Paljassaare tee võimalik rekonstrueerimise eskiislahendus Hoone on kavandatud osaliselt parkimismajaks 46 Tulevastes planeeringutes tagada
The 100% tee laiendamise võimalus tee
_ _ _ 34 Hoone on kavandatud osaliselt parkimismajaks
40 Paljas
s aare
-/-1 50
30 1 3 4 5 313 m²
-
- L 100%
15 L 100%
6 7 8 _ _ _
35 _ _ _
Rp 3 .
_ _
36
H=
Ä 80% / EK 20% 33 10 _ _
. 9 117
L 100% Ä 100% Ä 80% / EK 20% -
14
23
Ä 70% / EK 30% Ä 100%
_ _ 12 m 450 43 m 1800 43 m 4200 Ä 70%/EK 30%
9 43 44 1248 m² -
põik
_ 32 m 5000 1 2 3 Üh 100% -
L 100% 1396 m² -
_ _
8/-2 5000
2 3/-1 500
-
12/-2 1800
45 12/-2 4300 194 L 100%
Ä 80%/EK 20%
43 m 1800 12 m 2500 3 32 m 1500 2 Üm 100% 11 12 48 42 13 41 _
L 100% _ _ _
20 m 5000
5/-2 6400
4
3053 m²
- 181 1230 m² - 1906 m² - 5519 m² _ _ _ 2 3/-1 2500 8/-2 1700 _ _ _ Ä 40% / EK 60% _ _ _ _ 70
28
saare
- 6079 m² - 12/-2 1750 L 100% L 100%
5,0
- _ _ 20 47 _ _ Ä 40% / EK 60% 32 m 4100 _ _ 8871 m² -
2397 m²
63 7556 m² - 2866 m² - _ _ _ _ _ - Ä 10% / EK 90% 3 2376 m²
-
Ä 10% / EK 90% Ä 10% / EK 90% L 100%
So
- - - 32 m 2500 2 _ _ L 100% L 100% _ _ 8/-2 5200 - -
sn
9604 m² 22 3783 m² - _ _ - _ _ - 24 m 3300 _ _ 118 9002 m² 16 Ä 100%
8/-2 2450 24 m 1900 24 m 3300 3 _
o
Paljas
vs
- 2 4 - 6057 m² -
55 _ _ _ _ 6/-2 3950 _ _
40
ki
3531 m² - 622 m² - 6/-2 2800 6/-2 5500 209 m² - 43 43,
1 20 m 1500 1
tee
So
55 85 - - 4854 m² -
re tee 4757 m² 7672 m² -
aare 5/-2 1800
sn
837 m² 1178 m² 49 m²
Paljassaa
- - s
ka
- - - s 33
ov
Pa lj a
ru
4,0 4622 m²
sk
-
pu
i
tk
*
ka
Paljass
ru
p
aare te 5K
28
So
ut
e
k*
93
sn
13
51
30
ov
0
88
54,
Rp =4
s
92
Rp =3
nd
ki
Paljassaare tee
H
0
57,
. 9 .45 20
6
H
vöö Paljassaare tee Paljassaare tee
. 9 .62
3
26
75
96,2 u
25 3
l
21
3K 4 uske irist
,8 e
35 20120
9
4
ka
G
23,6
75 20 2
ru
4
hit pi 2,5
p
20
21
ut
a em vee
23,0
13
20
205
21
9
206
k*
18
20
7,0
20
19
18
1997
11
19 4
209
19
18
18
19
19
19
196
3
15
18
n
19
1
17
4K
18
17
18
6,0
2
18
7
n
44
8
8
18
4
3
18
2
17
2
8
17
0
Ra 25
9
7
0
3
17
3
1
5
6
4
7
5
43
4
6,0
0
1
6
8
9
88 87
85 84
89
8K
86
Lasteaial pole Paljassaare tee poole
58
16
4*
rühmaruumide rajamine lubatud. Paljassaare
90
70,
16
13
102,5
39
57
3
tee poolsesse hooneosasse võib rajada
2
4
15
91
13
76
abiruume, kabinetid jms ruumid
9
1
9
54
49 51
52
nr 3
48 5
53
22,0
47 0
95
12K 20,
0
94
16
42
77
46 4
Kai
75
L 100%
74
83
82
81
11,5
78
5
3K
14
6
45
56
*
10
41,2
11
41,2
8
8K _ _
6
29,
11,4
14
55
80
_
2
7,0
4
15
8K
4
79
14
14 14
16
8,0
14
11
15
16
6
59
_
40
_
35
16
5K
1
7
134
5,0 60,9
0
82,
9
43 42
2
1
12 13
2
14
2,5 23,0
33
14
5,0 3,0 5,0 -
4
6, 0
5
84,
103
60
3,0
8 14
8 6324 m²
99
8K 13
9
15
8K
73
23
2
7
,0
7 34
9
39 38
13 1
82,5
10 10 10 10
41
4,5
95,8
27,8 26,0
37 36
8 37
0 1 2 3
6,0
63
79,0
15
15
61
16
37,1
62
96
3,0 12K
6
0
6*
46,1
Sadama teenindushoone
39
75,4
35
646
5
8,5
87,4
87,2
,0
79,7
97
79,2
79,0
5
R20
14
34
66
47,0
10
Ra 200m
12K
4
8K
15
33
4
nna v
16
Rp. 511
11
11
0
10
15
50,
10
3,5
7
13
32 3
0
1
9
*
3
5
H=2.862
UU ud er) h=
6
15
Pääs Naissaare laevale
15
32
15
Pu vah ad
40
S (h. d= ca
2
13
piir ee p
7,0 3,5
1 3 29 2
5
6,0
1
h. õs
16
RA po a 1m
98
10
4
8,0
Põ
8*
7,0
6
JA op lla
11
0
ang iiris
TU pu 8
28 2 7
3
, 7
D u,
88
13
95,9
AL
5
32
uvö t
R208,0
3,0
60,1
2
35,2 7,0
A:
6
10
5
19,0 6,0
5K
7
2
72
3,0
60,9
29
4
ön
3,0
5K
19,0
29
23
20
10
19
22 21
71
8
d
,0
L 100%
11
27
4,5
19
68
18
4
_ _
70 69
8K _ 0
48
102,1
7, 0
L 100% _ 22,
_
67
36
84,
_ _ 10,0
_
2
3,0
16
-
0
_ _
Kai nr 4
589 m²
9
1,5
3,0 -
12
12
3,0 7,0 3,0
12 1
-
5
6,0
9
3309 m²
4 22
12
119,7
12
4
12
62,
12
6
3
7
8
Veetrammi peatus
0
5K
3,0
6,0
16
0
1,5
15
2,0
3,0
12K 2
36,0
17
Kai
Tallinna laht
17
0
5K
1
3,0
17
nr 3
3,0
1
31
11
41,2
22,0
22,1
4,0 3,0 3,0
34,4
74,
8K 51,0
37
8
2
2,0
42,3
4,5
79,3 56,3 47,0
45
17
,0
2
,0 5
2
30,0 5 nd
vöö
3
0
0 22, u
10, l
12K 2,0 9,0 20,0 20,7
14,
7
26 kee iris
t
55,4
73,1
19 21 42,0
tus ee pi
17
Pa le k
i
2 h
11 118
3
31 8K 7K e v
4
12
6K
86,5
7 16
8K 24 nna 9m
Tu
lja õr
11
1
12
11
12
25
80,8
Ra ca 3
80,8
12,0
83,8
9
ss gu
22
20,
0
5
1
23,0
13 1
6K
77,3
77,3
23,0 4,0 6,4
5
16,0
20
9
18 6,0
aa s
0
8,0
17,3
Ä 50% / EK 50%
47 45
4
7
L ja/või Ä ja/või Ths 5,0 3K 6K
6
20,0
18,0
re ve
5,7
32 m 3200 _ _ _ 3K
2
16
sih ep
5K
8
_ _
8/-2 3200
17 8K
27
i a inn
90 Üm_100%
42,0
- 4,0 7,5
3765 m² - 19123 m²
23 _
lum as
10,
- _
10
_ _
0
ine t 28
10,9 EK 100% 7678 m²
-
-
tu ,4 m
8K
46,9 20 m 1700
10K 5
22,0
22,0
lep
19,0
19,0
19,0
5,7 5,8 5/-2 3350
aa
30
84,2 6556 m² -
k
4,0
8,0
5,0
8,0
26,0
Kai
17
38
4,5
4
nr 3
26
10,0
3,0
10,0
10,0
7
EK 100%
Kai nr 36 Kai nr 35 20 m 2300 4
17 18 21 22 24 38 5/-2 2680
Veetrammi peatus
16 20 23 25 7258 m²
46
-
Ä 50% / EK 50% Ä 60% / EK 40% 19 Ä 10% / EK 90% Ä 10% / EK 90%
47 Ä 10% / EK 90%
L ja/või Ä ja/või Ths
_
Ä 40% / EK 60%
43 m 6200
43 m 4200
12/-2 4800
4 24 m 3300
6/-2 3400
3 Üm_100%
Ä 100%
32 m 3800 3
32 m 2700
8/-2 2700
2 32 m 2400
8/-2 2700
2 37 Ä 10% / EK 90%
24 m 2200
28 m 3300 3 _
200*
_
_
- 20 m 1600
Ä ja/või Üh
4 _ 8/-2 4500 2 7/-2 4100 10205 m² 2
Paljassaare sihi ülemisest ja alumisest 12/-2 7000 6791 m²
165
5051 m²
94 _ 95 4837 m²
64
5142 m²
45
L 100% 6/-2 2800 L 100% 83 -
5/-2 2200
245 - - _ _ 6233 m² - -
_ 40 _ _ _ 6746 m² - 38
9480 m² -
- _ _ 3989 m² - _ _
* Üleehitusservituudi alal
5774 m²
tulepaagist lähtuva sihi telg -
Promenaadi segaliiklusala on kavandatud jalakäijate 3471 m² - _ _ -
asuv pos 24 konsoolse
osa ehitisealune pind
-
Tallinna laht - 637 m² -
eelisõigusega ja pollaritega tõkestatud, kus on lubatud 782 m² -
Planeeritud promenaadiala
ainult teenindusautode kellaajaline juurdepääs
(kergliiklus ja haljastus), mille täpne
lahendus antakse ehitusprojektis
maastikuarhitekti poolt
Väljavõte Paljassaare tee 30 krundist perspektiivse lahendusega
Paljassaare tee Paljassaare tee
43 44 TINGMÄRGID
102,5 PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEV HOONE ÜP JÄRGNE PERSPEKTIIVNE SILD RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR 200 m VEEKOGU PIIRIST
9 6K VASTUVÕTMISELE MITTEKUULUV PLANEERINGU OSA PLANEERITUD MAAPEALNE HOONESTUSALA VEEKOGU RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR KUNI 50 m VEEKOGU PIIRIST
11,5
42 MÄRKUSED:
1. Ehitusprojekti koostamisel on maa-aluste korruste asukohta ning kuju lubatud krundipiires muuta tingimusel, et lubatud maa-alune
11 12 13 8K
KATASTRIÜKSUSE PIIR KÕRGEMA HOONEOSA LUBATUD ASUKOHT PLANEERITUD VÕIMALIK HALJASALA RANNA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 20 m VEEKOGU PIIRIST
2.
ehitisealune pind ei suurene.
