemalt 16.07.2025.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Rosin
vanemspetsialist
maapõuebüroo
Lisa: DM-131040-7. Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1029010
Merike Rosin 5447 0092
[email protected]
2(2)
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1027449-3
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ
Kontaktisik Caspar Rüütel
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Päelda kruusakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaluba taotletakse 10
aastaks.
Parandustaotluse selgitus Taotlus on täiendatud vastavalt kirjale 19.02.2025 nr DM-131040-5. Eelmisesse
parandustaotlusesse jäi vana seletuskirja fail.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Muhu valla maa-alal kus hetkel sootuks kruusa- ja liivakarjäär
põhjendus puudub, mistõttu on omavalitsuse piires majanduslikus vaates täitematerjali saadavus piiratud.
Lähim samaväärne karjäär asub Saaremaal Tikka külas. Antud asukohast Muhumaal asuvasse Liiva
külla on ~ 40 km. Arvestades, et antud karjääri korral pole tegemist jaemüügiga tegeleva karjääriga,
siis tegelik täitamaterjali transpordikaugus Muhumaal nii jae-kui ka hulgikliendile on oluliselt pikem.
Eelolevatel põhjustel, arvestades asjaolu, et taotletav mäeeraldis asub osaliselt endisel, korrastatud,
kuid ammendamata jääkvaruga, Päelda kruusakarjääri maa-ala, soovime saada kaevandamisõiguse
Päelda kruusamaardlasse.
Tegevusega kaasneda võivate Kruusa ja liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem informatsioon kavandatava tegevuse keskkonnamõju
tolm jne) kirjeldus võimaliku ulatuse ja esineda võivate avariiolukordade kohta on esitatud taotluse seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Päelda kruusakarjäär
Aadress Päelda karjäär, Levalõpme küla, Muhu vald, Saare maakond
Territoriaalkood 4311
Katastritunnus(ed) 47801:004:0357
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6498938, Y: 454990
Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Kirve (47801:001:0749), Päelda karjäär
(47801:004:0357).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 10 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Muhu vald, Saare maakond 0478
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 2/5
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 166
Maardla nimetus Päelda
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Päelda kruusakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 9.45
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 10.89
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 17
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 17
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Tsiviil- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 10
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 57 tuh m³ 25.10.2024
3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 40 tuh m³ 25.10.2024
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 94 tuh m³
3/5
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/519425
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 06.11.2026
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024)
Geoloogiafondi number 9908
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1903
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 24.09.2024
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Paelda_KLT_Maeeraldise_plaan_24.10.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Paelda_KLT_Loiked_24.10.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Paelda_KLT_Korrastatud_ala_plaan_24.10.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Paelda_kruusakarjaar_.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_24.09.2024_nr_1903.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: EGF9908.zip
GIS ja CAD failid Lisa 7: ME_piir.dgn
Lisa 8: TM_piir.dgn
Lisa 9: isojooned_maapind.dgn
Lisa 10: isojooned_lamam.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/5
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Kruusa ja liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem
informatsioon kavandatava tegevuse keskkonnamõju võimaliku ulatuse ja esineda võivate avariiolukordade kohta on esitatud taotluse seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 11: Paelda_lisad.asice
5/5
20.71
20.88
20.50
Kosla
20.49
20.80
47801:001:1037
20.50 20.53
20.60
20.67 20.53 20.43
20.70 20.64
1' 1
20.78
20.51
20.47
20.78 20.75
20.63 20.70 20.40
21.25 20.53
20.72
'
20.78
II
20.57
I
20.89
21.88 20.50 20.61
K-8 20.70
0,2
21.43 20,60 20.60
0,8 20.81
19,60
20.88
20.70 TL 2' 20.92
20.64
21.56
2
21.67 20.74 20.73
21.73
21.02
20.81
3'
20.99 20.77 20.79
20.64
21.39 20.81
N
20.58
21.18
21.39
20
6 499 21.29
100 21.14
K-7
20.64
20.83
21.21
20.86
3 20.76
20,80
20.70
0,2 20.60
21.06
0,2
20,40 20.72
20.90 20.83 20.73
21.10 21 21.27
21.00 21.23 21.07
21.39
20.70
21.18 20.87
21.06 20.80
20.89 20.68
21.05
n
in
21.21
p
20.55
21.22 5
20.95 20.80 .6
21.20 20.82 0 20.63
20.96 20.64 2
21
21.40 20.93
20.63
21.13 21.08
K-9 Mulgi Kaardileht nr 5243 Virtsu
21.05 20.81 20.56
0,2 20.90
20.67
21.34 21.24 20,85 20.94
20.67 47801:004:0196
0,2
I 21.39 20.93
20,45 20.98
20.66
20.63
20.59
4
14' Š-7
.7
21.12 20.93
0
20.83 20.76 20.72
2
20.54
K-6 20.98 Küla-Kaasiku 20.57
21.25
21,26
0,2 21.00
47801:004:0182
15' 20.59
21.41 0,7
21.26 21.15
21.01 20.87 20.90 20.82 Plokk 1 aT 20.54 20.50
20,36 TL 21.06 21.10 20.71 8 20.55
20.34
4' 20.62
Š-6
21
V'
20.86 20.30
21.00 20.90 20.71 20.57
21.35
Maaniidi
21.28
4 20.54 20.51
I
20.31
5
.8
20.53
20.83 20.78
18 20.71
47801:001:0587
0
20.86
Š-2
2
21.10 21.07
20.51 20.52
21.49 20.30
21.36 20.88 20.62
21.35 21.07 20.72 20.45
20.86
21.01
20.93 K-11 20.48
20.51
20.45 20.19
0,3
20,65
Kupitse 20.96
20.75
20.75 1,2 19 20.29
20.89
K-10 19,15
47801:004:0213
21.19
21.10 21.04 20.83 0,2 9 20.63 EL 20.69
8
20.48 20.32
.7
20
21.28 20,72 20.75 K-12 20.42
0
20.75 20.53
5'
2
20.96 0,8 20.74 20.
5 0,2 20.33
21.05 K-5 19,72 EL 20,49 5
20.39 20.24
0,2 1,8
21.53 21.42 21.02 20,88
20.81 21.13 20.90
20.68 20.91 20.69
20.63
18,49
19.
62 1,1 EL 20.
64
Š-3 16'
0,8 20.81 20.79 20.60 20.
40 20.44
19,88 TK 28'
30' 20.77 20.55 0,7 TL
59
n
20.34
in
1
6 499 000
20.
21.14 9.
5
p
9
51
1
21
20.91 9.
46
19.
19.41
19
21.27 19,39
20.90 20.68 20 20.34
20
5
.
56
.5
21.10 20.84 01.02.2024
20.77 19.34
29'
0
20.86 20.75
2
21.02 20.79 19 20.23
.
61
21.63 20.39
K-20 20.59 20.57
20.
68
20.88
20,76
0,2 6' 20.73
20
. 19.47 K-13 '
I 20.24
44
21.83
21.12 20.98
- 19.16
0,2
19,50
20.80 - 10
20.52
32 20.65
20.61
19
.43
18.97
19.15 1,1 20.22
21.58 20.84
20.73
.7
0 20.71
20.54 18,20 EL
0
59
2 20 20.30
Kirve .
52
28' 19,40
.
20.89
27
0
21.08
7
19
20.79
.5
20.92 20.71
20.
4
21.69 K-21 206
.
0
47801:001:0749 01.02.2024
2
21.79
21.00 0,2 20.75 K-19 19 20.21
21.57
20.93
20.92 20,75 0,4 .
52
.3
4
19.24
0,7
19.
20.89 9 9
20,56 93
.
20.
20.70 1 1
20 19,85 1,3
71
21.64 TL 20.25
80
21.04 20.71 .79 20.83 18,86 TL
18.91 19.08
22.02 20
20.71 18.91
20.67 19.44 20.38
19.51
26
21.42
5
41
.
19
19.
20.73
.
21.77
20.
20.75 20.62
20
21.85 19.17 19.16
68
65
21.05 20.93 20.77
21.98
Plokk 2 aT 20.93
20.97
20.82
20.71
20
80
.
20.81
20.76
19.43
Ritsu
21.87 21.32 6 20.74 Plokk 2 aT 18 18.95
47801:004:0302
20.32
22.22
66 20.64 Š-9 19.31 19.35
18.91
20.64
.
21.72
20.82
20.73 20 Plokk 3 aT 20.50
19.36
18.85
22.36 22.05
21.13
7' 20.61
2
21.97 19,02
27'
.5
11
0
14
02.02.2024 19.03
2
71 20.72
Plokk 2 aT 19.28
.
. K-16
69
22.25
53
19
21.58 20.84 20.72 20 20.67
.
0,1
.
19.27
8'
19
K-3 21.11
25'
31
20
19.36
22.08
K-4 19,42
18
18.90
22,33 22.31 0,2 20.57 1,7 21.00
21.61
21,50 12 3 19.32 17,62 20.91
19
07
. 20.51 19.43 TL
2
21,03 1,0
57
20.67
.
21.84 20.60
0,2 20,30
23.04 19.45 18.97 19,02
17'
20
EL 20.98 n
73
21
22.80 22.33
20 30 in 20.64
01.02.2024
.
21.69 p
1,1 20.63
19
22.21
K-18 K-14
I
I 22.59
TL 22.37
20
.84
26' 20.55 0,2
19.21
18.85 -19.01
20.42
22.43 21.43
20.73
20,34
1,0
Päelda karjäär 19,02
0,9 21
20.
21
19.
20.67
19,14 19.19 18,12
31
20.56
21.87 21.05 TL20.50 47801:004:0357 TL
38
22
.
22.34 22.12 20.
45 20.89
15
I
20
21.91
22.63 9' 19.49
19.28 I'
83
22.26 22.48 21.32
K-22
.
22.82 18.81
20.
20.73
22.42
13
19
0,2 19.49
6 498 900 22 22'
19.16
29
6
22.37 20,87 8
.9
21.52 21.76
1,2 20.84
20.53
20.78 18.94
1
21.66
22.58
22
.
21.92 36
.
19,47
21.18 0,6 EL 19.50 19.01
22.80 22.56 64 21 21.16
Plokk 3 aT
19.
21.70 20.85 19.26
0,6 TL 19.56
13
22.38 19.15
53
24.25
00
22.66 20.66
22.
21.00
Š-10
94
.
21.86 21 22.23 19.23
21
. 22 77
.
21.48 09 . 21.50
. 21
26
19
51 21.22 20.88
21.96 19,45 19.41
22.29
21.65
22.32 29
21.77
28 27 21.18 18
24.13
25'
21 21 18.43 18.59
19.01
89
Š-8
.
59 21.48
21.
21.25 19.51
22. 21.29 19.31
68
24.62 09
18
24.13 21.62
23.
25
22.26
15 11' 21.15 19.05 18.67
74
.
18.
21.07 21.20
20.
21
24' 23'
21.
21.35 2 21.75 21.23
21.51 2
67
.
16 19.36
14 10'
17
21.17
24.57 05
.
21.85 19.56
21 21.66
19.47
21.23 19.27
16 12' 21'
24.61
nn 21.44
21.31 pi 22
17 21.51 21.48 21.41 20.
7
.
08
25 21.41 19,32 Posti
61
4
.5 8
13' K-2 21
04
Kr 21.80
.
24.27 213
.5 2 21.43 21.45
0,2 02.02.2024 47801:004:0289
.
21
19.30
211. 19.51 18.55
20
24.29 4
.0 1 21.64 19.40 18.98 18.70
21,31 21
3
.5 .020
20.05 K-17
- 21 K-1 2 18.41
22.13 21,11
4
.9
2
2
1
1
4
.
4
.
2
5
TP
21
20.80
20,65
0,1
20.49
20.
43
1.
97 Plokk 1 aT 19.85
19,52
0,1 19.27
21.72 21 1,1
Š-4
57
21. 21 0,8 2 21.61
23.64 24
. 18,32
215
.4 21 .
10
19,75 0.
4 21 21 48 TL 19,05
2
2
1
1
.
8
.
8
4
5 Kr 2
2
1
1
5
.
5
.
9
9
214
.8 21.37
21.40 .
15 TL
20,55
2 .
98 .
77 21.77 21.64
21.54
24 20' 22
.
92 19
.
19.29 19.42
02.02.2024
20 19 63
21.49
21.50 01.02.2024 .
22
.
91 K-15
21.31
21.78 19.09
21.72 21.43 21.35 20 21.69
21
.
17 19.48 0,1
21.54
22 21.16 20
. 20.34 .
28 19.72 19.33 19,35 18.84
23
74
22.46 20 92 1,3
22.85 20.72
.
22.41 21.06 21.16 .
97
17,95
21
22.13 22.58
2 Nuka 19.93
H 0,3 EL
22.19 0.86
19'
19.58 19.75
19.47
19.35
92
22.07 1,0 TL
2 47801:004:0580
21.
22.28 0.
9
22.04 21.10 2 21.76
22.44 19.47
20
20
20.12 19.86 19.41
.
20 88
.4
22.61 21.32 .
21.90 20.93 83 20.39
5
22 81
.
22.03 21 19.79 19.52
21.89 22.61 20.81
21.79
Aru 2 31
21.
76
22 18'
21.97 200. .
20.80 5 20 Kruusa19.67
21.68 607
47801:004:0032 22.16 20.84 20.68
20.81 .
19.48
19.00
IV
21.83 19.27
20.09
19.68
47801:001:0592
20.07
21.72 2
0
I
21.69 21.59 .7 20.23 20.10
2
21.57 4
I
21.66
0
21.75 20.80
.7
19.62
I
20.12
0
20.59
20.86 K
r 19.63
21.84 20.56 19.76
6 498 800 Kuuli 19.35
19.74 19.32
2
0 47801:004:0459
454 500
454 600
454 700
454 800
454 900
455 000
455 100
455 200
.4 20.37
2
21.41 1
0
21.71 21.43 21.48 21.35 21.52 21.80 20.89 20.60 20.60
21.49
.4
21.43 19.90
7
20.45
20.26
20.13
20.31 20.06
19.68
0 50 100 m Märkused:
1 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.2024.
1' 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
1 6 499 158,16 454 526,55 18 6 499 041,19 454 911,11 1' 6 499 158,16 454 526,55 14' 6 499 047,07 454 905,17
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
2 6 499 119,45 454 611,03 19 6 499 014,46 455 063,99 2' 6 499 119,45 454 611,03 15' 6 499 043,20 454 941,63
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.10.2024);
3 6 499 095,12 454 611,42 20 6 498 998,35 455 156,20 3' 6 499 108,32 454 635,32 16' 6 499 002,74 455 158,70 Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus
- Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
4 6 499 031,77 454 692,70 21 6 498 917,30 455 110,14 4' 6 499 035,08 454 794,14 17' 6 498 917,30 455 110,14 Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26°
- Päeldakarjääri mäetööde plaan seisuga 21.02.2012
5 6 498 953,90 454 689,84 22 6 498 823,58 455 056,34 5' 6 499 008,85 454 851,02 18' 6 498 823,58 455 056,34 Maardla piir (asendiplaanil)
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0844);
6 6 498 940,24 454 718,25 23 6 498 841,19 454 930,01 6' 6 498 978,71 454 816,80 19' 6 498 841,19 454 930,01 Aru
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus - Päelda kruusliiva karjääri jääkvarud seisuga 01. sept. 1993. a.
7 6 498 969,82 454 761,57 24 6 498 855,92 454 882,11 7' 6 498 941,95 454 763,14 20' 6 498 855,92 454 882,11 47801:004:0032
.
(AS Kark, 1994, EGF4735)
8 6 499 035,08 454 794,14 25 6 498 860,82 454 866,21 8' 6 498 933,57 454 743,13 21' 6 498 860,82 454 866,21 I I' Geoloogilise läbilõike joon
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
9 6 499 008,85 454 851,02 26 6 498 891,38 454 865,68 9' 6 498 908,42 454 712,81 22' 6 498 891,38 454 865,68 36 Maapinna samakõrgusjoon, m 7. Kogu ala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
10 6 498 978,71 454 816,80 27 6 498 889,29 454 769,42 10' 6 498 874,85 454 642,93 23' 6 498 889,29 454 769,42
35 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
11 6 498 941,95 454 763,14 28 6 498 889,03 454 757,44 11' 6 498 881,34 454 625,54 24' 6 498 889,03 454 757,44 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
19,39
12 6 498 933,57 454 743,13 29 6 498 888,35 454 726,06 12' 6 498 870,78 454 581,67 25' 6 498 888,35 454 726,06 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Päelda liivakarjäär
01.02.2024
13 6 498 908,42 454 712,81 30 6 498 913,99 454 754,69 13' 6 498 866,52 454 530,65 26' 6 498 913,99 454 754,69 Päelda kruusamaardla Mäeeraldise plaan
14 6 498 874,85 454 642,93 31 6 498 923,85 454 780,54 27' 6 498 923,85 454 780,54 K-1 Kaevandi nr
0,1 Katendi paksus, m Muhu vald, Saare maakond
20,65 Suudme abs kõrgus, m
15 6 498 881,34 454 625,54 32 6 498 976,20 454 851,84 28' 6 498 976,20 454 851,84 0,8 Kasuliku kihi paksus, m
19,75 Lamami abs kõrgus, m
16 6 498 870,78 454 581,67 29' 6 498 990,01 454 864,43 (EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv, TK - täitekruus)
Loa omanik
Š-8 Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1 / 3
17 6 498 866,52 454 530,65 30' 6 499 002,74 454 864,27 1993. a uuringu kaevandi asukoht ja nimi, EGF4735
Jalgpalli tn 21,11312 Tallinn
Mõõtkava 1 : 1 000
[email protected]
Pindala 4,26 ha Pindala 5,19 ha Pindala 5,49 ha Pindala 5,40 ha
Elektripaigaldise kaitsevöönd
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 23.10.2024
Pindala kokku 9,45 ha Pindala kokku 10,89 ha /allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4965
/allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I'
W E
m Kupitse
m
23 47801:004:0213 Kirve 23
47801:001:0749 Päelda karjäär Ritsu
K-6 47801:004:0357 47801:004:0302
Tee
22 21,26 22
K-5 K-20 K-21 Plokk 2 aT K-19
20,88 20,75 Plokk 2 aT 20,75
21 0,2 K-6-1 20,56 21
K-5-1 Plokk 2 aT
1:
Kr. 13,8 K-21-1
0,2
2
1:
Kr. 68,3 K-19-1
2
0,2 0,2
Plokk 2 aT
1:
St. 40,4 Kr. 0,0 0,2
2
2
K-13
1:
St. 14,9 Kr. 1,2
1:
20 0,9 TL 0,4 St. 6,4 0,4 20
19,50
2
TK St. 8,0 Plokk 2 aT
2
1:
1,0 TL
0,9 TL vt. 19,40 m
02.02.2024 0,2
1,4 K-13-1
19 K-19-2 19
1,7 Kr. 19,5
Plokk 3 aT Kr. 15,4
St. 5,0
St. 39,2 1,3
18 EL 18
TL 1,5
17 17
Läbilõige II-II'
W E
m m
24 Kupitse 24
0592
47801:004:0213
K-3
23 Kirve Päelda karjäär 23
001:
uusa
22,33
47801:001:0749 47801:004:0357
K-4
0,2 K-3-1
47801:
Kr
22 21,50 22
Kr. 26,1
1:
Tee
2
St. 2,8 0,2 K-4-1
21 TL Plokk 2 aT Kr. 14,0
K-18
21
20,34 K-18-1
1,3 St. 4,9 Kr. 7,0
2
K-16 K-16-1
1:
EL St. 6,2
1:
0,2
20 1,2 Plokk 2 aT 19,42 Kr. 7,2 K-14 20
2
TL
0,6 St. 21,9 19,02
K-18-2 vt. 19,02 m 0,1 vt. 19,02 m
19 TL K-14-1 19
1,2 Kr. 14,2 02.02.2024 0,6 02.02.2024
Plokk 3 aT Kr. 17,7
2
1:
St. 21,6 K-16-2
St. 5,4
TL Kr. 23,2
18 TL 0,9 18
St. 9,3
1,8 TL
17 17
16 16
Läbilõige III-III' Läbilõige IV-IV'
S N SW NE
m m m m
Kruusa
24 24 23 23
47801:001:0592 Küla-Kaasiku
Kuuli Päelda karjäär
47801:004:0182
47801:004:0459 47801:004:0357
23 Kirve 23 22 Plokk 1 aT 22
47801:001:0749 Küla-Kaasiku
K-4 K-12
47801:004:0182
22 21,50 22 21 20,49 21
Tee
K-5 K-7 K-12-1
K-1 K-4-1 20,88 K-17
0,2 20,80 Plokk 2 aT 0,2 Kr. 17,9
1:
20,65 19,52 K-16 K-16-1
2
21 Plokk 2 aT Kr. 14,0 21 20 20
2
K-5-1 St. 4,2
1:
K-1-1 St. 4,9 0,2 19,42 Kr. 7,2
2
0,1 0,2
1:
Kr. 68,3 vt. 19,32 m St. 21,9 vt. 19,39 m EL
Kr. 8,0 EL 0,1 K-17-1 0,1 02.02.2024 1,3
St. 14,9 0,4 02.02.2024 vt. 19,02 m TL
20 St. 36,5 1,2 20 19 Kr. 28,6 19
1:
TK 02.02.2024 0,6 K-12-2
2
TL 1,0 St. 29,0 K-16-2 Kr. 23,1
0,9 TL
Plokk 3 aT 2,0
1,2 Kr. 23,2 St. 20,5
19 19 18 TL 18
St. 9,3
1,8 TL
18 18 17 17
16 16
0 50 100 m
Mäeeraldise piir Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Märkused:
Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus Kruus
Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26° 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Moreen
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Kirve Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus K-16 Puuraugu nr
47801:001:0749
Rähkne moreen 19,42
Päelda kruusakarjäär
Suudme abs kõrgus, m Geoloogilised läbilõiked
Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 19,4 m) Päelda kruusamaardla
Veetaseme abs kõrgus, m vt. 19,02 m 0,1 Sügavus maapinnast, m I-I' ... IV-IV'
Muhu vald, Saare maakond
Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs 18,2 m) Mõõtmise kuupäev 02.02.2024
0,6 K-16-2 Proovi number
Savi
Proovitud intervall, m Kr. 23,2 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), %
St. 9,3 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % Loa omanik Graafiline lisa 2 / 3
1,6 Marina Minerals OÜ
TL EL - ehitusliiv
Kasvukiht Kaevandi sügavus, m 1,8 Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
Lubjakivi TL - täiteliiv H 1 : 1000
TK - täitekruus Mõõtkava
[email protected] V 1 : 100
Tagasitäide OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 23.10.2024
Elektripaigaldise kaitsevöönd /allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4965
/allkirjastatud digitaalselt/
20.71
20.88
20.50
Kosla
20.49
20.80
47801:001:1037
20.50 20.53
20.60
20.67 20.53 20.43
20.70 20.64
1' 1
20.78
20.51
20.47
20.78
20.63 20.70 20.40
21.25 20.53
20.72
19.80
20.57
20.89
21.88 20.50 20.61
20.70
21.43 20.81
2'
21
20.92
20.64
21.56 20.88 19.80
20 2
21.67 20.74 20.73
21.73
19.80
3'
20.99 20.79
20.64
20.81
N
20.58
20.40
6 499 21.29
100 20.64
20.83
21.21 3 20.76
20.70
20.60
20 20.72 20.83 20.73
21.10 21.27
20.70
20.40
21.18 20.87
20.80
20.89 20.68
20.40 21.05
n
in
p
20.55
5
20.80 .6
20.82 0 20.63
20.96 20.64 2
20.40
21.40 20.93
20.63
20.40
Mulgi Kaardileht nr 5243 Virtsu
21.05 20.81 20.90 20.56
20.67
21.34 20.94
20.67 47801:004:0196
20.63
20.66 20.59
4
20.40
.7
20.93
14'
0
20.83 20.76 20.72
2
20.54
21.25 Küla-Kaasiku 20.57
20.50
21.00
47801:004:0182
15' 20.59
21.41 20.50 20.87 20.90 20.82 Plokk 1 aT 20.54 20.50
20.71 8 20.55
20.34
20.86 4' 20.90 20.57
20.30
0
20.40
21.35
Maaniidi
2
4 20.51 20.31
5
.8
20.53
20.50 20.78
18 47801:001:0587
0
20.86
2
20.51 20.52
21.49 20.30
21.35 20.80 20.86 20.45
21.01 20.51
20.93 20 20.45 20.19
19.80
Kupitse 20.96 19 20.29
47801:004:0213
20.60
9
8
20.32
.7
20.75
0
20.75
5'
2
19.70 20.33
20.50 19.50
20.39 20.24
2
21.53 21.42 20.90
19.80
0 16'
20.81
20.90
28'
30' 19.70
n
20.34
in
6 499 000
p
19.90
19.80
20.60
20
5
.5
29'
0
20.86
2
0 20.23
21.63 2 19.50
20.24
21.83 19.30
20.80
21.20
20.40
20.73
.7
0
32 19.30
19.3800 20.22
0 20.30
2
20.80 20.40 Kirve 6' 28' 19.40
20
21.79 20.70 47801:001:0749 7
20.89
10 19.70 20.21
20
20 19.40
20.25
20.71 .79 20.83
22.02 20
20.71
19.30 20.38
5 20.75
19.30
19.80 19.30
19.40
21.98 20.71 80 20.40
.
Ritsu
22
20.90 Metsamaaks korrastatav ala 20.80
20.50 6
20 20.81
Metsamaaks korrastatav ala 47801:004:0302
20.32
19.50
22.22
66 19.80 20.64
.
20.73 20
21
22.36 7' 20.61
22.25
20.40 11 .71
27' 19.30
19.80 20.72 20 20.67 19.30
20.80
8' 25'
31
20
19.50 19.30
19.50 21.00
20.67
12 207
.3
19.80
20.91
23.04
22.80 20.80
30p
in
n
17'
.84 20.42
22.59
26'
20
20 20.73
20.60 21 Päelda karjäär
21
20.
19.80
21.50 21.05 47801:004:0357
38
20.
45 20.89
19.30
22.82
22.63 9' 19.50 19.30
20.
19.30
6 498 900 13 19.50
22'
19.30
29
22.37 19.30 6
20.90 .9
8
1
21.76 19.80
20.90 21 36
. 21.18
22.80 21
19.
20
13
24.25
22.66 21.00
21
77
. 21.50
21
21.96
29
21.22
26
20.88
24.13
21.50
21.25
21.77
25' 21.48 28 27 21.18
18.43 18.59
22. 21.29
68
24.62 09
24.13 2 19.30 19.30
23.
15 11'
1 21.15
20
19.30
18.
21.07
20.
21.35 22
21.75
24' 23' 21.23
67
.
16 19.70
14 10'
17
21.17
24.57 05
.
21.85
21 21.66
21.23
16 12' 21'
24.61
nn 21.44
21.31 pi 22
.
24.27 17 13'
21.51 21.48 21.41
2
2
1
1
4
.
3
.
5
5 Kr
2
20.
78
08
21.80 21.43 21.45
25 21.41 Posti
24.29 14
.0 211.1 21.64 18.70
18.55 47801:004:0289
2
3
.5 .020 0
21 2 2 18.41
22.13
214
.9
2
2
1
1
4
.
4
.
2
5
TP
21
20.80
20.49
20.
43
1.
97 Plokk 1 aT 19.80
21.72 5
.7
21 21
215
.4 21 .
10 20. 21 21.61
4 21
2
2
1
1
.
8
.
8
4
5 Kr 2
2
1
1
5
.
5
.
9
9
214
.8 21.37
21.40 .
15
2 .
98 .
77 21.77 21.64
21.54
24 20'
21.50 20 19.30
21.49 21.31 .
22 19.30
21.72 21.78 19.09
21.43 21.35 20 21.69
22 21.16 20 20.34 .
28 18.84
21.54 .
74
22.46 20 92
22.85 20.72
.
21.16 .
97
22.41 21.06
23
21
22.13 22.58
2 Nuka 19.93
H
22.19 0.86
19'
19.58 19.75
19.47
92
22.07 2 47801:004:0580
21.
22.28 0.
9
22.04 21.10 2 21.76
22.44 19.47
20
20
. 20.12 19.86
20 88
.4
22.61 21.32 .
21.90 20.93 83 20.39
5
22 81
.
22.03 21 19.79 19.52
21.89 22.61 20.81
21.79
Aru 2 31
21.
76
22 18'
21.97 200. .
20.80 5 20 Kruusa19.67
21.68 607
21.83
47801:004:0032 22.16 20.84 20.68
20.81 .
19.48
19.00
19.27
20.09
19.68
47801:001:0592
20.07
21.72 2
21.69 21.59 0
.7 20.23 20.10
2
21.57 4
21.66
0
21.75 20.80
.7
20.12 19.62
0
20.59
20.86 K
r 19.63
21.84 20.56 19.76
6 498 800 Kuuli 19.35
19.74 19.32
2
0 47801:004:0459
454 500
454 600
454 700
454 800
454 900
455 000
455 100
455 200
.4 20.37
2
21.41 1
0
21.71 21.43 21.48 21.35 21.52 21.80 20.89 20.60 20.60
21.49
.4
21.43 19.90
7
20.45
20.26
20.13
20.31 20.06
19.68
0 50 100 m
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1
koordinaadid piiripunktide koordinaadid 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.2024.
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1' 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
1 6 499 158,16 454 526,55 18 6 499 041,19 454 911,11 1' 6 499 158,16 454 526,55 14' 6 499 047,07 454 905,17 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
2 6 499 119,45 454 611,03 19 6 499 014,46 455 063,99 2' 6 499 119,45 454 611,03 15' 6 499 043,20 454 941,63 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.10.2024);
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
3 6 499 095,12 454 611,42 20 6 498 998,35 455 156,20 3' 6 499 108,32 454 635,32 16' 6 499 002,74 455 158,70 - Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
4 6 499 031,77 454 692,70 21 6 498 917,30 455 110,14 4' 6 499 035,08 454 794,14 17' 6 498 917,30 455 110,14 Maardla piir (asendiplaanil) - Päeldakarjääri mäetööde plaan seisuga 21.02.2012
5 6 498 953,90 454 689,84 22 6 498 823,58 455 056,34 5' 6 499 008,85 454 851,02 18' 6 498 823,58 455 056,34 Aru (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0844);
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
6 6 498 940,24 454 718,25 23 6 498 841,19 454 930,01 6' 6 498 978,71 454 816,80 19' 6 498 841,19 454 930,01 47801:004:0032 - Päelda kruusliiva karjääri jääkvarud seisuga 01. sept. 1993. a.
7 6 498 969,82 454 761,57 24 6 498 855,92 454 882,11 7' 6 498 941,95 454 763,14 20' 6 498 855,92 454 882,11 .
(AS Kark, 1994, EGF4735)
36 Maapinna samakõrgusjoon, m
8 6 499 035,08 454 794,14 25 6 498 860,82 454 866,21 8' 6 498 933,57 454 743,13 21' 6 498 860,82 454 866,21 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
9 6 499 008,85 454 851,02 26 6 498 891,38 454 865,68 9' 6 498 908,42 454 712,81 22' 6 498 891,38 454 865,68 7. Kogu ala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
10 6 498 978,71 454 816,80 27 6 498 889,29 454 769,42 10' 6 498 874,85 454 642,93 23' 6 498 889,29 454 769,42 Elektripaigaldise kaitsevöönd
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
11 6 498 941,95 454 763,14 28 6 498 889,03 454 757,44 11' 6 498 881,34 454 625,54 24' 6 498 889,03 454 757,44
Päelda liivakarjäär
12 6 498 933,57 454 743,13 29 6 498 888,35 454 726,06 12' 6 498 870,78 454 581,67 25' 6 498 888,35 454 726,06
13 6 498 908,42 454 712,81 30 6 498 913,99 454 754,69 13' 6 498 866,52 454 530,65 26' 6 498 913,99 454 754,69 Metsamaaks korrastatav ala (10,89 ha)
Päelda kruusamaardla Korrastatud ala plaan
14 6 498 874,85 454 642,93 31 6 498 923,85 454 780,54 27' 6 498 923,85 454 780,54 Muhu vald, Saare maakond
15 6 498 881,34 454 625,54 32 6 498 976,20 454 851,84 28' 6 498 976,20 454 851,84
Loa omanik Graafiline lisa 3 / 3
16 6 498 870,78 454 581,67 29' 6 498 990,01 454 864,43 Marina Minerals OÜ
17 6 498 866,52 454 530,65 30' 6 499 002,74 454 864,27 Jalgpalli tn 21,11312 Tallinn
Mõõtkava 1 : 1 000
[email protected]
Pindala 4,26 ha Pindala 5,19 ha Pindala 5,49 ha Pindala 5,40 ha
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 23.10.2024
/allkirjastatud digitaalselt/
Pindala kokku 9,45 ha Pindala kokku 10,89 ha Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4965
/allkirjastatud digitaalselt/
1
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
Marina Minerals OÜ on ehitusmaavara leiukohtade arendamise ja realiseerimisega tegelev
ettevõtte, mille eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning linnade läheduses
täitematerjalide varustuskindlus. Samuti tegeletakse piirkondadega, kus täitematerjalide
kättesaadavus lähtuvalt tavapärastest transpordi teekondadest on keskmisest suurem, samas on
selle vähendamine võimalik uue leiukoha kasutusele võtmisega.
Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Muhu valla maa-alal kus hetkel sootuks kruusa- ja
liivakarjäär puudub, mistõttu on omavalitsuse piires majanduslikus vaates täitematerjali
saadavus piiratud. Lähim samaväärne karjäär asub Saaremaal Tikka külas. Antud asukohast
Muhumaal asuvasse Liiva külla on ~ 40 km. Arvestades, et antud karjääri korral pole tegemist
jaemüügiga tegeleva karjääriga, siis tegelik täitamaterjali transpordikaugus Muhumaal nii jae-
kui ka hulgikliendile on oluliselt pikem. Eelolevatel põhjustel, arvestades asjaolu, et taotletav
mäeeraldis asub osaliselt endisel, korrastatud, kuid ammendamata jääkvaruga, Päelda
kruusakarjääri maa-ala, soovime saada kaevandamisõiguse Päelda kruusamaardlasse.
Keskkonnaluba taotletakse 10 aastataks eesmärgiga tagada varustuskindluse kohalik
täitameterjali vajadus nii tsiviil kui transpordiehitus valdkonnas.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Saare maakonnas Muhu vallas Levalõpme külas
katastriüksustel Päelda karjäär (katastritunnus 47801:004:0357) ja osaliselt Kirve
(katastritunnus 47801:001:0749). Mõlema kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.
Katastriüksused kuuluvad riigiomandisse, riigivara valitsejaks on mõlema puhul
Kliimaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Kinnistul
Päelda kruusakarjäär on varasemalt kaevandatud ja korrastatud aga jääkvaru on jäänud
ammendatamata.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa paikneb kahel lahustükil pindala on 10,89 ha, sh
mäeeraldise pindala 9,45 ha.
Taotletav ala on ümbritsetud järgmiste katastriüksustega: loodes on ühine nurgapunkt
katastriüksustega Kosla (47801:001:1037), põhjas suunas piirneb Küla-Kaasiku
(47801:004:0182), idas-kirdes ühine piir Ritsu katastriüksusega (47801:004:0302), idas,
kagus, lõunas Kruusa (47801:001:0592), lõunas Kuuli (47801:004:0459), Nuka
(47801:004:0580) ja Aru (47801:004:0032).
Alast 180 - 330 m kaugusel idas kulgeb riigi kõrvalmaantee 21151 Liiva-Nõmmküla tee.
Alast lõunasse jääb Sepamäe kalmistutee (tee nr 4780040) ja teenindusmaa lahustükke
eraldab kirde-edela suunaline Nimetu metsatee (ETAK ID 4810789). Varasemalt läbisid
uuringuruumi edelaosa põhja-lõunasuunaliselt Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 1 - 20 kV
elektriõhuliinid (keskpingeliinid) AS-50 (236243571) ja SEANINA:MUH (K6548150),
2
mille kaitsevööndi laiused olid 10 m liini teljest. Tänaseks on eelmainitud elektriõhuliinid
Elektrilevi sõnul demonteeritud.
Taotletav teenindusmaa jääb riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndisse (kood
3714831), mille kohta on küsitud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt kooskõlastuse.
Taotletav Päelda kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura
2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim on Ranna-
Põitse hoiuala (KLO2000225), olles ka rahvusvahelise tähtsusega Ranna-Põitse loodusala
(RAH0000429), jääb 1,8 km kaugusele loode suunda.
Samas teenindusmaast 340 m kaugusele ida-kirde suunda jääb III kategooria linnuliigi
hiireviu (Buteo buteo) leiukoht (KLO9130540). Lääne- ja loodepiirist 230 - 300 m kaugusele
jäävad väga liigirikkad loopealsed (ELP0018456) (pärandniidud (528137152), mis on paljude
kaitsealuste taimede leiukohaks: III kategooria kaitsealused taimed kahelehine käokeel
(Platanthera bifolia) (KLO9341741), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
(KLO9341723), püstine hiirehernes (Vicia cassubika) (KLO3947539) hall käpp (Orchis
militaris) (KLO9347538) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) (KLO9341721), II
kategooria kaitsealused taimed: punane tolmpea (Cephalanthera rubra) (KLO9337446,
KLO9341712), jumalakäpp (Orchis mascula) (KLO9317306, KLO9347541, KLO9347540,
KLO9343271), kärbesõis (Ophrys insectifera) (KLO9347537, KLO9347136), tõmmu käpp
(Orchis ustulata var. aestivalis) (KLO9302998). Samuti asub kirjedatud alas Kapi käpaliste
püsielupaiga sihtkaitsevöönd, mis on rajatud tõmmukäpp kaitseks.
Alast 330 m kaugusele lääne suunas jääb Sepamehe kalmistu, mis on ajaloomälestis (4137).
Samuti kasvab kalmistul III kategooria kaitsealune taim rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha) (KLO9317308).
Lähimad elumajad või ühiskondlikult kasutatavad hooned jäävad 390 - 600 m kaugusele nii
põhja, kagu kui ka edela suunas. Lähim on Levalõpme külla jääva Liivamäe kinnistul asuv elu-
või ühiskondlik hoone (47801:004:0573), mis jääb 390 m kaugusele lõunasse. Kapi külas
asuval Nõmme kinnistu (47801:004:0178) elumaja jääb 400 m kaugusele põhja suunda. Päelda
külas asuv j Allika (47801:001:1060) elu- või ühiskondlik hoone ~450 m ja Pühati talu
(47801:001:0468) jääb 570 m kaugusele, Levalõpme küla talu on Nõmme-Jaani
(47801:004:0450), mille õueala jääb ~600 m kaugusele kagu suunda.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Päelda kruusakarjääri alal on geoloogiline uuring tehtud 2024. a ning töö tulemused on
kinnitatud „Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.03.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4687, EGF 9908).
Taotletaval mäeeraldisel on katendiks kasvukiht ja muld, mille paksus on ühtlaselt 0,2 m,
katendi koguseks on uuringuga määratud 17 tuh m³.
Kasuliku kihi moodustavad täiteliiva nõuetele vastavad liivakad kruusad. Kasuliku kihi
maksimaalne paksus on kuni 1,8 m jäädes endise Päelda kruusakarjääri maa-alale, keskmine
3
paksus on 0,8-0,9 m. Loodusliku materjali keskmised näitajad järgmine: peenosise (fraktsioon
<0,063 mm) sisaldus on 2,4 - 46,1%, keskmiselt 15,5%. Jämepurdse materjali terasuurusega
≥31,5 mm sisaldus on 0,0 - 68,3%, keskmiselt 16,5%.
Kasuliku materjali lamamiks on kas vähese veejuhtivusega moreen või hea veejuhtivusega
lubjakivi. Põhjavee tase uuringuaegsetes kaevandites fikseeriti vaid 7 kaevandis jäädes abs
kõrgustele 19,0 - 20,5 m (keskmiselt 19,4 m). Veetase on seotud savikate lamamisetetega.
Kaevandamisjärgselt ei ole oodata alale veekogu tekkimist, kuivõrd fikseeritud veetase on
lokaalne ja seotud lamamisetetega. Pärast karjäärisüvendi rajamist ja paekivi kihi avamist
valgub pinnasevesi külgkivimitesse.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Päelda kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa koosneb kahest lahustükist
kogupindalaga 10,89 ha, sh mäeeraldis pindalaga 9,45 ha. Mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses
Päelda maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 2 ja 3 aT.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadesse tuleb külgneva maapinna
stabiilsuse tagamiseks jätta hoidetervik. Arvestatud on katendi ja materjali püsivaks nõlvuseks
arvestatud 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud kasutades mudeltarkvara
MicroStation Inroads – tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Päelda kruusakarjääri taotletavad maavaravarud (seisuga 25.10.2024. a)
Taotletav Kaevandatav
Hõlmatud Varu Kadu, tuh
Plokk tarbevaru, tarbevaru,
pindala, ha paiknemine m3
tuh m3 tuh m3
Plokk 2aT Veepealne 57 1 56
8,36
Plokk 3 aT Veealune 40 2 38
Kokku 97 3 94
Päelda kruusakarjääri keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks
kaevandamise aastamääraks kujuneb seega 10 tuh m3 (ligikaudu 15 tuh t). Sellise keskmise
kaevandamise aastamahu juures ammendatakse karjäär ~8 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul
jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused Päelda kruusakarjääris maavara kaevandamiseks on keskmised.
Kaevandatav maavara asub valdavalt põhjaveetasemel või kõrgemal. Karjäärile on on hea
ligipääs läbi varasema Päelda kruusakarjääri maa-ala, mis viib Sepamäe kalmistualale.
Taotletavast alast ~ 60% on kaetud metsaga, mis tuleb vastavalt kaevandamise intentsiivusele
kas korraga või etapiti raadata.
Mäeeraldisel on katendi paksus ja kogus väike, jäädes keskmiselt 0,2 m. Katendi kogumaht on
17 tuh m³. Katend ladustatakse mäeeraldisel puistangutes.
4
Päelda kruusakarjääri alal saab katenditöödeks kasutada nii buldooserit kui ka ekskavaatorit.
Arvestades väikest katendi ja kasuliku kihi paksus on ressursisäästlikum kasutada
ekskavaatorit.
Maavara väljamiseks on sobilik ekskavaator. Juhul kui mäetööde optimeerimiseks kasutatakse
toodangu ladu, siis laadimistööd tehakse kas ekskavaatori või frontaallaaduriga.
Loodusliku materjali töötlemist mäeeraldisel ette ei nähta. Kaevise transportiks kasutatakse
Liiklusregistris olevaid vedukeid.
Kõik täpsed nõuded kaevandamiseks määratakse kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kruusa ja liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine.
Mõju veerežiimile
Taotletavas Päelda kruusakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaset alandamata ning
sellest tulenevalt ei avalda planeeritud tegevus ümbritsevale veerežiimile olulist mõju.
Kvaternaarisetted toituvad sademetest. Mäeeraldisele kogunev vesi moodustub peamiselt
sademete ja lume sulamise veest. Kaevandamise ja sellele eelnevate ning järgnevate tööde
käigus ei tohi kahjustada karjääri ümbritsevate maaparandussüsteemide tehnilist seisukorda.
Mõju välisõhule
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise
korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto).
Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis
Mõõdetud müratase 15 m
antud müratase 15 m
Masin kaugusel müraallikast, Lmax
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
dB(A)
Kallurauto 84 76
Ekskavaator 85 81
Frontaallaadur 80 79
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
5
Lähimad elamud jäävad taotletavast Päelda karjäärist ~390 m kaugusele. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 81 + 20log10(15) – 20log10(390) = 53 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 81 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Päelda kruusakarjäärile lähimatel
elamualadel Liivamäe ja Nõmme kinnistutel on kuni 53 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II
kategooria elamuala päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole
arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu
vahele jäävaid müra tõkestavaid puid. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et
kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama lähimates majapidamises kehtestatud
piirtaset ja kujutama ohtu nende elanikele. Karjääris ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00
– 7.00).
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt
õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,
kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib
levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Transpordiga kaasnev tolm
ei erine tavapärasest avalikul kruusateel tekkivast tolmust. Juhul kui transpordiga kaasneb
häringuid tuleb need lahendada koostöö kohaliku omavalitsusega kuivõrd kavandatud
väljaveotee kuulub omavalitsusele.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on
minimaalne. Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation) nagu
maavara kaevandamisel lasumist, laadimisel kallurile või ladustamisel lattu tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse US EPA AP-42, Fifth Edition Compilation of Air
Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate
Handling and Storage Piles metoodikast, mille põhjal on kasutatud järgnevat valemit:
𝑈 1,3
( )
2,2
𝐸 = 𝑘(0,0016) ∗ 𝑀 1,4
, kus
( )
2
6
E – eriheide, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel);
k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;
U – keskmine tuule kiirus, m/s;
M – materjali niiskussisaldus, %.
Kui kasutada Virtsu RJ aasta keskmist tuule kiirust 3,8 m/s ja niiskussisaldust 5,5%, saame
tulemuseks liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse ligikaudu 0,0006 kg/t
PMsum ja 0,00028 kg/t PM10 ning ~10 tuh m3 (ca 15-16 tuh t) kaevandamisel on tahkete osakeste
summaarne heitkogus ~0,01 t. Sellise aastase keskmise tootmismahu juures on toodangu lattu
tõstmisel ja seejärel toodangu laadimisel laost kallurile eralduv tahkete osakeste kogus
0,01 * 2 = 0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevusel ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris on
planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning seetõttu
ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme.
Keskkonnaohutus
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või
õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks
kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud
mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Mõju Kapi käpaliste püsielupaigale.
Kapi püsielupaik asub taotletava mäeeraldise lääne-loode piirist ~230 m kaugusel. Vastavalt
Keskkonnaameti kirjale 19.02.2025 nr DM-131040-5 punktile 4 paluti taotluses esitada
hüdrogeoloogiline hinnang eesmärgiga hinnata mõju püsielupaigale. Juhime tähelepanu, et
geoloogilise uurinuga on taotletaval alal avatud kvaternaati põhjaveekompleks vaid selle
idaosas, püsielupaigast ~ 680 m kaugusel. Vastavalt taotluse juurde kuuluvale geoloogilise
läbilõikele II-II’ langeb maapind püsielupaiga läänest itta ~ 3 m, samas suurusjärgus langeb ka
kasuliku kihi lamamiks olev paekivikihi lasum. Kuivõrd taotletava ala lääneosas ehk
püsielupaiga lähialal geoloogilise uuringu kohaselt kvaternaatisetete veekomplekti pole, siis
pole seda eelduslikult ka püsielupaiga piirkonnas. Kuna kaevandamisega mõjutatakse vaid
taotletava ala idaosas paiknevat, väikese filtreeruvusega kvaternaarisetetega seotud
veekihti, ei mõjutatata kaevandamisega looduslikku veerežiimi püsielupaigas. Täiendav
leevendusmeede veerežiimi muutustele lääne suunas, on mäeeraldise lahustükkide vahele jääva
kohaliku tee tervik. See vähendab sademevee valgumise kiirust ida suunas.
7
Kaevandamisjäätmed
Päelda kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse kaevandmise ajal mäeeraldise teenindusmaal,
mis hiljem kasutatakse karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid
jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist
välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina. Taotleja on
teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus
esitada ka kaevandamise jäätmekava ning taotleda jäätmeluba.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Päelda kruusakarjäär taastatakse kaevandamisele eelnenud olukord ehk ammendatud karjäär
metsastatakse. Alale moodustatava metsamaa pindala on 10,89 ha (graafiline lisa 3/3).
Kuigi mäeeraldise idaosa lahustükil avati uurimistöödega pinnavee kiht, siiski ei ole oodata
veekogu tekkimist, kuivõrd tegemist on lokaalse savisetetega seotud pinnaveega, mis karjääri
süvendi rajamise järgselt valgub filtreeruvatesse külgkivimitesse.
Kaevandamise järgselt tuleb korrastatav ala katta kaevandamise eelselt eemaldatud katendiga
~ 0,2 m kihiga.
Täpne korrastamislahend, vajalike materjalide kogus ja materjalide liik tuleb määrata selle
sisulises korrastamise projektis.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Marina Minerals
Juhatuse liige
Taotluse koostas 25.10.2024. a. ja täiendas 22.05.2025. a.
Erki Vaguri / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
KORRALDUS
24. september 2024 nr 1-17/24/1903
Saare maakonna Päelda kruusamaardla
registrikande muutmine
Marina Minerals OÜ esitas Maa-ametile Päelda uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse
tarbevaru arvele võtmise aruande „Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024))“ (saabunud 18.09.2024, kirja registreerimise nr 9-
3/24/10224-3, edaspidi aruanne).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 06.11.2023
korraldusega nr DM-124736-17 andnud Päelda geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519425).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 2. ja 3. plokk), mis paiknevad Saare maakonnas
Muhu vallas Levalõpme külas riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel olevatel
katastriüksustel Kirve (tunnus 47801:001:0749) ja Päelda karjäär (tunnus 47801:004:0357),
millede volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Aruandes
moodustatud varuplokid hõlmavad suures osas Päelda kruusamaardla ehituskruusa aktiivse
tarbevaru 1. plokki ning asuvad täielikult Päelda uuringuruumi piires.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndiga.
Aruandele on lisatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kooskõlastus aktiivse tarbevaru arvele
võtmiseks.
Aruandes moodustatud varuplokkide vahel Kirve katastriüksusel kulgeb nimetu metsatee.
Aruandele on lisatud RMK kiri, mille kohaselt on metsateel tee kaitsevöönd 10 m tee servadest.
Varuplokid jäävad metsateest lubatud kaugusele.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2024
maavarade registris Päelda kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Päelda uuringuruumi
piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,58 ha – 57 tuh m3 (aruandes 2. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,88 ha – 40 tuh m3 (aruandes 3. plokk, osaliselt
2. ploki lamamis, allpool põhjavee taset).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0166) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Marina Minerals OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile ja Muhu Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maritta Mägi
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla
Päelda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.03.2024)
Töö nr 24/4687
Tallinn 2024
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail:
[email protected] ak EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 2
Kinnitan:
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/
Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 3
ANNOTATSIOON
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.03.2024).
Aruanne ühes köites, teksti 24 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2024.
Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Marina
Minerals tellimusel. Päelda uuringuruum teenindusala pindalaga 11,98 ha asub Saare
maakonnas Muhu vallas Levalõpme külas katastriüksustel Päelda karjäär (katastritunnus
47801:004:0357) ja osaliselt Kirve (katastritunnus 47801:001:0749).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli täitematerjaliks vajamineva materjali otsing ja uuring
detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem
taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 22 kaevandit sügavusega kuni 2,0 m ja võeti kokku
24 proovi. Kasuliku kihi moodustavad nii Litoriinamere kui ka glatsiofluviaalsed setted
− valdavalt keskmise- kuni väga peeneteralised kruusaklibused liivad ja kruusad, mis
kohati sisaldavad veeriseid. Kogu varu on arvutatud kahes plokis: uuringuaegsest
põhjavee tasemest ülalpool ja põhjavee tasemest allpool.
Töö tulemusena arvutati maavaravaru 11,46 ha pindalal veepealse aktiivse tarbevaruna
plokis 2 aT (pindala 6,58 ha) ja veealuse aktiivse tarbevaruna plokis 3 aT (pindala
4,88 ha). Kasuliku kihi keskmine paksus rajatud kaevandite alusel on keskmiselt ~1 m.
Kasulik kiht moodustatud plokkides vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste
sisaldus on 15,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 16,5%.
Päelda registrikaardi alusel on aktiivses tarbevaruplokis 1 aT maavara varu jäägiks
jäänud 9 tuh m3. Käesoleva uuringu raames teeme ettepaneku 1 aT maavaravaru maha
arvutada ning see kajastub uute moodustatud plokkide 2 ja 3 aT koosseisus.
Maa-ametile tehakse ettepanek liita Päelda uuringuruumi piires hinnatud varu Päelda
kruusamaardla koosseisu (registrikaardi nr 0166), milles võtta täiendavat varu arvele
järgmiselt (seisuga 01.03.2024):
- plokk 2 aT veepealset täiteliiva aktiivset tarbevaru 6,58 ha pindalal 57 tuh m3;
- plokk 3 aT veealust täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,88 ha pindalaga 40 tuh m3.
- sh kustutada registrist ploki 1 aT tarbevaru 3,55 ha pindalal 9 tuh m3.
Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Saare maakond, Muhu vald,
Levalõpme küla, liiv, kruus, täiteliiv, täitekruus, kaevandid, aktiivne tarbevaru.
Koostas: Sven Siir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 4
SISUKORD
ANNOTATSIOON .....................................................................................3
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................6
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ..............................8
3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................10
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................12
4.1. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine...................................................... 12
4.2. Laboratoorsed tööd ........................................................................................... 12
4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 12
4.4. Kameraaltööd .................................................................................................... 12
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 13
5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................15
6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................18
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................20
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .......................................... 21
8. VARU ARVUTUS ................................................................................22
8.1 Ploki 2 aT varu arvutus ..................................................................................... 22
8.2 Ploki 3 aT varu arvutus ..................................................................................... 22
9. KOKKUVÕTE .....................................................................................23
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................24
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/519425 .............................................................. 25
2. Kaevandite kataloog ............................................................................................... 27
3. Loodusliku materjali terastikuline koostis ............................................................. 28
4. Geoloogilised kirjeldused ....................................................................................... 30
5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll........................................................ 33
6. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 36
7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 39
8. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ................. 40
9. Nimetu metsatee teekaitsevööndi kooskõlastus ..................................................... 41
10. Kaevandite likvideerimise akt ................................................................................ 42
11. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................................. 45
12. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kooskõlastus ................................................ 47
13. Tellija arvamus ....................................................................................................... 48
Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1000
2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert 1 : 100
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 5
ELEKTROONILISED LISAD
1. Varuploki ruumikuju (Päelda ploki piir.dgn)
2. Täiteliiva katendi lamam (isojooned_lasum.dgn)
3. Täiteliiva lamam (isojooned_lamam.dgn)
4. Maapind (isojooned.dgn)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 6
1. SISSEJUHATUS
Geoloogiline uuring Päelda uuringuruumis tehti OÜ Marina Minerals tellimisel.
Keskkonnaameti 06.11.2023 korralduse nr DM-124736-17 alusel väljastati OÜ-le
Marina Minerals Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519425
kehtivusajaga kolm aastat (lisa 1).
OÜ Marina Minerals on mäendusettevõte, mis tegeleb täitematerjali leiukohtade välja-
selgitamise, nende uurimise ning arendamisega, mille eesmärgiks on hilisem ehitus-
maavara kaevandamine rahuldamaks konkreetse piirkonna või suurobjekti ehitus-
materjali nõudlust. Maavara leiukohtade väljaselgitamisel on huviorbiidis muuhulgas
ka vanad NSVL-i aegsed karjäärid, mis on lõpuni ammendamata.
Olukorras, kus Muhu vallas ei ole momendil mitte ühtegi töötavat liiva- ega kruusa-
karjääri, soovib ettevõte OÜ Marina Minerals täiendavalt uurida endist Päelda kruusa-
karjääri ning seda ümbritsevat maa-ala. Päelda uuringuruum kattub osaliselt Päelda
kruusamaardla aktiivse tarbevaruga (registrikaart 166) (joonis 1).
Joonis 1. Päelda uuringuruum ja Päelda kruusamaardla varuplokk nr 1 (Maa-ameti
kaardirakendus)
Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida Päelda maardla jääkvaru, selgitada maardla
laiendamisvõimalusi ja otsida erineva iseloomuga ehitustöödeks vajaminevat materjali.
Selleks oli vaja välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purd-
setete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused.
Geoloogiline uuring on tehtud detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbe-
varuna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Jätkates maavara kaevandamist juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal, on see
keskkonnasäästlikum võrreldes uute alade kasutusele võtmisega.
Geoloogilise uuringu välitööl 2024. a veebruarikuus rajati roomikekskavaatoriga kokku
22 kaevandit. Kaevanditest võetud proovidest tehti 24 terastikulise koostise analüüsi.
Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 7
laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati
topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000.
Geoloogilise uuringu välitööd tegi ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Sven
Siir. Topograafilise mõõdistamise tegi 2024. a jaanuaris geodeet Arles Tehu. Graafilised
lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat.
Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Päelda uuringuruum teenindusala pindalaga 11,98 ha asub Saare maakonnas Muhu
vallas Levalõpme külas katastriüksustel Päelda karjäär (katastritunnus 47801:004:0357)
ja osaliselt Kirve (katastritunnus 47801:001:0749). Mõlema kinnistu sihtotstarve on
100% maatulundusmaa ning kasutusotstarbelt on tegu metsa- ja muu maaga.
Katastriüksused kuuluvad riigiomandisse, riigivara valitsejaks on mõlema puhul
Kliimaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.
Maapinna reljeefi absoluutkõrgused uuringuruumis jäävad topograafilise mõõdistamise
andmetel vahemikku 18,7 - 22,6 m.
Päelda uuringuruumi teenindusala on ümbritsetud järgmiste katastriüksustega: läänes
Kupitse (katastritunnus 47801:004:0213), loodes on ühine nurgapunkt
katastriüksustega Kosla (47801:001:1037), põhjas suunas piirneb Kapi külla jääva
katastriüksusega Küla-Kaasiku (47801:004:0182), idas-kirdes ühine piir Ritsu
katastriüksusega (47801:004:0302), idas, kagus, lõunas Kruusa (47801:001:0592),
lõunas Kuuli (47801:004:0459), Nuka (47801:004:0580) ja Aru (47801:004:0032).
Ümbritsevad katastriüksused on valdavalt eraomandis, vaid Kruusa kuulub riigile.
Päelda uuringuruumi teenindusala jääb Muhumaa keskossa aluspõhjalisele kõrgendi-
kule, mis on kaetud nii Litoriinamere- kui ka glatsiofluviaalsete setetega. Ala lõunaosa
jääb ida-läänesuunalisele Litoriinamere rannavallile, kus maapinna esialgset reljeefi
kaevandamise tõttu enam säilinud ei ole. Kui algselt ulatusid absoluutkõrgused
rannavalli lael kuni 26 m absoluutkõrguseni (E. Raadik, 1994), siis praegu on karjääri
servades abs kõrgused maksimaalselt 21,5 m, karjääri põhjas aga 18 - 20 m.
Uuringuruumi läänepoolsel osal kasvab mets, idaosas vana karjääri osa on valdavalt
lage. Looduslikke veekogusid uuringualale ei jää, lähim on Soonda jõgi, mis jääb
1,7 km kaugusele ida suunas.
Päelda uuringuruumi teenindusala jääb osaliselt Päelda kruusamaardlale (reg kaart
166), kattudes maardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 1, mille jääkvaru on
9 tuh m3. Ehkki karjäär on korrastatud (O. Sein, 2014), on seal varud veel arvel ja
maardla on ammendamata.
Vanad karjäärid jäävad ka Päelda uuringuruumi edelaossa ning alast vahetult lõuna ja
lääne poole, kust kaevandati kruusa 1960ndatel aastatel. Uuringuruumist 250 m kirde
suunas jääb vana Kapi karjäär, kus samuti kaevandati 1960-ndatel. Muhu saarele ei jää
ühtegi tegutsevat kruusa-liiva maardlat ning Päelda ongi ainuke Muhu saarel olev
kruusamaardla (liivamaardlat ei ole ühtegi). Muhus on kaks karbonaatkivimi maardlat,
nendest Hellamaa maardla (registrikaart 68) jääb Päeldast 4,7 km kaugusele kagu
suunas ja Koguva (registrikaart 57) 6,5 km kaugusele edela-lääne suunas. Hellamaal
on maavarana arvel tehnoloogilise dolokivi aktiivne tarbe- ja reservvaru ning Koguva
maardlas ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru (mõlemad uuritud 2005. a määruse nr 44
järgi). Viimasel on ka kehtiv mäeeraldis, kus kaevandamise loa L.MK/327053 omanik
on Muhu Vallavalitsus, luba kehtib kuni 16.12.2040. Koguva dolokivikarjääri
mäeeraldise jääkvaru on 243 tuh m3 (varu seisuga 30.06.2024).
Uuringuruumi teenindusalast 180 - 330 m kaugusel idas kulgeb riigi kõrvalmaantee
21151 Liiva-Nõmmküla tee. Uuringuala edelaossa jääb Sepamäe kalmistutee (tee nr
4780040), mis uuringualaga kattuvas osas on mitteavalik. Uuringuruumi ennast läbib
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 9
kirde-edela suunaline Nimetu metsatee (ETAK ID 4810789). Varasemalt läbisid
uuringuruumi edelaosa põhja-lõunasuunaliselt Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 1 - 20 kV
elektriõhuliinid (keskpingeliinid) AS-50 (236243571) ja SEANINA:MUH
(K6548150), mille kaitsevööndi laiused olid 10 m liini teljest. Sama elektriliin jäi ka
uuringualast põhja poole, kus nende liinide kaitsevööndi piir langes kohati kokku
uuringuruumi teenindusala piiriga (ala põhja-kirdeosas). Tänaseks on eelmainitud
elektriõhuliinid Elektrilevi sõnul demonteeritud (uuringu ajal oli mittetoimiv liin
füüsiliselt veel postide küljes). Uuringuala edelaosas, Sepamäe kalmistutee ääres
paikneb Elektrilevi OÜ-le kuuluvad maakaabelliinid AXAL-TT PRO.3x50+25 ja
AXLJ-TT.3x50+16 24 kV, mille kaitsevööndite laius on 1 m kaabli teljest.
Eelmainitud maakaabelliinid omakorda asuvad Elektrilevi OÜ sundvaldusega
tehnovõrgus (id 11110560).
Päelda uuringuruumi teenindusala jääb riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piirangu-
vööndisse (kood 3714831), mille kohta on küsitud Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuselt kooskõlastus (lisa 12). Muhu linnaku (vid kood 43) põhjapiir jääb Päelda
uuringuruumi teenindusalast 150 m kaugusele.
Päelda uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti
ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim on Ranna-Põitse
hoiuala (KLO2000225), olles ka rahvusvahelise tähtsusega Ranna-Põitse loodusala
(RAH0000429), mis jääb 1,8 km kaugusele loode suunda. Loodusala kaitstavad
elupaigatüübid on rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised
orhideede kasvualad), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, lood, puisniidud, allikad ja
allikasood, liigirikkad madalsood ja puiskarjamaad.
Päelda uuringuruumi teenindusalast 340 m kaugusele ida-kirde suunda jääb
III kategooria linnuliigi hiireviu (Buteo buteo) leiukoht (KLO9130540). Lääne- ja
loodepiirist 230 - 300 m kaugusele jäävad väga liigirikkad loopealsed (ELP0018456)
(pärandniidud (528137152), mis on paljude kaitsealuste taimede leiukohaks: III kate-
gooria kaitsealused taimed kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (KLO9341741),
harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) (KLO9341723), püstine hiirehernes (Vicia
cassubika) (KLO3947539) hall käpp (Orchis militaris) (KLO9347538) ja tumepunane
neiuvaip (Epipactis atrorubens) (KLO9341721), II kategooria kaitsealused taimed:
punane tolmpea (Cephalanthera rubra) (KLO9337446, KLO9341712), jumalakäpp
(Orchis mascula) (KLO9317306, KLO9347541, KLO9347540, KLO9343271),
kärbesõis (Ophrys insectifera) (KLO9347537, KLO9347136), tõmmu käpp (Orchis
ustulata var. aestivalis) (KLO9302998).
330 m kaugusele lääne suunas jääb Sepamehe kalmistu, mis on ajaloomälestis (4137).
Samuti kasvab kalmistul III kategooria kaitsealune taim rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha) (KLO9317308).
Lähimad elumajad või ühiskondlikult kasutatavad hooned jäävad Päelda uuringuruumi
teenindusalast ~400 - 600 m kaugusele nii põhja, kagu kui ka edela suunas. Lähim on
Levalõpme külla jääva Liivamäe kinnistul asuv elu- või ühiskondlik hoone
(47801:004:0573), mis jääb 390 m kaugusele lõunasse. Kapi külas asuval Nõmme
kinnistu (47801:004:0178) elumaja jääb 400 m kaugusele põhja suunda. Päelda külas
uuringuruumist edelasse jäävad Allika (47801:001:1060) elu- või ühiskondlik hoone
(~450 m) ja Pühati talu (47801:001:0468) jääb 570 m kaugusele, Levalõpme küla talu
on Nõmme-Jaani (47801:004:0450), mille õueala jääb ~600 m kaugusele kagu suunda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 10
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Päelda uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses on varasemalt juba kaevan-
datud. 1963. a anti mäeeraldis Päelda uuringuruumist lõuna pool, mida 1964. a
laiendati. Karjääri materjali kasutati Kuivastu maantee ehitusel. Materjalina kirjeldati
peeneteralist kruusasisaldusega liiva ja keskmiseteralist munakatega kruusa. Kasuliku
kihi keskmine paksus oli 1,55 m, mille ülaosas lasus kruus ning selle lamamis kuni
0,6 m paksune liivakiht. Kruus oli valdavalt karbonaatse koostisega (kruusa sisaldus
60%). Lamamiks oli Jaagarahu lademe karbonaatkivimid, mille pealispind oli
ebatasane ning pealispinna lohkudesse oli ladestunud savine materjal (seda kinnitas
ka käesolev uuring). Mäeeraldise pindala koos laiendusega oli 7,83 ha, mille varud
olid 129 tuh m3. Katendiks oli 0,2 m paksune kruusasegune huumuskiht. Mäeeral-
disest lääne poole jäi vana Päelda karjäär, kust varud olid enamuses juba
ammendatud.
1969. a eraldati kruusa kaevandamiseks maa-ala 6,66 ha suurusel pindalal. Antud
mäeeraldis hõlmab osaliselt ka praegust maardla plokki 1. Seletuskirja andmeil olid
lõuna poole jäävad 1964. a mäeeraldised peaaegu ammendunud. Kui lõunapoolsed
mäeeraldised paiknesid reljeefi kõrgemas osas, kuhu olid ladestunud põhiliselt kruus,
siis leiukoha äärealadel oli kasulik kiht esindatud kruusliivadega. Liiv oli eriteraline
ja vähese savi- ja tolmusisaldusega. Kruusaosa oli peene- kuni keskmiseteraline ja
valdavalt karbonaatse koostisega, esines üksikuid munakaid. Kasuliku kihi keskmine
paksus oli keskmiselt 0,9 m, olles paksem idaosas. Kruusliiva lamamiks oli Jaagarahu
lademe karbonaatkivimid või neil lasuv savirähk, mille pind langes kirdesse.
Loodusliku kruusliiva varuks hinnati 6,66 ha pindalal 60 tuh m3. Veetase jäi ~1 m
sügavusele maapinnast.
1969/70. a toimusid Saaremaal ja Muhus liiva, kruusa, savi ja karbonaatkivimite
otsingulis-hinnangulised tööd, mille eesmärgiks oli välja selgitada ehitusmaavarade
perspektiivsed alad, arvutada geoloogilised varud ja anda hinnang maavara kasuta-
miseks ning soovitused edaspidiseks uuringuks (EGF 3083). Suuremat tähelepanu
pöörati liivale-kruusale, kuna nendest tunti saartel eriti puudust. Tööde tulemusel
eraldati välja 35 liiva ja kruusa perspektiivala, sealhulgas ka Päelda perspektiivala
(EGF 3084 aruandes ala nr 2). Ala kujutas endast ebakorrapärase kujuga 2 km
pikkust ja 200 - 500 m laiust Litoriinamere rannavalli suhtelise kõrgusega 2 - 3 m,
mis põhja- ja lõuna pool asendus tasase alvariga. Litoloogilise koostise põhjal eraldati
perspektiivalal 2 erinevat piirkonda. Kapi karjääri ümbruses (Päelda uuringuruumist
ida pool) levisid peeneteralised liivad hästi kulutatud tardkivi-lubjakivi kruusa vahe-
kihtidega. Liiva peensusmoodul oli 0,85 ning savi- ja tolmuosakeste sisaldu 2,7%.
Päelda karjääri ümbruses levis liivkruusa segu, milles esines veeriseid ja rahne.
Kruusa- ja liivaosad jaotusid looduslikus sette ühtlaselt. Liiva peensusmoodul oli
2 - 2,3, savi- ja tolmuosakeste sisaldus oli muutlik – 1,2 - 14,5%. Perspektiivseks
peeti piirkonda tolleaegsest Päelda karjäärist põhja pool, kus 0,23 m2 suurusel alal
hinnati kruusa-liiva varudeks 361,15 tuh m3 kasuliku kihi paksuse 1,55 m juures.
1975/76. a toimusid Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulised tööd,
sealhulgas ka tolleaegses Kingissepa rajoonis (EGF 3420). Töö käigus revideeriti
rajoonide tegutsevaid ja ka ammendatud karjääre, kus selgitati välja karjääride
seisukord, karjääride laiendamisvõimalused, milleks puuriti täiendavad puuraugud ja
võeti proovid karjääride seintest. Päelda objektil puuriti täiendavalt 3 puurauku
sügavusega kuni 3,3 m ja võeti 1 proov karjääri seinast. Materjali soovitati kasutada
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 11
täitepinnaseks või ka puisteliivaks. Karjääri laiendamiseks soovitati ala karjäärist ida
poole kuni maanteeni, kus 8 ha suurusel pindalal hinnati täitematerjali varuks
140 tuh m3.
1994. a koostati seletuskiri Päelda kruusakarjääri jääkvaru arvutuse kohta (praeguse
maardlal ploki 1 kontuuris), kus karjääri jääkvaruks hinnati 35,6 tuh m3 (EGF 4735).
Jääkvaru uuringupunktide asukohad on toodud ka graafilisele lisale 2, kuid uuringu-
punktide andmeid ei kasutata aruande koostamisel.
17.11.2003. a antud kaevandamisloa SAAM-013 kohaselt oli Päelda kruusakarjääri
mäeeraldise (pindala 3,55 ha) ehituskruusa varu 32,7 tuh m3 ning sellest kaevandatav
varu 30,7 tuh m3. Loa omanik oli Muhu Vallavalitsus ja luba kehtis kuni
01.03.2012. a.
Ehkki Päelda kruusakarjäär on ametlikult loetud korrastatuks, on maardlate registri
andmeil Päelda kruusamaardlas veel arvel 9 tuh m3 ehituskruusa aktiivset tarbevaru.
Tuginedes varasemate geoloogiliste uuringute andmetele, võib Päelda uuringuruumi
geoloogilist ehitust iseloomustada järgmiselt: maavara levik on seotud Litoriinamere
setetega. Kasuliku kihi suuremad paksused ja jämedamad setted olid seotud ranna-
vallidega, mis paiknesid valdavalt Päelda uuringuruumi teenindusalast lõuna pool ja
on praeguseks enamasti ära kaevandatud. Kruusasemat materjali võib leiduda veel
olemasolevate vanade karjääride ehk rannavalli servaaladel, kus nende paksus on 1 -
2 m. Karjääridest kaugenedes, muutuvad ka setted peenemaks ning jämeda purd-
materjali sisaldus väheneb. Samuti võib liivasemat materjali lasuda veel vanade
karjääride põhjas. Kasuliku kihi lamamiks on Jaagarahu lademe karbonaatkivimid,
mille pealispind on ebatasane. Paepinna lohkudesse on kuhjunud rähkne moreen
(lokaalmoreen).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 12
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT
Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks” toodud nõuetest.
4.1. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine
Kaevandid rajati ekskavaatoriga 01.02. - 02.02.2024. Kaevandite sügavused ulatusid
0,2 - 2,0 meetrini, keskmiselt 1,0 m (lisa 2). Kaevandite vaheline kaugus on
40 - 120 m. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja
proovide võtmist. Kaevandite likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maa-
pind tasandati ning taastati uuringueelne seisund, mille kohta on koostatud vastav akt
(lisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 11).
Välitööde käigus võeti kaevanditest kokku 24 proovi setete terastikulise koostise
määramiseks (lisa 3). Analüüsitud proovide pikkus oli 0,3 - 1,3 m, keskmiselt 0,8 m.
Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses.
4.2. Laboratoorsed tööd
Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202).
Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõuta-
vaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5,
0,25, 0,125 ja 0,063 mm.
4.3. Topograafilised tööd
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2024. a
jaanuaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt-
kavas 1 : 1000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega,
seadmega Trimble R12i GNSS ja Trimble S7 robottahhümeeter. Mõõdistamise alusena
kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97
koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Topograafiline plaan koostati programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents
70000661800020). Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud
topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 7).
4.4. Kameraaltööd
Uuringuaruande koostamisel sh maavaravaru arvutamisel lähtuti keskkonnaministri
17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks
määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;
- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)
(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).
Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 13
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%.
Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks.
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a
koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1).
Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002)
Terasuuruse skaala
Sette nimetus
φ mm
< -9 >512 Rahn
-8...-9 256...512 suur
-7...-8 128...256 keskmine Veeris
-6...-7 64...128 väike
-5...-6 32...64 väga jäme
-4...-5 16...32 jäme
-3...-4 8...16 keskmine Kruus
-2...-3 4...8 peen
-1...-2 2...4 väga peen
0...-1 1...2 väga jäme
1...0 0,5...1 jäme
1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv
2...3 0,125...0,25 peen
3...4 0,063...0,125 väga peen
4...5 0,063...0,032 väga jäme
9...6 0,032...0,016 jäme
6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit
7...8 0,008...0,004 peen
8...9 0,004...0,002 väga peen
>9 <0,002 Savi
Kameraaltööde käigus koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde
kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse
plaani ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i.
Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi
keskmised näitajad arvutati kaalutud keskmise meetodil.
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Päelda uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri
17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan-
datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise
projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta
aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.
Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine) tehti tehniliselt korras ekskavaatoriga.
Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 14
keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Uuringus ei kasutatud keskkonnaohtlikke
materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu kaevandid
likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid
uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei
avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 15
5. GEOLOOGILINE EHITUS
Päelda uuringuruum jääb Muhumaa keskossa aluspõhjalisele kõrgendikule, mis on
kaetud Litoriinamere setete kui ka glatsiofluviaalsete setetega. Ala lõunaosa jääb ida-
läänesuunalisele Litoriinamere rannavallile, kus aga maapinna esialgne reljeef kaevan-
damise tõttu enam säilinud ei ole. Kvaternaarisetete paksus kaevandite põhjal ulatub
maksimaalselt 2,0 m-ni. Maapinna reljeef on enamasti tasane, mille absoluutkõrgused
jäävad 19 - 22 m tasemele.
Uuringuruumi katendi moodustab kasvukiht ja muld, mille paksus on keskmiselt
0,2 m. Kasuliku kihi moodustavad helebeežist tumepruunini, kohati ka oranži tooniga
eriteralised liivad kruusaosisega. Kruusane materjal jääb enamasti uuringuruumis
idapoolsemale alale (foto 5.1) ning rähksem materjal jääb uuringuruumi läänepoolsele
alale (foto 5.2).
Foto 5.1. Kruusane materjal kaevandis K-14 (Foto Sven Siir, 01.02.2024,
58°37'40.0"N 23°13'36.8"E)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 16
Foto 5.2. Rähkne porsunud lubjakivi materjal kaevandis K-7 (Foto Sven Siir,
01.02.2024, 58°37'45.7"N 23°13'09.3"E)
Uuringuruumi läbib valdavalt kruusakas horisont, levides uuringuruumi lõuna- ja
idaosas katendi all, kuid lääneosas ja lääne-põhja osas on kruusa horisont pea olematu,
katendi alt hakkab rähkne porsunud lubjakivi tükkidest koosnev kiht (foto 5.2).
Välitöö kirjelduste põhjal on kruusaosise olemasolul valdavalt tegemist keskmise- kuni
väga jämeda kruusaga (osise läbimõõt 16 - 64 mm) (tabel 4.1), milles leidub ka
suuremal määral veeriseid ja vähemal määral rahne. Kruusa sideaineks olev liiv
koosneb enamasti väga peene- kuni peeneteralisest liivast. Kasuliku kihi lõimise
keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis (ptk 6).
Kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel maksimaalselt 1,8 m (kaevand K-12).
Kasuliku kihi paksus järgib uuringuruumi maapinna reljeefi, kuna lamam on uuringu-
ruumi piires küllaltki tasane jäädes kaevandites abs kõrguste 17,6 - 21,1 m vahemikku,
keskmiselt 19,5 m. Liivalasundi lamamiks on moreensavi, savi või lubjakivi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 17
Tabel 5.1. Päelda uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel
Kihi paksus (kaevandites fikseeritud ja
Geoloogiline
Nimetus ekstrapoleerimise punktide alusel), m
indeks
miinimum maksimum keskmine
Kasvukiht, muld Q2 0,1 0,3 0,2
Eriteraline liiv, kruusa Q1jrVr_fg
0,0 1,8 0,8
lisandiga
Savi, moreen Q1jrVr_g 0,1 0,2+ -
Lubjakivi S2jg 0,1 0,2+ -
Kasuliku materjali lamamiks on kas vähese veejuhtivusega moreen või hea veejuhti-
vusega lubjakivi. Põhjavee tase uuringuaegsetes kaevandites fikseeriti vaid 7 kaevandis
jäädes abs kõrgustele 19,0 - 20,5 m (keskmiselt 19,4 m). Kuna varasemalt koostatud
Päelda kruusakarjääri korrastamise projekti alusel on karjääri korrastamisjärgseks vee-
tasemest märgitud 18,2 m, siis võib juhtuda, et piiratud alal tuleb varasemat karjääri-
põhja peale maavaravaru kaevandamist tagasi täita. Teiseks variandiks on luua
uuringuruumi kirdenurka kraav, mida mööda juhtida liigvesi ~250 m kaugusel
asuvasse madalamasse karjääriauku, mille abs kõrgus on kohati 17,2 m. Ortofotode
põhjal ei ole uuringuruumist kirdesse jääva vana karjääri põhja tekkinud veesilma, mis
viitab sellele, et sinna tekkinud liigvesi valgub kraave mööda ida suunas olevasse
Soonda jõkke.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 18
6. MAAVARA KVALITEET
Päelda uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 22
kaevandist võetud 24 proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused
ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 ja 5.
Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, kasuliku kihi moodustavad helebeežist
tumepruunini, kohati ka oranži tooniga eriteralised liivad kruusaosisega. Uuringuruumi
maavara kvaliteeti iseloomustab tabel 6.1.
Ehkki kirjeldatud liiv ja kruus on lõimiselt erinevad, siis uuringuruumi suurust silmas
pidades moodustakse uuringuruumi maavara kasutusala järgi täiteliiva plokid, milles
peenosise (fraktsioon <0,063 mm) sisaldus on 2,4 - 46,1%, keskmiselt 15,5%. Jäme-
purdse materjali terasuurusega ≥31,5 mm sisaldus on 0,0 - 68,3%, keskmiselt 16,5%.
Tabel 6.1. Päelda uuringuruumi setete põhinäitajate koondtabel
Purdsetete klassifikatsioon
Maavara kasutusala määrus nr 52
Maavara
Proovi intervall, m (Sinisalu, 2002)
Kaevandi Proovi
veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis
nr tähis
0,063 0,063…31
alates kuni pikkus >64 2…64 <0,063 >31,5 <0,063
…2 ,5
K-1 K-1-1 0,1 0,9 0,8 0,0 43,0 20,5 36,5 8,0 55,5 36,5 TL
K-3 K-3-1 0,2 1,3 1,1 0,0 63,4 33,8 2,8 26,1 71,1 2,8 EL
K-4 K-4-1 0,2 1,2 1,0 0,0 50,4 44,7 4,9 14,0 81,1 4,9 EL
K-5 K-5-1 0,2 1,0 0,8 37,8 40,8 6,5 14,9 68,3 16,8 14,9 TK
K-6 K-6-1 0,2 0,9 0,7 0,0 31,1 28,5 40,4 13,8 45,8 40,4 TL
K-8 K-8-1 0,2 1,0 0,8 0,0 31,6 22,3 46,1 3,4 50,5 46,1 TL
K-10 K-10-1 0,2 1,0 0,8 0,0 1,9 94,6 3,5 0,0 96,5 3,5 EL
K-11 K-11-1 0,3 1,5 1,2 0,0 52,8 43,4 3,8 3,4 92,8 3,8 EL
K-12-1 0,2 1,3 1,1 9,5 47,6 38,7 4,2 17,9 77,9 4,2 EL
K-12
K-12-2 1,3 2,0 0,7 0,0 49,5 30,0 20,5 23,1 56,4 20,5 TL
K-13 K-13-1 0,2 1,3 1,1 0,0 57,8 37,2 5,0 15,4 79,6 5,0 EL
K-14 K-14-1 0,0 0,9 0,9 0,0 53,1 41,5 5,4 17,7 76,9 5,4 TL
K-15-1 0,1 0,4 0,3 0,0 71,2 25,4 3,4 33,2 63,4 3,4 EL
K-15
K-15-2 0,4 1,4 1,0 0,0 46,9 22,0 31,1 29,6 39,3 31,1 TL
K-16-1 0,1 0,6 0,5 0,0 49,5 28,6 21,9 7,2 70,9 21,9 TL
K-16
K-16-2 0,6 1,8 1,2 0,0 58,9 31,8 9,3 23,2 67,5 9,3 TL
K-17 K-17-1 0,1 1,2 1,1 0,0 51,5 19,5 29,0 28,6 42,4 29,0 TL
K-18-1 0,2 0,6 0,4 0,0 28,7 65,1 6,2 7,0 86,8 6,2 TL
K-18
K-18-2 0,6 1,2 0,6 0,0 43,2 35,2 21,6 14,2 64,2 21,6 TL
K-19-1 0,4 1,4 1,0 0,0 34,5 57,5 8,0 1,2 90,8 8,0 TL
K-19
K-19-2 1,4 1,7 0,3 0,0 34,4 26,4 39,2 19,5 41,3 39,2 TL
K-21 K-21-1 0,2 0,9 0,7 0,0 8,2 85,4 6,4 0,0 93,6 6,4 TL
K-22-1 0,2 0,8 0,6 0,0 42,4 55,2 2,4 8,6 89,0 2,4 EL
K-22
K-22-2 0,8 1,4 0,6 0,0 11,2 33,8 35,5 6,9 57,6 35,5 TL
min 0,0 1,9 6,5 2,4 0,0 16,8 2,4 -
Päelda uuringuruum max 37,8 71,2 94,6 46,1 68,3 96,5 46,1 -
kesk 2,1 43,4 38,4 15,5 16,5 67,9 15,5 TL
TL – täiteliiv; EL – ehitusliiv; EK – ehituskruus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 19
Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte
tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Päelda uuringuruumi liiv kruusakas,
jämeda- kuni peeneteraline ning savi-tolmuosakeste sisalduse alusel sobib kasuta-
miseks täiteliivana.
Päelda uuringuruumi eriteraline kruusakas liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles
peenosiste sisaldus on 15,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 16,5%.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 20
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused Päelda uuringuruumis lasuva maavara kaevandamiseks on
lihtsad. Uuringuruumile on hea juurdepääs – lõunapoolt kulgeb Sepamäe kalmistutee
tee nr 4780040, mis omakorda ristub uuringuruumist umbes 500 m kaugusel idas
kulgeva põhja-lõuna suunalise Liiva-Nõmmeküla kõrvalmaanteega (tee nr 21151). Kui
uuringuruumist liikuda mööda Sepamäe kalmistuteed lääne suunas, siis 1,7 km pärast
toimub ristumine Viira-Nõmmeküla kõrvalmaanteega (tee nr 21149).
Kattekihi paksus on pigem õhuke jäädes enamasti 0,2 m juurde. Kattekihiks on
kasvukiht (muld). Kasuliku kihi paksus varieerub moodustatud plokkide
uuringupunktides 0,7 - 1,8 m vahemikus, keskmiselt ~1,1. Katenditegur on 0,2.
Kasuliku kihi lamamiks on enamasti lubjakivi või väga peeneteraline savimoreen.
Kasuliku kihi lamamipind on kergelt lauglev, jäädes kaevandites abs kõrguste 17,6 -
21,1 m vahemikku. Maavaravaru on nii põhjavee tasemest kõrgemal kui ka allpool.
Uuringuaegseks veetasemeks on märgitud abs 19,4 m ning uuringujärgseks
veetasemeks, liigvett kirdesse suunates, kujuneb eelduste kohaselt 18,2 m.
Uuringuruumi edela-kirdesuunaliselt läbiv Nimetu metsatee (ETAK ID 4810789) jääb
eraldama tulevast mäeeraldist. Nimetu metsatee teekaitsevööndiks on määratud 10 m
tee servast (lisa 9).
Karjääri avamisel tuleb esmalt läänepoolses alas langetada mäeeraldisel kasvav mets,
juurida kännud, seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga
või buldooseriga ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse
aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada.
Kasvukihti (mulda) saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel.
Idapoolsel alal, kus paikneb varasemalt korrastatud karjäär, tuleb vaid eemaldada
männi noorendik ning õhuke kasvukiht. Tulevase karjääri alal võimalik maavara
kaevandada ekskavaatoriga.
Mäetöödel tuleb järgida kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete norm-
tasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Keskkonnaloa loa
taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt.
Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt.
Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääriala korrastada. Kaevandamisega
rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse
Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest,
kuid suure tõenäosusega pärast maavaravaru ammendumist plaanitakse ala korrastada
metsamaaks. Kuna korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui
0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast, siis uuringuruumi idapoolne ala vajab
mõõdukal määral tagasitäidet (~1 m ja ~2 ha pindalal). Kui palju saab olema
tagasitäidet vajava materjali maht ja mis mahus on tagasitäide korvatav katendist
ülejäänud materjaliga, selgub täpsemalt kaevandamisloa taotluse koostamisel, kuid
esialgse hinnangu alusel ei pruugi vaid katendist kooritud materjalist olla piisav ning
~5 - 10 tuh m3 jagu täitematerjali tuleb vajadusel lisaks tuua.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 21
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Kuiva aja probleem
tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka
müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi
arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Kesk-
konnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde
tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 22
8. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 1000
(graafiline lisa 1/2), 2024. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete
määrangute andmed.
Varu on arvutatud kokku 11,46 ha pindalal kahes aktiivses tarbevaru plokis (plokk
2 aT pindalal 6,58 ha ja plokk 3 aT pindalal 4,88 ha). Varu esitatakse kinnitamiseks
Päelda kruusamaardla (registrikaardi nr 166) koosseisu. Moodustatud ploki
numeratsiooni jätkatakse Päelda kruusamaardla arvel olevast plokist. Moodustatud
plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1/2 ja lisasse 8. Varu arvutus on
esitatud lisas 6. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.03.2024. a.
Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis
Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama
programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid:
- maapinna mudel – kasutatud on ala 2024. a veebruaris topograafilise mõõdistamise
andmeid;
- kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate kaevandite
andmeid, mis on toodud kaevandite kataloogis (lisa 2).
8.1 Ploki 2 aT varu arvutus
Ploki 2 maavaraks on täiteliiv. Ploki pindala on 6,58 ha ja täiteliiva aktiivne tarbevaru
on kokku 57 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
57 tuh m3 ÷ 6,58 ha = 0,9 m,
Ploki 2 katendiks on kasvukiht/muld, mille maht on 14 tuh m3 ja keskmine paksus on:
14 tuh m3 ÷ 6,58 ha = 0,2 m.
8.2 Ploki 3 aT varu arvutus
Ploki 3 maavaraks on täiteliiv. Ploki pindala on 4,88 ha ja täiteliiva aktiivne tarbevaru
on kokku 40 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
40 tuh m3 ÷ 4,88 ha = 0,8 m,
Ploki 3 katendiks on kasvukiht/muld, mille maht on 4,6 tuh m3 ja keskmine paksus on:
3 tuh m3 ÷ 4,88 ha = 0,1 m.
Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.03.2024
Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 / Maavaravaru, tuh m3 /
pindala nimetus keskmine paksus, m keskmine paksus, m
2 aT
Täiteliiv 14 / 0,2 57 / 0,9
6,58 ha
3 aT
Täiteliiv 3 / 0,1 40 / 0,8
4,88 ha
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 23
9. KOKKUVÕTE
Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Marina
Minerals OÜ tellimusel. Päelda uuringuruum teenindusala pindalaga 11,98 ha asub
Saare maakonnas Muhu vallas Levalõpme külas katastriüksustel Päelda karjäär
(katastritunnus 47801:004:0357) ja osaliselt Kirve kinnistul (katastritunnus
47801:001:0749).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli täiteks vajamineva materjali otsing ja uuring
detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem
taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 22 kaevandit sügavusega kuni 2,0 m ja võeti kokku
24 proovi. Kasuliku kihi moodustavad Litoriinmere setted kui ka glatsiofluviaalsed
setted − valdavalt peene- kuni väga peeneteralised kruusasegused liivad ja kruusad, mis
kohati sisaldavad rähkset porsunud lubjakivi lahmakaid. Maavara varu on arvutatud
kahes plokis (veepealne ja veealune plokk).
Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab moodustatud plokkides lasuv eriteraline
liiv täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 15,5% ja osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm 16,5%.
Päelda registrikaardi alusel on aktiivses tarbevaruplokis 1 aT maavara varu jäägiks
jäänud 9 tuh m3. Käesoleva uuringu raames teeme ettepaneku 1 aT maavaravaru maha
arvutada ning see kajastub uute moodustatud plokkide 2 ja 3 aT koosseisus.
Töö tulemusena arvutati maavaravaru 11,46 ha pindalal aktiivse tarbevaruna, milles
täiteliiva tarbevaru on kokku 97 tuh m3, sealhulgas veepealset aktiivset tarbevaru
57 tuh m3 (plokk 2 aT) ja veealust aktiivset tarbevaru 40 tuh m3 (plokk 3 aT).
Maa-ametile tehakse ettepanek liita Päelda uuringuruumi piires hinnatud varu Päelda
kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0166), milles võtta varu arvele seisuga
01.03.2024 järgmiselt:
- plokk 2 aT täiteliiva aktiivset tarbevaru 6,58 ha pindalal 57 tuh m3;
- plokk 3 aT täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,88 ha pindalaga 40 tuh m3.
- sh kustutada registrist ploki 1 aT tarbevaru 3,55 ha pindalal 9 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 24
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimis-
töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele
võtmiseks;
2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1;
3. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa
korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017
määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017;
4. Ida-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne
(A. Eichenbaum, R. Grünberg, A. Kosk, A. Otsa, K. Soa, 1984; EGF4079)
5. Aruanne liiva-, liiva-kruusasegu, savi ja karbonaatse tooraine otsingulis-
hinnangulistest töödest Saaremaal ja Muhu saarel 1969.-1970. a. (R. Perens,
G. Eltermann, 1970; EGF3083)
6. Valjala savimaardlal 1958. aastal teostatud detailse geoloogilise luure
lühikokkuvõte (I. Elvre, R. Mets, 1961; EGF3084)
7. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (T. Saadre,
R. Sinisalu, A. Karu, 1975; EGF3420)
8. Päelda kruusliiva karjääri jääkvarud seisuga 01. sept. 1993. a. (E. Raadik, 1994;
EGF4735)
9. Päelda kruusakarjääri korrastamise projekt (O. Sein, E. Vaguri, 2014)
Geoloogilise uuringu luba
Loa nr L.MU/519425
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ
Registrikood / Isikukood 11349875
Postiaadress Tartu mnt 83-806, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Uuringuruumi andmed
Nimetus Päelda
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 11.98
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0478 Muhu vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Päelda
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 166
Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik
Kruus, ehituskruus teedeehitus, ehitussegud 70 tuh m³
Kruus, täitepinnas tüitepinnas 70 tuh m³
Liiv, täitepinnas täitepinnas 70 tuh m³
Liiv, ehitusliiv teedeehitus, ehitussegud 70 tuh m³
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 5
Puuraukude arv 30
Uuringukaeveõõnte arv 30
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd Setete terastikulise koostise, filtratsiooniomaduste määramine; uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Loa andja
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Asutuse registrikood 70008658
Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 06.11.2023
Lõppemise kpv 06.11.2026
Täiendavad tingimused 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Saaremaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10
kalendripäeva ette;
2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise
uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse
võõrandamise lepingu.
LISA 2. Kaevandite kataloog
Päelda uuringuruum (uuringuluba L.MU/519425)
Kaevandi Koordinaadid Kaevandi Proovi Katendi Kasuliku Lamami, Lamami Veetaseme, m
nr X Y Z sügavus, tähis intervall, m paksus, kihi sügavus, abs kõrgus, sügavus abs kõrgus, mõõtmise aeg
m alates kuni pikkus m paksus, m m m maapinnast, m
m
K-1 6498851,91 454673,35 20,65 0,9 1-1 0,1 0,9 0,8 0,1 0,8 0,9 19,75 - - 01.02.2024
K-2 6498857,18 454556,76 21,31 0,2 - - - - 0,2 - 0,2 21,11 - - 01.02.2024
K-3 6498919,92 454541,56 22,33 1,3 3-1 0,2 1,3 1,1 0,2 1,1 1,3 21,03 - - 01.02.2024
K-4 6498925,30 454658,05 21,50 1,2 4-1 0,2 1,2 1,0 0,2 1,0 1,2 20,30 - - 01.02.2024
K-5 6499006,49 454644,44 20,88 1,0 5-1 0,2 1,0 0,8 0,2 0,8 1,0 19,88 - - 01.02.2024
K-6 6499047,78 454543,49 21,26 0,9 6-1 0,2 0,9 0,7 0,2 0,7 0,9 20,36 - - 01.02.2024
K-7 6499095,67 454649,25 20,80 0,4 - - - - 0,2 0,2 0,4 20,40 - - 01.02.2024
K-8 6499132,45 454561,69 20,60 1,0 8-1 0,2 1,0 0,8 0,2 0,8 1,0 19,60 - - 01.02.2024
K-9 6499060,67 454720,66 20,85 0,4 - - - - 0,2 0,2 0,4 20,45 - - 01.02.2024
K-10 6499013,99 454819,46 20,72 1,0 10-1 0,2 1,0 0,8 0,2 0,8 1,0 19,72 - - 01.02.2024
K-11 6499021,83 454934,67 20,65 1,5 11-1 0,3 1,5 1,2 0,3 1,2 1,5 19,15 - - 01.02.2024
12-1 0,2 1,3 1,1
K-12 6499010,13 455044,98 20,49 2,0 0,2 1,8 2,0 18,49 1,1 19,39 01.02.2024
12-2 1,3 2,0 0,7
K-13 6498983,55 455125,19 19,50 1,5 13-1 0,2 1,3 1,1 0,2 1,1 1,3 18,20 0,1 19,40 01.02.2024
K-14 6498913,35 455090,25 19,02 0,9 14-1 0,0 0,9 0,9 - 0,9 0,9 18,12 0,0 19,02 01.02.2024
15-1 0,1 0,4 0,3
K-15 6498839,11 455047,62 19,35 1,4 0,1 1,3 1,4 17,95 0,3 19,05 02.02.2024
15-2 0,4 1,4 1,0
16-1 0,1 0,6 0,5
K-16 6498929,45 454993,45 19,42 1,8 0,1 1,7 1,8 17,62 0,4 19,02 02.02.2024
16-2 0,6 1,8 1,2
K-17 6498853,30 454942,13 19,52 1,2 17-1 0,1 1,2 1,1 0,1 1,1 1,2 18,32 0,2 19,32 02.02.2024
18-1 0,2 0,6 0,4
K-18 6498913,09 454872,81 20,34 1,2 0,2 1,0 1,2 19,14 - - 02.02.2024
18-2 0,6 1,2 0,6
19-1 0,4 1,4 1,0
K-19 6498967,93 454893,94 20,56 1,7 0,4 1,3 1,7 18,86 - - 02.02.2024
19-2 1,4 1,7 0,3
K-20 6498986,19 454743,86 20,76 0,4 - - - - 0,2 0,0 0,2 20,56 - - 02.02.2024
K-21 6498970,22 454816,89 20,75 0,9 21-1 0,2 0,9 0,7 0,2 0,7 0,9 19,85 - - 02.02.2024
22-1 0,2 0,8 0,6
K-22 6498899,62 454743,86 20,87 1,4 0,2 1,2 1,4 19,47 - - 02.02.2024
22-2 0,8 1,4 0,6
LISA 3. Loodusliku materjali terastikuline koostis
Päelda uuringuruum (uuringuluba L.MU/519425)
Osajäägid sõeltel, %
Proovi intervall, m
Kaevandi Proovi
nr tähis 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063
alates kuni pikkus
K-1 K-1-1 0,1 0,9 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 8,0 11,4 3,6 2,7 5,1 2,5 6,3 3,4 4,5 4,6 4,5 3,8 3,1 36,5
K-3 K-3-1 0,2 1,3 1,1 0,0 0,0 9,8 5,4 10,9 10,6 4,2 4,2 7,2 2,6 5,2 3,3 7,6 11,5 10,7 3,0 1,0 2,8
K-4 K-4-1 0,2 1,2 1,0 0,0 0,0 0,0 4,2 9,8 9,4 4,5 5,0 6,2 2,6 4,3 4,4 8,3 17,8 12,5 4,7 1,4 4,9
K-5 K-5-1 0,2 1,0 0,8 0,0 37,8 18,7 7,1 4,7 2,8 0,6 0,9 1,1 1,0 2,9 1,0 0,9 0,7 1,2 1,6 2,1 14,9
K-6 K-6-1 0,2 0,9 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 13,8 6,6 2,6 0,7 1,1 0,4 2,0 3,9 4,1 4,4 5,0 3,8 11,2 40,4
K-8 K-8-1 0,2 1,0 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 5,1 4,1 1,7 3,0 1,2 8,6 4,5 4,7 4,7 4,8 4,2 3,9 46,1
K-10 K-10-1 0,2 1,0 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 0,2 0,6 0,7 1,5 2,5 24,0 60,2 6,4 3,5
K-11 K-11-1 0,3 1,5 1,2 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 14,0 7,2 5,7 8,1 3,3 6,0 5,1 6,3 12,8 19,0 4,2 1,1 3,8
K-12-1 0,2 1,3 1,1 0,0 9,5 0,0 1,8 6,6 9,6 3,8 3,8 7,2 3,5 5,8 5,5 6,0 9,1 17,0 5,2 1,4 4,2
K-12
K-12-2 1,3 2,0 0,7 0,0 0,0 0,0 19,6 3,5 6,9 2,8 2,8 4,1 2,0 4,0 3,8 5,1 7,0 9,0 5,0 3,9 20,5
K-13 K-13-1 0,2 1,3 1,1 0,0 0,0 8,7 3,8 2,9 6,1 4,4 4,8 8,5 4,2 7,9 6,5 7,8 10,2 13,5 4,8 0,9 5,0
K-14 K-14-1 0,0 0,9 0,9 0,0 0,0 0,0 4,1 13,6 9,4 3,8 4,1 6,0 3,2 4,7 4,2 4,6 6,8 17,3 10,5 2,3 5,4
K-15-1 0,1 0,4 0,3 0,0 0,0 11,2 8,5 13,5 10,4 3,7 5,3 5,4 3,3 5,5 4,4 5,1 7,2 9,8 2,5 0,8 3,4
K-15
K-15-2 0,4 1,4 1,0 0,0 0,0 21,3 6,6 1,7 3,7 2,0 1,7 2,4 1,5 2,9 3,1 3,6 4,4 5,5 4,4 4,1 31,1
K-16-1 0,1 0,6 0,5 0,0 0,0 0,0 3,7 3,5 8,1 5,0 3,7 7,1 3,9 10,9 3,6 5,2 6,1 6,4 5,2 5,7 21,9
K-16
K-16-2 0,6 1,8 1,2 0,0 0,0 0,0 17,9 5,3 12,1 3,3 2,9 5,5 2,9 5,4 3,6 5,0 6,9 12,0 6,0 1,9 9,3
K-17 K-17-1 0,1 1,2 1,1 0,0 0,0 6,1 19,7 2,8 5,5 1,3 5,3 3,4 1,6 3,7 2,1 3,5 3,8 4,2 4,0 4,0 29,0
K-18-1 0,2 0,6 0,4 0,0 0,0 0,0 7,0 0,0 4,4 1,5 2,7 4,9 2,2 3,8 2,2 4,3 10,8 17,9 25,6 6,5 6,2
K-18
K-18-2 0,6 1,2 0,6 0,0 0,0 9,2 2,8 2,2 10,8 2,0 3,3 4,1 1,9 4,7 2,2 4,3 8,5 9,4 8,9 4,1 21,6
K-19-1 0,4 1,4 1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 2,2 2,9 4,5 1,1 3,9 9,0 9,7 9,0 10,4 20,9 14,4 2,8 8,0
K-19
K-19-2 1,4 1,7 0,3 0,0 0,0 0,0 17,2 2,3 2,6 1,7 1,9 1,8 1,1 2,8 3,0 3,9 4,7 6,2 6,1 5,5 39,2
K-21 K-21-1 0,2 0,9 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 0,1 1,0 1,3 1,0 1,4 1,8 2,3 3,8 23,0 46,5 9,8 6,4
K-22-1 0,2 0,8 0,6 0,0 0,0 0,0 6,8 1,8 6,2 4,0 3,5 6,1 3,4 5,0 5,6 8,2 18,0 20,6 7,1 1,3 2,4
K-22
K-22-2 0,8 1,4 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 6,9 8,1 1,7 2,8 4,2 2,3 1,1 3,6 5,3 8,8 9,2 6,8 3,7 35,5
125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063
min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 0,2 0,6 0,7 0,9 0,7 1,2 1,6 0,8 2,4
Päelda uuringuruum max 0,0 37,8 21,3 19,7 13,8 14,0 7,2 5,7 8,5 4,2 10,9 9,7 9,0 18,0 24,0 60,2 11,2 46,1
kesk 0,0 2,1 3,7 5,6 5,1 7,3 3,1 3,3 4,6 2,4 4,9 4,0 5,2 7,9 12,1 9,7 3,3 15,5
min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 0,2 0,6 0,7 0,9 0,7 1,2 1,6 1,0 2,4
Plokk 2 aT max 0,0 37,8 18,7 17,2 13,8 14,0 7,2 5,7 8,1 3,9 9,0 9,7 9,0 18,0 24,0 60,2 11,2 46,1
kesk 0,0 3,9 2,5 2,9 5,4 7,0 3,4 3,2 4,4 2,3 4,8 4,3 5,7 9,4 13,6 10,5 3,2 13,7
min 0,0 0,0 0,0 2,8 1,7 3,7 1,3 1,7 2,4 1,5 2,9 2,1 3,5 3,8 4,2 2,5 0,8 3,4
Plokk 3 aT max 0,0 0,0 21,3 19,7 13,6 12,1 5,0 5,3 8,5 4,2 10,9 6,5 7,8 10,2 17,3 10,5 5,7 31,1
kesk 0,0 0,0 6,3 10,5 4,9 7,8 3,0 3,7 5,1 2,7 5,3 3,8 4,9 6,7 9,9 5,8 3,0 16,7
Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused
Päelda uuringuruum (uuringuluba L.MU/519425)
Kihi lasuvus- Kihi
Proovi Ploki
Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus
nr piir
algus lõpp m
Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht, muld
K-1
Q1jrVr_g 0,1 0,9 0,8 Kruus, sideaineks väga peenliiv K-1-1
(01.02.2024)
S2jg 0,9+ Lubjakivi
K-2 Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld + juured
(01.02.2024) S2jg 0,2+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-3
Q1jrVr_fg 0,2 1,3 1,1 Kruus, Ø ca 2-8 cm, sideaineks jämedateraline liiv, beež, kruus karbonaatne ja graniitne K-3-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 1,3+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-4
Q1jrVr_fg 0,2 1,2 1,0 Kruus, Ø 2-5 cm, sideaines jämedateraline liiv, beež K-4-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 1,2+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld + juured
K-5
Q1jrVr_fg 0,2 1,0 0,8 Väga rähkne paekivi algus, tükid suured ja kandilised, kopp murerab teed K-5-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 1,0+ Kõva paasplaat vastas
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-6
Q1jrVr_fg 0,2 0,9 0,7 Rähnke, suured lubjakivi tükid, murtud otse pae pealt K-6-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 0,9+ Kõva lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld + juured
K-7
S2jg 0,2 0,4 0,2 Kõva rähkne lõhutud paekivi algus
(01.02.2024)
S2jg 0,4+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-8
Q1jrVr_g 0,2 1,0 0,8 Moreen K-8-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 1,0+ Lubjakivi
K-9 Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
(01.02.2024) S2jg 0,2 0,4 0,2 Paas, kasulik materjal puudub, lõhub suuri paetükke ja 0,4st enam edasi ei saa lõhkudes ka
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-10
Q1jrVr_lg 0,2 1,0 0,8 Org lisandiga liiv, keskmiseteraline, oranž K-10-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 1,0+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld
K-11
Q1jrVr_fg 0,3 1,5 1,2 Kruus, osis Ø 2-5 cm, ümer, karbonaatne ja graniitne K-11-1
(01.02.2024)
S2jg 1,5+ Kõva paas, murrab tükke, kandilised jah
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-12 Q1jrVr_fg 0,2 1,3 1,1 Kruus, osis Ø 2-5 cm, ümer, karbonaatne ja graniitne, sideaineks jämedateraline liiv K-12-1
(01.02.2024) Q1jrVr_g 1,3 2,0 0,7 Moreen, savikas, klibu sees K-12-2 jah
S2jg 2,0+ Lubjakivi, edasi ei saa
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-13
Q1jrVr_fg 0,2 1,3 1,1 Kruus + jämedamateraline liiv K-13-1 jah
(01.02.2024)
Q1jrVr_g 1,3 1,5 0,2 Savi
K-14 Q2_s 0,0 0,9 0,9 Kruus, keskmisteraline, sideaines jämedateraline liiv K-14-1 jah
(01.02.2024) Q1jrVr_g 0,9+ Savi
Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht, muld
K-15 Q1jrVr_fg 0,1 0,4 0,3 Peenkruus (Ø 1-3 cm), max ~10 cm K-15-1
(02.02.2024) Q1jrVr_lg 0,4 1,0 0,6 Moreen, milles kruusaklibu sees
K-15-2
Q1jrVr_g 1,0 1,4 0,4 Sinine savi ja lubjakivi algus jah
Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht, muld
K-16 NA 0,1 0,6 0,5 Tundub tagasitäite moodi , moreen, milles suured lahmakad sees (~50 cm) K-16-1
(02.02.2024) Q1jrVr_lg 0,6 1,8 1,2 Kruusakas moreenne materjal (klibu Ø ~2-5 cm) K-16-2 jah
Q1jrVr_g 1,8+ Savi
Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht, muld
K-17
Q1jrVr_lg 0,1 1,2 1,1 Moreenne kruus, tume pruun, rähkne materjal, kruus nurgelkine (Ø 2-6 cm, max ~20 cm) K-17-1 jah
(02.02.2024)
S2jg 1,2+ Lubjakivi algus, väga kõva
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-18
Q1jrVr_lg 0,2 0,6 0,4 Keskmiseteraline oranž org. lisandiga liiv K-18-1
(02.02.2024)
Q1jrVr_g 0,6 1,2 0,6 Moreenne kruus, klibu Ø 2-3 cm, ümbrismaterjal savikas K-18-2 jah
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
Q1jrVr_lg 0,2 0,4 0,2 Org. liiv + juured, oranž
K-19
Q1jrVr_lg 0,4 1,4 1,0 Kruusaosis väike Ø 1-2 cm, aga munakaid 50 cm palju K-19-1
(02.02.2024)
Q1jrVr_g 1,4 1,7 0,3 Kõva savimoreen K-19-2 jah
S2jg 1,7+ Lubjakivi
K-20 Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht
(01.02.2024) S2jg 0,2 0,4 0,2 Porsunud lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld + juured
K-21
Q1jrVr_lg 0,2 0,9 0,7 Org. liiv + vähekene juuri, oranž K-21-1 jah
(02.02.2024)
S2jg 0,9+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-22 Q1jrVr_fg 0,2 0,8 0,6 Jämedateraline liiv + suured munakad (Ø 0,8 m) + peenklibu K-22-1
(02.02.2024) Q1jrVr_g 0,8 1,4 0,6 Moreen K-22-2 jah
S2jg 1,4+ Lubjakivi
* kaevandite veetasemed, koordinaadid ja abs kõrgused on välja toodud tekstilisas 2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sven Siir
geoloogiainsener
05.02.2024
Plokk 2 (läänepoolse ala maht)
Report Created: 7/17/2024
Time: 11:01am
Mode: Selected Shapes
Area: 4,26 ha
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: lasum EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 8478.7 cu m (katend)
Fill: 0.0 cu m
Net: 8478.7 cu m
Original Surface: lasum EH
Design Surface: lamam EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 34044.6 cu m (kasulik)
Fill: 0.0 cu m
Net: 34044.6 cu m
Plokk 3 (idapoolse ala maht)
Report Created: 7/17/2024
Time: 11:15am
Mode: Fence
Area: 2,87 ha
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: lasum EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 3336.5 cu m (katend)
Fill: 0.0 cu m
Net: 3336.5 cu m
Original Surface: lasum EH
Design Surface: lamam EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 29691.0 cu m (kasulik)
Fill: 0.0 cu m
Net: 29691.0 cu m
Plokk 2 (idapoolse ala maht)
Report Created: 7/17/2024
Time: 11:05am
Mode: Fence
Area: 0,31 ha
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: lasum EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 642.3 cu m (katend)
Fill: 0.0 cu m
Net: 642.3 cu m
Original Surface: lasum EH
Design Surface: lamam EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 3293.0 cu m (kasulik)
Fill: 0.0 cu m
Net: 3293.0 cu m
Plokk 2 ja 3 (idapoolse ühisala maht)
Report Created: 7/17/2024
Time: 11:10am
Mode: Fence
Area: 2,01 ha
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: lasum EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 4764.3 cu m (katend)
Fill: 0.0 cu m
Net: 4764.3 cu m
Original Surface: lasum EH
Design Surface: abs19.4m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
(veepealne
Cut: 19172.9 cu m
kasulik)
Fill: 22.8 cu m
Net: 19150.1 cu m
Original Surface: lasum EH
Design Surface: lamam EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 29501.9 cu m (kasulik kokku)
Fill: 0.0 cu m
Net: 29501.9 cu m
Mahuarvutuse tulemused
pindala, katend, veepealne veealune kasulik
ha m³ kasulik, m³ kasulik, m³ kokku, m³
läänepoolne plokk 2 4,26 8 479 34 045 34 045
idapoolne plokk 2 0,31 642 3 293 3 293
idapoolne plokk 2 ja 3 2,01 4 764 19 173 10 329 29 502
idapoolne plokk 3 2,87 3 337 29 691 29 691
Plokk 2 (veepealne) 6,58 13 885 56 511
Plokk 3 (veealune) 4,88 3 337 40 020 96 531
LISA 8. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad
Uuringuruum Plokk 2 aT
Jrk nr X Y Jrk nr X Y
1 6 499 158,16 454 526,55 1 6 499 158,16 454 526,55
2 6 499 108,32 454 635,32 2 6 499 119,45 454 611,03
3 6 499 002,74 454 864,27 3 6 499 095,12 454 611,42
4 6 499 042,90 454 901,33 4 6 499 031,77 454 692,70
5 6 499 014,46 455 063,99 5 6 498 953,90 454 689,84
6 6 498 998,35 455 156,20 6 6 498 940,24 454 718,25
7 6 498 917,30 455 110,14 7 6 498 969,82 454 761,57
8 6 498 823,58 455 056,34 8 6 499 035,08 454 794,14
9 6 498 841,19 454 930,01 9 6 499 008,85 454 851,02
10 6 498 855,92 454 882,11 10 6 498 978,71 454 816,80
11 6 498 860,82 454 866,21 11 6 498 941,95 454 763,14
12 6 498 891,38 454 865,68 12 6 498 933,57 454 743,13
13 6 498 889,03 454 757,44 13 6 498 908,42 454 712,81
14 6 498 887,90 454 705,29 14 6 498 874,85 454 642,93
15 6 498 833,26 454 709,81 15 6 498 881,34 454 625,54
16 6 498 833,50 454 631,57 16 6 498 870,78 454 581,67
17 6 498 833,80 454 531,11 17 6 498 866,52 454 530,65
18 6 499 041,19 454 911,11
Pindala 11,98 ha 19 6 499 014,46 455 063,99
20 6 498 998,35 455 156,20
Plokk 3 aT 21 6 498 917,30 455 110,14
Jrk nr X Y 22 6 498 986,29 455 135,72
1 6 499 041,19 454 911,11 23 6 499 005,50 455 041,98
2 6 499 014,46 455 063,99 24 6 498 968,77 455 005,15
3 6 498 998,35 455 156,20 25 6 498 970,93 454 942,49
4 6 498 917,30 455 110,14 26 6 498 855,92 454 882,11
5 6 498 823,58 455 056,34 27 6 498 860,82 454 866,21
6 6 498 841,19 454 930,01 28 6 498 891,38 454 865,68
7 6 498 855,92 454 882,11 29 6 498 889,03 454 757,44
8 6 498 860,82 454 866,21 30 6 498 888,35 454 726,06
9 6 498 891,38 454 865,68 31 6 498 913,99 454 754,69
10 6 498 889,29 454 769,42 32 6 498 923,85 454 780,54
11 6 498 902,48 454 771,22 33 6 498 976,20 454 851,84
12 6 498 934,01 454 852,33
13 6 498 976,20 454 851,84 Pindala 6,58 ha
Pindala 4,88 ha
20.71
20.88
20.50
Kosla
20.49
20.80
47801:001:1037
20.50 20.53
20.60
20.67 20.53 20.43
20.70 20.64
20.78
1
1'
20.51
20.47
20.78 20.75
20.63 20.70 20.40
21.25 20.53
20.72
'
20.78
II
20.57
I
20.89
21.88 20.50 20.61
K-8 20.70
0,2
21.43 20,60 20.60
0,8 20.81
20.70 19,60 TL 20.92
20.64
20.88
N
21.56
2'
21.67 20.74 20.73
21.73
21.02 20
20.81
20.99 20.77
2 20.79
20.64
21.39 20.81
20.58
21.18
21.39
20
6 499 21.29
100 21.14
K-7 20.70
20.64
20.83
21.21
20.86
21.06
3' 20.76
20,80
0,2 20.60
0,2
20,40 20.72
20.90 20.83 20.73
21.10 21 21 21.27
21.00 21.23 21.07
21.39
Kaardileht nr 5243 Virtsu
21
20.70
21.18 20.87
21.06 20.80
20.89 20.68
21.05
n
in
21.21
p
20.55
21.22 5
20.95 20.80 .6
21.20 20.82 0 20.63
20.96 20.64 2
21
21.40 20.93
20.63
21.13 21.08
21.05
K-9 20.81 20.56
Mulgi
0,2 20.90
20.67
21.34 21.24 20,85 20.94
20.67 47801:004:0196
0,2
I 21.39 20.93
20,45 20.98
20.66
20.63
20.59
4
Š-7
.7
21.12 20.93
0
20.83 20.76 20.72
2
20.54
21.25 K-6 20.98
21.00 Küla-Kaasiku 20.57
0,2
21,26 47801:004:0182 20.59
21.41
20,36
0,7
21.26 21.15
21.01 20.87 20.90 20.82
4 18'
20.54 20.50
TL 21.06 21.10 20.71 20.34
20.55
20.62
Š-6
21
V'
21.35
21.28
21.00
20.86
8' 20.90 20.71
20.54
20.57
20.30
Maaniidi
20.51
I
20.31
5
4'
.8
20.83 20.78 20.53
20.71
47801:001:0587
0
20.86
Š-2
2
21.10 21.07
20.51 20.52
21.49 20.30
21.36 20.88 20.62
21.35 21.07 20.72 20.45
20.86
21
21.01
20.93 K-11 20.48 19,39
20.51
20.45 20.19
0,3
20,65
21
Kupitse 20.89
20.96
20.75
20.75
19,15
1,2
01.02.2024
5 20.29
K-10 20.69
47801:004:0213
21.19
21.10 21.04 20.83 0,2 20.63 EL
19'
8
20.48 20.32
.7
20
21.28 20,72 20.75 K-12 20.42
0
20.75 20.53
9'
2
20.96 0,8 20.74 20.
5 0,2 20.33
21.05 K-5
0,2
19,72 EL 3 20.63
20,49 5
1,8
20.39 20.24
21.53 21.42 21.02 20,88
20.81 21.13 20.90
20.68 20.91 20.69 18,49
19.
62 1,1 EL 20.
64
Š-3
0,8 20.81 20.79 20.60 20.
40 20.44
19,88 TK 20.77 20.55 0,7 TL 20' 6
59
n
23' 20.34
in
1
6 499 000
20.
21.14 9.
5
p
9
51
1
21
20.91 9.
46
19.
19.41
19
21.27 20.90 20.68 20 20.34
5
.
20 56
.5
21.10 20.84
20.77 19.34
0
20
20.86 20.75
2
21.02 20.79 19 20.23
.
6
21.63
K-20 20.59 20.57
1
22' 20.39
20.
68
0,2 20.73 .
20.88
20,76 20 19.47 K-13 '
I 20.24
44
21.83
21.12 20.98
- 19.16
0,2
20.80 - 20.65 .43 19,50
20.52
20.61
19 18.97
19.15 1,1 20.22
20.54 18,20
21.58 20.84
20.73
0
.7
0
33' 20.71
EL
59
2 20.30
Kirve 10' 20 20.
52
19,40
.
20.89
27
0
21.08
19
20.79
19
.5
20.92 20.71
20.
4
21.69 K-21 206
.
0
47801:001:0749 01.02.2024
7'
2
21.79
21.00 0,2 20.75 K-19 19 20.21
21.57
20.93
20.92 20,75 0,4 .
52
.3
4
19.24
0,7
19.
20.89 9 9
20,56 93
.
20.
20.70 1 1
21
20 19,85 1,3 25' 1
71
TL 9 20.25
21.64
24'
80
21.04 20.71 .79 20.83 18,86 TL
18.91 19.08
22.02 20
20.71 18.91
20.67 19.44 20.38
19.51
26
21.42
5'
41
.
19
19.
20.73
.
21.77
20.
20.75 20.62
20
21.85 19.17 19.16
68
65
21.05 20.93 20.77
21.98 20.97 20.71 80 19.43
20.93 20.82 20
.
20.81
20.76
Ritsu
20.32
21.87 21.32 20.74
18 18.95
47801:004:0302
22.22 6' .66 Plokk 2 aT
20.64 Š-9 19.31 19.35
18.91
20.64
21.72
20.82
20.73 20 19.36
20.50 18.85 20.61
22.36 22.05
21.13
Plokk 2 aT 11' 38' Plokk 3 aT
2
21.97 19,02
.5
0
14
02.02.2024 19.03
2
71 20.72 19.28
.
K-16
21
.
69
22.25
53
19
21.58 20.84 20.72 20 20.67
.
0,1
12'
.
19.27
19
K-3 21.11
20
19.36
22.08
K-4 19,42
18
18.90
1,7
22,33 22.31 21.61
21,50
0,2
3 32' 20.57
19.32 17,62 20.91
21.00
19
07
. 20.51 19.43 TL
21 2
21,03 1,0
57
20.67
21'
.
21.84 20.60
23.04 0,2 20,30 19.45 18.97 19,02
20
EL 20.98 n
73
21 n
20
22.33 i 20.64
22.80 01.02.2024
.
21.69 p
1,1 20.63
19
I
I TL 22.37
22.21
.84 31' K-18
0,2
19.21
18.85
K-14
-19.01
20.42
22.59
22.43
22
21.43
20 20.73
20.55
20,34
1,0
Päelda karjäär 19,02
0,9
7
20.
19.
20.67
19,14 19.19 18,12
31
20.56
21.87 21.05 TL20.50 47801:004:0357 TL
38
22
.
22.34 22.12 20.
45 20.89
15
I
20
21.91
22.63
13' 37' 19.49
19.28 1 I'
83
22.26 22.48 21.32 9
K-22
.
22.82 0 18.81
20.
22.42 20.73 2
19
6 498 900 22
0,2 19.49 19.16 Plokk 3 aT
29
6
22.37 20,87 8
.9
1,2 20.53
21.52
22.58
22 21.92
21.76
36 19,47
21.18 0,6 EL
20.84
28' 20.78
19.50 19.01
18.94
1
22.80 21.66 22.56 .
64 21
.
21.16
29'
19.
21.70 20.85 19.26
0,6 TL 19.56
13
22.38 19.15
53
24.25
00
22.66 20.66
22.
21.00
Š-10
94
.
21.86 21 22.23 19.23
21
. 22 77
.
0
21.48 9 . 21
.
30'
21.50
36' 12
19
51 21.22 20.88
21.96 19,45 19.41
13
2
22.29
21.65
14 21.18 18
2
22.32 21.77
22
19
24.13 21 21 18.43 18.59
19.01
89
Š-8
.
59 21.48
21.
21.25 19.51
2
15' 2. 21.29 19.31
68
24.62 09
21
24.13 21.62
23.
25
22.26 21.15 19.05 18.67
74
.
18.
21.07 21.20
20.
21
21.
21.35 21.75
21.51
14' 22 21.23
67
.
16 19.36
17
21.17
24.57 05
.
21.85 19.56
21 21.66
24.61
17' 16' 21.31
21.23
nn
pi 22
21.44
27'
19.47 19.27
21.51 21.48 21.41 .
08
20.
7 21.41 19,32 Posti
61
214
.5 8
K-2
26'
04
Kr 21.80
.
24.27 213
.5 2 21.43 21.45
0,2 02.02.2024 47801:004:0289
.
21
19.30
211. 19.51 18.55
20
24.29 4
.0 1 21.64 19.40 18.98 18.70
21,31 1
- 214
.2
2
213
.5
TP
.020
20.80
K-1
0,1 20
21.
97
11 20.05 19.85
K-17
0,1 19.27
18.41
22.13 21,11 214
.5 21
.
43 19,52
21.72 214
.9 20,65 20.49
1,1
Š-4
57
. 0,8
21.84
21.85 Kr 215
.9
2
2
1
1
5
.
4
.
4
8
21
21.37
21.40
21
21 .
.
10
15
19,75 TL
20.
42 21
.
98 21
.
77 21.77 21.64
21.61 10 23.64 24
.
48 18,32 TL
19.29 19.42
19,05
15
.9 20,55 22
. 19 02.02.2024
2 21.54 92
20 1 .
63
21.50 01.02.2024 9.
9
21.78
21.49 21.31 .
22 1 K-15 19.09
21.72 21.43 21.35 20 21.69
21
.
17 19.48 0,1
21.54
22 21.16 20
. 20.34 .
28 19.72 19.33 19,35 18.84
74
22.46 20 92 1,3
9 35'
22.85 20.72
.
22.41 21.06 21.16 .
97
17,95
21
22.13
Nuka 19.93
18
22.58
20. H 19.47 0,3 EL
22.19 86 19.58 19.75 19.35
92
22.07 1,0 TL
2 47801:004:0580
21.
22.28 0.
9
21.10 2 21.76
17 22.04 22.44
20 15 19.47
20
19.86 19.41
16 .
20 88
20.12
34'
.4
22.61 21.32 .
21.90 20.93 83 20.39
5
22 81
.
22.03 21 19.79 19.52
21.89 22.61 20.81
21.79
Aru 2
200.
31
.
21.
76
21.68
47801:004:0032
21.97
22.16 20.84
20.80
20.68
20.81 .
5
607
20 Kruusa19.67
19.48
8 19.00
IV
21.83 19.27
20.09
19.68
47801:001:0592
20.07
21.72 2
0
I
21.69 21.59 .7 20.23 20.10
2
21.57 4
I
21.66
0
21.75 20.80
.7
19.62
I
20.12
0
20.59
20.86 K
r 19.63
21.84 20.56 19.76
6 498 800 Kuuli 19.35
19.74 19.32
2
0 47801:004:0459
454 500
454 600
454 700
454 800
454 900
455 000
455 100
455 200
.4 20.37
2
21.41 1
0
21.71 21.43 21.48 21.35 21.52 21.80 20.89 20.60 20.60
21.49
.4
21.43 19.90
7
20.45
20.26
20.13
20.31 20.06
19.68
0 50 100 m
Uuringuruumi piiripunktide Ploki 2 aT Ploki 3 aT
koordinaadid piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid Märkused:
1
Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
1 6 499 158,16 454 526,55 1' 6 499 158,16 454 526,55 18' 6 499 041,19 454 911,11 18' 6 499 041,19 454 911,11 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
2 6 499 108,32 454 635,32 2' 6 499 119,45 454 611,03 19' 6 499 014,46 455 063,99 19' 6 499 014,46 455 063,99 Maardla piir (asendiplaanil) 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.2024.
3 6 499 002,74 454 864,27 3' 6 499 095,12 454 611,42 20' 6 498 998,35 455 156,20 20' 6 498 998,35 455 156,20 Aru 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
4 6 499 042,90 454 901,33 4' 6 499 031,77 454 692,70 21' 6 498 917,30 455 110,14 21' 6 498 917,30 455 110,14 47801:004:0032 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
5 6 499 014,46 455 063,99 5' 6 498 953,90 454 689,84 22' 6 498 986,29 455 135,72 34' 6 498 823,58 455 056,34 I I' Geoloogilise läbilõike joon - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 27.02.2024);
6 6 498 998,35 455 156,20 6' 6 498 940,24 454 718,25 23' 6 499 005,50 455 041,98 35' 6 498 841,19 454 930,01 20 Maapinna samakõrgusjoon, m - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.02.2024);
7 6 498 917,30 455 110,14 7' 6 498 969,82 454 761,57 24' 6 498 968,77 455 005,15 26' 6 498 855,92 454 882,11 - Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 27.02.2024);
20 Katendi lamami samakõrgusjoon, m
8 6 498 823,58 455 056,34 8' 6 499 035,08 454 794,14 25' 6 498 970,93 454 942,49 27' 6 498 860,82 454 866,21 - Päeldakarjääri mäetööde plaan seisuga 21.02.2012
9 6 498 841,19 454 930,01 9' 6 499 008,85 454 851,02 26' 6 498 855,92 454 882,11 28' 6 498 891,38 454 865,68 20 Lamami samakõrgusjoon, m (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0844);
10 6 498 855,92 454 882,11 10' 6 498 978,71 454 816,80 27' 6 498 860,82 454 866,21 36' 6 498 889,29 454 769,42 19,39 - Päelda kruusliiva karjääri jääkvarud seisuga 01. sept. 1993. a.
01.02.2024 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
11 6 498 860,82 454 866,21 11' 6 498 941,95 454 763,14 28' 6 498 891,38 454 865,68 37' 6 498 902,48 454 771,22 .
(AS Kark, 1994, EGF4735)
12 6 498 891,38 454 865,68 12' 6 498 933,57 454 743,13 29' 6 498 889,03 454 757,44 38' 6 498 934,01 454 852,33 K-1 Kaevandi nr 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
0,1 Katendi paksus, m
13 6 498 889,03 454 757,44 13' 6 498 908,42 454 712,81 30' 6 498 888,35 454 726,06 33' 6 498 976,20 454 851,84 20,65 Suudme abs kõrgus, m 7. Kogu uuringuruum asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
0,8 Kasuliku kihi paksus, m
19,75 Lamami abs kõrgus, m
14 6 498 887,90 454 705,29 14' 6 498 874,85 454 642,93 31' 6 498 913,99 454 754,69 (EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv, TK - täitekruus)
Š-8 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2
15 6 498 833,26 454 709,81 15' 6 498 881,34 454 625,54 32' 6 498 923,85 454 780,54 Pindala 4,88 ha 1993. a uuringu kaevandi asukoht ja nimi, EGF4735
Päelda kruusamaarlda
16 6 498 833,50 454 631,57 16' 6 498 870,78 454 581,67 33' 6 498 976,20 454 851,84 Topograafiline ja Mõõtkava
17 6 498 833,80 454 531,11 17' 6 498 866,52 454 530,65 Päelda uuringuruum
varu arvutuse plaan 1 : 1000
Elektripaigaldise kaitsevöönd Muhu vald, Saare maakond
Pindala 11,98 ha Pindala 6,58 ha
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 17.07.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Helis Pormeister
Tel. 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/4687
/Allkirjastatud digitaalselt/
1
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
Marina Minerals OÜ on ehitusmaavara leiukohtade arendamise ja realiseerimisega tegelev
ettevõtte, mille eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning linnade läheduses
täitematerjalide varustuskindlus. Samuti tegeletakse piirkondadega, kus täitematerjalide
kättesaadavus lähtuvalt tavapärastest transpordi teekondadest on keskmisest suurem, samas on
selle vähendamine võimalik uue leiukoha kasutusele võtmisega.
Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Muhu valla maa-alal kus hetkel sootuks kruusa- ja
liivakarjäär puudub, mistõttu on omavalitsuse piires majanduslikus vaates täitematerjali
saadavus piiratud. Lähim samaväärne karjäär asub Saaremaal Tikka külas. Antud asukohast
Muhumaal asuvasse Liiva külla on ~ 40 km. Arvestades, et antud karjääri korral pole tegemist
jaemüügiga tegeleva karjääriga, siis tegelik täitamaterjali transpordikaugus Muhumaal nii jae-
kui ka hulgikliendile on oluliselt pikem. Eelolevatel põhjustel, arvestades asjaolu, et taotletav
mäeeraldis asub osaliselt endisel, korrastatud, kuid ammendamata jääkvaruga, Päelda
kruusakarjääri maa-ala, soovime saada kaevandamisõiguse Päelda kruusamaardlasse.
Keskkonnaluba taotletakse 10 aastataks eesmärgiga tagada varustuskindluse kohalik
täitameterjali vajadus nii tsiviil kui transpordiehitus valdkonnas.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Saare maakonnas Muhu vallas Levalõpme külas
katastriüksustel Päelda karjäär (katastritunnus 47801:004:0357) ja osaliselt Kirve
(katastritunnus 47801:001:0749). Mõlema kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.
