Vabariigi Valitsuse määruse „ Nõuded varjendile ja varjumisplaanile , varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord “ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Elanikkonnakaitse valdkonna arendamise eesmärk on suurendada ühiskonna kerksust ja valmisolekut kriisidega toime tulla. Elanikkonnakaitse raamdokumen dis kirjelda takse elanikkonnakaitse üldisi põhimõtteid . Varjumine on oluline osa elanikkonnakaitse valdkonnas t, sest teatud kriiside korral on vaja inimestel ohu eest varjuda. Eestis reguleerib varjumise valdkonda hädaolukorra seadus (edaspidi HOS ). HOS kohaselt eristatakse varjendeid ja varjumiskohti ning mõlemal juhul on hoone omanikele ette nähtud varjumisplaani koostami se kohustus . Elanikkonnakaitse raamdokument näeb ette , aastaks 2034 on 20% Eesti elanikel e olemas avalik ud varjumiskohad, 75% elanikest teab, kuhu ja kuidas ohu korral varjuda ning pooltel Eesti kortermajadel ning büroo- ja ärihoonetel on olemas lahendused varjumiseks ja loodud juhendmaterjal, kuidas ja kuhu hoones varjuda. Käesoleva määruse e elnõuga kehtestatakse nõuded varjendile ja põhimõtted varjumiskoha kohandamisele ning varjumisplaani koostamise kord . 1. juulist 2026. a kehtestatakse HOS - ga nõu e rajada varjendid uutesse hoonetesse , mida külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit . Varjendi rajamise kohustus on ka teat ud tüüpi hoonetel, mille suletud netopin d ületab kas 1200 m 2 või 1500 m 2 . Varjendi kohustusega hoone tele, mis on selleks ajaks olemas või mille ehitusluba on väljastatud (sh ehitusloa taotlus on kohalikule omavalitsusüksusele (edaspidi KOV) esitatud) , tuleb hiljemalt 1. juuliks 2027 . a või kasutusloa saamisel koostada varjumisplaan . Varjumisplaani koostamise käigus tuleb leida varjumiseks sobiv koht ja see kohandada hiljemalt 1. juuliks 2028 . a või kasutusloa taotlemisel . Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on muutnud üldist julgeoleku olukorda Euroopas , lisandunud on erinevat tüüpi küberrünnakud ja looduskatastroofid, millest tingituna on rohkem elektrikatkestusi. Riik koostöös elanikega peab suutma kriisidega toime tulla ja neist väljuda minimaalsete kahjudega. Elanikkonnakaitse valdkonnas tähendab see muuhulgas, et on vaja parandada varjumise senist korraldust ning rajada varjendeid ja kohandada varjumiskohti, et kaitsta vahetu kõrgendatud ohu korral inimeste elu ja tervist. E elnõuga sätestatakse nõuded , millele varjend peab vastama ning täpsustatakse hoonete loetelu, kuhu varjend tuleb rajada. Samuti kehtestatakse varjendi suuruse ja tegeliku varjumispinna arvutamise alused, sest sõltuvalt hoone kasutusotstarbest võivad need erineda . Lisaks tuleb osade hoonete puhul vahetu kõrgendatud ohu olukorras arvestada kasutajate arvuga ja tagada, et neil on turvaline koht varjendis olemas. Eelnõu koostajad on seisukohal, et määrusega kehtestatavad nõuded peavad olema rakendatavad ja arvestama ennekõike, et varjendite rajamisel ja varjumiskohtade kohandamisel tagatakse kõrgel tasemel ohutus. Varjendi rajamise nõue toob kaasa hoone ehitushinna tõusu hinnanguliselt üldjuhul 2 % , kuid aitab kaitsta inimeste elu ja tervist kriisi, s h relvakonflikti , korral. Ehitushinna tõus mõjutab nii era- kui ka avalikku sektorit, kes peavad teatud hoone püstitamise korral arvestama varjendi rajamise nõudega . Prognooside kohaselt ehitatakse Eestis varjendi kohustusega nõuetele vastavaid hooneid aastas suurusjärgus 100, samas olemasoleva i d varjendikohustusega maju on ligikaudu 17 tuhat . Seetõttu kohandatakse paralleelselt varjendite rajamisele olemasolevates hoonetes ka varjumiskohti , mis pakuvad samuti ohuolukorras esmast kaitset. Varjumiskohtade kohandamiseks on Päästeamet koostanud juhised ja riiklikult toetatakse toetusmeetmetega korteriühistuid kohandamiseks vajalike tööde tegemisel. Varjendi projekteerimiseks saavad t äpsemad juhised olema Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse eestvedamisel koostatavas varjendi projekteerimisjuhises (edaspidi projekteerimisjuhis ) , käesolevas eelnõus sätestatakse üldised parameetrid, millele varjend vastama peab. Varjumisplaan is kirjeldatakse teave hoone kasutajatele, kas hoones on varjend või varjumiskoht , kuidas sinna pääseb ning varjumise korraldus konkreetses hoones. Samuti määratakse varjumisplaanis varjumis korralduse eest vastutav isik , kelle ülesanne on tagada varjendi ja varjumiskoha eesmärgipärane kasutamine nii tava- kui ka kriisiolukorras. Eelnõuga kehtestatakse varjumisplaani koostamise kord nii hoonesse kus on varjend ja hoonesse, kus seda pole. Kui hoones ei ole varjendit, tuleb alustada varjumisvõimaluste hindamisest. Selle hõlbustamiseks on Päästeamet koostanud juhise, mis on avalikult kodulehel kättesaadav, samuti saab kodulehel tutvuda varjumisplaani näidisega, mis on koostatud järgides eelnõu lisa 2 . Eelnõu vastu võtmisel otseselt halduskoormust ei suurene, kuivõrd ehitusloa väljastamise menetluses erisusi ei kehtestata. V ahetult eelnõu kehtestamise järgselt võib pikeneda ehitusprojektide koostami se aeg, kuivõrd paratamatult võtab uute nõuetega harjumine aega . Eelnõuga võib suureneda KOV-ide töökoormus ehitusloa andmisel ja Päästeameti töökoormus ehitusloa võimaliku kooskõlastusmenetluse korral seoses varjendi nõuete hindamise vajadusega . Arvestades, et tegemist on HOS alusel kehtestatava elanikkonnakaitse kui laiapindse riigikaitse tegevusega, kohaldatakse HÕNTE § 42 kohast riigikaitse ja julgeoleku oluliste vajaduste erandit, mistõttu nimetatud halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamine ei ole vajalik . 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Mari Tikan (
[email protected] ) ja Merike Ring (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold (
[email protected]). E elnõu koostamises osales Siseministeeriumi poolt kokku kutsutud töörühm järgmises koosseisus: Projekteerija te ja arhitekti de esindajad: Kalmer Gross, Indrek Saarepera , Indrek Laul ja Margit Mutso Arendaja te esindaja Artur Keerov Taltech i ja Sisekaitseakadeemia esindajad: Priit Laaniste, Aldur Parts, Henri Schasmin , Jarek Kurnitski, Ivar Talvik ja Tõnu Tomberg Riigi Kinnisvara AS esindajad: Kalle Komissarov ja Mairo Kirss K ohalike omavalitsus üksuste ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad: Kristjan Kostabi , Kaie Enno, Egle Nõmmoja , Arvo Rikkinen ja Kalle Toomet Eesti Kindlustusseltside Lii du esindajad: Ardi Roosimaa , Ingvar Allekand ja Allar Kuusk Ettevõtja te ja tuleohutuseksper tide esindajad: Uku Tuul, Marko Palloson , Rait Pukk , Sander Vaher , Janno Männik , Aivo Hiie , Karel Niinepuu ja Aivar Kask Päästeame ti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Kaitseväe Peastaabi ning Kliimaministeeriumi esindajad: Leho Lemsalu , Erti Suurtalu , Urmo Karu , Andres Beek , Käthriin Lilp , Ainar Afanasjev , Kaido-Allan Lainurm . Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt enne määruse esitamist Vabariigi Valitsuse istungile . 1.3. Märkused Eelnõu on seotud HOS redaktsiooni ( RT I, 30.12.2025, 20 ) 1. juulil 2026. aastal jõustuvate muudatustega. Käesoleva määruse eelnõu jõustu b samal kuupäeval. Riigikogu menetlusese oleva eelnõuga 668 SE kavandatakse HOS kehtetuks tunnistamine alates 2026.aasta 1.juulist. Volitusnorm samasisulise määruse kehtestamiseks sisaldub ka eelnõus 668 SE. Eelnõu toetab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevus e „Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu“ rakendamist (valdkond 04. sisejulgeolek) . Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse reguleerimisala ja terminid . Eelnõu § -ga 1 sätestatakse määruse r eguleerimisala . Punkti 1 kohaselt sätestatakse määruses varjendi ehituslikud nõuded , sealhulgas nõuded varjendi suurusele, mahutavusele, varjendis olevatele seadmetele ja varustusele, ligipääsetavusele ja tähistamisele ning kontrollile ja hooldusele . Punkti 2 kohaselt sätestatakse määruses varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ning varjendi suuruse arvutamise põhimõtted hoone kasutamise otstarbe ja kasutajate arvu järgi. P unktide 1 ja 2 kohaselt sätestatakse määruses varjendi ehituslikud miinimum nõuded . Määrusega kehtestatud piirmäärad tagavad kaitse plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine ja lenduvate esemete eest ning võimaldavad varjendis tagada värske õhu olemasolu , sõltumata välis õhu saastatusest . V arjendi projekteerimise sisulisemad juhised sätestatakse projekteerimisjuhises, mis tehakse peale selle koostamist ka avalikuks . M ääruses ei minda lii gselt üksikasjali kuks ega tehniliseks, vaid lähtutakse üldisemat est eesmärki des t . Punkti 3 kohaselt sätestatakse nõuded varjumisplaanile, selle koostamisele, sealhulgas varjumisvõimaluste hindamisele, ning varjumisplaani uuendamisele ja teatavaks tegemisele. Varjumisplaani koostamise eesmärk on hoones varjumisvõimaluste hindamise ja võimalusel varjumiskoha kohandamise kaudu tagada ning kirjeldada hoone kasutajatele sobi vaimad varjumisvõimalused vahetu kõrgendatud ohu korral . Varjumisplaan annab vajalikus mahus teavet hoones v arjumise korraldami s e ja varjumiskindluse suurendami se kohta. Punkt i 4 kohaselt sätestatakse määruses varjumiskoha kohandamise põhimõtted , lähtudes se l l e st, et määruses sätestatu järgimisel on inimestele varjumiskohas tagatud kaitse vähemalt lenduvate kildude eest. Eelnõu § -s 2 sätestatakse käesolevas määruses kasutatavad terminid. Punkti 1 kohaselt mõistetakse h oone suletud netopinna all hoone suletud netopinda majandus- ja taristuministri 05.06.2015 . a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (edaspidi määrus nr 57 ) tähenduses . M ääruse nr 57 lisa 1 kohaselt on varjendi suuruse arvutamisel lubatud suletud netopinnast teha mahaarvamisi, kuid see ei muuda suletud netopinna käsitlus t . Punkti 2 kohaselt on hoone varinguala horisontaalprojektsioonis hoone ümber olev ala, mille laius hoone välispiirist on üks kolmandik hoone kõrgusest. Tegemist on hoone ümbruses asuva ohualaga , kus varingu korral võib iseseisev väljumine olla raskendatud varisenud hooneosade tõttu . Punkti 3 kohaselt on varjendi piirdekonstruktsioon hoone osa, mis moodustab varjendi väliskonstruktsiooni ja on projekteeritud talu ma sõltuvalt varjendi klassist määruse § 3 lõikes 2 või 3 nimetatud lööklainest põhjustatud koormust. V1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon peab taluma lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN / m 2 ja V2-klassi piirdekonstruktsioon vähemalt 200 kN /m 2 . P iirdekonstruktsioon on varjendi kaitsevõime tagamisel keskse tähendusega , mistõttu on sellele kehtestatud koormustaluvuse nõuded ning nõuded ka piirdekonstruktsioonis asuvatele avatäidetele ( eelkõige varjendi kaitseuks ele ja luu kidele ) ning läbiviikudele (v arjendi v entilatsioon isüsteemiga seotud elemendid ). Punkti 4 kohaselt on varjendi kaitseuks uks, mis suletuna tagab varjendi kaitse välise ohu eest sarnaselt varjendi piirdekonstruktsiooniga , mille kaudu toimub varjendisse sisene mine ja välju mine ning mis avaneb varjendist väljapoole . Varjendi kaitseuks kaitseb inimesi plahvatusest põhjustatud lööklaine, lenduvate esemete ja saastunud välisõhu eest. Varjendi kaitse uks peab olema spetsiaalselt varjendis kasutamiseks toodetud ja vastava klassi järgi sertifitseeritud. Turul on kättesaadavad Soome tootjate kaitseuksed ning ka Eesti ettevõtjate l on valmisolek nõuetele vastavate uste tootmiseks . S uure koormuse vastuvõtmiseks ette nähtud uksed on üld juhul väljapoole avane vad . Kuigi ukselehe tugevus võib mõlemas suunas olla sarnane, sõltuvad avanemissuunast ukse kinnitamise viis ja koormuse ülekandumine seinale . Punkti 5 kohaselt on varjendi lüüs varjendi osa , millega takistatakse varjendi kaitseukse avamisel välise saaste sattumist varjendisse, näiteks sulgetelk või -ruum, ja mis asub kaitseukse taga, varjendi piirdekonstruktsiooni sees. Lüüs ja selle vajalikud komponendid, sh ülerõhuklapid , peavad olema toodetud varjendis kasutamiseks . Varjendi lüüs võimaldab inime s e l enne varjendisse sisenemist eemaldada endalt välisõhu saaste ja t akistada saaste levikut varjendisse. Sõltuvalt varjendi suurusest ja kaitseklassist võib lüüs olla kergema konstruktsiooniga sulgetel k või varjendisse kaitseukse taha projekteer itud eraldi ruum . Lüüs peab olema sertifitseeritud varjendikomponent, mis on testitud ülerõhu hoidmise, lekkekindluse ja rõhulainete taluvuse osas . Tegemist ei ole pelgalt ka he u kse või telgilaad s e ruum iga , vaid varjendi osaga, mis toimib koos varjendi kaitse ukse ja selle ga seotud rõhuelementidega. Varjendi sissepääsu juures paiknevad lüüsi toimimiseks vajalikud ülerõhuklapid , mis võimaldavad ukse avamisel säilitada varjendis kontrollitud ülerõhku ja takistada saaste sisenemist. Varuväljapääsudel e neid komponente ei nõuta , kuna varuväljapääsu kasutatakse üksnes väljumiseks ning lüüsi rajamine ei ole seal tehniliselt vajalik ega otstarbekas . Punkti 6 kohaselt on varjendi sissepääsutee osaliselt tugevdatud hoone osa , mis ulatub hoone välisuksest varjendi kaitseukseni . Sisuliselt tähendab see hoone sees paiknevat käiguteed, mille vähemalt kaitseukse avanemist võimaldava osa on tuge vdatud . Sissepääsuteeks loetakse seega hoones läbitavat teekonda, mis algab hoone peauksest või muust välis uksest ning lõppeb varjendi kaitseuksega. S issepääsuteele kehtestatakse osaline lisakoormuse kandmise nõue, et ka kõige ebasoodsamate asjaolude kokkulangemisel oleks tagatud varjendi kaitseuks e avatav us . V arjendi sissepääsutee loetakse ühtlasi väljapääsu teeks , kuna hoone kahjustamata jäämisel saab sama teed kasutada ka peamise väljumisteena. Punkti 7 kohaselt on tegelik varjumispin d varjendi piirdekonstruktsiooni sees asuv inimes t e viibimiseks ettenähtud ala, mille sse ei arvestat a varjendit teenindava i d pin du, näiteks seadmete ja vahendite hoiualad, viibimiseks ebasobiva i d pin du ega mu i d ruum e . Tegelik varjumispind on aluseks varjendi suurus e arvutamisel ning näitab , kui palju dele inimestele on varjend mõeldud . Ü he varjendis viibija kohta tuleb tagada vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda , mille sse ei arvestata muude varjendis paiknevate seadmete ega ruumide pinda. Kõi k muud seadme d ja ruumid arvestatakse tegelikule varjumispinnale lisaks. Varjendi tegelik varjumispind ei saa olla väiksem kui 15 ruutmeetrit, mis võimaldab varjumis t 20 inimesele ning tagab piisava õhuvahetuse ja ruumi vajalike seadmete ja varustuse jaoks . Punkti 8 kohaselt on varjendirühm mitmest sama klassiga varjendist koosnev hoone osa , mis on ette nähtud kuni 360 inimese varjumiseks . Eelnõu kohaselt on lubatud rajada ühe suurema varjendi asemel mitu sama klassi väiksemat varjendit tingim u sel , et nende tegelik varjumispind vastab kuni 360 inimese varjumiseks vajalikule pinnale . Täpsemad selgitused on antud vastava sätte (§ 5 lg 5) juures . Punkti 9 kohaselt on varjendi varuväljapääs utee tugevdatud hoone osa, mida kasutatakse varjendist väljumiseks olukorras , ku s muu väljapääsu kasutamine ei ole võima lik . Varuväljapääs utee on otseselt seotud inimeste ohutusega ning sellele on määruses kehtestatud eraldi nõuded (vt § 7 lg-d 4-11) . Punkti 1 0 kohaselt on varjendi varuväljapääsu tee sisemine pääs uks või luuk, mille kaudu on võimalik varjendist väljuda varuväljapääsu teele juhul, kui kaitseukse avamine on takistatud või sisse pääsu tee kasutamine ei ole võima lik . Tegemist on vahetult varjendist avatav a uks e või luu giga , mille kaudu pääseb varuväljapääsuks mõeldu d hoone osasse. Punkti 1 1 kohaselt on varjendi varuväljapääsu tee välimine pääs varuväljapääsu tee lõpuosa, mille kaudu on võimalik üldjuhul väljuda hoone varingualast ning mis tavaolukorras võib olla suletud. Varuväljapääsu tee välimine pääs on uks või luuk , mille kaudu on võimalik väljuda varuväljapääsu teelt vabasse õhku. Varuväljapääsu tee väli min e pääs avaneb üldjuhul väljapoole . Selle kaudu peab olema võimalik väljuda hoone varingualast , mistõttu paikneb see üldjuhul hoonest eemal , kuid eelnõu § 7 lõigetes 5 ja 6 on sätestatud ka tingimused, mille korral võib välimine pääs avaneda hoone varinguala sse . Punkti 1 2 kohaselt on varjendi ventilatsioonisüsteem seadmete, filtrite, torustike ja muude osade kogum, mi lle eesmärk on takista da õhurõhu järsku muudatust varjendis ja saastunud välisõhu sattumist varjendisse tagades varjendis viibijatele ühtlase filtreeritud välisõhu jaotuse . Ventilatsioonisüsteem peab seega tagama , et kogu varjendis viibimise aja oleks seal viibijatel piisavas koguses puhas t ja värske t õhk u . V arjendi v entilatsioonisüsteemi olulisemad osad peavad olema toodetud ja sertifitseeritud varjendis kasutamiseks. V entilatsioonisüsteemi keskseks osaks on v entilatsiooniseade, mis tagab värske õhu pealevoolu ning mille osadeks on muuhulgas spetsiaalsed filtrid ja klapid, mis takistavad õhusaaste jõudmis e varjendisse. V entilatsiooniseade koos osadega peab olema tervikuna sertifitseeritud varjendis kasutamiseks , taga maks seadme ja selle osade sobivuse varjendile. Eelnõu teises peatükis sätestatakse nõuded varjendile. Eelnõu §-s 3 sätestatakse v arjendi klassid ja nendega seotud nõuded. Juhul, kui soovitakse rajada varjend , mis ületab järgnevalt nimetatud parameetri d ehk rohkem kui 1000 inimesele, käsitatakse seda erijuhu na , samas on võimalik ühe suure varjendi asemel rajada mitu väik semat varjendit , mille puhul saab lähtuda määruses sätestatu d nõuetest . L õike 1 kohaselt jaotatakse hoonesse rajatavad varjendid kahte klassi , lähtudes inimeste arvust varjendis ning varjendi suuruse st ja konstruktsioonide tugevuse st kahte klassi , mis erinevad suuruse ja koormuse taluvuse poolest . Klassidesse jaotamise aluseks on Soome kogemus erisusega, et V1-klassi varjendi miinimumsuurus on Eestis viis ruutmeetrit väiksem ning sellise suurusega varjend tagab sobiva koha varjumiseks 20 inimesele . Eesti nõude kohaselt ei erine varjendi rajamisega kaasnevad kulud Soome miinimumvarjendi rajamise kuludest. Hoonesse rajatava varjendi klassi määramisel võetakse aluseks tegeliku varjumispinna suuruse määramise arvutus , mis on toodud määruse lisas 1 ning vajadusel ka inimeste arv, kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral tagada varjumisvõimalus. H ooneteks, kus varjumisvõimalus tuleb tagada kõigile hoonesse arvestatud inimestele, loetakse määruse lisa 1 kohaselt majutusasutused, kinnipidamisasutused, hoolekande- ja meditsiiniasutused ning haridusasutused. V arjendi klass valitakse hoonet projekteerima asudes, kui lähteülesandena on teada hoone kasutus otstarve , selle suurus ja maksimaalne inimeste arv. Arvestada tuleb, et varjend tegelik varjumispind ei saa olla väiksem kui 15 ruutmeetri t . Määruse lisas 1 on nimetatud hooned, mille puhul arvestatakse tegelik varjumispind kõigile inimestele, kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral tagada varj umi ne , ning hooned, mille puhul saadakse varjendi tegelik varjumispind kindlaks määratud protsendi na hoone suletud netopinnast. Samuti on alati võimal ik rajada mitu väiksemat varjendit, koondada need varjendirühmaks või paigutada hoone erinevatesse osadesse vastavalt hoone omaniku tellimuse le ja koostöö le projekteerijaga. Soome praktikas on esinenud juhtumeid , kus ühe S2-klassi varjendi asemel on rajatud 11 S1-klassi varjendit. Seega on projekteerimisel võimalik paindlikult valida varjendi klassi, hul k a ja asukoh ta . Lõi get es 2 ja 3 selgitatakse V1 -klassi ja V2-klassi varjendite olemust. Varjendi klasside jaotuse aluseks on põhimõte , et V1 -klassi varjendi konstruktsioonid peavad taluma lööklainest põhjustatud koormus t vähemalt 1 Bar või 100 kN /m 2 ja V2 - klassi varjendi konstruktsioonid vastavalt vähemalt 2 Bar või 2 00 kN /m 2 . V1-klassi varjendi tegelik varjumispind on seega mitte väiksem kui 15 ruutmeetrit , selle piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN /m 2 ning see on ette nähtud kuni 180 inimesele. Soome kogemus näitab, et pea 90 % varjenditest on võimalik rajada selliste parameetritega. Seda toetab ka põhimõte , et ühe V2-klassi varjendi asemel on lubatud rajada mitu V1-klassi varjendit. V2 -klassi varjendi s tagatakse tegelik varjumispin d üle 180 inimesele ja kuni 1000 inimesele ning selle piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 200 kN /m 2 . V2-klassi varjendi tegelikule varjumispinnale ei ole seatud maksimumsuurust, kuid arvestad a tuleb, et mida rohkem inimesi on ühes varjendis ehk mida suurem on varjend , seda suuremad on ka varjendi rajamise , vajalike seadmete ja muu tarvilikuga varustamise ning hoolduse ga seotud k ulud . Oluline on ka ohutuse aspekt , mida rohkem on väiksemaid varjendeid, seda hajutatumalt on inimesed paigutatud ja seda parem on nende kaitstus. Seega ei ole otstarbekas rajada väga suure mahutavusega V2-klassi varjendeid. Eelnõuga kehtestatakse tegelikule varjumispinnale piirmäärad , kusjuures kõik muud varjendis põrandapinda vajavad komponendid arvesta takse sellele pinnale lisaks. Varjendi kogupind kujuneb seega t egelik ust varjumispin nast ning seadmete , abi ruumide ja muude vajalike pindade summast ning on Soome kogemuse põhjal ligikaudu 10–15% suurem kui tegelik varjumispind . Varjend it , mille tegelik varjumispind on väiksem kui 15 ruutmeetrit, pole otstarbekas rajada . Töörühmas tehtud arvestuse kohaselt sobib 15 ruutmeetrine varjend varjumiseks kuni 20 inimesele ning seal on mõistliku kulutusega taga tud piisav värske õhu olemasolu ja muud vajalikud olmetingimused . Väiksema tegeliku varjumispinnaga varjendisse on vajalik e lisaseadme te nagu näiteks ventilatsiooni süsteem , varjuväljapääsutee kasutamiseks vajalik varustus ja muud , näiteks olmepinna ks või tualetiks rajatav hoone osa hinna poolest sama, nagu suuremasse varjendisse . Seega, v äiksema kui 15 ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga varjendi rajamise kulu oleks ebaproportsionaalne võrreldes inimeste arvuga, kes seal kaitset saaksid. Varjend ise võib olla erikujuline, mis aitab taga da konstruktsioonilise tugevuse ka suuremate varjendite puhul. Hajutatavus e lubamine võimal dab rajada mitu väiksemat varjendi t , kusjuures varjendi sees tuleb vajadusel tagada eraldatud ruumid vajalik e vaheseinte abil. Tegelik varjumispind peab varjumise ajal olema vähemalt 0,75 ruutmeetrit inimese kohta ( eelnõu § 4 l õige 3) . Tegelikule varjumispinnale lisanduvad seadmete ja vahendite hoiustamise ks ning varjendi teenindamiseks vajalikud abiruumid ja pinnad . Varjendi klassi valikul saab juhinduda sellest, kas on optimaalsem rajada näiteks üks V2-klassi varjend või mitu V1-klassi varjendit. Valik sõltub inimeste arvust ja inimeste tegelikust ruumivajadusest . N äiteks haiglate s on varjendis vaja tagada liiku misvõimalus ratasvooditega , mistõttu ei pruugi 0,75 ruutmeetri t põrandapinda inimese kohta olla piisav. Sellisel juhul peaks minimaalseks kavandatavaks põranda pin n aks olema ligikaudu 2,1 ruutmeetrit inimese kohta . Täpsemad suunised varjendite tegelik u varjumispin na arvutamiseks on esitatud määruse lisas 1 ja loodavas projekteerimisjuhises . Lõike 4 kohaselt