Eelnõu teadmiseks

EELNÕU Kalapüügi seadus e muutmise seadus Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 34 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmed kutselise kalapüügi õiguse omandamise ja lõppemise, sealhulgas kalapüügiõiguse tasu maksmise ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu kohta;“; 2) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja teine lause; 3) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks lõikes 1 sätestatule ka lubatud aastasaaki. (1 2 ) Kui on kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 1 1 sätestatule ka püügivahendiga veealale väljumiste arvu.“; 4) paragrahvi 42 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra, kalapüügivõimaluste arvutamise ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 5) paragrahvi 42 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak ja püügivahendiga veealale väljumiste arv, kui need on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud. Lubatud aastasaak arvutatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi aastasaagi ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse või § 47 lõike 2 alusel Läänemerel kehtestatud kastmõrra aastasaagi ja kastmõrra püügivõimaluse korrutisena. Püügivahendiga veealale väljumiste arv saadakse käesoleva seaduse § 47 1 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi väljumiste arvu ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse korrutisena. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti Vabariigist sõltumata, kuid kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, märgitakse kalapüügiloas kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise alus.“; 6) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 7 2 järgmises sõnastuses: „ (7 2 ) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus, millele on kehtestatud ühine püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite veealale väljumiste arvu ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.“; 7) paragrahv 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kalapüügiloa kehtivus lõpeb osaliselt või täielikult enne tähtaega, kui sellega määratud püügivõimalused, lubatud aastasaak või püügivahendiga veealale väljumiste arv on ammendatud.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 47 1 järgmises sõnastuses: „ § 47 1 . Lubatud väljumiste arvu kehtestamine (1) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu, sealhulgas ühise püügivahendiga veealale väljumiste arvu. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ei loeta püügivõimaluseks käesoleva seaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses.“; 9) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui taotleja ületab kalapüügiloaga lubatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu, antakse talle järgmiseks aastaks püügivahendiga veealale väljumiste arv sellevõrra vähendatud ulatuses.“; tähenduses. 10) seadust täiendatakse §-ga 90 4 järgmises sõnastuses: „ § 90 4 . Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendiga veealale väljumiste arv põhja- ja pöörinooda kohta (1) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 2 sätestatut võib esimest korda rakendada 2026. aasta teiseks poolaastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks põhja- ja pöörinoodaga antavate kutselise kalapüügi lubade suhtes. (2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 47 1 lõike 1 alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhja- ja pöörinooda kohta esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinooda kohta püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses. (3) Kutselise kalapüügi loa kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võib anda põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvu piires esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks. “ Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab maaelukomisjon 25.03.2026 (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaelukomisjoni esimees Seletuskiri k alapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu Sissejuhatus Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kehtestatud piirang põhjanooda ja pöörinoodaga varustatud laevade sadamast väljumiste arvule kalendriaastas. Põhjanooda ja pöörinoodaga, mille pära silmasuurus on vähemalt 24/44 mm (nn peenesilmaline püügivahend ), varustatud laevade sadamast väljumiste arv ei või ületada 300 korda. Põhjanooda ja pöörinoodaga, mille pära silmasuurus on vähemalt 55/106 mm (nn suuresilmaline püügivahend ), varustatud laevade sadamast väljumiste arv ei või ületada samuti 300 korda. Seega on kokku lubatud väljumiste arv kalendriaastas 600 korda. Alates 2023. a astast mindi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel üle nn individuaalkvootide süsteemile, jagades lubatud saagi igale püügivahendile. Nagu kõikidel püügivahenditel kehtestatakse ka põhjanootadele ja pöörinootadele lubatud saak. Vabariigi Valitsuse 27.11.2025. a määrusega nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ on kehtestatud 23 pööri- ja põhjanooda püügivõimalust. Lubatud aastasaakide rakendamine ja Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjonis kokku lepitud pööri- ja põhjanootadega püügi tingimus – laevade sadamast väljumise arv kokku ei tohi ületada 600 korda (sh 300 nn peenesilmalise püügivahendiga) – suurendab riski kalavarude seisundile ning ei anna oodatud tulemust individuaalkvoodi rakendamisel. Individuaalkvootide rakendamise eesmärk on, et loaomanik saaks valida perioodi, millal kala püüda, ning ei peaks üldise kvoodi täitumise kartuses enda lubatud saake kohe ja kiiresti välja püüdma. Lubatud saagid põhja- ja pöörinootadega püügiks kehtestatakse mitmele kalaliigile ja ühe kalaliigi kvoodi täitumisel püük suletakse. Seega võib lubatud saakide süsteemi rakendamine seada ohtu kalavarude seisundi ning tuua kaasa selle kiire vähenemise (ülemäärane kalavaru kasutus, mis on põhjustatud tagasiheitest, valikulisest püügist või saagi varjamisest). Kui lisandub nõue, et pööri- ja põhjanoodaga tohib teha kokku 600 (sh 300 nn peenesilmalise püügivahendiga) laeva sadamast väljumist, siis kasutatakse lubatud kvoodi püügivõimalust esimesel võimalusel ning lubatud saagi kehtestamine ei anna lisaväärtust, et püüdjad saaksid püüki hajutada pikemale perioodile. Samas tähendab see ka lisaohtu kalavarudele, sest tekib lubatud väljumiste arvu ülekasutamise oht. Kalalaeva veealale väljumiste arvu määramine iga pööri- ja põhjanooda kohta aitab vältida kalavarude ohtu seadmist, kuna võimaldab kaluril valida sobivaid ilmastikuolusid, püügiaega ja veetemperatuuri, et püüda kõige sobivamal viisil ja ajal. Seaduse eesmärk Kehtivas kalapüügiseaduses (edaspidi ka KPS ) puudub volitusnorm püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestamiseks. Sellest tulenevalt on vajalik täiendada kalapüügiseadust vastava volitusnormiga ning täiendada kalapüügiseaduse sätteid, mis puudutavad kutselise kalapüügi registri andmekoosseisu, loa andmise tingimusi, loa kehtivuse ennetähtaegse lõppemise tingimusi, püügivahendiga veealale väljumiste arvu vähendamist ning rakendussätteid, et tehtud muudatuste alusel oleks võimalik kalapüügilube väljastada juba 2026. aastaks. Muudatus tagab suurema õigusselguse ja kutselise kalapüügi korralduse läbipaistvuse ning seeläbi ka ettevõtjatele kindlama tegutsemiskeskkonna. Muudatus puudutab otseselt neid ettevõtjaid, kes omavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda ja pöörinooda püügivõimalust. Seisuga 10.03.2026. a on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda või pöörinooda püügivõimaluse omanikke kümme. Kaudselt mõjutavad muudatused kõiki Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvaid ettevõtjaid, kes püüavad samu sihtliike, mida püütakse põhjanooda ja pöörinoodaga. Muudatusega kaasneb täiendav halduskoormus Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA ) jaoks, kes peab edaspidi kaluri kalapüügilubade väljastamisel arvestama ka ettevõtja veealale väljumiste arvu ning iga ettevõtja ja kalapüügiloa lõikes ka nende väljumiste täitumise üle arvet pidama. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse kalapüügiseaduse § 34 lõike 4 punkti 3 . KPS § 34 lõikes 4 on sätestatud, mis andmed kantakse kutselise kalapüügi arvestuse registrisse. Kuna ka laeva sadamast väljumiste arvu kohta tuleb andmed kanda kutselise kalapüügi arvestuse registrisse, siis täiendatakse selles osas KPS § 34 lõike 4 punkti 3 sõnastust. Eelnõu punktiga 2 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 , mille lõikest 1 jäetakse välja teine lause . KPS § 42 lõike 1 teises lauses on sätestatud, et kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks esimeses lauses sätestatule ka lubatud aastasaaki. Kuna KPS § 42 lõike 1 esimeses lauses on juttu püügivõimalusest ning teises lauses lubatud aastasaagist, kuhu oleks vaja lisada juurde ka püügivahendiga väljumiste arvu säte, siis on selguse huvides tõstetud kogu teise lause sisu eraldi uude lõikesse 1 1 eelnõu punktis 3. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõigetega 1 1 ja 1 2 . KPS § 42 uue lõike 1 1 lisami st on selgitatud eelmises lõigus . Tegemist on vormilise muudatusega sätte parema loetavuse ja arusaadavuse huvides, sisuline muudatus puudub. KPS § 42 uue lõike 1 2 lisamine on vajalik selleks, et kalapüügiloa andmisel saaks lisaks lubatud aastasaagile arvestada ka püügivahendiga veealale väljumiste arvu. Eelnõu punktiga 4 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõige t 6 eesmärgiga lisa d a püügivahendiga väljumise arvu arvutamise metoodika volitusnorm. Vabariigi Valitsuse 17.11.2017. a määruses nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ on sätestatud püügivõimaluste jaotamise ja ajaloolise püügivõimaluse arvutamise metoodika ning püügivõimaluste vähendamise metoodika. Sarnaselt tuleks sellesse määrusesse lisada püügivahendiga sadamast väljumise arvu arvutamise metoodika, et see toimuks kõigile üheselt arusaadavatel alustel. Eelnõu punktiga 5 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõiget 7 selliselt, et kalapüügiloale oleks võimalik märkida ka püügivahendiga veealale väljumiste arv, mis on selle püügivõimaluse ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu korrutis. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõikega 7 2 . KPS § 42 u ue lõike 7 2 lisamisega täpsustatakse, et kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendiga püügivõimalus, millele on kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis kalapüügiloal summeeritakse kalapüügiloale kantud püügivahendite veealale väljumiste arvu ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutised. Seega kui näiteks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuval kalapüügil on loale kantud pöörinooda ja põhjanooda püügivõimalus, siis kalapüügiloale püügivahendiga veealale väljumiste arvu märkimiseks summeeritakse sinna kantud põhjanootade arvu ja põhjanooda kohta kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu korrutis ja loale kantud pöörinootade arvu ja pöörinooda kohta püügivahendiga veealale väljumiste arvu korrutis. Samas see ei kohusta isikut samaaegselt neid püügivahendeid kasutama, vaid isik võib kogu talle loale kantud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ära kasutada ka ainult põhjanoodaga, kuigi loale on kantud ka pöörinooda püügivõimalus. Eelnõu punktiga 7 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahv 44 lõige 1 selliselt, et kalapüügiloa kehtivus lõppeks enne tähtaega ka siis, kui püügivahendiga veealale väljumiste arv sellel kalapüügiloal ammendub. Lisaks on täpsustatud sõnastust selliselt, et kalapüügiluba saab lõppeda nii osaliselt kui ka täielikult, mis on kooskõlas kehtiva KPSi § 42 lõikes 8 2 sätestatud erisusega. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse kalapüügiseadu st paragrahvi ga 47 1 . Sarnaselt KPS §-le 47, millega antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm kehtestada lubatud saagid, sätestatakse §-s 47 1 volitusnorm, et Vabariigi Valitsus saaks kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu. Volitusnormis ei ole kitsendatud, millistel veealadel või veekogudel või milliste püügivahendite kohta püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestada saab. See loob paindlikkuse tulevikus vajadusel ka muude püügivõimaluste kohta püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestada lisaks põhja- ja pöörinoodaga Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 56 lõikega 2 1 . Muudatuse kohaselt sätestatakse, et juhul, kui kalapüügiloa omanik ületa b talle loaga lubatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu, siis arvestatakse see taotletavaks aastaks antavalt kalapüügiloale kantavast püügivahendiga veealale väljumiste arvust maha. Sarnane loogika on kehtiva KPS §-s 56 püügivõimaluste ja lubatud aastasaagi ületamise puhul. 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse kalapüügi seadust §-ga 90 4 . Muudatusega sätestatakse, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel saab uut kalapüügikorraldust rakendada esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks antavatele kutselise kalapüügi lubadele. Selleks võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhjanooda ja pöörinooda kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel esimest korda 2026. aasta teiseks poolaasta ks. Kui Vabariigi Valitsus on 2026. aastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhjanooda ja pöörinooda kohta kehtestanud, siis saab anda ka 2026. aasta teiseks poolaasta ks taotlejatele kalapüügiload, kuhu lisaks püügivahendite arvuna määratud püügivõimalustele ja lubatud aastasaakidele kalaliikide kaupa on põhjanooda ja pöörinooda puhul lisatud ka püügivahendiga veealale väljumiste arv. Praktikas algab põhjanoodaga püük Peipsi järvel septembrist. Pöörinoodaga pole 2021, 2024 ja 2025. a püüki teostatud, aastatel 2022 ja 2023 on tehtud pöörinoodaga Peipsi järvel üks veealale väljumine. Lisaks täpsustatakse muudatusega selguse huvides, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhjanooda ja pöörinooda kohta kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks KPSi § 53 tähenduses, mille kohaselt esmakordselt kehtestatud püügivõimalused müüakse enampakkumisel, kui kehtestatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatusega kaasneb täiendav halduskoormus Põllumajandus- ja Toiduameti jaoks, kes peab edaspidi kaluri kalapüügilubade väljastamisel arvestama ka ettevõtja veealale väljumiste arvu ning iga ettevõtja ja kalapüügiloa lõikes ka nende väljumiste täitumise üle arvet pidama. Muudatuste rakendamiseks on vajalik tellida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil kutselise kalapüügi registri arendustööd, mille ligikaudne kogukulu on ca 15 000 eurot. Arendusele planeeritud kulutusi kaetakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ kalanduse kontrolli ja järelevalve toetuse meetme vahenditest . Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse määrust nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ ja lisada sellesse püügivahendiga sadamast väljumise arvu arvutamise metoodika, et see toimuks kõigile üheselt arusaadavatel alustel. Lisaks tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 27.11.2025. a määrus t nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ ja kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arv. Samuti vajab muutmist maaeluministri 28.12.2017 määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“. Seaduse jõustumine Seadus jõustu b üldises korras . Eelnõu kooskõlasta mine Eelnõu kiireloomulise väljatöötamise tingis Peipsi kalurite poolt tõstatatud probleem seoses püügipäevade arvuga, mida on kirjeldatud käesoleva seletuskirja sissejuhatavas osas. OÜ Peipus Gruppi esindav advokaadibüroo Namm on sellel teemal pöördunud varem nii Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Riigikogu maaelukomisjoni poole. Eelnõu koostamisel tehti koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, eesmärgiga leida probleemile lahendus ning viia kutselise kalapüügi korraldus kooskõlla kalapüügiseaduses kehtestatud individuaalkvootide süsteemiga. Algatab maaelukomisjon 25 .0 3 .202 6 . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaelukomisjoni esimees EELNÕU Kalapüügiseaduse muutmise seadus Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 34 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmed kutselise kalapüügi õiguse omandamise ja lõppemise, sealhulgas kalapüügiõiguse tasu maksmise ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu kohta;“; 2) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja teine lause; 3) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks lõikes 1 sätestatule ka lubatud aastasaaki. (12) Kui on kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 11 sätestatule ka püügivahendiga veealale väljumiste arvu.“; 4) paragrahvi 42 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra, kalapüügivõimaluste arvutamise ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 5) paragrahvi 42 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak ja püügivahendiga veealale väljumiste arv, kui need on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud. Lubatud aastasaak arvutatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi aastasaagi ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse või § 47 lõike 2 alusel Läänemerel kehtestatud kastmõrra aastasaagi ja kastmõrra püügivõimaluse korrutisena. Püügivahendiga veealale väljumiste arv saadakse käesoleva seaduse § 471 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi väljumiste arvu ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse korrutisena. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti Vabariigist sõltumata, kuid kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, märgitakse kalapüügiloas kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise alus.“; 6) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses: „(72) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus, millele on kehtestatud ühine püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite veealale väljumiste arvu ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.“; 7) paragrahv 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kalapüügiloa kehtivus lõpeb osaliselt või täielikult enne tähtaega, kui sellega määratud püügivõimalused, lubatud aastasaak või püügivahendiga veealale väljumiste arv on ammendatud.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses: „§ 471. Lubatud väljumiste arvu kehtestamine (1) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu, sealhulgas ühise püügivahendiga veealale väljumiste arvu. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ei loeta püügivõimaluseks käesoleva seaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses.“; 9) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui taotleja ületab kalapüügiloaga lubatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu, antakse talle järgmiseks aastaks püügivahendiga veealale väljumiste arv sellevõrra vähendatud ulatuses.“; tähenduses. 10) seadust täiendatakse §-ga 904 järgmises sõnastuses: „§ 904. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendiga veealale väljumiste arv põhja- ja pöörinooda kohta (1) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 12 sätestatut võib esimest korda rakendada 2026. aasta teiseks poolaastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks põhja- ja pöörinoodaga antavate kutselise kalapüügi lubade suhtes. (2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 471 lõike 1 alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhja- ja pöörinooda kohta esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinooda kohta püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses. (3) Kutselise kalapüügi loa kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võib anda põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvu piires esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks.“ Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab maaelukomisjon 25.03.2026 (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaelukomisjoni esimees  Seletuskiri kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kehtestatud piirang põhjanooda ja pöörinoodaga varustatud laevade sadamast väljumiste arvule kalendriaastas. Põhjanooda ja pöörinoodaga, mille pära silmasuurus on vähemalt 24/44 mm (nn peenesilmaline püügivahend), varustatud laevade sadamast väljumiste arv ei või ületada 300 korda. Põhjanooda ja pöörinoodaga, mille pära silmasuurus on vähemalt 55/106 mm (nn suuresilmaline püügivahend), varustatud laevade sadamast väljumiste arv ei või ületada samuti 300 korda. Seega on kokku lubatud väljumiste arv kalendriaastas 600 korda. Alates 2023. aastast mindi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel üle nn individuaalkvootide süsteemile, jagades lubatud saagi igale püügivahendile. Nagu kõikidel püügivahenditel kehtestatakse ka põhjanootadele ja pöörinootadele lubatud saak. Vabariigi Valitsuse 27.11.2025. a määrusega nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ on kehtestatud 23 pööri- ja põhjanooda püügivõimalust. Lubatud aastasaakide rakendamine ja Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjonis kokku lepitud pööri- ja põhjanootadega püügi tingimus – laevade sadamast väljumise arv kokku ei tohi ületada 600 korda (sh 300 nn peenesilmalise püügivahendiga) – suurendab riski kalavarude seisundile ning ei anna oodatud tulemust individuaalkvoodi rakendamisel. Individuaalkvootide rakendamise eesmärk on, et loaomanik saaks valida perioodi, millal kala püüda, ning ei peaks üldise kvoodi täitumise kartuses enda lubatud saake kohe ja kiiresti välja püüdma. Lubatud saagid põhja- ja pöörinootadega püügiks kehtestatakse mitmele kalaliigile ja ühe kalaliigi kvoodi täitumisel püük suletakse. Seega võib lubatud saakide süsteemi rakendamine seada ohtu kalavarude seisundi ning tuua kaasa selle kiire vähenemise (ülemäärane kalavaru kasutus, mis on põhjustatud tagasiheitest, valikulisest püügist või saagi varjamisest). Kui lisandub nõue, et pööri- ja põhjanoodaga tohib teha kokku 600 (sh 300 nn peenesilmalise püügivahendiga) laeva sadamast väljumist, siis kasutatakse lubatud kvoodi püügivõimalust esimesel võimalusel ning lubatud saagi kehtestamine ei anna lisaväärtust, et püüdjad saaksid püüki hajutada pikemale perioodile. Samas tähendab see ka lisaohtu kalavarudele, sest tekib lubatud väljumiste arvu ülekasutamise oht. Kalalaeva veealale väljumiste arvu määramine iga pööri- ja põhjanooda kohta aitab vältida kalavarude ohtu seadmist, kuna võimaldab kaluril valida sobivaid ilmastikuolusid, püügiaega ja veetemperatuuri, et püüda kõige sobivamal viisil ja ajal. 2. Seaduse eesmärk Kehtivas kalapüügiseaduses (edaspidi ka KPS) puudub volitusnorm püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestamiseks. Sellest tulenevalt on vajalik täiendada kalapüügiseadust vastava volitusnormiga ning täiendada kalapüügiseaduse sätteid, mis puudutavad kutselise kalapüügi registri andmekoosseisu, loa andmise tingimusi, loa kehtivuse ennetähtaegse lõppemise tingimusi, püügivahendiga veealale väljumiste arvu vähendamist ning rakendussätteid, et tehtud muudatuste alusel oleks võimalik kalapüügilube väljastada juba 2026. aastaks. Muudatus tagab suurema õigusselguse ja kutselise kalapüügi korralduse läbipaistvuse ning seeläbi ka ettevõtjatele kindlama tegutsemiskeskkonna. Muudatus puudutab otseselt neid ettevõtjaid, kes omavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda ja pöörinooda püügivõimalust. Seisuga 10.03.2026. a on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda või pöörinooda püügivõimaluse omanikke kümme. Kaudselt mõjutavad muudatused kõiki Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvaid ettevõtjaid, kes püüavad samu sihtliike, mida püütakse põhjanooda ja pöörinoodaga. Muudatusega kaasneb täiendav halduskoormus Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) jaoks, kes peab edaspidi kaluri kalapüügilubade väljastamisel arvestama ka ettevõtja veealale väljumiste arvu ning iga ettevõtja ja kalapüügiloa lõikes ka nende väljumiste täitumise üle arvet pidama. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse kalapüügiseaduse § 34 lõike 4 punkti 3. KPS § 34 lõikes 4 on sätestatud, mis andmed kantakse kutselise kalapüügi arvestuse registrisse. Kuna ka laeva sadamast väljumiste arvu kohta tuleb andmed kanda kutselise kalapüügi arvestuse registrisse, siis täiendatakse selles osas KPS § 34 lõike 4 punkti 3 sõnastust. Eelnõu punktiga 2 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42, mille lõikest 1 jäetakse välja teine lause. KPS § 42 lõike 1 teises lauses on sätestatud, et kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks esimeses lauses sätestatule ka lubatud aastasaaki. Kuna KPS § 42 lõike 1 esimeses lauses on juttu püügivõimalusest ning teises lauses lubatud aastasaagist, kuhu oleks vaja lisada juurde ka püügivahendiga väljumiste arvu säte, siis on selguse huvides tõstetud kogu teise lause sisu eraldi uude lõikesse 11 eelnõu punktis 3. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõigetega 11 ja 12. KPS § 42 uue lõike 11 lisamist on selgitatud eelmises lõigus. Tegemist on vormilise muudatusega sätte parema loetavuse ja arusaadavuse huvides, sisuline muudatus puudub. KPS § 42 uue lõike 12 lisamine on vajalik selleks, et kalapüügiloa andmisel saaks lisaks lubatud aastasaagile arvestada ka püügivahendiga veealale väljumiste arvu. Eelnõu punktiga 4 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõiget 6 eesmärgiga lisada püügivahendiga väljumise arvu arvutamise metoodika volitusnorm. Vabariigi Valitsuse 17.11.2017. a määruses nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ on sätestatud püügivõimaluste jaotamise ja ajaloolise püügivõimaluse arvutamise metoodika ning püügivõimaluste vähendamise metoodika. Sarnaselt tuleks sellesse määrusesse lisada püügivahendiga sadamast väljumise arvu arvutamise metoodika, et see toimuks kõigile üheselt arusaadavatel alustel. Eelnõu punktiga 5 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõiget 7 selliselt, et kalapüügiloale oleks võimalik märkida ka püügivahendiga veealale väljumiste arv, mis on selle püügivõimaluse ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu korrutis. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõikega 72. KPS § 42 uue lõike 72 lisamisega täpsustatakse, et kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendiga püügivõimalus, millele on kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis kalapüügiloal summeeritakse kalapüügiloale kantud püügivahendite veealale väljumiste arvu ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutised. Seega kui näiteks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuval kalapüügil on loale kantud pöörinooda ja põhjanooda püügivõimalus, siis kalapüügiloale püügivahendiga veealale väljumiste arvu märkimiseks summeeritakse sinna kantud põhjanootade arvu ja põhjanooda kohta kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu korrutis ja loale kantud pöörinootade arvu ja pöörinooda kohta püügivahendiga veealale väljumiste arvu korrutis. Samas see ei kohusta isikut samaaegselt neid püügivahendeid kasutama, vaid isik võib kogu talle loale kantud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ära kasutada ka ainult põhjanoodaga, kuigi loale on kantud ka pöörinooda püügivõimalus. Eelnõu punktiga 7 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahv 44 lõige 1 selliselt, et kalapüügiloa kehtivus lõppeks enne tähtaega ka siis, kui püügivahendiga veealale väljumiste arv sellel kalapüügiloal ammendub. Lisaks on täpsustatud sõnastust selliselt, et kalapüügiluba saab lõppeda nii osaliselt kui ka täielikult, mis on kooskõlas kehtiva KPSi § 42 lõikes 82 sätestatud erisusega. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse kalapüügiseadust paragrahviga 471. Sarnaselt KPS §-le 47, millega antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm kehtestada lubatud saagid, sätestatakse §-s 471 volitusnorm, et Vabariigi Valitsus saaks kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu. Volitusnormis ei ole kitsendatud, millistel veealadel või veekogudel või milliste püügivahendite kohta püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestada saab. See loob paindlikkuse tulevikus vajadusel ka muude püügivõimaluste kohta püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestada lisaks põhja- ja pöörinoodaga Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 56 lõikega 21. Muudatuse kohaselt sätestatakse, et juhul, kui kalapüügiloa omanik ületab talle loaga lubatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu, siis arvestatakse see taotletavaks aastaks antavalt kalapüügiloale kantavast püügivahendiga veealale väljumiste arvust maha. Sarnane loogika on kehtiva KPS §- s 56 püügivõimaluste ja lubatud aastasaagi ületamise puhul. 