Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 0 4 . 0 2 . 202 6 Seadme ohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ E lektri alal tõenda b isik oma kompetentsust kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses.“ ; 2 ) paragrahv i 1 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega , milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas: 1) andmekogu ülesehitus; 2 ) andmete esitamise kord; 3 ) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4 ) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 5 ) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded. “; 3) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) tarbijavaidluste komisjoni andmestik.“ ; 4 ) p aragrahvi 1 2 täiendatakse lõig eteg a 7 – 10 järgmise s sõnastuses : „( 7 ) Andmekogu pidamise eesmärgi saavutamiseks ning käesoleva paragrahvi lõi gete 4 ja 5 kohaselt andmekogu sse kantavate andmete valdkonna üles annete täitmiseks töödeldakse isiku kohta järgmisi andmeid : 1) üldandmed ; 2 ) h aridus andmed ; 3) töötamise a ndmed ; 4 ) terviseandmed . (8) Andmekogus avalikustatakse isiku andmed järgmistel juhtudel ja tingimustel: 1 ) a valikud andmed seadme auditi või kontrolli kohta on seadme liik, registrinumber, ehitisregistri kood, seadme nimetus, asukoha aadress ja liiklusregistri number ; 2 ) a valikud andmed isiku kompetentsust tõendava tunnistuse kohta on tunnistuse omaniku nimi ja isikukood, tunnistuse andmise kuupäev, tunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev, pädevusulatus ja tunnistuse number ; 3 ) a ndmekogu vastutaval töötlejal on õigus andmekogus töödeldavaid andmeid edastada Euroopa Komisjonile ja avaliku ülesande täitmiseks teise riigi pädevale asutusele otsekohalduva Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu alusel. (9) Andmekogus töödeldavatele terviseandmetele on ligipääs andmekogu vastutaval töötlejal järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikus ulatuses ning neid andmekogust ei väljastata . ( 10 ) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse kantud isiku andmeid säilitatakse kõige kauem 20 aastat andmekogusse kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses. Ilma kehtivusajata väljastatud lube ja tunnistus i säilitatakse tunnistuse omaja eluea jooksul. “ . § 2. Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2031 . aasta 1. jaanuari l . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn , … …. 202 6 . a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …. 202 6 . a 0 4 . 0 2 .202 6 Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seadme ohutuse seaduse ( SeOS ) muutmise seaduse e elnõuga täiendatakse Ta rbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis (edaspidi TTJA infosüsteem ) töödeldavate isikuandmete liik e ning nende säilitami s e maksimaalse tähtaja ja avalikustamise nõude i d. Elektri alal täiendatakse isiku kompetentsuse tõendamise nõudeid. Samuti lisatakse tarbijavaidluste komisjoni andmestik sõnaselgelt SeOS § 12 lõikes 4 olevasse andme stike loetellu . K avandatud muudatus t e tulemusel ettevõtjate halduskoormus ei muutu . M uudatus i tehakse kahes valdkonnas . Esimese valdkonna muudatus t ega viia kse seni määruses sätestatud isikuandmete töötlemise nõuded seaduse tasandile . Teises valdkonnas täiendatakse elektri alal isiku kompetentsuse tõendamise võimalusi ja viiakse need vastavusse elektri alal jõustunud kutsetele ülemineku muudatus t ega , mille jär el saab alates 2031. aasta 1. jaanuarist kompetentsust tõendada 3 .– 8 . taseme kutsetunnistusega . Eelnõu eesmär k on tagada, et isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise alused oleksid selgelt ja täpselt sätestatud seaduse tasandil kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuete ga . Eelnõu ga k aotatakse olukor d , kus olulised isiku andme te kaitse küsimused on reguleeritud määruse tasandil, mis on vastuolus seadusereservatsiooni põhimõttega . Teine eesmärk on tagada, et pärast elektri alal kutsetele ülemineku protsessi lõ p likku jõustumist ( 0 1.01.2031) on kutsega kompete ntsuse tõendamise nõue aegsasti ka SeOS -i s sätestatud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja d Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus keskkonna ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb (5663 2448, [email protected] ). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ( ragnar . kass @mkm.ee). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ( mari.koik @justdigi.ee). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse seadme ohutuse seaduse 20 2 5 . aasta 1 . juu lil jõustunud redaktsiooni ( RT I, 30.04.2024, 12 ). SeOS -i elektriala pädevuse tõendamise piiramiseks ainult kutsetunnistusega on koostatud väljatöötamiskavatsus (s eadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus ) . Andmekogu regulatsiooni korrastamise kohta ei ole koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju . Eelnõuga korrastatakse TTJA infosüsteemi s töödeldavate isiku a ndmete liike , et n eed vastaks IKÜM -i ja PS-i nõuetele . Eelnõuga ei muudeta andmete töötlemise põhimõtteid. Andmekogu isikuandmete koosseis ja säilitamise tähtajad on praegu sätestatud andmekogu põhimäärus es . Eelnõuga tuuakse regulatsioon põhimääruse tasandilt seaduse tasandile. Sisulisi muudatusi andmekogu regulatsioonis eelnõuga ei tehta, mistõttu ei kaasne selle rakendamisega olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus . 1.4 . Eelnõu põhiseaduspärasus Isikuandmete töötlemine Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-i s . Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve ja põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides. PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Esemeline kaitseala . Riigikohtu hinnangul kaitseb PS-i § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega , ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline valdkond on isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“ Andmete, sealhulgas isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete sfääri üha laieneb. IKÜM lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p a). Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid , mis kehtivad põhiõiguse riiveks. Isikuline kaitseala . Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See tähendab, et PS-i § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta isikut ( PS-i § 9 lg 1). Piiriklausel . PS-i § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab perekonna- ja eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS-i § 26 teises lauses kindlaks määratud eesmärgil. Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu sekkumise eesmärk on hõlmatud PS-i § 26 teise lausega. Õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi legitiimsusele järgitud PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS-i § 26 teises lauses nimetatud eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas . Sobivus Meede on sobiv, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele, milleks on avaliku korra, ohutuse ning seadmete ja toodete nõuetele vastavuse tagamise. TTJA ülesannete täitmine eeldab, et ametil on võimalik tuvastada seadme omanik, hinnata seadmetöid te ge vate isikute pädevust ning uurida seadmetega toimunud õnnetusi. Selleks on vaja töödelda erineva t liiki isikuandme id . Isiku üldandmed Üldandmete töötlemine on sobiv, kuna ilma isiku tuvastamiseta ei ole võimalik hinnata seadme omaniku hoolsuskohustuse täitmist ega tagada ohutusnõuete järgimist. Kontaktandmed võimaldavad TTJA-l pöörduda seadme omaniku või pädeva isiku poole, anda ettekirjutusi ning teavitada ohtlikest olukordadest. Seega aitavad üldandmed otseselt kaasa järelevalve ja ohutuse tagamise eesmärgile. Haridus- ja töökogemuse andmed Ne ed andmed on sobivad, kuna TTJA ülesannete hulka kuulub seadmetöid te ge vate isikute pädevuse kontroll. Pädevustunnistuste ja kutseoskuste kontrollimine on vältimatu selleks, et hinnata, kas isik vastab seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Ebapädevate isikute tegevus võib põhjustada olulist ohtu elule, keskkonnale või varale. Terviseandmed Terviseandmete töötlemine on sobiv, kuna õnnetusjuhtumi uurimisel on oluline hinnata kahju ulatust, sündmuse asjaolusid ja võimalikke ohutussüsteemi puudujääke. Tervisekahju iseloom võib anda olulist teavet seadme rikke või ohtliku olukorra tekke põhjuste kohta. Seega aitab terviseandmete töötlemine kaasa ohutuse tagamisele ja õnnetuste ennetamisele. Toote rikke näitena saab tuua elektrisae, mille puhul hinnatakse ohutust, et selgitada välja, kas toode võib olla ohtlik ja on põhjendatud selle laialdasem keeld või oli tegemist kasutusveaga. Paigaldisest tekkiva tervisekahju näitena saab tuua gaasipaigaldise , mille osaks on gaasikatel, mis vajab korrektseks tööks muu hulgas piisavas koguses hapnikku, et ei tekiks mittetäielikku põlemist, mille saaduseks on vingugaas. Vingugaasi tekkepõhjuste väljaselgitamise ks töötleb TTJA ka terviseandmeid. T uleb märkida, et TTJA- le saadetakse uurimiseks ka teiste pädevate asutuste kogutud materjali, mis sisalda b TTJA järelevalve all olevate seadmete või paigaldistega toimunud õnnetusjuhtumi te kirjeldus i , kus tuuakse välja, kes sai viga ning milline vigastus oli . Seda infot on vaja järelevalvemenetluseks, mille käigus selgitatakse välja õnnetuse tekkepõhjused. Kokkuvõttes on kõi gi töödeldava te andme te kategooriad otseselt seotud TTJA seadusest tulenevate ülesannete täitmisega ja andmete töötlemine aita b kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Vajalikkus Meede on vajalik , kui sama eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise , isiku põhiõigusi vähem riivava meetmega. TTJA tegevusvaldkond , milleks on ohtlikumate seadmete järelevalve, tooteohutus alane järelevalve ja erialase pädevus e kontroll , eeldab täpset ja usaldusväärset teavet nii seadmete kui ka nendega seotud isikute kohta. Isiku üldandmed Üldandmete töötlemisele ei ole realistlikku alternatiivi. Ilma isiku tuvastamiseta ei ole võimalik hinnata seadme omaniku vastutust ega tagada, et järelevalvemenetluses osaleb õige isik. Samuti ei ole võimalik tagada ohutust, kui TTJA ei saa vajadusel isikuga ühendust võtta. Haridus- ja töökogemuse andmed Pädevuse kontrollimiseks ei ole olemas leebemat meedet kui pädevust tõendavate dokumentide ja andmete töötlemine. TTJA ei saa tugineda üksnes isiku enda väidetele või kolmandate isikute hinnangutele. Kutsetunnistused, pädevustunnistused, koolitused ja töökogemus on objektiivsed ja kontrollitavad allikad, mis võimaldavad hinnata, kas isik vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik tagada, et seadmetöid te e vad üksnes pädevad isikud. Terviseandmed Terviseandmete töötlemine on vajalik üksnes õnnetusjuhtumite uurimisel ja seda ei ole võimalik asendada leebema