Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

0 4 .0 2 .2026 Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) peamiseks eesmärgiks on soodustada Eesti kapitalituru arengut , parandada ettevõtete juurdepääsu rahastusele ning suurendad a väärtpaberitur u paindlikkust . Eelnõu põhilised muudatused on järgmised : Paindlikum lähenemine avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peab aktsiate turul kauplemisele võtmiseks vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal olema vähemalt 25% (või vähem, kui see on aktsiate arvu ja jaotust arvestades turu toimimiseks piisav), siis edaspidi ei ole konkreetset miinimumnõuet ette nähtud. Turu korraldaja saab avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavust hinnata lähtuvalt avalikkusele kuuluvate aktsiate arvust, aktsionäride arvust ja/või avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtusest. See muudatus võimaldab turu korraldajal turul piisava likviidsuse tagamisel arvestada erinevate emissioonide eripära ning avardada ettevõtete võimalusi oma aktsiate kauplemisele võtmiseks. Investeerimisanalüüside turu edendamine Eelnõuga soodustatakse emitentide kohta tehtavate investeerimisanalüüside koostamist ja levitamist, et suurendada ettevõtete nähtavust investorite seas ning parandada nende võimalusi kapitali kaasamiseks. Selleks k aotatakse piirang, mis takista b investeerimis- või kõrvalteenuse osutajatel ühismaksete tegemist analüüsi ja korralduste täitmise teenuse eest juhul, kui analüüs käsitle b üle 1 miljardi eurose turukapitalisatsiooniga emitenti. Muudatusega vähendatakse halduskoormust maksete korraldamis el , tagades samas läbipaistvuse kliendi suhtes. Ühtlasi nähakse ette raamistik emitendi rahastatud analüüsi de koostamiseks , mille ga tagatakse sellis te analüüsi de vastavus Euroopa Liidu emitendi rahastatud analüüsi käsitleva le tegevusjuhendi le . Muudatuse eesmärgiks on emitendi rahastatud analüüside usaldusväärsuse ja kasutamise suurendamine ning seeläbi investeerimisanalüüside turu elavdamine . Lisaks on emitendil võimalik alates 10. jaanuarist 2030. a esitada oma emitendi rahastatud analüüsi Finantsinspektsioonile, et teha see avalikkusele kättesaadavaks Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu , mis pakub keskset elektroonilist juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele . Väärtpaberitur u korraldami se paindlikkuse suurendamine Eelnõuga ühtlustatakse väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon reguleeritud väärtpaberituru ja kauplemisele võtmise regulatsiooniga . Kui siiani eristati väärtpaberituru seaduses kahte reguleeritud väärtpaberiturgu: n-ö üldine reguleeritud väärtpaberiturg ja väärtpaberibörs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele ehk noteerimisele kehtisid teatud täiendavad/rangemad nõuded, siis edaspidi eraldi väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsiooni ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud väärtpaberituru ja kauplemisele võtmise regulatsioon . Muudatusega kõrvaldatakse paralleelne ja osaliselt kattuv reguleerimine ning teatud nõuded, mida Euroopa Liidu õiguses ei peeta enam vajalikuks säilitada . Ühtne regulatsioon annab turu korraldajale suurema paindlikkus e turu korraldamisel, sh turu segmentide kujundamisel vastavalt turu arengutele ning investorite ja emitentide vajadustele, säilitades samas Euroopa Liidu õigusest tulenevad põhinõuded. Ühtlasi nähakse eelnõuga ette paindlikumad võimalused kasvuturu loomiseks. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate väärtpaberitega kauplemise edendamiseks võimaldatakse kasvuturuna registreerida ka mitmepoolse kauplemissüsteemi (nn alternatiivturu) segmenti , kui see on ülejäänud mitmepoolsest kauplemissüsteemist selgelt eraldatud . Eelnõu muudatused põhinevad valdavalt Euroopa Liidu õigusel . Lisaks täiendatakse ja täpsustatakse Euroopa Komisjoni tähelepanekutest lähtuv alt mh investeerimisühi ngute usaldatavusnõu deid ja järelevalve t puudutavat regulatsiooni , viies see täpsemalt vastavusse Euroopa Liidu õigus ega . Mõned muudatused tehakse ühtlasi väärtpaberituru seadusesse tingituna direktiivist (EL) 2024/2994 seoses vastaspoolte (eelkõige investeerimisühingute) ülemäärase kontsentratsiooniriskiga nende riskipositsioonides kolmandate riikide kesksetes vastaspooltes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 ette nähtud sunniraha käsitlevatest sätetest. Lisaks nähakse eelnõuga ette väärtpaberite registri pidamise seaduse muudatused, millega luuakse emitentidel e võimalus esitada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberite omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel jm juhtudel ning teha väärtpaberist tulenevate väljamaksetega (nagu intress, dividend või võlakirja lunastusmakse) lahutamatu lt seotud makseid , sh viivise makseid , registripidaja vahendusel . Samuti luuakse emitentidele võimalus kasutada registritoimingute tegemise taotlemiseks jne emitendi agenti ning korraldada registripidaja teenuste kasutamine emitendi agendi kaudu, kelleks võib olla krediidiasutus või investeerimisühing. Muudatus võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel vastava teenuse osutamist emitentidele. Täiendavalt täpsustakse Tagatisfondi seaduses neid tingimusi, mille kohaselt saaks Rahandusministeerium hallata Tagatisfondi vahendeid (ehk olla Tagatisfondi varahalduriks). Eelnõu sisaldab nii halduskoormust suurendavaid muudatusi kui ka muudatusi, millega nõudeid leevendatakse ja halduskoormust vähendatakse. Halduskoormus kasvab investeerimis- või kõrvalteenuse osutajate l tulenevalt lisanduvate st kohustuste st seoses maksetega kolmanda isiku analüüsi eest ja emitendi rahastatud analüüsiga , kuid väheneb tulenevalt ühismaksete piirangu kaotamise st . Halduskoormus võib väheneda ka turu korraldajal seoses paindlikkuse andmisega ühelt poolt avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel ning teisalt turu korraldamisel . Väärtpaberite registri pidaja halduskoormus kasvab seoses emitendile antava õigusega lasta registrisse kanda väärtpaberite omandamise hind ning teha väärtpaberi st tulenevate väljamaksetega lahutamatult seotud makseid registripidaja vahendusel. Samal ajal vähendab maksete korraldamine registripidaja kaudu emitentide halduskoormust. Täpsemalt on mõju halduskoormusele selgitatud seletuskirja mõjuanalüüsis. Eelnõus ette nähtud muudatused jõustuvad erinevatel aegadel. Osa muudatustest jõustub tavakorras, osa muudatusi 2026. aasta 6. juunil ja 25. juunil ning v äärtpaberib örsi ja reguleeritud väärtpaberi turu regulatsiooni de ühtlustamisega seotud muudatused 2026. aasta 5. detsembril . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Elise Kõiv ( [email protected] ), Valner Lille ( [email protected] ) ja osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson ( [email protected] ) . Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaj a Heleri Piip ( [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024 /2811 , 2 3 . oktoober 2024, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL , et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ (ELT L, 2024/ 2811 , 14 . 11 .2024) (edaspidi direktiiv ). Direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 5. juunil 2026. a. Direktiivis sätestatud nõuded rakenduvad 6. juunil 2026. a. Euroopa Komisjon on läbi vaadanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314 0 5.12.2019, lk 64 – 114 ) (edaspidi IFD ) ja MIFID2 ülevõtmiseks kehtestatud siseriiklikud õigusnormid ning tuvastanud , et siseriiklik õigus ei ole täies ulatuses nimetatud direktiividega kooskõlas . Eeltoodust tulenevalt muudetakse eelnõuga siseriiklikku õigust , et viia see täpsemalt vastavusse IFD ja MIFID2 nõuetega. Euroopa Komisjoni mõjuhinnang seoses direktiiviga on kättesaadaval E uroopa L iidu (edaspidi EL ) õiguse portaalis. Eesti seisukohad on kättesaadaval Riigikogu dokumendiregistris. Seisukohtades arvestati Euroopa Komisjoni mõjuhinnangus esitatuga. E elnõu ei lähe EL õiguses ettenähtust kaugemale. Rakendatud on MIFID2 artikli 51a(5) valikuõigust. Samuti võetakse eelnõuga üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2994, 27. november 2024, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski ja keskselt kliiritavate tuletistehingute vastaspoole riski käsitlemisega (ELT L, 2024/2994, 04.12.2024) artikkel 3, ehk need muudatused, mis tehakse IFD-s. Nimetatud sätted tuleb liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 25. juunil 2026. a, mistõttu on selliselt kavandatud jõustuma ka need muudatused. Ühtlasi täpsustatakse väärtpaberituru seaduses sunniraha sätteid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) ette nähtud sunniraha käsitlevatest sätetest. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: väärtpaberituru seadus redaktsioonis RT I, 30.12.2025, 7 (jõustub 05.06.2026) ( VPTS ) ; Eesti Kultuurkapitali seadus redaktsioonis RT I, 30.12.2025, 14 ( KultKS ) ; e lektroonilise side seadus redaktsioonis RT I, 30.12.2025, 18 ( ESS ) ; Finantsinspektsiooni seadus redaktsioonis RT I, 08.07.2025, 27 ( FIS ) ; i nfoühiskonna teenuse seadus redaktsioonis RT I, 04.07.2024, 24 ( InfoTS ); i nvesteerimisfondide seadus redaktsioonis RT I, 11.11.2025, 4 ( IFS ); krediidiasutuste seadus redaktsioonis RT I, 11.11.2025, 10 ( KAS ); rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus redaktsioonis RT I, 21.06.2024, 52 (jõustub 01.07.2026) ( RahaPTS ); riigivaraseadus redaktsioonis RT I, 31.12.2025, 6 ( RVS ); tagatisfondi seadus redaktsioonis RT I, 06.07.2023, 94 ( TFS ); täitemenetluse seadustik redaktsioonis RT I, 07.01.2026, 8 (jõustub 23 .0 2 .2026) ( TMS ) ; välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus redaktsioonis RT I, 10.02.2023, 3 ( VUHS ); väärtpaberite registri pidamise seadus redaktsioonis RT I, 30.12.2025, 37 ( EVKS ). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamiseks eesmärgiks on soodustada Eesti kapitalituru arengut , parandad a ettevõtete juurdepääsu rahastusele ning suurenda da väärtpaberituru paindlikkust. Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle direktiivist tulenevad MIFID2 muudatused , ühtlustatakse väärtpaberi börsi ja noteerimise regulatsioon reguleeritud väärtpaberi turu ja kauplemisele võtmise regulatsiooniga seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega ning viiakse siseriiklik õigus täpsemalt vastavusse juba varasemast kehtivate IFD ja MIFID2 nõuetega. Samuti tehakse väärtpaberituru seadusesse mõned direktiivist (EL) 2024/2994 tulenevad IFD muudatused seoses tegelemisega ülemäärase kontsentratsiooniriskiga nende riskipositsioonides kesksete vastaspoolte suhtes. Ühtlasi täpsustatakse väärtpaberituru seaduses sunniraha sätteid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 ette nähtud sunniraha käsitlevatest sätetest. Muudatuste laiemaks eesmärgiks on turvalisuse, usaldusväärsuse, tõhususe ja konkurentsivõime suurendamine ELi keskse kliirimise teenuste turul ning kolmandate riikide kesksetest vastaspooltest sõltuvuse kahandamine. Siseriiklik est kaalutluste st lähtudes täiendatakse eelnõuga EVKS-i mh seoses registrisse kantavate andmete ja väljamaksete tegemisega keskdepositooriumi (registripidaja) vahendusel . Lisaks luuakse emitentidele võimalus kasutada registritoimingute tegemise taotlemiseks jne emitendi agenti ning korraldada registripidaja teenuste kasutamine emitendi agendi kaudu, kelleks võib olla krediidiasutus või investeerimisühing. Muudatus võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel vastava teenuse osutamist emitentidele. Täpsemalt on muudatuste eesmärke käsitletud alljärgnevalt. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lõike 2 punktid 2 ja 5). HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. 2.1. MIFID2 muudatused 2.1. 1 Aktsiate kauplemisele võtmise eritingimused MIFID2-te võeti üle noteerimisdirektiivi sätted, mis puudutavad avalikkusele kuuluvaid aktsiaid (nn free float ) ja turukapitalisatsiooni. Neid sätteid peetakse aktsiate EL reguleeritud väärtpaberi turgudel (edaspidi ka reguleeritud turg ) kauplemisele võtmise taotlemisel olulisteks reegliteks, mistõttu toodi need üle MIFID2-te, et kehtestada konkreetsed miinimumnõuded aktsiate kauplemisele võtmiseks reguleeritud turgudel. Ülejäänud osas peetakse noteerimisdirektiivi ülearuseks, mistõttu tunnistatakse see direktiiviga kehtetuks alates 5. detsembrist 2026. a, et luua EL tasandil ühtne reeglistik. Seega, kui siiani on avalikkusele kuuluvate aktsiate ja turukapitalisatsiooni nõuded noteerimisdirektiivist tulenevalt kehtinud üksnes aktsiate väärtpaberi börsil (edaspidi ka börs ) noteerimise ehk börsil kauplemisele võtmise suhtes , siis MIFID2-st tulenevalt kehtivad vastavad nõuded edaspidi aktsiate kauplemisele võtmise suhtes reguleeritud turul üldiselt . Kõnealuste nõuete säilitamine ja MIFID2-te ülevõtmine tuleneb eesmärgist koondada aktsiate kauplemisele võtmise seisukohalt keskse tähtsusega miinimumnõuded ühtsesse finantsinstrumentide turgude regulatsiooni , tagades nende ühtse kohaldamise EL reguleeritud turgudel . Turukapitalisatsioon Turukapitalisatsiooni nõue jäi MIFID2-s noteerimisdirektiiviga võrreldes samaks – st aktsiaid võib kauplemisele võtta, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi viimase majandusaasta omakapital on vähemalt 1 miljon eurot . Seda nõuet ei kohaldata juhul, kui kauplemisele võetakse aktsiaid, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama liiki . Vastavalt Nasdaq Tallina börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuetele peab reguleeritud turule kauplemisele võtmiseks esitatud aktsiate turuväärtus (kui turuväärtust ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital) olema vähemalt 1 miljon eurot. Seega vastab aktsiate reguleeritud turul e kauplemisele võtmine juba praegu MIFID2- st tulenevale miinimumnõudele. Aktsiate börsil e kauplemisele võtmise puhul on turukapitalisatsiooni nõ ue isegi rangem – vähemalt 4 miljonit eurot. Seega, sisuliselt ei ole kõnealuse MIFID2 muudatus e näol tegemist turu korraldaja ja emitentide jaoks uue nõudega . Avalikkusele kuuluvad aktsiad Noteerimisdirektiivist tulenevalt kehtib nõue, et aktsiate börsil kauplemisele võtmiseks peab olema täidetu d vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) avalikkusele kuulub vähemalt 25% aktsiatest ; 2) arvestades aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas, toimiks turg ka väiksema protsendi määra korral ; 3) eelnimetatud jaotuse saavutamist võib eeldada lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate kauplemisele võtmist . Turu korraldaja on vastava nõude kehtestanud üldiselt ka aktsiate reguleeritud turul e kauplemisele võtmise suhtes , jättes samas alles ka võimaluse võtta reguleeritud turule kauplemisele aktsiaid, mille puhul see nõue täidetud ei ole . Noteerimisdirektiivis sätestatud avalikkusele kuuluvate aktsiate (nn free float ) minimaalse t osakaalu (25%) peetakse ülemääraseks nõudeks, mis ei ole enam asjakohane. Selleks, et võimaldada emitentidele suuremat paindlikkust ja muuta EL kapitaliturud konkurentsivõimelisemaks, on direktiiviga seda miinimumnõuet vähendatud 10%- ni . Selleks, et paremini arvestada aktsiaemissioonide eripära ja mahtu, on liikmesriikidel võimalik lubada ka alternatiivseid viise hindamaks, kas piisav arv aktsiaid on avalikkusele jaotatud. Selleks on MIFID2 artiklis 51a(5) sätestatud, et 10% künnise asemel võivad liikmesriigid nõuda, et reguleeritud turud kehtestaksid kauplemisele võtmise ajal vähemalt ühe järgmistest tingimustest : piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele; aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele; avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate turuväärtusele . Kuna MIFID2 artikli 51a(5) kohaselt on üheks võimalikuks tingimuseks see, et piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele, on reguleeritud turul võimalik nõuda ka sisuliselt 10% künnise täitmist – st nõuda, et avalikkusele kuulub vähemalt 10% aktsiatest (kui reguleeritud turg peab seda turu toimimiseks piisavaks). Käesolevas eelnõus on kasutatud MIFID2 artiklis 51a(5) ette nähtud liikmesriigi õigust, võimaldades reguleeritud turule paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel ( mida MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud 10% miinimumnõude kehtestamine ei võimaldaks) . Teadaolevalt on ka Lätil ja Leedul plaanis kõnealust valikuõigust kasutada, mis omakorda võimalda ks nn free float nõude Balti-üleselt ühtlustada. Ka noteerimisdirektiivist tulenevalt on turul teatav paindlikkus avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamise l, kuna avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõue loetakse täidetuks ka juhul, kui aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas arvestades toimiks turg ka väiksema koguse avalikkusele kuuluvate aktsiatega . Sellest küljest oleks MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud 10% miinimumnõude kehtestamine noteerimisdirektiivi reeglitest rangem , kuna see ei võimalda turu korraldajale likviidsuse tagamiseks paindlikkust. MIFID2 artik kel 51a(5) seevastu võimaldab turul piisava likviidsustaseme tagamiseks hinnata nii avalikkusele kuuluvate aktsiate arvu , aktsionäride arvu kui ka avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus t . See omakorda loob võimaluse avardada ettevõtete võimalusi oma aktsiate turul kauplemisele võtmiseks , kes rangele 10% vabalt kaubeldavate aktsiate osakaalu nõudele ei vasta , kuid kelle aktsiate kauplemisele võtmise korral toimiks turg siiski nõuetekohaselt. Vastavalt direktiivi artiklile 3(1) jõustub MIFID2-st tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes 6. juunil 2026. Aktsiate börsil kauplemisele võtmise suhtes kehtib kuni noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamiseni (5. detsember 2026 . a) noteerimisdirektiivist tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue , misjärel ühtlustatakse börsi/noteerimise regulatsioon reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsiooniga (vt seletuskirja punkt 2.2) . 2.1.2 Analüüsiga seotud muudatused MIFID2 muudatuste üheks eesmärgiks on edendada investeerimisanalüüsi tegemist emitentide kohta , et suurendada nende nähtavust investorite seas ning parandada nende võimalusi kapitali kaasamiseks . Selleks on ette nähtud muudatused, mis puudutavad kolmanda isiku analüüsi eest maksmist n ing emitendi rahastatud analüüs i . Maksed kolmanda isiku analüüsi eest Selleks, et elavdada investeerimisanalüüside turgu ja tagada emitentide piisav analüüsidega hõlmatus, on kaotatud turukapitalisatsiooni künnis, mille ületamisel ei ole investeerimisühingul võimalik analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuse eest ühiselt maksta. Kui siiani oli investeerimisühingul võimalik maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ühismaksega üksnes juhul, kui analüüse koostatakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot, siis edaspidi pakub selle tingimuse kaotamine investeerimisühingutele suuremat paindlikkust korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel, vähendades seeläbi nende halduskoormust. See eeldab läbipaistvust klientide suhtes seoses makseviisi valikuga, mistõttu peaksid investeerimisühingud oma kliente teavitama, kas nad kasutavad korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku analüüsi puhul eraldi makseid või ühismakset . Valiku korralduste täitmise teenuse ja analüüsi puhul kas eraldi maksete või ühismakse tegemise kasuks peaks investeerimisühing tegema kooskõlas oma põhimõtetega. Need põhimõtted tuleks samuti klientidele esitada ning need peaksid olenevalt investeerimisühingu valitud makseviisist näitama ära kolmanda isiku analüüsile omistatavate kulude kohta käiva teabe liigi ning sisaldama teavet meetmete kohta, millega investeerimisühing ennetab või haldab huvide konflikte . Korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ühismaksete tegemise korral on klientidel ühtlasi õigus saada taotluse korral igal aastal teavet investeerimisühingule koostatud kolmanda isiku analüüsidele omistatavate kogukulude kohta, kui need on investeerimisühingule teada. Emitendi rahastatud analüüs Investeerimisanalüüside turu elavdamiseks ja emitentide analüüsidega hõlmatuse parandamiseks on MIFID2 muudatustega ühtlasi ette nähtud meetmed seoses emitendi rahastatud analüüsiga. Vastavaid analüüse koostaval või levitaval investeerimisühingul peab olema organisatsiooniline kord, tagamaks et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. Tegevusjuhend kehtestatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite alusel ning selles kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse standardid ning täpsustatakse protseduure ja meetmeid huvide konfliktide tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks. Sellise organisatsioonilise korra kehtestamine, millega tagatakse, et emitendi rahastatud analüüs on koostatud kooskõlas nimetatud tegevusjuhendiga, peaks suurendama selliste analüüside usaldusväärsust ja kasutamist. Selleks, et parandada kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga koostatud emitendi rahastatud analüüside tunnustamist ja vältida selliste analüüside segiajamist muude soovitustega, mis ei vasta tegevusjuhendile, on lubatud nimetada emitendi rahastatud analüüsideks üksnes neid analüüse, mis on koostatud kooskõlas kõnealuse tegevusjuhendiga. Ühtlasi annavad MIFID2 muudatused emitendile võimaluse teha oma rahastatud analüüs üldsusele nähtavamaks, võimaldades esitada sellise analüüsi Finantsinspektsioonile, et teha see Euroopa ühtse juurdepääsupunkti ( ESAP ) kaudu kättesaadavaks. Hiljemalt 10. juuliks 2027. a Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt loodav ja korraldatav ESAP pakub keskset elektroonilist juurdepääsu EL ettevõtjaid ja nende tooteid käsitlevale avalikustatud teabele, mis on oluline finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkuse valdkonnas. Kuigi kõnealune muudatus tuleb direktiivi artiklist 3(1) tulenevalt üle võtta hiljemalt 5. juuniks 2026. a, tuleb siinkohal arvestada, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 artiklile 3(1) võib emitent kõnealuse analüüsi esitada registrijärgse asukoha liikmesriigi kogumisasutusele, et teha see ESAP-i kaudu kättesaadavaks, alates 10. jaanuarist 2030. a. 2.1.3 Kasvuturuga seotud muudatused MIFID2-ga võeti kasutusele väike ste või keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE ) kasvuturu kategooria, et suurendada VKE-de väärtpaberitega kauplemisele spetsialiseerunud turgude nähtavust ja profiili ning edendada EL-is VKE- dele spetsialiseerunud turgude ühiste regulatiivsete standardite väljatöötamist. Kui siiani oli võimalik kasvuturuna registreerida üksnes mitmepoolset kauplemissüsteemi , siis MIFID2 muudatuste kohaselt võib ka mitmepoolse kauplemissüsteemi segment olla kasvuturuks. Selliste spetsialiseerunud turgude arengu soodustamiseks ning mitmepoolset kauplemissüsteemi korraldavate investeerimisühingute või turu korraldajate organisatsioonilise koormuse vähendamiseks on mitmepoolse kauplemissüsteemi segmendil võimalik taotleda kasvuturuks saamist tingimusel, et selline segment on ülejäänud mitmepoolsest kauplemissüsteemist selgelt eraldatud. Paindlikumad võimalused kasvuturu loomiseks võimaldavad soodustada VKE-de juurdepääsu kapitalile ja laiendada nende rahastamisvõimalusi ning edendada VKE-de väärtpaberitega kauplemist . Selleks, et vähendada VKE-de aktsiate likviidsuse killustumise riski ja võttes arvesse selliste väärtpaberite väiksemat likviidsust, on nõutud, et kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberiga võib kaubelda ka teisel kasvuturul juhul, kui emitenti on sellest teavitatud ja ta ei ole esitanud vastuväiteid. Selleks, et veelgi nimetatud riski vähendada, laiendatakse MIFID2 muudatusega seda tingimust kõikidele muudele kauplemiskohtadele. Ehk edaspidi võib kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberiga kaubelda ka muus kauplemiskohas (sh teisel kasvuturul) juhul, kui eelnimetatud tingimus on täidetud. Kui muu kauplemiskoht ei ole teine kasvuturg, peaks emitent seoses selle muu kauplemiskohaga täitma kõiki ühingu juhtimiskorralduse või teabe avalikustamisega seotud kohustusi. 2.2. Väärtpaberibörsi ja reguleeritud v äärtpaberituru regulatsioonide ühtlustamine seoses n oteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistami sega Nagu seletuskirja punktis 2.1. 1 selgitatud , võeti MIFID2-te üle noteerimisdirektiivi sätted, mis puudutavad avalikkusele kuuluvaid aktsiaid ja turukapitalisatsiooni , mida peetakse aktsiate reguleeritud turgudel kauplemisele võtmise taotlemisel olulisteks reegliteks. Ülejäänud osas peetakse noteerimisdirektiivi ülearuseks , mistõttu tunnistatakse see direktiiviga kehtetuks alates 5. detsembrist 2026. a , et luua EL tasandil ühtne reeglistik. Noteerimisdirektiiv käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet. Direktiivi põhjenduspunktis 13 on selgitatud, et noteerimisdirektiivis sätestatud väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise ( official listing ) kontseptsioon ei ole turusuundumuste tõttu enam valdav , kuna MIFID2-s on juba sätestatud finantsinstrumentide reguleeritud turul kauplemisele võtmise kontseptsioon . Samas ei piira n oteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamine väärtpaberibörsil ametliku noteerimise korra kehtivust ja jätkuvust nendes liikmesriikides, kes soovivad selle korra kohaldamist jätkata. Seega säilib l iikmesriikidel võimalus selliseid kordi siseriiklike õigusaktidega ette näha ja reguleerida. Eesti s kehtib hetkel MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsiooni kõrval ka väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon. Börsi ja noteerimist ehk väärtpaberi börsile kauplemisele võtmist reguleerib VPTS 18. peatükk ning põhinõuded väärtpaberi börsil noteerimiseks on sätestatud VPTS § 155 lõike 2 ning § 159 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud rahandusministri 21.01.2003. a määruses nr 14 (edaspidi RM määrus ) . VPTS § 150 l õike 1 kohaselt on börs reguleeritud turg, kus kaubeldakse noteeritud (börsile kauplemisele võetud) väärtpaberitega. VPTS § 154 l õikes 1 on täpsustatud , et börsil kaubeldakse börsinimekirja arvatud väärtpaberitega. Seega on tegemist sisuliselt ühe ja sama kauplemiskohaga (reguleeritud turg), milles teatud väärtpaberid on koondatud eraldi nimekirjadesse . Üldiselt kohaldatakse gi börsi le (sh börsikorraldaja le , börsi liikme le ja börsi reglemendi le ) , samuti väärtpaberi noteerimise le (sh selle peatamise le ja lõpetamise le ) vastavalt reguleeritud turu (sh selle korraldaja, reguleeritud turul osaleja ja reguleeritud turu reglemendi) ning väärtpaberi reguleeritud turule kauplemisele võtmise , kauplemise peatamise ja lõpetamise suhtes kohalduvat regulatsiooni. Ühtlasi kohaldatakse noteerimise ks esitatava prospekti suhtes sama regulatsiooni , mida kohaldatakse väärtpaberite reguleeritud turul e kauplemisele võtmisega seoses avalikustatava prospekti suhtes. Seega peamise investorite le teabe andmise allika ehk prospekti sisu on sama. Samuti kehtib korraldatud teabe avalikustamise kohustus nii reguleeritud turu kui ka börsi puhul. Ka b örsi reglemendile kehtestatud nõuded kattuvad sisuliselt paljuski reguleeritud turu reglemendile seatud nõuetega. Nt nii reguleeritud turu kui ka börsi reglemendis tuleb sätestada mh väärtpaberi kauplemise le võtmise (börsi mõistes noteerimise) ja selle lõpetamise alused, tingimused ja kord , samuti kauplemisele võetud (börsi mõistes noteeritud) väärtpaberi emitendi ja turul osaleja (börsi mõistes börsi liikme) peamised kohustused , väärtpaberi kauplemisele võtmist ( börsi mõistes noteerimist) otsustava isiku, organi ja selle liikme õigused ning kohustused jm. Väärtpaberi börsile kauplemisele võtmise puhul on ette nähtud teatud täiendavad/rangemad nõuded RM määruses, mis põhinevad valdavalt noteerimisdirektiivil. Nagu eelnevalt selgitatud, siis noteerimisdirektiivi nõuetest peeti vajalikuks säilitada ja reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtestada üksnes turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded. Vastavad RM määruse § 5 ja 9 nõuded kehtivad seega edaspidi (muudetud kujul – vastavalt MIFID2-le) VPTS-st tulenevalt ka aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes (täpsemalt on muudatusi selgitatud seletuskirja 3. osas) . Noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega börsil ametliku noteerimise kord EL õiguse tasandil kaob ja jääb alles MIFID2-s sätestatud reguleeritud turule kauplemisele võtmine (ning lisaks muude mitmepoolsete süsteemide korraldamine). Kuna reguleeritud turule kauplemisele võtmise kõrval täiendavalt börsil noteerimise korra säilitamine ei anna ülaltoodust tulenevalt turule, emitentidele ja investoritele olulist lisaväärtust, ei ole kavas seda säilitada ka siseriiklikul tasandil. Seega tunnistatakse börsi ja noteerimise regulatsioon ehk VPTS 18. peatükk kehtetuks alates noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisest ehk 5. detsembrist 2026 . a. Sealhulgas tunnistatakse kehtetuks volitusnormid, mille alusel on kehtestatud RM määrus, mistõttu muutub nimetatud kuupäevast kehtetuks ka RM määrus. Kuna edaspidi ei eristata VPTS- is börsi ja noteerimist reguleeritud turust ja kauplemisele võtmisest, ühtlustatakse vastavad mõisted ka teistes seadustes. RM määruse kehtetuks muutumine samas ei välista reguleeritud turu korraldaja õigust vastavaid nõudeid sisuliselt jätkuvalt kohaldada (nt reguleeritud turu teatud segmendi suhtes) läbi nende nõuete kehtestamise reguleeritud turu reglemendis , et eristada erineva riskiastmega emitente . R eguleeritud turul on võimalik kehtestada VPTS- is üle võetud MIFID2-ga võrreldes rangemaid nõudeid , mida on praktikas ka tehtud . Seega praktikas ei pruugi RM määruse kehtetuks muutumine turuosaliste jaoks sisuliselt väga suuri muudatusi kaasa tuua , arvestades seejuures, et praktikas moodustab seni ste kõrgendatud nõuetega börs valdava enamuse Eesti reguleeritud turust (vt seletuskirja punkt 6.2.1). Kuna eelnõuga börsi/noteerimise regulatsioon ühtlustatakse MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsiooniga (nii , et alles jääb ühtne reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioon ) , siis arvestades börsi valdavat osakaalu kogu Eesti reguleeritud turu st, tõstetakse eelnõuga reguleeritud turu korraldamiseks ette nähtud aktsia kapitali nõue 125 000 eurolt 375 000 eurole, mis vastab senisele börsi korraldamiseks ette nähtud aktsia kapitali nõudele . MIFID2-st tulenevalt peab reguleeritud turu korraldaja tagama turu korrapäraseks toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. Täpsemalt on finantsvahendite piisavust käsitletud VPTS §-s 125, mis nõuab turu korraldajalt finantsriskide maandamiseks vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali, ning omakapitali, mis on vähemalt võrdne summaga, mis on vajalik turu korraldamiseks vajalike viie kuu tegevuskulude katmiseks. Kapitalinõuded on seega vahend, millega tagada, et turu korraldajal on ressursid süsteemsete riskide maandamiseks ja turu toimimise tagamiseks. Reguleeritud turu puhul on seadusandja varasemalt pidanud piisavaks vähemalt 125 000 euro suurust aktsia kapitali nõuet . Samas, kuna eelnõuga ühtlustatakse börs ülejäänud reguleeritud turuga, st edaspidi korraldab senist börsi osa reguleeritud turu korraldaja, on eelnõus turu korraldaja kapitalinõude hindamisel arvesse võetud ka senist börsi osakaalu kogu Eesti reguleeritud turust , mille korraldamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks rangema ehk 375 000 euro suuruse kapitalinõude kehtestamist. Nasdaq Tallinna börsil on noteeritud 16 Eesti ettevõtja aktsiad ja 15 Eesti emitendi võlakirjad (turukapitalisatsioon kokku ligikaudu 5,4 miljardit eurot) , samas kui reguleeritud turu le ehk Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes lisanimekirja on kauplemisele võetud üksnes 3 Eesti ettevõtja väärtpaberid (turukapitalisatsioon kokku ligikaudu 8,2 miljonit eurot ehk alla 1% eelnimetatud börsil noteeritud emitentide väärtpaberite turukapitalisatsioonist) . Viimase 3 aasta kauplemisstatistika kohaselt on Nasdaq Tallinna börsil kaubeldavate Eesti emitentide väärtpaberitega tehtud kokku ligikaudu 2 miljonit tehingut kogukäibega üle 878 miljoni euro. Reguleeritud turul ( Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes lisanimekirjas ) on tehinguid olnud seevastu veidi üle 38 000 kogukäibega ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Kuna börsi l tehtavate tehingute mahud on reguleeritud turuga (lisanimekirjaga) võrreldes oluliselt suuremad ning korraldaja peab suutma hallata vastavaid mahte ka edaspidi , on turu korraldaja finantsriskide maandamiseks edaspidi ette nähtud 375 000 euro suurune aktsiakapitali nõue. Ühest küljest aitab r eguleeritud turu korraldamiseks ettenähtud aktsiakapitali nõude ühtlustamine siiani börsi korraldamiseks ette nähtud kapitalinõudega säilitada senist turukindlust ja stabiilsust ning turu üldis t usaldusväärsus t turuosaliste ja investorite jaoks . Teisest küljest võib reguleeritud turu korraldaja senisest kõrgem aktsiakapitali nõue takistada võimalike uute korraldajate turule sisenemist , mis omakorda vähendab konkurentsi võimalust ning võib raskendada Eesti kapitalituru arengut. Seega kehtestatakse eelnõuga alustavatele ning väikese mahu ja riskiga korraldajatele suunatud erand , eesmärgiga tagada kapitalinõude proportsionaalsus ning säilitada senisel tasemel konkurentsivõimalus. Täpsemalt antakse eelnõuga võimalus rakendada Finantsinspektsiooni loal vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet (mis vastab senisele reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõudele) , kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul korraldaja finantsriski maandamiseks piisav , arvestades m uu hulgas turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. Nt võib 125 000 euro suurune aktsiakapitali nõue olla jätkuvalt põhjendatud senise reguleeritud turu (lisanimekirja) mahtude juures (vt eespool). Kokkuvõttes : K ui siiani eristati Eestis kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud turg (MIFID2 alusel) ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtisid teatud täiendavad/rangemad nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded), siis edaspidi eraldi börsi ja noteerimise regulatsiooni ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsioon, mida on eelnõuga muudetud järgnevalt: R eguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõue tõstetakse 375 000 euroni, mis vastab senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõudele, samas võimaldades Finantsinspektsiooni loal rakendada erandina ka madalamat, vähemalt 125 000 euro suurus t aktsiakapitali nõuet , kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul asjaolusid arvestades korraldaja finantsriski maandamiseks piisav . Aktsiate r eguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtivad edaspidi noteerimisdirektiivist MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded. Ühtlasi täiendatakse eelnõuga, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse õiguskaitsevahendid (sh leppetrahvid), mida turu korraldajal on VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest võimalik rakendada, samuti nende rakendamise vaidlustamise kord ning nende rakendamise avalikustamine turu korraldaja poolt. Ühtlustatud kord lihtsustab õigusraamistikku ning muudab selle selgemaks ja ajakohasemaks, kõrvaldades paralleelse ja osaliselt kattuva reguleerimise, mis seni eksisteeris börsi/noteerimise ning reguleeritud turu/kauplemisele võtmise kordade vahel. Ühtlustatud üleminek MIFID2 reguleeritud turu / kauplemisele võtmise raamistikule võimaldab kujundada turusuundumustega kaasas käivat õiguskeskkonda, mis on paremini kooskõlas kehtiva EL õigusega. Ühtlustatud regulatsioon võimaldab turu korraldajale rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh turu segmentide kujundamisel (nt erinevad nõuded väiksematele ja suurematele emitentidele) vastavalt turu arengutele ning investorite ja emitentide vajadustele, säilitades samas MIFID2-st tulenevad põhinõuded. Samuti võimaldab see turu korraldamist ühtlustada teistes EL liikmesriikides tegutsevate turgude korraldamisega. 