Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 23 . 0 2 .202 6 Isikut t õendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige t 1 täiendatakse pärast sõna „väljaandmist“ sõnadega „ ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmist“ ; 2) paragrahv i 3 lõige t 3 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „ käesoleva seaduse alusel välja antud ning “ ; 3 ) paragrahvi 4 1 täiendatakse pärast sõna „läbivaatamise“ sõnadega „ või muu käesolevas seaduses sätestatud menetluse “ ; 4) seaduse 3. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „ SERTIFIKAADI KEHTETUKS TUNNISTAMINE “ sõnadega „ JA E-RESIDENDI ELEKTROONILISE IDENTITEEDI VAHENDI KASUTAMISE ÕIGUSE ANDMINE “; 5 ) paragrahvi 9 lõike 3 punkt is 11 asendatakse sõnad „ välislepingu , seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga“ sõnadega „ välislepingu või seadusega“; 6 ) paragrahvi 9 2 lõi kes 5 asendatakse sõnad „ dokumendi väljaandmise menetluse käigus“ sõnadega „ käesolevas seaduses sätestatud menetlus t es “ ; 7 ) paragrahvi 9 2 lõi ge 7 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7 1 ) Haldusorgan võib kasutada dokumendi taotluses või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluses (edaspidi koos taotlus ) esitatud kontaktandmeid, et saata isikule käesolevas seaduses sätestatud menetluse või selles väljaantud dokumendi või e residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta teade. “; 8 ) paragrahvi 9 2 lõi ge 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Haldusorgan võib edastada käesoleva seaduse § 15 2 lõikes 3 nimetatud andmeid kolmandale isikule selleks , et selgitada välja ja kontrollida käesolevas seaduses sätestatud menetlus t es tähtsust omavaid asjaolusid. “ ; 9 ) paragrahvi 9 2 lõi k e 8 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „viivitamata“ sõnadega „ , välja arvatud juhul, kui andmete töötlemine on lubatud kolmandale isikule seadusega pandud ülesan de täitmise ks “ ; 10) paragrahvi 9 2 lõi ge 8 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8 2 ) Politsei- ja Piirivalveamet võib edastada riigi poolt ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamiseks asutatud sihtasutusele (edaspidi sihtasutus ) päringu peale e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta ja selle õiguse menetluses kogutud järgmisi andmeid: 1) e-residendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu, kodakondsus ning kontaktandmed; 2) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kehtivusaeg; 3) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus. “; 1 1 ) paragrahvi 9 2 lõige 8 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8 4 ) Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 8 2 nimetatud andmeid kuus aastat e residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni e-residendi digitaalse isikutunnistuse või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kõnealuse tunnistuse või õiguse kehtetuks tunnistamiseni . “; 1 2 ) paragrahvi 9 2 lõige 8 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8 4 ) Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 8 2 nimetatud andmeid kuus aastat e residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni e residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise selle õiguse kehtetuks tunnistamiseni.“; 1 3 ) paragrahvi 9 2 lõi ke 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Haldusorgan võib koguda käesolevas seaduses sätestatud menetlus t es tähtsust omada võivate asjaolude kohta käesoleva seaduse § 15 2 lõikes 3 nimetatud andmeid andmekogust, teiselt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvalt asutuselt ja isikult ning eraõiguslikult isikult. “ ; 1 4 ) paragrahvi 11 1 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ dokumendi väljaandmisel “ ; 1 5 ) paragrahvi 11 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Dokumendi väljaandmise ja elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise korral kontrollib dokumendi väljaandja või elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andja taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ning automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS ) kantud isiku tuvastamise andmete alusel. “; 1 6 ) paragrahvi 11 1 lõi ke s 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „ , tuvastab dokumendi“ sõnadega „ ega elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust, tuvastab “ ; 1 7 ) paragrahvi 11 3 lõi g e 2 tunnistatakse kehtetuks ; 1 8 ) paragrahvi 11 3 lõi kest 4 jäetakse välja sõnad „või Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele“ ; 1 9 ) paragrahvi 1 2 2 lõi ge 1 1 tunnistatakse kehtetuks; 20 ) paragrahvi 13 lõige t 1 täiendatakse punktiga 9 järgmise s sõnastuses : „ 9) kui dokumendi kasutaja isikusamasus t ei ole käesoleva seaduse § 12 1 lõike 2 6 kohaselt kontrollitud kolme kuu jooksul arvates dokumendi kättesaamisest. “; 2 1 ) paragrahvi 1 4 lõi ge 6 tunnistatakse kehtetuks; 2 2 ) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 15. Dokumendi väljaandmise, e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise ja nende kehtetuks tunnistamise korraldamine “; 2 3 ) paragrahvi 1 5 lõi get 1 täiendatakse pärast sõna „väljaandmise“ sõnadega „ ja ning e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise “; 2 4 ) paragrahvi 1 5 lõi get 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse.“; 2 5 ) paragrahvi 1 5 lõi k e 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks ; 2 6 ) paragrahvi 15 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kontrolli b e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e residendi isikusamasust.