meetmega. Õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks on oluline teada tervisekahju liiki ja raskust, kuna see võib viidata seadme rikke olemusele või ohutusnõuete rikkumisele. TTJA ei töötle terviseandmeid laiemalt ega muudel eesmärkidel kui õnnetuse uurimine. Seega on terviseandmete töötlemine piiratud ja vältimatult vajalik. Kokkuvõttes ei ole olemas alternatiivseid meetmeid, mis võimaldaksid TTJA-l täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid sama tõhusalt ja vähem riivavalt. Mõõdukus Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas isikuandmete töötlemisega kaasnev eraelu puutumatuse riive ei ole ülemäärane võrreldes avaliku huviga. Isiku üldandmed Üldandme id töö deldakse üksnes konkreetsete s järelevalvemenetluste s ja seadmete ohutuse tagamise ks . TTJA ei kogu ega säilita andmeid põhjendamatult ja andmete säilitamise maksimaalsed tähtajad tulenevad seadusest. Riive intensiivsus on väike ja selline avalik huvi nagu ohtlikumate seadmete ohutuse tagamine kaalub selle üles. Haridus- ja töökogemuse andmed Pädevusandmete töötlemine on mõõdukas, kuna see puudutab isiku ametialast tegevust, mitte otseselt tema eraelu. Andmeid töödeldakse üksnes pädevuse kontrollimiseks ja neid ei avalikustata põhjendamatult. Arvestades, et ebapädev isik võib põhjustada raskeid õnnetusi, on riive intensiivsus mõõdukas ja õigustatud. Terviseandmed Terviseandmed on erilii ki isikuandmed ja nende töötlemine kujutab endast intensiivsemat riivet. TTJA töötleb terviseandmeid siiski üksnes õnnetusjuhtumite uurimise ks , mitte laiemalt. Andmeid ei avalikustata ega kasutata muul eesmär gi l. Terviseandmete töötlemine on vältimatult vajalik, et tuvastada õnnetuse põhjused ja ennetada tulevasi ohte. Selline a valik huvi nagu inimeste elu ja tervise kaitse kaalub üles piirangu intensiivsuse. Kokkuvõttes töödeldakse kõi gi kategooria te andmeid minimaalsuse põhimõtet järgides, üksnes seaduses sätestatud eesmärkidel ja ulatuses, mis on vajalik TTJA ülesannete täitmiseks. Seetõttu ei ole riive ülemäärane. Järeldus TTJA- le antavad õigused on põhiseaduspärased, kuna need on vajalikud legitiimse eesmärgi saavutamise ks , on sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed. 2. Eelnõu Seaduse eesmärk Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eesmärk on tagada, et SeOS -i alusel töödeldavad isikuandme d oleksid käsitletud TTJA infosüsteemis kooskõlas IKÜM -i ning Eesti õigusruumi nõuetega. Eelnõu keskne siht on viia kõik isikuandmete töötlemise alused seaduse tasandile, kaota des senise olukorra, kus olulised andmekaitseküsimused o n reguleeritud vaid määruse või selle lisa kaudu . Selline lähenemine on vajalik, et vältida PS- i § -de 11 ja 26 rikkumist ning tagada, et iga isiku põhiõigusi puudutav a otsus e langeta b seadusandja, mitte täitevvõim . Eelnõu ga täpsusta takse , milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse, määrates andme liigid ( üldandmed, haridust ja töötamist puudutavad andmed ning terviseandmed ). Samuti sätestatakse, millistel juhtudel ja tingimustel võib neid andmeid avalikustada , näiteks seadme auditi, kontrolli või isiku kompetentsust tõendava tunnistuse kohta. Eelnõu kohane seadus seab isikuandmete säilitamisele selge maksimaalse tähtaja (kuni 20 aastat), millega välista takse tähtajatu säilitami n e, mis oleks vastuolus andmekaitsepõhimõtetega. 20 - aasta ne tähtaeg on valitud, sest TTJA säilita b kõige pikemalt auditi ja kontrolli kohta sisestatud andme id , mis on vajalikud seadme nõuetele vastavuse järjepidevuse kontrollimiseks. Muudel juhtudel on andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg üldjuhul 10 aastat . Oluline eesmärk on ka volitusnormi täpsustamine: eelnõu kohane seadus määrab, millised küsimused võib reguleerida määrusega (nt andmekogu ülesehitus, andmete täpsem koosseis, andmeandjad, andmete esitamise ja väljastamise kord, säilitamise täpsemad tähtajad, vastutava ja volitatud töötleja ülesanded). Se llega taga takse , et täitevvõim ei saa reguleerida põhiseaduslikke õigusi ülemäära laialt ning kõik olulised andmekaitseküsimused on seadusandja kontrolli all. Eelnõu eesmärk on tugevdada andmesubjektide õigusi, suurendada andmete töötlemise läbipaistvust ning parandada avalikkuse usaldust riigi infosüsteemide vastu. S elge regulatsioon aitab vältida õigusvaidlusi, tagab parema järelevalve ning võimaldab TTJA-l täita oma ülesandeid õiguspärasemalt. Samuti loob see kodanikele kindluse, et nende andmeid töödeldakse ainult selgelt määratud eesmärkidel ning kooskõlas andmekaitsenõuetega . Kokkuvõttes on seaduse isikuandmete töötlemise sätete eesmä r k tagada, et TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete kaitse oleks heal tasemel , and a selged reeglid nii andmete kogumiseks, säilitamiseks, avalikustamiseks kui ka kustutamiseks ja võimaldad a vajadusel paindlikkust, kuid ainult seadusandja määratud raamides. See on oluline andmekaitsekultuuri arendamise ks ja vastab nii riigisisestele kui ka Euroopa Lii du ootustele. Tei n s e muudatuse eesmärk on viia seaduse tasandil lõpule elektri alal kutsetele üleminek, tagades ühtse ja selge kompetentsuse tõendamise süsteemi. Praegu kehtiv paralleelne kutse- ja pädevustunnistuste süsteem on olnud killustunud ja raskesti arusaadav ning tekitanud segadust valdkonna osapooltele. Probleemi lahendamiseks kehtestati huvigruppidega koostöös elektri alal kutsetele ülemineku ajakava ja l oodi ühtne tunnistuste süsteem, mis lihtsustab elektri alal tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamist ning suurendab õigusselgust. Kutsetele üleminek on sätestatud m ajandus- ja taristuminist ri 9. juuli 2015 . a määruse nr 88 „ Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 88 ) redaktsioonidega, mille järk-järgul t kehtima hakkamisega tagatakse sujuv üleminek . SeOS -i muudatusega täpsustatakse , et ülemineku lõppedes tõendatakse elektri alal kompetentsust kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses . Kompetentsus loetakse tõendatuks ulatuses, mi lle s see vastab kutsetunnistuse aluseks olnud kutsestandardis kirjeldatud kutsealale ja kutse tasemele . 