dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Justiits- ja Digiministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Justiits- ja Digiministeerium · 19. märts 2026
Viit
8-1/2140-1
Registreeritud
19. märts 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8 Eelnõude menetlemine
Sari
8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik)
Toimik
8-1/2026
Vastutaja
Markko Künnapu (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus)

Failid

  • 📎8-12140-1 19.03.2026 Väljaminev kiri.asice1695 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 19.03.2026 nr 8-1/2140-1 [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Seaduseelnõu esitamine VV istungile Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri; 3. Märkuste arvestamise tabel; 4. Eelnõu ja direktiivi vastavustabel. Markko Künnapu 53911687 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 EELNÕU 16.03.2026 Elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Sideteenuse osutamisel Euroopa Liidus esindaja ja ettevõtte määramine või nimetamine (1) Sideettevõtja, kelle asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja kes osutab elektroonilise side teenust Eesti Vabariigis, määrab või nimetab Euroopa Liidus vähemalt ühe seadusliku esindaja, tagamaks kriminaalmenetluses elektrooniliste tõendite kogumist käsitlevate otsuste ja määruste täitmine. (2) Sideettevõtja, kelle asukoht on Eesti Vabariigis ja kes osutab elektroonilise side teenust teises Euroopa Liidu liikmesriigis, määrab või nimetab Euroopa Liidus vähemalt ühe ettevõtte või seadusliku esindaja, tagamaks kriminaalmenetluses elektrooniliste tõendite kogumist käsitlevate otsuste ja määruste täitmine. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud sideettevõtja, kes asub või kelle seaduslik esindaja asub Eesti Vabariigis, teavitab kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit sideettevõtja ettevõtte või esindaja kontaktandmetest ja nendega seotud muudatustest ning Euroopa Liidu ametlikest keeltest, milles on võimalik ettevõtte või esindaja poole pöörduda. Mitme ettevõtte või esindaja määramise või nimetamise korral täpsustab sideettevõtja teavituses asjaomaste ettevõtete või esindajate volituste täpse territoriaalse ulatuse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave kontaktandmete, keelte ja territoriaalse ulatuse kohta avaldatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebilehel. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kohustuste täitmise üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmise keskasutus, kes teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.07.2023, lk 181–190) artikli 6 lõikele 3.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 1541 järgmises sõnastuses: „§ 1541. Euroopa Liidus sideteenuse osutamisel ettevõtte ja esindaja määramata või nimetamata jätmine ja teabe esitamata jätmine (1) Käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettevõtte või esindaja määramata või nimetamata jätmise eest, samuti lõikes 3 nimetatud teabe esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.“; 3) paragrahvi 188 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „154,“ tekstiosaga „1541,“; 4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.07.2023, lk 181–190).“. § 2. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine Infoühiskonna teenuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Infoühiskonna teenuse osutamisel Euroopa Liidus esindaja ja ettevõtte määramine või nimetamine (1) Infoühiskonna teenuse osutaja, kelle asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja kes osutab infoühiskonna teenust Eesti Vabariigis, määrab või nimetab Euroopa Liidus vähemalt ühe seadusliku esindaja, tagamaks kriminaalmenetluses elektrooniliste tõendite kogumist käsitlevate otsuste ja määruste täitmine. (2) Infoühiskonna teenuse osutaja, kelle asukoht on Eesti Vabariigis ja kes osutab infoühiskonna teenust teises Euroopa Liidu liikmesriigis, määrab või nimetab Euroopa Liidus vähemalt ühe ettevõtte või seadusliku esindaja, tagamaks kriminaalmenetluses elektrooniliste tõendite kogumist käsitlevate otsuste ja määruste täitmine. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud infoühiskonna teenuse osutaja, kes asub või kelle seaduslik esindaja asub Eesti Vabariigis, teavitab kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit infoühiskonna teenuse osutaja ettevõtte või esindaja kontaktandmetest ja nendega seotud muudatustest ning Euroopa Liidu ametlikest keeltest, milles on võimalik infoühiskonna teenuse osutaja või esindaja poole pöörduda. Mitme ettevõtte või esindaja määramise või nimetamise korral täpsustab infoühiskonna teenuse osutaja teavituses asjaomaste ettevõtete või esindajate volituste täpse territoriaalse ulatuse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave kontaktandmete, keelte ja territoriaalse ulatuse kohta avaldatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebilehel. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kohustuste täitmise üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmise keskasutus, kes teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.07.2023, lk 181–190) artikli 6 lõikele 3. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse infoühiskonna teenuse osutajale, kes osutab domeeninime või IP-numbriteenust või muud infoühiskonna teenust, mis võimaldab kasutajatevahelist suhtlust või võimaldab salvestada või muul viisil töödelda andmeid kasutajate nimel, kellele teenust osutatakse, kui andmete salvestamine on teenuse määrav element.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 159 järgmises sõnastuses: „§ 159. Euroopa Liidus infoühiskonna teenuse osutamisel ettevõtte ja esindaja määramata või nimetamata jätmine ja teabe esitamata jätmine (1) Käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettevõtte või esindaja määramata või nimetamata jätmise, samuti lõikes 3 nimetatud teabe esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.“; 3) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja 158“ tekstiosaga „, 158 ja 159“; 4) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.07.2023, lk 181–190).“. § 3. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 3 ning § 2 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2026. a 18. augustil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinnas … ………………. 2026 ___________________________________________________________________________ ___ Algatanud Vabariigi Valitsus ………… 2026. a nr Elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on muuta elektroonilise side seadust (ESS) ja infoühiskonna teenuse seadust (InfoTS) seoses vajadusega võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.07.2023, lk 181–190)1. Direktiiv on osa nn elektrooniliste tõendite paketist, mille osaks oli ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks2. Kui määruse eesmärk on võimaldada esitada otsuseid ja määrusi kriminaalmenetluses teises liikmesriigis asuvatele teenuseosutajatele, siis direktiivi eesmärk on tagada, et teenuseosutajad on määranud või nimetanud vastavalt kas ettevõtted või seaduslikud esindajad nende otsuste ja määruste vastuvõtmiseks ja täitmiseks. Seega on eelnõu eesmärk tagada senisest tõhusam kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö toimimine ning ühtlasi viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga nähakse ette elektroonilise side teenuste ja infoühiskonna teenuse osutajate, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti teenuseosutajate, kes asuvad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid osutavad teenuseid teises liikmesriigis, kohustus määrata või nimetada ettevõte või seaduslik esindaja, tagamaks kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste vastuvõtmine ja täitmine. Käesoleva eelnõuga sätestatud kohustuste täitmisel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) keskasutus, kellele edastatakse teave ettevõtete ja esindajate nimetamise kohta ning kes teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga. Muudatus mõjutab eelkõige direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseosutajaid, õiguskaitseasutusi ja TTJA-d. Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust, võimaldab adresseerida kriminaalmenetluse raames otsused ja määrused nimetatud ettevõtetele ja esindajatele ning viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei too kaasa täiendavat halduskoormust elanikele ega enamikule ettevõtjatest. Üksnes teenusepakkujatele, kes on hõlmatud direktiivi kohaldamisalas ning asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti Eestis asuvatele teenuseosutajatele, kes pakuvad teenuseid teises Euroopa Liidu liikmesriigis, võib esindaja või ettevõtte nimetamisega kaasneda täiendav, vähese ulatusega ja ühekordne kohustus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023L1544&qid=1768217591621 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023R1543&qid=1768217626489 1 Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse elektroonilise side seaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2025, 18 ja infoühiskonna teenuse seaduse redaktsiooni RT I, 04.07.2024, 24. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Kehtiv õigus ei reguleeri praegu selgelt neid olukordi kriminaalmenetlusealase koostöö raames, kus elektroonilise side ja infoühiskonna teenuse pakkujad osutavad teenuseid muus riigis kui nende asukohariik. Sellises olukorras on praktikas raskendatud kriminaalmenetlusealane koostöö, kuna puudub selgelt määratletud kontaktisik või esindaja. Eelnõu eesmärk on tagada kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö tõhusam toimimine, luues selge kohustuse teenuseosutajatele esindaja või ettevõtte määramiseks või nimetamiseks, ning viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega. Eelnõuga muudetakse ESS-i ja InfoTS-i teksti ning nähakse ette väljaspool Euroopa Liitu asuvate teenuseosutajate, kes osutavad elektroonilise side teenust ja infoühiskonna teenust Euroopa Liidus, samuti Euroopa Liidu liikmesriigis asuvate teenuseosutajate, kes osutavad nimetatud teenuseid mitmes liikmesriigis, kohustus määrata või nimetada ettevõte või seaduslik esindaja, kellele on võimalik adresseerida otsuseid ja määrusi kriminaalmenetluse eesmärgil. Vastavalt TsÜS §-le 661 on ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. TsÜS 8. peatükk reguleerib ühtlasi ka esindaja määramist, esindusõigust ja selle ulatust. Direktiiv selgitab muu hulgas ka seda, mida loetakse teenuse osutamiseks Euroopa Liidus ning missugused teenuseosutajad kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse. Vastavalt direktiivile osutatakse teenust Euroopa Liidu liikmesriigis, kui seal võimaldatakse füüsilistel ja juriidilistel isikutel teenuseid kasutada ja esineb täiendav faktilistel kriteeriumitel põhinev sisuline seos selle liikmesriigiga. Selline seos on olemas näiteks juhtudel, kui teenuseosutajal on asjaomases liikmesriigis ettevõte või kui asjaomases liikmesriigis on märkimisväärne arv kasutajaid või kui teenuseosutaja tegevus on suunatud asjaomasesse liikmesriiki. Seega pelgalt teenuste kättesaadavus või juurdepääs teenuseosutaja veebilehele ei ole piisav, et lugeda seda teenuse osutamiseks Euroopa Liidus. Direktiivi ei kohaldata teenuseosutajate suhtes, kes asuvad ühe liikmesriigi territooriumil ning osutavad teenuseid ainult selles liikmesriigis. Seega ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse Eestis asuvad teenuseosutajad, kes osutavad teenuseid ainult Eestis, ja nendele ei laiene käesoleva eelnõuga sätestatud kohustused. Teenuseosutajad on kohustatud nimetama ettevõtte või esindaja ning teavitama TTJA-d kontaktandmetest ja keeltest, milles on võimalik teenuseosutaja poole pöörduda. Nimetatud kohustuste täitmise üle teeb järelevalvet TTJA. Teave teenuseosutajate kontaktandmete ja töökeelte kohta tehakse kättesaadavaks Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku (European Judicial Network) veebilehel ning õiguskaitseasutustel on seejärel võimalik selle teabe põhjal otsused ja määrused adresseerida. Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse ega kontseptsiooni koostamist, kuna tegemist on Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse ülevõtmisega. 2 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 p-de 2 ja 5 alusel ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsust koostatud. Tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Muudatusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Elektroonilise side seaduse muutmine Eelnõu § 1 p-d 1–4 ESS-i §-ga 41 nähakse ette sideettevõtjate kohustus määrata või nimetada Euroopa Liidus vastavalt kas ettevõte või seaduslik esindaja, kellele on võimalik adresseerida kriminaalmenetluse raames pädevate asutuste otsuseid ja määrusi. Sideettevõtja, kelle asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja kes osutab elektroonilise side teenust Euroopa Liidus, nimetab Euroopa Liidus vähemalt ühe seadusliku esindaja tagamaks kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste täitmise. See tähendab, et seaduslik esindaja võidakse nimetada mistahes Euroopa Liidu liikmesriigis ning see ei pea olema Eesti. Juhul, kui sideettevõtja asukoht on Eestis ja ta osutab elektroonilise side teenust teises Euroopa Liidu liikmesriigis, on ta kohustatud määrama või nimetama vähemalt ühe ettevõtte või seadusliku esindaja, tagamaks kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste täitmise. Kui sideettevõtja määratud ettevõte või seaduslik esindaja asub Eestis, siis on ta kohustatud teavitama sellest kirjalikult TTJA-d. TTJA-le tuleb esitada ettevõtte või esindaja kontaktandmed ja teave keeltest, milles on võimalik ettevõtte või esindaja poole pöörduda. Nimetatud teave kontaktandmete ja keelte kohta avaldatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebilehel. Juhul, kui määratakse mitu esindajat või ettevõtet, siis tuleb ühtlasi lisada teave nende volituste territoriaalse ulatuse kohta. TTJA on käesoleva eelnõuga sätestatud kohustuste täitmise korral Eesti keskasutus, kellele esitatakse teave ettevõtete ja esindajate määramise ja nimetamise kohta ning kes teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga. Teenuseosutajatel ega ka TTJA-l ei ole otsest juurdepääsu Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule. Võrgustiku kontaktpunktideks on liikmesriikide õigusasutused ja keskasutused, kes vastutavad rahvusvahelise kriminaalmenetlusealase koostöö eest. Seega saaks informatsiooni edastamine toimuda vastavate liikmesriikides asuvate kontaktpunktide kaudu. Eesti puhul saaks see toimuda koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga. Kuna tegemist on tehnilise küsimusega, siis ei ole otstarbekas seda detailselt seaduse tasandil reguleerida ning andmete avaldamise korraldamine toimuks edaspidi asutuste koostöös. Sama puudutab ka muudatust InfoTS-s. ESS-i §-ga 1541 nähakse ette vastutus eelnimetatud kohustuste rikkumise eest ning ESS-i § 188 muudatusega täpsustatakse, et §-s 1541 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on TTJA. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine Eelnõu § 2 p-d 1–4 InfoTS-i muudatused on sisuliselt sarnased ESS-i muudatustega. 3 InfoTS-i §-ga 41 nähakse ette infoühiskonna teenuse osutaja kohustus määrata või nimetada Euroopa Liidus vastavalt kas ettevõte või seaduslik esindaja, kellele on võimalik adresseerida kriminaalmenetluse raames pädevate asutuste otsuseid ja määrusi. Infoühiskonna teenuse osutaja, kelle asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja kes osutab teenust Euroopa Liidus, nimetab Euroopa Liidus vähemalt ühe seadusliku esindaja tagamaks kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste täitmise. See tähendab, et seaduslik esindaja võidakse nimetada mistahes Euroopa Liidu liikmesriigis ning see ei pea olema Eesti. Juhul, kui infoühiskonna teenuse osutaja asukoht on Eestis ja ta osutab teenust teises Euroopa Liidu liikmesriigis, on ta kohustatud määrama või nimetama vähemalt ühe ettevõtte või seadusliku esindaja tagamaks kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste täitmise. Kui teenuse