TsMS ja VÕS muutmise eelnõu (vaigistushagide direktiivi ülevõtmine)

Riigikantselei Meie 10.03.2026 nr 8-1/1810-1 TsMS ja VÕS muutmise eelnõu (vaigistushagide direktiivi ülevõtmine) Austatud Riigikantselei Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vaigistushagide direktiivi ülevõtmine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu; 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse seletuskiri; 3. Kooskõlastustabel (lisa 1) 4. Vastavustabel (lisa 2) Margit Juhkam 58633152 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 05.03.2026 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadus (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses: „§ 941. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus Kui isik, kelle elu- või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus arutelus osalemisest tulenevalt kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada ka selle isiku elu- või asukoha järgi, kelle vastu kuritarvituslik kohtumenetlus algatati.“; 2) paragrahvi 162 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kohus jätab avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise korral hagi rahuldamise ulatusest olenemata menetluskulud täielikult hageja kanda.“; 3) seadustikku täiendatakse §-ga 1961 järgmises sõnastuses: „§ 1961. Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korral (1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hagi esitati kostja avalikus arutelus osalemisest tulenevalt ja on alust arvata, et esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 196 lõiget 1, lõike 2 esimest lauset ja punkti 2. (3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja seisukoha saamisest arvates. Kohus võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja taotluse lahendada hageja seisukohata, kui hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul.“; 4) seadustiku 37. peatükki täiendatakse §-ga 3332 järgmises sõnastuses: „§ 3332. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine (1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalusel rahuldamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud. (2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi. (3) Kui eelmenetluses selgub, et käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastav nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, jätab kohus nõude rahuldamata kohtuistungit pidamata.“; 5) paragrahvi 371 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu või avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõudes kohtumenetluse algatamine on kuritarvituslik.“; 6) seadustikku täiendatakse 431. peatükiga järgmises sõnastuses: „431. peatükk AVALIKUS ARUTELUS OSALEMISEST TULENEVALT ALGATATUD KURITARVITUSLIK KOHTUMENETLUS § 4062. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi (1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvituslikule kohtumenetlusele kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisusi. (2) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi on hagi, mis tuleneb füüsilise või juriidilise isiku seisukohavõtmisest või tegevusest, millega kasutatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust, ning sellega otseselt seotud ettevalmistavast, toetavast või abistavast tegevusest, ning see seisukohavõtmine või tegevus on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega. (3) Avalikku huvi pakkuva küsimusena käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses käsitatakse muu hulgas järgmisi oma mõju tõttu üldsuse õigustatud huvi äratavaid küsimusi: 1) põhiõiguste, rahvatervise, ohutuse, keskkonna või kliimaga seotud küsimused; 2) küsimused, mis on seotud füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevusega avalikus või erasektoris; 3) küsimused, mida arutatakse või vaadatakse läbi seadusandlikus, täitevvõimu- või kohtuorganis või muus ametlikus menetluses; 4) küsimused, mis on seotud süüdistustega korruptsioonis, pettuses, kelmuses või mis tahes muus kuriteos või väärteos; 5) küsimused, mis on seotud tegevustega, mille eesmärk on eelkõige valeinfo vastu võitlemise kaudu kaitsta inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja inimõigusi, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi, sealhulgas demokraatlikke protsesse, põhjendamatu sekkumise eest. § 4063. Kuritarvituslik kohtumenetlus (1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, kui selle peamine eesmärk on avalikus arutelus osalemise takistamine, piiramine või selle eest karistamine ning põhjendamatute nõuete esitamine, kasutades sageli ära poolte märkimisväärset ebavõrdsust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hagi kuritarvituslikkuse hindamisel peab kohus arvesse võtma, kas: 1) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik ja kas nõude puhul on tegemist õiguse kuritarvitamisega; 2) hageja või hagejaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust; 3) hageja või tema esindaja on enne kohtumenetlust või selle ajal tegelenud hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega, samuti käitunud kirjeldatud viisil sarnastes või samaaegsetes kohtuasjades; 4) hageja kuritarvitab menetlusõigusi, sealhulgas venitab menetlust, on esitanud kohtule teadlikult valeandmeid, on valinud kohtualluvuse kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil; 5) esineb muid olulisi asjaolusid. § 4064. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine (1) Kohus võib avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või omal algatusel. (2) Kohus tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse, tehes selle kohta määruse. Kohus võib kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastada ka kohtuotsusega. (3) Määruse peale, millega kohus tuvastas menetluse kuritarvituslikkuse, võib hageja esitada määruskaebuse. (4) Jõustunud kohtulahend kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta avalikustatakse käesoleva seadustiku § 462 kohaselt. § 4065. Nõude või menetlusdokumentide muutmine kuritarvituslikus kohtumenetluses Kui kohus tuvastas kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei mõjuta hageja menetlusdokumentide muutmine, sealhulgas nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist ning kohtulahendi avaldamist käesoleva seadustiku § 462 lõigete 2 ja 6 kohaselt, samuti trahvi määramist või kuritarvitusliku kohtumenetlusega tekkinud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alusel ja ulatuses. § 4066. Trahvi määramine Käesoleva seadustiku § 4064 alusel kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastamise korral võib kohus hagejat trahvida. Rahatrahvi võib määrata kuni 9600 euro ulatuses.“; 6) paragrahvi 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja“; 7) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi avalikustamisel kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja isiku kindlakstegemist võimaldavaid andmeid puudutavas osas.“; 8) paragrahvi 620 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välisriigi kohtulahend tehti isiku avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluses ja esitatud nõue oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli kuritarvituslik, loetakse kohtulahendi tunnustamine Eesti õiguse oluliste põhimõtetega vastuolus olevaks.“; 9) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–14).“. § 2. Võlaõigusseaduse muutmine Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 134 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „puutumatuse“ tekstiosaga „, väljendusvabaduse piiramise“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–14).“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 7. mail.  05.03.2026 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku muudatused seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus arutelus osalemise vastased strateegilised hagid) eest1, ülevõtmisega. Direktiivi üldine eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus arutelus. Direktiiviga luuakse menetluslikud kaitsemeetmed vaigistushagidega võitlemiseks. Eelnõuga luuakse menetluskord, mis võimaldab kohtul hinnata, kas tegemist võib olla avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega – kohtumenetlusega, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on algatatud kostja vaigistamise või kurnamise eesmärgiga. Eelnõuga luuakse direktiivist tulenevad menetluslikud meetmed kuritarvituslike kohtumenetlustega tegelemiseks. Samuti luuakse eelnõuga võimalus jätta ilmselgelt põhjendamatu nõue võimalikult varases menetlusfaasis otsusega rahuldamata, olenemata sellest, kas hagi esitati kuritarvitusliku eesmärgiga või mitte. Eelnõuga loodavaid menetluslikke meetmeid on võimalik kohaldada olenemata sellest, kas kuritarvituslik või ilmselgelt põhjendamatu hagi esitati riigisisese või piiriülese mõjuga tsiviilasjas. Eelnõus plaanitavad muudatused ei suurenda füüsiliste ja juriidiliste isikute halduskoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). Eelnõu koostamist nõustas dr iuris Urmas Volens. 1 Euroopa Liidu Teataja, 16.04.2024, lk 1–14. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401069 1 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse: - tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 03.04.2025, 2 ja - võlaõigusseaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2025, 26. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi on tegemist konstitutsioonilise seaduse muutmisega. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eesmärk Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu. Selliste menetluslike muudatuste laiem eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus arutelus. Samuti on muudatuste eesmärgid menetlusõiguste kuritarvitamise takistamine ja kohtumenetluse efektiivsus ning menetlusökonoomia. Samas tuleb tähele panna, et vaigistushagi ei ole alati lihtsasti eristatav näiteks mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Direktiivi ülevõtmisega loodavate normide rakendamine ei tohi kaasa tuua õiguste kaitseks kohtu poole pöördumise takistamist ja heidutamist nende isikute jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Lisaks direktiivile (EL) 2024/1069 käsitletakse vaigistushagide temaatikat ka komisjoni soovituses (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid).2 Vaigistushagidevastase soovituse on välja töötanud ka Euroopa Nõukogu: Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2024)2 liikmesriikidele avaliku osalemise vastaste strateegiliste kohtuasjade (SLAPP) kasutamise vastase võitluse kohta.3 Eelnõu saab teatud ulatuses käsitleda ka soovituste rakendamisena.4 2 Komisjoni soovitus (EL) 2022/758, 27. aprill 2022, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0758. 3 Recommendation CM/Rec(2024)2 of the Committee of Ministers to member States on countering the use of strategic lawsuits against public participation (SLAPPs). https://rm.coe.int/0900001680af2805. 4 Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovituse punkti iv kohaselt tuleb ministrite komiteed informeerida soovituse rakendamisest. 2 Eelnõule ei eelnenud VTK-d, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist (HÕNTE § 1 lg 2 p 2). 2.2. Vaigistushagidest Avalikus arutelus osalemise vastased ilmselgelt põhjendamatud või kuritarvituslikud hagid ehk vaigistushagid või vaigistuskaebused (rahvusvaheliselt tuntud kui strategic lawsuits against public participation, nn SLAPP) on ahistamise vorm, mida kasutatakse ajakirjanike, õiguste kaitsjate ja teiste isikute vastu, kes tegelevad avalike huvide kaitsmisega. Sihtmärgid võivad olla ka näiteks meediaagentuurid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, teadlased ja akadeemiliste ringkondade esindajad,5 samuti advokaadid6 või muud esindajad, nt keskkonnateemade eestkõnelejad, mõne avaliku debati, nagu soolise võrdõiguslikkuse või LBQT temaatika vedajad. Tavaliselt on need pahatahtlikult esitatud alusetud või liialdatud hagid, mille on esitanud mõjuvõimsad üksikisikud, lobirühmad, äriühingud või riigiasutused nõrgema poole vastu, kes väljendab avalikku huvi pakkuvas küsimuses kriitilist seisukohta. Selliseid menetlusi ei algatata õiguskaitse saamise eesmärgil, vaid peamine eesmärk on kostja hirmutamine ja lõpuks vaigistamine, kulutades tema ressursse, nt esitades suuri kahjunõudeid või venitades teadlikult menetlusi.7 Vaigistushagi võib esineda erineval kujul. Vaidluse ese on sageli seotud au teotamisega, kuid need võivad olla seotud ka muude reeglite või õiguste (nt andmekaitseõiguse) rikkumisega. Nõuded võivad olla kombineeritud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuetega või ettekirjutuslike nõuetega (avaldamise keelamine või edasilükkamine). Kostjad seisavad sageli silmitsi mitme kohtuasjaga korraga erinevates jurisdiktsioonides.8 Vaigistushagi kujutab endast kohtumenetluse kuritarvitamist ja paneb kohtutele tarbetu koormuse. Vaigistushagid ohustavad demokraatlikke väärtusi ja põhiõiguste kasutamist, eelkõige väljendus- ja teabevabadust ning meediavabadust. Vaigistushagid on ohuks avalikule arutelule, kuna võivad viia selleni, et sihtmärgid tsenseerivad enda tööd ja väljaütlemisi. Lisaks võib neil olla hoiatav mõju teistele potentsiaalsetele sihtmärkidele, kes võivad otsustada mitte kasutada oma õigust uurida avalikku huvi pakkuvaid küsimusi ja nendest aru anda, et vältida vajadust kaitsta ennast kohtumenetluses.9 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), ettepaneku seletuskiri, lk 1. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0177&from=EN 6 Advokaatide ja advokaatide kutseühenduste puhul sätestavad ka advokaadikutse kaitse konventsiooni artikli 9 lõike 4 punktid a–b konventsiooniosaliste kohustuse tagada, et advokaadid ja nende kutseühendused saavad tegeleda oma kutsetegevusega ja teostada konventsiooni artiklis 7 sätestatud õigusi ilma mis tahes vormis füüsilise kallaletungi, ähvarduse, ahistamise või hirmutamise ohvriks langemata või ebasobiva takistamise või sekkumiseta ning hoiduvad nimetatud käitumisest. https://www.coe.int/en/web/conventions/full- list?module=treaty-detail&treatynum=226 7 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber. 8 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber. 9 Ibid. 3 2.3. Meediapoliitikast 2.3.1. Meediapoliitika on liikmesriikide pädevuses, v.a piiriülesed meediateenused, nagu näiteks televisioon ja videojagamisplatvormide sisu edastamine piiriüleselt. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD) reguleerib piiriüleste meediateenuste edastamise tingimusi ja vaidluste lahendamise ja õiguste kaitse korda. Euroopa Liidu mitte- õiguslikud meetmed ja algatused seoses meediasektoriga on koondatud peamiselt kahte tegevuskavasse – Euroopa Liidu demokraatia tegevuskava, mis toob oluliste teemadena välja ajakirjanike kaitse ja turvalisuse, platvormide mõju seoses reklaamikaoga ning meediaväljaannete omanike läbipaistvuse tagamaks meediasektori mitmekesisust. Demokraatia tegevuskava on välja toonud ka ajakirjanike kaitse vaigistushagide eest. Euroopa Liidu meedia tegevuskavas keskendutakse meediasektori toetusvõimaluste parandamisele, sektori ümberkujundamisele / uutele ärimudelitele ning sisule paremale juurdepääsule ja meediapädevusele. Komisjoni iga-aastase õigusriigi läbivaatuse ja aruande üks teemaplokk on meediavabadus, meediapluralism ja ajakirjanike kaitse. Eesti meediapoliitika tugineb tugevale eneseregulatsioonile. Eestis on toimiv ajakirjanduseetika koodeks10, samuti toimivad pressi ja meedia eneseregulatsiooni organ Pressinõukogu ning Eesti Rahvusringhäälingu meediaombudsman. Kuigi vaigistushagi eest kaitsva direktiivi kohaldamisala hõlmab kohtumenetlust, annab üldpildi ajakirjanike vastu esitatud kaebustest pressinõukogu töö, mis pakub võimalust leida meediaga vastuollu sattununa kohtuväliseid lahendusi. Tegu on laiapõhjalise koguga, kuhu peale ajakirjanduse esindajate on kaasatud isikud meediavälistest sektoritest, kokku kümme liiget11. Kaebuste ja otsuste kohta on võimalik lugeda ka otse kodulehelt.12 2.3.2. Piirideta Reporterid koostavad ja avaldavad riikide iga-aastast ajakirjandusvabaduse paremusjärjestust ehk ajakirjandusvabaduse indeksit, mille eesmärk on peegeldada nii seda, kui vabad on riikide ajakirjanikud, uudisteorganisatsioonid ja internetti aktiivselt kasutavad inimesed, kui ka seda, milliseid pingutusi ametivõimud selle vabaduse austamiseks teevad. 2025. a ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt on Eesti maailmas Norra järel 2. kohal. Seega on ajakirjandusvabaduse olukord Eestis praegu väga hea. Siiski ei tähenda see, et me ei peaks tegema järjekindlat tööd, et olukord, arvestades muu hulgas tehnoloogilisi arenguid, globaliseerumist ja geopoliitilist olukorda, ei muutuks senisest halvemaks. 2.4. Direktiivi ettepaneku ettevalmistamisest 2.4.1. Komisjon algatas 4. oktoobril 2021. a avaliku konsultatsiooni vaigistushagide kohta, mille eesmärk oli koguda sidusrühmade arvamusi, et teha kindlaks vaigistushagidega seonduvad probleemid ja küsida üldsuse arvamust nende lahendamise viiside kohta, samuti küsida üldsuselt arvamust, milliseid õigusloomelisi ja mitteõigusloomelisi meetmeid saaks vaigistushagide vastu võtta.13 10 https://meedialiit.ee/eetikakoodeks 11 Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmetele Rahvusringhääling, BNS ning ajalehed Pealinn ja Stolitsa. Pressinõukogu lõi 2002. a Eesti Meediaettevõtete Liit (siis kandis nime Eesti Ajalehtede Liit). Pressinõukogu kuulub Euroopa Sõltumatute Pressinõukogude Liitu (AIPCE, Alliance of Independent Press Councils of Europe). 12 https://meedialiit.ee/kaebused 13 Juurdepääs Euroopa Komisjoni veebilehe kaudu: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/ANTISLAPP?surveylanguage=et. 4 2.4.2. Komisjon oli seisukohal, et vaja on tugevat kaitsemeetmete süsteemi, et ajakirjanikud saaksid täita oma olulist järelevalvaja rolli õigustatud avalikku huvi pakkuvates küsimustes. Inimõiguste kaitsjatel on põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasamise, keskkonnakaitse ja õigusriigi põhimõtte toetamisel kriitilise tähtsusega roll. Neil peaks olema hirmutamist kartmata võimalik osaleda aktiivselt avalikus elus ja teha oma hääl kuuldavaks poliitikaküsimustes ja otsustusprotsessides.14 Komisjon märkis, et uuringute andmetel kasutatakse vaigistushagisid EL-is üha rohkem. Komisjon selgitas ka, et Euroopa Nõukogu platvorm, mis jälgib meediavabaduse rikkumisega seotud hoiatusi, on samuti juhtinud tähelepanu Euroopas ajakirjanikele avaldatavale üha suuremale survele. Komisjon leiab, et võttes arvesse kahju, mis tekib seeläbi inimestele, kes teenivad avalikku huvi ja kellel on seetõttu EL-i demokraatia kaitses oluline roll, tuleks EL-il kiiresti ja otsustavalt vaigistushagisid piirata. 2.4.3. Eesti lähtus oma vastuse koostamisel riigisisesest õigusest, täpsemalt Eesti Vabariigi põhiseadusest, võlaõigusseadusest, tsiviilkohtumenetluse seadustikust ning karistusseadustikust. Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile kiideti heaks Euroopa Liidu koordinatsioonikogu 22. detsembri 2021. a istungil. 2.4.4. Eesti esitas avaliku konsultatsiooni käigus komisjonile järgmise arvamuse: Eestis ei ole tõendeid ega teateid ajakirjanike või muude isikute vastu suunatud süstemaatiliste pahatahtlike strateegiliste hagide kohta, mille eesmärk ei ole hageja õiguste kaitsmine, vaid kostja vaigistamine ja kurnamine. Eesti jaoks on oluline sõnavabaduse ja vaba meedia kui demokraatia toimimiseks hädavajalike meetmete toimimine, kuid SLAPP-i vastu võitlemiseks õiguslike meetmete loomisesse suhtume ettevaatlikult. SLAPP-iga süsteemselt tegelemiseks tuleks eelkõige hinnata olemasolevate rahvusvahelise eraõiguse reeglite sobivust. Eeldatavasti on selle käigus võimalik maandada piiriülestest hagidest, mitmes LR-is paralleelselt toimuvatest menetlustest ja sellest tulenevalt SLAPP-i sihtmärgi koormusest lähtuvaid probleeme. Eestis on igal isikul, kelle kohta on avaldatud au teotavaid või ebaõigeid andmeid, tagatud õigus pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole. Meetmete väljatöötamisel tuleb silmas pidada, et isikute põhiõigused oleksid tagatud ja et SLAPP-iga võitlemise varjus ei kahjustataks isikuid, kelle õigusi on rikutud ja kellele on kahju tekitatud, et planeeritavad meetmed ei hakkaks töötama õigussüsteemi toimimise vastu. Algatuse ettevalmistamisel ja muudatuste kaalumisel tuleks käsitleda ja analüüsida ka tõenäolisi kuritarvitusi ja nende mõju – tuleb silmas pidada, et valeinfo levitamine on osutunud ohuks demokraatiale. SLAPP-i kindlakstegemise menetlus ise ei tohi hakata kohtumenetlust koormama. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15). Kohtusse pöördumise õigus on hädavajalik õigusriigi toimimiseks ja riigivõimu kuritarvitamise vältimiseks ning peamine vahend, et garanteerida teiste riigivõimuharude põhiseaduspärane ja seaduslik toimimine (PS § 3 lg 1 ls 1), kontroll ja tasakaalustamine (PS § 4), õigusriigi põhimõtte järgimine (PS § 10), samuti riigi ja seaduse 14 Ibid. 5 kaitse (PS § 13), õigused ja vabadused üldisemalt (PS § 14), nagu ka kahju hüvitamine õiguste rikkumise korral (PS § 25). EL-i põhiõiguste harta art 47 lg 1 tagab igaühele õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, kui on rikutud isiku õigusi või vabadusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane. VÕS-i § 1047 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS-i § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla ka mittevaraline, hõlmates eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ei ole spetsiifilisi vaigistuskaebustevastaseid meetmeid, kuid Eesti õiguses on reeglid põhjendamatute hagidega tegelemiseks ja reeglid, mida on võimalik kohtumenetluses rakendada menetlusõiguste kuritarvitamise korral. Viidatud riigisiseste reeglite kirjelduse esitame positsioonipaberis, mille saadame e-kirjaga. Igal LR-il on pädevus ja kohustus tagada, et tema kohtupidamine oleks tõhus ja menetlusreeglid ei võimaldaks õigusi kuritarvitada. Menetlusautonoomia põhimõttest ja subsidiaarsuse ning proportsionaalsuse printsiipidest lähtuvalt ei peaks EL riigisisestesse reeglitesse täiendavalt sekkuma. 2.4.5. Kuivõrd avaliku konsultatsiooni vastuse maht oli tehniliselt piiratud, esitas Eesti e-kirjaga lisaks tehnilise positsioonipaberi, milles kirjeldati Eesti riigisisese õiguse regulatsiooni ilmselgelt põhjendamatute ja pahatahtlike hagide ning menetlusõiguste pahauskse kasutamisega tegelemise kohta. Eesti tõi avaliku konsultatsiooni käigus välja, et Eesti hinnangul vajab vaigistushagide pakett – iseäranis seetõttu, et see sisaldab siduvat õiguslikku algatust – asjakohast mõjude analüüsi, kus tegeletakse muu hulgas ka Eesti seisukohtades välja toodud küsimustega. Samuti märkis Eesti avaliku konsultatsiooni positsioonipaberis, et selleks, et tegeleda süsteemselt vaigistushagidega Euroopa Liidus, tuleks eelkõige hinnata olemasolevate rahvusvahelise eraõiguse reeglite sobivust. Eeldatavasti on selle käigus võimalik maandada piiriülestest hagidest, mitmes liikmesriigis paralleelselt toimuvatest menetlustest ja sellest tulenevalt vaigistushagi sihtmärgi koormusest lähtuvaid probleeme. Komisjon oli viidanud, et vaigistushagi sihtmärkidele on kurnav, kui hagid esitatakse paralleelselt erinevatesse liikmesriikidesse. Samas viitas komisjon, et algatuse raames ei avata muutmiseks Brüsseli Ia määrust, mis reguleerib kohtualluvuse küsimusi, ja Rooma II määrust, mis reguleerib lepinguvälistele võlasuhetele kohaldatavat õigust. Tsiviilasjade kohtualluvust Euroopa Liidus reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüsseli Ia määrus).15 Kohtualluvuse reeglid on kujundatud selliselt, et kohtualluvus oleks sellise liikmesriigi kohtul, millel on piisav ja ettenähtav seos konkreetse vaidlusega. Selliste nõuete puhul, mis võivad olla vaigistushagi 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012R1215&from=et 6 esemeks, võib tegemist olla üldise kohtualluvusega – see tähendab kohtualluvust, mis määratakse kostja asukoha või alalise elukoha järgi, või valikulise kohtualluvusega, mis lepinguvälise kahju puhul määratakse määruse art 7 p 2 kohaselt selle paiga kohtu järgi, kus kahju tekitanud juhtum toimus või võis toimuda. Euroopa Kohus on asunud füüsilisest isikust hageja puhul seisukohale, et Brüsseli I määruse nr 44/2001 art 5 p 3 (mis kehtis samas sõnastuses, nagu kehtiva Brüsseli Ia määruse art 7 p 2) tuleb tõlgendada nii, et kui isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabega, siis võib isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju puhul kas selle riigi kohtute poole, kus on teabe avaldaja asukoht, või selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese. See isik võib kogukahju hüvitamise nõude asemel esitada ka nõude iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav. Neil kohtutel on pädevus hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on pöördutud.16 Hilisema kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et juriidiline isik, kelle isikuõigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib esitada andmete ümberlükkamise, kommentaaride eemaldamise ja kogu temale tekitatud kahju hüvitamise hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese, ja ta ei saa esitada hagi iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil oli või on internetis avaldatud teave kättesaadav.17 Brüsseli Ia määruse alusel on lisaks kohtualluvuse küsimustele reguleeritud ka lis pendens’i reegel, mille kohaselt juhul, kui sama hagi esitatakse eri liikmesriikide kohtutesse, kellel on kohtualluvus, loobuvad kohtud, kuhu hagi esitati hiljem, oma kohtualluvusest selle kohtu kasuks, kuhu hagi esitati esimesena. Lisaks reguleeritakse Brüsseli Ia määruses ka seotud menetlusi. Ka juhul, kui eri liikmesriikide kohtute menetlusse on esitatud omavahel seotud menetlused, võivad kohtud, kuhu hagi esitati hiljem, oma pädevusest loobuda selle kohtu kasuks, kuhu seotud hagi esitati esimesena. Kohaldatava õiguse reeglid lepinguväliste võlasuhete puhul on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”).18 Määruse art 1 lg 2 p g kohaselt ei kohaldata määrust lepinguvälistele võlasuhetele, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest, sealhulgas laimust. Seega puudub Euroopa Liidu õiguses kohaldatava õiguse reegel selle kohta, millist õigust isiklike õiguste rikkumise korral piiriülestes olukordades kohaldada.19 2.4.6. Direktiivi ettepaneku ettevalmistamise käigus kirjeldas komisjon vajadust luua vaigistushagidevastane pakett järgmiselt. 16 Euroopa Kohtu 25.10.2011. a otsus liidetud kohtuasjades nr C‑ 509/09 ja C‑ 161/10. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=111742&pageIndex=0&doclang=et&mode =lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1082610 17 Euroopa Kohtu 17.10.2017. a otsus nr C‑ 194/16. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=195583&pageIndex=0&doclang=ET&mode =lst&dir=&occ=first&part=1&cid=922636 18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32007R0864&from=ET 19 Eelnõu koostamise ajaks on valminud Brüsseli Ia määruse kohaldamise raport ja on teada, et Euroopa Komisjon algatab Brüsseli Ia määruse ametliku läbivaatamise. Raport: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0268 7 Algatuse eesmärk on eelkõige kaitsta ajakirjanikke ja õiguste kaitsjaid vaigistushagide kasutamise ja tagajärgede eest. Selleks: - töötatakse välja Euroopa Liidu ühine arusaam selle kohta, mis on vaigistushagi, nt defineerides selle ühiste kriteeriumide kaudu; - tagatakse menetlusliku tööriistakasti olemasolu, mille eesmärk on anda õigusvaldkonnas tegutsevatele isikutele tõhusad vahendid vaigistushagidega toimetulekuks ja sellise kaebuse sihtmärgi jaoks vahendid enda kaitsmiseks; - suurendatakse teadlikkust ja asjatundlikkust õigusspetsialistide ja vaigistushagide sihtmärkide seas, mis aitavad neil vaigistushagi vastu meetmeid võtta; - tagatakse, et vaigistushagiga silmitsi seisvatele inimestele on kättesaadav asjakohane abi.20 2.5. Direktiivi ettepanekust 2.5.1. Komisjon tuli 27. aprillil 2022. a välja paketiga üldsuse osalemise vastaste ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagidega21 tegelemiseks. Pakett koosnes õigusliku algatusena direktiivi eelnõust22 ja õiguslikult mittesiduvast soovitusest23. Komisjon paketile mõjuanalüüsi ei koostanud, seda asendas komisjoni töödokument.24 Komisjon sedastas, et ühelgi liikmesriigil ei olnud spetsiaalseid kaitsemeetmeid selliste menetluste vastu ja vaid mõni liikmesriik kaalus nende kehtestamist. Puudusid ka EL-i-ülesed avalikus arutelus osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevad õigusnormid. Kujundades ühist EL-i arusaama sellest, mis on avalikus arutelus osalemise vastane strateegiline hagi, ja kehtestades menetluslikke tagatisi, püüti ettepanekuga anda kohtutele selliste hagide käsitlemiseks tõhusad vahendid ja hagide sihtmärgiks olevatele isikutele enese kaitsmise vahendid. Menetluslikke tagatisi ja kaitsemeetmeid kavandati juhtumiteks, millel on piiriülene mõju. Avalikus arutelus osalemise vastase strateegilise hagi piiriülene mõõde suurendab juhtumi keerukust ja raskusi, millega kostjal tuleb silmitsi seista. Samuti oli ettepaneku eesmärk kaitsta EL-i kodanikke kolmandates riikides vaigistushagide kohta tehtud kohtulahendite eest. 20 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber. 21 Direktiivi tõlkes kasutatakse väljendit „avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid“. 22 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) {SWD(2022) 117 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0177&from=EN 23 Commission recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") {SWD(2022) 117 final}. https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/1_1_188781_recc_slapp_en_1.pdf 24 Commission Staff Working Document analytical supporting document accompanying a Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") and a Commission Recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation") {COM(2022) 177 final} - {C(2022) 2428 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC0117&qid=1654166284249 8 Õiguslik algatus ja poliitiline huvi oli suuresti ajendatud Malta ajakirjaniku ja blogija Daphne Caruana Galiziaga juhtunust, kes uuris muu hulgas valitsuse korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevusega seotut ning kes tapeti 16.10.2017. a. Daphne Caruana Galizia surma hetkel oli tema vastu pooleli 48 au teotamise asjas algatatud kohtumenetlust. 2.5.2. Direktiivi ettepanek oli üks Euroopa demokraatia tegevuskava meetmetest, mille eesmärk on tugevdada meedia mitmekesisust ja meediavabadust Euroopa Liidus. Lisaks ajakirjanikele hõlmas algatus ka inimõiguste kaitsjaid.25 2.5.3. Direktiivi ettepanek sisaldas järgnevaid põhielemente:  Kohaldamisala Ettepaneku kohaselt kohaldatakse direktiivi piiriülese mõjuga tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Seejuures kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse ka nt kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagid. Piiriülese mõjuga küsimused on määratletud laiemalt kui muude tsiviilõiguse instrumentide puhul, hõlmates muu hulgas olukordi, kus avalikku huvi pakkuv küsimus on asjakohane rohkem kui ühes liikmesriigis või on hageja või seotud üksused esitanud samaaegsed hagid või on esitanud need varem samade või seotud kostjate vastu teises liikmesriigis, olenemata poolte alalisest elu- või asukohast. Seega loetakse eelnimetatud juhud piiriülesteks ka siis, kui poolte alaline elu- või asukoht on kohtuga samas liikmesriigis.  Mõisted Kuivõrd ettepanekus käsitletakse seni määratlemata õigusmõisteid, defineeritakse „üldsuse osalemine avalikus elus“, „avalikku huvi pakkuv küsimus“ ja „üldsuse osalemise vastane kuritarvituslik hagi“. Ettepanekus ei defineerita mõistet „ilmselgelt põhjendamatu“, mis jäetakse liikmesriigi õiguse sisustada.  Menetluslikud tagatised Liikmesriigid peavad tagama, et nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine ei mõjuta asja menetleva kohtu võimalust käsitada hagi kuritarvituslikuna ja kasutada õiguskaitsevahendeid. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtul on õigus nõuda hagejalt menetluskulude ja kahju hüvitamise tagatist. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtul on õigus jätta menetluse algetapis ilmselgelt põhjendamatu üldsuse osalemise vastane hagi täielikult või osaliselt rahuldamata. Kui kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis, tuleb peatada põhimenetlus, kuni taotluse kohta tehakse lõplik otsus. Hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis tuleb käsitleda kiirmenetluse korras. Kui kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis peab hageja tõendama, et hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Hagi menetluse algetapis rahuldamata jätmise või vastava taotluse rahuldamata jätmise peale peab liikmesriik tagama edasikaebamise võimaluse.  