“; 2 7 ) paragrahvi 1 5 lõikes 6 asendatakse sõnad „Dokumendi taotlejalt “ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud menetluses“ ; 2 8 ) paragrahvi 1 5 lõi kes 7 asendatakse sõnad „Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad“ sõnadega „ Käesolevas seaduses sätestatud menetluses esitatava foto või näokujutise “; 2 9 ) paragrahvi 1 5 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise ning käesolevas seaduses sätestatud menetluse ja sellega seotud andmete, sealhulgas isikuandmete , töötlemise kaudu.“; 30 ) paragrahvi 1 5 2 lõi ke 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus , seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise andmeid ning käesolevas seaduses sätestatud menetluses kogutud isikuandmeid ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid: “; 3 1 ) paragrahvi 15 2 lõiget 3 täiendatakse punktidega 24 1 ja 24 2 järgmises sõnastuses: „24 1 ) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmed; 24 2 ) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi andmed ;“; 3 2 ) paragrahvi 1 5 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide ning diplomaatilise passi väljaandmise menetlustes“ sõnadega „ käesolevas seaduses sätestatud menetlus t es “ ; 3 3 ) paragrahv id 20 1 –20 3 tunnistatakse kehtetuks; 3 4 ) paragrahvi 20 4 p ealkirjas asendatakse sõnad „ väljaandmise ja kehtivuse kaotamise erisused “ sõnadega „ väljaandmine ja kehtivuse kaotamine lõppemine “ ; 3 5 ) paragrahvi 20 4 lõi kes 1 asendatakse sõna d „ digitaalne isikutunnistus on digitaalne isikutunnistus “ sõna de ga „ digitaalne isikutunnistus on digitaalne dokument“ ; 3 6 ) paragrahvi 20 4 täiendatakse lõi kega 3 1 järgmise s sõnastuses : „(3 1 ) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus ja ning sellega seotud digitaalset tuvastamist ning ja digitaalset allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid kehtivad kuni viis aastat. “; 3 7 ) paragrahvi 20 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „antakse välja“ sõnadega „ vähemalt 18 aastasele “; 3 8 ) paragrahvi 20 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja tuvastab taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust taotl emi s el esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete alusel , ja välisriigi kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja ning käesoleva seaduse § 11 1 lõi ke 1 või 2 kohaselt , arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi . ( 2 ) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete õigsuses peab olema võimalik veenduda. ( 3 ) Isikutunnistuse väljastamiseks pöördub e E -residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja pöördub isiklikult isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isikutunnistuse väljastamisel . ( 4 ) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja võib selle väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-resident pöördu ks isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse. “; 3 9 ) paragrahv 20 12 tunnistatakse kehtetuks; 40 ) seaduse 5 2 . peatükk tunnistatakse kehtetuks ; 4 1 ) paragrahvi 29 lõi get 2 täiendatakse pärast sõna „välismaalasele“ sõnadega „ ilma tema taotluseta “ ; 4 2 ) seadust täiendatakse 7 1 . peatükiga 7 1 järgmises sõnastuses: „ 7 1 . peatükk E-RESIDENDI ELEKTROONILISE IDENTITEEDI VAHEND § 34 4 . E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus (1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet vähemalt 18-aastasele välisriigi kodanikule, kellel ei ole käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 1 2 nimetatud kehtivat dokumenti ja kes ei taotle seda e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigusega samal ajal. (2) E-residendile elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti elektroonilise identiteedi vahendiga . (3) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus antakse kehtivusajaga kuni kuus aastat. ( 4 ) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses. ( 5 ) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja ja e-resident on kohustatud võimaldama enda biomeetriliste andmete töötlemist . ( 6 ) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isik keeldub andmast selleks vajalik k e andme id te , sealhulgas biomeetrilis i te andme id te , andmisest . ( 7 ) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja on kohustatud tõendama või põhistama e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise selle õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid. Tõendama ja põhistama ei pea neid asjaolusid, mis on haldusorganile teada või on üldtuntud. ( 8 ) Isiku taotluse e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmiseks võib jätta läbi vaatamata, kui varem on keeldutud sama le isiku le suhtes on varem keeldutud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest või elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise kõnealuse õiguse andmisest ning isik ei tõenda, et asjaolud on muutunud. ( 9 ) E-resident teavitab Politsei- ja Piirivalveametit oma kontaktandmete ning välisriigi biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest. § 34 5 . E-residendi elektroonilise identiteedi vahend (1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahend : 1) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 ( e- identimise ja e - tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ ) (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud kõrgele usaldusväärsuse tasemele; 2) omab kehtivat e- identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse 2 1 . peatükis sätestatud otsust e- identimise süsteemi kõrge usaldusväärsuse taseme samaväärsuse vastavuse kohta kõrge usaldusväärsuse tasemega ; 3) sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 28 sätestatud nõuetele vastavat e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaati. (2) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutusele võtmise korraldab sihtasutus. (3) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi võib anda üksnes isikule, kellel on kehtiv kõ nealuse kehtivat e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus t omavale isikule . (4) E -residendi e lektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust omava l isiku l võib olla üks e-residendi elektroonilise identiteedi kõnealune vahend. ( 5 ) Kui e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus lõpeb või tunnistatakse kehtetuks, tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi elektroonilise identiteedi kõnealune vahend ja sellega seotud sertifikaa did . § 34 6 . Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine (1) Politsei- ja Piirivalveamet tuvastab taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete alusel , välisriigi kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja käesoleva seaduse § 11 1 lõi ke 1 või 2 kohaselt , arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. (2) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete terviklikkuses ja autentsuses peab olema võimalik veenduda kogu e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtivuse ajal . (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib elektroonilise identiteedi vahendi väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-resident pöördu ks isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse või Eesti välisesindusse. § 34 7 . E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmine ja sellest keeldumine (1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud er and it isusi . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikide loetelu ja ning nende kodanikele e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise ja andmise erisused er andid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Valdkonna eest vastutav minister kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse eelnõu Välisministeeriumiga. (4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldutakse, kui: 1) isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut; 2) ei ole täidetud käesolevas seaduses sätestatud tingimused; 3 ) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust taotletakse majandustegevuseks ning esineb majandustegevuse keelamise alus ; või 4 ) isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud või tema isikusamasuses ei ole võimalik veenduda . (5) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest võib keelduda, kui: 1) esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu ; 2) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 34 4 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga. § 34 8 . E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtivus e lõppemine E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus lõpeb: 1) kehtivusaja lõppemise korra l; 2) kehtetuks tunnistamise korral ; 3) e-residendi surma või surnuks tunnistamise korral või 4 ) kui isikule ei ole kuue kuu jooksul e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates antud e-residendi elektroonilise identiteedi kõnealust vahendit antud . § 34 9 . E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamine (1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus tunnistatakse kehtetuks, kui: 1 ) e-resident avaldab selleks kirjalikult soovi avaldab ; 2) e-residendi elektroonilise identiteedi kõnealuse vahend i kasutamise õigus on välja antud alusetult välja antud ; 3 ) e-residendi isikusamasuses ei ole võimalik veenduda . (2) K ui e-resident ei ole Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud oma e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus e aluseks oleva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest , tunnistatakse kõnealune õigus e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus kehtetuks kaks kuud pärast e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise kõnealuse õiguse andmise aluseks oleva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kehtivuse lõppemist. Teavitatud välisriigi biomeetrili n e reisi dokument asendab e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise Eelnimetatud õiguse andmise aluseks oleva välisriigi biomeetrilis e reisidokumen t d i asendab teavitatud välisriigi biomeetrili n e reisi dokument . ( 3 ) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse võib tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni käesoleva seaduse § 34 7 lõike 4 punktides 1 ja 3 või lõikes 5 nimetatud e residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumis e alus. ( 4 ) Kui pärast e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmist selgub, et selle õiguse andmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud dokumente, on isik kohustatud e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andja nõudmisel dokumentaalselt tõendama selle õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid. ( 5 ) Kui isik ei esita määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tõendeid, tunnistatakse e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus kehtetuks valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu. ( 6 ) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab e-residenti vii vi tamata tema elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus e kehtetuks tunnista misest . § 34 1 0 . E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse menetlusega seotud andmetöötlus (1) Andmesubjekti õigust tutvuda e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse järgmistele õigustele: 1) saada teada isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada isikuandmete saaja i d ja avaldatavate isikuandmete kategooria i d ning teave t , kas isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teavet isikuandmetega seotud rikkumise kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. (4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse läbi vaatamata jätmise või