osutaja määratud või nimetatud ettevõte või seaduslik esindaja asub Eestis, siis on ta kohustatud teavitama sellest kirjalikult TTJA-d. TTJA-le tuleb esitada ettevõtte või esindaja kontaktandmed ja teave keeltest, milles on võimalik ettevõtte või esindaja poole pöörduda. Nimetatud teave kontaktandmete ja keelte kohta avaldatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebilehel. Juhul, kui määratakse või nimetatakse mitu esindajat või ettevõtet, siis tuleb ühtlasi lisada teave nende volituste territoriaalse ulatuse kohta. TTJA on käesoleva eelnõuga sätestatud kohustuste täitmisel Eesti keskasutus, kellele esitatakse teave ettevõtete ja esindajate määramise ja nimetamise kohta ning kes teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga. Kuna infoühiskonna teenuse mõiste on InfoTS-s esitatud laiemalt kui direktiivis, siis nähakse siinkohal ette ka kohaldamisala kitsendus ning käesolevas eelnõus sätestatud kohustused kohalduvad üksnes infoühiskonna teenuse osutajale, kes osutab domeeninime või IP- numbriteenust või muud infoühiskonna teenust, mis võimaldab kasutajatevahelist suhtlust või võimaldab salvestada või muul viisil töödelda andmeid kasutajate nimel, kellele teenust osutatakse, kui andmete salvestamine on teenuse määrav element. InfoTS-i §-ga 159 nähakse ette vastutus eelnimetatud kohustuste rikkumise eest. InfoTS-i § 16 muudatusega täpsustatakse, et §-s 159 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on TTJA. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv (EL) 2023/1544. Eelnõu ja direktiivi vastavustabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas. 6. Seaduse mõjud Sihtrühm Eelnõuga kaasneb vähene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning riigiasutuste töökorraldusele. Eelnõul ei ole otsest mõju sotsiaalsele, sealhulgas demograafilisele valdkonnale, majandusele (v.a vähene mõju elektroonilise side ja infoühiskonna teenust pakkuvatele ettevõtjatele), elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4 Muudatuste sihtrühmad on väljaspool Euroopa Liitu asuvad elektroonilise side ja infoühiskonna teenuste osutajad, kes osutavad teenuseid Euroopa Liidus. Direktiivi kohaselt on nimetatud teenuseosutajad kohustatud nimetama vähemalt ühe seadusliku esindaja Euroopa Liidus nende valitud liikmesriigis või liikmesriikides. Samuti on sihtrühm Eestis asuvad elektroonilise side ja infoühiskonna teenuste osutajad, kes osutavad teenuseid teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Nimetatud teenuseosutajad peavad määrama või nimetama ettevõtte või esindaja Eestis. Täpset hinnangut sihtrühma suuruse kohta ei ole võimalik anda, kuna puudub statistika selle kohta, kui paljud Eestis asuvad ettevõtted osutavad teenuseid teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Sihtrühma hulka kuulub ka TTJA, kes teeb järelevalvet eelnõuga pandud kohustuste täitmise üle. Kaudselt saab sihtrühmaks lugeda ka õiguskaitseasutusi, kuna esindajate ja ettevõtete nimetamisega muutub tõhusamaks kriminaalmenetlusealane koostöö. 6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatava eelnõu seadusena jõustumine mõjutab positiivselt riigi julgeolekut ja välissuhteid, kuna nähakse ette reeglid ettevõtete ja esindajate nimetamiseks Euroopa Liidus ning kohustatakse neid vastu võtma ja täitma kriminaalmenetluse raames pädevate asutuste otsuseid ja määrusi elektrooniliste tõendite kogumiseks. Eelnõu tõhustab ühtlasi kriminaalmenetlusealast piiriülest koostööd, aitab võidelda paremini piiriülese kuritegevusega ja mõjutab seeläbi positiivselt välissuhteid. 