Õiguskaitsevahendid Hagejalt, kes on esitanud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, saab välja mõista kõik kostja menetluskulud, välja arvatud ülemäärased kulud. Füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on kandnud kahju üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu, on võimalik nõuda kahju täielikku hüvitamist ja saada selle eest täielikku hüvitist. Ettepaneku seletuskirjas selgitatakse, et muuhulgas peetakse silmas ka juriidilise isiku mittevaralise kahju ja kohtumenetluse tõttu 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), ettepaneku seletuskiri, lk 3. 9 tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Liikmesriikidel tuleb ette näha, et kohtutel on võimalus määrata üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi esitanud poolele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.  Kaitse kolmandate riikide kohtuotsuste eest Liikmesriikidel tuleb tagada, et kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldutakse avaliku korraga vastuolus olemise tõttu (ordre public), kui seda hagi oleks peetud ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks, kui see oleks esitatud selle liikmesriigi kohtusse, kus tunnustamist või täitmist taotletakse. Liikmesriikidel tuleb tagada, et kui kolmanda riigi kohtus on avalikus elus osalemise tõttu esitatud kuritarvituslik hagi isiku vastu, kelle alaline elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis, võib see isik taotleda oma alalise elu- või asukoha järgselt kohtult kahju ja kulu hüvitamist, mida ta kandis seoses hagi menetlemisega kolmanda riigi kohtus, olenemata sellest, kus on kolmandas riigis toiminud menetluses osalenud hageja alaline elu- või asukoht. 2.5.4. Eesti Vabariigi Valitsus kujundas direktiivi ettepaneku kohta järgmised seisukohad: - Eesti toetas direktiivi eesmärki, milleks on kaitsta sõnavabadust ja vaba meediat, andes ajakirjanikele, inimõiguste kaitsjatele ja muudele isikutele, kelle vastu on esitatud üldsuse osalemise vastaseid, selgelt põhjendamatuid või kuritarvituslikke hagisid, teatud tsiviilkohtumenetluslikke lisatagatisi oma õiguste eest seismisel. - Eesti leidis, et vaigistuskaebustega võitlemisel tuleb silmas pidada, et eesmärkide seadmisel ja üldsuse osalemise vastaste hagide vastu võitlemisel arvestataks isikute põhiõiguste, eriti õiguskaitse kättesaadavusega, et plaanitavad meetmed ei hakkaks töötama õigussüsteemi toimimise vastu. Samuti tuleb jälgida, et plaanitavad meetmed sobituksid Eesti tsiviilkohtumenetluse ja materiaalõiguse normidega. - Eesti suhtus kahtlusega kohustusse luua regulatsioon, mis võimaldaks kohtul lubada avalikus elus osalevate isikute õigusi kaitsvatel või edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel hagi menetlemises osaleda kas kostja toetuseks või teabe andmiseks. Anda konfliktiga mitte seotud osapooltele võimalus astuda menetlusse kellegi toetuseks on Eesti õigusele võõras ja raskesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ühitatav. - Eesti hinnangul tuleks üle vaadata pakutud regulatsioon karistuste kohta, mis võimaldab hagejat trahvida hagi esitamise eest, mis ei sobitu Eesti õiguskorda ning võib olla ebaproportsionaalne piirang isikute ligipääsuks õigusemõistmisele. - Regulatsioon, mis keelab kohut tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis on tehtud liikmesriigis alalist elu- või asukohta omava isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus elus, ei pruugi olla sellisena rakendatav. Liikmesriigi kohtul, kellele selline avaldus esitatakse, ei pruugi olla andmeid, mis võimaldaks mõista, kas kolmanda riigi kohtuotsus on tehtud ilmselgelt põhjendamatu või kuritarvitusliku hagi kohta. Vabariigi Valitsus kinnitas seisukohad 08.09.2022. a istungil. 2.6. Ülevaade direktiivist 2.6.1. Euroopa Parlamendi direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, võeti vastu 11.04.2024. a. 10 Direktiivi õiguslik alus on EL-i toimimise lepingu artikli 81 lõige 2, mis käsitleb õigusalast koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades. Täpsemalt on ettepaneku õiguslik alus artikli 81 lõike 2 punkt f, millega antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, mille eesmärk on tagada tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust. Direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, mis tähendab, et liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada soodsamad sätted avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmiseks ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste eest tsiviilasjades, sealhulgas riigisiseselt, millega kehtestada tõhusamad menetluslikud tagatised seoses õigusega väljendus- ja teabevabadusele. Direktiivi rakendamine ei võimalda liikmesriikides senise kaitsetaseme alandamist (direktiivi artikkel 3). 2.6.2. Direktiiviga luuakse menetluslikud kaitsemeetmed: 1) ilmselgelt põhjendamatute nõuete ja 2) kuritarvitusliku kohtumenetluse vastu piiriülese mõjuga tsiviilasjades, mis on esitatud isikute vastu nende osalemise takistamiseks avalikus arutelus. Direktiivis defineeritakse direktiivi tähenduses avalikus arutelus osalemine, avalikku huvi pakkuv küsimus ja kuritarvituslik avalikus arutelus osalemise vastane kohtumenetlus. Ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ei defineerita, kuid kui kostja on taotlenud ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist, tuleb hagejal põhistada, et tema nõue ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Liikmesriik peab tagama, ilma et see mõjutaks õigust õiguskaitse kättesaadavusele, et avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluses on kohtul võimalik hagejalt nõuda hinnanguliste menetluskulude, ja kui liikmesriik seda oma õiguses ette näeb, siis ka kahju hüvitamise tagatist. Direktiivi kohaselt peab olema võimalik jätta ilmselgelt põhjendamatud nõuded rahuldamata võimalikult varases menetluse faasis. Tagatise andmise ja ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise taotluste läbivaatamist tuleb võimaldada kiirendatud menetluses. Kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejalt peab olema võimalik välja mõista kõik kostja menetluskulud, sh täies ulatuses esinduskulud, v.a ülemäärased menetluskulud. Kohtul peab olema võimalik määrata kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejale mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid samaväärselt mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sh mõista välja kahjuhüvitis või avaldada kohtuotsus. Eraldi peatükis reguleerib direktiiv kaitset kolmandate riikide kohtuotsuste eest. Liikmesriigi õigusega tuleb tagada, et keeldutakse tunnustamast ja täitmast kolmanda riigi kohtuostust, mis tehti isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus arutelus, kui tunnustamise või täitmise liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse seda ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks. Samuti nähakse ette kolmandas riigis hagi menetlemise tõttu tekkinud kahju, sh menetluskulude hüvitamise nõude kohtualluvus selle isiku elukohaliikmesriigis, kelle suhtes algatati kolmandas riigis avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvituslik kohtumenetlus. 2.7. Direktiivi ülevõtmise peamised valikud 2.7.1. Direktiiv võetakse üle kehtiva õiguse muutmisega, uut eriseadust ei looda. Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja võlaõigusseadust. 2.7.2. Direktiivi artikli 2 kohaselt kohaldatakse muudatusi tsiviilasjadele, sealhulgas ajutiste ja kaitsemeetmete menetlustes, samuti vastuhagide suhtes. Seega on võimalik muudatustega 11 loodavaid meetmeid kohaldada muu hulgas ka juhtudel, kui vastavad küsimused kerkivad hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise olukorras, samuti vastuhagi menetlemisel. Artikli 2 kohaselt ei kohaldata direktiivi vahekohtumenetluste suhtes. Sellest tulenevalt ei looda TsMS-i vastavat vahekohtumenetlusega seotud regulatsiooni. 2.7.3. Direktiiv võetakse üle selliselt, et direktiivi kaitsemeetmed nähakse ette ka riigisiseste vaigistushagide puhul, võttes mh arvesse, et: a) Euroopa Liidu toimimise lepingu art 81 kohaselt on EL-il pädevus võtta meetmeid piiriülese toimega tsiviilasjade puhul. See on üldine õiguslik alus ega ole kõnesoleva direktiivi kohaldamisala määramisel konkreetses küsimuses tehtud poliitiline otsustus selle kohta, justkui isik vääriks kaitset üksnes juhul, kui kuritarvituslik menetlus algatati või ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati sellises olukorras, mis on direktiivi piiriülese mõju määratluse kohaldamisalas. Vastupidi, Euroopa Liidu vaigistushagipaketi, samuti Euroopa Nõukogu vaigistusehagidega seotud soovituse eesmärk on pakkuda kaitset kõigile, keda kurnatakse kohtumenetlustega nende vaigistamise eesmärgil, seda nii piiriülestes kui ka riigisisestes olukordades; b) Komisjoni soovituse (EL) 2022/75826 p 4 ja põhjenduspunkti 21 kohaselt peaksid liikmesriigid püüdma ette näha riigisiseste juhtumite jaoks samasugused kaitsemeetmed, kui on sätestatud direktiivis; c) Eesti Vabariigi põhiseadusega on tagatud võrdsuspõhiõigus, st isikuid tuleb kohelda võrdselt, diskrimineerimine on keelatud. Samuti on põhiseadusega tagatud arvamusvabadus. Seega juhul, kui kohaldada direktiiviga loodavaid kaitsemeetmeid üksnes piiriülese mõjuga vaigistushagidele, sõltuks kostja õiguskaitse võimalus sellest, kas direktiivi materiaalses kohaldamisalas olev ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati või kuritarvituslik kohtumenetlus algatati sellises tsiviilasjas, mis jääb direktiivi artikli 5 kohase piiriülese mõju määratluse alla või mitte; samadel asjaoludel esitatud hagide puhul võivad kostjate õiguskaitsevõimalused osutuda erinevaks ja kostjaid koheldaks erinevalt, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas; d) direktiivi artikli 5 lg 1 kohaselt käsitletakse küsimust direktiivi kohaldamisel piiriülesena, välja arvatud juhul, kui mõlema poole elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, ja kõik muud asjaomase olukorra asjakohased elemendid asuvad ainult selles liikmesriigis. Põhjenduspunkti 30 kohaselt peab kohus piiriülese mõju hindamisel asja mõjutavad asjaolud kindlaks määrama sõltuvalt iga kohtuasja konkreetsetest asjaoludest, võttes vajaduse korral arvesse ka konkreetset avalikus arutelus osalemist või konkreetseid elemente, mis viitavad võimalikule kuritarvitamisele ... Asjaomase olukorra ja asjaomaste elementide mõisteid direktiiv ei sisalda ning nende kohta saab lõppastmes seisukoha kujundada Euroopa Kohus. Samuti ei pruugi artikli 5 hindamise aluseks olevad asjaolud ilmneda menetluse algfaasis. Erinevad režiimid tooksid kaasa menetlusliku keerukuse. 26 Komisjoni soovitus (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0758 12 Seetõttu puudub vajadus võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiivi artikkel 5, mis käsitleb piiriülese mõjuga küsimusi, ja minimaalselt harmoneeriva mõjuga direktiiv võetakse üle selliselt, et direktiiviga loodavat kaitset laiendatakse vastavalt komisjoni soovitusele. 2.7.4. Ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks (art 11) pakutakse välja regulatsioon kitsa kohaldamisalaga – see tähendab, et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on võimalik loodava regulatsiooni alusel kiirendatud korras rahuldamata jätta, kui tegemist on avalikus arutelus osalemisest tuleneva nõudega (§-d 4062 ja 4063), st nõue on direktiivi materiaalses kohaldamisalas. 2.7.5. Kuritarvitusliku kohtumenetluse regulatsioon ja kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise korral õiguskaitsemeetmete rakendamise võimalus nähakse ette, lähtudes direktiivi materiaalsest kohaldamisalast avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetlustele. Põhjus, miks kuritarvitusliku kohtumenetluse meetmete kohaldamise võimalust ei nähta ette laiemalt kui direktiivi kohaldamisalas olevate avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste puhul, on võimalike taotluste ettenägematu hulk. Horisontaalne kohaldamisala võib piirata ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise põhiõiguse kasutamist. See tähendab, et olukorras, kus hageja ja kostja on konfliktsituatsioonis, kuivõrd vaidlust ei ole olnud võimalik kohtuväliselt lahendada, peaks hageja, olenemata hagi esemest, arvestama sellega, et kostjal on võimalus taotleda kohtult kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastamist ja vastavate meetmete kohaldamist. Laiem kohaldamisala seaks seeläbi ohtu ka menetlusökonoomia, kuna võimalike lisanduvate taotluste menetlemine olukorras, kus kohtumenetlus ei ole kuritarvituslik, pikendaks menetlusi ja tekitaks lisakulusid. Kohus saab kohaldamisalast välja jäävate hagide puhul hageja menetlusõiguste kuritarvitamist arvesse võtta teiste kehtivas õiguses reguleeritud menetluse juhtimise võimalustega (vt avaliku konsultatsiooni käigus antud arvamust, seletuskirja p-d 2.4.4. ja 2.4.5.). 2.7.6. Direktiivi artikli 9 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 9 käsitleb kostja toetamist kohtumenetluses ja sätestab järgmist: Liikmesriigid tagavad, et asja menetlev kohus, füüsiliste või juriidiliste isikute vastu seoses nende osalemisega avalikus elus, võib lubada, et ühendused, organisatsioonid, ametiühingud ja muud üksused, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, võivad toetada kostjat kostja nõusolekul või anda selles menetluses teavet kooskõlas riigisisese õigusega. Põhjenduspunktis 35 selgitatakse artikli 9 kohta järgmist: Tulemuslikuma kaitse tagamiseks peaks ühendustel, organisatsioonidel, ametiühingutel ja muudel üksustel, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, olema võimalus toetada kostjat kostja nõusolekul sellistes kohtumenetlustes, mis on algatatud seoses avalikus elus osalemisega. Kõnealune toetus peaks tagama, et nendes menetlustes saab kasutada selliste üksuste eksperditeadmisi, aidates seega kohtul hinnata, kas kohtuasi on kuritarvituslik või kas nõue on ilmselgelt põhjendamatu. See toetus võib seisneda näiteks kohtuasjaga seotud teabe esitamises, kostja kasuks kohtumenetlusse sekkumises või olla mõnes muus riigisisese õigusega ette nähtud vormis. Tingimusi, mille alusel valitsusvälised organisatsioonid võivad kostjat toetada, ja sellise toetuse andmise menetlusnõudeid, näiteks vajaduse korral tähtaegade 13 kehtestamine, tuleks reguleerida riigisisese õigusega. See ei tohiks piirata muu liidu või riigisisese õigusega tagatud kehtivat õigust olla esindatud ja õigust astuda menetlusse. Liikmesriigid, kellel ei ole õigustatud huvi kriteeriumi, võivad lubada, et üksused üldiselt võivad kostjat käesoleva direktiivi kohaselt toetada. Eesti tsiviilkohtumenetlusõigus ei takista sättes ja põhjenduspunktis viidatud eesmärgil kostja nõusolekul tema toetamist kohtumenetluses. TsMS-i § 228 reguleerib nõustaja kasutamist kohtumenetluses. Viidatud paragrahvi kohaselt võib menetlusosaline menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja esitatu kohtuistungil loetakse menetlusosalise esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogus peeti Eesti menetlusõiguse nõustaja regulatsiooni direktiivi nõude täitmiseks piisavaks. 2.7.7. Direktiivi artikli 13 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 13 reguleerib edasikaebeõigust ja sätestab järgmist: Liikmesriigid tagavad, et otsuse, millega jäetakse artikli 11 kohaselt rahuldamata nõue menetluse varajases faasis, saab edasi kaevata. Põhjenduspunktis 40 märgitakse järgmist: Otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta menetluse varajases faasis peaks saama edasi kaevata. Otsuse, millega keeldutakse hagi rahuldamata jätmisest menetluse varajases faasis, võiks samuti saada kooskõlas riigisisese õigusega edasi kaevata. Direktiivi artikli 13 nõude täitmine on kehtiva õigusega tagatud. Eesti tsiviilkohtumenetlusõiguses on esimese astme kohtu otsuse peale edasikaebamine reguleeritud TsMS-i 64. ptk 1. jaos, Riigikohtule edasikaebamine on reguleeritud 66. ptk 1. jaos. 2.7.8. Direktiivi artikli 14 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 14 käsitleb kulude väljamõistmist ja sätestab järgmist: 1. Liikmesriigid tagavad, et hagejalt, kes on algatanud kuritarvitusliku avalikus elus osalemise vastase kohtumenetluse, tohib välja mõista kõik riigisisese õiguse kohased menetluskulude liigid, sealhulgas kõik kostjal tekkinud esindamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased. 2. Kui riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud esindamiskulude täielikku väljamõistmist hagejalt, tagavad liikmesriigid, et sellised kulud kaetakse täielikult muude riigisisese õiguse alusel kättesaadavate vahendite abil, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased. Menetluskulude väljamõistmist käsitlevad põhjenduspunktid 31 ja 41, kus selgitatakse artiklis 14 sisalduvat menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni järgmiselt: (31) Kostjatel peaks olema võimalik taotleda järgmisi menetluslikke tagatisi: tagatist menetluskulude ja asjakohasel juhul kahju hüvitamiseks, ilmselgelt põhjendamatute nõuete rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis ning õiguskaitsevahendeid, kulude väljamõistmist ja karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Selliseid menetluslikke tagatisi tuleks kohaldada kooskõlas õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47, jättes 14 kohtule üksikjuhtumite puhul piisava kaalutlusõiguse asja asjakohaselt läbi vaadata, võimaldades seeläbi ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiiret rahuldamata jätmist, piiramata seejuures tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele. (41) Kui kohus leiab, et menetlus on kuritarvituslik, peaksid kulud hõlmama kõiki riigisisese õiguse kohaselt väljamõistetavaid menetluskulude liike, sealhulgas kõiki kostjal tekkinud esindamisega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased. Kui riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud summasid ületavate esindamisega seotud kulude täielikku väljamõistmist, peaksid liikmesriigid ette nägema, et hageja kannab sellised kulud täielikult muude riigisisese õiguse alusel kättesaadavate vahendite alusel. Kui sellised kulud on ülemäärased, näiteks kui on kokku lepitud ebaproportsionaalsetes tasudes, ei tohiks siiski välja mõista kõiki esindamisega seotud kulusid. Kohus peaks tegema otsuse kulude kohta kooskõlas riigisisese õigusega. Direktiivi artikli 14 lõike 1 nõude täitmine on kehtiva õigusega tagatud. Eesti tsiviilkohtumenetlusõiguses reguleerib menetluskulude koosseisu, kandmist, jaotust ja kindlaksmääramist TsMS-i 18. ptk. Menetluskulud määratakse kindlaks ja mõistetakse menetlusosalisele, kelle kasuks lahend tehakse, välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Direktiivi artikli 14 lõikes 2 viidatud esindustasude piirmäära Eesti kehtivas õiguses kehtestatud ei ole. Seega ei ole vaja lõike 2 kohast reeglit riigisisesesse õigusesse luua. 2.7.9. Direktiivi artikli 19 lõike 1 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Direktiivi artikli 19, mis reguleerib teavet ja läbipaistvust, lõige 1 sätestab järgmist: 1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 6 osutatud avalikus elus osalevatel füüsilistel või juriidilistel isikutel, on vajaduse korral juurdepääs teabele olemasolevate menetluslike tagatiste, õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta, nagu õigusabi ning rahaline ja psühholoogiline tugi, kui see on kättesaadav. Esimeses lõigus osutatud teave hõlmab kogu kättesaadavat teavet teadlikkuse suurendamise kampaaniate kohta, asjakohasel juhul koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmadega. Selline teave esitatakse ühes kohas kergesti kättesaadavas vormis asjakohase kanali, näiteks teabekeskuse, olemasoleva koordinatsioonikeskuse või elektroonilise liidese, sealhulgas Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu. Põhjenduspunktis 46 selgitatakse artikli 19 lõike 1 kohta järgmist: Liikmesriigid peaksid tegema kättesaadavaks teabe kättesaadavate menetluslike tagatiste, õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta ühes kohas, nn ühtses kontaktpunktis, eesmärgiga tagada vaigistuskaebuste sihtmärkideks olevatele isikutele lihtne ja tasuta juurdepääs kogu teemakohasele teabele, et aidata neil leida kogu asjakohast teavet. Vaigistuskaebuste puhul on tavapärane, et nende sihtmärgiks olevad isikud kannatavad tõsiste finantstagajärgede ning psühholoogilise ja mainekahju all. Sellise kahju tekitamine on vaigistuskaebuste esitajate üks eesmärke, kui nad algatavad kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Seepärast peaks ühtse kontaktpunkti kaudu esitatav teave hõlmama olemasolevaid toetusmehhanisme, näiteks teavet asjaomaste organisatsioonide ja ühenduste kohta, kes annavad vaigistuskaebuste sihtmärkideks olevatele isikutele õigus- või 15 rahalist abi ning psühholoogilist tuge. Käesolevas direktiivis ei määratleta nimetatud ühtse kontaktpunkti vormi. Eestis on ühtseks kontaktpunktiks, st asutuseks, kes täidab Euroopa Komisjoni soovituse ja ühtlasi direktiivi art 19 lõike 1 kohase info keskse avaldamise kohustust, määratud Eesti Ajakirjanike Liit.27 Info liikmesriikide kontaktpunktiks määratud isikute või asutuste kohta on avaldatud Euroopa Komisjoni lehel.28 2.7.10. Direktiivi artikli 19 lõike 2 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Direktiivi artikkel 19 reguleerib teavet ja läbipaistvust. Lõige 2 sätestab järgmist: Liikmesriigid tagavad, et piiriülestes tsiviilmenetlustes antakse õigusabi vastavalt nõukogu direktiivile 2003/8/EÜ.29 Direktiiv tasuta õigusabi kohta ühiste miinimumeeskirjade kehtestamise kohta on Eesti õigusesse üle võetud. Riigipoolse menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks tsiviilkohtumenetluses reguleerib TsMS-i 18. ptk 6. jagu, riigi õigusabi andmist reguleerib riigi õigusabi seadus. Artikli 19 lõike 2 nõuete täitmine on kehtiva õigusega tagatud. 2.7.11. Direktiivi artikli 19 lõike 3 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Lõige 3 sätestab järgmist: Liikmesriigid avaldavad kergesti kättesaadaval ja elektroonilisel kujul riiklike apellatsioonikohtute või kõrgeima astme kohtu jõustunud otsused, mis on tehtud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates menetlustes, kooskõlas riigisisese õigusega. Põhjenduspunktis 47 selgitatakse artikli 19 lõike 3 kohta järgmist: Asjaomaste kohtuotsuste avaldamise eesmärk on suurendada teadlikkust vaigistuskaebuste kohta ning pakkuda kohtutele, õigustöötajatele ja üldsusele vaigistuskaebusi käsitlevat teabeallikat. Sellisel avaldamisel tuleks järgida isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja riigisisest õigust ning seda võiks olla võimalik tagada asjakohaste kanalite kaudu, nagu olemasolevad õigusalased andmebaasid või e-õiguskeskkonna portaal. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda vähemalt riigi apellatsioonikohtute või kõrgeima astme kohtute otsuste avaldamist. TsMS-i § 462 lõike 1 esimese lause kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Üldregulatsioon kohaldub kõigi kohtuastmete kohtuotsuste suhtes. Artikli 19 lõike 3 nõuete täitmine on kehtiva õigusega tagatud. 2.7.12. Direktiivi artikli 20 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artiklis 20 sätestatakse järgmist: Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal eelistatavalt kokkuvõtlikul kujul II, III, IV ja V peatükis osutatud taotluste ja otsuste kohta järgmised kättesaadavad andmed: 27 Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht: https://eal.ee/. 28 List of Member State’s nominated Focal Points according to Point 25 of the Commission’s 2022 Anti-SLAPP Recommendation | European Commission 29 Nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26, 31.01.2003, lk 41). 16 a) asjaomasel aastal algatatud kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste arv; b) kohtumenetluste arv kostja ja hageja liikide kaupa; c) käesoleva direktiivi alusel esitatud nõude liik. Artikli 20 alusel komisjonile andmete esitamine on vabatahtlik. Info edastatakse siis, kui selline info on liikmesriigis kättesaadav.30 Säte puudutab üksnes piiriüleseid menetlusi. Problemaatiline oleks ka taotluste kohta info kogumine ja edastamine, nagu on märgitud art 20 sissejuhatavas lauses, kuna taotluse esitamise ajal ei ole teada, kas tegemist on avalikus arutelus osalemisest tuleneva ilmselgelt põhjendamatu nõude või kuritarvitusliku kohtumenetlusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine 3.1.1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TsMS-i §-ga 941. Säte luuakse direktiivi artikli 17 ülevõtmiseks ja sellega täiendatakse TsMS-i valikulise kohtualluvuse regulatsiooni. Direktiivi artikkel 17 sätestab reegli kolmanda riigi menetlustega seotud hagide kohtualluvuse kohta. Artiklis sätestatakse järgmist: 1. Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi kohtus on hageja, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, algatanud avalikus elus osalemise tõttu kuritarvitusliku kohtumenetluse füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, võib kõnealune isik taotleda kohtutelt, mis asuvad kohas, kus on tema elu- või asukoht, kahju ja kulude hüvitamist, mida ta kandis seoses hagi menetlemisega kolmanda riigi kohtus. 2. Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 kohast kohtualluvuse teostamist, kui menetlus on kolmandas riigis veel pooleli. Direktiivi põhjenduspunktis 44 selgitatakse artikli 17 kohta järgmist: Käesoleva direktiiviga luuakse uus kohtualluvuse erialus, tagamaks, et vaigistuskaebuste sihtmärkidel, kelle elu- või asukoht on liidus, on liidus olemas tõhus õiguskaitsevahend kolmanda riigi kohtus hageja, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, algatatud kuritarvitusliku avalikus elus osalemise vastase kohtumenetluse vastu. Seda peaks kohaldama olenemata sellest, kas otsus on tehtud või ta on jõustunud, kuna vaigistuskaebuste sihtmärgid võivad kannatada kahju ja kanda kulusid alates kohtumenetluse algusest ja isegi siis, kui otsust ei tehtagi, näiteks nõude tagasivõtmise korral. Liikmesriigid võivad siiski otsustada piirata kohtualluvuse teostamist kooskõlas riigisisese õigusega, kui menetlus on kolmandas riigis veel pooleli, nähes näiteks ette kohtumenetluse peatamise liikmesriigis. See kohtualluvuse erialus võimaldab vaigistuskaebuste sihtmärkidel, kelle elu- või asukoht on liidus, taotleda kolmanda riigi kohtus toimunud menetluse põhjustatud või põhjendatult tekkida võiva kahju ja kulu hüvitamist oma elu- või asukoha riigi kohtus. Kõnealusele kohtualluvuse erialuse eesmärk on heidutada kolmandates riikides vaigistuskaebuste esitamist isikute vastu, kelle elu- või asukoht on liidus, ning sellises menetluses tehtud otsust peaks saama täitmisele pöörata näiteks juhul, 30 Artikli 20 eestikeelses tõlkes on sisuline viga. Artikli 20 sissejuhatava lause ingliskeelne tekst on järgmine: „Member States shall, on an annual basis and where available, submit data on the applications and on decisions referred to in Chapters II, III, IV and V to the Commission, preferably in an aggregated form, with regard to:“ 17 kui hagejal, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, on vara liidus. Käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad kohtualluvuse erialust, ei tohiks käsitleda kohaldatavat õigust ega kahju hüvitamist käsitlevat materiaalõigust kui sellist. Rahvusvahelist kohtualluvust reguleerib TsMS-i § 70. TsMS-i § 70 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Loodavas TsMS-i §-s 941 sätestatakse, et kui välisriigi kohtus algatati avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvituslik kohtumenetlus ja kuritarvitusliku kohtumenetluse hageja elu- või asukoht on välisriigis, võib selle menetluse tõttu tekkinud kahju ja kulude hüvitamise hagi esitada ka kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja elu- või asukoha järgi. Sätte sõnastusest nähtuvalt luuakse kohtualluvuse reegel selliselt, et hagi võib esitada nii kuritarvitusliku kohtumenetluse ajal kui ka pärast kuritarvitusliku kohtumenetluse lõppemist. Enne kuritarvitusliku kohtumenetluse lõppemist on hagi esitamine võimalik vastavalt TsMS-i §-le 369, mille esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kui hageja õiguste rikkumine tulevikus on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib sooritushagi juba rikkumise kohta ette esitada.31 Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks, ning muuta usutavaks eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida.32 TsMS-i § 369 alusel saab hagi esitada nii nende nõuete realiseerimiseks, mis muutuvad sissenõutavaks eeldatavasti kohtumenetluse ajal, kui ka nende nõuete suhtes, mis muutuvad sissenõutavaks eeldatavasti pärast kohtumenetluse läbiviimist ning pärast menetluse jõustunud kohtuotsusega lõppemist.33 TsMS-i § 369 alusel saab esitada hagi ka nt tingimusliku nõude kohta.34 Enne kohustuse sissenõutavaks muutumist on hagi esitamise lubamise eesmärk hageja õiguste efektiivsem kaitse. TsMS-i § 369 näol on tegemist siiski erandliku alusega. Õigusaktide hierarhiast tulenevalt ei kuulu TsMS-i § 941 kohtualluvuse reegel kohaldamisele juhtudel, kui kahju tekkis Euroopa Liidu liikmesriigis alustatud väidetava kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu. Piiriülese kohtualluvuse reguleerimise ainuvälispädevus on Euroopa Liidul ning riigisisene õigus kohaldamisele ei kuulu (vt ka TsMS § 70 lg 4). Samuti ei kuulu § 94 kohaldamisele juhul, kui väidetav kuritarvituslik kohtumenetlus toimus riigis, mille suhtes on kohtualluvus reguleeritud teisiti varasema riikidevahelise õigusabilepingu või konventsiooniga, mille osaline on Eesti (vt nt 2007. a Lugano konventsioon, õigusabileping Ukrainaga). See, et direktiiv ei mõjuta kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne 6. maid 2024, tuleneb ka artiklist 18, mis reguleerib seoseid kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingutega, samuti põhjenduspunktist 45. Lisaks tuleb tähele panna, et pelgalt võimalus esitada Eesti kohtule hagi kolmandas riigis algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks ei taga Eesti 31 Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 369, p 3.1.d. 32 Ibid, p 3.3.a. 33 Ibid, p 3.4. 34 Ibid, p 3.5. 18 kohtulahendi täitmist kolmandas riigis. Kohtulahendi täitmine kolmandas riigis toimub vastavalt täitmise riigi õigusele. Samuti tuleb objektiivselt möönda keerukusi, mis võivad Eesti kohtul tekkida välisriigi kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel. Kohtul ei ole õiguslikke võimalusi nõuda välja välisriigi kohtult kohtuasja materjale, et hinnata menetluse kuritarvituslikkust, mis on loodava kohtualluvuse sätte kohaldamise tingimus. Samuti ei too Eesti kohtu seisukoht, et konkreetne välisriigi kohtumenetlus, millega Eesti isikule on kaasnenud menetluskulu või tekitatud kahju, on kuritarvituslik, kaasa ettemääratud menetluslikku mõju välisriigi kohtumenetlusele ega mõjuta välisriigi kohtulahendi kehtivust. 3.1.2. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TsMS-i § 162 lõikega 6, millega võetakse üle direktiivi artikkel 8, milles reguleeritakse nõude või menetlusdokumentide hilisema muutmise mõju ja milles sätestatakse järgmist: Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul ei mõjuta hageja nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas riigisisese õigusega. Esimene lõik ei mõjuta artikli 6 lõike 2 kohaldamist. Sama artikli teise lõike kohaselt ei mõjuta esimene lõige direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamist, mis näeb ette võimaluse määrata direktiivi III ja IV peatükis käsitletud menetluslikke tagatisi kohtu omal algatusel, kui liikmesriik sellise võimaluse oma õiguses ette näeb. Põhjenduspunktis 34 selgitatakse artikli 8 kohta järgmist: Mõnes kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses võtavad hagejad tahtlikult nõude või menetlusdokumendid tagasi või muudavad neid selleks, et vältida kulude väljamõistmist võitnud poole kasuks. See õigustaktika võib mõnes liikmesriigis jätta kostja ilma võimalusest, et talle hüvitatakse menetluskulud. Sellised tagasivõtmised või muudatused, kui need on riigisisese õigusega ette nähtud, ja piiramata poolte õigust menetlus lõpule viia, ei tohiks seega mõjutada kostja õigust taotleda riigisisese õiguse kohaselt õiguskaitsevahendite kasutamist kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses. See ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust näha ette, et menetluslikke tagatisi võib määrata ex officio. Advokatuuri ettepanekul täiendatakse § 162 lõikega 6, milles nähakse ette, et juhul kui kohus on tuvastanud kuritarvitusliku kohtumenetluse, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda olenemata hagi rahuldamise ulatusest. Juhul kui kuritarvitusliku kohtumenetluse hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, jäävad menetluskulud hageja kanda vastavalt üldregulatsioonile (TsMS § 168 lg 2). 