Teie 22.02.2026
Maarja Maranik
Meie 16.03.2026 nr 20-1/1357
[email protected]
Vastus taotlusele
Lugupeetud proua Maranik
Edastasite Justiits- ja Digiministeeriumile taotluse haldusjärelevalve algatamiseks Põhja-Pärnumaa
Vallavolikogu 21.01.2026 otsuse nr 1 õiguspärasuse suhtes, millega võeti vastu Pärnu-Jaagupi alevis
Uus tn 20a kinnistu detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks on laiendada olemasolevat
kauplusehoonet. Lisaks on Teil etteheiteid ka volikogu töökorraldusele seoses eelnimetatud otsuse
menetlemisega.
Esmalt selgitame, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiits- ja
Digiministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle.
Selgitame esmalt, et ministeeriumi poolt teostatava järelevalve eelduseks on VVS § 75 3 lõikest 4
tulenevalt kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti õigusvastasus ja avaliku huvi rikkumine. Mõlemad
eeldused peavad olema täidetud samaaegselt. Sõltumata sellest, kas tingimused on või ei ole
täidetud, on Justiits- ja Digiministeeriumil kaalutlusõigus küsimuses, kas järelevalvet alustada või
mitte. Eelnev tähendab, et ainuüksi asjaolu, et kohaliku omavalitsuse üksus on olnud mõne juhtumi
puhul õigusvastaselt tegevusetu, ei tähenda veel, et täidetud oleks ka avaliku huvi rikkumise
kriteerium. Muidugi peab haldusorgani tegevus alati olema õiguspärane, aga ministeeriumi järelevalve
objektiks on vaid sellised haldusaktid, mis kahjustavad ka mõnda olulist avalikku huvi.
Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste ja seda saab hinnata üksnes juhtumipõhiselt, kõiki asjas
tähtsust omavaid asjaolusid kaaludes. Justiits- ja Digiministeeriumi poolt läbiviidavas
haldusjärelevalves oleme avaliku huvi sisustanud kui ülekaaluka huvi kohaliku omavalitsuse või riigi
elanike vaatest tervikuna, mis hõlmab laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi.
Järgnevalt peab Justiits- ja Digiministeerium vajalikuks selgitada (johtuvalt Teie taotluses kirjeldatud
juhtumi asjaoludest), et detailplaneeringu ülesanded on sätestatud planeerimisseaduse (PlanS) § 126
lõikes 1. PlanS § 126 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamisel kohustuslikud ülesanded, mis
on nimetatud sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–5. Ei korruselisus ega ka liikluskorralduse
lahendamine ei ole detailplaneeringu kohustuslikud ülesanded. Hoone korruselisuse muutmine on
näiteks võimalik juhul, kui seda ei olnud detailplaneeringus eelnevalt määratud. Tegemist ei ole
detailplaneeringuga kohustuslikult lahendatava tingimusega, mis tähendab, et kui seda
detailplaneeringus määratud ei ole, siis võib seda hiljem projekteerimistingimustega täpsustada.
Täiendavalt märgime, et detailplaneeringu vastuvõtmine on ainult üks menetlustoiming keset
menetlust. Justiits- ja Digiministeeriumi pädevusse kuulub järelevalve vaid haldusaktide, mitte kohaliku
omavalitsuse toimingute ega üldise tegevusetuse üle. Ministeerium saab oma pädevuse piires teha
kohalikule omavalitsusele ettepaneku vaid haldusakti andmise, mitte toimingu(te) tegemise kohta.
Eeltoodu kokkuvõtteks ei anna Justiits- ja Digiministeerium hinnangut Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu
tegevusele ega tee ettepanekut haldusaktide andmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Juhul, kui Teil on täiendavaid küsimusi planeerimisseaduse regulatsiooni kohta, saab pöördumisele
vastata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vajaduse korral on Teil võimalik (ka varem
kehtinud) planeerimisalaste õigusaktide kohta nõu saamiseks pöörduda selle ministeeriumi poole.
Lõpetuseks peame vajalikuks korrata ja rõhutada, et kohalikul omavalitsusel on põhiseaduse §-st 154
tulenev enesekorraldusõigus. Seejuures on õigused ja kohustused ka volikogu liikmetel endil ning
juhul, kui volikogu liige ei nõustu volikogus poolthäälte enamusega vastu võetud otsustustega, tuleb
oma poliitilise tahte realiseerimiseks lähtuda eeskätt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses
sätestatud võimalustest. Volikogu liikme hääletamisõigus on kui võimu teostamise keskne akt.
Volikogu liikmel on võimalus anda oma poolt- või vastuhääl või jääda erapooletuks. Ka on võimalik
jätta hääletamata. Küll aga peab arvestama sellega, et poolthäälte enamuse puhul lähevad arvesse
vaid poolt- ja vastuhääled.
Avaldame lootust, et eelnevad selgitused olid Teile informatiivsed ning abiks edasiste tegevuste
planeerimisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Victoria Tamme
nõunik
Victoria Tamme 53523094
[email protected]
2