6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa lisaülesanded TTJA-le, kellel on kohustus teha järelevalvet eelnõuga hõlmatud teenuseosutajate kohustuste täitmise üle ning tagada ülevaade Eestis nimetatud ettevõtete ja seaduslike esindajate kohta. Täpset töökoormust on võimatu hinnata, sest ei ole võimalik prognoosida, kui paljud väljaspool Euroopa Liitu asuvad teenuseosutajad soovivad nimetada oma esindajad Eestis. Senine praktika on näidanud, et sellised teenuseosutajad on nimetanud sagedasti oma esindajad Euroopa Liidu liikmesriikides, nagu Belgia, Iirimaa või Luksemburg. Nimetatud ettevõtted ja esindajad on kohustatud vastu võtma ja täitma kriminaalmenetluse raames pädevate asutuste esitatud otsuseid ja määrusi. Kuna kohustus teha õiguskaitseasutustega koostööd kehtib juba praegu, siis ei too see kaasa täiendavat halduskoormust, välja arvatud ühekordne kohustus nimetada esindaja või ettevõte ja esitada vastav teave. Õiguskaitseasutuste tegevus kriminaalmenetluse läbiviimise ja rahvusvahelise koostöö raames muutub efektiivsemaks, sest võimalus on teha koostööd otse nimetatud esindajate ja ettevõtetega. 6.3. Mõju halduskoormusele Eelnõuga kehtestatav kohustus suurendab vähesel määral elektroonilise side ja infoühiskonna teenuste osutajate halduskoormust. Halduskoormus seisneb esindaja või ettevõtte määramises, kontaktandmete ja suhtluskeelte kindlaksmääramises ning info edastamises TTJA-le. Tegemist on ühekordse kohustusega, mis ei too kaasa aruandlust ega lisakulusid. Eelnõu ei suurenda halduskoormust elanikele ega enamikule ettevõtjatele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 5 Eelnõu rakendamisel kulud ei kasva ega vähene. Eelnõu ei mõjuta riigi tulusid. Eelnõu rakendamisega kaasneb vähene lisatöökoormus TTJA-le, kuid kulud kaetakse olemasolevate vahendite arvelt. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral ei ole vaja kehtestada, muuta ega tunnistada kehtetuks rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. Eelnõu § 1 punktid 2 ja 3 ning § 2 punktid 2 ja 3 jõustuvad 18.08.2026. Vastavalt direktiivi artikli 3 lõikele 6 on teenuseosutajatel kohustus määrata esindaja või ettevõte hiljemalt 18.08.2026. Seega puudub vajadus karistusnormide varasemaks jõustamiseks ning vastutusele saab võtta üksnes need teenuseosutajad, kes ei täida eelnõus sätestatud kohustusi selleks tähtajaks. Seaduse jõustumine üldises korras annab seega ka piisava aja valmistumiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Eelnõu kooskõlastas märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning need märkused on eelnõus ja seletuskirjas arvesse võetud. Täiendavaid märkusi ja arvamusi eelnõu kohta ei esitatud. ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2026. a nr (allkirjastatud digitaalselt) 6 Elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Palume täpsustada eelnõu kohaldamisala infoühiskonna ARVESTATUD teenuse osutajate puhul Eelnõu täiendab infoühiskonna teenuse seadust (InfoTS) uue Eelnõud ja seletuskirja on §-ga 41, millega kehtestatakse infoühiskonna teenuse täiendatud. osutajatele, kes asuvad kolmandas riigis ja osutavad Eestis teenust või asuvad Eestis ja osutavad teises liikmesriigis teenust, kohustus määrata kriminaalmenetluste tarbeks liidus ettevõte või seaduslik esindaja ning esitada sellekohased andmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Juhime tähelepanu, et kehtestades kohustused kõikidele infoühiskonna teenuse osutajatele, kehtestab eelnõu hetkel rangemad kohustused kui direktiiv seda nõuab. Direktiivi nõuded on seotud domeeninime ja IP-numbriteenuse ning muude infoühiskonna teenuste osutamisega, mis võimaldavad kasutajatevahelist suhtlust või võimaldavad salvestada või muul viisil töödelda andmeid kasutajate nimel, kellele teenust osutatakse. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu kohaldamisala ja sarnaselt direktiiviga jätta välja teenusosutajad, kes ei osuta eelnimetatud teenuseid. Selleks teeme ettepaneku täiendada eelnõuga InfoTS-i lisatavat uut §-i 41 uue lõikega: „(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse infoühiskonna teenuse osutajale, kes osutab domeeninime või IP-numbriteenust või muud infoühiskonna teenust, mis võimaldab kasutajatevahelist suhtlust või võimaldab salvestada või muul viisil töödelda andmeid kasutajate nimel, kellele teenust osutatakse, kui andmete salvestamine on teenuse määrav element.“. 