2. 3 . Siseriikliku õiguse vastavusse viimine IFD ja MIFID2 nõuetega Euroopa Komisjoni tähelepanekutest lähtuvalt täiendatakse ja täpsustatakse eelnõuga juba olemasolevat , IFD ja MIFID2 ülevõtmise l kehtestatud regulatsiooni , v iies see täpsemalt vastavusse EL õigusega . Täpsustamise üldine eesmärk on tagada riigisisese õiguse täielik kooskõla EL direktiividega , mis tagab õiguskindluse ja EL regulatsiooni ühtse kohaldamise. IFD ülevõtmise eelnõu (505 SE) seletuskirja kohaselt oli nimetatud eelnõu (osas, milles see puudutas IFD ülevõtmist) eesmärgiks luua tulemuslikum investeerimisühingute usaldatavus- j a järelevalveraamistik, mis on kalibreeritud investeerimisühingute suuruse ja laadi järgi. See peaks omakorda suurendama konkurentsi ja parandama investorite juurdepääsu uutele võimalustele ning parematele viisidele oma riskide juhtimiseks. Peamis ed muudatused seondusid investeerimisühingute klassifitseerimise, algkapitali nõuete , tasustamispoliitika ning täiendavate kapitali- ja likviidsusnõuete ga. Käesoleva eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse VPTS sätteid, mis reguleerivad mh : investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamist , tulemustasu maksmise põhimõtteid , töötasukomiteed , investeerimisühingu poolt tasustamisega seotud teabe andmist Finantsinspektsioonile; investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsessi ; audiitori teavitamiskohustust seoses investeerimisühingu auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest ; Finantsinspektsiooni õigusi ja ülesandeid järelevalve teostamisel ( sh õigus nõuda investeerimisühingult õigusaktides sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat või sagedasemat aruandlust , õigus lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik avalikustamata ) , samuti järelevalve t välisriigi investeerimisühingu filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu ning turu korraldaja üle ning järelevalve t välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ja piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle , investeerimisühingu sisemudelite kasutamise loa läbivaatami st jm. Ühtlasi täiendatakse ja täpsustatakse eelnõuga FIS sätteid, mis reguleerivad koostööd välisriikide pädevate asutustega , finantsjärelevalve teostamisel ja järelevalve asutuste kolleegiumides ning Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamist. Lisaks täpsustatakse KAS-is sätestatud nõudeid krediidiasutuse likviidsusriski juhtimisele. MIFID2 ülevõtmise eelnõu ( 507 SE ) seletuskirja kohaselt oli nimetatud eelnõu peamiseks eesmärgiks investorite kaitse tugevdamine. I nvestorite kaitse standardite tõstmi s e ja investeerimisteenuste usaldusväär s e osutami s e tagamisele suunatud peamiste lahendustena nähti ette täiendav kliendi teavitamine investeerimisühingu saadud või antud hüvedest ja tasudest, väärtpaberite väljatöötamise, heakskiitmise ja turustamise nõuete kehtestamine ning väärtpaberiga seotud kliendi korralduste täitmise reeglite täiendamine. Käesoleva eelnõuga täiendatakse ja m uudetakse VPTS sätteid, mis puudutavad väärtpabereid , investeerimisühingu tavakliendi käsitamist asjatundliku kliendina , koostööd teise lepinguriigi järelevalve asutusega seoses investeerimisühingus olulise osaluse omandamisega ning olulise osaluse omandamise tähta ega . Ühtlasi täiendatakse VPTS-i seoses MIFID2-st tulenevate investeerimisteenuse osutaja ja reguleeritud turu korraldaja õiguste mittekohaldumisega tehingutes riigivõla haldajate ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega . Lisaks täiendatakse KAS-i viidetega VPTS sätetele, mida kohaldatakse investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale krediidiasutusele. Täpsemalt on kõiki muudatusi käsitletud seletuskirja 3. osas. Samuti tehakse väärtpaberituru seadusesse mõned muudatused, mis tulenevad IFD-d muutvast direktiivist (EL) 2024/2994 ja millega ärgitatakse mh investeerimisühinguid ning finantsjärelevalvajaid süsteemselt tegelema ülemäärase kontsentratsiooniriskiga, mis võib tekkida riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes. Sh peavad investeerimisühingud välja töötama tõhusad protsessid nimetatud kontsentratsiooniriskide kindlakstegemiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, konkreetsed kavad ja eesmärgid seoses nimetatud riskidega ning finantsinspektsioonile antakse ühtlasi volitus nõuda kesksete vastaspoolte suhtes olevate riskipositsioonide korrigeerimist. Ühtlasi täpsustatakse väärtpaberituru seaduses sunniraha sätteid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 ette nähtud sunniraha käsitlevatest sätetest. 2. 4 . EVKS muudatused Siseriiklikest kaalutlustest lähtudes täiendatakse eelnõuga EVKS-i seoses registrisse kantavate andmete ga, väljamaksete tegemisega keskdepositooriumi (registripidaja) vahendusel , emitendi agendiga ja registriandmetele juurdepääsuga . Väärtpaberite omandamise hinna kandmine Eesti väärtpaberite registrisse Käesoleva eelnõuga luuakse emitendile võimalus avaldada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberite omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate split ’i (aktsiate nimiväärtuse vähendami ne aktsiakapitali suurust muutmata) ja fondiosakute emissiooni korral . Muudatuse eesmärgiks on võimaldada emitendi soovi korral lisa d a registriandmete hulka väärtpaberite soetusmaksumus, et seda oleks võimalik kuvada investori väärtpaberikonto tehingute juures. See loob eeldused korrektse ma ks tootluse arvutamiseks ning väärtpaberite võõrandamis ega seotud maksuarvestuseks . Väärtpaberite omandamise hinna registrisse kandmine on kavandatud emitentidele vabatahtlikuna, kuna tegemist on uue registriandmete liigiga, mille praktiline kasutus, tehniline teostatavus ning andmete kvaliteet ja ühtsus ei ole veel turupraktikas välja kujunenud. Teatud korporatiivsete sündmuste korral (nt ühinemisel või jagunemisel) ei pruugi omandamise hinna määramine olla vajalik või võimalik ning piisavaks võib osutuda üksnes asendussuhte kindlaksmääramine, samas kui muudel juhtudel võib soetusmaksumuse määramine olla põhjendatud ja soovitav. Vabatahtlik lähenemine võimaldab registripidajal ja turuosalistel saada ülevaate, kuidas süsteem praktikas toimib ning milliste korporatiivsete sündmuste puhul emitendid soetusmaksumuse avaldamise võimalust enim kasutavad. Samuti võimaldab see emitentidel hinnata soetusmaksumuse määramise ja avaldamisega kaasnevat tegelikku arvestus- ja halduskoormust. Kuna soetusmaksumus on tehniline ja arvestuslik suurus, mille määramine võib sõltuda mitmetest asjaoludest ning millel ei ole kõigil juhtudel üheselt kindlat ja objektiivselt kontrollitavat sisu, on põhjendatud käsitleda emitendi soovi korral registrisse kantud väärtpaberite omandamise hinda informatiivse iseloomuga andmetena, mille õigsust registripidaja ei kontrolli ning mille suhtes ei kohaldu registri andmete õigsuse eeldus . Väljamaksete tegemine keskdepositooriumi vahendusel Eelnõuga võimaldatakse väärtpaberist tulenevate väljamaksete ga (nagu intress, dividend või võlakirja lunastusmakse) lahutamatus seoses olevaid makseid ( sh nt viivise makseid juhul, kui emitent hilineb intressi- või lunastusmaksetega ) teha keskdepositooriumi ( väärtpaberite registri pidaja) vahendusel . Muudatus aitab kaasa investorite võrdse le kohtlemise le (viivise üheaegne ülekanne vastavalt kindlaks määratud väärtuspäevale) ja võimaldab emitendil teha selliseid makseid soovi korral sarnaselt intressi-, dividendi- või lunastusmaksetega läbi keskdepositooriumi . Keskdepositooriumi vahendusel maksete töötlemine lubaks mh luua ka viiviste tsentraalse ja/või automatiseeritud arvestuse. Muudatus on kavandatud emitendile võimalusena, mitte kohustusena, et võimaldada emitendile paindlikkust valida selliste harvaesinevate maksete tehnilise teostamise viisiks oma vajadustele vastav lahendus. Keskdepositooriumi süsteem ei pruugi olla mõistlik või kulutõhus lahendus kõigi emitentide ja kõigi juhtumite jaoks ning vabatahtlik lähenemine võimaldab emitendil korraldada need maksed vajadusel ise (nt kasutades selleks muud teenusepakkujat), kahjustamata seejuures investorite võrdset kohtlemist. Vabatahtlik süsteem tagab, et sarnases olukorras olevaid investoreid ( kõik nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanik ud) koheldakse sama moodi. Emitendi agent Eelnõuga luuakse emitentidele võimalus kasutada registritoimingute tegemise taotlemiseks jne emitendi agenti ning korraldada registripidaja teenuste kasutamine emitendi agendi kaudu. Emitendi agendiks võib olla krediidiasutus või investeerimisühing, kes on mõlemad finantsjärelevalve alla kuuluvad isikud, kellel on õigus saada ka kontohalduri st aatus. Muudatus võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel vastava teenuse osutamist emitentidele. Muudatusega suurendatakse emitentide paindlikkust oma tegevuse korraldamisel ja võimalust korraldada oma tegevust efektiivsemalt, võimaldades registritoimingute ja muude registripidaja teenuste kasutamist professionaalse vahendaja kaudu. Emitentidel on praktikas sageli juba lepingulised suhted finantssektori professionaalsete teenuseosutajatega, nagu krediidiasutused ja investeerimisühingud . Emitendi agendi kasutamise võimalus võimaldaks emitendil oma tegevuseks vajalikke teenuseid koondada, korraldades registripidaja teenuste kasutamise sellise professionaalse teenuseosutaja kaudu, kelle teenuseid ta juba kasutab (st kellega tal juba on lepingulised suhted) ning kellel on vajalikud teadmised, kogemus ja süsteemid registritoimingute nõuetekohaseks taotlemiseks ja andmete edastamiseks ning registripidaja teenuste vahendamiseks (tulenevalt kontohalduri staatusest ). Emitendi agendi kasutamine võib lihtsustada ka registripidaja tegevust ning suurendada menetluste efektiivsust ja kvaliteeti. Professionaalne vahendaja on reeglina paremini kursis r egistripidaja nõuete ja protseduuridega, mis aitab vähendada vigaste või puudulike taotluste esitamist ning kiirendab registritoimingute läbiviimist. See on kasulik nii emitendile kui ka registripidajale, kuna vähendab täiendavat menetluskoormust. Ühtlasi, kuna emitendi agendi kasutamine võimaldaks registripidajal omada lepingulisi suhteid ning suhelda piiratud arvu professionaalsete vahendajatega, võib see võimaldada registripidajal korraldada oma tööprotsesse tõhusamalt. Emitendi agendi kasutamine on emitendile vabatahtlik, st see ei piira emitendi õigust kasutada registripidaja teenuseid otse, ilma emitendi agendi vahenduseta. Emitendi agendi kasutamine on täiendav võimalus, mis võimaldab emitendil valida oma vajadustele vastav lahendus. Seeläbi toetab regulatsioon erinevate ärimudelite kooseksisteerimist ning suurendab turu paindlikkust. Lisaks eeltoodud muudatustele o n EVKS-i täiendatud väärtpaberikonto omaja eestkostja õigusega registriandmetele juurdepääsuks . Eelnõu muudatuse kohaselt on eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto kohta registrisse kantud andmed kättesaadavad varahooldusõigust teostavale eestkostjale ning tema poolt selleks volitatud isikule . Kuna eestkostjal on seadusest tulenev õigus ja kohustus kaitsta eestkostetava varalisi õigusi ning huve, milleks võib olla vajalik saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto kohta , antakse käesoleva eelnõuga eestkostjale õiguslik alus vastavatele registriandmetele juurdepääsuks . Ehkki eestkostja õigus saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto kohta võib tuleneda kohtumäärusest, millega isikule määratakse eestkostja, ei pruugi selline esindusõigus olla määruses alati selgesõnaliselt sätestatud. Praktikas võib see põhjustada õiguskindlusetust ja takistada eestkostja tõhusat tegutsemist eestkostetava varaliste õiguste ja huvide kaitsmisel. Seetõttu nähakse seaduses ette regulatsioon, mis tagab eestkostjale õigusliku aluse vajalike andmete saamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1 . Eelnõu ülesehitus Eelnõu koosneb 1 4 paragrahvist, millest §-d 1– 1 3 käsitlevad muudatusi erinevates seadustes ning §-ga 1 4 nähakse ette seaduse jõustumine. Eelnõus on esikohal VPTS-i muudatused põhjusel, et eelnõu põhisisu ehk direktiivist tulenevad MIFID2 muudatused , samuti väärtpaberi börsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberi turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamine ning valdavalt ka siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimine on sätestatud VPTS- is . Teised muudetavad seadused on reastatud pealkirjade tähestikulises järjekorras . 3. 2 . Eelnõu § 1 – v äärtpaberituru seaduse muutmine Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 3 täiendamine. VPTS § 2 lõi ge 1 sätestab, mida loetakse VPTS tähenduses väärtpaberiks. VPTS § 2 lõike 1 punktide s 1–3 ja 7 on toodud MIFID2 artiklis 4(1)(44) nimetatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid . MIFID2 artikli 4(1)(44)(c) kohaselt loetakse vabalt võõrandatavaks väärtpaberiks mh ka sellist kaubeldavat väärtpaberit , mis on täidetav rahas ( giving rise to a cash settlement ) , mille arvelduse suurus määratakse kindlaks vabalt võõrandatava te väärtpaberi te , valuutad e , intressimäärad e või tootlus t e, kau pade või muud e indeksi te või näitaja te alusel . Eeltoodust tulenevalt täiendatakse vastavalt ka VPTS § 2 lõike 1 punkti 3. Paragrahvi 40 täiendamine lõikega 7 1 . VPTS § 4 0 lõikes 7 1 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 nimetatud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisel kohaldatakse VPTS teatud sätteid (sh mis puudutavad investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamist, sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsessi jm, vt täpsemalt allpool) investeerimisühingu suhtes individuaalsel ja konsolideeritud alusel. Neid VPTS sätteid ei kohaldata kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kes kuulub konsolideeritud järelevalve alla , kui Euroopa Liidus asuv emaettevõtja suudab tõendada Finantsinspektsioonile, et sätete kohaldamine on selle kolmanda riigi õigus ega vastuolus . VPTS § 4 0 lõike 7 1 aluseks on IFD artikli 25(4) kolmas ja neljas lõik. IFD artikli 25(4) kolmas lõik sätestab, et IFD IV jaotise 2. peatüki 2. jao ja määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 osutatud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisel tuleb IFD nimetatud jagu kohaldada investeerimisühingute suhtes individuaalselt ja konsolideeritud alusel. IFD nimetatud jagu hõlmab artikleid 25–35. Artikkel 25 käsitleb kõnealuse jao kohaldamisala ning artikkel 35 Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust (edaspidi EBA ) volitusi. Artikli 26 kohta on IFD ülevõtmise eelnõu (505 SE) vastavustabelis märgitud, et see on üle võetud ka muude, täpsemate, IFD 2. peatüki 2. jao sätetega. Seega on VPTS § 4 0 lõikes 7 1 toodud loetelu VPTS sätetest, millega on üle võetud IFD artiklid 27–34: Artikkel 27 – VPTS § 110 2 (investeerimisühingu filiaali ja finantseerimisasutusest tütarettevõtja kohta avalikustatav teave) Artikkel 28 – VPTS § 83 3 (nõukogu ja riskikomitee kohustused seoses investeerimisühingu riskide käsitlemisega) Artikkel 29 – VPTS § 82 2 lõiked 3–8 (sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess) Artikkel 30 – VPTS § 79 2 lõiked 2–11 (investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamine) Artiklid 31 ja 32 – VPTS § 79 3 (tulemustasu maksmise põhimõtted) Artikkel 33 – VPTS § 79 4 (töötasukomitee) Artikkel 34 – VPTS § 110 3 lõige 1 ja lõike 2 punkt 3 (investeerimisühingu kohta muu teabe avaldamine) Paragrahvi 46 lõike 6 täiendamine kolmanda lausega. VPTS § 46 lõike 6 kohaselt võib tavaklient taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks. Investeerimisühing on kohustatud neid asjaolusid hindama , võttes arvesse kavandatud tehingute või teenuste laadi. MIFID2 Lisa II.II.1, 2. lõigu 2. lause st tulenevalt ei tohi siiski eeldada, et sellisel kliendil on turu kohta teadmised ja kogemused, mis on võrreldavad asjatundliku kliendi omadega . Eeltoodust tulenevalt täiendatakse vastavalt ka VPTS § 46 lõiget 6. Paragrahvi 47 täiendamine lõikega 9. MIFID artikli 2(2) kohaselt ei laiene MIFID2-ga antud õigused teenuste osutamisele osapoolena tehingutes, mida teostavad riigi võla ga tegelevad avalik u sektori asutused või Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi EKS ) liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu Toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta ette nähtud ülesandeid või samaväärseid funktsioone siseriiklike õigusnormide alusel . MIFID2 reguleerib investeerimisteenuste osutajate (sh investeerimisühingud ja krediidiasutused ) ning reguleeritud turu korraldaja te tegevust , sh seonduvaid õigusi. MIFID2 artiklis 2(2) sätestatud erandist tulenevalt ei kohaldu vastavad õigused olukorras, kus investeerimisteenuse osutaja või turu korraldaja osutab teenuseid tehingus VPTS § 47 lõike 1 punktis 7 nimetatud riigi võla haldaja (Rahandusministeerium ja muu lepinguriigi avalik-õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja) või eelnimetatud ülesandeid täitva EKS liikmega. Seega, investeerimisteenuse osutaja ei saa sellistes tehingutes tugineda nt õigusele osutada tegevusloa järgseid investeerimis - ja kõrvalteenuseid , sh piiriüleselt . Eeltoodust tulenevalt täiendatakse VPTS §-i 47 erandiga , mil VPTS 3. osas investeerimis - ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata . VPTS 4. osas kauplemiskoha korraldamise suhtes sätestatud õiguste kohaldamisele erandi sätestamiseks täiendatakse käesoleva eelnõuga VPTS §-i 120 lõikega 8 , viidates selles VPTS § 47 lõikele 9. Paragrahvi 74 1 lõigete 6 ja 7 täiendamine. VPTS § 74 1 reguleerib menetlust ja menetlustähtaegu seoses investeerimisühingus olulise osaluse omandamisega. VPTS § 74 1 lõike 6 kohaselt teeb Finantsinspektsioon koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus, investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik. VPTS § 74 1 lõike 6 t äienduse kohaselt teeb Finantsinspektsioon koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve asutusega ka juhul, kui omandajaks on VPTS § 74 1 lõikes 6 nimetatud isikuid kontrolliv isik. Täienduse aluseks on MIFID2 artikkel 11(2)(c). VPTS § 74 1 lõike 7 teist lause kohaselt edastab Finantsinspektsioon viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel. Säte reguleerib hindamisel oluliste andmete edastamist Finantsinspektsiooni omal algatusel. VPTS § 74 1 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega, mille kohaselt edastab Finantsinspektsioon teise finantsjärelevalveasutuse nõudmisel viivitamata ka andmed , mis on eelnimetatud hindamisel asjakohased. Täiendus tuleneb MIFID2 artikli 11(2) 2. lõi gust , mille kohaselt tuleb lisaks omal algatusel edastatavale olulisele ( essential ) teabele edastada nõudmisel ka asjakohane ( relevant ) teave . Paragrahvi 75 lõike 1 teise lause muutmine. VPTS § 75 lõike 1 esimese lause kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta investeerimisühing kontrollitavaks äriühinguks. Sama lõike teise lause kohaselt võib Finantsinspektsioon ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud . Kuna MIFID2 artikkel 12(6) kavandatava omandamise lõpuleviimise ks tähtaega ette ei näe, vaid jätab selle pädeva asutuse otsustada , on vastavalt muudetud ka VPTS § 75 lõike 1 teist lauset. Paragrahvi 79 2 lõigete 6 ja 8 muutmine. VPTS § 79 2 reguleerib investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamist. Lõike 6 kohaselt viib investeerimisühing vähemalt kord aastas läbi tasustamise põhimõtete rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli. IFD artiklist 30(1)( g ) tulenevalt täpsustatakse l õikes 6 , et sisekontroll viiakse läbi kontrollifunktsiooni raames ehk kontrollifunktsioon i täitva (te) töötaja (te) poolt . Lõi kest 8 tulenevalt peab kontrollifunktsiooni täitvaid töötajaid tasustama vastavalt nende funktsiooniga seotud eesmärkide saavutamisele, olenemata nende kontrollitavate ärivaldkondade tulemustest. Lõiget 8 täiendatakse tulenevalt IFD artiklist 30(1)(h) , et kontrollifunktsiooni täitvad töötajad peavad olema sõltumatud nende kontrollitavatest äriüksustest ja omama asjakohaseid volitusi. Paragrahvi 79 3 lõike 3 muutmine. VPTS § 79 3 reguleerib tulemustasu maksmise põhimõtteid. L õikes 2 on sätestatud, et tulemustasu peab koosnema vähemalt 50% ulatuses teatud instrumentidest (sh aktsiad, aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid jm) . Lõike 3 esimeses lauses on IFD artikli 32(1) (k) alusel sätestatud, et kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib inspektsioon erandina lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset korda. L õikes 3 teises lauses on sätestatud, et kui tulemustasu maksmisel kasutatakse alternatiivset korda, tuleb tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tagada VPTS-i ning IFR-i nõuete täitmine. Kohustus tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tagada nimetatud nõuete täitmine tuleneb sisuliselt IFD artikli st 32(2)(b) , kuid selles ei ole seda kohustust piiratud üksnes olukorraga, kus tulemustasu maksmisel kasutatakse alternatiivset korda. Eeltoodust tulenevalt tunnistatakse VPTS § 79 3 lõike 3 teine lause kehtetuks ning sätestatakse vastav nõue VPTS § 79 3 lõikes 1 1 . Paragrahvi 79 3 lõike 4 esimese lause muutmine. VPTS § 79 3 lõike 4 esimes e lause kohaselt arvestatakse tulemustasu maksmisel investeerimisühingu ning tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Sätet täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 32(3) esimesest lausest , milles on ette nähtud asjakohaste võõrandamispiirangute ( retention policy ) kohaldamine . Muudatuse kohaselt tuleb VPTS § 79 3 lõike 2 kohaldamisel selles nimetatud instrumentide suhtes (vt VPTS § 79 3 lõike 3 juures toodud selgitusi ) rakendada asjakohaseid võõrandamispiiranguid , mis on kooskõlas investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Paragrahvi 79 3 lõike 5 teise lause muutmine. VPTS § 79 3 l õike 5 esimene ja teine lause põhinevad IFD artiklil 32( 1)(l) , mille kohaselt vähemalt 40% tulemustasust lükatakse edasi 3–5 aasta võrra, nagu on asjakohane, arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja tegevust , välja arvatud j uhul, kui tulemustasu on eriti suur , mille korral lükatakse edasi vähemalt 60% summast . VPTS § 79 3 lõike 5 teise s lauses on eriti suur tulemustasu seotud investeerimisühingu kapitalibaasiga , sätestades, et kui tulemustasu on investeerimisühingu kapitalibaasi arvestades eriti suur, lükatakse tulemustasu maksmine edasi vähemalt 60 % ulatuses . Seda lisaelementi ei ole IFD artiklis 32(1)(l) ette nähtud ja see võib viia olukorrani , kus eriti suurt tulemustasu ei käsitataks eriti suurena , kui võtta arvesse investeerimisühingu kapitalibaasi. Eeltoodust tulenevalt jäetakse vastav täiendus VPTS § 79 3 lõike 5 teises lause st välja. Paragrahvi 79 3 lõike 6 sissejuhatava lause osa muutmine. VPTS § 79 3 lõike 6 sissejuhatav a lause osa kohaselt vähendatakse tulemustasu kuni 100%, kui investeerimisühingu finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed. IFD artikli 32(1)(m) sissejuhatava s lause osa s on täpsustatud, et tulemustasu kahandatakse muu hulgas maluse või tagasinõudeõiguse teel ( malus or clawback arrangements ) vastavalt investeerimisühingu kehtestatud kriteeriu midele. Kuna malus on vähendamisega juba sisuliselt kaetud , täiendatakse VPTS § 79 3 lõike 6 sissejuhatavat lause osa seoses tagasinõudeõigusega ning lisataks e viide investeerimisühingu kehtestatud kriteeriumidele. Paragrahvi 79 3 lõike 8 teise lause muutmine. VPTS § 79 3 lõike 8 teine lause sätestab, et kui töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse talle vabatahtlikud pensionihüvitised välja lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul. Sätet täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 32(3) viimasest lausest, milles on nimetatud instrumentide kuju l makstavate vabatahtlike pensionihüvitiste suhtes ette nähtud 5-aastase võõrandamispiirangu ( retention period ) kohaldamine. Paragrahvi 79 3 lõike 10 punktide 1 ja 2 täiendamine . VPTS § 79 3 l õige 10 põhineb IFD artiklil 31 ja käsitleb tulemustasu maksmist juhul, kui investeerimisühing saab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud erakorralist avalikku finantstoetust. IFD artikli 31 punkti a kohaselt ei maksa investeerimisühing sellisel juhul juhtorgani liikmetele ( members of the management body ) tulemustasu. IFD artikkel 3(1)( 23) viitab mõiste „ juhtorgan “ määratlemisel MIFID2 artiklile 4(1)(36). Selle kohaselt on juhtorgan investeerimisühingu , turu korraldaja või aruandlusteenuse osutaja organ või organid, mille liikmed on nimetatud ametisse kooskõlas siseriikliku õigusega ja millel on õigus määrata kindlaks üksuse strateegia, eesmärgid ja üldine tegevussuund, ning mis kontrollib ja jälgib juhtimisotsuste tegemist ning millesse kuuluvad üksuse äritegevust tegelikult suunavad isikud. Ühtlasi täpsustatakse MIFID2 artikli s 4(1)(36) , et k ui MIFID2-s osutatakse juhtorganile ning juhtorgani juhtimis- ja järelevalvefunktsioonid on määratud siseriikliku õiguse kohaselt eri organitele või ühe organi eri liikmetele, määrab liikmesriik vastutavad organid või juhtorgani vastutavad liikmed kindlaks kooskõlas oma siseriikliku õigusega, kui MIFID2-s ei ole sätestatud teisiti . Eestis täidavad MIFID2 artiklis 4(1)(36) toodud juhtorgani ülesandeid juhatus ja nõukogu, mistõttu katab mõiste „juhtorgan“ mõlema organi liikmeid. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse punkti 1 , et erakorralise avaliku finantstoetuse saamisel ei maksa investeerimisühing tulemustasu lisaks juhatuse liikmetele ka nõukogu liikmetele. Punkt i 2 kohaselt kehtestab investeerimisühing erakorralise avaliku finantstoetuse saamisel piirangu tulemustasu maksmiseks investeerimisühingu töötajatele, kui tulemustasu maksmine läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilimisega ja erakorralise avaliku finantstoetuse õigeaegse lõppemisega. Tulenevalt IFD artikli 31 punktist b täpsustatakse, et töötaja te le makstav ale tulemustasule kehtestatav piirang vastab teatavale osale töötaja neto sissetulekust. Paragrahvi 79 3 täiendamine lõikega 11. VPTS § 79 3 lõikes 11 sätestatakse, et tulemustasu maksmiseks kasutatavad finantsvahend id ja meetod id peavad lisaks VPTS-i nõuete täitmisele tagama ka IFR-i nõuete täitmis e. Nõue tuleneb IFD artikli st 32(2)(b) , mille kohaselt tulemustasu ei maksta finantsvahendite või meetoditega, mis muudavad lihtsamaks IFD või IFR-i täitmata jätmise . Kehtivas seaduses on vastav nõue sätestatud sisuliselt VPTS § 79 3 lõike 3 teises lauses, milles see on piiratud üksnes olukorraga, kus tulemustasu maksmisel kasutatakse lõikes 3 nimetatud alternatiivset korda. Kuna nõude aluseks olevas IFD artiklis 32(2)(b) ei ole seda nõuet taoliselt piiratud, jäetakse see nõue alternatiivset korda käsitlevast VPTS § 79 3 lõikest 3 välja ning sätestatakse lõikes 11. Paragrahvi 79 4 lõigete 1 , 3 ja 4 muutmine. VPTS § 79 4 reguleerib investeerimisühingu töötasukomiteed ja põhineb IFD artiklil 33. IFD artik li 33 (1) esimeses lauses on sätestatud, et investeerimisühingud, kes ei vasta artikli s 32 ( 4 )(a) sätestatud kriteeriumidele, peavad moodustama töötasukom itee. IFD artikli s 32(4)(a) sätestatud kriteeriumid on , et investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem . Seega ei vasta IFD artiklis 32(4)(a) sätestatud kriteeriumidele (ning peab seega moodustama töötasukomitee) investeerimisühin g , mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt üle 100 miljoni euro . Eeltoodust tulenevalt tehakse vastav muudatus ka VPTS § 79 4 lõikes 1 , täpsustades töötasukomitee moodustamise kohustuse künnis t – s eni kehtinud sõnastus „keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suurem“ asendatakse sõnastusega „ suurem kui 100 miljonit eurot“ . Ühtlasi täiendatakse lõiget 1 teise lausega tulenevalt IFD artikli 33 (1) teisest lausest, et töötasukomitee peab olema sooliselt tasakaalustatud. Lõike 3 punktis 2 on sätestatud, et töötasukomitee hindab tasustamise põhimõtete rakendamist ja tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. T ulenevalt IFD artikli 33 (1) teisest lausest täpsustatakse , et hindamine peab olema pädev ja sõltumatu. Lõiget 4 täiendatakse tulenevalt IFD artikli st 33(3) , et lisaks investeerimisühingu aktsionäride ja klientide pikaajalistele huvidele peab töötasukomitee lähtuma oma tegevuses ka investorite ja investeerimisühingu teiste sidusrühmade pikaajalistest huvidest. Paragrahvi 82 2 lõigete 2 –4 muutmine ning täiendamine lõigetega 2 1 , 3 1 ja 6 1 . VPTS § 82 2 reguleerib investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsessi. Käesoleva eelnõuga muudetakse mh lõikeid 2 ja 3 , millega on osaliselt üle võetud IFD artiklid 24 ja 29. VPTS § 82 2 lõige 2 viiakse täpsemalt vastavusse IFD artikli 24(2) esimese lõigu nõuetega , mille kohaselt peavad sisemise kapitali ja likviids e vara piisavuse hindamiseks ja säilitamiseks kehtestatud kord, strateegiad ja protsessid vastama investeerimisühingu tegevuse laadile , ulatusele ja keerukusele ning neid tuleb regulaarselt üle vaadata. Kehtivas seaduses puudub nõue, et nimetatud kord, strateegiad ja protsessid peavad vastama investeerimisühingu tegevuse laadile ning et neid tuleb regulaarselt üle vaadata. Kuna VPTS § 82 2 lõige 2 puudutab riskide katmist , mida investeerimisühing võib teistele tekitada ja millele investeerimisühing on avatud või võib avatud olla , täiendatakse lõige t 2 ka tulenevalt IFD artiklist 26(3) . IFD artikli 26(3) kohaselt peavad riskide tuvastamise, juhtimise, jälgimise ja riskidest teada andmise protsessid vastama investeerimisühingu ärimudeli ja tegevusega seotud riskide laadile , ulatusele ja keerukusele . Eeltoodust tulenevalt lisatakse vastav täiendus ka VPTS § 82 2 lõikesse 2. Kehtiva VPTS § 82 2 lõikega 2 („/…/ investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile, tegevuse ulatusele ja juhtorgani poolt kindlaks määratud riskitaluvusele.“) on osaliselt üle võetud IFD artikli 29(1) teine lõik . Kuna IFD artikli 29(1) teine lõik käib IFD artikli 29(1) esimese lõigu kohta, mis on üle võetud VPTS § 82 2 lõikes 3, siis võetakse käesoleva eelnõuga IFD artikli 29(1) teine lõik täies ulatuses üle uues lõikes 3 1 (vt allpool). Eelnõuga täiendatakse VPTS §-i 82 2 lõikega 2 1 , milles täpsustatakse, et lõike 2 esimeses lauses, mille kohaselt peab investeerimisühing kehtestama korra, strateegiad ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada ning millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla, tuleb nimetatud riskide hulgas käsitleda ka kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (EMIR) artiklis 7a, ehk aktiivse konto kohta sätestatud tingimusi. EMIR art 7a näeb ette EL keskses vastaspooles aktiivse konto omamise nõude sellistele finantssektori vastaspooltele ja finantssektorivälistele vastaspooltele, kes ületavad kliirimise künnist eurodes või Poola zlottides nomineeritud intressimäära tuletisinstrumentide või eurodes nomineeritud lühiajaliste intressimäära tuletisinstrumentide kategooria(te)s ning ühtlasi seoses aktiivse kontoga aru andma. Nimetatud vastaspooled peavad kliirima sellel aktiivsel kontol vähemalt esindusliku arvu tehinguid. Detailsemad nõuded aktiivse konto kohta kehtestatakse ühtlasi Euroopa komisjoni delegeeritud määrusega ja selle lisadega , mis ootavad Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Aktiivse konto nõue töötati otsekohalduvas EMIR määruses välja süsteemselt oluliste riskide vähendamiseks ülalnimetatud tuletislepingute kategooriate kliirimisel , kuna valdav osa nendest tehingutest kliiritakse seni kolmandate riikide kesksetes vastaspooltes. Kliirimine on lihtsustatult kontrolliprotsess, millega tagatakse väärtpaberitehingu lõpuleviimine. Selle käigus kontrollitakse, et ühel tehingu osapoolel oleks olemas tehinguks vajalikud rahalised vahendid ja teisel tehingu osapoolel väärtpaberid. Mõnevõrra spetsiifilisemalt leiab üldjuhul aset see, et arveldussüsteemis osalevate pankade ja muude finantsasutuste vahel toimub samaliigiliste nõuete arvestamise/tasaarveldamise protsess. Muudatus tuleneb IFD artikli 26 lõike 1 punkti b muutmisest. VPTS § 82 2 lõike 3 sissejuhatav lause osa ja punkt 4 viiakse täpsemalt vastavusse IFD artikli 29(1) esimese lõigu sissejuhatava lause osa ja punkti ( d ) nõuetega , mille kohaselt peab investeerimisühing kehtestama usaldusväärsed ( robust ) strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid, et teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida mh likviidsusriski asjakohastel, sealhulgas päevasisestel, ajavahemikel, et tagada investeerimisühingu likviidsete vahendite piisav tase . Kehtivas seaduses puudub nõue, et nimetatud strateegiad peavad olema usaldusväärsed ning et strateegiate, poliitika, protsesside ja süsteemide eesmär giks on ka mõõta (mitte üksnes tuvastada , juhtida ja jälgida) VPTS § 82 2 lõike s 3 nimetatud riskide olulisi allikaid ja mõju ning likviidsusriski. Ühtlasi puudub VPTS § 82 2 lõike 3 punktis 4 täpsustus, et asjakoha ne ajavahemik hõlma b töö päevasises t likviidsusriski . IFD artiklis 29(1)(d) on kasutatud m õistet „päevasisene“ ( intra-day ) , mida ei ole IFD-s määratletud . EBA ja ESMA ühiste suuniste „Suunised direktiivi (EL) 2019/2034 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) ühiste menetluste ja meetodikate kohta“ (EBA/GL/2022/09) kohaselt on „päevasisene likviidsus“ määratletud kui tööpäeva jooksul kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad investeerimisühingul teha reaalajas makseid . Seega on VPTS § 82 2 lõike 3 punktis 4 kasutatud sõnastust „tööpäevasisene“. VPTS §-i 82 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 , milles täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 29 lõike 1 punktist e, et investeerimisühing kehtestab usaldusväärsed strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid, et teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida mh ka kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju investeerimisühingu omavahenditele. Tulenevalt muudatuse aluseks olevast direktiivist on muudatus kavandatud jõustuma 2026. aasta 25. juunil. Seetõttu on see vormistatud eraldi muutmiskäsuna. Eelnõuga täiendatakse VPTS §-i 82 2 lõikega 3 1 , mille kohaselt peavad lõikes 3 nimetatud strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid vasta m a investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ning peegeldama investeerimisühingu olulisust igas lepinguriigis , kus ta tegutseb. Lõige 3 1 vastab IFD artikli 29( 1 ) teisele lõigule . VPTS § 82 2 lõiget 4 täiendatakse vastavalt IFD artikli 29(1) kolmanda le lõigu le viitega VPTS § 82 2 lõikele 3 1 , millest tulenevalt peab k liendi vara lahusus e regulatsiooniga arvestama nii kliendile tekitatava riski oluliste allikate ja mõju ning igasugus e olulis e mõju omavahenditele kindlaks tegemisel , mõõtmisel, juhtimisel ja jälgimisel kui ka lõikes 3 nimetatud strateegiate, poliitika, protsesside ja süsteemide vastavuse tagamisel investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile jm . Eelnõuga täiendatakse VPTS §-i 82 2 lõikega 6 1 , millega nähakse ette, et investeerimisühing peab välja töötama konkreetsed kavad ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas EMIR artiklis 7a sätestatud aktiivse konto nõuetega, et jälgida ja käsitleda kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad Euroopa Majanduspiirkonnas või ühes või mitmes lepinguriigis süsteemselt olulisena käsitletavaid teenuseid, ehk pakuvad