sätestatakse v arjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu kasutusotstarbe ning kasutajate arvu järgi määruse lisas 1 . HOS sätestab üldised suunised hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend peamise kasutusotstarbe ja suuruse järgi, kuid varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu on esitatud määruse lisas 1 . Kasutus otstarbe st lähtumine tähendab muuhulgas seda, et varjendi suuruse arvutamisel võetakse arvesse hoone erinevate osade erinevaid kasutusotstarbeid või -viise. Näiteks kui hoone peami ne kasutus otstarve on büroohoone, kuid hoonesse on kavandatud ka ruumid toitlustusasutusele ja lastehoiule, lähtutakse varjendi rajamise kohustuse määramisel hoone peamisest kasutusotstarbest, kuid arvesse tuleb võtta ka hoone teiste osadega seotud nõudeid. Määruse lisa 1 käsitluse kohaselt ei pea büroohoonesse ja seal olevasse toitlustusasutusse rajatava varjendi puhul varjendi suuruse arvutamisel võtma arvesse kõiki hoones viibijaid, kuid lastehoiu puhul tuleb seda teha. Seega lähtutakse varjendi rajamisel nii hoone kui terviku kasutus otstarbest kui ka selle erinevate osade kasutusotstarbest ja teatud juhtudel ka kasutajate arvust. Eelnõu § -ga 4 kehtestatakse v arjendi suuruse määram ise alused , kui suur peab olema tegelik varjumispind või milliseid varjendi ruume ja pind u tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata . Kuigi Soome S1-klassi varjendi standardis on määratletud ka tegeliku varjumispinna minimaal ne kõrgus ( 2,3 meetrit ning talade ja kommunikatsioonide all minimaalselt kaks meetrit ) , ei kehtestata eelnõuga vastavat nõuet . Kuna varjend on igapäevaselt kasutatava hoone osa, ei saa varjumispinna miinimumkõrgus eluliselt olla alla madalam kui hoone tavapära n e korruse kõrgus . T avapärase korruse mõõtmetest madalama kõrgus ega varjendi rajamine võib olla õigustatud põhjendatud juhtudel arvestades tavapärast kasutusotstarvet . Lõike 1 kohaselt moodustab varjendi kogu pin d varjendi tegelik u st varjumispin na st ja pin na st , mis on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud seadmetele ja muudele ruumidele. Keskse tähtsusega on varjendi tegelik varjumispind, millele on kehtestatud konkreetsed arvväärtused ja arvutamise juhised. Muude seadmete ja ruumide pind sõltu b varjendis viibivate inimeste arvust j a valitud varjendi klassist, mistõttu ei ole võimalik nendele kehtestada ühtset kindlat suurust ning see võib varjendi ti erine da . Seetõttu ei hinnata varjendeid kogupinna , vaid varjendi tegeliku varjumispinna alusel . Varjendi tegeliku suuruse arvutamise näitena võib tuua olukorra , ku s 1500 ruutmeetrise suletud netopindalaga hoonesse tuleb, rakendades 2% nõuet, rajada 30 ruutmeetri suuruse tegeliku varjumispinnaga varjend . A rvestades, et igale inimesele tuleb tagada 0,75 ruutmeetrit, on selline varjend ette nähtud , 40 inimesele (30/0,75). Varjendi t egelik kogu suurus sõltub seejuures hoone kasutusotstar best ja kasutusrežiim ist vahetu kõrgendatud ohu korral. Kui 1500 ruutmeetrine hoone on projekteeritud 100 inimesele ning seda kasuta takse ka vahetu kõrgendatud ohu korral samas mahus (nt hoolekandeasutus) , peab tegelik ku varjumis pind a olema 75 ruutmeetrit (100x0,75). Kui aga nii tavaolukorras kui vahetu kõrgendatud ohu korral kasutab hoonet tegelikult 25 inimest, siis võib rajada varjendi, mille tegelik varjumispind on 18,75 ruutmeetrit. Hoonele koostatavas varjumisplaanis tuleb samuti kajastada inimeste arv , kellele on varjendis tagatud 0,75 ruutmeetrit varjumispinda. H oone kasutus otstarbe muutmisel tuleb arvestada ka varjumisvõimalustega ning vastav lahendus kajastada varjumisplaanis , näiteks märkides , et vahetu kõrgendatud ohu korral ei ole kõigile hoone kasutajatele varjumiseks tagatud nõutavat põrandapinda. K ogu lisa seadmete ja -vahendite paigaldamiseks ning lisaruumide rajamiseks vajalik põrandapind arvutatakse tegelikule varjumispinnale lisaks. Ne nde pindade suurus või b sõltuda sellest, kui paljudele inimestele varjend on varjend ette nähtud . N äiteks võib lüüsi ja ventilatsiooniseadme paigaldamis e ks vajalik põrandapind eespool toodud näite puhul olla minimaalselt neli ruutmeetrit (1,5+2,5) . J oogivee hoiustamiseks vajalik pind sõltub aga arvestuse st , mille kohaselt peab varjendis olema iga tegeliku varjumisala ruutmeetri kohta neli liitrit vett ööpäevas (12 liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta). See tähendab, et ühel juhul tuleb arvestada 300 liitri vee hoiustamisega ööpäevas (kolmeks ööpäevaks siis 900 liitrit) ning teisel juhul 75 liitriga ööpäevas (kolmeks ööpäevaks siis 225 liitrit), mis võib mitmekordselt mõjutada hoiustamiseks vajaliku põrandapinna suurust . Samas on võimalik joogivee olemasolu tagada ka veetrass i kaudu , mi s võimaldab vähendada vee ladusta miseks vajalikku põrandapinda. Esialgne tegelik varjumis pind määratakse arvestusega 1 või 2 % hoone netopinna st. Vajadusel lisatakse sellele hoonesse kavandatud maksimaalne inimeste arv , kes eeldatavalt kasuta vad hoonet ka vahetu kõrgendatud ohu korral , ning vastavalt suurendatakse või vähendatakse tegeliku varjumis pinna suurust. H ooneks, mille puhul võib arvestada ka projekteeritud maksimaalse inimeste arvuga , loetakse näiteks kortermaja . H ooneks, mille puhul tuleb inimeste arvuga arvesta d a loetakse näiteks ühiselamut, haiglat, hooldekodu, lasteaeda ja kooli, kuna nendes hoonetes viibivad inimesed ka vahetu kõrgendatud ohu korral. Samas loetakse hooneteks, mille puhul võib sõltumata inimeste arvust rajada varjendi tegeliku varjumispinna suurusega 1 või 2 % hoone suletud netopinnast, näiteks tööstushooneid, laohooneid ja muuseume. Lõike 2 kohaselt lähtutakse varjendi tegeliku varjumispinna määramisel määruse lisast 1 . S ee tähendab , et esmalt võetakse aluseks kindlaksmääratud protsent hoone suletud netopinnast , millest on maha arvatud määruse lisas 1 nimetatud hoone osad . Järgnevalt tuleb veenduda, kas varjendi tegeliku varjumispinna suuruse arvutamisel peab arvestama kõigi hoonesse projekteeritud inimestega , kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral varjumisvõimalus tagada . Samas on lubatud teatud hoonetüüpide puhul lähtuda üksnes määruse lisas 1 sätestatud protsendilisest väärtusest hoone suletud netopinnast. Inimeste arvu tuleb kindlasti arvesse võtta hoonetes, kus inimesed võivad viibida ööpäevaringselt ja nende iseseisev toimetulek on piiratud ( nt hoolekandeasutused , haiglad ja kinnipidamisasutused ) , samuti hoonetes, mis peavad olema kasutuses ka vahetu kõrgendatud ohu korral ( nt koolid ja lasteaiad) , ning hoonetes, mida on võimalik kasutada evakueeritute majutamiseks ( nt hotellid) . Muude hoonete puhul, kus maksimaalset hoone kasutajate arvu vahetu kõrgendatud ohu korral arvesta misel kujuneks varjend ebamõistlikult suur eks , võib lähtuda üksnes määruses käsitatud hoone netopinna arvestusest . Samuti on võimalik teatud juhtudel lähtuda hoone tegelikust kasutajate arvust, kui hoone suletud netopinna alusel arvesta tud varjend osutuks ebaproportsionaalselt suureks. Näiteks kaupluses, mis on tavaolukorras ette nähtud 1000 inimesele ja mille suletud netopind on 18 000 ruutmeetrit , kuid kus vahetu kõrgendatud ohu korral ei viibi sama palju inimesi, saab määruse lisa 1 kohaselt kasutada järgmist mudelit: 2% hoone netopinnast annab tegeliku varjumispinna suuruseks 360 ruutmeetrit, mis sobi b varjumiseks 480 inimesele . Sellisel juhul on hoone omanikul lubatud lähtuda varjendi rajamisel hoone netopin nast ja kajastada varjumisplaanis, et vahetu kõrgendatud ohu korral on kaupluses tagatud varjumisvõimalus 480 inimesele. Samuti on eluliselt võimal ik piirata vahetu kõrgendatud ohu korral kauplust üheaegselt külastatavate inimeste arvu . S ama suure kooli hoone puhul tuleb läbi teha teis t sugune arvestus . Kooli hoones , mis on ette nähtud 1000 inimesele ka vahetu kõrgendatud ohu korral , tuleb lisaks hoone suletud netopinna alusel arvuta tud varjumispinnale arvesse võtta ka inimeste arv . K ui netopinna alusel arvutatud varjumispind on 360 ruutmeetrit ja see mahuta b 480 inimest , tuleb ülejäänud 520 inimese jaoks arvestada täiendav varjumispind. K ui igale inimesele tagada 0,75 ruutmeetrit varjumispinda, tuleb varjendi tegelikku varjumispinda suurendada 390 ruutmeetri võrra ning kokku on sellises kooli hoones vaja lik vähemalt 750 ruutmeetri suurune tegelik varjumispind , millel lisanduvad seadmete ja muude ruumide pin nad . Varjendite tegeliku varjumispinna suuruse arvutamise aluseks olevad algandmed võivad olla ehituslikult sarnased, kuid erinevad sõltuvalt kaitstavate isikute ringist . Samuti ei ole võimalik täpselt prognoosi da inimes te käitumist vahetu kõrgendatud ohu olukorras . A rvestades Ukraina sõja kogemust, on siiski võimalik hinnata , millistes hoonetes peaks sellises olukorras tegevus jätkuma või milliseid hooneid võib olla vaja ajutiselt kasutusele võtta , ning neid asjaolusid tuleb varjendi suuruse planeerimisel arvesse võtta . Lõike 3 kohaselt tuleb tegeliku varjumispinna määramisel tagada iga inimese kohta vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda . Tegemist on mitmes riigis kasutusel oleva arvestusliku suurusega, mis on end õigustanud nii ehitushinna kui ka optimaalse mahutatavuse seisukohalt . Samas tuleb haigla te s , hooldekodu de s või muu de s hoone te s , kus inimeste olukorrast tulenevalt on vaja tagada suurem varjumispind , tegelikku varjumispinda suurendada . Selli sel juhul ei tohi tegelik varjumispind olla väiksem kui 0,75 ruutmeetrit inimese kohta, kuid minimaalseks sobivaks suuruseks võib näiteks haiglates soovituslikult lugeda vähemalt 2,1 ruutmeetrit inimese kohta, et tagada pind ka elu ja tervise säilitamiseks vajalike le seadmete le ja vahendite le. S uurema tegeliku varjumispinna vajadus võib tekkida ka juhul, kui haigla varjendis tuleb tagada operatsioonide tegemise võimekus . Suurem ruumivajadus on seotud eelkõige ratastoolide või ratasvooditega liikumise võimaldamisega ning lamamisvõimaluse tagamisega . S uuremat varjumis pinda võivad vajada näiteks kinnipidamisasutused, rehabilitatsioonikeskused ja muud hooned , kus inimesed ei saa ise seisvalt liikuda või vajavad erivajadusest tulenevalt rohkem ruumi. Samas on võimalik kavandada suurem tegelik varjumispind vaid osale varjujatest . Kui varjend projekteeritakse näiteks 30-le inimesele, võib tegelik varjumispind kujuneda järgmiselt: kümnele inimesele t agatakse ettenähtud põranda pind 0,75 ruutmeetrit inimese kohta , samal ajal võib samasse varjendisse ette näha järgmisele kümnele inimesele ühe ruutmeetri inimese kohta ja kümnele inimesele 2,1 ruutmeetrit. Sellisel juhul on minimaalne nõue kõigile täidetud, kuid tegelik varjumispind on summaarselt suurem. Sellise lahenduse kasutamine eeldab projekteerija ja hoone omaniku kokkulepet. Lõike 4 kohaselt tuleb varjendi tegelik varjumispind arvutada hoones või hoonekompleksis paiknevate erineva kasutusotstarbega hooneosadele või hoonete jaoks ette nähtud varjumispin dade arvestuse alusel . Hoonekompleksi all mõistetakse siinkohal f unktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest . N äiteks võib ühe ettevõtte territooriumil paikneva büroo- ja tootmishoone kasutajatele rajada ühise varjen d i, lähtudes mõlema hoone jaoks arvutatud tegeliku st varjumispinna st . Ühe hoone puhul , millel on erineva kasutusotstarbega osad, tähendab see näiteks, et kui kaubandushoone 10 000 ruutmeetrist suletud netopinnast moodustavad laod 50%, võib tegeliku varjumispinna arvutuse aluseks võtta ülejäänud 5000 ruutmeetrit. S ellele pinnale tehakse omakorda arv estus vastavalt hoone erinevate osade kasutusotstarbele. Var jendi tegelik varjumispin d saa dakse kõi g i nende arvestuse summana ning arvestuses võib lähtuda hoone eri osades või hoonekompleksi eri hoonetes vahetu kõrgendatud ohu korra l viibivate inimeste arvu st . Lõikes 5 on nimetatud varjendi alad ja ruumid , mida tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata. N imetatud pinnad tuleb vajadusel küll projekteeri da varjendi piirdekonstruktsiooni sisse lõike 6 kohaselt , kuid neid ei kasutata varjumiseks . Tegelikule varjumispinnale lisaks tuleb projekteerida põrandapind lüüsi, ventilatsiooniseadmete, esmaabiruumi, varuenergiaallika ja tualetile jaoks ning olmeala le , kus paikneb töötasapind või mis on eraldi ruum . Samuti ei loeta tegeliku varjumispinna hulka r uume, mille kõrgus on alla 1,6 meetri või laius alla ka he meetri , ala sid , kuhu on paigutatud seadmed või vahendid , kus liiguvad uksed või kus inimene ei saa tegelikkuses turvaliselt viibida . Need alad kuuluvad varjendi kogupinna hulka, kuid mitte tegeliku varjumispinna hulka , kus inimene saaks viibida. Eelnõu § -s 5 sätestatakse v arjendi asukoha ja projekteerimise nõuded. Kuna v arjendeid on võimalik rajada ka rühmana, kohaldatakse sellisel viis i l rajatavatele varjenditele samuti antud sätetes toodud varjendi asukoha nõudeid . Lõike 1 kohaselt võib varjendi rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena, kas täielikult või osaliselt maa-alusena või hoone esimesele korrusele. Selline käsitlus annab projekteerijatele suurema paindlikkuse sobiva asukoha leidmisel hoones või hoone lähedal . Varjend ei ole tühi hoone või hoone osa, sellesse võib projekteerida näiteks koosolekuteruumi, võimla, tööõpetuse klassi või muu sarnase ruumi, tingimusel et se da on võimalik vajadusel kolme tööpäevaga tühjaks tõsta ja varjendina kasutusele võtta. Varjend i saab rajada täielikult maa all a , osaliselt maa al la või hoone esimesel e korrusel e. Sõltumata valitud asu kohast peavad olema täidetud kõik koormus - ja muud nõuded. K ui varjendi rajamisel eelista takse maapealset lahendust hoone esime s e korrus el , tuleb arvestada, et maapealne varjend eeldab piisavat killu-, varingu- ja lööklainekaitset, eelkõige linnalistes piirkondades ja kõrge põhjavee tasemega aladel. V astavat kaitset pakub V2-klassi varjend. Täpsemad juhised varjendi asukoha valiku ja vajalike arvutuste kohta esitatakse projekteerimisjuhises. Lõike 2 kohaselt võib varjendi projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või rahvusvahelisest standardist , eeldusel, et määruse nõuded on täidetud . Se lline võimalus on jäetud eelkõige põhjusel, et määrus annab varjendile üldised nõuded, millele varjend peab vastama, samas kui standardites võib olla esitatud sobivad tehnilised lahendused nende nõuete täitmiseks . Sisuliselt tähendaks see võimalust kasutada Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi s kehtivaid varjendinõudeid või Euroopa standardiorganisatsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud standardit . S amas ei välista selline sõnastus ka näiteks Ühendkuningriigi või Ameerika Ühendriikide standardit e kasutamist, juhul kui need vasta vad eelnõu nõuetele. Silmas tuleb pidada, et kui projekteerija on aluseks võtnud näiteks Soome s, Rootsis või Šveitsis kehtivad varjendi nõuded, tuleb ehitusloa andjale esitada projekteerimisel kasutatud alusdokumendid . K ui nende alusel on täidetud käesoleva määruse miinimumnõuded, loetakse varjend nõuetele vastavaks. Samuti on võimalik projekteerimisel kasutada Euroopa standardiorganisatsioonide nagu European Committee for Standardization (CEN) või International Organization for Standardization (ISO) kehtestatud varjendi standardeid. See säte tähendab ka, et enne käesoleva eelnõu jõu stumist koostatud ehitusprojektid, milles on kasutatud mu u d standardit, on jätkuvalt asjakohased. Kuig i sõnastus viitab ka Eesti standardile, siis sellist standardit praegu veel ei ole, kuid selle koostamist tulevikus ei välistata. Lõike 3 kohaselt tuleb varjendi rajamisel vältida varjendi võimalikku üleujutust või liigniiskuse kogunemist. See on eriti oluline niiske tes piirkondades h oonete või varjendi te rajamisel. Kui liigniiskuse kogunemist on võimalik lahendada tehniliste vahenditega ( näiteks niiskusimurid, küttelahendused või ventilatsioon), siis võimaliku üleujutuse vältimiseks võib osutuda vaja likuks eelistada varjendi rajamist hoone esimesele korrusele. Arvestada tuleb, et üleujutust ja liigniiskust ei põhjusta ainult looduslikud tegurid , vaid n ee d või vad tekkida ka hoone tehnosüsteemide purunemisel. Seetõttu tuleb vältida ka hoonest endast lähtuvaid üleujutuse ohte ( vt eelnõu § 5 lg 3 ). V arjendiks kavandatud hoone osa igapäevane kasutamine võimaldab ühtlasi olukorda jälgida ja vajaduse korral niiskuse teket ennetada . Lõike 4 kohaselt ei tohi varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed piirneda ruumidega, kus paiknevad surveseadmed, plahvatusohtlikud ained või suures koguses vedelikke , näiteks basseinid või suured veehoidlad. Varjend on ette nähtud kaitseks välja st lähtuva plahvatus- ja muu ohu eest , kuid samaaegselt tuleb vältida hoonest endast lähtuvaid ohte varjendis viibijatele. N äiteks ei ole lubatud varjendit rajada basseini alla ega vahetult plahvatusohtlike ainete laoruumiga piirnevaks. Samas on võimalik rajada ujulast varjend, kui täidetakse kõiki määruse nõudeid ja on tagatud basseini tühjendamine 72 tunni jooksul. Lõike 5 kohaselt võib ühe suure varjendi asemel rajada mitu väiksemat sa ma klassi varjendit eeldusel, et nendes tagatakse tegelik varjumispind kuni 360 inimesele. Selline lahendus võib teatud juhtudel osutada ka majanduslikult otstarbekamaks , kuna näiteks on võimalik kasutada üht piirdekonstruktsiooni seina kahes varjendi vahel . Kõrvuti võib paigutada määra ma ta arvu varjendeid, kuid need ei tohi kokku mahutada rohkem kui 360 inimest. Kahjuriski arvutuse põhjal on Soomes uuritud , kui suured võivad varjendid olla ja milline on nende vastupidavus ründemoonale. Jõuti järeldusele, et varjendeid saab rajada rühmana selliselt, et tegelik varjumispind on kuni 270 ruutmeetrit , ning et selline lahendus aitab vähen dada varjendite rajamise kulu sid . 270 ruutmeetrit tegelikku varjumispinda tagab varjumise koha 360 inimesele ning kuna Eesti varjendi klasside käsitlus lähtub inimeste arvust, siis neid arvutusi saab tõlgendada nii , et ühes varjendirühmas saab olla kuni 360 inimest. V arjendirühmade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit, mis omakorda tagab piisava hajutatuse ja suurendab ohutust. T äpsemalt kirjeldatakse selle lahenduse kajastamist projektis ja rakendamise võimalus i projekteerimis juhises . Lõike 6 kohaselt võib mitme lähestikku asuva hoone kohta rajada ühe ühise varjendi . S eejuures tuleb tagada, et varjendi tegelik varjumispind arvutatakse kas nende hoonete kogu suletud netopinnast tehtud mahaarvamiste järgi või hoone kasutajate arvu põhjal, nagu see on sätestatud määruse lisas 1 . Selline käsitlus võimal dab tagada ohutu koht varjumiseks võimalikult paljudele inimestele , jääd es kulude osas optimaalseks . Ühise varjendi puhul peavad varjendit kasutavate hoonete omanik ud omavahel kokku leppi m a varjendi rajamise , hoolduse ja kasutamisega seotud tegevus tes . Sarnane põhimõte kehtib ka ehitisevälise tuletõrjevee tagamise l , kus on lubatud rajada üks veevõtukoht mitme ehitise kohta ning ehitise omanikud lepivad kokku selle rajamise ja hooldamisega seotud kulude jagamise s . Arvestada tuleb siiski , et selline varjend peab olema rajatud esimese hoone kasutusele võtmise aja ks . Lõike 7 kohaselt võib hoonete ühine varjend paikneda kaugeimast selle ga seotud hoonest kuni 250 meetri kaugusel . K auguse arvestamisel mõõdetakse vahemaad kaugeima hoone välisuksest kuni varjendi kaitseukseni mööda sobivat liikumisteed . See tähendab, et l iikumistee peaks kulgema selleks ettenähtud teid mööda ning vältima aedadest ja haljastusest tulenevaid takistusi, et tagada võimalikult sujuv ja kiire liikumine. Eelnõu koostamisel kaaluti ka hoonesisese liikumistee pikkuse arv estamist alates hoone sees paiknevast lähtepunktist kuni välisukseni , kuid see muudaks varjendi sobiva asukoha leidmise ebamõistlikult keerukaks ega toetaks lahenduse eesmärki. Lisaks alustavad inimesed liikumist hoone eri punktidest, seetõttu sellest lahendusest loobuti. Seega arvutatakse ühise varjendi kaugust kaugeima hoone välisuksest ja lisatakse hoonesise se liikumi se vahemaa . Arvestada tuleb , et määruses nimetatud liikumistee hulka loetakse ka liikumistee pikkus hoones, kus varjend asub, kuna liikumine peab lõppema turvalises kohas ehk varjendis. Eelnõu § -ga 6 sätestatakse nõuded v arjendi konstruktsioon i de le. Lõike 1 kohaselt võib varjendi piirdekonstruktsioon olla osa hoone kandvast konstruktsioonist ja üldjuhul rajatakse piirdekonstruktsioon raudbetoonist . See ei tähenda, et varjendit ei või rajada eraldiseisvana. Kui varjend soovitakse paigutada maa alla, saab see olla eraldiseisev või osa hoonest . R audbetooni kasutamine piirdekonstruktsioonis on siinkohal pigem reegel, kuid säte jätab võimaluse kasutada ka mu i d materjal e , näiteks graniiti või paekivi , kui see on võimalik. M uude materjalide kasutamisel tuleb tagada samaväärne vastavus varjendi piirdekonstruktsioonide le esitatavatele tugevus- ja koormus nõu etele . Lõike 2 kohaselt ei ole varjendiks rajatud hoone osa tavapärase kasutuse ajal lubatud nõrgestada varjendi piirdekonstruktsiooni. N õu d e eesmärk on taga da , et kogu hoone kasutusaja jooksul säilib varjendi monoliitsus , kaitsevõime ja konstruktsiooniline terviklikkus . T egemist ei ole siiski absoluutse keeluga teha piirdekonstruktsioonides läbiviik e. K eeld on nõrgestada piirdekonstruktsioon e , mis tõttu on teatud juhtudel lubatud piirdekonstruktsiooni läbi vad tööd , näiteks ventilatsioonisüsteemi vahetamisel. Sellised tööd tule b kajastada ehitus projektis või projektimuudatustes ning nende järel peab olema jätkuvalt tagatud varjendi vajalik terviklikkus ja kaitse võime . Lõike 3 kohaselt ei ole v arjendis lubatud kasutada ehituslikke lahendusi nagu müüritisi, muid konstruktsioone või viimistluskihte, mis tugeva vibratsiooni korral võivad varjendis viibijaid ohustada. See tähendab, et nii konstruktsioonides kui viimistluses ei tohi varjendis kasutada materjale, mis vibratsiooni mõjul murduvad, eralduvad või tekitavad ohtlikku tolmu. Näiteks võib varjendi k s rajatud hoone osas olla tavapärases kasutuses saun, kuid varjendina kasutades ei tohi seal olla klaasuksi ega muid elemente , mis ei ole ette nähtud ohutuks kasutamiseks tugeva vibratsiooni korral . Samuti ei ole lubatud kasutada sauna siseviimistluses keraamilisi plaate. Igasugust lisaohtu varjendis viibijatele tuleb vältida (vt ka lõige te 9 ja 10 selgitus i ). Lõike 4 kohaselt pea b pinnasele toetuv betoonpõrand varjendis olema vähemalt 150 millimeetri paksune või tuleb muu materjali kasutamisel tagada samaväärne kaitse. Betoon tagab selli sel juhul piisava tugevuse ja koormuskindluse . M uu materjali kasutamisel tuleb taga d a, et ka selle paksus ja omadused anna vad samaväärse kaitse. Lõike 5 kohaselt peab V1-klassi varjendi sein, lagi ja alt avatud põrand betoonkonstruktsiooni korral olema vähemalt 300 millimeetri paksused ja V2-klassi varjendi vastavad konstruktsioonid vähemalt 400 milli meetri paksused. N õude täitmine tagab ühtlasi varjendi kiirguskaitse, mistõttu ei ole sel juhul vaja kiirguskaitset eraldi arvuta d a. Väiksema