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs SeOS -i muudatusega viiakse isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise alused seaduse tasandile, mis tagab kooskõla nii PS- i kui ka IKÜM- i ga . Eelnõu kohases seaduses täpsusta takse , milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse, millistel juhtudel ja tingimustel neid avalikustatakse ning kui kaua neid säilitatakse. Eelnõu ga l uuakse alus õiguspäraseks andmetöötluseks, tugevdades seeläbi usaldust riigi infosüsteemide vastu. Lisaks viiakse eelnõuga seaduse tasandil lõpule elektri alal kutsetele üleminek. Praegu kehtiv paralleelne kutse- ja pädevustunnistuste süsteem on olnud killustunud ja raskesti arusaadav ning tekita nud segadust valdkonna osapooltele. Muudatusega luuakse ühtne tunnistuste süsteem, mi llega lihtsusta takse elektri alal tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamist ning suurenda takse õigusselgust. Eelnõu § 1 Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SeOS -i § 10 lõiget 2 teise lausega, mis loob erandi elektri ala l kompetentsuse tõendamisele. Täiendatud lõike 2 kohaselt tõendab isik edaspidi elektri alal oma kompetentsust vaid kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses. Määruses nr 8 8 täpsustakse elektriala kompetents i nõu deid, sh mis tasemega kutse peab isikul vastavaks elektriala tegevuseks olema . Näiteks elektriala 3. taseme kutsetunnistus ega isik võib teha käidu- ja elektritöid vaid järelevalve all ja elektriala 6. taseme kutsetunnistus ega isik võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid . Praegu kehtiv regulatsioon lubab elektri alal kasutada kahte paralleelset tunnistuste süsteemi – kutsetunnistusi ja pädevustunnistusi. M õlemad süsteemid on kujunenud valdkonna praktika kaudu, kuid nende paralleelne toimimine on osutunud killustunuks, ebaühtlaseks ja valdkonna osapooltele raskesti mõistetavaks. Eelkõige tekitab segadust asjaolu, et pädevus- ja kutsetunnistuste puhul puudub ühene seos ja selgus, milline pädevusulatus või pädevusklass vastab millisele kutsetasemele ja vastupidi. See on põhjustanud olukorra, kus ei ettevõtjad, pädevad isikud, riigihanke korraldajad ega järelevalveasutused ei ole üheselt aru saanud, milline tunnistus annab milliseid õigusi ja millisel tasemel töid võib selle alusel teha. Probleemi lahendamiseks töötasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, SA Kutsekoda ja valdkonna erialaliidud aastatel 2019–2024 välja ühtse elektriala kutsesüsteemi ning määruse nr 88 muudatustega kehtestati järkjärguline üleminek kutsepõhisele süsteemile. Määruse muudatus tega nä hti ette, et alates 01.01.2026 ei saa pädevustunnistusi enam taotleda, kuna kutsesüsteem on valdkonnas täielikult juurutatud. Siinne SeOS-i muudatus viib ülemineku seaduse tasandil lõpule. Lõplik u ülemineku kuupäev a valik 01.01.2031 vastab põhimõttele, et viimaste pädevustunnistuste väljastamisest arvates saavad isikud neid kasutada kuni nende kehtivusaja lõpuni, milleks on praeguse praktika järgi viis aastat. Eelnõu § 1 p unktiga 2 muud etakse Se O S -i § 12 lõiget 2, sätestades, et andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega , ja loetle des sealhulgas need küsimused, mis peavad põhimääruses olema reguleeritud. Muudatuse tulemusel on seaduses määratud lahtise loeteluna , millised andmekogu pidamisega seotud teemad kuuluvad määruse reguleerimisalasse: andmekogu ülesehitus, andmete esitamise kord, andmetele juurdepääsu ja väljastamise kord, andmete säilitamise täpsemad tähtajad ning vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Kuna avaliku teabe seaduse § 43 5 lõikes 1, mis sätestab andmekogude põhimääruse sisu, on juba andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused nimetatud ja SeOS-i § 12 lõikes 2 on loetelu jäetud lahtiseks, siis selles loetelus neid ei dubleerita. Muudatuse eesmärk on sätestada seaduse tasandil selge volitusnorm, mis vastab PS- i § -de 3 ja 26 nõuetele ning IKÜM -i artikli 6 lõikele 3. Seaduse andja peab ise otsustama kõik olulised andmekaitseküsimused, jättes täitevvõimule vaid täpsustavad ja korraldusküsimused. Seni o n volitusnorm olnud ebamäärane , jättes täitevvõimule liiga suure otsustusõiguse, mis võis viia olukorrani, kus isikuandmete töötlemise olulised tingimused o n reguleeritud vaid määruse tasandil. Võrreldes seadus e senise redaktsiooniga, kus piirdu takse üldise volitusega kehtestada andmekogu põhimäärus ega , loetletakse nüüd seaduses kõik olulised teemad, mis peavad põhimääruses kajastuma. Muudatus suurendab õigusselgust, piirab täitevvõimu kaalutlusõigust ning tagab, et andmekogu pidamisega seotud olulised küsimused on läbipaistvalt ja põhiseaduspäraselt reguleeritud. Kokkuvõttes l uuakse muudatus ega selge ja põhiseaduspära n e volitusnorm, mis võimaldab määrusega reguleerida üksnes neid küsimusi, mis on seaduses täpselt loetletud, ning tagab, et kõik olulised andmekaitse ja andmekogu pidamise põhimõtted on seaduse tasandil sätestatud. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TTJA järelevalve infosüsteemi andmestike loetelu, mis on sätestatud SeOS-i § 12 lõikes 4. Seda loetelu täiendatakse punktiga 10, lisades andmekogu koosseisu tarbijavaidluste komisjoni andmestiku. Juba praegu kogutakse ja töödeldakse t arbijavaidluste komisjoni andme id TTJA järelevalve infosüsteemi s, kuid eelnevalt ei ole seda regulatsioonis sätestatud . K äesoleva muudatuse ga tehakse vastav täiend us ka SeOSis . Lisaks t äpsem info, sh andmete säilitamistähtajad ja koosseis , kehtestatakse majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muudatustega, mille eelnõu kavand on seletuskirja lisas. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse SeOS-i § 12 lõi g e te ga 7 – 10 . Lõikega 7 sätest a takse milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse. Loetletud on kõik andme liigid , mida on vaja andmekogu pidamise eesmärgi ja seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks: üldandmed (nt nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed ), haridus- ja t öötamisega seotud andmed ( nt haridus t tõendavad tunnistused , töökohad, tööleping) ning terviseandmed (nt inimese tervis e seisundi kirjeldus pärast õnnetusjuhtumit ). Muudatuse eesmärk on tagada, et kõi gi andmekogus töödeldava te isikuandm ete liigid oleksid seaduse tasandil täpselt määratud, nagu nõua vad nii PS kui ka IKÜM. S eadusandja otsusta b , millis t liiki andme id on lubatud töödelda, ning see loetelu peab olema piisavalt täpne, et välistada ebaselgus ja piirata täitevvõimu kaalutlusõigust. Seni o n andmekogus töödeldavate samade isikuandmete koosseis olnud reguleeritud määruse tasandil, mis ei taga aga piisavat õigusselgust ega vasta seadusereservatsiooni põhimõttele. M uudatus aitab vältida ka olukordi, kus andmekogus töödeldakse andmeid, mille töötlemiseks puudub seaduslik alus või mille ulatus on ebaselge. Kokkuvõttes tagab § 12 lõike 7 lisamine, et TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete kategooriad on seaduse tasandil määratud, mis vastab nii riigisisestele kui ka Euroopa Liidu andmekaits en õuetele ja tugevdab andmesubjektide õiguste kaitset. L õikega 8 sätesta takse millistel juhtudel ja tingimustel võib TTJA infosüsteemis töödeldavaid isikuandmeid avalikustada. Lõikes loetlet akse , millistel tingimustel andmeid avalikustatakse . Näiteks on avalikud seadme auditi ja kontrolli andmed (sh seadme liik, registrinumber, ehitisregistri kood, nimetus, asukoha aadress, liiklusregistri number) ning isiku kompetentsust tõendava tunnistuse andmed (tunnistuse omaniku nimi ja isikukood, tunnistuse andmise ja kehtivuse kuupäev, pädevusulatus, number). Seadmete auditi ja kontrolli andmete avalik ustamine võimaldab ettevõtjatel, omavalitsustel ja kodanikel hinnata seadmete ohutust ning veenduda, et seadme omanik või valdaja on täitnud seadusest tulenevad kohustused . Need andmed avalikustatakse ainult aadressipõhiselt, TTJA infosüsteem i avalikus kuvas ei avalikustata seadme omaniku ja/või valdaja nime ega kontaktandmeid . K ompetentsust tõendavate tunnistuste avalik ustamine võimaldab tööandjatel, tellijatel ja järelevalveasutustel kontrollida, kas isikul on seadusega nõutud kvalifikatsioon, mi llega välditakse seda , et ohtlik k e tö id te e ks ebapädev isik. Muudatuse eesmärk on tagada, et andmekogus töödeldavate isikuandmete avalikustamise alused oleksid seaduse tasandil e toodud , nagu nõua vad nii PS kui ka IKÜM. S eadusandja saab otsustada , milliseid isikuandmeid ja millistel eesmärkidel võib avalikustada. Siiani o n andmete avalikustamise regulatsioon samas ulatuses olnud sätestatud määruse tasandil, mis pol e kooskõlas isikuandmete töötlemise nõuetega . Võrreldes senise olukorraga, kus avalikustamise alused o n määruses, tagab eelnõu muudatus, et kõik olulised avalikustamise juhud ja tingimused loetletakse seaduses. See suurendab õigusselgust, võimaldab andmesubjektidel paremini mõista, milliseid nende andmeid võidakse avalikustada, ning loob läbipaistva ja põhiseaduspärase õigusraamistiku. Samuti aitab muudatus vältida olukordi, kus andmekogus avalikustatakse andmeid, mille avalikustamiseks puudub seaduslik alus. L õi kega 9 sätestatakse, et andmekogus töödeldavatele terviseandmetele pääseb ligi ainult andmekogu vastutav töötleja, kelleks on TTJA. TTJA kasutab terviseandmeid õnnetusjuhtumi uurimisel , et hinnata kahju ulatust, sündmuse asjaolusid ja võimalikke ohutussüsteemi puudujääke (vt ka põhiseaduspärasuse analüüsi) . Terviseandmeid TTJA ei avalikusta ja väljasta. Lõikega 10 määratakse andmekogusse kantud isikuandmete maksimaal n e säilitustähta eg . Lõike 9 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud isikuandmeid kõige kauem 20 aastat andmekogusse kandmisest arvates. Täpsemad säilitustähtajad määratakse andmekogu põhimääruses. Maksimaalse säilitustähtaja kehtestamine seaduse tasandil tagab kooskõla PS- i § 26 ja IKÜM-i nõuetega, mis eeldavad, et isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik. 20-aastane maksimaalne tähtaeg on valitud, arvestades TTJA infosüsteemi kõige pikema t tähtaega. Selline tähtaeg on seadme auditi ja kontrolli