3.1.3. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TsMS-i §-ga 1961, millega võetakse üle direktiivi artikkel 10, mis reguleerib tagatist ja milles sätestatakse järgmist: Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul võib asja menetlev kohus, ilma et see mõjutaks õigust õiguskaitse kättesaadavusele, nõuda hagejalt hinnanguliste menetluskulude, mis võib hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud kulusid, tagatist ning kui nii on ette nähtud riigisiseses õiguses, kahju hüvitamise tagatist. Põhjenduspunktis 36 selgitatakse artikli 10 kohta järgmist: 19 Kostjale täiendava kaitse pakkumiseks peaks olema võimalik anda talle tagatis hinnanguliste menetluskulude hüvitamiseks, mis võivad hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud kulusid, ning kui see on riigisisese õigusega ette nähtud, siis hinnangulist kahju. Siiski on vaja leida tasakaal selle meetme ja hageja õiguse vahel omada juurdepääsu õigusemõistmisele. Asja menetlev kohus võib, kui ta peab seda asjakohaseks, nõuda hagejalt tagatise esitamist, kui esineb kuritarvituslikule menetlusele osutavaid elemente või kui on risk, et kostjale ei hüvitata kulusid, või arvestades poolte majanduslikku olukorda või muid selliseid riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumeid. Tagatise andmine ei sisalda asja sisulist hinnangut, vaid seda kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, milles tehakse kindlaks, et tegemist oli kuritarvitusliku menetlusega, et kostja kulud tuleb katta ja, kui nii on ette nähtud riigisiseses õiguses, katta võimalik tekkinud kahju, eelkõige juhul, kui on korvamatu kahju tekkimise risk. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas kohus peaks määrama tagatise omal algatusel või kostja taotlusel. Kui riigisisese õigusega on nii ette nähtud, peaks tagatise andmine olema võimalik kohtumenetluse igas faasis. Kehtivas õiguses reguleerib tagatise andmist TsMS-i 19. ptk. Menetluskulude tagatise andmise eeldused on seotud 1) hageja kodakondsuse, elu- või asukohaga: hageja ei ole Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi juriidiline isik või kodanik ja tema elukoht ei ole Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas (TsMS § 196 lg 1 p-d 1 ja 2); 2) hageja majandusliku seisundiga: menetluskulude sissenõudmine on eeldatavasti raskendatud; hagejat ei või kohustada tagatist andma, kui tal on Eestis piisavalt vara (§ 196 lg 1 p 3, lg 2 esimene lause) või 3) menetluskulude lahendi täitmisega välisriigis: hagejat ei saa kohustada tagatist andma, kui menetluskulude hüvitamise lahend kuulub täitmisele välisriigis (§ 196 lg 2 p 2). Direktiivi eesmärgiga ei ole kooskõlas menetluskulude tagatise määramisele TsMS-i § 196 lg-s 1 sätestatud eelduste ja § 196 lg 2 p-s 2 sätestatud välistuse kohaldamine. Seetõttu nähakse ette avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi puhul eriregulatsioon ning menetluskulude tagatise küsimisel viidatud sätteid ei kohaldata. TsMS-i § 196 lg 2 p-s 1 sätestatud välistust kohaldatakse avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korral menetluskulude tagatise andmise otsustamisel, kuna riigisisese õigusega ei saa ette näha eristust välislepinguga võetud kohustustest. Muudatuse kohaselt võib hagimenetluses kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja esitas hagi seoses kostja osalemisega avalikus arutelus ja esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid. Kuritarvitusliku kohtumenetluse mõiste reguleeritakse TsMS-i §-s 4063, kus antakse lahtine loetelu asjaoludest, mis viitavad, et tegemist võib olla kuritarvitusliku kohtumenetlusega. Avalikus arutelus osalemist puudutavad hagid reguleeritakse TsMS-i §-s 4062. Nagu selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 36, tuleb tagatise regulatsiooni kohaldamise puhul tähele panna, et tagatise andmine ei tähenda nõude suhtes sisulise hinnangu kujundamist, vaid tagatis kujutab endast ettevaatusabinõu, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, kui kohus peaks tegema kindlaks, et tegemist on kuritarvitusliku menetlusega. Kui kostja vastu on esitatud hagi tulenevalt tema osalemisest avalikus arutelus ja kohus on kostja taotlusel küsinud hagejalt tagatist menetluskulude katteks, ei tee kostja enne kulutusi, kui hageja on tagatise tasunud. Kui kostjale on kahju juba tekkinud, nt hagi piirab ajakirjaniku 20 tegevusvabadust, on kostjal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue hagi või vastuhagina ning taotleda hagi tagamist. Paragrahvi 1961 lõikes 3 sätestatakse tagatise taotluse lahendamine kiirendatud menetluses, mis luuakse, et võtta üle direktiivi artikli 7 lõige 1, mis käsitleb menetluslike tagatiste taotluste kiirendatud käsitlemist. Direktiivi artikli 7 lõige 1 sätestab: Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohaseid taotlusi käsitletakse kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele. Artikli 7 lõikes 1 nimetatud artikli 6 lõike 1 punkt a viitab tagatisele, nagu on ette nähtud artiklis 10. Direktiivi põhjenduspunkt 33 selgitab artikli 7 lõike 1 ja taotluste kiirendatud käsitlemise kohta järgmist: Tagamaks, et tagatiste saamise ja menetluse varajases faasis hagi rahuldamata jätmise taotlusi käsitletaks kiirendatud viisil, võivad liikmesriigid kehtestada istungite korraldamise või kohtuotsuse tegemise tähtajad. Nad võivad lisaks ka võtta vastu korra, mis sarnaneb ajutiste meetmete puhul rakendatava korraga. Menetluse võimalikult kiireks lõpuleviimiseks peaksid liikmesriigid kooskõlas oma riigisisese menetlusõigusega püüdma tagada, et kui kostja on taotlenud õiguskaitsevahendeid käesoleva direktiivi alusel, tehakse otsus selle taotluse kohta kiirendatud viisil, sealhulgas kasutades riigisiseses õiguses juba olemasolevaid menetlusi taotluste kiirendatud käsitlemiseks. Paragrahvi 1961 lõikes 3 sätestatakse, et kohus lahendab kostja taotluse tagatise hagejalt tagatise küsimiseks kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja seisukoha saamisest arvates. Kohus võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja enne lahendi tegemist ära kuulata. Kui hageja ei esita seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul, võib kohus kostja taotluse lahendada ka hageja seisukohata. 3.1.4. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadustikku paragrahviga 3332, millega võetakse üle direktiivi III peatüki, mis käsitleb ilmselgelt põhjendamatute nõuete rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis, artikkel 11, tõendamiskoormist reguleeriv artikkel 12 ning kiirendatud menetlust reguleeriva artikli 7 lõige 1. Artikkel 11 sätestab järgmist: Liikmesriigid tagavad, et kohtud võivad kooskõlas riigisisese õigusega avalikus elus osalemise vastased nõuded pärast asjakohast läbi vaatamist võimalikult varajases menetluse faasis rahuldamata jätta, kui need on ilmselgelt põhjendamatud. Direktiivi põhjenduspunktis 37 selgitatakse järgmist: Otsus hagide rahuldamata jätmise kohta menetluse varajases faasis peaks olema pärast asjakohast läbivaatamist tehtav sisuline otsus. Liikmesriigid peaksid võtma vastu uued normid või kohaldama oma kehtivaid riigisiseseid õigusnorme nii, et kohus saaks otsustada jätta ilmselgelt põhjendamatud nõuded rahuldamata kohe, kui ta on saanud sellise otsuse põhistamiseks vajaliku teabe. Selline rahuldamata jätmine peaks toimuma menetluse võimalikult varases faasis, kuid see võib toimuda igal ajal menetluse käigus sõltuvalt sellest, millal kohus on sellise teabe saanud, kooskõlas riigisisese õigusega. Menetluse varajases faasis 21 hagi rahuldamata jätmise võimalus ei välista selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mis võimaldavad liikmesriigi kohtutel hinnata hagi lubatavust juba enne menetluse algatamist. Põhjenduspunktis 31 selgitatakse, et direktiivi kohaselt tuleks menetluslikke tagatisi, seega ka võimalust jätta ilmselgelt põhjendamatu nõue rahuldamata menetluse võimalikult varases faasis, kohaldada kooskõlas õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 4735, jättes kohtule üksikjuhtumite puhul piisava kaalutlusõiguse asja asjakohaselt läbi vaadata, võimaldades seeläbi ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiiret rahuldamata jätmist, piiramata seejuures tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele. Direktiivi artikkel 12 reguleerib tõendamiskoormist ja nõuete põhistamist ning sätestab järgmist: 1. Nõude põhjendatuse tõendamiskoormis lasub hagejal, kes hagi esitas. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui kostja on taotlenud nõude rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis, peab hageja nõuet põhistama, et kohus saaks hinnata, kas see on ilmselgelt põhjendamatu või mitte. Direktiivi põhjenduspunktis 39 selgitatakse järgmist: Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt peaks lasuma avalikus elus osaleva füüsilise või juriidilise isiku vastu nõuet esitaval hagejal tõendamiskoormis, et selline nõue on põhjendatud. Kui kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis, tuleks hagejal selleks, et vältida hagi menetluse varajases faasis rahuldamata jätmist, põhistada seda vähemalt sellises ulatuses, mis võimaldab kohtul järeldada, et hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Artikli 7 lõikes 1 sätestatakse: Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b36 kohaseid taotlusi käsitletakse kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele. Põhjenduspunktis 38 selgitatakse järgmist: Kui kostja on esitanud taotluse jätta hagi ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata, peaks kohus seda taotlust menetlema kiirendatud viisil kooskõlas riigisisese õigusega, et kiirendada hinnangu andmist selle kohta, kas nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid. Viidatud direktiivi nõuete ülevõtmiseks täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku paragrahviga 3332, mille lõikes 2 sätestatakse, et kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu 35 Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47: „Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.“ 36 Artikli 6 lõike 1 punkt b: „b) ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist varajases faasis, nagu on ette nähtud III peatükis“. 22 arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavaid tähtaegu andmata. See tähendab, et kohus teeb sisulise otsuse, millel on res judicata õiguslikud tagajärjed. Seega ei saa kohtu poole uuesti pöörduda vaidluse lahendamiseks samade poolte vahel samal alusel sama nõudega. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist tuleb kohtul hagejale selgitada kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi. Lõike 1 kohaselt tuleb kohtul juhul, kui kostja on esitanud taotluse ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmiseks ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud, nõue otsusega rahuldamata jätta esimesel võimalusel. Kuivõrd direktiivi nõude kohaselt tuleb nõue rahuldamata jätta sisulise kohtuotsusega, millel on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua rahuldamata jätmise kiirendatud kord, mis on kiirem tavapärasest menetlusest ja direktiivi ülevõtmiseks ei piisa üksnes olemasolevate menetluslike võimaluste rakendamisest (nt üksnes vahe- või osaotsuse regulatsioonist). Seetõttu luuakse regulatsioon selliselt, et juhul kui § 3332 lg 2 eeldused on täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel, ja juhul kui kohus on hagejat õiguslikest tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha ka eelneva menetluse käigus), kohus täiendavaid tähtaegu ei anna. Direktiivi eesmärk ei ole välistada istungite korraldamist (vt nt pp 33) ning lõigete 1 ja 2 kohaldamisel seda ka ei tehta. Lisaks nähakse advokatuuri ettepanekul ette võimalus jätta nõue rahuldamata kohtuistungit pidamata, kui eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Arvestades TsMS-i §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki, tuleb kohtul asi lahendada õigesti, väikeste kuludega ja mõistliku aja jooksul. Seega tuleb kohtul menetluse juhtimise kaudu aidata vältida menetlusosalistele, eelkõige kostjale, kelle vastu ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati, lisakulude teket ning juhul, kui § 3332 lõike 2 tingimused on täidetud, jätta hageja nõue esimesel võimalusel rahuldamata ka juhul, kui kostja ei ole § 3332 alusel taotlust esitanud. Direktiivist tulenev nõue ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise kohta võetakse riigisisesesse õigusesse üle, lähtudes direktiivi materiaalsest kohaldamisalast, st loodavat § 3332 kohaldatakse olukorras, kus tegemist on avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõudega (§-d 4062 ja 4063). 3.1.5. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 371 lõiget 2 punktiga 3, millega luuakse menetlusse võtmisest keeldumise alus juhtudeks, kui hageja esitab avalikus arutelus osalemisest tulenevalt ilmselgelt põhjendamatu nõude või soovib algatada avalikus arutelus osalemisest tuleneva kuritarvitusliku kohtumenetluse. Säte luuakse Riigikohtu ettepanekul. Säte võimaldab kohtumenetlusest välja jätta ilmselgelt põhjendamatu nõude ja kuritarvituslikul eesmärgil esitatud hagi, kui nõude ilmselge 23 põhjendamatus või menetluse kuritarvituslikkus selgub juba hagi menetlusse võtmise faasis. Direktiivi põhjenduspunkt 36 selgitab (ilmselgelt põhjendamatute nõuete kohta), et menetluse varajases faasis hagi rahuldamata jätmise võimalus ei välista selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mis võimaldavad liikmesriigi kohtutel hinnata hagi lubatavust juba enne menetluse algatamist. Seega ei looda sätet direktiivi nõude ülevõtmiseks, kuid direktiiv sellise regulatsiooni loomist ei piira ja sätte loomine aitab kaasa direktiivi eesmärgi saavutamisele. Tuleb möönda, et menetlusse võtmise faasis ei pruugi olla võimalik teha kindlaks, kas tegemist on avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude või algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega. Üldjuhul saab kostja tema vastu esitatud hagist teada alles pärast hagi menetlusse võtmist, st menetlusse võtmisel ei saa kohus reeglina olla teadlik kuritarvituslikkusele viitavatest asjaoludest. Erinevalt muudest keeldumise alustest (sh TsMS-i § 371 lg-s 2 kehtivad alused) ei teki pärast menetlusse võtmist (ka analoogia korras) läbi vaatamata jätmise olukorda, vaid sellisel juhul tuleb kohaldada direktiivi ülevõtmisest tulenevalt eelnõuga loodavat menetlust. Ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ega eelnõus ei defineerita. Riigikohtu ettepanekul loodava keeldumise aluse rakendamine eeldab vastava kohtupraktika kujundamist. Jõustunud menetlusse võtmisest keeldumise määrus, millega kohus tuvastas kuritarvitusliku kohtumenetluse, avalikustatakse TsMS-i § 462 kohaselt hageja isikuandmeid varjamata. Isikuandmed avaldatakse kuritarvituslike menetluste ärahoidmise eesmärgil. Kuivõrd menetluse kuritarvituslikkus on tuvastatud jõustunud lahendiga, on avaldamine proportsionaalne. 3.1.6. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadustikku 431. peatükiga, milles luuakse avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslikku kohtumenetlust käsitlev regulatsioon. 3.1.7.1. TsMS-i §-ga 4062 reguleeritakse avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi.37 Paragrahviga 4062 võetakse üle direktiivi artikli 4 punktis 1 olev termin „avalikus elus osalemine“ ja punktis 2 olev termin „avalikku huvi pakkuv küsimus“. Direktiivi artikli 4 punktis 1 on sätestatud järgmist: 1) „avalikus elus osalemine“ – füüsilise või juriidilise isiku seisukoha võtmine või tegevus, millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust ja sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus, ning mis on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega. Seega kaitseb loodav TsMS § 4062 lõige 2 nii PS-i §-ga 45 tagatud väljendusvabadust kui ka PS-i §-s 44 tagatud teabevabadust. Direktiivi artikli 4 punktis 2 on sätestatud järgmist: 2) „avalikku huvi pakkuv küsimus“ – küsimus, mis mõjutab üldsust sellisel määral, et ta võib selle vastu õigustatult huvi tunda, sellistes valdkondades nagu: 37 Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (kohtumenetluse tõhustamine) luuakse TsMS-i § 4061, millest tulenevalt algab 431. peatükk §-ga 4062. Sätted ei ole omavahel seotud. 24 a) põhiõigused, rahvatervis, ohutus, keskkond või kliima; b) füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevus avalikus või erasektoris; c) küsimused, mida arutab või vaatab läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik menetlus; d) selliste küsimustega seotud süüdistused korruptsioonis, pettuses või kelmuses, mis tahes muus kuriteos või haldusrikkumises; e) tegevused, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi, sealhulgas demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest, eelkõige desinformatsiooni vastu võitlemise kaudu. Avalikus arutelus osalemist selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 22 järgmiselt: Avalikus elus osalemine peaks olema määratletud kui füüsilise või juriidilise isiku seisukohavõtmine või tegevus, millega teostatakse põhiõigust, näiteks sõna- ja teabevabadus, kunsti ja teaduse vabadus või kogunemis- ja ühinemisvabadus ning mis on seotud praegu või tulevikus tekkiva avalikku huvi pakkuva küsimusega, sealhulgas ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise sisu, väljaannete või teoste loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine ning turustamine. Tulevikus tekkiv avalik huvi osutab asjaolule, mis veel ei paku avalikku huvi, kuid võib seda pakkuda tulevikus, kui üldsus sellest näiteks avaldamise kaudu teada saab. Avalikus elus osalemine võib hõlmata ka tegevusi, mis on seotud akadeemilise ja kunstilise vabaduse, ühinemisvabaduse õiguse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks lobitöö, demonstratsioonide ja protestide korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis tulenevad õigusest heale haldusele ja õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kohtu- ja haldusnõuete esitamine ning osalemine avalikel aruteludel. Avalikus elus osalemine peaks hõlmama ka ettevalmistavaid, toetavaid või abistavaid tegevusi, millel on otsene ja olemuslik seos seisukohavõtmise või tegevusega, mis on vaigistuskaebuste sihtmärgiks, et avalikus elus osalemine maha suruda. Selline tegevus peaks otseselt puudutama konkreetset avalikus elus osalemise juhtumit või põhinema vaigistuskaebuse tegeliku sihtmärgi ja ettevalmistavat, toetavat või abistavat tegevust teostava isiku lepingulisel suhtel. Nõuete esitamine mitte ajakirjanike ega inimõiguste kaitsjate endi vastu, vaid nende töid avaldavate internetiplatvormide vastu või nende tekste trükkivate ettevõtete või tekste müüvate kaupluste vastu võib olla mõjus viis avalikus elus osalemise vaigistamiseks, sest ilma selliste teenusteta ei saa arvamusi avaldada ega seega avalikku arutelu mõjutada. Lisaks võib avalikus elus osalemine hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk on teavitada või mõjutada avalikku arvamust või soodustada üldsuse edasist tegevust, sealhulgas era- või avaliku sektori üksuse tegevus mõnes avalikku huvi pakkuvas küsimuses, näiteks teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muu kollektiivse tegevuse korraldamine või neis osalemine. Seda, milliseid valdkondi tuleks käsitleda avalikku huvi pakkuva küsimusena, on selgitatud direktiivi põhjenduspunktis 23 järgmiselt: Avalikku huvi pakkuv küsimus peaks olema määratletud sellisena, et see hõlmaks põhiõiguste teostamisega seotud küsimusi. Siia kuuluvad sellised küsimused nagu sooline võrdõiguslikkus, kaitse soolise vägivalla eest ja mittediskrimineerimine ning õigusriigi, meediavabaduse ja mitmekesisuse kaitsmine. See peaks hõlmama kaupade, toodete või teenuste kvaliteeti, ohutust 25 või muid asjakohaseid aspekte, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima või tarbijate ja töötajate õiguste seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline puhtalt omavaheline vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud avalikku huvi pakkuva küsimuse mõistega üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat komponenti, näiteks kui see puudutab toodet või teenust, mis ei vasta keskkonna- või ohutusstandarditele. Samuti selgitatakse avalikku huvi pakkuva küsimuse mõistet direktiivi põhjenduspunktides 24– 27: (24) Avaliku elu tegelaseks oleva füüsilise või juriidilise isiku tegevusi tuleks samuti käsitada avalikku huvi pakkuvate küsimustena, sest üldsus võib nende vastu õigustatult huvi tunda. Õigustatud huviga ei ole siiski tegemist juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava seisukohavõtmise või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu füüsilise isiku eraelu üksikasjade kohta. (25) Avalikku huvi pakkuvad küsimused võivad olla näiteks küsimused, mida arutab või vaatab läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik menetlus. Selliste küsimuste konkreetseks näiteks võivad olla õigusaktid, mis käsitlevad keskkonnastandardeid või tooteohutust, saastava tehase või kaevanduse keskkonnaluba või konkreetsest juhtumist kaugemale ulatuva õigusliku mõjuga kohtumenetlused, näiteks võrdõiguslikkust, töökohal diskrimineerimist, keskkonnakuritegu või rahapesu käsitlevad menetlused. (26) Avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka peaksid kuuluma süüdistused korruptsioonis, pettuses või kelmuses, omastamises, rahapesus, väljapressimises, survestamises, seksuaalses ahistamises ja soolises vägivallas või muus vormis hirmutamises või kuritegevuses, sealhulgas finants- või keskkonnakuriteos. Kui asjaomane rikkumine on avalikku huvi pakkuv küsimus, ei peaks omama tähtsust, kas see liigitub riigisisese õiguse kohaselt kuriteoks või haldusrikkumiseks. (27) Samuti peaksid avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka kuuluma meetmed, mille eesmärk on kaitsta ELi lepingu artiklis 238 sätestatud väärtusi ja demokraatlikesse protsessidesse mittesekkumise põhimõtet ning tagada või hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele, et tõkestada desinformatsiooni, sealhulgas kaitsta demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise vastu. Kuna Eesti kehtiv õigus haldusrikkumisi, millele viitab põhjenduspunkt 26, ei tunne,39 räägime Eesti õiguse kontekstis väärtegudest. Samuti tuleb avalikus arutelus osalemist puudutava hagi ja avalikku huvi pakkuva küsimuse reguleerimisel viidata direktiivi põhjenduspunktidele 6 ja 18, kus direktiivi ning kaitsemeetmete kohaldamise eesmärki selgitatakse järgmiselt: (6) Käesoleva direktiivi eesmärk on kõrvaldada tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavad tegurid, pakkudes samas füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes osalevad avalikus 38 EL-i lepingu artikkel 2: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ 39 Direktiivi ingliskeelses tekstis administrative offence. 26 elus, tegeledes avalikku huvi pakkuvate küsimustega, sealhulgas ajakirjanikele, kirjastajatele, meediaorganisatsioonidele, rikkumisest teavitajatele ja inimõiguste kaitsjatele, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonidele, valitsusvälistele organisatsioonidele, ametiühingutele, loomeinimestele, teadlastele ja akadeemiliste ringkondade esindajatele kaitset nende suhtes algatatud kohtuasjade eest, et heidutada nende osalemist avalikus elus. (18) Käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid tuleks kohaldada kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes osalevad otseselt või kaudselt avalikus elus. Samuti tuleks nendega kaitsta füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes kas kutsealaselt või isiklikult toetavad või abistavad teist isikut või pakuvad teisele isikule kaupu või teenuseid eesmärkidel, mis on otseselt seotud avalikus elus osalemisega, tegeledes avalikku huvi pakkuva küsimusega, nagu juristid, pereliikmed, internetiteenuse osutajad, kirjastused või trükikojad, kelle suhtes on algatatud kohtumenetlus või keda ähvardatakse sellega, sest nad toetavad või abistavad vaigistuskaebuse sihtmärgiks võetud isikuid, või tarnivad neile kaupu või osutavad neile teenuseid. Direktiivi tõlkes kasutatud sõnastuse „avalikus elus osalemine“ asemel kasutatakse eelnõus Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul läbivalt terminit „avalikus arutelus osalemine“. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi (materiaalne kohaldamisala) tuleb defineerida, et oleks võimalik kindlaks määrata eelnõuga loodava kuritarvitusliku kohtumenetluse, ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmise40, rahvusvahelise kohtualluvuse sätte ja välisriigi kohtulahendi tunnustamisest keeldumise sätte (TsMS § 941 ja § 620 lg 1 p 11) kohaldamisala, samuti eelnõuga loodava menetluskulude tagatise andmise erisuste kohaldamisala. Paragrahvi 4062 lõikes 3 sätestatakse lahtine loetelu valdkondadest, mida käsitletakse avalikku huvi pakkuva küsimusena. 3.1.7.2. Paragrahvis 4063 defineeritakse avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus ning antakse lahtine ja näitlik loetelu kuritarvitusliku kohtumenetluse kindlaksmääramist võimaldavaid indikaatoreid. Paragrahviga 4063 võetakse üle direktiivi artikkel 4 punkt 3, kus kuritarvituslik avalikus arutelus osalemise vastane kohtumenetlus on reguleeritud järgmiselt: 3) „kuritarvituslik avalikus elus osalemise vastane kohtumenetlus“ – kohtumenetlus, mida ei algatata õiguse tegelikuks kaitsmiseks või kasutamiseks, vaid mille peamine eesmärk on avalikus elus osalemise tõkestamine, piiramine või selle eest karistamine, kasutades sageli ära poolte vahelist võimu tasakaalustamatust, ning mille eesmärk on esitada põhjendamatuid nõudeid. Sellisele eesmärgile võivad osutada näiteks järgmised asjaolud: a) nõue või selle osa, sealhulgas liiga kõrge hagihind, on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik; b) hageja või seotud osalised on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust; c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes kohtuasjades; 40 Juhul, kui ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmist kohaldatakse direktiivi materiaalse kohaldamisala ulatuses (vt § 3332 valikuid). 27 d) pahauskse menetlustaktika kasutamine, näiteks menetluse venitamine, meelepärase kohtualluvuse valimine pettuse või kuritarvitamise eesmärgil või kohtuasjade pahauskne lõpetamine menetluse hilisemas faasis. Direktiivi põhjenduspunktis 15 selgitatakse artikli 4 punkti 3 kohta järgmist: Vaigistuskaebusi esitavad tavaliselt mõjukad üksused, näiteks üksikisikud, lobitöögrupid, äriühingud, poliitikud ja riigiorganid, püüdes vaigistada avalikku arutelu. Sageli on selliste kaebuste puhul poolte jõuvahekord tasakaalust väljas, kuna hagejal on kostjast tugevam rahaline või poliitiline positsioon. Kuigi see ei ole kõnealuste juhtumite lahutamatu osa, suurendab tasakaalust väljas olev jõuvahekord, kui see on olemas, märkimisväärselt nii avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste kahjulikku kui ka heidutavat mõju. Hageja poolt kostja vastu majandusliku eelise või poliitilise mõju väärkasutamine, koos igasuguse õigusliku põhjendatuse puudumisega, on eriti murettekitav, kui kõnealuseid kuritarvituslikke kohtumenetlusi rahastatakse otseselt või kaudselt riigieelarvest ning neid kombineeritakse muude otseste või kaudsete riiklike meetmetega, mis on suunatud sõltumatute meediaorganisatsioonide, sõltumatu ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna vastu. Direktiivi põhjenduspunktis 28 selgitatakse kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatorite kohta järgmist: Kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetlustega on tavaliselt seotud hageja pahatahtlikud võtted menetlustaktikas, näiteks taktika, mis on seotud kohtualluvuse valikuga, tuginemine ühele või mitmele täielikult või osaliselt põhjendamatule nõudele, ülemääraste nõuete esitamine, venitamistaktika kasutamine või otsustamine kohtuasi lõpetada menetluse hilisemas faasis, sarnastes asjades mitme kohtumenetluse algatamine ja kostjale menetluse käigus ebaproportsionaalsete kulude tekitamine. Kohtumenetluse kuritarvitusliku olemuse kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta ka hageja varasemat käitumist ja eelkõige varasemat õiguslike meetmetega hirmutamist. Sellist menetlustaktikat, mida kombineeritakse enne kohtumenetlust või kohtumenetluse ajal sageli mitmesuguste hirmutamise, ahistamise või ähvardamise viisidega, rakendab hageja muul eesmärgil kui õigusemõistmisele juurdepääsu saamiseks või õiguse tegelikuks kasutamiseks ning selle eesmärk on mõjuda heidutavalt avalikus elus osalemisele konkreetses küsimuses. Ülemääraste ja põhjendamatute nõuete kui vaigistushagi indikaatori kohta selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 29 järgmist: Kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses esitatud nõuded võivad olla täielikult või osaliselt põhjendamatud. See tähendab, et nõue ei pea tingimata olema täielikult põhjendamatu, et menetlust saaks pidada kuritarvituslikuks. Näiteks võib isegi väiksem isiklike õiguste rikkumine, mis võib kohaldatava õiguse alusel anda alust tagasihoidlikuks hüvitisenõudeks, olla ikkagi kuritarvituslik, kui nõutakse ilmselgelt ülemäärast summat või õiguskaitsevahendit. Teisest küljest ei tohiks sellist menetlust käsitada kuritarvitusliku menetlusena käesoleva direktiivi tähenduses juhul, kui kohtumenetluse hageja esitab põhjendatud nõudeid. 28 Vaigistushagivastase soovituse on välja töötanud ka Euroopa Nõukogu.41 Euroopa Nõukogu soovituses on kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatorid määratletud detailsemalt, kuid need on üldjoontes hõlmatud samade indikaatoritega, mis on loetletud direktiivi artikli 4 punktis 3. Euroopa Nõukogu soovituse kohaselt võivad viidata sellele, et tegemist on vaigistushagiga, järgmised elemendid: a) hageja püüab kostjale surve avaldamiseks ära kasutada võimu tasakaalustamatust, näiteks oma rahalist eelist või poliitilist või ühiskondlikku mõju; b) hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud; c) hageja taotletud õiguskaitsevahendid on ebaproportsionaalsed, ülemäärased või ebamõistlikud; d) nõuded kujutavad endast seaduste või menetluste kuritarvitamist; e) hageja kasutab menetluslikke ja kohtuvaidluste taktikaid, mille eesmärk on kostja kulude suurendamine, näiteks menetluse edasilükkamine, avalikkuse osalemiseks ebasoodsa või kostjale tülika foorumi valimine, koormava töökoormuse tekitamine ja apellatsioonide esitamine vähese või olematu eduväljavaatega; f) kohtuasi on tahtlikult suunatud üksikisikutele, mitte vaidlustatud hagi eest vastutavatele organisatsioonidele; g) kohtuasjaga kaasneb suhtekorralduslik rünnak, mille eesmärk on avalikus arutelus osalevate isikute kiusamine, diskrediteerimine või hirmutamine või mille eesmärk on tähelepanu kõrvale juhtida olulisest küsimusest; h) hageja või tema esindajad tegelevad juriidilise hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega või on seda varem teinud; i) hageja või seotud isikud osalevad mitmes koordineeritud või piiriüleses kohtumenetluses samade faktide alusel või sarnaste küsimustega seoses; j) hageja keeldub süstemaatiliselt nõude lahendamiseks kohtuvälistest mehhanismidest. Direktiivi artikli 4 punktis 3 sätestatud kriteeriumid loetletakse kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatoritena ka §-s 4063. Tegemist on lahtise loeteluga. Lõikes 1 nimetatud poolte ebavõrdsus võib tähendada nt poolte majanduslikku ebavõrdsust või ka näiteks hageja mõju ühiskonnas, sh poliitilist võimu. Samas tuleb silmas pidada, et hageja võib kuritarvitusliku kohtumenetluse algatada ka juhul, kui pooled ei ole ebavõrdsed. Samas ei pruugi see, kui pooled on ebavõrdsed, tähendada, et algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik. Lõike 2 punktis 4 nimetatud kohtualluvuse valimisena kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil võib pidada näiteks olukorda, kus valitud kohtualluvusel puudub tegelik seos kohtu asukohaga ning kohtualluvus valitakse eesmärgil, et tekitada kostjas ebamugavust ja piirata ligipääsu õigusemõistmisele. 