Kavandatud jahisadamale ja muudele sadamate aladele tagada juurdepääs teenindavale transpordile kogu kai ulatuses.
8K 3. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas K-Projekt Aktsiaselts maastikuarhitekt Britt Mäekuusk märtsis 2025.
34 PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD MAA-ALUNE HOONESTUSALA PLANEERITUD VÕIMALIK KATUSEHALJASTUS KALLASRAJA PIIR 20 m VEEKOGU PIIRIST 4.
5.
Mereäärse rannapromenaadi, teede ja tänavate ning haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel.
Sorteeritud jäätmete kogumine lahendatakse hoone mahus. Äripindadega korterelamutes lahendada eraldi elanike ja äriühingute jäätmete
8,5
6K kogumiskohad.
1 FASSAADIPINNAD, KUS ON NORMIST KÕRGEM MÜRATASE PLANEERITUD VÕIMALIK RAND RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK
79,7
79,2
79,0
KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
14
(vt. seletuskirjas p.4.4.4 esitatud lisatingimused ehitusprojektide koostamiseks) 6. Planeeritud alale jäävad olemasolevad raudteerajatised on ette nähtud likvideerida.
(Vastuvõtmisele mittekuuluvad krundid on halli taustaga)
7. Planeeringute koostamisel-realiseerimisel tuleb arvestada, et ohualades ei suureneks tagajärgede raskusaste vastuvõetamatule tasemele.
6K PLANEERITUD VÕIMALIK AUTOLIIKLUSE ALA 0 SÄILITATAV II KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA VAATESEKTOR Seni kuni Paljassaare tee 30 kinnistul jätkub ammoniaagil põhinevate külmasüsteemide kasutamine, ei realiseerita planeeringulahendusega
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
väga ohtlikule alale (Rv) kavandatud hoonestust (Rv alade ulatus on 55 m ja 65 m). Joonisele on kantud Paljassaare tee 30 kinnistu ohualade
KÕRGUS
HOONE- HOONETE ulatuse kontuur, sellesse jääval alal peab olema tagatud isikute teavitamine õnnetuse mõjupiirkonnas asumisest, kuidas teavitatakse
MEETRITES
ALUNE ARV KRUNDIL
KRUNDI EHITUSÕIGUS PLANEERITUD VÕIMALIKUD LÜHIAJALISED PARKIMISKOHAD 0 SÄILITATAV III KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI PUMPLA VÕIMALIK ASUKOHT
8,0 SUURIM
KORRUSELISUS PIND (Vastuvõtmisele mittekuuluvad krundid on halli taustaga) toimunud õnnetusest ja kuidas käituda õnnetuse toimumise korral. Nõlva tn 8 asuva Puma Energy Baltics AS Tallinna terminali ohualas DP
n realiseerimisele otsest piirangut ei ole, vajalik on tagada teavitamine.
KRUNDI SUURUS
n PLANEERITUD VÕIMALIK SADAMA MANÖÖVERALA SÄILITATAV IV KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA ÜLEEHITUSSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 8. Arhitektuurivõistluse kohustusega alad ehitusprojekti staadiumis on pos 2, pos 4, pos 7, pos 17, pos 25 ja promenaadi ala pos 31, pos 38,
60,1 0
60,9
6K PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
pos 45.
HOONEALUNE PIND - MAAPEALNE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA TALLINNA LINNA KASUKS / 9. Planeeringu asendiplaanilise ja arhitektuurse lahenduse autor on arhitekt Indrek Allmann.
MAA-ALUNE PLANEERITUD VÕIMALIK RATTATEE PLANEERITUD VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS
AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRATUD ALA, MIS TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE KÄIGUS
Geoalus: Koostaja: Geodeesia OÜ Töö nr: GD-24-501 Mõõdistatud: 10.2024
48 EK VÄHEMALT KOLMEKORRUSELINE MITME KORTERIGA ELAMU
PLANEERITUD VÕIMALIK KERGLIIKLUSE ALA PLANEERITUD VÕIMALIK MADALHALJASTUS JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97
Ä ÄRIPINNAD
PLANEERITUD VÕIMALIK SEGALIIKLUSE ALA / JUURDEPÄÄS LIKVIDEERITAV PUU REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA KUJA 20 m
(jalakäijate eelisõigusega)
Üh ÜHISKONDLIKUD EHITISED
PLANEERITUD VÕIMALIK JALAKÄIJATE LIIKUMISKORIDOR PLANEERITUD VÕIMALIK LASTE MÄNGUVÄLJAK TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi:
Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a,
Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti
tel +372 626 4100 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala
Üm ÜLDKASUTATAV MAA
PERSPEKTIIVNE TRAMMITEE
Rp. 925G
H=3.623 REEPER PLANEERITUD VÕIMALIK KAUGJAHUTUSE PUMPLA
[email protected]
reg kood 12203754 detailplaneering (DP029910)
3,0 Objekti asukoht:
Juhataja R. Annusver
3,0
The PUMPLA, ALAJAAM
PLANEERITUD VÕIMALIK JUURDEPÄÄS KRUNDILE 5188 POLÜGONOMEETRIAPUNKT AS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS OHUALA VÄLISPIIR r=208 m (AMMONIAAK) Tallinn, Põhja-Tallinn
37 L TEE, TÄNAV
(vastavalt AS Paljassaare Kalatööstus 2016. a. riskianalüüsile)
Märkus: Uushoonestuse rajamine ohualasse jäävatel kruntidel on võimalik peale ohuala likvideerimist
Projektijuht
Konsultant
J. Mirme
Ü. Kadak Joonise nimi:
PLANEERITUD VÕIMALIK JALGRATTAPARKLA LIKVIDEERITAV OBJEKT Põhijoonis
Planeerija M. Mustkivi
Faili nimi: Koostatud: 16.09.2025 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava:
21 PLANEERITUD VÕIMALIK BUSSIPEATUS KOOS RATTAPARKLAGA
07142_DP.dwg 07142 DP-4 DP 1:1000
KÖITE SISUKORD
I MENETLUSDOKUMENDID
1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kiri 15.08.2025 nr 10-11/2131 – 1 KSH
avalikustamise kohta
2 Bolton Realestate OÜ kinnituskiri 19.06.2025 IKÕ alade ja lasteaia krundi kohta
3 Bolton Realestate OÜ esindaja Advokaadibõroo Sorainen AS pöördumine, 11.03.2025
4 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.09.2020 kiri nr 3-1/2713-1 Advokaadibüroo
SORAINEN AS
5 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.02.2020 kiri nr 3-2/19/955-8 Advokaadibüroo
SORAINEN AS
6 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.01.2020 kiri nr 3-2/19/955-7 Advokaadibüroo
SORAINEN AS
7 Bolton Realestate OÜ esindaja Advokaadibõroo Sorainen AS pöördumine, 22.11.2019
8 AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS 31.07.2019 kiri no.22 Tallinna
Linnaplaneerimise Ametile
9 Petromaks Holding OÜ 29.03.2019 kiri nr 05-19/K seoses täpsustava infoga ettevõtte tegevuse
kohta
10 Baltimark OÜ 28.03.2019 vastuskiri TLPA-le tootmisüksuse lähiaastate tegevuse kohta
11 TLPA 27.03.2019 kiri nr 3-2/18/955-1 detailplaneeringu osalise vastu võtmise ettepaneku
kohta
12 Advokaadibüroo COBALT OÜ 01.08.2018 kiri TLPA-le seoses menetluses tekkinud
viivitusega (koos lisadega)
13 Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd kajastav kirjavahetus
13.1 TLPA kiri nr 3-2/1183-8 K-projekt Aktsiaseltsile seisukoht lasteaia krundi muudatuse
kohta, 09.03.2018
13.2 TLPA kiri nr 3-3/210-1 Tallinna Haridusametile pöördumine arvamuse avaldamiseks,
24.01.2018
13.3 Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuskiri nr 2-7/15-1603/280 Tallinna
Linnavaraametile maareformi läbiviimisest Paljassaare sadamas, 15.01.2018
13.4 Tallinna Linnavaraameti vastuskiri nr 2.1-9/17/5787-2 TLPA-le aktsiaseltsi TALLINNA
SADAM järelepärimise kohta, 04.01.2018
13.5 Tallinna Linnavaraameti kiri nr 4.2-5/6368-1 aktsiaseltsile TALLINNA SADAM
maareformi läbiviimisest, 14.12.2017
13.6 Lahesuu Sadama aktsiaselts ja Osaühing Harinder seisukoht MKM-ile (sama: aktsiaseltsi
TALLINNA SADAM ja TLPA), 15.11.2017
13.7 OÜ BOLTON REALESTATE, Seaside Development OÜ ning Paljassaare One
Development OÜ pöördumine MKM-ile (sama: aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja
TLPA), 15.11.2017
13.8 Petromaks Holding OÜ kiri nr 002-17/K pöördumine aktsiaseltsi TALLINNA SADAM
poole (sama: MKM, TLPA), 15.11.2017
14 TLPA kiri nr 3-2/16/780-6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Veeteede Ametile
ja Lennuametile detailplaneeringu seisukoha küsimine, 10.07.2017
15 TLPA vastuskiri nr 3-2/16/1440-8 aktsiaseltsile TALLINNA SADAM Tallinna
Linnavaraameti ja Tallinna Kommunaalameti seisukohtade edastamine, 03.02.2017
16 TLPA kiri nr 3-2/1440-5 Tallinna Linnavaraametile ja Tallinna Kommunaalametile tuleva
avaliku rannapromenaadi omandamise selgitamisest, 05.12.2016
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
17 Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM kiri nr 15-7/16-1456/6394 TLPA-le järelpärimine kaide
nr 35-40 (tulev avalik rannapromenaad) kohta, 25.11.2016
18 TLPA kiri nr 3-2/2935-1 Terviseametile Põhja Talitus detailplaneeringu kooskõlastamise
kohta, 07.10.2016 (koos Harju Maavalitsuse 16.06.2016 kirjaga nr 6-7/1770 TLPA-le)
19 TLPA kiri nr 3-2/2574-1 Päästeameti Põhja Päästekeskusele detailplaneeringu elluviimiseks
eelduse täpsustamise kohta, 06.09.2016
19.1 Harju Maavalitsuse vastuskiri nr 6-7/1770 TLPA-le täiendavate kooskõlastuste vajaduse
kohta, 16.06.2016
20 TLPA kiri nr 3-2/1440-1 Harju Maavalitsusele teiste kooskõlastuste vajaduse määramiseks,
09.05.2016
21 TLPA kiri nr 3-2/3779-1 Tallinna Kommunaalametile avaliku kasutuse alade ettepaneku kohta,
18.11.2015
22 TLPA kiri nr 3-2/803-6 K-Projekt Aktsiaseltsile detailplaneeringu menetluse kohta,
30.03.2015
23 Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regiooni vastuskiri nr HJR 6-5/12/28805-2 TLPA-le,
18.12.2012 (detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine)
24 TLPA kiri nr 3-2/817-13 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile, 19.11.2012
(kooskõlastamiseks esitamine)
25 Päästeameti Põhja Pääste keskuse kiri nr 7.3-4.1/2345 K-Projekt Aktsiaseltsile
Paljassaare tee 30 kinnistul käideldava ammoniaagi ohu hinnangu kohta, 24.05.2012
26 Tallinna Keskkonnaameti kiri nr 6.1-4.4/09/2793 OÜ-le Hendrikson & Ko keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande kohta, 09.12.2011
27 AKTSIASELTSi PALJASSAARE KALATÖÖSTUS kiri nr 87 TLPA-le, 13.07.2011
(nõusoleku andmisest keeldumine)
28 TLPA kiri nr 3-2/803 AKTSIASELTSile PALJASSAARE KALATÖÖSTUS, 16.06.2011
(seisukoha küsimine)
29 Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 6.3-6/10-0234-002K-Projekt Aktsiaseltsile arvamuse
andmine detailplaneeringu liikluslahendusele, 19.02.2010
30 Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regiooni kiri nr HJR 6-8/13859-4 OÜ-le Hendrikson & Ko,
28.07.2009 (detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
heakskiitmine)
31 OÜ Hendrikson & Ko kiri nr 1059/09 informeerimine KSH programmi avaliku väljapaneku
ning avaliku arutelu toimumise kohta, 25.06.2009
32 Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regiooni kiri nr HJR 6-8/13859-2 OÜ-le Hendrikson & Ko,
19.06.2009 (seisukoht detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise avaliku
väljapaneku eelsele programmile)
33 Detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu tulemused, Põhja-Tallinna Valitsuse kiri
nr 5-13/1344, 29.05.2009
33.1 Detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll, 26.05.2009
33.2 Detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemusi tutvustaval avalikul arutelul
osalenud isikute nimistu, 26.05.2009
34 Ametlik teadaanne detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu toimumise kohta (Postimees,
18.05.2009)
35 Tallinna Keskkonnaameti kiri nr 6.1-4.4/1191, 29.04.2009 (detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamise kohta)
36 Ametlik teadaanne detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta
(Postimees, 28.04.2009)
37 Detailplaneeringu alagatmine, Tallinna veebileht 04.2009
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
38 Ametlik teadaanne detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise
kohta (Postimees, 20.04.2009)
39 Detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus (LV korraldus
nr 597-k, 15.04.2009)
40 Leping nr 2-5/50, 27.02.2009
41 Tallinna Linnavolikogu Kantselei kiri (koos Linnamajanduskomisjoni koosoleku protokolliga)
nr F1.1-3.1/33, 12.02.2009
42 TLPA kiri nr 1/2-1/817 Tallinna Linnavolikogule, 13.01.2009
43 Tallinna Maa-ameti kiri nr 4-13/8970 Maa-ametile (sama TLPA-le), 10.10.2008
44 Tallinna Maa-ameti kiri nr 4-13/6710 K-Projekt Aktsiaseltsile, 10.10.2008
45 Tallinna Keskkonnaameti kiri nr 6.1-4.2/2150 K-Projekt Aktsiaseltsile, 25.08.2008
46 Põhja-Tallinna Halduskogu maakomisjoni koosoleku protokoll, 21.08.2008
47 Tallinna Maa-ameti (kehtiv nimi Tallinna Linnavaraamet) kiri nr 4-13/6710 K-Projekt
Aktsiaseltsile, 27.06.2008
48 K-Projekt Aktsiaseltsi vastuskiri nr 2-6/292 TLPA-le, 14.04.2008
49 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) algatuskiri nr 1/2-1/2270, 22.06.2007
49.1 Skeem planeeritava ala ja kontaktvööndi piiri määramiseks
49.2 Detailplaneeringu algatamise taotlus nr DP029910, 21.06.2007
50 Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll (Paljassaare sadama-ala struktuurplaani
heakskiitmine) nr 29, 30.05.2007 (koos seletuskirjaga)
51 Leping Tallinna Linnavalitsuse ja Paljassaare sadama-alale jäävate maaomanike vahel,
01.02.2007
II SELETUSKIRI ...................................................................................................................... 1
1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA
TEOSTATUD UURINGUD .......................................................................................................... 1
2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................................ 2
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...................................................................... 3
3.1 LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA SELLE ANALÜÜS ....................................... 3
3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL .................................................................... 6
3.3 KEHTIVAD KITSENDUSED ......................................................................................... 8
3.4 KESKKONNASEISUND ................................................................................................. 8
3.4.1 Planeeringuala ehitusgeoloogiline ülevaade .............................................................. 8
3.4.2 Planeeringuala reostusuuringute ülevaade ............................................................... 10
3.5 HALJASTUS .................................................................................................................. 12
3.6 TEHNOVARUSTUS ...................................................................................................... 12
4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................ 13
4.1 LINNARUUM ................................................................................................................ 13
4.1.1 Võrdlus Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringuga .............................. 17
4.1.2 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ........................................................................ 19
4.1.3 Võrdlus Paljassaare sadama-ala struktuurplaaniga .................................................. 21
4.1.4 Võrdlus detailplaneeringu algatamise korralduses esitatud lisanõuetega ................ 21
4.1.5 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine ........................ 22
4.1.6 Linnaehituslikud ideed ............................................................................................. 22
4.1.7 Planeeringuala üldised kvaliteedistandardid ja piirangud ........................................ 28
4.1.8 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused.................................... 30
4.1.9 Detailplaneeringu arendusetapid, avalike alade planeerimise põhimõtteid ja
planeeringu elluviimise tegevuskava ..................................................................................... 32
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
4.2 ERINÕUDED ................................................................................................................. 36
4.2.1 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ........................................................................ 36
4.2.2 Leevendavad keskkonnaalased meetmed planeeringu realiseerimiseks .................. 38
4.3 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS .............................................................. 40
4.3.1 Vertikaalplaneerimise tingimused ............................................................................ 47
4.4 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD .................................................... 47
4.4.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 52
4.4.2 Likvideeritava haljastuse loetelu .............................................................................. 53
4.4.3 Maastikukujunduse üldpõhimõtted .......................................................................... 59
4.4.4 Müra ja õhusaaste ..................................................................................................... 63
4.4.5 Insolatsioonitingimused ........................................................................................... 64
4.4.6 Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 65
4.4.7 Pinnasereostuse likvideerimine ................................................................................ 65
4.5 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 66
4.6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............... 67
4.7 PLANEERINGUALAL VÕIMALIKU LÕHNA LEVIMINE ...................................... 68
4.8 Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga, pärast
planeeringulahenduste avalikustamist tehtud muudatused ja teised olulised muudatused
69
5 TEHNOVÕRGUD................................................................................................................. 70
5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .................................................................. 70
5.1.1 Üldosa....................................................................................................................... 70
5.1.2 Veevarustus .............................................................................................................. 70
5.1.3 Kanalisatsioon .......................................................................................................... 71
5.1.4 VK-võrkude ehituse maht ........................................................................................ 72
5.2 ELEKTRIVARUSTUS JA VÄLISVALGUSTUS ......................................................... 73
5.3 VÄLISVALGUSTUS ..................................................................................................... 75
5.4 SIDEVARUSTUS........................................................................................................... 76
5.5 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 76
5.6 Jahutus ........................................................................................................................... 77
5.7 Gaasivarustus .................................................................................................................. 77
5.8 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS
TEHNOVÕRKUDE OSAS ...................................................................................................... 78
III LISAD
1 Haljastuse hinnang Paljassaare sadama-ala detailplaneeringule (04 ja 08.2025 Britt
Mäekuusk)
2 Ruumilised ilupildid planeeritavast alast
3 Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d
kruntide ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(2025, OÜ Hendrikson & Ko)
4 Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d
kruntide ja lähiala maa-ala pinnase radooniriski hinnangu aruanne (2006, Eesti
Geoloogiakeskus)
5 Tehnilised tingimused
AS Gaasivõrk 03.10.2024 tehnilised tingimused nr 3-6/254-24
Enefit AS 08.10.2024 linnavalgustuse tehnilised tingimused nr 143
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Elektrilevi OÜ 14.10.2024 tehnilised tingimused nr 483720
Hundipea OÜ 18.10.2024 elektrivarustuse tehnilised tingimused
AS Utilitas Tallinn 21.10.2024 tehnilised tingimused nr 24TT-10967
AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 25.10.2024 tehnilised tingimused PR/2449136-1
Telia Eesti AS 01.11.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused
nr 39254352
6 Paljassaare tee 30 (AS Paljassaare Kalatööstus) ammoniaagilekke ohualade analüüs
(OÜ Hendrikson & Ko)
7 Reostusuuring (2004, OÜ IPT Projektijuhtimine)
8 Paljassaare reostusuuring (2005, OÜ IPT Projektijuhtimine)
9 Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d
detailplaneeringu keskkonnamüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, 17.12.2024)
10 Reostusuuring, Kobras OÜ töö nr 2025-170, mai 2025
11 Paljassaare sadama detailplaneering, geotehnika aruanne (2007, OÜ IPT Projektijuhtimine)
IV JOONISED
1 Situatsiooniskeem DP-1
2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed DP-2
3 Tugiplaan DP-3
4 Põhijoonis DP-4
5 Hoonestuskava ettepanek DP-4-1
6 Kruntimise skeem DP-4-2
7 Tehnovõrkude koondplaan DP-5-1,DP-5-2
8 Elektrivarustuse skemaatiline plaan GE-E
9 Planeeringu realiseerimise skeem
10 Avalike alade skeem
11 Teede- ja tehnovõrkude valmisehitamise skeem
V KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
VI TLPA SEISUKOHT
1 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht nr 3-2/1183-8, 09.03.2018
2 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht nr 3-2/803-8, 09.02.2016 (koos joonisega)
3 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht nr 3-2/803, 26.10.2012 (koos joonise
väljavõttega)
4 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht nr 1/2-1/817, 22.12.2008 (koos joonisega)
5 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht nr 2-1/817, 13.03.2008 (koos joonisega)
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
1
II SELETUSKIRI
1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA
TEOSTATUD UURINGUD
Detailplaneeringu koostamise alused:
Planeerimisseadus
Tallinna linna ehitusmäärus
Detailplaneeringu algatamise otsus (LV korraldus nr 597-k, 15.04.2009)
KS Holding taotlus nr DP029910 detailplaneeringu koostamise algatamiseks, 16.06.2007
Detailplaneering on koostatud Tallinna Linnavalitsuse 16.06.2004 määruse nr 61 alusel
(Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded).