käigus töödeldava tel andme tel . Täpsemate tähtaegade sätestamine andmekogu põhimääruses võimaldab paindlikkust ja kohandamist vastavalt andmete liigile ja töötlemise eesmärgile, järgides minimaalsuse põhimõtet. Enne seadme ohutuse seaduse kehtima hakkamist reguleeriti seadmetööde valdkonda mitme eriseadusega, näiteks masina ohutuse seadus, küttegaasi ohutuse seadus, surveseadme ohutuse seadus. Nende seaduste kehtivuse ajal on väljastatud isikutele tähtajatuid pädevustunnistusi, nagu tunnistus masinate järelevaatajale, kelle ülesandeks on tagada kasutuses oleva masina ohutus. SeOS-i § 19 lõikes 2 on selle tarbeks rakendussäte, mille kohaselt e nne SeOS-i jõustumist antud ning SeOS-i jõustumise ajal kehtivad load ja tunnistused kehtivad nende andmise tingimuste jätkuva täitmise korral edasi. Selle erandi võimaldamiseks tehakse säilitamistähtajas erand, mis on seotud inimese elueaga, et inimesele jääks võimalus oma tähtajatut tunnistust või luba kasutada. Eelnõu § 2 Eelnõu ga lisatav jõustumissät e võimaldab viia SeOS -i vastavusse elektrikute kutsesüsteemis tehtud määruse nr 88 muudatusega. E esmärk on tagada sujuv üleminek uuele nõudele, mille kohaselt elektri ala kompetentsust saab alates 01.01.2031 tõendada üksnes kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses. Praegu on praktikas levinud ka pädevustunnistuse kasutamine, mis kehti b varasema regulatsiooni alusel. Üleminekusäte võimaldab kutsele ülemineku järkjärgulise korra rakendamist . Selle aja vältel on võimalik kasutada ettenähtud tingimustel ka pädevustunnistust kompetentsuse tõendamiseks, et anda turuosalistele piisav aeg kohanemiseks ja vältida ebaproportsionaalseid kulusid. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõu ga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu koostamisel on arvestatud IKÜM-i põhimõtteid . Eelnõul on otsene puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 201 8 /1 725 . I sikuandmete töötlemi ne on kõikides liidu institutsioonides ja organites EL-i õigusega reguleeritud valdkond ning selle regulatsioon on esitatud otsekohalduva määrusena, mille s sätestatud nõudeid tuleb kohaldada kõigi le isikuandmete kogumis eks ja töötlemiseks loodud andmekogudele. 6 . Seaduse mõjud Seadusel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule . Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm 1 : elektri alal tegutsevad ettevõtjad ja elektritöö pädevusega isikud Elektri ala tööde te ge miseks vajalik kompetentsuse tõendamise süsteem on olnud aastaid killustunud, paralleelselt on kasutusel olnud nii kutse- kui ka pädevustunnistused, mida väljastavad erinevad asutused. Selline olukord on viinud selleni, et elektritöid pakkuvad ettevõtjad, kompetentsed isikud, riigihangete korraldajad ja järelevalveasutused ei tegutse ühtses infoväljas ning puudub selge arusaam, millised õigused ja milline pädevus konkreetse tunnistuse omanikul on. Seda on rõhutatud ka ebavõrdse konkurentsiolukorra tekkimise tõttu , mille põhjustab pädevuse hindamise eba määrasus . Selle probleemi kõrvaldamiseks minnakse üle ühtsele kutsetunnistuste süsteemile, mis on valmistatud ette nii, et see jõuab lõpule 1. jaanuari l 2031. Üleminekuaeg võimalda b pädevustunnistus ega isikutel saada vajadusel veel ühe perioodi ulatuses tunnistuse pikendus t ning samal ajal läbida täiend us koolitusi ja viia oma kvalifikatsioon vastavusse kutsetasemete nõuetega. Üleminekuperioodi pikkus lähtub eesmärgist tagada isikutele proportsionaalne kohanemisaeg ning vältida olukorda, kus tööturul tekib korraga suur hulk tunnistust uuendavaid isikuid või tekivad kvalifi tseeritud töötajate puudusest tingitud töökatkestus ed . Kutsetunnistustele üleminek toetab ka rahvusvahelise praktika ühtlustamist. Lääne-Euroopa riikides tõendatakse kompetentsus t valdavalt kutse andmise ga , samas kui pädevustunnistused on rohkem levinud Põhjamaades (Soome, Rootsi). Eesti s kui väikese s riigis on ühe süsteemi kasutamine majanduslikult ja administratiivselt otstarbekam ning suurendab selgust nii tööturul kui ka hangetes. Muudatus puudutab ligikaudu 2900 elektri alal pädevustunnistusega töötavat inimest. Kutsetunnistuse taotlemise tasu jääb üldjuhul vahemikku 100–350 eurot, mis on mõnevõrra suur em kui pädevustunnistuse taotlemise tasu (100–240 eurot). Seetõttu võib osal isikutel tekkida lisa väljaminek . Negatiivne mõju võib kanduda ka tööandjatele, kes otsustavad oma töötajate tunnistuste uuendamise kulud ise katta. Samas on muudatusel ka otsene positiivne mõju kutsetunnistuste väljastajate (Eesti Elektroenergeetika Selts ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) tuludele, kuna kutsetunnistuste taotlejate arv suureneb märkimisväärselt – pädevustunnistuste süsteemist üleminek kutsetele kasvatab nõudlust 11 kutsevaldkonna s . See elav dab kutse andmise korraldajate majandustegevust ning võimaldab investeerida süsteemi kvaliteedi ja hindamismetoodika arendamisse. Pädevustunnistusi väljastavate asutuste ( kaks ettevõt ja t ) tulud vähenevad, kuna nende roll kompetentsuse tõendajana lõppeb. Negatiivne mõju nende tegevusmahule on seega otsene, kuid mõju piir dub ühest süsteemi st teise üleminekuga ja on prognoositav juba aegsasti. Ühtne kutsepõhine süsteem vähendab segadust elekt r itööde ga seotud õiguste ulatuse tõlgendamisel, aitab vältida oskuse taseme te ebaühtlust ning para ndab tööde kvaliteeti. Sektori senised probleemid, sh ebaühtla ne tead