3.1.7.3. Paragrahvis 4064 reguleeritakse kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise menetlus. Lõike 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastada nii kostja taotlusel kui ka kohtu omal algatusel. Kehtiva õiguse kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel 41 Recommendation CM/Rec(2024)2 of the Committee of Ministers to member States on countering the use of strategic lawsuits against public participation (SLAPPs). https://rm.coe.int/0900001680af2805 29 ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (TsMS § 200 lg 2). Seega lähtub reegel kehtiva õiguse süstemaatikast ja ex officio kuritarvituslikkuse tuvastamise võimaluse andmine on ka menetluse juhtimise seisukohalt mõistlik. Vastasel korral looksime põhjendamatult menetluse juhtimise ja menetlusõiguste kuritarvitamise vältimiseks vastuolulised ja õiguslikult ebaselged reeglid. Lõikes 2 nähakse ette, et kui kohus tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse, teeb ta selle kohta põhistatud määruse. Määruse peale, millega kohus tuvastas kohtumenetluse kuritarvituslikkuse, võib hageja esitada määruskaebuse. Taotluse rahuldamata jätmise peale edasi kaevata ei saa, kuid kostjal on võimalik kohtule esitada uus põhistatud taotlus. Lõikes 2 nähakse advokatuuri ettepanekul lisaks ette võimalus tuvastada kohtumenetluse kuritarvituslikkus lõpplahendiga. Paragrahvi 4064 lõikega 4 võetakse ühe meetmena üle direktiivi artikkel 15, mis reguleerib karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artiklis 15 sätestatakse järgmist: Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud. Lõikes 4 nähakse ette, et jõustunud kohtulahend kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta avalikustatakse vastavalt §-le 462. Eelnõuga tehakse §-s 462 täiendused, mille kohaselt kuritarvitusliku kohtumenetluse hageja andmeid avalikustatavas lahendis ei varjata. 3.1.7.4. Paragrahviga 4065 võetakse üle direktiivi artikkel 8, mis reguleerib nõude või menetlusdokumentide hilisemat muutmist ja milles sätestatakse järgmist: Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul ei mõjuta hageja nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas riigisisese õigusega. Sama artikli teise lõike kohaselt ei mõjuta esimene lõige direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamist, mis näeb ette võimaluse määrata direktiivi III ja IV peatükis käsitletud menetluslikke tagatisi kohtu omal algatusel, kui liikmesriik sellise võimaluse oma õiguses ette näeb. Põhjenduspunktis 34 selgitatakse artikli 8 kohta järgmist: Mõnes kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses võtavad hagejad tahtlikult nõude või menetlusdokumendid tagasi või muudavad neid selleks, et vältida kulude väljamõistmist võitnud poole kasuks. See õigustaktika võib mõnes liikmesriigis jätta kostja ilma võimalusest, et talle hüvitatakse menetluskulud. Sellised tagasivõtmised või muudatused, kui need on riigisisese õigusega ette nähtud, ja piiramata poolte õigust menetlus lõpule viia, ei tohiks seega mõjutada kostja õigust taotleda riigisisese õiguse kohaselt õiguskaitsevahendite kasutamist kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses. See ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust näha ette, et menetluslikke tagatisi võib määrata ex officio. Paragrahvis 4065 nähakse ette, et juhul kui tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega, ei mõjuta see, kui hageja muudab menetluse jooksul menetlusdokumente, sealhulgas nõuet, või võtab nõude tagasi, kostja võimalust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud 30 menetluskulude hüvitamist, kohtulahendi avaldamist hageja andmeid varjamata, nagu nähakse ette TsMS-i § 462 lõigetes 2 ja 6, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja ulatuses, samuti hagejale trahvi määramist § 4066 kohaselt. Kostjal on näiteks võimalik esitada sama hageja algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse raames TsMS-i § 373 lg 1 p 3 alusel vastuhagi kahju hüvitamiseks. Ka juhul, kui hageja nõuet muudab või selle tagasi võtab või kohus tunnistab hageja algatatud kohtumenetluse hageja nõude või selle osa ulatuses kuritarvituslikuks ning selles ulatuses menetluse lõpetab, ei välista see vastuhagi menetlemist ja kahju hüvitise väljamõistmist samas menetluses. Eelnõuga täiendatakse mh VÕS-i § 134 ja nähakse ette artikli 15 ülevõtmisel ühe meetmena võimalus võtta juhtudel, kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv kahjuhüvitis). Ka mittevaralise kahju hüvitise nõudmine vastavalt VÕS-i §-le 134 ei ole välistatud juhul, kui hageja on nt nõude tagasi võtnud. 3.1.7.5. Paragrahviga § 4066 võetakse üle direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artikkel 15 sätestab järgmist: Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud. Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt: Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid makstakse. Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul nähakse ette võimalus määrata kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejale trahv. Trahv määratakse üldregulatsiooni alusel TsMS-i §-s 46 sätestatud korras. Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul on suurendatud ka trahvimäära. Rahatrahvi võib määrata kuni 9600 euro ulatuses. Trahvimäära suurendamisel on võetud eeskuju esindushagide direktiivi ülevõtmisel loodud trahvimäära regulatsioonist (TsMS § 49722). Hageja võib trahvimääruse peale esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 48). 3.1.8. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 võetakse üle direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artikkel 15 sätestab järgmist: 31 Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud. Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt: Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid makstakse. Ühe meetmena artikli 15 ülevõtmiseks luuakse regulatsioon, mille kohaselt juhul, kui kohus on tuvastanud kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei varjata avalikustatavates kohtulahendites sellise menetluse algatanud hageja kindlakstegemist võimaldavaid andmeid. Selleks muudetakse TsMS-i § 462 lõike 2 teist lauset ja täiendatakse § 462 lõikega 6. Seega avalikustatakse nii jõustunud määrus kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta (vastavalt TsMS-i § 4064 lõikele 4) kui ka kuritarvituslikus kohtumenetluses hageja nõude kohta tehtud kohtuotsus hageja kindlakstegemist võimaldavaid andmeid (nt nimi ja isikukood või registrikood) varjamata. Seda ka juhul, kui hageja on menetlusdokumente muutnud, sh nõude tagasi võtnud. Tingimus, et kuritarvituslikus kohtumenetluses menetlusdokumentide muutmine ei mõjuta direktiivi IV peatüki kohaldamist, sh karistuste määramist, tuleneb direktiivi artiklist 8. Isikuandmed avaldatakse kuritarvituslike menetluste ärahoidmise eesmärgil. Kuivõrd menetluse kuritarvituslikkus on tuvastatud jõustunud lahendiga, on avaldamine proportsionaalne. Arvestades, et kuritarvituslikkus on jõustunud lahendiga tuvastatud, ei saa hageja kindlakstegemist võimaldavate andmete avaldamise peale edasi kaevata. Eelnõuga loodav muudatus kohaldub üksnes hageja isiku kindlakstegemist võimaldavatele andmetele ega kohaldu muude andmete, näiteks hageja terviseandmete või ärisaladuse avaldamisele. 3.1.9. Eelnõu § 1 punktiga 7 võetakse üle direktiivi artikkel 16, mis reguleerib kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid. Direktiivi artikkel 16 sätestab järgmist: Liikmesriigid tagavad, et keeldutakse tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis on tehtud füüsilise või juriidilise isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus elus, kui kõnealust kohtumenetlust peetakse ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus sellist tunnustamist või täitmist taotletakse. 32 Põhjenduspunktis 43 selgitatakse artiklit 16 järgmiselt: Piiriüleses kontekstis on samuti oluline tunnistada ohtu, mida kujutavad endast vaigistuskaebused, mis esitatakse kolmandates riikides selliste ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja muude avalikus elus osalevate isikute vastu, kelle elu- või asukoht on liidus. Kolmandates riikides esitatud vaigistuskaebuste abil võidakse avalikus elus osalevatelt isikutelt välja mõista ülemääraseid kahjuhüvitisi. Kohtumenetlus kolmandas riigis on vaigistuskaebuste sihtmärkide jaoks keerukam ja kulukam. Selleks et kaitsta demokraatiat ning õigust sõna- ja teabevabadusele liidus ning vältida käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmete kahjustamist sellega, et kohtumenetlus algatatakse teises kohtualluvuses, on oluline pakkuda kaitset kolmandates riikides esitatud ilmselgelt põhjendamatute nõuete ja kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste eest. Liikmesriigid valivad, kas keelduda kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kuna see otsus on ilmselgelt vastuolus avaliku korraga (ordre public) või eraldi keeldumise põhjuse alusel. Direktiivi artikli 16 ülevõtmiseks täiendatakse TsMS-i § 620 lõikega 11, milles sätestatakse, et kui välisriigi kohtulahend tehti isiku osalemise takistamiseks avalikus arutelus ja esitatud nõue oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli kuritarvituslik, siis loetakse, et kohtulahendi tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega, seega avaliku korraga, mis on välisriigi kohtulahendi tunnustamisest keeldumise alus vastavalt TsMS-i § 620 lõikele 1. Sätet kohaldatakse kohtulahendite suhtes, mis on tehtud isiku avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud nõuete kohta, st lähtuvalt direktiivi kohaldamisalast. Avalikus arutelus osalemine ja kuritarvituslik kohtumenetlus reguleeritakse TsMS-i 431. peatükis. Ilmselgelt põhjendamatute nõuete käsitlemine reguleeritakse TsMS-i §-s 3332. TsMS-i välisriigi kohtulahendite täidetavaks tunnistamise regulatsiooni kohaldatakse kolmandate riikide kohtulahendite täidetavaks tunnistamiseks. Kuigi TsMS-i § 620 lõike 11 loomisega tagatakse direktiivi nõude täitmine, saab sellest riigisisese õiguse osa ja seda kohaldatakse õigusaktide hierarhiast lähtudes üksnes kolmandate riikide kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisest keeldumise menetluses. Euroopa Liidu liikmesriikide kohtulahendite täitmisest keeldumise reguleerimisel on Euroopa Liidul ainuvälispädevus ja seda valdkonda reguleeritakse otsekohalduvate määrustega.42 Samuti ei kohaldata TsMS-i § 620 lõiget 11 õigusaktide hierarhiast lähtudes nende riikide kohtulahendite täidetavaks tunnistamise suhtes, millega Eesti on sõlminud kas õigusabilepingu43 või mis on vastavat valdkonda reguleeriva sama konventsiooni osalised, mille osaline on ka Eesti.44 Kui viidatud õigusaktides on vastuolu avaliku korraga sätestatud kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumise alusena, ei ole piiratud ka nende riikide kohtulahendite puhul isiku avalikus arutelus osalemise takistamiseks ilmselgelt põhjendamatu nõude kohta või kuritarvituslikus menetluses tehtud kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest 42 Kõige laiema materiaalse kohaldamisalaga on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R1215-20150226 43 Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades. https://www.riigiteataja.ee/akt/13119066 44 Haagi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:22022A0714(01). Konventsiooni info, sh osalisriikide tabel, Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi kodulehel. https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/full-text/?cid=137 33 keeldumine, kui kohus jõuab konkreetses menetluses sellise järelduseni. See, et direktiiv ei mõjuta selliste kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne 6. maid 2024, tuleneb ka artiklist 18, mis reguleerib seoseid kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingutega. Kuigi avaliku korra alus sisustatakse direktiivi nõude ülevõtmiseks konkreetse kohaldamisala ja konkreetsete tingimustega, tuleb selle kohaldamisel olla tähelepanelik, kuna välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise või sellest keeldumise menetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt ei või kohus hinnata teise riigi kohtulahendi sisulist õigsust; see on sätestatud ka TsMS-i § 623 lõike 1 teises lauses. 3.2. Võlaõigusseaduse muutmine Võlaõigusseaduse § 134 lõike 6 täiendamine on üks meetmetest, millega võetakse üle direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artikkel 15 sätestab järgmist: Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud. Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt: Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid makstakse. Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6 kohaselt võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada lisaks rikkumise raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja käitumisele ja suhtumisele kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Eelnõuga täiendatakse VÕS-i § 134 lõiget 6 selliselt, et edaspidi võib mittevaralise kahju hüvitise määramisel kohus, lisaks lõikes 5 sätestatule, arvestada vajadust mõjutada kahju 34 tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit ka juhul, kui piirati isiku väljendusvabadust. Väljendusvabadus on üks kesksemaid vabadusõigusi ning see on ka vahetult seotud PS-i §-s 1 sätestatud demokraatia põhimõttega. Isiku osalemine avalikus arutelus on samuti seotud demokraatia põhimõttega; avalikus arutelus osalemine reguleeritakse vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmisel TsMS-i §-s 4062. Demokraatia põhimõte on üks Eesti ühiskonnakorralduse aluspõhimõtteid. Väljendusvabadusega on puutes tsiviilühiskonna ja demokraatia toimimise eeldusena igaühe juurdepääs avalikule informatsioonile ehk meie elu ühisosale (vt PS § 44).45 VÕS-i § 134 täiendamise tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel, kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv kahjuhüvitis). Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et tõrjuv mittevaralise kahju hüvitis on ennekõike õigustatud tahtliku või vähemalt raske hooletuse korral. Kahju tekitaja varalise olukorra arvestamine tähendab, et majanduslikult paremas positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna tagasihoidlik hüvitis ei pruugi isikut motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma. Saadud kasu väljamõistmine tuleb kõne alla üksnes alusetu rikastumise sätete (eelkõige §-de 1037 ja 1039) alusel. Sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada, et tema isikuõigusi rikkunud isik sai rikkumisest tulu, st tõendamisesemesse kuulub nii kannatanu õiguste rikkumine, rikkuja tulu saamine kui ka põhjuslik seos nende vahel. Kasu saamine on siiski vaid üks asjaolu, mida mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle otsustamisel tuleb kaaluda.46 Riigikohtu lahend aastast 201347 selgitab täpsemalt mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni ja tõlgendab seejuures võlaõigusseaduse § 134 lõiget 6, selgitades, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki, sest mittevaralise kahju hüvitamisel ei saa lähtuda VÕS-i § 127 lõikes 1 sätestatud varalise kahju hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt ka nt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Mingil määral kaasneb preventsiooniefekt alati tsiviilõigusliku vastutuse kehtestamise ja kohaldamisega. Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni. Seega saaks öelda ka, et juba kehtiv võlaõigusseadus võimaldab ka direktiivis kirjeldatud juhtudel – kui piiratakse isiku väljendusvabadust – võtta mittevaralise kahjuhüvitise määramisel arvesse eelkirjeldatud preventsioonifunktsiooni. Samas on direktiiv selle konkreetse kaasuse siiski eraldi välja toonud ning seetõttu on korrektne eeldada liikmesriigi seadusandja reageerimist toetavate seadusandlike muudatustega olukorras, kus ohtu on sattunud väljendusvabadus. Siiski tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et paratamatult läheb 45 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 45 kommentaar p 6. 46 Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 134 kommentaar p 4.5. 47 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-2-1-18-13 35 pakutud seadusemuudatus mingis mõttes kaugemale direktiivi raamidest, kuivõrd muudetud sätte abstraktse sõnastuse tõttu ei piirdu see olukordadega, mil ajakirjanik üritab tõrjuda põhjendamatuid hagisid direktiivi mõttes, vaid ka muude võimalike väljendusvabadust ohtu seadvate olukordadega, olgu siis tegu töö- või peresuhetega vms. 3.3. Eelnõu kooskõla põhiseadusega Muudatustega luuakse kaitsemeetmed kostjatele, kelle vastu on esitatud kas ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid või algatatud avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvituslikke kohtumenetlusi. Muudatused on põhiseaduspärased. Direktiiv, mille ülevõtmiseks eelnõu koostatakse, nõuab, et: 1) avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid peab olema võimalik jätta pärast asjakohast läbivaatamist sisulise otsusega rahuldamata, kasutades kiirendatud menetlust; 2) peab olema võimalik võtta meetmeid avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejate suhtes: hüvitada kõik kostja kulud, mis on tehtud seoses kuritarvitusliku kohtumenetlusega, määrata hagejale mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sh kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine; 3) kui isiku suhtes algatatakse kohtuasi tema avalikus arutelus osalemise takistamiseks, peab kostja saama taotleda hagejalt tagatist menetluskulude katteks; hageja menetlusdokumentide hilisem muutmine, sh nõude tagasivõtmine ei tohi piirata kostja õigust kasutada õiguskaitsevahendeid; menetluslikke taotlusi peab olema võimalik menetleda kiirendatud korras. Direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, st liikmesriik võib ette näha tõhusamad meetmed kostjate kaitseks, kuid ei saa ette näha vähem tõhusaid meetmeid kui need, mis on reguleeritud direktiivis, samuti ei saa liikmesriik alandada olemasolevat kaitsetaset. Kostjale loodavad kaitsemeetmed võivad riivata hageja põhiseaduse §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, mis hõlmab ka õigust õiglasele kohtumenetlusele, ja selle õiguse kasutamist heidutada. Riive legitiimne eesmärk on tagada kostja suhtes õiglane kohtumenetlus, mis on samuti hõlmatud PS-i §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Samuti on muudatuste legitiimne eesmärk tagada menetlusökonoomia, mis on põhiseaduslikku järku väärtus, kuna meetmete rakendamine võimaldab kokku hoida kohtu ressurssi. Riive legitiimne eesmärk on ka põhiseaduse §-st 14 tulenev kohtuvõimu (seaduse kehtestamisel ka seadusandliku võimu) kohustus tagada õigusi ja vabadusi, siinkohal eelkõige põhiseaduse §-s 45 sätestatud õigust väljendusvabadusele,48 ning demokraatia toimemehhanismide kaitse. Muudatustega loodavaid meetmeid on võimalik rakendada üksnes juhul, kui kohus asub kaalutlusotsust tehes seisukohale, et: 48 Vt selle kohta ka hiljuti Euroopa Nõukogu tellitud ülevaadet asjakohasest Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast „Guide for Legal Professionals on Freedom of Expression, SLAPPs, and Related ECHR Standards“, Council of Europe, 2025). https://rm.coe.int/guide-for-legal-professionals-on-foe-slapps-and-echr-related- standards/488028918d. 36  1) tegemist on ilmselgelt põhjendamatu nõudega (nt hageja ei esita, vaatamata kohtu nõudmisele, asjaolusid, mis on vajalikud nõude põhjendamiseks, vt täpsemalt TsMS-i § 3332) või 2) tegemist on avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on algatatud kostja kurnamiseks ja vaigistamiseks (vt täpsemalt TsMS § 4063); 3) menetluskulude tagatise taotlemise puhul esinevad elemendid, mis võimaldavad kohtul eeldada, et tegemist võib olla avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega. Muudatustega loodavad meetmed on sobivad ja vajalikud järgmistel põhjustel: 1) kui nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võimaldab selle rahuldamata jätmine menetluse võimalikult varases faasis kiirendatud korras hoida kokku nii kostja varalist kui ka psühholoogilist ressurssi, samuti kohtu ressurssi; 2) kui kohus on tuvastanud, et hageja algatas kuritarvitusliku kohtumenetluse, peaksid direktiivis sisalduvad ja muudatustega loodavad meetmed olema heidutava mõjuga, mis võimaldab hoida kokku nii kostja varalist kui ka psühholoogilist ressurssi, samuti kohtu ressurssi; 3) menetluskulude tagatise nõudmise võimalus peaks samuti olema heidutava mõjuga, mis võimaldab kokku hoida kostja varalist ja psühholoogilist ning kohtu ressurssi. Kui meetmeid ei loodaks, ei pruugitaks ilmselgelt põhjendamatu hagi korral ressurssi säästvalt rahuldamata jätmise lahendini jõuda. Kui meetmeid ei loodaks, jääks kuritarvituslikud kohtumenetlused menetlusega loodaval viisil tuvastamata ja heidutus ei pruugiks olla piisav; samuti oleks kostja kehvemas positsioonis ning tema õiguskaitse võimalused oleksid piiratumad, kallimad ja aeglasemad. Muudatustega kaasnev hageja põhiõiguste võimalik riive on mõõdukas. Meetmete eesmärk – kaitsta väljendusvabadust ja demokraatiat, takistada kostjate kurnamist ja kohtumenetluse ressursi raiskamist – kaalub üles hageja põhiõiguse riive intensiivsuse. Lisaks on otsuse peale, millega kohus jätab ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata, ja määruse peale, millega kohus tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse või määrab tagatise, võimalik edasi kaevata. Ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmine ja menetluslike meetmete rakendamine, sh kuritarvituslike kohtumenetluste puhul, alluvad kohtulikule kontrollile. Direktiivi kohaselt jätab kohus ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata pärast asjakohast läbivaatamist. Kuritarvituslike kohtumenetluste kindlakstegemiseks nähakse muudatustega ette indikaatorid, mis võimaldavad kohtul hinnata, kas tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu sisaldab uusi termineid: 4.1. Avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus49 – kohtumenetlus, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid kostja vaigistamine 49 Kuritarvituslik kohtumenetlus on defineeritud direktiivi artikli 4 p 3 ja Euroopa Nõukogu soovituse lisa p 8 kaudu. 37 või kurnamine. Sellele, et tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega, võib viidata näiteks see, et: a) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik, kujutab endast õiguse kuritarvitamist või nõudega taotletakse seadusevastast eesmärki; b) hageja või temaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust; c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes kohtuasjades; d) kasutatakse pahauskset menetlustaktikat, nagu näiteks menetluse venitamine, teadlik valeandmete esitamine kohtule, kohtualluvuse valimine kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil50. Kuritarvituslikule kohtumenetlusele võivad viidata ka järgmised elemendid: e) hageja püüab kostjale surve avaldamiseks ära kasutada võimu tasakaalustamatust, näiteks oma rahalist eelist või poliitilist või ühiskondlikku mõju; f) hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud; g) kohtuasi on tahtlikult suunatud üksikisikutele, mitte vaidlustatud hagi eest vastutavatele organisatsioonidele; h) kohtuasjaga kaasneb suhtekorralduslik rünnak, mille eesmärk on avalikus arutelus osalevate isikute kiusamine, diskrediteerimine või hirmutamine või mille eesmärk on tähelepanu kõrvale juhtida olulisest küsimusest; i) hageja keeldub süstemaatiliselt nõude lahendamiseks kohtuvälistest mehhanismidest; k) hageja tekitab koormavat töökoormust, esitab kaebusi ja taotlusi vähese või olematu eduväljavaatega. 4.2. Avalikus arutelus osalemine51 – füüsilise või juriidilise isiku seisukohavõtmine või tegevus, millega kasutatakse põhiõigusi, nagu näiteks sõna- ja teabevabadus, kunsti ja teaduse vabadus või kogunemis- ja ühinemisvabadus, ning see seisukohavõtmine või tegevus, sealhulgas ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise sisu, väljaannete või teoste loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine ning turustamine, on seotud praegu või tulevikus tekkiva avalikku huvi pakkuva küsimusega. Tulevikus tekkiv avalik huvi osutab asjaolule, mis veel ei paku avalikku huvi, kuid võib seda pakkuda tulevikus, kui üldsus sellest näiteks avaldamise kaudu teada saab. 50 Direktiivi kohaselt on üheks indikaatoriks, millega tuleb kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel arvestada, ka kohtuasjade pahauskne lõpetamine menetluse hilisemas faasis. Eesti õiguse kohaselt kannab nõudest loobumise ja tagasivõtmise korral hageja ka kostja kulud. Tagasivõtmisel on ajaline piirang, mis ei ulatu menetluse hilisemasse faasi, kostja nõusolekul on nõude tagasivõtmine hilisemas faasis küll võimalik. Nõudest loobumisel on otsusega sama tagajärg, st sama nõuet ei saa uuesti kohtule esitada. Seetõttu ei tundu nimetatud direktiivi indikaator Eesti õigusega haakuv, mistõttu sellist indikaatorit Eesti õigusesse ei kehtestata. Arvestades, et indikaatorite loetelu on lahtine loetelu, on võimalik sellise indikaatoriga vajadusel siiski arvestada. 51 Avalikus elus osalemine on defineeritud direktiivi põhjenduspunkti 22 kaudu. 38 Avalikus arutelus osalemine võib hõlmata ka tegevusi, mis on seotud akadeemilise ja kunstilise vabaduse, ühinemisvabaduse õiguse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks lobitöö, demonstratsioonide ja protestide korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis tulenevad õigusest heale haldusele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kohtu- ja haldusnõuete esitamine ning osalemine avalikel aruteludel. Avalikus arutelus osalemine peaks hõlmama ka ettevalmistavaid, toetavaid või abistavaid tegevusi, millel on otsene ja olemuslik seos seisukohavõtmise või tegevusega, mis on vaigistushagide sihtmärk, et avalikus arutelus osalemine maha suruda. Selline tegevus peaks otseselt puudutama konkreetset avalikus arutelus osalemise juhtumit või põhinema vaigistushagi tegeliku sihtmärgi ja ettevalmistavat, toetavat või abistavat tegevust tegeva isiku lepingulisel suhtel. Nõuete esitamine mitte ajakirjanike ega inimõiguste kaitsjate endi vastu, vaid nende töid avaldavate internetiplatvormide vastu või nende tekste trükkivate ettevõtete või tekste müüvate kaupluste vastu võib olla mõjus viis avalikus arutelus osalemise vaigistamiseks, sest ilma selliste teenusteta ei saa arvamusi avaldada ega seega avalikku arutelu mõjutada. Lisaks võib avalikus arutelus osalemine hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk on teavitada või mõjutada avalikku arvamust või soodustada üldsuse edasist tegevust, sealhulgas era- või avaliku sektori üksuse tegevus mõnes avalikku huvi pakkuvas küsimuses, näiteks teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muu kollektiivse tegevuse korraldamine või neis osalemine. 4.3 Avalikku huvi pakkuv küsimus52 – avalikku huvi pakkuv küsimus hõlmab põhiõiguste kasutamisega seotud küsimusi. Siia kuuluvad sellised küsimused nagu sooline võrdõiguslikkus, kaitse soolise vägivalla eest ja mittediskrimineerimine ning õigusriigi, meediavabaduse ja mitmekesisuse kaitsmine. See hõlmab kaupade, toodete või teenuste kvaliteeti, ohutust või muid asjakohaseid aspekte, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima või tarbijate ja töötajate õiguste seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline puhtalt omavaheline vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud avalikku huvi pakkuva küsimuse mõistega üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat komponenti, näiteks kui see puudutab toodet või teenust, mis ei vasta keskkonna- või ohutusstandarditele. Avaliku elu tegelaseks oleva füüsilise või juriidilise isiku tegevusi tuleks samuti käsitada avalikku huvi pakkuvate küsimustena, sest üldsus võib nende vastu õigustatult huvi tunda. Õigustatud huviga ei ole tegemist juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava seisukohavõtmise või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu füüsilise isiku eraelu üksikasjade kohta. Avalikku huvi pakkuvad küsimused võivad olla näiteks küsimused, mida arutab või vaatab läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan või mida käsitletakse muus ametlikus menetluses. Selliste küsimuste konkreetne näide võib olla õigusakt, mis käsitleb keskkonnastandardeid või tooteohutust või saastava tehase või kaevanduse keskkonnaluba, aga ka konkreetsest juhtumist kaugemale ulatuva õigusliku mõjuga kohtumenetlus, näiteks võrdõiguslikkust, töökohal diskrimineerimist, keskkonnakuritegu või rahapesu käsitlev menetlus. Avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka peaksid kuuluma süüdistused korruptsioonis, pettuses või kelmuses, omastamises, rahapesus, väljapressimises, survestamises, seksuaalses ahistamises ja soolises vägivallas või muus vormis hirmutamises või kuritegevuses, sealhulgas 52 Avalikku huvi pakkuv küsimus on defineeritud direktiivi põhjenduspunktide 23–27 kaudu. 39 finants- või keskkonnakuriteos. Kui asjaomane rikkumine on avalikku huvi pakkuv küsimus, ei peaks olema tähtis, kas see liigitub riigisisese õiguse kohaselt kuriteoks või väärteoks. Samuti peaksid avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka kuuluma meetmed, mille eesmärk on kaitsta EL-i lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi ja demokraatlikesse protsessidesse mittesekkumise põhimõtet ning tagada või hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele, et tõkestada desinformatsiooni, sealhulgas kaitsta demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kavandatavate muudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus arutelus osalemise vastased strateegilised hagid) eest. 6. Seaduse mõju Direktiivi ettepaneku ja Euroopa Komisjoni soovituse mõju on hinnanud komisjon oma töödokumendis.53 Kavandatav muudatus: kuritarvituslike kohtumenetluste vastaste meetmete loomine, ilmselgelt põhjendamatute hagide rahuldamata jätmine võimalikult varases kohtumenetluse faasis, vaigistushagidevastaste heidutavate meetmete loomine. 6.1. Sihtrühm Menetlusosalised: eelnõuga loodavad menetluslikud meetmed mõjutavad isikuid, kelle vastu on algatatud kuritarvituslikud kohtumenetlused või kelle vastu on esitatud ilmselgelt põhjendamatud hagid. Samuti mõjutavad eelnõuga loodavad meetmed isikuid, kes on algatanud kuritarvitusliku kohtumenetluse või esitanud ilmselgelt põhjendamatu hagi. Kohus: eelnõuga loodavad menetluslikud meetmed mõjutavad kohut, kes hakkab meetmeid rakendama. 6.2. Muudatuste mõju Muudatused peaksid aitama vältida avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvituslike kohtumenetluste algatamist ja ilmselgelt põhjendamatute nõuete esitamist. Kui isiku vastu algatatakse kohtumenetlus, mille eesmärk ei ole õiguste kaitsmine, vaid kostja vaigistamine ja kurnamine, või ilmselgelt põhjendamatu hagi, on kostjal võimalik taotleda kohtult eelnõuga loodavate meetmete võtmist. Sellised meetmed aitavad kostjal vältida kahju tekkimist ja heidutavad hagejat kuritarvituslikku menetlust algatamast või ilmselgelt põhjendamatut hagi 53 Commission Staff Working Document analytical supporting document accompanying a Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") and a Commission Recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation") {COM(2022) 177 final} - {C(2022) 2428 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC0117&qid=1654166284249 40 esitamast. Kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud isik avalikustatakse, talle on võimalik määrata trahv, tema kanda jäävad menetluskulud. Samas tuleb kohtul olla tähelepanelik, et kostja taotluse alusel meetmete kohaldamisega ei takistataks hageja põhisseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Praeguste teadmise kohaselt on muudatuste mõju ulatus väike, kuna teadaolevalt ei ole Eestis seni olnud probleeme avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvituslikul eesmärgil algatatud tsiviilkohtumenetlustega; lisaks on ka kehtivas õiguses meetmeid, mis aitavad menetlusõiguste kuritarvitamist vältida.54 Kohtule avaldavad sätted mõju eelkõige seeläbi, et kohtud peavad tutvuma uue regulatsiooni võimalustega ning olema valmis seda vajadusel rakendama. Vähesel määral võib mõju olla ilmselgelt põhjendamatute hagide rahuldamata jätmisega seotud muudatustel. Kuivõrd direktiivi nõude kohaselt tuleb ilmselgelt põhjendamatu nõue rahuldamata jätta sisulise kohtuotsusega, millel on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Nõude rahuldamata jätmisele luuakse kiirendatud kord selliselt, et juhul kui lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud, tuleb kohtul teha otsus esimesel võimalusel. Samuti on võimalik nõue rahuldamata jätta kohtuistungit korraldamata, kui eelmenetluses selgub, et nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kiirendatud menetlus peaks aitama kaasa sellele, et kostja suhtes esitatud põhjendamatu nõude kohta tehakse otsus võimalikult kiiresti, muu hulgas tekib seeläbi ka vähem kulusid. Tagatud on ka hageja menetlusõigused, kuna direktiivist tulenev sisulise otsuse tegemise nõue menetlust oluliselt lihtsustada ei võimalda. 6.3. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele Plaanitavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust ei mõjuta. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine 54 Kohtute menetlusstatistika andmetel esitati 2025. aastal 17.12. seisuga kohtule 687 avaldust, mille nõude liigiks on kohtute infosüsteemis märgitud õigusvastane kahju tekitamine: https://app.fabric.microsoft.com/view?r=eyJrIjoiOWVjNWMxY2ItMDgwMS00NzhiLWIzOTctMDM5NTFlNjczNG E4IiwidCI6ImY2MzQyZDcwLWRhYzEtNDYxNC04ZTFhLTQ3YjkxYzE2YjhkZiIsImMiOjl9. Tegemist ei ole suurusjärguga, mis näitab võimalikku avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste hulka ja seega muudatuste võimalikku mõju, vaid see sisaldab kõiki selliseid nõudeid, kus pöördutakse kohtu poole õigusvastase kahju hüvitamise nõude maksmapanemiseks, vt VÕS-i § 1045. 41 Seadus jõustub 2026. aasta 7. mail, mis on art 22 lõike 1 kohaselt direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Seaduse rakendamine ei nõua ümberkorraldusi, mistõttu ei ole vajalik aeg seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks kohtutele, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tallinna Ülikoolile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Teaduste Akadeemiale, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Eesti Inimõiguste Keskusele, Avatud Eesti Fondile, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunikule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Kohtunike Ühingule, Juristide Liidule. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium; eelnõu kooskõlastasid märkustega Välisministeerium ja Kliimaministeerium.55 Eelnõule esitasid arvamuse Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Eesti Advokatuur, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ajakirjanike Liit ja vandeadvokaat Anna-Riin Brett. Märkused ja arvamused on kajastatud kooskõlastustabelis (seletuskirja lisa 1). 55 EIS https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/106e2e20-6518-4ec5-9af6-22b20a2943c2#eP1EFyKI 42  Lisa 1. Kooskõlastustabel TsMS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud Riigikohus 1. Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069 Teadmiseks võetud, selgitatud ülevõtmiseks ja sellisena iseenesest vajalik. Üks eesmärk võiks olla see, et direktiivi ülevõtmisel kehtivat seadusandlust muuta võimalikult vähe (kasuism ja erandite Direktiivi nõuded tuleb Eesti õigusesse üle võtta, sh rohkus ei aita kaasa menetluste mõistliku aja jooksul korraldamisele) ning ainult seal, erandid, mille direktiiv muude menetlustega võrreldes kus see on vältimatult vajalik ette näeb. 2. Eelnõu kohta on järgmised märkused: Arvestatud osaliselt, eelnõu ja seletuskiri muudetud, TsMS § 941 selgitatud • Selguse mõttes on ilmselt vajalik lisada TsMS-i direktiivi art-le 15 tuginev kohtualluvuse erisäte TsMS § 941 näol, kuna TsMS § 94 ei kata ammendavalt direktiivi TsMS § 941 sõnastus muudetud, aluseks on võetud kohaldamisalasse langevaid juhtumeid. Sätte sõnastamisel võiks siiski arvestada advokatuuri tagasisides pakutud sõnastus. järgmiste kommentaaridega. • Säte peaks rääkima mitte „kuritegeliku kohtumenetluse kostjast“, vaid Sättes ei ole ebatäpsust, kui kohtualluvuse sätte sõnastus „avalikus elus osalenud isikust“ või „hagejast“. räägib isiku elu- või asukohast välisriigis. Eesti riigisisese • Rääkides „kuritegeliku kohtumenetluse kostjast“ ei arvestata võimalusega, et õigusega ei saa luua rahvusvahelise kohtualluvuse avaliku elu tegelane võib olla esitanud ise välisriigis mingit sorti vastuhagi (nt kahju reegleid, mis mõjutaks Eesti jaoks siduvat EL õigust tekitava tegevuse keelamiseks ning hiljem Eestis hagi kahju hüvitamiseks) st nn (Brüssel Ia määrust) või välislepingutega võetud kohustusi. laimaja võib samuti olla välisriigis olnud „kuritegeliku kohtumenetluse kostja“. Seega kohaldub loodav norm õigusaktide hierarhiast, Eesti Kavandatava sätte eesmärgiks ei ole aga lubada nn laimajal avaliku tegelase vastu Vabariigi poolt välislepingutega võetud kohustustest ja EL laimaja elukohas hagi esitada (nt kui laimaja on pärast kahju tekitamist Eestisse ainuvälispädevusest tulenevalt üksnes nendes kolinud). olukordades, kus ükski välisleping või EL määrus ei • Sättes peaks rääkima „kahjust“ mitte kuludest ja kahjust. kohaldu. Seda on ka seletuskirjas selgitatud. Lisaks • Inglise keelses versioonis on tõesti direktiivi 2024/1069 art-s 17 kirjas nii sisaldab TsMS § 70 lg-t 4 (selgitav pedagoogilise „damages“ kui „costs“, kuid Eesti õiguse mõistes on mõlemad „kahju“. eesmärgiga ja õiguslikult toimet mitte omav säte), mis • Sättes ei tohiks olla lauseosa „hageja, kelle elu või asukoht on välisriigis“. ütleb, et rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivad sätted • Esiteks peab direktiivi teksti kohaselt hageja elu- või asukoht olema mitte kohalduvad üksnes ulatuses, milles välislepingud või EL „välisriigis“ vaid „väljaspool Liitu“ st sättes on ebatäpsus. õigus ei reguleeri teisiti. Ekslik on Riigikohtu väide, et • Teiseks ei ole „hageja elu- või asukohta“ vaja sättesse üldse märkida, kuna sõnastus peaks ütlema, et hageja elukoht on „väljaspool juhul, kui hageja elu- või asukoht oleks nt Eestis, kohalduks kohtualluvuse Liitu“. Lisaks EL õigusele on meil ka muudest kontrollimisel TsMS § 94, mis jõuaks täpselt samale tulemusele, mis TsMS § 941. välislepingutest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, mis kohalduvad kohtualluvuse kindlaksmääramisele ja mida 1  • Säte võiks lauseehituslikult olla sõnastatud nagu sarnased TsMS sätted, vrdl riigisisese õigusega ühepoolselt muuta ei saa (vt nt 2007. a nt § 92 või 94. Lugano konventsioon, õigusabileping Ukrainaga, vt ka • Teised sarnased sätted lähtuvad lauseloogikast: „milline isik + mis liiki hagi + direktiivi art 18 ja pp 45). Nii, nagu kehtiva TsMSi mis kohtusse. kohtualluvuse või välisriigi kohtulahendite tunnustamise • Seadusandja võiks selgitada eelnõu seletuskirjas olevat ja täidetavaks tunnistamise regulatsioonis (vt § 620 jj) lauset, et: „Samuti tuleb möönda keerukusi, mis võivad Eesti kohtul kasutatakse kolmanda riigi tähistamiseks läbivalt tekkida välisriigi kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel“. Võiks sõnastuses „välisriik“, kasutatakse seda ka loodavas selgitada, milles sellised keerukused välisriigi kohtumenetluse normis. Loodav regulatsioon kuulub kohaldamisele kuritarvitamise hindamisel, seisnevad, kuidas saavad Eesti kohtud ligi õigusaktide hierarhiast ja õiguse põhimõtetest (lisaks välisriigi kohtumaterjalidele, kas ja kuidas põhimõtteliselt hinnata TsMS § 70 lg 4) lähtuvalt ning kasutab TsMSi asjakohase seadusjõus välisriigi kohtute otsuseid jms. regulatsiooniga sama terminoloogiat. • Eelnevat arvestades, kui sätte lisamist peetakse siiski vajalikuks, on ettepanek sõnastada säte järgmiselt (muudatustele on joon alla tõmmatud): TsMS § 941 Avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse algatamisest tuleneva hagi kohtualluvus Avalikus elus osalenud füüsiline või juriidiline isik võib esitada hagi välisriigi kohtus avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks oma elu- või asukoha järgi. 3. TsMS § 1961 Arvestatud, eelnõu muudetud, selgitatud • TsMS § 1961 lg 1 toob kaasa selle, et tagatise määramise menetluses (sh edasikaebeinstantsis) hakatakse vaidlema selle üle, kas hagi esitati avalikus elus Tagatise määramine ei tähenda kuritarvituslikkuse osalemise takistamiseks ja kuritarvituslikult, st osaliselt asja sisuliste küsimuste üle. tuvastamist ega eelotsustust selles küsimuses. Kostjal Kuigi direktiivi põhjenduses 36 leidub lause, et „Tagatise andmine ei sisalda asja tuleb põhistada ja kohtule usutavaks muuta sisulist hinnangut, vaid seda kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku kuritarvituslikkusele viitavate indikaatorite esinemine. otsuse täimist […]“, siis eelnõu sõnastus ei võimalda sellist järeldust teha. Kohus peab mingis ulatuses kohtuasja iseloomu ja kuritarvitamist sisuliselt hindama, olgu siis ka Kui kohus veendub tagatise määramise menetluses, et TsMS §-s 4063 pakutava loetelu abil (mille kohta tehakse allpool ettepanek see loetelu hageja algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, on välja jätta/näidata seletuskirjas). Lisaks: kui kohus peab tuvastama „kohtumenetluse kohtul võimalik teha lahend kuritarvituslikkuse kuritarvituslikkusele viitavate asjaolude esinemist“, siis kas ja kuidas see võib tuvastamise kohta, kuritarvituslikkuse võib kohus suhtestuda eelnõus pakutud TsMS § 4064 regulatsiooniga, et „kohus tuvastab tuvastada ka omal algatusel. menetluse kuritarvituslikkuse sellekohase määrusega“ (allpool tehakse ettepanek regulatsioon eraldi määruse kohta eelnõust välja jätta)? 2  TsMS § 1961 lg 2 välistab küll TsMS § 196 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 21 kohaldamise, kuid kuna Arvestatud, eelnõu ja seletuskirja muudetud, selgitatud TsMS § 1961 lg 1 ise sisaldab kohtule diskretsiooni „kohus võib“, siis ei ole välistatud, et kohtupraktikas tehakse ikkagi lahendeid, mis nt ütlevad, et tagatise määramisest Eelnõu muudetud ja § 196 lg 21 arvesse võtmise piirang tuleb loobuda, kuna see oleks hageja suhtes eriti ebaõiglane (vs kehtiva TsMS § 196 välja jäetud. lg 21 „lihtne ebaõiglus“). Lisaks ei ole seletuskirjas arusaadavalt põhjendatud, miks ei Direktiiv kohustab looma regulatsiooni, mille alusel on tohi kohus arvestada nt majanduslikke kriteeriume, kui direktiivi põhjenduses 36 selle kohtul võimalik füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võimalikkusele selgelt viidatakse (…“arvestades poolte majanduslikku olukorda…“). seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul nõuda hagejalt hinnanguliste menetluskulude katteks tagatist. Eelnõuga luuakse selline regulatsioon. Sama konstruktsiooni („kohus võib“) kasutab ka kehtiva § 196 lg 1. Seega on kohtul tõesti sätte kohaldamisel diskretsioon, kuid kui kostja taotleb tagatise andmist § 1961 alusel, kohalduvad tagatise määramisel sama sätte lg-st 2 tulenevad piirangud. 4. TsMS § 3332 lai ja kitsas kohaldamisala Selgitatud • Peamine probleem seisneb nii laia kui ka kitsa kohaldamisala korral selles, et ei ole võimalik üheselt aru saada, milles tegelikult seisneb kohtumenetluse lihtsustus. Direktiivi kohaselt tuleb ilmselgelt põhjendamatu nõude TsMS § 3332 lg 2 esimeses väga pikas lauses on tegelikult üldiselt/üldistatuna kokku rahuldamata jätmise kohta teha res judicata õiguslike võetud tavapärane hagimenetlus kuni otsuse tegemiseni. Viide „Kohus on arutanud tagajärgedega otsus. vaidlusaluseid asjaolusid…“ ei välista nt kohtuistungit koos selle protokollimise Meie arutelu ja analüüs on viinud selleni, et kuivõrd nõuetega jms. Seega tuleks lõpliku valiku tegemiseks eelnõud eelnevalt täpsustada. rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, mida peab saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Direktiivi nõude täitmiseks nähakse TsMS §-s 3332 ette eeldused (asjakohane läbivaatamine) lõikes 2 ja kiirendatud kord lõikes 1, st juhul, kui eeldused on täidetud, tuleb otsus rahuldamata jätmise kohta teha esimesel võimalusel pooltele täiendavaid tähtaegu andmata. 3  Direktiivi eesmärgiks ei ole välistada istungite korraldamist (vt nt pp 33) ja kui kohus kohaldab § 3332 lõikeid 1 ja 2, istungite korraldamist ei piirata. Lisame advokatuuri ettepanekul täiendavalt võimaluse jätta nõue rahuldamata kohtuistungit pidamata juhul, kui eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga. Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur. On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Välistada ei saa ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja koormavalt palju, võib kohus eksida. 5. TsMS §-d 4062 ja 4063 Mittearvestatud, selgitatud • Seadusandja võiks kaaluda ptk pealkirjas või kuskil mujal ptk alguses viidet direktiivile. Kõik kohtunikud ei pruugi sellest aru saada, kust see ptk tuleb, Direktiiv on selline õigusakti liik, mille imperatiivsed tavainimene ammugi mitte. Kõike direktiivist ümber ei kirjutata, samas direktiiv saab reeglid tuleb kogu ulatuses üle võtta, luua direktiivi olema oluline allikas TsMS tulevaste sätete tõlgendamisel. ülevõtmise regulatsioon, mis saab osaks liikmesriigi riigisisesest õigusest. Miinimumharmoneeriva mõjuga direktiivi puhul tuleb riigisisesesse õigusesse luua vähemalt direktiiviga reguleeritud tasemel kaitse. Direktiivide ülevõtmise puhul täiendatakse vastavat riigisisest õigusakti normitehnilise märkusega, mis lisatakse õigusakti lõppu (HÕNTE § 27, vt normitehnilist 4  märkust nt TsMSi või VÕSi lõpus). Riigi Teatajas on iga sätte muudatuse juures link muutmise menetlusele etappide kaupa, sh nt Riigikogu menetlusele, kust on kättesaadav ka õigusakti seletuskiri. Seletuskirjast on võimalik lugeda selgitusi eelnõu ja konkreetsete sätete eesmärkide jms kohta, seletuskirjast nähtuvad ka eelnõu allikad. 6. • Lg 1 juures võiks olla täpsustus, et kogu ptk kohaldub üksnes piiriüleste Mittearvestatud, selgitatud vaidluste puhul (vrdl direktiivi art 1). Eelduslikult ei soovi Eesti seadusandja minna kaugemale, kui direktiiv seda teeb. Seletuskirjas on selgitatud, et direktiiv võetakse üle selliselt, et direktiiviga loodav kaitse ei sõltu sellest, kas kuritarvituslik kohtumenetlus algatati või ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati asjas, millel on piiriülene mõju direktiivi art 5 tähenduses (mis ei ole ülemäära selge ja võiks riigisisesesse õigusesse ülevõtmise korral tuua kaasa vaidlusi ja mida tulevikus asub tõlgendama Euroopa Kohus) või mitte. Selliselt on kostjad võrdselt koheldud. Direktiivi kohaldamisala lähtub ELTLis sätestatud õiguslikust alusest, mis piirdub piiriüleste olukordadega. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu anti-SLAPP soovitused soovitavad liikmesriikides luua ühetaolise õiguskaitse olenemata sellest, kas tegemist on riigisisese või piiriülese olukorraga. Ka varasemalt on direktiivid võetud üle selliselt, et direktiivi meetmeid on võimalik kasutada olenemata sellest, kas tegemist on riigisisese või piiriülese olukorraga (vt nt lepitusseadus, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades). 7. • Lg 2 sõnastamisel võiks ehk pigem lähtuda direktiivi art 4 lg-st 2 mitte Mittearvestatud, selgitatud põhjenduste p-st 22. Põhjenduste arvestamine pigem koormab juba niigi keerulist teksti. Sättega võetakse üle art 4 lg 1, mitte art 4 lg 2 ega pp 22. 5 8. • Lg-s 2 võiks igal juhul vältida väljendit „tegevus, millega kasutatakse (mingit) Mittearvestatud vabadust“, pigem sobiks „(mingi) vabaduse kasutamine“. Esiteks on keeleliselt kummaline rääkida „tegevusega vabaduse kasutamisest“ ja teiseks saab teoreetiliselt Sõnastus on keeleliselt toimetatud. Sama vormelit ka tegevusetusega mingit vabadust kasutada, nt jätab ülikooli õppejõud või ajakirjanik kasutatakse ka direktiivi ettepanekus ja direktiivis, ka need teabevabadusele viidates mingi tööandja poolt pealesunnitud piirangu tudengitele on keeleliselt toimetatud. Definitsioonis kirjeldatakse või lugejatele kehtestamata vms. seda, et hagi esitamise ese lähtub sellisest tegevusest. Riigikohus kasutas sama konstruktsiooni ka enda pakutud sõnastuses (p 13). Vastab tõele, et vabadust on võimalik kasutada ka tegevusetusega. Jätaksime selle siiski eesmärgipäraseks tõlgendamiseks. 9. • Lg 3 võiks üldse välja jätta, sest direktiivi art 4(2) näeb selgelt ette, et tegemist Arvestatud osaliselt, eelnõu täpsustatud on avatud loeteluga (vt direktiivi art-s 4(2) on kirjas sõna „nagu“) st õigustehniliselt piisab, kui Eesti õiguses on määratlemata õigusemõiste „avalikku huvi pakkuv Direktiivi sätted, sh mõisted, tuleb riigisisesesse õigusesse küsimus“. Mõttetu oleks seadusesse lisada keeruliselt sõnastatud 5 näidet, kui üle võtta. Direktiivis kehtestatud riigisisesesse õigusesse kohtunik võib leida, et ka muud näited on avalikku huvi pakkuvad. Igal juhul peaks üle võetav loetelu sisaldab kohaldajale kasulikke näiteid. TsMS-s olema kirjas, et tegemist on avatud loeteluga (st sõna „nagu“ tuleks ka TsMS- Sätte sõnastusse märgitud, et tegemist on lahtise i lisada, muidu piirame me oluliselt direktiivi kohaldamisala). Eelnevalt arvestades loeteluga. võiks praegu sätte eelnõus oleva ebavajaliku teksti lisada eelnõu seletuskirja selgitusena. 10. • TsMS § 4062 ja 4063 võiks kokku panna, kuna kõik mõisted võiks olla ühes Mittearvestatud sättes. TsMS § 4062 ja § 4063 reguleerivad erinevaid olukordi, direktiivist tulenevad õiguslikud seosed ja õiguslikud tagajärjed on erinevad. Selgema reguleerimise ja viitamise eesmärgil peame vajalikuks reguleerida eraldi paragrahvis avalikus elus osalemisest tulenevalt esitatud hagi ja samas materiaalses kohaldamisalas algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse. 11. • Praegune § 4063 ei ole tervikuna vajalik, kui selles olev sisu lisada lg-sse 2. Mittearvestatud Lähtudes direktiivi enda loogikast võiks direktiivi lg 1 tuua just kavandatava TsMS ptk esimese sätte lg-sse 2, kuna „kuritarvituslik kohtumenetlus“ (direktiivi art 1) on nõude Normitehniliselt tuleb esmalt määratleda regulatsiooni sisu arvestades olulisem kui „avalikus elus osalemine“ (direktiivi art 4(2)). „Avalikus materiaalne kohaldamisala. Seetõttu on materiaalse 6  elus osalemise“ võiks jätta hilisemasse lõikesse. Praegu on eesti keelses ettepanekus kohaldamisala kindlaksmääramine eespool direktiivi loogika ringi pööratud. Vajalik ei ole ka § 4063 lg 2 loetelu äratoomine, kuna regulatsioonist, mis käsitleb materiaalses kohaldamisalas direktiivi 4(3) näeb jällegi ette avatud loetelu. Kohus saab määratlemata algatatud kuritarvituslikke menetlusi. Lõige 2 sisaldab õigusemõistet „kuritarvituslik kohtumenetlus“ sisustada ka ilma selle loeteluta. Lisaks lahtist loetelu (vt lg 2 p 5). jääb eesti keelsest versioonist mulje, et tegemist ei ole mitte näidisloeteluga (nagu on direktiivis), vaid kohaldamise eeltingimustega st eelnõu ei ole direktiiviga selles osas kooskõlas. Eelnevalt arvestades võiks praegu sätte eelnõus oleva ebavajaliku teksti lisada eelnõu seletuskirja selgitusena. 12. • § 4063 on mõneti ebatäpne. Direktiiv ei ütle, et hagi puhul „kasutatakse Arvestatud, eelnõu muudetud eelkõige“ ära poolte ebavõrdsust. TsMS § 4063 tekstist (sõnast „eelkõige“) jääb mulje justkui oleks ebavõrdsuse kasutamine hagi esitamise tingimus, inglise keelses Olime varasemalt seisukohal, et direktiivi tekstis kasutatud direktiivis (art 4(3)) on kirjas, et „sageli“ (frequently) kasutatakse nende puhul ära „sageli“ ei ole selles kontekstis regulatiivse toimega ja ei ebavõrdsust, see ei ole sama, mis „eelkõige“. Kuna tegemist on näitega, ei pea seda sobi menetlusseaduse teksti. Sõnal „eelkõige“ ei näinud üldse TsMS-i lisama, aga kindlasti ei tohiks seda teha sõnaga „eelkõige“, kuna Eesti selliseid ohte, nagu Riigikohus näeb, sh ei näinud seda, et seadusandja ei tohi direktiivi kohaldamist piirata. selle väljendi kasutamisega piiratakse direktiivi kohaldamisala, ja pidasime seda õigussüstemaatiliselt sobivaks. Erinevalt Euroopa Nõukogu soovitusest, kus ebavõrdsust peetakse kuritarvitusliku kohtumenetluse üheks indikaatoriks, direktiiv seda silmas ei pea. Ka mõjukatel isikutel on õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Samas võib nt majanduslikult mõjukal isikul olla võimalik kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid kriitiku vaigistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse algatamise kaudu, majanduslikult vähem mõjukal isikul selliseid vahendeid ei ole, mistõttu on ka selline risk väiksem. Poolte ebavõrdsuse ärakasutamist tekstist täielikult välja jätmine ei ole põhjendatud. Riigikohtu ettepanekul tekst muudetud. 13. • Eelnevat arvestades on ettepanek sõnastada säte järgmiselt (muudatustele Mittearvestatud on joon alla tõmmatud): 7  TsMS § 4062 Pakutud sõnastus ei arvesta sellega, et meetmeid (1) Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud piiriülesele kuritarvituslikule kohaldatakse olenemata sellest, kas kostja vajab kohtumenetlusele kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisusi. õiguskaitset piiriülese mõjuga menetluses direktiivi art 5 Kohtumenetlus loetakse piiriüleseks käesoleva ptk tähenduses, kui vähemalt ühe tähenduses (millega sõnastus samuti ei arvesta) või menetlusosalise elu- või asukoht on välisriigis või menetlus on muul viisil oluliselt riigisisese mõjuga menetluses. seotud välisriigiga. Sõnastus ei arvesta, et kuritarvituslik kohtumenetlus ja (2) Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud kuritarvituslik hagi on hagi, mille ilmselgelt põhjendamatu nõue on direktiivi tähenduses peamine eesmärk on tõkestada, piirata või karistada füüsilise või juriidilise isiku erinevad olukorrad ja nende puhul rakendatakse erinevaid avalikus elus osalemist põhjendamatu nõude esitamise kaudu. meetmeid. St kuritarvituslikus kohtumenetluses võidi (3) Avalikus elus osalemiseks käesoleva ptk tähenduses loetakse füüsilise või juriidilise esitada ilmselgelt põhjendamatu nõue, aga ilmselgelt isiku seisukoha võtmist või tegevust, millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, põhjendamatu nõude esitamine ei tähenda tingimata, et kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust ja sellega otseselt tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega. Ilmselgelt seotud ettevalmistav või abistav tegevus, ning mis on seotud avalikku huvi pakkuva põhjendamatu nõue jäetakse kiirendatud korras küsimusega. rahuldamata; kuritarvitusliku kohtumenetluse suhtes rakendatakse muid meetmeid, nt lahendi avaldamine hageja andmeid varjamata. Avalikku huvi pakkuv küsimus tuleb reguleerida, kuna tegemist on direktiivist tuleneva mõistega, mis tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta. Avalikku huvi pakkuva küsimuse hindamise avatud kriteeriumid on olulised hindamaks, kas tegemist on vaidlusega, mis on materiaalses kohaldamisalas, mille puhul kohalduvad direktiivi meetmed. Seega ei ole võimalik lg-t 3 välja jätta. Eelnõus on täpsustatud, et kriteeriumide loetelu on lahtine loetelu. TsMS § 4062 ja 4063 kokku panemine ei oleks mõistlik, kuivõrd avalikku huvi pakkuv küsimus võimaldab määrata materiaalse kohaldamisala ka laiemalt, kui kuritarvitusliku kohtumenetluse puhul. Eraldi regulatsioon, sh paragrahvi nimetus, on seetõttu õigusselguse tarvis vajalik. 14. TsMS § 4064 Selgitatud • Lg 1 puhul tekib küsimus, miks läheb Eesti seadusandja oluliselt kaugemale direktiivis öeldust? Direktiivi art 6(2) ütleb nimelt, et ex officio võetakse vaid teatud 8  meetmeid, direktiivi art 12(2) ütleb aga sõnaselgelt, et hageja asi on tõendada hagi Ekslik on väide, et regulatsioon ei ole direktiiviga kooskõlas aluseks olevaid asjaolusid. Seega ei ole TsMS § 4064 lg 1 direktiiviga kooskõlas. – direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, mis tähendab, et direktiivis on reguleeritud miinimumtase, mis peab igas liikmesriigis olema tagatud. Miinimumharmoneeriva mõjuga direktiiv annab liikmesriigile direktiivi eesmärkide saavutamiseks paindlikkuse: 1) tagada vajadusel suurem (nt liikmesriigis juba olemasolev) kaitse, 2) sisustada direktiivi reegel riigisisese õigusega, 3) võtta direktiivi reegel üle sellisel viisil, mis sobib kõige paremini liikmesriigi õigusega. TsMS § 4064 lg 1 kohaselt võib kohus avalikus elus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või omal algatusel. Kehtiva õiguse kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (TsMS § 200 lg 2). Seega lähtub reegel kehtiva õiguse süstemaatikast ja sellise võimaluse andmine on ka menetluse juhtimise seisukohalt mõistlik. Vastasel korral looksime menetluse juhtimise ja menetlusõiguste kuritarvitamise vältimiseks vastuolulised ja õiguslikult ebaselged reeglid, sellised vastuolud regulatsioonis oleksid põhjendamatud. Menetluse kuritarvituslikkusele viitavad indikaatorid on erinevad ja ei piirdu üksnes hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisega. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib kuritarvituslikkuse tuvastamine olla võimalik ja vajalik ka ex officio. 15. • Lg 2 jj järgnevate puhul tekib küsimus, miks peaks kohus eraldi määrusega Arvestatud osaliselt, selgitatud tuvastama üht nõude aluseks olevat fakti (kohtumenetluse toimumist) või andma eraldi määruses õigusliku hinnangu ühele põhinõude vaidlusküsimusele (menetluse Direktiivi eesmärke vaid menetlusse võtmisest keeldumise kuritarvituslikkus)? Kui eesmärk on kehtestada direktiivi art 7 lg 1 kohast regulatsiooni kaudu tagada ei saa. Menetluse regulatsiooni, siis võiks ses osas pigem täiendada lühidalt TsMS § 371, lisades kuritarvituslikkus ei pruugi selguda menetlusse võtmise 9  sinna ühe p direktiivi alusel esitatud nõuete kohta. Sellisel juhul kaob ära ka otsustamise faasis, üldjuhul saab kostja tema vastu vajadus kehtestada mingit eriregulatsiooni määruse tegemise kohta, kuna esitatud hagist teada alles pärast hagi menetlusse võtmist, tegemist on hagi menetlusse võtmisel otsustatava küsimusega, mille puhul st menetlusse võtmisel ei saa kohus olla teadlik kohalduvad menetlusse võtmata jätmise määruse vaidlustamise üldised sätted. kuritarvituslikkusele viitavatest asjaoludest (ühtlasi on Riigikohtu ettepanek vastuoluline, arvestades eelmist märkust kuritarvituslikkuse tuvastamise kohta ex officio, vt eelmist märkust ja kommentaari). Menetluse kuritarvituslikkuse tuvastamisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed, st direktiiviga ettenähtud meetmeid peab olema võimalik rakendada, see omakorda tähendab, et kuritarvituslikkust peab olema võimalik üheselt tuvastada. Riigikohtu ettepanekul lisatakse eelnõusse täiendav keeldumise alus, kuid kuritarvituslikkuse tuvastamise regulatsiooni välja ei jäeta. 16. • Eelnevat arvestades on ettepanek säte eelnõust välja jätta Arvestatud osaliselt, selgitatud ning täiendada hoopis TsMS § 371 järgmiselt: • Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: Pakutud kujul keeldumise alus ei ole sobiv, kuivõrd 13) Hagi korral on tegemist ilmselgelt põhjendamatu nõudega käesoleva ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ega eelnõus ei seadustiku ptk/§ XXX tähenduses. defineerita. Seega viidet ilmselgelt põhjendamatu nõude regulatsioonile lisada ei saa. Eelnõu muudetud ja lisatud täiendav keeldumise alus ilma pakutud viiteta, alus on seotud direktiivi kohaldamisalaga, samuti on laiendatud seda kuritarvitusliku kohtumenetluse algatamisele (mis nähtub eesmärgina Riigikohtu märkustest eespool). Tuleb siiski möönda, et menetlusse võtmise faasis ei pruugi SLAPPi kindlakstegemine olla võimalik. Samuti juhime tähelepanu, et erinevalt muudest keeldumise alustest (sh TsMS § 371 lg 2 kehtivad alused), ei teki pärast menetlusse võtmist (analoogia korras) läbivaatamata jätmise 10  olukorda, vaid sellisel juhul tuleb kohaldada direktiivi ülevõtmisest tulenevalt eelnõuga loodavat menetlust. Nagu eespool viitasime, siis ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ega eelnõus ei defineerita ja Riigikohtu ettepanekul loodava keeldumise aluse rakendamine eeldab vastava kohtupraktika kujundamist. 17. TsMS § 620 muudatus Mittearvestatud, selgitatud • See muudatus koormab TsMS teksti sättega, millel kohaldamisala on väga piiratud, see tekitab kohtunike jaoks üksnes segadust. TsMS kohaldub nimelt välisriigi TsMS § 660 kohaldub tõesti õigusaktide hierarhiast, Eesti lahendite täidetavaks tunnistamisele teadupärast vaid juhul, kui ükski välisleping või Vabariigi poolt välislepingutega võetud kohustustest ja EL EL määrus ei kohaldu, st marginaalsel arvul juhtudest. TsMS-ga ei saa nt muuta BRI ainuvälispädevusest tulenevalt üksnes olukordades, kus (us) 1215/2012 art 45(a) regulatsiooni. Seega pakutavas sättes olev juhis ei saa olla ükski välisleping või EL määrus ei kohaldu. Seda on ka kehtestatud Eesti seadusandja poolt mingi direktiivi alusel, vaid sellise juhise seletuskirjas selgitatud. Ka kehtiv TsMSi regulatsioon kehtestamiseks peab samme astuma EL seadusandja BRI(us) 1215/2012 muutmise kohaldub samadest põhimõtetest lähtuvalt ja kasutab kaudu. Seda aga veel tehtud ei ole. Ka direktiivi põhjenduste p 45 ja 51 näevad ette, sama terminoloogiat. Direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil et direktiiviga ei muudeta kuidagi välislepinguid või BRI(us)-i. Lisaks on arusaamatu, tagada, et liikmesriigis keeldutakse tunnustamast või miks peaks Eesti seadusandja täpsustama „avaliku korra“ kui määratlemata täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis on tehtud õigusmõiste mõju üksnes kolmandatest riikidest tulenevate lahendite puhul. Igal füüsilise või juriidilise isiku suhtes seetõttu, et ta osales juhul saab määratlemata õigusemõiste „avalik kord“ hõlmata ka praegu eelnõu p-s 7 avalikus arutelus, kui kõnealust nõuet peetakse ilmselgelt ettenähtut ilma seadusandja vastava täpsustuseta § 620 juures. põhjendamatuks või kohtumenetlust kuritarvituslikuks • Eelnevat arvestades on ettepanek p 7 eelnõust välja jätta ning soovi korral selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus tunnustamist või tegeleda selle temaatikaga üksnes eelnõu seletuskirjas. täitmist taotletakse. Tegemist on imperatiivse sättega, ülevõtmisel tuleb silmas pidada, et direktiivis määratletud tasemest nõrgem tase ei ole piisav. Seega tuleb regulatsioon üle võtta ja sätet loomata jätta ei saa. Nõustume, et vastav regulatsioon mis kohalduks liikmesriigi lahendite täidetavaks tunnistamisest keeldumisele, tuleks luua Brüssel Ia määruse muutmise korras. Tartu Ringkonnakohus 1. Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust Teadmiseks võetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 11  kohta, millega soovitakse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069. Sellesse puutuvalt toome välja järgmised tähelepanekud. 2. I. Eelnõu § 1 p 3 (TsMS § 3332) ja selle valikuvariandid Teadmiseks võetud, selgitatud TsMS 7. osa (menetlusosaliste avaldused ja taotlused) 37. peatükki (üldsätted) täiendatakse Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga. §-ga 3332: eesmärgiga võtta üle direktiivi nõue jätta ilmselgelt põhjendamatud Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja nõuded rahuldamata menetluse varajases faasis. jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st I alternatiiv oleks universaalse kohaldamisalaga ehk seda saaks kohaldada kõigis juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude tsiviilasjades. kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada II alternatiiv piirduks üksnes direktiivi kohaldamisalaga – seda saaks kohaldada kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega olukorras, kus tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega. kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur. Mõlemal juhul oleks tegemist kostja menetlusliku taotlusega, mille rahuldamisel On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud peaks kohus jätma ilmselgelt põhjendamatu hagi esimesel võimalusel otsusega nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste rahuldamata, taotluse rahuldamata jätmise peaks kohus lahendama määrusega. esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Välistada ei saa Kõigepealt märgime, et on ebaselge, kuidas peaks TsMS § 3332 eelnõus pakutud kujul ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja praktikas menetlust kiirendama ja kostja õigusi paremini tagama. Kui hageja ei esita koormavalt palju, võib kohus eksida. kohtu nõudmisel ja määratud tähtaja jooksul nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude rahuldamine Ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras õiguslikult põhjendatud, peab kohus ka kehtiva õiguse kohaselt jätma hagi esimesel rahuldamata jätmise regulatsioon tuleb direktiivi võimalusel rahuldamata – sisuliselt on seda ka seletuskirjas tunnistatud (vt lk 22). ülevõtmisel luua. Meie arutelu ja analüüs on viinud selleni, Seetõttu tuleks kaaluda, kas direktiivi ülevõtmiseks on tingimata vajalik taolise väga et kuivõrd rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, vähese regulatiivse sisuga sätte lisamine menetlusseadustikku. millel on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab Ebaselge on ka küsimus, millal peaks kostja oma taotluse esitama: kas kostja peaks saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust taotluse esitama kohe hagivastuses või alles siis, kui sätte kohaldamise eeldused on oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus täidetud? Kui arvestada, et kohus peaks enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast tegemist selgitama hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua (eelnõus TsMS § 3332 lg 2 ls 2), siis peaks kohus kostja taotluse saamisel ikkagi andma rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Seetõttu luuakse hagejale täiendava tähtaja koos seaduses nõutud selgitusega. Keeruline on näha, regulatsioon selliselt, et juhul, kui lg 2 eeldused on kuidas selline nõue menetlust kiirendab. täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel. Eelnõu Ebaselge on ka küsimus, mida tähendab ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata kohaselt juhul, kui kohus on eelnevalt õiguslikest jätmine esimesel võimalusel. Kuivõrd eelnõus ei nähta ette konkreetseid tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha eelneva menetluslikke erisusi sellise olukorra jaoks (näiteks menetluse jätkamist kirjalikus menetluse käigus), ta täiendavaid tähtaegu ei anna. 12  menetluses või lihtmenetlusena sõltumata hagihinnast), peaks kohus menetlust Direktiivi eesmärgiks ei ole välistada istungite korraldamist jätkama üldiste reeglite järgi, pidades ka kohtuistungi. (vt nt pp 33) ja kui kohus kohaldab § 3332 lõikeid 1 ja 2, Juhul, kui eelmärgitule vaatamata selline säte TsMSi lisatakse, toetame pigem I istungite korraldamist ei piirata. alternatiivi ehk sätte universaalset kohaldamisala. Sellise valikuga on võimalik taotluse lahendamisel vältida vaidlusi selle üle, kas konkreetne hagi on esitatud Lisame advokatuuri ettepanekul täiendavalt võimaluse avalikus elus osalemise takistamiseks. jätta nõue rahuldamata kohtuistungit pidamata juhul, kui Direktiivi kohaldamisala on määratletud sedavõrd laialt ja üldiselt (vt eelnõuga lisatav eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest TsMS § 4062), et sinna võivad kuuluda väga erinevad hagid ja piiritlemine saab igal tulenevalt esitatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega juhul olema keeruline. kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kuivõrd menetluses olulisi lihtsustusi ei tehta, ei näe me olulist kohaldamisala kindlakstegemise vaidluste riski. 