paksusega piirdekonstruktsioon , näiteks 200 millimeetrit , võib küll tagada plahvatuse mõju vastase kaitse, kuid sellisel juhul tuleb kiirguskaitse saavutamiseks raken d ada täiendavaid lahendusi. Er andiks on pinnasele toetuv põrand, mis peab mõlema klassi varjendis olema vähemalt 150 millimeetri paksune , kuna selline konstruktsioon tagab oma eripära tõttu piisavat kaits e . Kõik piirdekonstruktsioonis olevad avatäited peavad taluma neile nõutud erakorralisi koormusi, mis on nimetud järgmistes lõigetes. Lõi k e 6 kohaselt tuleb muud e materjali de kasutami s el betooni asemel tagada varjendi sein ale , la ele ja alt avatud põrand ale samaväär ne tugevus, mis vastab lõikes 5 nimetatud betoonkonstruktsioonide paksusele. Lõi getes 7 ja 8 on sätestatud erakorralised koormused, millele lisaks peab varjendi piirdekonstruktsioon olema projekteeritud. Tegemist on er a korraliste koormuste minimaalsete väärtustega , projekteerimisel on lubatud kasutada ka suuremad ekvivalent koormusi . Erakorralise k oormuse all peetakse määruses silmas staatilis t koormus t , mis on lööklaine mõjust tulenevate koormuste staatiline ekvivalent. V i bratsioonikoormus sisaldub selles ekvivalendis ning seda kasutatakse eelkõige üksikute elementide, näiteks vaheseinte arvutamisel , kuid väikese komponendi na võib seda arvesse võtta ka piirdekonstruktsioonide projekteerimisel . Alarõhukoormus määruse käsitluses on piirdekonstruktsiooni tagasiliikumise ehk paisumise vastupidise liikumise koormus peale plahvatust. Kaitseuksele ja muudele läbiviikudele ( nt klapid, luugid) esitatakse kõrgem ad koormuse nõu ded , kuna need nõrgestavad oma olemuselt piirdekonstruktsiooni . Kõrgem koormusenõue võimaldab koormuse osalist hajumist piirdekonstruktsioonile ning tagab nende kohtade piisava tugevuse ja vastupidavuse. K ui varjend rajatakse maapealse või eraldiseisva ehitisena , on soovitav see lisaks erakorralistele koormustele vastu pidamisele ka täiendavalt ankurda da . P innasele toetuvale põranda puhul erakorralist koormust ei arvestata ning seetõttu ei ole s eda sätetes eraldi nimetatud. Lõike 9 kohaselt ei tohi hoones kasutatavad kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja elektritr ansiittr assid, mis ei teeninda varjendiks rajatud hoone osa, läbida varjendi piirdekonstruktsioone . See tähendab, et hoone tavakasutust teenindavad, kuid varjendi ga mitteseotud trassid peavad paiknema täielikult väljaspool varjendi piirdekonstruktsioone. Varjendit teenindavad trassid, mida saab kasutada ka hoone tavapärases kasutuses, võivad piirdekonstruktsioon e läbida. Näiteks on lubatud projekteerida v arjendi v entilatsiooni süsteemi läbiviigud varjendi piirdekonstruktsiooni dest . Lõike 10 kohaselt tuleb varjendi seinad, lagi ja põrand töödelda betoonitolmu sidumiseks ning tagada, et ükski irduv viimistluselement ei tekita lisaohtu . P õrandakate peab olema kergesti puhastatav või eemaldatav. V arjendi seintel, põrandal ja laes võib kasutada tugevalt kleepuvaid pahtleid ja tavapäraseid värve , kuid irduvaid elemente, näiteks keraamilisi plaate, ei ole lubatud siseviimistluses kasutada. S äte käsitleb siseviimistlust , sisekujunduslikele elementidele, nagu mööbel või varjendis vajalikud seadmed, esitatakse nõuded §-s 10 . Laekonstruktsioonis tule ks kasutada laesisest kaitsevõrku või kinnitada betoonile profileeritud terasplek k . Tekstiilsete põrandakatete kasutamist varjendis tule b vältid a , aga kui neid kasutatakse hooneosa tavapärases kasutuses, peab olema tagatud nende kiire eemaldamine varjumise ajaks. Selline lahe n dus aitab tagada varjendis tervise- ja hügieenitingimusi, vähendada niiskuse võimalikku teket ning alanda da selle hoone osa eripõlemiskoormust . Varjumise ajal peab põrand olema vajadusel hõlpsa sti puhasta tav ning tolmu ja niiskuse teke viidud miinimumini. Kaitsevõrgu või teraspleki kasutamine lae all suurendab inimeste ohutust , kaitstes neid betooni purunemisel tekkivate kildude eest. Lõike 11 kohaselt tuleb varjendi kaitseukse suletud asendis tagada tehniline lahendus, mille kaudu saavad varjendist väljaspool viibivad inimesed endast varjendis viibijatele märku anda. Sell eks võib olla uksekell , muu endast märku andmise vahend või kindlale telefoninumbrile helistamine . Oluline on, et ka p ärast kaitse uks e sulgumist oleks varjumisvajadusest võimalik märku anda . V alitud lahendus peab toimima võrguelektrist sõltumata , näiteks mehaanili s e lahenduse või varjendi alternatiiv se energiavarustuse abil . Soomes kasutatakse märguandmise vahendina näiteks morse koodi , Ukrainas aga uksekella (seda ka nende jaoks, kes vajavad varjendisse liikumisel abi ) . Lõikes 12 on sätestatud varjendi kaitseukse maksimaalsed sulgemisajad. Eelnõu kohaselt peab alla 3400 millimeetri laiuse varjendi kaitseukse sulgemisaeg olema kuni üks minut ja üle 3400 millimeetri laiuse varjendi kaitseukse sulgemisaeg kuni vii s minutit. Kaitseuksed on oma omadustelt massiivsed ning nende käsitsemine erineb tava pärastest sise - või tuletõkkeu stest . Ajal, kui varjendiks rajatud hoone osa kasutatakse muul otstarbel (näiteks ladu, pesuköök, parkla või spordisaal), on kaitseuks fikseeritud avatud asendisse selle iseenesliku sulgumise või vigastamise vältimiseks. Varjendi kasutusele võtmisel eemaldatakse fiksaator ja vajadusel muud uksed (näiteks tuletõkkeuks) ning kaitseuks hakkab toimima varjendi kaitseelemendina. Kuna ohuolukorras ei tohi ukse sulgemine võtta ülemäära palju aega ning uks peab olema võimalusel käsitsetav ühe inimese poolt, on kehtestatud mõistlikud maksimaalsed sulgemisajad. Nõue on sarnane Soomes kehtivatele nõuetele. Lõike 13 kohaselt peavad varjendi kaitseuksed ning luugid, ventiilid või muud läbiviigud (näiteks varjendi ventilatsioonisüsteemi osad) , mis avanevad otse väliskeskkonda , olema killukindlad või ülalt ja kül gedelt kaitstud killukaitsekonstruktsiooniga . Killukaitse peab tagama kaitse lenduvate esemete eest, mis tulevad 45 - kraadise või suurema nurga all. Sisuliselt tähendab see nõue, et otse välisõhku avanev varjendi kaitseuks või muu läbiviik tuleb valida sellise paksusega, et oleks tagatud killukaitse (näiteks 300 millimeetrine kaitseuks vastab sellele nõudele). Kui valitakse vähema paksusega läbiviigu element, tuleb selle ette rajada killukaitsekonstruktsioon, mis kaitseb lenduvate esemete eest, mis tulevad 45 kraadise või suurema nurga all. H oonesse sisse avanev kaitseuks või maa-alustes piirdekonstruktsioonides olevad läbiviiguelemendid ei pea killukaitset tagama ning võivad seetõttu olla väiksema paksusega ja ilma killukaitsekonstruktsioonita. K illukaitse on eriti oluline maapealsete varjendite puhul , näiteks hoone madalaimal maapealsel korrusel. Lõikes 14 on sätestatud erinevate materjalide minimaalsed paksused, mis tagavad killukaitse ja mida võib kasutada killukaitsekonstruktsioonis. Eelnõu § -s 7 sätestatakse s isse- ja väljapääsu teedele esitatavad nõuded . Lõike 1 kohaselt peab varjendil olema vähemalt kaks hajutatud välja pääsemise võimalust, millest ühena võib käsitada sissepääsu teed . Kuigi Soome normides käsitatakse sissepääs u ja väljapääs u , mis ei ole varuväljapääs, eraldi, leidis Siseministeeriumi juures koos käinud varjendi nõuete töörühm, et põhjendatud on käsitada üh t e pääsu mõlemas tähenduses . Seega on varjendi peamine sissepääs utee ühtlasi ka varjendist väljapääs, mis ei ole varuväljapääs utee . Sellest tulenevalt käsitatakse nii sisse- kui väljapääsuteena lühim at tee d hoone välisuksest varjendi kaitseukseni , mis on tugevdatud konstruktsiooniga ulatuses, et tagatud on võimalikult ohutu lt varjendi kaitseukse avami n e ning varjendist väljumine . Hoone sisestele liikumisteedele kuni varjendi kaitseukseni lisanõudeid ei seata. Vähemalt üks varuväljapääs utee peab asuma varjendi sissepääsu tee st hajutatuna , et oleks tagatud võimalikult ohutu liikumine varjendist välja. Hajutatuse nõue tagab, et varjendi st välja pääs emiseks projekteeritud võimalused ei avane sama varinguala mõjutsooni . P raktikas võibki teatud juhtudel olla nii , et nii sissepääsutee kui varuväljapääsutee paiknevad hoone samal küljel, sellisel juhul peavad need pääsuteed olema piisavalt eraldatud (nt erinevad trepikojad ) või konstruktsiooniliselt eristatavad, vältimaks jäämist ühe varingutsooni alla . Samas on loomulikult parim lahendus see, kui sissepääsutee ja varuväljapääsutee paiknevad hoone erinevatel külgedel ja enamasti seda ilmselt ka tehakse. Sisse- ja varuväljapääsu tee de projekteerimise lahendused saavad kirjeldatud projekteerimisjuhises. Lõike 2 kohaselt võib üks ja sama sissepääsutee teenindada mit ut varjend it . See tähendab, et kui hoones on rajatud mitu lähestikku paiknevat varjendit, võib kasutada ühte käiguteed hoone välisuksest või muust hoonepunktis t kõigi varjendite kaitseusteni. Seejuures tuleb arvestada nõudega tugevdada se lline käigutee osas, et tagatud on varjendite kaitseuste avanemi n e. Lõikes 3 sätestatakse nõuded sissepääsutee ja varjendi kaitseukse valgusava laiusele. Sätte kohaselt peab sissepääsutee vähim laius olema 1,2 meetrit, mis on võrreldav tuleohutusnõuetes sätestatud evakuatsioonitee laiusega . S amas tuleb arvestada, et sissepääsutee võib olla ka laiem, kui üheaegselt varjuvate inimeste arvestuslik hulk seda nõuab . Va stavad arvutused on toodud varjendi projekteerimisjuhises. Varjendi kaitseukse valgusava laius peab olema vähemalt 0,9 meetrit, mis üldjuhul võimaldab ka ratastooliga liikuja juurdepääsu varjendis s e , kui p uuduvad mu u d takistus ed . K a see laius võib olla suurem, kui see on vajalik üheaegselt varju vate inimeste ohutuse tagamiseks. Lõike 4 kohaselt tuleb varuväljapääsu tee projekteerimisel arvestada hoone võimaliku varinguga ning tagada varuväljapääsu tee välimise pääsu kaudu väljapääs väljapool e hoone varinguala. N õue võimaldab varjendist väljuda maapinnale ka juhul, kui on toimunud hoone osaline või täielik varing. Hoone varingualaks loetakse ala, mis vastab ühele kolmandikule hoone kõrgusest, mistõttu on varinguala sõltuvalt hoonest erinev. T eatud juhtudel on lubatud varuväljapääsutee välimine pääs projekteerida ka hoone varingualasse (§ 7 lg 5) . Lõikes 5 sätestatakse erisused , millistel juhtudel võib varuväljapääsutee välimine pääs avaneda hoone varingualasse . Kui käesoleva paragrahvi lg-s 4 lahendust ei ole võimalik tagada ( näiteks maapealse varjend i puhul ) või kui selle projekteerimine ei ole võimalik n äiteks k innistu või hoone asukoha eripära tõttu , võib täiendavate tingimuste täitmisel varuväljapääs tee avaneda varingualasse. Lõike 6 kohaselt võib varuväljapääsutee välimine pääs paikneda hoone välises piirdekonstruktsioonis või horisontaalselt maapinna tasandil, kuhu viib varjendist maa-alune tunnel. Mõlemal juhul tuleb pääs kindlustada hoone varingu suhtes . Selleks peab varuväljapääsu tee väli mi se pääsu kohal paiknema eraldi kaitsekonstruktsioon, mis talu b vähemalt 25 kN /m 2 varisemiskoormust ja ulatuma vähemalt ü he meet ri võ rr a üle pääsu serva kõikides suun dades . Sisuliselt tähendab see varuväljapääsu tee välimise pääsu kohale varikatuse rajamist , mis suunab varingu korral kukkuvad hooneosad pääsuavast eemale. Kaitsekonstruktsiooni täpsemad lahendused ja mõõdud on esitatud varjendite projekteerimisjuhises. Kui hoone te v aruväljapääsu tee väli mi ne pääs ei avane väljapoole , peab pääsu esine või pealne olema võimalikult vaba , et oleks takistatud rusude sattumine varuväljapääsuteele. Seetõttu ei ole soovitatav sellist pääsu projekteerida rõdude alla, kuna varisevad rõdud võivad tekitada varikatusele liigse koormuse. Lõike 7 kohaselt peavad hoone osad, mis on projekteeritud varjendisse sissepääsu tee ks ja varuväljapääsu tee ks, olema osaliselt või tervikuna tugevdatud selliselt, et lisaks tavalisele koormusele taluvad need ka 25 kN /m 2 varisemiskoormust. Nõude eesmärk on tagada võimal ikult ohutu liikumise varjendisse ja sealt välja ka olukorras, kus mõne pääsu tee kasutamine on ajutiselt takistatud . S issepääsutee peab olema tugevdatud vähemalt selles osas, mis tagab varjendi kaitseukse ava mi s e, kuid võimalusel võib tugevdada terve sissepääsu tee osa. Seejuures ei ole määrav, kas sissepääsutee algab hoone peauksest või muust uksest . V aruväljapääsu tee konstruktsiooniline tugevus peab tagama selle kindluse ja vastupidavuse ning ohutuse varjendist välju misel . Varuväljapääs u tee ei ole mõõtmete lt samaväärne sissepääsutee ga , mistõttu võib selle kasutamine olla teatud kasutajagruppidele ebamugav või raskendatud . Sellisel juhul eeldatakse inimeste koostööd ja vastastikust abistamist , kuna konstruktsiooni tugevusnõuded tagavad liikumise ohutuse. Lõike 8 kohaselt võib kahel või enamal samal tasapinnal paikneval varjendil , olla ühine varuväljapääs tee , tingimusel , et i gal varjendil on varuväljapääsuteele eraldi sisemine pääs. Ü hise varuväljapääsu tee kasutamisel tuleb arvestada suurema võimalike kasutajate arvuga ning sellele vastavalt projekteerida varuväljapääsu tee mõõtmed . Ühine varuväljapääsutee kahe või enama samal tasapinnal paikneva varjendi korral võib lihtsustada varjendi ja väljapääsude projekteerimis t . T äpsemad juhised esitatakse projekteerimisjuhises . Lõigetes 9 ja 10 on sätestatud varuväljapääsu teede ja nende välimiste pääsude miinimummõõtmed. V1-klassi varjendi varuväljapääs utee mõõtmed pea vad olema vähemalt 800x1200mm ning varuväljapääsu tee välimi n e pääs vähemalt 600x800 mm. V2-klassi varjendi varuväljapääsu tee mõõ tmed peavad olema 900x2000 mm ning varuväljapääsutee välimi ne pääs ei tohi olla väiksem kui 900x2000 mm. V2-klassi varjendi varuväljapääsutee välimise pääsu mõõtmeid on lubatud suurendada vastavalt varuväljapääsutee enda mõõtmete le , kuna tegemist on suurele hulgale inimestele mõeldud varjendiga ning liikumi ne ei tohi olla takistatud . Eelnimetatud mõõtmed on miinimum nõuded ning tegelikud mõõtmed , võttes arvesse varjendis viibijate arvu , võivad olla suuremad. Täpsemad juhised mõõtmete arvutamiseks ja pääsude paigaldamiseks on toodud varjendite projekteerimisjuhises. Lõike 1 1 kohaselt ei tohi V2-klas si varjendi varuväljapääsuteel olla vertikaalseid lõike. See tähendab, et suurele hulgale inimestele mõeldud varjendi varuväljapääsuteel ei ole lubatud la hen dused , mis eeldavad näiteks redeli t mööda ülespoole liiku mist. L iikumine peab olema sujuv ning vajaduse korral lahendatud kaldteede või astmetega, et tagada liikumisseisakute vältimine . Täpsemad lahendused on kirjeldatud projekteerimisjuhises. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse varjendi ventilatsiooni süsteemi le esitatavad nõuded . Lõike 1 kohaselt peab lisaks hoone tavaventilatsioonisüsteemile olema varjendil eraldi varjendi ventilatsioonisüsteem. Seega rajatakse hoones se kaks ventilatsioonisüsteemi, millest varjendisse projekteeritud ventilatsioonisüsteem il on spetsiaal ne filtreerimissead e tagamaks varjendis puhas õhk sõltumata võimalikust välisest õhusaastest . Varjendi ventilatsioonisüsteem on oma olemuselt lihtne, kuna eesmärk on tagada värske õhu olemasolu varjendis. S amas kui tavakasutuse ventilatsioonisüsteem võib vajada erilahendus i , näiteks juhul, kui varjendit kasutatakse tavakasutuses köögina. Varjendi ventilatsiooni süsteem võetakse kasutusele üksnes varjumise ajal. V arjendi v entilatsioonis üsteemi korrasoleku tagamiseks käivitatakse ettenähtud sagedusega ventilatsioonisüsteem . Hoolduse käigus kaalutakse ventilatsioonisüsteemi filtreid veendumaks , et tootja poolt filtrile antud parameetri d on jätkuvalt aktuaalsed ja filtrid on töökorras lubatud tolerantsi piires . Liiga raske filter v õib viidata niiskuse juurdepääsule ja seega nõuetekohaselt mitte toimida. Liiga kerge filter võib viidata nt kuritahtlusele, kus filter on kahjustatud . Lõike 2 kohaselt tuleb varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuda maksimaalse s t varjujate arvu st , et tagada piisav õhuvahetus ja värske õhu olemasolu. V arjendi v entilatsioonisüsteemi võimsus arvutatakse õhuhul ga alusel : 2,7 kuupdetsimeetrit sekundis tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta ja 0,9 kuupdetsimeetrit filtreerimise ajal . S ellest tulenevalt sobib 45 m 2 pinna teenindamiseks konkreetset tüüpi ventilatsiooniseade IVL-1 . V arjendi ventilatsioonisüsteemi tuleb kaitsta ka välise lööklaine eest vastavalt varjendi koormusnõuetele ning välistada lööklaine jõudmine varjendisse. Erinevates rii kides on kehtesta tud erinevad standardid, mille alusel arvutatakse ventilatsioonisüsteemi de koormusi . Eestis saavad soovitatavad väärtused olema projekteerimis juhises , kus on esitatud varjendiklasside erinevate osade, sh uste, luukide, klappide, torustiku, seinte, lagede koormusnõuded. Lõike 3 kohaselt tuleb ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuda esmalt üldistest ventilatsiooni põhimõtetest, mis taga vad kogu hoones ja sealhulgas varjendi s ühtlase õhu jaotuse ja piisava õhu vahetuse. Õhu ühtlane jaotus tagatakse projekteerimise l, võttes arvesse ruumi de kubatuuri ja maksimaalset inimeste arvu . Kui hoone tavakasutuseks v ajalik õhuhulk arvutatakse hoone kasutusotstarbest läh t uvalt nö üld nõu ete alusel , siis tuleb arvestada, et varjumise korral varjendis saab see arvutuste kohaselt olema ilmselt erinev . Seega tuleb hoonesse projekteerida selle kasutusest lähtuvalt vajalikud õhuhulgad ning varjendis piisava õhuhulga arvutamisel tuleb lähtuda projekteerimisjuhisest . Lõike 4 kohaselt loetakse ventilatsioonisüsteemi osaks ka sissetuleva õhu filtreerimise võimekust väliskeskkonna õhusaaste , sealhulgas ioniseeriva kiirguse, vastu . V entilatsioonisüsteem pea b olema varustatud vajalike õhufiltri tega , mis takistavad saastunud õhus sisalduvate peenosakes te ja ioniseeriva kiirguse jõudmist varjendisse. Põhimõtteliselt peab varjendi ventilatsioonisüsteemil olema kahte tüüpi filtrid. Saastunud õhu peenosakeste takistamiseks on s oovitatav kasutada HEPA filtri t , mis kaitseb tolmu, liiva ja muude lenduvate osakeste eest . Selline filter peab olema varjendi ventilatsioonisüsteemis pidevalt ja läbi selle filtri toimub varjendi kasutamise ajal kogu õhuvahetus. Ioniseeriva kiirguse kaitseks peab varjendi ventilatsioonisüsteemil olema võimalus kasut ada ka söefilt rit ehk KBRT filt rit ( keemia, bioloogia, radioaktiivsuse ja tuumaohu kaitse, ingli s keel n e lühend CBRN eestikeelne vaste ) . KBRT filt er võetakse kasutusele vaid olukorras, kus varjendis viibijaid tuleb kaitsta ioniseeriva kiirguse eest ja nii saabki olukorraks, kus seda ei pea kasutama, teha selliselt filtrist möödaviigu. KBRT filter peab olema varjendi ventilatsioonisüsteemis olemas, kuid seda ei pruugi olla vaja kasutada. Filtri kasutuselevõtmine toimub vastava ohuteavituse alusel ja peab olme varjendi kasutajatele hõlbus . Soomes on teatud varjendites kasutusel ka ventilatsioonisüsteemid, mis suudavad ise tuvastada välisõhus t saastet ja lülitada filtrite kasutus e automaatselt ümber . Seega ei ole keelatud ka Eestis sellise võimaluse kasutamine, oluline on, et vajalik kaitse välise saas t e eest on olemas. Ventilatsioonisüsteemides tuleks võimalusel kasutada võimalikult standardseid osi ja filtreid, et tagada seadme te ja osa de ristkasut us . Lõike 5 kohaselt peab ventilatsioonisüsteem olema võimeline töötama ka sõltumatult välisest elektrienergia võrgust vähemalt 72 tundi . S ee tähendab , et ventilatsioonisüsteemi peab olema võimalik käitada manuaalse l t, mehaaniliselt või generaatoritoitel. V2-klassi varjendis tagatakse ventilatsiooniseadmete töö välisvõrgust sõltumatu elektritoite lahendusega, kuna nende seadmete võimsus ei võimalda mehaanilist käitamist. V1-klassi varjendis võivad olla seadmed, mida saab käitada manuaalselt, kuid arvestada tuleb varjendis viibijate sihtrühmaga (vt § 8 lg 6 ). Kui varjendis viibijatest moodustavad enamuse eakad, tuleb varjendis tagada ventilatsioonisüsteemi automaatne toimimine. K ui varjendi suurusest tulenevalt on ventilatsioonisüsteem i toimimiseks vaja täiendavat energiaallikat, nt generaatorit, tuleb see koos kütusemahuti ga projekteerida ventilatsioonisüsteemi osa na . Kütusevaru ei pea olema mahutis varjendi tavakasutuse ajal , kuid see tuleb tagada piisavas mahus 72 tunni jooksul p ärast Vabariigi Valitsuse vastavat otsust varjendid varjumiseks kasutusele võtta . See omakorda eeldab , et varjendi omanik on läbi mõel nud kütuse hankimi s e ja mahuti täitmise protseduurid . Lõike 6 kohaselt tuleb s ellisesse hoonesse rajatud varjendis, mida põhiosas kasutavad eakad või lapsed , tagada ventilatsioonisüsteemi automaat ne töö . See tähendab, et näiteks eakate hooldeko dusse rajatud varjendis ei sobi üksnes manuaalselt käitatav ventilatsiooni sead e . Kuigi sellistes asutustes võib viibida ka töövõimelisi täiskasvanuid, on nende arv sageli piiratud ning ventilatsioonisüsteemi pidev manuaalne käitamine võib osutuda liigselt koormavaks. Seetõttu tuleb lasteasutus t es ja hooldekodudes tagada ventilatsioonisüsteemi automaatne töö ja selle ks vajalik energiaallikas. Lõikes 7 sätesta takse, e t varjendi ventilatsioon isüsteem peab varjumise ajal tagama varjendis ülerõhu vähemalt 50 paskalit vältimaks väliskeskkonna õhusaaste sattumist varjendisse. Viidatud ülerõhu väärtus t kasut atakse ka hoonete õhupidavuse testimisel ning see näitab ko nstruktsiooni õhukindlust. Nõude täitmine on võimalik sertifitseeritud seadmete kasutamisega ning eeldab kogu süsteemi vastavust, sh u ste , klap pide , läbivii kude ja muude elementide nõuetekohast toimimist . Samuti peab silmas pidama, et õhurõhku pea ks saama pidevalt kontrollida ehk ventilatsioonisüsteemil pea ksid olema rikkumata ja tootja poolt selleks ettenähtud mõõteseadmed , samas, kui kasutatakse sertifitseeritud tooteid, siis on ka see täidetud . Lisaks tuleb ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel arvestada plahvatuse või lööklaine tagajärjel lühiajalise ülerõhu leevendamisega. Selle nõude täitmiseks sobivad projekteerimislahendused ning kontrolliga seotud tegevused saavad kirjeldatud projekteerimisjuhises . Eelnõu §-s 9 sätestatakse varjendi ligipääsetavuse nõuded. Ligipääsetavust käsitleb ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud kliimaministri määruse s ( kehtestamine on seotud e hitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu menetlusega Riigikogus, eelnõu 743 SE ), kus nähakse ette nõuded nii erinevatele hoonetele kui ka hoone erinevatele osadele. N imetatud määrus es t lähtudes tuleb hoone igapäevases kasutuses vajadusel tagada ligipääs kõi kide le kasutajagruppidele. V arjumise ajal p arima ligipääsetavuse saavutamiseks, on soovitatav , et need lahendused oleksid kasutatavad ka varjendi kasutamisel . Samas tuleb arvestada , et vahetu kõrgendatud ohu korral on esmane eesmärk inimeste ellujäämine, mitte mugavus . K ui varjendisse liikumine ja seal viibimine on tagatud kõrvalise abi kaudu, on ka see aktsepteeritav lahendus . Lõike 1 kohaselt tuleb juhul, k ui varjendina kasutatav hoone osa on tavaolukorras kasutusel otstarbel, mis eeldab ehitise ligipääsetavuse nõuete täitmist, neid nõudeid täita hoone tavapärase kasutusotstarbe ajal ka siis, kui selle hoone osa projekteerimisel on lähtutud varjendile esitatavatest nõuetest. See tähendab, et kui hoonel tavakasutus eeldab ligipääsetavuse tagamis t kõigile kasutajatele, tuleb lisaks varjendi rajamise nõuetele võtta arvesse ka vajalikus mahus ligipääsetavuse nõuete täitmine. Samas nõue, et v arjendina kasutamise ajal kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erisusi tähendab, et tegeliku varjumise ajal võib langetada selliste tingimuste taset , kui nende jätkuv täitmine ei ole võimalik. Lõikes 2 sätestatakse varjendi ligipääsetavuse miinimumnõuded. V arjendile peab olema tagatud ligipääs kõigile inimestele , sealhulgas erivajadusega isikutele ja liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajava te le inimes t ele, arvestades hoone asukoha ja varjendi ehituslike piirangutega. Selle nõude täitmiseks on mitmeid võimalusi, millest kõige selgema raamistiku annab ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestat av kliimaministri määrus , millega täpsustatakse ehitise ligipääsetavuse nõude i d. Kui varjendina kasutatavale hoonele või selle osale nimetatud määruse nõuded ei kohaldu, tuleb taga da vähemalt abistatud ligipääs sellises ulatuses, mis arvestab kõigi inimeste võrdse id võimalus i varjendi kasutamisel. See tähendab, et kui ehituslikult ei ole võimalik ligipääsetavust täiel määral tagada, tuleb rakendada korralduslik ke või ajutis i lahendus i , mis aitavad eesmärki saavutada . Oluline on leida mõistlik tasakaal mugavuse ja ellujäämise vahel ning vältida üle määrast ambitsioonik ust . Hea, kui igas varjendis kehtivad korralduslikud nõuded hõlmaksid muuhulgas ka erivajadusega inimeste abistamist , kuid loomulikult on ehituslik ligipääsetavus parim . Lisaks tuleb arvestada , et ligipääsetavus hõlmab ka teabe kättesaadavust, sealhulgas asjakohast märgistust, mis peab olema arusaadav kõigile kasutajatele . Lõikes 3 sätestatakse nõue, et liikumispuudega inimest peab olema võimalik vajadusel kõrvalise abiga varjendisse toimetada ja sealt vajadusel sobivaid abivahendeid kasutades ka välja aidata . Kui hoone igapäevases kasutuses nähakse ette, et liikumispuudega inimene pääseb varjendina rajatud hoone ossa iseseisvalt, arvestatakse liikumis teede projekteerimisel vastavate mõõtmetega. Sellisel juhul võib olla tagatud ka ratastooliga liikuja iseseisev varjumisvõimalus vähemalt varjendi kaitseukseni. Varjendis peavad olema ette nähtud vahendid kannatanute või liikumisvajadusega isikute transpor timiseks ja kõik liikumisteed peavad võimaldama vähemalt kanderaamiga liiku mist. Need lahendused kokku peavad tagama , et varjendisse ja sealt välja pääsevad ka isikud , kes kasutavad liikumisel abivahend eid või vajavad kõrvalist abi. Lõike 4 kohaselt on v arjendisse lubatud juht- , teenistus- või abi koerad . Juht- , teenistus- või abi koerad on nende kasutajate abistajad , kelle kohalolek on inimeste ohutuse tagamiseks hädavajalik ja nad on dresseeritud stressirohketes olukordades hakkama saamiseks . Lõike 5 kohaselt tohib a valikku varjendisse kaasa võtta väikeloomi ja linde kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga ning m itteavalikus varjendis lahendatakse väikeloomade ja lindude kaasavõtmine hoone varjumisplaanis. Soomes näiteks eeldatakse, et lemmikloomad jäetakse elukohtadesse ja nende eest hoolitsetakse vastavalt vajadusele. Avalikesse varjenditesse tohib lemmikloomi kaasa võtta samadel põhimõtetel nagu lemmikloomi võetakse kaasa ühistransporti , lemmikloomad ei tohi tekitada teistele lisaohtu. Võimalusel kasutatakse transpordipuure ning suukorve, ollakse valmis loomade jär el koristama ning tagatakse neile vajalik söök ja jook. L ahendus, kus varjendisse on lubatud kaasa võtta väikeloomi, võib tekitada probleeme inimestele, kel lel on kasside või koerade vastu allergia ja kes viibivad samuti varjendis. Sellised olukorrad tuleb lahendada jooksvalt ja juhtumipõhiselt. Kui tegemist on suurema varjendiga, on võimalik väikeloomad ja nende omanik ud paigutada eraldi ruum i või vastupidi ja ruum eraldatakse allergikutele. Lahendus sõltub konkreetsest olukorrast. Mitteavalikesse varjenditesse lemmikloomade kaasavõtmine kajastatakse hoone varjumisplaanis. Eelnõu § -s 1 0 sätestatakse nõuded v arjendi ruumid ele ja vajalik ule varustus ele. Lõike 1 kohaselt lähtutakse varjendi projekteerimisel ja ehitamisel põhimõttest , et varjendi eesmärgipärane kasutamine , ehk inimesed saaksid varjendis ohutult olla vähemalt kolm ööpäeva järjest , peab olema tagatud. See käsitlus hõlmab muuhulgas ventilatsiooni süsteemi toimimist, piisavat joogiveevaru, jäätmekäitlus t ning tualeti kasutamise võimalust. Samas tule b varjendi projekteerimisel arvestada , et vajadusel peab olema võimal ik jätkata varjendis ka hoone tavapärast tegevust . N äiteks ei saa oma tegevust katkestada haigla ning õppeasutustes tuleb korraldada õppetöö läbiviimise võimalus. Sellist kohustust määruses otseselt ei sätestata , kuid see on hoone omaniku jaoks projekteerimise lähtealus, millega projekteerija peab arves tama . Tegemist on pigem varjendi projekteerimise lähtealusega, mitte nõudega jätkata kogu hoones tavapärast tegevust täismahus , vaid vajadusega hinnata kriitiliste funktsioonide jätkamise võimalikkust . Näiteks tuleb haiglasse projekteeritavas varjendis lisaks miinimumnõuete le arvestada ka varjendis diagnostika või kirurgia jätka mise vajadusega . Kuna varjend rajatakse uude hoonesse, saab need vajadused projektee rimisel arvesse võtta ja projektis kajastada. Arvestada tuleb, et varjendil võib tavaolukorras olla muu kasutus ja varjend võetakse kasutusele hiljemalt 72 tunni jooksul p ärast vastava t Vabariigi Valitsuse otsust . Selle aja jooksul tuleb tegelik varjumispind vabastada seal olevatest esemetest või kergvahesein test , kontrollida joogiveevaru olemasolu , ventilatsioonifiltrite tööko rda , tagada tualeti kasutamise võimalus, kaitseukse vaba liikumine ning vajadusel lüüsi paigaldus. V arjend peab olema selle ajaga muudetud varjumiseks sobivaks ning kõik ettenähtud tingimused pea vad olema tagatud vähemalt kolm eks ööpäeva ks või kogu varjumiseks valmisoleku perioodiks . K olm ööpäeva on ajavahemik , mille jooksul peab olema võimalik varjendis katkematult viibida, ning sellega tuleb arvestada ka varjendit varjumiseks valmis olekusse sea dmise kavandamisel, sealhulgas kütus e , ve e ja muu vajaliku varu planeerimisel . Samas ei saa kogu vajaliku varustuse hankimis t jätta viimasele hetkele, varjendiks rajatud hoone osa peab olema võimalikult täielikult varustatud . Pärast vastava otsust võib varjendi valmisoleku lõpetada ja naasta hoone tavapärase kasutuse juurde. T uleb siiski arvestada, et varjumise vajadus võib püsida Ukraina näitel pikema a ja jooksul mistõttu tuleb läbi mõelda pikaajaline joogivee tagamine ja vajadusel ka generaatori kütusevaru. V arjumise aja l teatud tingimus te tagamise kohustus ei tähenda, et näiteks joogi vesi peaks olema varjendi hoiustatud või tualetid paigaldatud ja töövalmis. Samuti on varjendi kaitseuks hoone tavapärases kasutuses fikseeritud avatud asendis se , võimalda des varjendit kasutamist muul otstarbel . Varjendisse ette nähtud v entilatsiooniseadmed ja muud statsionaarsed paigaldised peavad olema pideva s valmisolekus, mis võimaldab ne nde regulaarset kontrolli ning vajadusel kasutusele võttu 72 tunni jooksul. Varjendite eesmärgipärase st kasutuselevõtmise st te a vitatakse inimes i vähemalt kolm ööpäeva ette, mis annab piisava aja vajalik e toimingu te tegemiseks . Samas võib varjendi valmisoleku sse seada ka varem, kui tajutakse võimalikku ohtu . Arvestades varjendi ristkasutust, võib varjendina kasutatavas hoone osas olla eri kasutusotstarbega ruume, mille varjumiseks ettevalmistamine võib võtta erineva aja. Samas, kui hoone projekteerimisel on läbi mõeld ud varjendi kiire varjumiseks valmisolekusse seadmine , sealhulgas varustuse hoiustamine ja paigutus, on kindlasti võimalik varjend kolme ööpäevakasutusse võtta . Lõike 2 kohaselt pea vad varjendisse projekteeri tud vajalikud seadmed ja ruumid taga ma varjendi eesmärgipärase kasutamise. See tähendab, et varjendis peab olema nii varjumiseks sobiv ala inimestele (tegelik varjumispind) kui ka kõik vajalikud seadmed ja muud ruumid, mis tagavad varjendis eesmärgipärase toimimise, näiteks värske õhu pealevoolu , tualeti kasutamise ja jäätmete kogumise võimaluse . Varjendi eesmärk on kaitsta inimesi plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, s h ioniseeriva kiirguse eest . Sellise kaitse peavad tagama varjendi piirde konstruktsioon, kaitseuks ning kõik varjendis nõutud seadmed ja ruumid. Seega peab varjendi projekteerimisel lähtuma sellest, et kõik vajalikud seadmed oleksid mõeldud varjendis kasutamiseks ja et kõik ruumid oleksid maksimaalselt kasutatud , et tagada parim võimalik kaitse varjendis viibijatele. Lõi k e 3 kohaselt peab varjendis aastaringselt olema temperatuur vähemalt +10 ° C , et tagada varjendi seadm ete ja vajalik u varustus e säilimine ning töövõime. N õude täitmine võib vajada teatud erilahendusi juhul , kui varjendina kasutatav hoone osa on tavapäraselt näiteks parkla või hoonest eraldiseisev hoiuruum . Sellisel juhul saab nõude täita, kui eraldada ja tagada seadmetele, mis vajavad töötamiseks vähemalt + 10 ° C ker g vaheseintega , eraldi ruum ning varjendi kasutuselevõtmisel need seinad eemaldatakse. Sellist praktikat kasutatakse ka Soomes ja sellise lahenduse korral on vaja kütta vaid väikest tehnoruumi, mitte kogu varjendi pinda. Arvestada tuleb, et osa seadme i d on metallist, plekist või terasest ning ei talu niiskust, mis võib kondentsveena hakata temperatuuri kõikumisel kogunema. Seetõttu tuleb v ältida korrosiooni teket ja seadmete muul viisil kahjustumist. Lõike 4 kohaselt peab varjendisse rajama lüüsi, mis tagab, et varjendi kaitseukse avamisel ei satu varjendisse välist saastet. Lüüsi on võimalik rajada näiteks sulgetelgi või -ruumi abil ja see peab asuma varjendis seespool, vahetult kaitseukse taga. Sulgetelk ei pea olema varjendina rajatud hoone osa tavapärases kasutuses, kuid varjendi kasutusele võtmisel peab olema võimalik see paigaldada. Kui kasutusele võetakse sulgeruumi lahendus, on see olema s hoone tavapärase kasutuse ajal ning selle uksed võivad olla fikseeritud lahtises asendis. Lõike 5 kohaselt tuleb varjendis ehituslikult või korralduslikult tagada vajalikud pinnad sea d mete ja varustuse paigutami s eks ning valmidus andmeside ja sõltumatu energia varustuse jaoks . Punkti 1 kohaselt tuleb iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta tagada vähemalt ü ks tualeti kasutamise koht, arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit ühe tualeti kohta. Tualett ei pea olema vesitualett ning selle võib lahendada biokäimlaga . Ligipääsetavuse tagamiseks on soovitatav, et vähemalt üks tualetikoht sobi ks ka erivajadustega inimestele . Samas kõikidele l igipääsetavuse nõuetele vastava tualeti taga mine varjendis võib osutuda keerukaks. T ualetikohtade eraldamiseks võib kasutada näiteks kardinaid või sirme , mis peavad olema pidevalt varjendis olemas. K ui hoone tavapärases kasutuses on varjendiks projekteeritud hoone osas ligipääsetavuse nõuetele vastav tualett, võib seda varjumise ajal kasutada seni, kuni veevärk hoones toimib. Juhul kui veevarustus katkeb, tuleb ette näha pind ja varustus kuiv - või bio käimla paigutamiseks. Punkti 2 kohaselt tuleb varjendis ette näha pind puhta joogivee hoiustamiseks arvestusega 12 liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta . Kui varjendis on 75 m 2 tegelik k u varjumispin da , on nõutav veekogus 900 liitrit , mis vastab ligikaudu kolme ööpäeva veevarule 100 inimesele vastavalt Pääst e ameti juhistele . See nõue ei tähenda, et vesi peab olema varjendis pidevalt hoiustatud , vaid eeldab sobiva taara olemasolu , kuhu saab vajaduse korral joogive tt koguda ja varjendisse tuua . J oogivee vajadus t võib katta ka trassiveega, kui see on varjendisse projekteeritud. Punkti 3 kohaselt tuleb tagada pind jäätmete kogumiseks arvestusega neli liitrit iga varjumispinna ruutmeetri kohta . L ähtu des eelmises punktis toodud näitest, tuleks jäätmete kogumiseks tagada pind, kuhu mahu b 300 liitrit jäätmeid. Näiteks 370 liitrise jäätmekonteineri mõõdud on 745x805x1070 millimeetrit . Selliste mõõtudega jäätmekonteiner ei võta varjendis palju ruumi. Punkti 4 kohaselt tuleb varjendis tagada antennipistikuga FM-raadiole vajalik vastuvõtmislahendus ja valmidus andmeside tagamiseks . Selline FM-raadio vastuvõtmislahendus peab võimaldama vähemalt antennipistikuga FM- raadio kasutamis t olukorras , ku s muud sidevahendid ei toimi. Andmeside valmidus hõlmab eeskätt elektritoite olemasolu ning kaabelühenduse loomise võimalus t varjendi ja hoone sideruumi või sidesisendi vahel . Andmeside selline valmidus tag ab varjumise ajal võimaluse inimestel saada näiteks EE-ALARM sõnumeid mobiiltelefonidesse, aga ka kasutada vajadusel ole valmis äppi või kriis.ee veebilehekülge. Andmeside on vajalik, sest vahetu kõrgendatud ohu olukorras otsivad inimesed ka muud teavet internetist ning püüavad kontakteeruda omastega. Võib eeldada, et selline passiivne lahendus kasutajalt erioskusi ei nõua ja on väikese hoolduskuluga. Samas tuleb andmeside kestvuse puhul arvestada, et elektri puudumisel hakkab operaator teenuseid piirama. Esmalt kaob andmeside (video, tv, suhtlusrakendused), siis kõneside ning viimasena SMS ja 112. Punkti 5 kohaselt tuleb varjendis tagada elektrivarustus ja elektripaigaldis, mis võimaldab varjendivälisest elektrivõrgust toi det varjendi ventilatsioonisüsteemile, valgust use le, vabadele pistikupesadele ja teistele elektriseadmetele, mis ei ole elektripaigaldise osad . Eelnõus kasutatakse mõisteid elektrituruseaduse (edaspidi ELTS ) tähenduses . ELTS § 3 p unkti 9 tähenduses on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum . ELTS § 3 p unkti 28 tähenduses on varustuskindlus süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus. Seega moodustab elektrivarustuse elektritoide ja sellega varustatus ehk teenus. E lektrivarustuse nõue on vajalik varjendis sobiva temperatuuri ja valguse tagamiseks nii varjumise ajal kui ka tavaolukorras. Hoone tavapärases kasutuses peaks olema võimalik selles hoone osas liikuda valgustusega või laadida näiteks arvutit. Seega tagatakse elektrivarustuse varustuskindlusega elektritoide nii valgustitele kui ka pistikupesadele . Varjumise ajal on esmatähtis ventilatsioonisüsteemide toimimine , kuid vajalik võib olla ka väiksemate seadmete laadimine või toidu soojendamine. S eega tuleb vajalik elektrivarustus tagada ka juhul , kui varjendi elektripaigaldise toide jaotusvõrgust katkeb. Eelnevalt on vajalik hinnata ühenduse kadumise mõju elektripaigaldise talitlusele ning projekteerida talitlusviis, mis oleks jaotusvõrgust sõltumatu , n äiteks kaitse- või maandusjuhi katkemine või võrgutoite asendamine generaatoriga. Seetõttu on nõue tagada elektripaigaldise ohutus ja toimivus ka muu energiaallika toite korral. Kohalike toiteallikate ühendamist käsitleb senisest põhjalikumalt standard IEC 60364-1:2025 „ Low-voltage electrical installations - Part 1: Fundamental principles , assessment of general characteristics , and definitions “, mis saab ka tulevase EVS-HD 60364-1 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused“ aluseks. Nõue tagada sõltumatu energiatoite ühendus annab võimaluse valida sobivaim lahendus, mis tagab alalise valmisoleku , kas võrguelektriga või saada sõltumatu energiaallika kaudu vajalik toide. Nõudeid elektripaigaldise toiteks ette nähtud generaatoragregaatide valikuks on käsitletud standardis EVS-HD 60364-5-551 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-55: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Muud seadmed. Jaotis 551: Madalpingelised generaatoragregaadid“. Punkti 6 kohaselt tuleb varjendi kasutajatele mõeldud pistikupesad paiguta da hajutatult , arvestusega vähemalt üks pistikupesa iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta (vt ka olmeala nõudeid § 10 lg 6 p 4 ja lg 7 p 5 ) . N imetatud pistikupesad on ette nähtud eeskätt väiksemate seadmete laadimiseks ega ole mõeldud suure võimsusega seadmete kasutamiseks. P istikupesade all on silmas peetud eelkõige standardi EVS-EN 61140 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“ tabel 3 jaotuse kohaseid klass I pistikupesasid. Lõi kes 6 on sätestatud täiendavad nõu ded V1-klassi varjendi ruumidele ja pindadele . Punkti 1 kohaselt tuleb tagada lüüsile pind vähemalt 2,5 m 2 . Lüüs on varjendisse sisenemise koht, kus saab ennast saastunud välisõhust puhastada välti maks saaste kandumist varjendisse . Lüüs võetakse kasutusele alles vastava ohu ilmnemisel. V1-kl a ssi varjendi s s aab lüüsina kasutada näiteks paigaldatavat sulgetelki . Erinevalt V2-klassi varjendi lüüsist ei ole V1-klassi varjendi lüüsis vajalik trassive si, kuna varjendi kasutajate arv ei ole suur. Punkti 2 kohaselt tuleb ventilatsiooniseadmele tagada vähemalt 1,5 m 2 pind iga seadme kohta . Vajalik seadmete arv sõltub varjendi tegeliku st varjumispinna st ja seadmete võimsusest. Näiteks kui üks V1-klassi varjendi ventilatsiooniseade teenindab kuni 45 m 2 , pea b 135 - ruutmeetrises varjendis kolme ventilatsiooniseadme jaoks olema ette nähtud vähemalt 4,5 m 2 pinda. Kui seadmeid käitatakse manuaalselt, tuleb ette näha ka vaba pind seadmete käsitsemiseks . Punkti 3 kohaselt tuleb V1-klassi varjendis ehitada välja varu-elektritoite pisti k. Pole määratud see, kas selline pistik peab asuma varjendis sees või võib olla ka väljaspool. Näiteks võib V1-klassi varjendi ventilatsioonisüsteem olla ka manuaalselt käitatav ja siis ei ole sõltumatu elektritoite ühenduskoht häda vajalik piirdekonstruktsioonist seespool, samas, kui ventilatsioonisüsteem on automaatne, pea ks vajalik ühenduskoht olema varjendis sees, et tagada võimalikult ohutud ühendused . A sukoha valikul tuleb silmas pidada , et varjendist väljaspoole paigaldatav sõltumatu energiatoitega ühendamist võimaldav lahendus rajatakse väljaspoole varjendi rõhuseina . T äpsemad juhised, kuidas projekteerida elektripaigaldist või tagada sõltumatu energiatoide, on toodud projekteerimis juhises . Sõltuvalt valitud elektritoite viisist, paigutatakse toiteallikas või pistikliides toite ühendamiseks varjendi või hoone osa erinevatesse kohtadesse. Punkti 4 kohaselt tuleb V1-klassi varjendis tagada olmeala töötasapinnaks vähemalt üks ruutmeeter ja vähemalt kaks pistikupesa. Pistikupesad o n ette nähtud eelkõige töötasapinna seadmete jaoks , võimaldades varjendis viibijatel valmistada toitu või kuumutada vett. K ui varjend ei ole eesmärgipäraselt kasutuses, võib töötasapind olla näiteks kokku klapitud seina peale. Punkti 5 kohaselt hoones, kus inimesed viibivad alaliselt, tuleb tagada veevarustus ja kanalisatsioon reovee jaoks. K ui V1-klassi varjend rajatakse hoonesse, kus inimesed alaliselt ei viibi, nt mõni tööstus- või teenindushoone , piisab vee hoiustamisest kanistrites . Veevar us tus on vajalik veevarude tagamiseks , aga ka lüüsis välise saaste maha pesemiseks . T ualeti trassivesi ei ole kohustuslik , lubatud on ka biokäimla d . Punkti 6 kohaselt tuleb tagada võimalusel kardinaga eraldatud esmaabi andmise koht . V1-klassi varjendis peavad olema esmaabivahendid ja võimalusel kardinaga eraldatu d esmaabi andmise koht. Esmaabi andmise kohale V1- klassi varjendis suurus e ega asukoha nõuet ei kehtestata. Lõikes 7 nimetatakse pinnad, mis tuleb lõikes 5 nimetatule lisaks tagada V2-klassi varjendis. Punkti 1 kohaselt tuleb V2-klassi varjendisse rajada eraldi ruumina lüüs , mille pind on vähemalt neli ruutmeetrit. Lüüsis peab olema ka veevarustus ja kanalisatsioon, sest V-2 klassi varjend on mõeldud suure hulga inimeste varjumiseks. Varjendisse sisenemisel peavad isikud vajadusel saama end välisest saastes puhastada ning see eeldab, et olemas on piisavalt hulgal vett (veevarustus) ja kanalisatsioon, kuhu saastunud vesi juhitakse. Punkti 2 kohaselt tuleb V2-klassi varjendis ventilatsiooniseade projekteerida eraldi ruumi. V2-klassi varjend rajatakse rohkem kui 180 inimese varjumiseks , mistõttu võib seal tegelikku varjumispinda olla mitusada ruutmeetrit. V2-klassi varjendite puhul tagatakse piisav õhu vahetus sobiva võimsusega seadm etega . Ventilatsiooniseadmete jaoks ettenähtud põrandapind sõltub sertifitseeritud ventilatsiooniseadme te mõõtu dest . Lisaks on ventilatsiooniseadme valimisel oluline arvestada varjendis viibijate arv. Punkti 3 kohaselt peab V2-klassi varjendis olema eraldi esmaabiruum, kus saab vajadusel anda esmaabi ka lamavale inimesele. V2-klassi varjend on ette nähtud suurele hulgale inimestele ja seetõttu on esmaabi ruumi vähimaks suuruseks nõutav kuus ruutmeetrit, et ruumi mahuksid nii abiandja kui ka -saaja . Punkti 4 kohaselt peab V2-klassi varjendis paiknema varugeneraator eraldi ruumi s ja elektripaigaldise toide tuleb tagada 72 tunniks . Sõltuvalt valitud elektritoiteviisist paigutatakse toiteallikas või pistikliides toite ühendamiseks varjendi või hoone osa erinevatesse kohtadesse. V2-klassi varjendi ventilatsioonisüsteem on suurem ja komplekssem kui V1-klassi varjendisse ettenähtu . V2-klassi varjendi vent ilatsioonisüsteemi käigus hoidmiseks on vaja pidevat elektrienergiat ning see peab olema sõltumatu. Punkti 5 kohaselt tuleb V2-klassi varjendis tagada eraldi ruumina olmeala , kus on sõltuvalt inimeste arvust sobiva suurusega töötasapin d ja piisaval arvul pistikupesasid . Seega saab V2-klassi varjendi puhul sisuliselt rääkida kööginur gast, kus on tagatud näiteks vee keetmise või söögi soojendamise võimalus . Punkti 6 kohaselt peab V2 - k lassi varjendis olema veevarustus ja kanalisatsioon , kuna varjend on mõeldud kasutamiseks suurele hulgale inimestele. Ilma veevarustuse ja kanalisatsioonita ei ole varjendis võimalik tagada ohutu i d tingimusi varjumiseks. Lõi ke 8 kohaselt k ui varjendis on veevarustus ja kanalisatsioon, tuleb tagada sulgventiilide ja klappide olemasolu võimalike õnnetuste korral. K analisatsioonitorustik peab olema varjendist suletav spetsiaalselt antud varjenditüübile toodetud sulgventiiliga . Veevarustus on vajalik vee olemasoluks varjendis ning saaste korral lüüsis inimeste puhastamiseks . L üüsis tuleb tagada eraldi veevarustus . T äpsemad juhised on projekteerimisjuhises . Lõike 9 kohaselt peavad varjendis olema vahendid, mis on vajalikud kas varuväljapääsu tee kasutamiseks või varjendis katkematult kuni 72 tunniseks viibimiseks. Nii on nõutavad : esmaabivahendid , mille hulk ja sisu sõltub varjujate arvust . Ilmselt on hõlbus vaadata kaubanduses saada olevaid esmaabikomplekte, kus on nii haava puhastamise kui sidumise ning valu vaigistamise vahendid, koos muu esmase vajalikuga ; kannatanute või liikumisvajadusega isikute transpordivahendid , näiteks kanderaamid e või lohisti te näol; vähemalt veerandile varjendis viibijatele lamamise võimalus , näiteks seinale kinnitatud narivoodi te näeol , mis tavaolukorras on kokku klapitavad , et võtta vähem ruumi. Selliste klappvoodite puhul peab silmas pidama , et need on toodetud spetsiaalselt varjendis kasutamiseks ning ka nende kinnitamisel peab lähtuma tootja juhenditest, sest varjendis mõjuvad erinevad