kliirimise teenust eurodes või Poola zlottides nomineeritud intressimäära tuletisinstrumentide või eurodes nomineeritud lühiajaliste intressimäära tuletisinstrumentide kategooria(te)s. Vt ka § 82 2 lõike 2 1 selgitust. Muudatus tuleneb IFD artikli 29 lõike 1 täiendamisest kuuenda alalõiguga. Paragrahvi 85 6 muutmine. VPTS § 85 6 käsitleb kolmanda isiku analüüsiga seotud tasu või hüve. VPTS § 85 6 lõikes 1 on sätestatud t ingimused, mille alusel ei käsitata investeerimis - või kõrvalteenuse osuta misega seoses kolmandalt isikult saadud analüüsi tasu või hüven a VPTS § 85 2 lõike 1 tähenduses . Selleks peab investeerimisühing maksma analüüsi eest enda vahenditest või analüüsimaksete konto vahenditest , mis lae kuvad kliendilt saadud analüüsitasu arvelt. Analüüside koostamise soodustamiseks väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kohta on kõnealusesse paragrahvi lisatud varasemalt erand (lõige 13) , mis lubab investeerimisühingul analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuse eest teatud tingimustel ühiselt maksta (st tegemist ei pea olema otseste maksetega investeerimisühingu poolt ega pole vajalik luua eraldi analüüsimaksete kontot). Üheks tingimuseks on , et analüüse koostatakse emitentide kohta , kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot. Direktiivi põhjenduspunkti 3 kohaselt ei ole l angus investeerimisanalüüside koostamises sellegipoolest pidurdunud . Selleks, et elavdada investeerimisanalüüside turgu ja tagada eelkõige väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute piisav analüüsidega hõlmatus , on direktiiviga MIFID2 - t e muudetud , pakkudes investeerimisühingutele suuremat paindlikkust korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel , piirates seeläbi olukordi, kus eraldi maksete tegemine võib osutuda liiga koormavaks. E t võimaldada investeerimisühingutel tegutseda viisil, mida nad peavad korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmisel kõige kohasemaks , on eelnimetatud turukapitalisatsiooni künnis kaotatud . MIFID2 muudatustega seoses on Euroopa Komisjon koostanud ka delegeeritud direktiivi eelnõu (edaspidi DD eelnõu ) , millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklit 13, mis on üle võetud VPTS § 85 6 lõigetes 1–12 . DD eelnõu artikli 2 kohaselt ühtivad d elegeeritud direktiiv i (EL) 2017/593 muudatuste ülevõtmise ja kohaldamise täht a jad direktiiv i ülevõtmise ja kohaldamise täht aegadega (vastavalt 5. ja 6. juuni 2026. a). Eeltoodust tulenevalt võetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 muudatused üle käesoleva eelnõuga . Lõige 1 – Kehtiv l õige 1 vastab delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikli 13 (1) esimese lõigu punktidele a ja b ning selle kohaselt ei käsitata i nvesteerimis - või kõrvalteenuse osutamisega seoses kolmandalt isikult saadud analüüsi tasu või hüvena VPTS § 85 2 lõike 1 tähenduses, kui investeerimisühing maksab analüüsi eest otse enda vahenditest või teeb makse analüüsimaksete kontolt (viimase puhul peavad olema täidetud VPTS § 85 6 lõikes 2 sätestatud tingimused) . VPTS § 85 2 lõike 1 kohaselt võib investeerimisühing seoses investeerimis- või kõrvalteenuse osutamisega anda /saada rahalist või mitterahalist tasu või hüve muule isikule/ muult isikult kui klient ( või tema esindaja ) üksnes juhul, kui selline tasu või hüve : 1) ei tekita oma olemuselt ega funktsioonist tulenevalt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti; 2) on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks; 3) ei takista investeerimisühingul osutada investeerimisteenuseid ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil. Kuna VPTS § 85 6 lõikes 1 sätestatud juhtudel (otsesed maksed investeerimisühingu vahenditest või maksed analüüsimaksete kontolt) ei käsitata kolmanda isiku analüüsi tasu või hüve na VPTS § 85 2 lõike 1 tähenduses , siis ei pea investeerimisühing hakkama nimetatud juhtudel eraldi hindama, kas kolmanda isiku analüüsi puhul on VPTS § 85 2 lõikes 1 sätestatud tingimused täidetud (sisuliselt loetakse need tingimused täidetuks). Kehtivas VPTS § 85 6 lõikes 13 sätestatud tingimuste täitmisel on investeerimisühingul võimalik maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ka ühismaksega ( st investeerimisühing ei pea kolmanda isiku analüüsi eest maksma eraldi vastavalt VPTS § 85 6 lõikele 1 ) , ilma et investeerimisühing peaks hakkama VPTS § 85 2 lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist eraldi hindama. Kehtiv VPTS § 85 6 lõige 13 põhineb MIFID2 artikli 24(9a) esimesel lõigul. Kuna l õike 13 sisu tuuakse eelnõuga muudetud kujul lõikesse 1 (vt alljärgnev selgitus ), tunnistatakse lõige 13 kehtetuks. Kuna DD eelnõu kohaselt VPTS § 85 6 lõike 1 aluseks olevat sätet delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklis 13 enam ei ole ( vaid on sisuliselt viidud MIFID2 artikli 24(9a) esimese lõigu punkti d) , tuuakse eelnõuga VPTS § 85 6 lõike 13 sisu (muudetud kujul , põhinedes muudetud MIFID2 artikli 24(9a) esimese l lõigu l ) lõikesse 1 , sätestades, et a nalüüsi, mida kolmas isik koostab investeerimisühingule, kes osutab kliendile väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid , ei käsitata tasu või hüvena VPTS § 85 2 lõike 1 tähenduses , kui on täidetud järgmised tingimused: Punkti s 1 sätestatakse MIFID2 artikli 24(9a) (a) alusel tingimuseks, et investeerimisühing ning korralduste täitmise teenust osutav ja analüüse koostav kolmas isik on sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud tasustamise metoodika, sealhulgas see, kuidas üldiselt võetakse investeerimisteenuste kogumaksumuse kindlaksmääramisel arvesse analüüsi kogukulusid. Suurem paindlikkus korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel eeldab läbipaistvust klientide suhtes seoses makseviisi valikuga . Investeerimisühingud peaksid seetõttu oma kliente teavitama , kas nad kasutavad korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku analüüsi puhul eraldi makseid või ühismakset . Valiku korralduste täitmise teenuse ja analüüsi puhul kas eraldi maksete või ühismakse tegemise kasuks peaks investeerimisühing tegema kooskõlas oma põhimõtetega . Need põhimõtted tuleks klientidele esitada ning need peaksid olenevalt investeerimisühingu valitud makseviisist näitama ära kolmanda isiku analüüsi le omistatavate kulude kohta käiva teabe liigi . Investeerimisühingu põhimõtted eraldi maksete või ühismaksete kohta peaksid sisaldama ka teavet meetmete kohta, millega investeerimisühing ennetab või haldab huvide konflik t e , mis tulenevad kolmanda isiku analüüside kasutamisest või edastamisest klientidele investeerimisteenuste osutamise käigus ( punkt 2 ). Punkti 2 aluseks on MIFID2 artik kel 24(9a)(b). V alitud makseviisist olenemata peaks investeerimisühing hindama kasutatava analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust tagamaks, et selline analüüs aitab parandada investeerimisühingu klientide investeerimisotsuste tegemise protsessi – nii juhul, kui sellist analüüsi levitatakse klientidele otse , kui ka juhul, kui seda kasutatakse investeerimisühingu väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse raames ( punkt 3 ). Punkti 3 aluseks on MIFID2 artikkel 24(9a)(c). Võrreldes kehtiva VPTS § 85 6 lõike 13 punktiga 3 ei ole enam tingimust, et analüüsid, mille eest makstakse kombineeritud tasu või tehakse ühismakse , puudutavad emitente, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot . Tulenevalt MIFID2 artikli st 24(9a) ( d ) sätestatakse punktis 4 , et kui investeerimisühing otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku analüüsi eest eraldi, tasutakse analüüsi eest ühel järgmisel viisil: kas investeerimisühingu poolt ja tema kulul tehtavate otseste maksetega või maksetega investeerimisühingu kontrollitavalt eraldiseisvalt analüüsimaksete kontolt . Lõige 1 1 – VPTS §-i 85 6 täiendatakse l õike ga 1 1 , milles sätestatakse , et analüüsi , mida investeerimisühing saab analüüsi koostaja lt, kes ei osuta korralduste täitmise teenust ega kuulu konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub korralduste täitmise või maakleriteenuseid pakkuv investeerimisühing , ei käsitata tasu või hüvena VPTS § 85 2 lõike 1 tähenduses . Sellisel juhul järgib investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuet ehk hindab igal aastal kasutatud analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda, kuidas kasutatud analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele. Lõige 1 1 tuleneb MIFID2 artikli 24(9a) viiendast lõigust ning on sõnastatud sarnaselt lõikega 1, mis põhineb MIFID2 artikli 24(9a) esimesel lõigul. L õige 1 2 – VPTS §-i 85 6 täiendatakse lõikega 1 2 , mille kohaselt investeerimisühing dokumenteerib talle koostatud kolmanda isiku analüüsidele omistatavad kogukulud, kui need on investeerimisühingule teada, ning teeb taotluse korral selle teabe igal aastal oma klientidele kättesaadavaks. Sätte aluseks on MIFID2 artikli 24(9a) kuues lõik. Direktiivi põhjenduspunktis 4 on selgitatud, et korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ühismaksete tegemise korral peaks klientidel olema õigus saada taotluse korral ja igal aastal teavet investeerimisühingule koostatud kolmanda isiku analüüsidele omistatavate kogukulude kohta, kui need on investeerimisühingule teada. Lõige 2 – Kehtiv lõige 2 vastab delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikli 13(1) esimese lõigu punkti b alapunktidele i, ii ja iv (alapunkt iii on üle võetud kehtiva lõike 1 punktis 2) ning selles on toodud tingimused , mis peavad olema täidetud analüüsimaksete konto pidamisel . Punktis 3 sätestatud t ingimus seoses analüüsi kvaliteedi hindami sega on sisuliselt viidud lõike 1 punkti 3 . Selle asemel on punkti 3 toodud kehtiva lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimus, et investeerimisühing vastutab analüüsimaksete konto eest ( delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 13(1)(b) (iii) , DD eelnõu kohaselt artikkel 13(1) (c) ). Lõige 3 – Kehtiv lõige 3 vastab delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikli 13(2) teisele lausele. Eelnõuga muudetakse mõnevõrra lõike 3 sõnastust , sätestades, et hinnanguline a nalüüsitasu võib põhineda üksnes analüüsi eelarvel, mille investeerimisühing koostab oma klientidele investeerimisteenuste osutamiseks vajaliku kolmanda isiku analüüsi jaok s, ning seda ei v õi siduda kliendi nimel täidetud tehingute arvu ega väärtusega. Lõige 4 – Kehtiv lõige 4 vastab delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikli 13(1) teisele lõigule ( mille sisu on DD eelnõuga vähesel määral muudetud ja viidud artikli 13 uude lõik esse 1a ) . Kui kehtiva lõike 4 kohaselt on analüüsimaksete konto kasutusel võtnud investeerimisühing kohustatud esitama kord aastas kliendile teabe kliendi kogukulu kohta seoses kolmanda isiku analüüsidega , siis muudatuse kohaselt on investeerimisühingul teabe esitamise kohustus tema enda kogukulu kohta seoses kolmanda isiku analüüsidega . Lõige 5 – Lõi get 5 on vähesel määral muudetud ning parema loetavuse huvides on lõike sisu koondatud punktidesse. Täpsustatud on, et lõikes 5 loetletud andmete esitamise kohustus (kliendi või Finantsinspektsiooni nõudmisel) on investeerimisühingul , kes otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest eraldi ning on kasutusele võtnud analüüsimaksete konto . Samuti, k ui kehtiva lõike 5 kohaselt esit atakse mh andmed investeerimisühingu saadud hüvede ja teenuste kohta, siis muudatuse kohaselt esitatakse selle asemel andmed analüüsi koostajatele antud hüved e ja teenus te kohta. Lisaks on täpsustatud, et esitada tuleb analüüsimaksete kontolt tehtud maksete kogusumma võrdlus investeerimisühingu poolt selleks perioodiks kehtestatud eelarvega . Kehtiva lõike 5 sõnastuse kohaselt tuleb esitada kontolt tehtud maksete ja investeerimisühingu seatud eelarve suh e, täpsustamata, et mõeldud on maksete kogusumma ja selleks perioodiks seatud eelarve suhet. Lõike 5 aluseks on delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikli 13( 2 ) esimene lause. Lõige 6 – Kehtivas lõikes 6 on sätestatud, et k ui investeerimisühing kogub analüüsitasu koos tehingu vahendustasuga, toob investeerimisühing analüüsitasu eraldi välja. Eelnõuga on sätestatud , et lõikes 5 nimetatud investeerimisühing (i nvesteerimisühing, kes otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest eraldi ning on kasutusele võtnud analüüsimaksete konto ) toob iga analüüsitasu kogumise korra puhul analüüsitasu eraldi tuvastatavana välja ning peab täielikult täitma lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimusi . Lõike 6 aluseks on delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artik kel 13(3). Lõige 7 – Kehtiva lõike 7 kohaselt ei või s aadud analüüsitasude kogusumma ületada analüüsi maksete eelarvet . Eelnõuga on täpsustatud, et lõikes 5 nimetatud investeerimisühingu saadud analüüsitasude kogusumma ei või ületada tema koostatud analüüsi eelarvet . Lõike 7 aluseks on delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 13(4). Lõige 8 – Kehtiva l õike 8 esimese lause kohasel t määrab i nvesteerimisühing kokkuleppel kliendiga analüüsimaksete eelarvel põhineva analüüsitasu ja selle nõudmise sageduse aasta kohta. Eelnõuga on täpsustatud, et nimetatud kohustus on lõikes 5 nimetatud investeerimisühingul ( st i nvesteerimisühing ul , kes otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest eraldi ning on kasutusele võtnud analüüsimaksete konto ). Lisaks asendatakse lõike 8 esimeses ja teises lauses „analüüsimaksete eelarve“ sõnadega „analüüsi eelarve“ , et mõistekasutus oleks vastavuses lõike 2 punkti ga 2 . Lõige 8 põhineb delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklil 13( 5 ). Lõige 9 – Kehtiva lõike 9 esimese lause kohaselt haldab a nalüüsimaksete eelarvet üksnes investeerimisühing . Eelnõuga on sätestatud , et lõikes 5 nimetatud investeerimisühing (st i nvesteerimisühing, kes otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest eraldi ning on kasutusele võtnud analüüsimaksete konto ) vastutab ainuisikuliselt analüüsi eelarve haldamise eest. Lisaks on lõikes 9 tehtud muid sõnastuslikke täpsustusi , sh on asendatud „analüüsimaksete eelarve“ sõnadega „analüüsi eelarve“ , samuti on uuendatud lõike 9 neljandas lauses toodud viidet sättele , milles on nimetatud kvaliteedikriteeriumid . Lõike 9 aluseks on delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 13(6). Lõige 1 1 – Lõike 11 aluseks olev delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 13(8) tunnistatakse DD eelnõu kohaselt kehtetuks , mistõttu tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ka l õige 11 . Seega puudub edaspidi investeerimisühingul kohustus kehtestada ja avaldada klientidele analüüsi kvaliteedi hindamise kriteeriumide määramise kord . Lõige 11 1 – VPTS §-i 85 6 täiendatakse lõikega 11 1 , mis põhineb DD eelnõuga kavandatud delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklil 13 (10). Olenemata sellest, kuidas investeerimisühing tasub korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest, peab lõike 1 punktis 3 nimetatud iga-aastane analüüsi hindamine põhinema usaldusväärsetel kvaliteedikriteeriumidel, mis võimaldavad investeerimisühingul objektiivselt hinnata analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda, kuidas see analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele. Kui iga-aastane hindamine näitab analüüsi kvaliteedi, kasutatavuse või väärtuse puudumist või kui analüüs ei aita kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele , peab investeerimisühing võtma kasutusele vajalikud meetmed olukorra parandamiseks (sh nõudma analüüsi koostajalt analüüsi kvaliteedi parandamist, lõpetama ebapiisava kvaliteediga analüüsi de kasutamise või levitamise või valima teise analüüsi koostaja ). Lõige 13 – Lõi ke 13 sisu on viidud muudetud kujul lõikesse 1 (vt lõike 1 selgitusi) , mistõttu tunnistatakse lõige 13 kehtetuks . Lõige 14 – Kehtivas lõikes 1 4 on sätestatud , mida loetakse VPTS § 85 6 tähenduses analüüsi ks . Säte põhineb MIFID2 artiklil 24(9a) teisel ja kolmandal lõigul , mille s on toodud, mida MIFID2 artikli 24 tähenduses mõistetakse analüüsina ( research ) . Kuna direktiiviga on MIFID2 artiklit 24 täiendatud lõigetega 3a –3e (milles on samuti kasutatud analüüsi mõiste t ) , mis võetakse käesoleva eelnõuga üle VPTS §-s 85 8 , lisatakse lõike 14 sissejuhatavasse lause osa sse ka viide §-le 85 8 . Lõige 15 – Lõike 14 järele lisatakse MIFID2 artikli 24(9a) neljanda lõigu alusel lõige 15 , milles on toodud, et VPTS §-de 85 6 ja 85 8 tähenduses ei käsitata analüüsina kauplemiskommentaare ega muid sihipäraseid kauplemise nõustamisteenuseid , mis on lahutamatult seotud väärtpaberitehingu tegemise ga. Direktiivi põhjenduspunktis 4 on selgitatud, et müügi- ja kauplemiskommentaarid hõlmavad turutingimuste analüüs e , kauplemis - ja tehingute täitmise ideid, tehingute täitmise haldamise vahendeid ja muid sihipäraseid analüüse, mis on seotud väärtpaberi tehingu tegemisega . Sellised müügi- ja kauplemiskommentaarid on väärtpaberi tehingute tegemise kõrvaline osa , kuna need võimaldavad korralduste täitmise teenust pakkuvatel investeerimisühingutel näidata , millist kvaliteeti nad tehingute täitmisel oma klientide jaoks saavuta vad . Seetõttu ei saa müügi- ja kauplemiskommentaare korralduste täitmise teenusest eraldada ning neid ei tohiks käsitada investeerimisanalüüsina. Paragrahvi 85 8 lisamine. Kui VPTS § 85 6 muudatused puudutavad valdavalt kolmanda isiku analüüsi eest maksmist , siis VPTS §-s 85 8 sätestatakse nõuded, millele investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs peab vastama. Paragrahv põhineb direktiivi artikliga 1(2) (a) lisatud MIFID2 artikli l 24( 3a)–(3 c ) ja (3e) . Lõi ge 1 põhineb MIFID2 artiklil 24(3a) ja sätestab, et investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs, mida investeerimisühing, selle kliendid või potentsiaalsed kliendid kasutavad või mida neile levitatakse peab olema õiglane , selge ja mitteeksitav . Analüüs peab olema sellisena või sarnase nimetusega selgelt tuvastatav, tingimusel et kõik analüüsi suhtes kohaldatavad komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud tingimused on täidetud. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 36 on investeerimisanalüüs määratletud kui analüüs või muu teave, mille alusel saab otseselt või kaudselt soovitada või välja pakkuda investeerimisstrateegia seoses ühe või mitme väärtpaberi või selle emitendiga (sh levituskanalitele või avalikkusele mõeldud mis tahes arvamus väärtpaberite praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta), mille puhul on täidetud järgmised tingimused: analüüs või teave on märgistatud või kirjeldatud kui investeerimisanalüüs või sarnase nimetusega, või on muul viisil esitatud soovituses sisalduvate teemade objektiivse või sõltumatu selgitusena; kui kõnealuse soovituse andis investeerimisühing kliendile, ei kujuta see endast investeerimisnõustamist. Lõige 2 põhineb MIFID2 artiklil 24(3b) ja käsitleb emitendi rahastatud analüüsi ( issuer-sponsored research ) . Investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid , peab tagama, et analüüs, mida ta klientidele või potentsiaalsetele klientidele levitab ja mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent , nimetatakse emitendi rahastatud analüüsiks üksnes siis, kui see on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga . MIFID2 artikli 24(3c) kohaselt töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (edaspidi ESMA ) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada emitendi rahastatud analüüsi käsitlev EL tegevusjuhend (edaspidi tegevusjuhend ) . Tegevusjuhendis kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse standardid ning täpsustatakse protseduure ja meetmeid huvi de konfliktide tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks. ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu Euroopa K omisjonile hiljemalt 5. detsembriks 2025. a. Lõike 3 kohaselt peab emitendi rahastatud analüüsi esilehel olema selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga. Mis tahes muu analüüsimaterjal, mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, kuid mis ei ole koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga, tuleb nimetada reklaamteateks. Lõike 3 aluseks on MIFID2 artikkel 24(3e). Lõikes 4 on MIFID2 artiklist 24(3c) tulenevalt sätestatud nõue, et emitendi rahastatud analüüse koostava l või levitava l investeerimisühingu l peab olema organisatsiooniline kord , tagamaks et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga ning et need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3 . Direktiivi põhjenduspunkti 5 kohaselt peaks sellise organisatsioonilise korra kehtestamine , millega tagatakse, et emitendi rahastatud analüüs on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga, suurendama selliste analüüside usaldusväärsust ja kasutamist. Paragrahvi 108 täiendamine lõikega 5 1 ja lõike 6 teise lause muutmine. VPTS § 108 lõige 5 reguleerib Finantsinspektsiooni õigust nõuda investeerimisühingult õigusaktides sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat või sagedasemat aruandlust ja teavet . IFD artikli 39(3) esimesest lõigust (koosmõjus IFD artikliga 39(2)(j)) tulenevalt täiendatakse p aragrahvi lõikega 5 1 , mille kohaselt on inspektsioonil teatud (IFD-st tulenevatel) juhtudel õigus nõuda täiendavat või sagedasemat aruandlust üksnes teatud tingimusel. IFD artikkel 39(2)(j) annab pädevatel e asutustel e IFD artikli 29, artikli 36, artikli 37 lõike 3 ja artikli 38 ning IFR-i kohaldamisel õigus e kehtestada IFD-s ja IFR- is sätestatud nõuetega võrreldes täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta. IFD artikli 39(3) esime ne lõik piirab seda õigust , sätestades et lõike 2 punkti j kohaldamisel võivad pädevad asutused kehtestada investeerimisühingutele täiendava või sagedasema aruandluse nõuded üksnes siis, kui asjaomane aruandlus ei ole dubleeriv ja täidetud on üks järgmisest tingimu stest : 1) tegemist on ühega artikli 38 punktides a ja b nimetatud juhtudest; 2) pädev asutus peab vajalikuks koguda artikli 38 punktis b nimetatud tõendeid; 3) täiendav teave on vajalik artiklis 36 nimetatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse VPTS § 108 lõikes 5 1 , et VPTS § 82 2 , § 230 lõike 1 1 ja lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise, § 236 10 lõigete 4–6 ning IFR-i kohaldamisel on Finantsinspektsioonil õigus nõuda VPTS- is ja IFR- is sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta üksnes juhul, kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest: 1) tegemist on ühega VPTS § 230 lõike 1 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudest (st investeerimisühing ei täida õigusaktides sätestatud nõudeid või on tõendeid, et investeerimisühing tõenäoliselt rikub neid nõudeid järgmise 12 kuu jooksul vastava asjaolu ilmnemisest arvates) ; 2) Finantsinspektsioon peab vajalikuks koguda VPTS § 230 lõike 1 1 punktis 2 nimetatud tõendeid (st tõendeid , et investeerimisühing tõenäoliselt rikub õigusaktides sätestatud nõudeid järgmise 12 kuu jooksul vastava asjaolu ilmnemisest arvates ) ; 3) täiendav teave on vajalik VPTS § 230 lõikes 5 sätestatud järelevalvealaseks ülevaatamiseks ja hindamiseks ( st investeerimisühingu poolt VPTS-i ja IFR-i järgimiseks kasutatavate kokkulepete, strateegiate, protsesside ja mehhanismide ülevaatamine ning usaldusväärse juhtimise ja riskide maandamise seisukohast mh VPTS § 82 2 lõikes 3 nimetatud riskide jm hindamine) . VPTS § 108 lõike 6 kohaselt küsib Finantsinspektsioon täiendavat või sagedasemat teavet võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega, ning ei nõua lõike 5 alusel lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varem saanud muus vormis, kuid teabel on samaväärne kvaliteet ja usaldusväärsus. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ( 312 SE ) seletuskirja kohaselt on l õike 6 aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikkel 104(2) . Käesoleva eelnõuga muudetakse lõi ke 6 teist lauset , et see vastaks täpsemalt ka IFD artikli 39 (3) teise lõigu nõuetele , lisades viite käesoleva eelnõuga lisatavale lõikele 5 1 ning täpsustades , et lisateavet ei nõuta ka juhul , kui teave on Finantsinspektsioonile kättesaadav küsitavast lisateabest erineva detailsu s astmega (mitte üksnes muus vormis) ning selline vorm või detailsus ei takista tal teabest sisuliselt samaväärse ( substantially similar ) – CRD artikli 104(2) kohaselt sama kvaliteedi ja usaldusväärsusega – teabe tuletamist ( nagu seda võimalda ks küsitav lisateave). Paragrahvi 110 3 lõike 1 esimese ja teise lause muutmine. VPTS § 110 3 lõige 1 käsitleb investeerimisühingu poolt tasustamisega seotud teabe andmist Finantsinspektsioonile ja põhineb IFD artiklil 34 (1) ja (4) . Lõike 1 esimese lause kohaselt edastab investeerimisühing Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande avalikustamise päeval IFR artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta . Tulenevalt IFD artiklist 34(1) täpsustatakse , et edastada tuleb IFR artikli 51 esimese lõigu punktides c ja d nimetatud teave , samuti teave soolise palgalõhe kohta ning täiendatakse, et Finantsinspektsioon kasutab seda teavet tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks . Lõike 1 teise lause kohaselt annab investeerimisühing Finantsinspektsioonile teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja pensionimaksete kohta . Tulenevalt IFD artiklist 34 ( 4 ) täpsustatakse, et teavet antakse 1 miljoni euro suuruste töötasuvahemike kaupa ning teavet antakse füüsiliste isikute arvu kohta . Ühtlasi on täpsustatud, et lisaks põhitöötasu le, tulemustas ule ja pensionimakse le tuleb esitada teavet ka lisa tasude ( bonus , long-term award ) kohta. Paragrahvi 113 lõike 1 sissejuhatava lauseosa ja punkti 4 ning lõike 1 1 muutmine. VPTS § 113 reguleerib audiitori teavitamiskohustust. Lõike 1 sissejuhatava lause osa kehtiva sõnastuse kohaselt on audiitor kohustatud viivitamata kirjalikult Finants inspektsiooni teavitama investeerimisühingu auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest , mille tulemuseks on või võib olla lõike 1 punktides 1– 6 nimetatu . Lõike 1 1 kohaselt on audiitoril nimetatud kohustus ka investeerimisühinguga märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise korral. Vastavale j äreldusele saab audiitor jõuda audiitorkontrolli käigus. Auditeerimise käigus audiitor hindab talle teatavaks saanud asjaolusid , kaaludes kõiki asjaolusid , sh koosmõjus ning seejärel otsustab, kas talle teatavaks saanud asjaolud on Finantsinspektsiooni teavitamise aluseks. Kuna audiitor ei saa kaalutluse käigus hinnatavatest asjaoludest teavitada Finantsinspektsiooni enne otsustamist, täiendatakse lõike 1 sissejuhatava t laus eosa ja lõiget 1 1 , et audiitor teavitab nimetatud asjaoludest vandeaudiitori aruande väljastamisel või kliendilepingu ülesütlemisel, kui audiitori töö jääb lõpuni viimata ja ta teenuse osutamise käigus vastavatest asjaoludest teada saab. VPTS § 113 lõike 1 punkti 4 kehtiv a sõnastuse kohaselt on audiitor kohustatud viivitamata kirjalikult Finantsinspektsiooni teavitama investeerimisühingu auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla audiitori märkustega vandeaudiitori aruanne investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Kõnealust sätet muudetakse , lisamaks, et audiitoril on vastav teavitamiskohustus ka juhul, kui tulemuseks on või võib olla vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine (mitte ainult märkusega arvamus e avaldamine ) . Muudatuse aluseks on IFD artikkel 17(c) . Sarnane teavitamis kohustus on audiitoril e ette nähtud ka kehtivas krediidiasutuste seaduse s seoses krediidiasutuse audiitorkontrolli ga (KAS § 95 lg 1 p 4) . Paragrahvi 120 lõike 3 esimese lause muutmine. VPTS § 120 lõ ike 3 esimene lause sätestab, et igal turul võib olla ainult üks turu korraldaja (edaspidi käesolevas ja 14 1 .–18. peatükis korraldaja ). Lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja viide VPTS 18. peatükile, mis reguleerib väärtpaberibörsi, kuna nimetatud peatükk tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi). Paragrahvi 120 täiendamine lõikega 8 . MIFID artikli 2(2) kohaselt ei laiene MIFID2-ga antud õigused teenuste osutamisele osapoolena tehingutes, mida teostavad riigivõlaga tegelevad avaliku sektori asutused või Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi EKS ) liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu Toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta ette nähtud ülesandeid või samaväärseid funktsioone siseriiklike õigusnormide alusel. MIFID2 reguleerib investeerimisteenuste osutajate (sh investeerimisühingud ja krediidiasutused) ning reguleeritud turu korraldajate tegevust, sh seonduvaid õigusi. MIFID2 artiklis 2(2) sätestatud erandist tulenevalt ei kohaldu vastavad õigused olukorras, kus investeerimisteenuse osutaja või turu korraldaja osutab teenuseid tehingus VPTS § 47 lõike 1 punktis 7 nimetatud riigivõla haldaja (Rahandusministeerium ja muu lepinguriigi avalik-õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja) või eelnimetatud ülesandeid täitva EKS liikmega. Seega, turu korraldaja ei saa sellistes tehingutes tugineda tegevusloajärsele õigusele korraldada kauplemiskohta (sh reguleeritud turgu ja mitmepoolset kauplemissüsteemi) . Eeltoodust tulenevalt täiendatakse käesoleva eelnõuga VPTS § -i 47 erandiga (lõige 9) , mil VPTS 3. osas investeerimis - ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata. VPTS 4. osas kauplemiskoha korraldamise suhtes sätestatud õiguste kohaldamisele erandi sätestamiseks täiendatakse VPTS §-i 120 lõikega 8, viidates selles VPTS § 47 lõikele 9 . Paragrahvi 125 lõike 1 muutmine ja täiendamine lõikega 1 1 . VPTS § 125 käsitleb reguleeritud turu korraldaja finantsriski maandamist. L õike 1 kohaselt peab turu korraldaja aktsiakapital olema vähemalt 125 000 eurot. Seoses börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamisega (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi) tõstetakse eelnõuga see nõue 375 000 euroni , mis vastab senisele börsi korraldamiseks ette nähtud aktsiakapitali nõudele . Ü htlasi kehtestatakse sellest üldnõudest Finantsinspektsiooni kaalutlusõiguse l põhinev erand ( lõige 1 1 ) , eesmärgiga tagada kapitalinõude proportsionaalsus ning säilitada senisel tasemel konkurentsivõimalus. VPTS § 124 6 lõike 6 kohaselt peab reguleeritud turu korraldaja tagama turu korrapäraseks toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset . Täpsemalt on finantsvahendite piisavust käsitletud VPTS §-s 125, mis nõuab turu korraldajalt finantsriskide maandamiseks vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali, ning omakapitali, mis on vähemalt võrdne summaga, mis on vajalik turu korraldamiseks vajalike viie kuu tegevuskulude katmiseks. Kapitalinõuded on seega vahend, millega tagada, et turu korraldajal on ressursid süsteemsete riskide maandamiseks ja turu toimimise tagamiseks. Reguleeritud turu puhul on seadusandja varasemalt pidanud piisavaks vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet. Samas, kuna eelnõuga ühtlustatakse börs ülejäänud reguleeritud turuga, st edaspidi korraldab senist börsi osa reguleeritud turu korraldaja, on eelnõus turu korraldaja kapitalinõude hindamisel arvesse võetud ka senist börsi osakaalu kogu Eesti reguleeritud turust, mille korraldamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks rangema ehk 375 000 euro suuruse kapitalinõude kehtestamist. Nasdaq Tallinna börsil on noteeritud 16 Eesti ettevõtja aktsiad ja 15 Eesti emitendi võlakirjad (turukapitalisatsioon kokku ligikaudu 5,4 miljardit eurot), samas kui reguleeritud turule ehk Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes lisanimekirja on kauplemisele võetud üksnes 3 Eesti ettevõtja väärtpaberid (turukapitalisatsioon kokku ligikaudu 8,2 miljonit eurot ehk alla 1% eelnimetatud börsil noteeritud emitentide väärtpaberite turukapitalisatsioonist). Viimase 3 aasta kauplemisstatistika kohaselt on Nasdaq Tallinna börsil kaubeldavate Eesti emitentide väärtpaberitega tehtud kokku ligikaudu 2 miljonit tehingut kogukäibega üle 878 miljoni euro. Reguleeritud turul ( Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes lisanimekirjas) on tehinguid olnud seevastu veidi üle 38 000 kogukäibega ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Kuna börsil tehtavate tehingute mahud on reguleeritud turuga võrreldes oluliselt suuremad ning korraldaja peab suutma hallata vastavaid mahte ka edaspidi, on turu korraldaja finantsriskide maandamiseks edaspidi ette nähtud 375 000 euro suurune aktsiakapitali nõue. Ühest küljest aitab reguleeritud turu korraldamiseks ettenähtud aktsiakapitali nõude ühtlustamine siiani börsi korraldamiseks ette nähtud kapitalinõudega säilitada senist turukindlust ja stabiilsust ning turu üldist usaldusväärsust turuosaliste ja investorite jaoks. Teisest küljest võib reguleeritud turu korraldaja senisest kõrgem aktsiakapitali nõue takistada võimalike uute korraldajate turule sisenemist, mis omakorda vähendab konkurentsivõimalust ning võib raskendada Eesti kapitalituru arengut. Seega kehtestatakse eelnõuga alustavatele ning väikese mahu ja riskiga korraldajatele suunatud erand, eesmärgiga tagada kapitalinõude proportsionaalsus ning säilitada senisel tasemel konkurentsivõimalus. Täpsemalt antakse eelnõuga võimalus rakendada Finantsinspektsiooni loal vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet (mis vastab senisele reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõudele), kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul korraldaja finantsriski maandamiseks piisav, arvestades muu hulgas turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. Nt võib 125 000 euro suurune aktsiakapitali nõue olla jätkuvalt põhjendatud senise reguleeritud turu (lisanimekirja) mahtude juures (vt eespool). Paragrahvi 127 lõike 2 punkti 10 muutmine. VPTS § 127 lõikes 2 on toodud, mida reguleeritud turu reglemendis vähemalt sätestatakse. Punkti 10 kohaselt sätestatakse reglemendis vähemalt leppetrahvid VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest. Kuna lisaks leppetrahvidele on võimalikud ka muud õiguskaitsevahendid, täiendatakse punkti 10, et reglemendis sätestatakse õiguskaitsevahendid, sealhulgas leppetrahvid, mida turu korraldajal on VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest võimalik rakendada. VPTS §-st 160 tulenevalt on börsi reglemendis samuti võimalik ette näha lisaks leppetrahvidele ka muid VPTS §-s 161 sätestatud õiguskaitsevahendeid (sh börsil osaleja või börsi liikme staatusega kaasnevate kõigi või osa õiguste peatamine 3–30 päevaks jm). Kui vastavate õiguskaitsevahendite rakendamise võimalus on reglemendis ette nähtud, on börsikorraldajal õigus neid VPTS-i, selle alusel kehtestatud muude õigusaktide, samuti börsi reglemendi täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral börsil osaleja, börsi liikme ja noteeritud väärtpaberi emitendi suhtes rakendada. Ühtlasi täiendatakse punkti 10, et reguleeritud turu reglemendis sätesta takse õiguskaitsevahendite rakendamise vaidlustamise kord. VPTS § 161 lõike 2 kohaselt sätestatakse õiguskaitsevahendite rakendamise vaidlustamise kord ka börsi reglemendis. Õiguskaitsevahendite rakendamise vaidlustamise võimalused on börsi puhul reguleeritud VPTS § 162 lõikes 2, mille kohaselt on isikul, kelle suhtes rakendati õiguskaitsevahendit, selles asjas õigus pöörduda kohtusse või poolte kokkuleppel VPTS §-s 202 nimetatud vahekohtusse 10 päeva jooksul, arvates õiguskaitsevahendite rakendamise päevast. Reguleeritud turu puhul reguleerib VPTS § 133 sellise vaidluse lahendamist, mis puudutab väärtpaberi kauplemisele võtmise ja turul osalemise õigust. Selle kohaselt on isikul õigus esitada kohtusse või poolte kokkuleppel VPTS §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi väärtpaberi kauplemisele võtmise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks väärtpaberi kauplemisele võtmiseks, samuti turul osalemise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks isikule turul osalemise õiguse andmiseks. Samas ei reguleeri see muude vaidluste lahendamist, mis võivad tõusetuda seoses reguleeritud turu korraldaja poolt õiguskaitsevahendite, sealhulgas leppetrahvide rakendamisega (nt leppetrahvi määramise ja/või suuruse vaidlustamine). Üldjuhul on isikul eraõigussuhtest tuleneva vaidluse korral võimalik pöörduda kohtusse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. VPTS § 203 punktist 1 tulenevalt lahendab vaidlusi turu korraldaja poolt moodustatud vahekohus, kui pooled on selles kirjalikult kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt on isikul, kelle suhtes reguleeritud turu korraldaja rakendas õiguskaitsevahendit (sh leppetrahvi) õigus pöörduda kohtusse või poolte kokkuleppel vahekohtusse (sarnaselt VPTS §-s 133 sätestatule). Lisaks täiendatakse punkti 10, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine turu korraldaja poolt. Börsi puhul reguleerib õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamist VPTS § 163 . Selle kohaselt on börsikorraldajal õigus avalikustada õiguskaitsevahendite rakendamise fakt ja aeg, nende liik ja isiku nimi, kelle suhtes neid rakendati. VPTS § 136 lõike 4 kohaselt avalikustab reguleeritud turu korraldaja väärtpaberiga kauplemise peatamise ja lõpetamise ja selle tühistamise kohta teabe oma veebilehel. Samas ei ole turu korraldajale taolist õigust ette nähtud nt leppetrahvide või muude õiguskaitsevahendite rakendamise korral. Kuna ka reguleeritud turu puhul on oluline, et korraldajal oleks õigus avalikult teavitada investoreid ja teisi turul osalejaid emitendi või turul osaleja suhtes õiguskaitsevahendite rakendamisest VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest, täiendatakse punkti 10, et reglemendis sätestatakse ka õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine korraldaja poolt. Paragrahvi 132 1 lõike 4 muutmine. VPTS § 132 1 lõige 4 reguleerib erandeid VPTS 14.