3. II. Muud võimalused kuritarvituslike hagide kõrvaldamiseks Mittearvestatud, selgitatud Hoolimata sellest, et eelnõu eesmärk on konkreetse direktiivi ülevõtmine, võiks seadusandja kaaluda ka lahendusi, mida direktiiv otse ei nõua, kuid mis võiksid olla JDM kaalus direktiivi ülevõtmisel erinevaid lähenemisi avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste tõrjumisel ning otsustas lõpuks siiski direktiiv üle võtta viisil, mis ei tõhusamad kui direktiivis ette nähtud võimalused. lähe üldjuhul direktiiviga minimaalselt nõutavast Eelkõige võiks kaaluda muudatust, mis võimaldaks isiku au teotamise, muu hulgas kaugemale. ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või Eestis on igal isikul, kelle kohta on avaldatud au teotavaid kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse või ebaõigeid andmeid, tagatud õigus pöörduda õiguste rikkumise eest (võlaõigusseaduse §-d 1046, 1047 ja § 134 lg 6) kahju hüvitamist nõuda kaitseks kohtu poole. Meetmete väljatöötamisel tuleb üldjuhul ainult meediaväljaandjalt, mitte ajakirjanikult või muult seotud füüsiliselt silmas pidada, et isikute põhiõigused oleksid tagatud ja et isikult. Nõude esitamine otse füüsilise isiku vastu peaks olema võimalik vaid juhul, kui SLAPP-iga võitlemise varjus ei kahjustataks isikuid, kelle on põhjust eeldada, et meediaväljaandjaks olev juriidiline isik ei suuda esitatud nõuet õigusi on rikutud ja kellele on kahju tekitatud, et selle rahuldamise korral täita. planeeritavad meetmed ei hakkaks töötama Nõustuda ei saa väitega, et kehtivas õiguses on see küsimus juba piisavalt õigussüsteemi toimimise vastu. JDM otsustas teadlikult reguleeritud. mitte piirata kahju hüvitamise nõuete esitamise võimalust Töölepingu seaduse (TLS) § 76 lg 1 näeb tõesti ette, et kui töötaja vastutab ajakirjaniku kui füüsilise isiku. Tegu oleks olulise kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja põhisõiguse riivega, takistades isikute ligipääsu vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest õigusmõistmisele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 ning need kohustused ise täitma. See säte annab töötajale aga ainult ebaselge sisuga esimene lause). Hetkel on isikutel, kes leiavad, et nõudeõiguse tööandja vastu – ja vastupidi –, kuid ei välista kolmanda isiku võimalust ajakirjaniku tegevuse läbi on neile tekitatud kahju, 13 esitada võimalik kuritarvituslik hagi ainult töötaja vastu või ühiselt töötaja ja tööandja võimalik valida, kas esitada nõudeid meediaväljaande vastu. Kui töötaja tema vastu esitatud hagimenetluses ka viitab, et hagi tuleks esitada (praktikas juriidilise isiku) vastu ja/või ajakirjaniku kui tööandja vastu, ei saa kohus kehtiva õiguse kohaselt ilma hageja nõusolekuta kostjat füüsilise isiku vastu. Sellest isikute ringist ajakirjaniku asendada. Kuritarvituslike hagide puhul tuleb arvestada, et hageja tegelikuks täielik eemaldamine ei tundu olevat põhjendatud. eesmärgiks ei olegi hagi võimalikult kiire rahuldamine ja kohtuotsuse täitmine, vaid Üldjuhul on selge, et kahju kannatanud isikul on isiku avalikus elus osalemise takistamine, mida on võimalik saavutada ka rahuldamata otstarbekas nõude esitamisel pöörduda kindlasti (ka) jääva hagiga. väljaande vastu, kellelt võiks olla teoreetiliselt hõlpsam Lisaks tuleb arvestada, et TLS § 76 lg 1 kohaldub ainult juhul, kui meediaväljaandja ja hüvitis kätte saada. Ringkonnakohus toob välja, et ajakirjaniku vahel on töölepinguline suhe. Arvestades töötamise vormide pahatahtlike hagide puhul ei pruugi olla hageja soov mitte mitmekesisust tänapäeval, ei peaks ajakirjanike õiguste kaitse olema tagatud ainult niivõrd kahju hüvitatud saada kui taga kiusata ja heidutada juhul, kui ajakirjanik töötab töölepingu alusel. konkreetset ajakirjanikku. Samas ei saa automaatselt eeldada, et iga artikli avaldamisest vm ajakirjanduslikust tegevusest tingitud hagi oleks esitatud pahatahtlikult. Pahatahtlike hagide (avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatud nõuete) elimineerimiseks loobki direktiiv miinimumina menetlusõiguslikud hoovad, nähes ette reeglid, kuidas liikmesriikide menetlusõigus selliselt esitatud nõudeid tsiviilkohtumenetluses kohtlema peaks. Sellised reeglid pakuvad ajakirjanikele kaitset ilma kahjuhüvitusnõude adressaatide ringi piiramata. Iseenesest võib küll teatud sarnasusi otsida, rääkides arsti isiklikust vastutusest ja tervishoiuteenuse osutaja vastutusest. Nimelt piirati 2024. a jõustunud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega arsti isiklikku vastutust, soovides jätta üldjuhul patsiendi ees vastutama vaid tervishoiuteenuse osutaja. Samas toona tegu terve muudatuste paketiga, mis sisaldas tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustussüsteemi väljatöötamist ja mitte lihtsalt vastutajate ringi muutmist. Oluline on ka märkida, et tänapäeval ei tähenda ajakirjandusliku tegevuse tunnuseid kandev tegevus alati 14  ilmtingimata traditsioonilises mõttes meedimaja olemasolu, vaid tegu võib olla ka sotsiaalmeedias laia kõlapinda omavate isikute tegevusega või nö ühemeheosaühinguga, kus ajakirjanik ja ettevõte langevad isikute ringi mõttes kokku. Sellistel juhtumitel on pigem kaheldav, millega peaks põhjendama nõude piiramist ajakirjaniku rollis ülesastuva isiku vastu isiklikult. Mis puudutab märkust, et arvestades töötamise vormide mitmekesisust tänapäeval, ei peaks ajakirjanike õiguste kaitse olema tagatud ainult juhul, kui ajakirjanik töötab töölepingu alusel, siis töölepinguline suhe annabki traditsiooniliselt isikutele teistsuguses mahus kaitset võrreldes võlaõiguslike muude lepingutega. Muud tüüpi lepingute puhul on ka lepingu sõlminud isiku isiklikud riskid ja vastutus paratamatult kõrgemad. Siiski, nagu eelpool välja toodud, siis kogu eelnõu eesmärgiks on pakkuda isikutele, eeskätt ajakirjanikele, kaitset pahatahtlikult esitatud nõuete eest põhiliselt läbi menetlusõiguse vahendite. Kliimaministeerium 1. Esitasite kooskõlastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse Teadmiseks võetud, selgitatud muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga. ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus Kaalusime mõlemat varianti ja jõudsime seisukohale, et osalemise vastased strateegilised hagid) eest. laia kohaldamisala puhul, st juhul, kui taotlusi ilmselgelt Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu alljärgnevate märkustega. põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata Eelnõuga pakutakse ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras jätmiseks saaks esitada kõigis tsiviilasjades, on oht, et rahuldamata jätmiseks taotluste hulk, millega kohus peaks tegelema, saaks olema välja kaks valikuvarianti: ettenägematult suur, sest üldjuhul kostja tunneb, et tema 1) lai kohaldamisala – st et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on vastu esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu, või võimalik kiirendatud korras rahuldamata jätta olenemata sellest, kas tegemist on taotluse esitamine on kostja menetlusstrateegia. Välistada avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega või mitte; ei saa ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse koormavalt ettenägematult palju, võib kohus eksida. 15  2) kitsas kohaldamisala – st et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on võimalik kiirendatud korras rahuldamata jätta ainult siis, kui tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega. Kliimaministeerium on nõus, et ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmise kehtestatavat regulatsiooni (eelnõukohast §-i 3332) on võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes printsiibis põhjendatud ja võimalik ette näha laiemalt, kui ainult direktiivi kohaldamisalas olevate, so avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste puhul. Samas leiame, et tuleb põhjalikult kaaluda kõiki §-i 3332 laia kohaldamisalaga variandi kehtestamise kitsaskohti, ja seda mitte põhiliselt lähtudes menetlusökonoomiast ja kohtute töökoormuse seisukohalt, vaid ka menetlusosaliste menetluslike õiguste kohaldamise seisukohast. 2. Kui otsustatakse kõnealune regulatsioon kehtestada, siis teeme ettepaneku Mittearvestatud, selgitatud võimalusel jätta § 3332 lõige 2 esimese lause lõpust ära sõnad „ilma pooltele täiendavat tähtaega andmata“, kuivõrd kohtu määratud tähtaja pikendamise Direktiivi kohustab ette nägema ilmselgelt põhjendamatu taotlemiseks ja täiendava tähtaja andmiseks võib praktikas esineda vägagi erinevaid nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmise ja samas väga mõjuvaid põhjuseid. regulatsiooni. Kuivõrd direktiivi kohaselt tuleb sellise nõude kohta teha res judicata õigusliku mõjuga sisuline otsus ja direktiiv näeb ette selle, et lahend tehakse pärast asjakohast läbivaatamist, nähakse TsMS §-s 3332 ette eeldused (asjakohane läbivaatamine) lõikes 2 ja kiirendatud kord lõikes 1 + see, et kui lõike 2 eeldused on täidetud, ei pea pooltele uuesti täiendavaid tähtaegu andma (juhime tähelepanu, et kohus saab regulatsiooni kohaldada, kui ta on hagejale eelnevalt selgitanud õiguslikke tagajärgi). Kui see välja jätta ei kaasneks menetluse kiirendamise efekti, regulatsioon ei oleks tasakaalus ning tõenäoliselt ei täidaks direktiiviga pandud kohustust. Välisministeerium 1. Välisministeerium kooskõlastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Teadmiseks võetud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vaigistuskaebuse eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) järgmiste märkustega. 16 2. 1. Eelnõu on ettevalmistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) Arvestatud osaliselt, seletuskirja muudetud 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus Seletuskirja p 2.1 lisatud viide Euroopa Nõukogu osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ülevõtmiseks. Teisalt saab seda soovitusele, joonealune viide parandatud. vaadelda ka direktiiviga enam-vähem samal ajal Strasbourgis Euroopa Nõukogus välja töötatud ministrite komitee soovituse rakendamisena (5. aprilli 2024. a. soovitus CM/Rec(2024)2 avalikkuse osalust pärssivate strateegiliste hagide kasutamise tõkestamise kohta). Eesti esindajad on aktiivselt osalenud Euroopa Nõukogu soovituse koostamisel (selle kirjutanud ekspertgrupi eesistuja oli pr Karmen Turk, enne ministrite komitees vastuvõtmist kiitis selle heaks Euroopa Nõukogu meedia ja infoühiskonna juhtkomitee hr Taavo Lumiste juhtimisel). Eelnevat arvestades teeme ettepaneku viidata Euroopa Nõukogu soovitusele seletuskirja punktis 2.1 (seaduse eesmärk) ja anda sellest põhjalikum ülevaade mõnes järgnevas 2. osa alapeatükis. See oleks oluline ka soovituse punkti iv valguses, mille kohaselt tuleb ministrite komiteed informeerida soovituse rakendamisest. Soovitus koos selle lisa (appendix) ja seletuskirjaga (explanatory memorandum) on ühtse trükisena leitav siit: https://rm.coe.int/recommandation-cmrec-2024-2-and- em-en-web-a4/1680b28211. Lisaks palume parandada seletuskirja lk 35 joonealuses märkes 44 viide, mis peaks olema soovituse lisa (mitte põhiteksti) punktile 8. 3. 2. Juhime tähelepanu, et eelnõu põhiseaduslikkuse analüüsis saaks riive legitiimse Arvestatud, seletuskirja muudetud eesmärgina kajastada ka põhiseaduse §-st 14 tulenevalt kohtuvõimul (seaduse kehtestamisel ka seadusandlikul võimul) lasuvat kohustust tagada õigusi ja vabadusi, siinkohal eelkõige põhiseaduse §-s 45 sätestatud õigust väljendusvabadusele (vt selle kohta ka hiljuti Euroopa Nõukogu tellitud ülevaadet asjakohasest Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast „Guide for Legal Professionals on Freedom of Expression, SLAPPs, and Related ECHR Standards“, Council of Europe, 2025). Samuti soovitame eesmärgina kajastada demokraatia toimemehhanismide kaitset, mis nähtub mitmelt poolt mujal seletuskirjas. Eesti Advokatuur 1. Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks TsMS jt seaduste Teadmiseks võetud muutmise seaduse eelnõu. Esitame teile advokatuuri menetlusõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas ning ettepaneku eelnõu seletuskirja täiendamiseks. 17 2. Eelnõu § 1 p 1 (TsMS täiendamine §-ga 941) Arvestatud, eelnõu muudetud TsMS kasutab termineid „hageja“ ja „kostja“ Eestis toimuva kohtumenetluse kontekstis (TsMS § 205 lg 2). Kavandatud § 941 viitab aga hagejana isikule, kes oleks Eestis toimuva kohtumenetluse kontekstis kostja, ning kostjana isikule, kes oleks Eestis toimuva kohtumenetluse kontekstis hageja. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda eelnõus pakutu asemel (TsMS § 86 eeskujul) järgmist sõnastust: „Kui isik, kelle elukoht või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju ja kulude hüvitamise nõudega hagi esitada selle isiku elukoha või asukoha järgi, kelle vastu on kohtumenetlus alustatud.“ 3. Eelnõu § 1 p 2 (TsMS täiendamine §-ga 1961) Mittearvestatud, selgitatud Menetluskulude katteks tagatise andmist reguleerib TsMS § 196. Uue paragrahvi Nõustume, et õigustehniliselt oleks võimalik lahendada lisamise asemel võiks kaaluda olemasoleva paragrahvi muutmist. tagatise nõudmise sätte ülevõtmine ka selliselt, et lisada uued sätted olemasolevasse tagatise nõudmise TsMS § 196 lõiget 1 saab täiendada punktiga 4, mille järgi võib nõuda tagatist, kui paragrahvi, kuid oleme teinud valiku lähtudes hageja on esitanud hagi kostja avalikus elus osalemise takistamiseks. Kui hagis ei ole õigusselguse eesmärgist, eraldi säte on kohaldaja jaoks kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid, saab jätta taotluse selgem. Lisaks kohustab direktiiv liikmesriiki ette nägema rahuldamata, ilma et säte näeks tagatise nõudmise eeldusena ette selliste asjaolude tagatise nõudmise menetluse tarvis kiirendatud korra. esinemist. Põhjenduspunktis 33 selgitatakse, et taotluste kiirendatud viisil käsitlemiseks korra loomiseks võivad liikmesriigid TsMS §-i 196 saab täiendada lõikega 5, mille järgi ei kohaldataks § 196 lg 1 punkti 4 kehtestada nt tähtajad või võtta vastu korra, mis sarnaneb alusel tagatise nõudmise korral §-i 196 lõikeid 2 ja 21. Kuna kostja võib enne tagatise ajutiste meetmete puhul rakendatava korraga. Euroopa taotluse lahendamist edasiste menetlustoimingute tegemisest keelduda1, ei pruugi Komisjon on selgitanud, et kiirendatud kord, mida direktiiv olla vajalik näha ette taotluse lahendamise tähtaega. Tähtaja ettenägemisel võib see nõuab, tähendab sellise korra kehtestamist, mis on kiirem kohalduda kõigile tagatise taotlustele. tavapärasest korrast. Seega tuleb vastav kord ette näha, samuti ei oleks KOMi selgitatuga kooskõlas see, kui sama kord kohalduks kõigile tagatise nõudmise taotluste lahendamistele. Kuivõrd tagatise nõudmise taotluse 1 RKTKo 02.06.2008 otsus asjas nr 3-2-1-39-08, p 16. 18  lahendamiseks kehtivas õiguses tähtaega ei ole kehtestatud, kehtestatakse direktiivi nõude ülevõtmiseks taotluse lahendamiseks tähtaeg. Eesti õiguses ei ole kohtule tähtaegade kehtestamist soositud, sellised juhud on väga erandlikud, ka ühetaoline 10-päevane tähtaeg kõigi tagatise nõudmiste taotluse lahendamiseks ei pruugiks olla igaks olukorraks sobiv, arvestades mh kohtu koormust ja tsiviilasjade võimalikku keerukust. Samuti ei ole sellise ühetaolise tähtaja kehtestamiseks diskussiooni tõstatatud ega meile teadaolevalt kerkinud ka vastavat vajadust. Eelloetletud kaalutlustel tagatise andmise taotluste lahendamiseks ühetaolist tähtaega ei kehtestata. 4. Eelnõu § 1 p 3 (TsMS täiendamine §-ga 3332) Teadmiseks võetud, arvestatud osaliselt, selgitatud TsMS-i 37. peatüki üldsätted (st ka kavandatud § 3332) võiksid olla võimalikult laia Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga. kohaldamisalaga. Võimalusel võiks vältida mingi konkreetse nõude läbivaatamisega Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja seotud eriregulatsiooni kehtestamist. Seetõttu võiks lähtuda § 3332 osas laia jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st kohaldamisalaga variandist. juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada Eelnõust ei selgu, kuidas suhestub ilmselgelt põhjendamatu nõude esimesel kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega võimalusel rahuldamata jätmine TsMS § 341 lõikega 1, mille järgi lahendatakse kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur. tsiviilasi üldjuhul kohtuistungil. Samuti tekib küsimus, kas ja mille poolest erinevad On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud kavandatud § 3332 lõikes 2 ettenähtud eeldused otsuse tegemise tavapärastest nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste eeldustest2. esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Välistada ei saa ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja Eelnõus pakutu asemel võiks kaaluda varianti, et kui pärast eelmenetluse läbiviimist koormavalt palju, võib kohus eksida. selgub, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis jätab kohus hagi istungit Meie arutelu ja analüüs on viinud selleni, et kuivõrd pidamata rahuldamata (praeguse TsMS § 423 lg 1 punktis 2 ettenähtud võimaluse rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, millel on asemel jätta hagi läbi vaatamata). res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama 2 Vt nt RKTKo 11.02.2016 asjas nr 3-2-1-171-15, p 13; RKTKo 16.03.2016 otsus, p 11. 19  apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust Direktiivi artikli 13 järgi peaks ilmselgelt põhjendamatu nõude menetluse varases oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus faasis rahuldamata jätmisest keeldumine olema edasi kaevatav. Kavandatavas §-s viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast 3332 sellist edasikaebeõigust ei nähtu. asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Seetõttu luuakse regulatsioon selliselt, et juhul, kui lg 2 eeldused on täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel. Eelnõu kohaselt juhul, kui kohus on eelnevalt õiguslikest tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha ka eelneva menetluse käigus), ta täiendavaid tähtaegu ei anna. Direktiivi eesmärgiks ei ole välistada istungite korraldamist (vt nt pp 33) ja kui kohus kohaldab § 3332 lõikeid 1 ja 2, istungite korraldamist ei piirata. Täiendame ettepaneku alusel eelnõud täiendava võimalusega jätta nõue rahuldamata kohtuistungit pidamata juhul, kui eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohtuotsuse peale edasikaebamine toimub üldregulatsiooni alusel. Seega juhul, kui hagi jäeti rahuldamata § 3332 alusel, saab otsuse peale edasi kaevata vastavalt TsMS 12. osa 64 ptk 1. jaos sätestatule (§ 630 jj). 5. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4062) Mittearvestatud Kavandatava § 4062 lg 1 järgi kohaldatakse avalikus elus osalemise takistamiseks Direktiivi mõisted tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta. algatatud kuritarvituslikule kohtumenetlusele kavandatavas 431. peatükis sätestatud Õigusselguse eesmärgil on seda mõistlik teha eraldi erisusi. Erisused puudutavad kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamist, selle kohta peatükis. tehtava lahendi avalikustamist, menetluskulude hüvitamist ja välisriigis tehtud 20  lahendi tunnustamist (kavandatavad §-d 4064 ja 4065). Vajadus uue peatüki järele on küsitav. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamist saab reguleerida TsMS §-s 442 otsusega lahendatava küsimusena (vt ka tagasiside kavandatavale §-le 4064), lahendi avalikustamist saab reguleerida TsMS §-s 462, menetluskulude jaotust saab reguleerida TsMS §-s 162 või 163 (vt ka tagasiside kavandatavale §-le 4065), välisriigis tehtud lahendi tunnustamist saab reguleerida TsMS §-s 620. 6. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4064) Selgitatud, arvestatud osaliselt Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine ja selle kohta tehtud lahendi Lahendi avaldamise puhul nähakse karistusliku meetmena avalikustamine on kavandatud direktiivi artikli 15 mõttes karistusena või muu sama ette see, et avaldatavas lahendis ei varjata kuritarvitusliku mõjusa asjakohase meetmena. On kaheldav, kas kuritarvitusliku kohtumenetluse menetluse algatanud hageja andmeid. tuvastamise kohta avaliku lahendi tegemisel on soovitud distsiplineerivat mõju. Võiks kaaluda regulatsiooni, mille järgi annab kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine Ühe kuritarvitusliku kohtumenetluse raames võib olla aluse nõuda hagejalt täiendavat riigilõivu või jätta hagi (nt analoogselt TsMS § 449 lg- erinevaid ja erinevas ulatuses nõudeid. Võib esineda le 3) rahuldamata. erinevaid kuritarvituslikkusele viitavad asjaolusid, nt erinevates jurisdiktsioonides esitatud või ülepaisutatud 4 Kavandatava § 406 lõike 2 järgi tuvastab kohus kuritarvitusliku kohtumenetluse, nõuded, hirmutamine ja ähvardamine, mis võivad anda tehes selle kohta määruse. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamiseks kohta aluse hinnata menetluse kuritarvituslikuks, kuid mitte eraldi määruse tegemine ei pruugi olla otstarbekas, sest see pikendab menetlust jätta nõudeid täies ulatuses rahuldamata. Seetõttu (võttes muu hulgas arvesse eelnõus ettenähtud kaebeõigust). Kuritarvituslikku analoogselt § 449 lg-ga 3 ühetaolist reeglit rahuldamata kohtumenetlust peaks saama tuvastada menetlust lõpetavas lahendis. jätmise kohta ette näha ei saa. Menetluses esitatud nõuded saab rahuldamata jätta § 3332 alusel või üldises korras. Kuritarvituslikkuse tuvastamine nähakse ette menetlusliku otsustusena. Kuritarvituslikkuse tuvastamine menetlust ei peata. Ettepanekust lähtuvalt on eelnõud täiendatud võimalusega tuvastada kohtumenetluse kuritarvituslikkus ka kohtuotsusega. Karistusliku riigilõivu nõudmist tagantjärele Eesti tsiviilkohtumenetlusõigus ei tunne. Lisaks õigusliku kontseptsiooni uudsusele kaasneks sellisel juhul mh 21  võimalik vajadus hinnata nt riigilõivumäära ja kuritarvituslikkuse ulatuse suhet, mistõttu sellist regulatsiooni käesoleva eelnõuga kiirkorras ei looda. Eelnõu täiendataks Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejale trahvi määramise võimalusega. 7. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4065) Arvestatud, eelnõu ja seletuskiri muudetud Kavandatud § 4065 järgi ei mõjuta hageja menetlusdokumentide muutmine, sealhulgas nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist. Samas ei näe kavandatud § 4065 ette muudatusi menetluskulude jaotuse regulatsioonis. TsMS §-i 162 või 163 võiks täiendada lõikega, mille järgi võib kohus jätta kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise korral hagi rahuldamise ulatusest hoolimata menetluskulud hageja kanda. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta kostja menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 alusel. 8. Advokatuuri täiendav ettepanek seletuskirja täiendamiseks Arvestatud, seletuskirja täiendatud Seletuskirja p-s 2.2 on vaigistuskaebuste sihtmärkidena välja toodud ajakirjanikud, õiguste kaitsjad, mh ka meediaagentuurid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, samuti teadlased ja akadeemiliste ringkondade esindajad. Palume seletuskirjas lisaks markeerida, et ka advokaadid või muud esindajad (nt keskkonnateemade eestkõnelejad, mõne avaliku debati nagu soolise võrdõiguslikkuse või LBQT temaatika vedajad) võivad vaigistamiskaebuste sihtmärgiks sattuda. Juhime tähelepanu, et advokaatide ja advokaatide kutseühenduste osas sätestab ka Advokaadikutse kaitse konventsiooni3 artikli 9 lõike 4 punktid a-b konventsiooniosaliste kohustuse tagada, et advokaadid ja nende kutseühendused saavad tegeleda oma kutsetegevusega ja teostada konventsiooni artiklis 7 sätestatud õigusi ilma mis tahes vormis füüsilise kallaletungi, ähvarduse, 3 Kättesaadav: https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list?module=treaty-detail&treatynum=226. Eesti on konventsiooniga liitunud 13.05.2025. 22  ahistamise või hirmutamise ohvriks langemata või ebasobiva takistamise või sekkumiseta ning hoiduvad nimetatud käitumisest. Eesti Meediaettevõtete Liit 1. Eesti Meediaettevõtete Liit (edaspidi EML) tänab võimaluse eest kaasa rääkida Teadmiseks võetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) valmimisel, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, 11. aprillist 2024, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest (edaspidi SLAPP Direktiiv). 2. Arvestatud osaliselt, eelnõu ja seletuskiri muudetud 1. Eelnõu terminoloogiast Eelnõus ja seletuskirjas muudetud terminoloogia, 1. Avalikus elus osalemine kasutatakse „avalikus arutelus osalemine.“ 1.1. EML leiab, et definitsioon „avalikus elus osalemine“ on nii eestikeelses SLAPP Direktiivi tõlkes kui ka sellest tulenevalt eelnõus ebatäpne ega anna eesti Vaigistushagi/vaigistusmenetlust terminina kasutusele ei keeles arusaadavalt edasi seadusandja mõtet vaigistushagide menetlemise võeta, kuna direktiivi terminoloogia ja seosed on detailsed ning pelgalt see, kui nõue on esitatud kohaldamisalas sisustamisel. (avalikus arutelus osalemine) ei tähenda automaatselt, et 1.2. Inglise keeles kasutatakse SLAPP Direktiivi artiklis 4 terminit „public tegemist on vaigistushagiga. Eraldiseisvalt kuritarvitusliku participation“, mida direktiivi eestikeelses versioonis tõlgitakse „avalikus kohtumenetluse terminoloogia muutmist me elus osalemine“, mida defineeritakse nii: füüsilise või juriidilise isiku põhjendatuks ei pea. seisukoha võtmine või tegevus, millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust ja sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus, ning mis on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega. Leiame, et definitsioonis kasutatav sõna elus annab tõlgendamisel edasi ebaõige sisu. Praktikas on laialdaselt kasutusel termin avaliku elu tegelane seetõttu seostub avalikus elus osalemine pigem avaliku elu tegelase tegevusega, mis arusaadavalt ei ole õige ning annab ruumi väärtõlgendusteks. Liiatigi ei kasuta originaaltekst samuti sõna avalikus elus osalemine vaid avalik osalemine. 23  1.3. Seega teeb EML ettepaneku asendada termin „avalikus elus osalemine“ terminiga „avalikus arutelus osalemine“, andmaks edasi termini tähendust arusaadaval ning üheselt mõistetaval viisil. 1.4. EML kasutab käesolevas memos termini „avalikus elus osalemine“ asemel läbivalt terminit „avalikus arutelus osalemine“. 1.5. Terminoloogiliselt oleks samuti arusaadavam ja keeleliselt mugavam kasutada terminit vaigistushagi/vaigistusmenetlus ning defineerida seda läbi avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagi/algatatud menetluse. 3. 2. Tagatise määramine Mittearvestatud, selgitatud 2.1. Eelnõu § 196¹ näeb ette tagatise andmise menetluskulude katteks avalikus Direktiivi põhjenduspunktis 36 selgitatakse, et tagatise arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagi korral. nõudmise eesmärk on kostjale täiendava kaitse 2.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 196 näeb ette tagatise pakkumine. Selleks peaks olema võimalik anda kostjale määramise eeldatavate menetluskulude katteks, kui on alust eeldada, et tagatis hinnanguliste menetluskulude hüvitamiseks, mis hageja ei suuda kanda kohtuvaidluse kaotuse puhul kostja menetluskulusid võivad hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud kulusid […]. Põhjenduspunktis märgitakse, et on vaja leida tema majanduslikust seisundist tulenevalt või kui hagejalt menetluskulude tasakaal selle meetme ja hageja õiguse vahel omada sissenõudmine on problemaatiline tema elu- või asukoha tõttu. Paragrahvi juurdepääsu õigusemõistmisele. Asja menetlev kohus eesmärk on tagada, et kostjal ei tekiks tema kasuks tehtud otsuse korral võib, kui ta peab seda asjakohaseks, nõuda hagejalt raskusi menetluskulude sissenõudmisega ning et tema nõue menetluskulude tagatise esitamist, kui esineb kuritarvituslikule hüvitamiseks oleks tagatud. Sätte eesmärk ei ole kaitsta riiki menetlusele osutavaid elemente või kui on risk, et kostjale kohtumenetlusele tehtavate kulutuste eest, vaid kitsalt kostjat ei hüvitata kulusid, või arvestades poolte majanduslikku olukorda või muid selliseid riigisiseses õiguses sätestatud menetluskulude osas.4 Tegemist on kaitsenormiga, mille eesmärk on kaitsta kriteeriumeid. Põhjenduspunktis selgitatakse, et tagatise kostja majanduslikke huve kohtuvaidluse korral, mille algatamise initsiatiiv andmine ei sisalda asja sisulist hinnangut, vaid seda tuleb hagejalt. Tagatise andmise otsuse teeb kohus ilma hagi sisulise kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku otsuse läbivaatamiseta kostja taotlusel tulenevalt hageja isikust. Eelnõus täitmist, milles tehakse kindlaks, et tegemist oli ettenähtud tagatis nõuaks kohtult hagi sisulist läbivaatamist, otsustamaks, kuritarvitusliku menetlusega, et kostja kulud tuleb katta et tegemist on vaigistamiskaebusega, ning selline tagatis oleks olemuslikult […]. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas 4 https://tsiviilkohtumenetluse-seadustik-i.juuraveeb.ee/sisu/47251/_196_tagatise_andmine_menetluskulude_katteks 24  vastuolus menetluskulude tagatise andmise eesmärgiga. Üldjuhul on kohus peaks määrama tagatise omal algatusel või kostja vaigistamiskaebuse esitajateks jõukad isikud, kellel ei ole menetluskulude taotlusel. Kui riigisisese õigusega on nii ette nähtud, peaks tasumisega probleeme ning EML hinnangul piisab vaigistushagide puhul tagatise andmine olema võimalik kohtumenetluse igas faasis. SLAPP Direktiivi artiklis 10 sätestatud tagatisnõude tagamiseks olemasolevast TsMS §-s 196 sätestatud regulatsioonist. Ka piiriüleste Seega ongi tegemist kostja kaitsenormiga. Tagatise vaidluste puhul võimaldab kehtiv seadus määrata menetluskulude tagatise, nõudmisel ei tee kohus eelotsustust menetluse kui hageja elu- või asukoht ei ole Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa kuritarvituslikkuse kohta. Paljudel juhtudel on Majanduspiirkonna lepinguriigis. kuritarvituslike menetlustega kurnajad majanduslikult 2.3. Praeguses sõnastuses tooks vaigistushagide osas eraldi menetluskulude mõjuvõimsad inimesed. Seega juhul, kui jätaksime sätte üle võtmata, möönaksime, et mõjukalt ja jõukalt isikult tagatise sisseviimine TsMS-s kaasa hulgaliselt määruskaebemenetlusi, milles (v.a isikud, kelle elu- või asukoht on kolmandas riigis) ei potentsiaalsed hagejad ei nõustu kohtuga hagi sisustamisel vaigistushagiks. saagi menetluskulude tagatist nõuda, vaid seda saaks Lisaks sellele suureneks oluliselt kohtu töökoormus, sest tagatise nõuda üksnes vähekindlustatud isikult (kehtiv TsMS § määramisel peaks kohus tuvastama, et tegemist on vaigistushagiga, ning 196). See ei oleks kooskõlas direktiivi eesmärgiga. seda menetluskulude tagatise määruses põhjalikult motiveerima. Soovitud kasu asemel tooks selline säte kaasa täiendavaid vaidlusi ning ka täiendavaid Nagu selgitatakse pp-s 36, siis tagatise määramine ei kulutusi isikule, kelle vastu hagi esitati. tähenda kuritarvituslikkuse tuvastamist, vaid see tähendab, et kostja on põhistanud võimalike 2.4. EML teeb ettepaneku lähtuda vaigistamishagide tagatise määramisel kuritarvituslikkusele viitavate indikaatorite esinemise ja kehtivast seadusest ning mitte kehtestada eraldi vaigistushagide tagatist. muutnud selle kohtule usutavaks. Sarnane hagi tagamisele – kohtule tuleb põhistada tagamise vajalikkust ja põhjendatust, otsustades hagi tagada, ei tee kohus sisulist otsustust tagatava nõude põhjendatuse kohta. 4. 