2. Andmete avaldamine õigusalase koostöö võrgustiku ARVESTATUD veebilehel Eelnõu täiendab elektroonilise side seadust uue §-ga 41, mille Seletuskirja on täiendatud. lg 4 näeb ette teenuseosutajate andmete avaldamise Euroopa Teenuseosutajatel ega ka TTJA-l õigusalase koostöö võrgustiku veebilehel. Eelnõu kehtestab ei ole otsest juurdepääsu Euroopa sarnase nõude InfoTS-i täiendava uue §-i 41 lg-s 4. Hetkel ei õigusalase koostöö võrgustikule. ole eelnõu sõnastusest üheselt mõistetav, kellele kohaldub Võrgustiku kontaktpunktideks on kohustus esitada andmed veebilehe haldajale avaldamiseks, liikmesriikide õigusasutused ja kas teenuseosutajale või riiklikule järelevalveasutusele. keskasutused, kes vastutavad Palume eelnõus ja seletuskirjas seda täpsustada. rahvusvahelise kriminaalmenetlusealase koostöö eest. Seega saaks informatsiooni 1 edastamine toimuda vastavate liikmesriikides asuvate kontaktpunktide kaudu. Eesti puhul saaks see toimuda koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga. Kuna tegemist on tehnilise küsimusega, siis ei ole otstarbekas seda detailselt seaduse tasandil reguleerida ning andmete avaldamise korraldamine toimuks edaspidi asutuste koostöös. 2 Elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses vastavustabel EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid õigusakti õigusakti sisuliseks rakendamiseks norm normi kehtestatavad ülevõtmise riigisisesed õigusaktid kohustus Art 1 lg 1 JAH - Üldsäte, kohaldamisala Art 1 lg 2 JAH - Üldsäte, kohaldamisala Art 1 lg 3 JAH - Üldsäte, kohaldamisala Art 1 lg 4 JAH - Üldsäte, kohaldamisala Art 1 lg 5 JAH - Üldsäte, kohaldamisala Art 2 lg 1 JAH Mõisted kaetud: Mõisted kaetud: ESS – elektroonilise side ESS – elektroonilise side ettevõtja ettevõtja InfoTS – infoühiskonna teenuse osutaja InfoTS – infoühiskonna teenuse osutaja Art 2 lg 2 JAH Kohaldamisala selgitus Ei ole vajalik üle võtta Art 2 lg 3 JAH Kohaldamisala selgitus Ei ole vajalik üle võtta Art 2 lg 4 JAH Kaetud TsÜS regulatsiooniga. TsÜS § 661 lg 1 Art 2 lg 5 JAH Kaetud TsÜS ja ÄS regulatsiooniga. TsÜS § 661 lg 1 ÄS § 1 1 Art 2 lg 6 JAH Kaetud TsÜS regulatsiooniga. TsÜS § 115 TsÜS § 117 TsÜS § 118 Art 3 p 1 JAH ESS ja InfoTS täiendamine Eelnõu §-d 1 ja 2 – ESS § 41 ja InfoTS § 41 kohustusega nimetada või määrata esindaja Art 3 p 2 JAH - Kaetud olemasolevate reeglitega, mille kohaselt on Eestis asuva esindaja suhtes võimalik nõuete rikkumise korral menetlust alustada Karistusnormid eelnõu § 1 ja 2 – ESS § 1541 ja InfoTS § 159 Art 3 p 3 JAH - Ei ole vaja eraldi üle võtta. KrMS alusel edastatavad korraldused edastatakse esindajale Eesti territooriumil KrMS § 215 Art 3 lg 4 JAH - Ei ole vaja eraldi üle võtta. Esindaja õigused ja kohustused tulenevalt TsÜS-ist. Art 3 lg 5 JAH - Ei ole vaja eraldi üle võtta. Esindaja õigused ja kohustused tulenevalt TsÜS-ist. TsÜS § 115 TsÜS § 117 TsÜS § 118 Art 3 lg 6 JAH ESS ja InfoTS rakendussäte Art 4 lg 1 JAH ESS ja InfoTS täiendamine Eelnõu §-d 1 ja 2 - ESS § 41 ja InfoTS § 41 kohustusega nimetada või määrata esindaja ja nimetada töökeel Art 4 lg 2 JAH ESS ja InfoTS täiendamine Eelnõu §-d 1 ja 2 - ESS § 41 ja InfoTS § 41 kohustusega nimetada või määrata esindaja ja nimetada töökeel 2 Art 4 lg 3 JAH ESS ja InfoTS täiendamine Eelnõu §-d 1 ja 2 - ESS § 41 ja InfoTS § 41 kohustusega nimetada või määrata esindaja ja nimetada töökeel Art 4 lg 4 JAH - Eelnõu §-d 1 ja 2 - ESS § 41 ja InfoTS § 41 Nimekiri avaldatakse EJN veebilehel. Art 5 JAH ESS ja InfoTS Eelnõu §-d 1 ja 2 - ESS § 41 ja InfoTS § 41 täiendamine, väärteokaristused Art 6 lg 1 JAH - Eelnõu §-d 1 ja 2 - ESS § 41 ja InfoTS § 41 ESS ja InfoTS nõuete täitmise üle teostab järelevalvet TTJA Art 6 lg 2 JAH - Rakendussäte KOM teavitamisest. Eelnõu §-d 1 ja 2 - ESS § 41 ja InfoTS § 41 Art 6 lg 3 JAH - Rakendussäte asutuste omavahelisest koostööst. Eelnõu §-d 1 ja 2 - ESS § 41 ja InfoTS § 41 Art 7 EI Rakendussäte: direktiivi ülevõtmine Art 8 EI Rakendussäte: direktiivi hindamine Euroopa Komisjoni poolt Art 9 EI Rakendussäte: direktiivi jõustumine Art 10 EI Rakendussäte: direktiivi adressaadid 3
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →