Ettepaneku edastamine

Lp. Liisa-Ly Pakosta /kuupäev digiallkirjas/ Justiits- ja digiminister Eesti Meediaettevõtete Liidu ja Eesti Rahvusringhäälingu ettepanek Austatud proua minister, Pöördume Teie poole seoses keeruliste ja lahendamata küsimustega, mis puudutavad ajakirjandusvabadust, riigi jõulist sekkumist ajakirjanduse töösse ja vajadust otsida probleemidele lahendusi. I Unustamisõiguse olemusest 1. 2016. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi üldmäärus). 2. Määruse artikkel 17 sätestas andmesubjektile õiguse olla unustatud. Tegemist ei olnud nö uue ja määrusega kehtestatud õigusega, vaid juba varem kohtupraktikas välja kujunenud õigusega. Juba 2014. aastal leidis Euroopa Kohus kohtuasjas Google vs Hispaania1, et teatud juhtudel on isikul õigus nõuda, et tema kohta avaldatud andmed ei oleks enam kättesaadavad ehk oleksid unustatud. 3. Pärast üldmääruse vastuvõtmist sisustati unustamisõigust peaaegu kümme aastat eelviidatud Google kaasusele tuginedes ning liikmesriikide kohtud lähtusid sellest. 4. 2023. aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kaasuses Hurbain vs Belgia2 märgilise otsuse, mis kohustas meediaettevõtet digitaliseerimise käigus taasavaldatud artiklis isikuandmed anonüümima. Laskumata vaidluse detailidesse on oluline märkida, et EIK sisustas lahendis proportsionaalsuse testi, millega saaks/võiks isikuandmete avaldamise legitiimsust ja proportsionaalsust kontrollida. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:62012CJ0131 2 https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22itemid%22:[%22001-225814%22]} 5. Lahendis esinesid erandlikud asjaolud, mille puhul võib nõustuda EIK seisukohaga, et sellel juhul oli anonüümimine põhjendatud. Siinjuures on oluline märkida, et EIK suurkogu otsuse vastu olid viis kohtunikku. 6. Eestis on kujunemas olukord, kus andmekaitse inspektsioon (AKI) toetab Hurbaini lahendile tuginedes iga3 andmesubjekti taotlust andmete anonüümimiseks, kohustades meediaorganisatsiooni arhiivis olevaid andmeid muutma nii, et isikut puudutav uudis muutub umbisikuliseks. Unustamisõigusest on saanud tõhus vahend meediaarhiivide muutmiseks ning ajaloo anonüümimiseks. 7. Euroopa Liidu 15 liikmesriiki on oma õiguses artikkel 17 rakendamise ajakirjandusorganisatsioonidele selgelt välistanud. Nende riikide hulgas on Skandinaavia riigid ja Lääne-Euroopa riigid, kus ajakirjandusvabadust peetakse demokraatia tagatiseks. Oleme lisanud oma kirjale ka sellekohase võrdlustabeli. II Üldmääruse artikkel 85 - isikuandmete töötlemine ning sõna- ja teabevabadus 8. Üldmääruse artikkel 85 alajaotus 1 kohaselt ühildavad liikmesriigid õigusaktiga määrusest tuleneva õiguse isikuandmete kaitsele ning õiguse sõna- ja teabevabadusele, muu hulgas ka seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks. 9. Sama artikli lõike 2 kohaselt näevad liikmesriigid seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks ette vabastusi või erandeid II peatükist (põhimõtted, artiklid 2-11), III peatükist (andmesubjekti õigused, artiklid 12-23), IV peatükist (vastutav töötleja ja volitatud töötleja, artiklid 24-43), V peatükist (isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, artiklid 44-50), VI peatükist (sõltumatud järelevalveasutused, artiklid 51-59), VII peatükist (koostöö ja järjepidevus, artiklid 60-76) ja IX peatükist (andmetöötluse eriolukorrad, artiklid 85-91), kui need on vajalikud, et ühitada isikuandmete kaitse õigus sõna- ja teabevabadusega. 10. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike on kasutanud üldmääruse artiklis 85 sätestatud võimalust andmetöötlusnorme ajakirjandusvabaduse huvides lihtsustada. 15 liikmesriiki on unustamisõiguse ajakirjandusliku erandi puhul välistanud. Enamik liikmesriike on valinud valikulise derogatsiooni ehk vabastanud ajakirjandusliku erandi alusel töötlemise enamikust või osadest andmetöötleja kohustustest ning kitsendanud ajakirjandusliku erandi alusel töötlemise puhul andmesubjekti õigusi. Euroopa riikide praktikaga saab tutvuda veebilehel ning seal toodud info põhjal oleme koostanud koondtabeli ning lisanud selle meie pöördumisele. 11. Eesti on ajakirjandusliku erandi sisustamisel piirdunud isikuandmete kaitse seaduse paragrahviga 4, mille järgi võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja kui see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. 3 Tõe huvides tuleb märkida, et allakirjutanutel pole AKI praktikast täielikku ülevaadet ja me saame tugineda üksnes nende meediaorganisatsioonide teabele, kes on info meile kättesaadavaks teinud. 12. Eesti on piirdunud ajakirjandusliku erandi kehtestamisel ühe sättega, mis lubab kolme tingimuse olemasolul isikuandmeid töödelda ja avaldada ilma andmesubjekti nõusolekuta. Pärast seda, kui isikuandmed on avaldatud, ei ole meediaettevõtetele selles valdkonnas kehtestatud mitte ühtegi täiendavat nö reeglit (nt kas meediaettevõttel on üldse õigus arhiivi pidada, kui kaua tohib andmeid säilitada jne) ning kaebused ja vaidlused tuleb lahendada igakordse kaasuse põhjal. 13. Kaebuseid isikuandmete meedias avaldamise kohta võib esitada nii andmekaitse inspektsiooni, halduskohtusse kui ka tsiviilkohtusse. Siinjuures olgu märgitud, et otsused, mis tulevad halduskohtust ja tsiviilkohtust, erinevad olemuslikult. 14. Lisaks arvukatele unustamisõigust puudutavatele nõuetele on meediaettevõtted hakanud saama andmesubjektidelt taotlusi üldmääruse 15. artikli alusel, mis annab inimesele õiguse saada teavet, kas tema isikuandmeid töödeldakse, nendega tutvuda ja soovi korral saada ka neist koopia. Andmetega tutvumise õigus hõlmab õigust saada teavet ka andmete töötlemise tingimuste (näiteks töötlemise eesmärgi, säilitamistähtaja, andmete allikate ja vastuvõtjate) kohta. 15. Selliste taotluste menetlemine on vastuolus uudismeedia peamise eesmärgiga, hoida ühiskonda informeerituna. Enamgi veel, ajakirjanduse üks aluspõhimõtteid ja peamisi tööriistu on allikakaitse, mis välistab selle, et ajakirjanik jagab oma allikalt saadud informatsiooni või paljastab tema identiteedi isegi toimetuse sees. Kui vastutavaks andmetöötlejaks on meediaettevõte, siis pole tal võimalik ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikute tegevust ja nö töötlemistoiminguid kontrollida. 16. Samas on andmekaitse inspektsioon juurutamas praktikat, mis kohustab meediaettevõtet andmesubjekti taotlusel avaldama andmesubjektile, milliseid kaebaja isikuandmeid, millisel eesmärgil ja millisel õiguslikul alusel meediaettevõte töötleb. 17. Selline formalistlik lähenemine seab meediaettevõtte olukorda, kus selleks, et andmesubjektide taotlusi lahendada, peaks iga meedias avaldatud isikuandmete avalikustamise (aga ka muu töötlemise, mis ei viinud avalikustamiseni) kohta pidama kas registrit või seadma sisse mõni muu mehhanism, mis võimaldaks sellistele taotlustele vastata. Lisaks määratlematule halduskoormusele paneb selline andmete väljanõudmine ohtu vaba ajakirjanduse toimimise ja uuriva ajakirjanduse olemasolu. III Ettepanek 18. Eeltoodud probleemide lahendamiseks teevad Eesti Meediaettevõtete Liit ja Eesti Rahvusringhääling ettepaneku töötada üldmääruse artikkel 85 alajaotuses 2 tagatud võimalusi silmas pidades välja täiendavad seadusandlikud meetmed, mis kaitseksid ajakirjandusvabadust, säästaksid meediaettevõtteid ülemäärasest halduskoormusest ja võimaldaksid vaba ajakirjanduse toimimist. 19. Üldmääruse välistused ei vähendaks andmesubjektide õigusi, sest Eestis on juurdunud praktika, mille alusel meediavaidlusi, sh vaidlusi, mis puudutavad IKS § 4 rikkumisi, lahendab tsiviilkohus. Mõistlik oleks sellist praktikat jätkata ning sätestada seaduse tasandil, et ajakirjandusega seonduvaid isikuandmete töötlemise vaidlusi lahendab tsiviilkohus. Selline lähenemine vähendaks olulisel andmekaitse inspektsiooni ja  halduskohtu koormust ning samas tagaks ühtlasema kohtupraktika ja tasakaalustatud õiguste kaitse. 20. Oleme valmis seaduseelnõu väljatöötamisel oma parima nõu ning oskus- ja õigusteadmisega osalema. Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku kohtuda, et saaksime oma seisukohti ja lahendamist vajavaid probleeme selgitada. Lugupidamisega, Erik Roose Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Väino Koorberg Eesti Meediaettevõtete Liidu juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa: GDPR artikkel 85 – ajakirjandusliku erandi võrdlustabel  GDPR artikkel 85 – ajakirjandusliku erandi võrdlustabel 27 EL liikmesriiki Märkused: tabel eristab kolme mudelit: derogatsioon, osaline derogatsioon ja tasakaalumudel. Derogatsioon – riigisiseses õiguses on ette nähtud, et GDPR artiklit või peatükki ei kohaldata Osaline derogatsioon – riigisiseses õiguses on GDPR artikli või peatüki kohaldamise suhtes ette nähtud erand või on selle kohaldamata jätmine tingimuslik Tasakaalumudel – riigisiseses õiguses kaalutakse vastandlikke huvisid "Täpsustatud sõnastus" veerus on lühendatud normifragmendid või täpsed sisukokkuvõtted ametliku akti või ametliku asutuse avaldatud teksti põhjal. "Muud välistused" veerus on loetletud kõik sõnaselgelt tuvastatavad muud art 85 alusel kohaldatud erandid. I. (Osaline) derogatsioon Muud art 85 alusel Ametlik Riik Normi tüüp Akt ja säte Täpsustatud sõnastus Art 17 staatus sätestatud välistused URL GDPR art-d 5-30 ja 35-50 ei kohaldu. Lag (2018:218) med Nimetatud GDPR sätteid Lisaks ei kohaldu § 7 lg 2 kompletterande ei kohaldata järgi GDPR ulatuses, Ava Rootsi Derogatsioon bestämmelser till EU:s isikuandmete töötlemisel