likkus nõuetest ja madalam ohutustase, on osaliselt seotud paralleelselt toimivate tunnistussüsteemidega. Ühtne kutsemudel aitab vältida valesti te h tud töödest tulenevaid kulusid ning vähendab ümbertegemise või parandamise vajadust, mis omakorda vähendab ettevõtjate koormust ja parandab klientide ohutust. Kuigi üleminek kutsepõhisele süsteemile võib tuua isikutele ja tööandjatele kaasa lisa kulusid ning pädevustunnistuste väljastajatele tulu vähenemise, kaalub ne e d negatiivsed mõjud üles tööde kvaliteedi paranemisest ja sektorisisese konkurentsi ühtlustumisest tulenev pikaajaline positiivne mõju. Seetõttu hinnatakse muudatuse majanduslik ku mõju kokkuvõttes positiivseks. Isikuandmete töötlemisega seotud muudatused eelnõus on tehnilise ja täpsustava iseloomuga ega too kaasa uusi kohustusi ettevõtjatele . Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm : TTJA , k ohalikud omavalitsused ( KOV ) R akendamine ei too riigile ega KOV- ide le kaasa lisa tulusid ega - kulusid, kuna muudatus puudutab üleminekut elektri alal kompetentsete isikute kahe paralleelse tunnistussüsteemi asemel kutsetunnistuste süsteemile , mis on praeguseks praktikas juba ka juurutatud. Isikuandmete töötlemisega seotud mõju on positiiv ne , sest sellega luuakse õigusselgus. Lühikese k s ajaks võib muudatus tuua TTJA- le täiendava halduskoormuse, mis tuleneb isikuandmete töötlemisega seotud juhendite täiendamisest . S ee on aga ühekordne tegevus , sest isikuandmeid on töödeld ud samadel alustel ka seni , kuid alused selleks o n olnud sätestatud määruse tasandil. 7 . Seaduse rakendamise ks ga seotud vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Seaduse rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi. 8 . Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja muut a majandus - ja taristuministri 19. märtsi 2020 . a määrus t nr 5 „ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus “ , mi llest jäetakse välja isikuandmete töötlemist puudutavad sätted, mis kehtestatakse SeOS-is . 9 . Seaduse jõustumine Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Üldises korras jõustumise põhjuseks on see, et isikuandmete töötlemises tehtavad muudatused on tehnilise iseloomuga, nendega viiakse olemasolevad sätte d kooskõlla juba kehtivate seadusenormidega ning see ei eelda üleminekuperiood i adressaatidel e ega põhjalikke süsteemseid muudatusi. Seaduse rakendamiseks vajalikud tegevused on asutuste l juba teh tud või nendeks ei ole vaja lisa ettevalmistusi. Seetõttu ei ole vajadust hilisema jõustumis aja järele. Erandina jõustub eelnõu § 1 punkti ga 1 tehtav elektri alal kompetentsuse tõendamise muudatus 01.01.2031. Muudatuse hilisem jõustumine on tingitud asjaolust, et elektri alal minnakse üle paralleelselt kasutusel olnud pädevustunnistuste ja kutsetunnistuste süsteemilt ühtsele kutsepõhisele kompetentsuse tõendamise korrale , mis jõuab lõpule sel kuupäeval. 1 0 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita takse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits - ja Digiministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeerium ile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus - Tööstuskojale, SA-le Kutsekoda, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule ning Eesti Elektroenergeetika Seltsile . Teie 10.02.2026 nr MKM/26-0187/-1K, 2- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2/500-1 [email protected] Meie 10.03.2026 nr 8-2/1030 Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks seadme ohutuse seaduse (SeOS) muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. 1. Eelnõu § 1 p 2 näeb ette põhimääruse kehtestamise volitusnormi raamid. Juhime tähelepanu, et volitusnormis on puudu täpne andmekoosseis (mis on esitatud põhimääruse lisas). Samuti soovitame andmete esitamise korra asemel tuua volitusnormi raamides välja andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Täiendavalt juhime tähelepanu, et kui korralduslikult on põhimääruses vaja veel mõnda aspekti reguleerida, soovitame volitusnormis välja tuua ka muud korralduslikud küsimused. Lisaks sellele palume kehtetuks tunnistada SeOS § 12 lõike 5 teine lause, kuna see kordab põhimääruse volitusnormis sätestatut. Samuti märgime, et lisaks eelnõule lisatud rakendusakti kavandis väljatoodule, tuleks üle vaadata ka põhimääruse järgmised sätted: § 3 lg 3, § 6, § 8 ning lisa. 2. Eelnõu § 1 p-s 4 kavandatav lõige 7 näeb ette, et andmekogu pidamise eesmärgi saavutamiseks ning paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt andmekogusse kantavate andmete valdkonna ülesannete täitmiseks töödeldakse isiku kohta üldandmeid, haridusandmeid, töötamise andmeid ja terviseandmeid. Juhime tähelepanu, et andmekogus saab töödelda üksnes andmekogu pidamise eesmärgil isikuandmeid, seega tuleks sissejuhatav lauseosa sõnastada: „Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:“. Juhime ka tähelepanu sellele, et kuna andmekogu toimib ka dokumendiregistrina, võib andmekogu sisaldada rohkem andmeid, kui üksnes eespool loetletud isikuandmed. Seega tuleks isikuandmete loetellu lisada täiendav punkt: „5) isiku poolt dokumendiregistrisse esitatud muud isikuandmed.“. Kavandatav lõige 8 näeb sissejuhatava lauseosa järgi ette avalikustatavad isikuandmed, kuid loetelu ei sisalda üksnes isikuandmeid. Isikuandmete avalikustamisel tuleb ette näha, milliseid andmeid täpselt avalikustatakse, mis eesmärgil ja vajadusel ning kui kaua (kui see ei kattu säilitamisajaga). Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt on kogu teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites, avalik, välja arvatud osas, mille suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang. Avalik teave saab olla avalik passiivselt või aktiivselt. Aktiivne Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  avalikkus tähendab seda, et teave tuleb avalikustada. Meie hinnangul ei ole punktis 1 loetletud andmed isikuandmed. Kui soovitakse ette näha nende andmete aktiivse avalikustamise kohustus, tuleb see näha ette eraldi sättes, kuna kavandatava lõike sissejuhatava lauseosa kohaselt puudutab lõige üksnes isikuandmete avalikustamist. Kui nimetatud andmed on lihtsalt avalikud, st nad on juurdepääsetavad andmekogus (st neile ei ole seatud juurdepääsupiirangut) ja neid kuskil aktiivselt avalikustama ei pea, puudub vajadus vastava sätte kavandamiseks. Kavandatava lõike 8 punktis 2 nimetatud isikuandmete puhul tuleb ette näha andmete avalikustamise eesmärk. Kavandatava lõike punkti 3 kohaselt on andmekogu vastutaval töötlejal õigus andmekogus töödeldavaid andmeid edastada Euroopa Komisjonile ja avaliku ülesande täitmiseks teise riigi pädevale asutusele otsekohalduva Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu alusel. Juhime tähelepanu, et kuna andmete töötlemise õigus tuleneb nimetatud otsekohalduvast õigusaktist või välislepingust, ei tule seda eraldi riigisiseses õiguses reguleerida. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada kavandatav lõige 8 järgmiselt: „(8) Andmekogus avalikustatakse [millisel] eesmärgil isiku kompetentsust tõendava tunnistuse omaniku nimi ja isikukood, tunnistuse andmise kuupäev, tunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev, pädevusulatus ja tunnistuse number.“. Kavandatav lõige 9 näeb ette, et andmekogus töödeldavatele terviseandmetele on ligipääs andmekogu vastutaval töötlejal järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikus ulatuses ning neid andmekogust ei väljastata. Juhime tähelepanu, et andmekogu asutatakse vastutava töötleja ülesannete täitmise lihtsustamiseks. Vastutav töötleja vastutab kõigi andmekogus olevate andmete õigsuse, turvalisuse jms eest, seega peab vastutaval töötlejal olema ligipääs andmekogus olevatele andmetele ka muul juhul kui üksnes konkreetse ülesande raames. Mõistame, et sättega on soovitud tagada täiendav kaitsemeede eriliiki isikuandmete töötlemiseks, seega pakume välja järgmise sõnastuse: „(9) Andmekogus tohib terviseandmeid töödelda üksnes järelevalvemenetluse läbiviimiseks.“. Selline sõnastus tagab, et terviseandmeid töödeldakse üksnes konkreetse seaduses sätestatud ülesande täitmise raames. Seoses kavandatava lõike 9 teise poolega, mis näeb ette, et terviseandmeid andmekogust ei väljastata, juhime tähelepanu, et kuna terviseandmete puhul on tegemist igal juhul asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega AvTS § 35 alusel, peab kehtiva regulatsiooni kohaselt asutuse juht hindama, kas andmete taotlejal on andmete saamiseks õiguslik alus. Õiguslik alus võib olla ka avaliku ülesande täitmise kohustus ning sellisel juhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest, mis tähendab, et olukorras, kus riigil on vastavad andmed juba olemas, ei tohiks isiku käest neid uuesti küsida. Keeld andmekogust andmeid väljastada läheks aga vastuollu eelnimetatud põhimõttega (AvTS § 431 lg 3) ja AvTS § 436 lõikega 2, mis näeb ette, et andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise andmekogu põhiandmed. Eelnevast tulenevalt leiame, et eelnõust tuleb välja jätta see osa, mille kohaselt terviseandmeid andmekogust ei väljastata. Kavandatav lõige 10 näeb ette, et andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kõige kauem 20 aastat andmekogusse kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses. Ilma kehtivusajata väljastatud lube ja tunnistusi säilitatakse tunnistuse omaja eluea jooksul. Selleks, et ei tekiks vastuolu kavandatava esimese ja kolmanda lause vahel, pakume sättele järgmise sõnastuse: „(10) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kõige kauem 20 aastat andmekogusse kandmisest arvates, välja arvatud ilma kehtivusajata väljastatud lube ja tunnistusi, mida säilitatakse tunnistuse omaja eluea lõpuni. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.“. Lisaks sellele juhime tähelepanu, et kui andmeid säilitatakse isiku eluea lõpuni, töödeldakse andmekogus ilmselt ka isiku surmaandmeid, mida aga kavandatavas lõikes 7 ette nähtud isikuandmete kategooriad ei kata. 3. Mõjude osas on seletuskirjas kirjeldatud lisakulusid seoses kutsetunnistusele üleminekuga. Sellest võib järeldada, et suureneb elektrialal tegutsevate ettevõtjate ja elektritöö pädevusega isikute halduskoormus. Palume täpsustada, kas eelnõus on kavandatud meetmeid, mis halduskoormust vähendavad, ning kajastada see teave sisukokkuvõttes. Kui halduskoormus 2  suureneb ja vähendavaid meetmeid ei ole kavandatud, tuleb leida halduskoormust vähendav säte ning kajastada see sisukokkuvõttes (reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel1). Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja eelnõu mõjuanalüüsi kohta tehtud märkustega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega. Maarja-Liis Lall 54770628 [email protected] Helen Uustalu Karen Alamets 1 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf 3