Katastriüksused kuuluvad riigiomandisse, riigivara valitsejaks on mõlema puhul
Kliimaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Kinnistul
Päelda kruusakarjäär on varasemalt kaevandatud ja korrastatud aga jääkvaru on jäänud
ammendatamata.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa paikneb kahel lahustükil pindala on 10,89 ha, sh
mäeeraldise pindala 9,45 ha.
Taotletav ala on ümbritsetud järgmiste katastriüksustega: loodes on ühine nurgapunkt
katastriüksustega Kosla (47801:001:1037), põhjas suunas piirneb Küla-Kaasiku
(47801:004:0182), idas-kirdes ühine piir Ritsu katastriüksusega (47801:004:0302), idas,
kagus, lõunas Kruusa (47801:001:0592), lõunas Kuuli (47801:004:0459), Nuka
(47801:004:0580) ja Aru (47801:004:0032).
Alast 180 - 330 m kaugusel idas kulgeb riigi kõrvalmaantee 21151 Liiva-Nõmmküla tee.
Alast lõunasse jääb Sepamäe kalmistutee (tee nr 4780040) ja teenindusmaa lahustükke
eraldab kirde-edela suunaline Nimetu metsatee (ETAK ID 4810789). Varasemalt läbisid
uuringuruumi edelaosa põhja-lõunasuunaliselt Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 1 - 20 kV
elektriõhuliinid (keskpingeliinid) AS-50 (236243571) ja SEANINA:MUH (K6548150),
2
mille kaitsevööndi laiused olid 10 m liini teljest. Tänaseks on eelmainitud elektriõhuliinid
Elektrilevi sõnul demonteeritud.
Taotletav teenindusmaa jääb riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndisse (kood
3714831), mille kohta on küsitud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt kooskõlastuse.
Taotletav Päelda kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura
2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim on Ranna-
Põitse hoiuala (KLO2000225), olles ka rahvusvahelise tähtsusega Ranna-Põitse loodusala
(RAH0000429), jääb 1,8 km kaugusele loode suunda.
Samas teenindusmaast 340 m kaugusele ida-kirde suunda jääb III kategooria linnuliigi
hiireviu (Buteo buteo) leiukoht (KLO9130540). Lääne- ja loodepiirist 230 - 300 m kaugusele
jäävad väga liigirikkad loopealsed (ELP0018456) (pärandniidud (528137152), mis on paljude
kaitsealuste taimede leiukohaks: III kategooria kaitsealused taimed kahelehine käokeel
(Platanthera bifolia) (KLO9341741), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
(KLO9341723), püstine hiirehernes (Vicia cassubika) (KLO3947539) hall käpp (Orchis
militaris) (KLO9347538) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) (KLO9341721), II
kategooria kaitsealused taimed: punane tolmpea (Cephalanthera rubra) (KLO9337446,
KLO9341712), jumalakäpp (Orchis mascula) (KLO9317306, KLO9347541, KLO9347540,
KLO9343271), kärbesõis (Ophrys insectifera) (KLO9347537, KLO9347136), tõmmu käpp
(Orchis ustulata var. aestivalis) (KLO9302998). Samuti asub kirjedatud alas Kapi käpaliste
püsielupaiga sihtkaitsevöönd, mis on rajatud tõmmukäpp kaitseks.
Alast 330 m kaugusele lääne suunas jääb Sepamehe kalmistu, mis on ajaloomälestis (4137).
Samuti kasvab kalmistul III kategooria kaitsealune taim rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha) (KLO9317308).
Lähimad elumajad või ühiskondlikult kasutatavad hooned jäävad 390 - 600 m kaugusele nii
põhja, kagu kui ka edela suunas. Lähim on Levalõpme külla jääva Liivamäe kinnistul asuv elu-
või ühiskondlik hoone (47801:004:0573), mis jääb 390 m kaugusele lõunasse. Kapi külas
asuval Nõmme kinnistu (47801:004:0178) elumaja jääb 400 m kaugusele põhja suunda. Päelda
külas asuv j Allika (47801:001:1060) elu- või ühiskondlik hoone ~450 m ja Pühati talu
(47801:001:0468) jääb 570 m kaugusele, Levalõpme küla talu on Nõmme-Jaani
(47801:004:0450), mille õueala jääb ~600 m kaugusele kagu suunda.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Päelda kruusakarjääri alal on geoloogiline uuring tehtud 2024. a ning töö tulemused on
kinnitatud „Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.03.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4687, EGF 9908).
Taotletaval mäeeraldisel on katendiks kasvukiht ja muld, mille paksus on ühtlaselt 0,2 m,
katendi koguseks on uuringuga määratud 17 tuh m³.
Kasuliku kihi moodustavad täiteliiva nõuetele vastavad liivakad kruusad. Kasuliku kihi
maksimaalne paksus on kuni 1,8 m jäädes endise Päelda kruusakarjääri maa-alale, keskmine
3
paksus on 0,8-0,9 m. Loodusliku materjali keskmised näitajad järgmine: peenosise (fraktsioon
<0,063 mm) sisaldus on 2,4 - 46,1%, keskmiselt 15,5%. Jämepurdse materjali terasuurusega
≥31,5 mm sisaldus on 0,0 - 68,3%, keskmiselt 16,5%.
Kasuliku materjali lamamiks on kas vähese veejuhtivusega moreen või hea veejuhtivusega
lubjakivi. Põhjavee tase uuringuaegsetes kaevandites fikseeriti vaid 7 kaevandis jäädes abs
kõrgustele 19,0 - 20,5 m (keskmiselt 19,4 m). Veetase on seotud savikate lamamisetetega.
Kaevandamisjärgselt ei ole oodata alale veekogu tekkimist, kuivõrd fikseeritud veetase on
lokaalne ja seotud lamamisetetega. Pärast karjäärisüvendi rajamist ja paekivi kihi avamist
valgub pinnasevesi külgkivimitesse.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Päelda kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa koosneb kahest lahustükist
kogupindalaga 10,89 ha, sh mäeeraldis pindalaga 9,45 ha. Mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses
Päelda maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 2 ja 3 aT.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadesse tuleb külgneva maapinna
stabiilsuse tagamiseks jätta hoidetervik. Arvestatud on katendi ja materjali püsivaks nõlvuseks
arvestatud 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud kasutades mudeltarkvara
MicroStation Inroads – tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Päelda kruusakarjääri taotletavad maavaravarud (seisuga 25.10.2024. a)
Taotletav Kaevandatav
Hõlmatud Varu Kadu, tuh
Plokk tarbevaru, tarbevaru,
pindala, ha paiknemine m3
tuh m3 tuh m3
Plokk 2aT Veepealne 57 1 56
8,36
Plokk 3 aT Veealune 40 2 38
Kokku 97 3 94
Päelda kruusakarjääri keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks
kaevandamise aastamääraks kujuneb seega 10 tuh m3 (ligikaudu 15 tuh t). Sellise keskmise
kaevandamise aastamahu juures ammendatakse karjäär ~8 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul
jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused Päelda kruusakarjääris maavara kaevandamiseks on keskmised.
Kaevandatav maavara asub valdavalt põhjaveetasemel või kõrgemal. Karjäärile on on hea
ligipääs läbi varasema Päelda kruusakarjääri maa-ala, mis viib Sepamäe kalmistualale.
Taotletavast alast ~ 60% on kaetud metsaga, mis tuleb vastavalt kaevandamise intentsiivusele
kas korraga või etapiti raadata.
Mäeeraldisel on katendi paksus ja kogus väike, jäädes keskmiselt 0,2 m. Katendi kogumaht on
17 tuh m³. Katend ladustatakse mäeeraldisel puistangutes.
4
Päelda kruusakarjääri alal saab katenditöödeks kasutada nii buldooserit kui ka ekskavaatorit.
Arvestades väikest katendi ja kasuliku kihi paksus on ressursisäästlikum kasutada
ekskavaatorit.
Maavara väljamiseks on sobilik ekskavaator. Juhul kui mäetööde optimeerimiseks kasutatakse
toodangu ladu, siis laadimistööd tehakse kas ekskavaatori või frontaallaaduriga.
Loodusliku materjali töötlemist mäeeraldisel ette ei nähta. Kaevise transportiks kasutatakse
Liiklusregistris olevaid vedukeid.
Kõik täpsed nõuded kaevandamiseks määratakse kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kruusa ja liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine.
Mõju veerežiimile
Taotletavas Päelda kruusakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaset alandamata ning
sellest tulenevalt ei avalda planeeritud tegevus ümbritsevale veerežiimile olulist mõju.
Kvaternaarisetted toituvad sademetest. Mäeeraldisele kogunev vesi moodustub peamiselt
sademete ja lume sulamise veest. Kaevandamise ja sellele eelnevate ning järgnevate tööde
käigus ei tohi kahjustada karjääri ümbritsevate maaparandussüsteemide tehnilist seisukorda.
Mõju välisõhule
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise
korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto).
Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis
Mõõdetud müratase 15 m
antud müratase 15 m
Masin kaugusel müraallikast, Lmax
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
dB(A)
Kallurauto 84 76
Ekskavaator 85 81
Frontaallaadur 80 79
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
5
Lähimad elamud jäävad taotletavast Päelda karjäärist ~390 m kaugusele. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 81 + 20log10(15) – 20log10(390) = 53 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 81 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Päelda kruusakarjäärile lähimatel
elamualadel Liivamäe ja Nõmme kinnistutel on kuni 53 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II
kategooria elamuala päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole
arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu
vahele jäävaid müra tõkestavaid puid. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et
kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama lähimates majapidamises kehtestatud
piirtaset ja kujutama ohtu nende elanikele. Karjääris ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00
– 7.00).
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt
õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,
kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib
levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Transpordiga kaasnev tolm
ei erine tavapärasest avalikul kruusateel tekkivast tolmust. Juhul kui transpordiga kaasneb
häringuid tuleb need lahendada koostöö kohaliku omavalitsusega kuivõrd kavandatud
väljaveotee kuulub omavalitsusele.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on
minimaalne. Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation) nagu
maavara kaevandamisel lasumist, laadimisel kallurile või ladustamisel lattu tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse US EPA AP-42, Fifth Edition Compilation of Air
Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate
Handling and Storage Piles metoodikast, mille põhjal on kasutatud järgnevat valemit:
𝑈 1,3
( )
2,2
𝐸 = 𝑘(0,0016) ∗ 𝑀 1,4
, kus
( )
2
6
E – eriheide, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel);
k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;
U – keskmine tuule kiirus, m/s;
M – materjali niiskussisaldus, %.
Kui kasutada Virtsu RJ aasta keskmist tuule kiirust 3,8 m/s ja niiskussisaldust 5,5%, saame
tulemuseks liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse ligikaudu 0,0006 kg/t
PMsum ja 0,00028 kg/t PM10 ning ~10 tuh m3 (ca 15-16 tuh t) kaevandamisel on tahkete osakeste
summaarne heitkogus ~0,01 t. Sellise aastase keskmise tootmismahu juures on toodangu lattu
tõstmisel ja seejärel toodangu laadimisel laost kallurile eralduv tahkete osakeste kogus
0,01 * 2 = 0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevusel ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris on
planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning seetõttu
ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme.
Keskkonnaohutus
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või
õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks
kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud
mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Mõju Kapi käpaliste püsielupaigale.
Kapi püsielupaik asub taotletava mäeeraldise lääne-loode piirist ~230 m kaugusel. Vastavalt
Keskkonnaameti kirjale 19.02.2025 nr DM-131040-5 punktile 4 paluti taotluses esitada
hüdrogeoloogiline hinnang eesmärgiga hinnata mõju püsielupaigale. Juhime tähelepanu, et
geoloogilise uurinuga on taotletaval alal avatud kvaternaati põhjaveekompleks vaid selle
idaosas, püsielupaigast ~ 680 m kaugusel. Vastavalt taotluse juurde kuuluvale geoloogilise
läbilõikele II-II’ langeb maapind püsielupaiga läänest itta ~ 3 m, samas suurusjärgus langeb ka
kasuliku kihi lamamiks olev paekivikihi lasum. Kuivõrd taotletava ala lääneosas ehk
püsielupaiga lähialal geoloogilise uuringu kohaselt kvaternaatisetete veekomplekti pole, siis
pole seda eelduslikult ka püsielupaiga piirkonnas. Kuna kaevandamisega mõjutatakse vaid
taotletava ala idaosas paiknevat, väikese filtreeruvusega kvaternaarisetetega seotud
veekihti, ei mõjutatata kaevandamisega looduslikku veerežiimi püsielupaigas. Täiendav
leevendusmeede veerežiimi muutustele lääne suunas, on mäeeraldise lahustükkide vahele jääva
kohaliku tee tervik. See vähendab sademevee valgumise kiirust ida suunas.
7
Kaevandamisjäätmed
Päelda kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse kaevandmise ajal mäeeraldise teenindusmaal,
mis hiljem kasutatakse karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid
jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist
välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina. Taotleja on
teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus
esitada ka kaevandamise jäätmekava ning taotleda jäätmeluba.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Päelda kruusakarjäär taastatakse kaevandamisele eelnenud olukord ehk ammendatud karjäär
metsastatakse. Alale moodustatava metsamaa pindala on 10,89 ha (graafiline lisa 3/3).
Kuigi mäeeraldise idaosa lahustükil avati uurimistöödega pinnavee kiht, siiski ei ole oodata
veekogu tekkimist, kuivõrd tegemist on lokaalse savisetetega seotud pinnaveega, mis karjääri
süvendi rajamise järgselt valgub filtreeruvatesse külgkivimitesse.
Kaevandamise järgselt tuleb korrastatav ala katta kaevandamise eelselt eemaldatud katendiga
~ 0,2 m kihiga.
Täpne korrastamislahend, vajalike materjalide kogus ja materjalide liik tuleb määrata selle
sisulises korrastamise projektis.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Marina Minerals
Juhatuse liige
Taotluse koostas 25.10.2024. a. ja täiendas 22.05.2025. a.
Erki Vaguri / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
20.71
20.88
20.50
Kosla
20.49
20.80
47801:001:1037
20.50 20.53
20.60
20.67 20.53 20.43
20.70 20.64
1' 1
20.78
20.51
20.47
20.78 20.75
20.63 20.70 20.40
21.25 20.53
20.72
'
20.78
II
20.57
I
20.89
21.88 20.50 20.61
K-8 20.70
0,2
21.43 20,60 20.60
0,8 20.81
19,60
20.88
20.70 TL 2' 20.92
20.64
21.56
2
21.67 20.74 20.73
21.73
21.02
20.81
3'
20.99 20.77 20.79
20.64
21.39 20.81
N
20.58
21.18
21.39
20
6 499 21.29
100 21.14
K-7
20.64
20.83
21.21
20.86
3 20.76
20,80
20.70
0,2 20.60
21.06
0,2
20,40 20.72
20.90 20.83 20.73
21.10 21 21.27
21.00 21.23 21.07
21.39
20.70
21.18 20.87
21.06 20.80
20.89 20.68
21.05
n
in
21.21
p
20.55
21.22 5
20.95 20.80 .6
21.20 20.82 0 20.63
20.96 20.64 2
21
21.40 20.93
20.63
21.13 21.08
K-9 Mulgi Kaardileht nr 5243 Virtsu
21.05 20.81 20.56
0,2 20.90
20.67
21.34 21.24 20,85 20.94
20.67 47801:004:0196
0,2
I 21.39 20.93
20,45 20.98
20.66
20.63
20.59
4
14' Š-7
.7
21.12 20.93
0
20.83 20.76 20.72
2
20.54
K-6 20.98 Küla-Kaasiku 20.57
21.25
21,26
0,2 21.00
47801:004:0182
15' 20.59
21.41 0,7
21.26 21.15
21.01 20.87 20.90 20.82 Plokk 1 aT 20.54 20.50
20,36 TL 21.06 21.10 20.71 8 20.55
20.34
4' 20.62
Š-6
21
V'
20.86 20.30
21.00 20.90 20.71 20.57
21.35
Maaniidi
21.28
4 20.54 20.51
I
20.31
5
.8
20.53
20.83 20.78
18 20.71
47801:001:0587
0
20.86
Š-2
2
21.10 21.07
20.51 20.52
21.49 20.30
21.36 20.88 20.62
21.35 21.07 20.72 20.45
20.86
21.01
20.93 K-11 20.48
20.51
20.45 20.19
0,3
20,65
Kupitse 20.96
20.75
20.75 1,2 19 20.29
20.89
K-10 19,15
47801:004:0213
21.19
21.10 21.04 20.83 0,2 9 20.63 EL 20.69
8
20.48 20.32
.7
20
21.28 20,72 20.75 K-12 20.42
0
20.75 20.53
5'
2
20.96 0,8 20.74 20.
5 0,2 20.33
21.05 K-5 19,72 EL 20,49 5
20.39 20.24
0,2 1,8
21.53 21.42 21.02 20,88
20.81 21.13 20.90
20.68 20.91 20.69
20.63
18,49
19.
62 1,1 EL 20.
64
Š-3 16'
0,8 20.81 20.79 20.60 20.
40 20.44
19,88 TK 28'
30' 20.77 20.55 0,7 TL
59
n
20.34
in
1
6 499 000
20.
21.14 9.
5
p
9
51
1
21
20.91 9.
46
19.
19.41
19
21.27 19,39
20.90 20.68 20 20.34
20
5
.
56
.5
21.10 20.84 01.02.2024
20.77 19.34
29'
0
20.86 20.75
2
21.02 20.79 19 20.23
.
61
21.63 20.39
K-20 20.59 20.57
20.
68
20.88
20,76
0,2 6' 20.73
20
. 19.47 K-13 '
I 20.24
44
21.83
21.12 20.98
- 19.16
0,2
19,50
20.80 - 10
20.52
32 20.65
20.61
19
.43
18.97
19.15 1,1 20.22
21.58 20.84
20.73
.7
0 20.71
20.54 18,20 EL
0
59
2 20 20.30
Kirve .
52
28' 19,40
.
20.89
27
0
21.08
7
19
20.79
.5
20.92 20.71
20.
4
21.69 K-21 206
.
0
47801:001:0749 01.02.2024
2
21.79
21.00 0,2 20.75 K-19 19 20.21
21.57
20.93
20.92 20,75 0,4 .
52
.3
4
19.24
0,7
19.
20.89 9 9
20,56 93
.
20.
20.70 1 1
20 19,85 1,3
71
21.64 TL 20.25
80
21.04 20.71 .79 20.83 18,86 TL
18.91 19.08
22.02 20
20.71 18.91
20.67 19.44 20.38
19.51
26
21.42
5
41
.
19
19.
20.73
.
21.77
20.
20.75 20.62
20
21.85 19.17 19.16
68
65
21.05 20.93 20.77
21.98
Plokk 2 aT 20.93
20.97
20.82
20.71
20
80
.
20.81
20.76
19.43
Ritsu
21.87 21.32 6 20.74 Plokk 2 aT 18 18.95
47801:004:0302
20.32
22.22
66 20.64 Š-9 19.31 19.35
18.91
20.64
.
21.72
20.82
20.73 20 Plokk 3 aT 20.50
19.36
18.85
22.36 22.05
21.13
7' 20.61
2
21.97 19,02
27'
.5
11
0
14
02.02.2024 19.03
2
71 20.72
Plokk 2 aT 19.28
.
. K-16
69
22.25
53
19
21.58 20.84 20.72 20 20.67
.
0,1
.
19.27
8'
19
K-3 21.11
25'
31
20
19.36
22.08
K-4 19,42
18
18.90
22,33 22.31 0,2 20.57 1,7 21.00
21.61
21,50 12 3 19.32 17,62 20.91
19
07
. 20.51 19.43 TL
2
21,03 1,0
57
20.67
.
21.84 20.60
0,2 20,30
23.04 19.45 18.97 19,02
17'
20
EL 20.98 n
73
21
22.80 22.33
20 30 in 20.64
01.02.2024
.
21.69 p
1,1 20.63
19
22.21
K-18 K-14
I
I 22.59
TL 22.37
20
.84
26' 20.55 0,2
19.21
18.85 -19.01
20.42
22.43 21.43
20.73
20,34
1,0
Päelda karjäär 19,02
0,9 21
20.
21
19.
20.67
19,14 19.19 18,12
31
20.56
21.87 21.05 TL20.50 47801:004:0357 TL
38
22
.
22.34 22.12 20.
45 20.89
15
I
20
21.91
22.63 9' 19.49
19.28 I'
83
22.26 22.48 21.32
K-22
.
22.82 18.81
20.
20.73
22.42
13
19
0,2 19.49
6 498 900 22 22'
19.16
29
6
22.37 20,87 8
.9
21.52 21.76
1,2 20.84
20.53
20.78 18.94
1
21.66
22.58
22
.
21.92 36
.
19,47
21.18 0,6 EL 19.50 19.01
22.80 22.56 64 21 21.16
Plokk 3 aT
19.
21.70 20.85 19.26
0,6 TL 19.56
13
22.38 19.15
53
24.25
00
22.66 20.66
22.
21.00
Š-10
94
.
21.86 21 22.23 19.23
21
. 22 77
.
21.48 09 . 21.50
. 21
26
19
51 21.22 20.88
21.96 19,45 19.41
22.29
21.65
22.32 29
21.77
28 27 21.18 18
24.13
25'
21 21 18.43 18.59
19.01
89
Š-8
.
59 21.48
21.
21.25 19.51
22. 21.29 19.31
68
24.62 09
18
24.13 21.62
23.
25
22.26
15 11' 21.15 19.05 18.67
74
.
18.
21.07 21.20
20.
21
24' 23'
21.
21.35 2 21.75 21.23
21.51 2
67
.
16 19.36
14 10'
17
21.17
24.57 05
.
21.85 19.56
21 21.66
19.47
21.23 19.27
16 12' 21'
24.61
nn 21.44
21.31 pi 22
17 21.51 21.48 21.41 20.
7
.
08
25 21.41 19,32 Posti
61
4
.5 8
13' K-2 21
04
Kr 21.80
.
24.27 213
.5 2 21.43 21.45
0,2 02.02.2024 47801:004:0289
.
21
19.30
211. 19.51 18.55
20
24.29 4
.0 1 21.64 19.40 18.98 18.70
21,31 21
3
.5 .020
20.05 K-17
- 21 K-1 2 18.41
22.13 21,11
4
.9
2
2
1
1
4
.
4
.
2
5
TP
21
20.80
20,65
0,1
20.49
20.
43
1.
97 Plokk 1 aT 19.85
19,52
0,1 19.27
21.72 21 1,1
Š-4
57
21. 21 0,8 2 21.61
23.64 24
. 18,32
215
.4 21 .
10
19,75 0.
4 21 21 48 TL 19,05
2
2
1
1
.
8
.
8
4
5 Kr 2
2
1
1
5
.
5
.
9
9
214
.8 21.37
21.40 .
15 TL
20,55
2 .
98 .
77 21.77 21.64
21.54
24 20' 22
.
92 19
.
19.29 19.42
02.02.2024
20 19 63
21.49
21.50 01.02.2024 .
22
.
91 K-15
21.31
21.78 19.09
21.72 21.43 21.35 20 21.69
21
.
17 19.48 0,1
21.54
22 21.16 20
. 20.34 .
28 19.72 19.33 19,35 18.84
23
74
22.46 20 92 1,3
22.85 20.72
.
22.41 21.06 21.16 .
97
17,95
21
22.13 22.58
2 Nuka 19.93
H 0,3 EL
22.19 0.86
19'
19.58 19.75
19.47
19.35
92
22.07 1,0 TL
2 47801:004:0580
21.
22.28 0.
9
22.04 21.10 2 21.76
22.44 19.47
20
20
20.12 19.86 19.41
.
20 88
.4
22.61 21.32 .
21.90 20.93 83 20.39
5
22 81
.
22.03 21 19.79 19.52
21.89 22.61 20.81
21.79
Aru 2 31
21.
76
22 18'
21.97 200. .
20.80 5 20 Kruusa19.67
21.68 607
47801:004:0032 22.16 20.84 20.68
20.81 .
19.48
19.00
IV
21.83 19.27
20.09
19.68
47801:001:0592
20.07
21.72 2
0
I
21.69 21.59 .7 20.23 20.10
2
21.57 4
I
21.66
0
21.75 20.80
.7
19.62
I
20.12
0
20.59
20.86 K
r 19.63
21.84 20.56 19.76
6 498 800 Kuuli 19.35
19.74 19.32
2
0 47801:004:0459
454 500
454 600
454 700
454 800
454 900
455 000
455 100
455 200
.4 20.37
2
21.41 1
0
21.71 21.43 21.48 21.35 21.52 21.80 20.89 20.60 20.60
21.49
.4
21.43 19.90
7
20.45
20.26
20.13
20.31 20.06
19.68
0 50 100 m Märkused:
1 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.2024.
1' 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
1 6 499 158,16 454 526,55 18 6 499 041,19 454 911,11 1' 6 499 158,16 454 526,55 14' 6 499 047,07 454 905,17
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
2 6 499 119,45 454 611,03 19 6 499 014,46 455 063,99 2' 6 499 119,45 454 611,03 15' 6 499 043,20 454 941,63
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.10.2024);
3 6 499 095,12 454 611,42 20 6 498 998,35 455 156,20 3' 6 499 108,32 454 635,32 16' 6 499 002,74 455 158,70 Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus
- Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
4 6 499 031,77 454 692,70 21 6 498 917,30 455 110,14 4' 6 499 035,08 454 794,14 17' 6 498 917,30 455 110,14 Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26°
- Päeldakarjääri mäetööde plaan seisuga 21.02.2012
5 6 498 953,90 454 689,84 22 6 498 823,58 455 056,34 5' 6 499 008,85 454 851,02 18' 6 498 823,58 455 056,34 Maardla piir (asendiplaanil)
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0844);
6 6 498 940,24 454 718,25 23 6 498 841,19 454 930,01 6' 6 498 978,71 454 816,80 19' 6 498 841,19 454 930,01 Aru
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus - Päelda kruusliiva karjääri jääkvarud seisuga 01. sept. 1993. a.
7 6 498 969,82 454 761,57 24 6 498 855,92 454 882,11 7' 6 498 941,95 454 763,14 20' 6 498 855,92 454 882,11 47801:004:0032
.
(AS Kark, 1994, EGF4735)
8 6 499 035,08 454 794,14 25 6 498 860,82 454 866,21 8' 6 498 933,57 454 743,13 21' 6 498 860,82 454 866,21 I I' Geoloogilise läbilõike joon
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
9 6 499 008,85 454 851,02 26 6 498 891,38 454 865,68 9' 6 498 908,42 454 712,81 22' 6 498 891,38 454 865,68 36 Maapinna samakõrgusjoon, m 7. Kogu ala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
10 6 498 978,71 454 816,80 27 6 498 889,29 454 769,42 10' 6 498 874,85 454 642,93 23' 6 498 889,29 454 769,42
35 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
11 6 498 941,95 454 763,14 28 6 498 889,03 454 757,44 11' 6 498 881,34 454 625,54 24' 6 498 889,03 454 757,44 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
19,39
12 6 498 933,57 454 743,13 29 6 498 888,35 454 726,06 12' 6 498 870,78 454 581,67 25' 6 498 888,35 454 726,06 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Päelda liivakarjäär
01.02.2024
13 6 498 908,42 454 712,81 30 6 498 913,99 454 754,69 13' 6 498 866,52 454 530,65 26' 6 498 913,99 454 754,69 Päelda kruusamaardla Mäeeraldise plaan
14 6 498 874,85 454 642,93 31 6 498 923,85 454 780,54 27' 6 498 923,85 454 780,54 K-1 Kaevandi nr
0,1 Katendi paksus, m Muhu vald, Saare maakond
20,65 Suudme abs kõrgus, m
15 6 498 881,34 454 625,54 32 6 498 976,20 454 851,84 28' 6 498 976,20 454 851,84 0,8 Kasuliku kihi paksus, m
19,75 Lamami abs kõrgus, m
16 6 498 870,78 454 581,67 29' 6 498 990,01 454 864,43 (EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv, TK - täitekruus)
Loa omanik
Š-8 Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1 / 3
17 6 498 866,52 454 530,65 30' 6 499 002,74 454 864,27 1993. a uuringu kaevandi asukoht ja nimi, EGF4735
Jalgpalli tn 21,11312 Tallinn
Mõõtkava 1 : 1 000
[email protected]
Pindala 4,26 ha Pindala 5,19 ha Pindala 5,49 ha Pindala 5,40 ha
Elektripaigaldise kaitsevöönd
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 23.10.2024
Pindala kokku 9,45 ha Pindala kokku 10,89 ha /allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4965
/allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I'
W E
m Kupitse
m
23 47801:004:0213 Kirve 23
47801:001:0749 Päelda karjäär Ritsu
K-6 47801:004:0357 47801:004:0302
Tee
22 21,26 22
K-5 K-20 K-21 Plokk 2 aT K-19
20,88 20,75 Plokk 2 aT 20,75
21 0,2 K-6-1 20,56 21
K-5-1 Plokk 2 aT
1:
Kr. 13,8 K-21-1
0,2
2
1:
Kr. 68,3 K-19-1
2
0,2 0,2
Plokk 2 aT
1:
St. 40,4 Kr. 0,0 0,2
2
2
K-13
1:
St. 14,9 Kr. 1,2
1:
20 0,9 TL 0,4 St. 6,4 0,4 20
19,50
2
TK St. 8,0 Plokk 2 aT
2
1:
1,0 TL
0,9 TL vt. 19,40 m
02.02.2024 0,2
1,4 K-13-1
19 K-19-2 19
1,7 Kr. 19,5
Plokk 3 aT Kr. 15,4
St. 5,0
St. 39,2 1,3
18 EL 18
TL 1,5
17 17
Läbilõige II-II'
W E
m m
24 Kupitse 24
0592
47801:004:0213
K-3
23 Kirve Päelda karjäär 23
001:
uusa
22,33
47801:001:0749 47801:004:0357
K-4
0,2 K-3-1
47801:
Kr
22 21,50 22
Kr. 26,1
1:
Tee
2
St. 2,8 0,2 K-4-1
21 TL Plokk 2 aT Kr. 14,0
K-18
21
20,34 K-18-1
1,3 St. 4,9 Kr. 7,0
2
K-16 K-16-1
1:
EL St. 6,2
1:
0,2
20 1,2 Plokk 2 aT 19,42 Kr. 7,2 K-14 20
2
TL
0,6 St. 21,9 19,02
K-18-2 vt. 19,02 m 0,1 vt. 19,02 m
19 TL K-14-1 19
1,2 Kr. 14,2 02.02.2024 0,6 02.02.2024
Plokk 3 aT Kr. 17,7
2
1:
St. 21,6 K-16-2
St. 5,4
TL Kr. 23,2
18 TL 0,9 18
St. 9,3
1,8 TL
17 17
16 16
Läbilõige III-III' Läbilõige IV-IV'
S N SW NE
m m m m
Kruusa
24 24 23 23
47801:001:0592 Küla-Kaasiku
Kuuli Päelda karjäär
47801:004:0182
47801:004:0459 47801:004:0357
23 Kirve 23 22 Plokk 1 aT 22
47801:001:0749 Küla-Kaasiku
K-4 K-12
47801:004:0182
22 21,50 22 21 20,49 21
Tee
K-5 K-7 K-12-1
K-1 K-4-1 20,88 K-17
0,2 20,80 Plokk 2 aT 0,2 Kr. 17,9
1:
20,65 19,52 K-16 K-16-1
2
21 Plokk 2 aT Kr. 14,0 21 20 20
2
K-5-1 St. 4,2
1:
K-1-1 St. 4,9 0,2 19,42 Kr. 7,2
2
0,1 0,2
1:
Kr. 68,3 vt. 19,32 m St. 21,9 vt. 19,39 m EL
Kr. 8,0 EL 0,1 K-17-1 0,1 02.02.2024 1,3
St. 14,9 0,4 02.02.2024 vt. 19,02 m TL
20 St. 36,5 1,2 20 19 Kr. 28,6 19
1:
TK 02.02.2024 0,6 K-12-2
2
TL 1,0 St. 29,0 K-16-2 Kr. 23,1
0,9 TL
Plokk 3 aT 2,0
1,2 Kr. 23,2 St. 20,5
19 19 18 TL 18
St. 9,3
1,8 TL
18 18 17 17
16 16
0 50 100 m
Mäeeraldise piir Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Märkused:
Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus Kruus
Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26° 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Moreen
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Kirve Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus K-16 Puuraugu nr
47801:001:0749
Rähkne moreen 19,42
Päelda kruusakarjäär
Suudme abs kõrgus, m Geoloogilised läbilõiked
Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 19,4 m) Päelda kruusamaardla
Veetaseme abs kõrgus, m vt. 19,02 m 0,1 Sügavus maapinnast, m I-I' ... IV-IV'
Muhu vald, Saare maakond
Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs 18,2 m) Mõõtmise kuupäev 02.02.2024
0,6 K-16-2 Proovi number
Savi
Proovitud intervall, m Kr. 23,2 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), %
St. 9,3 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % Loa omanik Graafiline lisa 2 / 3
1,6 Marina Minerals OÜ
TL EL - ehitusliiv
Kasvukiht Kaevandi sügavus, m 1,8 Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
Lubjakivi TL - täiteliiv H 1 : 1000
TK - täitekruus Mõõtkava
[email protected] V 1 : 100
Tagasitäide OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 23.10.2024
Elektripaigaldise kaitsevöönd /allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4965
/allkirjastatud digitaalselt/
20.71
20.88
20.50
Kosla
20.49
20.80
47801:001:1037
20.50 20.53
20.60
20.67 20.53 20.43
20.70 20.64
1' 1
20.78
20.51
20.47
20.78
20.63 20.70 20.40
21.25 20.53
20.72
19.80
20.57
20.89
21.88 20.50 20.61
20.70
21.43 20.81
2'
21
20.92
20.64
21.56 20.88 19.80
20 2
21.67 20.74 20.73
21.73
19.80
3'
20.99 20.79
20.64
20.81
N
20.58
20.40
6 499 21.29
100 20.64
20.83
21.21 3 20.76
20.70
20.60
20 20.72 20.83 20.73
21.10 21.27
20.70
20.40
21.18 20.87
20.80
20.89 20.68
20.40 21.05
n
in
p
20.55
5
20.80 .6
20.82 0 20.63
20.96 20.64 2
20.40
21.40 20.93
20.63
20.40
Mulgi Kaardileht nr 5243 Virtsu
21.05 20.81 20.90 20.56
20.67
21.34 20.94
20.67 47801:004:0196
20.63
20.66 20.59
4
20.40
.7
20.93
14'
0
20.83 20.76 20.72
2
20.54
21.25 Küla-Kaasiku 20.57
20.50
21.00
47801:004:0182
15' 20.59
21.41 20.50 20.87 20.90 20.82 Plokk 1 aT 20.54 20.50
20.71 8 20.55
20.34
20.86 4' 20.90 20.57
20.30
0
20.40
21.35
Maaniidi
2
4 20.51 20.31
5
.8
20.53
20.50 20.78
18 47801:001:0587
0
20.86
2
20.51 20.52
21.49 20.30
21.35 20.80 20.86 20.45
21.01 20.51
20.93 20 20.45 20.19
19.80
Kupitse 20.96 19 20.29
47801:004:0213
20.60
9
8
20.32
.7
20.75
0
20.75
5'
2
19.70 20.33
20.50 19.50
20.39 20.24
2
21.53 21.42 20.90
19.80
0 16'
20.81
20.90
28'
30' 19.70
n
20.34
in
6 499 000
p
19.90
19.80
20.60
20
5
.5
29'
0
20.86
2
0 20.23
21.63 2 19.50
20.24
21.83 19.30
20.80
21.20
20.40
20.73
.7
0
32 19.30
19.3800 20.22
0 20.30
2
20.80 20.40 Kirve 6' 28' 19.40
20
21.79 20.70 47801:001:0749 7
20.89
10 19.70 20.21
20
20 19.40
20.25
20.71 .79 20.83
22.02 20
20.71
19.30 20.38
5 20.75
19.30
19.80 19.30
19.40
21.98 20.71 80 20.40
.
Ritsu
22
20.90 Metsamaaks korrastatav ala 20.80
20.50 6
20 20.81
Metsamaaks korrastatav ala 47801:004:0302
20.32
19.50
22.22
66 19.80 20.64
.
20.73 20
21
22.36 7' 20.61
22.25
20.40 11 .71
27' 19.30
19.80 20.72 20 20.67 19.30
20.80
8' 25'
31
20
19.50 19.30
19.50 21.00
20.67
12 207
.3
19.80
20.91
23.04
22.80 20.80
30p
in
n
17'
.84 20.42
22.59
26'
20
20 20.73
20.60 21 Päelda karjäär
21
20.
19.80
21.50 21.05 47801:004:0357
38
20.
45 20.89
19.30
22.82
22.63 9' 19.50 19.30
20.
19.30
6 498 900 13 19.50
22'
19.30
29
22.37 19.30 6
20.90 .9
8
1
21.76 19.80
20.90 21 36
. 21.18
22.80 21
19.
20
13
24.25
22.66 21.00
21
77
. 21.50
21
21.96
29
21.22
26
20.88
24.13
21.50
21.25
21.77
25' 21.48 28 27 21.18
18.43 18.59
22. 21.29
68
24.62 09
24.13 2 19.30 19.30
23.
15 11'
1 21.15
20
19.30
18.
21.07
20.
21.35 22
21.75
24' 23' 21.23
67
.
16 19.70
14 10'
17
21.17
24.57 05
.
21.85
21 21.66
21.23
16 12' 21'
24.61
nn 21.44
21.31 pi 22
.
24.27 17 13'
21.51 21.48 21.41
2
2
1
1
4
.
3
.
5
5 Kr
2
20.
78
08
21.80 21.43 21.45
25 21.41 Posti
24.29 14
.0 211.1 21.64 18.70
18.55 47801:004:0289
2
3
.5 .020 0
21 2 2 18.41
22.13
214
.9
2
2
1
1
4
.
4
.
2
5
TP
21
20.80
20.49
20.
43
1.
97 Plokk 1 aT 19.80
21.72 5
.7
21 21
215
.4 21 .
10 20. 21 21.61
4 21
2
2
1
1
.
8
.
8
4
5 Kr 2
2
1
1
5
.
5
.
9
9
214
.8 21.37
21.40 .
15
2 .
98 .
77 21.77 21.64
21.54
24 20'
21.50 20 19.30
21.49 21.31 .
22 19.30
21.72 21.78 19.09
21.43 21.35 20 21.69
22 21.16 20 20.34 .
28 18.84
21.54 .
74
22.46 20 92
22.85 20.72
.
21.16 .
97
22.41 21.06
23
21
22.13 22.58
2 Nuka 19.93
H
22.19 0.86
19'
19.58 19.75
19.47
92
22.07 2 47801:004:0580
21.
22.28 0.
9
22.04 21.10 2 21.76
22.44 19.47
20
20
. 20.12 19.86
20 88
.4
22.61 21.32 .
21.90 20.93 83 20.39
5
22 81
.
22.03 21 19.79 19.52
21.89 22.61 20.81
21.79
Aru 2 31
21.
76
22 18'
21.97 200. .
20.80 5 20 Kruusa19.67
21.68
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1027449-3
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ
Kontaktisik Caspar Rüütel
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Päelda kruusakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaluba taotletakse 10
aastaks.
Parandustaotluse selgitus Taotlus on täiendatud vastavalt kirjale 19.02.2025 nr DM-131040-5. Eelmisesse
parandustaotlusesse jäi vana seletuskirja fail.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Muhu valla maa-alal kus hetkel sootuks kruusa- ja liivakarjäär
põhjendus puudub, mistõttu on omavalitsuse piires majanduslikus vaates täitematerjali saadavus piiratud.
Lähim samaväärne karjäär asub Saaremaal Tikka külas. Antud asukohast Muhumaal asuvasse Liiva
külla on ~ 40 km. Arvestades, et antud karjääri korral pole tegemist jaemüügiga tegeleva karjääriga,
siis tegelik täitamaterjali transpordikaugus Muhumaal nii jae-kui ka hulgikliendile on oluliselt pikem.
Eelolevatel põhjustel, arvestades asjaolu, et taotletav mäeeraldis asub osaliselt endisel, korrastatud,
kuid ammendamata jääkvaruga, Päelda kruusakarjääri maa-ala, soovime saada kaevandamisõiguse
Päelda kruusamaardlasse.
Tegevusega kaasneda võivate Kruusa ja liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem informatsioon kavandatava tegevuse keskkonnamõju
tolm jne) kirjeldus võimaliku ulatuse ja esineda võivate avariiolukordade kohta on esitatud taotluse seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Päelda kruusakarjäär
Aadress Päelda karjäär, Levalõpme küla, Muhu vald, Saare maakond
Territoriaalkood 4311
Katastritunnus(ed) 47801:004:0357
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6498938, Y: 454990
Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Kirve (47801:001:0749), Päelda karjäär
(47801:004:0357).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 10 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Muhu vald, Saare maakond 0478
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 2/5
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 166
Maardla nimetus Päelda
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Päelda kruusakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 9.45
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 10.89
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 17
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 17
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Tsiviil- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 10
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 57 tuh m³ 25.10.2024
3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 40 tuh m³ 25.10.2024
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 94 tuh m³
3/5
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/519425
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 06.11.2026
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024)
Geoloogiafondi number 9908
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1903
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 24.09.2024
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Paelda_KLT_Maeeraldise_plaan_24.10.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Paelda_KLT_Loiked_24.10.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Paelda_KLT_Korrastatud_ala_plaan_24.10.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Paelda_kruusakarjaar_.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_24.09.2024_nr_1903.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: EGF9908.zip
GIS ja CAD failid Lisa 7: ME_piir.dgn
Lisa 8: TM_piir.dgn
Lisa 9: isojooned_maapind.dgn
Lisa 10: isojooned_lamam.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/5
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Kruusa ja liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem
informatsioon kavandatava tegevuse keskkonnamõju võimaliku ulatuse ja esineda võivate avariiolukordade kohta on esitatud taotluse seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 11: Paelda_lisad.asice
5/5
20.71
20.88
20.50
Kosla
20.49
20.80
47801:001:1037
20.50 20.53
20.60
20.67 20.53 20.43
20.70 20.64
1' 1
20.78
20.51
20.47
20.78 20.75
20.63 20.70 20.40
21.25 20.53
20.72
'
20.78
II
20.57
I
20.89
21.88 20.50 20.61
K-8 20.70
0,2
21.43 20,60 20.60
0,8 20.81
19,60
20.88
20.70 TL 2' 20.92
20.64
21.56
2
21.67 20.74 20.73
21.73
21.02
20.81
3'
20.99 20.77 20.79
20.64
21.39 20.81
N
20.58
21.18
21.39
20
6 499 21.29
100 21.14
K-7
20.64
20.83
21.21
20.86
3 20.76
20,80
20.70
0,2 20.60
21.06
0,2
20,40 20.72
20.90 20.83 20.73
21.10 21 21.27
21.00 21.23 21.07
21.39
20.70
21.18 20.87
21.06 20.80
20.89 20.68
21.05
n
in
21.21
p
20.55
21.22 5
20.95 20.80 .6
21.20 20.82 0 20.63
20.96 20.64 2
21
21.40 20.93
20.63
21.13 21.08
K-9 Mulgi Kaardileht nr 5243 Virtsu
21.05 20.81 20.56
0,2 20.90
20.67
21.34 21.24 20,85 20.94
20.67 47801:004:0196
0,2
I 21.39 20.93
20,45 20.98
20.66
20.63
20.59
4
14' Š-7
.7
21.12 20.93
0
20.83 20.76 20.72
2
20.54
K-6 20.98 Küla-Kaasiku 20.57
21.25
21,26
0,2 21.00
47801:004:0182
15' 20.59
21.41 0,7
21.26 21.15
21.01 20.87 20.90 20.82 Plokk 1 aT 20.54 20.50
20,36 TL 21.06 21.10 20.71 8 20.55
20.34
4' 20.62
Š-6
21
V'
20.86 20.30
21.00 20.90 20.71 20.57
21.35
Maaniidi
21.28
4 20.54 20.51
I
20.31
5
.8
20.53
20.83 20.78
18 20.71
47801:001:0587
0
20.86
Š-2
2
21.10 21.07
20.51 20.52
21.49 20.30
21.36 20.88 20.62
21.35 21.07 20.72 20.45
20.86
21.01
20.93 K-11 20.48
20.51
20.45 20.19
0,3
20,65
Kupitse 20.96
20.75
20.75 1,2 19 20.29
20.89
K-10 19,15
47801:004:0213
21.19
21.10 21.04 20.83 0,2 9 20.63 EL 20.69
8
20.48 20.32
.7
20
21.28 20,72 20.75 K-12 20.42
0
20.75 20.53
5'
2
20.96 0,8 20.74 20.