Art 17 ei kohaldu. milles see on vastuolus allikas dataskyddsförordning ajakirjanduslikel trükivabaduse või (dataskyddslagen), § 7 eesmärkidel. väljendusvabaduse põhiseadusega. GDPR peatükid ei kohaldu andmete GDPR peatükid II-VII ja IX Databeskyttelsesloven Ava Taani Derogatsioon töötlemisel, mis toimub Art 17 ei kohaldu. ei kohaldu, v.a art-d 28 ja sec. 3(8) allikas üksnes ajakirjanduslikul 32. eesmärgil. GDPR sätteid ei Ei kohaldata GDPR-i II kohaldata niivõrd kui on Ava Kreeka Derogatsioon Law 4624/2019, art. 28 Art 17 ei kohaldu. peatükki (v.a artikkel 5) ja vajalik isikuandmete allikas III peatükki, IV peatükki kaitse ühildamiseks  väljendus- ja (v.a art-d 28, 29, 32) ja V, teabevabaduse õigusega. VII, IX peatükki. Asmens Duomenų Ajakirjanduslikul Ei kohaldu GDPR art-d 8; Teisinės Apsaugos eesmärgil andmete Ava Leedu Derogatsioon Art 17 ei kohaldu. 12-23; 25; 30; 33-39; 41- Įstatymo Nr. I-1374 töötlemisel ei kohaldata allikas 50; 88-91 Pakeitimo (ADTAĮ), art. 4 nimetatud GDPR sätteid. Ajakirjanduslikul eesmärgil andmete Ei kohaldata GDPR art 4 Art 17 ei ole Ava Prantsusmaa Derogatsioon Loi n° 78-17 art. 80 töötlemisel ei kohaldata p-i 5; 6; 46; 48-50; 53; sõnaselgelt välistatud. allikas nimetatud GDPR art-d ja 118; 119 ega V peatükki. peatükki. Ajakirjanduslikel Ustawa z dnia 10 maja eesmärkidel andmete Ei kohaldata GDPR art-d Art 17 ei ole Ava Poola Derogatsioon 2018 r. o ochronie danych töötlemisel ei kohaldata 5-9; 11; 13-16; 18-22; 27; sõnaselgelt välistatud. allikas osobowych (UODO) art. 2 sättes nimetatud GDPR 28 lg-d 2-10; 30. artikleid. Ajakirjanduslikel Gesetz über die eesmärkidel Rundfunkanstalt des isikuandmete töötlemisel GDPR artiklid, mida ei ole Bundesrechts "Deutsche tuleb täita GDPR art 5 lg Ava Art 17 ei kohaldu. sättes nimetatud, ei Welle" (DWG)2 (föderaalse 1 p-s f ja lg-s 2; art-s 24 ja allikas kohaldu. ringhäälinguasutuse art-s 32 nimetatud eriseadus), § 63 kohustusi. Art 82 kehtib erisusega. Isikuandmete töötlemisel Saksamaa1 Derogatsioon ajakirjanduslikel eesmärkidel on andmesubjektil ainult art Landesdatenschutzgesetze GDPR artiklid, mida ei ole 38 lg-s 2 nimetatud Ava von Bayern (BayDSG), art Art 17 ei kohaldu. sättes nimetatud, ei õigused. Kohaldatakse allikas 38.3 kohaldu. GDPR art 5 lg 1 p-i f; art-d 24 ja 32 ning VIII, X ja XI peatükk. Art 82 kehtib erisusega. 1 Ajakirjandus ja meedia on Saksamaal suuresti liidumaade pädevuses, mistõttu reguleerivad GDPR-i artiklite erandid ajakirjandusliku töötlemise puhul 16 liikmesriigi meediaseadused. Liikmesriikide meediaseadused rakendavad GDPR-i artiklit 85 ning välistavad üldjuhul samasugused GDPR-i artiklid, mis DWG § 63, kuid täpne ulatus varieerub liidumaade vahel. 2 Kehtib föderaalsel tasandil. 3 Näide liidumaa (Baieri) andmekaitseseadusest.  