3. Eelnõu § 3332 sätestab vaigistushagide rahuldamata jätmise Mittearvestatud 3.1. Hagi rahuldamata jätmine eeldab hagi sisulist läbivaatamist ning hagi osas Direktiivi kohaselt tuleb nõue jätta rahuldamata res otsuse tegemist. judicata tagajärgedega otsusega vaidluse sisulise lahendamise kohta (vt pp 37: The decision that grants 3.2. Kehtiva TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka early dismissal should be a decision on the merits, after juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud appropriate examination), seega ei saa TsMS § 423 lg-t 2 faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud kohaldada, sest läbi vaatamata jätmine ei ole res judicata faktiliste väidete õigsust, või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega õiguslike tagajärgedega otsus nõude sisulise lahendamise 25  kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma kohta, õiguslikud tagajärjed on erinevad. See, et TsMS õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmine ei ole direktiivist saavutada. tuleneva ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise nõude ülevõtmiseks piisav, on ka EL nõukogu 3.3. EML hinnangul oleks menetlusökonoomiast lähtudes oluliselt menetluses põhjalikult läbi vaieldud. ressursisäästlikum jätta vaigistushagid viidatud alusel läbi vaatamata ning -- vältimaks TsMS 246 lg 1 5 kuritarvitusi -- võiks TsMS reguleerida korduva hagi TsMS § 371 keeldumise aluste kohaldamine ei ole esitamise võimalust ning anda kohtule võimaluse jätta korduv samasisuline direktiiviga takistatud, seda toetab ka pp 37 viimane lause. hagi menetlusse võtmata. Vajadusel võib eelnõusse sisse viia täiendava Kuid direktiivi nõude ülevõtmine ilmselgelt põhjendamatu TsMS täpsustuse, mis võimaldab vaigistamishagid läbi vaatamata jätta, kuid nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmise kohta ei ole TsMS § 423 kohaldamisega tagatud. Eelnõuga selline ettepanek eeldab, et esineksid formaalsed kriteeriumid, mis reguleeritakse selgesõnaliselt, et kuritarvitusliku eristaksid vaigistushagi mittevaralise kahju hagist, millega soovitakse ümber kohtumenetluse puhul hilisem nõude muutmine ei piira lükata ebaõigeid faktiväiteid või millega nõutakse mittevaralist kahju seoses meetmete kohaldamist. Tuleb tähele panna, et direktiiviga ebakohaste väärtushinnangutega. EML rõhutab, et kohtupraktikat arvesse reguleeritavad olukorrad – ilmselgelt põhjendamatu võttes on selline formaalne vahetegemine ülimalt keeruline kui mitte nõude rahuldamata jätmine ja kuritarvituslik võimatu. kohtumenetlus – ei pruugi langeda kokku, st ilmselgelt 3.4. Eelnõus pakutud sõnastus, mis kohustab kohut täitma selgitamiskohustust põhjendamatu nõue ei ole tingimata kuritarvituslik kohtumenetlus. (milline kohustus on kohtul iga hagimenetluse korral), oleks vastuolus SLAPP Direktiivi artikliga 8, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või Meie arutelud ja analüüs on viinud selleni, et kuivõrd juriidiliste isikute suhtes -- seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, millel on kohtumenetlustes -- ei mõjuta hageja nõuete või menetlusdokumentide res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast riigisisese õigusega. Kehtiv TsMS § 168 lg 2 võimaldab hagejalt välja mõista asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua kohtukulud (sh kostja kulud), kui hagi jäetakse läbi vaatamata. rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Seetõttu luuakse 3.5. Samas kui kohtu selgitamiskohustuse käigus hageja muudab nõuet või esitab regulatsioon selliselt, et juhul, kui lg 2 eeldused on täiendavaid dokumente, tooks see kostjale kaasa üksnes täiendavaid kulusid täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel. Eelnõu 5 Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 26  ning venitaks vaigistamishagi menetlust ega täidaks SLAPP Direktiivi kohaselt juhul, kui kohus on eelnevalt õiguslikest eesmärki lõpetada vaigistamishagi menetlus võimalikult varajases tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha ka staadiumis (SLAPP Direktiiv artikkel 11).6 eelneva menetluse käigus), ta täiendavaid tähtaegu ei anna. 3.6. § 333² (lai variant) ei lisa uut kvaliteeti, vaid loob paralleelse ja segase varajase otsustamise mehhanismi, mis omakorda tekitab juurde täiendavaid Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga. vaidlusi. Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur. On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja koormavalt palju, on kohtul ka suurem võimalus eksida. 5. 4. Avaliku huvi sisustamine Arvestatud osaliselt 4.1. Senini on seadusandja hoidunud avaliku huvi skoobis olevate teemaderingi loetelust, kuna avalikku huvi ei ole võimalik ammendavalt defineerida ning Avalikku huvi pakkuv küsimus direktiivi tähenduses on direktiivi operatiivosas defineeritud ja tuleb üle võtta. loetelu kehtestamine võib kaasa tuua uusi vaidlusi mõne avaliku huvi kataloogi kuulumise või mittekuulumise kohta. Senine kohtupraktika on Eelnõu tekst muudetud, et oleks selge, et tegemist ei ole lähtunud pigem välistamisest ning leidnud, et tuleb tuvastada hoopis avaliku ammendava loeteluga. huvi puudumine. Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma 6 Siinjuures viitame SLAPP Direktiivi ingliskeelsele tekstile, mis artiklis 11 kasutab väljendit shall ensure that courts and tribunals may dismiss, mis on kasutusel pigem hagi läbivaatamata jätmise kui rahuldamata jätmise kohta. 27  täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks täitevvõim riikliku järelevalve käigus liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte.7 4.2. SLAPP Direktiiv ei pane liikmesriikidele kohustust kehtestada avaliku huvi skoobis olevate teemade loetelu ei ammendavalt ega mitteammendavalt, ning avaliku huvi tõlgendamisel ei ole SLAPP Direktiivist lähtumine keelatud. Küll aga peab EML ohtlikuks kehtestada avaliku huvi teemadering TsMS-s, mis pärsiks ajakirjandusvabaduse teostamist teemaderingi laiendamisel, täpsustamisel või sisustamisel. 4.3. Seega teeb EML ettepaneku loobuda eelnõu § 4062 lõikes 3 sätestatud loetelust ning avalikku huvi mitte sisustada, vaid jätta see iga kord kohtu otsustada. 6. 5. Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud „hagi“ vs „kuritarvituslik Arvestatud osaliselt, selgitatud kohtumenetlus“ 5.1. Eelnõus kasutatakse paralleelselt ja osaliselt kattuvate tähendustega Esmalt märgime, et eelnõu mõisteid muudetud, kasutatakse mõisteid „avalikus arutlus osalemisest mõisteid „avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi“ (§ 406²) ja tulenevalt esitatud hagi“ ja „avalikus arutelus osalemisest “avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslik tulenevalt algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus“. kohtumenetlus (§ 406³). Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi on 5.2. Eelnõu 406² määratleb hagi objektiivsete tunnuste kaudu (seisukoha laiema tähendusega ja säte on seotud ka nt ilmselgelt võtmine, avalik huvi), aga eelnõu § 406³ seob kuritarvituslikkuse hageja põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise regulatsiooni peamise eesmärgiga (subjektiivne element). materiaalse kohaldamisalaga. Iga samas materiaalse kohaldamisalas esitatud 5.3. Eelnõust jääb ebaselgeks, kas kõik avalikus arutelus osalemise takistamiseks põhjendamatu nõue ei tähenda, et tegemist oleks esitatud hagid on ka kuritarvituslikud, ning mis vahe on kuritarvitusliku hagi tingimata kuritarvitusliku kohtumenetlusega, st need esitamisel ja menetlusõiguste pahausksel kasutamisel (TsMS § 200 lg 1). EML mõisted täiel määral ei kattu. hinnangul võiks TsMS § 200 lg-t 2 täiendada ning lisada sinna Mõistete defineerimisel lähtume direktiivist. Direktiivi menetlusõiguste kuritarvituste nimistusse ka vaigistamishagide esitamise. mõisted, sh avalikus arutelus osalemisest tulenevalt Võimalik on TsMS § 200 täiendada eraldi lõikega menetlusõiguste algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus tuleb 7 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-85-15 punkt 23. 28  kuritarvitamise kohta, mis on seotud vaigistamishagide esitamisega. riigisisesesse õigusesse üle võtta. Menetlus luuakse Võimalik on kasutada eelnõu § 4063 ja 4064 sõnastust. õigusselguse huvides eraldi regulatsioonina. 5.4. EML leiab, et SLAPP Direktiivi artikli 15 täitmiseks oleks asjakohane TsMS §-i Nõustume, et igaühel on PS § 15 kohaselt õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja 200 täiendada võimalusega pahauskset menetlusosalist trahvida. Selleks, et anti-SLAPP direktiivi ülevõtmine ei saa võtta isikutelt ära heidutus vaigistamishagi esitamisel oleks tõhusam, tasuks kaaluda ka õigust pöörduda ajakirjanduse vastu kohtusse. Seetõttu trahvimäära lae tõstmist. tuleb kohtutel regulatsiooni rakendamisel olla 5.5. EML ei näe vajadust kehtivasse TsMS-i täiendava definitsioonina lisada tähelepanelik ja eesmärgipärane, et meetmed ei hakkaks kuritarvituslikku kohtumenetlust, sest see tekitaks täiendavaid vaidluseid töötama iseenda vastu. Direktiiv tuleb üle võtta selles kuritarvitusliku olemuse üle ja tekitaks ohu, et kõikidele mittevaralise kahju sätestatud ulatuses, st tagades riigisiseses õiguses vähemalt direktiivis ette nähtud minimaalne kaitse tase. hagidele, mis puudutavad ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, saaks külge kleepida vaigistushagi sildi. 5.6. EML peab vajalikuks veel kord rõhutada, et eelnõu § 4062 defineeritud avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi definitsiooni alla mahub sisuliselt iga meediaettevõtte vastu esitatud mittevaralise kahju hagi. Seega tekib vaigistamishagi defineerimisel väga suur risk, et meediaettevõtte vastu nõude esitamine muutub võimatuks või vähemalt väga keeruliseks. EML ei soovi alahinnata SLAPP Direktiivi tähtsust, kuid selle ülevõtmisel tuleb siiski lähtuda muuhulgas ka põhiseaduse § 15, mis võimaldab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. SLAPP Direktiivi ülevõtmine ei saa võtta isikutelt ära õigust pöörduda ajakirjanduse vastu kohtusse. EML mure seisneb peamiselt selles, et ebaselge regulatsiooni alusel peetavad vaidlused maksab tulevikus kinni meediaettevõte ning seetõttu on vaigistushagi täpsem ja selgepiirilisem defineerimine hädavajalik. 5.7. EML ettepanek on defineerida vaigistushagi selgemalt ja kitsapiirilisemalt. Defineerimiseks oleks vajalik erinevate seotud erialaspetsialistide sisuline arutelu. 7. 6. Kohtu selgitamiskohustus ja menetlusdokumendi muutmine Selgitatud 29  6.1. TsMS § 230 lg 2, § 392 ja § 351 sisustavad kohtu selgitamiskohustuse. Seega Direktiiv ei piira kohtu selgituskohustust ega mõjuta peab kohus igal juhul hagi menetlemise käigus teostama hageja õigust esitada täiendavaid tõendeid või hagi selgitamiskohustust. Vaigistamishagid ei saa irduda üldisest täpsustada. Art 8 tähendab, et kui kohus tuvastas, et tsiviilkohtumenetluse loogikast, sest vastasel juhul võib juhtuda, et kostjatel algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, siis ei oma tekib kõikide mittevaralise kahju nõuete puhul, mida sisustatakse läbi tähendust see, et hageja oma nõuet menetluse käigus ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise (VÕS muudab või nõudest loobub, kostjal on sellest hoolimata § 1046 ja § 1047), soov neid vaigistamishagideks lugeda. Selline võimalus võimalik kasutada direktiivi kaitsemeetmeid. tekitab täiendavaid vaidlusi, sest kohtule tekib täiendav kohustus põhjendada oma seisukohta selles osas, kas tegu on vaigistushagiga või mitte. 6.2. Kuna SLAPP Direktiivi artikkel 8 kohaldub koos riigisisese õigusega, ei saa EML hinnangul eelnõu §-ga 4065 võtta hagejalt õigust esitada täiendavaid tõendeid või hagi täpsustada. Eelnõus sätestatud viisil paneb see hageja ebavõrdsesse positsiooni, kus hagejalt võetakse sisuliselt ära võimalus järgida kohtu selgitamiskohustuse täitmisel antud juhiseid. 8. 7. Kokkuvõtteks Teadmiseks võetud SLAPP Direktiivi eesmärgiks on kaitsta sõnavabadust ning vaba mõttevahetust ühiskonnas. SLAPP Direktiivi ülevõtmine peaks kaasa tooma vaigistushagide lihtsama ja kiirema lahendamise, mitte täiendavate vaidluste tekkimise. Samas tuleb siiski lähtuda sellest, et vaigistushagi ei ole selgepiiriliselt ja ilmeksimatult eristatav mittevaralise kahju hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Kindlasti ei tohi SLAPP Direktiivi ülevõtmine kaasa tuua eelviidatud hagide menetlemise takistamist ning kohtupidamise kättesaamatuks tegemist nende isikute jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid. EML soovib kaasa rääkida tasakaalustatud ja proportsionaalse eelnõu valmimisel, mis kaitseks nii vaba ajakirjandust kui ka üksikisikut ning tagaks neile kohtupidamisel võrdsed võimalused. Eesti Ajakirjanike Liit 1. Eesti Ajakirjanike Liit tänab võimaluse eest kaasa rääkida ajakirjandusvabadusele Teadmiseks võetud olulisel teemal ning esitada kommentaare tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõule, millega võetakse üle Euroopa Liidu 30  SLAPP-vastased menetluslikud meetmed ning arvestatakse Euroopa Nõukogu vastavaid standardeid. Meil on hea meel, et eelnõus laiendatakse piiriülest direktiivi ka kodumaistele vaigistushagidele. Positiivne on lähenemine, mis võimaldab kohtutel hinnata kuritarvituslikku kohtumenetlust paindlikult ning võtta arvesse ka muid asjakohaseid asjaolusid, mis ei ole ammendavalt loetletud. Samuti on tervitatav lahendus, mis võimaldab kuritarvitusliku kohtumenetluse sihtmärgiks langenud isikutel taotleda kahju hüvitamist oma riigi kohtutes ka piiriülestes olukordades. 2. Samas teeb meile muret, et seadusesse on üle võetud vaid direktiivis loetletud Teadmiseks võetud, selgitatud vaigistushagi tunnused, samas kui Euroopa Nõukogu soovitustes toodud laiemad tunnused on jäetud üksnes seletuskirja. Seletuskirja roll protseduurilise seaduse Eelnõuga võetakse üle indikaatorid sellisel kujul, nagu EL rakendamisel on aga paratamatult piiratud. liikmesriigid on siduva õigusakti menetluses kokku Peame vajalikuks, et kohtu käsutuses oleks võimalikult mitmekülgne tunnuste kogum, leppinud. Oleme seisukohal, et sellisel kujul on tingimused kusjuures kõik tunnused ei pea ilmnema ühel hagil korraga. Eriti soovitame kaaluda tasakaalus. Võimu tasakaalustamatus iseenesest selgemat tähelepanu juhtumitele, kus esineb märkimisväärne võimu eraldiseisva tegurina ei saa olla kuritarvitusliku tasakaalustamatus poolte vahel, samuti olukordadele, kus hagi on suunatud kohtumenetluse indikaator, kuivõrd kõigil isikutel – ka üksikisikute vastu, kuigi vaidlustatud tegevuse eest vastutab tegelikult organisatsioon mõjukatel – on õigus oma õiguste kaitseks kohtusse (näiteks meediaorganisatsioon). Samuti aitaks vaigistushagisid paremini tuvastada pöörduda. EN soovituse indikaatorid on direktiivi võimalus arvestada juhtumitega, kus hageja esitatud argumendid on osaliselt või indikaatoritega hõlmatud, ka võimu tasakaalustamatusele täielikult alusetud, ilma et see seaks kahtluse alla õiguse pöörduda kohtusse. on eelnõu mõistes sõnaselgelt viidatud. Samuti on indikaatoritega hõlmatud ülemäärased nõuded. Igasugune põhjendamatu nõue samas ei saa olla kuritarvituslikkuse indikaator, kohtus lahendatakse eraõiguslikke vaidlusi, kohtumenetluses nõude rahuldamata jätmine ei saa olla iseseisev kuritarvituslikku indikaator, menetlusosalisel tuleb põhjendada ja tõendada oma väiteid, see on hagimenetluse üldine põhimõte. Kuigi Eesti põhiseadus tagab kõigile õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, Teadmiseks võetud, selgitatud aitaks ajakirjanike töö kvaliteeti ja avalikkuse huvide paremat teenimist oluliselt see, kui selgete vaigistushagi tunnuste ilmnemisel oleks võimalik kohtuasjast kiiremini Direktiivi kohaselt tuleb ilmselgelt põhjendamatu nõude vabaneda. Seetõttu leiame, et varajase tagasilükkamise mehhanism vajab kohta teha pärast asjakohast läbivaatamist res judicata tugevdamist. mõjuga kohtuotsus. See tähendab, et vaidlus tuleb 31  Euroopa standardite kohaselt on just varajane ja tõhus menetluslik filter SLAPP-ide lahendada sisuliselt, samas nõudes samade poolte vahel ennetamisel keskse tähtsusega, et vältida sihtmärgiks langenud isikute ebavajalikku samal alusel hiljem uuesti kohtusse pöörduda ei saa. ajakulu, rahalist koormust ja heidutavat mõju avalikus elus osalemisele. Sellise lahendi tegemine on võimalik pärast asjakohast läbivaatamist, mis reguleeritakse §-s 3332. Lõikes 2 nähakse ette otsuse tegemise eeldused ja lõikes 1 kiirendatud menetlus. Kuna meil endal puudub jurist ning vahendid juristi palkamiseks, palusime Teadmiseks võetud, selgitatud kommentaari koostamisel abi Euroopa Nõukogu vastava valdkonna eksperdilt. Meie Tõenäoliselt tingituna eestikeelsest eelnõust ekslikust andmetel on Justiitsministeerium nendega juba kontaktis olnud ning eksperdi arusaamisest ja Eesti õiguse mitte tundmisest olid esialgse esmased tähelepanekud on teile ka edastatud. arvamuse seisukohad ekslikud, kommentaarid esialgsele arvamusele on EN eksperdile edastatud. Kokkuvõttes leiame, et eelnõu loob olulise aluse SLAPP-vastaste meetmete Teadmiseks võetud. rakendamiseks Eestis, kuid selle praktilise tõhususe tagamiseks oleks vajalik varajase tagasilükkamise mehhanismi tugevdamine, näitajate rolli selgem määratlemine ning Euroopa Nõukogu soovitustes toodud praktiliste elementide põhjalikum arvestamine Vandeadvokaat Anna- Riin Brett 1. Arbitraaži välistus. Direktiivi 2024/1069 artikli 2 järgi ei kohaldata direktiivi Arvestatud, seletuskirja täiendatud vahekohtu/arbitraaži asjades. Kuivõrd tegemist on olulise välistusega, siis võiks selle osas täiendada seletuskirja ja, kui asjakohane, eelnõud. 2. Riigisisestele menetlustele meetmete kohaldamine. Direktiivi kohaldamisala on Selgitatud, seletuskirja täiendatud piiratud piiriülese mõjuga tsiviilasjadega, nagu nähtub direktiivi artiklitest 1, 2 ja 5 ning põhjendustest 17, 19 ja 30. Euroopa Liidu seadusandja on pidanud piiriülese Euroopa Liidu toimimise lepingu art 81 kohaselt on EL-il mõju elementi kvalitatiivselt eristavaks tunnuseks, mis õigustab eraldi menetluslike pädevus võtta meetmeid piiriülese toimega tsiviilasjade kaitsemeetmete kehtestamist. Sellised juhtumid ei ole objektiivselt samas olukorras puhul. Seega ei ole kõnesoleva direktiivi kohaldamisala riigisiseste tsiviilvaidlustega, mistõttu ei saa neid võrdsuspõhiõiguse tähenduses määramisel tegemist konkreetses küsimuses tehtud käsitada võrreldavate olukordadena. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse direktiivist poliitilise otsustustega selle kohta, et kaitset väärivad tulenevate menetluslike erisuste laiendamist riigisisestele juhtumitele mh viitega üksnes need olukorrad, kus kuritarvituslik menetlus diskrimineerimise keelule. Võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga algatati või ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati sellises põhiõigus, mille riive on põhiseadusega vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks olukorras, mis on direktiivi piiriülese mõju määratluse puudub mõistlik ja asjakohane põhjus (nt RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 56). Kui kohaldamisalas. Euroopa Liidu anti-SLAPP paketi, samuti seadusandja hinnangul on direktiiv vastuolus diskrimineerimiskeeluga, oleks see Euroopa Nõukogu anti-SLAPP soovituse eesmärk on küsimus tõstatatud direktiivi ettepaneku menetlemisel, eriti arvestades, et pakkuda kaitset kõigile, keda kurnatakse 32  diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21. kohtumenetlustega nende vaigistamise eesmärgil, seda nii Vabariigi Valitsuse seisukohtades direktiivi ettepaneku kohta ei ole toodud välja, et piiriülestes kui ka riigisisestes olukordades. direktiiv või selle piiratud kohaldamisala oleks vastuolus diskrimineerimiskeeluga. Eesti on avaliku konsultatsiooni käigus väljendanud, et Eestis ei ole tuvastatud süstemaatilisi pahatahtlikke strateegilisi hagisid ajakirjanike või muude avalikus huvis tegutsevate isikute vastu ning et SLAPP-hagide vastaste meetmete loomisesse tuleb suhtuda ettevaatlikult. Sama mõtet korratakse ka eelnõu seletuskirjas. Kui seadusandja peab vajalikuks reguleerida riigisiseseid menetlusi, siis tuleks seletuskirja selle vajalikkuse ja eesmärgi osas täpsustada/täiendada. 3. Juriidilise isiku õiguste kaitse tagamine. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et direktiivi Eesti lähenemine uute direktiivide ülevõtmisel on ettepaneku seletuskirjas selgitati, et muuhulgas peetakse silmas ka juriidilise isiku viimastel aastatel lähtunud pigem põhimõttest mitte mittevaralise kahju ja kohtumenetluse tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist minna kaugemale Euroopa Liidu direktiivides selgelt ning liikmesriikidel tuleb ette näha, et kohtutel on võimalus määrata üldsuse soovitust. Samuti on leitud, et ei ole sobiv kasutada osalemise vastase kuritarvitusliku hagi esitanud poolele tõhusaid, proportsionaalseid direktiivi ülevõtmisel nö goldplatingut (direktiiv võetakse ja hoiatavaid karistusi (seletuskirja lk 9 „Õiguskaitsevahendid“). Kuigi VÕS ei välista üle ettenähtust suuremas mahus ja/või osaliselt selgelt juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitamist, siis senise kohtupraktika lahendades siseriiklikke teemaga seostatavaid kohaselt ei ole juriidilisel isikul mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (RKTKo probleeme). Ülevõetava direktiivi art 15 ütleb, et 09.08.2023, 2-20-5869/87, p 14 ja seal viidatud 27.03.1997 RKTKo 3-2-1-35-97: „kuna liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju osalemise vastast kohtumenetlust menetlevad kohtud hüvitamist.“). Samas kui avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud hagide puhul võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, avaldub kahju sageli just mittevaralisel kujul, eriti kui arvestada hüvitise proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema preventsioonifunktsiooni. Viimast ei saa varalise kahju hüvitise suuruse juures suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid, arvestada. Selline olukord seab juriidilised isikud, sealhulgas meediaväljaanded ja sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, vabaühendused, ebasoodsamasse olukorda. Seega tekib küsimus, kas eelnõuga on kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud. tagatud juriidilistele isikutele tegelikult samaväärne kaitse võrreldes füüsiliste JDM hinnangul ei ole SLAPP direktiiv (ega eelpool isikutega, mida on direktiiviga silmas peetud. Siin võib tõusetuda ka küsimus tsiteeritud lõplikus direktiivi tekstis olev säte) mõeldud võimalikust diskrimineerimisest, kui direktiivi kohaldamisalasse kuuluva kahju selleks, et ühtlustada liikmesriikide materiaalset hüvitamise nõude esitamisel võib olla juriidiline isik võimalik nõuda mittevaralise võlaõigust sh kahjuhüvitusõigust. Konkreetsed vahendid, kahju hüvitamist (tuginedes riigisisese õiguse tõlgendamisele kooskõlas direktiiviga ja kuidas korraldada asjakohaseid meetmeid sh kahju lähtudes direktiivi eelnõu seletuskirjast), kuid muudel juhtudel juriidilise isiku hüvitamist, on jäetud väga laialt liikmesriikide õiguse mittevaralise kahju hüvitamist tänase kohtupraktika järgi reeglina ei jaatataks. hooleks. Kindlasti ei ütle direktiiv seda, et liikmesriik peab Eelneva tõttu võiks juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise temaatikat võimaldama juriidilise isiku jaoks mittevaralise seletuskirjas ja, kui asjakohane, eelnõus täiendada. kahjuhüvitusnõude esitamist. Klassikaline võlaõigus on 33  jätkuvalt detailides jäetud liikmesriikide reguleerida ning on paratamatult kinni konkreetse liikmesriigi traditsioonides ja õiguspraktikas. Juhul, kui Euroopa Liidul oleks olnud väga selge soov tekitada juriidilisele isikule kahju tekitamise küsimuses ühtne reeglistik, oleks olnud võimalik direktiivi läbirääkimiste käigus seda teemat paremini adresseerida, luues selle kohta konkreetse, liikmesriigi materiaalõigust ühtlustava normi. Esialgne direktiivi eelnõu tekst oli nt kahjuhüvitusküsimuses konkreetsem, määrates, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on kandnud kahju üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu, on võimalik nõuda kahju täielikku hüvitamist ja saada selle eest täielikku hüvitist. Selline tekstiversioon aga kõneluste käigus poolehoidu ei leidnud ning lõpptulemuseks jäi üldisem norm, mis hõlmas väga erinevaid meetmeid üldistatud kujul. Sellest veel kaugemale minnes oleks teoreetiliselt saanud leppida kokku soovitud reegleid ka Euroopa Liidu määrusena. Selline lähenemine oleks direktiivi asemel taganud veel täielikuma ühtluse. Kuivõrd praktikas aga emba-kumba varianti ei kasutatud, võib järeldada, et lõplik seadusandjate tahe oli ikkagi see, et liikmesriikides oleks toimiv kahjuhüvitussüsteem nende olemasoleva võlaõiguse raames. Iseenesest ei ole tegu ka esimese direktiiviga, mis näeb ette, et liikmesriikidel peab olema paigas adekvaatne (mh tsiviilõiguslik) kahjude korvamise süsteem. See aga ei ole ka varasemalt automaatselt tähendanud võlaõiguse muudatusi. Lisaks võib märkida, et Eesti võlaõigusseaduse sõnastus tõesti ei välista sõnaselgelt mittevaralise kahjuhüvitusnõude esitamist juriidilise isiku poolt – ehkki 34  samas on kohtupraktika selle võimaluse eitamises olnud läbi aastate järjepidev. Riigikohus on nentinud, et (RKTKo 09.08.2023, 2-20-5869/87) kuivõrd juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. Siiski ei tähenda see seda, et praktika ei võiks tulevikus muutuda ning konkreetsete kaasuste lahendamisel on kohtul alati võimalik arvesse võtta ka käesolevat direktiivi, kui ta peaks leidma, et just seoses taoliste hagidega seoses on vajalik eriline lähenemine. Samas tuleb nõustuda sellega, et tegelikkuses oleks raske põhjendada, miks just SLAPP nõuded tingiksid erandlikku lähenemist kahjude hüvitamisele, aga mingite muude nõuete puhul taoline võimalus puuduks. Juriidilise isiku õigus mittevaralise kahju hüvitamisel on põhimõtteline deliktiõiguse küsimus. Kui tekitada küsimus sellise õiguse laiendamisest väljapoole direktiivi rakendusala, on selge, et tegu oleks murrangulise reformiga. Olukorras, kus JDM hinnangul direktiiv sellist kohustust ette ei näe (ei kitsamas ega laiemas mahus), ei pea ministeerium võimalikuks sellist reformi direktiivi ülevõtmisega siduda. 4. Vahe- ja osaotsuse regulatsiooni kaalumine. Ilmselgelt põhjendamatu nõude Arvestatud, seletuskirja täiendatud. rahuldamata jätmise regulatsioon võib olla lähedane kehtivale vaheotsuse institutsioonile (hetkel piiratud raha saamise menetlusega, ka üks kuritarvitusliku menetluse tunnuseid on ülemääraste kahjunõuete esitamine). Samuti võimaldab kehtiv õigus teha osaotsuse juhul, kui menetlusse esitatud üks nõutest või osa nõudest on lõplikuks otsustamiseks valmis. Seletuskirja võiks täiendada selgitusega, miks olemasolevad meetmed ei ole eesmärgi saavutamiseks sobivad (sh nende täiendamisel). 35  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus aruetlus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ülevõtmise eelnõu sätete vastavustabel Kasutatud lühendid: TsMS – tsiviilkohtumenetluse seadustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024041) VÕS – võlaõigusseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024018) EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi rakendamiseks Kommentaarid norm õigusakti normi kehtestatava riigisisese õigusakti sõnastus normi rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed õigusaktid Art 1 EI Üldine direktiivi reguleerimiseset ja eesmärki kirjeldav säte Art 2 JAH Regulatsioon luuakse TsMSi, mis reguleerib eraõiguslike nõuete menetlemist tsiviikohtumenetluses. Maksu-, tolli- haldusasjade ja riigivastutuse asju tsiviilkohtumenetluses ei menetleta, mistõttu nende valdkondade välistamist käsitlevat eriregulatsiooni ei ole vaja luua. 1  Vahekohtumenetlusele kohalduvad TsMSi vastavad erinormid, vahekohtumenetluse regulatsiooni juurde direktiivi ülevõtmisel uut regulatsiooni ei looda, st loodav regulatsioon vahekohtumenetlusele ei kohaldu. Kuivõrd Eesti võtab direktiivi üle selliselt, et direktiivi nõuded kohalduvad ka riigisiseste vaigistuskaebuste puhul, ei looda ka regulatsiooni selle kohta, et direktriivi ülevõtmise regulatsioon kohaldub piiriülestele juhtudele. Art 3 lg 1 EI Eesti tsiviilkohtumenetlusõiguses ei ole enne direktiivi ülevõtmist spetsiifilisi vaigistushagidele kohaldatavaid reegleid. Art 3 lg 2 EI Eesti tsiviilkohtumenetlusõiguses ei ole enne direktiivi ülevõtmist spetsiifilisi vaigistushagidele kohaldatavaid reegleid. Art 4 p 1 JAH TsMS § 4062 lg 2 § 4062. Avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagi (2) Avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagi on hagi, mis tuleneb füüsilise või juriidilise isiku seisukohavõtmisest või tegevusest, millega kasutatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust, ning sellega otseselt seotud ettevalmistavast, toetavast või abistavast tegevusest, ning see 2  seisukohavõtmine või tegevus on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega. Art 4 p 2 a) JAH TsMS § 4062 lg 3 (3) Avalikku huvi pakkuva küsimusena p1 käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses käsitatakse muuhulgas järgmisi oma mõju tõttu üldsuse õigustatud huvi äratavaid küsimusi: 1) põhiõiguste, rahvatervise, ohutuse, keskkonna või kliimaga seotud küsimused; Art 4 p 2 b) JAH TsMS § 4062 lg 3 2) küsimused, mis on seotud füüsilisest või p2 juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevusega avalikus või erasektoris; Art 4 p 2 c) JAH TsMS § 4062 lg 3 3) küsimused, mida arutatakse või vaadatakse p3 läbi seadusandlikus, täitevvõimu- või kohtuorganis või muus ametlikus menetluses; 2 Art 4 p 2 d) JAH TsMS § 406 lg 3 4) küsimused, mis on seotud süüdistustega p4 korruptsioonis, pettuses, kelmuses või mis tahes muus kuriteos või väärteos; 2 Art 4 p 2 e) JAH TsMS § 406 lg 3 5) küsimused, mis on seotud tegevustega, mille p5 eesmärk on eelkõige valeinfo vastu võitlemise kaudu kaitsta inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja inimõigusi, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi, sealhulgas demokraatlikke protsesse, põhjendamatu sekkumise eest. 3 Art 4 p 3 a) JAH TsMS § 406 lg 1, § 4063. Kuritarvituslik kohtumenetlus lg 2 p 1, p 5 (1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, kui 3  selle peamine eesmärk on avalikus arutelus osalemise takistamine, piiramine või selle eest karistamine ning põhjendamatute nõuete esitamine, kasutades eelkõige ära poolte märkimisväärset ebavõrdsust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hagi kuritarvituslikkuse hindamisel peab kohusarvesse võtma, kas: 1) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik ja kas nõude puhul on tegemist õiguse kuritarvitamisega; 5) esineb muid olulisi asjaolusid. Art 4 p 3 b) JAH TsMS § 4063 lg 2 2) hageja või hagejaga seotud isikud on p2 sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust; Art 4 p 3 c) JAH TsMS § 4063 lg 2 3) hageja või tema esindaja on enne p3 kohtumenetlust või selle ajal tegelenud hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega, samuti käitunud kirjeldatud viisil sarnastes või samaaegsetes kohtuasjades; 3 Art 4 p 3 d) JAH TsMS § 406 lg 2 4) hageja kuritarvitab menetlusõigusi, Eesti õiguse kohaselt, kui hageja loobub hagist p4 sealhulgas venitab menetlust, on esitanud või võtab selle tagasi, kannab ta kostja kohtule teadlikult valeandmeid, on valinud menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta kohtualluvuse kohtu eksitusse viimise või loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil; kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Esinduskulude hüvitamist piiravat tabelit Eesti õiguses ei ole. 4  Seega on risk juba riigisisese õigusega maandatud ja regulatsiooni loomine, mis tooks indikaatorina välja kohtuasja pahauskse lõpetamise menetluse hilisemas faasis ei ole vajalik. Art 5 lg 1 JAH Kuivõrd direktiiv võetakse üle selliselt, et meetmeid kohaldatakse ka riigisisestele menetlustele, art 5 üle ei võeta. Art 5 lg 2 JAH Kuivõrd direktiiv võetakse üle selliselt, et meetmeid kohaldatakse ka riigisisestele menetlustele, art 5 üle ei võeta. Art 6 lg 1 a) JAH TsMS § 1961 § 1961. Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korral (1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hagi esitati kostja avalikus arutelus osalemisest tulenevalt ja on alust arvata, et esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 196 lõiget 1, lõike 2 esimest lauset ja punkti 2. (3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja 5  seisukoha saamisest arvates. Kohus võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja taotluse lahendada hageja seisukohata, kui hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul. Art 6 lg 1 b) JAH TsMS § 3332 § 3332. Avalikus arutelus osalemise Luuakse regulatsioon, mis võimaldab teha res takistamiseks esitatud ilmselgelt judicata mõjuga sisulise otsuse, mida on põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine võimalik apellatsioonimenetluses kontrollida. Niipea, kui lõikes 2 sätestatud eeldused on (1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062 täidetud, jätab kohus nõude esimesel lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt võimalusel rahuldamata. põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalusel rahuldamata, kui käesoleva Kui eelmenetluses selgub, et nõue ei ole paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega täidetud. huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, jätab kohus nõude (2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 rahuldamata kohtuistungit pidamata. ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab 6  kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi. (3) Kui eelmenetluses selgub, et käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastav nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, jätab kohus nõude rahuldamata kohtuistungit pidamata. Art 6 lg 1 c) JAH TsMS 462 lg 2, lg TsMS § 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse Menetluskulude väljamõistmisele kohaldub 6. VÕS § 134 lg 6 pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti üldregulatsioon. Menetluskulud, sh kulude käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt koosseis, jaotus, kohtu pädevus ja kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud kindlaksmääramine ja esinduskulud, on hageja.“ reguleeritud TsMS 18. peatükis. TsMS § 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises Menetluskulude koosseisu ja arvestust sõnastuses: reguleerib TsMS § 138, mis sätestab järgmist: „(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku (1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi kohtukulud ja kohtuvälised kulud. avalikustamisel kuritarvitusliku (2) Kohtukulud on riigilõiv ja asja kohtumenetluse algatanud hageja isiku läbivaatamise kulud. kindlakstegemist võimaldavaid andmeid puudutavas osas.“ Riigilõivu reguleerib TsMS § 139, mis sätestab järgmist: 7 VÕS § 134 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna § 139. Riigilõiv „puutumatuse“ tekstiosaga (1) Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise „, väljendusvabaduse piiramise“. eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. […] Asja läbivaatamiskulusid reguleerib TsMS § 143, mis sätestab järgmist: § 143. Asja läbivaatamise kulud Asja läbivaatamise kulud on: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud; 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud; 41) menetlusdokumentide väljastamise kulud; 5) [kehtetu] 8  6) tsiviilasja hinna määramise kulud. Kohtuväliseid kulusid reguleerib TsMS § 144, mis sätestab järgmist: § 144. Kohtuvälised kulud Kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 51) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest; 52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest ja Euroopa arestimismääruse täitmise kulud, samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 9  tasu sama määruse alusel esitatud teabe hankimise taotluse läbivaatamise eest; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud; 8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4; 9) kollektiivse esindushagi menetlusega seonduvad tarbijakaitseseaduse §-st 604 tulenevad tarbijate või andmesubjektide teavitamise kulud; 10) tarbijate ja andmesubjektide teavitamise kulud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 49720. Menetluskulude jaotust hagimenetluses reguleerib TsMS § 162, mis sätestab järgmist: § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse 10  tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. (3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. (4) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. (5) [kehtetu]. Eelnõuga täiendatakse § 162 lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kohus jätab kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise korral hagi rahuldamise ulatusest olenemata menetluskulud täielikult hageja kanda.“ Menetluskulude jaotust asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul reguleerib TsMS § 168, mis sätestab järgmist: 11  § 168. Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul (1) Hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. (2) Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. […] (4) Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. […] (6) Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist kohtulahendis reguleerib TsMS § 173 ja sätestab järgmist: § 173. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis 12  (1) Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. (2) Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohtu pädevust menetluskulude kindlaksmääramisel reguleerib TsMS § 174 ja sätestab järgmist: § 174. Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel (1) Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 13  menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. (2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. […] (4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. […]. […] Lepingulise esindaja kulude hüvitamist reguleerib TsMS § 175 ja sätestab järgmist: § 175. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine (1) Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus 14  kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. […] […] (3) Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohtulahendit menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta reguleerib TsMS § 177 ja sätestab järgmist: § 177. Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta (1) Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (2) Kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 15  […] (4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Välja mõistetakse kõik menetluskulud, välja arvatud ülemäärased kulud. Eestis ei ole esinduskulude tabelit, mis piiraks esinduskulude väljamõistmist. TsMS § 462 reguleerib jõustunud kohtuotsuse avaldamist ja sätestab järgmist: „§ 462. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus (1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist. (2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema 16  isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (3) Kohus avalikustab omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Kohus lahendab taotluse määrusega. (4) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang. (5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.“ Eelnõuga täiendatakse kohtuotsuse avaldamise regulatsiooni selliselt, et juhul, kui kohus on jõustunud lahendiga tuvastanud menetluse 17  kuritarvituslikkuse, avaldatakse lahend selliselt, et kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja isiku kindlakstegemist võimaldavaid andmeid ei varjata. Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6 kohaselt võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada lisaks rikkumise raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja käitumisele ja suhtumisele kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Eelnõuga täiendatakse VÕS-i § 134 lõiget 6 selliselt, et edaspidi võib mittevaralise kahju hüvitise määramisel kohus, lisaks lõikes 5 sätestatule, arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit ka juhul, kui piirati isiku väljendusvabadust. VÕS-i § 134 täiendamise tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel, kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse 18  mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv kahjuhüvitis). Art 6 lg 2 Liikmesrii- TsMS § 4064 lg 1, TsMS § 4064. Kuritarvitusliku kohtumenetluse TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab gile § 462 lg 2, lg 6 tuvastamine kohus menetluskulude rahalise suuruse valikuline (1) Kohus võib avalikus arutelus osalemisest kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita tulenevalt algatatud kohtumenetluse menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või võttes aluseks menetluskulude nimekirja või omal algatusel. tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise TsMS § 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt lõpetavas määruses, kui menetluskulude kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või hageja.“ menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtuotsuse avalikustamist reguleeriva TsMS TsMS § 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises § 462 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus sõnastuses: „(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste avalikustatakse selleks ettenähtud kohas ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva arvutivõrgus (vt § 462 regulatsiooni eelmises paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku selgituses). Eelnõuga TsMS §-s 462 tehtavate kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi muudatuste kohaldamine ei eelda taotluse avalikustamisel kuritarvitusliku esitamist. kohtumenetluse algatanud hageja isiku kindlakstegemist võimaldavaid andmeid puudutavas osas.“ 1 Art 7 lg 1 JAH TsMS § 196 lg 3, Art 6 lg 1 a): Kehtiva õiguse kohaselt ei ole tagatise 3332 lg 1 nõudmise taotluse lahendamiseks tähtaega § 1961. Tagatise andmine menetluskulude kehtestatud. Direktiivi nõude ülevõtmiseks käteks avalikus arutelus osalemisest nähakse taotluse lahendamiseks ette tähtaeg. tulenevalt esitatud hagi korral 19  (3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse Kehtiva õiguse kohaselt ei ole hagiavalduse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja kohta otsuse tegemiseks tähtaega ette nähtud. seisukoha saamisest arvates. Kohus võib Direktiivi nõude täitmiseks nähakse ette, et taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja niipea, kui § 3332 lg 2 tingimused on täidetud, eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja tuleb otsus nõude rahuldamata jätmise kohta taotluse lahendada hageja seisukohata, kui teha esimesel võimalusel. hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul. Art 6 lg 1 b): § 3332. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine (1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalusel rahuldamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud. Art 7 lg 2 JAH Menetluskulud määratakse üldjuhul kindlaks kohtuotsuses, millega lahendatakse vaidlus sisuliselt (TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1). Kui menetluskulude kindlaksmääramine kohtuotsuses takistaks asjas kiire otsuse tegemist, võib kohus jätta menetluskulud kohtuotsuses kindlaks määramata. Sellisel juhul määrab kohus kulud kindlaks pärast kohtuotsuse, st mh pärast menetluskulude jaotuse, jõustumist hagita menetluses mõistliku 20  aja jooksul (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2, lg 2). Kohtuotsus avaldatakse pärast jõustumist (TsMS § 462 lg 1). Seega, kui kohtuotsus jõustub, siis see avaldatakse, kohus avaldab kohtuotsuse omal algatusel; puudub spetsiifiline menetlus, mida kiirendada. Art 8 JAH TsMS § 162 lg 6, § TsMS § 162 täiendatakse lõikega 6 järgmises Kuritarvituslik kohtumenetlus reguleeritakse 4065 sõnastuses: TsMS § 431. peatükis. „(6) Kohus jätab kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise korral hagi rahuldamise ulatusest olenemata menetluskulud täielikult hageja kanda.“ § 4065. Nõude või menetlusdokumentide muutmine kuritarvituslikus kohtumenetluses Kui kohus tuvastas kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei mõjuta hageja menetlusdokumentide muutmine, sealhulgas nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist ning kohtulahendi avaldamist käesoleva seadustiku § 462 lõigete 2 ja 6 kohaselt, samuti trahvi määramist või kuritarvitusliku kohtumenetlusega tekkinud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alusel ja ulatuses. 21 Art 9 JAH Nõustaja on reguleeritud TsMS §-s 228, mis sätestab järgmist: § 228. Nõustaja (1) Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. (2) Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. (3) Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Art 10 JAH TsMS 1961 § 1961. Tagatise andmine menetluskulude Kehtivas õiguses reguleerib tagatise andmist katteks avalikus arutelus osalemisest menetluskulude katteks TsMS § 196, mis tulenevalt esitatud hagi korral sätestab järgmist: (1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel § 196. Tagatise andmine menetluskulude kohustada hagejat andma kostja eeldatavate katteks menetluskulude katteks tagatise, kui hagi esitati kostja avalikus arutelus osalemisest (1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel tulenevalt ja on alust arvata, et esineb kohustada hagejat andma kostja eeldatavate kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid menetluskulude katteks tagatise, kui hageja: asjaolusid. 1) ei ole Eesti Vabariigi, mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi ega Euroopa (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tema elukoht ei ole Eestis, mõnes muus määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku 22 § 196 lõiget 1, lõike 2 esimest lauset ja punkti Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa 2. Majanduspiirkonna lepinguriigis; (3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse 2) on juriidiline isik, mille asukoht ei ole Eestis, kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega seisukoha saamisest arvates. Kohus võib Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis; taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja 3) majandusliku seisundi tõttu või muul eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude taotluse lahendada hageja seisukohata, kui sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, tähtaja jooksul. algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. (2) Kohus ei või kohustada hagejat tagatist andma, kui hagejal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kohus ei või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul kohustada hagejat tagatist andma, kui: 1) välislepingu alusel ei või tagatist nõuda; 2) kostjale menetluskulude hüvitamise lahend kuulub hageja elu- või asukohamaal täitmisele. (21) Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult 23  oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. (3) Kostja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagejalt nõuda tagatist ka siis, kui tagatise andmise eeldused tekivad alles menetluse ajal, välja arvatud juhul, kui ta on hagi õigeks võtnud. Kui menetluse käigus ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane, võib kostja nõuda täiendavat tagatist. (4) Hageja võib esitada tagatise andmist kohustava maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Eelnõuga nähakse ette eriregulatsioon §-s 1961, mille kohaselt juhul, kui hagi esitati avalikus arutelus osalemisest tulenevalt ja on alust arvata, et esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid, ei kohaldata tagatise määramise piiranguid, mis lähtuvad hageja elu- või asukohast, hageja majanduslikust seisukorrast ja kohtulahendi täitmise kohast. Eriregulatsiooni kohaselt lahendab kohus taotluse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta 24  hageja seisukoha saamisest arvates. Kohus võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja taotluse lahendada hageja seisukohata, kui hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul. Art 11 JAH TsMS 3332 § 3332. Avalikus arutelus osalemisest Taotluse esitamise menetlusetappi ei ole tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu piiratud. nõude rahuldamata jätmine Lõikes 2 on sätestatud eeldused, mille täitmise 2 (1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 406 korral on võimalik teha sisuline otsus, millel on lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida on põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalik apellatsiooni korras kontrollida. võimalusel rahuldamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on Niipea, kui eeldused on täidetud, tuleb nõue täidetud. esimesel võimalusel otsusega rahuldamata jätta. (2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 Kui nõue ei ole esitatud hageja seadusega ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja millele riik peaks andma õiguskaitset, jätab selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid kohus nõude rahuldamata kohtuistungit asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii pidamata. faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab 25  kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi. (3) Kui eelmenetluses selgub, et käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastav nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, jätab kohus nõude rahuldamata kohtuistungit pidamata. Art 12 lg 1 EI Kohaldub TsMSi üldregulatsioon. Paragrahvi 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. […] Seega, kui hageja esitab hagi, tuleb tal oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Art 12 lg 2 JAH 3332 lg 2 (2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 Lisaks TsMS § 3332 lg-le 2 kohaldub TsMSi ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad üldregulatsioon. Paragrahvi 230 lg 1 kohaselt asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja peab kumbki pool peab hagimenetluses selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud tulene teisiti. […] pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu 26  nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks Seega ka juhul, kui kostja taotleb ilmselgelt olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist, on tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude nõude tõendamiskoormis hagejal. rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi. Art 13 JAH Kohtuotsuse edasikaebamisele kohaldub üldregulatsioon. TsMS § 630 lg 1 kohaselt võib pool […] esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Art 14 lg 1 JAH Menetluskuludele kohaldatakse üldregulatsiooni. Menetluskulud, sh kulude koosseis, jaotus, kohtu pädevus ja kindlaksmääramine ja esinduskulud, on reguleeritud TsMS 18. peatükis. Menetluskulude koosseisu ja arvestust reguleerib TsMS § 138, mis sätestab järgmist: § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus (1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. (2) Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõivu reguleerib TsMS § 139, mis sätestab järgmist: 27  § 139. Riigilõiv (1) Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. […] Asja läbivaatamiskulusid reguleerib TsMS § 143, mis sätestab järgmist: § 143. Asja läbivaatamise kulud Asja läbivaatamise kulud on: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud; 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud; 41) menetlusdokumentide väljastamise kulud; 5) [kehtetu] 6) tsiviilasja hinna määramise kulud. Kohtuväliseid kulusid reguleerib TsMS § 144, mis sätestab järgmist: 28  § 144. Kohtuvälised kulud Kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 1 5 ) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest; 52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest ja Euroopa arestimismääruse täitmise kulud, samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tasu sama määruse alusel esitatud teabe hankimise taotluse läbivaatamise eest; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud; 8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles 29  vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4; 9) kollektiivse esindushagi menetlusega seonduvad tarbijakaitseseaduse §- st 604 tulenevad tarbijate või andmesubjektide teavitamise kulud; 10) tarbijate ja andmesubjektide teavitamise kulud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 49720. Menetluskulude jaotust hagimenetluses reguleerib TsMS § 162, mis sätestab järgmist: § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. 30  (3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. (4) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. (5) [kehtetu]. Eelnõuga täiendatakse § 162 lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kohus jätab kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise korral hagi rahuldamise ulatusest olenemata menetluskulud täielikult hageja kanda.“ Menetluskulude jaotust asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul reguleerib TsMS § 168, mis sätestab järgmist: § 168. Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul 31  (1) Hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. (2) Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. […] (4) Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. […] (6) Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist kohtulahendis reguleerib TsMS § 173 ja sätestab järgmist: § 173. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis (1) Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse 32  avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. (2) Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohtu pädevust menetluskulude kindlaksmääramisel reguleerib TsMS § 174 ja sätestab järgmist: § 174. Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel (1) Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 33  (2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. […] (4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. […]. […] Lepingulise esindaja kulude hüvitamist reguleerib TsMS § 175 ja sätestab järgmist: § 175. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine (1) Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. […] […] 34  (3) Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohtulahendit menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta reguleerib TsMS § 177 ja sätestab järgmist: § 177. Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta (1) Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (2) Kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. […] (4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude 35  suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Seega mõistetakse välja kõik menetluskulud, välja arvatud ülemäärased kulud. Art 14 lg 2 Eestis ei ole tasumäärade tabelit, mis piiraks esinduskulude väljamõistmist. Art 15 JAH TsMS § 4066, TsMS: paragrahvi 462 lõike 2 teist lauset Menetluskulude väljamõistmise osas kohaldub § 462 lg 2, lg 6, täiendatakse pärast sõna „kandja“ tekstiosaga üldregulatsioon. TsMS § 174 lg 1 kohaselt VÕS § 134 lg 6 „, samuti käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud menetluskulude jaotuse alusel kindlaks hageja“. vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Seega mõistetakse välja kõik menetluskulud, välja paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 6 arvatud ülemäärased kulud. Eestis ei ole tabelit, järgmises sõnastuses: mis piiraks esinduskulude väljamõistmist (vt ka „(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva art 14 lg 1 ülevõtmist selgitavas kommentaaris paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku välja toodud kehtivat õigust menetluskulude kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi kohta). avalikustamisel kuritarvitusliku Kehtiva õiguse kohaselt jõustunud kohtumenetluse algatanud hageja isiku kohtuotsused avaldatakse. Jõustunud kindlakstegemist võimaldavaid andmeid puudutavas osas.“ kohtuotsuse avaldamist reguleerib TsMS § 462 ja sätestab järgmist: § 4066. Trahvi määramine „§ 462. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus 36 Käesoleva seadustiku § 4064 alusel (1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse kohtumenetluse kuritarvituslikkuse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei tuvastamise korral võib kohus hagejat mõjuta otsuse jõustumist. trahvida. Rahatrahvi võib määrata kuni (2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu 9600 euro ulatuses. algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või VÕS: paragrahvi 134 lõiget 6 täiendatakse tähemärgiga ning ei avalikustata tema pärast sõna „puutumatuse“ tekstiosaga isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega „, väljendusvabaduse piiramise“ aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (3) Kohus avalikustab omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Kohus lahendab taotluse määrusega. (4) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang. (5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest, 37  võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.“ Eelnõuga täiendatakse kohtuotsuse avaldamise regulatsiooni selliselt, et juhul, kui kohus on jõustunud lahendiga tuvastanud menetluse kuritarvituslikkuse, avaldatakse lahend selliselt, et kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja isiku kindlakstegemist võimaldavaid andmeid ei varjata. Eelnõuga luuakse regulatsioon, mille kohaselt võib kohus määrata kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejale trahvi kuni 9600 eurot. Trahvi määramise ja edasikaebamise peale kohaldatakse üldregulatsiooni: trahvi määramine toimub TsMS § 46 kohaselt, trahvi määramise peale edasikaebamine toimub § 48 kohaselt. Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6 kohaselt võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada lisaks rikkumise raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja 38  käitumisele ja suhtumisele kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Eelnõuga täiendatakse VÕS i § 134 lõiget 6 selliselt, et edaspidi võib mittevaralise kahju hüvitise määramisel kohus, lisaks lõikes 5 sätestatule, arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit ka juhul, kui piirati isiku väljendusvabadust. VÕS-i § 134 täiendamise tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel, kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv kahjuhüvitis). Art 16 JAH TsMS § 620 lg 11 paragrahvi 620 lõiget 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välisriigi kohtulahend tehti isiku avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluses ja esitatud nõue oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli kuritarvituslik, loetakse kohtulahendi tunnustamine Eesti õiguse oluliste põhimõtetega vastuolus olevaks.“ 39 Art 17 lg 1 JAH TsMS § 941 § 941. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt Eesti õiguse kohaselt hõlmab kahju ka kulusid, algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega sh menetluskulusid ning kulusid normis eraldi kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus ei nimetata. Kui isik, kelle elu- või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus arutelus osalemisest tulenevalt kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada ka selle isiku elu- või asukoha järgi, kelle vastu kuritarvituslik kohtumenetlus algatati. Art 17 lg 2 Liikmesriig Eelnõuga ei piirata art 17 lg 1 kohase ile kohtualluvuse teostamist, kui menetlus on vabatahtlik kolmandas riigis veel pooleli. Art 18 EI Rahvusvahelise kohtualluvuse sätet kohaldatakse suhetes kolmandate riikidega. Õigusaktide hierarhiast tulenevalt ei kuulu TsMS-i § 941 kohtualluvuse reegel kohaldamisele juhtudel, kui kahju tekkis Euroopa Liidu liikmesriigis alustatud väidetava kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu. Piiriülese kohtualluvuse reguleerimise ainuvälispädevus on Euroopa Liidul ning riigisisene õigus kohaldamisele ei kuulu (vt ka TsMS § 70 lg 4, mis sisaldab õigusliku toimeta selgitavat normi, loetledes EL otsekohalduvad õigusaktid, kus reguleeritakse kohtualluvust). Samuti ei kuulu § 941 õigusaktide hierarhiast tulenevalt kohaldamisele juhul, kui väidetav kuritarvituslik kohtumenetlus toimus riigis, mille suhtes on kohtualluvus reguleeritud teisiti 40  varasema riikidevahelise õigusabilepingu või konventsiooniga, mille osaline on Eesti (vt nt 2007. a Lugano konventsioon, õigusabileping Ukrainaga). TsMS-i välisriigi kohtulahendite täidetavaks tunnistamise regulatsiooni kohaldatakse kolmandate riikide kohtulahendite täidetavaks tunnistamiseks. Kuigi TsMS-i § 620 lõike 11 loomisega tagatakse direktiivi nõude täitmine, saab sellest riigisisese õiguse osa ja seda kohaldatakse õigusaktide hierarhiast lähtudes üksnes kolmandate riikide kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisest keeldumise menetluses. Euroopa Liidu liikmesriikide kohtulahendite täitmisest keeldumise reguleerimisel on Euroopa Liidul ainuvälispädevus ja seda valdkonda reguleeritakse otsekohalduvate määrustega. Samuti ei kohaldata TsMS-i § 620 lõiget 11 õigusaktide hierarhiast lähtudes nende riikide kohtulahendite täidetavaks tunnistamise suhtes, millega Eesti on sõlminud kas õigusabilepingu või mis on vastavat valdkonda reguleeriva sama konventsiooni osalised, mille osaline on ka Eesti. Kui viidatud õigusaktides on vastuolu avaliku korraga sätestatud kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumise alusena, ei ole piiratud ka nende riikide kohtulahendite puhul isiku avalikus arutelus osalemise takistamiseks ilmselgelt 41  põhjendamatu nõude kohta või kuritarvituslikus menetluses tehtud kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumine, kui kohus jõuab konkreetses menetluses sellise järelduseni. Art 19 lg 1 JAH Ühtseks kontaktpunktiks on määratud Eesti Ajakirjanike Liit, kelle andmed on avaldatud ka Euroopa Komisjoni lehel: https://commission.europa.eu/document/d357f 321-540d-427a-9a5a-aae261486463_en. Kontaktandmed: Eesti Ajakirjanike Liit Gonsiori 27, Tallinn 15029 Telefon: +372 646 3699/mobiil: +372 5333 9699 E-mail: [email protected] Art 19 lg 2 EI Nõukogu direktiiv 2003/8/EÜ on Eesti õigusesse üle võetud TsMSi ja RÕSiga. Art 19 lg 3 JAH Eesti õiguse kohaselt avaldatakse kõik jõustunud kohtuotsused. TsMS § 462 reguleerib jõustunud kohtuotsuse avaldamist ja sätestab järgmist: „§ 462. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus 42  (1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist. (2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (3) Kohus avalikustab omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Kohus lahendab taotluse määrusega. (4) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang. (5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest, 43  võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.“ Eelnõuga täiendatakse kohtuotsuse avaldamise regulatsiooni selliselt, et juhul, kui kohus on jõustunud lahendiga tuvastanud menetluse kuritarvituslikkuse, avaldatakse lahend selliselt, et kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja isiku kindlakstegemist võimaldavaid andmeid ei varjata. Kohtuotsused avaldatakse Riigi Teataja veebilehel www.riigiteataja.ee ja on kättesaadavad kohtulahendite otsingu kaudu. Art 20 Liikmesrii- Liikmesriigile valikuline gile valikuline Art 21 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta Art 22 lg 1 JAH § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku Eelnõuga lisatakse normitehniline märkus muutmine direktiivi ülevõtmiseks muudetavate seaduste juurde vastavalt HÕNTE §-le 27, mis sätestab 9) seadustiku normitehnilist märkust järgmist: täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, milles § 27. Normitehniline märkus käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute (1) Seaduseelnõu võib erandjuhul sisaldada kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete seaduse kohaldamiseks vajaliku teabega teksti, või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus 44 arutelus osalemise vastased strateegilised mis ei ole normatiivselt siduv ja mis hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1– vormistatakse normitehnilise märkusena. 14).“. (2) Normitehniline märkus tähistatakse eelnõu, § 2. Võlaõigusseaduse muutmine paragrahvi või muu struktuuriosa pealkirja või teksti lõpus araabianumbrilise ülaindeksiga ja 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse esitatakse eelnõu lõpus joonealuse selgitava tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu tekstina. direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmist (3) Kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa ilmselgelt põhjendamatute nõuete või Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus normitehnilises märkuses Euroopa Liidu arutelus osalemise vastased strateegilised õigusakti andja või andjad, akti liik, number, hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1– pealkiri ja avaldamismärge. Avaldamismärge 14).“. sisaldab avaldamiskoha lühendnime EÜT (Euroopa Ühenduste Teataja – ilmus kuni 31.01.2003) või ELT (Euroopa Liidu Teataja – ilmub alates 01.02.2003), seeriatähist (õigusaktid – L, teave ja teatised – C, lisad – E ja A; enne 1968. aastat ilmunud akti korral seeriatähist ei esitata), ilmumise kuupäeva ja leheküljenumbreid, näiteks: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris (ELT L 123, 17.05.2003, lk 42–46). Normitehnilist märkust tähistav ülaindeks esitatakse käesolevas lõikes nimetatud juhul seaduseelnõu pealkirja järel. […] 45 Art 22 lg 2 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta Art 23 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta Art 24 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta 46