taotluse läbi vaatamata tagastamise , selle õiguse andmisest keeldumise või õiguse kehtetuks tunnistamise teates märgitakse haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud rekvisiidid ning käesoleva seaduse § 34 4 lõi getes 6 ja 8 , § 34 7 lõi getes 1, 4 ja 5 ning § 34 9 lõi getes 1, 2, 3 ja 5 sätestatud alus. (5) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse läbi vaatamata jätmise või taotluse läbi vaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või õigu se kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb. § 34 1 1 . Riikliku järelevalve teostamine (1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise üle teostavad riiklikku järelevalvet oma pädevuse piires: 1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) Kaitsepolitseiamet; 3 ) Maksu- ja Tolliamet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses samas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. (3) Rahapesu Andmebüroo võib töödelda e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses kogutud andmeid ning e-residendi elektroonilise identiteedi kõnealuse vahendi kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet. (4) Kui muu haldusorgan või teenuseosutaja on oma ülesannete ülesan deid raames täites kogunud teavet, mis võib olla e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise aluseks, on haldusorgan või teenuseosutaja kohustatud edastama selle teabe Politsei- ja Piirivalveametile. § 34 1 2 . E-residendile teenuse osutamine (1) Avalik-õigusliku või eraõigusliku teenuse osutaja võib otsustada e-residendile e lektroonilise identiteedi vah endiga teenuse osutamise või sellest keeldumise, piirata teenuse osutamist või kättesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdepääsuvõimalusega isikute arvu suhtes poolest või kehtestada teenusele juurdepääsu saamiseks täiendavaid lisa nõudeid, sealhulgas nõuda täiendavate lisa andmete ja - dokumentide esitamist või isiklikku pöördumist teenuse osutaja asukohta. (2) Avalik-õigusliku teenuse osutaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid seada järgmistel juhtudel: 1) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi eesmärgipärase kasutamise tagamiseks, sealhulgas õigusrikkumis t e ärahoidmiseks; 2) teenuse toimimise või turvalise kasutamise tagamiseks. (3) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine seisneb eelkõige andmekogusse andmete esitamises või andmekogu andmete töötlemises, siis kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangud andmekogu vastutav töötleja. (4) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine on laiem kui andmekogusse andmete esitamine või andmekogu andmete töötlemine, siis kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangud teenuse osutamiseks pädeva asutuse juht või tema poolt volitatud isik. “ ; 4 3 ) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kuni 2028. aasta 2 9 . veebruarini välja antud e-residendi digitaalsed isikutunnistused kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni ja nendele ei kohaldata käesoleva seaduse § 34 5 lõikes 4 sätestatud piirangut , et võib olla ü ks he e-residendi elektroonilise identiteedi vahend i omamise piirangut .“ ; 4 4 ) seadust täiendatakse §-ga 39 1 järgmises sõnastuses: „ § 39 1 . Käesoleva seaduse § 9 2 lõike 8 2 punktide 1 ja 2 rakendamine Kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digitaalsele isikutunnistusele kohaldatakse selle kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni kuni 202 8 . aasta 29 . veebruarini kehtinud käesoleva seaduse § 9 2 lõike 8 2 punktide 1 ja 2 kuni 202 8 . aasta 29 . veebruarini kehtinud redaktsiooni . “. § 2 . Konsulaarseaduse muutmine Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 48 lõikes 2 “ tekstiosaga „§ -s 48 1 “; 2) paragrahvi 27 1 lõi ge 2 tunnistatakse kehtetuks ; 3 ) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) seadust täiendatakse §-ga 48 1 järgmises sõnastuses: „ § 48 1 . E -residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e residendi isikusamasuse kontrollimine Konsulaarametnik kontrollib e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasust.“ . § 3 . Maksukorralduse seadus e muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 punkt 26 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 26 4 ) Politsei- ja Piirivalveametile isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas e-residendi elektroonilise identiteedi vahend i kasutamise õiguse andmiseks , selle andmisest keeldumiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks, samuti ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks ;“ ; 2 ) p aragrahvi 59 täiendatakse lõikega 1 3 järgmises sõnastuses: „(1³) Maksuhalduril on õigus töödelda maksuseaduste, maksualase teabevahetuse seaduse ja käesoleva seaduse rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks, maksumenetluses tõendina ja ning rahvusvahelise ametiabi osutamiseks andmeid, mis on talle teatavaks saanud või tema valdusesse jõudnud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle teostatud riikliku järelevalve käigu s. “ ; 3) p aragrahvi 59 lõiget 1 3 täiendatakse pärast sõna „kasutamise“ sõnadega „ või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise “; 4) p aragrahvi 59 lõikest 1 3 jäetakse välja sõnad „ e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise või “. § 4 . Meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 5 1 punkti 2 muutmine Meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 5 1 punktis 2 asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnis t us“ sõnadega „ elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus“ . § 5 . Perekonnaseisutoimingute seaduse § 5 1 lõike 1 2 muutmine Perekonnaseisutoimingute seaduse § 5 1 lõikes 1 2 asendatakse sõnad „ digitaalne isikutunnistus “ sõnadega „ elektroonilise identiteedi vahend i kasutamise õigus“. § 6 . Rah apesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus e muutmine R ahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise s eaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lõikes 4 asendatakse sõnad „ digitaalset isikutunnistust “ sõnadega „ elektroonilise identiteedi vahendi t“; 2) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kui isiku e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise st keeldutakse või see õigus tunnistatakse kehtetuks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 34 7 lõikes 4 või 5 sätestatud alusel. “ ; 3) paragrahvi 60 lõikes 5 1 asendatakse sõnad „ digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise “ sõnadega „ elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise “. § 7 . Rahvastikuregistri seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 muutmine Rahvastikuregistri seaduse § 22 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastataks e järgmiselt: „9) teade e- residen tsuse kohta ;“ . § 8 . Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 1 punktis 1 ja § 272 lõikes 6 asendatakse sõnad „ digitaalse isikutunnistuse väljaandmise“ sõnadega „ elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise “; 2) paragrahvi 38 lõi ge 6 tunnistatakse kehtetuks ; 3) paragrahvi 272 1 tekstist jä etakse välja sõnad „ ja välisesinduses 20 eurot “ . § 9 . Seaduse jõustumine ( 1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 2. märts il . ( 2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ‒ 4 , 6 ‒ 8 , 10, 11, 1 3 ‒ 1 6 , 2 1 ‒ 2 4 , 2 6 ‒ 3 3 , 3 6 , 40 ja 4 2 ‒4 4 , § 2 punkt 3 , § 3 punktid 1 ja 3 ning § -d 4 ‒ 8 j õustuvad 2028. aasta 1. märtsil. ( 3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 5 ja § 2 punkt 2 jõustuvad 2028. aasta 1. septembril. ( 4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 1 ja § 8 punkt 3 jõustu vad 2030. aasta 15. novembril. ( 5 ) Käesoleva seaduse § 3 punkt 4 jõustub 2033. aasta 1. märtsil. ( 6) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 2 jõustub 2034. aasta 1. märtsil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………… 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 202 6 Teie 05.03.2026 nr 1-6/3418-1, SIM/25- Siseministeerium 1444/-3K [email protected] Meie 27.03.2026 nr 8-2/1702 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Siseministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. I. Sisulised märkused 1. Palume eelnõusse lisada sätted, mis muudavad valitsusasutustele ja teatud vabakutsetele Eesti Teabevärava (riigiäpi) vahendatud isikusamasuse kontrollpäringu kasutamise kohustuslikuks. Ettepaneku kohaselt jõustuks säte 01.01.2027. Täpsemad muudatusettepanekud koos selgitustega on esitatud käesoleva kirja lisas. 2. Eelnõu § 1 p 42 (ITDS 349) – jätkuvalt on probleemne § 349 lg 2 sõnastus „tunnistatakse kehtetuks“. Kooskõlastustabeli selgituses on küll öeldud, et enne eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamist saadab PPA e-residendile tema enda esitatud kontaktandmetele piisava ajavaruga teated, et reisidokumendi kehtivusaeg hakkab lõppema ja vaja on esitada uue dokumendi andmed. Seeläbi on tagatud eID vahendi kehtetuks tunnistamise menetluses e-residendi ärakuulamisõigus. Sama põhimõtet kohaldatakse ka teiste imperatiivsete kehtetuks tunnistamise aluste puhul. Sõnastus „tunnistatakse kehtetuks“ ei anna kaalumisruumi, vaid tähendab, et igal juhul tunnistatakse kehtetuks, kui ta ei esita ise nõutud andmeid. Automaatselt kehtetuks tunnistamine on antud juhul ebaproportsionaalne. Soovitame sõnastust „võib tunnistada kehtetuks“ – see annab kaalutlusruumi ja võimaluse isikule täita tingimused eID vahendi kasutamise jätkamiseks. Neid põhjuseid, miks inimene ei ole saanud õigeaegselt oma uue dokumendi andmeid esitada, võib olla erinevaid ja selle tagajärjena automaatselt eID kehtetuks tunnistamine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. 3. Eelnõu § 1 p 42 (ITDS 3412) – kõnealuse punktiga täiendatakse seadust §-ga 3412, mis näeb lõikes 3 ette, et Rahapesu Andmebüroo (RAB) võib töödelda e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses kogutud andmeid ning e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet. Justiits- ja Digiministeerium tegi esimesel kooskõlastusringil märkuse, et Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  RAB-i õigus oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andmeid (sh isikuandmeid) töödelda peab tulenema RahaPTS-ist, mitte andmeandja tegevust reguleerivast eriseadusest. Märkustega arvestamise tabelis on märgitud, et õiguslik alus RAB-ile e-residendi andmete töötlemiseks tuleneb RahaPTS-i § 54 lõike 1 punktist 1, § 58 lõikest 1 ja §-st 59. Juhime tähelepanu, et nimetatud sätted loetlevad küll RAB-i ülesanded ja õiguse andmeid küsida ja saada, kuid seaduses on puudu isikuandmete töötlemise õiguslik alus, st milliseid isikuandmete kategooriaid RAB oma ülesannete täitmiseks töödelda võib ning kaua ta neid säilitab. Kui RAB-il ei ole ITDS-i kohaselt ühtegi ülesannet, mille üle ta järelevalvet peaks tegema, siis ei saa ka temale ITDS-iga luua õiguslikke aluseid andmetöötluseks ning vastavasisuline regulatsioon tuleb näha ette RahaPTS-s. Kui RAB-il on ITDS-is ette nähtud menetlustes mõni aspekt, mille üle ta peab riiklikku järelevalvet tegema, siis tuleb ta loetleda järelevalve asutusena ning näha ette, millise ITDS-is ette nähtud nõude või menetlusetapi osas ta järelevalvet teeb. Kuna hetkel ei nähtu, et RAB oleks järelevalveasutus ITDS-is ette nähtud menetluses, siis palume kavandatav säte ITDS-ist välja jätta. 