GDPR art-d 5 lg 1 p-d c-e; 6; 7; 9; 10; 11 g 2; 12-22; 30; 34 lg-d 1-3; 35; 36; 56; 58 lg 2 p f; 60-63; 65- 65 ei kohaldu. GDPR art 27 ja 44-50 Ajakirjanduslikul kohaldamise suhtes on Osaline eesmärgil ei kohaldata ette nähtud erand. Ava Soome Tietosuojalaki, sec. 27. Art 17 ei kohaldu derogatsioon sättes nimetatud GDPR Väljendus- ja allikas art-d. teabevabaduse tagamiseks kohaldatakse järgmisi sätteid üksnes asjakohasel juhul: art 5 lg 1 p-d a ja b; 5 lg 2; 24-26; 31; 39 ja 40; 42; 57; 58; 64; 70. GDPR art 7 lg 3; 11 lg 2; Ajakirjanduslikel III peatükk; IV peatükk Uitvoeringswet Algemene eesmärkidel ei ole (v.a art 24, 25, 28, 29 ja Osaline verordening kohaldatavad sättes 32); V peatükk; VI Ava Holland Art 17 ei kohaldu. derogatsioon gegevensbescherming, nimetatud GDPR artiklid peatükk ja VII peatükk ei allikas (UAVG) art. 43 ja peatükid või on nende kohaldu. kohaldamine tingimuslik. Art-de 9 ja 10 suhtes kehtib erand. Ajakirjanduslikul eesmärgil toimub isikuandmete töötlemine Vabastuse võib saada Art 17 järgimisest on on vabastatud GDPR GDPR II peatüki (v.a art 5 vabastus, kui see ei Osaline Data Protection Act 2018, järgimisest, kui sätte lg 1 p f), III peatüki, IV Ava Iirimaa sobi kokku derogatsioon sec. 43 järgimine oleks peatüki, V peatüki, VI allikas ajakirjandusliku arvestades väljendus- ja peatüki ja VII peatüki eesmärgiga. teabevabaduse tähtsust järgimisest. eesmärgiga kokkusobimatu. Isikuandmete, sh GDPR art-d 14 ja 15 ei eriliigilised ja kohaldatakse niivõrd, Osaline Art 17 ei ole Ava Küpros Law 125(1)/2018, para. 29 süütegudega seotud, kuivõrd need ei mõjuta derogatsioon sõnaselgelt välistatud. allikas töötlemine on seaduslik, väljendus- ja kui see on teabevabadust ning  proportsionaalne ja ajakirjanduslikku asutab õiguste olemust. saladust. Andmete töötlemisel ajakirjanduslikul Art 17 ei kohaldu, kui GDPR sätteid ei Osaline Fizisko personu datu eesmärgil ei kohaldata seaduses sätestatud kohaldata, kui seaduses Ava Läti derogatsioon apstrādes likums, sec. 32 GDPR sätteid, kui tingimused on sätestatud tingimused on allikas seaduses sätestatud täidetud. täidetud. tingimused on täidetud. GDPR art 9 lg 1, 10, 13, Säte teeb erandid GDPR 14 ja andmesubjekti artiklite kohaldamisest juurdepääsuõiguse Osaline Loi du 1er août 2018, art. Art 17 ei ole Ava Luksemburg andmete töötlemisel suhtes kehtib kehtib derogatsioon 62 sõnaselgelt välistatud. allikas ajakirjanduslikul erand. eesmärgil. Ei kohaldu GDPR V peatükk. Järgmistest GDPR artiklitest võib teha Ajakirjanduslikel Art 17 lg-test 1 ja 2 erandeid: 5 lg 1 p-d a-e; eesmärkidel on vabastus võib teha erandi Osaline Data Protection Act (Cap 6; 7; 10; 11 lg 2; 13 lg 1-3; Ava Malta teatud GDPR-i sätetest, väljendus- ja derogatsioon 586), para. 9 14 lg 1-4; 15 lg 1-3; 17 lg allikas arvestades väljendus- ja teabevabaduse 1-2; 18 lg 1 p a-b; 20 lg 1- teabevabaduse tähtsust. tagamiseks. 2; 21 lg 1; 25; 27; 30; 33; 34; 42; 43; 60-62; 63-67 Isikuandmete töötlemine ja avaldamine Osaline ajakirjanduslikul Art 17 ei ole Erand GDPR art-dest 13 Ava Sloveenia ZVOP-2 art-d. 73-75 derogatsioon eesmärgil on lubatud sõnaselgelt välistatud. ja 14. allikas seaduses nimetatud juhtudel. Ajakirjanduslikel Erand GDPR art 5 lg 1 p a; eesmärkidel 12 lg 5; 15; 16; 17; 18; 26 isikuandmete töötlemisel lg 2; 33; 34; 38 suhtes. kohaldatakse GDPR-i ja GDPR art 17 ei GDPR art 13, 14; 15 lg 3; Osaline Datenschutzgesetz (DSG) riigisisest seadust kohaldata DSG § 9 lg 1 Ava Austria 21 lg 1; 56 ja VII peatükk derogatsioon § 9 lg 1 ja 1a mitmete