–18. peatükis väärtpaberite kohta sätestatu kohaldamisest . Lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja viide VPTS 18. peatükile, mis reguleerib väärtpaberibörsi, kuna nimetatud peatükk tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi). Kuna börsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is börsi ja noteerimist reguleeritud turust ja kauplemisele võtmisest, jäetakse lõike 4 teisest lausest välja ka viited väärtpaberibörsil noteerimise le ja väärtpaberibörsi reglemendile . Paragrahvi 132 5 lõike 1 punkti 2 muutmine. VPTS § 132 5 lõikes 1 on sätestatud väärtpaberi reguleeritud turule kauplemisele võtmise tingimused . Punkti 2 kohaselt võib kauplemisele võtta ainult sellise väärtpaberi, mis vastab reglemendis sätestatud tingimustele, mille kohaselt on tagatud, et VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaber (sh aktsia, võlakiri, tuletisvä ärtpaber jm ) on vabalt võõrandatav komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artikli 1 tähenduses. Punkti 2 aluseks on MIFID2 artikkel 51(1) , mille s on sätestatud, et vabalt võõrandatavad väärtpaberid ( transferable securities ) peavad olema vabalt kaubeldavad ( freely negotiable ) . Vabalt võõrandatavad väärtpaberid on nimetatud MIFID2 artiklis 4(1) (44) ning VPTS- is on need toodud eelnimetatud VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 . Seega muudetakse VPTS § 132 5 lõike 1 punkti 2, et VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaber ( st vabalt võõrandatav väärtpaber) peab olema mitte vabalt võõrandatav, vaid vabalt kaubeldav ( komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artikli 1 tähenduses ) . Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artiklis 1 on sätestatud, et vabalt võõrandatavaid väärtpabereid loetakse vabalt kaubeldavateks, kui pooled võivad nendega tehingu tegemiseks kaubelda ja seejärel need piiranguteta võõrandada, ning eeldusel, et kõik kõnealuse väärtpaberiga samasse liiki kuuluvad väärtpaberid on asendatavad. Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille suhtes kohaldatakse üleminekupiirangut, ei loeta vabalt kaubeldavateks, välja arvatud juhul, kui on ebatõenäoline, et kõnealune piirang võiks turgu häirida. Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille eest ei tasuta täies ulatuses, võidakse lugeda vabalt kaubeldavateks, kui on ette nähtud kord, millega tagatakse, et kõnealuste väärtpaberite vabalt kaubeldavus ei ole piiratud ja avalikkusele on kättesaadav asjakohane teave selle kohta, et väärtpaberite eest ei ole täies ulatuses tasutud, ning selle kohta, milline on selle asjaolu mõju aktsionäride jaoks. Paragrahvi 132 6 lisamine. VPTS § 132 6 käsitleb aktsiate turul kauplemisele võtmise eritingimusi ja põhineb MIFID2 artiklil 51a. Kõnealuse artikliga võetakse MIFID2-te üle noteerimisdirektiivi sätted , mis puudutavad a valikkusele kuuluvaid aktsiaid (nn free float ) ja turukapitalisatsiooni . Neid sätteid peetakse aktsiate EL reguleeritud turgudel kauplemisele võtmise taotlemise l olulisteks reegliteks , mistõttu tuuakse need üle MIFID2-te , et kehtestada konkreetsed miinimum nõuded aktsiate kauplemisele võtmiseks reguleeritud turgudel. MIFID2 artiklis 51a sätestatud aktsiate turul kauplemisele võtmise eritingimused täiendavad MIFID2 kohaseid väärtpaberite kauplemisele võtmise üldsätteid. Eeltoodust tulenevalt võetakse MIFID2 artikkel 51a üle VPTS §-s 132 6 , mis järgneb VPTS §-le 132 5 (väärtpaberite turule kauplemisele võtmine). Lõikes 1 sätestatakse tulenevalt MIFID2 artiklist 51a(1) , et aktsiaid võib kauplemisele võtta, kui nende turuväärtus või kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi viimase majandusaasta omakapital on vähemalt 1 miljon eurot. MIFID 2 artiklile 51a(1) vastab sisuliselt noteerimisdirektiivi artikkel 43(1) , mis on üle võetud RM määrus e § 9 lõikes 1. Lõikes 2 sätestatakse tulenevalt MIFID2 artiklist 51a(2), et lõikes 1 toodud nõuet ei kohaldata selliste aktsiate kauplemisele võtmise suhtes, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama liiki. Ehk sisuliselt ei kohaldata lõikes 1 toodud nõuet juhul, kui täiendavalt võetakse kauplemisele juba turul kauplemisele võetud sama liiki aktsiaid. Sarnane säte noteerimisdirektiivis on artikkel 43( 4) , mis on üle võetud RM määruse § 9 lõikes 2. Lõike s 3 o n toodud avalikkusele kuuluvate aktsiate minimaalse osakaalu nõuded , millest vähemalt üks peab aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise ajal täidetud olema. N oteerimisdirektiivist tulenevalt peab aktsiate börsil kauplemisele võtmiseks olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) avalikkusele kuulub vähemalt 25% aktsiatest ; 2) arvestades aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas, toimiks turg ka väiksema protsendimäära korral ; 3) eelnimetatud jaotuse saavutamist võib eeldada lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate kauplemisele võtmist. Noteerimisdirektiivi artiklis 48(5) sätestatud avalikkusele kuuluvate aktsiate (nn free float ) minimaalset osakaalu 25% (vastav nõue on üle võetud RM määruse § 5 lõike 1 punktis 1) peetakse ülemääraseks nõudeks, mis ei ole enam asjakohane. Selleks, et võimaldada emitentidele suuremat paindlikkust ja muuta EL kapitaliturud konkurentsivõimelisemaks , on direktiiviga seda miinimumnõuet vähendatud 10%- ni , mis tagab turul piisava likviidsustaseme. 10% künnis on sätestatud MIFID2 artiklis 51a(4). Selleks , et paremini arvestada aktsiaemissioonide eripära ja mahtu, on liikmesriikidel võimalik lubada ka alternatiivseid viise hindamaks, kas piisav arv aktsiaid on avalikkusele jaotatud. Selleks on MIFID2 artiklis 51a(5) sätestatud, et erandina lõikest 4 (st 10% künnise asemel) võivad liikmesriigid nõuda, et reguleeritud turud kehtestaksid kauplemisele võtmise ajal vähemalt ühe järgmistest tingimustest: 1) piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele; 2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele; 3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate turuväärtusele. Direktiivi põhjenduspunkti 12 kohaselt tuleks 10% künnise või avalikkusele kuuluvate aktsiate miinimumtaseme tagamiseks riigi tasandil kehtestatud alternatiivsete nõuete järgmist hinnata kauplemisele võtmise ajal. Samas tuleb siinkohal arvestada, et VPTS § 132 5 lõike st 4 tulenevalt on turu korraldajal kohustus kauplemisele võetud väärtpaberi vastavus t kauplemisele võtmise tingimustele regulaar selt kontrolli da. Nagu ka eelnevalt viidatud, siis direktiivi põhjenduspunkti 11 kohaselt peaksid aktsiate turul kauplemisele võtmise eritingimused täiendama MIFID2 kohaseid väärtpaberite kauplemisele võtmise üldsätteid , mis on toodud MIFID2 artiklis 51. MIFID2 artikli 51 (4) kohaselt peavad reguleeritud turud regulaarselt üle vaatama , kas kauplemisele võetud väärtpaberid vastavad jätkuvalt kauplemisele võtmise nõuetele. Käesolevas eelnõus on kasutatud MIFID2 artiklis 51a(5) ette nähtud liikmesriigi õigust , võimaldades reguleeritud turul e paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel (mida MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud 10% miinimumnõude kehtestamine ei võimaldaks) . Turu korraldaja saab avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavust hinnata lähtuvalt avalikkusele kuuluvate aktsiate arvust, aktsionäride arvust ja/või avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtusest. See võimaldab turu korraldajal turul piisava likviidsuse tagamisel arvestada erinevate emissioonide eripära ning avardada ettevõtete võimalusi oma aktsiate kauplemisele võtmiseks. Ka noteerimisdirektiivist tulenevalt on turul teatav paindlikkus avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel, kuna avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõue loetakse täidetuks ka juhul, kui aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas arvestades toimiks turg ka väiksema koguse avalikkusele kuuluvate aktsiate ga . Teadaolevalt on ka Lätil ja Leedul plaanis MIFID2 artiklis 51a(5) ette nähtud valikuõigust kasutada, mis omakorda võimalda ks nn free float nõude Balti-üleselt ühtlustada. K una artikkel 51a(5) on MIFID2-s sätestatud erandina artiklist 51a(4) , ei ole VPTS § 132 6 lõike sse 3 MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud tingimus t (10% miinimumnõuet) lisatud. Samas, kuna MIFID2 artikli 51a(5) kohaselt on üheks võimalikuks tingimuseks see, et piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele, on reguleeritud turul võimalik nõuda ka sisuliselt MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud tingimuse täitmist – st nõuda, et avalikkusele kuulub vähemalt 10% aktsiatest (kui reguleeritud turg peab seda turu toimimiseks piisavaks). Ühtlasi, k una MIFID2 artikli 51a(4) asemel on üle võetud artikkel 51a(5) , ei võeta käesoleva eelnõuga üle ka MIFID2 artiklit 51a(6), mis reguleerib konkreetselt artiklis 51a(4) sätestatud tingimuse täitmise hindamist. Täpsemalt reguleerib MIFID 2 artikkel 51a(6) artiklis 51a(4) sätestatud tingimuse ( 10% künnise ) täitmise hindamist juhul, kui taotletakse selliste aktsiate kauplemisele võtmist, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama liiki (ehk sisuliselt olukorras, kus täiendavalt võetakse kauplemisele juba turul kauplemisele võetud sama liiki aktsiaid). Sellisel juhul hinnatakse avalikkusele kuuluvate aktsiate osakaalu lähtudes kõigist seda liiki aktsiatest, mitte üksnes täiendavalt kauplemisele võetavatest aktsiatest. Kuigi MIFID2 artiklis 51a(6) ei ole viidatud artiklile 51a(5) (võetud üle VPTS § 132 6 lõikes 3) , ei välista see korraldaja õigust MIFID2 artiklis 51a(6) sätestatud põhimõttest VPTS § 132 6 lõike 3 rakendamisel lähtuda. Vastavalt direktiivi artiklile 3(1) jõustub MIFID2-st tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes 6. juunil 2026. Aktsiate börsil kauplemisele võtmise suhtes kehtib kuni noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamiseni (5. detsember 2026. a) noteerimisdirektiivist tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue, misjärel ühtlustatakse börsi/noteerimise regulatsioon reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsiooniga (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi ). Lõigetes 4 ja 5 on RM määruse § 5 lõigete 3 ja 4 eeskujul sätestatud , millal ei loeta aktsiaid avalikkusele kuuluvaks. Aktsiaid ei loeta avalikkusele kuuluvaks, kui aktsiad kuuluvad emitendi või emitendi tütarettevõtja juhtkonnale või nimetatud isikute lähikondlastele. Samuti, kui ühe le aktsionäri le kuulub rohkem kui 5% emitendi aktsiatega esindatud häältest, ei loeta neid aktsiaid avalikkusele kuuluvaks, v.a. juhul, kui korraldaja kauplemisele võtmist otsustav organ otsustab, et sellist isikut võib pidada avalikkuse hulka kuuluvaks . VPTS 18. peatüki (väärtpaberibörs) kehtetuks tunnistamine. Direktiivi artikliga 2 tunnistatakse alates 5. detsembrist 2026. a kehtetuks noteerimisdirektiiv, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet. Direktiivi põhjenduspunktis 13 on selgitatud, et väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise kontseptsioon ei ole turusuundumuste tõttu enam valdav, kuna MIFID2-s on juba sätestatud finantsinstrumentide reguleeritud turul kauplemisele võtmise kontseptsioon. Samas ei piira noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamine väärtpaberibörsil ametliku noteerimise korra kehtivust ja jätkuvust nendes liikmesriikides, kes soovivad selle korra kohaldamist jätkata. Seega säilib liikmesriikidel võimalus selliseid kordi siseriiklike õigusaktidega ette näha ja reguleerida. Eestis kehtib hetkel MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsiooni kõrval ka väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon. Börsi ja noteerimist ehk väärtpaberi börsile kauplemisele võtmist reguleerib VPTS 18. peatükk ning põhinõuded väärtpaberi börsil noteerimiseks on sätestatud RM määrus es. VPTS § 150 l õike 1 kohaselt on börs reguleeritud turg, kus kaubeldakse noteeritud (börsile kauplemisele võetud) väärtpaberitega. VPTS § 154 lõikes 1 on täpsustatud, et börsil kaubeldakse börsinimekirja arvatud väärtpaberitega. Seega on tegemist sisuliselt ühe ja sama kauplemiskohaga (reguleeritud turg), milles teatud väärtpaberid on koondatud eraldi nimekirjadesse. Üldiselt kohaldataksegi börsile (sh börsikorraldajale, börsi liikmele ja börsi reglemendile), samuti väärtpaberi noteerimisele (sh selle peatamisele ja lõpetamisele) vastavalt reguleeritud turu (sh selle korraldaja, reguleeritud turul osaleja ja reguleeritud turu reglemendi) ning väärtpaberi reguleeritud turule kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja lõpetamise suhtes kohalduvat regulatsiooni. Ühtlasi kohaldatakse noteerimiseks esitatava prospekti suhtes sama regulatsiooni, mida kohaldatakse väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele võtmisega seoses avalikustatava prospekti suhtes. Seega peamise investoritele teabe andmise allika ehk prospekti sisu on sama. Samuti kehtib korraldatud teabe avalikustamise kohustus nii reguleeritud turu kui ka börsi puhul. Ka b örsi reglemendile kehtestatud nõuded kattuvad sisuliselt paljuski reguleeritud turu reglemendile seatud nõuetega. Nt nii reguleeritud turu kui ka börsi reglemendis tuleb sätestada mh väärtpaberi kauplemisele võtmise (börsi mõistes noteerimise) ja selle lõpetamise alused, tingimused ja kord, samuti kauplemisele võetud (börsi mõistes noteeritud) väärtpaberi emitendi ja turul osaleja (börsi mõistes börsi liikme) peamised kohustused, väärtpaberi kauplemisele võtmist (börsi mõistes noteerimist) otsustava isiku, organi ja selle liikme õigused ning kohustused jm. V äärtpaberi börsile kauplemisele võtmise puhul on ette nähtud teatud täiendavad/rangemad nõuded RM määruses, mis põhinevad valdavalt noteerimisdirektiivil. Nagu seletuskirja punkti des 2.1.1 ja 2.2 selgitatud, peeti noteerimisdirektiivi nõuetest vajalikuks säilitada ja reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtestada üksnes turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded. Vastavad RM määruse § -de 5 ja 9 nõuded kehtivad seega edaspidi (muudetud kujul – vastavalt MIFID2-le) VPTS-st tulenevalt ka aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes (vt VPTS § 132 6 selgitusi) . Ülejäänud osas peetakse noteerimisdirektiivi ülearuseks, mistõttu tunnistatakse see direktiiviga kehtetuks, et luua EL tasandil ühtne reeglistik. Noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega börsil ametliku noteerimise kord EL õiguse tasandil kaob ja jääb alles MIFID2-s sätestatud reguleeritud turule kauplemisele võtmine (ning lisaks muude mitmepoolsete süsteemide korraldamine). Kuna reguleeritud turule kauplemisele võtmise kõrval täiendavalt börsil noteerimise korra säilitamine ei anna ülaltoodust tulenevalt turule, emitentidele ja investoritele olulist lisaväärtust, ei ole kavas seda säilitada ka siseriiklikul tasandil. Seega tunnistatakse börsi ja noteerimise regulatsioon ehk VPTS 18. peatükk kehtetuks alates noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisest ehk 5. detsembrist 2026. a. Sealhulgas tunnistatakse kehtetuks volitusnormid, mille alusel on kehtestatud RM määrus, mistõttu muutub nimetatud kuupäevast kehtetuks ka RM määrus. RM määruse kehtetuks muutumine samas ei välista reguleeritud turu korraldaja õigust vastavaid nõudeid sisuliselt jätkuvalt kohaldada (nt reguleeritud turu teatud segmendi suhtes) läbi nende nõuete kehtestamise reguleeritud turu reglemendis, et eristada erineva riskiastmega emitente. Nagu seletuskirja punktis 2. 2 selgitatud, siis reguleeritud turul on võimalik kehtestada VPTS- is üle võetud MIFID2-ga võrreldes rangemaid nõudeid, mida on praktikas ka tehtud. Seega praktikas ei pruugi RM määruse kehtetuks muutumine turuosaliste jaoks sisuliselt väga suuri muudatusi kaasa tuua, arvestades seejuures, et praktikas moodustab seniste kõrgendatud nõuetega börs valdava enamuse Eesti reguleeritud turust (vt seletuskirja punkt 6.2.1). Kuna eelnõuga börsi/noteerimise regulatsioon ühtlustatakse MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsiooniga (nii, et alles jääb ühtne reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioon), siis arvestades börsi valdavat osakaalu kogu Eesti reguleeritud turust, tõstetakse eelnõuga reguleeritud turu korraldamiseks ette nähtud aktsiakapitali nõue 125 000 eurolt 375 000 eurole, mis vastab senisele börsi korraldamiseks ette nähtud aktsiakapitali nõudele . Samas võimaldatakse Finantsinspektsiooni loal rakendada erandina ka vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet (vt VPTS § 125 lõike 1 muutmise ja lõikega 1 1 täiendamise selgitusi). Kokkuvõttes: Kui siiani eristati Eestis kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud turg (MIFID2 alusel) ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtisid teatud täiendavad/rangemad nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded), siis edaspidi eraldi börsi ja noteerimise regulatsiooni ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsioon, mida on eelnõuga muudetud järgnevalt: Reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõue tõstetakse 375 000 euroni, mis vastab senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõudele, samas võimaldades Finantsinspektsiooni loal rakendada erandina ka vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet, kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul asjaolusid arvestades korraldaja finantsriski maandamiseks piisav. Aktsiate r eguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtivad edaspidi noteerimisdirektiivist MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded. Ühtlasi täiendatakse eelnõuga VPTS § 127 lõike 2 punkti 10, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse õiguskaitsevahendid ( sh leppetrahvid) , mida turu korraldajal on VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest võimalik rakendada, samuti nende rakendamise vaidlustamise kord ning nende rakendamise avalikustamine turu korraldaja poolt (vt VPTS § 127 lõike 2 punkti 10 muutmise selgitusi). Ühtlustatud kord lihtsustab õigusraamistikku ning muudab selle selgemaks ja ajakohasemaks , kõrvaldades paralleelse ja osaliselt kattuva reguleerimise, mis seni eksisteeris börsi/noteerimise ning reguleeritud turu/kauplemisele võtmise kordade vahel. Ühtlustatud üleminek MIFID2 reguleeritud turu / kauplemisele võtmise raamistikule võimaldab kujundada turusuundumustega kaasas käivat õiguskeskkonda, mis on paremini kooskõlas kehtiva EL õigusega . Ühtlustatud regulatsioon võimaldab turu korraldajale rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh turu segment ide kujundamisel (nt erinevad nõuded väiksematele ja suurematele emitentidele) vastavalt turu arengutele ning investorite ja emitentide vajadustele , säilitades samas MIFID2-st tulenevad põhinõuded. Samuti võimaldab see turu korraldamist ühtlustada teistes EL liikmesriikides tegutsevate turgude korraldamisega. Paragrahvi 163 5 muutmine. VPTS § 16 3 5 reguleerib kasvuturgu ja põhineb MIFID2 artiklil 33. MIFID2-ga võeti kasutusele VKE-de kasvuturu kategooria, et suurendada VKE-de väärtpaberitega kauplemisele spetsialiseerunud turgude nähtavust ja profiili ning edendada EL-is VKE- dele spetsialiseerunud turgude ühiste regulatiivsete standardite väljatöötamist. Tulenevalt direktiivi artiklist 1(3) võetakse e elnõuga üle MIFID2 artikli 33 muudatused , mis on seotud valdavalt sellega, et ka mitmepoolse kauplemissüsteemi segment võib olla kasvuturuks. Direktiivi põhjenduspunkti s 8 on selgitatud, et selliste spetsialiseerunud turgude arengu soodustamiseks ning mitmepoolset kauplemissüsteemi ( multilateral trading facility , edaspidi MTF ) korraldavate investeerimisühingute või turu korraldajate organisatsioonilise koormuse vähendamiseks tuleb lubada MTF segmendil taotleda kasvuturuks saamist tingimusel , et selline segment on ülejäänud MTF-ist selgelt eraldatud . Lõiget 1 muudetakse tulenevalt MIFID2 artikli 33(1) muudatusest, mille kohaselt võib MTF korraldaja taotleda lisaks MTF- ile ka selle segmendi registreerimist kasvuturuna. Lõike s se 2 lisatakse , et MTF segmendi kasvuturuna registreerimise eelduseks on lisaks lõikes 3 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 78 nimetatud tingimuste täitmisele ka käesoleva eelnõuga lisatavas lõikes 3 1 nimetatud tingimuste täitmine. MIFID2 artikli 33(2) muudatuse kohaselt peavad MTF segmendi kasvuturuna registreerimiseks olema täidetud artikli s 33(3a) säte statud tingimused. Artikli 33(3a) kohaselt kohaldatakse MTF segmendi suhtes tõhusaid reegleid, süsteeme ja protseduure, millega tagatakse, et täidetud on nii artiklis 33(3) sätestatud tingimused (võetud üle VPTS § 163 5 lõikes 3) kui ka artikli 33(3a) punktides a–c sätestatud tingimused ( võetakse üle käesoleva eelnõuga lõikes 3 1 ) . Lisaks täpsustatakse lõikes 2, et MTF-i või selle segmendi registreerimisest kasvuturuna tuleb ESMA-t teavitada esimesel võimalusel (MIFID2 artikkel 33(6)). Lõi ke 3 sissejuhatava lause osa kohaselt rakendab kasvuturu korraldaja lisaks VPTS- is MTF-i kohta sätestatule reegleid, süsteeme ja protseduure, et täita vähemalt punktides 1–7 sätestatud tingimused. See kohaldub nii juhul, kui kasvuturuks on MTF kui ka MTF-i segme nt . VPTS- is MTF-i kohta sätestatu kohaldamine tuleneb MIFID 2 artikli 33(4) esimesest lausest . Ülejäänud osas vastab lõige 3 MIFID2 artiklile 33(3) ja katab osaliselt ka artiklit 33 (3a). Lõike 3 sissejuhatava s lause osas täpsustatakse , et kasvuturu suhtes rakendatavad reeglid, süsteemid ja protseduurid peavad olema tõhusad . Nõue tuleneb MIFID2 artiklist 33(3) ja (3a). Paragrahvi täiendatakse lõikega 3 1 , millega võetakse üle MIFID2 artikli 33(3a) punktides a–c sätestatud tingimused. Lõike st 3 1 tulenevalt rakendab kasvuturu korraldaja MTF segmendi suhtes reegleid, süsteeme ja protseduure , et täita vähemalt lõikes 3 nimetatud tingimused ja kõik järgmised tingimused: 1) kasvuturuna registreeritud MTF segment on selgelt eraldatud MTF korraldaja korraldatavatest muudest turusegmentidest ning sellel on muu hulgas teine nimi, erinev reeglistik, erinev turundusstrateegia ja teistsugune avalik kuvand ( publicity ) ning konkreetselt kasvuturu segmendina registreeritud segmendile määratud turu tunnuskood; 2) kasvuturu segmendis tehtud tehingud on selgelt eristatavad MTF teistes segmentides toimuvast muust turutegevusest; 3) inspektsiooni nõudmisel esitab MTF korraldaja kasvuturu segmendis kauplemisele võetud väärtpaberite täieliku loetelu ning kogu teabe kasvuturu segmendi toimimise kohta , mida inspektsioon võib nõuda. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3 2 , millega võetakse üle MIFID2 artikli 33(4) teine lause , mis sätestab, et ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, võib MTF-i või selle segmenti korraldav investeerimisühing või turu korraldaja kehtestada täiendavaid nõudeid. MIFID2 artikkel 33(7) on üle võetud VPTS § 163 5 lõikes 5 . Eeltoodust tulenevalt sätestatakse lõikes 3 2 , et kasvuturu (hõlmab nii MTF-i kui selle segmenti) korraldaja võib kehtestada kasvuturu suhtes täiendavaid tingimusi , arvestades lõikes 5 sätestatut (vt allpool) . Lõiget 4 täiendatakse seoses MTF segmendi lisandumisega MIFID2 artiklisse 33(5). Lõike 4 kohaselt tühistab Finantsinspektsioon MTF -i või selle segmendi kasvuturuna registreerimise kas kasvuturu korraldaja taotlusel või juhul, kui kasvuturg ei vasta lõikes 3 ja MTF segmendi puhul lisaks lõikes 3 1 sätestatule , võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 79 sätestatut. Lisaks täpsustatakse lõikes 4, et MTF-i või selle segmendi kasvuturuna registreerimis e tühistamise st tuleb ESMA-t teavitada esimesel võimalusel (MIFID2 artikkel 33(6)). Lõiget 5 muudetakse tulenevalt MIFID2 artikli 33(7) muudatustest. Kehtiva lõike 5 esimese lause kohaselt võib kasvuturul e kauplemisele võetud väärtpaberi ga kaubelda ka teisel kasvuturul tingimusel, et emitenti on sellest kavatsusest teavitatud ja ta ei esita vastuväiteid. Tingimuse eesmärgiks on vähendada VKE-de aktsiate likviidsuse killustumise riski . Kõnealuse sättega ei nähta praegu ette vastavat tingimust kasvuturul e kauplemisele võetud väärtpaberi kauplemisele võtmiseks muus kauplemiskohas kui teise l kasvuturul . Selleks, et veelgi nimetatud riski vähendada , laiendatakse seda tingimust kõikidele muudele kauplemiskohtadele. Kui muu kauplemiskoht on teine kasvuturg või selle segment, ei kohaldata emitendi suhtes seoses selle teise kasvuturuga jätkuvalt ühtegi kohustust, mis puudutab ühingu juhtimis korraldust ( corporate governance ) või teabe avalikustamist. Kui muu kauplemiskoht ei ole teine kasvuturg, tuleb emitenti teavitada kõigist tema suhtes seoses muu kauplemiskohaga kohaldatavatest ühingu juhtimis korralduse või teabe avalikustamisega seotud kohustustest . Paragrahvi 169 lõike 2 muutmine. VPTS § 169 reguleerib Finantsinspektsiooni ülesandeid seoses ülevõtmispakkumisega. Selle lõi ke 2 kohaselt teostab Finantsinspektsioon järelevalvet ülevõtmispakkumiste üle koos vastava börsikorraldaja või turu korraldajaga . Lõikest 2 jäetakse välja viide börsikorraldajale , kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse börsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is börsikorraldajat reguleeritud turu korraldajast ( vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi). 2 2 2 . peatüki , sh § 211 7 lisamine . E elnõuga on kavas täiendada VPTS-i sättega, mis reguleerib emitendi õigusi ja kohustusi seoses eelnõuga lisatavas VPTS § 85 8 lõikes 2 nimetatud emitendi rahastatud analüüsi avalikustamisega Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu. Kuna säte ei seostu otseselt ühegi olemasoleva VPTS peatükiga , täiendatakse seadust uue p eatükiga, millesse kõnealu n e säte paigutatakse . Kuna säte puudutab emitendi poolt muu teabe avalikustamist ning selles viidatakse ka korraldatud teabele , täiendatakse seadust 22 2 . peatükiga, mis järgneb korraldatud teavet käsitlevale 20. peatükile ja 22 1 . peatükile, mis reguleerib samuti teatud isikute poolt teabe avalikustamist. VPTS § 85 8 lõike st 2 tulenevalt käsitletakse emitendi rahastatud analüüs ina analüüs i , mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent ja mis on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. MIFID2 artikli 24(3c) kohaselt töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada emitendi rahastatud analüüsi käsitlev EL tegevusjuhend . Selles t egevusjuhendis kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse standardid ning täpsustatakse protseduure ja meetmeid huvide konfliktide tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks. ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu Euroopa K omisjonile hiljemalt 5. detsembriks 2025. a. VPTS § 211 7 lõike 1 kohaselt võib emitent esitada oma emitendi rahastatud analüüsi Finantsinspektsioonile, et teha see juurdepääsetavaks määruse (EL) 2023/2859 alusel lo odud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti ehk ESAP-i kaudu . Hiljemalt 10. juuliks 2027. a ESMA poolt loodav ja korraldatav ESAP pakub keskset elektroonilist juurdepääsu EL ettevõtjaid ja nende tooteid käsitlevale avalikustatud teabele, mis on oluline finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkuse valdkonnas. Oma emitendi rahastatud analüüsi Finantsinspektsioonile esitamisel peab emitent tagama, et selle esilehel on selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas eelnimetatud tegevusjuhendiga ( lõige 2 punkt 1 ) ning et sellega on kaasas metaandmed , milles täpsustatakse, et teave vastab nimetatud tegevusjuhendile ( lõige 2 punkt 2 ) . Sellist analüüsi ei käsitata korraldatud teabena ega investeerimisanalüüsina ning selle suhtes ei teostata samal tasemel järelevalvet nagu korraldatud teabe või investeerimisanalüüsi üle ( lõige 3 ) . VPTS § 211 7 aluseks on MIFID2 artikkel 24(3d) ja osaliselt ka (3e) . Kuigi kõnealune muudatus tuleb direktiivi artiklist 3(1) tulenevalt üle võtta hiljemalt 5. juuniks 2026. a, tuleb siinkohal arvestada, et vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artiklile 3(1) võib emitent kõnealuse analüüsi esitada registrijärgse asukoha liikmesriigi kogumisasutusele, et teha see ESAP-i kaudu kättesaadavaks, alates 10. jaanuarist 2030. a. Paragrahvi 230 lõike 1 punkti 2 muutmine. VPTS § 230 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja EMIR pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, kuna eelnõuga tehtavatest muudatustest tulenevalt viidatakse VPTS tekstis EMIR-le edaspidi esimest korda VPTS § 82 2 lõikes 2 1 . Paragrahvi 230 lõike 4 2 punkti 3 t äiendamine. VPTS § 230 lg 4 2 reguleerib Finantsinspektsiooni õigust lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik avalikustamata . Punkti 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil see õigus mh juhul, kui avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja olulist kahju . S äte lisati väärtpaberituru seadusesse 24.11.2015. a. jõustunud väärtpaberituru seaduse muutmise seadusega (eelnõu 67 SE) ja sellega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (edaspidi läbipaistvusdirektiiv ) artikkel 29 (1)(c). Käesoleva eelnõuga muudetakse sätet selliselt, et see vastaks ka IFD artiklile 20(3)(c) , milles ei ole ette nähtud tingimust , et kahju peab olema oluline . K ahju olulisust ei ole tingimusena ette nähtud ka MIFID2 -s ega VPTS § 230 l õikes 4 1 nimetatud määrust es , mistõttu kehtib see tingimus edaspidi üksnes läbipaistvusdirektiivist tuleneva (VPTS 20. peatükis sätestatud) kohustuse rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti puhul. Muudel juhtudel piisab väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustami s e edasi lükkamiseks või rikkuja isik u avalikustamata jätmiseks sellest, kui see põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Paragrahvi 230 lõike 5 sissejuhatava lause osa ning punktide 4 ja 5 muutmine. V PTS § 230 lõike 5 sissejuhatava lause osa kohaselt vaatab Finantsinspektsioon asjakohasel juhul ja vajalikul määral üle kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühing kasutab VPTS-i ja IFR-i järgimiseks . IFD artikli 36(1) esimese lõigu sissejuhatavast lause osast tulenevalt täpsustatakse, et asjakoha se juhu ja vajaliku määra kindlakstegemisel võetakse arvesse investeerimisühingu suurust , riskiprofiili ja ärimudelit. Lõike 5 punktides 1–7 on toodud , mida Finantsinspektsioon usaldusväärse juhtimise ja riskide maandamise seisukohast hindab. Lõike 5 punktis 4 täpsustatakse tulenevalt IFD artiklist 36(1)(d) , et süsteemse riski hinnangu puhul võetakse arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 23 või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi. Lõike 5 punktis 5 täpsustatakse tulenevalt IFD artiklist 36(1)(e) , et investeerimisühingu võrgu- ja infosüsteemide turvarisk ide h inda mi ne seondub investeerimisühingu protsesside, andmete ja varade konfidentsiaalsus e , terviklikkus e ja kättesaadavuse tagamisega . Paragrahvi 230 täiendamine lõikega 5 2 . VPTS § 230 täiendatakse lõikega 5 2 , milles nähakse ette, et Finantsinspektsioon hindab ja jälgib investeerimisühingute selliste tavade arengut, mis on seotud kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega. Seejuures arvestatakse VPTS § 82 2 lõike 6 1 kohaselt krediidiasutuse välja töötatud kavasid ja edusamme, mida on tehtud seoses EMIR art 7a aktiivse konto nõuetega krediidiasutuste ärimudelite kohandamisel. Vt ka § 82 2 lõike 2 1 selgitust. Muudatus tuleneb IFD artikli 36 lõike 1 täiendamisest uue alalõiguga. Paragrahvi 234 1 täiendamine lõikega 4 . VPTS §-s 234 1 nähakse ette, et Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse, millised on sunniraha ülemmäärad füüsilise ja juriidilise isiku puhul. EMIR artikli 10 lõike 5 kohaseks pädevaks asutuseks on VPTS § 230 lõike 1 punki 2 kohaselt Finantsinspektsioon, kellel on eelpooltoodult õigus sunniraha rakendamiseks. EMIR artikli 7a lõikes 9 ja artikli 12 lõikes 1a nähakse vastavalt aktiivse kontoga seotud kohustuste (aktiivse konto kohustusest ja selle üksikasjadest teavitamine ning konto nõuetele vastavuse tagamine) täitmata jätmise ja artikli 9 kohase aruandluskohustuse (vastaspooled ning kesksed vastaspooled peavad tagama iga nende sõlmitud tuletislepingu, sh selle muudatuse või lõpetamise üksikasjade teatamise kauplemisteabehoidlatele ) raames esitatud andmetes korduvalt pidevate ilmsete vigade sisaldumise korral ette konkreetsed maksimummäärad sunnirahale, mis ei ühti aga hetkel VPTS §-s 234 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatud määradega. Sellest tulenevalt täiendatakse VPTS § 234 1 lõikega 4 , kus täpsustatakse, et Finantsinspektsioon võib rakendada maksimaalselt kuueks kuuks alates vastava otsuse teatavakstegemisest sunniraha: 1) kuni 3 % eelneva majandusaasta keskmisest päevasest käibest, et sundida finantssektori vastaspoolt või finantssektorivälist vastaspoolt rikkumist lõpetama, kui see vastaspool on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklist 7a tulenevad kohustused täitmata jätnud. Ühtlasi täpsustatakse, et peale selle ajavahemiku möödumist, milleks sunniraha määrati, vaatab inspektsioon sunniraha meetme läbi ja võib seda vajaduse korral ka pikendada. 2) kuni 1 % eelneva majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga päeva eest, mil rikkumine jätkub, kuni kohustus on täidetud või kuni selle täitmist jätkatakse, vastaspooltele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohast aruandluskohustust, kui esitatud andmed sisaldavad korduvalt pidevaid ilmseid vigu. EMIR artikli 12 lõikes 5 on ühtlasi antud ESMA-le volitus töötada välja ja esitada hiljemalt 25. detsembriks 2025.a Euroopa Komisjonile regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, mis on pidevad ilmsed vead, kuid seda standardit ei ole veel hetkel välja töötatud. Paragrahvi 235 punkti 10 muutmine. VPTS §-s 235 on loetletud Finantsinspektsiooni õigused ettekirjutuse tegemisel. Selle punkti 10 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul VPTS- is ning IFR- is sätestatud nõuete kohase kava, millega nähakse ette, kuidas taastatakse järelevalvenõuetele vastavus . IFD artiklist 39(2)(c) tulenevalt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul VPTS-i ning IFR-i kohastele järelevalvenõuetele vastavuse taastamise kava, määraks selle kava rakendamise tähtaja ning täiustaks kava ulatust ja tähtaega . Eeltoodust tulenevalt muudetakse vastavalt ka VPTS § 235 punkti 10. Paragrahvi 235 täiendamine punktiga 18. MIFID2 artikli 69 (2) (w) alusel täiendatakse VPTS §-i 235 punktiga 18 , mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega peatada selliste emitendi rahastatud analüüside levitamine investeerimisühingu poolt, mis ei ole koostatud kooskõlas VPTS § 85 8 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga (vt VPTS § 85 8 l õike 2 selgitusi) . Lisaks eeltoodule on Finantsinspektsioonil õigus võtta kõik vajalikud meetmed, et kontrollida, kas investeerimisühingu l on organisatsiooniline kord tagamaks, et tema koostatav või levitatav emitendi rahastatud analüüs vastab nimetatud tegevusjuhendi le (vastav kohustus on investeerimisühingule kehtestatud VPTS § 85 8 lõikes 4) . See õigus on Finantsinspektsioonile ette nähtud MIFID2 artiklis 69(2)(v) ning see on kaetud VPTS § 230 lõikega 1, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil VPTS- is , sh § 85 8 lõikes 4, sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik VPTS- is ja FIS-is sätestatud õigused . Ühtlasi, kui investeerimisühingu levitatav emitendi rahastatud analüüsiks nimetatud analüüs ei ole koostatud kooskõlas eel nimetatud tegevusjuhendiga, on Finantsinspektsioonil õigus esitada üldsusele vastav hoiatus . See õigus on Finantsinspektsioonile ette nähtud MIFID2 artiklis 69(2)( x ) ja see on kaetud VPTS § 231 6 lõike ga 2 , mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus avalikkust hoiatada VPTS 3. osas, sh § 85 8 lõikes 2, sätestatud kohustuse rikkumise eest . Paragrahvi 235 täiendamine punktiga 19. Uue punktiga võetakse üle IFD artikli 39 lõike 2 punkt n. Lisatavas punktis 19 antakse Finantsinspektsioonile volitus nõuda investeerimisühingutelt keskse vastaspoole suhtes olevate riskipositsioonide vähendamist või korrigeerimist oma kliirimiskontol kooskõlas EMIR artikliga 7a, kui Finantsinspektsioon leiab, et selle keskse vastaspoole suhtes esineb ülemäärane kontsentratsioonirisk. Vt ka § 82 2 lõike 2 1 selgitust. Paragrahvi 236 1 lõike 1 1 muutmine. VPTS § 236 1 reguleerib järelevalvet välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu ning turu korraldaja üle. VPTS § 236 1 lõike 1 1 esimese lause kohaselt võib Finantsinspektsioon järelevalve eesmärgil, kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane, või VPTS §-s 236 9 nimetatud ülesande täitmiseks teostada kohapealset kontrolli ja uurida Eestis asuvate teises lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. IFD artikli 14(2) teine lõi k näeb ette, et enne kontrollimist ja uurimist tuleb konsulteerida viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega. Eeltoodust tulenevalt tehakse vastav muudatus ka VPTS § 236 1 lõike 1 1 esimeses lauses. Ühtlasi jäetakse lõike 1 1 esimesest lausest välja tekstiosa „ või käesoleva seaduse §-s 236 9 nimetatud ülesande täitmiseks“ . Finantsinspektsiooni õigus teostada kohapealset kontrolli VPTS §-s 236 9 nimetatud ülesande täitmiseks tuleneb IFD artiklist 53(2) , mille kohaselt võib Finantsinspektsioon iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet. Kuna (i) VPTS § 236 1 lõige 1 1 reguleerib välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaal i tegevuse kohapealset kontrolli ja filiaalilt teabe nõudmist tema tegevuse kohta ning IFD artikkel 53(2) reguleerib segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teabe kohapealset kontrolli ; ning (ii) IFD artiklis 53(2) ei ole ette nähtud VPTS § 236 1 lõike s 1 1 sätestatud välisriigi järelevalveasutuse teavitamise ja saadud teabe/tuvastatud asjaolude edastamise kohustust , võetakse IFD artikkel 53(2) üle VPTS § 236 9 lõikes 1 1 (vt VPTS § 236 9 lõike 1 1 selgitusi). VPTS § 236 1 lõike 1 1 teise lause kohaselt edastab Finantsinspektsioon p ärast kontrolli teostamist ja uurimise lõppu vastavale järelevalveasutusele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on asjaomase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised. IFD artikli 14(2) kolmandast lõigust tulenevalt täpsustatakse eelnõu s , et saadud teave ja tuvastatud asjaolud edastatakse esimesel võimalusel pärast kontrolli teostamist ja uurimise lõppu. Paragrahvi 236 1 lõike 6 täiendamine teise lausega. VPTS § 236 1 lõige 6 sätestab, et k ui välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib Finants inspektsioon oma ettekirjutusega rakendada väärtpaberituru seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega välisriigi investeerimisühingul või lepinguriigi turu korraldajal Eestis tegutsemise või Eestis elavatele või asuvatele isikutele investeerimisteenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. Kõnealust lõiget täiendatakse teise lausega, mille kohaselt teavitab Finantsinspektsioon välisriigi investeerimisühingu suhtes rakendatavatest meetmetest eelnevalt ka EBA-t ja ESMA-t . Täienduse aluseks on IFD artikli 13(4) 1. lõik . Paragrahvi 236 2 lõike 1 2 täiendamine kolmanda lausega. VPTS § 236 2 reguleerib järelevalvet välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ning piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle. VPTS § 236 2 lõike 1 2 kohaselt edastab Finantsinspektsioon viivitamata teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teabe ja tõendid järelevalve teostamise käigus kindlaks tehtud võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida Eesti investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastavas lepinguriigis tekitab. Inspektsioon võtab teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt saadud teabe põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada võimalikud probleemid ja riskid. VPTS § 236 2 lõiget 1 2 täiendatakse kolmanda lausega , mille kohaselt selgitab Finantsinspektsioon lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel üksikasjalikult, kuidas on saadud teavet ja tõendeid arvesse võetud . Täienduse aluseks on IFD artikli 13 (3) 2. lause. Paragrahvi 236 2 lõikes t 1 3 jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed . Tegemist on normitehnilise muudatusega (HÕNTE § 29 lõiked 3 ja 4) tulenevalt sellest, et nimetatud määruse täielik viide esitatakse käesolevas eelnõus VPTS § 230 lõike 5 punkti 4 muudatuses . Paragrahvi 236 2 lõike 3 täiendamine teise lausega. VPTS § 236 2 lõike 3 kohaselt peab investeerimisühingu filiaal või investeerimisühing, kes osutab piiriüleseid teenuseid, välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või investeerimisühingu tegevuse üle selles riigis. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 on loetletud andmed, mida nimetatud teave võib muu hulgas hõlmata . Kuna IFD artikli 13(1) sissejuhatava lause kohaselt vahetavad nimetatud teavet omavahel liikmesriikide pädev ad asutused , täiendatakse VPTS § 236 2 lõiget 3 teise lausega, mille kohaselt tuleb nimetatud teave esitada Finantsinspektsioonile , kes edastab selle viivitamata välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. Paragrahvi 236 9 täiendamine lõikega 1 1 . VPTS § 236 9 lõige 1 reguleerib järelevalvet juhul, kui järelevalvealuse investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja . Säte põhineb IFD artiklil 53(1) ja selle kohaselt võib Finantsinspektsioonil muu hulgas nõuda, et segavaldusettevõtja avaldaks järelevalve jaoks olulise teabe ning teostada järelevalvet investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle . VPTS §-i 236 9 täiendatakse lõikega 1 1 tulenevalt IFD artiklist 53(2) , mille kohaselt võib Finantsinspektsioon iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet. Paragrahvi 236 10 lõigete 1 ja 2 muutmine. VPTS § 236 10 reguleerib investeerimisühingu sisemudelite kasutamise loa läbi vaatamist. Lõike 1 kohaselt vaatab Finantsinspektsioon vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida Finantsinspektsioonilt sisemudelite kasutamise loa saamiseks vastavalt IFR artiklile 22. Sät et täiendatakse tulenevalt IFD artikli 37(1) esimesest lausest , et läbivaatamine toimub regulaarselt (ja vähemalt iga kolme aasta tagant). Ühtlasi täiendatakse lõiget 1 teise lausega , mille kohaselt peab Finantsinspektsioon tähelepanu pöörama eelkõige investeerimisühingu äritegevuse muutustele ja sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning vaatama üle ja hindama, kas investeerimisühing kasutab sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja tavasid . Muudatuse aluseks on IFD artikli 37(1) teine lause. Lõike 2 esimese lause kohaselt teeb Finantsinspektsioon oluliste puuduste avastamise korral investeerimisühingule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks või meetmete võtmiseks puuduste tagajärgede leevendamiseks. Sätet täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 37(1) kolmandast lausest, et mõeldud on puudusi, mis on avastatud selles, kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse. Paragrahvi 236 11 lõike 1 punkti 1 muutmine . VPTS § 236 11 l õike 1 punkti 1 kohaselt võib Finantsinspektsioon kehtestada investeerimisühingule VPTS § 235 punktis 9 nimetatud täiendavate omavahendite nõude, kui kohase läbivaatamise tulemusel on selgunud, et investeerimisühingut ohustavad riskid või investeerimisühing tekitab olulisi riske ja need ei ole kaetud või on ebapiisavalt kaetud IFR III või IV osas sätestatud omavahendite nõudega. IFD artiklist 40(1)(a) tulenevalt täpsustatakse punktis 1 seoses investeerimisühingut ohustavate riskidega , et täiendavate omavahendite nõude või b kehtestada, kui investeerimisühingut ohustavad riskid või riskielemendid , mis on olulised. Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine . VPTS -i täiendatakse viitega direktiivile vastavalt direktiivi artikli 3(1) kolmand ale lõigule . Direktiivi artikli 3(1) kolmanda st lõigust tulenevalt on ühtlasi lisatud märkus , et viiteid direktiiviga kehtetuks tunnistatud noteerimisdirektiivile käsitatakse viidetena direktiivile . Tulenevalt sellest, et eelnõuga võetakse üle ka direktiiv (EL) 2024/2994 (millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski ja keskselt kliiritavate tuletistehingute vastaspoole riski käsitlemisega) eurofonde puudutavad sätted, lisatakse VPTS-i normitehniliste märkuste loetellu viide ka sellele direktiivile. 3. 3 . Eelnõu § 2 – Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine Paragrahvi 6 2 l õike 2 muutmine . KultKS § 6 2 lõike 2 kohaselt on Kultuurkapitalil keelatud võõrandada Kultuurkapitali vara huvitatud isikutele või omandada neilt vara Kultuurkapitali vahendite arvel teisiti kui väärtpaberibörsi või muu organiseeritud avaliku väärtpaberituru vahendusel või avalikul enampakkumisel. Kuna väärtpaberi börsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberi turust (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi) , asendatakse lõikes 2 mõiste „väärtpaberibörs“ mõistega „reguleeritud väärtpaberiturg“. 3.4. Eelnõu § 3 – Elektroonilise side seaduse muutmine Paragrahvi 151 lõike 4 kolmanda lause muutmine. ESS § 151 lõike 4 kohaselt võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet anda huvitatud isikutele nende taotluse alusel statistilist informatsiooni sideettevõtjate poolt jaetasandil osutatavate üldkasutatavate elektroonilise side teenuste klientide arvu ja teenust osutava sideettevõtja klientide arvu alusel leitud turuosade kohta. Nimetatud informatsioon ei ole käsitatav ärisaladusena. Kui sellise informatsiooni avaldamine on vastuolus väärtpaberibörsi reeglitega, võib nimetatud informatsiooni avaldada ainult kooskõlas väärtpaberibörsi reeglitega. Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), asendatakse lõike 4 kolmandas lauses mõiste „väärtpaberibörs“ mõistega „reguleeritud väärtpaberiturg“. 3. 5 . Eelnõu § 4 – F inantsinspektsiooni seaduse muutmine Paragrahvi 47 lõike 9 2 muutmine ja täiendamine lõikega 9 3 . FIS § 47 reguleerib koostööd välisriikide pädevate asutustega. L õi g e 9 2 sätestab, et enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt FIS § 47 lõike 9 1 punktile 2 konsulteerib Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga, välja arvatud juhul, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Finantsinspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Finantsinspektsioon viivitamata vastavast otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi. Lõike 9 2 aluseks on IFD artikkel 49(4) ja (5). IFD artikkel 49(4) käsitleb konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga konsulteerimist karistuste määramise või muu erakorralise meetme võtmise korral , nagu on viidatud lõike 3 punktis b (võetud üle FIS § 47 lõike 9 1 punktis 2) . IFD artikkel 49(5) sätestab erandi aga kogu lõike 3 suhtes (võetud üle FIS § 47 lõikes 9 1 ) ja see puudutab teiste väärtpaberiturujärelevalve asutustega (mitte konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga) konsulteerimist . Eeltoodust tulenevalt jäetakse lõikest 9 2 välja osa , mis puudutab IFD artiklit 49(5) ja IFD artikkel 49(5) võetakse täies ulatuses üle uues lõikes 9 3 . Muud etud lõike 9 2 kohaselt konsulteerib Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt FIS § 47 lõike 9 1 punktile 2 . Uu e lõike 9 3 kohaselt ei ole Finantsinspektsioon erandina FIS § 47 lõikest 9 1 kohustatud konsulteerima teiste väärtpaberiturujärelevalve asutustega, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Finantsinspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Finantsinspektsioon viivitamata vastavast otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi. Paragrahvi 47 1 lõike 2 2 esimese lause muutmine. FIS § 47 1 reguleerib koostööd finantsjärelevalve teostamisel . Lõike 2 2 esimene lause sätestab, et kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus pöördub Finantsinspektsiooni poole seoses finantsjärelevalve subjekti kohta käiva teabe, dokumendi või selgituse kontrollimisega, teostab Finantsinspektsioon oma pädevuse piires kontrolli, lubab seda teha taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel või lubab seda teha audiitoril või eksperdil. IFD artiklist 50(2)(c) tulenevalt täpsustatakse lõikes 2 2 , et audiitoril või eksperdil palutakse teostada erapooletu kontroll ning teavitada viivitamata tulemustest. Paragrahvi 47 1 täiendamine lõikega 4 7 . IFD artikliga 64(3) asendati MIFID2 artikkel 41 , mille lõ ige 5 käsitleb koostööd seoses konsolideerimisgrupi , kuhu kuulub kolmanda riigi investeerimisühingu filiaal , tegevuse järelevalvega . MIFID2 artiklist 41(5) tulenevalt sätestatakse VPTS § 47 1 lõikes 4 7 , et Finantsinspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi investeerimisühingu filiaaliga samasse konsolideerimsigruppi kuuluvate üksuste järelevalveasutuste, ESMA ja EBA-ga , et tagada, et konsolideerimisgrupi kogu tegevuse üle EL-is teostatakse kõikehõlmavat, ühtset ja tõhusat järelevalvet vastavalt õigusaktides, sh asjakohastes Euroopa Liidu määrustes sätestatule. Paragrahvi 47 1 lõikest 11 jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed. Tegemist on normitehnilise muudatusega (HÕNTE § 29 lõiked 3 ja 4) tulenevalt sellest, et nimetatud määruse täielik viide esitatakse käesolevas eelnõus VPTS § 47 1 lõikes 4 7 . Paragrahvi 47 5 lõike 3 1 punkti 1 täiendamine , lõike 3 2 muutmine ja täiendamine lõikega 6 1 . FIS § 47 5 reguleerib koostööd järelevalveasutuste kolleegiumides. Lõike 3 1 punkti 1 kohaselt vahetatakse kolleegiumis teavet muu hulgas investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidilise ja juhtimisstruktuuri, sealhulgas organisatsioonilise struktuuri kohta . IFD artiklist 49(1)(a) tulenevalt täiendatakse punkti 1, et vastav teave hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi . Lõi ge 3 2 sätestab, et kui Finantsinspektsioonile ei esitata lõikes 3 1 nimetatud teavet või ei vastata tema järelpärimisele mõistliku aja jooksul, võib Finantsinspektsioon pöörduda EBA poole . IFD artikli 49(2) esimesest lõigust tulenevalt täpsustatakse lõi kes 3 2 , et Finantsinspektsioon võib pöörduda EBA poole, kui talle ei ole asjakohast teavet (sh lõikes 3 1 nimetatud teavet) esitatud viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud . FIS §-i 47 5 täienda takse lõikega 6 1 tulenevalt IFD artikli 48(6) teisest lõigust , mille kohaselt võtab konsolideerimisgrupi järelevalve te gija otsuste vastuvõtmisel arvesse kolleegiumi liikmeteks olevate finantsjärelevalveasutuste kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust . Paragrahvi 53 lõike 2 muutmine. Kehtiv FIS § 53 lõige 2 sätestab, et Finantsinspektsiooni juhatuse otsused ei ole avalik teave ning need avaldatakse üksnes FIS §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras. Samas tuleneb a valiku teabe seaduse ( AvTS ) § -st 3 , et avalike ülesannete täitmisel saadud või loodud teave on avalik teave, millele võib juurdepääsu piirata seaduses sätestatud korras. Sellest lähtuvalt võib kehtiv FIS § 53 lõike 2 sõnastus tekitada tõlgenduslikku ebaselgust , justkui oleks Finantsinspektsiooni juhatuse otsuste puhul tegemist AvTS tähenduses avaliku teabega . Arvestades, et FIS § 54 lõike 1 kohaselt ei ole Finantsinspektsiooni läbiviidav järelevalvemenetlus avalik ning FIS § 54 lõike 2 kohaselt on finantsjärelevalve käigus saadud ja loodud teave üldjuhul konfidentsiaalne , ei ole Finantsinspektsiooni juhatuse otsused käsitatavad AvTS tähenduses avaliku teabena. Seetõttu asendatakse õigusselguse huvides FIS § 53 lõikes 2 mõiste „avalik teave“ mõistega „avalikud“ . Paragrahvi 53 täiendamine lõikega 6. FIS § 53 käsitleb Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamist. IFD artiklist 57(2) ja ( 3 ) tulenevalt täiendatakse k õnealust paragrahvi lõikega 6 , mis reguleerib FIS § 53 lõike 3 punktides 1, 1 1 , 2, 3 ja 6 nimetatud teabe (sh EL õigusaktides liikmesriigile jäetud riigisiseste valikute sätestamine Eest i vastavates õigusaktides , üldkriteeriumid ja meetodid, mida Finantsinspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel jne) avalikustamist. Lõike 6 kohaselt tuleb t eave avalikustada ühtses vormingus ja seda tuleb regulaarselt ajakohastada. Samuti peab see olema piisavalt põhjalik ja täpne, et võimaldada eri lepinguriikide finantsjärelevalveasutuste poolt avalikustatud FIS § 53 lõike 3 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud teabe sisulist võrdlemist . IFD artiklis 57(3) on ühtlasi ette nähtud nõue, et teave peab olema kättesaadav ühel elektroonilisel aadressil . See on kaetud FIS § 53 lõike 3 sissejuhatava lauseosaga, millest tulenevalt on teave kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel. FIS § 53 lõikest 3 2 tulenevalt avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel ka lingid, mille kaudu FIS § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktid on Riigi Teatajast kättesaadavad. 3.6. Eelnõu § 5 – infoühiskonna teenuse seaduse muutmine Paragrahvi 3 1 lõike 1 punkti 2 ja lõike 5 muutmine. InfoTS § 3 1 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni teavitada väärtpaberibörsi, reguleeritud väärtpaberituru ja väärtpaberiarveldussüsteemi poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest. Sama paragrahvi lõi ge 5 sätestab, et infoühiskonna teenusele kehtestatavat nõuet sisaldava õigusakti eelnõust ning väärtpaberibörsi, reguleeritud väärtpaberituru ja väärtpaberiarveldussüsteemi poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest teavitamise korra ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus. Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse InfoTS § 3 1 lõike 1 punkti st 2 ja lõikest 5 välja viide väärtpaberibörsile. 3.7. Eelnõu § 6 – investeerimisfondide seaduse muutmine Paragrahvi 107 lõike 1 punkti 2 muutmine. IFS § 107 lõike 1 kohaselt võib Eurofondi vara investeerida väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mis vastavad vähemalt ühele sama lõike punktides 1–3 sätestatud tingimustest . Punktis 2 on tingimuseks sätestatud, et väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse kolmanda riigi väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid, ja see on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis . Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse IFS § 107 lõike 1 punktist 2 välja viide väärtpaberibörsile. IFS § 107 lõike 1 punktis 2 ei asendata väärtpaberibörsi mõistet reguleeritud väärtpaberi turu mõistega (nt sõnastatuna IFS § 107 lõike 1 punkti 1 eeskujul „reguleeritud turg väärtpaberituru seaduse § 3 mõistes“) , kuna VPTS § 3 lõike 2 kohaselt on reguleeritud väärtpaberiturg Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis korraldatav või juhitav ning lepinguriigi poolt järelevalvatav mitmepoolne süsteem. IFS § 107 lõike 1 punkt 2 puudutab aga kolmanda riigi väärtpaberibörsi . Seega jääb IFS § 107 lõike 1 punkt i 2 üksnes viide kolmanda riigi reguleeritud turule , mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid. Paragrahvi 309 lõike 8 muutmine. IFS § 309 lõige 8 reguleerib , milliseid VPTS sätteid kohaldatakse IFS §-s 307 nimetatud investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale fondivalitsejale. MIFID2 ülevõtmise eelnõu (507 SE) seletuskirja s on IFS § 309 lõike 8 alustena viidatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli le 6(4) ja 2011/61/EL artikli le 6(6) , mille kohaselt kohaldatakse investeerimis- või kõrvalteenust e osutamise suhtes fondivalitseja poolt d irektiivi 2004/39/EÜ (MIFID1) artikli t 2 ( 2 ) ning artikleid 12, 13 ja 19 . IFS § 309 lõikes 8 on loetletud eelnimetatud MIFID1 artiklitele vastavate MIFID2 artiklite 2(2), 15, 16, 24 ja 25 põhjal ajakohastatud VPTS sätted . Lõiget 8 täiendatakse viitega VPTS § 47 lõikele 9 , millega on käesoleva s eelnõu s üle võetud MIFID2 artikkel 2(2), mis eeltoodust tulenevalt peaks kohalduma ka investeerimis- või kõrvalteenust osutava fondivalitseja suhtes. VPTS § 47 lõike 9 kohaselt ei kohaldata VPTS 3. osas investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi teenuste osutamisel osapoolena tehingutes, mida teostavad VPTS § 47 lõike 1 punktis 7 nimetatud riigi võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või samaväärseid funktsioone siseriiklike õigusnormide alusel (vt VPTS § 47 lõike 9 juures toodud selgitusi). 3. 8 . Eelnõu § 7 – k rediidiasutuste seaduse muutmine Paragrahvi 2 lõike 4 muutmine. KAS § 2 lõige 4 reguleerib, milliseid VPTS sätteid kohaldatakse investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale krediidiasutusele. Lõike 4 esimest lauset täiendatakse viidetega VPTS § 47 lõikele 9, § 65 1 lõigetele 1 ja 2 ning § 65 2 lõikele 1. Muudatuse aluseks on MIFID2 artikkel 1(3)(a) ja (c), mille kohaselt kohaldatakse investeerimisteenust osutava krediidiasutuse suhtes mh MIFID2 artiklit 2(2) (võetud üle käesoleva eelnõuga VPTS § 47 lõikes 9); MIFID2 artiklit 34(1) ja (7) (võetud üle VPTS 65 2 lõikes 1 ning VPTS § 65 1 lõigetes 1 ja 2); MIFID2 artiklit 35(1) (võetud üle VPTS § 65 2 lõikes 1). VPTS § 47 lõike 9 kohaselt ei kohaldata VPTS 3. osas investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi teenuste osutamisel osapoolena tehingutes, mida teostavad VPTS § 47 lõike 1 punktis 7 nimetatud riigi võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või samaväärseid funktsioone siseriiklike õigusnormide alusel (vt VPTS § 47 lõike 9 juures toodud selgitusi). VPTS § 65 1 lõiked 1 ja 2 käsitlevad mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülest osutamist. VPTS § 65 2 lõige 1 reguleerib välisriigi investeerimisühingu tegevust Eestis. Paragrahvi 82 1 lõigete 5, 10 ja 11 muutmine. KAS §-s 82 1 on sätestatud nõuded krediidiasutuse likviidsusriski juhtimisele. Käesoleva eelnõuga muudetakse selle lõikeid 10 ja 11, et viia need täpsemalt vastavusse IFD artikliga 62(15) muudetud CRD artikliga 86(11). Lõikes 10 täpsustatakse vastavalt CRD artikli 86(11) teisele lausele, et lisaks likviidsuse talituspidevuse plaani testimisele vähemalt kord aastas, tuleb seda ajakohastada stressitestis kasutatavate stsenaariumide tulemuste alusel ja anda sellest aru krediidiasutuse juhatusele, kes peab selle heaks kiitma ning sisemist poliitikat ja protsesse vastavalt korrigeerima. Lõikes 11 täpsustatakse vastavalt CRD artikli 86(11) 3.–5. lausele, et krediidiasutus peab eelnevalt võtma kasutusele vajalikud meetmed, et tagada likviidsuse talituspidevuse plaani viivitamatu rakendamine. Nende meetmete hulka peab kuuluma tagatise hoidmine viivitamata kättesaadavana keskpangapoolse finantseerimise jaoks. See hõlmab tagatise hoidmist vajaduse korral teise lepinguriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, mille suhtes krediidiasutusel on riskipositsioon. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida lepinguriigi territooriumil, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid , või kolmanda riigi territooriumil, mille valuuta suhtes krediidiasutusel on riskipositsioon. Lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks , kuna see on juba kaetud lõikega 11. 3.9. Eelnõu § 8 – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Paragrahvi 34 lõike 2 punkti 1 ja § 76 lõike 3 punkt i 3 muutmine. RahaPTS § 34 lõike 2 punkti s 1 on sätestatud, et sama paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse kliendi isikuga seotud riske vähendava asjaoluna vähemalt olukorda, kus klient on reguleeritud turul noteeritud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse avalikustamiskohustusi, millega on kehtestatud nõuded, et tagada tegeliku kasusaaja puhul piisav läbipaistvus. RahaPTS § 76 lõike 3 punkti 3 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ( tegeliku kasusaaja andmete hoidmise kohustus) reguleeritud turul noteeritud äriühingule. Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is väärtpaberite noteerimist väärtpaberibörsil väärtpaberite kauplemisele võtmisest reguleeritud väärtpaberituru l (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), sõnastatakse RahaPTS § 34 lõike 2 punktis 1 ja § 76 lõike 3 punktis 3 kasutusel olev „reguleeritud turul noteeritud äriühing“ ümber „äriü hing, kelle väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul“ . 3.10. Eelnõu § 9 – riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses ühtlustatakse samuti mõiste „ noteerimi ne“ mõiste ga „ kauplemisele võtmi ne“ tulenevalt väärtpaberibörsi/noteerimis e ja reguleeritud väärtpaberituru/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamisest VPTS- is (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi). Riigivaraseaduses on noteerimise mõiste ( vormis „noteeritud“ ja „noteerimiseks“) kasutusel § 2 lõike 9 punktis 1, § 5 lõike 6 punktis 1, § 74 lõikes 3, § 77 lõike 1 teises lauses, § 81 lõikes 1 3 ja § 98 lõikes 7 . Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud väärtpaberiturust/kauplemisele võtmisest , asendatakse eelnimetatud RVS sätetes mõiste „noteerimine“ mõistega „kauplemisele võtmine“. Kauplemisele võtmise mõiste on kasutusel ka RVS § 39 lõikes 4 , § 50 lõikes 2 ja § 74 lõikes 5. 3.11. Eelnõu § 10 – tagatisfondi seaduse muutmine Paragrahvi 8 2 täiendamine lõigetega 4 ja 5 . Kehtiva Tagatisfondi seaduse § 82 sätestab hetkel tingimused, mis kujul korraldatakse Tagatisfondi vara paigutamist. Muuhulgas on antud §-s sätestatud see, et kes võivad olla Tagatisfondi vahendite haldjaks ehk varahalduriks. § 82 lõike 2 kohaselt võib varahalduriks olla Eesti Pank, Rahandusministeerium või mõni välismaine isik, kes võib osutada investeerimisteenuseid (praktikas saab viimaseks olla mõni pank või investeerimisühing). Huvide konflikti vältimiseks on antud §-i lõikega 3 sätestatud, et varahaldur ei saa olla nt mõni Eestis tegevusloa saanud pank või investeerimisühing, kes on ise Tagatisfondi osaline. Siiani on praktikas Tagatisfondi varahalduriks olnud Eesti Pank. Käesolevaga täiendatakse §-i 82 uute lõigetega, mille kohaselt täpsustakse, et mis tingimustel saab Rahandusministeerium hallata Tagatisfondi varasid. Uue lõike 4 kohaselt nähakse ette, et selle tarvis sõlmitakse Tagatisfondi ja Rahandusministeeriumi vahel eraldi leping. Vastav leping annab võimaluse hoida Tagatisfondi vahendeid muuhulgas ka e-riigikassas e-kontol ( tulenevalt rahandusministri määruse „ Kassalise teenindamise eeskiri“ § 3 lõike st 3 võib vastavate vahendite teenindamine toimuda ka e-riigikassas asutustele kuuluvate kontode kaudu e-riigikassa sisese arveldamisena ) . Uue lõikega 5 täpsustakse täiendavalt, et eelnimetatud lepingu alusel peab olema tagatud väljamaksete tegemine vastavalt Tagatisfondi seadusele. Eelkõige tuleb siin arvestada osafondide puhul ettenähtud erinevaid hüvitiste väljamaksmise tähtaegu – näiteks kõige olulisema osafondi ehk hoiuste tagamise osafondi puhul tuleb hoiustajatele hüvitised välja maksta üldjuhul 7 tööpäeva jooksult tulenevalt Tagatisfondi seaduse §-st 41. Kokkuvõttes ei kohusta käesolevaga tehtavad muudatused valima Tagatisfondi varahalduriks Rahandusministeeriumi. Juhul kui seda siiski soovitakse teha, siis annavad käesoleva §-i uued lõiked 4 ja 5 aga selged alused, milliste tingimuste järgi see käiks. Sarnane regulatsioon on ka näiteks ettenähtud Tervisekassa puhul vastavalt Tervisekassa seaduse §-le 39 ja Töötukassa puhul vastavalt Töötuskindlustuse seaduse §-le 34 1 . Tagatisfondi seadusega ettenähtu hoiuste tagamise osafondi kohane regulatsioon põhineb suures osas EL direktiivil 2014/49/EL . Samas antud direktiiv ei reguleeri seda kuidas vastava fondi vahendeid hallatakse ehk see küsimus on jäetud liikmesriikide endi otsustada. Paragrahvi 83 lõike 1 punkti 1 muutmine . TFS § 83 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib fond paigutada oma vara liikmesriigis tegutseval börsil noteeritud võlakir ja või muu sse võlakohustus se , mille emitendil on nõukogu otsusega määratud rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireiting . Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud väärtpaberiturust/kauplemisele võtmisest (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi) , ühtlustatakse vastavad mõisted ka TFS § 83 lõike 1 punktis 1 . 3.1 2 . Eelnõu § 1 1 – täitemenetluse seadustiku muutmine Paragrahvi 124 lõike 7 teise lause muutmine. TMS § 124 lõike 7 teise lause kohaselt võib kohtutäitur börsil noteeritud või reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid müüa ka vastaval väärtpaberibörsil või reguleeritud turul, arvestades seejuures vastava väärtpaberibörsi või reguleeritud turu reglemendis tehingute tegemise ning arveldamise suhtes sätestatud nõudeid. Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud väärtpaberiturust/kauplemisele võtmisest (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse TMS § 124 lõike 7 teisest lausest välja viited väärtpaberibörsile ja noteerimisele. 3.1 3 . Eelnõu § 1 2 – välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine Paragrahvi 5 lõike 3 muutmine. VUHS § 5 lõike 3 kohaselt ei keela sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu ( VUHS alusel loakohustusega välisinvesteeringu lõpuleviimine on keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist) teatud juhul väärtpaberite avaliku pakkumise tehingu või seeriatena väärtpaberitehingute tegemist, sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehingute tegemist . Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS- is väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud väärtpaberiturust/kauplemisele võtmisest (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), ühtlustatakse vastavad mõisted ka VUHS § 5 lõikes 3. 3. 1 4 . Eelnõu § 1 3 – v äärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Paragrahvi 1 5 lisamine. Muudatusega luuakse emitendile võimalus kasutada registri toimingute tegemise taotlemiseks , EVKS §-s 15 1 sätestatud väljamakseteks vajalike summade edastamiseks registripidajale ning EVKS- is ja registripidamise korras sätestatud nõuete , teavituste ja andmete esitamiseks registripidajale emitendi agenti ning korraldada registripidaja teenuste kasutamine emitendi agendi kaudu. Emitendi agendiks võib olla krediidiasutus või investeerimisühing, kes on mõlemad finantsjärelevalve alla kuuluvad isikud, kellel on õigus saada ka kontohalduri st aatus. Muudatus võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel vastava teenuse osutamist emitentidele. Muudatusega suurendatakse emitentide paindlikkust oma tegevuse korraldamisel ja võimalust korraldada oma tegevust efektiivsemalt, võimaldades registritoimingute ja muude registripidaja teenuste kasutamist professionaalse vahendaja kaudu. Emitentidel on praktikas sageli juba lepingulised suhted finantssektori professionaalsete teenuseosutajatega, nagu krediidiasutused ja investeerimisühingud . Emitendi agendi kasutamise võimalus võimaldaks emitendil oma tegevuseks vajalikke teenuseid koondada, korraldades registripidaja teenuste kasutamise sellise professionaalse teenuseosutaja kaudu, kelle teenuseid ta juba kasutab (st kellega tal juba on lepingulised suhted) ning kellel on vajalikud teadmised, kogemus ja süsteemid registritoimingute nõuetekohaseks taotlemiseks ja andmete edastamiseks ning registripidaja teenuste vahendamiseks (tulenevalt kontohalduri staatusest ). Emitendi agendi kasutamine võib lihtsustada ka registripidaja tegevust ning suurendada menetluste efektiivsust ja kvaliteeti. Professionaalne vahendaja on reeglina paremini kursis r egistripidaja nõuete ja protseduuridega, mis aitab vähendada vigaste või puudulike taotluste esitamist ning kiirendab registritoimingute läbiviimist. See on kasulik nii emitendile kui ka registripidajale, kuna vähendab täiendavat menetluskoormust. Ühtlasi, kuna emitendi agendi kasutamine võimaldaks registripidajal omada lepingulisi suhteid ning suhelda piiratud arvu professionaalsete vahendajatega, võib see võimaldada registripidajal korraldada oma tööprotsesse tõhusamalt. Emitendi agendi kasutamine on emitendile vabatahtlik, st see ei piira emitendi õigust kasutada registripidaja teenuseid otse, ilma emitendi agendi vahenduseta. Emitendi agendi kasutamine on täiendav võimalus, mis võimaldab emitendil valida oma vajadustele vastav lahendus. Seeläbi toetab regulatsioon erinevate ärimudelite kooseksisteerimist ning suurendab turu paindlikkust. Emitendi agendi kasutamine ei mõjuta registripidaja kohustusi ega vastutust EVKS-i ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 909/2014 ( CSDR ) alusel osutatavate teenuste eest (EVKS § 1 5 lõige 8). Registripidaja vastutab jätkuvalt kõigi oma EVKS-i ja CSDR-i kohaste kohustuste täitmise eest. Emitendi agent üksnes vahendab registripidaja teenuseid, sh edastab registripidajale emitendi vajadustele vastavalt taotlusi väärtpaberite registreerimiseks ja muude registritoimingute tegemiseks, emitendi nõudeid tema poolt emiteeritud väärtpaberite kohta registriväljavõtete väljastamiseks jm. Emitendi agendil on järgmised seadusest tulenevad õigused ja kohustused: kohustus tagada registritoimingute tegemiseks vajalike andmete ja muude EVKS-i alusel tema kaudu esitatavate andmete (nt EVKS § 21 lg 2) õigeaegne edastamine registripidajale ning emitendi väärtpaberitega seotud toimingute tegemine (nt EVKS §-s 15 1 sätestatud väljamakseteks vajalike summade edastamine emitendilt registripidajale) oma pädevuse piires kooskõlas EVKS- is ja registrikorras sätestatud nõuetega (EVKS § 1 5 lg 3); kohustus tagada registripidajale edastatavate ja seoses emitendi väärtpaberitega salvestatavate andmete kaitstus loata töötluse, sh kasutamise, hävitamise ning muutmise eest (halduslike, füüsiliste, tark- ja riistvaraliste meetmetega) (EVKS § 1 5 lg 4); kohustus säilitada emitendilt registritoimingute tegemise taotlemisega seoses saadud andmeid ja dokumente kümme aastat nende saamisest arvates (EVKS § 1 5 lg 6); õigus seoses emitendi väärtpaberitega registrisse kantud andmeid töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik selle emitendiga sõlmitud lepingu või emitendi agendile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks, samuti õigus väljastada registrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras (EVKS § 1 5 lg 5). Sarnased õigused ja kohustused on EVKS- is sätestatud ka kontohaldurile. Lisaks on emitendi agendi puhul kontohalduriga sarnaselt sätestatud, et emitendi agendi töötajad ja juhtorganite liikmed on nii emitendi agendi teenistuses olles kui ka pärast seda kohustatud hoidma tähtajatult saladuses kõiki registriesemeks olevaid andmeid, mis on neile teatavaks saanud emitendi agendi teenistuses olles (EVKS § 1 5 lg 5). Täpsemalt lepitakse emitendi agendi õigused ja kohustused kokku emitendi agendi ja registripidaja vahelises lepingus ning emitendi ja emitendi agendi vahelises lepingus (EVKS § 1 5 lg 7). Lisaks §-s 1 5 sätestatule on emitendi agendil ka EVKS § 7 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 2 1 sätestatud õigused lõikes 2 2 sätestatud ulatuses (vt EVKS § 7 lõigete 2–2 2 juures toodud selgitused) ning EVKS § 42 lõigetes 1–3 sätestatud kohustused ( vt 6. peatüki sätete muudatuste selgitused ). Paragrahvi 5 täiendamine lõikega 6. EVKS § -s 5 on sätestatud väärtpaberikonto kohta registrisse kantavad andmed. Eelnõuga täiendatakse kõnealust paragrahvi lõikega 6 , luues emitendile võimalus e avaldada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberi te omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate split ’i ja fondiosakute emissiooni korral. Muudatuse eesmärk on võimaldada emitendi soovi korral lisa d a registriandmete hulka väärtpaberite soetusmaksumus, et seda oleks võimalik kuvada investori väärtpaberikonto tehingute juures. See loob eeldused korrektsemaks tootluse arvutamiseks ning väärtpaberite võõrandamisega seotud maksuarvestuseks. Väärtpaberite omandamise hinna registrisse kandmine on kavandatud emitentidele vabatahtlikuna, kuna tegemist on uue registriandmete liigiga, mille praktiline kasutus, tehniline teostatavus ning andmete kvaliteet ja ühtsus ei ole veel turupraktikas välja kujunenud. Teatud korporatiivsete sündmuste korral (nt ühinemisel või jagunemisel) ei pruugi omandamise hinna määramine olla vajalik või võimalik ning piisavaks võib osutuda üksnes asendussuhte kindlaksmääramine, samas kui muudel juhtudel võib soetusmaksumuse määramine olla põhjendatud ja soovitav. Vabatahtlik lähenemine võimaldab registripidajal ja turuosalistel saada ülevaate, kuidas süsteem praktikas toimib ning milliste korporatiivsete sündmuste puhul emitendid soetusmaksumuse avaldamise võimalust enim kasutavad. Samuti võimaldab see emitentidel hinnata soetusmaksumuse määramise ja avaldamisega kaasnevat tegelikku arvestus- ja halduskoormust. Kuna soetusmaksumus on tehniline ja arvestuslik suurus, mille määramine võib sõltuda mitmetest asjaoludest ning millel ei ole kõigil juhtudel üheselt kindlat ja objektiivselt kontrollitavat sisu , on põhjendatud käsitleda emitendi soovi korral registrisse kantud väärtpaberite omandamise hinda informatiivse iseloomuga andmetena, mille õigsust registripidaja ei kontrolli ning mille suhtes ei kohaldu registri andmete õigsuse eeldus (vt käesoleva eelnõuga lisatav EVKS § 9 lõige 3). Paragrahvi 7 lõike 2 punkti 2 ja lõike 2 1 täiendamine ning lõike 2 2 lisamine. EVKS § 7 lõike 2 punkt 2 annab emitendile õiguse tutvuda ja saada väljavõtteid teatud väärtpaberiomanike kohta ning lõige 2 1 annab emitendile õiguse teada saada ka väärtpaberiomaniku aadress ja teised väärtpaberiomaniku väärtpaberikonto kohta registrisse kantud kontaktandmed . Kuna sarnaselt emitendile võib ka emitendi agendil (vt EVKS § 1 5 ) olla vajalik oma teenuse osutamise raames nimetatud andmete kohta registrist päringuid teha, laiendatakse vastavaid õigusi ka emitendi agendile. Lõikes 2 2 täpsustatakse, et e mitendi agendil on nimetatud õigus ed üksnes ulatuses, mis on vajalik selle väärtpaberi emitendiga sõlmitud lepingu või emitendi agendile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks . Paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatava lause osa muutmine seondub EVKS § 5 täiendamisega lõikega 6. EVKS § 7 reguleerib registri sse kantavate andmete avalikkust . Kõnealuse paragrahvi lõike 3 sissejuhatavat lause osa täiendatakse viitega EVKS § 5 lõikele 6, millest tulenevalt on emitendi poolt vabatahtlikkuse alusel avaldatud info väärtpaberite soetusmaksumus e kohta kättesaadav üksnes EVKS § 7 lõikes 3 nimetatud isikutele. Lähtuvalt EVKS § 5 lõike 6 eesmärgist (vt eespool) ei ole vastavate andmete kõigile isikutele kättesaadavaks tegemine vajalik . Paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 täiendamine . EVKS § 7 lõike 3 punkti 1 kohaselt on EVKS § 5 lõigetes 4 ja 5 (eelnõu kohaselt ka lõikes 6 , vt EVKS § 7 lõike 3 sissejuhatava lause muutmi se selgitused ) ning § 5 1 lõikes 4 sätestatud andmed (st andmed väärtpaberi- ja pensionikonto kohta ) kättesaadavad väärtpaberikonto omajale ja tema poolt selleks volitatud isikule . Muudatuse kohaselt on nimetatud andmed kättesaadavad ka väärtpaberikonto omaja varahooldusõigust teostavale eestkostja le ja tema poolt selleks volitatud isikule. Kuna eestkostja l on seadusest tulenev õigus ja kohustus kaitsta eestkostetava varalisi õigusi ning huve , milleks võib olla vajalik saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto kohta, antakse käesoleva eelnõuga eestkostjale õiguslik alus vastavatele registriandmetele juurdepääsuks. Ehkki eestkostja õigus saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto kohta võib tuleneda kohtumäärusest, millega isikule määratakse eestkostja , ei pruugi selline esindusõigus olla määruses alati selgesõnaliselt sätestatud. Praktikas võib see põhjustada õiguskindlusetust ja takistada eestkostja tõhusat tegutsemist eestkostetava varaliste õiguste ja huvide kaitsmisel. Seetõttu nähakse seaduses ette regulatsioon, mis tagab eestkostjale õigusliku aluse vajalike andmete saamiseks. Üldjuhul määratakse eestkostetavale üks eestkostja, kellele kuulub nii eestkostetava is i ku hooldus - kui ka varahooldusõigus . Kui see on konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik, võib kohus nimetada ka mitu eestkostjat. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine esindusõigus. Kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse. Seega, kui kohus on varahooldus e teostamise õiguse määranud ühele eestkostjale , on õigus saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto kohta üksnes sellel eestkostjal. Kuna eestkostjaks võib olla määratud ka kohalik omavalitsus või juriidiline isik , täpsustatakse eelnõus, et eelnimetatud registri andmetele on juurdepääsuõigus ka eestkostja poolt selleks volitatud isikul . Paragrahvi 9 täiendamine lõikega 3 seondub EVKS § 5 täiendamisega lõikega 6 . EVKS § 9 reguleerib registreerimise õiguslikke tagajärgi ning selle lõige 2 sätestab, et k ui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks . Nagu EVKS § 5 lõike 6 juures selgitatud, siis emitendi soovi korral registrisse kantud väärtpaberite omandamise hinda on põhjendatud käsitleda informatiivse iseloomuga andmetena, mille õigsust registripidaja ei kontrolli ning mille suhtes ei kohaldu registri andmete õigsuse eeldus . Selleks täiendatakse EVKS §-i 9 lõikega 3 , millest tulenevalt registris se kantud väärtpaberite omandamise hinna suhtes EVKS-i nn registri usaldatavuse säte ei kohaldu. Paragrahvi 10 lõike 2 täiendamine punktiga 4 1 . EVKS § 10 lõikes 2 on toodud nimekiri dokumentidest, mis tuleb lisada väärtpaberite registreerimise taotlusele. Kuna vastavalt käesoleva eelnõuga lisatavale §-le 1 5 võib emitent esitada taotlusi väärtpaberite registreerimiseks ka emitendi agendi kaudu, täiendatakse EVKS § 10 lõiget 2, et sellisel juhul tuleb taotlusele lisada ka emitendi agendi andmed. Paragrahvi 15 1 muutmine. EVKS § 15 1 käsitleb väljamaksete tegemist keskdepositooriumi vahenduse l, sätestades, et kui väärtpaber on kaubeldav või kui kasvõi üht väärtpaberit hoitakse väärtpaberiomanike nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga esindajakontol, tuleb kõik nimetatud väärtpaberist tulenevad väljamaksed (nagu intress, dividend või võlakirja lunastusmakse) kõikidele nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanikele teha keskdepositooriumi vahendusel. Muudatusega võimaldatakse ka väärtpaberist tulenevate väljamaksete ga lahutamatus seoses olevaid makseid ( sh näiteks viivis e makseid juhul, kui emitent hilineb intressi- või lunastusmaksetega ) teha kesdepositooriumi vahendusel . Muudatus aitab kaasa investorite võrdse le kohtlemise le (viivise üheaegne ülekanne vastavalt kindlaks määratud väärtuspäevale) ja võimalda b emitendil teha selliseid makseid soovi korral sarnaselt intressi - , dividendi - või lunastusmaksetega läbi keskdepositooriumi . Keskdepositooriumi vahendusel maksete töötlemine lubaks muuhulgas luua ka viiviste tsentraalse ja/või automatiseeritud arvestuse . Muudatus on kavandatud emitendile võimalusena, mitte kohustusena, et võimaldada emitendile paindlikkust valida selliste harvaesinevate maksete tehnilise teostamise viisiks oma vajadustele vastav lahendus. Keskdepositooriumi süsteem ei pruugi olla mõistlik või kulutõhus lahendus kõigi emitentide ja kõigi juhtumite jaoks ning vabatahtlik lähenemine võimaldab emitendil korraldada need maksed vajadusel ise (nt kasutades selleks muud teenusepakkujat ) , kahjustamata seejuures investorite võrdse t kohtle mist. Vabatahtlik süsteem tagab, et sarnases olukorras olevaid investoreid ( kõik nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanik ud ) koheldakse sama moodi . 6. peatüki sätete (§-d 38–46) muudatused. Selleks, et võimaldada järelevalvet emitendi agendi seadusest tulenevate kohustuste (vt EVKS § 1 5 ) täitmise üle, täiendatakse eelnõuga asjakohaseid EVKS 6. peatüki (järelevalve) sätteid. Finantsinspektsioonil õigus nimetatud kohustuste täitmise kontrollimiseks teha emitendi agendi asu- või tegevuskohas kohapealset kontrolli (EVKS § 41 lg 1) ning tal on järelevalve teostamiseks õigus saada emitendi agendilt tasuta teavet, dokumente ja selgitusi (EVKS § 43 lg 1). Samuti on muudatustest tulenevalt Finantsinspektsioonil õigus teha nimetatud kohustuste rikkumise korral emitendi agendile täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi (EVKS § 39 lg 6) ning nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha (vastavalt EVKS § 40 lõigetele 3 ja 4). Kui emitendi agent rikub talle õigusaktiga pandud kohustusi või ei vasta selles sätestatud nõuetele, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda ka emitendi agendina tegutsemise peatamist või lõpetamist (EVKS § 46 lõige 2 1 ). Sarnased õigused on Finantsinspektsioonil ka kontohalduri üle järelevalve teostamisel. Kontohalduriga sarnaselt peab emitendi agent viivitamata teatama Finantsinspektsioonile kõigist oma tegevust ja finantsseisundit oluliselt mõjutavatest asjaoludest . Samuti, kui emitendi agendi tegevus ei vasta õigusaktides või põhikirjas sätestatud nõuetele , on emitendi agent kohustatud sellest ja tekkinud olukorra lahendamiseks kavandatud abinõudest viivitamata teatama Finantsinspektsioonile. Finantsinspektsioonil nõudel peab emitendi agent eelnimetatud asjaolud või abinõud ka viivitamata avalikustama (EVKS § 42 lõiked 1–3). EVKS § 42 lõike 8 sissejuhatava lauseosa täienduse kohaselt on audiitor kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral v iivitamata kirjalikult informeerima Finantsinspektsiooni ka emitendi agendi auditeerimisel talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla emitendi agendi t egevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine , tegevuse katkemine või muu lõikes 8 nimetatu. Sama kohustus on audiitoril ka kontohalduri auditeerimisel. Täiendus „ vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral “ on lisatud VPTS § 113 lõike 1 sissejuhatava lauseosa täienduse eeskujul (vt VPTS § 113 lõike 1 sissejuhatava lauseosa muutmise selgitusi). Samuti on VPTS § 113 lõike 1 punkti 4 muudatusega sarnaselt täpsustatud EVKS § 42 lõike 8 punkti 3, et audiitoril on vastav teavitamiskohustus juhul, kui tagajärjeks on või võib olla märkustega või vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine (EVKS § 42 lõike 8 punkti 3 kehtiva sõnastuse kohaselt on tagajärjeks märgitud audiitori eitav või märkustega vandeaudiitori aruanne ). Seaduse täiendamine §-ga 54 2 . Tegemist on rakendusliku sättega , milles antakse registripidajale aega oma tegevuse kooskõlla viimiseks EVKS § 5 ja § 15 1 muudatustega (vt eespool) . Täpsemalt on registripidaja kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla EVKS § 5 lõikes 6 ja § 15 1 punktis 2 sätestatuga hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks . 3. 1 5 . S eaduse jõustumine Paragrahvis 1 4 on sätestatud seaduse sätete jõustumise ajad. Seaduse § 1 punktid 29–43, 57, 59, 60, 62, 63, 65, 74 ja 87 (direktiivist ehk MIFID2 muudatustest tulenevad muudatused ja DD eelnõu kohased delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 muudatused ) jõustuvad 2026. aasta 6 . juunil . Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 3 lõikest 1 ja DD eelnõu artiklist 2 . Muudatused, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2024/2994) artikkel 3 (IFD muudatused), ehk eelnõu § 1 punktid 22, 25, 28, 66, 71 , 75 ja 88 , on kavandatud jõustuma 2026. aasta 25. juunil, nagu näeb ette muudatuste aluseks olev direktiiv. Seaduse § 1 punktid 50, 52–55, 58 ja 64, §-d 2, 3 ja 5, § 6 punkt 1 , §-d 8 ja 9, § 10 punkt 2 ning §-d 11 ja 12 ( väärtpaberi börsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberi turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamisega seo tud muudatused) jõustuvad 2026. aasta 5. detsembril. Jõustumise aeg tuleneb noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamise ajast ( eelnõu aluseks oleva direktiivi artikkel 2 ) , kuna nimetatud regulatsioonide ühtlustamine on seotud noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega . S eaduse ülejäänud sätted (sh IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimine ja EVKS muudatused) jõustuvad üldises korras . EVKS § 5 lõike ga 6 ja § 15 1 punkti ga 2 seoses on eelnõus kavandatud rakendussäte (EVKS § 54 2 ) , mille kohaselt peab registripidaja viima oma tegevuse vastavusse nimetatud sätetega hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ga ei võeta kasutusele uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS ) ja järgmiste EL õigusaktidega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2811, 23. oktoober 2024, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ (ELT L, 2024/2811, 14.11.2024) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314 05.12.2019, lk 64–114) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2994, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski ja keskselt kliiritavate tuletistehingute vastaspoole riski käsitlemisega (ELT L, 2024/2994, 04.12.2024); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59). Täpsema ülevaate eelnõu vastavusest EL õigusele annavad seletuskirja lisas esitatud vastavustabelid (Lisa 1) . EL õigusest tulenevad muudatused ei riiva muudatuste subjektideks olevate isikute põhiõiguseid ja -vabadusi ebaproportsionaalselt. Direktiivist ehk MIFID2 muudatustest tulenevalt lisanduvad investeerimis- ja kõrvalteenu se osutaja tele (investeerimisühing ud, krediidiasutused ja fondivalitsejad) teatud kohustused seoses maksetega kolmanda isiku analüüsi eest ja emitendi rahastatud analüüsiga (sh kohustus teha klientidele kättesaadavaks korra lduste täitmise teenuse ja analüüsi eest tasumise põhimõtted ning kohustus kehtestada organisatsiooniline kord, tagamaks et emitendi rahastatud analüüsid on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga). PS §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt , mistõttu riivatakse eelnõuga ettevõtlusvabadust. Samas ei lähe riive kaugemale, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. MIFID2 muudatuste üheks eesmärgiks on elavdada investeerimisanalüüside turgu . Selleks on kaotatud turukapitalisatsiooni künnis, mille ületamisel ei ole investeerimisühingul võimalik analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuse eest ühiselt maksta. See eeldab läbipaistvust klientide suhtes seoses makseviisi valikuga . Sellise organisatsioonilise korra kehtestamine, millega tagatakse, et emitendi rahastatud analüüs on koostatud kooskõlas vastava EL tegevusjuhendiga, peaks suurendama selliste analüüside usaldusväärsust ja kasutamist ning seeläbi samuti elavdama investeerimisanalüüside turgu. Teisest küljest mõjutavad direktiivist tulenevad eelnõu meetmed ettevõtlusvabadust soodsalt, sh võimaldades turu korraldajale rohkem paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel . Börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsiooni ühtlustamine võimaldab turu korraldajale samuti rohkem paindlikkust turu korraldamisel , sh turu segmentide kujundamisel . Ühtlasi , kui siiani oli võimalik kasvuturuna registreerida üksnes MTF-i , siis MIFID2 muudatuste kohaselt võib ka MTF segment olla kasvuturuks , mille eesmärgiks on soodustada selliste spetsialiseer unud turgude arengut ning vähendada korraldaja organisatsioonilis t koormus t. Soodsat mõju omab ka emitentidele lisandunud võimalus teha oma emitendi rahastatud analüüs ESAP-i kaudu juurdepääsetavaks . EVKS-i muudatused samuti mõjutavad ettevõtlusvabadust soodsalt , luues emitentidele võimaluse avaldada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberite omandamise hind ning teha väärtpaberist tulenevate väljamaksetega (nagu intress, dividend või võlakirja lunastusmakse) lahutamatus seoses olevaid makseid (sh nt viivise makseid) samuti keskdepositooriumi vahendusel. Emitentidele lisandunud võimalus kasutada registritoimingute tegemise taotlemiseks jne emitendi agenti mõjutab samuti ettevõtlusvabadust soodsalt. Siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimisest tulenevad muudatused on eelkõige täiendava ja täpsustava iseloomuga , st nendega eelkõige täiendatakse ja täpsustatakse juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel kehtestatud regulatsiooni . IFD ja MIFID2 ülevõtmise l vastuolu PS-iga ei tuvastatud n ing käesoleva eelnõuga tehtavate täpsustuste ja täienduste ga samuti ei riivata muudatuste subjektideks olevate isikute põhiõiguseid ja -vabadusi ebaproportsionaalselt. 6. Seaduse mõjud Eelnõu meetmed ei oma olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. M uudatused mõjutavad eelkõige investeerimisteenuste pakkujaid ehk investeerimisühinguid, krediidiasutusi ja investeerimisteenust pakkuvaid fondivalitsejaid ning kauplemiskoha korraldajat , emitente , Eesti väärtpaberite registri pidajat ja Finantsinspektsiooni . Eelnõu meetmed omavad mõju ka investoritele. Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud investeerimisühinguid tegutseb Eestis 7. Finantsinspektsioonilt krediidiasutuste tegevusloa saanud krediidiasutusi on 8 , kellest kolme (AS Inbank , Holm Bank AS ja Luminor Bank AS) tegevusluba ei hõlma õigust osutada VPTS § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja VPTS §-s 44 sätestatud investeerimisteenuse kõrvalteenuseid . Eestis on asutatud ka 5 teiste liikmesriikide krediidiasutuste filiaali. Neist kolmel on õigus osutada ka teatud liiki investeerimisteenuseid. Finantsinspektsiooni tegevusloa saanud fondivalitsejaid tegutseb Eestis 1 3 . T egevusloa kohaselt osutab nendest fondivalitsejatest ka väärtpaberituru seaduses sätestatud väärtpaberiportfelli valitsemise ja/või investeerimisnõustamise teenust 4 fondivalitsejat: Aktsiaselts LHV Varahaldus, AS Avaron Asset Management, Limestone Platform AS ja Swedbank Investeerimisfondid AS. AS Trigon Asset Management tegevusloas on mainitud ka kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine. Väärtpaberituru kauplemiskohaks on Eestis Nasdaq Tallinna börs (reguleeritud turg) j a mitmepoolne kauplemissüsteem ehk nn alternatiivturg First North. Nasdaq Balti põhinimekirjas on 1 6 ja lisanimekirjas 3 Eesti emitenti. Balti võlakirjade nimekirjas on 1 5 Eesti emitendi võlakirjad. First North aktsianimekirjas on 1 2 ja võlanimekirjas 7 Eesti emitenti. Balti kaubeldavaid fonde on 2. Eesti väärtpaberite registri pidajaks on Nasdaq CSD SE Eesti filiaal. Finantsinspektsioonis töötas 2024. aasta lõpu seisuga 137 töötajat. Jaeinvestorite investeeringute mahud on viimaste aastate jooksul kasvanud. 2025. aasta juuni lõpus ulatus jaeinvestorite varade väärtus pensionifondides 6,95 miljardi euroni ( 2024. aasta lõpus 6,9 miljardi t eurot ). Neile järgnesid alternatiivfondid, mille varade maht oli 3,1 miljardit eurot (202 4. aasta lõpus samuti 3,1 miljardit eurot) . Jaeinvestorite väärtpaberite väärtus Eesti pankades (väärtpaberite hoidmise teenus) ulatus 2,5 miljardi euroni ( 2024. aasta lõpus 2, 3 miljardit eurot) ; sama teenuse maht investeerimisühingutes oli 1,9 miljardit eurot (2024. aasta lõpus 1,4 miljardit eurot) . Varade väärtus teistes avalikes fondides oli 542 miljonit eurot ja portfellivalitsemisteenuse kaudu investeeritud varade väärtus 466 miljonit eurot (2024. aasta lõpus vastavalt 485 ja 416 miljonit eurot) . Järgnevalt on lähemalt analüüsitud eelnõu peamiste meetmete (sh MIFID2 muudatuste, börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamise ja EVKS muudatuste) mõju majandusele ja muid otseseid või kaudseid mõjusid. Nagu eelnevalt selgitatud , siis siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimisest tulenevad muudatused on eelkõige täiendava ja täpsustava iseloomuga, st nendega eelkõige täiendatakse ja täpsustatakse juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel kehtestatud regulatsiooni ( tulenevalt Euroopa Komisjoni tähelepanekutest ) . IFD ja MIFID2 ülevõtmisel on ülevõetud regulatsiooni mõjusid hinnatud vastavate eelnõude seletuskirjades. Eelnõuga kavandatud täpsustus te ja täiendustega ei kaasne eelduslikult olulist mõju . 6.1. MIFID2 muudatused Meede I A valikkusele kuuluvad aktsiad Noteerimisdirektiivil põhineva k ehtiva õiguse kohaselt peab aktsiate börsil e kauplemisele võtmiseks olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) avalikkusele kuulub vähemalt 25% aktsiatest ; 2) arvestades aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas, toimiks turg ka väiksema protsendimäära korral ; 3) eelnimetatud jaotuse saavutamist võib eeldada lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate kauplemisele võtmist. Turu korraldaja on vastava nõude kehtestanud üldiselt ka aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes, jättes samas alles ka võimaluse võtta reguleeritud turule kauplemisele aktsiaid, mille puhul see nõue täidetud ei ole. Eelnõuga kehtestatakse, et reguleeritud turule võib kauplemisele võtta üksnes aktsiaid, mille puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) piisav arv aktsiaid on avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes (st kuulub avalikkusele); 2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele; 3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate turuväärtusele. Vastavalt direktiivi artiklile 3(1) jõustub MIFID2-st tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes 6. juunil 2026. a. Aktsiate börsil kauplemisele võtmise suhtes kehtib kuni noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamiseni (5. detsember 2026. a) noteerimisdirektiivist tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue, misjärel ühtlustatakse börsi/noteerimise regulatsioon reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsiooniga (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi). Sihtrühm Emitendid , kes soovivad kaasata kapitali läbi aktsiate kauplemisele võtmis e reguleeritud turul , reguleeritud turu korraldaja ja investorid Mõju ulatus Tervikuna väike (konkreetselt Eesti kapitalituru tähenduses keskmine) . Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peab aktsiate turul kauplemisele võtmiseks vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal olema vähemalt 25% ( või vähem, kui see on aktsiate arvu ja jaotust arvestades turu toimimiseks piisav ) , siis edas pidi ei ole aktsiate kauplemisele võtmiseks konkreetset miinimumnõuet ette nähtud . S elle asemel on turu korraldajal võimalik avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavust hinnata lähtuvalt avalikkusele kuuluvate aktsiate arvust , aktsionäride arvust ja/või avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtusest . See võimaldab turu korraldajale rohkem paindlikkust, et erinevate emissioonide eripära arvestades tagada turul piisav likviidsustase. Kuna t uru korraldajal on rohkem paindlikkus t avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel , loob see omakorda võimaluse avardada ettevõtete võimalusi oma aktsiate kauplemisele võtmiseks ( kes senistele nõuetele ei vasta, kuid kelle aktsiate kauplemisele võtmise korral toimiks turg siiski nõuetekohaselt). Kuna paindlikkuse rakendamise täpne metoodika ja sisemiste protsesside kujundamine jääb turu korraldaja otsustada, ei ole muudatuse täpset mõju halduskoormusele võimalik hinnata. Eeldusel, et suurem paindlikkus võimaldab turu korraldaja l oma sisemisi protsesse lihtsustada , võib muudatus aidata vähendada turu korraldaja halduskoormust. Mõju avaldumise sagedus Direktiivist tulenevalt tuleb avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõu de järgimist hinnata kauplemisele võtmise ajal . Samas , kehtiva VPTS § 132 5 lõike 4 kohaselt on turu korraldajal kohustus tagada kauplemisele võetud väärtpaberi vastavuse korraldaja kehtestatud kauplemisele võtmise tingimustele regulaarne kontrollimine. Seega on eelnõuga kehtestatava muudatuse mõju avaldumise sagedus pidev. Mõju investoritele ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Väike. Kuigi a valikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõu d e hindamine muutub paindlikumaks , mis tähenda b , et turu korraldaja võib lugeda selle nõu d e täidetuks ka juhul, kui avalikkusele kuuluvate aktsiate osakaal on senisega võrreldes väiksem , siis eesmärk – tagada turu toimimiseks vajalik likviidsus – jääb . Muudatus võimaldab turul piisava likviidsustaseme tagamiseks hinnata nii avalikkusele kuuluvate aktsiate arvu, aktsionäride arvu kui ka avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtust , mis kokkuvõttes võib likviidsuse tagamiseks isegi tulemuslikum olla. Seega ei tohiks muudatus investoritele kaasa tuua ülemääraseid riske. Ka kehtivast regulatsioonist tulenevalt on turul teatav paindlikkus avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel, kuna avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõue loetakse täidetuks ka juhul, kui aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas arvestades toimiks turg ka 25%-st väiksema koguse avalikkusele kuuluvate aktsiatega. Teisest küljest tähendab turu korraldaja paindlikkus avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel, et aktsiate kauplemisele võtmine sõltub turu korraldaja diskretsioonist, millega omakorda kaasneb emitentide jaoks teatav ebakindlus. Samas, nagu ee spool märgitud, on turul ka praegu teatav paindlikkus avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel . Seega ei tohiks muudatus võrreldes seniste reeglitega emitentide ebakindlust liigselt suurendada. Mõju Finantsinspektsioonile Muudatus eelduslikul t ei oma Finantsinspektsioon i koormusele ne gatiivset mõju seoses järelevalve teostamisega turu korraldaja tegevuse üle (sh võttes arvesse , et ka kehtiva regulatsiooni kohaselt on turul teatav diskretsioon avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel). Mõju olulisus Muudatus soodustab Eesti kapitalituru arengut , andes turu korraldajal e turul likviidsustaseme tagamiseks rohkem paindlikkust , luues ühtlasi võimaluse avardada ettevõtete võimalusi oma aktsiate kauplemisele võtmiseks . Uute emitentide lisandumisega suureneksid ka investorite valikuvõimalused investeerimiseks. Samas, arvestades Eesti kapitalituru suhtelist väiksust, on muudatuse mõju majandusele tervikuna eelduslikult väheoluline. Meede I I Analüüsiga seotud muudatused - maksed kolmanda isiku analüüsi eest ja emitendi rahastatud analüüs Kehtiva õiguse kohaselt on investeerimis - või kõrval teenuse osutajal võimalik maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi koostamise eest ühismaksega üksnes juhul, kui analüüse koostatakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot. Eelnõuga kaotatakse nimetatud turukapitalisatsiooni künnis, mille ületamisel ei ole investeerimis- või kõrvalteenuse osutajal võimalik analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuse eest ühiselt maksta. Ühtlasi kehtestatakse eelnõuga meetmed seoses emitendi rahastatud analüüsiga. Vastavaid analüüse koostaval või levitaval investeerimis- või kõrvalteenuse osutajal peab olema organisatsiooniline kord, tagamaks et sellised analüüsid on koostatud (ning et neid nimetatakse emitendi rahastatud analüüsideks üksnes siis, kui need on koostatud) kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. Lisaks on emitendil võimalik alates 10. jaanuarist 2030. a esitada oma emitendi rahastatud analüüsi Finantsinspektsioonile, et teha see ESAP-i kaudu kättesaadavaks. Sihtrühm Investeerimis - või kõrval teenuse osutajad ( investeerimisühingud, krediidiasutused ja fondivalitsejad) ja emitendid, kes soovivad teha oma emitendi rahastatud analüüsi ESAP-i kaudu kättesaadavaks Mõju ulatus Väike. Kui kehtiva õiguse kohaselt on investeerimis- või kõrvalteenuse osutajal võimalik maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ühismaksega üksnes juhul, kui analüüse koostatakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot, siis edaspidi pakub selle tingimuse kaotamine investeerimis- või kõrvalteenuse osutajatele suuremat paindlikkust korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel, vähendades seeläbi nende halduskoormust. Samas, arvestades, et Eesti emitentide turukapitalisatsioon jääb valdavalt alla 1 miljardi euro , ei ole kõnealuse muudatuse mõju suur. Teisest küljest lisanduvad investeerimis- või kõrvalteenuse osutajatele teatud kohustused seoses maksetega kolmanda isiku analüüsi eest ja emitendi rahastatud analüüsiga (sh kohustus teha klientidele kättesaadavaks korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest tasumise põhimõtted ning kohustus kehtestada organisatsiooniline kord, tagamaks et emitendi rahastatud analüüsid on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga) , millega kaasneb neile teatav halduskoormus . Nende kohustuste eesmärgiks on tagada klien tide suhtes läbipaistvus ( mida eeldab ühismaksega seotud muudatus ) ning emitendi rahastatud analüüside usaldusväärsus . E miten tidele lisandunud võimalus teha oma emitendi rahastatud analüüs üldsusele nähtavamaks ( võimaldades esitada sellise analüüsi Finantsinspektsioonile ESAP-i kaudu kättesaadavaks tegemiseks ) omab emitentidele positiivset mõju. Mõju avaldumise sagedus Harv (vastavalt vajadusele). Ühismakse ga seotud muudatuse m õju avaldub üle 1 miljardi eurose turukapitalisatsiooniga emitendi kohta koostatava analüüsi korral , kuid nagu mõju ulatuse all märgitud, siis Eesti emitentide turukapitalisatsioon jääb valdavalt alla 1 miljardi euro . Ka emitendi võimalus teha oma emitendi rahastatud analüüs ESAP-i kaudu juurdepääsetavaks omab mõju pigem harva (vastavalt vajadusele) ning ühtlasi alles alates 10. jaanuarist 2030. a. Organisatsioonilise korra kehtestamisega seotud mõju on eelkõige ühekordne. Mõju investoritele ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Väike. Ühismakse ga seotud muudatu s eeldab läbipaistvust klientide suhtes seoses makseviisi valikuga, mistõttu peaksid investeerimis- või kõrvalteenuse osutajad oma kliente teavitama, kas nad kasutavad korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku analüüsi puhul eraldi makseid või ühismakset . Valiku korralduste täitmise teenuse ja analüüsi puhul kas eraldi maksete või ühismakse tegemise kasuks peaks investeerimis- või kõrvalteenuse osutaja tegema kooskõlas oma põhimõtetega. Need põhimõtted tuleks samuti klientidele esitada ning need peaksid olenevalt investeerimis- või kõrvalteenuse osutaja valitud makseviisist näitama ära kolmanda isiku analüüsile omistatavate kulude kohta käiva teabe liigi. Korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ühismaksete tegemise korral on klientidel ühtlasi õigus saada taotluse korral igal aastal teavet investeerimis- või kõrvalteenuse osutajale koostatud kolmanda isiku analüüsidele omistatavate kogukulude kohta, kui need on investeerimis- või kõrvalteenuse osutajale teada . Emitendi rahastatud analüüsiga seotud muudatused omavad investoritele positiivset mõju . Organisatsioonilise korra kehtestamine , millega tagatakse, et emitendi rahastatud analüüs on koostatud kooskõlas EL tegevusjuhendiga, peaks suurendama selliste analüüside usaldusväärsust ja kasutamist . EL t egevusjuhendis kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse standardid ning täpsustatakse protseduure ja meetmeid huvide konfliktide tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks. Ühtlasi, k una emitendi rahastatud analüü sideks on lubatud nimetada üksnes neid analüüse , mis on koostatud kooskõlas EL tegevusjuhendiga , peaks see parandama selliste analüüside tunnustamist ja vältima nende segiajamist muude soovitustega, mis ei vasta EL tegevusjuhendile. Emitendi võimalus teha oma emitendi rahastatud analüüs ESAP-i kaudu kättesaadavaks parandab investorite juurdepääsu emiten ti puudutavale teabele . Mõju Finantsinspektsioonile Finantsinspektsioonile olulist mõju ei kaasne. Investeerimis- või kõrvalteenuse osutajate le kehtestatavate kohustus t e ga seoses võib Finantsinspektsioonile kaasneda vähene töökoormuse suurenemine tulenevalt sellest, et Finantsinspektsioon peab tavapärase järelevalve raames jälgima, et neid täidetaks. Ühtlasi võib Finantsinspektsioonile alates 10. jaanuarist 2030. a kaasneda vähene töökoormuse suurenemine seoses emitentidele lisandunud võimalusega esitada oma emitendi rahastatud analüüs Finantsinspektsioonile ESAP-i kaudu kättesaadavaks tegemiseks . Mõju olulisus Muudatus ed soodustavad investeerimisanalüüsi tegemist emitentide kohta ning suurendavad nende nähtavust investorite seas ja väljavaateid kapitali kaasamiseks . Samas, arvestades Eesti kapitalituru suhtelist väiksust, on muudatuse mõju majandusele tervikuna eelduslikult väheoluline. 6.2. Börsi / noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamine 6.2.1. T uruülevaade Üldine taust ja EL liikmesriikide tagasiside V äärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise kontseptsioon ei ole turusuundumuste tõttu enam valdav, kuna MIFID2-s on juba sätestatud finantsinstrumentide reguleeritud turul kauplemisele võtmise kontseptsioon. Kuigi mõisteid „ametlik noteerimine” ja „reguleeritud turul kauplemisele võtmine ” kasutatakse mõnes liikmesriigis samas tähenduses , on teistes liikmesriikides ametliku noteerimise mõiste jätkuvalt olulisel kohal reguleeritud turul kauplemisele võtmise mõiste kõrval, eelkõige pakkudes alternatiiv i väärtpaberite, eriti võlaväärtpaberite emitentidele, kes soovivad suuremat nähtavust, kuid kelle jaoks kauplemisele võtmine ei ole asjakohane või mõistlik variant. Noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamine ei piira väärtpaberibörsil ametliku noteerimise korra kehtivust ja jätkuvust nendes liikmesriikides, kes soovivad selle korra kohaldamist jätkata. Seega säilib liikmesriikidel võimalus selliseid kordi siseriiklike õigusaktidega ette näha ja reguleerida. Eestis kehtib hetkel MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsiooni kõrval ka väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon. Samas, nagu seletuskirja punktides 2.2 ja 3.1 (VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitused) põhjendatud , siis reguleeritud turule kauplemisele võtmise kõrval täiendavalt börsil noteerimise korra säilitamine ei anna turule, emitentidele ja investoritele olulist lisaväärtust, mistõttu ei ole kavas seda siseriiklikul tasandil säilitada . Eelnõu ettevalmistamisel on uuritud ka teiste liikmesriikide õigusraamistikke ning plaane seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega. Täpsemalt uuriti, kas liikmesriikide siseriiklik õigus näeb ette eraldi õigusraamistiku või nõuded, mis kehtivad konkreetselt väärtpaberi börsile ja väärtpaberite ametlikule noteerimisele , eristatuna reguleeritud turu ja väärtpaberite kauplemisele võtmise üldisest raamistikust , ning kas eeldatakse, et see jääb kehtima ka pärast noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamist. Tagasiside laekus 11 liikmesriigi st . Kokkuvõttes on a ntud vastuste kohaselt enamikes liikmesriikides börsi ja/või noteerimise suhtes ette nähtud eraldi õigusraamistik või nõuded , kuid vastustest ei ilmne ühtset lähenemist seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega. Vastav siseriiklik regulatsioon on plaanis kehtetuks tunnistada kahes liikmesriigis . Teistes tagasisidet andnud lii kmesriikides ei ole täpsemad plaanid veel selgunud või on plaanis vastav siseriiklik regulatsioon üldjoontes kehtima jätta. Börsi ja reguleeritud turu osakaal kogu Eesti reguleeritud turust Siiani on väärtpaberituru seaduses eristatud kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud turg (MIFID2 alusel) ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtivad teatud täiendavad/rangemad nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded) . Nasdaq Tallinna börsi reglemendi kohaselt jagunevad börsil noteeritud väärtpaberid järgmistesse börsinimekirjadesse: põhinimekiri, võlakirjade nimekiri ja fondiosakute nimekiri. Reguleeritud turule kauplemisele võetud väärtpaberid on lisanimekirjas. Tabelis 1 on esitatud börsi ja n-ö üldise reguleeritud turu osakaal kogu Eesti reguleeritud turust , tuues välja emitentide arv u , turukapitalisatsiooni ning viimase 3 aasta kauplemisstatistika (tehingute arv ja käive ) börsinimekirjadesse ja lisanimekirja arvatud väärtpaberitega . Tabel 1. Börsi ja reguleeritud turu osakaal kogu Eesti reguleeritud turust Börs R eguleeritud turg Põhinimekiri Võlakirjade nimekiri Kaubeldavad fondid Kokku Lisanimekiri Eesti emiten tide arv 16 15 2 33 3 Turukapitalisatsioon (EUR) 4 637 121 385 730 123 855 - 5 367 245 240 8 153 563 Tehing ute arv (viimased 3 aastat) 1 886 561 24 396 69 379 1 980 336 38 224 Käive (viimased 3 aastat, EUR) 793 115 307 85 273 739 19 835 772 898 224 818 1 618 632 Kui börsi alla kuuluvasse Nasdaq Balti põhinimekirja on arvatud 16 Eesti ettevõtja aktsiad ning Balti võlakirjade nimekirja 15 Eesti emitendi võlakirjad, siis lisanimekirja ehk n-ö üldisele reguleeritud turule on kauplemisele võetud üksnes 3 Eesti ettevõtja väärtpaberid. Põhinimekirja ja võlakirjade nimekirja arvatud Eesti emitentide väärtpaberite turukapitalisatsioon kokku on seejuures ligikaudu 5,4 miljardit eurot, samas kui lisanimekirja puhul on see ligikaudu 8,2 miljonit eurot ehk alla 1% Eesti emitentide turukapitalisatsioonist eelnimetatud börsinimekirjades . Viimase 3 aasta kauplemisstatistika kohaselt on nimetatud börsinimekirjadesse arvatud Eesti emitentide väärtpaberitega tehtud kokku ligikaudu 2 miljonit tehingut kogukäibega üle 878 miljoni euro. Lisanimekirjas on tehinguid olnud seevastu veidi üle 38 000 kogukäibega ligikaudu 1,6 miljonit eurot . Eeltoodust ilmneb, et praktikas moodustab börs valdava enamuse kogu Eesti reguleeritud turust . 6. 2 .2. Meetmete mõjuanalüüs Meede III Börsi / noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsiooni de ühtlustamine Kui siiani eristati väärtpaberituru seaduses kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud turg (MIFID2 alusel) ja börs , ku hu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtisid teatud täiendavad/rangemad nõuded ( noteerimisdirektiivist tuleneva d noteerimisnõuded ) , siis edaspidi eraldi börsi ja noteerimise regulatsiooni ei ol e , vaid kehtib ühtne reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsioon , mida on eelnõuga muudetud järgnevalt : Reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõue tõstetakse seniselt 125 000 eurolt 375 000 euroni, mis vastab senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõudele, samas võimaldades Finantsinspektsiooni loal rakendada erandina ka vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet, kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul asjaolusid arvestades korraldaja finantsriski maandamiseks piisav. Aktsiate r eguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtivad edaspidi noteerimisdirektiivist MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded. Ühtlasi täiendatakse eelnõuga, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse õiguskaitsevahendid (sh leppetrahvid), mida turu korraldajal on VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest võimalik rakendada, samuti nende rakendamise vaidlustamise kord ning nende rakendamise avalikustamine turu korraldaja poolt . Sihtrühm Reguleeritud turu korraldaja, emitendid , turul osalejad ja investorid Mõju ulatus Väike. Ühtne kord lihtsustab õigusraamistikku ning muudab selle selgemaks ja ajakohasemaks, kõrvaldades paralleelse ja osaliselt kattuva reguleerimise ning teatud täiendavad/rangemad nõuded, mida EL õiguses ei peeta enam vajalikuks säilitada . Samas praktikas ei pruugi teatud nõuete kadumine turuosaliste jaoks väga suuri muudatusi kaasa tuua , kuna turu korraldajal on õigus kehtetuks muutuvas RM määruses sätestatud noteerimisnõudeid jätkuvalt kohaldada (nt reguleeritud turu teatud segmendi suhtes) läbi nende nõuete kehtestamise reguleeritud turu reglemendis , et eristada erineva riskiastmega emitente . Nagu seletuskirja punktis 2. 2 selgitatud, siis reguleeritud turul on võimalik kehtestada VPTS- is üle võetud MIFID2-ga võrreldes rangemaid nõudeid, mida on praktikas ka tehtud. Ühtne regulatsioon võimaldab turu korraldajale rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh turu segmentide kujundamisel (nt erinevad nõuded väiksematele ja suurematele emitentidele) vastavalt turu arengutele ning investorite ja emitentide vajadustele . Kuna muudatus ega leevendatakse nõudeid ning võimalda takse turu korraldajale rohkem paindlikkust turu korraldamisel , omab see eelduslikult halduskoormust vähendavat mõju , mis avaldub pigem pikemas perspektiivis , kuna esialgu võib suurenenud paindlikkus nõuda turu korraldajalt rohkem tähelepanu ja kohanemist . Mõju avaldumise sagedus Mõju on esmalt ühekordne selles mõttes, et turuosalised peavad regulatsiooni ühtlustamisel muudatusega kohanema. Samas on muudatusel ka püsiv/kestev mõju , kuna ühtne regulatiivne raamistik mõjutab turuosaliste tegevust ka edaspidi igapäevaselt . Mõju investoritele ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Nagu seletuskirja punktis 2.2 selgitatud, siis peamise investoritele teabe andmise allika ehk prospekti sisu on juba kehtiva seaduse kohaselt sama nii väärtpaberite börsil noteerimise kui ka reguleeritud turul kauplemisele võtmise korral . Samuti kehtib korraldatud teabe avalikustamise kohustus nii reguleeritud turu kui ka börsi puhul. Ühtlasi kehtivad aktsiate r eguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes edaspidi noteerimisdirektiivist MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded , mida peeti ainsana oluliseks noteerimisdirektiivis t (noteerimisnõuetest) säilitada . N imetatud nõuete ülevõtmine avaldab investoritele positiivset mõju, kuna turukapitalisatsiooni nõue aitab tagada reguleeritud turule võetavate äriühingute piisava majandusliku tugevuse, mis vähendab investorite riske ning suurendab turu usaldusväärsust , ning avalikkusele kuuluvate aktsiate nõu d e eesmärk on turul piisava likviidsus taseme tagamisele , parandades seeläbi investorite tehinguvõimalusi . Ülejäänud osas peetakse noteerimisdirektiivi ülearuseks, mistõttu tunnistatakse see direktiiviga kehtetuks alates 5. detsembrist 2026. a . Kuna RM määruses sätestatud noteerimisnõuded põhinevad valdavalt noteerimisdirektiivil ning noteerimisdirektiivist ei säilitatud nõude i d , mis on iganenud või hõlmatud muude kehtivate EL õigusaktide sätetega , ei anna ks vastavate RM määruse nõuete säilitamine investoritele olulist lisaväärtust. Lisaks tõstetakse eelnõuga reguleeritud turu korraldaja aktsiakapital i nõue senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõude tasemele ning antakse turu korraldajale sarnaselt börsikorraldajaga õigus näha reglemendis ette rikkumiste korral rakendatud õiguskaitsevahendite (sh leppetrahvide) avalikustamine , mis teenib samuti investor i kaitse tagamise eesmärki. Seega ei tohiks muudatus investoritele kaasa tuua ülemääraseid riske. Mõju Finantsinspektsioonile Muudatus omab Finantsinspektsiooni koormusele eelduslikult soodsat mõju , kuna e daspidi on kahe paralleelse regulatsiooni asemel üks täiendatud regulatsioon, mille järgimist peab Finantsinspektsioon tavapärase järelevalve raames jälgima . Kuigi Finantsinspektsiooni kaalutlusõigusel põhinev erand üldisest turu korraldaja kapitalinõude st võib teoree tiliselt vähesel määral suurendada Finantsinspektsiooni töökoormust, siis praktikas ei ole vastava ( vähemalt 125 000 euro suuruse ) aktsiakapitali nõude juures siiani ühtegi turu korraldajat juurde tekkinud . Seega ei pruugi nimetatud erandi lisandumine Finantsinspektsiooni koormus t praktikas suurendada. Mõju olulisus Väiksem regulatiivne koormus ja turu korraldaja suurem paindlikkus turu korraldamisel loovad soodsama keskkonna uute emitentide turule toomiseks, mis omakorda suurenda ks investorite võimalusi ja elavda ks kohalikku kapitaliturgu. Samas, Eesti kapitalituru suhtelist väiksust arvestades on muudatuse mõju majandusele tervikuna eelduslikult väheoluline. 6. 3 . EVKS muudatused Meede I V Eesti väärtpaberite r egistrisse kantavate andmete ja väljamaksete tegemisega seotud muudatused E elnõuga luuakse emitendile võimalus avaldada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberite omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate split ’i (aktsiate nimiväärtuse vähendamine aktsiakapitali suurust muutmata) ja fondiosakute emissiooni korral. Samuti võimaldatakse eelnõuga väärtpaberist tulenevate väljamaksete ga (nagu intress, dividend või võlakirja lunastusmakse) lahutamatus seoses olevaid makseid ( sh nt viivise makseid juhul, kui emitent hilineb intressi- või lunastusmaksetega ) teha keskdepositooriumi (registripidaja) vahendusel. Sihtrühm Emitendid ja Eesti väärtpaberite registri pidaja Mõju ulatus Väike. Kui kehtiva õiguse kohaselt kantakse väärtpaberikonto kohta registrisse EVKS § 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed (sh nt väärtpaberikontol olevate väärtpaberite kogus ja tähistus ning väärtpaberite omandamise aeg) , siis muudatuse kohaselt kantakse registrisse ka väärtpaberite omandamise hind, kui emitent on selle registripidajale registrisse kandmiseks avaldanud väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate split ’i või investeerimisfondi osakute väljalaskmise korral . Samuti, kui kehtiva õiguse kohaselt tehakse väärtpaberist tulenevad väljamaksed keskdepositooriumi (registripidaja) vahendusel , siis muudatuse kohaselt võib emitendi taotlusel teha ka muid väärtpaberist tulenevate väljamaksetega lahutamatult seotud makseid (sh viivise makseid ) keskdepositooriumi vahendusel. See muudatus loob eeldused maksete ühtsemaks ja tõhusamaks korraldamiseks registripidaja kaudu ning seeläbi emitentide halduskoormuse vähendamiseks. M uudatustega kaasneb registripidajale teatav halduskoormus ( seoses oma tegevus e vastavusse viimisega kõnealuste muudatustega ) . Samas, kuna muudatused on väljatöötatud koostöös registripidajaga ning põhinevad registripidaja ettepanekutel, võib eeldada, et registripidaja on muudatustega kaasneva halduskoormusega arvestanud. Mõju avaldumise sagedus Vastavalt vajadusele. Mõju investoritele Muudatused omavad investoritele positiivset mõju. Väärtpaberite soetusmaksumuse lisamine registriandmete hulka võimaldab seda kuvada investori väärtpaberikonto tehingute juures. See loob eeldused korrektse ma ks tootluse arvutamiseks ning väärtpaberite võõrandamis ega seotud maksuarvestuseks . Võimalus teha viivise jm makseid sarnaselt intressi-, dividendi- või lunastusmaksetega läbi keskdepositooriumi aitab kaasa investorite võrdse le kohtlemise le (viivise üheaegne ülekanne vastavalt kindlaks määratud väärtuspäevale) . Seega, sarnases olukorras olevaid investoreid ( kõik nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanik ud) koheldakse sama moodi . Keskdepositooriumi vahendusel maksete töötlemine lubaks mh luua ka viiviste tsentraalse ja/või automatiseeritud arvestuse. Mõju olulisus Eesti kapitalituru suhtelist väiksust arvestades on muudatuste mõju kokkuvõttes väheoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsuse tegevusega. Investeerimis- või kõrvalteenuse osutajatele ja emitendi agendile kehtestatava te kohustusega seoses võib Finantsinspektsioonile kaasneda vähene töökoormuse suurenemine tulenevalt sellest, et Finantsinspektsioon peab tavapärase järelevalve raames jälgima, et neid täidetaks. Samuti võib vähesel määral suurendada Finantsinspektsiooni töökoormust alates 10. jaanuarist 2030. a emitentidele lisandunud võimalus esitada oma emitendi rahastatud analüüs Finantsinspektsioonile ESAP-i kaudu kättesaadavaks tegemiseks. Kuna s iseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimisest tulenevad muudatused puudutavad ka Finantsinspektsiooni tegevust , või vad ka need muudatused omada Finantsinspektsiooni töökoormusele teataval määral mõju . Kuigi Finantsinspektsiooni kaalutlusõigusel põhinev erand üldisest turu korraldaja kapitalinõudest võib teoreetiliselt vähesel määral suurendada Finantsinspektsiooni töökoormust, siis praktikas ei ole vastava (vähemalt 125 000 euro suuruse) aktsiakapitali nõude juures siiani ühtegi turu korraldajat juurde lisandunud. Seega ei pruugi nimetatud erandi lisandumine Finantsinspektsiooni koormust praktikas suurendada. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele kulusid ega tulusid. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt rahastatav, mistõttu täiendavat kulu riigieelarve tasandil Finantsinspektsiooni koormuse tõusmisega ei kaasne. Eelduslikult ei kaasne täiendavat kulu ka Finantsinspektsioonile. 8. Rakendusaktid Seadusega ei ole ette nähtud uusi volitusnorme ega nende alusel kavandatavaid rakendusakte. Samuti ei muudeta olemasolevaid volitusnorme. Seadusega tunnistatakse kehtetuks VPTS 18. peatükk, mis hõlmab ka VPTS 155 lõige t 2 ning VPTS § 159 lõike i d 1 ja 2 , mille alusel on kehtestatud rahandusministri 21.01.2003. a. määrus nr 14 ( Noteerimisnõuded–Riigi Teataja ) . VPTS § 18. peatük i kehtetuks tunnistamine jõustub 2026. aasta 5. detsembril , mistõttu muutub sellest kuupäevast kehtetuks ka nimetatud määrus. 9. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punktid 29–43, 57, 59, 60, 62, 63, 65, 74 ja 87 ( direktiivist ehk MIFID2 muudatustest tulenevad muudatused ja DD eelnõu kohased delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 muudatused ) jõustuvad 202 6 . aasta 6 . juunil . Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 3 lõikest 1 ja DD eelnõu artiklist 2 . Muudatused, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2024/2994) artikkel 3 (IFD muudatused), ehk eelnõu § 1 punktid 22, 25, 28, 66, 71 , 75 ja 88 , on kavandatud jõustuma 2026. aasta 25. juunil, nagu näeb ette muudatuste aluseks olev direktiiv. Seaduse § 1 punktid 50, 52–55, 58 ja 64, §-d 2, 3 ja 5, § 6 punkt 1 , §-d 8 ja 9, § 10 punkt 2 ning §-d 11 ja 12 ( väärtpaberi börsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberi turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamisega seotud muudatused) jõustuvad 2026. aasta 5. detsembril. Jõustumise aeg tuleneb noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamise ajast (eelnõu aluseks oleva direktiivi artikkel 2) , kuna nimetatud regulatsioonide ühtlustamine on seotud noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega. Seaduse ülejäänud sätted (sh IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimine ja EVKS muudatused) jõustuvad üldises korras. Vastavad normid ei eelda adressaatide tegevuses ümberkorraldusi (v.a. EVKS teatud muudatused) . Siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimisest tulenevad muudatused on eelkõige täiendava ja täpsustava iseloomuga, st nendega eelkõige täiendatakse ja täpsustatakse juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel kehtestatud regulatsiooni. EVKS § 5 lõikega 6 ja § 15 1 punktiga 2 seoses on eelnõus kavandatud rakendussäte (EVKS § 54 2 ), mille kohaselt peab registripidaja viima oma tegevuse vastavusse nimetatud sätetega hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile . Eelnõu edastat i arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Eesti investeerimisühingutele ja tegevusloa kohaselt investeerimis- või kõrvalteenust osutavatele fondivalitsejatele, Eesti Pangale, Eesti Pangaliit MTÜ-le, MTÜ-le FinanceEstonia, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Advokatuurile, Audiitorkogule, Nasdaq Tallinn AS-ile , Nasdaq Tallinna börsi börsinimekirjades ja lisa nimekirjas ning Nasdaq First North nimekirjades olevatele Eesti ettevõtjatele ja Nasdaq CSD SE Eesti filiaalile. Kommentaarid ja ettepanekud eelnõu osas on koondatud märkuste tabelisse (Lisa 2). Eelnõu esitatakse täiendavaks kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile . Algatab Vabariigi Valitsus 2026 (allkirjastatud digitaalselt) EELNÕU 0 4 .0 2 .2026 Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „väärtpabereid“ tekstiosaga „ või mi s on täidetav rahas , mille arvelduse suurus määratakse kindlaks vabalt võõrandatava te väärtpaberi te , valuutad e , intressimäärad e või tootlus t e, kau pade või muud e indeksi te või näitaja te alusel “; 2 ) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „(7 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 nimetatud juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 79 2 lõikeid 2–11, §-e 79 3 ja 79 4 , § 82 2 lõikeid 3–8, §-e 83 3 ja 110 2 , § 110 3 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 3 investeerimisühingu suhtes individuaalsel ja konsolideeritud alusel. Nimetatud sätteid ei kohaldata kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kes kuulub konsolideeritud järelevalve alla , kui Euroopa Liidus asuv emaettevõtja tõendab inspektsioonile, et sätete kohaldamine on selle kolmanda riigi õiguse ga vastuolus.“; 3 ) paragrahvi 46 lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „ Sellise kliendi puhul ei eeldata asjatundliku kliendiga võrreldav aid väärtpaberituru alaseid teadmisi ja kogemusi.“; 4 ) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „ (9) Käesoleva s osas investeerimis - ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata teenuste osutamisel osapoolena tehingutes, mida teevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud riigi võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu t oimimise lepingus ning protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või samaväärseid ülesandeid riigisiseste õigus normide alusel.“ ; 5 ) paragrahvi 74 1 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „ konsolideerimisgruppi kuuluv isik“ sõnadega „ või nimetatud isiku id kontrolliv isik“; 6 ) paragrahvi 74 1 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „ Teiste finantsjärelevalve asutuste n õudmisel edastab inspektsioon viivitamata ka andmed, mis on nimetatud hindamisel asjakohased. “; 7 ) paragrahvi 75 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud“ sõnadega „ kui see on asjakohane “; 8 ) paragrahvi 79 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Investeerimisühing teeb kontrollifunktsiooni raames vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli.“; 9 ) paragrahvi 79 2 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kontrollifunktsiooni täitvad töötajad peavad olema sõltumatud nende kontrollitavatest äriüksustest , neil peavad olema asjakohased volitus ed ning neid peab tasusta ma vastavalt täidetava funktsiooniga seotud eesmärkide saavutamisele, olenemata nende kontrollitavate ärivaldkondade tulemustest .“; 1 0 ) paragrahvi 79 3 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks ; 1 1 ) paragrahvi 79 3 lõike 4 esime ses lauses asendatakse sõnad „ Tulemustasu maksmisel arvestatakse“ tekstiosaga „ Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel tuleb selles nimetatud instrumentide suhtes kohaldada asjakohaseid võõrandamispiiranguid , mis on kooskõlas“; 1 2 ) paragrahvi 79 3 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja sõnad „ investeerimisühingu kapitalibaasi arvestades“; 1 3 ) paragrahvi 79 3 lõike 6 sissejuhatavas lause osa s asendatakse tekstiosa „Tulemustasu vähendatakse kuni 100 protsenti“ tekstiosaga „ Vastaval t investeerimisühingu kehtestatud kriteeriumidele vähendatakse tulemustasu või nõutakse väljamakstud tulemustasu tagasi kuni 100 protsendi ulatuses“; 1 4 ) paragrahvi 79 3 lõike 8 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kujul“ tekstiosaga „ , kohaldades viie aasta pikkust võõrandamispiirangut “; 1 5 ) paragrahvi 79 3 lõike 10 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „maksa“ sõnadega „nõukogu ega“; 1 6 ) paragrahvi 79 3 lõike 10 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ töötajatele“ tekstiosaga „ , mis vastab teatavale osale töötaja netosissetulekust“; 17) paragrahvi 79 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) T ulemustasu maksmiseks kasutatavad finantsvahendid ja meetodid peavad tagama lisaks käesoleva seaduse nõuete täitmisele tagama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 nõuete täitmise.“; 18 ) paragrahvi 79 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt suurem kui 100 miljonit eurot, peab moodustama nõukogu liikmetest koosnev a töötasukomitee. Töötasukomitee koosseis peab olema soolise s tasakaalus.“; 19 ) paragrahvi 79 4 lõi ke 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ hindab“ sõnadega „ asjatundlikult ja sõltumatult“; 20 ) paragrahvi 79 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „ ja klientide“ tekstiosaga „ , klientide, investorite ja investeerimisühingu teiste sidusrühmade “ ; 21 ) paragrahvi 82 2 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Investeerimisühing kehtestab usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada ning millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla . Nimetatud kord, strateegiad ja protsessid peavad vastama investeerimisühingu tegevuse ning ärimudeli ja tegevusega seotud riskide laadile , ulatusele ja keerukusele . Investeerimisühing vaatab nimetatud korra, strateegiad ja protsessid regulaarselt üle. “; 22) paragrahvi 82 2 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses nimetatud riskide hulgas käsitletakse ka kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artiklis 7a sätestatud tingimusi.“; 2 3 ) paragrahvi 82 2 lõike 3 sissejuhatav lause osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Investeerimisühing kehtestab usaldusväärsed strateegiad, protsessid ja süsteemid ning usaldusväärse poliitika , et teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida:“; 2 4 ) paragrahvi 82 2 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „asjakohastel“ tekstiosaga „ , sealhulgas töö päevasisestel“ ; 25) paragrahvi 82 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele.“; 2 6 ) paragrahvi 82 2 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid peavad vastama investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile , ja tegevuse ulatusele ning ja juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ja ning kajastama investeerimisühingu olulisust igas lepinguriigis , kus ta tegutseb.“; 2 7 ) paragrahvi 82 2 l õi kes 4 asendatakse tekstiosa „ punktis 1 nimetatud riskide hindamisel “ tekstiosaga „punkti 1 ja lõike 3 1 kohaldamisel“ ; 28) paragrahvi 82 2 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 5 kohaldamisel töötab investeerimisühing välja konkreetsed kavad ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 7a nõuetega, et jälgida ja käsitleda kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad Euroopa Majanduspiirkonnas või ühes või mitmes lepinguriigis süsteemselt olulisi teenuseid.“; 2 9 ) paragrahvi 8 5 6 l õi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Analüüsi, mida kolmas isik koostab v äärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenus eid osutavale investeerimisühingule, ei käsitata tasu või hüvena käesoleva seaduse § 85 2 lõike 1 tähenduses , kui: 1) investeerimisühing ning korralduste täitmise teenust osutav ja analüüse koostav kolmas isik on sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud tasustamise metoodika, sealhulgas see, kuidas võetakse üldiselt investeerimisteenuste kogu maksumuse kindlaksmääramisel arvesse analüüsi kogukulusid ; 2) investeerimisühing teavitab oma kliente sellest, kas ta otsustab korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku koostatud analüüsi eest maksta ühismaksega või eraldi, ning teeb neile kättesaadavaks selle teenuse ja analüüsi eest tasumise põhimõtted, sealhulgas esitatava teabe lii gi k olenevalt investeerimisühingu valitud makseviisist ning asjakohasel juhul se ll e, kuidas investeerimisühing ennetab või haldab huvide konflikte vastavalt käesoleva seaduse §-s 82 4 sätestatule, kui ta maksab korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku koostatud analüüsi eest ühismakse ga ; 3) investeerimisühing hindab kasutatud analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda, kuidas see analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele , igal aastal ; 4) korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku koostatud analüüsi eest eraldi maksmisel tasutakse analüüsi eest kas investeerimisühingu poolt ja tema kulul tehtavate otseste maksetega või maksetega investeerimisühingu kontrollitavalt eraldiseisvalt analüüsimaksete kontolt (edaspidi analüüsimaksete konto ) .“; 30 ) paragrahvi 85 6 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Analüüsi, mida investeerimisühing saab analüüsi koostajalt, kes ei osuta korralduste täitmise teenust ega kuulu korralduste täitmise või maakleriteenuseid pakkuva investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi, ei käsitata tasu või hüvena käesoleva seaduse § 85 2 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul järgib investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuet. (1 2 ) Investeerimisühing dokumenteerib talle koostatud kolmanda isiku analüüsidele omistatavad kogukulud, kui need on investeerimisühingule teada, ja teeb taotluse korral selle teabe oma klientidele kättesaadavaks igal aastal. “; 31 ) paragrahvi 85 6 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) investeerimisühing vastutab analüüsimaksete konto eest. “; 32 ) paragrahvi 85 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Hinnanguline a nalüüsitasu võib põhineda üksnes analüüsi eelarvel, mille investeerimisühing koostab oma klientidele investeerimisteenuste osutamiseks vajaliku kolmanda isiku koostatud analüüsi jaoks , ning seda ei või siduda kliendi nimel täidetud tehingute arvu ega väärtusega. “ ; 3 3 ) paragrahvi 85 6 lõikes 4 asendatakse sõna „kliendi“ sõnaga „investeerimisühingu“; 3 4 ) paragrahvi 85 6 lõi ked 5 – 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Investeerimisühing, kes otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest eraldi ning on kasutusele võtnud analüüsimaksete konto, esitab kliendi või inspektsiooni nõudmisel kõik järgmised andmed: 1) kokkuvõte analüüsimaksete kontolt rahastatud analüüside koostajate kohta; 2) kindlaks määratud perioodil käesoleva lõike punktis 1 nimetatud analüüside koostajatele tehtud maksete kogusumma; 3) investeerimisühingu poolt käesoleva lõike punktis 1 nimetatud analüüsi koostajate le antud hüved ja osutatud teenused; 4) analüüsimaksete kontolt tehtud maksete kogusumma võrdlus investeerimisühingu selleks perioodiks kehtestatud analüüsi eelarvega ja nimetatud kontol oleva vahendite ülejäägi korral tea v e vahendite tagastamise või järgmisse perioodi ülekandmise kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühing esitab iga analüüsitasu kogumise korra kohta eraldi analüüsitasu ning ta peab täielikult täitma käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimusi. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühingu saadud analüüsi tasude kogusumma ei või ületada tema k oostatud analüüsi eelarvet. “ ; 3 5 ) paragrahvi 85 6 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühing määrab kokkuleppel kliendiga analüüsi eelarvel põhineva analüüsitasu ja selle nõudmise sageduse aasta kohta.“; 3 6 ) paragrahvi 85 6 lõike 8 teises lauses asendatakse sõna „ A nalüüsimaksete“ sõnaga „ A nalüüsi“; 3 7 ) paragrahvi 85 6 lõi ge 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühing vastutab ainuisikuliselt analüüsi eelarve haldamise eest. Analüüsi eelarve põhineb kolmanda isiku koostatud analüüsi vajaduse mõistlikul hindamisel . Analüüsi eelarvest kolmanda isiku koostatud analüüsi de ostmiseks vajalike vahendite eraldamisel rakendab investeerimisühing kontrolli ja investeerimisühingu juhtide järelevalvet, mida peetakse objektiivselt kohaseks, et tagada eelarve haldamine ja kasutamine kliendi parimate s huvides . Sellise kontrolli tegemiseks säilitab investeerimisühing muu hulgas analüüsi koostajatele analüüsi eest tehtud makseid tõendavad andmed ja andmed selle kohta, kuidas makstavad summad käesoleva paragrahvi lõike 11 1 esimeses lauses nimetatud kvaliteedikriteeriumeid arvesse võttes kindlaks määrati. Investeerimisühingul on keelatud kasutada analüüsi eelarvet ja analüüsimaksete kontot investeerimisühingu koostatud analüüside rahastamiseks. “ ; 3 8 ) paragrahvi 85 6 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks; 3 9 ) paragrahvi 85 6 täiendatakse lõikega 11 1 järgmises sõnastuses: „(11 1 ) Olenemata sellest, kuidas investeerimisühing tasub korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest , põhineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti s 3 nimetatud iga-aastane analüüsi hindamine usaldusväärsetel kvaliteedikriteeriumidel, mis võimaldavad investeerimisühingul objektiivselt hinnata analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda, kuidas see analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele. Investeerimisühing võtab kasutusele vajalikud meetmed , kui hindamised näitavad analüüsi kvaliteedi, kasutatavuse või väärtuse puudumist või kui analüüs ei aita kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele.“; 40 ) paragrahvi 85 6 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 41 ) paragrahvi 85 6 lõike 14 sissejuhatav lause osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „Analüüs käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 85 8 tähenduses on analüüsimaterjal või teenus:“; 42 ) paragrahvi 85 6 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 85 8 tähenduses ei käsitata analüüsina kauplemiskommentaare ega muid sihipäraseid kauplemise nõu stamisteenuseid , mis on lahutamatult seotud väärtpaberitehingu tegemisega .“ ; 4 3 ) seadust täiendatakse §-ga 85 8 järgmises sõnastuses: „ § 85 8 . Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs (1) Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs, mida investeerimisühing, selle kliendid või potentsiaalsed kliendid kasutavad või mida neile levitatakse , peab olema õiglane ja selge ning ei tohi olla eksitav . Analüüs peab olema sellisena või sarnase nimetuse kaudu selgelt tuvastatav , tingimusel et kõik analüüsi suhtes kohaldatavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 tingimused on täidetud . (2) Investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid , pea b tagama, et analüüs, mida ta klientidele või potentsiaalsetele klientidele levita b ja mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, nimetatakse emitendi rahastatud analüüsiks üksnes siis, kui see on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva Euroopa Liidu tegevusjuhendiga , mis on k ehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 3c alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse välja töötatud regulatiivsete tehniliste standarditega (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevusjuhend ). (3) Emitendi rahastatud analüüsiks nimetatud analüüsi esilehel peab olema selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga. Mis tahes muu analüüsimaterjal, mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, kuid mis ei ole koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga, tuleb nimetada reklaamteateks. ( 4 ) Investeerimisühingul, kes koostab või levitab e mitendi rahastatud analüüse , peab olema organisatsiooniline kord tagamaks, et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga ning need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetele 1 –3 . “; 4 4 ) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Käesoleva seaduse § 82 2 , § 230 lõi gete 1 1 ja 5 ning § 23 6 10 lõigete 4–6 , samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel on inspektsioonil õigus nõuda käesolevas seaduses ja nimetatud määruses sätestatud nõuetega võrreldes lisa- või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali - ja likviidsus positsioonide kohta , üksnes juhul , kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) tegemist on ühe käesoleva seaduse § 230 lõike 1 1 pun ktides 1 ja 2 nimetatud juh uga ; 2) inspektsioon peab vajalikuks koguda käesoleva seaduse § 230 lõike 1 1 punktis 2 nimetatud tõendeid; 3) lisa teave on vajalik käesoleva seaduse § 230 lõikes 5 sätestatud järelevalvealaseks ülevaatamiseks ja hindamiseks.“; 4 5 ) paragrahvi 108 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Inspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõi gete 5 ja 5 1 alusel lisateabe esitamist, kui teave on talle kättesaadav muus vormis või erineva detailsus e astmega ning see ei takista tal teabest sama suguse kvaliteedi ja usaldusväärsusega teabe tuletamist .“; 4 6 ) paragrahvi 110 3 lõi ke 1 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ Investeerimisühing edastab majandusaasta aruande avalikustamise päeval Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 51 esimese lõigu p unktides c ja d nimetatud teabe ning teabe soolise palgalõhe kohta inspektsioonile, kes kasutab seda tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks . Samuti annab investeerimisühing inspektsioonile miljoni euro suuruste töötasuvahemike kaupa teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute arvu kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teave nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna , põhi töötas u, tulemustasu , lisa tasude ja pensionimaksete kohta. “; 4 7 ) paragrahvi 113 lõike 1 sissejuhatav at lauseosa täiendatakse pärast sõna „ kohustatud“ sõnadega „vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral“; 4 8 ) paragrahvi 113 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „ audiitori märkustega vandeaudiitori aruanne“ sõnadega „ märkustega või vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine“; 4 9 ) paragrahvi 113 lõi get 1 1 täiendatakse pärast sõna „kohustatud“ sõnadega „vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral“ ; 50 ) paragrahvi 120 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „14 1 . –18.“ tekstiosaga „14 1 . –17.“; 51 ) paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „ (8) Käesolevas osas kauplemiskoha korraldamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 47 lõikes 9 sätestatud juhul.