Detailplaneeringu lähtedokumendid:
Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu 17.septembri 2020 otsusega nr 84 kinnitatud „Tallinna
parkimiskohtade arvu normid“
Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrus nr 15 „Haljastuse
inventeerimise kord“ ja Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja
hoolduslõikusloa andmise kord
Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,
kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus.
Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsus nr 107 „Tallinna keskkonnastrateegia aastani
2030“
Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrus nr 18 „Tallinna sademevee strateegia
aastani 2030“
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (EVS 843:2016 „Linnatänavad”,
EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine“, 31. detsembrini kehtinud EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“, EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, EVS-EN ISO 11654:1999 „Akustika.
Hoonete helineelud. Helineeldumise hindamine“).
Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud
Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028
Tallinna jäätmehoolduseeskiri
Paljassaare sadamateala hõlmav linnaruumiline lahendusettepanek „Paljassaare sadama-
ala struktuurplaan”, mai 2007 (OÜ Ars Projekt)
Sotsiaalministri 11.02.2017 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (menetluses olev)
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
2
Detailplaneeringu koostamisel teostatud uuringud/aruanded:
Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d
kruntide ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(OÜ Hendrikson & Ko töö nr 1234/09)
Geodeetilised mõõdistused, Geodeesia OÜ, töö nr GD-24-601, 10.2024
Haljastuse hinnang Paljassaare sadamaala detailplaneeringule, aprill 2025 Britt Mäekuusk
Geotehnika aruanne, IPT Projektijuhtimine OÜ
Pinnase- ja pinnasevee seisund Paljassaare tee ja mere vahelisel alal, IPT
Projektijuhtimine OÜ
Paljassaare reostusuuringud, IPT Projektijuhtimine OÜ
Reostusuuring, IPT Projektijuhtimine OÜ
Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d
kruntide ja lähiala maa-ala pinnase radooniriski hinnangu aruanne, Eesti Geoloogiakeskus
Paljassaare tee 30 (AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS)
ammoniaagilekke ohualade analüüs, OÜ Hendrikson & Ko, märts 2013.
Kobra OÜ reostusuuring, 05.2025
2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele oli detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks Põhja-Tallinnas asuvate 100% tootmismaa sihtotstarbega Paljassaare tee 18, 24,
24a, 28 (uus aadress 28d), 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, transpordimaa
sihtotstarbega Paljassaare tee 32d ning ärimaa sihtotstarbega Paljassaare tee 20, 26a kinnistute
ümberkruntimine 66-ks krundiks ning ehitusõiguse määramine 27-le hoonestusõigusega
krundile kuni 85 hoone sh 2 kuni 4-korruselise ärihoone, 14 kuni 5-korruselise korterelamu, 1
kuni 2-korruselise sotsiaalhoone, 54 kuni 14- korruselise äri- ja eluhoone ning 14 kuni 13-
korruselise äri-, elu- ja sotsiaalhoonete ehitamiseks. Kokku on kavandatud kaks100 % ärimaa,
kaks 100 % elamumaa, seitse 100 % sotsiaalmaa sihtotstarbega, kolmkümmend kolm 100 %
transpordimaa, üks 80 % elamumaa ja 20 % ärimaa, üks 80 % ärimaa ja 20 % elamumaa, kaks
90 % elamumaa ja 10 % ärimaa, viis 95 % elamumaa ja 5 % ärimaa, üks 65 % elamumaa ja
35 % ärimaa, kolm 70 % elamumaa ja 30 % ärimaa, kolm 50 % elamumaa ja 50 % ärimaa,
üks 10 % ärimaa, 85 % elamumaa ja 5 % sotsiaalmaa ning üks 5 % ärimaa, 90 % elamumaa ja
5 % sotsiaalmaa, kaks äri ja/või elamumaa sihtotstarbega krunt. Lisaks on detailplaneeringu
eesmärgiks üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.
Detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud, et Paljassaare tee 30 kinnistu omanik ei
soovi planeeringu koostamisega jätkata ning seetõttu on tehtud planeeringus ettepanek
detailplaneering osaliselt vastu võtta ja kehtestada 29,15 hektari (kokku planeeritud 48 krunti
millest kehtestamisele kuuluvad 42 krunti) ulatuses.
Korrigeeritud detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Paljassaare tee 18, 20, 20a, 22, 24,
24a, 24b, 26a, 26b, 26c, 28c, 28e, 28d, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d, 32e ja T12 kinnistute
ümberkruntimine 42-ks krundiks millest: 2 elamumaa krunti; 1 ühiskondlike ehitiste krunt; 1
tootmismaa krunt; 13 transpordimaa krunti; 4 ärimaa krunti; 15 äri- ja elamumaa krunti; 1 äri-
ja /või ühiskondliku hoone krunt; 3 üldkasutatava maa krunti; 2 transpordimaa ja/või ärimaa
ja/või tootmismaa krunti. Ehitusõigus määratakse 23-le hoonestatud krundile kuni 61 hoone
püstitamiseks: 5-le krundile kuni 12-korruseliste äri- ja eluhoonete, kaheksale krundile 8-
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
3
korruseliste äri ning äri- ja eluhoonete, ühele krundile kuni 7-korruselise äri- ja eluhoone,
kahele krundile kuni 6-korruseliste äri- ja elamuhoonete, viiele krundile kuni 5-korruseliste
äri-, elamu-, ühiskondliku- või ärihoonete, kahele krundile kuni 3-korruselise ühiskondliku- ja
ärihoone rajamiseks.
Ühtlasi määratakse detailplaneeringuga üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Vastavalt Tallinna hädaolukorra riskianalüüsile asub Paljassaare tee 30 kinnistul
AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS, mis kuulub ohtlike ettevõtete hulka
(ohuallikas ammoniaagimahuti) mis on jäetud detailplaneeringu vastuvõtmisest välja ning
põhijoonisel tähistatud selle ohuala ulatus koos tingmärgiga, et uushoonestuse rajamine on
antud ohualas võimalik alles pärast ohuala likvideerimist. Detailplaneeringu seletuskirja p.
4.1.9 tegevuskava peatükis on ka kirjeldatud, et KALATÖÖSTUSE naaberkruntidel (pos 9;
pos 14; pos 20, pos 21, pos 22, pos 23 ja pos 24) on planeeringu elluviimise eeltingimuseks
AKTSIASELTSi PALJASSAARE KALATÖÖSTUS tegevuse lõpetamine alal või tegevuse
jätkumise korral täiendavate kaitsemeetmete rakendamine (näiteks mahutite maa-alla
viimine), mille tulemusena vähendatakse ohuala piiri.
Paljassaare tee 30b kinnistul asus Baltimark OÜ, mille ohuks oli ammoniaagi vabanemine.
See krunt kuulub juba planeeringust huvitatud isikule, see ohuala on juba tänaseks
likvideeritud ning ka detailplaneeringu põhijoonisel on vastav hoonestus Paljassaare tee 30b
kinnistul ette nähtud likvideeritavaks.
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA SELLE ANALÜÜS
Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare poolsaarel Paljassaare tee ning
Paljassaare sadama akvatooriumi vahelisel maa-alal. Planeeritava maa-ala suurus on
~31,10 ha, sealhulgas krunditava ala suurus on 22,64 ha. Vastuvõtmisele ka kehtestamisele
kuuluva planeeringuala suurus on 29,15 hektarit (sh kruntidatava ala suurus 20,58 hektarit).
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
4
Vaade planeeritavale alale lõunast
Planeeritava ala lähipiirkonna ja kontaktvööndi iseloomustus
Vaadeldav ala paikneb Põhja-Tallinna linnaosa põhjaosas. Kolmes suunas paikneb kolm lahte
– Kopli laht, Paljassaare laht, Tallinna laht – ning kagusuunal Kalamaja elamukvartal.
vanalinn koos kesklinnaga. Edelasuunal paiknev Kopli laht koos Stroomi ranna ja
Merimetsaga on oluliseks rekreatsioonialaks kogu linnaosale. Samuti on oluliseks
rekreatsioonialaks kujunemas Katariina kai ümbrus – 2006 avatud Pikakari rand ja Paljassaare
poolsaare põhjatipus asuv Paljassaare linnuala. Need võimalused ja lähedus kesklinnale
loovad kogu Põhja-Tallinna piirkonnale võimaluse kujuneda väga populaarseks puhke-, elu-
ja töötamise piirkonnaks.
Kontaktvööndi ja planeeritava ala asukoht
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
5
Planeeringuala kontaktvöönd on oma hoonestuselt väga mitmekesine – siin kohtuvad väga
erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-, tootmis- ja elamukvartalid. Planeeringuala
kontaktvööndis on selgelt näha erinevatel ajajärkudel rajatud hooned, mis moodustavad
kontaktalal omaette piirkonnad, suurimad neist on:
1949. aastast pärinev miljööväärtusliku alana määratletud Laevastiku elamukvartali
hoonestus.
Nõukogude perioodil mere äärde rajatud sadamahooned ja rajatised (tollilaod, kraanad
koos raudteedega jms) koos administratiivhoonete ja üksikute korterelamutega ning
garaažidega. Kaubasadamate piirkond katab rannajoone Noblessneri sadamast kuni
Katariina muulini, sealhulgas jääb planeeringualast põhja poole rannajoonele ka merealast
kutseõpet läbi viiv Revali merekool.
Paljassaare poolsaare keskossa jääv veepuhastusjaam koos mere ja reoveepuhastus-
seadmete vahele jääva jäätmaaga – alalt võib esineda lõhnahäiringuid.
Paljassaare poolsaare põhjaosas olev Natura 2000 linnuhoiuala ja Pikakari rand.
Hoonestuse kõrgus ulatub Paljassaare poolsaarel ühekorruselistest eramutest 7-korruselise
korterelamuni. Valdavalt on hooned ühe- kuni kahekorruselised.
Laevastiku tänava kvartal Paljassaare poolsaarel määrati kaitsealuseks miljööväärtusega
elamualaks Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu raames. See on terviklik
1949. aastal sadamatööliste tarbeks ehitatud stalinistlikus stiilis elamutega ringtänav. Hooned
moodustavad ümber kolmnurkse haljasala tervikliku ansambli. Suur osa neist hoonetest vajab
rekonstrueerimist, kuid paljud on ka korrastatud viimastel aastatel koostatud välisviimistluse
passide järgi.
Vaadeldaval alal on neli peamist maakasutust:
Elamumaa. Seda väga erinevates variantides: ühepereelamud, väikesed kahekordsed ühe
trepikojaga kortermajad ning keskmised 5- kuni 7-korruselised mitmesektsioonilised
kortermajad.
Äri- ja tootmismaa territooriumid, mille alla kuuluvad eeskätt Paljassaare ja Hundipea
sadama alale jäävad kauba- ja tootmissadamate territooriumid ning garaažide all olevad
maa-alad.
Jäätmehoidlamaa. Tallinna veepuhastusjaama territoorium.
Transpordimaa, mille hulka kuuluvad olemasolevad tänavad, raudteed ning trammitee.
Kuna elamisfunktsioon oli vaadeldaval alal senini tagaplaanil, siis ei ole kontaktvööndis
lasteaedu. Suuremad avalikud rekreatsioonialad ning toiduainete kauplused kontaktvööndis
puuduvad.
Vaadeldava ala rohestruktuur on samuti suhteliselt kesine, sest suuremaid parke/haljasalasid
ei ole. Kontaktala läbivad ülelinnalise rohestruktuuri osaks olevad puiesteed, mis kulgevad
piki Kopli tänavat ja Paljassaare teed.
Tähtsamatest tänavatest jäävad planeeringuala kontaktvööndisse Kopli tänav, Tööstuse tänav
ja Paljassaare tee.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
6
Kuna valdav osa aktiivsest kasutusest ning hoonestusest jääb kontaktvööndi lõunaossa, siis on
see suhteliselt hästi varustatud ühistranspordiga. Mööda eelpool nimetatud tänavaid sõidavad
regulaarselt bussid ning paralleelselt Kopli tänavaga kulgeb trammitee.
Planeeritava ala iseloomustus
Planeeritav ala on hetkel suletud ning piirdeaiaga ümbritsetud kinnine tollisadama
territoorium, kus paiknevad tollilaod, lao- ja tootmishooned koos sadamahoonete ja
rajatistega. Sissesõidud Paljassaare teelt on tõkestatud tõkkepuuga.
Suurimateks asukateks on aktsiaselts OÜ BOLTON REALESTATE, KS Stivideerimise
Aktsiaselts, Atlas Seafood Aktsiaselts ning AKTSIASELTS PALJASSAARE
KALATÖÖSTUS.
Olemasolevad lao- ja tootmishooned on enamjaolt väheväärtuslikud ning suhteliselt kehvas
seisus. Erandiks on uuemad tootmis- ja büroohooned. Ala ei ole määratletud
miljööväärtuslikuna.
Territooriumi sõiduteed on valdavalt asfalteeritud. Kaupade ja toorainete ladustamiseks ning
transportimiseks on planeeringualal raudteed ning sadamakraanad, mis annavad alale merelt
vaadeldes iseloomuliku silueti. Mitmel pool vedeleb nii ehitus- kui olmejäätmeid.
Dendroloogilise inventeerimise alal hinnati 212 haljastuslikku objekti. Alal kasvavate puude
tervislik seisund ning dekoratiivsus on kesine.Valdava osa planeeringualast moodustavad
asfaltkattega teed, ladustamisplatsid ja hooned.
Juurdepääs planeeringualale toimub Sitsi ristmiku kaudu Paljassaare teelt. Olulisemateks
lähipiirkonna juurdepääsuteedeks planeeringualale on Kopli tänav, Sõle tänav ning Tööstuse
tänav. Paljassaare sadama, mille akvatoorium on osa Tallinna lahest, kaudu on tagatud
juurdepääs merelt.
Paljassaare teel sõidavad regulaarselt bussid (26, 26a ning 59), bussipeatus asub Paljassaare
sadama sissepääsuvärava juures. Lisaks sellele on võimalik ühistranspordina kasutada
planeeritavast alast ca 500 m kaugusel Kopli tänava ääres kulgevaid trammiliine (trammid
nr 1 ja 2) ning bussiliini nr 3.
3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL
Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud:
Paljassaare tee 18 on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 38015 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 20 on 100% ärimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 6650 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Seaside Development OÜ;
Paljassaare tee 20a on 100% ärimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 600 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
7
Paljassaare tee 22 on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 301 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ Hundipea;
Paljassaare tee 24 on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 15134 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 24a on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 1935 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 24b on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 2052 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ Hundipea;
Paljassaare tee 26a on 100% ärimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 7116 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 26b on 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 25863 m²,
kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 26c on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 292 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ Hundipea;
Paljassaare tee 28c on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 7246 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil BP-Icon OÜ;
Paljassaare tee 28e on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 18614 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE ja kinnistule on
seatud tasuta hoonestusõigus kestvusega 99 aastat sissekandmise päevast alates OÜ BOLTON
REALESTATE kasuks;
Paljassaare tee 28d on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 2489 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 30a on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 719 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 30b on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 2391 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 30c on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega 2003 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE ja kinnistule on
seatud tasuta hoonestusõigus kestvusega 99 aastat sissekandmise päevast alates OÜ BOLTON
REALESTATE kasuks;
Paljassaare tee 32 on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 14420 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 32b on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega 8630 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
8
Paljassaare tee 32c on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 28485 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 32d on 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 12322 m²,
kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee 32e on 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 594 m², kinnistu
omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;
Paljassaare tee T12 on 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 9954 m²,
kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE.
3.3 KEHTIVAD KITSENDUSED
Seadusest tulenevad piirangud:
Planeeritavasse alasse Paljassaare tee äärde jäävad II klassi reeperid nr 9759 ning nr 925g
ning lähialasse jääb reeper nr 923.
Planeeritaval maa-alal Paljassaare tee ääres paiknevad polügonomeetriapunktid nr 2621
ning nr 5188.
Planeeritavale maa-alale jääb geodeetiline märk Rp.511.
Planeeritavale maa-alale ulatuvad järgmised vööndid:
o Tallinna lahe piiranguvöönd 200 m vee piirist (Looduskaitseseadus § 37);
o Ranna ehituskeeluvöönd 50 m veekogu piirist;
o Ranna veekaitsevööndi piir 20 m veekogu piirist;
o Mere ranna kallasraja piir 10 veekogu piirist.
Kokkulepetest tulenevad piirangud:
Paljassaare tee 30 krundile on seatud tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus osaühingu
Jaotusvõrk (reg kood 11050857, Tallinn) kasuks vastavalt 04.02.2004 lepingu punktile 3
ning lepingu lisaks olevale plaanile.
Paljassaare tee 30 krundil on kaasomanike vahel sõlmitud kokkulepe kinnistu valdamiseks
ja kasutamiseks vastavalt 29.12.2003 lepingu punktile 5 ja lepingule lisatud plaanidele.
Paljassaare tee 30c krundile on seatud tasuta hoonestusõigus kestvusega 99 aastat alates
sissekandmise päevast 31.05.2005 aktsiaseltsi KS Holding (reg kood 10875099) (kehtiv
ärinimi OÜ BOLTON REALESTATE) kasuks.
Paljassaare tee 28c krundile on seatud keelumärge kinnisasja võõrandamise keelamiseks
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliamet Põhja Maksu- ja Tollikeskus, reg kood 70000349)
kasuks.
Paljassaare tee 28e krundile on seatud tasuta hoonestusõigus kestvusega 99 aastat alates
sissekandmise päevast 31.05.2005 aktsiaseltsi KS Holding (reg kood 10875099) (kehtiv
ärinimi OÜ BOLTON REALESTATE) kasuks.
3.4 KESKKONNASEISUND
3.4.1 Planeeringuala ehitusgeoloogiline ülevaade
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
9
Planeeringuala ehitusgeoloogilise uurimistöö aruande on koostanud IPT Projektijuhtimine
OÜ, töö nr 07-03-0688.
Välitöö käigus tehti 11 kombipenetratsioonikatset koos ettepuurimisega. Maksimaalne
uurimissügavus oli 18,3 m.
Uuritud ala paikneb Paljassaare poolsaare kaguosas Tallinna lahe kaldal. Tegemist on
klindiesise tasandikuga, mida on osaliselt täidetud sadama süvendamisel eemaldatud
pinnasega.
Ala on hoonestatud, läbitud paljude raudteeharudega ja esineb tihedalt maa-aluseid
tehnovõrke. Kaiäärsed alad kuulusid kunagi madalvee alla ja on praeguseks ajaks täidetud.
Laht on laevatamiseks süvistatud.
Reljeef on üldiselt tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 2...3 m.
Geoloogiline ehitus
Uuritud alal moodustab geoloogilise lõike ülemise osa täitepinnas, mille all levib merelise
geneesiga liivpinnas. Liiva all 2...6,5 m paksuselt vähese tugevusega möll- ja savipinnast.
Moreen paikneb maapinnast 6...15 m sügavusel. Aluspõhjalised kivimid on esindatud
alamkambriumi aleuroliitide ja savidega. Nende pealispind tõuseb lõuna suunas, aluspõhja
astangu nõlvaalal, maapinna lähedusse. Seega on ca 1,5 km pikkusel alal aluspõhja pealispind
3...17 m sügavusel.
Pinnasevesi
Pinnasevee tase paiknes välitöö ajal ala lõunaossa jäävatel Paljassaare 2 ja 4 kruntidel
maapinnast 0,8 m sügavusel (absoluutkõrgusel 1,45...2,05 m). Tegemist on nõlvaalalt valguva
ja sademetest toituva vee kogunemisega vett praktiliselt mittejuhtival savipinnasel esinevasse
täitekihti.
Ülejäänud alal oli veetase välitööde ajal lahepoolses osas kuni 2,3 m sügavusel
(absoluutkõrgusel 0,05 m) ja merest kaugenedes 1...1,5 m sügavusel (absoluutkõrgusel
0,9...1,5 m). Vesi levib täitepinnastes ja nende alla jäävates looduslikes liivades. Aladel, kus
täitepinnaseks on kasutatud vett mittejuhtivat savipinnast, esineb ülavesi, alumistes
mereliivades avamisel võib paikselt täheldada lokaalset survelist vett.
Mõõdetud tase on keskseisu lähedane. Orienteeruv sessonne muutus võib olla ±0,5...0,8 m.
Veehorisont toitub sademetest ja seda dreenib lähedusse jääv meri, mõjutades oma
veetõusuga ka veepiiri-äärsete alade veetaset.
Varasemates uuringutes on toodud kalasadama merevee miinimumtasemeks –0,95 m ja
maksimumtasemeks 1,25 m (EGF 25733).
Pinnasevesi on kogu alal kõrgel, jäädes maapinnast keskmiselt 1...2 m sügavusele. Veetaseme
sügavus oleneb sademetest, mere lähedusest ja merevee seisust.
Ehitusgeoloogilised tingimused
Ehitusgeoloogilised tingimused territooriumil on keerulised ja muutlikud.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
10
Raskendavaks on ebaühtlase koostisega ja tihedusega täitepinnas, mille paksus on paikselt
3...3,5 m.
Lamavad liivad on kohati kohevad ja sisaldavad orgaanilist ainet. Rahuldava kandevõimega
mereliivade levik on muutlik. Ebaühtlaseid vajumeid põhjustab muutliku levikuga ja
paksusega vähetugev savipinnas. Nõrk kompleks algab maapinnast 3,5...9,7 m sügavuselt ja
suidub lõuna suunas välja. Tugevam moreenne pinnas paikneb maapinnast 5...15 m
sügavusel. Aluspõhjaline savi jääb 3,5...17 m sügavusele.
Pinnaseveetase paiknes uurimistööde ajal maapinnast 0,8...2 m sügavusel.
Üldiselt võib ca 1,5 km pikkust ja 200 m laiust ala vaadelda 3-s osas.
Lõunapoolne osa, kus nõrga kandevõimega savipinnaste kompleks puudub. Olenevalt
täitekompleksi paksusest on vundeerimissügavuses loodusliku struktuuri säilitamisel
rahuldava kandevõimega moreen (kiht 8) ja aluspõhjaline sinisavi (kiht 10). Pealispind
langeb põhja suunas, jäädes absoluutkõrgusele 0... –3 m.
Keskosa, kus merelist liiva ja voolavat savipinnast on mõlemat kuni 2 m. Laialdasema
levikuga on savimöll. Rahuldava kandevõimega moreen on maapinnast 7...10 m
sügavusel, absoluutkõrgusel -4...-7 m. Kaiäärsed alad on rajatud siin kunagisele
madalveelisele alale.
Põhja- ja põhjapoolne keskosa, kus esineb suhteliselt paksu kihina (2...7 m) rahuldava
kandevõimega mereliiva. Nõrk savi levib 3...7 m paksuselt. Tugevam pinnas paikneb
maapinnast 8...14 m sügavusel. Aluspõhjaline sinisavi on 14...18 m sügavusel,
absoluutkõrgusel -11...-17 m. Langus on mere ja põhja suunas.
Kokkuvõte
Iga rajatava ehitise alla on vajalikud ehitusprojekti staadiumis vastavad geotehnilised
uuringud.
Madalvundamendid
Kerged hooned võib rajada madalvundamentidele või liiva süvistatud lühikestele vaiadele.
Vajalikud uuringud täitekompleksi ja lamavate looduslike pinnaste omaduste ja leviku
selgitamiseks rajatise kontuuris.
Vaiad
Rasked hooned tuleb rajada moreenikihti või aluspõhja savisse süvistatud vaiadele. Vajalikud
on uuringud vaia sügavuse ja kandevõime määramiseks. Vaia kandevõime sõltub vaia tüübist,
pikkuse ja diameetri suhtest. Korrektse vaia pikkuse ja kandevõime saab antud konkreetsetes
tingimustes määrata penetratsioonikatsetega või vaiakatsetega.
3.4.2 Planeeringuala reostusuuringute ülevaade
Detailplaneeringuala reostusuuringu on koostanud Kabras OÜ mais 2025 (Töö nr 2025-170)
ning see on lisatud Lisa 10 alla.
Reostuseuuringu koostamise eesmärgiks oli välja selgitada jääkreostuse seisund uuringualal.
Uuringualal on varasemate uuringute käigus tuvastatud reostus pinnases, mille on
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
11
põhjustanud kaubasadamas varasematel perioodidel nafta-, metalli- ja kivisöekauba
käitlemisel ning ladustamisel tekkinud avariid ja lekked.
Reostusuuring koostati kameraalselt 2004. aasta reostusuuringu käigus rajatud kuue puuraugu
ja 2005. aastal reostusuuringu käigus rajatud 14 puuraugu kirjelduste ja nendest võetud
pinnase- ja veeproovide andmete põhjal. Pinnasest ja veest on võetud proovid naftasaaduste ja
raskmetallide sisalduse määramiseks, proovid analüüsiti Eesti Geoloogiakeskuse Laboris.
Proovid võeti järgides keskkonnaministri 12.04.2004 määruse nr 12 nõudeid.
Laborianalüüside tulemusi võrreldi käesolevas töös keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega
nr 26 ja keskkonnaministri 04.09.2019 määrusega nr 39 kehtestatud piirmääradega.
Pinnasereostus tuvastati uuringualal üksnes puuraugu PA5 (2005) alal, kus raskmetallidest
ületas Pb kontsentratsioon 1,1-kordselt tööstusmaale kehtestatud piirarvu. Ülejäänud
puuraukudes jäi analüüsitud ohtlike ainete sisaldus töösatumaale kehtestatud piirarvudest
madalamale.
Põhjavee saastatus tuvastati uuringualal puuraugus PA1 (2005) ja PA11 (2005), kus
naftasaaduste sisaldus ületas põhjavee piirarvu 2,2 – 5,4-kordselt. Puuraugust PA3 (2004) ja
PA5 (2004) võetud proovides ületas mitme raskmetalli sisaldus kehtestatud künnisarvu, seega
ei saa põhjavee seisundit lugeda heaks, kuid samas ei ole tegemist ka saastunud põhjaveega.
Samuti on detailplaneeringu lisades kajastatud ka alale varasemalt teostatud reostusuuringud
(Lisa 7 ja 8):
Planeeringuala reostusuuringute aruanded on koostanud IPT Projektijuhtimine OÜ, töö nr
04-08-0404 ning töö nr 05-08-0528. Välitöid juhendas ja aruanded koostas Ann Parbo.
Reostusuuringute aruanded koos konkreetsed mõõtmistulemused on lisatud planeeringu
lisadesse (terviktekstid vt lisa 11 ja 12).
Puuraugud rajati keerdpuurimismeetodil agregaadiga GEOTECH 504. Maksimaalne
uurimissügavus oli esimesel korral 3 m ning teisel korral 3,7 m.
Reostuse hindamiseks pinnases tehti puuraukudes 0,5 m intervalliga pinnase nn kiletest
(Sheen’ test) ja hinnati pinnaseid lõhna järgi. Samaaegselt võeti pinnase- ja veeproovid
naftaproduktide ja raskemetallide sisalduse määramiseks.
Proovid analüüsiti Eesti Geoloogiakeskuse laboris.
Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse
korral loetakse pinnase seisund heaks.
Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse
pinnas reostunuks. Määruses on rakendatud sõltuvalt maa kasutamise otstarbest erinevaid
piirarve tööstus- ja elutsoonile.
Esimene välitöö tehti kruntidel Paljassaare tee 26a, Paljassaare tee 28e ning
Paljassaare tee 30c 2004.a augustis. Puuriti kokku 6 puurauku, igale krundile 2.
Keskkonnaseisund on uuritavatel kruntidel pinnaste osas valdavalt hea, pinnasevee osas hea
kuni rahuldav.
Puurimise käigus ei täheldatud visuaalselt reostust, ei esinenud naftaproduktidele
iseloomulikku lõhna ja kiletestil ei kujunenud veele kilet.
Kokkuvõtteks leiti, et elumaal jäävad kõikides analüüsitud pinnaseproovides naftaproduktide
ja ka raskmetallide sisaldused alla piirarve.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
12
Teine välitöö Paljassaare sadama piirkonnas teostati 2005 augustis. Kokku puuriti 20
puurauku, millest planeeritavale alale jääb 14 tükki. Puuraukude asukohtade valik ja arv
sõltus kooskõlastustest tehnovõrkude valdajatega.
Puurimise käigus ei täheldatud visuaalselt reostust. Paikselt täheldati naftaproduktidele
iseloomulikku nõrka lõhna ja kiletestil vähest kilet. Viimane tekkis pinnase raputamisel
üksikute mullidena, mis lõhkedes valgusid värviliste laikudena ja kadusid.
Pinnas
Kõikides analüüsitud pinnaseproovides jäävad naftaproduktide sisaldused alla piirarvu
tööstusmaal, kuid ületavad mitmes punktis piirarvu elumaal.
Enamike raskemetallide sisaldus jääb uuritavas piirkonnas valdavalt alla piirarvu tööstusmaal
või alla piirarvu elumaal.
Pb ning Cu sisaldused on kohati suurem piirarvust tööstusmaal. Samadel aladel on ka
naftaproduktide sisaldus 2-3 korda suurem elumaal, kuid väiksem piirarvust tööstusmaal.
Pinnasevesi
Veeproovides jäävad naftaproduktide ja raskemetallide sisaldused alla piirarve. Kahe proovi
põhjal ületab naftaproduktide sisaldus vees 2 kuni 5 korda määruses nr 39 toodud piirarvu.
Kõigi määratud raskemetallide sisaldus on alla piirarvu. Cu ja Mo, paiguti Ni ja Pb sisaldus
ületab kohati künnisarvu, kuid jääb tunduvalt väiksemaks piirarvust.
3.5 HALJASTUS
Paljassaare sadama-ala haljastuse hinnang on koostanud aprillis ja augustis 2025 Britt
Mäekuusk ning selle terviktekst asub Lisa 1 all.
Dendroloogilise inventeerimise alal hinnati 212 haljastuslikku objekti. Alal
kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on kesine. Väärtuslikke ja olulisi
puid märgiti 48% kogu hinnatud puittaimede hulgast. Säilitada väärtuslikud ja
olulised puud ning jälgida väheväärtuslike seisundit. Kaevetööde teostamisel vältida
jämedate juurte, madalamate okste ja puutüvede vigastamist.
Puittaimede haljastuslikule hinnangule on juurde lisatud tabel puittaimede andmetega
(Lisa 1 tabel 2), tabel taksonite nimekirjaga koos ladinakeelsete vastetega (Tabel 1),
dendroloogiline plaan puittaimede haljastusliku väärtuse hindamisega (joonis DND-4-
01 ja DND-4-02). Lisas 2 on toodud maastikuarhitekti kutsetunnistus.
3.6 TEHNOVARUSTUS
Planeeritav ala on varustatud tehnovõrkudega. Magistraaltrassid asuvad Paljassaare tee
teemaa-alal.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
13
4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV
Detailplaneeringu arhitektuurse lahenduse autor on arhitekt Indrek Allmann.
Planeeringus ettenähtud rannaalale kehtiva looduskaitseseadusega sätestatud
ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkuse põhjendus:
Rannaalale kehtiva 50 meetrise ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek kuni 25 meetrini on
põhjendatud linnaehituslike eesmärkidega praegu suletud tööstuspiirkonnana kasutuses olev
ala muuta avalikkusele kasutatavaks elamu-, äri- ja sotsiaalsihtotstarbega hoonete
piirkonnaks. Planeeritud hoonete ehitusjoone määramisel 25 m kaugusele mere piirist on
lähtutud alal olemasoleva hoonestusega. Seega arvestavad planeeritud hooned juba alal
olevate hoonete paiknemist ning olemasolevate hoonete ja mere vahel praegu oleva raudtee
asemel on planeeritud avalikuks kasutuseks promenaad. Sellise lahendusega on tagatud
praegu aiaga piiratud kinnise tollilau territooriumi avamine avalikkusele ja piirkonda sobiv
hoonestus, mis lähtub ka alal olemasolevast hoonestusest. Ehituskeeluvööndi vähendamisel
saab arvestada ka asjaoluga, et piirkond on tehnovõrkudega varustatud, ei likvideerita
väärtuslikku kõrghaljastust ja ei planeerita mere täiendavat täitmist ning seega ei ole antud
planeeringu raames ehituskeeluvööndi vähendamisega ette näha kahju tekkimist keskkonnale.
Küll aga on ette näha mereäärse ala avamist ühiskonnale, mis toob kasu nii praegustele kui ka
tulevastele Põhja-Tallinna linnosas elanikele. Samuti paraneb oluliselt ala arhitektuurne ilme
nii maismaalt kui ka merelt vaadatuna ja planeeringus on võrreldes olemasoleva olukorraga
ette nähtud oluliselt suurme kõrghaljastuse istutamine.
4.1 LINNARUUM
Tänane linnaruum peab olema eelkõige jätkusuutlik. Jätkusuutlikkuse põhialuseks on linliku
tiheduse, funktsionaalsuse ja looduskeskkonna harmoneeritus. Jätkusuutlikult planeeritud linn
vähendab oluliselt valglinnastumist, sellega kaasnevaid probleeme ja kõrget kulukuse määra
ühiskonnale.
Madala tihedusega linnades, millede hulka kuulub ka Tallinn, sõltuvad inimesed üldjuhul
autotranspordist, hingavad halvema kvaliteediga välisõhku ning kaotavad suhtlusvõimalusi.
Keskmise linnatiheduse tõstmiseks piisab tihtipeale üksikute linnaosade tiheduse tõstmisest
ning olemasolevate eramajade korruselisust või väljakujunenud ajaloolist linnaruumi pole
vaja korrigeerida. Kombineerides suure tihedusega tõmbekeskusi väiksema tihedusega
aladega, sh rohealadega, saab luua mitmekesise linnapildi, mis võimaldab inimestel elada
paiksemat elu.
Piirkonnale loodud struktuurplaan (Paljassaare sadama-ala struktuurplaan 2007, arhitektid
S333 ja ARS Projekt, mis on koostatud vastavalt Tallinna linna ja Hundipea maaomanike
1.02.2007 sõlmitud lepingule ja heaks kiidetud Tallinna Linnavalitsuse 30.05.2007 istungi
protokolli 29 päevakorrapunktiga 71) näeb ette multifunktsionaalse, merega hästi liidetud ja
kunagist tööstuspärandit austava tõmbekeskuse loomise endisele sadamaalale. Piirkonnale
ettenähtud tihedus on veidi alla minimaalse soovitusliku, mida tänased teadmised ja ÜRO
raportis „The Weight of Cities - Resource Requirements of Future Urbanization“ soovitavad.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
14
Võrreldes struktuurplaaniga on tugevdatud ala läbivaid ja sellega liituvaid rohekoridore.
Omakorda jagunevad need looduslikeks nö iseolevateks aladeks ja kujundatud, organiseeritud
parkideks ja rekreatsioonialadeks.
Andmaks inimestele võimalus siduda kõik igapäevaeluks vajalik oma elupiirkonnaga on
planeeringuala tagatud nii äri-, elu- kui ka ühiskondlik hoonestus. Samuti pööratakse
tähelepanu sotsiaalset funktsiooni täitvate hoonete nagu lasteaed, raamatukogu, kirik,
kogukonnaaiad jms kavandamisele. Nende asukoht määratakse kooskõlas rohealade ja
ühistranspordi lahendustega ehitusprojekti staadiumis.
Tiheda tõmbekeskuse korral, kus sihtkohtade vahelised vahemaad on väikesed,
motiveeritakse teadliku tänavadisainiga inimesi autosõite vahetama jalutuskäikude ja
rattasõitude vastu. Vastavalt on vähendanud autoliikluseks eraldatud tänavate mahtu ja
suurendanud teistele liikumisviisidele eraldatud ruumi. Sõiduautode puhul on eelistatud nö
jagatavad sõidukid, milliste tarvis kavandatakse eraldi parkimismajad Paljassaare teeäärsel
alal kus on ka ühistranspordi peatused.
Tänava kujundamisel on oluline nii erinevate transpordliikide kasutuse planeerimine kui ka
meeldiva mikrokliima edendamine. Koos hästi planeeritud rohealadega saame lõpuks
inimsõbraliku, puhta ja tervisliku linnaruumi.