5 0,2 20.33
21.05 K-5 19,72 EL 20,49 5
20.39 20.24
0,2 1,8
21.53 21.42 21.02 20,88
20.81 21.13 20.90
20.68 20.91 20.69
20.63
18,49
19.
62 1,1 EL 20.
64
Š-3 16'
0,8 20.81 20.79 20.60 20.
40 20.44
19,88 TK 28'
30' 20.77 20.55 0,7 TL
59
n
20.34
in
1
6 499 000
20.
21.14 9.
5
p
9
51
1
21
20.91 9.
46
19.
19.41
19
21.27 19,39
20.90 20.68 20 20.34
20
5
.
56
.5
21.10 20.84 01.02.2024
20.77 19.34
29'
0
20.86 20.75
2
21.02 20.79 19 20.23
.
61
21.63 20.39
K-20 20.59 20.57
20.
68
20.88
20,76
0,2 6' 20.73
20
. 19.47 K-13 '
I 20.24
44
21.83
21.12 20.98
- 19.16
0,2
19,50
20.80 - 10
20.52
32 20.65
20.61
19
.43
18.97
19.15 1,1 20.22
21.58 20.84
20.73
.7
0 20.71
20.54 18,20 EL
0
59
2 20 20.30
Kirve .
52
28' 19,40
.
20.89
27
0
21.08
7
19
20.79
.5
20.92 20.71
20.
4
21.69 K-21 206
.
0
47801:001:0749 01.02.2024
2
21.79
21.00 0,2 20.75 K-19 19 20.21
21.57
20.93
20.92 20,75 0,4 .
52
.3
4
19.24
0,7
19.
20.89 9 9
20,56 93
.
20.
20.70 1 1
20 19,85 1,3
71
21.64 TL 20.25
80
21.04 20.71 .79 20.83 18,86 TL
18.91 19.08
22.02 20
20.71 18.91
20.67 19.44 20.38
19.51
26
21.42
5
41
.
19
19.
20.73
.
21.77
20.
20.75 20.62
20
21.85 19.17 19.16
68
65
21.05 20.93 20.77
21.98
Plokk 2 aT 20.93
20.97
20.82
20.71
20
80
.
20.81
20.76
19.43
Ritsu
21.87 21.32 6 20.74 Plokk 2 aT 18 18.95
47801:004:0302
20.32
22.22
66 20.64 Š-9 19.31 19.35
18.91
20.64
.
21.72
20.82
20.73 20 Plokk 3 aT 20.50
19.36
18.85
22.36 22.05
21.13
7' 20.61
2
21.97 19,02
27'
.5
11
0
14
02.02.2024 19.03
2
71 20.72
Plokk 2 aT 19.28
.
. K-16
69
22.25
53
19
21.58 20.84 20.72 20 20.67
.
0,1
.
19.27
8'
19
K-3 21.11
25'
31
20
19.36
22.08
K-4 19,42
18
18.90
22,33 22.31 0,2 20.57 1,7 21.00
21.61
21,50 12 3 19.32 17,62 20.91
19
07
. 20.51 19.43 TL
2
21,03 1,0
57
20.67
.
21.84 20.60
0,2 20,30
23.04 19.45 18.97 19,02
17'
20
EL 20.98 n
73
21
22.80 22.33
20 30 in 20.64
01.02.2024
.
21.69 p
1,1 20.63
19
22.21
K-18 K-14
I
I 22.59
TL 22.37
20
.84
26' 20.55 0,2
19.21
18.85 -19.01
20.42
22.43 21.43
20.73
20,34
1,0
Päelda karjäär 19,02
0,9 21
20.
21
19.
20.67
19,14 19.19 18,12
31
20.56
21.87 21.05 TL20.50 47801:004:0357 TL
38
22
.
22.34 22.12 20.
45 20.89
15
I
20
21.91
22.63 9' 19.49
19.28 I'
83
22.26 22.48 21.32
K-22
.
22.82 18.81
20.
20.73
22.42
13
19
0,2 19.49
6 498 900 22 22'
19.16
29
6
22.37 20,87 8
.9
21.52 21.76
1,2 20.84
20.53
20.78 18.94
1
21.66
22.58
22
.
21.92 36
.
19,47
21.18 0,6 EL 19.50 19.01
22.80 22.56 64 21 21.16
Plokk 3 aT
19.
21.70 20.85 19.26
0,6 TL 19.56
13
22.38 19.15
53
24.25
00
22.66 20.66
22.
21.00
Š-10
94
.
21.86 21 22.23 19.23
21
. 22 77
.
21.48 09 . 21.50
. 21
26
19
51 21.22 20.88
21.96 19,45 19.41
22.29
21.65
22.32 29
21.77
28 27 21.18 18
24.13
25'
21 21 18.43 18.59
19.01
89
Š-8
.
59 21.48
21.
21.25 19.51
22. 21.29 19.31
68
24.62 09
18
24.13 21.62
23.
25
22.26
15 11' 21.15 19.05 18.67
74
.
18.
21.07 21.20
20.
21
24' 23'
21.
21.35 2 21.75 21.23
21.51 2
67
.
16 19.36
14 10'
17
21.17
24.57 05
.
21.85 19.56
21 21.66
19.47
21.23 19.27
16 12' 21'
24.61
nn 21.44
21.31 pi 22
17 21.51 21.48 21.41 20.
7
.
08
25 21.41 19,32 Posti
61
4
.5 8
13' K-2 21
04
Kr 21.80
.
24.27 213
.5 2 21.43 21.45
0,2 02.02.2024 47801:004:0289
.
21
19.30
211. 19.51 18.55
20
24.29 4
.0 1 21.64 19.40 18.98 18.70
21,31 21
3
.5 .020
20.05 K-17
- 21 K-1 2 18.41
22.13 21,11
4
.9
2
2
1
1
4
.
4
.
2
5
TP
21
20.80
20,65
0,1
20.49
20.
43
1.
97 Plokk 1 aT 19.85
19,52
0,1 19.27
21.72 21 1,1
Š-4
57
21. 21 0,8 2 21.61
23.64 24
. 18,32
215
.4 21 .
10
19,75 0.
4 21 21 48 TL 19,05
2
2
1
1
.
8
.
8
4
5 Kr 2
2
1
1
5
.
5
.
9
9
214
.8 21.37
21.40 .
15 TL
20,55
2 .
98 .
77 21.77 21.64
21.54
24 20' 22
.
92 19
.
19.29 19.42
02.02.2024
20 19 63
21.49
21.50 01.02.2024 .
22
.
91 K-15
21.31
21.78 19.09
21.72 21.43 21.35 20 21.69
21
.
17 19.48 0,1
21.54
22 21.16 20
. 20.34 .
28 19.72 19.33 19,35 18.84
23
74
22.46 20 92 1,3
22.85 20.72
.
22.41 21.06 21.16 .
97
17,95
21
22.13 22.58
2 Nuka 19.93
H 0,3 EL
22.19 0.86
19'
19.58 19.75
19.47
19.35
92
22.07 1,0 TL
2 47801:004:0580
21.
22.28 0.
9
22.04 21.10 2 21.76
22.44 19.47
20
20
20.12 19.86 19.41
.
20 88
.4
22.61 21.32 .
21.90 20.93 83 20.39
5
22 81
.
22.03 21 19.79 19.52
21.89 22.61 20.81
21.79
Aru 2 31
21.
76
22 18'
21.97 200. .
20.80 5 20 Kruusa19.67
21.68 607
47801:004:0032 22.16 20.84 20.68
20.81 .
19.48
19.00
IV
21.83 19.27
20.09
19.68
47801:001:0592
20.07
21.72 2
0
I
21.69 21.59 .7 20.23 20.10
2
21.57 4
I
21.66
0
21.75 20.80
.7
19.62
I
20.12
0
20.59
20.86 K
r 19.63
21.84 20.56 19.76
6 498 800 Kuuli 19.35
19.74 19.32
2
0 47801:004:0459
454 500
454 600
454 700
454 800
454 900
455 000
455 100
455 200
.4 20.37
2
21.41 1
0
21.71 21.43 21.48 21.35 21.52 21.80 20.89 20.60 20.60
21.49
.4
21.43 19.90
7
20.45
20.26
20.13
20.31 20.06
19.68
0 50 100 m Märkused:
1 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.2024.
1' 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
1 6 499 158,16 454 526,55 18 6 499 041,19 454 911,11 1' 6 499 158,16 454 526,55 14' 6 499 047,07 454 905,17
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
2 6 499 119,45 454 611,03 19 6 499 014,46 455 063,99 2' 6 499 119,45 454 611,03 15' 6 499 043,20 454 941,63
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.10.2024);
3 6 499 095,12 454 611,42 20 6 498 998,35 455 156,20 3' 6 499 108,32 454 635,32 16' 6 499 002,74 455 158,70 Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus
- Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
4 6 499 031,77 454 692,70 21 6 498 917,30 455 110,14 4' 6 499 035,08 454 794,14 17' 6 498 917,30 455 110,14 Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26°
- Päeldakarjääri mäetööde plaan seisuga 21.02.2012
5 6 498 953,90 454 689,84 22 6 498 823,58 455 056,34 5' 6 499 008,85 454 851,02 18' 6 498 823,58 455 056,34 Maardla piir (asendiplaanil)
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0844);
6 6 498 940,24 454 718,25 23 6 498 841,19 454 930,01 6' 6 498 978,71 454 816,80 19' 6 498 841,19 454 930,01 Aru
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus - Päelda kruusliiva karjääri jääkvarud seisuga 01. sept. 1993. a.
7 6 498 969,82 454 761,57 24 6 498 855,92 454 882,11 7' 6 498 941,95 454 763,14 20' 6 498 855,92 454 882,11 47801:004:0032
.
(AS Kark, 1994, EGF4735)
8 6 499 035,08 454 794,14 25 6 498 860,82 454 866,21 8' 6 498 933,57 454 743,13 21' 6 498 860,82 454 866,21 I I' Geoloogilise läbilõike joon
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
9 6 499 008,85 454 851,02 26 6 498 891,38 454 865,68 9' 6 498 908,42 454 712,81 22' 6 498 891,38 454 865,68 36 Maapinna samakõrgusjoon, m 7. Kogu ala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
10 6 498 978,71 454 816,80 27 6 498 889,29 454 769,42 10' 6 498 874,85 454 642,93 23' 6 498 889,29 454 769,42
35 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
11 6 498 941,95 454 763,14 28 6 498 889,03 454 757,44 11' 6 498 881,34 454 625,54 24' 6 498 889,03 454 757,44 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
19,39
12 6 498 933,57 454 743,13 29 6 498 888,35 454 726,06 12' 6 498 870,78 454 581,67 25' 6 498 888,35 454 726,06 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Päelda liivakarjäär
01.02.2024
13 6 498 908,42 454 712,81 30 6 498 913,99 454 754,69 13' 6 498 866,52 454 530,65 26' 6 498 913,99 454 754,69 Päelda kruusamaardla Mäeeraldise plaan
14 6 498 874,85 454 642,93 31 6 498 923,85 454 780,54 27' 6 498 923,85 454 780,54 K-1 Kaevandi nr
0,1 Katendi paksus, m Muhu vald, Saare maakond
20,65 Suudme abs kõrgus, m
15 6 498 881,34 454 625,54 32 6 498 976,20 454 851,84 28' 6 498 976,20 454 851,84 0,8 Kasuliku kihi paksus, m
19,75 Lamami abs kõrgus, m
16 6 498 870,78 454 581,67 29' 6 498 990,01 454 864,43 (EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv, TK - täitekruus)
Loa omanik
Š-8 Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1 / 3
17 6 498 866,52 454 530,65 30' 6 499 002,74 454 864,27 1993. a uuringu kaevandi asukoht ja nimi, EGF4735
Jalgpalli tn 21,11312 Tallinn
Mõõtkava 1 : 1 000
[email protected]
Pindala 4,26 ha Pindala 5,19 ha Pindala 5,49 ha Pindala 5,40 ha
Elektripaigaldise kaitsevöönd
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 23.10.2024
Pindala kokku 9,45 ha Pindala kokku 10,89 ha /allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4965
/allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I'
W E
m Kupitse
m
23 47801:004:0213 Kirve 23
47801:001:0749 Päelda karjäär Ritsu
K-6 47801:004:0357 47801:004:0302
Tee
22 21,26 22
K-5 K-20 K-21 Plokk 2 aT K-19
20,88 20,75 Plokk 2 aT 20,75
21 0,2 K-6-1 20,56 21
K-5-1 Plokk 2 aT
1:
Kr. 13,8 K-21-1
0,2
2
1:
Kr. 68,3 K-19-1
2
0,2 0,2
Plokk 2 aT
1:
St. 40,4 Kr. 0,0 0,2
2
2
K-13
1:
St. 14,9 Kr. 1,2
1:
20 0,9 TL 0,4 St. 6,4 0,4 20
19,50
2
TK St. 8,0 Plokk 2 aT
2
1:
1,0 TL
0,9 TL vt. 19,40 m
02.02.2024 0,2
1,4 K-13-1
19 K-19-2 19
1,7 Kr. 19,5
Plokk 3 aT Kr. 15,4
St. 5,0
St. 39,2 1,3
18 EL 18
TL 1,5
17 17
Läbilõige II-II'
W E
m m
24 Kupitse 24
0592
47801:004:0213
K-3
23 Kirve Päelda karjäär 23
001:
uusa
22,33
47801:001:0749 47801:004:0357
K-4
0,2 K-3-1
47801:
Kr
22 21,50 22
Kr. 26,1
1:
Tee
2
St. 2,8 0,2 K-4-1
21 TL Plokk 2 aT Kr. 14,0
K-18
21
20,34 K-18-1
1,3 St. 4,9 Kr. 7,0
2
K-16 K-16-1
1:
EL St. 6,2
1:
0,2
20 1,2 Plokk 2 aT 19,42 Kr. 7,2 K-14 20
2
TL
0,6 St. 21,9 19,02
K-18-2 vt. 19,02 m 0,1 vt. 19,02 m
19 TL K-14-1 19
1,2 Kr. 14,2 02.02.2024 0,6 02.02.2024
Plokk 3 aT Kr. 17,7
2
1:
St. 21,6 K-16-2
St. 5,4
TL Kr. 23,2
18 TL 0,9 18
St. 9,3
1,8 TL
17 17
16 16
Läbilõige III-III' Läbilõige IV-IV'
S N SW NE
m m m m
Kruusa
24 24 23 23
47801:001:0592 Küla-Kaasiku
Kuuli Päelda karjäär
47801:004:0182
47801:004:0459 47801:004:0357
23 Kirve 23 22 Plokk 1 aT 22
47801:001:0749 Küla-Kaasiku
K-4 K-12
47801:004:0182
22 21,50 22 21 20,49 21
Tee
K-5 K-7 K-12-1
K-1 K-4-1 20,88 K-17
0,2 20,80 Plokk 2 aT 0,2 Kr. 17,9
1:
20,65 19,52 K-16 K-16-1
2
21 Plokk 2 aT Kr. 14,0 21 20 20
2
K-5-1 St. 4,2
1:
K-1-1 St. 4,9 0,2 19,42 Kr. 7,2
2
0,1 0,2
1:
Kr. 68,3 vt. 19,32 m St. 21,9 vt. 19,39 m EL
Kr. 8,0 EL 0,1 K-17-1 0,1 02.02.2024 1,3
St. 14,9 0,4 02.02.2024 vt. 19,02 m TL
20 St. 36,5 1,2 20 19 Kr. 28,6 19
1:
TK 02.02.2024 0,6 K-12-2
2
TL 1,0 St. 29,0 K-16-2 Kr. 23,1
0,9 TL
Plokk 3 aT 2,0
1,2 Kr. 23,2 St. 20,5
19 19 18 TL 18
St. 9,3
1,8 TL
18 18 17 17
16 16
0 50 100 m
Mäeeraldise piir Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Märkused:
Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus Kruus
Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26° 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Moreen
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Kirve Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus K-16 Puuraugu nr
47801:001:0749
Rähkne moreen 19,42
Päelda kruusakarjäär
Suudme abs kõrgus, m Geoloogilised läbilõiked
Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 19,4 m) Päelda kruusamaardla
Veetaseme abs kõrgus, m vt. 19,02 m 0,1 Sügavus maapinnast, m I-I' ... IV-IV'
Muhu vald, Saare maakond
Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs 18,2 m) Mõõtmise kuupäev 02.02.2024
0,6 K-16-2 Proovi number
Savi
Proovitud intervall, m Kr. 23,2 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), %
St. 9,3 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % Loa omanik Graafiline lisa 2 / 3
1,6 Marina Minerals OÜ
TL EL - ehitusliiv
Kasvukiht Kaevandi sügavus, m 1,8 Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
Lubjakivi TL - täiteliiv H 1 : 1000
TK - täitekruus Mõõtkava
[email protected] V 1 : 100
Tagasitäide OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 23.10.2024
Elektripaigaldise kaitsevöönd /allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4965
/allkirjastatud digitaalselt/
20.71
20.88
20.50
Kosla
20.49
20.80
47801:001:1037
20.50 20.53
20.60
20.67 20.53 20.43
20.70 20.64
1' 1
20.78
20.51
20.47
20.78
20.63 20.70 20.40
21.25 20.53
20.72
19.80
20.57
20.89
21.88 20.50 20.61
20.70
21.43 20.81
2'
21
20.92
20.64
21.56 20.88 19.80
20 2
21.67 20.74 20.73
21.73
19.80
3'
20.99 20.79
20.64
20.81
N
20.58
20.40
6 499 21.29
100 20.64
20.83
21.21 3 20.76
20.70
20.60
20 20.72 20.83 20.73
21.10 21.27
20.70
20.40
21.18 20.87
20.80
20.89 20.68
20.40 21.05
n
in
p
20.55
5
20.80 .6
20.82 0 20.63
20.96 20.64 2
20.40
21.40 20.93
20.63
20.40
Mulgi Kaardileht nr 5243 Virtsu
21.05 20.81 20.90 20.56
20.67
21.34 20.94
20.67 47801:004:0196
20.63
20.66 20.59
4
20.40
.7
20.93
14'
0
20.83 20.76 20.72
2
20.54
21.25 Küla-Kaasiku 20.57
20.50
21.00
47801:004:0182
15' 20.59
21.41 20.50 20.87 20.90 20.82 Plokk 1 aT 20.54 20.50
20.71 8 20.55
20.34
20.86 4' 20.90 20.57
20.30
0
20.40
21.35
Maaniidi
2
4 20.51 20.31
5
.8
20.53
20.50 20.78
18 47801:001:0587
0
20.86
2
20.51 20.52
21.49 20.30
21.35 20.80 20.86 20.45
21.01 20.51
20.93 20 20.45 20.19
19.80
Kupitse 20.96 19 20.29
47801:004:0213
20.60
9
8
20.32
.7
20.75
0
20.75
5'
2
19.70 20.33
20.50 19.50
20.39 20.24
2
21.53 21.42 20.90
19.80
0 16'
20.81
20.90
28'
30' 19.70
n
20.34
in
6 499 000
p
19.90
19.80
20.60
20
5
.5
29'
0
20.86
2
0 20.23
21.63 2 19.50
20.24
21.83 19.30
20.80
21.20
20.40
20.73
.7
0
32 19.30
19.3800 20.22
0 20.30
2
20.80 20.40 Kirve 6' 28' 19.40
20
21.79 20.70 47801:001:0749 7
20.89
10 19.70 20.21
20
20 19.40
20.25
20.71 .79 20.83
22.02 20
20.71
19.30 20.38
5 20.75
19.30
19.80 19.30
19.40
21.98 20.71 80 20.40
.
Ritsu
22
20.90 Metsamaaks korrastatav ala 20.80
20.50 6
20 20.81
Metsamaaks korrastatav ala 47801:004:0302
20.32
19.50
22.22
66 19.80 20.64
.
20.73 20
21
22.36 7' 20.61
22.25
20.40 11 .71
27' 19.30
19.80 20.72 20 20.67 19.30
20.80
8' 25'
31
20
19.50 19.30
19.50 21.00
20.67
12 207
.3
19.80
20.91
23.04
22.80 20.80
30p
in
n
17'
.84 20.42
22.59
26'
20
20 20.73
20.60 21 Päelda karjäär
21
20.
19.80
21.50 21.05 47801:004:0357
38
20.
45 20.89
19.30
22.82
22.63 9' 19.50 19.30
20.
19.30
6 498 900 13 19.50
22'
19.30
29
22.37 19.30 6
20.90 .9
8
1
21.76 19.80
20.90 21 36
. 21.18
22.80 21
19.
20
13
24.25
22.66 21.00
21
77
. 21.50
21
21.96
29
21.22
26
20.88
24.13
21.50
21.25
21.77
25' 21.48 28 27 21.18
18.43 18.59
22. 21.29
68
24.62 09
24.13 2 19.30 19.30
23.
15 11'
1 21.15
20
19.30
18.
21.07
20.
21.35 22
21.75
24' 23' 21.23
67
.
16 19.70
14 10'
17
21.17
24.57 05
.
21.85
21 21.66
21.23
16 12' 21'
24.61
nn 21.44
21.31 pi 22
.
24.27 17 13'
21.51 21.48 21.41
2
2
1
1
4
.
3
.
5
5 Kr
2
20.
78
08
21.80 21.43 21.45
25 21.41 Posti
24.29 14
.0 211.1 21.64 18.70
18.55 47801:004:0289
2
3
.5 .020 0
21 2 2 18.41
22.13
214
.9
2
2
1
1
4
.
4
.
2
5
TP
21
20.80
20.49
20.
43
1.
97 Plokk 1 aT 19.80
21.72 5
.7
21 21
215
.4 21 .
10 20. 21 21.61
4 21
2
2
1
1
.
8
.
8
4
5 Kr 2
2
1
1
5
.
5
.
9
9
214
.8 21.37
21.40 .
15
2 .
98 .
77 21.77 21.64
21.54
24 20'
21.50 20 19.30
21.49 21.31 .
22 19.30
21.72 21.78 19.09
21.43 21.35 20 21.69
22 21.16 20 20.34 .
28 18.84
21.54 .
74
22.46 20 92
22.85 20.72
.
21.16 .
97
22.41 21.06
23
21
22.13 22.58
2 Nuka 19.93
H
22.19 0.86
19'
19.58 19.75
19.47
92
22.07 2 47801:004:0580
21.
22.28 0.
9
22.04 21.10 2 21.76
22.44 19.47
20
20
. 20.12 19.86
20 88
.4
22.61 21.32 .
21.90 20.93 83 20.39
5
22 81
.
22.03 21 19.79 19.52
21.89 22.61 20.81
21.79
Aru 2 31
21.
76
22 18'
21.97 200. .
20.80 5 20 Kruusa19.67
21.68 607
21.83
47801:004:0032 22.16 20.84 20.68
20.81 .
19.48
19.00
19.27
20.09
19.68
47801:001:0592
20.07
21.72 2
21.69 21.59 0
.7 20.23 20.10
2
21.57 4
21.66
0
21.75 20.80
.7
20.12 19.62
0
20.59
20.86 K
r 19.63
21.84 20.56 19.76
6 498 800 Kuuli 19.35
19.74 19.32
2
0 47801:004:0459
454 500
454 600
454 700
454 800
454 900
455 000
455 100
455 200
.4 20.37
2
21.41 1
0
21.71 21.43 21.48 21.35 21.52 21.80 20.89 20.60 20.60
21.49
.4
21.43 19.90
7
20.45
20.26
20.13
20.31 20.06
19.68
0 50 100 m
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1
koordinaadid piiripunktide koordinaadid 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.2024.
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1' 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
1 6 499 158,16 454 526,55 18 6 499 041,19 454 911,11 1' 6 499 158,16 454 526,55 14' 6 499 047,07 454 905,17 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
2 6 499 119,45 454 611,03 19 6 499 014,46 455 063,99 2' 6 499 119,45 454 611,03 15' 6 499 043,20 454 941,63 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.10.2024);
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
3 6 499 095,12 454 611,42 20 6 498 998,35 455 156,20 3' 6 499 108,32 454 635,32 16' 6 499 002,74 455 158,70 - Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
4 6 499 031,77 454 692,70 21 6 498 917,30 455 110,14 4' 6 499 035,08 454 794,14 17' 6 498 917,30 455 110,14 Maardla piir (asendiplaanil) - Päeldakarjääri mäetööde plaan seisuga 21.02.2012
5 6 498 953,90 454 689,84 22 6 498 823,58 455 056,34 5' 6 499 008,85 454 851,02 18' 6 498 823,58 455 056,34 Aru (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0844);
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
6 6 498 940,24 454 718,25 23 6 498 841,19 454 930,01 6' 6 498 978,71 454 816,80 19' 6 498 841,19 454 930,01 47801:004:0032 - Päelda kruusliiva karjääri jääkvarud seisuga 01. sept. 1993. a.
7 6 498 969,82 454 761,57 24 6 498 855,92 454 882,11 7' 6 498 941,95 454 763,14 20' 6 498 855,92 454 882,11 .
(AS Kark, 1994, EGF4735)
36 Maapinna samakõrgusjoon, m
8 6 499 035,08 454 794,14 25 6 498 860,82 454 866,21 8' 6 498 933,57 454 743,13 21' 6 498 860,82 454 866,21 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
9 6 499 008,85 454 851,02 26 6 498 891,38 454 865,68 9' 6 498 908,42 454 712,81 22' 6 498 891,38 454 865,68 7. Kogu ala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
10 6 498 978,71 454 816,80 27 6 498 889,29 454 769,42 10' 6 498 874,85 454 642,93 23' 6 498 889,29 454 769,42 Elektripaigaldise kaitsevöönd
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
11 6 498 941,95 454 763,14 28 6 498 889,03 454 757,44 11' 6 498 881,34 454 625,54 24' 6 498 889,03 454 757,44
Päelda liivakarjäär
12 6 498 933,57 454 743,13 29 6 498 888,35 454 726,06 12' 6 498 870,78 454 581,67 25' 6 498 888,35 454 726,06
13 6 498 908,42 454 712,81 30 6 498 913,99 454 754,69 13' 6 498 866,52 454 530,65 26' 6 498 913,99 454 754,69 Metsamaaks korrastatav ala (10,89 ha)
Päelda kruusamaardla Korrastatud ala plaan
14 6 498 874,85 454 642,93 31 6 498 923,85 454 780,54 27' 6 498 923,85 454 780,54 Muhu vald, Saare maakond
15 6 498 881,34 454 625,54 32 6 498 976,20 454 851,84 28' 6 498 976,20 454 851,84
Loa omanik Graafiline lisa 3 / 3
16 6 498 870,78 454 581,67 29' 6 498 990,01 454 864,43 Marina Minerals OÜ
17 6 498 866,52 454 530,65 30' 6 499 002,74 454 864,27 Jalgpalli tn 21,11312 Tallinn
Mõõtkava 1 : 1 000
[email protected]
Pindala 4,26 ha Pindala 5,19 ha Pindala 5,49 ha Pindala 5,40 ha
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 23.10.2024
/allkirjastatud digitaalselt/
Pindala kokku 9,45 ha Pindala kokku 10,89 ha Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4965
/allkirjastatud digitaalselt/
1
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
Marina Minerals OÜ on ehitusmaavara leiukohtade arendamise ja realiseerimisega tegelev
ettevõtte, mille eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning linnade läheduses
täitematerjalide varustuskindlus. Samuti tegeletakse piirkondadega, kus täitematerjalide
kättesaadavus lähtuvalt tavapärastest transpordi teekondadest on keskmisest suurem, samas on
selle vähendamine võimalik uue leiukoha kasutusele võtmisega.
Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Muhu valla maa-alal kus hetkel sootuks kruusa- ja
liivakarjäär puudub, mistõttu on omavalitsuse piires majanduslikus vaates täitematerjali
saadavus piiratud. Lähim samaväärne karjäär asub Saaremaal Tikka külas. Antud asukohast
Muhumaal asuvasse Liiva külla on ~ 40 km. Arvestades, et antud karjääri korral pole tegemist
jaemüügiga tegeleva karjääriga, siis tegelik täitamaterjali transpordikaugus Muhumaal nii jae-
kui ka hulgikliendile on oluliselt pikem. Eelolevatel põhjustel, arvestades asjaolu, et taotletav
mäeeraldis asub osaliselt endisel, korrastatud, kuid ammendamata jääkvaruga, Päelda
kruusakarjääri maa-ala, soovime saada kaevandamisõiguse Päelda kruusamaardlasse.
Keskkonnaluba taotletakse 10 aastataks eesmärgiga tagada varustuskindluse kohalik
täitameterjali vajadus nii tsiviil kui transpordiehitus valdkonnas.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Saare maakonnas Muhu vallas Levalõpme külas
katastriüksustel Päelda karjäär (katastritunnus 47801:004:0357) ja osaliselt Kirve
(katastritunnus 47801:001:0749). Mõlema kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.
Katastriüksused kuuluvad riigiomandisse, riigivara valitsejaks on mõlema puhul
Kliimaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Kinnistul
Päelda kruusakarjäär on varasemalt kaevandatud ja korrastatud aga jääkvaru on jäänud
ammendatamata.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa paikneb kahel lahustükil pindala on 10,89 ha, sh
mäeeraldise pindala 9,45 ha.
Taotletav ala on ümbritsetud järgmiste katastriüksustega: loodes on ühine nurgapunkt
katastriüksustega Kosla (47801:001:1037), põhjas suunas piirneb Küla-Kaasiku
(47801:004:0182), idas-kirdes ühine piir Ritsu katastriüksusega (47801:004:0302), idas,
kagus, lõunas Kruusa (47801:001:0592), lõunas Kuuli (47801:004:0459), Nuka
(47801:004:0580) ja Aru (47801:004:0032).
Alast 180 - 330 m kaugusel idas kulgeb riigi kõrvalmaantee 21151 Liiva-Nõmmküla tee.
Alast lõunasse jääb Sepamäe kalmistutee (tee nr 4780040) ja teenindusmaa lahustükke
eraldab kirde-edela suunaline Nimetu metsatee (ETAK ID 4810789). Varasemalt läbisid
uuringuruumi edelaosa põhja-lõunasuunaliselt Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 1 - 20 kV
elektriõhuliinid (keskpingeliinid) AS-50 (236243571) ja SEANINA:MUH (K6548150),
2
mille kaitsevööndi laiused olid 10 m liini teljest. Tänaseks on eelmainitud elektriõhuliinid
Elektrilevi sõnul demonteeritud.
Taotletav teenindusmaa jääb riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndisse (kood
3714831), mille kohta on küsitud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt kooskõlastuse.
Taotletav Päelda kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura
2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim on Ranna-
Põitse hoiuala (KLO2000225), olles ka rahvusvahelise tähtsusega Ranna-Põitse loodusala
(RAH0000429), jääb 1,8 km kaugusele loode suunda.
Samas teenindusmaast 340 m kaugusele ida-kirde suunda jääb III kategooria linnuliigi
hiireviu (Buteo buteo) leiukoht (KLO9130540). Lääne- ja loodepiirist 230 - 300 m kaugusele
jäävad väga liigirikkad loopealsed (ELP0018456) (pärandniidud (528137152), mis on paljude
kaitsealuste taimede leiukohaks: III kategooria kaitsealused taimed kahelehine käokeel
(Platanthera bifolia) (KLO9341741), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
(KLO9341723), püstine hiirehernes (Vicia cassubika) (KLO3947539) hall käpp (Orchis
militaris) (KLO9347538) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) (KLO9341721), II
kategooria kaitsealused taimed: punane tolmpea (Cephalanthera rubra) (KLO9337446,
KLO9341712), jumalakäpp (Orchis mascula) (KLO9317306, KLO9347541, KLO9347540,
KLO9343271), kärbesõis (Ophrys insectifera) (KLO9347537, KLO9347136), tõmmu käpp
(Orchis ustulata var. aestivalis) (KLO9302998). Samuti asub kirjedatud alas Kapi käpaliste
püsielupaiga sihtkaitsevöönd, mis on rajatud tõmmukäpp kaitseks.
Alast 330 m kaugusele lääne suunas jääb Sepamehe kalmistu, mis on ajaloomälestis (4137).
Samuti kasvab kalmistul III kategooria kaitsealune taim rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha) (KLO9317308).
Lähimad elumajad või ühiskondlikult kasutatavad hooned jäävad 390 - 600 m kaugusele nii
põhja, kagu kui ka edela suunas. Lähim on Levalõpme külla jääva Liivamäe kinnistul asuv elu-
või ühiskondlik hoone (47801:004:0573), mis jääb 390 m kaugusele lõunasse. Kapi külas
asuval Nõmme kinnistu (47801:004:0178) elumaja jääb 400 m kaugusele põhja suunda. Päelda
külas asuv j Allika (47801:001:1060) elu- või ühiskondlik hoone ~450 m ja Pühati talu
(47801:001:0468) jääb 570 m kaugusele, Levalõpme küla talu on Nõmme-Jaani
(47801:004:0450), mille õueala jääb ~600 m kaugusele kagu suunda.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Päelda kruusakarjääri alal on geoloogiline uuring tehtud 2024. a ning töö tulemused on
kinnitatud „Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.03.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4687, EGF 9908).
Taotletaval mäeeraldisel on katendiks kasvukiht ja muld, mille paksus on ühtlaselt 0,2 m,
katendi koguseks on uuringuga määratud 17 tuh m³.
Kasuliku kihi moodustavad täiteliiva nõuetele vastavad liivakad kruusad. Kasuliku kihi
maksimaalne paksus on kuni 1,8 m jäädes endise Päelda kruusakarjääri maa-alale, keskmine
3
paksus on 0,8-0,9 m. Loodusliku materjali keskmised näitajad järgmine: peenosise (fraktsioon
<0,063 mm) sisaldus on 2,4 - 46,1%, keskmiselt 15,5%. Jämepurdse materjali terasuurusega
≥31,5 mm sisaldus on 0,0 - 68,3%, keskmiselt 16,5%.
Kasuliku materjali lamamiks on kas vähese veejuhtivusega moreen või hea veejuhtivusega
lubjakivi. Põhjavee tase uuringuaegsetes kaevandites fikseeriti vaid 7 kaevandis jäädes abs
kõrgustele 19,0 - 20,5 m (keskmiselt 19,4 m). Veetase on seotud savikate lamamisetetega.
Kaevandamisjärgselt ei ole oodata alale veekogu tekkimist, kuivõrd fikseeritud veetase on
lokaalne ja seotud lamamisetetega. Pärast karjäärisüvendi rajamist ja paekivi kihi avamist
valgub pinnasevesi külgkivimitesse.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Päelda kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa koosneb kahest lahustükist
kogupindalaga 10,89 ha, sh mäeeraldis pindalaga 9,45 ha. Mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses
Päelda maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 2 ja 3 aT.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadesse tuleb külgneva maapinna
stabiilsuse tagamiseks jätta hoidetervik. Arvestatud on katendi ja materjali püsivaks nõlvuseks
arvestatud 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud kasutades mudeltarkvara
MicroStation Inroads – tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Päelda kruusakarjääri taotletavad maavaravarud (seisuga 25.10.2024. a)
Taotletav Kaevandatav
Hõlmatud Varu Kadu, tuh
Plokk tarbevaru, tarbevaru,
pindala, ha paiknemine m3
tuh m3 tuh m3
Plokk 2aT Veepealne 57 1 56
8,36
Plokk 3 aT Veealune 40 2 38
Kokku 97 3 94
Päelda kruusakarjääri keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks
kaevandamise aastamääraks kujuneb seega 10 tuh m3 (ligikaudu 15 tuh t). Sellise keskmise
kaevandamise aastamahu juures ammendatakse karjäär ~8 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul
jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused Päelda kruusakarjääris maavara kaevandamiseks on keskmised.
Kaevandatav maavara asub valdavalt põhjaveetasemel või kõrgemal. Karjäärile on on hea
ligipääs läbi varasema Päelda kruusakarjääri maa-ala, mis viib Sepamäe kalmistualale.
Taotletavast alast ~ 60% on kaetud metsaga, mis tuleb vastavalt kaevandamise intentsiivusele
kas korraga või etapiti raadata.
Mäeeraldisel on katendi paksus ja kogus väike, jäädes keskmiselt 0,2 m. Katendi kogumaht on
17 tuh m³. Katend ladustatakse mäeeraldisel puistangutes.
4
Päelda kruusakarjääri alal saab katenditöödeks kasutada nii buldooserit kui ka ekskavaatorit.
Arvestades väikest katendi ja kasuliku kihi paksus on ressursisäästlikum kasutada
ekskavaatorit.
Maavara väljamiseks on sobilik ekskavaator. Juhul kui mäetööde optimeerimiseks kasutatakse
toodangu ladu, siis laadimistööd tehakse kas ekskavaatori või frontaallaaduriga.
Loodusliku materjali töötlemist mäeeraldisel ette ei nähta. Kaevise transportiks kasutatakse
Liiklusregistris olevaid vedukeid.
Kõik täpsed nõuded kaevandamiseks määratakse kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kruusa ja liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine.
Mõju veerežiimile
Taotletavas Päelda kruusakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaset alandamata ning
sellest tulenevalt ei avalda planeeritud tegevus ümbritsevale veerežiimile olulist mõju.
Kvaternaarisetted toituvad sademetest. Mäeeraldisele kogunev vesi moodustub peamiselt
sademete ja lume sulamise veest. Kaevandamise ja sellele eelnevate ning järgnevate tööde
käigus ei tohi kahjustada karjääri ümbritsevate maaparandussüsteemide tehnilist seisukorda.
Mõju välisõhule
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise
korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto).
Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis
Mõõdetud müratase 15 m
antud müratase 15 m
Masin kaugusel müraallikast, Lmax
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
dB(A)
Kallurauto 84 76
Ekskavaator 85 81
Frontaallaadur 80 79
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
5
Lähimad elamud jäävad taotletavast Päelda karjäärist ~390 m kaugusele. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 81 + 20log10(15) – 20log10(390) = 53 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 81 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Päelda kruusakarjäärile lähimatel
elamualadel Liivamäe ja Nõmme kinnistutel on kuni 53 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II
kategooria elamuala päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole
arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu
vahele jäävaid müra tõkestavaid puid. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et
kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama lähimates majapidamises kehtestatud
piirtaset ja kujutama ohtu nende elanikele. Karjääris ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00
– 7.00).
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt
õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,
kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib
levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Transpordiga kaasnev tolm
ei erine tavapärasest avalikul kruusateel tekkivast tolmust. Juhul kui transpordiga kaasneb
häringuid tuleb need lahendada koostöö kohaliku omavalitsusega kuivõrd kavandatud
väljaveotee kuulub omavalitsusele.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on
minimaalne. Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation) nagu
maavara kaevandamisel lasumist, laadimisel kallurile või ladustamisel lattu tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse US EPA AP-42, Fifth Edition Compilation of Air
Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate
Handling and Storage Piles metoodikast, mille põhjal on kasutatud järgnevat valemit:
𝑈 1,3
( )
2,2
𝐸 = 𝑘(0,0016) ∗ 𝑀 1,4
, kus
( )
2
6
E – eriheide, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel);
k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;
U – keskmine tuule kiirus, m/s;
M – materjali niiskussisaldus, %.
Kui kasutada Virtsu RJ aasta keskmist tuule kiirust 3,8 m/s ja niiskussisaldust 5,5%, saame
tulemuseks liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse ligikaudu 0,0006 kg/t
PMsum ja 0,00028 kg/t PM10 ning ~10 tuh m3 (ca 15-16 tuh t) kaevandamisel on tahkete osakeste
summaarne heitkogus ~0,01 t. Sellise aastase keskmise tootmismahu juures on toodangu lattu
tõstmisel ja seejärel toodangu laadimisel laost kallurile eralduv tahkete osakeste kogus
0,01 * 2 = 0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevusel ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris on
planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning seetõttu
ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme.
Keskkonnaohutus
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või
õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks
kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud
mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Mõju Kapi käpaliste püsielupaigale.
Kapi püsielupaik asub taotletava mäeeraldise lääne-loode piirist ~230 m kaugusel. Vastavalt
Keskkonnaameti kirjale 19.02.2025 nr DM-131040-5 punktile 4 paluti taotluses esitada
hüdrogeoloogiline hinnang eesmärgiga hinnata mõju püsielupaigale. Juhime tähelepanu, et
geoloogilise uurinuga on taotletaval alal avatud kvaternaati põhjaveekompleks vaid selle
idaosas, püsielupaigast ~ 680 m kaugusel. Vastavalt taotluse juurde kuuluvale geoloogilise
läbilõikele II-II’ langeb maapind püsielupaiga läänest itta ~ 3 m, samas suurusjärgus langeb ka
kasuliku kihi lamamiks olev paekivikihi lasum. Kuivõrd taotletava ala lääneosas ehk
püsielupaiga lähialal geoloogilise uuringu kohaselt kvaternaatisetete veekomplekti pole, siis
pole seda eelduslikult ka püsielupaiga piirkonnas. Kuna kaevandamisega mõjutatakse vaid
taotletava ala idaosas paiknevat, väikese filtreeruvusega kvaternaarisetetega seotud
veekihti, ei mõjutatata kaevandamisega looduslikku veerežiimi püsielupaigas. Täiendav
leevendusmeede veerežiimi muutustele lääne suunas, on mäeeraldise lahustükkide vahele jääva
kohaliku tee tervik. See vähendab sademevee valgumise kiirust ida suunas.
7
Kaevandamisjäätmed
Päelda kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse kaevandmise ajal mäeeraldise teenindusmaal,
mis hiljem kasutatakse karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid
jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist
välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina. Taotleja on
teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus
esitada ka kaevandamise jäätmekava ning taotleda jäätmeluba.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Päelda kruusakarjäär taastatakse kaevandamisele eelnenud olukord ehk ammendatud karjäär
metsastatakse. Alale moodustatava metsamaa pindala on 10,89 ha (graafiline lisa 3/3).
Kuigi mäeeraldise idaosa lahustükil avati uurimistöödega pinnavee kiht, siiski ei ole oodata
veekogu tekkimist, kuivõrd tegemist on lokaalse savisetetega seotud pinnaveega, mis karjääri
süvendi rajamise järgselt valgub filtreeruvatesse külgkivimitesse.