4. Eelnõu § 3 p 2 – kõnealuse sättega nähakse ette, et maksuhalduril on õigus töödelda maksuseaduste, maksualase teabevahetuse seaduse ja käesoleva seaduse rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks, maksumenetluses tõendina ja rahvusvahelise ametiabi osutamiseks andmeid, mis on talle teatavaks saanud või tema valdusesse jõudnud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle tehtud riikliku järelevalve käigus. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole esiteks sellekohane säte vajalik ning teiseks ei selgu sellest, milliste andmete töötlemise õiguse ja mis eesmärgil see maksuhaldurile annab. Maksu- ja Tolliametil (MTA) on ITDS-i kohaselt riikliku järelevalve tegemise kohustus. Seletuskirja kohaselt teeb MTA ITDS § 20 8 lõike 1 alusel koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et vältida e-residendi digi-ID vahendi kuritarvitamist. Selle eesmärgi tagamiseks annab MTA oma pädevusest tulenevalt PPA-le sisendi maksu- ja tollialaste rikkumiste kohta nii e-residendi kui ka temaga seotud äriühingute osas e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et riikliku järelevalve tegemise õigus tuleneb MTA-le ITDS-ist ja MTA täidab oma ülesandeid maksukohustuslaste registri kaudu, siis toimub seal ka vastav andmetöötlus. Milliseid andmeid ja mis eesmärgil maksukohustuslaste registris töödeldakse, on reguleeritud maksukorralduse seaduse 1. peatüki 3. jaos. Vastava järelevalve tegemine ning selle käigus töödeldavad andmed peavad mahtuma maksukohustuslaste registri seaduse tasandi regulatsiooni raamidesse. Kui ITDS-ist tuleneva järelevalve tegemisel saab MTA-le teatavaks asjaolu, millest tulenevalt on põhjust isiku suhtes algatada maksumenetlus, siis algatab MTA vajadusel maksumenetluse vastavalt maksuseadustes sätestatule ning töötleb vastavaid andmeid maksukorralduse seaduse alusel maksukohustuslaste registris vastavalt selle pidamise eesmärkidele ja ette nähtud andmekoosseisude piires. Läbi tuleks mõtestada ka, kuidas suhestub andmete saamine maksukorralduse seaduses ette nähtud kohustusega andmeid esmalt isikult endalt küsida. Seega tuleb kõnealune säte eelnõust välja jätta. Õigus andmeid säilitada eelnevalt kirjeldatud olukorras menetluse läbiviimiseks on ette nähtud eelnõu § 1 p-s 9, mille kohaselt ei pea andmeid viivitamata kustutama, kui andmete töötlemine on lubatud kolmandale isikule seadusega pandud ülesande täitmiseks. II. Muud märkused 5. Termin elektroonilise identiteedi vahend sõnaühendites, milles seda eelnõus kasutatakse – koos sealsete sõnadega – on liiga kohmakas, muutes kogu eelnõu teksti raskepäraseks. Soovitame kasutada lühemat terminit e-identimisvahend. Praegune termin ei ole ka seetõttu õnnestunud, et sõnu identiteet ja vahend ei saa mehaaniliselt liita, mingi selgitav (tegu)sõna on nende vahelt puudu. 2  Kui kasutada tegusõna identima, saab loomulikumalt moodustada sõnaühendi või liitsõna: elektrooniliselt ehk e-identima > elektroonilise ehk e-identimise vahend > e- identimisvahend. 6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu failis jäljega tehtud märkustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Muudatusettepanekute sõnastused koos selgitustega 2. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Johanna Maria Kosk 58847154 [email protected] Eleri Kästik Helen Uustalu Stina Avvo Mari Koik 3  Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) muudatusettepanekud Justiits- ja Digiministeeriumi kooskõlastuskirja lisa Palume eelnõusse lisada järgmise muutmispunkti: 33) paragrahvi 181 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Kui isik soovib, et tema isikusamasus tuvastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud isikusamasuse kontrollpäringu vahendusel, kasutab valitsusasutus, notar, kohtutäitur või pankrotihaldur nimetatud kontrollpäringut.“ Selgitus: Käesolevas sättes käsitatakse valitsusasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõike 3 tähenduses ministeeriume, kaitseväge, Riigikantseleid ja maavalitsusi, samuti ameteid ja inspektsioone ning nende kohalikke täidesaatva riigivõimu volitusi omavaid asutusi. Valitsusasutustele ning teatud vabakutsetele, kellel on praktikas isikusamasuse tuvastamise vajadus (notarid, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid), kehtestatakse kohustus aktsepteerida Eesti Teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtavat isikusamasuse kontrollpäringut isikut tõendavate dokumentide andmekogusse (ITDAK). Kohustust ei laiendatud muudele vabakutsetele (advokaadid, patendiametnikud ja vandetõlgid), sest nemad sellisel kujul isikusamasuse tuvastamist teadaolevalt ei tee. Kohustus kehtib juhul, kui isikusamasuse tuvastamist vajav füüsiline isik soovib kasutada Eesti Teabevärava vahendusel tehtud isikusamasuse kontrollpäringut. Kuigi süsteem võimaldab tulevikus edastada kontrollpäringu andmeid ka konkreetse teenuse infosüsteemi, ei laiene selle sätte kohustus isikusamasuse kontrollpäringu aktsepteerimisele andmete edastamisele ega salvestamisele teise süsteemi. Andmete salvestamine jääb teenuseosutaja vabaks valikuks. Sellise kohustuse võib sätestada valdkondlik õigusakt. Kohustus tekib juhul, kui on vaja tuvastada füüsilise isiku isikusamasus. See võib toimuda nii avalik‑õigusliku ülesande täitmisel kui ka muudes olukordades, näiteks riigimajja sisenemisel. Avalik‑õigusliku ülesandena käsitatakse seadusest tulenevat ülesannet, mille täitmisel teostatakse avalikku võimu või täidetakse riigile omaseid funktsioone. Avalik‑õigusliku ülesande täitmine võib olla delegeeritud ka eraõiguslikule isikule. Kohustus kohaldub ka notarile, kohtutäiturile ja pankrotihaldurile. Näiteks olukorras, kus isik soovib soetada kinnisvara ja pöördub notari poole, kuid tal pole kaasas füüsilist isikut tõendavat dokumenti, on võimalik isikusamasus tuvastada Eesti Teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtava isikusamasuse kontrollpäringu kaudu ITDAKi. Käesolev seadusmuudatus ei kehtesta kohustust kohaliku omavalitsuse