EELNÕU 1 6 . 02 .202 6 Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus § 1. Lastekaitseseaduse muutmine Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Lasteasutused ja lapsega töötavad isikud toetavad lastekaitse korraldust , pakkudes oma valdkonnas meetmeid abivajavale lapsele abi osutamiseks ja osaledes võrgustikutöös. “; 2) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 ja § 15 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine seoses lastekaitse juhtumitega ja lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel ; “; 4 ) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude teabematerjalide väljatöötamine ning lastekaitsealase teavitustegevuse korraldamine; “; 5 ) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 nimetatud ülesan nete täitja peab vastama käesolevas seaduse s sätestatud lastekaitsetöötajale esitat avatele nõuetele. “; 6 ) paragrahvi 17 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõna „viivitam ata“ ; 7 ) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lastekaitsetöötaja on : 1) kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud ülesandeid ; 2) Sotsiaalkindlustusameti ametnik, kes täidab käesoleva seaduse §-des 29 1 ja 33 sätestatud ülesandeid. “; 8 ) paragrahvi 21 lõi k e 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) lapse vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil selgitada lapsele tema õigusi , kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid , kuulata laps ära ning lapse vanust ja arengutaset arvestades võtta lähtuvalt tema vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamise l asjaoluna ; “ ; 9 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Enne k äesoleva seaduse § 29 lõikes 7 nimetatud otsuse tegemis t tuleb teha lapse abivajaduse eelhindamine, mille käigus hindab kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja sama paragrahvi lõi k es 6 nimetatud eelduste olemasolu. (5) Juhtumikorralduse algatamise korra l tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 3 nimetatud abivajaduse hindamine teha esimesel võimalusel . Erandjuhul võib hindamis e teha pikema aja jooksul, kuid seda tuleb teha mitte hiljem kui ka ks he kuu d pärast jooksul abivajava st laps est teada saamis es t .“; 1 0 ) paragrahv i 2 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Abivajavale lapsele abi osutamine on lapse heaolu toetava meetme kohaldamine viisil, mis tagab lapse turva lisuse , ja võimestab toetab last kasvatavaid isikuid ning vajaduse korra l parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid. (2) Abi osutamisel tuleb rakendada võrgustikutööd, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud juhtumikorralduse põhimõtteid . Juhtumipõhine võrgustikutö ö käesoleva seaduse tähenduses on abivajava lapsega töötavate isikute ning teiste asjaomaste spetsialistide ja asutuste koostöös toimuv koordineeritud tegevus lapse le abi osutamisel , mille käigu s viivad võrgustik k u kaasatud liikmed viivad koostöös tehtud otsuse i d ellu oma ametikoha st tulenevate ülesannete piires viisil, mis tagab lapse huvide arvestamis e . (3) Abivajavale lapsele abi osutamisse tuleb kõikide s abi osutamise etappide s kaasata laps ja teda kasvatav isik või lasteasutus, kus laps viibib. (4) Kui abivajava le lapse le suhtes tuleb tema heaolu toetavaid meetmeid rakendada ühes lapse heaolu valdkonnas ning puudub kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, korraldatakse osutatakse abivajavale lapsele talle abi osutamist vastavas asjaomases lapse heaolu valdkonnas, järgides käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ja rakendades valdkonna piires võrgustikutööd . Vajaduse korra l võib võrgustikutöösse kaasata kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja . (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul ei avalda valdkonnas rakendatud meetmed mõju või neid ei ole võimalik rakendada valdkonnast sõltumatutel põhjus t el, teatab vastavas asjaomases lapse heaolu valdkonnas lapsega töötav isik töös või kutsetegevuses märgatud abivajavast lapsest vastavalt käesoleva seaduse § -l e 27 1 kohaselt . ( 6 ) Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja peab algata ma juhtumikorralduse, kui abivajav a le laps e le suhtes tuleb tema heaolu toetava id meetme id rakenda da sama l ajal mitmes lapse heaolu valdkonnas või on tekkinud kahtlus lapse väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes . Kui kohaliku omavalitsuse üksus saab teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutuste ga ja organisatsioonidega . ( 7 ) Kohaliku omavalitsuse üksus peab kümne päeva jooksul abivajava st lapse st tea da saamisest arvates tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule . (8 ) Kohaliku omavalitsuse üksus peab abivajava lapse abivajadus t e hin nates damisel ja abi osuta des misel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti. ( 9 ) Abivajava lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas. ( 10 ) Kohaliku omavalitsuse üksus peab abivajavale lapsele abi o sutades tagama talle lapse võimete kohase, iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Kohaliku omavalitsuse üksus peab lapse arvamused ja kaebused registreerima ning andma lapsele tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil nende kohta viivitamata asjakohast tagasisidet. Vajaduse korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksuse abivajavat last puudutavas tegevuses teha lapse õigus i tagavad muudatused. ( 1 1 ) Kohaliku omavalitsuse üksus lõpetab abivajava lapse juhtumikorralduse, kui: 1) juhtumiplaani osaks olev as tegevuskava s seatud eesmärgid on täidetud, lapse abivajadus on rahuldatud ning abivajadust ei ole kuue kuu jooksul tegevuskava täitmisest uu es t i ilmnenud ; 2 ) laps saab täisealiseks; 3 ) laps sureb. ( 1 2 ) Kui laps asub elama teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile , annab lapse senise elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus juhtumikorralduse üle lapse uue elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele üle . Lapse uue elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus võtab juhtumi korralduse üle. “; 1 1 ) paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Hädaohus olev laps on abivajav laps, kes on oma elu või tervist vahetult ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab vahetult tema enda või teiste isikute elu või tervist.“; 1 2 ) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lasteasutuses viibival lapsel on õigus kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, lastekaitsetöötaja , lasteabi ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta võimetekohasel viisil arvamusi ja kaebusi võimetekohasel viisil .“; 1 3 ) paragrahvi 36 lõi ge 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Lasteasutus peab tagama lapsele tema võimete kohase , iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Lasteasutus peab lapse arvamused ja kaebused registreerima ning andma lapsele tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil nende kohta viivitamata asjakohast tagasisidet. Vajaduse korral tuleb ette näha muudatused lasteasutuse igapäevaelu korralduses või muus lapsele olulises eluvaldkonnas. “; 1 4 ) seadust täiendatakse §-ga 36 1 järgmises sõnastuses: „ § 36 1 . Lasteasutuse osalemine võrgustikutöös Lasteasutus peab looma tingimused, mis aitavad käesoleva seaduse § 34 2 lõikes 8 sätestatud juhul tagada lasteasutuse esindaja osalemise lapse abivajaduse hindamisel ja talle sobiva abi osutamisel lasteasutuse ülesannete piires .“; 1 5 ) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Sotsiaalkindlustusamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1–3, §- s 21, § 22 lõigetes 2–4, § 24 lõikes 3, §- de s 27 ja 28 , §-s 31, § 33 lõikes 4 ning §-des 36 – 37 sätestatud nõuete täitmise üle. “; 1 6 ) paragrahvi 40 1 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõi getega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „( 2 ) Lastele sotsiaalteenuseid osutava lasteasutuse üle haldusjärelevalve teostamisel on Sotsiaalkindlustusametil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule õigus ilma lasteasutuse esindaja juuresolekuta küsida selgitusi lasteasutuses viibivalt la p s t elt , kes viibi vad lasteasutuses teenuse saamise eesmärgil, ja nende tema seaduslik u e lt esindaja te lt. L apse lt selgitus te küsi miseks peab Sotsiaalkindlustusameti ametnikul olema asjakohane väljaõpe . (3) Lapse lt selgitus i t e küsi des misel tuleb talle selgitada selgituste küsimise põhjuseid seda põhjendada ja lapsele tema õigusi selgitada ning kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil .“ ; 1 7 ) seadust täiendatakse §-ga 41 3 järgmises sõnastuses: „ § 41 3 . Lastekaitsetöötaja le esitatavate nõuete kohaldamine Sotsiaalkindlustusameti t eenistujatele Isik, kes täidab Sotsiaalkindlustusametis käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 ning §- de s 29 1 ja 33 nimetatud ülesandeid, peab vastama käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuetele hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuari l . “ . § 2 . Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadus tikus tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahv i 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kohtutäituril on õigus eemaldada täitetoimingu juures t seda takistav isik. Kui täitmist takistatakse , takistamist on alust eeldada või isiku varasem käitumine annab alust arvata , et esineb oht u isiku elule, tervisele, varale või avalikule korrale , võib kohtutäitur taotleda politseiametniku kaasamist täitetoimingusse. (2) Politsei eemaldab kohtutäituri ettepanekul täitmistoimingu juurest isiku, kes täitmist takistab. Politsei võib täitmistoimingut takistava isiku suhtes kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kuni täitetoimingu lõpuleviimiseni või kuni vajaduse äralangemiseni. (3) Kui täitedokument näeb ette jõu kasutamise, teeb seda politsei kohtutäituri kaasamisel . “; 2) paragrahv i 179 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Täitemenetluse läbiviimisel lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtutäitur: 1) kontrollib, et täitemenetluse osalised täidavad lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtulahendi resolutsioonis sätestatut; 2) kaasab lapse üleandmise täitetoimingu juurde lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks; 3) kaasab vajaduse korral lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingu juurde lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks; 4) võib taotleda politseiametniku kaasamist täitetoimingusse, kui täitmist takistatakse , takistamist on alust eeldada või isiku varasem käitumine annab alust arvata , et esineb oht u isiku elule, tervisele, varale või avalikule korrale . (2) Täitemenetluses lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohaliku omavalitsuse esindaja: 1) kontrollib, et lapse huvid ja heaolu oleksid täitetoimingu t te hes gemisel tagatud; 2) selgitab lapsele tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil kohtulahendi sisu ja täitetoimingu eesmärki; 3) teeb lapsega suhtlemise v õimaldamise asjades vajaduse korral kohtutäiturile ettepaneku täitetoimingu peatamiseks, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. (3) Täitemenetluses lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades politsei ametnik: 1) tagab avalik u kor ra ; 2) kasutab kohtulahendiga lubatud juhtudel jõudu , kui kohtutäitur i seda taotl eb usel .“ ; 3 ) seadustikku täiendatakse §-ga 179 1 järgmises sõnastuses: „ § 179 1 . Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetluse läbiviimine ja tagamine (1) Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. (2) Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 trahviühikut ega suurem kui 500 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma suurem kui 800 trahviühikut karistusseadustiku tähenduses. (3) Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. (4) Enne trahvi või aresti määramist kuulab kohus vajaduse korral lapse ära. (5) Lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes võib jõudu kasutada üksnes kohtulahendi alusel. (6) Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. (7) Kohtutäitur võib teha lapse elukohajärgsele või erandina kohustatud isiku elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ettepaneku paigutada laps ajutiselt hoolekandeasutusse, kui see on vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks. (8) Kohtutäitur teeb lapsega suhtlemise võimaldamise asjades otsuse täitetoimingu peatamiseks, kui lapsega seotud asjaolude tõttu ei ole võimalik täitetoimingut teha . Kohaliku omavalitsuse esindajal on õigus teha kohtutäiturile ettepanek peatada täitetoiming, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Kohaliku omavalitsuse esindaja ettepanekul tehtud täitetoimingu peatamise otsus ei ole edasikaevatav . Kohtutäitur väljastab kohaliku omavalitsuse esindajale õiendi täitetoimingu peatamise ettepaneku tegemise kohta. (9) Kui lapsega suhtlemise võimaldamise asjades ei ole korduvalt võimalik täitetoimingut teha lapsega seotud asjaolude tõttu, selgitab kohtutäitur vanema le , et tal on võimalik pöörduda kohtu poole suhtluskorra muutmiseks . “. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus 2026
Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse lastekaitseseadus t ( LasteKS ) ja täitemenetluse seadustik ku ( TM S). Eelnõu peamine eesmärk on tagada, et lapsele osutatav abi lähtuks lapse tegelikest vajadustest ja huvidest ning abistamine oleks koordineeritud ja läbipaistev. Kohaliku tasandi lastekaitsel on palju erinevaid ülesandeid ning lastekaitsetöötajate töökoormus on suur . Töökoormust suurendab veelgi valdkondade ebapiisav ja ebaühtlane koostöö ; samuti ei võimalda kehtiv regulatsioon abivajavale lapsele abi osutamisel piisavalt paindlikult arvestada lapse abivajaduse iseloomu ning eri valdkondade rolli . Niigi suure töökoormuse ja piiratud ressursi tingimustes pärsivad need asjaolud kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) lastekaitsetöötajate võimalus i keskenduda juhtumitele, mis vajavad põhjalikku ja kestvat sekkumist . Samuti on need suurendanud valdkonnas tööjõuvoolavus t ja läbipõlemise oht u . Eelnõu ga tehtavate mu udatustega eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus sekkumine eeldab lastekaitsetöötaja juhtivat rolli, ja juhtumid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selle valdkonna sees, kus lapsel raskused ilmnesid . Samuti toetatakse muudatustega võrgustikutöö tegemist lastekaitses. Lisaks muudetakse eelnõuga KOV-i lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähenda des seeläbi l astekaitsetöötajate halduskoormust . Koosmõjus aitavad t ehtavad muudatused vabastada KOV i lastekaitsetöötaja ressurssi, et keskendu da lastele, kes vajavad lastekaitsetöötaja tuge kõige enam, ehk lastele, kelle abivajadus on kompleksne ja vajab kestva t sekkumis t . Peale selle täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel , sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemis e võimalda mise täitemenetlustes . T MS- is tehtavate muudatustega t äpsustatakse ka kohtutäituri ja politsei rolle sellistes täitemenetlustes ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks olukordades, kus selle jätkamine võib lapse heaolu kahjustada. Eelnõu kohased muudatused aitavad paremini kaitsta abivajava lapse õigusi , sealhulgas last puudutavate kohtulahendite täitmisel . Õiguste parem kaitse saavutatakse nii tõhusama toe pakkumise ks võimaluste loomise ja abi osutajate ülesannete selgema piiritlemise kui ka lapse kaasatust ja arvamuse avaldamist toetavate muudatuste kaudu . Väiksemaid muudatusi tehakse ka Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ülesannetes lastekaitse korraldamisel ja järelevalve tegemisel. Eelnõu ettevalmistaja E elnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Anne Haller (
[email protected] ) ja sama osakonna lastekaitsepoliitika juht Birgit Siigur (
[email protected] ) koostöös SKA- ga . TMS-i muudatus ed on ette valmistatud koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik e Aleksandr Logussov i (
[email protected] ) ja Gerli Spelman iga (
[email protected] ) . Eelnõu mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Madli Jõeleht (
[email protected] ). TMS-i muudatus te mõju on hinnatud koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik u Gerli Spelmaniga (
[email protected] ). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected] ). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti ja saadi kasulikku sisendit Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaasabil kokku kutsutud KOV-ide töörühma lt , milles osalesid lastekaitsetöötajad ja lastekaitsevaldkonna juhid ning üks võrgustikuliikme esindaja kokku 20 KOV-ist . Töörühmas osalenud KOV-id olid: Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Keila linn, Viljandi vald, Anija vald, Raasiku vald, Viimsi vald, Jõhvi vald, Viru-Nigula vald, Mulgi vald, Saaremaa vald, Muhu vald, Valga vald, Kohila vald, Lääneranna vald, Rapla vald, Elva vald ja Harku vald. Lisaks arutati eelnõuga tehtavaid muudatusi MTÜ-ga Lastekaitsetöötajate Ü hing ning neid tutvustati lühidalt MTÜ Lastekaitse Liit korraldatud lastekaitsetöötajate suvekoolis. Eelnõu väljatöötamise raames kohtuti MTÜ Sa Suudad noortega. MTÜ Sa Suudad koondab ja esindab noori, kellel esineb või on esinenud riskikäitumist. Tänu noorte kohtumisel jagatud mõtetele osati eelnõu koostamisel arvesse võtta lastekaitsetööga kokku puutu nud laste kogemust. Justiits- ja Digiministeerium korraldas TMS-i muudatuste arutamiseks kohtumise lapse üleandmise ja lapsega suhtlemis e võimalda mise täitemenetlustega tegeleva kohtutäituri ja kohtutäituri abiga . Märkused Eelnõu on ette valmistatud , et täita Vabariigi Valitsuse tegevuspro gr ammi punktis 394 nimetatud ülesan net – s uurendame lastekaitsetöö kvaliteeti ja vaatame üle eri valdkondade spetsialistide rollid, et lapsed oleksid suhtlus- ja hooldusõiguse vaidlustes enam kaitstud ( t ähtaeg 2026. aasta II kvartal ) . Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone: 1 ) lastekaitseseadus ( LasteKS ) avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 23 ; 2 ) täitemenetluse seadustik (TMS) avaldamismärkega RT I, 07.01.2026, 7 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu ga tehtavatel muudatustel puudub andmekaitseli ne mõju . Eelnõuga ei kaasne negatiivset mõju halduskoormusele , ent eelnõu kohased muudatused leevenda vad KOV-i lastekaitsetöötajate halduskoormust . Seaduse eesmärk Lastekaitsesüsteemi puudutavate muudatuste kohta valmis 2023. aasta l lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks (edaspidi VTK ). VTK-s esitatud muudatusettepanekud viiakse ellu mitmes etapis : esimese etapi muudatused jõustusid käesoleva aasta alguses , käesolev eelnõu on muudatuste teine etap p ning kolma s eelnõu valmib 2027. aasta jooksul. Käesoleva, s.o t eise etapi raames koostatud eelnõu eesmär gid on järgmised: teha lastekait s e juhtumikorralduses muudatusi, mis võimaldavad KOV-i lastekaitsetöötajal keskenduda eelkõige kompleksse abivajadusega lastele ; toetada eri valdkondade vastutuse võtmist ja koostööd abivajavale lapsele abi osutamisel ; tagada laste ja perede kaasatus abivajava lapse abistamis se ning laste õiguste parem kaitse neid puudutavate kohtulahendite täitmisel. Lisaks tehakse e elnõu ga täpsustavaid ja selgitavaid muudatusi, mis puudutavad SKA lastekaitse- ja järelevalveülesannete täitmist. Eelnõu koostamise vajadus tuleneb kohaliku tasandi lastekaitsetöö ebaühtlasest praktikast ja lastekaitse töötajate ülekoormusest . Kehtiva õiguse kohaselt peab KOV-i lastekaitsetöötaja korraldama abi kõigile abivajavatele lastele sõltumata abivajaduse laadist ja ulatusest. See tähendab, et KOV-i l astekaitsetöötajate töölaual on võrdselt nii keerukad juhtumid, mis nõuavad mitme valdkonna spetsialistide pikaajalist sekkumist, kui ka lihtsamad juhtumid, mille puhul toetaks lapse heaolu taastamis t kõige paremini ühe valdkonna sekkumine . Kuna seadus ei võimalda KOV-il neid ülesandeid piisavalt paindlikult vastavalt juhtumi iseloomule jaotada , on see suurendanud lastekaitsetöötajate töökoormust ning seetõttu nende läbipõlemise ja töölt lahkumise riski . See omakorda on vähendanud KOV-ide võimekust pakkuda tõhusat abi kõige haavatavamatele lastele . Eelnõu eesmärk on vähendada lastekaitsetöötajate töökoormust ja suurendada süsteemi tõhusust , et abivajavale lapsele osutatav abi oleks koordineeritud ja kättesaadav ning lähtuks lapse tegelikest vajadustest ja huvidest. Tehtavate muudatustega e ristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus sekkumine eeldab lastekaitsetöötaja juhtivat rolli, ja juhtumid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selle valdkonna sees, kus lapsel raskused ilmnesid . Samuti muudetakse eelnõuga KOV-i lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate halduskoormust , ning toetatakse võrgustikutöö tegemist . Seeläbi vabastatakse lastekaitsetöötajate ressurssi nende laste toetamiseks, kelle abivajadus on kompleksne ja vajab kestvat sekkumist . Eelnõuga juhtumikorralduses tehtavad muudatused asenda vad VTK-s kavandatud nn valgusfoorisüsteemi, võimaldades kohaliku tasandi lastekaitse korraldus es suuremat paindlikkust ning vastutuse ühtlasemat jaotumist abivajavale lapsele abi osutamise ga seotud valdkondade vahel. Eelnõu kohaste muudatuste oluliseks osaks on lapse õiguste kaitse tugevdamine. Muudatused toetavad lapse ja pere sisulist, järjepidevat ning lapse võimeid ja arengutaset arvestavat kaasamist lastekaitsealasesse juhtumikorraldusse. See aitab tagada, et lapsele pakutav abi lähtub tema tegelikest vajadustest , ning seeläbi suurendada lastekaitsesüsteemi usaldusväärsust . TMS-i muudatuste eesmärk on parandada lapse õiguste kaitset lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamist puudutavate kohtulahendite täitmisel. Lastekaitset puudutavas haakuvad TMS- is tehtavad muudatused VTK-s kirjeldatud vajadusega täpsustada lastekaitsetöötaja ülesandeid ja toetada eri valdkondade koostööd . L isaks arvestavad TMS-i muudatused õiguskantsleri korduvaid soovitusi kaaluda lapse üleandmist ja lapsega suhtlemist võimaldavaid täiteasju puudutavas osas seaduse muutmist . Kahetsusväärselt on p raktikas esinenud olukordi, kus täitemenetluses ei ole lapse huve piisavalt arvestatud ega ole tagatud lapse turvalisus. Muudatustega luuakse selgem õiguslik alus täitetoimingus osaleva KOV-i esindaja (kelleks enamasti on KOV-i lastekaitsetöötaja) ja kohtutäituri koostööks ning määratakse KOV-i esindaja konkreetne roll lapsele toetuse ja turvatunde tagamisel ja lapse kaasamisel menetlusse. See aitab ennetada lapsele kahjulikke kogemusi, tagada lapse huvide ga arvestamise ja vähendada täitemenetluste käigus tekkivat psühholoogilist koormust eelkõige lapsele ja tema vanematele, aga ka menetluses osalevatele spetsialistidele . Eelnõu rakendamise tulemuse na muutub kohaliku tasandi lastekaitsetöö korraldus selgemaks ja jaotub vastavalt ülesannete sisule. Lastekaitsetöötajad saavad keskenduda juhtumitele, mis nõuavad põhjalikku sekkumist ja professionaalset juhtimist, samal ajal kui ühte valdkonda puudutavate sekkumistega saavad tegeleda ka teised pädevad spetsialistid . See parandab laste kaitsetöötaja piiratud ressur s i efektiivsemat kasutamist , tõhustab võrgustikutööd ja tagab, et abi jõuab lapseni kiiremini ja süsteemsemalt. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse LasteKS - i . Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse lastekaitse korraldamist reguleerivat § 11 lõikega 2. Kehtivas redaktsioonis sätestab LasteKS § 11, et lastekaitset korraldavad Vabariigi Valitsus, ennetusnõukogu, Sotsiaalministeerium, SKA ja KOV-id LasteKS-is sätesta tud ülesannete alusel. Selline ammendav loetelu on praktikas aidanud kaasa eksliku arusaama kujunemisele , et lastekaitse korraldamine on üksnes nimetatud asutuste ülesanne ning teiste valdkondades tegutsevate asutuste ja isikute roll on kas minimaalne või puudub üldse . See ei ole kooskõlas LasteKS §-ga 10, mille kohaselt on lastekaitse lapse õiguste ja heaolu tagamiseks Laste KS -is sätestatud põhimõtteid järgivate tegevuste, toetuste, teenuste ja muu abi kogum . Lastekaitse selline definitsioon viitab selgelt sellele, et kõigil abivajava lapsega kokkupuutuvatel isikutel, sealhulgas lasteasutustel ja lapsega töötavatel isikutel , on lapse abistamisel oma roll. Seetõttu on sisuliselt väär ja ka abivajava lapse õigusi piirav see, kui lasteasutused ja lapsega töötavad isikud ei ole lastekaitse korralda jate loeteluga hõlmatud. Öeldut arvestades täiendatakse e elnõu ga LasteKS § 11 lõike ga 2, m ille kohaselt toetavad lasteasutused ja lapsega töötavad isikud lastekaitse korraldust, pakkudes oma valdkonnas meetmeid abivajavale lapsele abi osutamiseks ja osaledes võrgustikutöös . Muudatus toetab lastekaitsetöötaja id teistes valdkondades tegutsevate asutuste ja spetsialistide kaasamisel võrgustiku töösse ning kajastab täpsemalt lastekaitse olemust. Muudatus on seotud ka teiste eelnõuga tehtavate täiendustega, eelkõige § 1 punktiga 1 0 , mis käsitleb juhtumikorraldust ning sätesta b ka võrgustikutöö mõiste (§ 29 lg 2) , ja punktiga 1 4 , millega täiendatakse LasteKS-i lasteasutus te võrgustikutööga seotud kohustusi reguleeriva §- ga 3 6 1 . Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks kaks LasteKS-i sätet: § 14 lõike 1 punkt 6 ning § 15 lõike 2 punkt 4. Paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 sätestab Sotsiaalministeeriumi ühe ülesan d e na lastekaitse korraldamisel lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude teabematerjalide väljatöötami s e ning nendest avalikkuse teavitami s e. Praktikas töötab nimetatud materjale välja ja teavitab neist avalikkust SKA kui lastekaitsevaldkonna rakendusasutus . SKA ülesan deid täiendatakse vastavalt eelnõu § 1 punktiga 4 , muu tes LasteKS § 15 lõi ke 3 punkt i 4 sõnastus t . Paragrahvi 15 lõike 2 punkt i 4 kehtetuks tunnistamise põhjuseid on kirjeldatud eelnõu § 1 punktiga 3 tehtava muudatuse juures. Eelnõu § 1 punktid ega 3– 5 tehakse muudatus i LasteKS §-s 15 , mis sätestab SKA ülesanded lastekaitse korraldamisel. Eelnõu § 1 punkti ga 3 muudetakse § 15 lõike 2 punkt i 3, mis käsitle b SKA poolt KOV-i abistamist lastekaitse juhtumite lahendamisel . Muudatus on seotud § 15 lõike 2 punkti 4 kehtetuks tunnistamisega (eelnõu § 1 punktiga 2 tehtav muudatus) ning sell ega koondatakse § 15 lõike 2 punktid 3 ja 4 üheks punktiks 3 , muutes ühtlasi sätte sõnastust . Kehtivas sõnastuses käsitleb § 15 lõike 2 punkt 3 SKA poolt KOV-i abistamist lastekaitse juhtumite lahendamisel ning sama lõike punkt 4 KOV-i toetamist lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel riiklike meetmete hulgast . Nimetatud SKA ülesanded on sõnastatud eraldiseisvate riiklike meetmetena, kuid praktikas neid ei eristata. Lapsele või perele sobivate meetmete leidmine on osa KOV-i nõustamisest lastekaitse juhtumite lahendamisel ning lisaks riiklik k e meetme id puudutavale nõustamisele toetab SKA KOV-e ka sobivate abinõude leidmisel KOV -i tasandi meetmete seast. Seetõttu koondatakse § 15 lõike 2 punktid 3 ja 4 üheks punktiks 3 ning jäetakse välja viide riiklikele meetmetele. Muudatusega t äpsustatakse ka sätte sõnastust . V arasema sõnastuse „ KOV-i abistami ne lastekaitse juhtumite lahendamisel “ asemel räägitakse KOV-i nõustamisest seoses lastekaitse juhtumitega . Muudetud sõnastus rõhutab SKA nõustavat ja KOV-i võimestavat rolli, samuti seda , et SKA toetab KOV-i seni, kuni see vajab abi, mitte kuni juhtumi lõpliku lahendamiseni. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 15 lõi ke 3 punkti 4 , mis sätestab SKA ülesandena lastekaitsealase teavitustegevuse korraldami se. Muudatusega lisatakse SKA ülesannete hulka lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude teabematerjalide väljatöötamine , mis seni oli sätestatud § 14 lõike 1 punktis 6 Sotsiaalministeeriumi ülesandena. Muudatuse selgitus on esitatud ee spool (vt eelnõu § 1 punkti 2 kohta esitatud selgitust). Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 15 lõikega 6 , mille kohaselt peavad § 15 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 nimetatud ülesandeid täitvad SKA teenistujad vastama LasteKS-is sätestatud lastekaitsetöötajale esitatud nõuetele. Nimetatud SKA ülesanded on: KOV-i nõustamine seoses lastekaitsejuhtumite ga ja lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel (§ 15 lg 2 p 3) ja nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 79 punktides a, b, f ja g ning artiklites 80 ja 82 keskasutusele ette nähtud ülesandeid (§ 15 lg 5 ) . Nimetatud sätete järgi täidab S KA kui keskasutus piiriülestes last puudutavates perekonnaasjades ülesandeid, mis seisnevad teabe kogumises ja vahetamises, lapse asukoha tuvastamises, kohtute ja teiste asutuste abistamises, kokkulepete ja vahenduse soodustamises ning lapse kaitseks vajalike meetmete koordineerimises nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides. Mõlema ülesande täitmisel abistavad ja nõustavad SKA teenistujad KOV-i lastekaitsetöötajaid. Lisaks hõlmavad § 15 lõikes 5 loetletud keskasutuse ülesanded keerukaid ja head lastekaitsealast pädevust eeldavaid teadmisi . Seetõttu on põhjendatud, et neid ülesandeid täitvatelt teenistujatelt nõutakse samasugust erialast ettevalmistust ja usaldusväärsust nagu lastekaitsetöötajatelt. Lastekaitsetöötajale kehtivad n õuded on sätestatud LasteKS §-des 19 ja 20 ning hõlmavad erialase ettevalmistuse ja kõrghariduse olemasolu (§ 19 lg 1 ), sotsiaaltöötaja kutse omandamist spetsialiseerumisega lastekaitsele hiljemalt kahe aasta möödumisel alates lastekaitsetöötajana teenistusse asumisest (§ 19 lg 2 ) ning karistatuse puudumist LasteKS §-s 20 nimetatud süütegude eest. Samas ei peeta neid teenistujaid LasteKS tähenduses lastekaitsetöötajateks, kuna erinevalt lastekaitsetöötajate st ei tee nad otseseid lapsega seotud otsuseid (vt ka eelnõu § 1 punkti 7 selgitusi). Nõue, mille kohaselt peavad kirjeldatud ülesandeid täitvad SKA teenistujad vastama LasteKS-is lastekaitsetöötajale sätestatud nõuetele, ei piira ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 29 sätestatud isiku õigust valida endale vabalt tegevusala, elukutse t ja töökoht a . Nimetatud säte hõlmab isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse. Samas ei ole inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö absoluutne , vaid põhjendatud juhtudel võib või isegi peab seadusandja inimese valikuõigust piirama . Eespool kirjeldatud ülesandeid täitvatele SKA teenistujatele kvalifikatsiooni ja karistatust puudutavate nõuete kohaldamine on vajalik, et taga da lastekaitsetöö kvaliteet ning seega laste ja perede õiguste kaitse. S eega on piirang sätestatud lastekaitsega kokkupuutuvate laste ja nende perede heaolu ja õiguste kaitseks ning sellisena proportsionaalne . Praktikas toetab l astekaitsetöötajate suhtes kehtivate nõuete kohaldamine KOV-i lastekaitsetöötajaid nõustavatele SKA teenistujatele eelduslikult ka KOV-ide ja SKA vahelist koostööd . Kui KOV-ide lastekaitsetöötajaid nõustavate le SKA teenistujate le kehtivad samad nõuded nagu KOV-ide lastekaitsetöötajatele endile , aitab see üksteist paremini mõista ning suurendab seeläbi vastastikust usaldust . Muudatuse rakendamiseks nähakse eelnõu § 1 punktiga 17 ette ühe aastane üleminekuaeg, et tagada kõigile eespool kirjeldatud ülesan deid täitvatele SKA teenistujatele võimalus vajaduse korral omandada nõutav haridus ja kutse. Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse LasteKS § 17 lõike 1 punktist 3 välja nõue, mille kohaselt peab KOV abivajavast lapsest teada saamisel hindama lapse abivajadus t viivitamata. Nõue ei kao , vaid see lisatakse ümbersõnastatult ja täpsustatult abivajaduse hindamist reguleerivasse LasteKS § 2 8 lõike sse 5 (eelnõu § 1 punktiga 9 tehtav muudatus). Selle järgi tuleb abivajadus t hin nata esimesel võimalusel ; e randjuhul võib hindamise teha pikema aja jooksul, ent mitte rohkem kui kahe kuu jooksul abivajavast lapsest teada saamisest. Abivajaduse hindamise tähtaeg on sobivam sätestada LasteKS §- s 2 8 , mis reguleerib abivajaduse hindamise korda tervikuna. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustakse LasteKS § 18 lõikes 1 sätestatud lastekaitsetöötaja mõistet. Paragrahvi 18 k ehtiva sõnastuse järgi on lastekaitsetöötaja SKA või KOV-i ametnik, kes täidab talle LasteKS-is või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja heaolu tagamisel . Säte viitab üldiselt lastele , sõltumata nende abivajadusest ega diferentseeri lastega seotud ülesandeid nende raskusastme ega sekkumisvajaduse alusel. Praktikas on see viinud olukorrani, kus suurem osa või isegi kõik lastega seotud KOV-i ülesanded suunatakse lastekaitsetöötajale. Tulemuseks on KOV-i lastekaitsetöötajate ülekoormus ning kõrgelt kvalifitseeritud ressursi kasutamine ka selliste ülesannete täitmisel, mida võiks sisust lähtuvalt teha kitsama profiiliga spetsialist. Muudatuse eesmärk on võimaldada KOV-idele suuremat paindlikkust lastega seotud ülesannete täitmisel vajalike ressursside kasutamisel ja töökorralduse kujundamisel. Eelnõuga lisatav § 18 lõike 1 punkt 1 määratleb lastekaitsetöötaja na KOV-i ametniku, kes täidab LasteKS § 17 lõi ke 1 punktides 3 ja 4 sätestatud ülesandeid: hindab abivajavast lapsest teada saamisel tema abivajadust ja pakub meetmeid lapse abistamiseks ning pakub meetmeid perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale. Seega seatakse muudatustega lastekaitsetöötaja töö keskmesse abivajav, sealhulgas hädaohus olev laps (vt ka eelnõu § 1 punkti 1 1 selgitusi ) ning talle abi osutamise korraldamine lapse õiguste ja heaolu rikkumise korra l . Seejuures tuleb arvestada, et LasteKS § 17 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ülesannete täitmisena on käsitatavad ka muudes seadustes (nt sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) , perekonnaseaduses (PKS) , tsiviilkohtumenetluse seadustikus ( TsMS ) , TMS- is , põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) ning Eesti Vabariigi haridusseaduses) sätestatud KOV-i ülesanded abivajava ja perest eraldatud lapse abistamisel. Ü lejäänud LasteKS § 17 lõikes 1 nimetatud KOV-i ülesande i d võib KOV vastavalt sisule ja raskusastmele anda täitmiseks teistele lastega töötavatele isikutele või muudele spetsialistidele . Näiteks võivad sellisteks spetsialistideks olla arengu - või ennetus spetsialist ( punktides 1 , 2 ja 6 nimetatud ülesannete puhul), siseauditi või järelevalve spetsialist (punktid 5 ja 7) , analüütik (punkt 6) või sotsiaalt öötaja (punktid 2 ja 6) ning muidugi ka noorte heaolu spetsialistid , peretöötajad , juhtumikorraldajad ning lapse ja pere heaolu spetsialistid, ke s töötavad laste ja peredega, ent kellel po le l astekaitsetöötaja lt nõutavat kvalifikatsiooni . Samuti k annab muudatus kehtivast redaktsioonist paremini mõtet, et lapse õiguste ja heaolu tagamine pole üksnes lastekaitsetöötaja ülesanne, vaid sellega pea vad KOV-id ja seega KOV-ide teenistujad arvestama kõikides lapsi puudutavates valdkondade s tegutsede s . Paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 määratleb lastekaitsetöötaja na SKA ametniku , kes täidab LasteKS §-des 29 1 ja 33 sätestatud ülesandeid. Nimetatud sätted reguleerivad seksuaalselt väärkoheldud la ste ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva te la ste abistamist SKA-s ehk lastemaja teenust (§ 29 1 ) ning hädaohus oleva lapse ajutist perekonnast eraldamist, mida SKA-s korraldab lasteabi (§ 33). Nii lastemajateenuse osutamine kui ka hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine sisaldavad abivajava lapse abivajaduse hindamist ja talle vajaliku abi osutamise korraldamist, sealhulgas sellega seotud otsuste langetamist. Tegemist on olemuslikult lastekaitsetöötaja tööülesannetega, mistõttu peavad neid täitvad SKA teenistujad olema lastekaitsetöötajad. SKA lastekaitsetöötajaid puudutava m uudatuse rakendamiseks nähakse eelnõu § 1 punktiga 17 ette ühe aastane üleminekuaeg, et tagada kõigile Laste K S-is sätestatud ülesan deid täitvatele SKA teenistujatele võimalus vajaduse korral omandada nõutav haridus ja kutse. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse LasteKS § 21 lõike 2 punkti 2 nii, et sellest tuleks selgelt välja kohustus selgitada last mõjutavate otsuste tegemisel lapsele ka tema õigusi. Seda tuleb teha lapse vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil . Kuigi kehtivas seaduses selli st kohustus t sõnaselgelt kirjas ei ole, pole see siiski sisuliselt uu s . Selleks, et last teda mõjutavate otsuste vastuvõtmisse ka praegu kehtivate nõuete kohaselt kaasata ja tema arvamus välja selgitada, on igal juhul vajalik lapsele tema õigusi selgitada. Eelnõuga sätestatakse see kohustus otsesõnu ka § 21 lõike 2 punktis 2, kuna noorte tagasiside kohaselt ei toimi lapsele tema õiguste selgitamine praktikas ühtlaselt . Vastava kohustuse väljatoomine seaduses aitab seda paremini teadvustada ja seeläbi laste õiguste kaitset parandada. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse abivajaduse hindamist reguleerivat § 28 lõi getega 4 ja 5. Lõige 4 sätestab, et juhtumikorralduse algatamise vajaduse üle otsustamiseks tuleb teha eelhindami n e , mille käigus hindab KOV-i lastekaitsetöötaja § 29 lõi k es 6 nimetatud eelduste olemasolu. N imetatud sät tes on välja toodud alused, mille esinemise korra l on juhtumikorralduse algatamine KOV i lastekaitsetöötaja poolt kohustuslik . Sätte kohaselt peab KOV-i lastekaitsetöötaja juhtumikorralduse algatama juhul , kui abivajav laps vajab tema heaolu toetavate meetmete rakendamist sama l ajal mitmes lapse heaolu valdkonnas või on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes . Samuti peab KOV algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd SKA ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutuste ja organisatsioonidega , kui KOV saab teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses . Viimane lause kehtib sisult s amas sõnastuses praegu § 29 lõike na 3 1 , ent e elnõuga lisatakse lause lõp pu asutuste kõrva le ka viide organisatsioonidele . See annab selgemalt edasi mõtte , et koostööd tuleb teha ka eraõiguslike ohvrit abistavate isikutega (nt MTÜ-dena tegutsevad naiste tugikeskused ). Sarnaselt lapse abivajaduse hindamisega põhineb ka eelhindamine lapse heaolu kolmnurgal . Võrreldes lapse abivajaduse hindamisega juhtumimenetluse raames ei tehta eelhindamise käigus aga põhjalikku kogutud teabe analüüsi ega koostata hinnangu t. Eelhindamis e raames annab KOV -i lastekaitsetöötaja esmase hinnangu lapse arenguvajadustele, vanemlusele , lapse perele ja last ümbritsevale keskkonnale eesmärgiga tuvastada , kas tegemist võib olla mõne LasteKS § 29 lõikes 6 nimetatud olukorraga . Abivajaduse eelhindamise tulemusena saab lastekaitsetöötaja seega langetada kaalutletud otsuse , kas algatada juhtumkorraldus ja hinnata selle raames laps e abivajadust põhjalikuma lt või piirdub abivajadus ühe heaolu valdkonnaga . Viima ti nimetatud juhul ei ole vaja juhtumikorraldust algatada ning piirduda saab lihtmenetlusega s otsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri s (edaspidi STAR) . Haldusmenetluse seaduse ( HMS) tähenduses on otsus juhtumikorralduse algatamise või mittealgatamise kohta toiming , mida tehes tuleb järgida HMS 8. peatükis toimingu kohta sätestatud. Lähtudes LasteKS § 29 lõike st 7 tuleb eelhindamine teha kümne päeva jooksul abivajava st lapse st tea da saamisest . Kuigi kehtiv LasteKS ega muud sotsiaalhoolekannet reguleerivad õigusaktid eelhindamise mõistet ei sisalda, pole see l astekaitsetöö kontekstis uus mõiste. Samas esineb lastekaitsetöö praktikas eelhindamise mõiste sisustamises ja selle tege mises erinevusi . Seetõttu pole juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise põhjused praktikas alati jälgitavad või tuvastatavad , samuti võib see olla üheks põhjuseks, miks juhtumikorralduse otsu s jääb üldse tegemata . Eelhindamise reguleerimine LasteKS-is on seega vajalik ühtse praktika kujundamiseks lastekaitsetöös . Selleks et lastekaitsetöötajaid eelhindamise l toetada, on STAR -is juba praegu olemas a bivajaduse eelhindamist võimaldav funktsionaalsus . Selle täitmine on praegu vabatahtlik, ent peale eelnõu kohaste muudatuste jõustumist muutub see kohustuslikuks. Märgatavat töökoormuse suurenemist see KOV -i lastekaitsetöötajatele kaasa ei too, kuna LasteKS § 28 lõige 4 ja selles viidatud § 29 lõige 7 reguleerivad lastekaitsetöötaja tegevust abivajava lapse, mitte kõigi lastekaitsetöötajani jõudvate pöördumiste puhul. A bivajavast lapsest tea da saamisel tuleb STAR-is ette nähtud mahus eelhindamine juhtumikorralduse algatamise üle otsustamise ks teha juba praegu, isegi kui selleks STAR-i tuge ei kasuta ta . Samuti on oluline arvestada, et e elhindamis t tehes ei pea lastekaitsetöötajal olema põhjalikku infot kõigi lapse heaolu valdkon dade kohta . L astekaitsetöötaja kaalutlus on, kas selles heaolu valdkonnas on vaja eelhindamiseks hankida lisainfot . V ajaduse korra l saab STAR-i teha ka märke, et hetkel info puudub. Peale STAR-i eelhindamise ga seotud väljade täitmist kuvatav koondvaade annab ülevaate sellest , millistes lapse heaolu valdkondades esineb probleem. Eelnõu § 1 punktiga 9 LasteKS § 28 täiendamine lõikega 5 kehtestab uuendusena abivajaduse hindamise lõpp tähtaja. Lõi ke 5 järgi tuleb j uhtumikorralduse algatamisel abivajadus t hin nata esimesel võimalusel . E randjuhul lubab säte hindamise teha pikema aja jooksul, ent ka sellisel juhul mitte rohkem kui kahe kuu jooksul abivajavast lapsest teada saamisest . V astavalt SHS § 9 lõi getele 1 – 3 on abivajadusele hinnangu andmine osa juhtumikorraldusest . Seega tuleb abivajaduse hindamisega alustada kohe peale seda, kui lastekaitsetöötaja on teinud LasteKS § 29 lõikes 7 nimetatud otsus e juhtumikorralduse algatamise ks. Eelnõuga § 28 lisatava l õike 5 e simene l ause , mis kohustab abivajadus t hin d a m a esimesel võimalusel, asendab LasteKS § 17 lõike 1 punktis 3 praegu sätestatud nõu de hinnata abivajadus t viivitamata . Nimetatud nõue tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 6 kehtetuks . Nõue hinnata abivajadus t viivitamata asendatakse nõudega teha seda esimesel võimalusel, kuna see on sisuliselt korrektsem. Sõna veebi järgi tähendab „ viivitamata “ , et midagi tuleb teha selsamal hetkel, väga lühikese aja jooksul, aega viitmata (sünonüümid kohe, otsekohe, otseteed, hetkepealt, jalamaid) . Abivajaduse h indamine on analüüsiprotsess, mille vältel püütakse mõista juhtumi tähendust ning koondada üksikasjad, sündmused ja muud asjaolud loogiliseks tervikuks e esmärgiga jõuda sobivate abivajadusest lähtuvate sekkumismeetodite valikuni. Erinevalt enamikust teistest LasteKS-is nimetatud tegevustest , mi da tuleb teha viivitamata , võtab korrektselt teht ud abivajaduse hindamine aega . Abivajaduse põhjalik hindamine on oluline, kuna sellel baseerub kogu abivajava lapse toetamiseks rakendatavate abimeetmete tegevuskava. Seejuures võib abivajaduse hindamiseks kuluv aeg sõltuvalt abivajava lapse abivajadusest ja selle ga seotud asjaoludest erineda : mõne lapse puhul võib abivajaduse hindamiseks kuluda nädal, ent mõne teise puhul rohkem kui kuu. Öeldut arvestades ei ole sisuliselt õige nõuda, et abivajadus t tuleb alati ja igal juhul hinnata väga lühikese aja jooksul . Eelkõige on oluline, et abivajaduse hindamine oleks põhjalik ning selle ks tuleb KOV -i lastekaitsetöötajale võimaldada rohkem paindlikkust. Nõu e, et abivajadus t tuleb hinnata esimesel võimalusel, seda annab. Uue nõudena kehtestatakse § 28 lõikega 5 kohustus lõpetada abivajaduse hindamine igal juhul kahe kuu jooksul abivajava st lapse st teada saamisest . Seejuures nähakse ette, et kahte kuud on abivajaduse hindamiseks võimalik kasutada üksnes erandjuhtudel, reeglina peaks abivajaduse hindamine olema tehtud kiiremini (esimesel võimalusel). Erandjuhuga on tegemist siis , kui viivitus abivajaduse le hinnangu andmisel on objektiivsete asjaoludega põhjendatud , n äiteks kui abivajaduse hindamine vajab lapsega tegelenud spetsialisti sisulist arvamust (arengu või tervis e hindamist, psühholoogi/psühhiaatri hinnangut, erivajaduse selgitamist), mis eeldab hinnangut andva spetsialisti jaoks uut kohtumist lapsega , või kui lapse arvamust ei ole võimalik kohe välja selgitada (laps on tugevas emotsionaalses kriisis, vajab enam aega usalduslikuks kontaktiks ). Ühelgi juhul ei tohi a bivajaduse hindami ne ega selle kestus põhjustada viivitust kiireloomulise abi osutamisel. Juhul kui abivajadus on ilmnenud ja abivajadus on tuvastatav juba esmaste andmete põhjal, tuleb vajalik ke meetme i d rakendada esimesel võimalusel, ootamata põhjaliku hindamise lõpetamist. Sellisel juhul saab abivajadust põhjalikumalt hinnates edaspidi osutatavat abi täpsusta da ja kohanda da , ent a bivajaduse hindamise kohustus ei saa olla põhjuseks , mille tõttu abivajajale vajaliku abi osutamise alustamine viibib. Lõpptähta ja määratlemine seaduses on vajalik, et abivajaduse hindamine ei veniks, vaid jõuaks igal juhul mõistliku aja jooksul tulemuseni ehk abivajavale lapsele abimeetmete rakendamise tegevuskava koostamiseni. SHS § 9 lõike 3 kohaselt kuulub abivajadusele antud hinnang koos abimeetmete rakendamise tegevuskavaga juhtumiplaani. Eelnõuga sätestatakse LasteKS § 29 lõikes 9 kohustus vaadata a bivajava lapse juhtumiplaan üle vähemalt üks kord aastas. Koosmõjus § 28 lõigetega 1 ja 5 tähendab see, et lapse abivajadusele antud hinnang ei ole staatiline ja n-ö kivisse raiutud, vaid võib sõltuvalt asjaoludest, s eal h ulgas rakendatud abimeetmete tulemustest olla ajas muutuv. Seega ei tohiks § 28 lõiget 5 tõlgendada nii, et peale selles sätestatud tähtaja möödumist ei tohi lapse abivajadust enam üldse hinnata. Vastupidi, seda tuleb teha vastavalt asjaolude muutumisele pidevalt, ent see ei tohi takistada seda, et tegevuskava lapsele abi osutamiseks saa b paika esimesel võimalusel. Eelnõu § 1 punktiga 1 0 muudetakse abivajavale lapsele abi osutamist reguleerivat § 29 . Paragrahv on üles ehitatud nii, et selle l õigetes 1 – 3 on sätestatud abi osutamise seisukohalt oluliste mõistete definitsioonid ja üldpõhimõtted, lõi ked 4 ja 5 selgita vad, kuidas toimub abivajava lapse abistami ne olukorras , kus KOV lastekaitsetöötaja sekkumine ei ole tingimata vajalik, ning lõiked 6 – 12 reguleerivad abivajavale lapsele abi osutamist juhtumikorralduses KOV-i lastekaitsetöötaja poolt . Lõike s 1 sätestatakse a bivajavale lapsele abi osutami se mõiste. Abivajavale lapsele abi osutamine on lõike 1 järgi lapse heaolu toetava meetme kohaldamine viisil, mis tagab lapse turvalisuse ja võimestab last kasvatavaid isikuid ning v ajad use korra l parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid. Vastavalt LasteKS §-le 4 on l apse heaolu lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Lõike 1 kehtiva redaktsiooni järgi tuleb a bivajavale lapsele abi osuta da viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid . See on ainus nõue, mi lle lõige 1 praegu abivajavale lapsele abi osutamise viisi le sätestab. See aga ei pruugi olla lapse heaolu toetamiseks piisav ega ka vajalik. Lapse abivajadus ei pruugi olla seotud lapse ja vanema vaheliste suhetega (nt lapse puudest või terviseprobleemidest tulenev abivajadus ) ning sellistel juhtudel ei ole asjakohane nõuda , et abi osutamine peab igal juhul toimuma lapse ja teda kasvatava isiku suhteid parandaval viisil. Lisaks on kahjuks olukordi, kus last kasvatav a isi k u käitumine last kahjustab (nt lapse seksuaal ne väärkohtlemine vm liiki vägivald lapse suhtes) ning ohustab seeläbi lapse turvalisust . Ka s ellistel juhtudel ei pruugi lapse ja teda kasvatava isiku suhete parandamise nõue iga lapse heaolu toetamiseks rakendatava meetme kohaldamisel olla asjakohane. Seetõttu on muudatusega lisatud lõikesse 1 täpsustus , et lapse heaolu toetava meetme kohaldamine peab tema suhteid last kasvatava isikuga parandama vajaduse korra l . Samuti on lõiget täiendatud nõudega arvestada lapse heaolu toetava meetme kohaldamisel seda , et see tagaks lapse turvalisuse . Lapse turvalisusega arvestamise olulisust lapse parimate huvide väljaselgitamisel on rõhuta n ud ka l apse õ iguste k omitee . Selleks et lapsele abi osutami ne oleks efektiivne, tuleb toetada ka peret, kus laps kasvab. Seetõttu on lõikesse 1 lisatud nõue, et abivajavale lapsele abi osutades tuleb lapse heaolu toetava t mee det kohaldada viisil, mis võimestab last kasvatavaid isikuid. Nõue lähtub Austraalias välja töötatud mudel ist „Turvalisuse märgid“ ( ingl k Signs of Safety ), mille rakendamist Sotsiaalministeerium praegu kuues Eesti KOV-is testib . Mudeli Eestis rakendamine toetub Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ja 2024. aastal valminud uuringule , milles võrreldi teistes riikides kasutatavaid juhtumikorraldusmudeleid . Analüüsi tulemusena peeti mudelit „Turvalisuse märgid“ Eesti lastekaitsetöö vajadustele enim vasta vaks . Mudel on nüüdisaegne ja tõenduspõhise käsitlusega ning mõeldud lastekaitsetöötajate abistamiseks keeruliste peresuhete ja lapse heaolu hindamisel. Mudelile on iseloomulik lapse ja tema vanemate, aga ka laiema pere ja lähedaste ringi ning võrgustikuliikmete kaasamine lapse abivajaduse hindamisse ja juhtumi edasisse lahendamisse. Sellega soovitakse juhtumit lahendada viisil, mis lähtuks perekonna tugev atest külgedest ja olemasolevatest ressurssidest, et sõnastada perega koostöös lapse ohutuse tagamiseks vajalikud sammud ehk lapse turvalisuse plaan. Lõi k e 2 esimene lause sätestab abivajavale lapsele abi osutamisel kehtiva kohustuse rakendada võrgustikutööd , järgides SHS- is sätestatud juhtumikorralduse põhimõtteid . Lause sõnastus on võrreldes kehtiva § 29 lõikega 2 sisult sama, ent seda on mõnevõrra kohendatud . Lõikesse 2 lisatakse teine lause, mis võrgustikutöö mõiste lahti seletab. Selle järgi on j uhtumipõhine võrgustikutö ö LasteKS-i tähenduses abivajava lapsega töötavate isikute ning teiste asjaomaste spetsialistide ja asutuste koostöös toimuv koordineeritud tegevus lapse le abi osutamisel , milles võrgustikku kaasatud liikmed viivad koostöös tehtud otsuseid ellu oma ametikohast tulenevate ülesannete piires viisil, mis tagab lapse huvide arvestamise . Mõiste lähtub Eesti l astekaitses levinud praktikast, mille järgi on lapse juhtumiga tegelev võrgustik enamasti formaalne, mis tähendab, et võrgustiku moodustavad lapse ja perega kokku puutuvad spetsialistid, kelle ülesanne on lähtuvalt enda ametirollist toetada lapse ja pere toimetulekut . Võrgus t ikutöö mõiste defineerimine LasteKS-is on oluline, et ühtlusta da kõigi lastekaitse võrgustikutöös osalejate arusaama nii töö sisust kui ka selle eesmärgist . Ühise eesmärgi nimel tegutsev koostöövõrgustik on turvalise ning last ja pere t toetava elukeskkonna eeldus . Lõige 3 kohustab kaasama abivajavale lapsele abi osutamis se kõikides abi osutamise etappides la pse enda ja teda kasvatava isiku või lasteasutus e , kus laps viibib. Kuigi kehtivas seaduses sellist kohustust sõnaselgelt kirjas ei ole, pole see siiski sisuliselt uus. LasteKS § 21 lõige 1 kohustab k õigi last mõjutavate otsuste tegemisel välja selgitama lapse huvid . Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 praegu kehtiva redaktsiooni kohaselt tuleb selleks lapsele selgitada kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel . LasteKS § 29 lõige 5 ( eelnõukohaste muudatuste järgi § 29 lg 8 ) kohustab KOV-i abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel välja selgitama lapse arvamuse. Kõik nimetatu kuulub kaasamise alla. Lapse kaasamine peab toimuma kõigis abi osutamise etappides. Lapsele tuleb anda oma arvamuse avaldamiseks piisavalt aega ning tagada tema jaoks sobiv, s.o turvaline, arusaadav ja võimetekohane viis seda teha . Lapse kaasamisel ei ole vanuse alampiiri, kuid arvestada tuleb lapse vanuse ja arengutasemega. Kaasamine ei tähenda üksnes lapse ärakuulamist, vaid ka seda, et lapsele selgitatakse, kuidas tema arvamust otsuste tegemisel arvesse võetakse, millisel viisil see mõjutab edasisi samme ning millised on lapse otsusega seonduvad õigused, s eal h ulgas õigus esitada arvamusi ja kaebusi (vt selle kohta täpsemalt § 29 lõike 10 selgitusi). Kaasamine võimaldab esile tuua lapse mõtted ja soovid ning tagab, et tehtavad otsused lähtuvad lapse arvamusest ja huvist. Lapse kaasamine tähendab, et tema arvamust kuulatakse ja arvestatakse, aga see ei tähenda, et otsus peab alati olema tema sooviga kooskõlas. Oluline on, et laps saaks aru, kuidas tema arvamust arvesse võeti, ja et seda oleks talle selgitatud arusaadavalt, ausalt ja eakohaselt. Sarnaselt lapsega peab kogu abi osutamise vältel olema aktiivselt kaasatud lapse pere, eelkõige teda kasvatavad isikud või nende puudumise korral lasteasutus, kus laps viibib. Pere kaasamine ei tähenda üksnes pereliikmetelt arvamuse küsimist, vaid eeldab, et lastekaitsetöötaja jagab perega teavet juhtumi eesmärkide, kavandatavate sammude ja otsuste kaalutluste kohta ning arutab neid perega, et otsused kujuneksid võimalikult läbipaistvalt ja pere seisukohti arvestades. Pere kaasamine eeldab, et lastekaitsetöötaja loob perega ühise arusaama olukorrast, eesmärkidest ja võimalikest sammudest , et tagada lapse turvalisus . Ühine arusaam ei tähenda pere ja lastekaitsetöötaja üksmeelt olukorra hindamises, vaid seda, et mõlemad pooled mõistavad, miks nende hinnangud võivad erineda ning milliseid tegusid või kokkuleppeid on vaja, et olukord muutuks lapse jaoks turvalise(ma ) ks . Otsused kujunevad koostöös, kus lastekaitsetöötaja vastutab seadusest tulenevate otsuste tegemise eest, kuid pere saab nende kujundamises sisuliselt osaleda ja oma lahendusi välja pakkuda. LasteKS § 22 lõike 3 järgi on last kasvataval isikul küll kohustus teha vajaduse korral lastekaitsetöötajaga koostööd, kuid see saab toimida tulemuslikult ainult siis, kui lastekaitsetöö on pere jaoks läbipaistev ning suhe lastekaitsetöötajaga põhineb usaldusel. Usaldus kujuneb siis, kui pere ja spetsialist arutavad ühiselt, millised lapse ja pere olukorra aspektid vajavad muutmist ning kuidas neid samme ellu viia, et lapse turvalisus paraneks ja pere toimetulek tugevneks. Lapse ja pere järjepidev ja sisuline kaasamine on kooskõlas ka mudeli ga „Turvalisuse märgid“ , mis peab väga oluliseks lapse ja tema vanemate, aga ka laiema pere ja lähedaste ringi ning võrgustikuliikmete kaasami st lapse abivajaduse hindamisse ja juhtumi edasisse lahendamisse. Lõi ked 4 ja 5 on võrreldes kehtiva LasteKS -iga uu ed sätted , mis loo vad selgema seose LasteKS i ja konkreetseid lapse heaolu valdkondi (eelkõige haridus- ja tervisevaldkonda) reguleerivate er iseaduste alusel toimuva abivajavale lapsele abi osutamise vahel . Säte näeb ette, et k ui abivajavale lapsele tuleb tema heaolu toetavaid meetmeid rakendada ühes lapse heaolu valdkonnas ning puudub kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, korraldatakse abivajavale lapsele abi osutamist vastavas lapse heaolu valdkonnas, järgides § 29 lõikes 3 sätestatut ja rakendades valdkonna piires võrgustikutööd. Vajaduse korra l võib võrgustikutöösse kaasata KOV-i lastekaitsetöötaja. Lõige 5 sätestab, et k ui valdkonnas rakendatud meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada valdkonnast sõltumatutel põhjus t el, teatab vastavas lapse heaolu valdkonnas lapsega töötav isik töös või kutsetegevuses märgatud abivajavast lapsest vastavalt LasteKS §-le 27 1 . Sät ted on vajalik ud , kuna LasteKS-i kehtiv regulatsioon, eelkõige § 27 1 ja § 29 lõi ge 4 ei ole täielikus vastavuses konkreetseid lapse heaolu valdkondi reguleerivates eriseadustes sätestatud abi osutamise regulatsiooniga. Näiteks õppimiskohustuse puhul sätestavad PGS ja kutseõppeasutuse seadus õ ppeasutuse ülesanded selle kohustuse täitmisel , tuues m uu h ulgas välja meetmed, mida õppeasutus peab rakendama enne , kui ta pöördub õppimi skohustuse täitmise l raskusi kogevale lapsele abi osutamiseks KOV-i poole. Alushariduse puhul on lasteaia või -hoiu kohustused raskusi kogeva lapse toetamisel sätestatud alushariduse seaduses. Samas on sellist täiendavat toetust vajavad lapsed LasteKS § 26 tähenduses abivajavad lapsed , kuna nende heaolu haridusvaldkonnas on ohustatud . LasteKS § 27 1 kohustab lapsega töötav at spetsialist i abivajavast lapsest teavita ma , sama kohustus on LasteKS § 27 järgi ka kõigi l teistel isikutel . LasteKS § 29 l õige 4 (kehtivas redaktsioonis) omakorda kohustab KOV-i lastekaitsetöötajat j uhul, kui lapse abivajadust ei ole võimalik rahuldada ühekordse meetmega, algatama sellisele lapsele abi osutamiseks juhtumikorralduse. See aga tähendab, et sama murekohaga seotult peaks la psele abi osu tama nii haridusasutus kui ka KOV-i lastekaitsetöötaja. Reeglina ei ole s ee vaid ühes konkreetses valdkonnas abi vajava lapse huvides ega taga talle efektiivseimat ja kättesaadavaimat võimalikku tuge. Ka tekitab see segadust lapsega töötavates spetsialistides , e elkõige abivajavast lapsest teavitamis e kohustus t puudutavas . Lisaks on käesoleva eelnõu väljatöötamiseks kokku kutsutud KOV-ide töörühmas osalenud lastekaitsetöötajate kogemuste järgi juhtumeid , kus LasteKS-it tõlgendatakse selliselt, et abivajav ale lapsele kohase abi osutamise korraldaja on igal juhul KOV-i lastekaitsetöötaja , kuigi abivajadus on ilmnenud ja vajab lahendamist ühes konkreetses lapse heaolu valdkonnas. LasteKS-i kehtiv regulatsioon ei anna sellises olukorras KOV-i lastekaitsetöötajale õiguslikku alust juhtumikorralduse algatamata jätmiseks ja seega juhtumi koordineerija rolli mittevõtmiseks . Kirjeldatud probleem tõusetub eelkõige haridusvaldkonna ga seotult , m uu h ulgas ilmselt põhjusel , et selles valdkonnas esinevate probleemide iseloomu tõttu võibki olla vahel raske määratleda , kas abivajava lapse toetamiseks piisab haridusvaldkonna tugi spetsialistide tehtavast või on vaja lastekaitsetöötaja sekkumist. S eaduste tasandil on sama probleem olemas ka muudes valdkondades, n äi t eks tervisevaldkonnas. Laps, kes on murdnud käeluu, on kahtlemata LasteKS § 26 tähenduses abivajav laps . Kui luumurru põhjuseks ei ole väärkohtlemine ega hooletusse jätmine, vajab selline laps aga eelkõige arsti abi, mitte lastekaitsetöötaja sekkumist. Samas tuleks kehtiva t LasteKS-i regulatsiooni täht-tähelt järgides ka sellisest la psest teavita d a lastekaitsetöötajat. Eelnõuga kehtestatav ad Laste KS § 29 lõi ked 4 ja 5 koosmõjus sama paragrahvi lõikega 6 loovad sel listes olukordades selgust ning sätesta vad , et juhul, kui laps vajab abi meetmete rakendamist ühes valdkonnas, korralda takse abi osutamist esmajärjekorras seal . Lapse heaolu valdkonnad on välja toodud LasteKS §-s 4 ning nendeks on lapse füüsili ne, psühholoogili ne , emotsionaal ne , sotsiaal ne ja kognitiiv ne ehk m entaalse te protsess idega (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) seotud heaolu (kõik nimetatud on erinevad heaolu valdkonnad) , tervis, haridus ja majanduslik seisund . K ui lapse abivajadus ilmneb ühes valdkonnas, n äi t eks haridus e s (n t laps segab tundi ja käitub agressiivselt põhjusel, et ta on puudumise tõttu õppeaines maha jäänud ) ega ole seotud teiste lapse heaolu valdkondadega ( mahajäämus ei ole tingitud lapse kodusest keskkonnast, mis last ei toeta), on lapse heao lu tagamise seisukohalt mõistlik ja tõhus , kui esmajärjekorras korraldab lapsele abi osutamise kool ise , kaasates oma tugispetsialiste . Kooli tugispetsialistidel on parim teadmine valdkonnas lapse abistamiseks olemasolevatest meetmetest ja parim võimalus nende rakendamiseks , samuti on nad tekkinud olukorraga juba kursis . Abivajava st lapsest tuleks sellises olukorras KOV-i teavitada alles siis, kui valdkonnas rakendatud meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada valdkonnast sõltumatutel põhjustel (nt kui lapse käitumisraskused süvenevad, vanematega koostöö ei suju ja laps e abistamiseks on vaja rakendada koolivälis eid meetmeid; laps puudub koolist ja tugiteenustelt , kuna vanematel puudub vajalik transport, st majanduslikel põhjustel ). Erandiks kirjeldatud üldpõhimõttest on olukorrad, kus esineb kahtlus lapse väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes . Sellistel juhtudel tuleks vastavalt § -le 27 1 ja § 29 lõi ke le 4 lastekaitsetöötajat abivajavast lapsest teavitada ka siis, kui lapse abivajadus piirneb ühe valdkonnaga (nt väärkohtlemine on aset leidnud koolis). Lapse abivajadus loetakse ühe valdkonnaga piirduvaks siis, kui probleem tekib ja avaldub samas heaolu valdkonnas. See, et probleemi lahendamiseks on vaja mitut erinevat teenust või meedet, ei tähenda iseenesest , et abivajadus esineks mitmes valdkonnas. Näites, kus laps on koolist puudumise tõttu õppetöös maha jäänud ja vajab lisaks õpitoele ka psühholoogilist abi, on probleem siiski haridusvaldkonnas. Psühholoogiline abi on siin seotud sama probleemiga – raskustega õppetöös toimetulekul. Seetõttu on tegemist ühe valdkonnaga piirduva abivajadusega. Mitme s valdkonna s tekib abivajadus siis, kui probleemide põhjused on või need avalduvad eri eluvaldkondades. Kui laps vajab õpituge koolist puudumise tõttu, kuid psühholoogilist abi hoopis n äi t eks koduste probleemide tõttu, puudutab olukord nii lapse hariduslikku kui ka psühholoogilist heaolu. Sellisel juhul on tegemist mitmekülgse abivajadusega , mille puhul on vastavalt lõikele 6 KOV-i lastekaitsetöötaja sekkumine põhjendatud . Lõige 4 näeb ette, et l apsele konkreetses abivajaduse valdkonnas abi osutamise korraldamisel tuleb järgid a LasteKS § 29 lõikes 3 sätestatut ja rakenda da valdkonna piires võrgustikutööd. Vajaduse korra l võib võrgustikutöösse kaasata KOV-i lastekaitsetöötaja. Lõik es 3 sätestatu rakendamise kohustus tähendab, et abi osutamisesse tuleb selle kõikides etappides kaasata l aps ja teda kasvatav isik või lasteasutus, kus laps viibib. Tegemist ei ole sisult uue kohustusega – lapse kaasami se , s eal h ulgas tema arvamu se väljaselgitamise kohustus on sätestatud LasteKS §-s 21 ning lapse vanematega koostöö tegemise näevad ette ka konkreetseid valdkondi reguleerivad eriseadused. Lapse arvamuse väljaselgitamisel on oluline arvestada, et lapse arvamus võib aja või muude asjaolude koosmõjus muutuda. Seega ei saa lapse arvamuse väljaselgitamine olla ühekordne toiming, vaid iga las t mõjutava otsuse puhul tuleb lapse arvamus uuesti välja selgitada. Teisisõnu on lapse arvamuse väljaselgitamine järjepidev protsess ning seda tehakse lapse jaoks turvalisel ja arusaadaval viisil. Sarnaselt lapse ja pere kaasamise kohustusega on kõigil abivajavale lapsele abi osutavatel isikutel ka praegu kohustus rakendada abi osutamisel v õrgustikutöö d ( LasteKS § 29 lg 2) . E elnõuga täpsustatakse, et võrgustikutööd tuleb rakendada abi osutava valdkonna piires. See seab konkreetses valdkonnas abivajavale lapsele abi osutavate spetsialistide tegevusele hoomatavad ning nende pädevust ja ametiülesandeid arvestavad piirid , mis on kooskõlas ka isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Kui abivajava lapse toetamiseks on tarvis kaasata spetsialiste väljaspool tema abistamist korraldavat valdkonda, viitab see, et tegemist võib olla mitmekülgse abivajadusega lapsega, kellest tuleb teavitada KOV-i lastekaitsetöötajat. Kuna lõike 4 esimese lause kohaselt piirdub ühe lapse heaolu valdkonna piires toimuva abi osutamise puhul võrgustikutöö selle valdkonna spetsialistidega, on lõike teises lauses eraldi välja toodud, et v ajaduse korra l võib võrgustikutöösse partnerina kaasata KOV-i lastekaitsetöötaja. See ei ole abivajavale lapsele abi osutamist korraldava valdkonna jaoks kohustus, vaid võimalus , mille kasutamise vajadus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest . STAR-i tähenduses käsitatakse neid juhtumeid, millesse KOV-i lastekaitsetöötaja lõike 4 teise lause alusel võrgustikupartnerina kaasatakse, lihtmenetlusena. Väärib rõhutamist, et § 29 lõi ge 4 ei sekku teiste valdkondade, s eal h ulgas haridusvaldkonna tegevusse ega too seega kaasa muudatusi selles, kuidas teiste valdkondade tugispetsialistid praegu oma ülesannete piires abivajavatele lastele abi osutavad. Eelnõuga muudetakse küll KOV-i lastekaitsetöötaja töökorraldust ( § 29 lõike s 6 tõstetakse juhtumikorralduse alustamise lävendit abivajavale lapsele abi osutamiseks), ent see ei too kaasa lisa kohustusi teistele valdkon d a de le , s eal h ulgas haridusvaldkonnale, vaid viib LasteKS - i teisi valdkondi reguleerivate õigusaktidega kooskõlla . L õi gete ga 4 ja 5 tehtav muudatus annab ka KOV-idele võimaluse korraldada abivajavate laste toetust paindlikumalt ja tõhusamalt, suunates juhtumite koordineerimise sinna, kus probleem tegelikult ilmneb. See omakorda toetab lastekaitsetöö korraldamisel KOV-i ressursside otstarbekamat kasutamist. Ka praegu o n KOV-e , mi s on juba loo n ud teatud lapse heaolu valdkondadele tugiteenuseid osutav a KOV-i allasutus e või ka eraldiseisv a juriidili s e isik u , kus töötavad juhtumikorraldajad koordineerivad abi osutamist vastavas valdkonnas ilmnenud abivajadusega lastele . Kehtivat seadust järgides peaksid sellistes asutustes töötavad juhtumikorraldajad abivajava lapsega kokku puutudes teavitama sellest vastavalt LasteKS §-dele 27 ja 27 1 KOV-i lastekaitsetöötajat, kes peaks §-st 29 lähtudes algatama juhtumikorralduse ning juhtumi koordineerimise üle võtma. Kui lapse abivajadus piirdub selle valdkonnaga, kus juhtumikorraldaja tegutseb, puudub selleks aga sisuline vajadus. Olukordades, kus abivajaduse rahuldamine saaks kõige tõhusa malt toimida selles valdkonnas, kus abivajadus ilmnes, võib lapse ligipääs vajalikule abile juhtumi lastekaitsetöötajale delegeerimise tõttu hoopis kannatada. Muudatus aitab ka selliseid olukordi vältida, vähenda des bürokraatiat, kiirenda des lapsele abi osutamist ning võimalda des lastekaitsetöötajal keskenduda juhtumitele, mis nõuavad mitmekülgset ja koordineeritud sekkumist . Lõige 6 muudab võrreldes kehtiva seadusega oluliselt seda, millal peab KOV -i lastekaitsetöötaja juhtumikorralduse algatama. Kehtiva seaduse (§ 29 lg 4) järgi võib j uhtumikorralduse algatamata jätta üksnes juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega. Ühekordne meede tähendab konkreetset ja piiratud sekkumist, mis lahendab lapse abivajaduse täielikult ja püsivalt ühekordse toiminguga. Lapse heaolu hindamise käsiraamatu järgi on ühekordseks meetmeks näiteks sotsiaalnõustamine, -toetuse või informatsiooni jagamine . Kõigil muudel juhtudel peab KOV-i lastekaitsetöötaja k ehtiva seaduse järgi abivajavale lapsele abi osutamiseks algatama juhtumikorralduse . S eda tuleb teha sõltumata sellest, kas lapse abivajadus on ühe- või mitmekülgne . SHS-i järgi tähendab j uhtumikorraldus pikaajalist ja mitmekülgset abi vajavale isikule abi andmise koordineerimist mitme organisatsiooni koostöös (§ 9 lg 1) . See on mitmeetapiline ja mitme osapoole koostööd nõudev protsess, mis eeldab eri valdkondade spetsialistide koordineeritud tegevust kogu abistamise vältel. T egemist on ressursimahuka sekkumisega, mis nõuab aega, tööjõudu ja süsteemset andmekogumist. Ka sisuliselt on j uhtumikorraldus t vaja rakendada eelkõige siis, kui lapse abivajadus hõlmab mitut lapse heaolu valdkonda ning talle abi osutamine eeldab seetõttu mitme valdkonna sekkumist ja erinevate teenuste koordineerimist. Kehtivast LasteKS-is tulenev KOV-i lastekaitsetöötaja kohustus korraldada abivajavale lapsele abi osutamist juhtumikorralduses sõltumata lapse abivajaduse laadist ja ulatusest on üks põhjustest, mis on viinud selleni, et lastekaitsetöötajatel ei ole alati piisavalt ressurssi, et keskendu da lastele, kes vajavad lastekaitsetöötaja tuge kõige enam, st lastele, kelle abivajadus on kompleksne ja vajab kestvat sekkumist. Praegu on lastekaitsetöötajate töölaual võrdses olukorras nii väga tõsised, aastatepikkust ja mitme valdkonna spetsialistide koordineeritud sekkumist vajavad juhtumid, kui ka juhtumid, kus laps vajab heaolu taastamiseks vaid ühe valdkonna spetsialistide sekkumist. Kuna kehtiv seadus kohustab KOV-i mõlemat tüüpi juhtumi lahendamiseks kasutama juhtumikorraldust, mida saab koordineerida vaid lastekaitsetöötaja, ei saa KOV - id rakendada nende laste abivajaduse rahuldamiseks vajalikku ressurssi võimalikult optimaalsel moel ega toetada last selle valdkonna kaudu, kus laps tuge vajab. See on vähendanud KOV-i suutlikkust pakkuda tõhusat abi kõige haavatavamatele lastele ning samas suurendanud lastekaitsetöötajate läbipõlemise ja töölt lahkumise riski . Öeldut arvestades muudetakse lõikega 6 praegu kehtivat juhtumikorralduse algatamise lävendit ning juhtumikorralduse algatami ne lastekaitsetöötaja poolt seotakse sellega, kas lapse abivajadus puudutab üht või mitut lapse heaolu valdkonda. Lõike 6 esimese lause järgi algatab KOV-i lastekaitsetöötaja juhtumikorralduse, kui abivajav ale laps ele tuleb tema heaolu toetava id meetme id rakenda da samal ajal mitmes lapse heaolu valdkonnas või on tekkinud kahtlus lapse väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes . Lapse heaolu valdkonnad on välja toodud LasteKS §-s 4 ning nendeks on lapse füüsili ne , psühholoogili ne , emotsionaal ne , sotsiaal ne ja kognitiiv ne ehk m entaalse te protsess idega (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) seotud heaolu (kõik nimetatud on er inevad heaolu valdkonnad) , tervis, haridus ja majanduslik seisund . Lõike 6 teise lause sõnastus kattub sisuli se lt kehtiva § 29 lõike 3 1 sõnastusega , mille kohaselt peab KOV, saades teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses, algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd SKA ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutustega . Võrreldes kehtiva regulatsiooniga lisatakse eelnõuga lause lõppu ka viide organisatsioonidele, et oleks selgem, et koostööd tuleb teha ka eraõiguslike ohvrit abistavate isikutega (nt MTÜ-dena tegutsevad naiste tugikeskused ). Lõi ge 6 toob seega eraldi välja olukorrad, kus : on tekkinud kahtlus lapse väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes; KOV saab teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses. R eeglina on need ühtlasi olukor rad , kus lapse abivajadus on mitmekülgne ja ta lle tuleb tema heaolu toetava id meetme id rakenda da sama l ajal mitmes lapse heaolu valdkonnas . Siiski on need eraldi välja toodud, et rõhutada juhtumikorralduse algatamise olulisust selliste juhtumite puhul ja ühtlustada praktikat . Näiteks on praktikas olnud segadust juhtumikorralduse algatami sega olukordades, kus t egemist on LasteKS § 29 1 lõikes 1 nimetatud lapsega , s.o laps ega, keda on seksuaalselt väärkoheldud või kelle puhul on selline kahtlus , või lapsega, kes on kahtlustatav või menetlusalune isik seksuaalsüüteos või lapse seksuaalkäitumine ohustab teiste isikute või tema enda heaolu. Vastavalt § 29 1 lõikele 1 peab KOV sellisest abivajavast lapsest teada saades SKA-d kohe teavitama. Tegemist on lastega, kelle heaolu toetamiseks saab SKA pakkuda § 29 1 lõikes 3 loetletud meetmeid ehk lastemajateenust . Abivajavale lapsele lastemajateenuse osutamine ei tee SKA-st aga juhtum ikorraldajat, see roll on vastavalt lõikele 6 siiski KOV-i lastekaitsetöötaja l . Eraldi on oluline välja tuua, et reeglina on lapse abivajadus mitmekülgne , kui k ohtu menetluses on TsMS § 550 lõike 1 punktis 2 nimetatud hooldus- või suhtlusõiguse asi lapse suhtes . Need on hagita menetluses lahendatavad vaidlused, mille esemeks võib olla otsustusõiguse üleandmine, hooldusõiguse muutused, hooldusõiguse piiramine või täielik äravõtmine ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine . Seega hõlmavad sellised hooldus- ja suhtlusõiguse asjad nii vanematevahelisi vaidlusi kui ka näiteks PKS § 134 alusel muu isiku avalduse alusel algatatud hooldusõiguse piiramise asju. Juhtumikorralduse algatamine la st puudutavates hooldus- ja suhtlusõigus e asjades on oluline, kuna nendes menetlustes langetatakse lapse elu olulisel määral mõjutavaid otsuseid . See eeldab KOV-i lastekaitsetöötaja poolt põhjalik u hinnangu andmis t lapse olukorra, huvide, vajaduste ja tema jaoks parima lahenduse kohta , mis reeglina tähendab juhtumikorralduse rakendamise vajadust . Kui j uhtumikorraldus t ei ole juba varem algatatud, tuleb see se llisel juhul algatada siis , kui kohus KOV-ilt vastavalt TsMS §-le 552 seisukohta küsib või ta menetlusse kaasab. S amas on oluline välja tuua, et juhtumikorralduse algatamine ei ole reeglina vajalik kohtuasjad e puhul , mille esemeks on vastavalt PKS §-le 131 n õusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks ja mille puhul kohus vastavalt TsMS § 552 lõikele 2 ka KOV-i seisukohta küsib . N eed kohtuasjad on nimetatud TsM § 550 lõike 1 punktis 6. Lõikes 6 sätestatu ei tähenda, et olukorras, kus lapsele tuleb tema heaolu toetava id meetme id rakenda da ainult ühes lapse heaolu valdkonnas , ei võiks KOV-i lastekaitsetöötaja juhtumikorraldust algatada. Kui KOV-i lastekaitsetöötaja kas abivajaduse hindamise või ka juba abi osutamise etapis näeb, et lapse paremaks toetamiseks on mõistlik algatada juhtumikorraldus, saab ta seda teha. Lõikes 6 ega ka lõikes 4 sätestatu KOV-i lastekaitsetöötaja sellekohast õigust ei piira. Kui lapse ühekülgse abivajaduse rahuldamiseks ei ole tarvis juhtumikorraldust algatada , ent lapsele ei osutata abi § 29 lõike 4 alusel (vt selle kohaseid selgitusi eespool ), peab lapsele vastavalt LasteKS § 17 lõike 1 punktile 3 pakkuma abi siiski KOV-i lastekaitsetöötaja , ent sellisel juhul saab seda teha STAR-i tähenduses lihtmenetluses. Vastavalt SHS § 5 lõikele 1 ja LasteKS § 27 lõikele 3 on juhtumikorralduse algatamise kohustus reeglina lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel KOV-il . Lõige 7 vastab kehtiva le § 29 lõikele 3, kuid selles on võrreldes kehtiva regulatsiooniga tehtud üks sõnastuslik muudatus ( sõna „möödumisel“ on asendatud sõnaga „jooksul“) . Sättes nimetatud juhtumikorralduse algatamise või algatam ata jätmise otsus tuleb teha § 28 lõikes 4 nimetatud abivajaduse eelhindamise põhjal . Lõige 8 , mis käsitleb lapse arvamuse väljaselgitamist ja dokumenteerimist , kordab kehtiva § 29 lõiget 5, mi lles muudatusi tehtud ei ole. Lapse arvamuse väljaselgitamisel on o luline arvestada, et lapse arvamus võib aja või muude asjaolude koosmõjus muutuda. Seega ei saa lapse arvamuse väljaselgitamine olla ühekordne toiming, vaid iga lapse elukorraldust puudutava otsuse puhul tuleb lapse arvamus uuesti välja selgitada. Teisisõnu on lapse arvamuse välja selgitamine järjepidev protsess ning seda tehakse lapse jaoks turvalisel ja arusaadaval viisil. Lapse arvamuse küsimine on üks osa LasteKS § 21 kohasest lapse huvide väljaselgitamise ja § 29 lõike 3 kohasest lapse kaasamise protsessist . Lõike s 9 sätestatakse kohustus vaadata juhtumiplaan üle vähemalt üks kord aastas. Praegu on selline kohustus seadusega kehtestatud a sendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan i kohta ( SHS § 10 lg 3 ), eelnõuga tehtava muudatusega laiendatakse seda kõigi abivajavate laste juhtumiplaanidele. Kuigi tegemist on seaduse tasandil seni sätestamata kohustusega, ei ole see oma sisult uus. Ka praegu suunab lapse heaolu hindamise käsiraamat KOV-i lastekaitsetöötaja juhtumiplaani osaks oleva t egevuskava rakendamisel tegema regulaarse i d juhtumiplaani vahehindamis i , mille k äigus hinnatakse rakendatud abimeetmete tulemuslikkust, vaadatakse üle ja täiendatakse uue info ga abivajaduse hinnangut . Seega ei tähenda juhtumiplaani ülevaatamine mitte lapse abivajaduse ja selleks rahuldamiseks vajalike meetmete n-ö nullist uuesti hindamist, vaid juba hinnatu ülevaatamist sel lest aspektist, kas see vajab tulenevalt muutunud asjaoludest muutmist või täiendamist. Seadusega sätestatakse kohustus vaadata juhtumiplaan üle vähemalt üks kord aastas, mis tähendab, et juhtumiplaani ülevaatamine peab toimuma vastavalt vajadusele (sellele viitab sõna „vähemalt“ kasutamine), ent mitte mingil juhul harvem kui üks kord aastas. Juhtumiplaani ülevaatamisel tuleb järgida asjakohaseid LasteKS-i abivajaduse hindamise ja abi osutamise sätteid ning kaasata sellesse laps ja last kasvatav isik või lasteasutus, kus laps viibib. Lõige 10 kohustab KOV-i tagama abivajavale lapsele abi osutades talle lapse võimete kohase, iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada KOV-i tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. L apse arvamused ja kaebused tuleb registreeri d a ning lapsele tuleb tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil anda nende kohta viivitamata asjakohast tagasisidet. Vajaduse korral tuleb KOV-i abivajavat last puudutavas tegevuses teha lapse õigusi tagavad muudatused. Säte on analoogne lasteasutuste suhtes kehtiva LasteKS § 36 lõikega 3. Abivajavale l apsele talle abi osutamisel võimetekohase kaebamise võimaluse andmine on osa lapse õigusest oma arvamust avaldada ja olla ära kuulatud. Seega pole tegemist sisuliselt uue õi g usega, vaid reaalselt juba eksisteeriva õiguse selgesõnalise väljatoomisega seaduses. Abivajava l apse kaebeõiguse eraldi väljatoomine seaduses on oluline, et tagada praegusest paremini laste teadlikkus sellise õiguse olemasolust. Näiteks, MTÜ-ga Sa Suudad toimunud kohtumisel osalenud noorte sõnul ei olnud nad abivajava lapsena lastekaitsetöötajaga kokku puutudes oma õigusest kaebust esitada teadlikud, kuna keegi ei olnud neile seda selgitanud. LasteKS § 36 lõike 3 järgi on kaebeõigus analoogses sõnastuses tagatud lasteasutuses viibivale lapsele. Puudub põhjus, miks tuleks abivajavat last, kes lasteasutuses ei viibi, kohelda selles aspektis teistmoodi. Oluline on ka välja tuua, et lõikes 7 ei ole sõna „kaebus“ kasutatud samasuguses tähenduses nagu halduskohtumenetluse seadustikus, vaid silmas on peetud lapse õigust väljendada rahulolematust ning mittenõustumist KOV-i otsuste vm tegevusega. Lõige 1 1 sätestab abivajava lapse juhtumikorralduse lõpetamise alused. Kehtivas õiguses juhtumikorralduse lõpetamise aluseid reguleeritud ei ole. Lõike 1 1 järgi lõpetab KOV abivajava lapse juhtumikorralduse kolmel juhul : J uhtumiplaani osaks olevas tegevuskavas seatud eesmärgid on täidetud, lapse abivajadus on rahuldatud ning abivajadust ei ole kuue kuu jooksul tegevuskava täitmisest uuesti ilmnenud (p 1) . See on olukord, kus abivajavale lapsele on abi osutatud vastavalt juhtumiplaanile ning sellega on lapse abivajadus rahuldatud. Juhtumikorraldust ei lõpetata kohe, kui tegevuskava eesmärgid on täidetud, vaid kuue kuu möödumisel. Kuu s kuud on aeg, mille jooksu l saab abivajadusele antava hinnangu põhjal veenduda, et tegevuskavas ette nähtud meetme te rakendamine tõi kaasa soovitud tulemus e ega anna tagasilööke. L aps saab täisealiseks (p 2 ) . LasteKS § 3 lõike 2 järgi on laps iga alla 18-aasta ne isik. Isiku tä isealiseks saamisel ei reguleeri temaga seonduvat enam LasteKS , seega lõpeb juhtumikorraldus lapse täisealiseks saamisel . L aps sureb (p 3 ) . Juhtumikorraldus on haldusmenetlus HMS-i tähenduses . HMS § 43 lõike 1 punkti 4 ja lõike 4 punkti 5 kohaselt lõpeb haldu smenetlus haldusakti või toimingu adressaadi surmaga, kui haldusakt või toiming on seotud adressaadi isikuga. Juhtumikorraldus on seotud lapse isikuga, seega lõpetatakse juhtumikorraldus lapse surma korral . Lõige 1 2 reguleerib juhtumikorralduse üleandmist juhul , kui laps kolib ühest KOV-ist teise. Lõike s 1 2 on sätestatud, et kui laps asub elama teise KOV-i haldusterritooriumile , annab lapse senise elukoha järgne KOV juhtumikorralduse lapse uue elukoha järgsele KOV-ile üle. Lapse uue elukoha järgne KOV võtab juhtumikorralduse üle. Elukoha vahetus ei ole juhtumikorralduse lõpetamise alus, kuna erinevalt lõikes 1 1 nimetatud olukordadest ei muuda lapse kolimine tema abivajadus t ega seega vajadust juhtumikorraldus e järele . Muutub vaid KOV, kes juhtumikorraldust läbi viib ja seeläbi lapsele abi osutamist korraldab. Lapse elukohavahetuse korral on oluline, et juhtumikorraldust enne elukohavahetust vedanud KOV teeks omalt poolt vajaliku , et lapse uue elukoha järgne KOV saaks asu da lapsele abi osutama ja juhtumit korraldama. Praktikas esitab juhtumit seni korraldanud KOV lapse uue elukoha järgsele KOV ile abivajava lapse kohta teate ning vajaduse korral teeb juhtumi üleandmiseks lapse uue elukoha järgse KOV-iga koostööd. Lõikega 1 2 sätestatakse kohustus juhtumikorralduse jätkamiseks vajalik teave lapse uue elukoha järgsele KOV-ile üle anda ka seaduses. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 täpsustatakse §-s 30 sätestatud hädaohus oleva lapse mõistet. Täpsustatud sõnastuse kohaselt on h ädaohus olev laps selline abivajav laps, kes on oma elu või tervist vahetult ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab vahetult tema enda või teiste isikute elu või tervist. Paragrahvi 30 k ehtiv redaktsioon defineerib h ädaohus olev a laps e kui laps e , kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps e , kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist , täpsustamata, et hädaohus olev laps on ühtlasi abivajav laps. Kuna a bivajava sse ja hädaohus oleva sse lapse sse puutuv on LasteKS-is reguleeritud eraldi peatükkides (vastavalt 6 . ja 7 . peatükk ) , on see tekitanud küsimusi nende mõistete omavaheli s e suh t e kohta . Seetõttu täpsustatakse eelnõu § 1 punktiga 1 1 tehtava muudatusega, et hädaohus olev laps on abivajav laps , kes on LasteKS §-s 30 kirjeldatud olukorras. Teisisõnu on kõik hädaohus olevad lapsed ühtlasi LasteKS-i tähenduses abivajavad lapsed. H ädaohus oleva lapse puhul tuleb hädaohule kiirelt reageerida ja laps turvalisse paika toimetada . Turvalisse paika toimetatud hädaohus olnud la ps on vastavalt LasteKS §-le 26 enamasti käsit atav abivajava lapsena, kelle abistamine on reguleeritud §-d es 28 ja 29. Samuti lisatakse § 30 tekstiossa täpsustus, et ohustava olukorra ja käitumise puhul peetakse silmas vahetu t ohtu lapse või teiste isikute elule või tervisele. Sellega rõhutatakse last või tema käitumise tõttu teisi isikuid ähvardava ohu ajalis -ruumilist lähedus astet. Paragrahvi 30 kehtivas redaktsioonis kasutatud väljend „elu või tervist ohustav olukord“ viitab üldisele ohule, mis võib viia elu või tervise kahjustumiseni, ent ei pruugi olla kohene ega vältimatu. Selline oht võib olla potentsiaalne või kujunemisjärgus (nt elamises on hallitus, mis aja jooksul kahjustab tervist; lapsega ei tegeleta piisavalt, mis võib viia hooletusse jätmiseni) ning annab s eaduse tasandil laiema kaalutlusruumi sekkumiseks. H ädaohus oleva lapse puhul on aga vajalik viivitamatu sekkumine , kuna oht on kohene ja reaalne, s.t kahju võib tekkida, kui kohe ei tegutseta. Õiguslikult on vahetult ohustav olukord seega kitsam ja intensiivsem kategooria kui ohustav olukord ning sobib sellisena LasteKS-i hädaohus oleva lapse abistamis e regulatsiooniga paremini. Eelnõu § 1 punkti de ga 1 2 ja 1 3 muudetakse § 36 lõikeid 1 ja 3 lasteasutuses viibiva lapse arvamuse ja kaebuse esitamise õigust puudutavas . Eelnõu § 1 punktiga 1 2 tehtava muudatusega lisatakse § 36 lõikes 1 esitatud loetel lu ( isiku d ja asutus ed , kellega lasteasutuses viibiv laps võib kellestki sõltumata ühendust võtta ) lasteabi . L asteabitelefoni 116 111 pidamine ja selle kaudu või muul viisil lasteabile saabunud teabe vastuvõtmine on vastavalt LasteKS § 15 lõike 3 punktile 6 SKA ülesanne. Viide üldiselt lasteabile ja mitte l asteabitelefoni le 116 111 lisatakse sättesse seetõttu, et lasteabi poole saab pöörduda ka lasteabi veebilehel asuvas vestlusak a na li s , meilitsi ja videokõne vahendusel. Oluline on, et lasteasutuses viibivale lapsele oleks tagatud võimalus pöörduda lasteabi poole tema jaoks kõige sobivamal viisil. Selle võimaluse tagamiseks on soovitav teha info lasteabi poole pöördumise õiguse kohta lasteasutuses viibivatele lastele võimalikult kättesaadavaks: panna sellekoha n e info avalikult välja , selgitada igal õppeaastal, millised on abisaamise võimalused j ne . Sama muudatusega jäetakse § 36 lõike 1 loetelust välja tingimus, mille kohaselt peab lasteasutuses viibivale lapsele olema tagatud õigus pöörduda just oma rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse KOV-i lastekaitsetöötaja poole. Selle asemel sätestatakse lapse üldine õigus võtta ühendust lastekaitsetöötaja ga . Muudatus on vajalik, kuna lasteasutuses viibiv laps ei pruugi teadagi, kus ta elukoht rahvastikuregistri järgi on. Ka võib lasteasutuses viibida laps, kellel rahvastikuregistri järgset elukohta polegi ( nt saatjata alaealine välismaalane enne rahvastikuregistrikannet ). Seega piirab § 36 l õike 1 kehtiv sõnastus selliste laste õigusi. Muudatus on oluline ja vajalik ka sisuliselt , kuna taga b lapsele võimalus e pöörduda oma murega just selle lastekaitsetöötaja poole, kellega tal on tekkinud usalduslik suhe . Kui tegemist pole lapse rahvastikuregistri sse kantud elukoha järg se KOV-i lastekaitsetöötajaga, saab lastekaitsetöötaja ise lapse pöördumise asja omasele lastekaitsetöötajale edastada ja lapsele seda selgitada. Oluline on ka märkida , et tulenevalt eelnõuga LasteKS § 18 lõikes 1 tehtava st muudatuse st hõlmab lapse õigus pöörduda lastekaitsetöötaja poole ka võimalust pöörduda l astemaja poole. Nii § 36 lõi kes 1 kui ka lõikes 3 täpsustatakse, et lasteasutus peab lapsele tagama võimaluse esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi võimetekohasel viisil. Kehtivas redaktsioonis viide võimetekohasusele puudub. Lisaks täpsustakse eelnõu § 1 punktiga 1 3 tehtava muudatusega, et lasteasutus peab lapse arvamuse ja kaebuse kohta andma tagasisidet lapse vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil. Kehtiv as redaktsioonis § 36 lõike 3 tei ne lause tagasiside andmise viisi ei sätesta. Täpsustused on olulised, et taga da lasteasutuses viibivatele lastele sisuli ne kaebuse esitamise õigus . Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täiendatakse seadust §-ga 3 6 1 , mis sätestab lasteasutuse kohustuse luua tingimused, mis aitavad tagada lasteasutuse esindaja osalemise lapse abivajaduse hindamisel ja talle sobiva abi osutamisel lasteasutuse ülesannete piires, kui KOV või LasteKS §-des 29 1 ja 33 sätestatud juhtudel SKA neid lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks kaasab. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1 LasteKS §-s 11 tehtava muudatuse ga ja toetab eelnõu § 1 punktiga 1 0 juhtumikorraldus es tehtavaid muudatusi. Muudatuse taga on vajadus toetada lastekaitsetöötaja i d võrgustikutöö tegemisel. LasteKS § 29 lõike 2 kohaselt tuleb lapsele abi osutamisel rakendada võrgustikutööd, järgides SHS- is sätestatud juhtumikorralduse põhimõtteid. Juhtumikorraldus tähendab pikaajalist ja mitmekülgset abi vajavale isikule abi andmise koordineerimist mitme organisatsiooni koostöös (SHS § 9 lg 1). Juhtumikorralduse raames antakse abi osutavate organisatsioonide koostöös hinnang lapse abivajadusele ja koostatakse tegevuskava sobivate abimeetmete rakendamiseks, mida kajastatakse juhtumiplaanis (SHS § 9 lg 3, § 10 lg 1). Selle saavutamiseks koondab KOV -i lastekaitsetöötaja või LasteKS -is sätestatud juhtudel SKA lapse ümber selle lapsega töötavate isikute ning teiste asjaomaste spetsialistide ja asutuste võrgustiku ( LasteKS § 34 2 lg 8). Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud ja 2022. aastal avaldatud Civitta „ Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs is“ väljendasid KOV -i lastekaitsetöötajad, et võrgustiku kohtumistel käimine on ebaühtlane ning inimeste kaasamine juhuslik ; raske on leida ühiseid koosolekuaegu, kus kõik võrgustikuliikmed saaksid o saleda ning sageli võib koostöövõrgustik põhineda isiklikel kontaktidel ja sellel, mis on erinevate osapoolte motivatsioon lastekaitsevõrgustikus osaleda . Samuti tõid lastekaitsetöötajad intervjuudes ühe olulise mõttena esile, et praegu kehtiv süsteem võrgustikutöö osas ei takista töötamast, küll aga takerdutakse sageli inimeste erinevate arusaamade, hoiakute ja motivatsiooni taha . LasteKS-i muudatuste ettevalmistamiseks kokku kutsutud KOV-ide töörühmas toodi lisaks välja, et esineb juhtumeid, mil le puhul ei ole abivajava lapsega haridussüsteemis töötavad spetsialistid oma rollist lapse abistamisel teadlikud , vaatamata sellele, et asjakohased kohustused on valdkonda reguleerivas õigusaktis sätestatud . Kirjeldatud probleemide lahendamiseks täiendatakse LasteKS § -ga 36 1 , kus tuuakse selgelt välja, et kohustus luua tingimused, mis tagaksid lasteasutuse esindaja osalemi s e lapse abivajaduse hindamisel ja talle sobiva abi osutamisel lasteasutuse ülesannete piires , lasub lasteasutus el . See aitab suunata vastutuse võrgustikutöös osalemise eest sinna, kus see peaks olema, ehk (laste)asutuse tasandile. Iga lasteasutuses lapsega töötav spetsialist ei pea läbi mõtlema kõike võrgustikutöös osalemisega seonduvat ega korraldama oma tööd vastavalt , vaid seda peab tegema tema tööandjaks olev lasteasutus. Seega ei ole t egemist sisult uue kohustusega . O ma töötajate instrueerimise ning nende töökorralduse ja tööülesannete nõuetekohase täitmise eest vastutab ki tööandjana lasteasutus. Haridusvaldkonnas tegutsevate lasteasutuste puhul toetavad tehtavat muudatust ka 2025. aasta 1. septembri l jõustunud õppimiskohustusega seotud muudatused Eesti Vabariigi haridusseaduses (eeskätt § 10 4 ), PGS- is (eeskätt § 35 lg-d 3, 4 ja 6 ja § 46 lg 2) ja kutseõppeasutuse seaduses (eeskätt § 31 1 lg 4) ning samast kuupäevast kehtiv alushariduse seadus (eeskätt § 12 lg-d 1-3 ja §-d 13, 14 ja 32). See, kuidas lasteasutus oma spetsialistidele sobivad tingimused loob, on sätestatud valdkonda reguleerivates õigusaktides (vt nt eelmises lõigus viidatud haridusvaldkonna õigusaktide sätteid) või sellise regulatsiooni puudumise korra l lasteasutuse enda otsustada. LasteKS-i tähenduses ei eelda võrgustikutöö tegemist tagavate t ingimuste loomine tingimata vastavasisulise kirjaliku juhendmaterjali või korra kehtestamist, kuigi sõltuvalt lasteasutuse suurusest ja töökorraldusest võib see olla vajalik. Kohustuse panek just lasteasutusele aitab tagada, et lastega töötavate spetsialistide kaasatus võrgustikutöösse toimub ühe lasteasutuse sees ühtsetel alustel ja ühtseid põhimõtteid järgides. Samuti säästab võrgustikutöös osalemise põhimõtete keskne läbimõtlemine nii asutuses töötavate spetsialistide kui ka lastekaitsetöötajate ressurssi, vähendades võrgustikutöö tulemuslikkuse sõltuvust üksikisikute erinevatest arusaamadest, hoiakutest ja motivatsioonist. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 muudetakse LasteKS § 38 lõiget 2 eesmärgiga tagada õigusselgus SKA tehtava riikliku järelevalve ulatuse s. Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lõike 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Tegemist on haldusevälise järelevalvega, mis on suunatud haldusevälistele isikutele ning halduseväliste ohtude väljaselgitamisele ja tõrjumisele. Kehtivas redaktsioonis sisaldab § 38 lõige 2 aga sätteid, mille s sätestatud nõudeid saab vastavalt LasteKS-ile täita vaid haldusorgan, eeskätt KOV või mõnel juhul ka SKA või politsei . Seetõttu saab nen des sätetes esitatud nõuete täitmise üle teha vaid haldusjärelevalvet , riiklikku järelevalvet pole nende nõuete täitmise üle võimalik teha. Sel põhjusel jäetakse § 38 lõikest 2 välja viited LasteKS § - le 19 ( lastekaitsetöötajale esitatavad nõuded), § 20 lõigetele 4 – 8 ( lapsega töötamise piirangu ümberhindamine SKA poolt), § 3 2 lõigetele 1–4 ning lõike 5 punktide le 1 ja 2 ( KOV-i lastekaitsetöötaja või politsei poolt hädaohus oleva lapse toimetamine ohututesse tingimustesse ), § 33 l õi getele 1 –3 (hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine) ja § -le 34 ( perekonnast eraldatud lapse kaitse). Paragrahvi 38 lõike 2 loetellu lisatakse viide §- l e 36 1 , mis eelnõu § 1 punktiga 1 5 LasteKS-isse lisatakse ja mis sätestab lasteasutuse osalemise võrgustikutöö s . Eelnõu § 1 punktiga 1 6 täiendatakse LasteKS-i alusel haldusjärelevalve te gemiseks lubatavaid meetmeid . Paragrahvi 40 1 lisatakse lõiked 2 ja 3, mis annavad SKA- le lastele sotsiaalteenus eid osutava lasteasutuse üle haldusjärelevalve tegemisel õiguse küsida lasteasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivatelt lastelt ja nende seaduslikelt esindajatelt selgitusi . Paragrahvi 40 1 lisatav lõige 2 näeb muu hulgas ette, et l apselt selgituste küsimiseks peab SKA ametnikul olema asjakohane väljaõpe. Lõige 3 sätestab, et l apselt selgituste küsimisel tuleb talle selgitada selgituste küsimise põhjuseid , tema õigusi ning kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil . Muudatus täiend ab Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §-s 75 2 sätestatud meetmete loetelu, mida rakendatakse KOV-i , sealhulgas tema hallatavate lasteasutuste tegevuse kontrollimisel. VVS § 75 2 lõike 1 punkt 7 lubab eriseaduses sätestada täiendavaid haldusjärelevalve meetmeid. Teenusesaajatega vestlemine lasteasutuses on üldjuhul vajalik, et hinnata teenuse osutamisele kehtestatud nõuete täitmist, eriti arvestades, et mõnes asutuses viibivad (elavad) lapsed ööpäev läbi ja pik ka aega , näiteks asendushooldusteenuse puhul. Sama oluline on ka vestelda nende laste seaduslike esindajatega (vanematega) . Oluline osa sellest teabest saadakse just laste ja nende esindajate ütluste kaudu, mis toetavad järelevalvemenetluse terviklikkust ja lapse õiguste kaitset. Vahel ongi just lapsevanem pöördunud kaebusega järelevalveasutuse poole. Samas tuleb arvestada, et lapse lt selgituste küsimine ei tohiks haldusjärelevalve tegemisega automaatselt kaasas käia, vaid se lle võimaluse kasutamine peab olema põhjendatud ja lapse huvidest lähtuv, vältimaks lapse heaolu võimalikku kahjustamist. Samuti on oluline märkida, et S KA õigus lapselt ja tema vanemalt haldusjärelevalve raames selgitusi küsida ei tähenda ei lapse ega vanema kohustust selliseid selgitusi anda. Seega ei ole selgituste andmine ühelegi lapsele ega vanemale kohustuslik, kuid praktikas on lapsed ja vanemad sageli järelevalveametnikega vestlemisest väga huvitatud . Vajaduse korra l tuleks lapselt selgituste küsimine valmistada ette koostöös KOV -i lastekaitsetöötaja ga , kellel võib lapse kohta olla infot n äi t eks lapse jaoks tundlike teemade ja tema varasemate kogemuste kohta , millega arvestamine vestluse läbiviimisel aitab paremini tagada lapse huvidest lähtuv a turvali s e lähenemi s e. Lapsega vahetu vestlemise võimalus ilma lasteasutuse töötajate juuresolekuta on oluline, et laps saaks anda vahetut ja mõjutamata teavet oma kogemuste ja teenuse toimimise kohta. Selline võimalus aitab tuvastada olukordi, kus lapse õigusi on rikutud või kus lapse huvi si d ei ole teenuse korraldamisel piisavalt arvesse võetud. Lasteasutuse t öötajate juuresolekul võib lapse ütlus olla mõjutatud, mistõttu on oluline tagada lapsele võimalus rääkida turvalises ja sõltumatus keskkonnas. Praktikas on olnud juhtumeid, kus lapsega vahetult vesteldes on ilmnenud väärkohtlemise juhtumid, mi llest muul viisil poleks teada saa dud. Laste küsitlemisel arvestatakse alati nende vanuse ja vajadustega, seejuures on SKA järelevalveametnikud ka praegu koolitatud lastega vestlem a. Sellekohased nõuded nä hakse ette ka §-i 40 1 lisatava tes lõi getes 2 ja 3. Arvestades, et haldusjärelevalvet tehakse m uu h ulgas lasteasutustes , kus viibivad traumakogemusega, erivajadustega või muul viisil haavatavad lapsed, peab asjakohane väljaõpe hõlma ma ka lapse intervjueerimise tehnikaid ja traumateadlikku lähenemis t. Muudatus aitab tagada laste õiguste samaväärse kaitse nii haldus- kui ka riiklikule järelevalvele alluvate lasteasutuste puhul. Nimelt võivad lasteasutused, kelle puhul SKA LasteKS-is sätestatud nõuete täitmist kontrollib, vastavalt LasteKS §-le 35 tegutseda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus e , avalik-õiguslik u või eraõiguslik u juriidili s e isik u või füüsili s e isik una. Tegutsemise vormist tulenevalt on erinev ka SKA tehtava järelevalve liik: haldusorganite puhul teeb SKA vastavalt § 38 lõikele 6 haldusjärelevalvet, halduseväliste isikute puhul vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 riiklikku järelevalvet. See tähendab, et sama nõude täitmist võidakse sõltuvalt järelevalvealusest asutusest või isikust kontrollida kas haldus- või riikliku järelevalve raames , rakendades selleks vastava järelevalve puhul lubatud meetmeid . Lasteasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivate lt lastelt selgituste küsimise kontekstis tähendab see praegu, et olukord on erinev sõltuvalt sellest, kas lasteasutus on majandustegevusega tegelev eraõiguslik juriidili n e isik või näiteks KOV -i hallatav asutus. Eelnõu § 1 punkt 1 7 on rakendussäte , mis reguleerib eelnõu § 1 punktide 5 ja 7 rakend amist ehk lastekaitsetöötaja suhtes kehtivate nõuete kohaldamist SKA teenistujatele . Sättega nähakse ette ühe aastane üleminekuaeg, mille jooksul LasteKS § 15 lõike 2 punktis 3 ( KOV-ide nõustamine lastekaitse juhtumites ja lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel ) , § 15 lõikes 5 ( nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve , art ikli 79 p unktides a, b, f ja g ning ar t iklites 80 ja 82 keskasutusele ette nähtud ülesan nete täitmine ) , § -s 29 1 ( SKA meetmed seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistami seks ) j a §-s 33 (hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine) nimetatud ülesandeid täitvad SKA teenistujad pea vad viima oma kvalifikatsiooni vastavusse LasteKS §-s 19 sätestatud nõuet ega. Üleminekuaeg on vajalik, et tagada kõigile SKA-s vastavaid ülesandeid täitvatele teenistujatele võimalus vajaduse korral omandada nõutav haridus ja kutse. Eelnõu §-ga 2 muudetakse TMS -i. Muudatus ed lähtuvad õiguskantsleri 25. novembri 2024. a soovitus est justiits- ja digiministrile ning sotsiaalkaitseministrile kaaluda lapse üleandmist ja lapsega suhtlemist võimaldava id täiteasju puudutavas osas T M S-i muutmist . Õiguskantsler on täitemenetluses lapsega suhtlemise võimaldamise asj u puudutava regulatsiooni muutmise vajadusele juhtinud tähelepanu ka varem . Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse TMS § 27. Muudatuse eesmärk on täpsustada täitmise takistamise korral rakendatavaid meetmeid ning pädevus e jaotust kohtutäituri ja politsei ame t niku vahel. TMS § 27 l õike s 1 täpsustatakse kohtutäituri õigus t eemaldada täitetoimingut takistav isik ning vajaduse korral taotleda politsei ametniku kaasamist, et tagada täitetoimingu läbiviimine. Politsei eemaldab kohtutäituri ettepanekul täitmistoimingu juurest isiku, kes täitmist takistab. Politsei võib täitmistoimingut takistava isiku suhtes kohaldada vahetut sundi KorS -is sätestatud alusel ja korras kuni täitetoimingu lõpuleviimiseni või kuni vajaduse äralangemiseni. Lõike s 2 täpsustatakse, et politsei eemaldab kohtutäituri ettepanekul täitmistoimingu juurest isiku, kes selle täitmist takistab. Lisaks näeb säte ette, et politsei võib täitmistoimingut takistava isiku suhtes kohaldada vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras kuni täitetoimingu lõpuleviimiseni või kuni vajaduse äralangemiseni. Muudatuse eesmärk on kõrvaldada senise sõnastuse võimalik eksitav tõlgendus, justkui võiks kohtutäitur ise kasutada füüsilist sundi. Õigus eemaldada täitetoimingut takistav isik ei tähenda seda, et kohtutäituril oleks praktikas õigus isikut iseseisvalt ja füüsiliselt eemaldada. Regulatsioon sätestab täituri õiguse nõuda eemaldamist. Isiku eemaldamine toimub vastavalt uues regulatsioonis ette nähtud korrale. Täitetoimingu takistamise kontekstis tähendab isiku eemaldamine isiku eemale viimist täitetoimingu läbiviimise protseduuri juurest. Isiku eemaldamise eesmärk on katkestada tema negatiivne mõju täitetoimingu läbiviimisele ning viia ta sellisele kaugusele, kus täitetoimingut on võimalik jätkata ohutult ja takistusteta. Eemaldamine ei tähenda üldjuhul isiku toimetamist politseiasutuse ruumidesse, vaid ajutist eemale viimist täitetoimingust. Kui olukord rahuneb või kohtutäitur peab seda põhjendatuks, võib isikul lubada täitetoimingu läbiviimise kohta tagasi pöörduda. Täpsustus soodustab kohtutäituri ja politsei koostööd ning aitab vältida isiku eemaldamise mõiste liiga laia või eksitavat tõlgendamist. Samas tuleb arvestada, et täitetoimingute käigus võib praktikas olla vajalik kasutada vahetu t sun d i ja erivahend eid KorS § 74 lõigete 1 ja 2 tähenduses, sealhulgas erandlikel juhtudel ka mu i d vahend eid , mille üle otsustamine kuulub politsei pädevusse. Lõike s 3 sätestatakse, et kui täitedokument näeb ette jõu kasutamise, teeb seda politsei kohtutäituri kaasamisel. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et jõu kasutamise pädevus on ainult politseil. M uudatusega sätestatakse see selgelt juhuks, kui täitedokument lubab rakendada sundi . Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse TMS § 179. Muudatusega täpsustatakse lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtutäituri, KOV -i esindaja ja politsei ülesande i d. Muudatuse v ajadus tuleneb praktikas esinenud ebaselgusest vastutuse ja rollide jaotuses, eriti lapse huvide kaitsmisel. Selgem rollijaotus vähendab praktikas esinevaid kitsaskohti ning võimaldab ametnikel täita oma ülesandeid kindlalt ja üksteist täiendades. Mõju on positiivne nii lapsele kui menetlusosalistele: tagatakse lapse parem kaitse, menetluse sujuvam kulg ja rollidevaheline tööjaotus. See aitab vältida olukordi, kus vastutus jäetakse sageli kohtutäiturile, kuigi tal asjakohased eriteadmised puuduvad . TMS § 179 l õikes 1 sätestatakse kohtutäituri peamised ülesanded lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades. Sätte eesmärk on tagada täitetoimingu seaduspära sus ja tõhus us , määrates selgelt kindlaks, millised kohustused lasuvad kohtutäituril ning millistel juhtudel on tal kohustus või õigus kaasata täitetoimingu juurde KOV-i esindaja ja politseiametnik. Lõike 1 punkt 1 sätestab kohtutäituri üldise kohustuse – kontrollida, et täitemenetluse osalised täidavad kohtulahendi resolutsioonis sätestatut. Kohtutäituril on muu hulgas kohustus tagada täitetoimingu seaduspära sus. See ülesan ne lähtu b TMS-i üldpõhimõtetest ning on kohtulahendi täitmise tagamisel keskse tähtsusega . Lõike 1 punktides 2 ja 3 nähakse ette erisus juhuks, kui lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kaasatakse KOV-i esindaja . Uue regulatsiooni kohaselt kaasab kohtutäitur lapse üleandmise täitetoimingu juurde KOV-i esindaja, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. See tähendab, et lapse üleandmise asjades on KOV-i esindaja kaasamine kohustuslik. Lapsega suhtlemise võimaldamise asjades, mis tulenevad üldjuhul pikaajalisest suhtluskorra kohtulahendist, kaasab kohtutäitur KOV-i esindaja täitetoimingu juurde vastavalt vajadusele, mis sõltu b konkreetse olukorra asjaoludest ning eeskätt vajadusest tagada lapse heaolu ja õiguste kaitse. Selline eristamine põhineb täitetoimingu iseloomul – lapse üleandmine on enamasti ühekordne ja emotsionaalselt koormav toiming, lapsega suhtlemise võimaldamine on korduv ja lapsele tuttav toiming. Kui kohtu täitur peab suhtluskorra täitmise asjades KOV-i esindaja täitetoimingu juurde kaasamist vajalikuks, peab KOV sellest lähtuma ja oma esindaja sarnaselt kehtiva korraga täitetoimingu juurde saatma . Korduvate üleandmiste puhul tuleb kohtutäituril hinnata täitemenetluse senist kulgu ning juhul, kui on põhjendatud alus eeldada, et järgmisel üleandmisel võib tekkida lapse huve või heaolu ohustav pingeline olukord, on võimalik kaasata KOV-i esindaja. Kui täitemenetluse käigus on ilmnenud, et lapse üleandmised toimuvad viisil, mis ei sea ohtu lapse huve ega heaolu, ei ole KOV i esindaja kaasamine üksnes ennetaval eesmärgil põhjendatud. See, kes KOV-i täitetoimingu juures esindab, on KOV-i otsustada. Enamasti on selleks tõenäoliselt lastekaitsetöötaja, ent ei TMS-i ega LasteKS-i regulatsioon välista, et sõltuvalt juhtumi ja konkreetse üleandmise asjaoludest võib täitetoimingu juures osaleda hoopis peretöötaja või muu lapsega suhtlemise eriteadmisi omav isik . Lõike 1 punktis 4 käsitletakse politsei ametniku kaasamist täitetoimingusse. Politsei ametniku kaasamine on põhjendatud juhul, kui täitmist takistatakse, takistamist on alust eeldada või esineb oht isiku elule, tervisele, varale või avalikule korrale . Säte lähtub TMS § 27 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõttest, mille kohaselt on kohtutäituril õigus taotleda politsei kaasamist talle pandud avaliku võimu ülesannete täitmisel. Kuigi politseiametniku kaasamise alus tuleneb juba TMS § 27 lõikest 1, on selle eraldi rõhutamine lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades põhjendatud, arvestades nimetatud täitetoimingute eripära ja praktikas esinevat kõrgendatud konfliktiriski. Regulatsiooni eesmärk on rõhutada, et ka nendes asjades kohaldub politsei kaasamise üldine alus ning vajaduse korral on kohtutäituril võimalik tagada täitetoimingu läbiviimine politsei kaasabil. TMS § 179 l õikes 2 sätestatakse KOV-i esindaja ülesanded lapsega seotud täitetoimingutes. Muudatusega tuuakse seadusesse selgelt sõnastatud KOV-i esindaja kohustused täitemenetluses, mis on vajalik ees pool viidatud õiguskantsleri tähelepanekute valguses, kus praktikas esines segadust tööjaotuses. Lõike 2 punkti 1 kohaselt on KOV-i esindaja ülesanne kontrollida, et lapse huvid ja heaolu oleksid konkreetse täitetoimingu tegemisel tagatud. LasteKS sätestab küll üldise kohustuse arvestada laste õigustega, kuid täitetoimingu kontekstis on osapooltel erinevad huvid ja rollid – näiteks lapsevanem soovib sundtäitmist, kohtutäitur täidab formaalseid menetlusreegleid. Seetõttu eeldatakse, et just lastekaitsetöötaja või muu pädev KOV-i esindaja on see isik, kelle esma ne ülesan ne on hinnata täitetoimingu tegemisel lapse heaolu ning sekkuda vajaduse korra l selle kaitseks. Arvestada tuleb, et sõltuvalt sellest, kas tegemist on lapse üleandmise või lapsega suhtlemise võimaldamise asjaga, on lapse huvide hindamine mõnevõrra erinev. Õiguskantsler on selgitanud , et lapse üleandmise kui ühekordse toimingu korral on kohtul võimalik kohtumenetluses kindlaks teha, kas lapse üleandmine konkreetsel juhtumil on lapse parimates huvides (kuulates vajaduse korra l lapse ära). Suhtluskorra asjades saab kohus kohtumenetluses anda küll põhimõttelise hinnangu, et lapse suhtlemine vanemaga on lapse parimates huvides, kuid ei saa võtta etteulatuvalt seisukohta, et lapse suhtlemine vanemaga on igal tulevikus asetleidval juhtumil lapse parimates huvides. Seda erisust peab täitetoimingu tegemisel lapse huvisid hinnates arvestama ka toimingu juures viibiv KOV-i esindaja. Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab KOV-i esindaja selgitama lapsele tema vanust ja arengutaset arvestades kohtulahendi sisu ja täitetoimingu eesmärki, aidates lapsel mõista olukorda arusaadaval ja temale sobival viisil. See ülesanne eeldab eriteadmisi lastega suhtlemisest ja on oluline, et laps ei tajuks täitetoimingut ähvardava või hirmutavana. Ka aitab see vältida olukorda, kus lapsele selgitavad toimuvat korraga mitu inimest või, vastupidi, laps jääb toimingu tegemisel tema jaoks arusaadava selgituseta. Kohustust selgitada lapsele kohtulahendi sisu tuleb vaadelda koos kohtumenetluses toimunuga ehk kui lapsele on kohtulahendit äsja selgitatud, ei pea KOV-i esindaja täitetoimingu tegemisel tingimata seda kõike üle kordama. Pigem peab KOV-i esindaja sellises olukorras veenduma, et laps saab aru, et tegemist on sama dokumendi täitmisega, mille sisu talle juba selgitati, ning et tal on dokumendi sisu meeles ja arusaadav nii, et laps mõistab toimuvat. Lõike 2 punktid 1 ja 2 loovad selgust ka selles vaates, et sätestavad KOV-i esindaja tegevuse fookusena lapse, mitte vanemad. Praktikas on segadust tekitanud see, kelle ülesanne on toimuvat lapsevanematele selgitada ning täitetoimingu tegemisel nendega suhelda. Lõike 1 punktid 1 ja 2 ning lõike 2 punktid 1 ja 2 loovad siin selguse ning panevad lapsevanematega suhtlemise ja neile toimuva selgitamise selgelt kohtutäituri õlule. See ei välista, et täitetoimingu ettevalmistamise staadiumis suhtleb vanematega ning aitab neil lapse heaolule keskenduda ka KOV-i lastekaitsetöötaja. Täitetoimingu tegemisel peaks suhtlus vanematega jääma aga kohtutäituri pärusmaaks. Lõike 2 punktis 3 sätestatakse KOV-i esindaja õigus teha kohtutäiturile ettepanek lapsega suhtlemise võimaldamise asjas täitetoiming peata da, kui täitetoimingu jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Sellise mehhanismi loomine annab KOV-i esindajale reaalse võimaluse sekkuda olukorda, kus lapse kaitsmiseks ei piisa üksnes jälgimisest. KOV-i esindaja hinnang on oluline sisend kohtutäiturile täitetoimingu peatamise üle otsustamiseks ja lapse kaitsmiseks täitetoimingu tegemise olukorras. TMS § 179 l õikes 3 säte sta takse politsei roll lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingutes. Regulatsioon täpsustab ja ühtlustab TMS § 27 sisuga, et tagada õigusselgus ja kooskõla teiste normidega. Lõike 3 punkt 1 sätestab politsei ülesandena avaliku korra tagamise täitetoimingu käigus. Politsei ei osale menetluse sisulises läbiviimises, kuid tema kohalolek võib olla vajalik konfliktide ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks. Lõike 3 punkt 2 lubab politseil kasutada jõudu vaid juhul, kui kohtulahend sellise õiguse ette näeb ning kohtutäitur on jõu kasutamise vajaduse tuvastanud. See on kooskõlas põhimõttega, et jõudu võib kasutada ainult viimasel võimalusel ja seadusliku alusega. Kohtutäituril endal puudub pädevus jõu kasutamiseks, seega täidab politsei selles kontekstis täitetoimingu jõustamise toetavat rolli. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse TMS-i §-ga 179 1 . Lõiked 1–4 on võetud üle TMS § 179 lõigetest 2 – 2 3 ning jäävad muutmata kujul kehtima ka §-s 179 1 . Muudatusega sätestatakse selged täitemenetluse tagamise meetmed lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades. TMS §179 1 l õige 5 lubab lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu kasutada üksnes kohtulahendi alusel. Sätte sisu on üle võetud TMS § 179 l õike 4 esimesest lausest, kuid sõnastust on muudetud. Lõige 6 on võetud üle TMS § 179 lõike 4 teisest lausest ning jääb TMS § 179 1 l õikes 6 muutmata kujul kehtima . Lõige 7 annab kohtutäiturile võimaluse teha lapse elukohajärgsele või erandina kohustatud isiku elukohajärgsele KOV-ile ettepanek paigut ada laps ajutise lt hoolekandeasutusse, kui see on vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks. KOV saab ettepaneku alusel hinnata, kas on vaja algatada menetlus LasteKS § 33 või PKS § 134 alusel . M õlemad eeldavad kohtu sekkumist. Säte on mõeldud muu hulgas täitemenetluse tagamiseks – see loob võimaluse kohtulahendi täitmiseks ka olukorras, kus lapse viibimine vanema juures ei ole turvaline või lapse heaolu ei ole võimalik muul viisil tagada, samuti juhul , kui lahendi täitmine ei ole võimalik lapsega seotud asjaolude tõttu. Lõikes 8 sätestatakse kohtutäituri õigus peatada lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitetoiming, kui toimingu tegemine ei ole lapse seisundist või muudest temaga seotud asjaoludest tulenevalt võimalik. Tegemist on olulise muudatusega, kuna kehtivas seaduses puudus seni selge alus täitetoimingu peatamiseks olukorras, kus selle jätkamine kahjustaks lapse heaolu. L apsega seotud asjaolude all peetakse silmas eelkõige olukordi, kus kohtutäitur on tuvastanud, et lapsega koos elav vanem on täitnud oma kohustused ja teinud kõik endast oleneva, et laps suhtluskorra täitmisega nõustuks, kuid laps keeldub siiski kohtulahendit täitmast. Sellisel juhul on lapse vastumeelsus käsitatav lapsega seotud asjaoluna, mis võib õigustada täitetoimingu peatamist. Tuleb rõhutada, et kavandatud muudatus puudutab vaid kestvate suhtluskordade täitmist, kus kohtutäitur teeb täitemenetluse kestel mitmeid toiminguid, tagamaks õigusta tu d vanema suhtlust lapsega. Seega tähendab eelnõu ga tehtavate muudatuste kontekstis täitetoimingu peatamine iga konkreetse eraldiseisva toimingu peatamist, mille käigus kohtutäitur kontrollib suhtluskorra täitmist kohustatud isiku poolt. Täitemenetluse peatamise eelduseks on kaks asjaolu: lapsest tulenev takistus täitetoimingu läbiviimisele ja oht lapse heaolule. Need asjaolud võivad esineda nii koos kui ka eraldi. Täitetoimingu peatamise otsustamisel mõlema asjaolu pinnalt tuleb võtta arvesse ajali st faktor it . Kui täitetoimingu tegemise ajal selgub lühikese aja jooksul, et lapsest tulenev takistus suhtluskorra täitmisele on ületatav või oht lapse heaolule väheneb , tuleb kohtutäituril kaaluda täitetoimingu jätkamist samas asukohas samal ajal. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et toimingu venimine omaette ei hakkaks kahjustama lapse huve. Kui täitetoimingu peatamise eeldused ära ei lange – lapse vastumeelsus suhtluskorra täimisele jätkub või oht lapse heaolule säilib või kasvab – tuleb kohtutäituril langetada otsus käimasoleva täitetoimingu ärajätmiseks ning teha järgmist suhtluskorra kontrolli järgmise täitedokumendist tuleneval lapse ja vanema kohtumise ajal. Sellised asjaolud peaksid dikteerima ka KOV - i esindaja kaasamis e järgmise täitetoimingu juurde. Lõikes 8 sätestatakse ka KOV-i esindaja õigus teha kohtutäiturile sellesisuline ettepanek, toetudes oma eksperthinnangule lapse olukorra kohta. KOV-i esindaja ettepaneku alusel tehtud täitetoimingu peatamise otsuse peale kaevata ei saa. KOV-i esindaja poolt tehtava täitetoimingu peatamise ettepaneku eelduseks on võimalus, et täitetoiminguga jätkamine kahjustab lapse heaolu. KOV-i esindaja ettepanekul tehtav peatamine puudutab üksnes konkreetset toimingut ega too kaasa kogu täitemenetluse peatamist. KOV-i esindaja on lapse heaolu hindamisel pädev isik ning olukorras, kus tema hinnangul tuleb lapse huvidest lähtudes täitetoiming kohe katkestada, peab kohtutäituril olema võimalik sellele hinnangule viivitamata tugineda. Sellisel juhul peab täitetoimingu peatamise otsusel olema piisav kaalukus, et vältida lapsele võimaliku kahju tekkimist. Peatamise otsuse tegemine KOV-i ettepaneku alusel ei tähenda sisulist ega lõplikku otsust täitemenetluse edasise käigu kohta, vaid võimaldab reageerida konkreetsele olukorrale lapse huvide kaitseks. KOV-i esindaja otsustab täitetoimingu peatamise ettepaneku tegemise ja esitab selle täitetoimingu tegemise käigus kohapeal suuliselt. Ettepaneku tegemise fakt lisatakse täitetoimingu kohta koostatud dokumenti. Suulise ettepaneku kannab kohtutäitur toimingu akti. Kohtutäitur väljastab KOV-i esindajale õiendi täitetoimingu peatamise ettepaneku tegemise kohta. Lõige 9 näeb ette, et kui lapsega suhtlemise võimaldamise asjades ei ole korduvalt võimalik teha täitetoimingut lapsega seotud asjaolude tõttu, peab kohtutäitur vanemale selgitama, et tal on võimalus pöörduda kohtu poole suhtluskorra muutmiseks. Kohtutäituri selgitus e eesmärk on vanemat tema võimalustest informeerida , see ei ole vanema jaoks õiguslikult siduv. T äitur selgitab vanemale , mis on võimalikud järgmised sammud, et vältida menetluse põhjendamatut venimist. Kui õigustatud vanem ei pöördu suhtluskorra muutmiseks kohtuss e, ent kohtulahendi täitmi sega jätkamine ohustab l apse kehalist, vaimset või hingelist heaolu , tuleks KOV-i esindaja l või kohtutäitur il pöörduda PKS § 134 alusel avaldusega kohtusse , et kohus rakendaks ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid . Eelnõu §- s 3 on sätestatud seaduse jõustumine 1. jaanuaril 2027. a , mis tagab piisava ettevalmistusaja eelnõuga kavandatavate muudatuste rakendamiseks. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna lastekaitse ja -hoolekande korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud. Seaduse mõjud Eelnõu m uudatused mõjutavad mitme ti KOV -i lastekaitsetööd ja selle korraldust. Kõige olulisema mõjuga on järgmised muudatused : Muudatused KOV-i lastekaitse al a ses juhtumikorraldus es – suurendatakse KOV-i paindlikkust abivajavate le laste le abi korraldamisel ning täpsustatakse juhud, mil juhtumikorraldaja peab olema KOV-i lastekaitsetöötaja. Lastekaitsealase võrgustikutöö ga seotud täpsustused – antakse võrgustikutööle konkreetne definitsioon ning tuuakse täpsemalt välja lapsega töötava isiku ja lasteasutuse roll lastekaitse korralduses, muu hulgas sätestatakse lasteasutus e vastutus luua tingimused, mis võimaldavad lasteasutuse töötajatel osaleda lapse abivajaduse hindamises, võrgustikutöös ja abi osutamises oma pädevuse piires. L astekaitsetöötaja mõiste täiendamine ja ülesannete jaotus – täpsustatakse lastekaitsetöötaja mõistet ning võimaldatakse teatud ülesandeid laste heaolu tagamisel täita ka teistel spetsiali s tidel , ilma et nad peaksid kõigi nende ülesannete täitmiseks vastama lastekaitsetöötaja kvalifikatsiooninõuetele. SKA vastutusala täpsustami ne lastekaitsetöö korraldamisel ja toetamisel – sä testatakse, et SKA teatud teenistujad, kes nõustavad KOV-e seoses lastekaitse juhtumitega ja/või täidavad keskasutuse ülesandeid piiriülestes perekonnaasjades, peavad vastama lastekaitsetöötajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Samuti antakse SKA- le haldusjärelevalves õigus küsida selgitusi lasteasutuses teenust saavatelt lastelt ja nende seaduslikelt esindajatelt. Muudatused TMS - is – täpsustatakse täitmise takistamise korral rakendatavaid meetmeid ja rollijaotust kohtutäituri, lastekaitsetöötaja ja politsei vahel . Nende kõrval võib eraldi välja tuua muudatused, mis on seotud abivajaduse hindamise reguleerimisega. Planeeritud m uudatused panevad lastekaitsetöötaja le eelhindamise kohustuse , et hinnata juhtumikorralduse alustamise vajalikkust. Kuigi see võib tunduda uue kohustusena, mis suurendab töökoormust ja on suure mõjuga, on eelhindamine juba praegu l apse heaolu hindamise käsiraamatus välja toodud kui oluline tööriist lastekaitsetöös. Laste KS-is on sellele antud konkreetsem õiguslik raamistik ja paralleelselt eelnõu ga on loodud eelhindamist toetavad IT- lahendused STAR-i . Seetõttu võib hinnata selle muudatuse mõju väikseks ja pigem on see pikas perspektiivis kasulik tööriist, mis on lastekaitsetöötajale abiks otsuste langetamisel. Ülejäänud muudatuste mõju võib pidada väikeseks, sest muudatused on pigem suunatud õigusselguse loomise le ja on iseloomult täpsustava sisuga (nt SKA vastutus lastekaitsealaste juhiste/teabematerjalide koostamisel viiakse vastavusse tegeliku praktikaga , SKA nõustamisteenus muutu b abistamise ase mel nõustamiseks jne ). Seetõttu kõikide eelnõus välja toodud muudatuste mõju seletuskirjas ei hinnata. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju ehk mõju inimeste heaolule, täpsemalt abivajavate laste ja perede õigustele ; mõju riigivalitsemisele, sh eelkõige lastekaitset ja laste hoolekannet korraldavatele KOV-idele ja seal tegutsevatele lastekaitsetöötajatele , kuid ka valitsusasutustele (SKA , kohtutäiturid, Politsei- ja Piirivalveamet ( edaspidi PPA) ). Allj ärgnevalt on hinnatud nende eelnõu punktide mõju, mis toovad kaasa muudatusi ja millel on keskmi ne või oluli ne mõju . Muudatus i , mis mõju ei oma ja on loodud õigusselguse huvides, mõjude peatükis ei käsitleta. Mõjude olulisuse tuvastamiseks on mõju valdkondi hinnatud nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 6.1. Sotsiaalne mõju ehk mõju inimeste (laste ja perede) heaolule, õigustele ja sotsiaalsele kaitsele Muudatused mõjutavad kõiki lapsi, kelle puhul tuvastatakse abivajadus. Muudatuste e esmärk on, et abi jõuaks laste ja ka nende vanemateni kiiremini, täpsemalt ja spetsialistide või asutuste vahel koordineeritumalt . S elleks reguleeri vad eelnõu ga tehtavad LasteKS-i muudatused täpsemalt võrgustikutööd ja las tekaitsealast juhtumikorraldus t . LasteKS- is tehtavad muudatused mõjutavad üldisemalt erineva abivajadusega lapsi, sest muudatuste eesmärk on toetada lastekaitsetööd laiemalt ning võimaldada lastekaitsetöötajal spetsialiseeruda rohkem suurema abivajadusega laste juhtum itele. TMS-i muudatused mõjutavad konkreetsemalt lapsi, kelle vanematel on tekkinud probleeme kohtu poolt määratud lapse üleandmise või suhtluskorra täitmisega . LasteKS-i muudatustest m õjutatud sihtrühm on suur . N eed on potentsiaalselt kõik abivajavad lapsed Eestis . STAR - i andmetel oli 2024. aastal kehtiva lastekaitse juhtumimenetlusega seotud ligikaudu 19 000 last (umbes 7% 0–17-aastastest). Lisaks registreeriti a asta jooks ul umbes 6500 lastekaitsealast pöördumist ehk lihtmenetlust , mis viitab lapse abivajadusele, mille rahuldamiseks piisab ühekordsest meetmest või sekkumisest. STAR -i andmed viita vad sellele , et juhtumimenetluste arv on aasta-aastalt kasvanud – 202 2 . aastal oli kehtivaid juhtumimenetlusi umbes 14 000 lapse puhu l, 2023. aastal peaaegu 17 000 la pse puhu l. On tervitatav, et rohkem lapsi ja peresid jõuab abini, kuid see tähendab samal ajal ka suurenevat lastekaitsetöötajate töökoormust. Praegu puudub ülevaatlik statistika selle kohta, kui palju lapsi on mõjuta tud sellest, et nende vanematel on tekkinud probleeme kohtu poolt määratud lapse üleandmise või suhtluskorra täitmisega . Seetõttu on TMS-i muudatustest mõjutatud sihtrühma suurust raske täpselt hinnata. 2024. aasta lõpus S oM-i ja JDM-i koostöös kohtut äiturite seas tehtud küsitluse andmete põhjal võib oletada, et sihtrühm on arvuliselt pigem väike. Kokkuvõtlikult võib seega öelda, et mõjutatud s ihtrühm on suur. LasteKS- i muudatused keskenduvad lastekaitsetöötaja töökorralduse tõhustamisele, võimaldades suunata ressursse eelkõige suurema ja kestva sekkumisvajadusega laste juhtumitele ning pakkuda neile vajalikku kompleksset abi. Samavõrd toetab käsitlus lapsi , kelle abivajadus on valdkonnaspetsiifiline (nt haridus või tervis ), kuna abi osutatakse vahetult vastava valdkonna sees. See väldib lastekaitsetöötaja põhjendamatut ja perede jaoks poten t siaalselt segadusttekitavat kaasamist juhtudel, kus probleem on lahendatav ühe valdkonna siseselt. Samas on muudatustes tagatud ka teatud turvavõrk – kui valdkonnaspetsialistid tuvastavad vajaduse kaasata täiendavat kompetentsi väljastpoolt oma valdkonda, on see selge suunis lastekaitsetöötaja kaasamiseks , mis soodustab abivajaduse suurenemise varajast märkamist ja lisa toe õigeaegset pakkumist. TMS-i muudatus ed peaks id muutma menetlus e lapse jaoks rahulikumaks ja selgemaks, sest spetsialistide vastutus ja vajalikud sammud muutuvad selgemaks. Lapsevanematele annab TMS-i muudatus selge raamistiku selle kohta , kes vastutab ja millised on menetluse etapid. See aitab vältida arusaamatusi ja vähendab pingeid. Kokkuvõtlikult on mõju keskmise suurusega. LasteKS-is tehtavate m uudatuste mõju avaldumise sagedust lastele ja peredele võib pidada keskmiseks, sest laste ja perede koostöö lastekaitsetöötaja, teiste last toetavate spetsialistidega ja/või võrgustikuga võib teatud perioodidel olla sagedane. Samas peaksid muudatused olema peredele ja lastele toetava iseloomuga, sest stabiilsem spetsialistide võrgustik ja/või väiksema töökoormusega juhtumikorraldaja pakub neile efektiivsemat toetust võrreldes varasemaga. TMS-i muudatuste mõju avaldumise sagedus on pigem väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on nii LasteKS-i kui TMS-i muudatuste puhul väike. LasteKS-i muudatuste jõustumise järgsel perioodil võib lastekaitsetöötajatel tekkida vajadus selgitada teiste valdkondade spetsialistidele (nt haridus- või tervishoiutöötaja d) nende võimalusi pakkuda või korraldada lapsele abi oma pädevuse piires ilma lastekaitsetöötaja automaatse kaasamiseta. Sarnane selgitustöö vajadus võib ilmneda ka suhetes lapsevanematega , kes pöörduvad abi saamiseks lastekaitse poole olukordades, kus probleemi fookus on pelgalt n äi t eks hariduslik või tervis t puudutav ning seega lahendatav vastava valdkonna siseselt. Seetõttu nõuab uus töökorraldus selget kommunikatsiooni, et juurutada arusaama valdkonnapõhise abi esmasusest ja vältida asjatut dubleerimist süsteemis. TMS -i muudatuste võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks on see, et seadus loob aluse jätta lapsega suhtlemise võimaldamise lahend lapsega seotud asjaolude tõttu ajutiselt (s.o täitetoimingut peatades) täitmata . Samas on vastavad alused seaduses piiritletud ning peaksid olema erandlikud. Samuti tuleb arvestada, et kui lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingut pole lapsega seotud asjaolude tõttu võ imalik läbi viia , pole täitetoimingu läbiviimine eelduslikult ka lapse huvides. Seda arvestades ei saa ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski lugeda suureks. Kokkuvõtlikult on muudatuste l abivajavatele lastele ja peredele keskmine mõju . 6.2 . Mõju riigivalitsemisele : KOV - id LasteKS - iga seotud muudatustel on suurim mõju KOV -i lastekaitsetöötajatele, kes puutuvad juhtumikorralduse ja võrgustikutöö ga , KOV-ile seatud lastekaitseülesannete täitmise ga , SKA lastekaitsega seotud teenuste ga ja TMS-iga kokku iga päev . 2024. aasta lõpu seisuga töötas Eestis 307 lastekaitsetööd tegeva t ametnikk u . Kuna mõned ametnikud töötasid osalise koormusega , täitsid kõik lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 302,6 töötaja koormuse ( ettenähtud koormus kõigi ametikohtade peale oli 311, 05 ). Otseselt mõjutatud sihtrühm on seega arvuliselt väike , kuid hõlmab kõiki l astekaitsetöötajaid ning mõjutab seeläbi kogu valdkonda. Lisaks lastekaitsetöötajatele mõjutavad muudatused ka teis i spetsialist e , kes teevad lastega tööd KOV-ides ja KOV -i asutustes. Kui lapsel tekib abivajadus näiteks ainult haridusvaldkonnas, korraldab lapsele abi osutamist esmajärjekorras haridusasutus ise, kaasates seal töötavaid tugispetsialiste , näiteks sotsiaalpedagoog e või koolipsühholoog e , keda 2024/2025. õppeaastal oli Haridussilma andmetel üldhariduses vastavalt 48 4 ja 285. Kokkuvõtvalt on muudatustest mõjutatud sihtrühm a suurus keskmi ne , hõlmates nii KOV - ide lastekaitsetöötajaid kui ka teis te valdkondade spetsialiste . Muudatuste ga kohanemiseks (ehk muudatuste mõju ulatuse) vajaliku ressursi täpne hindamine on keeruline. Ühest küljes t ei vaja muudatused kohanemist, sest need ei lisa lastekaitsetöötajatele uusi sisulisi ülesandeid , vaid pigem peaksid olema just töökoormust leevendava mõjuga . Samas, s elleks , et muudatused täidaksid oma eesmärki (aitaks vähendada lastekaitsetöötaja töökoormust, toetaks võrgustikutööd), võib lastekaitsetöötajal olla vaja teha esialgu täiendavat selgitustööd (nt millise juhtumi puhul ei pea edaspidi automaatselt lastekaitsetöötajat kaasama jms) . Mõned LasteKS-is tehtavad muudatused ei eelda aga üldse kohanemist lastekaitsetöötajalt , vaid on toetava ja usaldust tekitava mõjuga ( SKA nõustamisteenust pakkuvate ametnike haridustaseme vastavusse viimine lastekaitsetöötaja nõuetega ) . Ka TMS - i s tehtavate muudatuste puhul pigem selgitatakse spetsialistide vastutusala , mis aitab keerulis t es olukor dades vastutust ja tegevusi politsei, KOV-i esindaja ja kohtu täituri vahel paremini jagada . Seega on muudatused pikemas perspektiivis suunatud lastekaitsetöötajate toetamisele ja vajadus kohanemiseks puudub. Lüh emas perspektiivis võib aga kaasneda ajutine lisakoormus . Kokkuvõtlikult on mõju ulatus esialgu keskmine, hiljem väike. LasteKS-is tehtavad muudatused eeldavad teatud kohanemist ka l asteasutuste lt , kelle vastutus on luua oma töötajatele tingimused ja võimalus osaleda võrgustikutöös. Sellised laste asutused on näiteks haridusasutused, huvikoolid, lastele statsionaarseid tervishoiuteenuseid pakkuvad haiglad, asendus - ja perekodud , turvakodud, kinnise laste asutuse teenuse osutajad j ms. Mitme abivajava lapse korral võib see tähendada vajadust koh endada asutusesisest töökorraldus t või luua kokkuleppeid , kuidas tagada võrgustikutöös osalemine. Samas ei laienda eelnõu lasteasutuste ülesannete ringi, vaid rõhutab võrgustikutöö olulisust ja järjepidevust ning tähtsustab võimalus i selles osalemiseks. Muudatused ei pane lasteasutustele ega lapsega kokkupuutuvatele spetsialistidele juurde kohustusi, vaid pigem toetavad võimalus t abivajavaid lapsi ja peresid mitmekülgsemalt ja kiiremini abistada, mida saab kasutada spetsialistide pädevuse, suutlikkuse ja kokkulepete olemasolu korra l. Kokkuvõttes on mõju lasteasutustele väike, peamiselt korraldusli k. P ikemas vaates võiks ka lasteasutuste jaoks parane da laste ja perede abista m ise koordineeritus ning väheneb kõigi osapoolte töökoormus. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on suur, sest lastekaitsetöötajad puutuvad abivajavate laste juhtumikorraldus e , võrgustikutöö ja/või KOV - ile seatud lastekaitsealaste ülesannete täitmis ega kokku iga päev . Harvem on a ga lastekaitsetöötajate kokkupuude muudatusega, mis on seotud SKA teenistujate kvalifikatsiooninõude muutmisega. SKA nõustas 2024. aasta jooksul KOV -i avalduse alusel 72 KOV - i , kus k äsitl e ti 413 juhtumit . Kuigi juhtumite arv on abivajavate laste arvuga võrreldes väike, on nõustamisteenuse eesmärk abistada KOV - i just keerulise mates juhtum ites vastavalt KOV - i enda esitatud taotlusele. See tähendab, et kuigi KOV-i lastekaitsetöötajate kokkupuude nõustamisteenusega on harv, võib sellest raskete juhtumitega tegelemisel saadav abi olla oluline . Eelduslikult on harvem ka lastekaitsetöötajate kokkupuude TMS-i muudatustega. Täpset ülevaadet, kui sageli mõjutavad TMS - ist tulenevad muudatused lastekaitsetöötajat , on keeruline hinnata . Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ( edaspidi KPK) infosüsteemis ei ole sellist klassifikaatorit, millise alusel oleks võimalik üksnes suhtluskorra või lapse üleandmise täiteasjad välja võtta. KPK märkis vastuses Sotsiaalministeeriumi infopäringule , et kui kohustava nõude täitemenetlustest eemaldada kõik need, kus üheks menetlusosaliseks on juriidiline isik, on kokku üle 250 täitemenetluse, mis on alustatud p eale 1. septembri t 2022. Suhtluskorra täitmise nõu d e liigiga ja peale 1. septembrit 2022 alustatud täitemenetlusi on registreeritud 10. Seega on TMS - iga seotud muudatuste mõju avaldumise sagedus pigem väike, kuid võib olulisel määral mõjutada last ja peret keerulises olukorras. Kokkuvõtlikult on eelnõu kohaste muudatustega kokkupuutumise sagedus siiski pigem suur, sest muudatused puudutavad mitmeid igapäevatöö osasid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk võib tuleneda asjaolust, et muudatuste tegemine võrgustikutöös , juhtumikorraldus es, KOV -i lastekaitsealaste ülesannete täitmise l ja SKA nõustamisteenus es ei too kaasa soovitud muudatusi ja /või need ei toeta lastekaitsetöötajat ega abivajavaid lapsi. See tähendab, et lastekaitsetöötajate suur töökoormus , mida on erinevates uuringutes välja toodud, ei vähene loodetud määral . Samas isegi, kui see risk osalisest realiseerub , vähendab LasteKS-i muudatus kokkuvõt tes lastekaitsetöötaja töökoormust , sest välistab vajaduse juhtumikorralduse algatamiseks ühes lapse heaolu valdkonnas tuvastatud abivajaduse korral . 6.3 . Mõju riigivalitsemisele : SKA LasteKS - is tehtavad muudatused mõjutavad riigiasutustest enim SKA-d , mis on Eestis üleriigilis t lastekaitsetööd korraldav ja toetav asutus. Planeeritud muudatused mõjutavad teatud ametikohtade kvalifikatsiooninõude i d ja täpsustavad lasteasutuse haldusjärelevalve tegemiseks lubatavaid meetmeid. Muudatuste eesmärk on tugevdada SKA rolli nii lastekaitse korraldamisel kui ka järelevalves ning suurendada süsteemi selgust ja usaldusväärsust. Sarnaselt teiste sihtrühmade ga ei pane muudatused SKA- le olulisi uusi ülesandeid, vaid on selgitava või lastekaitsetööd toetava suunitlusega. SKA-s on mit u m uudatustest mõjutatud sihtrühma . Suurim sihtrühm on SKA teenistujad, kelle puhul täpsustatakse kvalifikatsiooninõudeid ja viiakse need lastekaitsetöötaja kvalifikatsiooninõue tega vastavusse . Need on SKA teenistuja d , kes pakuvad KOV - idele riigisisest lastekaitsealas e nõustamis e teenust (2025. aasta oktoobri seisuga seitse peaspetsialisti ja üks juhtivspetsialist ) , tegelevad rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumitega (kaks peaspetsialisti ) või seksuaalselt väärkoheldud ja seksuaalselt väärkoh tlevalt käituvate lastega (ehk l astemajateenus , kaheksa peaspetsialist i , üks juhtivspetsialist ja üks teenusejuht ) ja teenistujaid, kes korraldavad hädaohus oleva lapse ajutist perekonnast eraldamist, mida SKA-s te eb lasteabi ( lasteabis on kokku üheksa nõustajat) . H aldusjärelevalve tegemis t puudutavad muudatused mõjuta vad samuti pigem üksikuid SKA teenistujaid (neli peaspetsialisti, kes tegelevad lastekaitsealase haldusjär e levalvega). Kokkuvõt valt on eelnõukohastest LasteKS-is tehtavatest muudatustest mõjutatud sihtrühm väike – kokku all a 3 0 teenistuja , samal ajal kui SKA-s oli 2024. aasta lõpus ligi 700 teenistujat ning laste heaolu osakonnas (mis on peamine lastekaitsetööd korraldav osakond) oli 2025. aasta oktoobrikuu seisuga 118 teenistujat (täitmata ametikohti 10 ) . M uudat u ste mõju ulatus e ja avaldumise sagedus e hindamise vaatest on oluline silmas pidada, et p laneeritud muudatused ei sea SKA teenistujatele uusi kohustusi, vaid need on pigem täpsustava ja täiendavaid õigus i andva iseloomuga. Enim on mõjutatud SKA teenistuja d , kellele seatakse täpsemad kvalifikatsiooninõuded , millele nad peavad aasta jooksul vastama . M õju ulatus t ja avaldumise sagedust võib selle muudatuse puhu l pidada esialgu suur eks , sest kvalifikatsiooni omamine mõjutab nende teenistujate võimalusi oma ametikohal jätkata . Samas vähendab selle muudatuse mõju ulatust asjaolu, et juba praegu oma b osa teenistuja i d (nt lastemaja ametnikud ) nõut avat kvalifikatsiooni ja ülejäänud teenistujatel on olemas erialane kõrgharidus ning taotled a tuleb vaid sotsiaaltöötaja kutse t spetsialiseerumisega lastekaitsele . Seega ei välista u ued nõuded ühegi töötaja võimalusi SKA-s töötamist jätkata. SKA teenistujad on eelnõu ettevalmistamise käigus saanud kvalifikatsiooninõude muudatustest teadlikuks ja on väljendanud ka valmisolekut kutset taotle d a. SKA t eenistujatele võib m uudatustest tuleneva mõju avaldumise sagedus olla esialgu suur, sest kutse taotlemiseks vajaminev ressurss on suurem, kuid see väheneb peale kutse omandamist. K okkuvõtlikult võib muudatuse mõju ulatust ja avaldumise sagedust hinnata keskmiseks. Haldusjärelevalvega tegelevatele spetsialistidele avalduva mõju ulatus on väike , kuid mõju avaldumise sagedus on keskmi ne kuni suur . SKA teenistujatele lisandub võimalus , mitte kohustus küsida ka haldus järelevalve tegemisel selgitusi lasteasutuses viibivatelt lastelt ja nende seaduslikelt esindajatelt . Riikliku järelevalve tegemisel neil selline õigus juba on, ka see tõttu ei eelda muudatus palju kohanemist. Kuna aga lasteasutuse järelevalve on SKA teenist u jate igapäevatöö, võib vajadus suhelda laste ja/või nende seaduslike esindajatega olla sage. See muudatus võib muuta haldusjärelevalvemenetluse SKA teenistuja jaoks kohati mahukamaks ning ajalise ressursiga kohanemine võib võtta veidi aega, kuid samas ann ab võimaluse lapsel ja tema seaduslikul esindajal teenuse kohta tagasisidet anda ning muudab menetluse raames kogutava ülevaate põhjalikumaks. Muudatus aitab riiklikul tasandil tagada laste õiguse avaldada arvamust ning SKA - l saada lasteasutuse st mitmekülgsema ülevaate . SKA-d mõjutavatel m uudatusel võib olla ka ebasoovitavaid mõjusid, näiteks risk, et osa teenistujatest ei soovi või ei jõua üleminekuperioodi jooksul nõutud kvalifikatsiooni omandada. See võib kaasa tuua nende teenistusest lahkumise, suurendades ajutiselt tööjõuvoolavust SKA-s ning mõjutades potentsiaalselt teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Samas võib kvalifikatsiooninõude positiivseks kõrvalmõjuks olla asjaolu, et SKA töötaja võib soovi korral naasta tagasi KOV-i , sest on SKA-s töötamise ajal omandanud või säilitanud oma kvalifikatsiooni , mis soodustab spetsialistide liikumist ja kogemuste vahetamist KOV- ide ja SKA vahel. Kuigi teisi SKA sihtrühm i puudutavate muudatus te mõju on väiksem, võib see siiski kaasa tuua ajutiselt suurenenud töökoormuse või vajaduse täiendada oma teadmisi/oskus i . Näiteks haldusjärelevalve teenistujad võivad tunda, et vajavad enesetäiendamis t laste ja nende seaduslike esindajatega suhtlemise ks , mis võib kaasa tuua (ajutiselt) suurenenud töökoormuse. Samas võib selline enesetäiendus sarnaselt nõustamisteenus t osutavat e spetsialistide ga tulla kasuks, et omada mitmekülgseid teadmisi ja oskus i ning olla edaspidi konkurentsivõimeline ka teistel ameti kohtadel. 6.4 . Mõju riigivalitsemisele : kohtutäiturid ja PPA TMS - is tehtavad muudatused mõjutavad otseselt kohtutäitureid, kelle ülesan ne on lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtulahendite täitmine. Tegemist on menetlus e liigiga, mille puhul toimub töö sageli pingelis es ja emotsionaalselt keerulis es olukor ras ning rollide selgus on töökorralduse ja menetluse sujuvuse seisukohalt määrava tähtsusega. Seni se regulatsiooni pinnalt võis tekkida olukordi, kus jäi ebaselgeks, millised ülesanded kuuluvad kohtutäiturile ja millised KOV-i esindajale. See tekitas praktikas olukordi, kus toimingu käigus tuli rollijaotus kohapeal kokku leppida, mis võis pikendada menetlust ja suurendada täituri töökoormust. Kohtutäitureid on Eestis K PK veebi lehe andmetel 2025. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga 36. Mõjutatud sihtrühm on kokkuvõ tl i kult väike, arvestades et kõik kohtutäiturid ei pruugi TMS- is tehtavate muudatustega kokku puutuda . Mõju ulatuse vaatest on mõju keskmine , sest muudatus annab kohtutäiturile selge rolli menetluse juhina, keda lapse heaolu tagamise küsimustes toetab KOV -i esindaja. Kohtutäituritele annab muudatus täpsema ja turvalisema õigusliku raamistiku lapsega seotud täitemenetluste läbiviimiseks , m uu h ulgas saab t äitur seadusest selge volituse peatada suhtluskorra täitmise täitetoiming lapse huvidest lähtudes. Mõju ulatus on keskmine, sest TMS- is tehtavad muudatused pigem täpsustavad ja selgitavad rolle, kui annavad kohtutäituril e täiesti uue kohustuse. Rollide ja vastutuse selgem jaotus muudab täitetoimingute korralduse ettevalmistatumaks ja prognoositavamaks. Täituril on võimalik toimingu i d paremini planeerida ning kaasata asjaomased osapooled juba enne täitetoimingu läbiviimist. See vähendab viivitusi, parandab koostööd teiste osapooltega ja aitab tagada lapsele rahulikuma menetluskeskkonna. Mõju avaldumise sagedust on keeruline hinnata, sest puudub ülevaatlik statistika selle kohta , kui palju peavad kohtutäiturid lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtulahendite täitmisega kokku puutuma . M õju avaldumise sagedus on pigem väike. Kokkuvõtlikult on mõju keskmine, kuid seda võib pidada positiivseks, sest täiturite töö muutub selgemaks ja tõhusamaks, mis parandab menetluse kvaliteeti, kuid ei too kaasa olulist töökoormuse muutust. Vähemal määral on mõjutatud ka PPA , kelle ametnikke kaasatakse lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingutesse avaliku korra tagamiseks ning vajaduse korral jõu kasutamiseks. Siiski on muudatusest mõjutatud sihtrühm pigem väike ning selle mõju ulatus ja avaldumise sagedus väike. Praktikas ei muutu politsei roll oluliselt – politsei kaasatakse jätkuvalt eelkõige siis, kui toimingu täitmist takistatakse , takistamist on alust eeldada või isiku varasem käitumine annab alust arvata ohtu isiku elule, tervisele, varale või avalikule korrale . Muudatus suurendab aga õigusselgust ja prognoositavust. Kui varem võis politsei kaasamise alus olla ebaühtlaselt tõlgendatud, siis nüüd on see seaduses sõnaselgelt määratletud. See annab ametnikele kindlama õigusliku aluse tegutsemiseks ja vähendab vaidluste võimalust jõu kasutamise või kohaloleku vajalikkuse üle. PPA ametnikud peavad end muudatustega kurssi viima , kuid edaspidi see nende tööd ei mõjuta. Kokkuvõtlikult on TMS-i muudatuste mõju PPA-le väike. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga LasteKS-is ja TMS- is tehtavate muudatustega riigi ega KOV-ide eelarvele otseseid lisakulusid ei kaasne. Eelnõuga abivajaduse hindamises ja juhtumikorralduses tehtavaid muudatusi (eelnõu § 1 punktid 9 ja 10) toetavate STAR-i funktsionaalsuste arend amine on kaetud SKA poolt juba planeeritud STAR-i arendustega ning sellega kaasnevate kulu dega . Rakendusaktid Eelnõuga ei muudeta ega lisata volitusnorme . Seetõttu ei too eelnõu kaasa vajadust kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasoleva id rakendusakt e . Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027. a, mis tagab piisava ettevalmistusaja eelnõuga kavandatavate muudatuste rakendamiseks. E elnõu § 1 punkt is 1 7 esitatud muudatuse rakendamise ks nähakse SHSis ette ühe aastane üleminekuaeg , mille jooksul peavad LasteKS § 15 lõike 2 punktis 3 ( KOV-ide nõustamine lastekaitse juhtumites ja lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel ), § 15 lõikes 5 (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve, art ikli 79 punktides a, b, f ja g ning art iklites 80 ja 82 keskasutusele ette nähtud ülesannete täitmine) ja §- de s 29 1 (SKA meetmed seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks ) ja 33 (hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine) nimetatud ülesandeid täitvad SKA töötajad viima oma kvalifikatsiooni vastavusse LasteKS §-s 19 sätestatud nõuetega. Üleminekuaeg on vajalik, et tagada SKA-s vastavaid ülesandeid täitvatele teenistujatele võimalus vajaduse korral omandada nõutav haridus ja kutse. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu I ringil kooskõlastamiseks Justiits - ja Digi ministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Arvamuse avaldamiseks saadeti e elnõu Sotsiaalkindlustusametile , Haridus- ja Noorteametile , Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele , Õiguskantsleri Kantselei le , Lastekaitse Liidule, Lastekaitsetöötajate Ühing MTÜ-le , Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, SA-le Kutsekoda, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Noorsootöötajate Kogule, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja - lasteaedade Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus ele , Eesti Huvikoolide Lii dule, SA-le Tallinna Koolitervishoid, Tartu Ülikooli Kliinikumi l astekliinikule , Tallinna Lastehaiglale , MTÜ-le Sa Suudad , Politsei- ja Piirivalveametile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, MTÜ-le Eesti Kohtunike Ühing, Riigikohtule, Tartu Maakohtule, Harju Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tallinna Ringkonnakoht ule, Tartu Ringkonnakohtule ja Eesti Advokatuurile . Kooskõlastamisel saabunud märkused koos märkega nende arvestamise kohta on esitatud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisas. Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu I I ringil kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile . Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 202 6
Teie 06.03.2026 nr 1.2-2/23-1, SOM/25-
Sotsiaalministeerium
1328/-2K
[email protected]
Meie 20.03.2026 nr 8-2/1720
Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Sotsiaalministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks
esitanud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja
Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega, mis on esitatud käesoleva kirja lisades eelnõu ja
seletuskirja failides.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Johanna Maria Kosk 58847154
[email protected]
Birgit Hermann
Inge Mehide
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898