Kaevandamise järgselt tuleb korrastatav ala katta kaevandamise eelselt eemaldatud katendiga
~ 0,2 m kihiga.
Täpne korrastamislahend, vajalike materjalide kogus ja materjalide liik tuleb määrata selle
sisulises korrastamise projektis.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Marina Minerals
Juhatuse liige
Taotluse koostas 25.10.2024. a. ja täiendas 22.05.2025. a.
Erki Vaguri / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
KORRALDUS
24. september 2024 nr 1-17/24/1903
Saare maakonna Päelda kruusamaardla
registrikande muutmine
Marina Minerals OÜ esitas Maa-ametile Päelda uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse
tarbevaru arvele võtmise aruande „Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024))“ (saabunud 18.09.2024, kirja registreerimise nr 9-
3/24/10224-3, edaspidi aruanne).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 06.11.2023
korraldusega nr DM-124736-17 andnud Päelda geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519425).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 2. ja 3. plokk), mis paiknevad Saare maakonnas
Muhu vallas Levalõpme külas riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel olevatel
katastriüksustel Kirve (tunnus 47801:001:0749) ja Päelda karjäär (tunnus 47801:004:0357),
millede volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Aruandes
moodustatud varuplokid hõlmavad suures osas Päelda kruusamaardla ehituskruusa aktiivse
tarbevaru 1. plokki ning asuvad täielikult Päelda uuringuruumi piires.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndiga.
Aruandele on lisatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kooskõlastus aktiivse tarbevaru arvele
võtmiseks.
Aruandes moodustatud varuplokkide vahel Kirve katastriüksusel kulgeb nimetu metsatee.
Aruandele on lisatud RMK kiri, mille kohaselt on metsateel tee kaitsevöönd 10 m tee servadest.
Varuplokid jäävad metsateest lubatud kaugusele.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2024
maavarade registris Päelda kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Päelda uuringuruumi
piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,58 ha – 57 tuh m3 (aruandes 2. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,88 ha – 40 tuh m3 (aruandes 3. plokk, osaliselt
2. ploki lamamis, allpool põhjavee taset).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0166) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Marina Minerals OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile ja Muhu Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maritta Mägi
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla
Päelda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.03.2024)
Töö nr 24/4687
Tallinn 2024
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail:
[email protected] ak EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 2
Kinnitan:
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/
Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 3
ANNOTATSIOON
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.03.2024).
Aruanne ühes köites, teksti 24 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2024.
Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Marina
Minerals tellimusel. Päelda uuringuruum teenindusala pindalaga 11,98 ha asub Saare
maakonnas Muhu vallas Levalõpme külas katastriüksustel Päelda karjäär (katastritunnus
47801:004:0357) ja osaliselt Kirve (katastritunnus 47801:001:0749).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli täitematerjaliks vajamineva materjali otsing ja uuring
detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem
taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 22 kaevandit sügavusega kuni 2,0 m ja võeti kokku
24 proovi. Kasuliku kihi moodustavad nii Litoriinamere kui ka glatsiofluviaalsed setted
− valdavalt keskmise- kuni väga peeneteralised kruusaklibused liivad ja kruusad, mis
kohati sisaldavad veeriseid. Kogu varu on arvutatud kahes plokis: uuringuaegsest
põhjavee tasemest ülalpool ja põhjavee tasemest allpool.
Töö tulemusena arvutati maavaravaru 11,46 ha pindalal veepealse aktiivse tarbevaruna
plokis 2 aT (pindala 6,58 ha) ja veealuse aktiivse tarbevaruna plokis 3 aT (pindala
4,88 ha). Kasuliku kihi keskmine paksus rajatud kaevandite alusel on keskmiselt ~1 m.
Kasulik kiht moodustatud plokkides vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste
sisaldus on 15,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 16,5%.
Päelda registrikaardi alusel on aktiivses tarbevaruplokis 1 aT maavara varu jäägiks
jäänud 9 tuh m3. Käesoleva uuringu raames teeme ettepaneku 1 aT maavaravaru maha
arvutada ning see kajastub uute moodustatud plokkide 2 ja 3 aT koosseisus.
Maa-ametile tehakse ettepanek liita Päelda uuringuruumi piires hinnatud varu Päelda
kruusamaardla koosseisu (registrikaardi nr 0166), milles võtta täiendavat varu arvele
järgmiselt (seisuga 01.03.2024):
- plokk 2 aT veepealset täiteliiva aktiivset tarbevaru 6,58 ha pindalal 57 tuh m3;
- plokk 3 aT veealust täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,88 ha pindalaga 40 tuh m3.
- sh kustutada registrist ploki 1 aT tarbevaru 3,55 ha pindalal 9 tuh m3.
Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Saare maakond, Muhu vald,
Levalõpme küla, liiv, kruus, täiteliiv, täitekruus, kaevandid, aktiivne tarbevaru.
Koostas: Sven Siir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 4
SISUKORD
ANNOTATSIOON .....................................................................................3
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................6
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ..............................8
3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................10
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................12
4.1. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine...................................................... 12
4.2. Laboratoorsed tööd ........................................................................................... 12
4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 12
4.4. Kameraaltööd .................................................................................................... 12
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 13
5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................15
6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................18
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................20
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .......................................... 21
8. VARU ARVUTUS ................................................................................22
8.1 Ploki 2 aT varu arvutus ..................................................................................... 22
8.2 Ploki 3 aT varu arvutus ..................................................................................... 22
9. KOKKUVÕTE .....................................................................................23
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................24
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/519425 .............................................................. 25
2. Kaevandite kataloog ............................................................................................... 27
3. Loodusliku materjali terastikuline koostis ............................................................. 28
4. Geoloogilised kirjeldused ....................................................................................... 30
5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll........................................................ 33
6. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 36
7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 39
8. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ................. 40
9. Nimetu metsatee teekaitsevööndi kooskõlastus ..................................................... 41
10. Kaevandite likvideerimise akt ................................................................................ 42
11. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................................. 45
12. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kooskõlastus ................................................ 47
13. Tellija arvamus ....................................................................................................... 48
Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1000
2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert 1 : 100
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 5
ELEKTROONILISED LISAD
1. Varuploki ruumikuju (Päelda ploki piir.dgn)
2. Täiteliiva katendi lamam (isojooned_lasum.dgn)
3. Täiteliiva lamam (isojooned_lamam.dgn)
4. Maapind (isojooned.dgn)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 6
1. SISSEJUHATUS
Geoloogiline uuring Päelda uuringuruumis tehti OÜ Marina Minerals tellimisel.
Keskkonnaameti 06.11.2023 korralduse nr DM-124736-17 alusel väljastati OÜ-le
Marina Minerals Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519425
kehtivusajaga kolm aastat (lisa 1).
OÜ Marina Minerals on mäendusettevõte, mis tegeleb täitematerjali leiukohtade välja-
selgitamise, nende uurimise ning arendamisega, mille eesmärgiks on hilisem ehitus-
maavara kaevandamine rahuldamaks konkreetse piirkonna või suurobjekti ehitus-
materjali nõudlust. Maavara leiukohtade väljaselgitamisel on huviorbiidis muuhulgas
ka vanad NSVL-i aegsed karjäärid, mis on lõpuni ammendamata.
Olukorras, kus Muhu vallas ei ole momendil mitte ühtegi töötavat liiva- ega kruusa-
karjääri, soovib ettevõte OÜ Marina Minerals täiendavalt uurida endist Päelda kruusa-
karjääri ning seda ümbritsevat maa-ala. Päelda uuringuruum kattub osaliselt Päelda
kruusamaardla aktiivse tarbevaruga (registrikaart 166) (joonis 1).
Joonis 1. Päelda uuringuruum ja Päelda kruusamaardla varuplokk nr 1 (Maa-ameti
kaardirakendus)
Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida Päelda maardla jääkvaru, selgitada maardla
laiendamisvõimalusi ja otsida erineva iseloomuga ehitustöödeks vajaminevat materjali.
Selleks oli vaja välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purd-
setete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused.
Geoloogiline uuring on tehtud detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbe-
varuna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Jätkates maavara kaevandamist juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal, on see
keskkonnasäästlikum võrreldes uute alade kasutusele võtmisega.
Geoloogilise uuringu välitööl 2024. a veebruarikuus rajati roomikekskavaatoriga kokku
22 kaevandit. Kaevanditest võetud proovidest tehti 24 terastikulise koostise analüüsi.
Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 7
laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati
topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000.
Geoloogilise uuringu välitööd tegi ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Sven
Siir. Topograafilise mõõdistamise tegi 2024. a jaanuaris geodeet Arles Tehu. Graafilised
lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat.
Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Päelda uuringuruum teenindusala pindalaga 11,98 ha asub Saare maakonnas Muhu
vallas Levalõpme külas katastriüksustel Päelda karjäär (katastritunnus 47801:004:0357)
ja osaliselt Kirve (katastritunnus 47801:001:0749). Mõlema kinnistu sihtotstarve on
100% maatulundusmaa ning kasutusotstarbelt on tegu metsa- ja muu maaga.
Katastriüksused kuuluvad riigiomandisse, riigivara valitsejaks on mõlema puhul
Kliimaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.
Maapinna reljeefi absoluutkõrgused uuringuruumis jäävad topograafilise mõõdistamise
andmetel vahemikku 18,7 - 22,6 m.
Päelda uuringuruumi teenindusala on ümbritsetud järgmiste katastriüksustega: läänes
Kupitse (katastritunnus 47801:004:0213), loodes on ühine nurgapunkt
katastriüksustega Kosla (47801:001:1037), põhjas suunas piirneb Kapi külla jääva
katastriüksusega Küla-Kaasiku (47801:004:0182), idas-kirdes ühine piir Ritsu
katastriüksusega (47801:004:0302), idas, kagus, lõunas Kruusa (47801:001:0592),
lõunas Kuuli (47801:004:0459), Nuka (47801:004:0580) ja Aru (47801:004:0032).
Ümbritsevad katastriüksused on valdavalt eraomandis, vaid Kruusa kuulub riigile.
Päelda uuringuruumi teenindusala jääb Muhumaa keskossa aluspõhjalisele kõrgendi-
kule, mis on kaetud nii Litoriinamere- kui ka glatsiofluviaalsete setetega. Ala lõunaosa
jääb ida-läänesuunalisele Litoriinamere rannavallile, kus maapinna esialgset reljeefi
kaevandamise tõttu enam säilinud ei ole. Kui algselt ulatusid absoluutkõrgused
rannavalli lael kuni 26 m absoluutkõrguseni (E. Raadik, 1994), siis praegu on karjääri
servades abs kõrgused maksimaalselt 21,5 m, karjääri põhjas aga 18 - 20 m.
Uuringuruumi läänepoolsel osal kasvab mets, idaosas vana karjääri osa on valdavalt
lage. Looduslikke veekogusid uuringualale ei jää, lähim on Soonda jõgi, mis jääb
1,7 km kaugusele ida suunas.
Päelda uuringuruumi teenindusala jääb osaliselt Päelda kruusamaardlale (reg kaart
166), kattudes maardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 1, mille jääkvaru on
9 tuh m3. Ehkki karjäär on korrastatud (O. Sein, 2014), on seal varud veel arvel ja
maardla on ammendamata.
Vanad karjäärid jäävad ka Päelda uuringuruumi edelaossa ning alast vahetult lõuna ja
lääne poole, kust kaevandati kruusa 1960ndatel aastatel. Uuringuruumist 250 m kirde
suunas jääb vana Kapi karjäär, kus samuti kaevandati 1960-ndatel. Muhu saarele ei jää
ühtegi tegutsevat kruusa-liiva maardlat ning Päelda ongi ainuke Muhu saarel olev
kruusamaardla (liivamaardlat ei ole ühtegi). Muhus on kaks karbonaatkivimi maardlat,
nendest Hellamaa maardla (registrikaart 68) jääb Päeldast 4,7 km kaugusele kagu
suunas ja Koguva (registrikaart 57) 6,5 km kaugusele edela-lääne suunas. Hellamaal
on maavarana arvel tehnoloogilise dolokivi aktiivne tarbe- ja reservvaru ning Koguva
maardlas ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru (mõlemad uuritud 2005. a määruse nr 44
järgi). Viimasel on ka kehtiv mäeeraldis, kus kaevandamise loa L.MK/327053 omanik
on Muhu Vallavalitsus, luba kehtib kuni 16.12.2040. Koguva dolokivikarjääri
mäeeraldise jääkvaru on 243 tuh m3 (varu seisuga 30.06.2024).
Uuringuruumi teenindusalast 180 - 330 m kaugusel idas kulgeb riigi kõrvalmaantee
21151 Liiva-Nõmmküla tee. Uuringuala edelaossa jääb Sepamäe kalmistutee (tee nr
4780040), mis uuringualaga kattuvas osas on mitteavalik. Uuringuruumi ennast läbib
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 9
kirde-edela suunaline Nimetu metsatee (ETAK ID 4810789). Varasemalt läbisid
uuringuruumi edelaosa põhja-lõunasuunaliselt Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 1 - 20 kV
elektriõhuliinid (keskpingeliinid) AS-50 (236243571) ja SEANINA:MUH
(K6548150), mille kaitsevööndi laiused olid 10 m liini teljest. Sama elektriliin jäi ka
uuringualast põhja poole, kus nende liinide kaitsevööndi piir langes kohati kokku
uuringuruumi teenindusala piiriga (ala põhja-kirdeosas). Tänaseks on eelmainitud
elektriõhuliinid Elektrilevi sõnul demonteeritud (uuringu ajal oli mittetoimiv liin
füüsiliselt veel postide küljes). Uuringuala edelaosas, Sepamäe kalmistutee ääres
paikneb Elektrilevi OÜ-le kuuluvad maakaabelliinid AXAL-TT PRO.3x50+25 ja
AXLJ-TT.3x50+16 24 kV, mille kaitsevööndite laius on 1 m kaabli teljest.
Eelmainitud maakaabelliinid omakorda asuvad Elektrilevi OÜ sundvaldusega
tehnovõrgus (id 11110560).
Päelda uuringuruumi teenindusala jääb riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piirangu-
vööndisse (kood 3714831), mille kohta on küsitud Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuselt kooskõlastus (lisa 12). Muhu linnaku (vid kood 43) põhjapiir jääb Päelda
uuringuruumi teenindusalast 150 m kaugusele.
Päelda uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti
ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim on Ranna-Põitse
hoiuala (KLO2000225), olles ka rahvusvahelise tähtsusega Ranna-Põitse loodusala
(RAH0000429), mis jääb 1,8 km kaugusele loode suunda. Loodusala kaitstavad
elupaigatüübid on rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised
orhideede kasvualad), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, lood, puisniidud, allikad ja
allikasood, liigirikkad madalsood ja puiskarjamaad.
Päelda uuringuruumi teenindusalast 340 m kaugusele ida-kirde suunda jääb
III kategooria linnuliigi hiireviu (Buteo buteo) leiukoht (KLO9130540). Lääne- ja
loodepiirist 230 - 300 m kaugusele jäävad väga liigirikkad loopealsed (ELP0018456)
(pärandniidud (528137152), mis on paljude kaitsealuste taimede leiukohaks: III kate-
gooria kaitsealused taimed kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (KLO9341741),
harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) (KLO9341723), püstine hiirehernes (Vicia
cassubika) (KLO3947539) hall käpp (Orchis militaris) (KLO9347538) ja tumepunane
neiuvaip (Epipactis atrorubens) (KLO9341721), II kategooria kaitsealused taimed:
punane tolmpea (Cephalanthera rubra) (KLO9337446, KLO9341712), jumalakäpp
(Orchis mascula) (KLO9317306, KLO9347541, KLO9347540, KLO9343271),
kärbesõis (Ophrys insectifera) (KLO9347537, KLO9347136), tõmmu käpp (Orchis
ustulata var. aestivalis) (KLO9302998).
330 m kaugusele lääne suunas jääb Sepamehe kalmistu, mis on ajaloomälestis (4137).
Samuti kasvab kalmistul III kategooria kaitsealune taim rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha) (KLO9317308).
Lähimad elumajad või ühiskondlikult kasutatavad hooned jäävad Päelda uuringuruumi
teenindusalast ~400 - 600 m kaugusele nii põhja, kagu kui ka edela suunas. Lähim on
Levalõpme külla jääva Liivamäe kinnistul asuv elu- või ühiskondlik hoone
(47801:004:0573), mis jääb 390 m kaugusele lõunasse. Kapi külas asuval Nõmme
kinnistu (47801:004:0178) elumaja jääb 400 m kaugusele põhja suunda. Päelda külas
uuringuruumist edelasse jäävad Allika (47801:001:1060) elu- või ühiskondlik hoone
(~450 m) ja Pühati talu (47801:001:0468) jääb 570 m kaugusele, Levalõpme küla talu
on Nõmme-Jaani (47801:004:0450), mille õueala jääb ~600 m kaugusele kagu suunda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 10
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Päelda uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses on varasemalt juba kaevan-
datud. 1963. a anti mäeeraldis Päelda uuringuruumist lõuna pool, mida 1964. a
laiendati. Karjääri materjali kasutati Kuivastu maantee ehitusel. Materjalina kirjeldati
peeneteralist kruusasisaldusega liiva ja keskmiseteralist munakatega kruusa. Kasuliku
kihi keskmine paksus oli 1,55 m, mille ülaosas lasus kruus ning selle lamamis kuni
0,6 m paksune liivakiht. Kruus oli valdavalt karbonaatse koostisega (kruusa sisaldus
60%). Lamamiks oli Jaagarahu lademe karbonaatkivimid, mille pealispind oli
ebatasane ning pealispinna lohkudesse oli ladestunud savine materjal (seda kinnitas
ka käesolev uuring). Mäeeraldise pindala koos laiendusega oli 7,83 ha, mille varud
olid 129 tuh m3. Katendiks oli 0,2 m paksune kruusasegune huumuskiht. Mäeeral-
disest lääne poole jäi vana Päelda karjäär, kust varud olid enamuses juba
ammendatud.
1969. a eraldati kruusa kaevandamiseks maa-ala 6,66 ha suurusel pindalal. Antud
mäeeraldis hõlmab osaliselt ka praegust maardla plokki 1. Seletuskirja andmeil olid
lõuna poole jäävad 1964. a mäeeraldised peaaegu ammendunud. Kui lõunapoolsed
mäeeraldised paiknesid reljeefi kõrgemas osas, kuhu olid ladestunud põhiliselt kruus,
siis leiukoha äärealadel oli kasulik kiht esindatud kruusliivadega. Liiv oli eriteraline
ja vähese savi- ja tolmusisaldusega. Kruusaosa oli peene- kuni keskmiseteraline ja
valdavalt karbonaatse koostisega, esines üksikuid munakaid. Kasuliku kihi keskmine
paksus oli keskmiselt 0,9 m, olles paksem idaosas. Kruusliiva lamamiks oli Jaagarahu
lademe karbonaatkivimid või neil lasuv savirähk, mille pind langes kirdesse.
Loodusliku kruusliiva varuks hinnati 6,66 ha pindalal 60 tuh m3. Veetase jäi ~1 m
sügavusele maapinnast.
1969/70. a toimusid Saaremaal ja Muhus liiva, kruusa, savi ja karbonaatkivimite
otsingulis-hinnangulised tööd, mille eesmärgiks oli välja selgitada ehitusmaavarade
perspektiivsed alad, arvutada geoloogilised varud ja anda hinnang maavara kasuta-
miseks ning soovitused edaspidiseks uuringuks (EGF 3083). Suuremat tähelepanu
pöörati liivale-kruusale, kuna nendest tunti saartel eriti puudust. Tööde tulemusel
eraldati välja 35 liiva ja kruusa perspektiivala, sealhulgas ka Päelda perspektiivala
(EGF 3084 aruandes ala nr 2). Ala kujutas endast ebakorrapärase kujuga 2 km
pikkust ja 200 - 500 m laiust Litoriinamere rannavalli suhtelise kõrgusega 2 - 3 m,
mis põhja- ja lõuna pool asendus tasase alvariga. Litoloogilise koostise põhjal eraldati
perspektiivalal 2 erinevat piirkonda. Kapi karjääri ümbruses (Päelda uuringuruumist
ida pool) levisid peeneteralised liivad hästi kulutatud tardkivi-lubjakivi kruusa vahe-
kihtidega. Liiva peensusmoodul oli 0,85 ning savi- ja tolmuosakeste sisaldu 2,7%.
Päelda karjääri ümbruses levis liivkruusa segu, milles esines veeriseid ja rahne.
Kruusa- ja liivaosad jaotusid looduslikus sette ühtlaselt. Liiva peensusmoodul oli
2 - 2,3, savi- ja tolmuosakeste sisaldus oli muutlik – 1,2 - 14,5%. Perspektiivseks
peeti piirkonda tolleaegsest Päelda karjäärist põhja pool, kus 0,23 m2 suurusel alal
hinnati kruusa-liiva varudeks 361,15 tuh m3 kasuliku kihi paksuse 1,55 m juures.
1975/76. a toimusid Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulised tööd,
sealhulgas ka tolleaegses Kingissepa rajoonis (EGF 3420). Töö käigus revideeriti
rajoonide tegutsevaid ja ka ammendatud karjääre, kus selgitati välja karjääride
seisukord, karjääride laiendamisvõimalused, milleks puuriti täiendavad puuraugud ja
võeti proovid karjääride seintest. Päelda objektil puuriti täiendavalt 3 puurauku
sügavusega kuni 3,3 m ja võeti 1 proov karjääri seinast. Materjali soovitati kasutada
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 11
täitepinnaseks või ka puisteliivaks. Karjääri laiendamiseks soovitati ala karjäärist ida
poole kuni maanteeni, kus 8 ha suurusel pindalal hinnati täitematerjali varuks
140 tuh m3.
1994. a koostati seletuskiri Päelda kruusakarjääri jääkvaru arvutuse kohta (praeguse
maardlal ploki 1 kontuuris), kus karjääri jääkvaruks hinnati 35,6 tuh m3 (EGF 4735).
Jääkvaru uuringupunktide asukohad on toodud ka graafilisele lisale 2, kuid uuringu-
punktide andmeid ei kasutata aruande koostamisel.
17.11.2003. a antud kaevandamisloa SAAM-013 kohaselt oli Päelda kruusakarjääri
mäeeraldise (pindala 3,55 ha) ehituskruusa varu 32,7 tuh m3 ning sellest kaevandatav
varu 30,7 tuh m3. Loa omanik oli Muhu Vallavalitsus ja luba kehtis kuni
01.03.2012. a.
Ehkki Päelda kruusakarjäär on ametlikult loetud korrastatuks, on maardlate registri
andmeil Päelda kruusamaardlas veel arvel 9 tuh m3 ehituskruusa aktiivset tarbevaru.
Tuginedes varasemate geoloogiliste uuringute andmetele, võib Päelda uuringuruumi
geoloogilist ehitust iseloomustada järgmiselt: maavara levik on seotud Litoriinamere
setetega. Kasuliku kihi suuremad paksused ja jämedamad setted olid seotud ranna-
vallidega, mis paiknesid valdavalt Päelda uuringuruumi teenindusalast lõuna pool ja
on praeguseks enamasti ära kaevandatud. Kruusasemat materjali võib leiduda veel
olemasolevate vanade karjääride ehk rannavalli servaaladel, kus nende paksus on 1 -
2 m. Karjääridest kaugenedes, muutuvad ka setted peenemaks ning jämeda purd-
materjali sisaldus väheneb. Samuti võib liivasemat materjali lasuda veel vanade
karjääride põhjas. Kasuliku kihi lamamiks on Jaagarahu lademe karbonaatkivimid,
mille pealispind on ebatasane. Paepinna lohkudesse on kuhjunud rähkne moreen
(lokaalmoreen).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 12
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT
Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks” toodud nõuetest.
4.1. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine
Kaevandid rajati ekskavaatoriga 01.02. - 02.02.2024. Kaevandite sügavused ulatusid
0,2 - 2,0 meetrini, keskmiselt 1,0 m (lisa 2). Kaevandite vaheline kaugus on
40 - 120 m. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja
proovide võtmist. Kaevandite likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maa-
pind tasandati ning taastati uuringueelne seisund, mille kohta on koostatud vastav akt
(lisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 11).
Välitööde käigus võeti kaevanditest kokku 24 proovi setete terastikulise koostise
määramiseks (lisa 3). Analüüsitud proovide pikkus oli 0,3 - 1,3 m, keskmiselt 0,8 m.
Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses.
4.2. Laboratoorsed tööd
Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202).
Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõuta-
vaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5,
0,25, 0,125 ja 0,063 mm.
4.3. Topograafilised tööd
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2024. a
jaanuaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt-
kavas 1 : 1000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega,
seadmega Trimble R12i GNSS ja Trimble S7 robottahhümeeter. Mõõdistamise alusena
kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97
koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Topograafiline plaan koostati programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents
70000661800020). Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud
topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 7).
4.4. Kameraaltööd
Uuringuaruande koostamisel sh maavaravaru arvutamisel lähtuti keskkonnaministri
17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks
määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;
- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)
(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).
Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 13
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%.
Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks.
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a
koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1).
Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002)
Terasuuruse skaala
Sette nimetus
φ mm
< -9 >512 Rahn
-8...-9 256...512 suur
-7...-8 128...256 keskmine Veeris
-6...-7 64...128 väike
-5...-6 32...64 väga jäme
-4...-5 16...32 jäme
-3...-4 8...16 keskmine Kruus
-2...-3 4...8 peen
-1...-2 2...4 väga peen
0...-1 1...2 väga jäme
1...0 0,5...1 jäme
1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv
2...3 0,125...0,25 peen
3...4 0,063...0,125 väga peen
4...5 0,063...0,032 väga jäme
9...6 0,032...0,016 jäme
6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit
7...8 0,008...0,004 peen
8...9 0,004...0,002 väga peen
>9 <0,002 Savi
Kameraaltööde käigus koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde
kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse
plaani ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i.
Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi
keskmised näitajad arvutati kaalutud keskmise meetodil.
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Päelda uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri
17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan-
datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise
projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta
aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.
Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine) tehti tehniliselt korras ekskavaatoriga.
Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 14
keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Uuringus ei kasutatud keskkonnaohtlikke
materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu kaevandid
likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid
uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei
avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 15
5. GEOLOOGILINE EHITUS
Päelda uuringuruum jääb Muhumaa keskossa aluspõhjalisele kõrgendikule, mis on
kaetud Litoriinamere setete kui ka glatsiofluviaalsete setetega. Ala lõunaosa jääb ida-
läänesuunalisele Litoriinamere rannavallile, kus aga maapinna esialgne reljeef kaevan-
damise tõttu enam säilinud ei ole. Kvaternaarisetete paksus kaevandite põhjal ulatub
maksimaalselt 2,0 m-ni. Maapinna reljeef on enamasti tasane, mille absoluutkõrgused
jäävad 19 - 22 m tasemele.
Uuringuruumi katendi moodustab kasvukiht ja muld, mille paksus on keskmiselt
0,2 m. Kasuliku kihi moodustavad helebeežist tumepruunini, kohati ka oranži tooniga
eriteralised liivad kruusaosisega. Kruusane materjal jääb enamasti uuringuruumis
idapoolsemale alale (foto 5.1) ning rähksem materjal jääb uuringuruumi läänepoolsele
alale (foto 5.2).
Foto 5.1. Kruusane materjal kaevandis K-14 (Foto Sven Siir, 01.02.2024,
58°37'40.0"N 23°13'36.8"E)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 16
Foto 5.2. Rähkne porsunud lubjakivi materjal kaevandis K-7 (Foto Sven Siir,
01.02.2024, 58°37'45.7"N 23°13'09.3"E)
Uuringuruumi läbib valdavalt kruusakas horisont, levides uuringuruumi lõuna- ja
idaosas katendi all, kuid lääneosas ja lääne-põhja osas on kruusa horisont pea olematu,
katendi alt hakkab rähkne porsunud lubjakivi tükkidest koosnev kiht (foto 5.2).
Välitöö kirjelduste põhjal on kruusaosise olemasolul valdavalt tegemist keskmise- kuni
väga jämeda kruusaga (osise läbimõõt 16 - 64 mm) (tabel 4.1), milles leidub ka
suuremal määral veeriseid ja vähemal määral rahne. Kruusa sideaineks olev liiv
koosneb enamasti väga peene- kuni peeneteralisest liivast. Kasuliku kihi lõimise
keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis (ptk 6).
Kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel maksimaalselt 1,8 m (kaevand K-12).
Kasuliku kihi paksus järgib uuringuruumi maapinna reljeefi, kuna lamam on uuringu-
ruumi piires küllaltki tasane jäädes kaevandites abs kõrguste 17,6 - 21,1 m vahemikku,
keskmiselt 19,5 m. Liivalasundi lamamiks on moreensavi, savi või lubjakivi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 17
Tabel 5.1. Päelda uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel
Kihi paksus (kaevandites fikseeritud ja
Geoloogiline
Nimetus ekstrapoleerimise punktide alusel), m
indeks
miinimum maksimum keskmine
Kasvukiht, muld Q2 0,1 0,3 0,2
Eriteraline liiv, kruusa Q1jrVr_fg
0,0 1,8 0,8
lisandiga
Savi, moreen Q1jrVr_g 0,1 0,2+ -
Lubjakivi S2jg 0,1 0,2+ -
Kasuliku materjali lamamiks on kas vähese veejuhtivusega moreen või hea veejuhti-
vusega lubjakivi. Põhjavee tase uuringuaegsetes kaevandites fikseeriti vaid 7 kaevandis
jäädes abs kõrgustele 19,0 - 20,5 m (keskmiselt 19,4 m). Kuna varasemalt koostatud
Päelda kruusakarjääri korrastamise projekti alusel on karjääri korrastamisjärgseks vee-
tasemest märgitud 18,2 m, siis võib juhtuda, et piiratud alal tuleb varasemat karjääri-
põhja peale maavaravaru kaevandamist tagasi täita. Teiseks variandiks on luua
uuringuruumi kirdenurka kraav, mida mööda juhtida liigvesi ~250 m kaugusel
asuvasse madalamasse karjääriauku, mille abs kõrgus on kohati 17,2 m. Ortofotode
põhjal ei ole uuringuruumist kirdesse jääva vana karjääri põhja tekkinud veesilma, mis
viitab sellele, et sinna tekkinud liigvesi valgub kraave mööda ida suunas olevasse
Soonda jõkke.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 18
6. MAAVARA KVALITEET
Päelda uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 22
kaevandist võetud 24 proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused
ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 ja 5.
Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, kasuliku kihi moodustavad helebeežist
tumepruunini, kohati ka oranži tooniga eriteralised liivad kruusaosisega. Uuringuruumi
maavara kvaliteeti iseloomustab tabel 6.1.
Ehkki kirjeldatud liiv ja kruus on lõimiselt erinevad, siis uuringuruumi suurust silmas
pidades moodustakse uuringuruumi maavara kasutusala järgi täiteliiva plokid, milles
peenosise (fraktsioon <0,063 mm) sisaldus on 2,4 - 46,1%, keskmiselt 15,5%. Jäme-
purdse materjali terasuurusega ≥31,5 mm sisaldus on 0,0 - 68,3%, keskmiselt 16,5%.
Tabel 6.1. Päelda uuringuruumi setete põhinäitajate koondtabel
Purdsetete klassifikatsioon
Maavara kasutusala määrus nr 52
Maavara
Proovi intervall, m (Sinisalu, 2002)
Kaevandi Proovi
veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis
nr tähis
0,063 0,063…31
alates kuni pikkus >64 2…64 <0,063 >31,5 <0,063
…2 ,5
K-1 K-1-1 0,1 0,9 0,8 0,0 43,0 20,5 36,5 8,0 55,5 36,5 TL
K-3 K-3-1 0,2 1,3 1,1 0,0 63,4 33,8 2,8 26,1 71,1 2,8 EL
K-4 K-4-1 0,2 1,2 1,0 0,0 50,4 44,7 4,9 14,0 81,1 4,9 EL
K-5 K-5-1 0,2 1,0 0,8 37,8 40,8 6,5 14,9 68,3 16,8 14,9 TK
K-6 K-6-1 0,2 0,9 0,7 0,0 31,1 28,5 40,4 13,8 45,8 40,4 TL
K-8 K-8-1 0,2 1,0 0,8 0,0 31,6 22,3 46,1 3,4 50,5 46,1 TL
K-10 K-10-1 0,2 1,0 0,8 0,0 1,9 94,6 3,5 0,0 96,5 3,5 EL
K-11 K-11-1 0,3 1,5 1,2 0,0 52,8 43,4 3,8 3,4 92,8 3,8 EL
K-12-1 0,2 1,3 1,1 9,5 47,6 38,7 4,2 17,9 77,9 4,2 EL
K-12
K-12-2 1,3 2,0 0,7 0,0 49,5 30,0 20,5 23,1 56,4 20,5 TL
K-13 K-13-1 0,2 1,3 1,1 0,0 57,8 37,2 5,0 15,4 79,6 5,0 EL
K-14 K-14-1 0,0 0,9 0,9 0,0 53,1 41,5 5,4 17,7 76,9 5,4 TL
K-15-1 0,1 0,4 0,3 0,0 71,2 25,4 3,4 33,2 63,4 3,4 EL
K-15
K-15-2 0,4 1,4 1,0 0,0 46,9 22,0 31,1 29,6 39,3 31,1 TL
K-16-1 0,1 0,6 0,5 0,0 49,5 28,6 21,9 7,2 70,9 21,9 TL
K-16
K-16-2 0,6 1,8 1,2 0,0 58,9 31,8 9,3 23,2 67,5 9,3 TL
K-17 K-17-1 0,1 1,2 1,1 0,0 51,5 19,5 29,0 28,6 42,4 29,0 TL
K-18-1 0,2 0,6 0,4 0,0 28,7 65,1 6,2 7,0 86,8 6,2 TL
K-18
K-18-2 0,6 1,2 0,6 0,0 43,2 35,2 21,6 14,2 64,2 21,6 TL
K-19-1 0,4 1,4 1,0 0,0 34,5 57,5 8,0 1,2 90,8 8,0 TL
K-19
K-19-2 1,4 1,7 0,3 0,0 34,4 26,4 39,2 19,5 41,3 39,2 TL
K-21 K-21-1 0,2 0,9 0,7 0,0 8,2 85,4 6,4 0,0 93,6 6,4 TL
K-22-1 0,2 0,8 0,6 0,0 42,4 55,2 2,4 8,6 89,0 2,4 EL
K-22
K-22-2 0,8 1,4 0,6 0,0 11,2 33,8 35,5 6,9 57,6 35,5 TL
min 0,0 1,9 6,5 2,4 0,0 16,8 2,4 -
Päelda uuringuruum max 37,8 71,2 94,6 46,1 68,3 96,5 46,1 -
kesk 2,1 43,4 38,4 15,5 16,5 67,9 15,5 TL
TL – täiteliiv; EL – ehitusliiv; EK – ehituskruus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 19
Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte
tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Päelda uuringuruumi liiv kruusakas,
jämeda- kuni peeneteraline ning savi-tolmuosakeste sisalduse alusel sobib kasuta-
miseks täiteliivana.
Päelda uuringuruumi eriteraline kruusakas liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles
peenosiste sisaldus on 15,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 16,5%.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 20
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused Päelda uuringuruumis lasuva maavara kaevandamiseks on
lihtsad. Uuringuruumile on hea juurdepääs – lõunapoolt kulgeb Sepamäe kalmistutee
tee nr 4780040, mis omakorda ristub uuringuruumist umbes 500 m kaugusel idas
kulgeva põhja-lõuna suunalise Liiva-Nõmmeküla kõrvalmaanteega (tee nr 21151). Kui
uuringuruumist liikuda mööda Sepamäe kalmistuteed lääne suunas, siis 1,7 km pärast
toimub ristumine Viira-Nõmmeküla kõrvalmaanteega (tee nr 21149).
Kattekihi paksus on pigem õhuke jäädes enamasti 0,2 m juurde. Kattekihiks on
kasvukiht (muld). Kasuliku kihi paksus varieerub moodustatud plokkide
uuringupunktides 0,7 - 1,8 m vahemikus, keskmiselt ~1,1. Katenditegur on 0,2.
Kasuliku kihi lamamiks on enamasti lubjakivi või väga peeneteraline savimoreen.
Kasuliku kihi lamamipind on kergelt lauglev, jäädes kaevandites abs kõrguste 17,6 -
21,1 m vahemikku. Maavaravaru on nii põhjavee tasemest kõrgemal kui ka allpool.
Uuringuaegseks veetasemeks on märgitud abs 19,4 m ning uuringujärgseks
veetasemeks, liigvett kirdesse suunates, kujuneb eelduste kohaselt 18,2 m.
Uuringuruumi edela-kirdesuunaliselt läbiv Nimetu metsatee (ETAK ID 4810789) jääb
eraldama tulevast mäeeraldist. Nimetu metsatee teekaitsevööndiks on määratud 10 m
tee servast (lisa 9).
Karjääri avamisel tuleb esmalt läänepoolses alas langetada mäeeraldisel kasvav mets,
juurida kännud, seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga
või buldooseriga ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse
aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada.
Kasvukihti (mulda) saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel.
Idapoolsel alal, kus paikneb varasemalt korrastatud karjäär, tuleb vaid eemaldada
männi noorendik ning õhuke kasvukiht. Tulevase karjääri alal võimalik maavara
kaevandada ekskavaatoriga.
Mäetöödel tuleb järgida kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete norm-
tasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Keskkonnaloa loa
taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt.
Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt.
Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääriala korrastada. Kaevandamisega
rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse
Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest,
kuid suure tõenäosusega pärast maavaravaru ammendumist plaanitakse ala korrastada
metsamaaks. Kuna korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui
0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast, siis uuringuruumi idapoolne ala vajab
mõõdukal määral tagasitäidet (~1 m ja ~2 ha pindalal). Kui palju saab olema
tagasitäidet vajava materjali maht ja mis mahus on tagasitäide korvatav katendist
ülejäänud materjaliga, selgub täpsemalt kaevandamisloa taotluse koostamisel, kuid
esialgse hinnangu alusel ei pruugi vaid katendist kooritud materjalist olla piisav ning
~5 - 10 tuh m3 jagu täitematerjali tuleb vajadusel lisaks tuua.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 21
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Kuiva aja probleem
tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka
müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi
arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Kesk-
konnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde
tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 22
8. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 1000
(graafiline lisa 1/2), 2024. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete
määrangute andmed.
Varu on arvutatud kokku 11,46 ha pindalal kahes aktiivses tarbevaru plokis (plokk
2 aT pindalal 6,58 ha ja plokk 3 aT pindalal 4,88 ha). Varu esitatakse kinnitamiseks
Päelda kruusamaardla (registrikaardi nr 166) koosseisu. Moodustatud ploki
numeratsiooni jätkatakse Päelda kruusamaardla arvel olevast plokist. Moodustatud
plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1/2 ja lisasse 8. Varu arvutus on
esitatud lisas 6. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.03.2024. a.
Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis
Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama
programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid:
- maapinna mudel – kasutatud on ala 2024. a veebruaris topograafilise mõõdistamise
andmeid;
- kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate kaevandite
andmeid, mis on toodud kaevandite kataloogis (lisa 2).
8.1 Ploki 2 aT varu arvutus
Ploki 2 maavaraks on täiteliiv. Ploki pindala on 6,58 ha ja täiteliiva aktiivne tarbevaru
on kokku 57 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
57 tuh m3 ÷ 6,58 ha = 0,9 m,
Ploki 2 katendiks on kasvukiht/muld, mille maht on 14 tuh m3 ja keskmine paksus on:
14 tuh m3 ÷ 6,58 ha = 0,2 m.
8.2 Ploki 3 aT varu arvutus
Ploki 3 maavaraks on täiteliiv. Ploki pindala on 4,88 ha ja täiteliiva aktiivne tarbevaru
on kokku 40 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
40 tuh m3 ÷ 4,88 ha = 0,8 m,
Ploki 3 katendiks on kasvukiht/muld, mille maht on 4,6 tuh m3 ja keskmine paksus on:
3 tuh m3 ÷ 4,88 ha = 0,1 m.
Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.03.2024
Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 / Maavaravaru, tuh m3 /
pindala nimetus keskmine paksus, m keskmine paksus, m
2 aT
Täiteliiv 14 / 0,2 57 / 0,9
6,58 ha
3 aT
Täiteliiv 3 / 0,1 40 / 0,8
4,88 ha
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 23
9. KOKKUVÕTE
Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Marina
Minerals OÜ tellimusel. Päelda uuringuruum teenindusala pindalaga 11,98 ha asub
Saare maakonnas Muhu vallas Levalõpme külas katastriüksustel Päelda karjäär
(katastritunnus 47801:004:0357) ja osaliselt Kirve kinnistul (katastritunnus
47801:001:0749).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli täiteks vajamineva materjali otsing ja uuring
detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem
taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 22 kaevandit sügavusega kuni 2,0 m ja võeti kokku
24 proovi. Kasuliku kihi moodustavad Litoriinmere setted kui ka glatsiofluviaalsed
setted − valdavalt peene- kuni väga peeneteralised kruusasegused liivad ja kruusad, mis
kohati sisaldavad rähkset porsunud lubjakivi lahmakaid. Maavara varu on arvutatud
kahes plokis (veepealne ja veealune plokk).
Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab moodustatud plokkides lasuv eriteraline
liiv täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 15,5% ja osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm 16,5%.
Päelda registrikaardi alusel on aktiivses tarbevaruplokis 1 aT maavara varu jäägiks
jäänud 9 tuh m3. Käesoleva uuringu raames teeme ettepaneku 1 aT maavaravaru maha
arvutada ning see kajastub uute moodustatud plokkide 2 ja 3 aT koosseisus.
Töö tulemusena arvutati maavaravaru 11,46 ha pindalal aktiivse tarbevaruna, milles
täiteliiva tarbevaru on kokku 97 tuh m3, sealhulgas veepealset aktiivset tarbevaru
57 tuh m3 (plokk 2 aT) ja veealust aktiivset tarbevaru 40 tuh m3 (plokk 3 aT).
Maa-ametile tehakse ettepanek liita Päelda uuringuruumi piires hinnatud varu Päelda
kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0166), milles võtta varu arvele seisuga
01.03.2024 järgmiselt:
- plokk 2 aT täiteliiva aktiivset tarbevaru 6,58 ha pindalal 57 tuh m3;
- plokk 3 aT täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,88 ha pindalaga 40 tuh m3.
- sh kustutada registrist ploki 1 aT tarbevaru 3,55 ha pindalal 9 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) 24
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimis-
töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele
võtmiseks;
2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1;
3. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa
korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017
määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017;
4. Ida-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne
(A. Eichenbaum, R. Grünberg, A. Kosk, A. Otsa, K. Soa, 1984; EGF4079)
5. Aruanne liiva-, liiva-kruusasegu, savi ja karbonaatse tooraine otsingulis-
hinnangulistest töödest Saaremaal ja Muhu saarel 1969.-1970. a. (R. Perens,
G. Eltermann, 1970; EGF3083)
6. Valjala savimaardlal 1958. aastal teostatud detailse geoloogilise luure
lühikokkuvõte (I. Elvre, R. Mets, 1961; EGF3084)
7. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (T. Saadre,
R. Sinisalu, A. Karu, 1975; EGF3420)
8. Päelda kruusliiva karjääri jääkvarud seisuga 01. sept. 1993. a. (E. Raadik, 1994;
EGF4735)
9. Päelda kruusakarjääri korrastamise projekt (O. Sein, E. Vaguri, 2014)
Geoloogilise uuringu luba
Loa nr L.MU/519425
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ
Registrikood / Isikukood 11349875
Postiaadress Tartu mnt 83-806, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Uuringuruumi andmed
Nimetus Päelda
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 11.98
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0478 Muhu vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Päelda
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 166
Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik
Kruus, ehituskruus teedeehitus, ehitussegud 70 tuh m³
Kruus, täitepinnas tüitepinnas 70 tuh m³
Liiv, täitepinnas täitepinnas 70 tuh m³
Liiv, ehitusliiv teedeehitus, ehitussegud 70 tuh m³
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 5
Puuraukude arv 30
Uuringukaeveõõnte arv 30
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd Setete terastikulise koostise, filtratsiooniomaduste määramine; uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Loa andja
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Asutuse registrikood 70008658
Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 06.11.2023
Lõppemise kpv 06.11.2026
Täiendavad tingimused 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Saaremaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10
kalendripäeva ette;
2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise
uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse
võõrandamise lepingu.
LISA 2. Kaevandite kataloog
Päelda uuringuruum (uuringuluba L.MU/519425)
Kaevandi Koordinaadid Kaevandi Proovi Katendi Kasuliku Lamami, Lamami Veetaseme, m
nr X Y Z sügavus, tähis intervall, m paksus, kihi sügavus, abs kõrgus, sügavus abs kõrgus, mõõtmise aeg
m alates kuni pikkus m paksus, m m m maapinnast, m
m
K-1 6498851,91 454673,35 20,65 0,9 1-1 0,1 0,9 0,8 0,1 0,8 0,9 19,75 - - 01.02.2024
K-2 6498857,18 454556,76 21,31 0,2 - - - - 0,2 - 0,2 21,11 - - 01.02.2024
K-3 6498919,92 454541,56 22,33 1,3 3-1 0,2 1,3 1,1 0,2 1,1 1,3 21,03 - - 01.02.2024
K-4 6498925,30 454658,05 21,50 1,2 4-1 0,2 1,2 1,0 0,2 1,0 1,2 20,30 - - 01.02.2024
K-5 6499006,49 454644,44 20,88 1,0 5-1 0,2 1,0 0,8 0,2 0,8 1,0 19,88 - - 01.02.2024
K-6 6499047,78 454543,49 21,26 0,9 6-1 0,2 0,9 0,7 0,2 0,7 0,9 20,36 - - 01.02.2024
K-7 6499095,67 454649,25 20,80 0,4 - - - - 0,2 0,2 0,4 20,40 - - 01.02.2024
K-8 6499132,45 454561,69 20,60 1,0 8-1 0,2 1,0 0,8 0,2 0,8 1,0 19,60 - - 01.02.2024
K-9 6499060,67 454720,66 20,85 0,4 - - - - 0,2 0,2 0,4 20,45 - - 01.02.2024
K-10 6499013,99 454819,46 20,72 1,0 10-1 0,2 1,0 0,8 0,2 0,8 1,0 19,72 - - 01.02.2024
K-11 6499021,83 454934,67 20,65 1,5 11-1 0,3 1,5 1,2 0,3 1,2 1,5 19,15 - - 01.02.2024
12-1 0,2 1,3 1,1
K-12 6499010,13 455044,98 20,49 2,0 0,2 1,8 2,0 18,49 1,1 19,39 01.02.2024
12-2 1,3 2,0 0,7
K-13 6498983,55 455125,19 19,50 1,5 13-1 0,2 1,3 1,1 0,2 1,1 1,3 18,20 0,1 19,40 01.02.2024
K-14 6498913,35 455090,25 19,02 0,9 14-1 0,0 0,9 0,9 - 0,9 0,9 18,12 0,0 19,02 01.02.2024
15-1 0,1 0,4 0,3
K-15 6498839,11 455047,62 19,35 1,4 0,1 1,3 1,4 17,95 0,3 19,05 02.02.2024
15-2 0,4 1,4 1,0
16-1 0,1 0,6 0,5
K-16 6498929,45 454993,45 19,42 1,8 0,1 1,7 1,8 17,62 0,4 19,02 02.02.2024
16-2 0,6 1,8 1,2
K-17 6498853,30 454942,13 19,52 1,2 17-1 0,1 1,2 1,1 0,1 1,1 1,2 18,32 0,2 19,32 02.02.2024
18-1 0,2 0,6 0,4
K-18 6498913,09 454872,81 20,34 1,2 0,2 1,0 1,2 19,14 - - 02.02.2024
18-2 0,6 1,2 0,6
19-1 0,4 1,4 1,0
K-19 6498967,93 454893,94 20,56 1,7 0,4 1,3 1,7 18,86 - - 02.02.2024
19-2 1,4 1,7 0,3
K-20 6498986,19 454743,86 20,76 0,4 - - - - 0,2 0,0 0,2 20,56 - - 02.02.2024
K-21 6498970,22 454816,89 20,75 0,9 21-1 0,2 0,9 0,7 0,2 0,7 0,9 19,85 - - 02.02.2024
22-1 0,2 0,8 0,6
K-22 6498899,62 454743,86 20,87 1,4 0,2 1,2 1,4 19,47 - - 02.02.2024
22-2 0,8 1,4 0,6
LISA 3. Loodusliku materjali terastikuline koostis
Päelda uuringuruum (uuringuluba L.MU/519425)
Osajäägid sõeltel, %
Proovi intervall, m
Kaevandi Proovi
nr tähis 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063
alates kuni pikkus
K-1 K-1-1 0,1 0,9 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 8,0 11,4 3,6 2,7 5,1 2,5 6,3 3,4 4,5 4,6 4,5 3,8 3,1 36,5
K-3 K-3-1 0,2 1,3 1,1 0,0 0,0 9,8 5,4 10,9 10,6 4,2 4,2 7,2 2,6 5,2 3,3 7,6 11,5 10,7 3,0 1,0 2,8
K-4 K-4-1 0,2 1,2 1,0 0,0 0,0 0,0 4,2 9,8 9,4 4,5 5,0 6,2 2,6 4,3 4,4 8,3 17,8 12,5 4,7 1,4 4,9
K-5 K-5-1 0,2 1,0 0,8 0,0 37,8 18,7 7,1 4,7 2,8 0,6 0,9 1,1 1,0 2,9 1,0 0,9 0,7 1,2 1,6 2,1 14,9
K-6 K-6-1 0,2 0,9 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 13,8 6,6 2,6 0,7 1,1 0,4 2,0 3,9 4,1 4,4 5,0 3,8 11,2 40,4
K-8 K-8-1 0,2 1,0 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 5,1 4,1 1,7 3,0 1,2 8,6 4,5 4,7 4,7 4,8 4,2 3,9 46,1
K-10 K-10-1 0,2 1,0 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 0,2 0,6 0,7 1,5 2,5 24,0 60,2 6,4 3,5
K-11 K-11-1 0,3 1,5 1,2 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 14,0 7,2 5,7 8,1 3,3 6,0 5,1 6,3 12,8 19,0 4,2 1,1 3,8
K-12-1 0,2 1,3 1,1 0,0 9,5 0,0 1,8 6,6 9,6 3,8 3,8 7,2 3,5 5,8 5,5 6,0 9,1 17,0 5,2 1,4 4,2
K-12
K-12-2 1,3 2,0 0,7 0,0 0,0 0,0 19,6 3,5 6,9 2,8 2,8 4,1 2,0 4,0 3,8 5,1 7,0 9,0 5,0 3,9 20,5
K-13 K-13-1 0,2 1,3 1,1 0,0 0,0 8,7 3,8 2,9 6,1 4,4 4,8 8,5 4,2 7,9 6,5 7,8 10,2 13,5 4,8 0,9 5,0
K-14 K-14-1 0,0 0,9 0,9 0,0 0,0 0,0 4,1 13,6 9,4 3,8 4,1 6,0 3,2 4,7 4,2 4,6 6,8 17,3 10,5 2,3 5,4
K-15-1 0,1 0,4 0,3 0,0 0,0 11,2 8,5 13,5 10,4 3,7 5,3 5,4 3,3 5,5 4,4 5,1 7,2 9,8 2,5 0,8 3,4
K-15
K-15-2 0,4 1,4 1,0 0,0 0,0 21,3 6,6 1,7 3,7 2,0 1,7 2,4 1,5 2,9 3,1 3,6 4,4 5,5 4,4 4,1 31,1
K-16-1 0,1 0,6 0,5 0,0 0,0 0,0 3,7 3,5 8,1 5,0 3,7 7,1 3,9 10,9 3,6 5,2 6,1 6,4 5,2 5,7 21,9
K-16
K-16-2 0,6 1,8 1,2 0,0 0,0 0,0 17,9 5,3 12,1 3,3 2,9 5,5 2,9 5,4 3,6 5,0 6,9 12,0 6,0 1,9 9,3
K-17 K-17-1 0,1 1,2 1,1 0,0 0,0 6,1 19,7 2,8 5,5 1,3 5,3 3,4 1,6 3,7 2,1 3,5 3,8 4,2 4,0 4,0 29,0
K-18-1 0,2 0,6 0,4 0,0 0,0 0,0 7,0 0,0 4,4 1,5 2,7 4,9 2,2 3,8 2,2 4,3 10,8 17,9 25,6 6,5 6,2
K-18
K-18-2 0,6 1,2 0,6 0,0 0,0 9,2 2,8 2,2 10,8 2,0 3,3 4,1 1,9 4,7 2,2 4,3 8,5 9,4 8,9 4,1 21,6
K-19-1 0,4 1,4 1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 2,2 2,9 4,5 1,1 3,9 9,0 9,7 9,0 10,4 20,9 14,4 2,8 8,0
K-19
K-19-2 1,4 1,7 0,3 0,0 0,0 0,0 17,2 2,3 2,6 1,7 1,9 1,8 1,1 2,8 3,0 3,9 4,7 6,2 6,1 5,5 39,2
K-21 K-21-1 0,2 0,9 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 0,1 1,0 1,3 1,0 1,4 1,8 2,3 3,8 23,0 46,5 9,8 6,4
K-22-1 0,2 0,8 0,6 0,0 0,0 0,0 6,8 1,8 6,2 4,0 3,5 6,1 3,4 5,0 5,6 8,2 18,0 20,6 7,1 1,3 2,4
K-22
K-22-2 0,8 1,4 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 6,9 8,1 1,7 2,8 4,2 2,3 1,1 3,6 5,3 8,8 9,2 6,8 3,7 35,5
125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063
min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 0,2 0,6 0,7 0,9 0,7 1,2 1,6 0,8 2,4
Päelda uuringuruum max 0,0 37,8 21,3 19,7 13,8 14,0 7,2 5,7 8,5 4,2 10,9 9,7 9,0 18,0 24,0 60,2 11,2 46,1
kesk 0,0 2,1 3,7 5,6 5,1 7,3 3,1 3,3 4,6 2,4 4,9 4,0 5,2 7,9 12,1 9,7 3,3 15,5
min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 0,2 0,6 0,7 0,9 0,7 1,2 1,6 1,0 2,4
Plokk 2 aT max 0,0 37,8 18,7 17,2 13,8 14,0 7,2 5,7 8,1 3,9 9,0 9,7 9,0 18,0 24,0 60,2 11,2 46,1
kesk 0,0 3,9 2,5 2,9 5,4 7,0 3,4 3,2 4,4 2,3 4,8 4,3 5,7 9,4 13,6 10,5 3,2 13,7
min 0,0 0,0 0,0 2,8 1,7 3,7 1,3 1,7 2,4 1,5 2,9 2,1 3,5 3,8 4,2 2,5 0,8 3,4
Plokk 3 aT max 0,0 0,0 21,3 19,7 13,6 12,1 5,0 5,3 8,5 4,2 10,9 6,5 7,8 10,2 17,3 10,5 5,7 31,1
kesk 0,0 0,0 6,3 10,5 4,9 7,8 3,0 3,7 5,1 2,7 5,3 3,8 4,9 6,7 9,9 5,8 3,0 16,7
Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused
Päelda uuringuruum (uuringuluba L.MU/519425)
Kihi lasuvus- Kihi
Proovi Ploki
Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus
nr piir
algus lõpp m
Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht, muld
K-1
Q1jrVr_g 0,1 0,9 0,8 Kruus, sideaineks väga peenliiv K-1-1
(01.02.2024)
S2jg 0,9+ Lubjakivi
K-2 Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld + juured
(01.02.2024) S2jg 0,2+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-3
Q1jrVr_fg 0,2 1,3 1,1 Kruus, Ø ca 2-8 cm, sideaineks jämedateraline liiv, beež, kruus karbonaatne ja graniitne K-3-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 1,3+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-4
Q1jrVr_fg 0,2 1,2 1,0 Kruus, Ø 2-5 cm, sideaines jämedateraline liiv, beež K-4-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 1,2+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld + juured
K-5
Q1jrVr_fg 0,2 1,0 0,8 Väga rähkne paekivi algus, tükid suured ja kandilised, kopp murerab teed K-5-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 1,0+ Kõva paasplaat vastas
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-6
Q1jrVr_fg 0,2 0,9 0,7 Rähnke, suured lubjakivi tükid, murtud otse pae pealt K-6-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 0,9+ Kõva lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld + juured
K-7
S2jg 0,2 0,4 0,2 Kõva rähkne lõhutud paekivi algus
(01.02.2024)
S2jg 0,4+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-8
Q1jrVr_g 0,2 1,0 0,8 Moreen K-8-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 1,0+ Lubjakivi
K-9 Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
(01.02.2024) S2jg 0,2 0,4 0,2 Paas, kasulik materjal puudub, lõhub suuri paetükke ja 0,4st enam edasi ei saa lõhkudes ka
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-10
Q1jrVr_lg 0,2 1,0 0,8 Org lisandiga liiv, keskmiseteraline, oranž K-10-1 jah
(01.02.2024)
S2jg 1,0+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld
K-11
Q1jrVr_fg 0,3 1,5 1,2 Kruus, osis Ø 2-5 cm, ümer, karbonaatne ja graniitne K-11-1
(01.02.2024)
S2jg 1,5+ Kõva paas, murrab tükke, kandilised jah
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-12 Q1jrVr_fg 0,2 1,3 1,1 Kruus, osis Ø 2-5 cm, ümer, karbonaatne ja graniitne, sideaineks jämedateraline liiv K-12-1
(01.02.2024) Q1jrVr_g 1,3 2,0 0,7 Moreen, savikas, klibu sees K-12-2 jah
S2jg 2,0+ Lubjakivi, edasi ei saa
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-13
Q1jrVr_fg 0,2 1,3 1,1 Kruus + jämedamateraline liiv K-13-1 jah
(01.02.2024)
Q1jrVr_g 1,3 1,5 0,2 Savi
K-14 Q2_s 0,0 0,9 0,9 Kruus, keskmisteraline, sideaines jämedateraline liiv K-14-1 jah
(01.02.2024) Q1jrVr_g 0,9+ Savi
Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht, muld
K-15 Q1jrVr_fg 0,1 0,4 0,3 Peenkruus (Ø 1-3 cm), max ~10 cm K-15-1
(02.02.2024) Q1jrVr_lg 0,4 1,0 0,6 Moreen, milles kruusaklibu sees
K-15-2
Q1jrVr_g 1,0 1,4 0,4 Sinine savi ja lubjakivi algus jah
Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht, muld
K-16 NA 0,1 0,6 0,5 Tundub tagasitäite moodi , moreen, milles suured lahmakad sees (~50 cm) K-16-1
(02.02.2024) Q1jrVr_lg 0,6 1,8 1,2 Kruusakas moreenne materjal (klibu Ø ~2-5 cm) K-16-2 jah
Q1jrVr_g 1,8+ Savi
Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht, muld
K-17
Q1jrVr_lg 0,1 1,2 1,1 Moreenne kruus, tume pruun, rähkne materjal, kruus nurgelkine (Ø 2-6 cm, max ~20 cm) K-17-1 jah
(02.02.2024)
S2jg 1,2+ Lubjakivi algus, väga kõva
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-18
Q1jrVr_lg 0,2 0,6 0,4 Keskmiseteraline oranž org. lisandiga liiv K-18-1
(02.02.2024)
Q1jrVr_g 0,6 1,2 0,6 Moreenne kruus, klibu Ø 2-3 cm, ümbrismaterjal savikas K-18-2 jah
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
Q1jrVr_lg 0,2 0,4 0,2 Org. liiv + juured, oranž
K-19
Q1jrVr_lg 0,4 1,4 1,0 Kruusaosis väike Ø 1-2 cm, aga munakaid 50 cm palju K-19-1
(02.02.2024)
Q1jrVr_g 1,4 1,7 0,3 Kõva savimoreen K-19-2 jah
S2jg 1,7+ Lubjakivi
K-20 Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht
(01.02.2024) S2jg 0,2 0,4 0,2 Porsunud lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld + juured
K-21
Q1jrVr_lg 0,2 0,9 0,7 Org. liiv + vähekene juuri, oranž K-21-1 jah
(02.02.2024)
S2jg 0,9+ Lubjakivi
Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld
K-22 Q1jrVr_fg 0,2 0,8 0,6 Jämedateraline liiv + suured munakad (Ø 0,8 m) + peenklibu K-22-1
(02.02.2024) Q1jrVr_g 0,8 1,4 0,6 Moreen K-22-2 jah
S2jg 1,4+ Lubjakivi
* kaevandite veetasemed, koordinaadid ja abs kõrgused on välja toodud tekstilisas 2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Sven Siir
geoloogiainsener
05.02.2024
Katseprotokoll nr 24-7465 K
Tellija: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, 11216 Tallinn,
Sven Siir,
[email protected]
Tellija esitatud andmed
Proovi tähistus: K-1-1; K-3-1; K-4-1; K-5-1; K-6-1; K-8-1; K-10-1; K-11-1; K-12-
1; K-12-2; K-13-1; K-14-1; K-15-1; K-15-2; K-16-1; K-16-2; K-
17-1; K-18-1; K-18-2; K-19-1; K-19-2; K-21-1; K-22-1; K-22-2
Materjali nimetus: Liiv, kruus
Objekt: Päelda
Proov võetud: 01.02.2024 proovi võtja Sven Siir
Proovi võtmise koht: Muhu vald
Proovi üleandja: Sven Siir, OÜ Inseneribüroo STEIGER
Labori andmed
Proovi vastuvõtt: 02.02.2024
Labori registreerimise nr: 1489-1512
Laboritegevuste asukoht: Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Protokolli väljastamise 17.05.2024
kuupäev:
Metoodika ja tulemused on toodud lehekülgedel 2-3.
Protokolli koostas: Protokolli kinnitas:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Grete Merilaid Kadri Mikkelsaar
Labori spetsialist Kvaliteedijuht
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/3
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
METOODIKA JA TULEMUSED
Tabel 1. Terastikulise koostise (pesemine ja sõelumine) määramine (EVS-EN 933-1:2012) – baasrida + sõelad 6,3; 12,5; 20; 40; 80 mm
Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides
Proovi tähis
reg. nr 125 80 63 125 31,5 20 125 12,5 8 125 4 2 125 0,5 0,25 125 0,063 < 0,063
K-1-1 1489 0,0 0,0 0,0 0,0 8,0 11,4 3,6 2,7 5,1 2,5 6,3 3,4 4,5 4,6 4,5 3,8 3,1 36,5
K-3-1 1490 0,0 0,0 9,8 5,4 10,9 10,6 4,2 4,2 7,2 2,6 5,2 3,3 7,6 11,5 10,7 3,0 1,0 2,8
K-4-1 1491 0,0 0,0 0,0 4,2 9,8 9,4 4,5 5,0 6,2 2,6 4,3 4,4 8,3 17,8 12,5 4,7 1,4 4,9
K-5-1 1492 0,0 37,8 18,7 7,1 4,7 2,8 0,6 0,9 1,1 1,0 2,9 1,0 0,9 0,7 1,2 1,6 2,1 14,9
K-6-1 1493 0,0 0,0 0,0 0,0 13,8 6,6 2,6 0,7 1,1 0,4 2,0 3,9 4,1 4,4 5,0 3,8 11,2 40,4
K-8-1 1494 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 5,1 4,1 1,7 3,0 1,2 8,6 4,5 4,7 4,7 4,8 4,2 3,9 46,1
K-10-1 1495 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 0,2 0,6 0,7 1,5 2,5 24,0 60,2 6,4 3,5
K-11-1 1496 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 14,0 7,2 5,7 8,1 3,3 6,0 5,1 6,3 12,8 19,0 4,2 1,1 3,8
K-12-1 1497 0,0 9,5 0,0 1,8 6,6 9,6 3,8 3,8 7,2 3,5 5,8 5,5 6,0 9,1 17,0 5,2 1,4 4,2
K-12-2 1498 0,0 0,0 0,0 19,6 3,5 6,9 2,8 2,8 4,1 2,0 4,0 3,8 5,1 7,0 9,0 5,0 3,9 20,5
K-13-1 1499 0,0 0,0 8,7 3,8 2,9 6,1 4,4 4,8 8,5 4,2 7,9 6,5 7,8 10,2 13,5 4,8 0,9 5,0
K-14-1 1500 0,0 0,0 0,0 4,1 13,6 9,4 3,8 4,1 6,0 3,2 4,7 4,2 4,6 6,8 17,3 10,5 2,3 5,4
K-15-1 1501 0,0 0,0 11,2 8,5 13,5 10,4 3,7 5,3 5,4 3,3 5,5 4,4 5,1 7,2 9,8 2,5 0,8 3,4
K-15-2 1502 0,0 0,0 21,3 6,6 1,7 3,7 2,0 1,7 2,4 1,5 2,9 3,1 3,6 4,4 5,5 4,4 4,1 31,1
K-16-1 1503 0,0 0,0 0,0 3,7 3,5 8,1 5,0 3,7 7,1 3,9 10,9 3,6 5,2 6,1 6,4 5,2 5,7 21,9
K-16-2 1504 0,0 0,0 0,0 17,9 5,3 12,1 3,3 2,9 5,5 2,9 5,4 3,6 5,0 6,9 12,0 6,0 1,9 9,3
K-17-1 1505 0,0 0,0 6,1 19,7 2,8 5,5 1,3 5,3 3,4 1,6 3,7 2,1 3,5 3,8 4,2 4,0 4,0 29,0
K-18-1 1506 0,0 0,0 0,0 7,0 0,0 4,4 1,5 2,7 4,9 2,2 3,8 2,2 4,3 10,8 17,9 25,6 6,5 6,2
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/3
Katseprotokoll nr 24-7465 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides
Proovi tähis
reg. nr 125 80 63 125 31,5 20 125 12,5 8 125 4 2 125 0,5 0,25 125 0,063 < 0,063
K-18-2 1507 0,0 0,0 9,2 2,8 2,2 10,8 2,0 3,3 4,1 1,9 4,7 2,2 4,3 8,5 9,4 8,9 4,1 21,6
K-19-1 1508 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 2,2 2,9 4,5 1,1 3,9 9,0 9,7 9,0 10,4 20,9 14,4 2,8 8,0
K-19-2 1509 0,0 0,0 0,0 17,2 2,3 2,6 1,7 1,9 1,8 1,1 2,8 3,0 3,9 4,7 6,2 6,1 5,5 39,2
K-21-1 1510 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 0,1 1,0 1,3 1,0 1,4 1,8 2,3 3,8 23,0 46,5 9,8 6,4
K-22-1 1511 0,0 0,0 0,0 6,8 1,8 6,2 4,0 3,5 6,1 3,4 5,0 5,6 8,2 18,0 20,6 7,1 1,3 2,4
K-22-2 1512 0,0 0,0 0,0 0,0 6,9 8,1 1,7 2,8 4,2 2,3 1,1 3,6 5,3 8,8 9,2 6,8 3,7 35,5
Katsetamise kuupäevad: 06.02.-14.02.2024
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 3/3
Katseprotokoll nr 24-7465 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Plokk 2 (läänepoolse ala maht)
Report Created: 7/17/2024
Time: 11:01am
Mode: Selected Shapes
Area: 4,26 ha
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: lasum EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 8478.7 cu m (katend)
Fill: 0.0 cu m
Net: 8478.7 cu m
Original Surface: lasum EH
Design Surface: lamam EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 34044.6 cu m (kasulik)
Fill: 0.0 cu m
Net: 34044.6 cu m
Plokk 3 (idapoolse ala maht)
Report Created: 7/17/2024
Time: 11:15am
Mode: Fence
Area: 2,87 ha
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: lasum EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 3336.5 cu m (katend)
Fill: 0.0 cu m
Net: 3336.5 cu m
Original Surface: lasum EH
Design Surface: lamam EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 29691.0 cu m (kasulik)
Fill: 0.0 cu m
Net: 29691.0 cu m
Plokk 2 (idapoolse ala maht)
Report Created: 7/17/2024
Time: 11:05am
Mode: Fence
Area: 0,31 ha
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: lasum EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 642.3 cu m (katend)
Fill: 0.0 cu m
Net: 642.3 cu m
Original Surface: lasum EH
Design Surface: lamam EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 3293.0 cu m (kasulik)
Fill: 0.0 cu m
Net: 3293.0 cu m
Plokk 2 ja 3 (idapoolse ühisala maht)
Report Created: 7/17/2024
Time: 11:10am
Mode: Fence
Area: 2,01 ha
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: lasum EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 4764.3 cu m (katend)
Fill: 0.0 cu m
Net: 4764.3 cu m
Original Surface: lasum EH
Design Surface: abs19.4m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
(veepealne
Cut: 19172.9 cu m
kasulik)
Fill: 22.8 cu m
Net: 19150.1 cu m
Original Surface: lasum EH
Design Surface: lamam EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 29501.9 cu m (kasulik kokku)
Fill: 0.0 cu m
Net: 29501.9 cu m
Mahuarvutuse tulemused
pindala, katend, veepealne veealune kasulik
ha m³ kasulik, m³ kasulik, m³ kokku, m³
läänepoolne plokk 2 4,26 8 479 34 045 34 045
idapoolne plokk 2 0,31 642 3 293 3 293
idapoolne plokk 2 ja 3 2,01 4 764 19 173 10 329 29 502
idapoolne plokk 3 2,87 3 337 29 691 29 691
Plokk 2 (veepealne) 6,58 13 885 56 511
Plokk 3 (veealune) 4,88 3 337 40 020 96 531
TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI Töö nr: 24/4 687 Objekt: Päelda uuringuruum Objekti asukoht: Saare maakond, Muhu vald, Levalõp m e küla Katastriüksuse nimi: K irve ( 47801:001:0749 ) , Päelda karjäär ( 47801:004:0357 ) Uuringuruumi pindala: 11 , 98 ha Mõõdistatud ala pindala: 19 , 99 ha Töö tellija: Marina Miner als OÜ Töö läbiviija: Arles Tehu Kameraaltööd : Arles Tehu Töö teostamise aeg: Välitöö jaanuar 20 2 4 Kameraaltöö jaanuar 202 4 Mõõdistamise eesmärk: u uringuruumi topograafiline mõõdistamine Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk Mõõdistamisviis: GNSS ja tahhümeetriline mõõdistus Kasutatud instrumendid: Trimble R 12i GNSS horisontaalne mõõtetäpsus ± 8 mm + ppm , vertikaalne ± 15 mm + ppm ) , Trimble S7 robottahhümeeter (1 mm + 2 ppm prisma/ 2,0 mm + 2 ppm DR-EDM täpsus) Plaani mõõtkava: M 1 : 2 000 Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020) Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud topograafiline plaan ning mõõdistamise seletuskiri. Tööga seotud materjale säilitab OÜ Inseneribüroo STEIGER digitaalses arhiivis. Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg Liiva (3) 6496336.036 454125.15 19.283 Kontroll 1 6496336.022 454125.163 19.267 09.01.2024 09:37 Erinevus -0.014 0.013 -0.016 Kontroll 2 6496336.046 454125.162 19.294 09.01.2024 16:06 Erinevus 0.01 0.012 0.011 Tulemused vastavad Majandus - ja taristuministri määruse " Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Arles Tehu Geodeet
LISA 8. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad
Uuringuruum Plokk 2 aT
Jrk nr X Y Jrk nr X Y
1 6 499 158,16 454 526,55 1 6 499 158,16 454 526,55
2 6 499 108,32 454 635,32 2 6 499 119,45 454 611,03
3 6 499 002,74 454 864,27 3 6 499 095,12 454 611,42
4 6 499 042,90 454 901,33 4 6 499 031,77 454 692,70
5 6 499 014,46 455 063,99 5 6 498 953,90 454 689,84
6 6 498 998,35 455 156,20 6 6 498 940,24 454 718,25
7 6 498 917,30 455 110,14 7 6 498 969,82 454 761,57
8 6 498 823,58 455 056,34 8 6 499 035,08 454 794,14
9 6 498 841,19 454 930,01 9 6 499 008,85 454 851,02
10 6 498 855,92 454 882,11 10 6 498 978,71 454 816,80
11 6 498 860,82 454 866,21 11 6 498 941,95 454 763,14
12 6 498 891,38 454 865,68 12 6 498 933,57 454 743,13
13 6 498 889,03 454 757,44 13 6 498 908,42 454 712,81
14 6 498 887,90 454 705,29 14 6 498 874,85 454 642,93
15 6 498 833,26 454 709,81 15 6 498 881,34 454 625,54
16 6 498 833,50 454 631,57 16 6 498 870,78 454 581,67
17 6 498 833,80 454 531,11 17 6 498 866,52 454 530,65
18 6 499 041,19 454 911,11
Pindala 11,98 ha 19 6 499 014,46 455 063,99
20 6 498 998,35 455 156,20
Plokk 3 aT 21 6 498 917,30 455 110,14
Jrk nr X Y 22 6 498 986,29 455 135,72
1 6 499 041,19 454 911,11 23 6 499 005,50 455 041,98
2 6 499 014,46 455 063,99 24 6 498 968,77 455 005,15
3 6 498 998,35 455 156,20 25 6 498 970,93 454 942,49
4 6 498 917,30 455 110,14 26 6 498 855,92 454 882,11
5 6 498 823,58 455 056,34 27 6 498 860,82 454 866,21
6 6 498 841,19 454 930,01 28 6 498 891,38 454 865,68
7 6 498 855,92 454 882,11 29 6 498 889,03 454 757,44
8 6 498 860,82 454 866,21 30 6 498 888,35 454 726,06
9 6 498 891,38 454 865,68 31 6 498 913,99 454 754,69
10 6 498 889,29 454 769,42 32 6 498 923,85 454 780,54
11 6 498 902,48 454 771,22 33 6 498 976,20 454 851,84
12 6 498 934,01 454 852,33
13 6 498 976,20 454 851,84 Pindala 6,58 ha
Pindala 4,88 ha
Caspar Rüütel Teie 13.05.2024
Marina Minerals OÜ
[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-
1.1/2024/2377
Vastuskiri seoses Päelda uuringuruumiga
Austatud Caspar Rüütel
Esitasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) soovi kinnitada meie poolt
tingimuslik maavaru Muhu vallas Kirve maaüksusel (47801:001:0749) Päelda uuringuruumis
asuva nimetu metsatee (ETAK ID 4810789) all.
RMK on tutvunud olukorraga ning küsinud Muhu Vallavalitsuse arvamust. Muhu Vallavalitsuse
seisukoht on, et Päelda kohalik nimetu tee peaks kindlasti säilima kauni loodusliku metsateena.
RMK palub viidatud nimetu Päelda metsatee (ETAK ID 4810789) puhul arvestada 10-meetrise
kaitsevööndiga tee servadest ning nimetu metsatee alust maavaru me ei kinnita.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Tammeveski
metsaülem
Edela regioon
53004942
[email protected]
KAEVANDITE LIKVIDEERIMISE AKT Objekti nimetus: Päelda uuringuruum (uuringuluba nr L.MU/519425 ) , pindala 11,98 ha. Objekti asukoh t: Saare maakond, Muhu vald, Levalõpme küla , Kirve ( 47801 :00 1 :0 749 ) ja Päelda karjäär (47801:004:0357) . K aevandite rajamise aeg: 01 . ja 02 . 0 2 .202 4 . a. Kaevandid : uuringuruumi rajati 22 kaevandit sügavusega 0,2 - 2,0 m 1 3 tonnise ekskavaatoriga CASE CX 130D . K aevandite koordinaadid on esitatud tabelis 1 ja asukohad näidatud joonisel 1. Tabel 1. Rajatud kaevandite andmed Kaevandite likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud - kaevandites t võeti pinnaseproovid ja tehti vajalikud kirjeldused ning mõõtmised . Likvideerimise aeg ja moodus: uuringuaugud likvideeriti koheselt pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja vajalike proovide võtmist. Uuringuaugud aeti kinni kasutades materjali, mida uuringuteks väljati ja maapind tasandati. Uuringuaukude ümbrus on korrastatud ning taastatud uuringueelne seisund. Uuringuloa Caspar Rüütel valdaja /allkirjastatud digitaalselt/ Marina Minerals OÜ juhatuse liige Maaomanik /allkirjastatud digitaalselt/ Riigimetsa Majandamise Keskus Uuringutöö teostaja / /allkirjastatud digitaalselt/ Sven Siir Likvideerija OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsene r Joonis 1. Uuringuaukude asukohad (aluskaart Maa-ameti wms rakendus 6477000 3217545 0 0 5285105 1905 0 0
KORRALDUS
10.06.2024 nr DM-128463-2
Päelda uuringuruumi uuritud maa korrastatuks tunnistamine
1. OTSUS
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4 ning Keskkonnaameti
peadirektori 09.07.2021. a käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse korra
kinnitamine“ lisa 14 ja Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230
„Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse
osakonna põhimäärus“ punkti 2.5.4, otsustan:
kiita heaks Päelda uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt.
2. ASJAOLUD
OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/5, Nõmme
linnaosa, Tallinn, 11216 Harju maakond) esitas 13.05.2024 Keskkonnaametile Päelda
uuringuruumi kaevandite likvideerimise akti (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis
KOTKAS 14.05.2024 dokumendina nr DM-128463-1).
Päelda uuringuruumi teenindusala pindalaga 11,98 ha asub Saare maakonnas Muhu vallas
Levalõpme külas, riigile kuuluvatel katastriüksustel 47801:001:0749 Kirve ja 47801:004:0357
Päelda karjäär. Puuraugud rajati geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519425 (loa kehtivusaeg
06.11.2023-06.11.2026, loa omanik Marina Minerals OÜ) alusel, uuringu tegija oli OÜ
Inseneribüroo STEIGER.
Päelda uuringuruumi piires rajati 01.02-02.02.01.2024 kokku 22 puurauku sügavusega 0,2-2,0
m. Uuritud maa korrastamise akti kohaselt likvideeriti puuraugud peale geoloogilise situatsiooni
kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist. Uuringuaukude ümbrus on korrastatud
ning taastatud uuringueelne seisund.
3. KAALUTLUSED
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud
maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija
eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Uuritud maa
korrastamise akti on kooskõlastanud geoloogilise uuringu loa teostaja esindaja, geoloogilise
uuringu loa omaja esindaja ning maaomaniku esindaja.
MaaPS § 86 lõike 4 kohaselt kiidab Keskkonnaamet uuritud maa korrastamise akti heaks, kui
uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt. Nõuetekohast korrastamist kontrollib
Keskkonnaamet uuringuruumis läbi viidavate vaatluste käigus. Uuringuruumi korrastamist
kontrollis Keskkonnaameti maapõuebüroo vanemspetsialist 04.06.2024. Kohapealsel vaatlusel
tuvastati, et kaevandid on likvideeritud.
Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist
andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja
kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 3 kohaselt võib
haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei
otsustata selle menetlusosalise kahjuks.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Rosin
vanemspetsialist
maapõuebüroo
Teadmiseks: OÜ Inseneribüroo STEIGER
Merike Rosin
vanemspetsialist
maapõuebüroo
2(2)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Teie: 19.08.2024 e-kiri
[email protected]
Meie: 17.09.2024 nr 4-4/24/3621-4
Kooskõlastus maavaravaru arvele
võtmiseks
Olete palunud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kooskõlastust Muhu vallas Levalõpme
külas Päelda uuringuruumis uuritud liiva ja kruusa aktiivse tarbevaru plokkide arvele võtmiseks.
Päelda uuringuruumi teenindusala asub riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndis Päelda
karjäär (katastritunnus 47801:004:0357) ja osaliselt Kirve (katastritunnus 47801:001:0749) kinnisasjadel.
RKIK kooskõlastab maavaravaru arvele võtmise vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER esitatud uuringu
dokumentidele.
Täiendavalt märgime, et käesolev kooskõlastus ei ole RKIK kooskõlastus samal alal kaevandamisloa
andmiseks. Kaevandamisloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu osas annab RKIK oma
seisukoha maapõueseaduse § 49 lõigete 4 ja 9 alusel vastavas haldusmenetluses edaspidi, kui
kaevandamisloa taotlus esitatakse ja menetlusse võetakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heli Randes
Osakonnajuhataja
Ene Mägi
[email protected]
Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 /
[email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee
Registrikood 70009764
20.71
20.88
20.50
Kosla
20.49
20.80
47801:001:1037
20.50 20.53
20.60
20.67 20.53 20.43
20.70 20.64
20.78
1
1'
20.51
20.47
20.78 20.75
20.63 20.70 20.40
21.25 20.53
20.72
'
20.78
II
20.57
I
20.89
21.88 20.50 20.61
K-8 20.70
0,2
21.43 20,60 20.60
0,8 20.81
20.70 19,60 TL 20.92
20.64
20.88
N
21.56
2'
21.67 20.74 20.73
21.73
21.02 20
20.81
20.99 20.77
2 20.79
20.64
21.39 20.81
20.58
21.18
21.39
20
6 499 21.29
100 21.14
K-7 20.70
20.64
20.83
21.21
20.86
21.06
3' 20.76
20,80
0,2 20.60
0,2
20,40 20.72
20.90 20.83 20.73
21.10 21 21 21.27
21.00 21.23 21.07
21.39
Kaardileht nr 5243 Virtsu
21
20.70
21.18 20.87
21.06 20.80
20.89 20.68
21.05
n
in
21.21
p
20.55
21.22 5
20.95 20.80 .6
21.20 20.82 0 20.63
20.96 20.64 2
21
21.40 20.93
20.63
21.13 21.08
21.05
K-9 20.81 20.56
Mulgi
0,2 20.90
20.67
21.34 21.24 20,85 20.94
20.67 47801:004:0196
0,2
I 21.39 20.93
20,45 20.98
20.66
20.63
20.59
4
Š-7
.7
21.12 20.93
0
20.83 20.76 20.72
2
20.54
21.25 K-6 20.98
21.00 Küla-Kaasiku 20.57
0,2
21,26 47801:004:0182 20.59
21.41
20,36
0,7
21.26 21.15
21.01 20.87 20.90 20.82
4 18'
20.54 20.50
TL 21.06 21.10 20.71 20.34
20.55
20.62
Š-6
21
V'
21.35
21.28
21.00
20.86
8' 20.90 20.71
20.54
20.57
20.30
Maaniidi
20.51
I
20.31
5
4'
.8
20.83 20.78 20.53
20.71
47801:001:0587
0
20.86
Š-2
2
21.10 21.07
20.51 20.52
21.49 20.30
21.36 20.88 20.62
21.35 21.07 20.72 20.45
20.86
21
21.01
20.93 K-11 20.48 19,39
20.51
20.45 20.19
0,3
20,65
21
Kupitse 20.89
20.96
20.75
20.75
19,15
1,2
01.02.2024
5 20.29
K-10 20.69
47801:004:0213
21.19
21.10 21.04 20.83 0,2 20.63 EL
19'
8
20.48 20.32
.7
20
21.28 20,72 20.75 K-12 20.42
0
20.75 20.53
9'
2
20.96 0,8 20.74 20.
5 0,2 20.33
21.05 K-5
0,2
19,72 EL 3 20.63
20,49 5
1,8
20.39 20.24
21.53 21.42 21.02 20,88
20.81 21.13 20.90
20.68 20.91 20.69 18,49
19.
62 1,1 EL 20.
64
Š-3
0,8 20.81 20.79 20.60 20.
40 20.44
19,88 TK 20.77 20.55 0,7 TL 20' 6
59
n
23' 20.34
in
1
6 499 000
20.
21.14 9.
5
p
9
51
1
21
20.91 9.
46
19.
19.41
19
21.27 20.90 20.68 20 20.34
5
.
20 56
.5
21.10 20.84
20.77 19.34
0
20
20.86 20.75
2
21.02 20.79 19 20.23
.
6
21.63
K-20 20.59 20.57
1
22' 20.39
20.
68
0,2 20.73 .
20.88
20,76 20 19.47 K-13 '
I 20.24
44
21.83
21.12 20.98
- 19.16
0,2
20.80 - 20.65 .43 19,50
20.52
20.61
19 18.97
19.15 1,1 20.22
20.54 18,20
21.58 20.84
20.73
0
.7
0
33' 20.71
EL
59
2 20.30
Kirve 10' 20 20.
52
19,40
.
20.89
27
0
21.08
19
20.79
19
.5
20.92 20.71
20.
4
21.69 K-21 206
.
0
47801:001:0749 01.02.2024
7'
2
21.79
21.00 0,2 20.75 K-19 19 20.21
21.57
20.93
20.92 20,75 0,4 .
52
.3
4
19.24
0,7
19.
20.89 9 9
20,56 93
.
20.
20.70 1 1
21
20 19,85 1,3 25' 1
71
TL 9 20.25
21.64
24'
80
21.04 20.71 .79 20.83 18,86 TL
18.91 19.08
22.02 20
20.71 18.91
20.67 19.44 20.38
19.51
26
21.42
5'
41
.
19
19.
20.73
.
21.77
20.
20.75 20.62
20
21.85 19.17 19.16
68
65
21.05 20.93 20.77
21.98 20.97 20.71 80 19.43
20.93 20.82 20
.
20.81
20.76
Ritsu
20.32
21.87 21.32 20.74
18 18.95
47801:004:0302
22.22 6' .66 Plokk 2 aT
20.64 Š-9 19.31 19.35
18.91
20.64
21.72
20.82
20.73 20 19.36
20.50 18.85 20.61
22.36 22.05
21.13
Plokk 2 aT 11' 38' Plokk 3 aT
2
21.97 19,02
.5
0
14
02.02.2024 19.03
2
71 20.72 19.28
.
K-16
21
.
69
22.25
53
19
21.58 20.84 20.72 20 20.67
.
0,1
12'
.
19.27
19
K-3 21.11
20
19.36
22.08
K-4 19,42
18
18.90
1,7
22,33 22.31 21.61
21,50
0,2
3 32' 20.57
19.32 17,62 20.91
21.00
19
07
. 20.51 19.43 TL
21 2
21,03 1,0
57
20.67
21'
.
21.84 20.60
23.04 0,2 20,30 19.45 18.97 19,02
20
EL 20.98 n
73
21 n
20
22.33 i 20.64
22.80 01.02.2024
.
21.69 p
1,1 20.63
19
I
I TL 22.37
22.21
.84 31' K-18
0,2
19.21
18.85
K-14
-19.01
20.42
22.59
22.43
22
21.43
20 20.73
20.55
20,34
1,0
Päelda karjäär 19,02
0,9
7
20.
19.
20.67
19,14 19.19 18,12
31
20.56
21.87 21.05 TL20.50 47801:004:0357 TL
38
22
.