tasandile. Teenuseosutajad, kellele kohustust ei kehtestata, võivad nimetatud kontrollpäringut teha vabatahtlikult. ITDS § 181 lõike 11 alusel on see samaväärne dokumendi andmete võrdlemisega ITDS § 181 lõike 1 mõistes. Inimesele on Eesti Teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtava isikusamasuse kontrollpäringu tegemine võimalus, mitte kohustus. Kontrollpäringu võimalus ei välista isikut tõendava dokumendi (nt ID‑kaardi) kasutamist isikusamasuse tuvastamiseks. Isikusamasuse tuvastamiseks kontrollpäringu kaudu peab isik avaldama selleks vastava tahte ning kasutama oma mobiilseadmesse paigaldatud mobiilirakendust. Eesti Teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse tuvastamise kohustuslikuks muutmine loob riigiasutustele ja teatud vabakutsetele ühtse ning usaldusväärse standardi, vähendades teenuste killustatust ja ebakindlust nii ametnike, notarite, kohtutäiturite, pankrotihaldurite kui ka inimeste jaoks. Ühtne lahendus parandab teenuste kättesaadavust, aitab vältida ebakindlaid või ebaturvalisi tõendusviise ning lihtsustab isikusamasuse kontrolli olukordades, kus füüsiline isikut tõendav dokument ei ole kaasas. Lisaks toetab muudatus selgust riiklikul tasandil: isikud saavad kindluse, et Eesti Teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtav isikusamasuse kontrollpäring on riigi tasandil aktsepteeritud ja turvaline, ning asutused, notarid, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid võivad olla kindlad, et kontrollpäringu kaudu saadavad andmed on usaldusväärsed. Lahenduse rakendamiseks on kaks võimalikku tehnilist lahendust: 1  1. Füüsilise isiku esitatud QR‑koodi skaneerimine ametniku, notari, kohtutäituri või pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks antud nutitelefoniga; Ametnik, notar, kohtutäitur või pankrotihaldur kasutab tööülesannete täitmiseks antud nutitelefoni, kuhu on paigaldatud Eesti Teabevärava mobiilirakendus, ning skaneerib isiku telefonis kuvatava QR‑koodi, mille genereerib isik enda mobiilseadmesse paigaldatud mobiilirakenduse kaudu. QR‑koodi genereerimisel tehakse päring ITDAKi ning selle skaneerimise tulemusel kuvatakse nutitelefoni ekraanil kehtiva dokumendi põhiandmed ITDAKi andmete alusel. Nendeks andmeteks on ees‑ ja perekonnanimi, foto, isikukood, sugu, sünniaeg, dokumendi number ja kehtivusaeg. Alates 1. juulist 2026. a on ametnikul võimalik Eesti Teabevärava mobiilirakendusse sisse logida asutuse esindajana, et teostada isikusamasuse tuvastamist juriidilise isiku nimel. Selleks peab asutus andma konkreetsele töötajale või ametnikule Eesti Teabevärava keskkonnas piiratud volituse, mis annab õiguse üksnes isikusamasuse tuvastamiseks mobiilirakenduse vahendusel tehtava isikusamasuse kontrollpäringu kaudu. Nimetatud volitus ei võimalda volitatul teha muid toiminguid asutuse nimel. Juhul kui asutusel on vajalik salvestada kontrollpäringu andmeid oma infosüsteemidesse, peab asutus tegema liidese arendused ning looma vastava õigusliku aluse, et ITDAKist saadud päringuvastuseid kuvada ja/või arhiveerida. Selline andmete salvestamine ei ole käesoleva sätte kohustuslikkuse kohaldumisalas. 2. QR‑koodi või triipkoodilugejate kasutamine. Asutus, notar, kohtutäitur või pankrotihaldur võib kasutada eraldiseisvaid QR‑ või triipkoodilugejaid, mis töötavad samal põhimõttel: seadme abil skaneeritakse isiku telefonis kuvatav kood ning ITDAKisse tehakse X‑tee päring automaatselt taustal. Tagastatavad andmed on samad kui nutitelefoniga skaneerimise korral (ees‑ ja perekonnanimi, foto, isikukood, sugu, sünniaeg, dokumendi number ja kehtivusaeg). Soovi korral võib asutus või koda teha oma infosüsteemis minimaalsed arendused ning luua vajaliku õigusliku aluse, et ITDAKist saadud päringuvastuseid oleks võimalik salvestada teenuse süsteemi. Tegemist on piiratud mahuga arendustega, mis ei eelda uue infosüsteemi loomist, vaid olemasolevate teenindus‑ või menetlussüsteemide vähest kohandamist X‑tee andmeteenuse vastuste vastuvõtmiseks ja esitamiseks. Teiseks palume täiendada eelnõu § 9 järgmise lõikega: Käesoleva seaduse § 1 punkt 33 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Selgitus: Kuivõrd Eesti Teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtava kontrollpäringu muutmisel kohustuslikuks on vaja teha ettevalmistusi (valida tehniline lahend päringu sooritamiseks, valmistada omapoolsed protsessid ette, soetada nutivahend, kui seda pole), on vaja asutustel üleminekuperioodi. Arvestades vajalike tegevuste mahtu, siis piisab pooleaastasest üleminekuperioodist. Sellest tulenevalt on sätte jõustumisaeg 1. jaanuaril 2027. aastal. Järgnevalt on analüüsitud muudatuste mõju. Sihtgrupp: 1. Kohustuslikkus kohaldub riigi tasandil valitsusasutustele ja teatud vabakutsetele:  Valitsusasutused on ministeeriumid (kokku 11), kaitsevägi, Riigikantselei, riigiametid ja - inspektsioonid ning nende kohalikke täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused.  Vabakutsed: notarid (viimaste andmete kohaselt 841), kohtutäiturid ja pankrotihaldurid. Eestis on 35 kohtutäiturit ja 59 pankrotihaldurit.2 2. Füüsilised isikud, kes soovivad mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollpäringu tegemist (sihtgrupi suurus teadmata). 