eranditega, mis p-s 6 nimetatud allikas ei kohaldu. piiravad andmesubjekti juhtudel. GDPR V peatükis õigusi (nt teavitamine, sätestatu järgimine ei ole juurdepääs, kohustuslik. parandamine ja  kustutamine), võimaldavad töödelda ka tundlikke andmeid ning seavad esikohale toimetussaladuse ja väljendus- ning teabevabaduse kaitse. Ajakirjanduslikel eesmärkidel GDPR art-d 7-10; 11 lg 2; isikuandmete töötlemisel 13-16; 18-20 ja 21 lg 1 ei ei kohaldata nimetatud kohaldata. Osaline Loi du 30 juillet 2018, art. GDPR-i sätteid, kui see Art 17 ei ole Ava Belgia Erand on ette nähtud derogatsioon 24 on vajalik väljendus- ja sõnaselgelt välistatud. allikas GDPR art-de 30 lg 4; 31; teabevabaduse kaitseks 33; 36; 44-50 ja 58 ning ei tohi ohustada kohaldamisest. avaldamist ega paljastada allikaid. Ajakirjanduslikel eesmärkidel isikuandmete töötlemist lubatakse teatud juhtudel erandeid GDPR-i Erand GDPR art-de 9, 10 Osaline Dlgs 196 del 2003 art-d. Art 17 ei ole Ava Itaalia nõuetest, tingimusel et ja 15 lg 1 suhtes. derogatsioon 136-139 sõnaselgelt välistatud. allikas järgitakse deontoloogilisi reegleid, kaitstakse andmesubjektide õigusi ja säilitatakse ajakirjanduslik saladus. Isikuandmete töötlemine Ajakirjanduslikul ajakirjanduslikel eesmärgil isikuandmete eesmärkidel on lubatud, töötlemisel ei kohaldu kui see toimub GDPR art-d 6, 9, 10, 30 ja Vastutav töötleja või sõnavabaduse ja teabe 34, V peatükki ja PDPA volitatud töötleja võib Osaline Personal Data Protection saamise õiguse art. 25c. Ava Bulgaaria täielikult või osaliselt derogatsioon Act (PDPA) art. 25h teostamiseks, austades Vastutav töötleja või allikas keelduda GDPR art. 17 eraelu puutumatust. Sel volitatud töötleja võib teostamisest eesmärgil ei kohaldata keelduda GDPR art-des nimetatud GDPR artikleid 12-21 sätestatud või on nende järgimisest andmesubjekti õiguste õigus keelduda. teostamisest.  Isikuandmeid võib ajakirjanduslikel eesmärkidel töödelda, kui need on Erand on ette nähtud Osaline andmesubjekti avaldatud Art 17 suhtes on Ava Rumeenia Law No. 190/2018 art. 7 GDPR II, III, IV, V, VI, VII ja derogatsioon või seotud tema avaliku erand ette nähtud. allikas IX peatükkide suhtes. staatuse või avalike asjaoludega, sealjuures tehakse erandid GDPR peatükkidest. Vabastused/erandid ette nähtud: Teavitamis- ja informeerimiskohustuse osas (GDPR art 12 lg-d 1 ja 2; art 13 lg-d 1-3; art 21 lg 4 ja art 5) Teabeallika ja teabe sisu kaitse osas (GDPR art 14 Isikuandmeid võib lg-d 1-4; art 15; art 21 lg töödelda, kui see teenib 4 ja art 5; art 33 lg 1 ja art sobival viisil 34 lg 1) ajakirjanduslikke Art 17 asemel Parandamise, Osaline Zákon č. 110/2019 Sb. Art- Ava Tšehhi eesmärke, sealjuures kohaldatakse kustutamise ja derogatsioon d 17-23. allikas arvestatakse, kas siseriiklikku õigust4. töötlemise osas (GDPR töötlemine hõlmab GDPR art-d 16-18) art 9 lg 1 või art 10 Teavitamiskohustuse nimetatud isikuandmeid. osas (GDPR art-d 17 lg 2; 19) Vastuväiteõiguse piiramise osas (GDPR art 21) Täiendavad erandid GDPR VII peatükki ei kohaldata; vabastus või erand art-de 5; 12- 22; 33-34; 56; 58 lg 1 p-d a, 4 § 82 zákon č. 89/2012 Sb.; § 10 zákon č. 46/2000 Sb.; § 35 zákon č. 231/2001 Sb.  b, e, f ja lg 2 p-d d, f, g osas. II. Tasakaalumudel Muud art 85 alusel Ametlik Riik Normi tüüp Akt ja säte Täpsustatud sõnastus Art 17 staatus sätestatud välistused URL Teabevabaduse teostamine peab austama Muud välistused põhiseaduses sätestatud Lei n.º 58/2019, de 8 Art 17 ei ole puuduvad sõnaselge Ava Portugal Tasakaalumudel inimväärikuse põhimõtet de agosto, art. 24 sõnaselgelt välistatud. GDPR peatükkide/ allikas ning selles ja riigisiseses artiklite loeteluna õiguses sätestatud isikuõiguseid. Ajakirjanduslikul eesmärgil võib andmeid töödelda ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui see on Muud välistused Act No. 18/2018 Coll. vajalik avalikkuse Art 17 ei ole puuduvad sõnaselge Ava Slovakkia Tasakaalumudel § 78 teavitamiseks ning see ei sõnaselgelt välistatud. GDPR peatükkide/ allikas riku andmesubjekti artiklite loeteluna õiguseid ja eriseaduse või rahvusvahelise lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda Muud välistused ajakirjanduslikul eesmärgil, puuduvad sõnaselge Art 17 ei ole kui selleks on avalik huvi, GDPR peatükkide/ Isikuandmete kaitse sõnaselgelt välistatud. Ava Eesti Tasakaalumudel see on kooskõlas artiklite loeteluna; seadus § 4 Artikkle 85 välistused allikas ajakirjanduseetika seadus annab puuduvad. põhimõtetega ning materiaalõigusliku avalikustamine ei kahjusta tasakaalustamisnormi. ülemäära andmesubjekti õigusi. Polgari Avalike asjade vaba Muud välistused Art 17 ei ole Torvenykonyvrol arutamise õiguse puuduvad sõnaselge Ava Ungari Tasakaalumudel sõnaselgelt välistatud. sz616 2013. evi V. teostamisel võib avaliku GDPR peatükkide/ allikas torveny, § 2:44 elu tegelase isikuõiguste artiklite loeteluna;  kaitset piirata vajalikul ja seadus annab proportsionaalsel määral, materiaalõigusliku inimväärikust tasakaalustamisnormi. kahjustamata ning era- ja perekonnaelu ja kodu puutumatust rikkumata. Ley Orgánica 3/2018, Muud välistused GDPR art 85 alusel ei ole de 5 de diciembre, de puuduvad sõnaselge ajakirjanduslikke erandeid Protección de Datos Art 17 ei ole GDPR peatükkide/ ette nähtud. Vastanduvate Ava Hispaania Tasakaalumudel Personales y garantía sõnaselgelt välistatud. artiklite loeteluna; huvide kaalumisel allikas de los derechos seadus annab lähtutakse põhiseadusest digitales materiaalõigusliku ja kohtupraktikast. (LOPDGDD) tasakaalustamisnormi. III. Erand puudub Muud art 85 alusel Ametlik Riik Normi tüüp Akt ja säte Täpsustatud sõnastus Art 17 staatus sätestatud välistused URL Zakon o provedbi Opće uredbe o zaštiti Puuduvad GDPR art 85 alusel ei ole GDPR art 85 alusel ei podataka (Official ajakirjanduslikku ajakirjanduslikke ole ajakirjanduslikke Ava Horvaatia Erand puudub Gazette erandit käsitlevad erandeid seadustes ette erandeid seadustes allikas “Narodne novine” No normid. nähtud. ette nähtud. 42/18) Saatja: "ERR" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Teile on saadetud dokument Eesti Rahvusringhäälingu dokumendihaldussüsteemi kaudu Kuupäev: 2026-03-31 11:00 Reg. nr: 1.1-7/18-26 Reg. kuupäev: 30.03.2026 Dokumendi liik: algatuskiri Pealkiri: Eesti Meediaettevõtete Liidu ja Eesti Rahvusringhäälingu ettepanek