22.34 22.12 20.
45 20.89
15
I
20
21.91
22.63
13' 37' 19.49
19.28 1 I'
83
22.26 22.48 21.32 9
K-22
.
22.82 0 18.81
20.
22.42 20.73 2
19
6 498 900 22
0,2 19.49 19.16 Plokk 3 aT
29
6
22.37 20,87 8
.9
1,2 20.53
21.52
22.58
22 21.92
21.76
36 19,47
21.18 0,6 EL
20.84
28' 20.78
19.50 19.01
18.94
1
22.80 21.66 22.56 .
64 21
.
21.16
29'
19.
21.70 20.85 19.26
0,6 TL 19.56
13
22.38 19.15
53
24.25
00
22.66 20.66
22.
21.00
Š-10
94
.
21.86 21 22.23 19.23
21
. 22 77
.
0
21.48 9 . 21
.
30'
21.50
36' 12
19
51 21.22 20.88
21.96 19,45 19.41
13
2
22.29
21.65
14 21.18 18
2
22.32 21.77
22
19
24.13 21 21 18.43 18.59
19.01
89
Š-8
.
59 21.48
21.
21.25 19.51
2
15' 2. 21.29 19.31
68
24.62 09
21
24.13 21.62
23.
25
22.26 21.15 19.05 18.67
74
.
18.
21.07 21.20
20.
21
21.
21.35 21.75
21.51
14' 22 21.23
67
.
16 19.36
17
21.17
24.57 05
.
21.85 19.56
21 21.66
24.61
17' 16' 21.31
21.23
nn
pi 22
21.44
27'
19.47 19.27
21.51 21.48 21.41 .
08
20.
7 21.41 19,32 Posti
61
214
.5 8
K-2
26'
04
Kr 21.80
.
24.27 213
.5 2 21.43 21.45
0,2 02.02.2024 47801:004:0289
.
21
19.30
211. 19.51 18.55
20
24.29 4
.0 1 21.64 19.40 18.98 18.70
21,31 1
- 214
.2
2
213
.5
TP
.020
20.80
K-1
0,1 20
21.
97
11 20.05 19.85
K-17
0,1 19.27
18.41
22.13 21,11 214
.5 21
.
43 19,52
21.72 214
.9 20,65 20.49
1,1
Š-4
57
. 0,8
21.84
21.85 Kr 215
.9
2
2
1
1
5
.
4
.
4
8
21
21.37
21.40
21
21 .
.
10
15
19,75 TL
20.
42 21
.
98 21
.
77 21.77 21.64
21.61 10 23.64 24
.
48 18,32 TL
19.29 19.42
19,05
15
.9 20,55 22
. 19 02.02.2024
2 21.54 92
20 1 .
63
21.50 01.02.2024 9.
9
21.78
21.49 21.31 .
22 1 K-15 19.09
21.72 21.43 21.35 20 21.69
21
.
17 19.48 0,1
21.54
22 21.16 20
. 20.34 .
28 19.72 19.33 19,35 18.84
74
22.46 20 92 1,3
9 35'
22.85 20.72
.
22.41 21.06 21.16 .
97
17,95
21
22.13
Nuka 19.93
18
22.58
20. H 19.47 0,3 EL
22.19 86 19.58 19.75 19.35
92
22.07 1,0 TL
2 47801:004:0580
21.
22.28 0.
9
21.10 2 21.76
17 22.04 22.44
20 15 19.47
20
19.86 19.41
16 .
20 88
20.12
34'
.4
22.61 21.32 .
21.90 20.93 83 20.39
5
22 81
.
22.03 21 19.79 19.52
21.89 22.61 20.81
21.79
Aru 2
200.
31
.
21.
76
21.68
47801:004:0032
21.97
22.16 20.84
20.80
20.68
20.81 .
5
607
20 Kruusa19.67
19.48
8 19.00
IV
21.83 19.27
20.09
19.68
47801:001:0592
20.07
21.72 2
0
I
21.69 21.59 .7 20.23 20.10
2
21.57 4
I
21.66
0
21.75 20.80
.7
19.62
I
20.12
0
20.59
20.86 K
r 19.63
21.84 20.56 19.76
6 498 800 Kuuli 19.35
19.74 19.32
2
0 47801:004:0459
454 500
454 600
454 700
454 800
454 900
455 000
455 100
455 200
.4 20.37
2
21.41 1
0
21.71 21.43 21.48 21.35 21.52 21.80 20.89 20.60 20.60
21.49
.4
21.43 19.90
7
20.45
20.26
20.13
20.31 20.06
19.68
0 50 100 m
Uuringuruumi piiripunktide Ploki 2 aT Ploki 3 aT
koordinaadid piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid Märkused:
1
Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
1 6 499 158,16 454 526,55 1' 6 499 158,16 454 526,55 18' 6 499 041,19 454 911,11 18' 6 499 041,19 454 911,11 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
2 6 499 108,32 454 635,32 2' 6 499 119,45 454 611,03 19' 6 499 014,46 455 063,99 19' 6 499 014,46 455 063,99 Maardla piir (asendiplaanil) 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.2024.
3 6 499 002,74 454 864,27 3' 6 499 095,12 454 611,42 20' 6 498 998,35 455 156,20 20' 6 498 998,35 455 156,20 Aru 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
4 6 499 042,90 454 901,33 4' 6 499 031,77 454 692,70 21' 6 498 917,30 455 110,14 21' 6 498 917,30 455 110,14 47801:004:0032 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
5 6 499 014,46 455 063,99 5' 6 498 953,90 454 689,84 22' 6 498 986,29 455 135,72 34' 6 498 823,58 455 056,34 I I' Geoloogilise läbilõike joon - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 27.02.2024);
6 6 498 998,35 455 156,20 6' 6 498 940,24 454 718,25 23' 6 499 005,50 455 041,98 35' 6 498 841,19 454 930,01 20 Maapinna samakõrgusjoon, m - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.02.2024);
7 6 498 917,30 455 110,14 7' 6 498 969,82 454 761,57 24' 6 498 968,77 455 005,15 26' 6 498 855,92 454 882,11 - Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 27.02.2024);
20 Katendi lamami samakõrgusjoon, m
8 6 498 823,58 455 056,34 8' 6 499 035,08 454 794,14 25' 6 498 970,93 454 942,49 27' 6 498 860,82 454 866,21 - Päeldakarjääri mäetööde plaan seisuga 21.02.2012
9 6 498 841,19 454 930,01 9' 6 499 008,85 454 851,02 26' 6 498 855,92 454 882,11 28' 6 498 891,38 454 865,68 20 Lamami samakõrgusjoon, m (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0844);
10 6 498 855,92 454 882,11 10' 6 498 978,71 454 816,80 27' 6 498 860,82 454 866,21 36' 6 498 889,29 454 769,42 19,39 - Päelda kruusliiva karjääri jääkvarud seisuga 01. sept. 1993. a.
01.02.2024 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
11 6 498 860,82 454 866,21 11' 6 498 941,95 454 763,14 28' 6 498 891,38 454 865,68 37' 6 498 902,48 454 771,22 .
(AS Kark, 1994, EGF4735)
12 6 498 891,38 454 865,68 12' 6 498 933,57 454 743,13 29' 6 498 889,03 454 757,44 38' 6 498 934,01 454 852,33 K-1 Kaevandi nr 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
0,1 Katendi paksus, m
13 6 498 889,03 454 757,44 13' 6 498 908,42 454 712,81 30' 6 498 888,35 454 726,06 33' 6 498 976,20 454 851,84 20,65 Suudme abs kõrgus, m 7. Kogu uuringuruum asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
0,8 Kasuliku kihi paksus, m
19,75 Lamami abs kõrgus, m
14 6 498 887,90 454 705,29 14' 6 498 874,85 454 642,93 31' 6 498 913,99 454 754,69 (EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv, TK - täitekruus)
Š-8 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2
15 6 498 833,26 454 709,81 15' 6 498 881,34 454 625,54 32' 6 498 923,85 454 780,54 Pindala 4,88 ha 1993. a uuringu kaevandi asukoht ja nimi, EGF4735
Päelda kruusamaarlda
16 6 498 833,50 454 631,57 16' 6 498 870,78 454 581,67 33' 6 498 976,20 454 851,84 Topograafiline ja Mõõtkava
17 6 498 833,80 454 531,11 17' 6 498 866,52 454 530,65 Päelda uuringuruum
varu arvutuse plaan 1 : 1000
Elektripaigaldise kaitsevöönd Muhu vald, Saare maakond
Pindala 11,98 ha Pindala 6,58 ha
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 17.07.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Helis Pormeister
Tel. 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/4687
/Allkirjastatud digitaalselt/
KORRALDUS
24. september 2024 nr 1-17/24/1903
Saare maakonna Päelda kruusamaardla
registrikande muutmine
Marina Minerals OÜ esitas Maa-ametile Päelda uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse
tarbevaru arvele võtmise aruande „Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024))“ (saabunud 18.09.2024, kirja registreerimise nr 9-
3/24/10224-3, edaspidi aruanne).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 06.11.2023
korraldusega nr DM-124736-17 andnud Päelda geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519425).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 2. ja 3. plokk), mis paiknevad Saare maakonnas
Muhu vallas Levalõpme külas riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel olevatel
katastriüksustel Kirve (tunnus 47801:001:0749) ja Päelda karjäär (tunnus 47801:004:0357),
millede volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Aruandes
moodustatud varuplokid hõlmavad suures osas Päelda kruusamaardla ehituskruusa aktiivse
tarbevaru 1. plokki ning asuvad täielikult Päelda uuringuruumi piires.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndiga.
Aruandele on lisatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kooskõlastus aktiivse tarbevaru arvele
võtmiseks.
Aruandes moodustatud varuplokkide vahel Kirve katastriüksusel kulgeb nimetu metsatee.
Aruandele on lisatud RMK kiri, mille kohaselt on metsateel tee kaitsevöönd 10 m tee servadest.
Varuplokid jäävad metsateest lubatud kaugusele.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2024
maavarade registris Päelda kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Päelda uuringuruumi
piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,58 ha – 57 tuh m3 (aruandes 2. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,88 ha – 40 tuh m3 (aruandes 3. plokk, osaliselt
2. ploki lamamis, allpool põhjavee taset).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0166) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Marina Minerals OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile ja Muhu Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maritta Mägi
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
2
1
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
Marina Minerals OÜ on ehitusmaavara leiukohtade arendamise ja realiseerimisega tegelev
ettevõtte, mille eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning linnade läheduses
täitematerjalide varustuskindlus. Samuti tegeletakse piirkondadega, kus täitematerjalide
kättesaadavus lähtuvalt tavapärastest transpordi teekondadest on keskmisest suurem, samas on
selle vähendamine võimalik uue leiukoha kasutusele võtmisega.
Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Muhu valla maa-alal kus hetkel sootuks kruusa- ja
liivakarjäär puudub, mistõttu on omavalitsuse piires majanduslikus vaates täitematerjali
saadavus piiratud. Lähim samaväärne karjäär asub Saaremaal Tikka külas. Antud asukohast
Muhumaal asuvasse Liiva külla on ~ 40 km. Arvestades, et antud karjääri korral pole tegemist
jaemüügiga tegeleva karjääriga, siis tegelik täitamaterjali transpordikaugus Muhumaal nii jae-
kui ka hulgikliendile on oluliselt pikem. Eelolevatel põhjustel, arvestades asjaolu, et taotletav
mäeeraldis asub osaliselt endisel, korrastatud, kuid ammendamata jääkvaruga, Päelda
kruusakarjääri maa-ala, soovime saada kaevandamisõiguse Päelda kruusamaardlasse.
Keskkonnaluba taotletakse 10 aastataks eesmärgiga tagada varustuskindluse kohalik
täitameterjali vajadus nii tsiviil kui transpordiehitus valdkonnas.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Päelda kruusakarjäär asub Saare maakonnas Muhu vallas Levalõpme külas
katastriüksustel Päelda karjäär (katastritunnus 47801:004:0357) ja osaliselt Kirve
(katastritunnus 47801:001:0749). Mõlema kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.
Katastriüksused kuuluvad riigiomandisse, riigivara valitsejaks on mõlema puhul
Kliimaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Kinnistul
Päelda kruusakarjäär on varasemalt kaevandatud ja korrastatud aga jääkvaru on jäänud
ammendatamata.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa paikneb kahel lahustükil pindala on 10,89 ha, sh
mäeeraldise pindala 9,45 ha.
Taotletav ala on ümbritsetud järgmiste katastriüksustega: loodes on ühine nurgapunkt
katastriüksustega Kosla (47801:001:1037), põhjas suunas piirneb Küla-Kaasiku
(47801:004:0182), idas-kirdes ühine piir Ritsu katastriüksusega (47801:004:0302), idas,
kagus, lõunas Kruusa (47801:001:0592), lõunas Kuuli (47801:004:0459), Nuka
(47801:004:0580) ja Aru (47801:004:0032).
Alast 180 - 330 m kaugusel idas kulgeb riigi kõrvalmaantee 21151 Liiva-Nõmmküla tee.
Alast lõunasse jääb Sepamäe kalmistutee (tee nr 4780040) ja teenindusmaa lahustükke
eraldab kirde-edela suunaline Nimetu metsatee (ETAK ID 4810789). Varasemalt läbisid
uuringuruumi edelaosa põhja-lõunasuunaliselt Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 1 - 20 kV
elektriõhuliinid (keskpingeliinid) AS-50 (236243571) ja SEANINA:MUH (K6548150),
2
mille kaitsevööndi laiused olid 10 m liini teljest. Tänaseks on eelmainitud elektriõhuliinid
Elektrilevi sõnul demonteeritud.
Taotletav teenindusmaa jääb riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndisse (kood
3714831), mille kohta on küsitud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt kooskõlastuse.
Taotletav Päelda kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura
2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim on Ranna-
Põitse hoiuala (KLO2000225), olles ka rahvusvahelise tähtsusega Ranna-Põitse loodusala
(RAH0000429), jääb 1,8 km kaugusele loode suunda.
Samas teenindusmaast 340 m kaugusele ida-kirde suunda jääb III kategooria linnuliigi
hiireviu (Buteo buteo) leiukoht (KLO9130540). Lääne- ja loodepiirist 230 - 300 m kaugusele
jäävad väga liigirikkad loopealsed (ELP0018456) (pärandniidud (528137152), mis on paljude
kaitsealuste taimede leiukohaks: III kategooria kaitsealused taimed kahelehine käokeel
(Platanthera bifolia) (KLO9341741), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
(KLO9341723), püstine hiirehernes (Vicia cassubika) (KLO3947539) hall käpp (Orchis
militaris) (KLO9347538) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) (KLO9341721), II
kategooria kaitsealused taimed: punane tolmpea (Cephalanthera rubra) (KLO9337446,
KLO9341712), jumalakäpp (Orchis mascula) (KLO9317306, KLO9347541, KLO9347540,
KLO9343271), kärbesõis (Ophrys insectifera) (KLO9347537, KLO9347136), tõmmu käpp
(Orchis ustulata var. aestivalis) (KLO9302998). Samuti asub kirjedatud alas Kapi käpaliste
püsielupaiga sihtkaitsevöönd, mis on rajatud tõmmukäpp kaitseks.
Alast 330 m kaugusele lääne suunas jääb Sepamehe kalmistu, mis on ajaloomälestis (4137).
Samuti kasvab kalmistul III kategooria kaitsealune taim rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha) (KLO9317308).
Lähimad elumajad või ühiskondlikult kasutatavad hooned jäävad 390 - 600 m kaugusele nii
põhja, kagu kui ka edela suunas. Lähim on Levalõpme külla jääva Liivamäe kinnistul asuv elu-
või ühiskondlik hoone (47801:004:0573), mis jääb 390 m kaugusele lõunasse. Kapi külas
asuval Nõmme kinnistu (47801:004:0178) elumaja jääb 400 m kaugusele põhja suunda. Päelda
külas asuv j Allika (47801:001:1060) elu- või ühiskondlik hoone ~450 m ja Pühati talu
(47801:001:0468) jääb 570 m kaugusele, Levalõpme küla talu on Nõmme-Jaani
(47801:004:0450), mille õueala jääb ~600 m kaugusele kagu suunda.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Päelda kruusakarjääri alal on geoloogiline uuring tehtud 2024. a ning töö tulemused on
kinnitatud „Päelda kruusamaardla Päelda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.03.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4687, EGF 9908).
Taotletaval mäeeraldisel on katendiks kasvukiht ja muld, mille paksus on ühtlaselt 0,2 m,
katendi koguseks on uuringuga määratud 17 tuh m³.
Kasuliku kihi moodustavad täiteliiva nõuetele vastavad liivakad kruusad. Kasuliku kihi
maksimaalne paksus on kuni 1,8 m jäädes endise Päelda kruusakarjääri maa-alale, keskmine
3
paksus on 0,8-0,9 m. Loodusliku materjali keskmised näitajad järgmine: peenosise (fraktsioon
<0,063 mm) sisaldus on 2,4 - 46,1%, keskmiselt 15,5%. Jämepurdse materjali terasuurusega
≥31,5 mm sisaldus on 0,0 - 68,3%, keskmiselt 16,5%.
Kasuliku materjali lamamiks on kas vähese veejuhtivusega moreen või hea veejuhtivusega
lubjakivi. Põhjavee tase uuringuaegsetes kaevandites fikseeriti vaid 7 kaevandis jäädes abs
kõrgustele 19,0 - 20,5 m (keskmiselt 19,4 m). Veetase on seotud savikate lamamisetetega.
Kaevandamisjärgselt ei ole oodata alale veekogu tekkimist, kuivõrd fikseeritud veetase on
lokaalne ja seotud lamamisetetega. Pärast karjäärisüvendi rajamist ja paekivi kihi avamist
valgub pinnasevesi külgkivimitesse.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Päelda kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa koosneb kahest lahustükist
kogupindalaga 10,89 ha, sh mäeeraldis pindalaga 9,45 ha. Mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses
Päelda maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 2 ja 3 aT.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadesse tuleb külgneva maapinna
stabiilsuse tagamiseks jätta hoidetervik. Arvestatud on katendi ja materjali püsivaks nõlvuseks
arvestatud 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud kasutades mudeltarkvara
MicroStation Inroads – tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Päelda kruusakarjääri taotletavad maavaravarud (seisuga 25.10.2024. a)
Taotletav Kaevandatav
Hõlmatud Varu Kadu, tuh
Plokk tarbevaru, tarbevaru,
pindala, ha paiknemine m3
tuh m3 tuh m3
Plokk 2aT Veepealne 57 1 56
8,36
Plokk 3 aT Veealune 40 2 38
Kokku 97 3 94
Päelda kruusakarjääri keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks
kaevandamise aastamääraks kujuneb seega 10 tuh m3 (ligikaudu 15 tuh t). Sellise keskmise
kaevandamise aastamahu juures ammendatakse karjäär ~8 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul
jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused Päelda kruusakarjääris maavara kaevandamiseks on keskmised.
Kaevandatav maavara asub valdavalt põhjaveetasemel või kõrgemal. Karjäärile on on hea
ligipääs läbi varasema Päelda kruusakarjääri maa-ala, mis viib Sepamäe kalmistualale.
Taotletavast alast ~ 60% on kaetud metsaga, mis tuleb vastavalt kaevandamise intentsiivusele
kas korraga või etapiti raadata.
Mäeeraldisel on katendi paksus ja kogus väike, jäädes keskmiselt 0,2 m. Katendi kogumaht on
17 tuh m³. Katend ladustatakse mäeeraldisel puistangutes.
4
Päelda kruusakarjääri alal saab katenditöödeks kasutada nii buldooserit kui ka ekskavaatorit.
Arvestades väikest katendi ja kasuliku kihi paksus on ressursisäästlikum kasutada
ekskavaatorit.
Maavara väljamiseks on sobilik ekskavaator. Juhul kui mäetööde optimeerimiseks kasutatakse
toodangu ladu, siis laadimistööd tehakse kas ekskavaatori või frontaallaaduriga.
Loodusliku materjali töötlemist mäeeraldisel ette ei nähta. Kaevise transportiks kasutatakse
Liiklusregistris olevaid vedukeid.
Kõik täpsed nõuded kaevandamiseks määratakse kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kruusa ja liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine.
Mõju veerežiimile
Taotletavas Päelda kruusakarjääris on kaevandamine planeeritud veetaset alandamata ning
sellest tulenevalt ei avalda planeeritud tegevus ümbritsevale veerežiimile olulist mõju.
Kvaternaarisetted toituvad sademetest. Mäeeraldisele kogunev vesi moodustub peamiselt
sademete ja lume sulamise veest. Kaevandamise ja sellele eelnevate ning järgnevate tööde
käigus ei tohi kahjustada karjääri ümbritsevate maaparandussüsteemide tehnilist seisukorda.
Mõju välisõhule
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise
korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto).
Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis
Mõõdetud müratase 15 m
antud müratase 15 m
Masin kaugusel müraallikast, Lmax
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
dB(A)
Kallurauto 84 76
Ekskavaator 85 81
Frontaallaadur 80 79
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
5
Lähimad elamud jäävad taotletavast Päelda karjäärist ~390 m kaugusele. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 81 + 20log10(15) – 20log10(390) = 53 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 81 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Päelda kruusakarjäärile lähimatel
elamualadel Liivamäe ja Nõmme kinnistutel on kuni 53 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II
kategooria elamuala päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole
arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu
vahele jäävaid müra tõkestavaid puid. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et
kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama lähimates majapidamises kehtestatud
piirtaset ja kujutama ohtu nende elanikele. Karjääris ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00
– 7.00).
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt
õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,
kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib
levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Transpordiga kaasnev tolm
ei erine tavapärasest avalikul kruusateel tekkivast tolmust. Juhul kui transpordiga kaasneb
häringuid tuleb need lahendada koostöö kohaliku omavalitsusega kuivõrd kavandatud
väljaveotee kuulub omavalitsusele.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on
minimaalne. Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation) nagu
maavara kaevandamisel lasumist, laadimisel kallurile või ladustamisel lattu tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse US EPA AP-42, Fifth Edition Compilation of Air
Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate
Handling and Storage Piles metoodikast, mille põhjal on kasutatud järgnevat valemit:
𝑈 1,3
( )
2,2
𝐸 = 𝑘(0,0016) ∗ 𝑀 1,4
, kus
( )
2
6
E – eriheide, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel);
k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;
U – keskmine tuule kiirus, m/s;
M – materjali niiskussisaldus, %.
Kui kasutada Virtsu RJ aasta keskmist tuule kiirust 3,8 m/s ja niiskussisaldust 5,5%, saame
tulemuseks liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse ligikaudu 0,0006 kg/t
PMsum ja 0,00028 kg/t PM10 ning ~10 tuh m3 (ca 15-16 tuh t) kaevandamisel on tahkete osakeste
summaarne heitkogus ~0,01 t. Sellise aastase keskmise tootmismahu juures on toodangu lattu
tõstmisel ja seejärel toodangu laadimisel laost kallurile eralduv tahkete osakeste kogus
0,01 * 2 = 0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevusel ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris on
planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning seetõttu
ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme.
Keskkonnaohutus
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või
õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks
kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud
mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Mõju Kapi käpaliste püsielupaigale.
Kapi püsielupaik asub taotletava mäeeraldise lääne-loode piirist ~230 m kaugusel. Vastavalt
Keskkonnaameti kirjale 19.02.2025 nr DM-131040-5 punktile 4 paluti taotluses esitada
hüdrogeoloogiline hinnang eesmärgiga hinnata mõju püsielupaigale. Juhime tähelepanu, et
geoloogilise uurinuga on taotletaval alal avatud kvaternaati põhjaveekompleks vaid selle
idaosas, püsielupaigast ~ 680 m kaugusel. Vastavalt taotluse juurde kuuluvale geoloogilise
läbilõikele II-II’ langeb maapind püsielupaiga läänest itta ~ 3 m, samas suurusjärgus langeb ka
kasuliku kihi lamamiks olev paekivikihi lasum. Kuivõrd taotletava ala lääneosas ehk
püsielupaiga lähialal geoloogilise uuringu kohaselt kvaternaatisetete veekomplekti pole, siis
pole seda eelduslikult ka püsielupaiga piirkonnas. Kuna kaevandamisega mõjutatakse vaid
taotletava ala idaosas paiknevat, väikese filtreeruvusega kvaternaarisetetega seotud
veekihti, ei mõjutatata kaevandamisega looduslikku veerežiimi püsielupaigas. Täiendav
leevendusmeede veerežiimi muutustele lääne suunas, on mäeeraldise lahustükkide vahele jääva
kohaliku tee tervik. See vähendab sademevee valgumise kiirust ida suunas.
7
Kaevandamisjäätmed
Päelda kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse kaevandmise ajal mäeeraldise teenindusmaal,
mis hiljem kasutatakse karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid
jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist
välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina. Taotleja on
teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus
esitada ka kaevandamise jäätmekava ning taotleda jäätmeluba.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Päelda kruusakarjäär taastatakse kaevandamisele eelnenud olukord ehk ammendatud karjäär
metsastatakse. Alale moodustatava metsamaa pindala on 10,89 ha (graafiline lisa 3/3).
Kuigi mäeeraldise idaosa lahustükil avati uurimistöödega pinnavee kiht, siiski ei ole oodata
veekogu tekkimist, kuivõrd tegemist on lokaalse savisetetega seotud pinnaveega, mis karjääri
süvendi rajamise järgselt valgub filtreeruvatesse külgkivimitesse.
Kaevandamise järgselt tuleb korrastatav ala katta kaevandamise eelselt eemaldatud katendiga
~ 0,2 m kihiga.
Täpne korrastamislahend, vajalike materjalide kogus ja materjalide liik tuleb määrata selle
sisulises korrastamise projektis.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Marina Minerals
Juhatuse liige
Taotluse koostas 25.10.2024. a. ja täiendas 22.05.2025. a.
Erki Vaguri / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
20.71
20.88
20.50
Kosla
20.49
20.80
47801:001:1037
20.50 20.53
20.60
20.67 20.53 20.43
20.70 20.64
1' 1
20.78
20.51
20.47
20.78 20.75
20.63 20.70 20.40
21.25 20.53
20.72
'
20.78
II
20.57
I
20.89
21.88 20.50 20.61
K-8 20.70
0,2
21.43 20,60 20.60
0,8 20.81
19,60
20.88
20.70 TL 2' 20.92
20.64
21.56
2
21.67 20.74 20.73
21.73
21.02
20.81
3'
20.99 20.77 20.79
20.64
21.39 20.81
N
20.58
21.18
21.39
20
6 499 21.29
100 21.14
K-7
20.64
20.83
21.21
20.86
3 20.76
20,80
20.70
0,2 20.60
21.06
0,2
20,40 20.72
20.90 20.83 20.73
21.10 21 21.27
21.00 21.23 21.07
21.39
20.70
21.18 20.87
21.06 20.80
20.89 20.68
21.05
n
in
21.21
p
20.55
21.22 5
20.95 20.80 .6
21.20 20.82 0 20.63
20.96 20.64 2
21
21.40 20.93
20.63
21.13 21.08
K-9 Mulgi Kaardileht nr 5243 Virtsu
21.05 20.81 20.56
0,2 20.90
20.67
21.34 21.24 20,85 20.94
20.67 47801:004:0196
0,2
I 21.39 20.93
20,45 20.98
20.66
20.63
20.59
4
14' Š-7
.7
21.12 20.93
0
20.83 20.76 20.72
2
20.54
K-6 20.98 Küla-Kaasiku 20.57
21.25
21,26
0,2 21.00
47801:004:0182
15' 20.59
21.41 0,7
21.26 21.15
21.01 20.87 20.90 20.82 Plokk 1 aT 20.54 20.50
20,36 TL 21.06 21.10 20.71 8 20.55
20.34
4' 20.62
Š-6
21
V'
20.86 20.30
21.00 20.90 20.71 20.57
21.35
Maaniidi
21.28
4 20.54 20.51
I
20.31
5
.8
20.53
20.83 20.78
18 20.71
47801:001:0587
0
20.86
Š-2
2
21.10 21.07
20.51 20.52
21.49 20.30
21.36 20.88 20.62
21.35 21.07 20.72 20.45
20.86
21.01
20.93 K-11 20.48
20.51
20.45 20.19
0,3
20,65
Kupitse 20.96
20.75
20.75 1,2 19 20.29
20.89
K-10 19,15
47801:004:0213
21.19
21.10 21.04 20.83 0,2 9 20.63 EL 20.69
8
20.48 20.32
.7
20
21.28 20,72 20.75 K-12 20.42
0
20.75 20.53
5'
2
20.96 0,8 20.74 20.
5 0,2 20.33
21.05 K-5 19,72 EL 20,49 5
20.39 20.24
0,2 1,8
21.53 21.42 21.02 20,88
20.81 21.13 20.90
20.68 20.91 20.69
20.63
18,49
19.
62 1,1 EL 20.
64
Š-3 16'
0,8 20.81 20.79 20.60 20.
40 20.44
19,88 TK 28'
30' 20.77 20.55 0,7 TL
59
n
20.34
in
1
6 499 000
20.
21.14 9.
5
p
9
51
1
21
20.91 9.
46
19.
19.41
19
21.27 19,39
20.90 20.68 20 20.34
20
5
.
56
.5
21.10 20.84 01.02.2024
20.77 19.34
29'
0
20.86 20.75
2
21.02 20.79 19 20.23
.
61
21.63 20.39
K-20 20.59 20.57
20.
68
20.88
20,76
0,2 6' 20.73
20
. 19.47 K-13 '
I 20.24
44
21.83
21.12 20.98
- 19.16
0,2
19,50
20.80 - 10
20.52
32 20.65
20.61
19
.43
18.97
19.15 1,1 20.22
21.58 20.84
20.73
.7
0 20.71
20.54 18,20 EL
0
59
2 20 20.30
Kirve .
52
28' 19,40
.
20.89
27
0
21.08
7
19
20.79
.5
20.92 20.71
20.
4
21.69 K-21 206
.
0
47801:001:0749 01.02.2024
2
21.79
21.00 0,2 20.75 K-19 19 20.21
21.57
20.93
20.92 20,75 0,4 .
52
.3
4
19.24
0,7
19.
20.89 9 9
20,56 93
.
20.
20.70 1 1
20 19,85 1,3
71
21.64 TL 20.25
80
21.04 20.71 .79 20.83 18,86 TL
18.91 19.08
22.02 20
20.71 18.91
20.67 19.44 20.38
19.51
26
21.42
5
41
.
19
19.
20.73
.
21.77
20.
20.75 20.62
20
21.85 19.17 19.16
68
65
21.05 20.93 20.77
21.98
Plokk 2 aT 20.93
20.97
20.82
20.71
20
80
.
20.81
20.76
19.43
Ritsu
21.87 21.32 6 20.74 Plokk 2 aT 18 18.95
47801:004:0302
20.32
22.22
66 20.64 Š-9 19.31 19.35
18.91
20.64
.
21.72
20.82
20.73 20 Plokk 3 aT 20.50
19.36
18.85
22.36 22.05
21.13
7' 20.61
2
21.97 19,02
27'
.5
11
0
14
02.02.2024 19.03
2
71 20.72
Plokk 2 aT 19.28
.
. K-16
69
22.25
53
19
21.58 20.84 20.72 20 20.67
.
0,1
.
19.27
8'
19
K-3 21.11
25'
31
20
19.36
22.08
K-4 19,42
18
18.90
22,33 22.31 0,2 20.57 1,7 21.00
21.61
21,50 12 3 19.32 17,62 20.91
19
07
. 20.51 19.43 TL
2
21,03 1,0
57
20.67
.
21.84 20.60
0,2 20,30
23.04 19.45 18.97 19,02
17'
20
EL 20.98 n
73
21
22.80 22.33
20 30 in 20.64
01.02.2024
.
21.69 p
1,1 20.63
19
22.21
K-18 K-14
I
I 22.59
TL 22.37
20
.84
26' 20.55 0,2
19.21
18.85 -19.01
20.42
22.43 21.43
20.73
20,34
1,0
Päelda karjäär 19,02
0,9 21
20.
21
19.
20.67
19,14 19.19 18,12
31
20.56
21.87 21.05 TL20.50 47801:004:0357 TL
38
22
.
22.34 22.12 20.
45 20.89
15
I
20
21.91
22.63 9' 19.49
19.28 I'
83
22.26 22.48 21.32
K-22
.
22.82 18.81
20.
20.73
22.42
13
19
0,2 19.49
6 498 900 22 22'
19.16
29
6
22.37 20,87 8
.9
21.52 21.76
1,2 20.84
20.53
20.78 18.94
1
21.66
22.58
22
.
21.92 36
.
19,47
21.18 0,6 EL 19.50 19.01
22.80 22.56 64 21 21.16
Plokk 3 aT
19.
21.70 20.85 19.26
0,6 TL 19.56
13
22.38 19.15
53
24.25
00
22.66 20.66
22.
21.00
Š-10
94
.
21.86 21 22.23 19.23
21
. 22 77
.
21.48 09 . 21.50
. 21
26
19
51 21.22 20.88
21.96 19,45 19.41
22.29
21.65
22.32 29
21.77
28 27 21.18 18
24.13
25'
21 21 18.43 18.59
19.01
89
Š-8
.
59 21.48
21.
21.25 19.51
22. 21.29 19.31
68
24.62 09
18
24.13 21.62
23.
25
22.26
15 11' 21.15 19.05 18.67
74
.
18.
21.07 21.20
20.
21
24' 23'
21.
21.35 2 21.75 21.23
21.51 2
67
.
16 19.36
14 10'
17
21.17
24.57 05
.
21.85 19.56
21 21.66
19.47
21.23 19.27
16 12' 21'
24.61
nn 21.44
21.31 pi 22
17 21.51 21.48 21.41 20.
7
.
08
25 21.41 19,32 Posti
61
4
.5 8
13' K-2 21
04
Kr 21.80
.
24.27 213
.5 2 21.43 21.45
0,2 02.02.2024 47801:004:0289
.
21
19.30
211. 19.51 18.55
20
24.29 4
.0 1 21.64 19.40 18.98 18.70
21,31 21
3
.5 .020
20.05 K-17
- 21 K-1 2 18.41
22.13 21,11
4
.9
2
2
1
1
4
.
4
.
2
5
TP
21
20.80
20,65
0,1
20.49
20.
43
1.
97 Plokk 1 aT 19.85
19,52
0,1 19.27
21.72 21 1,1
Š-4
57
21. 21 0,8 2 21.61
23.64 24
. 18,32
215
.4 21 .
10
19,75 0.
4 21 21 48 TL 19,05
2
2
1
1
.
8
.
8
4
5 Kr 2
2
1
1
5
.
5
.
9
9
214
.8 21.37
21.40 .
15 TL
20,55
2 .
98 .
77 21.77 21.64
21.54
24 20' 22
.
92 19
.
19.29 19.42
02.02.2024
20 19 63
21.49
21.50 01.02.2024 .
22
.
91 K-15
21.31
21.78 19.09
21.72 21.43 21.35 20 21.69
21
.
17 19.48 0,1
21.54
22 21.16 20
. 20.34 .
28 19.72 19.33 19,35 18.84
23
74
22.46 20 92 1,3
22.85 20.72
.
22.41 21.06 21.16 .
97
17,95
21
22.13 22.58
2 Nuka 19.93
H 0,3 EL
22.19 0.86
19'
19.58 19.75
19.47
19.35
92
22.07 1,0 TL
2 47801:004:0580
21.
22.28 0.
9
22.04 21.10 2 21.76
22.44 19.47
20
20
20.12 19.86 19.41
.
20 88
.4
22.61 21.32 .
21.90 20.93 83 20.39
5
22 81
.
22.03 21 19.79 19.52
21.89 22.61 20.81
21.79
Aru 2 31
21.
76
22 18'
21.97 200. .
20.80 5 20 Kruusa19.67
21.68 607
47801:004:0032 22.16 20.84 20.68
20.81 .
19.48
19.00
IV
21.83 19.27
20.09
19.68
47801:001:0592
20.07
21.72 2
0
I
21.69 21.59 .7 20.23 20.10
2
21.57 4
I
21.66
0
21.75 20.80
.7
19.62
I
20.12
0
20.59
20.86 K
r 19.63
21.84 20.56 19.76
6 498 800 Kuuli 19.35
19.74 19.32
2
0 47801:004:0459
454 500
454 600
454 700
454 800
454 900
455 000
455 100
455 200
.4 20.37
2
21.41 1
0
21.71 21.43 21.48 21.35 21.52 21.80 20.89 20.60 20.60
21.49
.4
21.43 19.90
7
20.45
20.26
20.13
20.31 20.06
19.68
0 50 100 m Märkused:
1 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.2024.
1' 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
1 6 499 158,16 454 526,55 18 6 499 041,19 454 911,11 1' 6 499 158,16 454 526,55 14' 6 499 047,07 454 905,17
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
2 6 499 119,45 454 611,03 19 6 499 014,46 455 063,99 2' 6 499 119,45 454 611,03 15' 6 499 043,20 454 941,63
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.10.2024);
3 6 499 095,12 454 611,42 20 6 498 998,35 455 156,20 3' 6 499 108,32 454 635,32 16' 6 499 002,74 455 158,70 Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus
- Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.10.2024);
4 6 499 031,77 454 692,70 21 6 498 917,30 455 110,14 4' 6 499 035,08 454 794,14 17' 6 498 917,30 455 110,14 Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26°
- Päeldakarjääri mäetööde plaan seisuga 21.02.2012
5 6 498 953,90 454 689,84 22 6 498 823,58 455 056,34 5' 6 499 008,85 454 851,02 18' 6 498 823,58 455 056,34 Maardla piir (asendiplaanil)
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0844);
6 6 498 940,24 454 718,25 23 6 498 841,19 454 930,01 6' 6 498 978,71 454 816,80 19' 6 498 841,19 454 930,01 Aru
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus - Päelda kruusliiva karjääri jääkvarud seisuga 01. sept. 1993. a.
7 6 498 969,82 454 761,57 24 6 498 855,92 454 882,11 7' 6 498 941,95 454 763,14 20' 6 498 855,92 454 882,11 47801:004:0032
.
(AS Kark, 1994, EGF4735)
8 6 499 035,08 454 794,14 25 6 498 860,82 454 866,21 8' 6 498 933,57 454 743,13 21' 6 498 860,82 454 866,21 I I' Geoloogilise läbilõike joon
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
9 6 499 008,85 454 851,02 26 6 498 891,38 454 865,68 9' 6 498 908,42 454 712,81 22' 6 498 891,38 454 865,68 36 Maapinna samakõrgusjoon, m 7. Kogu ala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
10 6 498 978,71 454 816,80 27 6 498 889,29 454 769,42 10' 6 498 874,85 454 642,93 23' 6 498 889,29 454 769,42
35 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
11 6 498 941,95 454 763,14 28 6 498 889,03 454 757,44 11' 6 498 881,34 454 625,54 24' 6 498 889,03 454 757,44 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
19,39
12 6 498 933,57 454 743,13 29 6 498 888,35 454 726,06 12' 6 498 870,78 454 581,67 25' 6 498 888,35 454 726,06 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Päelda liivakarjäär
01.02.2024
13 6 498 908,42 454 712,81 30 6 498 913,99 454 754,69 13' 6 498 866,52 454 530,65 26' 6 498 913,99 454 754,69 Päelda kruusamaardla Mäeeraldise plaan
14 6 498 874,85 454 642,93 31 6 498 923,85 454 780,54 27' 6 498 923,85 454 780,54 K-1 Kaevandi nr
0,1 Katendi paksus, m Muhu vald, Saare maakond
20,65 Suudme abs kõrgus, m
15 6 498 881,34 454 625,54 32 6 498 976,20 454 851,84 28' 6 498 976,20 454 851,84 0,8 Kasuliku kihi paksus, m
19,75 Lamami abs kõrgus, m
16 6 498 870,78 454 581,67 29' 6 498 990,01 454 864,43 (EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv, TK - täitekruus)
Loa omanik
Š-8 Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1 / 3
17 6 498 866,52 454 530,65 30' 6 499 002,74 454 864,27 1993. a uuringu kaevandi asukoht ja nimi, EGF4735
Jalgpalli tn 21,11312 Tallinn
Mõõtkava 1 : 1 000
[email protected]
Pindala 4,26 ha Pindala 5,19 ha Pindala 5,49 ha Pindala 5,40 ha
Elektripaigaldise kaitsevöönd
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 23.10.2024
Pindala kokku 9,45 ha Pindala kokku 10,89 ha /allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4965
/allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I'
W E
m Kupitse
m
23 47801:004:0213 Kirve 23
47801:001:0749 Päelda karjäär Ritsu
K-6 47801:004:0357 47801:004:0302
Tee
22 21,26 22
K-5 K-20 K-21 Plokk 2 aT K-19
20,88 20,75 Plokk 2 aT 20,75
21 0,2 K-6-1 20,56 21
K-5-1 Plokk 2 aT
1:
Kr. 13,8 K-21-1
0,2
2
1:
Kr. 68,3 K-19-1
2
0,2 0,2
Plokk 2 aT
1:
St. 40,4 Kr. 0,0 0,2
2
2
K-13
1:
St. 14,9 Kr. 1,2
1:
20 0,9 TL 0,4 St. 6,4 0,4 20
19,50
2
TK St. 8,0 Plokk 2 aT
2
1:
1,0 TL
0,9 TL vt. 19,40 m
02.02.2024 0,2
1,4 K-13-1
19 K-19-2 19
1,7 Kr. 19,5
Plokk 3 aT Kr. 15,4
St. 5,0
St. 39,2 1,3
18 EL 18
TL 1,5
17 17
Läbilõige II-II'
W E
m m
24 Kupitse 24
0592
47801:004:0213
K-3
23 Kirve Päelda karjäär 23
001:
uusa
22,33
47801:001:0749 47801:004:0357
K-4
0,2 K-3-1
47801:
Kr
22 21,50 22
Kr. 26,1
1:
Tee
2
St. 2,8 0,2 K-4-1
21 TL Plokk 2 aT Kr. 14,0
K-18
21
20,34 K-18-1
1,3 St. 4,9 Kr. 7,0
2
K-16 K-16-1
1:
EL St. 6,2
1:
0,2
20 1,2 Plokk 2 aT 19,42 Kr. 7,2 K-14 20
2
TL
0,6 St. 21,9 19,02
K-18-2 vt. 19,02 m 0,1 vt. 19,02 m
19 TL K-14-1 19
1,2 Kr. 14,2 02.02.2024 0,6 02.02.2024
Plokk 3 aT Kr. 17,7
2
1:
St. 21,6 K-16-2
St. 5,4
TL Kr. 23,2
18 TL 0,9 18
St. 9,3
1,8 TL
17 17
16 16
Läbilõige III-III' Läbilõige IV-IV'
S N SW NE
m m m m
Kruusa
24 24 23 23
47801:001:0592 Küla-Kaasiku
Kuuli Päelda karjäär
47801:004:0182
47801:004:0459 47801:004:0357
23 Kirve 23 22 Plokk 1 aT 22
47801:001:0749 Küla-Kaasiku
K-4 K-12
47801:004:0182
22 21,50 22 21 20,49 21
Tee
K-5 K-7 K-12-1
K-1 K-4-1 20,88 K-17
0,2 20,80 Plokk 2 aT 0,2 Kr. 17,9
1:
20,65 19,52 K-16 K-16-1
2
21 Plokk 2 aT Kr. 14,0 21 20 20