1 https://www.notar.ee/et/notarite-koda/uudised/varske-statistika-eestis-jaab-notareid-aina-vahemaks-aga- toimingute-arv-touseb 2 https://kpkoda.ee/ 2 Ettevõtjate halduskoormust eelnõu ei mõjuta, kuivõrd neile kohustusi käesoleva muudatusega ei sätestata. Sellest tulenevalt ei ole vaja ka põhimõtte „üks sisse, üks välja“ rakendamist. Mõju riigivalitsemisele ning notaritele, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele Eesti Teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtava isikusamasuse kontrollpäringu kasutamise kohustuslikuks muutmine ametiasutustele loob riigivalitsemises ühtse ja selge isikusamasuse tuvastamise standardi olukordades, kus füüsiline isik soovib kasutada kontrollpäringut. See vähendab asutuste vahelist erinevat praktikat olukorras, kus isik soovib isikusamasuse kontrollpäringut kasutada, ning suurendab õigusselgust nii ametnike, notarite, kohtutäiturite, pankrotihaldurite kui ka isikute jaoks. Kohustus toetab riigi rolli usaldusväärse identiteediteenuse pakkujana ning aitab vältida ebaühtlast ja potentsiaalselt ebaturvalist isikutuvastamist. Mõju avaldub eelkõige riigi tasandi valitsusasutustes, vabakutsete teenustes ja nende igapäevases kliendisuhtluses olukordades, kus isikusamasuse tuvastamine toimub füüsilises keskkonnas. Kohustus ei laiene kohaliku omavalitsuse asutustele ega erasektorile ning rakendub füüsilise isiku tahte alusel. Mõju on pidev, kuid sõltub konkreetse asutuse teenuste iseloomust ja isikusamasuse tuvastamise vajaduse sagedusest. Praktikas esineb mõju eeskätt teenustes, kus füüsiline isik pöördub asutuse poole kohapeal ning ei kasuta isikut tõendavat dokumenti. Võimalikud ebasoovitavad mõjud:  Asutustel, notaritel, kohtutäituritel või pankrotihalduritel võib tekkida vajadus kohandada sisemisi töökorralduslikke protsesse ja juhendeid. See toob kaasa töökoormuse ajutise kasvu.  Mobiilirakenduse kasutajatele nii vabakutseliste teenustes kui valitsusasutustes võib lisanduda koolitusvajadus. Väiksema digipädevusega ametnikele ja ilmselt osaliselt ka vanemaealistele riigiametnikele ja vabakutsetele on vajalikud vastavad koolitused, kuidas kontrollpäringu võimalusi kasutada.  Arvestades notarite, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite majanduslikku seisu ja seda, et kõikidel ei pruugi olla nutiseadmeid, millesse isikusamasuse kontrollpäringut vahendavat mobiilirakendust laadida, siis tekitab see olukorra, kus on vaja leida neile lisaressursse. Vastasel juhul ei ole võimalik kohustust praktikas rakendada. Vajaduse suurus ei ole praegu teada. Mõju infotehnoloogia ja infoühiskonna arengule Kontrollpäringu kohustuslikkuse kehtestamine toetab digiriigi arengut ja soodustab riigi pakutava digitaalse identiteedilahenduse laiemat kasutuselevõttu. Ühtne kontrollpäringu kasutamine suurendab infosüsteemide koostalitlusvõimet ning vähendab vajadust arendada paralleelseid või asutusepõhiseid lahendusi. Samuti parandab see andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust, kuna isikusamasus tuvastatakse riikliku andmekogu ITDAK alusel. Mõju avaldub riigi infosüsteemide tasandil ning puudutab eelkõige asutusi, kes teevad isikusamasuse kontrolli füüsilises teeninduskeskkonnas. Kohustuslikkuse mõju ei laiene erasektori infosüsteemidele ega eelda uute riiklike andmekogude loomist. Mõju on püsiv, kuid tehniliselt madala intensiivsusega, kuna kontrollpäringu tegemine tugineb olemasolevatele infosüsteemi andmevahetuskihi (X-tee) andmeteenustele ja mobiilirakenduse lahendusele. Võimalikud ebasoovitavad mõjud:  Suurenenud päringute maht võib tekitada täiendava koormuse isikut tõendavate dokumentide andmekogule, mistõttu on oluline jälgida süsteemide töökindlust.  Valitsusasutustel ning notaritel, kohtutäituritel ja pankrotihalduritel võib tekkida vajadus teha täiendavaid investeeringuid nutiseadme soetamiseks. Lisaks võib tekkida vajadus liidestuse loomiseks olukorras, kus kontrollpäringu andmeid soovitakse saata oma süsteemi. Sellist kohustust käesoleva eelnõuga ei sätestata. 3   Vabakutsete infosüsteemide osas puudub praegu piisav ülevaade nende võimalike süsteemide seisust, arendusvajaduste ja sellega kaasnevate kulude ulatusest. Arvestades menetluse kiireloomulisust, ei ole käesolevas etapis võimalik vastavat andmestikku koguda.  Ajakohastes infosüsteemides on arendused minimaalsed. Murekohaks võivad osutuda vananenud süsteemid. Mõju majandusele Muudatusel puudub otsene negatiivne mõju ettevõtlusele, kuna kohustus ei laiene erasektorile ega ettevõtjatele. Samas lahendus mõjutab üksikisiku ligipääsu avalike teenustele – olukorras, kus isik soovib avalikku teenust ja näiteks on unustanud isikut tõendava dokumendi koju. Kaudne positiivne mõju võib avalduda halduskoormuse vähenemises isikutele, kes saavad isikusamasust tuvastada digitaalselt ilma füüsilist dokumenti kasutamata. Majanduslik mõju on piiratud ning keskendub avalikule sektorile. Asutustele, notaritele, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele võivad kaasneda ühekordsed kulud seoses tehniliste liidestuste või töövahendite soetamisega, kuid tegemist on piiratud mahus kuludega. Kulude vaatest on majanduslik mõju on ühekordne. Eesti Teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringu mõttes on mõju korduv, sest päringuid saab teha mitu korda. Võimalik ebasoovitav mõju seisneb selles, et asutustel, notaritel, kohtutäituritel ja pankrotihalduritel võib tekkida vajadus teha täiendavaid investeeringuid liidestuse loomiseks olukorras, kus kontrollpäringu andmeid soovitakse saata oma süsteemi. Sellist kohustust käesoleva eelnõuga ei sätestata. Kui puuduvad nutiseadmed, siis lisandub kulu nende soetamiseks. Väljatöötamiskavatsus – HÕNTE § 1 lg 2 punkti 1 alusel jäeti väljatöötamiskavatsus koostamata, kuna muudatus on kiireloomuline. Kiireloomulisus tuleneb vajadusest tagada õigusselgus Eesti Teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtava isikusamasuse kontrollpäringu kohustuslikkuse osas ning kujundada riigisektoris ühtne ja selge praktika. Praktikas on vastav lahendus juba isikute poolt kasutusel, kuid selle aktsepteerimine asutuste poolt on ebaühtlane, mis tekitab inimestes segadust ja ebakindlust. Seetõttu on vajalik teema kiireloomuline õiguslik reguleerimine, et luua selge ja üheselt mõistetav raamistik ning võimaldada asutustel aegsasti teha vajalikud organisatsioonilised ja tehnilised ettevalmistused muudatuse rakendamiseks. 4