“ ; 52 ) paragrahvi 125 lõi kes 1 asendatakse arv „125 000“ arvuga „375 000“; 5 3 ) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) I nspektsiooni loal võib korraldaja aktsiakapital olla vähemalt 125 000 eurot , kui see on inspektsiooni hinnangul piisav korraldaja finantsriski maandamiseks, arvestades muu hulgas käesoleva seaduse § 124 6 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Inspektsioonil on õigus nõuda korraldaja aktsiakapitali suurendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summani , kui inspektsiooni hinnangul ei ole korraldaja aktsiakapital enam piisav tema finantsriski maandamiseks, arvestades muu hulgas käesoleva lõike esimeses lauses viidatud asjaolusid. “; 54 ) paragrahvi 127 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) õ iguskaitsevahendid, sealhulgas leppetrahvid käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest, samuti nende rakendamise vaidlustamise kord ning õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine korraldaja poolt;“; 5 5 ) paragrahvi 132 1 l õi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva osa 14.–1 7 . peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatud erandite ning käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud väärtpaberite suhtes . Nimetatud väärtpaberitega turul kauplemine toimub vastavalt selle turu reglemendile, kus väärtpaberid kauplemisele võetakse.“; 5 6 ) paragrahvi 132 5 l õike 1 punktis 2 asendatakse sõna „ võõrandatav“ sõnaga „kaubeldav“; 5 7 ) seadust täiendatakse §-ga 132 6 järgmises sõnastuses: „ § 132 6 . Lisa tingimused a A ktsiate turul e kauplemisele võtmise ks lisatingimused (1) Aktsiaid võib kauplemisele võtta, kui nende turuväärtus on vähemalt miljon eurot , või kui seda ei ole võimalik hinnata, siis juhul , kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta omakapital on vähemalt miljon eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata selliste aktsiate kauplemisele võtmise suhtes, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama liiki. (3) Kauplemisele võib võtta üksnes selliseid aktsiaid, mille puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1 ) piisav arv aktsiaid on avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes (edaspidi avalikkusele kuulu v ad ak tsiad ) ; 2 ) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele; 3 ) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate turuväärtusele . (4) Aktsiaid ei käsitata avalikkusele kuuluva te ks, kui need kuuluvad emitendi või tema tütarettevõtja juhtkonnale või nimetatud isikute lähikondlastele. (5) Kui ühe le aktsionäri le kuulub rohkem kui viis protsenti emitendi aktsiatega esindatud häältest, ei käsitata neid aktsiaid avalikkusele kuuluva te ks, välja arvatud juhul, kui korraldaja kauplemisele võtmist otsustav organ otsustab, et sellist isikut võib pidada avalikkuse hulka kuuluvaks. “; 5 8 ) seaduse 18. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 5 9 ) paragrahvi 163 5 l õiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ mitmepoolne kauplemissüsteem“ sõnadega „või selle segment“; 60 ) paragrahvi 163 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse saamisel ja kui on täidetud lõikes 3 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 78 nimetatud tingimused , mitmepoolse kauplemissüsteemi segmendi puhul lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud tingimused, teavitab inspektsioon esimesel võimalusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust mitmepoolse kauplemissüsteemi või selle segmendi registreerimisest kasvuturuna.“; 61 ) paragrahvi 163 5 lõike 3 sissejuhatavat lause osa täiendatakse pärast sõna „korraldaja“ sõnaga „ tõhusaid“; 62 ) paragrahvi 163 5 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Mitmepoolse kauplemissüsteemi asjaomase segmendi suhtes rakendatavad reeglid , süsteemid ja protseduurid peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele tagama vähemalt kõigi järgmiste tingimuste täitmise: 1) kasvuturuna registreeritud mitmepoolse kauplemissüsteemi segment on selgelt eraldatud mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja korraldatavatest muudest turusegmentidest ning sellel on muu hulgas erinev nimi, reeglistik, turundusstrateegia ja avalik kuvand , samuti konkreetselt kasvuturu segmendina registreeritud segmendile määratud turu tunnuskood; 2) tehingud asjaomases kasvuturu segmendis on selgelt eristatavad muust turutegevusest mitmepoolse kauplemissüsteemi teiste s segmentide s ; 3) inspektsiooni nõudmisel esitab mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja asjaomases kasvuturu segmendis kauplemisele võetud väärtpaberite täieliku loetelu ja kogu inspektsiooni nõutud teabe kasvuturu segmendi toimimise kohta. (3 2 ) Kasvuturu korraldaja võib kehtestada kasvuturu suhtes lisa tingimusi , arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.“ ; 6 3 ) paragrahvi 163 5 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kasvuturu korraldaja taotlusel või juhul , kui kasvuturg ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja mitmepoolse kauplemissüsteemi segmendi puhul lisaks lõikes 3 1 sätestatule, tühistab inspektsioon mitmepoolse kauplemissüsteemi või selle segmendi kasvuturuna registreerimise, võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 79 sätestatut, ning teavitab sellest esimesel võimalusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. (5) Kasvuturul e kauplemisele võetud väärtpaberiga võib kaubelda ka muus kauplemiskohas tingimusel, et emitenti on sellest kavatsusest teavitatud ja ta ei ole esitanud vastuväiteid . Kui muu kauplemiskoht on teine kasvuturg või selle segment, ei kohaldata emitendi suhtes seoses selle teise kasvuturuga ühtegi ühingu juhtimis korralduse ga ega teabe esmase, jooksva või ühekordse avalikustamisega seotud kohustust . Kui muu kauplemiskoht ei ole teine kasvuturg, tuleb emitenti teavitada kõigist tema suhtes seoses muu kauplemiskohaga kohaldatavatest nimetatud kohustustest. “; 6 4 ) paragrahvi 169 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ börsikorraldaja või“; 6 5 ) seadust täiendatakse 22 2 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 22 2 . peatükk EMITENDI POOLT MUU TEABE AVALIKUSTAMINE § 211 7 . Emitendi rahastatud analüüsi avalikustamine Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu (1) Emitent võib esitada oma käesoleva seaduse § 85 8 lõikes 2 nimetatud emitendi rahastatud analüüsi inspektsioonile, et teha see juurdepääsetavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi inspektsioonile esitamise korral peab emitent tagama, et: 1) selle esilehel on selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas käesoleva seaduse § 85 8 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga; 2) sellega on kaasas metaandmed , milles täpsustatakse, et teave vastab nimetatud tegevusjuhendile. (3) Käesoleva paragrahvi kohaselt avalikustatavat emitendi rahastatud analüüsi ei käsitata korraldatud teabena ega investeerimisanalüüsina ja selle suhtes ei teostata samal tasemel järelevalvet nagu nimetatud teabe või analüüsi üle .“; 66) paragrahvi 230 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59)“; 6 7 ) paragrahvi 230 lõike 4 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „ja“ tekstiosaga „käesoleva seaduse 20. peatükis sätestatud kohustuse rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti korral ka “; 6 8 ) paragrahvi 230 lõike 5 sissejuhatavat lause osa täiendatakse pärast sõna „määral“ tekstiosaga „ , võttes arvesse investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit , “; 6 9 ) paragrahvi 230 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „hinnang“ tekstiosaga „, võttes arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) nr 1093/2010 , millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artiklile 23 või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi “; 70 ) paragrahvi 230 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „turvariskid“ tekstiosaga „, et tagada investeerimisühingu protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus“; 71) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 5 2 järgmises sõnastuses: „(5 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 1 kohaldamisel hindab ja jälgib inspektsioon investeerimisühingu sellist arengut , mis on seotud kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega, sealhulgas käesoleva seaduse § 82 2 lõike 6 1 kohaselt välja töötatud kav u ning arengut seoses ärimudeli kooskõlla viimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud nõuete ga .“; 72) paragrahvi 234 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust või b i I nspektsioon võib rakendada kuni kuueks kuuks vastava otsuse teatavakstegemisest arvates sunniraha: 1) kuni kolm protsenti eel mise majandusaasta keskmisest päevasest käibest, et sundida finantssektori vastaspoolt või finantssektorivälist vastaspoolt rikkumist lõpetama, kui see vastaspool on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklist 7a tulenevad kohustused täitmata jätnud. Pärast sunniraha määramise ajavahemiku möödumist vaatab inspektsioon sunniraha meetme läbi ja võib seda selle rakendamist vajaduse korral pikendada ; 2) kuni ühe protsendi ulatuses eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga päeva eest, mil rikkumine jätkub, kuni kohustus on täidetud või kuni selle täitmist jätkatakse, vastaspooltele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohast aruandluskohustust, kui esitatud andmetes on palju korduvaid ja ilmseid vigu. “; 73 ) paragrahvi 235 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul käesoleva seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohastele järelevalvenõuetele vastavuse taastamise kava , määraks selle rakendamise tähtaja ning täiustaks kava ulatus t ja tähta ega ;“; 74 ) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „ 18) peatada selliste emitendi rahastatud analüüside levitamine investeerimisühingu poolt, mis ei ole koostatud kooskõlas käesoleva seaduse § 85 8 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga.“; 75) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) nõuda, et investeerimisühingud vähendaksid keskse vastaspoole suhtes olevaid riskipositsioone või korrigeeriksid riskipositsioone oma kliirimiskontodel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 7a, kui inspektsioon leiab, et selle keskse vastaspoole suhtes esineb ülemäärane kontsentratsioonirisk.“; 76 ) paragrahvi 236 1 lõi ke 1 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ Inspektsioon võib järelevalve eesmärgil , kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane , teostada kohapealset kontrolli ja uurida Eestis asuvate teises lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta, konsulteerides enne viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega .“; 7 7 ) paragrahvi 236 1 lõike 1 1 teises lauses asendatakse sõna „Pärast“ sõnadega „ Esimesel võimalusel pärast“; 7 8 ) paragrahvi 236 1 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Välisriigi investeerimisühingu suhtes rakendatavatest meetmetest teavitab inspektsioon enne ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.“; 7 9 ) paragrahvi 236 2 lõiget 1 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „ Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel selgitab inspektsioon üksikasjalikult, kuidas on saadud teavet ja tõendeid arvesse võetud.“; 80 ) paragrahvi 236 2 lõikes t 1 3 jäetakse välja tekstiosa „ , millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47),“; 81 ) paragrahvi 23 6 2 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Nimetatud teave esitatakse inspektsioonile, kes edastab selle viivitamata välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.“; 82 ) paragrahvi 236 9 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Finantsinspektsioon võib iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtja lt ja tema tütarettevõtjatelt saadud teavet.“; 83 ) paragrahvi 236 10 lõi get 1 täiendatakse pärast sõn u „ Inspektsioon vaatab“ sõnadega „ regulaarselt ja“; 84 ) paragrahvi 236 10 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Inspektsioon pöörab tähelepanu eelkõige investeerimisühingu äritegevuse muutustele ja sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning vaatab üle ja hindab, kas investeerimisühing kasutab sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja tavasid. “ ; 85 ) paragrahvi 236 10 l õi ke 2 esimes t lauset täiendatakse pärast sõna „ korral“ tekstiosaga „ selles, kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse ,“ ; 86 ) paragrahvi 236 11 l õike 1 punkti s 1 asendatakse sõnad „ investeerimisühing tekitab olulisi riske ja need“ tekstiosaga „ riskielemendid või investeerimisühing tekita b teistele riske, mis on olulised ja mis“; 8 7 ) seadus e normitehnilis t märkus t täiendatakse tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2811, millega muudetakse direktiivi 2014/65/E L , et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ (ELT L, 2024/2811, 14.11.2024 ) . Viiteid direktiiviga (EL) 2024/2811 kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena direktiivile (EL) 2024/2811 ; “; 88) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2994, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski ja keskselt kliiritavate tuletistehingute vastaspoole riski käsitlemisega (ELT L, 2024/2994, 04.12.2024). “. § 2. Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine Eesti Kultuurkapitali seaduse § 6 2 lõikes 2 asendatakse sõna „ väärtpaberibörsi “ sõnadega „ reguleeritud väärtpaberituru“ . § 3. E lektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse § 151 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse läbivalt sõna „väärtpaberibörsi“ sõna de ga „reguleeritud väärtpaberituru“. § 4 . Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 9 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9 2 ) Enne karistuse määramist või muu meetme kasutusele võtmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 9 1 punktile 2 konsulteerib Inspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga .“; 2 ) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 9 3 järgmises sõnastuses: „(9 3 ) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 9 1 ei ole Inspektsioon kohustatud teiste väärtpaberiturujärelevalve asutustega konsulteerima, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata vastavast otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi.“; 3 ) paragrahvi 47 1 lõike 2 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „lubab seda teha audiitoril või eksperdil“ sõnadega „palub audiitoril või eksperdil teostada erapooletu kontrolli ning teavitada viivitamata selle tulemustest“; 4 ) paragrahvi 47 1 täiendatakse lõikega 4 7 järgmises sõnastuses: „(4 7 ) Inspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi investeerimisühingu filiaaliga samasse konsolideerim i sgruppi kuuluvate üksuste järelevalveasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, et tagada Euroopa Liidus teostatav kõikehõlmav, ühtne ja tõhus järelevalve konsolideerimisgrupi kogu tegevuse üle vastavalt õigusaktides, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 , mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) sätestatule.“; 5 ) paragrahvi 47 1 lõikest 11 jäetakse välja tekstiosa „ , mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63),“; 6 ) paragrahvi 47 5 lõike 3 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kirjeldus“ tekstiosaga „, mis hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi“; 7 ) paragrahvi 47 5 lõikes 3 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud teavet Inspektsioonile ei esitata või ei vastata tema järelepärimisele mõistliku aja jooksul“ tekstiosaga „Inspektsioonile ei ole esitatud asjakohast teavet vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktile 1 viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud“; 8 ) paragrahvi 47 5 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Konsolideeritud järelevalve teostamis e korral võtab Inspektsioon arvesse kolleegiumi liikmeteks olevate finantsjärelevalve asutuste kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust.“; 9 ) paragrahvi 53 lõikes 2 asendatakse sõnad „ avalik teave“ sõnaga „avalikud“ ; 1 0 ) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 1 1 , 2, 3 ja 6 nimetatud teave tuleb avalikustada ühtses vormingus ning seda tuleb regulaarselt ajakohastada . Teave peab olema piisavalt põhjalik ja täpne, et võimaldada eri lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste avalikustatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud teabe sisulist võrdlemist.“ . § 5. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine Infoühiskonna teenuse seaduse § 3 1 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „väärtpaberibörsi,“. § 6. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmi sed muudatus ed : 1) paragrahvi 107 lõike 1 punktis t 2 jäetakse välja sõna d „väärtpaberibörsil või muul “ ; 2) paragrahvi 309 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „väärtpaberituru seaduse“ tekstiosaga „ § 47 lõikes 9,“. § 7 . Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmi sed muudatus ed : 1 ) paragrahvi 2 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ §-des 45, 46 1 , 48 ja 49 , § 54 lõike 1 punktis 14, §-des 65, 69 ja 70 “ tekstiosaga „ §-des 45 ja 46 1 , § 47 lõikes 9, §-des 4 8 ja 49 , § 54 lõike 1 punktis 14 , §-s 65, § 65 1 lõigetes 1 ja 2, § 65 2 lõikes 1, §- des 69 ja 70“ ; 2) paragrahvi 82 1 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks ; 3) paragrahvi 82 1 lõike 10 tei ne ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ Krediidiasutus peab likviidsuse talit l uspidevuse plaani testima vähemalt kord aastas , ajakohastama seda käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud stressitestis kasutatavate stsenaariumide tulemuste alusel ja andma sellest aru krediidiasutuse juhatusele . Krediidiasutuse juhatus peab likviidsuse talit l uspidevuse plaani heaks kiitma ning asutuse sisemist poliitikat ja protsesse selle le alusel vastavalt korrigeerima . “ ; 4 ) paragrahvi 82 1 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Krediidiasutus peab eelnevalt võtma kasutusele vajalikud meetmed, et tagada likviidsuse talit l uspidevuse plaani viivitamatu rakendamine. Nende meetmete hulka peab kuuluma tagatise hoidmine viivitamata kättesaadavana keskpangapoolse finantseerimise jaoks. See hõlmab tagatise hoidmist vajaduse korral teise lepinguriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, mille suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida lepinguriigi territooriumil, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid, või kolmanda riigi territooriumil, mille valuuta suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon. “. § 8. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmi sed muudatus ed : 1) paragrahvi 34 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „reguleeritud turul noteeritud äriühing , “ tekstiosaga „ äriühing , kelle väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul ja “ ; 2) paragrahvi 76 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „3) äriühingule, kelle väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul;“ . § 9. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmi sed muudatus ed : 1) paragrahvi 2 lõike 9 punktis 1 asendatakse sõnad „ noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks “ sõnadega „kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite kauplemisele võtmiseks“; 2 ) paragrahvi 5 lõike 6 punktis 1 , § 74 lõikes 3 , § 81 lõike s 1 3 ja § 98 lõikes 7 asendatakse sõna „noteeritud“ sõnadega „kauplemisele võetud“; 3 ) paragrahvi 77 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „ noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või nende noteerimiseks“ sõnadega „kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul või nende kauplemisele võtmiseks“ . § 10. Tagatisfondi seaduse muutmine Tagatisfondi seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 82 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Juhul kui varahalduriks on Rahandusministeerium, hoitakse Tagat isf F ondi vahendeid riigiga sõlmitava lepingu alusel. Tagatisf F ondi vahendeid võib sealhulgas hoida e-riigikassas e-kontol. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud leping peab võimaldama teostada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel väljamakseid Fondile käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Kavandatavatest väljamaksetest Rahandusministeeriumi teavitamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku eelnimetatud lepingus.“; 2) paragrahvi 83 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „börsil noteeritud“ sõnadega „reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud“. § 1 1 . Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustiku § 124 lõike 7 tei ne lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „Reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid võib kohtutäitur müüa ka asjakohasel reguleeritud turul, arvestades seejuures sellise reguleeritud turu reglemendis tehingute tegemise ja arveldamise kohta sätestatud nõudeid . “. § 1 2 . Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „väärtpaberibörsil noteeritud“ sõnadega „reguleeritud väärtpaberiturul kauple misele võetud“. § 1 3 . Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 1 5 järgmises sõnastuses: „ § 1 5 . Emitendi agent (1) Emitendi agent on väärtpaberituru seaduse § 7 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik, kes edastab registripidajale emitendi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud taotlusi, väljamakseteks vajalikke summasid, nõudeid, teavitusi ja andmeid ning vahendab registripidaja osutatavaid registripidamisega seotud teenuseid nimetatud õigusaktide, registripidaja ja emitendi agendi vahelise lepingu ning emitendi ja emitendi agendi vahelise lepingu alusel. (2) Emitent võib taotleda registritoimingute tegemist, edastada registripidajale käesoleva seaduse §-s 15 1 sätestatud väljamakseteks vajalikke summasid, esitada registripidajale käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid, teavitusi ja andmeid ning kasutada registripidaja osutatavaid registripidamisega seotud teenuseid ka emitendi agendi kaudu. (3) Emitendi agent tagab registritoimingute tegemiseks vajalike andmete ja muude käesoleva seaduse alusel tema kaudu esitatavate andmete õigeaegse edastamise registripidajale ning emitendi väärtpaberitega seotud toimingute tegemise oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega. (4) Emitendi agent tagab, et tema poolt käesoleva seaduse alusel registripidajale edastatavad andmed ja seoses emitendi väärtpaberitega salvestatavad andmed oleksid haldus - , füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstud loata töötluse, sealhulgas sellise kasutamise, hävitamise ning muutmise eest. (5) Emitendi agendil on õigus seoses emitendi väärtpaberitega registrisse kantud andmeid töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik selle emitendiga sõlmitud lepingu või emitendi agendile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. Emitendi agendil on õigus väljastada registrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Emitendi agendi töötajad ja juhtorganite liikmed on nii emitendi agendi teenistuses olles kui ka pärast seda kohustatud hoidma tähtajatult saladuses kõiki registriesemeks olevaid andmeid, mis on neile teatavaks saanud emitendi agendi teenistuses olles. (6) Emitendi agent on kohustatud säilitama kõiki emitendilt registritoimingute tegemise taotlemisega seoses saadud andmeid ja dokumente kümme aastat nende saamisest arvates. (7) Emitendi agendi õigused ja kohustused lepitakse täpsemalt kokku emitendi agendi ja registripidaja vahelises lepingus ning emitendi ja emitendi agendi vahelises lepingus. (8) Emitendi agendi kasutamine ei mõjuta registripidaja kohustusi ega vastutust käesoleva seaduse ega Euroopa Liidu õigusaktide alusel osutatavate teenuste eest.“; 2) paragrahv i 5 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Registrisse kantakse väärtpaberi te omandamise hind, kui emitent on selle registripidajale registrisse kandmiseks avaldanud väärtpaberite registreerimisel, aktsia- või osakapitali suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate nimiväärtuse vähendamisel aktsiakapitali suurust muutmata või investeerimisfondi osakute väljalaskmise korral. Registripidaja ei kontrolli emitendi avaldatud hinna õigsust. “; 3) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „emitendil“ tekstiosaga „, emitendi agendil“; 4) paragrahvi 7 lõiget 2 1 täiendatakse pärast sõna „emitendil“ sõnadega „ja emitendi agendil“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 2 ) Emitendi agendil on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ja lõikes 2 1 sätestatud õigus üksnes ulatuses, mis on vajalik selle väärtpaberi emitendiga sõlmitud lepingu või emitendi agendile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks.“ ; 6 ) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatavas lause osa s asendatakse tekstiosa „§ 5 lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „§ 5 lõigetes 4–6“; 7 ) paragrahvi 7 lõike 3 punkt i 1 täiendatakse pärast sõna „isik“ tekstiosaga „ , samuti väärpaberikonto omaja varahooldusõigust teostav eestkostja või tema poolt selleks volitatud isik “; 8 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud andmete suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.“; 9) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) emitendi agendi andmed, kui emitent taotleb väärtpaberite registreerimist emitendi agendi kaudu;“ ; 10 ) paragrahv i 15 1 tekst m uudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ Kui väärtpaber on kaubeldav või kui kasvõi üht väärtpaberit hoitakse väärtpaberiomanike nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga esindajakontol, siis : 1) tuleb teha kõik nimetatud väärtpaberist tulenevad väljamaksed kõikidele nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanikele keskdepositooriumi vahendusel ; 2) võib emitendi taotlusel teha ka muid käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud väljamaksetega lahutamatult seotud makseid, sealhulgas viivisemakseid või muid sarnaseid makseid, kõikidele nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanikele keskdepositooriumi vahendusel .“ ; 11 ) paragrahvi 38 lõi g e t 1 täiendatakse läbivalt pärast sõna „kontohalduri“ tekstiosaga „ , emitendi agendi“; 12 ) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kontohaldurite“ sõnadega „ja emitendi agentide“; 13 ) paragrahvi 39 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „kontohaldurile“ tekstiosaga „ , emitendi agendile“; 14 ) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja kontohalduri“ tekstiosaga „, kontohalduri ja emitendi agendi“; 1 5 ) paragrahvi 41 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kontohalduri“ sõnadega „ja emitendi agendi“; 1 6 ) paragrahvi 42 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja kontohaldur“ tekstiosaga „, kontohaldur ja emitendi agent“; 1 7 ) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui registripidaja, kindlustusandja, pensionifondivalitseja , kontohalduri või emitendi agendi tegevus ei vasta õigusaktides või põhikirjas sätestatud nõuetele, on nad kohustatud sellest ja tekkinud olukorra lahendamiseks kavandatud abinõudest viivitamata teatama järelevalve teostajale. “; 1 8 ) paragrahvi 42 lõikes 3 asendatakse sõnad „ja kontohaldur“ tekstiosaga „, kontohaldur ja emitendi agent“; 1 9 ) paragrahvi 42 lõike 8 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Audiitor on kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral viivitamata kirjalikult teavitama järelevalve teostajat registripidaja , kontohalduri või emitendi agendi auditeerimisel talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: “; 20) paragrahvi 42 lõike 8 punktis 3 asendatakse sõnad „ audiitori eitav või märkustega vandeaudiitori aruanne “ sõnadega „ märkustega või vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine “; 2 1 ) paragrahvi 43 lõike 1 esimest lauset täiendatakse läbivalt pärast sõna „kontohaldurilt“ sõnadega „ja emitendi agendilt“; 2 2 ) paragrahvi 46 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kontohalduri“ tekstiosaga „ , emitendi agendi“; 2 3 ) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui emitendi agent rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus ettekirjutusega nõuda emitendi agendina tegutsemise peatamist või lõpetamist.“ ; 2 4 ) seadust täiendatakse §-ga 54 2 järgmises sõnastuses: „ § 54 2 . Registripidaja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse § 5 lõike s 6 ja § 15 1 punkti s 2 sätestatu ga Registripidaja on kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 ja § 15 1 punktis 2 sätestatuga hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks .“ . § 1 4 . Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 9 – 4 3 , 5 7 , 5 9 , 60 , 62 , 6 3 , 6 5 , 74 ja 8 7 jõustuvad 2026. aasta 6 . juunil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 22, 25, 28, 66, 71 , 75 ja 88 jõustuvad 2026. aasta 25. juunil. ( 3 ) Käesoleva seaduse § 1 punktid 50 , 52 – 5 5 , 5 8 ja 6 4 , §-d 2, 3 ja 5 , § 6 punkt 1 , §-d 8 ja 9, § 10 punkt 2 ning § -d 11 ja 12 jõustuvad 2026. aasta 5. detsembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus 2026 (allkirjastatud digitaalselt) Teie 13.02.2026 nr 1.1-10.1/5387-4, Rahandusministeerium RAM/25-1415/-2K [email protected] Meie 17.03.2026 nr 8-2/1141 Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Rahandusministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Eelnõu § 1 p 72 (VPTS § 2341 lg 4) – eelnõuga sätestatakse erinorm, mis võimaldab teatud juhtudel määrata sunniraha piiratud ajaks. Loetelu punkti 2 kohaselt on sunniraha määr kuni 1% eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga päeva eest, mil rikkumine jätkub, kuni kohustus on täidetud või kuni selle täitmist jätkatakse. Seega sätestatakse sunniraha määr protsendina ettevõtja käibest ühe päeva kohta. Punktis 1 niisugust täpsustust ei ole ja sätte sõnastusest jääb arusaamatuks, millise perioodi kohta punktis 1 nimetatud 3% käivet arvestatakse. Normi sissejuhatav lauseosa „[sunniraha] võib rakendada kuni kuueks kuuks vastava otsuse teatavakstegemisest“ viitab, et ka punktis 1 tuleb täpsustada, millise perioodi suhtes ettevõtja käibest tulenev sunniraha ülemmäär rakendub. Palume normi sõnastus üle vaadata ja täpsustada. Eelnõukohase VPTS § 2341 lg 4 p 1 sisaldab järgmist lauset: „Pärast sunniraha määramise ajavahemiku möödumist vaatab inspektsioon sunnirahameetme läbi ja võib selle rakendamist vajaduse korral pikendada.“ Esmalt jääb ebaselgeks, mille suhtes viidatud norm kehtib. Kas sellega kehtestatakse erand lg 4 sissejuhatava lauseosa kohta, mille järgi saab määrata sunniraha kuni kuueks kuuks? Või on silmas peetud seda, et ka sunniraha perioodi võimalik pikendamine peaks jääma lg 4 sissejuhatavas lauseosas nimetatud kuuekuulise piiri sisse? Normi sõnastusest see välja ei tule ning ka seletuskiri ei aita seda selgitada. Märgime, et sunniraha rakendamine on alati haldusorgani kaalutlusotsus. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 3 lg 3 kohaselt peab haldusorgan alati valima leebeima sunnivahendi ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaim. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Sunnivahendit, sh sunniraha võib määrata korduvalt kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni (AtSS § 2 lg 2). Seega, kui eelnõukohase VTPS § 2341 lg 4 p 1 sunniraha ülevaatamine ja selle uuesti määramine peab jääma kuuekuulise piiri sisse, siis puudub normil iseseisev normatiivne mõju ning lause tuleb eelnõust välja jätta. Kui aga viidatud lause on erand kuuekuulise piiri suhtes, tuleb eelnõukohase VTPS § 2341 lg 4 punktid ümber sõnastada ning vajaduse korral kavandada eraldi lõigetena. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Normitehnilise märkusena selgitame, et HÕNTE § 25 lg 2 kohaselt ei kavandata loetelu punkti lisasätteid. Loetelu moodustab grammatiliselt ühe tervikliku lause ning lause sees ei saa olla eraldi lauset. See on vastuolus kirjakeele normiga. Eeltoodule tuginedes palume eelnõukohane VPTS § 2341 lg 4 sõnastust muuta ja seletuskirja vastavalt täiendada. 2. Eelnõu § 4 p 9 (FIS § 53 lg 2) – kõnealuse sättega muudetakse Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 53 lõiget 2, nähes ette, et juhatuse otsused ei ole avalikud ning need avaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras. Seletuskirjas on selgitatud, et kehtiv FIS § 53 lõige 2 sätestab, et Finantsinspektsiooni juhatuse otsused ei ole avalik teave ning need avaldatakse üksnes FIS §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras. Samas tuleneb avaliku teabe seaduse (AvTS) §-st 3, et avalike ülesannete täitmisel saadud või loodud teave on avalik teave, millele võib juurdepääsu piirata seaduses sätestatud korras. Sellest lähtuvalt võib kehtiv FIS § 53 lõike 2 sõnastus tekitada tõlgenduslikku ebaselgust, justkui oleks Finantsinspektsiooni juhatuse otsuste puhul tegemist AvTS tähenduses avaliku teabega. Arvestades, et FIS § 54 lõike 1 kohaselt ei ole Finantsinspektsiooni läbiviidav järelevalvemenetlus avalik ning FIS § 54 lõike 2 kohaselt on finantsjärelevalve käigus saadud ja loodud teave üldjuhul konfidentsiaalne, ei ole Finantsinspektsiooni juhatuse otsused käsitatavad AvTS tähenduses avaliku teabena. Seetõttu asendatakse õigusselguse huvides FIS § 53 lõikes 2 mõiste „avalik teave“ mõistega „avalikud“. Justiits- ja Digiministeerium ei nõustu antud selgitusega justkui Finantsinspektsioon ei oleks teabevaldaja AvTS-i mõttes ning tema saadud ja loodud teave ei oleks avalik teave1. Finantsinspektsioon on riigiasutus. Riigiasutused on AvTS § 5 järgi teabevaldajad. Seega on kogu Finantsinspektsiooni saadud ja loodud teave avalik teave. Mõistame, et finantsjärelevalve teostamiseks on vajalik, et teatud teave peab olema konfidentsiaalne ning see ei saa olla avalikkusele kättesaadav. Selleks on ette nähtud võimalus kehtestada juurdepääsupiirangu alused või näha ette teabele juurdepääsu eritingimused. Ka Finantsinspektsiooni puhul tuleb valida sellisel juhul üks võimalikest variantidest, st kas näha seadusega ette, et Finantsinspektsioonil on õigus teatud tunnustele vastav teave teatud huvide kaitseks teatud ajaks tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks, või siis näha seadusega ette, et Finantsinspektsiooni saadud ja loodud teabele (mis on olemasoleva absoluutse juurdepääsupiirangu alusel, st ilma kaalutlusõiguseta, tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks) on tagatud juurdepääs üksnes seadusega ette nähtud juhtudel. Juhul kui juhatuse otsused tuleb mõne olemasoleva juurdepääsu piirangu alusel igal juhul tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks, siis teeme ettepaneku sõnastada FIS § 53 lg 2 juurdepääsu eritingimustena järgmiselt: „(2) Juhatuse otsused avaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras.“. Sama märkus kehtib ka FIS § 53 lg 1 ja § 54 lõike 2 kohta. Avaliku teabe saab tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks, kui selleks on olemas juurdepääsupiirangu alus. Kui nimetatud alus tuleneb AvTS-ist, ei pea seda eriseaduses kordama ega ka eriseaduses välja tooma, et teatud tunnustele vastav teabe on asutusesiseseks kasutamiseks, kuna sellisel juhul kohaldub otse AvTS. 3. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister 1 Vt selle kohta ka õiguskantsleri seisukohta: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024- 11/6iguskantsleri_soovitus_pohioiguste_ja_- _vabaduste_paremaks_tagamiseks_vastamine_poordumistele.pdf 2 Lisad: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Katariina Kärsten 53888918 [email protected] Helen Uustalu Joel Kook Inge Mehide 3