koormused ja kõik taoline varustus peab seda taluma ; evakueerimiseks ja varu väljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid , näiteks vasar, kirka, meisel, kirves, labidas, sõrgkang, saag, kruvikeeraja, haamer, naelad, pussnuga, aga ka töökindad, köis jms ; väliskeskkonna saaste tuvastuse vahendid ja tuvastajate kaitseriietus , mille spetsifikatsioon ja hulk peab tagama võimaluse väliskeskkonnas saastet tuvastada ja vajadusel seal turvaliselt käia ; vähemalt antennipistikuga FM-raadio koos vajaliku vastuvõtmislahendusega . See on oluline just ohuteavituse kontekstis, sest Vikerraadio ja R4 peaksid olema eetris võimalikult kaua ning FM raadio töötab ka patareiga ; jooditabletid juhuks, kui väliskeskkonnas juhtunu tingib nende kasutusvajaduse. Selliste tablettide arv peaks olema korrelatsioonis varjendis viibijate hulgaga ; vajadusel kuivkäimla(d) ning käetoed, mida kasutada tualeti ligipääsetavuse suurendamiseks taaskord eeldusel, et need on toodetud spetsiaalselt varjendis kasutamiseks ning vajalikud vahendid eraldatuse tekitamiseks (vähemalt kardinad, sirmid v ms) ; elektriseadmete toimepidevuse tagamiseks sobivad vahendid nagu akujaamad, akupangad, patareid . Silmas tuleb pidada, et ka neid tuleb aeg-ajalt uuendada ja vajadusel välja vahetada ; joogivesi ja vajadusel anumad vee hoidmiseks. Vee koguse arvestus on toodud eespool ja kui varjendis on veevärk, siis saab joogivee tagada (vähemalt min g il ajal) selle kaudu; v eepuhastusaine , millega saab vajadusel näiteks väljast toodud looduslikku vett puhastada joogikõlblikuks ning t ulekustuti , mille kustutusaine ei ole pulber . Seega sobib näiteks vesikustuti või mõnu muu inimesele ohutu kustutusainega kustuti . K õik seadmed ja vahendid peavad olema varjendiks rajatud hoone osas alaliselt olemas, komplekteeritu d, korras , märgistatud ja regulaarselt kontrollitud. Lõike 10 kohaselt tuleb avalikus varjendis tagada varjendi suunaviitade komplekt , et varjumise vajadusel saaks need nähtavale kohale paigaldada. V arjend ei pea igapäevaselt olema suunaviitadega tähistatud , küll aga peab olema märgistatud varjumiskoha märgiga . Täpsemad nõuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele on kehtestatud määruse § -s 19 . Eelnõu § -s 1 1 sätestatakse v arjendi tuleohutus nõuded. Lõikes 1 sätestatakse nn kahe ukse nõue. Sätte kohaselt tuleb juhul , k ui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon ja varjendi igapäevasest kasutusotstarbest tulene valt on vaja lik suletud asendis tuletõkkeuks, see paigaldada lisaks varjendi kaitseuksele. Varjendi kaitseuks on hoone tavapärases kasutuses avatud asendis ega taga seetõttu tuletõkkesektsiooni terviklikkust. Selline tuletõkkeuks , samuti muud varjendile lisanduvad uksed , eemaldatakse või tõstetakse eest ära, kui varjend võetakse varjumiseks kasutusele, mistõttu ei takista need uksed varjendi eesmärgipärast kasutamist. Lõikes 2 sätestatakse, et kui V1-klassi varjendil on lisaks varjendi kaitseuksele paigaldatud veel m u u u ks ( näiteks tuletõkkeuks), võib see avaneda varjendisse sissepoole. Tegemist on oluli s e erisus ega tavapärastest tuleohutusnõuete st , mille kohaselt peavad evakuatsiooni - ja väljumis teel paiknevad uksed, sh tuletõkkeuksed, üldjuhul avanema evakuatsiooni suunas ehk varjendist välja poole . Erandina on l ubatud ukse avamine evakuatsioonisuunale vastupidises suunas juhul, kui ruumist evakueerub korraga alla 30 inimese . A rvestades, et varjendi eesmärgipärasel kasutamisel eemaldatakse selline lisa uks ning kasutusse jääb üksnes varjendi kaitseuks, ei ole see varjumise ajal takistuseks. Samas ei kohaldu see säte V2-klassi varjend i le , kuna seal on ehituslikult ette nähtud kaitseukse taha lüüsiruum . Lüüsiruum tagab , et tavaolukorras kasutatav uks avaneb samas suunas kui kaitseuks ehk evakuatsiooni suunas. Lõike 3 kohaselt võib varjendi suitsueemalduse tagada varuväljapääsu tee kaudu. Päästeamet aktsepteerib lahendust, kus suitsueemaldus , näiteks maa-aluselt korruselt , toimub varjendi varuväljapääsu tee kaudu . Se lline lahendus on oluline varjendi kompaktsuse ja monoliitsuse säilitamiseks . M ida vähem on piirdekonstruktsioonis läbiviike, seda tõhusam on selle kaitsevõime . Samas tuleb arvestada , et sellise lahenduse korral ei saa eeldada suitsueemalduseks kasutatav a luu gi paiknemist ruumi ülemis es kolmandik us , mis on tavapärane suitsueemaldusluugi asukoht, kuna varjendi varuväljapääs u tee sisemine pääs asub madalamal. Käesoleva lahenduse kasutamise tingimused on täpsemalt kirjeldatud p rojekteerimis juhises . Eelnõu § - s 12 sätestatakse nõuded v arjendi seadmete ja varustuse vastavus ele. Lõike 1 kohaselt peavad kõik varjendis kasutatavad kohtkindlad seadmed, sh ventilatsiooni- ja kaitseelemendid ning uksed, avatäited , luugid ja muud läbiviigud, olema toodetud ja sertifitseeritud varjendis kasutamiseks ning omavahel süsteemina ühild uma . Euroopa Liidus spetsiaalselt varjendi jaoks toodetud seadme te puhul võib sellist ühilduvust üldjuhul eeldada. . Toote sertifikaat kinnitab, et tootja on selle toote tootnud vastavalt standardi või mõne muu eeskirja nõuetele ning toode on ohutu ja seda või b kasutada. Eestis tunnustatakse rahvusvaheliselt kasutatavaid varjenditestide protokolle , et vältida olukorda, kus nõu ded muutu vad põhjendamatult kitsaks või soosivad üksnes piiratud hulka tootjaid. Varjendi kohtkindlate seadmete puhul ei saa aluseks võtta tavapäras t ehitustoodete nõuetele vastavuse protseduuri, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 2024/3110 (edaspidi CPR määrus ). CPR määruse kohaste toodete testimisel puudub lööklaine, rõhu - ja lekke kindlus e katse . Varjendi komponentide testimine toimub peamiselt erinevate rahvusvaheliste, valdavalt kaitsetööstuse standardite alusel . N äiteks Soomes ja Saksamaal kasutatakse STANAG standardit , kus teatud valdkondades on NATO riigid kokku leppinud standardse lähenemise. Üldjuhul on kõik varjendis kasutamiseks projekteeritud seadmed tootja poolt märgistatud. Nõuetekohaselt märgistatud seadmel on märge, et see on toodetud varjendi s kasutamiseks , seadme korrektne nim etus, tootja nimi, valmistamisaasta ja seerianumber. Levinud praktika kohaselt märgistab ka paigaldaja paigaldamise käigus seadme, kinnitades sellega seadme nõuetekohast paigaldamist. P aigaldaja l on võimalus kontrollida seadmete vastavus t ja ühilduvust ning nõuda mittevastavate osade asendamist või parandamist . Täpsem teave märgistuse , seadmete kasutatavuse ja ühilduvuse kohta esitatakse projekteerimisjuhises. Varjend ei ole tavapärane tehn o süsteem, vaid hoone osa, kus vahetu kõrgendatud ohu korral sõltub inimeste elu olemasolevate lahenduste töökindlusest ja toimivusest. Eelnõuga ei eelista ta konkreetsete tootjate tooteid ega lahendusi, vaid sätestatakse nõu e kasutada testitud seadmeid, mis töötavad ühtse süsteemina olukorras, kus tuleb kaitsta inimeste elu ja tervist. Eelduslikult on varjendis kasutamiseks mõeldud seadmete kasutusiga maksimaalselt 30 aastat. Lõike 2 kohaselt ei tohi varjendis kasutatav varustus , mis on nimetatud käesoleva määruse § - s 1 0 , st vahendid, mis on ette nähtud näiteks tualetiks, vee hoidmiseks või jäätmete kogumiseks, tekitada lisaohtu varjendis viibijatele . Varustus nagu tööriistad, töökindad või prügikonteiner ei pea olema spetsiaalselt varjendis kasutamiseks toodetud, kuna nende k asutamisel ei ole sisulist eri nevust võrreldes tavapärase keskkonnaga. S amas peavad lamamiseks mõeldud voodid või invatualeti raamistik sõltuva lt nende paigaldamis viisist ( sein või põrand ) taluma lisaks tavapärastele koormustele ka vibratsioonikoormust . Seetõttu tuleb need valida sõltuvalt kasutuskohast, milleks käesoleval juhul on varjend , ning tagada, et nende kasutamine varjumise ajal ei tekitaks lisaohtu kasutajatele. Lõike 3 kohaselt peavad k õik varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid olema varjendi omaniku poolt eristatavalt märgistatud , paiknema p üsivalt varjendiks rajatud hoone osas ning olema alaliselt kasutatavad . N õude täitmiseks piisab , kui vahendid on tähistatud selgelt viitega varjendile . Ülevaatlikkuse ja kompaktsuse tagamiseks on soovitatav koondada vajalik varustus ühte kohta , näiteks kasti , k uhu on lisatud ka olemas oleva varustuse loetelu koos asjakohaste tähtaegadega (näiteks jooditablettide või kaitseriietuse säilivusaeg). Selli ne lahendus lihtsustab varustus e olemasolu ja kehtivus e kontrolli ning võimaldab vajadusel aegunud või kahjustunud esemed õigea e gselt asendada . Eelnõu § 13 -s sätestatakse n õuded varjendi hooldusele ja kontrollile . Lõike 1 kohaselt tuleb kõiki v arjendis olevaid seadmeid ja varustust hooldada vastavalt tootja juhiste le . Sõltuvalt varustuse ja seadmete eripärast võib hoolduse läbiviimise regulaarsus erineda. T ootja juhendmaterjalist nähtub , millis te toimingu te ja sagedusega tuleb kontrollida seadmete töökorda ning kas hoolduse peab läbi viima erialaste teadmistega ehk pädev isik või võib seda teha tavakasutaja . Lõike 2 kohaselt tuleb sõltumata tootja juhistest varjendi omanikul korraldada vähemalt üks kord aastas järgmised kontrolltegevused : 1) ventilatsiooniseadme käivitumi se kontroll , tagades selle töö vähemalt viis minuti t ning kontrollides seejuures ruumi õhutihedust ning ülerõhunäidiku ja õhufiltrite toimimist , mis hõlmab õhutiheduse mõõtmise ga seotud kindlat protseduuri ning õhufiltrite kaalumist, täpsemad toimingud kirjeldat akse projekteerimisjuhises ; 2) energiavarustusseadmete töökorra kontroll tootja poolt ettenähtud toimingute kohaselt, näiteks generaatori , akupanga või akujaama kontroll ; 3) kanalisatsiooni sulgeventiili täielik sulgumi s e ja avami s e kontroll ; 4) varjendi kaitseukse sulgumi s e ja uste tihendite korrasoleku kontroll; 5) varjendi vajaliku varustuse olemasolu ja töökorra kontroll , mille tulemusel peab selguma, kas kõik vajalikud vahendid on varjendis olemas, kehtiva kasutus- või säilivusajaga ja valmis koheseks kasutamiseks. Neid kontrolltegevusi võib teha varjendi omanik ise või volitada selleks varjumise korraldamisega tegeleva t isikut või tellida vastava teenuse. Tellides kontrolltegevuste teenuse . võib selle maksumus Soome kogemusele tuginedes olla suurusjärgus mõnisada eurot . K ui varjendi omanikul või tema volitatud isikul on teadmised ja oskus ed nõutud kontrolltegevuste läbiviimise ks , ei ole teenus e sisse ostmine vajalik ning täiendavat lisakulu ei teki . Lõike 3 kohaselt tule b s äilivustähtaja ületanud varustus uuendada ja katkised seadmed parandada või välja vahetada . Kuigi määruses ei ole sätestatud konkreetset tähtaega , tuleb seadmete asendamine või parandamine teha esimesel võimalusel , sest varjendi varustus peab olema igal ajal töökorras. Soovitav on pidada nimekirja kõigist nõutavatest seadme test ja varustusest ning läbiviidud tegevustest, märkides üles kontrolli de aja d , tuvastatud puudused, puuduste kõrvaldamise või asendamise kuupäev ad . Lõike 4 kohaselt tuleb hoolduse ja kontrolli tulemused kajasta da varjumisplaanis . Kuna käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võivad teha nii tootja määratud erialaste teadmistega kui ka eriettevalmistus e t a isik ud , ei ole hoolduste ja kontrollide dokumenteerimiseks ette nähtud kindlat vormi. O luli ne on fikseerida kes, mida ja millal kontrollis , millised puudused tuvastati ning kuidas ja millal need kõrvaldati . Se e teave kajastatakse hoone varjumisplaanis, mis võimaldab vajadusel kontrollida, kas seadmete ja varustuse hooldus ning kontroll on nõuetekoha selt tehtud . Samuti tuleb varjumisplaanis ette näha regulaarsus, millega varjendi nõuetele vastavust kontrollitakse. Lõike 5 kohaselt peab vä hemalt üks kord kümne aasta jooksul varjendit tervikuna, sh kõiki varjendis olevaid seadmeid ja vahendeid , kontrollima pädev isik , et tagatud oleks varjendi eesmärgipärane toimimine. Kui varjend võetakse kasutusele 2026. aastal, tuleb pädeva isiku poolt varjendis läbi viia kontroll hiljemalt 2036. aastal. Hetkel Eestis varjendi kontrolli ja hooldusega pädevate isikute hindamise ja tõendamise nõuded puuduvad, sest kujundamisel on varjendi ja varjumiskoha nõuete süsteem. Seejärel, k ui need nõuded on kehtestatud, järgneb varjendi kontrolli ja hooldusega pädevatele isikutele kehtestatavate nõuete analüüs ja laiem arutelu. Pädevusnõuete süsteem ja pädevate isikute olemasolu varjendite valdkonnas tagab muuhulgas selle, et ebapiisava hoolduse tõttu mitte töökorras olevad seadmed või varustus tuvastatakse ja parandatakse või asendatakse õigeaegselt. Samuti annab selline kontroll kindluse, et kõik vahepealsed hooldus- ja kontrolli toimingud on tehtud nõuetekohaselt . Teenuse maksumust ei ole hetkel võimalik hinnata, kuna selline teenus turul puudub. Hind sõltub läbiviidud töö mahust . Eelnõu kolmandas peatükis sätestatakse varjumisplaaniga seonduvad nõuded . Eelnõu § 1 4 koosneb viiest lõikest ja reguleerib varjumisplaani üldnõudeid . Lõike 1 kohaselt tuleb v arjumisplaanis kirjeldada hoone kasutajate varjumise võimalust, nende liikumist ja oodatavat käitumist varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning varjendi või varjumiskoha kasutuselevõtu korraldamist. Varjumisplaanis nähakse ette varjumiseks sobiv koh t , varjendi või varjumiskoha kasutuselevõtu ja korrashoiuga seotud tegevused ning vastutajad . S amuti nähakse varjumisplaanis ette hoone kasutajate liikumine hoones asuvasse varjumiseks sobivasse kohta või selle puudumisel ettenähtu d tegutsemis vii s . Olemuselt on varjumisplaan sarnane muu dele hoone omaniku koostatud käitumisjuhis t e le , näiteks tulekahju korral tegutsemise plaan ile . Läbimõeldud ja kokku lepitud tegevused varjumisplaanis ning hoone kasutajate käitumine vastavalt varjumisplaanile tagavad varjumise toimimise. Lõike 2 kohaselt on varjumisplaani koostamise aluseks eelkõige sõjalise konfliktiga kaasnev õhurünnaku oht, kuid hoone omanik võib varjumisplaani laiendada ka muudele ohtudele . Seega tuleb varjumisplaani koostamisel esmajärjekorras lähtuda olukorrast, kus Eestit ähvardab õhu rünnaku oht . S amas on varjumisplaani koostamisel võimalik võtta arvesse ka varjumist n äiteks tuumajaama õnnetuse, äkkrünnaku , piirkonnas toimunud tehnogeense õnnetuse või ilmastikust tingitud asjaolud e korral . M uude ohtude arvestamise l tule b nee d varjumisplaa nis eraldi kirjeldada. Lõike 3 kohaselt võib juhul , kui mitme lähestikku asuva hoone jaoks on rajatud ühine varjend, koostada ühise varjumisplaani. Sellisel juhul peab varjumisplaan hõlmama kõigi kompleksi kuuluvate hoonete kasutajate liikumist ja oodatavat käitumist varjumisplaanis käsit le tud ohu korral. Se e võimalu s on asjakohane n äiteks haiglakompleksi või mõne suurema tööstuskompleksi hoonete korral , kus varjendeid või varjumiskohti võib olla rohkem kui üks või ku s üks varjend või varjumiskoht teenindab mitut hoonet. Ühises varjumisplaanis kirjeldatakse kõigi kompleksi kuuluvate hoonete kasutajate varjumis võimalus i . Lisaks tuleb arvestada , et varjumisplaani skemaatiline osa koostatakse iga hoone kohta eraldi ja tehakse teatavaks vastava hoone kasutajatele. Lõike 4 kohaselt võib varjumisplaan olla osaks muudest hoone ohutusdokumentidest . K ui hoones on koostatud n äiteks tuleohutusplaan, kriisiplaan või muu evakuatsiooniplaan, on lubatud varjumis plaan integreerida nendesse dokumentidesse . Varjumine ei ole eraldiseisev tegevus, vaid osa hoone kasutamisest vahetu kõrgendatud ohu korral , mistõttu on põhjendatud sel le kajastamine olemasolevates käitumisjuhistes. Oluline on, et hoones oleks määratud varjumise korraldamise eest vastuta v isik ning kirjeldatud kasutajate varjumise võimalused, nende liikumine ja oodatav käitumine varjumisplaanis käsitatu kohu korral. Lisaks peavad varjumisplaanis kajastuma varjendi hoolduse ja kontrolli ning varjendi või varjumiskoha ettevalmistamisega seotud tegevused. Kui varjumise korraldus on integreeritud muusse ohutusalasesse dokumenti, tuleb tagada , et hoone kasutajatele tehakse teatavaks neile suun a tud teave, eelkõige varjumisvõimalus ed hoone s , juurdepääs varjendile või varjumiskohale ning varjumise korralduse eest vastutavad isikud . Lõike 5 kohaselt koostatakse varjendi rajamise kohustusega hoone puhul varjumisplaan tuginedes ehitusprojekti le . Kirjeldatud nõue kehtib üksnes varjendi rajamise kohustusega hoonete kohta, mida hakatakse rajama alates 2026 . aasta suvest ehitatavatesse hoonetesse. Sellisel juhul tuleb hoone ehitusprojektis näidata ära hoone osa, mis vastab varjendile esitatavatele nõuetele ja selle alusel koostada varjumisplaan. Hoone v arjumisplaan peab olema valmis hiljemalt enne hoone esmast kasutuselevõttu , seeläbi tagatakse hoone kasutajatele vajalik tea ve varjumisvõimaluste kohta. Eelnõu § -s 1 5 kirjeldatakse varjumisvõimalusi ja varjumiskoha kohandamise võimalusi, kui hoones puudub varjend . Varjumisvõimaluste hindamine eelneb varjumisplaani koostamisele ja on osa varjumisplaanist. Samas võib praktikas neid tegevusi teha paralleelselt . Hoonetes, kuhu kavanda takse varjend, hin natakse varjumisvõimalusi asjakohases mahus. Lõike 1 kohaselt tuleb hoones , kus puudub varjend, hinnata varjumisvõimalusi. V arjumisvõimaluste hindamise l võib lähtuda ehitusprojekti st, sh olemasolevate hoonete puhul , ning arvestada asjaoludega, mis võivad mõjutada varjumiskoha kasut ami st ja mis on loetletud käesoleva paragrahvi lõikes 2 . Ehitusprojekt on olemasolevate hoonete puhul abimaterjaliks , võimaldades kasutada joonised ja skeeme ning saada teavet hoone kasutajate arvu kohta . Kui hoone ehitusprojekti ei ole võimalik aluseks võtta , lähtutakse hoone tegelikust olukorrast , parimast olemasolevast teadmisest ja varjumisvõimalustest. Varjumisvõimaluste hindamisel võib aluseks võtta ka konkreetse hoone riskihinnangu, kus või b olla kirjeldatud hoone kasutusrežiim vahetu kõrgendatud ohu olukorras, mis annab suuna, kuidas hoones varjumist korraldada. Lõike 2 kohaselt tuleb varjumisvõimalusi hinnates arvestada järgmisi asjaolusid . Punkti 1 kohaselt arvestatakse varjumisvõimaluse hindamisel hoone kasutusotstarvet ja kasutusrežiimi . See tähendab hinnata kse hoone tavapära st kasutus t , näiteks el amu , büroohoone, kool, haigla, teater, tööstus - või spordihoone, muuseum vms. Samuti tuleb hinnata, kas hoone on kasutusel alaliselt või ajutiselt, ning kas hoone alaline kasutamine on vajalik ohuolukorras või hoone jääb kasutusse osaliselt või muudetud kasutusotstarbega . N äiteks ohuolukorras võib hotell i kasutada ulatusliku evakuatsiooni korral evakueeritute kogunemiskohana, s arnaselt võib ohuolukorras alaliselt kasutada kooli, hooldekodu või transpordikeskust. Eelnimetatud tea ve annab sisendi varjendi või varjumiskoha mahutavuse määramiseks e hk kui paljudele inimestele tuleb varjumisvõimalus tagada . Lisaks tuleb arvesse võtta hoon e asukohta ja ümbritsevaid lisa oht usid, näiteks paiknemist tiheasutusalal või sellest väljas pool , piiritsoonis, üleujutusalal või ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte, tammiga veehoidla või muu sarnase ohu läheduses . V astavalt sellele saab kujundada hoone kasutusrežiim i erinevate ohtude korral. E smane hindamine võib anda ka teadmise, et hoone asub muude ohtude mõjualas, mida tuleks võimalusel arves se võtta . Punkt 2 kohaselt tuleb hinnata hoone varjumisvõimaluse potentsiaalsete kasutajate arvu , st inimeste arv u , kes või vad varjumisvõimalust vajada . Käesolev punkt on tihedalt seotud hoone kasutusrežiim i ja - otstar b e ga (§ 15 lg 2 p 1) . Varjumisvõimaluse hindamisel arvestatakse hoone tavapärast kasutust kui ka võimalikku kasutajate arvu vahetu kõrgendatud ohu korral. Otsuse, kui paljudele inimestele varjumisvõimalus rajatakse või kohandatakse, teeb hoone omanik. Samas tuleb arvestada, et kui hoone jääb kasutusesse vahetu kõrgendatud ohu korral, tuleb leida parim varjumisvõimalu s kõigile hoone kasutajatele. Hoone omanik otsustab , kas hoones paiknev varjumiskoht teenindab lisaks mõne muu hoone kasutajaid. Varjendi rajamisel lähtutakse käesoleva määruse lisast 1 , milles on sätestatud varjendite tegeliku varjumispinna arvutamise alused. Punkti 3 kohaselt tuleb hinnata hoone võimalik k u varjumisvõimalus t , lähtudes hoone suurus es t ja planeeringu s t . Selle alusel selgu b , kas hoonesse on võimalik kohandada varjumiskoht . 