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse kalapüügiseadust §-ga 904. Muudatusega sätestatakse, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel saab uut kalapüügikorraldust rakendada esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks antavatele kutselise kalapüügi lubadele. Selleks võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhjanooda ja pöörinooda kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks. Kui Vabariigi Valitsus on 2026. aastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhjanooda ja pöörinooda kohta kehtestanud, siis saab anda ka 2026. aasta teiseks poolaastaks taotlejatele kalapüügiload, kuhu lisaks püügivahendite arvuna määratud püügivõimalustele ja lubatud aastasaakidele kalaliikide kaupa on põhjanooda ja pöörinooda puhul lisatud ka püügivahendiga veealale väljumiste arv. Praktikas algab põhjanoodaga püük Peipsi järvel septembrist. Pöörinoodaga pole 2021, 2024 ja 2025. a püüki teostatud, aastatel 2022 ja 2023 on tehtud pöörinoodaga Peipsi järvel üks veealale väljumine. Lisaks täpsustatakse muudatusega selguse huvides, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhjanooda ja pöörinooda kohta kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks KPSi § 53 tähenduses, mille kohaselt esmakordselt kehtestatud püügivõimalused müüakse enampakkumisel, kui kehtestatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatusega kaasneb täiendav halduskoormus Põllumajandus- ja Toiduameti jaoks, kes peab edaspidi kaluri kalapüügilubade väljastamisel arvestama ka ettevõtja veealale väljumiste arvu ning iga ettevõtja ja kalapüügiloa lõikes ka nende väljumiste täitumise üle arvet pidama. Muudatuste rakendamiseks on vajalik tellida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil kutselise kalapüügi registri arendustööd, mille ligikaudne kogukulu on ca 15 000 eurot. Arendusele planeeritud kulutusi kaetakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ kalanduse kontrolli ja järelevalve toetuse meetme vahenditest. 7. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse määrust nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ ja lisada sellesse püügivahendiga sadamast väljumise arvu arvutamise metoodika, et see toimuks kõigile üheselt arusaadavatel alustel. Lisaks tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 27.11.2025. a määrust nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ ja kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arv. Samuti vajab muutmist maaeluministri 28.12.2017 määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kiireloomulise väljatöötamise tingis Peipsi kalurite poolt tõstatatud probleem seoses püügipäevade arvuga, mida on kirjeldatud käesoleva seletuskirja sissejuhatavas osas. OÜ Peipus Gruppi esindav advokaadibüroo Namm on sellel teemal pöördunud varem nii Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Riigikogu maaelukomisjoni poole. Eelnõu koostamisel tehti koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, eesmärgiga leida probleemile lahendus ning viia kutselise kalapüügi korraldus kooskõlla kalapüügiseaduses kehtestatud individuaalkvootide süsteemiga. Algatab maaelukomisjon 25.03.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaelukomisjoni esimees  Vabariigi Valitsus .03.2026 nr 1-1/15-859/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu maaelukomisjoni k.a 25. märtsil algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks maaelukomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 27.03.2026 / 1-1/15-859; Riigikantselei / 27.03.2026 / 2-5/26-00657 Resolutsiooni teema: Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) Adressaat: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 09.04.2026 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.4.2026 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 26-0373. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>, Kliimaministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht Kinnitamise kuupäev: 27.03.2026 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], Saatja: [email protected] Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/26-0373 - "Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE)" Kuupäev: 2026-03-27 11:05 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/26-0373 - Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 27.3.2026 resolutsioonile. Osapooled: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Tähtaeg: 09.04.2026 23:59 Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1fce600-1ddd-4d9c-b253-2cee39428737 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1fce600-1ddd-4d9c-b253-2cee39428737?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main