2026. a 1. juulil jõustuva HOS kohaselt võivad varjumiskohad olla avalikud või mitteavalikud. Mitteavalik varjumiskoht on sarnaselt mitteavaliku varjendiga ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajatele, avalik varjumiskoht ja avalik varjend on mõeldud vahetu kõrgendatud ohu korral vajadusel ka hoones või selle lähi ümbruses viibijatele . Avalikud varjendid rajatakse hoonetesse, mida külastavad suured rahvahulgad, näiteks kauba ndus keskus tesse , reisiterminalid esse ja suure matesse meelelahutus asutus tesse . A valiku varjendi rajamise kohustusega, kuid 1. juuli 2026 seisuga olemasoleva te hoone te puhul tuleb varjumisplaanis võimalusel ette näha avalik u varjumiskoh a kohanda mine . Se ejuures hinnatakse , kas vajalik on üks või mitu varjumis kohta, nende paiknemi st hoones ja juurdepääsu tingimus i . Punkt 4 kohaselt tuleb hinnata olukordi, kus hoonesse on võimalik varjumiskoht kohandada. Kui hoone konstruktsioon, tehniline seisukord ja ruumilahendus seda võimaldavad, tuleb määrata tegevused, mille tulemusel kohandatakse nõutele vastav varjumiskoht , sh tööde maht ja eeldatav valmimisaeg. Tööde käigus hinnata kse meetmeid varjumiskindluse suurendamiseks ning loetle takse tegevus ed varjumiskoha kohandamiseks. Samuti analüüsitakse optimaalseid lahendusi varjumisvõimalust e loomiseks olukorras, kus hoones endas ohutult varjuda ei ole võimalik , vältides seejuures ebamõistlikult koormavaid tegevusi . Sellisel juhul hinnata kse lähimaid võimalikke varjumisvõimalusi . Punkti 5 kohaselt tuleb läbi mõelda hoones varjumist korraldavate isikute arv , rollid ja ülesan ded , et tagada varjumise toimiv korraldus hoones. See on eriti oluline olukor dades , kus varjumiskoht või varjend tuleb võtta eesmärgipäraselt kasutusele , samuti selleks, et tagada varjumisvõimaluste nõuetele vastavus ajas ning teha vajalikke ettevalmistusi, kontrolle ja hooldu s töid . V arjumisplaani s määratakse varjumisega seotud vastutajad ja nende ülesande d. I sikuid ei pea määrama nimeliselt, vastutajateks võivad olla näiteks kindlad ametikohad või hoone haldus- või turvateenust osutavate ettevõtjate esindajad . Punkti 6 kohaselt tuleb läbi mõelda varjumise vajadusest, võimalustest ja korraldusest teavitamise viisid nii tavakasutuse ajal kui ka vahetu kõrgendatud ohu olukorras . See hõlmab muuhulgas varjumiskoha tähistamist ja suunavii tade paigal damist , vajadusel regulaars ete teavituste või infopäevade korraldamist ning ohutaseme tõustes hoone alalistele kasutajatele sisekommunikatsioon. V arjumisvõimaluste hindamisel saab juhinduda Päästeameti koostatud juhenditest, mis on kättesaadavad Päästeameti veebilehel, samuti on võimalik pöörduda Päästeameti poole nõustamise saamiseks. Lõike 3 kohaselt tuleb juhul , kui hoone s ei ole võimalik hindamise hetkel ega ka tulevikus varju da , tuleb leida hoone kasutajatele muu varjumisvõimalus ja määrata muu tegutsemise kord ning kajastada see varjumisplaanis. Näiteks on võimalik varjumiskoha puudumisel leida lahendus , et büroohoone kasutajad lähevad ohu korral koju või viiakse inimesed ohu tõenäosuse suurenemise l teise asukohta või võimaldatak s e neil kasutada mõne muu hoone varjumiskohta või varjendit. Varjumisvõimaluste hindamisel kajastatakse k a teave selle kohta, kui hoones ei ole võimalik varjumiskohta kohandada, lähiümbruses puuduvad sobivad varjumisvõimalused või hoonest ei ole võimalik inimesi evakueerida . On hooneid, mille kasutajad peavad ka vahetu kõrgendatud ohu korral oma tegevust jätkama, nt lennujuhtimistorni d , hooldekodud, haiglad, vanglad ja päästekomandod. Sellisel juhul tuleb hinnata riske ja leida parimad lahendused , et inimesed oleksid siiski kaitstud. Näiteks juhul, kui lasteaias puudub varjumiseks sobiv koht ning ka lähiümbruses ei ole varjumisvõimalusi , ei saa lasteaed selles hoones vahetu kõrgendatud ohu korral t egutseda . Alternatii vse lahendusena võib kaaluda varjumiskoha põhimõtetele vastava eraldiseisva ehitise paigutamist lasteaia territooriumile või lastehoiuteenuse viimist muude hoonesse . Lõike 4 kohaselt tuleb juhul , k ui hoonesse on hindamise hetkel või tulevikus võimalik kohandada varjumiskoht kas või osale hoone kasutajatest, kajasta da varjumisplaanis olemasolevad või kavandatavad varjumise võimalused ning planeeritud tegevused koos tähtaegadega. Kui hoonesse on võimalik kohandada varjumiseks sobiv koh t , tuleb see varjumisplaanis kirjeldada ja luua eeldused, et inimes ed saaksid vahetu kõrgendatud ohu korral varjumiskohta kasutada. Kui hoone kasutajate hulgas on teada inimesed, kes ei ole võimelised iseseisvalt liiku m a, tuleb kavandada ka nende abistatud liikumine varjumiskohta. Abivahendite, nt lohist ite kasutamine on põhjendatud , kuna esmatähtis on jõuda ohutusse kohta. Erandjuhtudel võib k orterelamutes osutuda vajalikuks jääda oma korterisse ja varjuda seal võimalikult ohutusse kohta, näiteks akendeta ruumi hoone keskosas . S elline tegutsemine suurendab turvalisust , võrreldes varjumata jätmisega. Hoone omanikud peavad tegema pingutusi, et tagada hoone kasutajatele vajaduse ko r ral turvaline varjumisvõimalus ning seda on otstarbekas kavandada ja ellu viia o juba ajal , mil tegelikku ohtu ei ole. Eelnõu §-s 16 kehtestatakse nõuded varjumisplaani koostamisele ja varjumise korraldamisele hoones. Lõike 1 kohaselt kirjeldatakse varjumisplaanis varjumise korralduse üldandmed , varjumisega seotud tegevused etapiviisiliselt ning lisatakse varjumise skeem. Üldandmetena esitatakse varjumisplaanis hoone aadress, olemasolul nimetus, suletud netopindala, teave selle kohta, kas varjend või varjumisk oht on avalik või mitteavalik ning tegeliku varjumispinna suurus . Tegeliku varjumispinna suurus annab ühtlasi tea be selle kohta , mitmele inimesele on varjumiskoht või varjend ette nähtud . T egelik varjumi spind peab tagama ühe inimese kohta vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Üldandmetes kajastatakse ka info, kui hoones varjumiseks sobiv koht puudub ja lisatakse lähima kasutatava varjumisvõimaluse asukoha andmed. Lisaks tuleb varjumisplaani üldandmete osas kirjeldada lühidalt hoone kasutusrežiim i, s h asjaolu, kas hoone jääb kasutusse ka vahetu kõrgendatud ohu olukorras ning kuidas on tagatud hoone kasutajatele varjumise võimalus samas hoones, kõrvalhoones või mujal . Ka märgitakse siia ossa varjumisplaani läbivaatamise kuupäev. V arjumisplaanis tuleb nimetada varjumise korraldamise eest hoones vastutava(te) füüsilis (t)e isiku(te) kontaktandmed (nimi, telefoninumber, e- posti aadress ) ning ametikoht või roll (nt haldur, ühistu esimees ). Need andmed on olulised nii hoone kasutajatele kui ka Päästeametile vajadusel kontakti võtmiseks. Varjumisplaani skeem il kajasta takse varjendi või varjumiskoha asukoht hoone korruse plaanil ning varjumiseks ettenähtud alad peavad olema selgelt eristatavad . Kui varjumisplaan hõlmab hoonete kompleksi või mitut eraldi hoonet, lisatakse eraldi juurde hoonete asendiplaan. Skeemi koostamise l võib kasutada olemasolevat tulekahju korral tegutsemise plaani või hoone projekti joonise i d. Skeemi l kajasta takse varjendi või varjumiskoha ligipääsetavus, sh varjujate liikumisteekonna skeem varjendisse või varjumiskohta, sissepääsud ja väljapääsud koos varu välja pääsudega . Aluseks võib võtta olemasoleva tulekahju korral tegutsemise plaani või hoone projekti joonised ning märkida eraldi varjumisega seotud liikumisteed . Lisaks esitatakse skeemi l muu oluline teave nagu varjendi või varjumiskoha varjumiseks sobi v kasulik pind iga eraldi ruumi kohta, oluliste kommunikatsioonide sulgemise asukohad ning seadmete või vahendite asukohad . Kasutatavad l eppemärgid peavad olema üheselt arusaadava d ja eelistada tuleb rahvusvaheliselt kasutatavaid leppemärke. Varjumisplaani osa, mis kirjeldab varjumise korraldamist hoones, peab sisaldama varjumiseks ettevalmistamise ja varjumise korralduslikku teavet sellises ulatuses , et see annab varjujatele ja varjumist korraldavatele isikutele selge ülevaate vajalikest tegevuste st varjumise erietappides. Varjumisplaani selles osas kajasta takse ka varjendi seadmete ja varustuse nimekiri ning kontrolli de ja hooldus te teostamise kuupäev ad . V arjumiskohtade puhul ei ole see nõue kohustuslik, kuid juhul, kui varjumiskohas on seadmeid või varustust, mida on vajalik perioodiliselt kontrollida , tule b see varjumisplaanis kajastada. Lõike 2 kohaselt eristatakse v arjumise korraldamisel hoones järgmisi etappe: valmiduse etapp , valmisolekusse seadmise etapp ja valmisoleku etapp. Näitlikult saab varjumiseks valmistumist illustreerida järgmise joonisega: Varjumisvõimaluste tagamise etapid Lõi getes 3 - 5 kirjeldatud etapid saab kokku võtta järgmiselt: V almiduse etapp – riigis valitseb tavapärane olukord ning tegevused on igapäevased . Selles etapis on tegevused peamiselt suunatud varjendi või varjumiskoha korrashoiule ja kontrollile. V almisolekusse seadmise etapp – kuni 72 tunnine periood pärast Vabariigi Valitsuse vastava otsus e tegemist, mille jooksul valmistatakse v arjend või varjumiskoht ette varjumise tagamiseks . Rakend atakse ettevalmistava i d tegevus i , mille eesmärk on viia v arjend või varjumiskoh t varjumiseks sobivaks , s h kaetakse ak nad, seatakse töökorda generaator ( sh taga takse kütusevaru ), valmistatakse ette käimlad ning tehakse muud vajalikud toimingud . V almisoleku etapp – varjend / varjumiskoht on eesmärgipäraseks kasutuseks ette valmistatud ja valmis varjujaid vastu võtma ning neile on tagatud ööpäevaringse d varjumisvõimalused. Lõike 6 kohaselt koostatakse varjumisplaan vastavalt käesoleva määruse lisale 2. Eelnõu §-s 1 7 sätestatakse varjumisplaani kinnitamise, üle vaatamise ja teatavaks tegemise nõuded . Lõike 1 kohaselt kinnitatakse varjumisplaan kas hoone omaniku või tema poolt volitatud isikute poolt või korteriühistu juhatuse otsusega, juhatuse puudumisel üldkoosoleku otsusega. K ortermajade puhul kinnitatakse varjumisplaan kas juhatuse otsusega või omanike poolt ühiselt . Varjumisplaani kinnitamisega nimetatakse ka varjumise korrald ami se eest vastutav isik hoones . K orterelamus on soovita ta v koostada varjumisplaan koos töös elanikega, kuid võimalik ajakulu ei tohi takistada varjumisplaan i valmi mist . Selline korraldus on võrreldav hoone tuleohutuskorraldusega , kus kinnitatud tegevuskava tehakse hoone kasutajatele teatavaks, kuid ei eeldata, et kõik hoone kasutajad selle koostamises osalevad . Lõike 2 kohaselt tuleb varjumisplaanis määrata isik, kes vastutab hoones varjumis e korraldamis e eest. Vastutav isik ei pea olema nimetatud nimeliselt, vaid võib olla määratud ka ametikoha või rolli (nt haldusjuht ) kaudu. Oluline on, et hoones oleks määratud vastutav isik , kes vajadusel uuendab varjumisplaani, kontrollib varjendi või varjumiskoha jätkuvat vastavust nõuetele ning juhib varjendi või varjumiskoha ettevalmistamist peale Vabariigi Valitsus e vastava otsus e tegemist . Lõike 3 kohaselt uuendatakse varjumisplaani , kui hoones on toimunud olulised muudatused , mis võivad mõjutada varjumise korraldamist või varjumis e võimalusi . Sellis teks muudatus teks võivad olla näiteks varjendisse või varjumiskohta viiva liikumis tee ümberehitus, hoone kasutus otstarbe muutus , muudatused kasutajate grupis või varjumise korraldamise eest vastuta va isiku vahetumine . K ui varjumiseks ettenähtud hoone osa jääb samaks ja on tavakasutuses olnud panipaigana ning võetakse ilma ümberehituseta kasutusse koosole kur uumina, ei ole varjumisplaani muut mine vajalik . Lõike 4 kohaselt on hoones varjumise eest vastutava isiku kohustus varjumisplaani regulaarselt üle vaadata, et tagada varjumise korralduse vastavus tegelikule olukorrale. Ülevaatamine ei tähenda alati varjumisplaani muutmist, vaid selle eesmärk on perioodiliselt hinnata, kas varjumisplaanis kajastatud teave on jätkuvalt asja - ja aja kohane . Ülevaatamise r egulaarsuse määra b hoone omanik, kuid see ei tohi olla harvem kui üks kord viie aasta jooksul. Lõike 5 kohaselt tuleb varjumisplaanis toodud oluline teave hoones olemasolevate varjumisvõimaluste ja eri etappides rakendatavate tegevus te kohta teha teatavaks hoonet kasutavatele sihtrühmadele ja varjumist korraldavatele isikutele. Määruse s ei ole sätestatud teavitamise viis i , oluline on, et kõik hoone kasutajad teaksid, kas ja kuhu on hoone s võimalik varjuda , või kui hoones varjumisvõimalus puudub , siis kuhu tuleb varjumiseks liikuda. Oluline on avalikustada varjumisplaani skeem ja märgistada hoonesisene liikumistee varjendisse või varjumiskohta. Varjumist korraldavale isikule tuleb teha teatavaks kogu teave , mis on seotud varjendi või varjumiskoha eesmärgipärase kasutuselevõtmisega , s h tegevustega, mida tuleb teha peale Vabariigi Valitsuse vastava t otsust . Samuti peab varjumise korraldamise eest vastutav isik olema kursis hoones tehtavate ümberehituste või muude muudatustega , mis või vad mõjutada varjumise korraldust. E elnõu § - s 1 8 sätestatakse v arjumiskoh a kohandamise põhimõtted , mi lle täitmisel on võimalik hoonesse kohandada turvali ne varjumiskoht . V arjumiskoha kohandamisel saab juhinduda Päästeameti koostatud avalikult kättesaadavast juhendmater jalist. Lõike 1 kohaselt kohandatakse varjendita hoone l e varjumiskoht , kui varjumisvõimaluste hindamise käigus on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise võimalus. N õue on seotud HOSi sättega , mille kohaselt tuleb koostada varjumisplaan ning hinnata selle koostamise käigus võimalus t kohandada hoonesse varjumiskoht. Võimalusel tuleb varjumiskoht kohandada kõigi le hoone kasutajatele . Kui varjumiskoha kohandamise ettevalmistustööde käigus selgub, et kõigile hoone kasutajatele varjumiskohas kohta e i ole võimalik tagada, tuleb leida täiendav varjumisvõimalus või kohendada hoone kasutusrežiimi. Oluline on siinkohal tähele panna, et selline varjumiskoht võib asuda ka hoonest väljas, nii öelda eraldiseisvana ja on määratud siis mingi hoone kasutajatele varjumiseks . Lõike 2 kohaselt peab varjumiskoht paiknema võimalikult maapinna lähedal, et tagada maksimaal ne kaitse . Varjumiskoha kohandamisel on s obivateks hoone osadek s eelkõige keldri d ja hoone esime ne poolkorrus. Samuti sobivad hoonest eraldiseisvad maa-alused ehitised, n äiteks tunnelid ja muud raudbetoonist ehitised (keldrid vms). S ellis te ehitis te puhul tuleb arvestada, et nende ettevalmistami n e võib nõuda täiendavaid tegevusi , konstruktsiooni ja avatäi d e t e vastupidavusnõuete tugevdamist või tunnelite puhul erilahendust suudmete katmiseks. Samuti saab varjumiskohas lugeda spetsiaalselt varjumiseks loodud ehitist, mis on paigaldatud mõne hoone juurde või avalikku ruumi, et tekitada selle hoone kasutajatele või avalikus kohas viibijatele lisavarjumise võimalus. Lõike 3 kohaselt tuleb v arjumiskoht kohandada hoone sellisesse ossa, mis kaitseb vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Nõue ei välista, et varjumiskoha hoone osa võib olla tugevam ja pak kuda täiendavat kaitset lööklaine eest. V arjumiskohas tule b võimalusel vältida akende või muude sarnaste avatäidete olemasolu . Akende olemasolu korral saab need katta liivakott ide , metall-luuk ide või muu de sobivate lahendustega . Arvestada tuleb, et osa avasid võib olla vaja lik kasutada varuväljapääsuna. Metall - luukide puhul tuleb taga da nende vastupidavus kui ka võimal us neid seestpoolt avada ilma kõrvalise abita või tööriist u kasutades. Vajaduse l võib avad ajutiselt sulgeda kerg p lokkidega , võimaldad es nende seestpoolt lammuta mist hädaväljumise korral . Samuti tuleb arvestada, et varjumiskoha kohandamisel võib osutuda vajalikuks konstruktsiooni de täiendav toestami ne , mistõttu tuleb vastavad materjal id aegsasti varuda . Lõike 4 kohaselt on hoones paiknev varjumiskoh t mõeldud eelkõige lühiajaliseks viibimiseks . O ptimaalne viibimisaeg ei ületa pool t ööpäeva (12 h). Kui varjumisko ht on omaniku otsuse alusel kohandatu d pikemaks viibimiseks , peab sellekohane teave kajast uma varjumisplaanis. Lõike 5 kohaselt peab varjumiskohas olema ühele inimesele võimalusel tagatud 0,75 ruutmeetrit . Nõue on sarnane varjendi tele kehtestatud nõu dega ning vastab rahvusvahelis te s standardi te s toodule (§ 5 lg 2) . Vajaduse l ja võimalusel võib planeerida suurema pinna ühe varjuja kohta . Näiteks kui varjujate seas on liikumisabivahendeid kasutavaid inimesi või isikuid, kes vajavad lamamiskohta . Tegeliku varjumispinna arvestamisel ei võeta arvesse avatäidete taguseid alasid ja kohti, kus paikneb varustus . Tegeliku varjumispinna a rvut amisel saab lähtuda varjendile kehtivatest põhimõtetest . Lõikes 6 sätestatakse varjumiskoha õhuvahetuse nõuded. Õhuvahetus on eriti oluline olukorras, kus varjuda tuleb kauem kui paar tundi. V arjumiskohale ei esitata ioniseeriva kiirguse kaitse nõuet, seetõttu tuleb kasutada maksimaalselt olemasolevaid võimalusi tagamaks varjujatele varjumiskohas värske õh k . Üks võimalus õhuvahetus e tagamiseks on väikes te õhuavad e rajamine konstruktsiooni desse , nt liivakottide vahel e jäävad avad või spetsiaalselt konstruktsiooni sisse tehtud väikese d õhuavad. Täpsema d lahendused on esitatud Päästeameti juhendmaterjalis . Kui varjumiskoha kohandamisel on soov või võimalus tagada inimestele suurem ohutus, näiteks kaitse saastunud välisõhu eest, on see võimalik vastava ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega. Lõike 7 kohaselt tuleb juhul , kui varjumiskoh a pindala on suurem kui 15 ruutmeetrit, tagada lisaks sissepääsu tee le vähemalt üks hajutatud suunaga varuväljapääs utee . Varuväljapääsuteeks võib olla luuk või mõni muu ava, mida on võimalik avada ilma abivahenditeta või tööriist u kasutades ja see peaks olema valitud sissepääsuteega võrreldes kas teises suunas või piisavalt kaugel, et viia selle sektsiooni võimalikust varingualast välja . V arjumiskoha sissepääsu tee peab olema piisavalt lai ja võimaldama kõigil varjujatel varjumiskohta siseneda , vajaduse l kõrvalise abiga . V aruväljapääsu tee kasutamisel võib arvestada kõrvalise abi vajadusega teiselt varjujalt . 15 ruutmeetri nõue kattub vähima tegeliku varjumispinnaga, mis on varjendisse lubatud rajada (§ 3 lg 1) . Lõike 8 kohaselt peab varjumiskohas olema tagatud tualeti kasutamise võimalus. Kõige lihtsam lahendus on kuivkäimla ( biokäimla ), mis peab olema eraldatu d . Kuivkäimla e raldatus ei tähenda eraldi ruumi kohandamist, lahendusena võib kasutada eralduskardina id või sirm e . Kui varjumiskohas on liikumispuudega inimesi, tuleks kuivkäimlasse ette näha paigaldatavad inva käetoed, mis võimaldavad tualeti kasuta mist. Lõikes 9 sätestatakse põhimõte , mille kohaselt tuleb varjumiskohas tagada puhtus ja kuivus ning minimeerida varjumiskohast endast tulenevad ohud . V arjumiskohta ei tohi kohandada lisaohtudega ruumidesse nagu soojussõlmed, elektripeakilbi ruumid, surveseadmetega või ohtlik k e aineid sisaldavad ruumid . Samuti tule b vältida kukkuva i d eseme i d , mis võivad lööklaine või vibratsiooni korral põhjustada vigastusi ning evakuee r umist takistava i d eseme id nagu lauad ja toolid . V arjumiskoha kohandamisel tuleb läbi mõeld a puhasta mise ja liigse niiskuse ärajuhtimi s e võimalused varjumiskohast . Lõi getes 10 ja 11 sätestatakse juht- , teenistus- ja abi koerte ning lemmikloomade varjumiskohta kaasa võtmine samadel alustel nagu varjendite puhul (vt § 9 lõigete 4 ja 5 selgitusi) . Eelnõu viiendas peatükis sätestatakse varjendi ja varjumiskoha tähistuse nõuded. Eelnõu § -s 19 sätestatakse n õuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele . Lõi k e 1 kohaselt tuleb v arjend ja varjumiskoht märgistada vastavalt määruse lisale 3 . Märgi stuse aluseks on rahvusvahelise tsiviilkaitse tunnusmärk ning nii varjendi kui varjumiskoha tähistamisel kasutatakse sõna : „VARJUMISKOHT“. Kuigi Eesti Keele Instituudi 2025 . aastal avaldatud õigekeelsussõnaraamatus on kasutusel nii sõna varjumiskoht (sünonüümiga varjekoht) kui ka sõna varjend, on asjakohane kasutada ühtset tähistust , et anda ajasurves kiire sti arusaadav teave varjumise võimaluse kohta . Ohuolukorras ei ole määrav , kas tegemist on varjendi või varjumiskohaga, kuna kaitset pakuvad mõlemad. M itteavalikud varjendid ja varjumiskohad ning nendega seotud varjumise korraldus on hoone kasutajatele üldjuhul eelnevalt teada ning märgistus lihtsustab liikumist ohuolukorras . Avalike varjendite ja varjumiskoh ta de puhul on märgistuse paigaldus ja nõuetele vastavus vahetu kõrgendatud ohu korral kriitilise tähtsusega, et kõik vajumist vajavad isikud leiaksid vastava koha. Ühtse märgistus e tagamiseks tuleb juhinduda Päästeameti juhis est varjumise märgistamise kohta https://www.rescue.ee/et/juhend/varjumine/varjumise-mark . Lõi kes 2 kehtestatakse suunised avalik u varjend i ja varjumiskoh a tähista miseks . Avaliku varjendi ja varjumiskoha puhul peab hoone l olema vähemalt kaks alalist märki: üks hoone välise sissepääsu juures ning teine varjendi või varjumiskoha sissepääsu juures hoone sees. M ärgid paigaldatakse varjendi puhul hoone kasutuselevõtmisel ning varjumiskoha puhul olemasoleva hoone varjumiskoha ks kohandamisel. S ellega esialgne märgistus piirdub, muu vajalik teave kajastatakse varjumisplaanis ja tehakse hoone kasutajatele teatavaks neile vajalikus ulatuses . Lõike 3 kohaselt tuleb juhul , kui avalik varjend või varjumiskoht võetakse eesmärgipäraselt kasutusele , paigaldada avalikku ruumi vajalikud suunaviidad koos varjendi ja varjumiskoha kauguse lisainfoga . T änaval e , ehitise territooriumil e ning teekonnal e avaliku varjendi või varjumiskoha juurde paigaldatakse vastav märgistus koos suunaviitaega 72 tunni jooksul Vabariigi Valitsuse otsus est varjendite ja varjumiskohtade kasutuselevõtmiseks . Lõike 4 kohaselt peab mitteavaliku varjendi või varjumiskoha puhul olema alaliselt paigaldatud märk varjendi või varjumiskoha uksel e või selle vahetusse lähedusse . Alaline väline märgistus ning suunaviitade kasutamine on vabatahtlik . V arjumise korraldus on kirjeldatud varjumisplaanis ja tehtud teatavaks hoone kasutajatele vajalikus mahus. Lõike 5 kohaselt tagab märgistus e ehitisel ja selle territooriumil ehitise omanik, välja arvatud juhul , kui Päästeamet on teinud omanikuga kokkuleppe ja võtnud märgistuse paigaldamise enda ülesandeks . Lõike 6 kohaselt tehakse avalike varjendite ja avalike varjumiskohtade paigaldatava märgistuse korral koostööd kinnistu omanike ja KOV-idega . A valike varjumiskohtade ja varjendite viitade paigaldamine avalikku ruumi saab ilmselt olema eelkõige KOV-i ülesanne , sest j uhul kui lühikese aja jooksul on vaja paigaldada suur hulk viitasid, ei pruugi Päästeamet i võimekus olla piisav . Eelnõu kuuendas peatükis sätestatakse rakenduss ä te . Eelnõu § 2 0 kohaselt jõustub määrus 1. juulil 2026. aastal. Lisa s 1 sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise alused ja varjumisplaani koostamine . Lisa üks täpsustab HOS -i ning käesoleva määruse nõudeid varjendi rajamise ja varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise kohta. V arjend rajatakse inimeste kaitseks eelkõige hoone te sse, kus vahetu kõrgendatud ohu korral võib tõenäoliselt viibida inimesi. Käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt ei tohi ( V1-klassi ) varjend i tegelik varjumispind olla väiksem kui 15 m 2 . Lisas 1 on toodud tabel, mille ehitis t e loetelu koostamise aluseks on võetud 2. juuni 2015 . a majandus- ja taristuministri määrus e nr 51 „ Ehitise kasutamise otstarvete loetelu “ lisa „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ (edaspidi määruse nr 51 lisa) . 1. juulil 2 02 6. a jõustuv ad HOS sät ted, mille kohaselt rajatakse avalik varjend, kui püstitatakse hoone, mida külastavad suured rahvahul g ad või mille suletud netopind on 10 000 m 2 . Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m 2 ning tööstus- ja laohoone suletud netopinnaga vähemalt 1500 m 2 . Lisa 1 tabeli esimeses veerus on lähtutud määruse nr 51 lisast ning üle võetud kood , mis käesolevas lisas kannab nimetust hoonerühma kood ja teises veerus ehitise kasutamise otstarve. Kolmandas veerus on hoone suletud netopinna alampiir m 2 , lähtutud on 1. juulil 2026. a jõustuva tes sätetest . Veerud neli ja viis täpsustavad, milline on lubatud v arjendi tegeliku varjumispinna vähim suurus (%) suletud netopinnast ja millistel juhtudel peab v arjendi tegelik k u varjumispin da suurendam a sõltuvalt inimeste arvust . Lisaks on märkuste veerg, kus on täpsustused tegeliku varjumispinna suurendamise osas . Osades hoonetes tuleb tagada varjend või varjumiskoht hoonesse projekteeritud ettenähtud inimeste arvule. Sellisteks hooneteks loetakse h aridusasutus i , meditsiini- ja hoolekandeasutus i, m ajutusasutus i ning kinnipidamisasutus i. Nimetatud hooned, välja arvatud majutusasutused, on peamiselt riigi või KOV-i omandis . Kui eelpool loetelus toodud hooned peavad toimima vahetu kõrgendatud ohu korral, tuleb tagada hoone kõigi kasutajate turvalisus ning näha ette varjumisvõimalus kõigile hoonesse projekteeritud kasutajatele. M ajutus asutused on hooned, mida saab vahetu kõrgendatud ohu korral kasutada näiteks evakueeritavate majutuseks, mistõttu nähakse ka neis ette nõue tagada varjumisvõimalus kõigile hoone sse projekteeritud kasutajatele . Kui pärast 1. juulit 2026. a ehitatakse ridaelamu, mille netopind on suurem, kui 1200 m 2 , siis lisa 1 kohaselt rajatakse varjend ja koostatakse varjumisplaan. Samas ei pea varjend olema avalikuks kasutamiseks. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab olema vähemalt 2 % ning varjendi tegeliku varjumispinna suurendamisel tuleb arvestada inimeste arvuga. Märkus t e lahtris on täpsustatud, et varjendi tegelik varjumispind peab tagama varjumisvõimaluse vahetu kõrgendatud ohu korral kõigile hoonesse projekteeritud kasutajatele. Kui pärast 1. juulit 2026.a ehitatakse majutushoone, mille netopind on suurem kui 1200 m 2 , siis lisa 1 kohaselt rajatakse varjend ja koosta takse varjumisplaan. Samas ei pea varjend olema avalikuks kasutamiseks. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab olema vähemalt 2 % ning varjendi tegeliku varjumispinna suurendamisel tuleb arvestada inimeste arvuga. Märkus t e lahtris on täpsustatud, et v arjendi tegelik varjumispind peab tagama varjumisvõimaluse vahetu kõrgendatud ohu korral kõigile hoonesse projekteeritud kasutajatele . Kui pärast 1. juulit 2026. a ehitatakse kaubandushoone , mille suletud netopind on suurem kui 1200 m 2 , siis lisa 1 kohaselt rajatakse avalik varjend ja koostatakse varjumisplaan. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab olema vähemalt 2 % ning kohustust varjendi tegelikku varjumispinda suurendada ei ole. Märkuste lahtris on lubatud suurendada varjendi tegelikku varjumispinda vastavalt vahetu kõrgendatud ohu korral hoone kasutajate arvule . Kui pärast 1. juulit 2026. a ehitatakse tööstushoone, mille netopind on suurem kui 1500 m 2 , siis lisa 1 kohaselt rajatakse varjend ja koosta takse varjumisplaan. Samas ei pea varjend olema avalikuks kasutamiseks. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab olema vähemalt 1 % ning kohustust varjendi tegelikku varjumispinda suurendada ei ole. Märkuste lahtris on lubatud suurendada varjendi tegelikku varjumispinda vastavalt vahetu kõrgendatud ohu korral hoone kasutajate arvule . Kui pärast 1. juuli t 2026.a ehitatakse botaanikaaia hoone (muu avalik hoone), mille netopind on suurem kui 1200 m 2 , siis lisa 1 kohaselt ei ole varjendi rajamise kohustust, tuleb koostada üksnes varjumisplaan. Lisa 2 sisaldab varjumisplaani vormi , mis aita b varjumisplaani koostamisel läbi mõelda hoone varjumise korralduse ja varjumise korralduse etapid. Oluline on, et varjumisplaanis kajastuks üldandmed, varjumise skeem ja korralduse kirjeldus. Samuti on tegelikult varjumisplaani vorm, kui selline, jäetud lahtiseks, v arjumisplaan (eelkõige selles olev oluline teave) võib olla integreeritud mõnda muusse hoone ohutudokumenti. Lisa 3 sätestab varjendi ja varjumiskoha tähistuse nõuded . Täpsemad kujundused erinevate suuruste puhul koos vajalike lisatahvlite ja suunaviitade kirjeldusega on kättesaadav Päästeameti koduleheküljelt vastavast stiiliraamatust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise ega muutmisega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatustega kaasnevad majandusmõjud, kuna need puudutavad nii hoonete projekteerijaid, ehitajaid kui ka tellijaid (riik, eraisik, ettevõte jne). Samuti mõjutavad kaasnevad muudatused riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusüksuste töökorraldust, kuna varjendite rajamine, varjumisplaani koostamine ja varjumiskohtade kohandamine on uus kohustus ning nendega kaasnevad täiendavad tegevused. Uue kohustuse seadmisel kasvab menetlustega seotud asutuste halduskoormus. Lisaks kaasneb muudatusega mõju riigi julgeolekule, sest varjendite rajamine ja varjumiskohtade kohandamine tõstab üldist kaitsevõimet ja elanike kindlustunnet. Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata ega analüüsida, kuna sellekohaseid uuringuid ei ole läbiviidud. Seega on käsitletud üksnes otseseid mõjusid. Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti puudub mõju regionaalarengule. Määrusega ei kaasne eraldi mõju elu- ja looduskeskkonnale. I. Mõju valdkond 1 Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele. 4.1 muudatus: varjendi rajamise kohustuse seadmine HOS § 16 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud uute hoonete ehitamisel. Varjendikohustusega hooneid püstitatakse aastas suurusjärgus 100-110. Mõju sihtrühm 1 : hoonete projekteerijad. Mõjutatud sihtrühma suurus: Potentsiaalselt projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid on E-äriregistri andmetel ligikaudu 520, samas majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Statistikaameti andmetel on suurusjärgus 160 tuhat. Seega jääb mõjutatud sihtrühma suurus alla ühe protsendi kõigist ettevõtetest. Samuti on vähetõenäoline, et kõik projekteerimise ettevõtted hakkavad nõuete kehtestamise hetkest varjendeid projekteerima. Seega mõjutatud sihtrühm on väike . Mõju kirjeldus sihtrühmale 1 : teatud tüüpi uutesse hoonetesse projekteeritakse varjend. See tähendab hoonete projekteerimisel muutusi, sest tuleb arvestada, et hoone peab tulevikus pakkuma inimestele kaitset plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sh ioniseeriva kiirguse eest. Teatud projekteerimispõhimõtted tuleb ümber hinnata, sest hoone põhiülesanne ohuolukorras on kaitse tagamine nii väljastpoolt tuleva kui ka hoonest võiva lähtuva ohu eest. Mõju olulisus sihtrühmale 1 Hooneid, kuhu tuleb rajada varjend, ehitatakse aastas ca 100-110. Võrdluseks, hooneid, millele antakse ehitusluba, on aastas kokku ca 10 000 (elamud ja mitteelamud). Varjend nähakse ette hoone ehitusprojektis, mis tähendab lisaarvutusi ja ajakulu projekteerimiseks. Varjendi projekteerimisel on soovituslik arvestada ka rahuaja kasutusvõimalustega. See tähendab, et esiteks peab varjend tagama kaitse ja teiseks võib rahuajal seda hoonet või hooneosa kasutada muul otstarbel. Seega esmase mõju ulatuse ja sageduse varjendige hoonete projekteerimisel võib hinnata suureks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: määrusega kehtestatakse üldnõuded ja teatud piirnormid (nt värske õhu tagamine) varjendi rajamisele. Määrus ei kehtesta detailseid nõudeid, sest need sõltuvad varjendi asukohast, suurusest, inimeste arvust, kellele varjend projekteeritakse jne. Seega võib esialgu tekkida olukord, kus varjendi projekteerimisel ei ole abimaterjale erilahendusteks. Selle peaks lahendama Sisekaitseakadeemia poolt koostatav varjendi projekteerimisjuhis, mis peaks valmima 2026. aasta jooksul. Seni on projekteerijatel võimalik kasutada näiteks Soome vastavaid varjendi juhendmaterjale. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem väike. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 1: kokkuvõttes saab järeldada, et mõju sihtrühmale on nõuete jõustumise esimestel aastal oluline, aga ajas see väheneb. Mõju sihtrühm 2 : Juriidilised isikud, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega. Mõjutatud sihtrühma suurus: 2026. a jaanuarikuu seisuga on E-äriregistri kohaselt 1415 juriidilist isikut, kelle põhitegevusala on kinnisvara ost-müük. Elamute ja mitteelamute ehituse on põhitegevusalaks märkinud üle 7684 juriidilise isiku. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on Statistikaameti andmetel pea 160 tuhat. Kõigist juriidilistest isikutest on mõjutatud ca 5% ettevõtetest, seega on sihtrühma suurus väike . Mõju kirjeldus sihtrühmale 2 : Määruse muudatused võivad e hitus- ja kinnisvarasektoris tõsta ehitushind u, kuna projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada varjendi rajamisele esitatavate nõuetega. Varjendi rajamisega kaasnev lisakulu on hinnanguliselt üldjuhul 2 % piires hoone maksumusest, välja arvatud hoonete puhul, kus varjumiseks nähakse ühele inimesele rohkem põrandapinda ette, kui seda on 0,75 ruutmeetrit. V1-klassi varjendi ehitushind sõltub erinevatest komponentidest, kuid võib jääda vahemikku 150-250 tuhat eurot, mis on suurema hoone ehitusmaksumusest umbkaudu 2%. Kuidas ja mil määral mõjutab varjendi rajamise ehitushind hilisemat kinnisvarahinda, on hetkel raske prognoosida. Mõju olulisus sihtrühmale 2 Varjend rajatakse hoonetesse, mis on nimetatud HOSi § 16 2 lõigetes 3 ja 4. Hooneid, kuhu rajatakse varjend, ehitatakse aastas ca 100-110 ja hooneid, millele antakse ehitusluba on ca 10 000, on tõenäoline, et osad ehitajad ja kinnisvaraarendajad ei pea varjendite rajamisega kokku puutuma. Seega on mõju ulatus ja sageduse avaldumine väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: 2023. aasta detsembris maksis Tallinnas uue korteri ruutmeeter keskmiselt 4141 eurot. Võttes aluseks 1200 ruutmeetrit ja arvestades keskmist ruutmeetri hinda (1200 × 4141 = 4 969 200 eurot), on lisanduv 2 % 99 384 eurot. Seega lisandub varjendi rajamisel kortermajade maksumusele ligikaudu 100 000 eurot ja suurtel hoonetel vastavalt lisanduvate ruutmeetrite arvule rohkem. 2400 m 2 hoone puhul ca 200 000 eurot ja 5000 m 2 puhul vastavalt 414 000 eurot. Piirkondlikult ei erine Eestis varjendi rajamisega kaasnev kulu. Kulu erinevuse võib tingida ehitise eripära ja asukoht. Eelnõu puudutab väikest osa ehitatavatest hoonetest, mistõttu on vähe tõenäoline, et varjendite rajamine aeglustaks elamufondi arendamist. Arvestades muutunud julgeoleku olukorda, võib varjendi rajamise nõue pigem soodustada kinnisvara müüki, kuna varjendi olemasolu hoones parandab elanike toimetulekut ohuolukorras. Seega ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on pigem väike. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2: Võttes arvesse, et mõju ulatus ja avaldumise sagedus ning kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk on väike, on mõju sihtrühmale ebaoluline. Mõju sihtrühm 3: Varjendi rajamise kohustusega hoonete omanikud. Mõjutatud sihtrühma suurus: Sihtrühmaks on ühe aasta jooksul 100-110 lisanduva hoone omanikud, kelle hoonesse varjend rajatakse. Tegelikke hoone(te) omanikke on ilmselt rohkem, kuna paljudel juhtudel on tegu kortermajadega. Vaatamata kortermajade osakaalule, jääb hoone omanike sihtrühm väikeseks. 2026. aasta jaanuarikuu seisuga on ehitisregistri (edaspidi EHR) andmete kohaselt üle 700 000 hoone. Neist hooneid, mis on tulevikus varjendi rajamise kohustusega (tööstus- ja laohooned üle 1500 m 2 , elu- ja mitteeluhooned üle 1200 m 2 ) on kokku 15 990, millest 8376 on kortermajad. Alates 2022. aastast on püstitatud igal aastal üle saja hoone, millele tuleb määruse kohaselt rajada mitteavalik varjend ja üle kümne hoone, millele tuleb rajada avalik varjend. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kasutusse lubatud eluruumide arv alates 2022. a algusest : 2022 2023 2024 2025 (I-III kvartal) Eluruumide arv 6521 8424 5815 4274 Kasutusse lubatud mitteeluruumide arv alates 2022. a algusest: 2022 2023 2024 2025 (I-III kvartal) Hoonete arv 977 1036 1108 858 Mõju kirjeldus sihtrühmale 3: Hoone omanikele kaasneb ühekordne lisakulu kinnisvara soetamisel, kuna varjendi ehitamine tõstab ehitushinda üldjuhul 2 %. Varjendi kulu suurust kinnisvara soetamisel hoone omanikule on keeruline prognoosida. Vaatamata sellele, et varjendiga hoone ehitushind on üldjuhul 2 % kõrgem, mõjutavad kinnisvara hinda erinevad muutujad, näiteks kortermaja korral korterite arv. Hoone omanikele kaasnevad perioodiliselt varjendi hoolduse ja kontrolli läbiviimise kulud, mis on pigem madalad, kui kontrollide ja hoolduste läbiviimisel lähtutakse tootja etteantud juhistest. Mõju olulisus sihtrühmale 3: Eelnõu tõttu kasvavad pigem hoone ehitamise ja varjendi rajamisega seotud kulud, mis hoone kasutamise faasis suurt mõju ei avalda. Hoone omanikele avaldab teatud mõju varjendi kontrolli ja hoolduste perioodiline läbiviimine, sest varjendina rajatud hoone või hoone osa peab olema koguaeg seisundis, mis võimaldab selle kasutusele võtmise kolme ööpäeva jooksul. Varjendina rajatud hoone või hoone osa võib olla igapäevases kasutuses muul otstarbel, nt ladu, parkla, spordisaal või koosolekute ruum vms. Olukorras, kus varjend tuleb kasutusele võtta varjendina, võib hoone omanikul varjumisplaanist tulenevalt olla kindlaks määratud tegevusi. Seega varjendina kasutusele võtmise mõju ulatus kui ka avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Varjendit peab olema igal ajal võimalik kolme ööpäevaga kasutusele võtta. See tähendab hoone omanikule kohustust määrata varjumise korraldamisega seotud isikute täpsed ülesanded nii igapäevaelus kui ka kõrgendatud ohu korral. Varjendis olevad seadmed ja muud vahendid peavad olema perioodiliselt kontrollitud ja kõik avastatud puudused tuleb lasta kõrvaldada. Tegemist on uue kohustusega hoone omanikele. Samas on hoonete projekteerimisfaasis võimalik arvestada varjumise korraldusliku poolega. Varjumisplaanis on võimalik kõik varjumisega seotud tegevused kirjeldada ja läbi mõelda ning see aitab samuti riske minimeerida. Samal ajal ei välista varjendi rajamine varjendiks ettenähtud hoone või hoone osa tavaolukorras kasutamist muul eesmärgil, näiteks äritegevuseks, kuid tuleb arvestada, et hoonete kasutajatel peab olema võimalik kõrgendatud ohu korral varjuda. Ebasoovitavate kaasnevate mõjude riski pigem näha ei ole. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 3 : Kuna mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väikesed ning ebasoovitavate kaasnevate mõjude riski ette näha ei ole, on mõju pigem positiivne ja saab järeldada, et mõju sihtrühmale on ebaoluline . 4.2 muudatus: varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamise kohustuse seadmine olemasolevatele hoonetele (vastavad samadele parameetritele nagu varjendi rajamise kohustusega uued ehitatavad hooned). Mõju sihtrühm 1 : olemasolevate hoonete omanikud, kelle hoone vastab varjendi rajamise kohustusega hoonele . Mõjutatud sihtrühma suurus : Varjendi rajamise kohustusega olemasolevate hoonete omanikke on EHRi andmetel ligikaudu 16 tuhat, millest kortermaju on 8376. Kokku on EHR-is ehitisi (hooned + rajatised) üle 1,1 miljoni, millest hooneid on ca 700 000. Seega mõjutatud hoone omanikke on alla 3 % kõigist ehitiste omanikest. Mõju kirjeldus sihtrühmale 1 : Varjumisplaani kohustusega hoonete omanikud peavad varjumisplaanis kirjeldama hoone kasutajate varjumise võimalused, nende liikumise ja oodatavat käitumise varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning varjumiskoha kasutuselevõtu korraldamise. Varjumisvõimaluste hindamisel arvestatakse hoone kasutusotstarvet, kasutajate arvu, hoone suurust ja planeeringut, võimalikku varjumisvõimalust, varjumise korraldust jne. Läbi tuleb mõelda kõik tegevused, sh varjumise etapid, ja ülesanded, mis varjumisega kaasnevad. Varjumiskohta peab olema võimalik kasutusele võtta 72 tunni jooksul Vabariigi Valitsuse asjakohasest otsusest arvates. Kui hoones ei ole võimalik varjumisvõimaluse hindamise hetkel ega edaspidi varjumiskohta kohandada, seatakse varjumisplaanis hoone kasutajatele võimalusel muu tegutsemise kord vahetu kõrgendatud ohu korral. Varjumisplaani koostamine on ühekordne tegevus ning perioodilist koormust sellega ei kaasne. Hoone omanikud võivad osta varjumisplaani koostamise teenusena. Mõju olulisus sihtrühmale 1 Hoonete omanikud, kus hoones ei ole varjendit, peavad hoones leidma tugevdatud osad, kuhu on võimalik ohu korral liikuda ja kus inimesed oleksid kaitstud vähemalt lenduvate esemete eest. Kui hoones ei ole võimalik varjumiskohta kohandada, tuleb leida muu lahendus, kuidas inimesi ohu korral kaitsta. Näiteks teha koostööd kõrvalasuva hoone omanikega. Varjumisplaan võib kajastuda näiteks tuleohutusalase dokumentatsiooni koosseisus ning sellisel juhul ei ole vaja eraldi varjumisplaani koostada. Arvestades eeltoodut, on varjumisplaani koostamisega kaasnev mõju ulatus sihtrühmale suur . Varjumisvõimalusi hinnatakse ja varjumisplaan koostatakse ühe korra hoone kasutusloa saamisel või siis olemasolevas hoones hiljemalt 2027. a 1. juuliks, seega on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Hoonete omanikel, kelle hoones ei ole varjendit, tuleb varjumisplaani koostamisel hinnata esmalt varjumisvõimalusi hoones. Leida tuleb võimalikult turvaline koht, kus kõrgendatud ohu korral oleksid hoone kasutajad kaitstud. Hoone osa, mida varjumisplaanis käsitletakse, peab olema tugeva konstruktsiooniga, võimalusel ilma akendeta või aknad on võimalik kinni katta, puhas ja kuiv ning tagatud peab olema värske õhu olemasolu. Hoone omanikel võimaldab varjumisvõimaluste hindamine paremini läbi mõelda hoone osade kasutuse. Varjumisplaani koostamise peamine eesmärk on tagada ohuolukorras hoones viibivate kasutajate kaitstus. Paralleelselt tuleks hinnata varjumiseks planeeritava osa igapäevaseid kasutusvõimalusi, et see ei seisaks tühjana ja seal oleks tagatud tingimused, mis võimaldaks ohuolukorras see 72 tunni jooksul kasutusele võtta. Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi KTK ) on seisukohal, et muudatused võivad kaasa tuua rahalisi kulutusi, mis sõltuvad hoone varasema dokumentatsiooni olemasolust ja professionaalsete teenuste (nt arhitektid, konsultandid) kaasamise vajadusest. KTK hinnangul võib vanematel hoonetel puududa näiteks korruseplaan ning selle projekteerimine toob kaasa rahalise kulu. Eelnõu koostajad on seisukohal, et oluline on, et inimesed ohuolukorras saaksid aru ja teaksid, kuhu tuleb hoones liikuda ja kuidas on korraldatud varjumine ning nende tegevust läbimõtlemine ja kirjapanemine ei eelda professionaalsete teenuste ostmist. Peamine on tegevused läbi mõelda ja varjumisplaanis kajastada. Seega teatavad negatiivsed mõjud varjumisvõimaluse asukoha leidmisega kaasnevad, kuid selle kaalub üles hoone kasutajatele kaitstuse tagamine ohuolukorras. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale : kokkuvõttes on mõju oluline , kuna tegemist on sihtrühma jaoks uue kohustusega . Mõju sihtrühm 2 : hoonete omanikud, kelle hoonesse on rajatud varjend. Mõjutatud sihtrühma suurus : Sihtrühmaks on ühe aasta jooksul 100-110 lisanduva hoone omanikud, kelle hoonesse varjend rajatakse. Hoone omanikke on rohkem, kuna paljudel juhtudel on tegu kortermajadega. Vaatamata kortermajade osakaalule, jääb hoonete omanike sihtrühm väikeseks. Mõju kirjeldus sihtrühmale 2 : Uute hoonete korral tuleb varjumisplaan koostada kasutusloa puudumise korral kasutusloa taotlemise hetkeks. Uute hoonete puhul on varjumisplaani koostamine lihtsam kui olemasolevates hoonetes, sest varjendid on hoonetesse projekteeritud ning selle protsessi käigus mõeldakse paralleelselt juba varjumisvõimalustele. Varjumisplaani koostamine uutes hoonetes on kindlasti vähem koormavam nõue kui olemasolevate hoonete korral. Hoone omanikud võivad varjumisplaani koostamise teenusena ka osta. Mõju olulisus sihtrühmale 2 Mõju ulatus on keskmine , kuna varjumisvõimalustega seotud esmased tegevused mõeldakse läbi varjendi rajamise faasis, kus varjumisvõimaluse tagamist käsitletakse kompleksselt ning varjumisplaani koostamine peaks selle võrra olema lihtsam. Lisaks võib varjumisplaan kajastuda näiteks tuleohutusalase dokumentatsiooni koosseisus ning sellisel juhul ei ole vaja eraldi varjumisplaani koostada. Varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamine toimub ühe korra ja eelneb hoone kasutusloa saamisele, seega on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Hoonetes, kuhu rajatakse varjend, läbitakse varjumisvõimaluste hindamise etapp projekteerimise faasis. Selle võrra peaks olema lihtsam ka varjumisplaani koostada. Varjumisplaani koostamisega ei kaasne rahalist kulu, kui seda teenust sisse ei osteta, ja varjumisplaan koostatakse ise. Varjumisplaani koostamise näol on tegemist uue nõudega ning sellest tingituna kaasneb ka teatav negatiivne mõju , samas kaalub selle mitmekordselt üle asjaolu, et inimesed on ohuolukorras kaitstud. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: kokkuvõttes on mõju oluline, sest varjumisplaani koostamine on uus kohustus. Samas uute hoonete puhul leevendab seda varjumisvõimaluste hindamise läbimõtlemine varjendi projekteerimise faasis. 4.3 muudatus: varjumiskoha kohandamine olemasolevatesse hoonesse, kus varjendikohustusega hoonetesse ei ole rajatud varjendit. Mõju sihtrühm : olemasolevate hoonete omanikud, kelle olemasolev hoone vastab varjendi rajamise kohustusega hoonele. Mõjutatud sihtrühma suurus : Varjendi rajamise kohustusega olemasolevate hoonete omanikke on EHRi andmetel ligikaudu 16 tuhat, millest kortermaju on 8376. Kokku on EHR-is ehitisi (hooned + rajatised) üle 1,1 miljoni, millest hooneid on ca 700 000. Seega mõjutatud hoone omanikke on alla 3 % kõigist ehitiste omanikest. Mõju kirjeldus sihtrühmale : olemasolevate hoonete omanikud, mida kasutusotstarbe tõttu külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit, peavad hiljemalt 2027.a 1. juuliks kohandama hoonesse või selle ossasse varjumiskoha. Samuti selliste elamute, majutus- või toitlustushoonete, büroohoonete, kaubandus- või teenindushoonete või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalike hoonete või erihoonete, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit ning tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit, omanikud peavad hiljemalt 2027.a 1. juuliks kohandama hoonesse või selle osasse varjumiskoha. Varjumiskoha kohandamisel tuleb tagada, et varjumiskoha konstruktsioon koos avatäitega peab kaitsma vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Varjumiskohas peab saama viibida järjestikku kuni 12 tundi ning ühele inimesele tuleb varjumiskohas võimalusel planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Viidatud hoonete omanikud peavad läbi mõtlema ja hindama, kas ja kuhu on võimalik varjumiskoht kohandada, kui paljudele inimestele on võimalik tagada koht varjumiskohas, kui palju on vaja teha ümberehitusi jne. Tõenäoliselt selgub varjumisplaani koostamise käigus, et varjumisvõimaluse tagamisega kaasnevad teatavad kulud, näiteks konstruktsiooni tugevdamine, olemasoleva ventilatsioonisüsteemi ümberehitus jms tegevused. Mõju olulisus sihtrühmale Kui varjumisvõimaluste hindamisel selgub, et hoonesse on võimalik varjumiskoht kohandada, tuleb seda teha. Tegemist on ühekordse tegevusega, kus olemasolevas hoones kohandatakse teatud hoone osa, vajadusel tehakse ümberehitusi, tugevdatakse konstruktsioone, puhastatakse ruume jne. Varjumiskoht tuleks kohandada nii, et kohandatud hoone osa saaks igapäevaselt kasutada nt keldri või panipaigana ning hoone kasutajatele kaasnevad minimaalsed muutused. Tulenevalt eeltoodust on mõju ulatus väike. Kui varjumiskoht on kohandatud, siis edaspidi sellega märkimisväärseid tegevusi, välja arvatud korrashoid, ei kaasne. Seega on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kui hoonesse pole võimalik varjumiskohta rajada või hoonesse on rajatud varjend, piirdub hoone omaniku kohustus varjumisplaani koostamisega. Päästeameti hinnangul on võimalik kohandada varjumiskoht minimaalsete kuludega, kui hoones on tugevdatud konstruktsioonid ja ruumid vastavad varjumiskoha põhimõtetele. Samas on hooneid, kus varjumiskoha kohandamiseks võib kuluda mitukümmend tuhat eurot. Need on hooned, kus tuleb teha suuremaid ümberehitustöid nt avariiväljapääsu loomiseks või konstruktsioonide tugevdamiseks. Seetõttu ei ole võimalik sihtrühmale mõju üheselt hinnata, sest varjumiskoha kohandamine sõltub hoone parameetritest, ehituslikust seisukorrast ja muudest varjumiskoha kohandamiseks vajalikest asjaoludest. Seega teatav negatiivne mõju sihtrühmale rahalise kuluna kaasneb, samas kaalub selle üles nõuetele vastava varjumiskoha kohandamine, mis ohuolukorras pakub hoone kasutajatele lühiajalist kaitset. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: kokkuvõttes on mõju oluline , kuna varjumiskoha kohandamine on uus kohustus ning sellega kaasneb teatav rahaline kulu. Samas tasakaalustab seda kulu nõuetele vastava varjumiskoha loomine, kuhu saab ohuolukorras varjuda. Muudatuste 4.1 (varjendi rajamine), 4.2 (varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamine) ja 4.3 (varjumiskoha kohandamine) mõju hinnatakse KOV-idele ja riigile kogumis. Mõju sihtrühm : kohalikud omavalitsusüksused ja riik. Mõjutatud sihtrühma suurus: KOV-e on kokku 79 ning suur osa tervishoiu- ja haridusvaldkonna hoonetest on nende hallata ning see osa, mida KOV-id ei halda, on riigi vastutusel. Seega mõjutatud sihtrühma suurus on suur , kuna seotud on riik ja kõik KOV-id , kus tervishoiu- ja haridusvaldkonna asutused paiknevad. Mõju kirjeldus sihtrühmale: Mõju KOV-idele ja riigile kaasneb, kui ehitatakse uusi haiglaid, lasteaedu, koole või muid asutusi, mille omanik on riik või KOV. Sarnaselt erasektori ehitusettevõtjatele kaasneb ka riigile ja KOV-ile majanduslik mõju, sest uutesse hoonete tuleb rajada varjendid ning teatud juhtudel tuleb ka tegelikku varjumispinda suurendada. See tähendab, et hoonete maksumused võivad kallineda üldjuhul 2 %. Suurem hinnatõus võib kaasneda hoonete ehitamisel, kuhu nähakse inimese jaoks ette rohkem põrandapinda, kui seda on 0.75 ruutmeetrit. Hinnatõus oleneb ehitatava hoone kasutusotstarbest, suurusest, kasutajate arvust, erilahenduste vajadusest jne. Lisaks majanduslikule mõjule kaasneb ka teatav halduskoormuse kasv, kuna tegemist on uue kohustusega. See tähendab, et ehitusele eelnev tegevus nagu projekteerimine, ehitusprojekti koostamine, kooskõlastamine ning kogu selle protsessiga kaasnev töö ja ajakulu võivad alguses olla planeeritust suuremad. Nii nagu kaasneb erasektorile mõju olemasolevates hoonetes varjumisvõimaluste hindamisel ja varjumisplaani koostamisel ning varjumiskohtade kohandamisel kaasneb mõju ka KOV-idele ja riigile. Mõju kaasneb nende hoonete korral, mis on loetletud HOS § 16 2 lõikes 3 või 4 ning mille omanikud on KOV või riik. Mõju olulisus sihtrühmale Iga aasta ehitatakse haridusasutusi, kuid nende arv ei ole suur. Tervishoiuasutusi, nt haiglaid, iga aasta ei ehitata, pigem renoveeritakse või laiendatakse olemasolevaid hooneid. Olemasoleva kooli või haigla renoveerimisel ei pea rajama varjendit, kuid tuleb koostada varjumisplaan ja kohandada varjumiskoht. Vaatamata sellele, et haridus- ja tervishoiuasutuste ehitust planeeritakse pikalt ette, siis on riigile ja KOV-idele mõju ulatus suur. HOSis nimetatud kriteeriumidele vastavaid haridus- ja tervishoiuasutusi ehitatakse pigem harva, mistõttu on mõju esinemise sagedus väike. Olemasolevates hoonetes varjumiskohtade kohandamise ja varjumisplaani koostamise korral on mõju ulatus ja sagedus suur , sest enamik KOVidele ja riigile kuuluvaid hooneid ületab 1200 ruutmeetrit. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: enamikel hoonetel, mis ehitatakse riigi või KOV-i tellimusel, arvutatakse varjendi tegelik varjumispind hoonesse projekteeritud inimeste arvu järgi. See tähendab, et hoone kasutusotstarbest lähtuvalt tuleb tegeliku varjumispinna arvutamisel arvestada erisustega ning ühele inimesele näha ette rohkem põrandapinda kui 0,75 ruutmeetrit. Vähim pind, mis näiteks haiglas tuleks varjendisse patsientidele tagada, on 2,1 ruutmeetrit. Seega ei saa nimetatud sihtrühma korral alati lähtuda 2 % ehitushinna kallinemisest, sest tegelik varjendi suurus võib olla suletud netopinnast suurem kui 2% ning sellest tingituna kallineb ka ehitushind. Olemasolevate hoonetes varjumiskohtade kohandamise ja varjumisplaani koostamisega kaasneb samuti märkimisväärne kulu, kuna olemasolevad hooned on mõeldud kasutamiseks suurtele rahvahulkadele ja vaja on suure tõenäosusega erilahendusi varjumise võimaldamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: kokkuvõttes on mõju oluline , kuid vähetähtis ei ole asjaolu, et nende tegevustega tagatakse inimestele ohuolukorras kaitse. Varjendite rajamise ja varjumiskohtade kohandamise ning varjumisplaani koostamise üle järelevalvet teostava Päästeameti ja KOV-ide , kes ehitus- ja kasutuslube väljastavad, mõju käsitletakse koos järgmises punktis, riigivalitsemine. II. Mõju valdkond 2 I. Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele. 4.1- 4.3 muudatused: varjendi rajamise kohustuse seadmine, varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamine ning varjumiskoha kohandamine. Mõju sihtrühm : Päästeamet. Mõjutatud sihtrühma suurus : Päästeametis töötab kokku suurusjärgus 2500 inimest, kellest varjumisega tegeleb umbes 10 inimest. Seega on mõjutatud sihtrühm väike . Mõju kirjeldus sihtrühmale : 2026. aasta 1. juulist on Päästeametil võimalik kontrollida varjumisele kehtestatavaid nõudeid. Päästeametil on õigus kontrollida varjendite rajamise, varjumisvõimaluste hindamise ja varjumisplaani koostamise ning varjumiskoha kohandamise nõudeid. Päästeamet on juhtiv elanikkonnakaitse asutus, kelle igapäevatöö on muuhulgas seotud varjumise korraldamise, nõustamise ja koolitamisega. Tegemist on Päästeameti jaoks uute järelevalve ülesannetega. Mõju olulisus sihtrühmale Arvestades, et varjendi rajamise kohustusega hoonetele on kehtestatud tuleohutusnõuded, kooskõlastab Päästeamet käesolevaga ehitusprojekte. Edaspidi hakkab ehitusprojektide koosseisus kajastuma ka uue osana varjendite rajamine ning kaasneb teatav töökoormuse kasv, kuna tegu on uue valdkonnaga. Samas ei ole kaasnev töökoormuse maht märkimisväärselt suur, kuna uusi hooneid, kuhu rajatakse varjend, ehitatakse aastas 100-110. Varjumisvõimaluste hindamisel ja varjumisplaani koostamisel abistab Päästeamet üldsust samuti konsultatsioonide, infopäevade ja juhendmaterjalidega. Märkimisväärne töökoormuse kasv kaasneb Päästeametile ilmselt olemasolevate hoonete varjumiskohtade kohandamisega, kuna hiljemalt 2028. a 1 juuliks peavad ligi 16 tuhande hoone omanikud kohandama varjumiskoha. Seega on Päästeameti töökorraldusele nii mõju ulatus kui ka avaldumise sagedus suur. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ehitusprojektis kontroll varjendi olemasolu ja selle ehituslike nõuete üle tehakse koos ehitusprojekti tuleohutusnõuete kontrolliga. Varjendi nõuetele vastavuse kontroll teostatakse hoonete tuleohutuskontrolli käigus. Varjumisplaanide ja varjumiskohtade osas rakendatakse pistelist kontrolli, et veenduda üldiste põhimõtete järgimises. Vaatamata sellele, et teatav töökoormuse kasv kaasneb, püütakse võimalikud järelevalvekontrollid ja konsultatsioonid ühildada olemasolevate protseduuridega. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: kokkuvõttes saab järeldada, et mõju sihtrühmale on oluline , kuid seda saab leevendada muutes ühildades ja muutes tööprotsesse efektiivsemaks või vajadusel suurendada töötajate hulka. 4.1 muudatus : varjendi rajamise kohustuse seadmine. Mõju sihtrühm 2 : kohalikud omavalitsusüksused. Mõjutatud sihtrühma suurus : KOVe on kokku 79 ja kui arvestada, et keskmiselt töötab igas KOVis ehitusvaldkonnas 10 inimest, teeb see sihtrühma suuruseks 790 inimest. Uusi hooneid ei ehitata üle Eesti ühtlaselt, mis võib tähendada, et mõnes KOVis ei ehitata aastaid ühtegi uut hoonet, kuhu tuleb rajada varjend. Ei saa võrrelda Tallina linna mõne väikese KOV-iga , mistõttu on tegelikku sihtrühma keeruline määratleda. Tingituna eeltoodust võib järeldada, et sihtrühma suurus on väike. Mõju kirjeldus sihtrühmale 2 : tulenevalt EhS -st väljastavad KOV-id ehitus- ja kasutuslube, mille käigus hinnatakse ehitusprojektide ja ehitiste vastavust nõuetele. Üldjuhul rajatakse varjend hoone koosseisu, üksikutel juhtudel eraldi. Kui varjend rajatakse hoone koosseisu, kajastuvad muudatused esitatud ehitusprojektis. Sellisel juhul kaasneb ehitusprojekti läbivaatamisega täiendav ajakulu ja halduskoormuse kasv. Kui varjend rajatakse eraldi hoonena, esitatakse KOVile eraldi varjendi ehitusprojekt, mille läbivaatamisel kaasneb märkimisväärne ajakulu. Mõju olulisus sihtrühmale 2 Olukord, kus ehitusprojekte mingi kohustuse lisandumisel tuleb täiendada, ei ole esmakordne. Kui aastas ehitatakse 100-110 uut varjendi kohustusega hoonet, ei ole see hinnanguliselt suur osa kõikidest aasta jooksul väljastatavatest ehituslubadest, mida on suurusjärgus 10 tuhat. Samuti ei oma ehitusprojekti puhul lisanduv varjendi osa ülemäära suurt mõju ehitusloa väljastamisel KOV-idele , kuna enamasti on varjend hoone osa ja ehitusprojektis hinnatakse hoonet kui tervikut. Seega on nii mõju ulatus kui ka avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: KOV-id on ehituslubade ja -teatiste väljastajad, mistõttu võib ehitusprojektis lisandunud uue osa kontrollimine esialgu tuua kaasa täiendava halduskoormuse kasvu, lisandub ajakulu ja menetlusprotsess muutub teatud juhtudel aeglasemaks. Päästeamet juhtiva elanikkonnakaitse asutusena on valmis konsultatsioone ja nõuandeid jagama, aitamaks kaasa varjendite rajamisele. Samuti on Sisekaitseakadeemia poolt välja töötamisel varjendite projekteerimisjuhis, mis peaks küsimuste tekkimisel lahendusi pakkuma. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2: kuigi mõju ulatus kui ka avaldumise sagedus on väikesed, siis KOV-idele , kes varjendi kohustusega ehitusprojekte läbi peavad vaatama ja ehituslube väljastama, on kokkuvõttes mõju oluline. III. Mõju valdkond 3 Mõju riigi julgeolekule (siseturvalisus):elanike turvalisus. 4.1- 4.3 muudatused: varjendi rajamise kohustuse seadmine, varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamine ning varjumiskoha kohandamine. Mõju sihtrühm : Eesti elanikkond. Mõjutatud sihtrühma suurus : Kõik Eestis elavad inimesed . Otsene mõju on inimestele, kes elavad varjendi rajamise või varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonetes. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas ning teistes linnalistes ja väikelinnalistes asustuspiirkondades peaaegu 70% Eesti elanikest , see on suurusjärgus 950 000 inimest. Seega on mõjutatud sihtrühm suur. Mõju kirjeldus sihtrühmale : Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõuete kehtestamisega kasvab Eestis elavate inimeste turvatunne. Inimesed teavad, et ohuolukorras on neil võimalik varjuda ja nad on kaitstud. Vaatamata sellele, et varjendi rajamise, varjumisplaani koostamise ja varjumiskoha kohandamise kohustust ei seata kõikidele hoonetele, siis varjumisnõuete kehtestamine annab inimestele võimaluse soovi korral vabatahtlikult varjendeid rajada ja varjumiskohti kohandada. Mõju olulisus sihtrühmale Otsene mõju on neile isikutele, kes elavad varjendi rajamise või varjumiskoha kohandamise kohustusega hoones. Iga lisanduv varjend ja varjumiskoht tähendab rohkem võimalusi ennast ja oma lähedasi vahetu kõrgendatud ohu korral kaitsta. Arvestades ohuprognoose, siis mõju ulatus on hetkel väike , sest ei eelda muudatusi inimeste tavapärases käitumises. Varjumine on seotud kõrgendatud ohuolukorra ehk sõjaaegse õhurünnakuga, mistõttu on käesolevate prognooside kohaselt mõju avaldumise sagedus väike . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Eelnõu muudatustega kasvab Eesti elanike turvatunne, kuna rajatakse varjendeid ja kohandatakse varjumiskohti, mis tagavad kaitse ohuolukordades. Koostatud varjumisplaanid tagavad ohuolukorras sujuva varjumise korralduse ja inimesed on võimalikuks ohuolukorraks paremini ettevalmistatud. Ebasoovitavate mõjudena kaasnevad varjendite rajamisel ja varjumiskohtade kohandamisel täiendavad kulutused. Samas saadav turvatunne ja teadmine, et ohuolukorras ollakse kaitstud, kaalub üles kaasnevad rahalised kulud. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline , sest vaatamata kaasnevatele kulutustele, parendatakse üldist turvatunnet ja kaitsevõimet ning seeläbi kasvab ka inimeste teadmine, et kriisideks ollakse valmis ja nendega tullakse toime. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine võib kaasa tuua mõningast projektide koostamise kallinemist ja koostamise aja pikenemist . Samas ei ole varjendiks projekteeritud osa niipalju erinev kogu hoonest, et see muudaks oluliselt ehitusprojekti koostamise hinda ega osa. Ja kindlasti, mida aeg edasi ja rohkem kogemust Eesti projekteerijatel selle teemaga tuleb, seda paremad ja lihtsamat tulevad ka lahendused. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga võib kaasneda vajalik kohan e mise aeg, näiteks ehitusprojektide ümbertegemisel, kuid selle leevandamiseks ei nähta ette üleminekuaega, vaid pigem soodustatakse aktiivset koostööd projekteerijate ja KOV vahel. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ja Riigikantseleil e ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Sisekaitseakadeemiale, Tallinna Tehnikaülikoolile, Riigi Kinnisvara AS- le , Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega I nimeste Kojale, Eesti Kaubandus-ja Tööstuskojale, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Lii dule , Eesti Spaaliidule, MTÜ-le Kriisiuuringute Keskus .
Teie 16.02.2026 nr 1-6/3378-1, SIM/26-
Siseministeerium
0207/-1K
[email protected]
Meie 17.03.2026 nr 8-2/1148
Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded varjendile
ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise
põhimõtted ning varjumisplaani koostamise
kord" eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Siseministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse
määruse „Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning
varjumisplaani koostamise kord“ eelnõu.
Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
1. Eelnõu § 3 lg 4 alusel sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu
kasutusotstarbe ning tavapärase kasutajate arvu järgi määruse lisas 1.
Lisa 1 tabelis puudub kohtumajadele eraldi hoonerühma kood. Klassifikatsioon mõjutab nii
varjumispinna suurust (2% vs 1%) kui ka inimeste arvu arvestamise kohustuslikkust. Palume
kohtumajade kohta lisada eraldi rida või täpsustav märkus, kas nad kuuluvad büroohoone
(12201) või muu erihoone (12749) alla.
Täiendavalt palume seletuskirjas täpsustada ja lahti kirjutada varjendi rajamise kohustusega
hoonete määratluse osa. Selged põhimõtted ja ehituslikud nõuded teevad projekteerimise ja
ehituse etapid efektiivseks.
2. Eelnõu § 4 reguleerib varjendi suurust.
Selgitame, et kohtumajas paikneb kinnipidamiskamber reeglina hoones, mitte eraldiseisva
ehitisena. Seletuskirja kohaselt tuleb hoone erinevate osade erinevad kasutusotstarbed
varjumispinna arvutamisel eraldi arvestada ja need summeerida (§ 4 lg 4). Palume selgitada, kas
see tähendab, et kinnipidamiskambri osa suhtes tuleb kohaldada karistusasutuse hoone (12742)
nõudeid – sealhulgas kohustuslikku inimeste arvu arvestust – isegi kui ülejäänud hoone on
büroohoone. Samuti palume selgitada, kuidas toimub sellise segaotstarbelise hoone
varjumispinna arvutus praktikas, kui ühe osa suhtes kehtib kohustuslik inimeste arvu arvestus ja
teise suhtes mitte – kas arestikambri osa netopind arvatakse büroohoone netopinnast maha enne
2% arvestust või liidetakse kinnipidamiskambri isikute arv eraldi komponendina.
Palume lisa 1 tabelisse või seletuskirja lisada täiendavad selgitused eeltoodu kohta.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
3. Eelnõu §-s 5 reguleeritakse varjendi asukohta ja projekteerimist.
Lõike 2 kohaselt võib varjendi projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda asjakohasest Eesti,
Euroopa või rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud
Ebaselgeks jääb, mis need standardid on. Seletuskirjas ei ole toodud ühtegi näidet, vaid on
üksnes üldised selgitused. Märgitakse, et sisuliselt tähendaks see võimalust kasutada Euroopa
Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis kehtivaid varjendinõudeid või Euroopa
standardiorganisatsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud standardit. Samas ei välista selline
sõnastus ka näiteks Ühendkuningriigi või Ameerika Ühendriikide standardite kasutamist, juhul kui
need vastavad eelnõu nõuetele. Palume seletuskirja täiendada.
4. Eelnõu §-s 6 on reguleeritud varjendi konstruktsioonidega seonduvat.
Jääb ebaselgeks, mida on soovitud lõikega 6 öelda - kas seda, et seina, lae ja alt avatud põranda
paksus peab olema vastavalt 300 või 400 millimeetrit? Sõnade „samaväärne kaitse“ kasutamine
ei taga selgust.
Lõigetes 7 ja 8 on kasutatud seina asemel mõistet „piirdesein“ ning jääb ebaselgeks, miks seda
ei kasutata lõigetes 5 ja 6.
Tekib küsimus, miks ei kasutata lõike 12 esimeses lauses sõnastust „sulgemisaeg ei tohi ületada
ühte minutit“ või vastupidi, miks teises lauses ei ole „sulgemisaeg peab olema kuni viis minutit“.
Palume eelnõu ja/või seletuskirja eeltoodust tulenevalt täpsustada.
5. Eelnõu § 9 reguleerib varjendi ligipääsetavust.
Lõige 2 räägib erivajadusega ja liikumisabivahendit kasutavast või liikumisel kõrvalist abi vajavast
inimesest, lõige 3 aga liikumispuudega inimesest. Palume mõisteid kasutada läbivalt
ühesuguselt, mitte erinevalt.
6. Eelnõu § 10 reguleerib ruume ja vajalikku varustust, sh on lg 9 punktis 6 viidatud FM-raadiole.
Leiame, et raadio puhul oluline, et see on patareitoitel ehk võimeline töötama igas olukorras.
Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada.
7. Eelnõu § 14 ja § 16 reguleerivad varjumisplaani nõudeid ja selle koostamist ning varjumise
korraldamist hoones.
Avalike hoonete, sh kohtumajade puhul palume täpsustada, kas varjumisplaanis käsitletakse
lisaks töötajatele ka külastajate varjumise korraldust, arvestades et kohtumajades on
igapäevaselt palju inimesi, kes ei tunne hoonet.
Täiendavalt selgitame, et kohtumaju omab RKAS ning eelnõu paneb kohustused hoone
omanikule. Eelnõu ei käsitle olukorda, kus hoone omanik (RKAS) ja hoone kasutaja (kohus või
kohtud) on erinevad isikud. Tekib küsimus, kuidas jaotatakse varjumisplaani koostamise ja
varjumiskoha kohandamise kohustused hoone omaniku (RKAS) ning tegeliku kasutaja (kohus või
kohtud – kui ühes kohtumajas on mitu kohut) vahel, ning kes on sellisel juhul varjumise
korraldamise eest vastutav isik § 17 lg 2 tähenduses. Täiendavalt tekib küsimus, kas
valmisolekusse seadmise etapis (72h) on varjumiskoha ette valmistamine RKAS-i tehniline
ülesanne või kohtu korralduslik ülesanne, ning kes tagab selle väljaspool tööaega.
Palume eelnõu täiendada ja/või selgitada, mis reguleerib vastutuse jaotust omaniku ja kasutaja
vahel ning tagab 72-tunnise ettevalmistuse korralduse ka väljaspool tööaega.
Täiendavalt selgitame, et kohtumaja kinnipidamiskambris viibivad isikud ei saa iseseisvalt liikuda
ning nende üle teostab järelevalvet PPA/vanglateenistus (esmaspäevast-neljapäevani/reedeti).
Eelnõu ei reguleeri olukorda, kus kohtumaja hoones viibivad isikud, kelle liikumist piiratakse
PPA/vanglateenistuse poolt. Palume selgitada, kas nende varjumine on kohtumaja omaniku (Riigi
2
Kinnisvara AS) varjumisplaani osa, maja peamise kasutaja kohtu, PPA/vanglateenistuse (E-N/R)
korraldada või tuleb koostada eraldi koordineeritud varjumisplaan. Eelnõus on eelmärgitud
olukorras tekkiv mitmepoolne vastutus reguleerimata.
Palume eelnõu täiendada või selgitada seletuskirjas, et selliste isikute varjumise korraldus
lahendatakse kohtumaja varjumisplaani ja PPA/vanglateenistuse vahel kooskõlastatult.
8. Eelnõu § 15 lg 3 reguleerib varjumisvõimaluste hindamist.
Lisa 1 kood 12731 (ajalooline või kaitse all olev hoone) välistab varjendi rajamise kohustuse.
Palume selgitada, kas varjumisplaani koostamise kohustus ja varjumiskoha kohandamise
kohustus jäävad kehtima ka muinsuskaitse alla kuuluvatele kohtumajadele.
Palume täpsustada, kas ja kuidas kohaldub varjumiskoha kohandamise kohustus
muinsuskaitsealustele hoonetele, kui muinsuskaitse ei luba vajalikke töid teostada. Täiendavalt
palume selgitada, et kui muinsuskaitse ei võimalda varjumiskoha kohandamiseks vajalikke töid
kohtumajas teostada (nt akende katmist, konstruktsiooni toestamist), kas sellisel juhul piisab
sellest, et varjumisplaanis kirjeldatakse alternatiivset tegutsemisviisi (§ 15 lg 3). Praegu sätestab
§ 15 lg 3 üksnes, et tuleb kirjeldada muu tegutsemise kord, kuid ei selgita, millised tegurid
loetakse kohandamise võimatuks pidamiseks ega milliste ametkondade koostöös selline otsus
tehakse. Palume eeltoodut selgitada seletuskirjas.
9. Eelnõu § 16 lg-d 2-5 reguleerivad varjumise etappe.
Kohtutel võib olla vajadus teatud juhtudel jätkata tegevust ka kõrgendatud ohu olukorras (nt
kinnipidamistähtaegade pikendamised, menetlustoimingute lubatavaks tunnistamised,
jälitustoiminguteks kiireloomuliste lubade väljastamine jms). Seletuskirjas mainitakse selliste
hoonete (haridusasutusi, meditsiini- ja hoolekandeasutusi, majutusasutusi ning
kinnipidamisasutusi) kasutusrežiimi arvestamise vajadust, kuid määruse tekstis see ei kajastu.
Palume selgitada seletuskirjas, kuidas tuleb varjumisplaan koostada hoonele, mis peab osaliselt
jätkama tegevust ka vahetu ohu korral. Samuti palume eelnõusse lisada võimalus kirjeldada
varjumisplaanis osalise tegevuse jätkamise stsenaarium, kus osa hoonest on varjumiseks ette
valmistatud ja osa jätkab piiratud mahus tööd.
10. Eelnõu § 18 lg 5 esimese lause kohaselt tuleb ühele inimesele varjumiskohas võimalusel
planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda.
Kohtumaja kasutajate hulka kuuluvad kohtunikud ja kohtuteenistujad, aga ka igapäevaselt hulk
külastajaid – menetlusosalised, tunnistajad, advokaadid, ajakirjanikud jne. Mõne kohtumaja puhul
on külastajate arv suurem kui igapäevaste töötajate arv. Lisa 1 ei anna büroohoone puhul selget
juhist (inimeste arvu suurendamine on märgitud „võib“, mitte „peab“). Palume selgitada
seletuskirjas, kas külastajate maksimaalne arv tuleb arvesse võtta varjumiskoha suuruse
arvestamisel avalike hoonete puhul, kus suur osa kasutajatest on ajutised külastajad.
11. Eelnõu § 19 näeb ette nõuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele.
Palume selgitada, kas kohtumaja varjumiskoht loetakse avalikuks või mitteavalikuks. Kohtumaja
on avalik hoone ja osa kasutajatest ei ole kohtumaja töötajad. Avaliku varjumiskoha staatus tooks
kaasa rangemad märgistuse nõuded (§ 19 lg 2) ja suunaviitade paigaldamise kohustuse (§ 19 lg
3).
12. Soovime rõhutada, et on oluline, et kõik isikud (nt hoonete omanikud, korteriühistud, valitsejad,
haldurid jne) saaksid neile kehtestatavatest kohustustest õigel ajal teada ja neil oleks piisavalt
aega nõudeid täita. Selleks tuleb kindlasti kasutada korduvat elektroonilist teavitamist e-kirjadega
riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes olevatele e-posti aadressidele.
Varjumisplaani koostamise kohustusega seonduvalt tuleb kaaluda töövahendi loomist
varjumisplaani koostamiseks digitaalses keskkonnas (nt Päästeameti ohutusportaalis), kus saaks
hoonete omanikele andmeid eeltäita, plaanid oleksid ühtse struktuuriga ning ka järelevalve jaoks
3
oleksid varjumisplaanid kättesaadavad ühest kohast. See võiks olla sarnane Tööinspektsiooni
tööelu portaalis olevale riskianalüüsi koostamise tööriistale.
13. Selgitame, et riigiasutustele kaasnevad täiendavad kulud uute hoonete loomisel. See võib
tähendada RKAS kulude kasvu (nt kapitalikomponent ja jooksvad kulud). Palume täiendada
selles osas seletuskirja (seletuskirja 5. osa) või selgitada kooskõlastustabelis, kui see nii ei ole.
14. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega
eelnõu mõjuanalüüsi kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisa: Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Maarja-Liis Lall 54770628
[email protected]
Alar Pihl
Alar Teras
Einar Hillep
Karl-Erik Ansmann
Regina Vällik
Karen Alamets
4