Planeeringuala liikuvus
Pärast Teist Maailmasõda on üleilmselt nihkunud tänavate planeerimisel tähelepanu
inimestelt autodele ja kiirusele. Planeeringualal tahame tänavate planeerimisel selle
tähelepanu tuua tagasi just inimestele, et anda tänavatele tagasi nende sotsiaalne mõõde ning
toetada säästvaid liikumisviise. Tänavatel kõndivad või rattaga sõitvad inimesed suhestuvad
rohkem oma keskkonnaga ja annavad aluse kokku hoidva kogukonna loomisele. Lähtume
planeerimisel linna liikuvushierarhia püramiidist:
Jalakäijate ja ratturite tänavatele toomisel on tarvis planeerida tänavaid nende kognitiivsest
turvalisusest lähtuvalt. Inimesed on hea meelega valmis vahetama oma autosõite jalutuste ja
rattasõitude vastu eeldusel, et nad tunnevad ka siis end turvaliselt. Turvatunde parandamiseks
loome erinevatele transpordiliikidele tänavatele eraldatud liikumisrajad ning toome autode
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
15
liikumiskiiruse sisekvartalis 30 km/h või 20 km/h peale. Ehitusprojektide koostamisel
tänavalahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada kehtivate tänavatüüpide põhimõtetega.
Liikumisviisi valiku puhul on oluline ka efektiivsus: kui ratturil või jalakäijal puudub
võimalus jõuda oma sihtkohani mugavalt ja kiirelt, inimesed hakkavad eelistama autosid.
Planeerides tänavaid lähtume eelkõige jalakäijate ja ratturite mugavusest ja nendele
loomulikest teekondadest.
Hundipea maastikuarhitektuur
Maastikuarhitekuur annab suure panuse linnaruumi kujundusse ja kohalikku kultuuri.
Jätkusuutlik linnamaastik on oma ümbritseva keskkonnaga suhestuv, iseseisvalt taastuv ja
üleüldises mõttes tervislik. Et planeeringuala maaomanikud väärtustavad nö pehme linna
väärtuseid - inimeste psühholoogilise ja füüsilise tervise edendamine, õues tegutsemise ja
suhtlemise julgustamine - siis tugev rõhk on maastikuarhitektuuris pandud suure hulga
roheliste alade loomisele. Haljastatud alade hulka loeme lisaks planeeritavatele
linnametsadele ja parkidele ka rohefassaade ja rohekatuseid. Traditsiooniliselt ei ole Eestis
haljastatud fassaade ja katuseid rohealadeks peetud, kuid leiame, et mikrokliima
reguleerimise, õhukvaliteedi parandmise ja liigilise mitmekesisuse edendamise kontekstis on
neil oluline kasulik mõju. Rohealade olemasolu võimaldab meil väiksema vaevaga vähendada
kliimamuutuste mõju - rohealad aitavad siduda õhusüsinikku ja annavad lisapaindlikkuse
paduvihma hoogude ja põuaperdioodidega hakkama saamiseks. Linnakeskkonnas ona rohelus
abiks mikrokliima reguleerimisel - haljastatud alad on talvel paar kraadi soojemad ja suvel
omakorda paar kraadi jahedamad - ja laiemas mõttes on rohealad inimestele psühholoogilise
tasakaalu saavitamiseks väga vajalikud.
Planeeringuala füüsiline kujundus
Hundipea arendusel on tugev veendumus, et linnakeskkond peab olema mugav kõigile.
Senine suundumus on kujundada uusi linnakeskkondi eeldusel, et enamus inimesi, kes neid
keskkondi hiljem kasutavad, on 30ndates ja keskmisest sportlikuma füüsisega elanikud.
Tegelikkuses on linlaste seas noorukeid; vanureid; inimesi, kes ei näe kuigi hästi; inimesi, kes
ei saa kuigi kiiresti kõndida; inimesi, kes jalutavad koos oma koeraga; inimesi, kellele
meeldib õues vahepeal jalgu puhata; inimesi, kellele meeldib rattaga sõita; jne. Et kõik
inimesed end planeeringualal mugavalt tunneksid lähtume planeerimisel 8-80
põhimõttest. See tähendab, et jälgime, nii 8-aastaste laste kui ka 80- aastaste vanurite linna
tunnetust ja kogemust. Uus loodav linnaruum saab enamuses olema astmevaba, ratastooliga
liigeldav, treppide olemasolul peavad astmete kõrgused ja laiused olema inimestele
loomulikud. Toetamaks inimeste suuremat õues viibimist peab avalikus ruumis olema
piisavalt tihedalt ja mugava paigutusega pinke, laste mänguväljakuid ning mõlemate juures
avalikke tualettruume. Inimestele olulised ja igapäevaselt vajalikud sihtkohad peavad jääma
nende kodudest jalutuskäigu või rattasõidu kaugusele - see tähendab, et loodavas linnaruumis
peame arvestma, et poed ja koolid, töökohad ja kohvikud, arstikeskused ja kinod paiknevad
kodudele lähedal, 15-minutilise teekonna sisse. Soovime luua nö 15-minuti linna.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
16
Sotsiaalne jätkusuutlikkus
Inimeste heaolu linnaruumis, ei ole ainult asukoha küsimus. See on paljuski seotud hoopis
sotsiaalsete tingimustega - naabritevaheliste suhete, usalduse ja turvatundega. Planeeritavast
piirkonnast saab linnakeskkond, mis toetab sotsiaalset sidusust ja inimestevahelisi suhteid.
Kogukonna tekkimist julgustatakse, pakkudes avaliku ruumi kohtumiseks ja suhtlemiseks.
Selle saavutamiseks sõidukite liiklust vähendatakse ja aeglustatakse; põõsad ja kõrghaljastus
summutavad müra jalakäija tasemel; tänavamööbel, valgustus ja hoonete fassaadid loovad
meeldiva ja funktsionaalset ruumi. Mõnusad tänavad ja avalik ruum soosivad jalgsi ja rattaga
liikumist, tuues inimesed autodest välja tänavatele. Kogukonna ja kodukoha tunne areneb just
suhestudes ümbritseva keskkonnaga tänaval - inimesed tunnevad pagariäri ja lilleaia lõhnu;
naabritel on võimalus öelda tänaval tere; jalutades saab avastada uut kutsuvat kohviku
terrassi.
Sotsiaalse sidususe ja mitmekesisuse toetamiseks arvestame kõigi inimeste vajadustega
olenemata nende vanusest, kultuurilisest või majanduslikust taustast. Nii väldime
uusarendusega tihti kaasas käivat segregatsiooni ja eksklusiivse kogukonna tekkimist.
Planeerime Hundipea asumi Tallinna tevikliku osana, mis on ligipääsetav kõigile
linnaelanikele. Ligipääsetavus ei ole vaid füüsiline mõiste, meie jaoks on oluline et erinevate
vajaduste ja sissetulekutega inimesed saaksid alal elada, töötada ja kasutada vajalike
teenuseid. Seega, äride, avalike teenuste, ja elamispindade mitmekesisus on tervisliku ja
võrdõigusliku kogukonna eelduseks. Rikkalikku linnaruumi kavandades näeme ette kindlad
asukohad mitmetele sotsiaalasutustele. Linlaste igapäevaelu toetamiseks peab kodu lähedal
olema piisavalt lasteaedu, koole, eakate kodusid, kirikuid, perearstikeskuseid, jne. Korterite ja
äripindade müümisel ja üürimisel tuleb anda turule võimalikult erineva hinna ja
planeeringuga lahendusi.
Et planeeringuala oleks võimeline arenema vastavalt muutuvatele aegadele, siis peavad
hoonete funktsioonid olema paindlikud. Tänaste elanike vajadused võivad aja möödudes
muutuda - Põhja-Tallinna arenevates piirkondades hädasti vajaminevad lasteaiad võivad
tulevikus näiteks asenduda vanadekodudega. Täna projekteeritavad ja ehitatavad hooned
peavad olema kohandatavad ka tuleviku vajadustele. Hoone funktsiooni saab hõlpsasti muuta,
kui siseseinad on lihtsalt ümber paigutatavad ja maja planeering üldiselt paindlik. Hoonete
projekteerimisel arvestatakse maja funktsiooni muutmise võimalustega.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
17
Ühendates erineva taustaga inimesi ja vastates nende pidevalt muutuvatele vajadustele, saab
luua tugevaid sidemeid ja kogukonda. Kohalike inimeste vajaduste ja kombete arvestamise
tulemusena jääb kodukant inimsõbralikuks läbi aja.
4.1.1 Võrdlus Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringuga
Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu
09.12.2004 otsusega nr 54.
Üldplaneering hõlmab Tallinna linnas ca 20 km pikkuse mereäärse ala ning selle koostamise
peamiseks eesmärgiks oli Tallinna linnaruumi sidestamine merega ning Tallinna kui
merelinna maine taastamine.
Koostatud üldplaneering näeb planeeritavat ala ette kauba- ja tootmissadama maana.
Planeeritav ala jääb tööstuspiirkonda, mis kulgeb Lennusadamast Katariina muulini. See osa
üldplaneeringus ette nähtud valdavalt kauba- ja tootmissadamate piirkonnaks. Need sadama
funktsioonid eeldavad suletud territooriumi. Üldplaneeringu kontekstis on sadam defineeritud
kui ala, mis on vahetus kontaktis merega. Tööstuspiirkonna sadamate territooriumite suletuse
korral peab kallasrada olema neist mööda suunatud.
Väljavõte Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringu tsoneeringu kaardist.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
18
Detailplaneeringute koostamisel tuleb üldplaneeringu järgi arvestada järgmisi reegleid:
Arvestada üldplaneeringus toodud ehitustingimustega (vt võrdlustabel).
Planeeringuga tuleb lahendada parkimise põhimõtted.
Väljasõite kvartalitest mitte planeerida magistraaltänavatele.
Paljassaare poolsaarel tuleb detailplaneeringute koostamisel arvestada reoveepuhasti
kujaga.
Olemasolevat väärtuslikku haljastust tuleb maksimaalselt säilitada ja haljastust tuleb
juurde rajada.
Planeeringutega tuleb anda rannapromenaadi kujundamise ja ala haljastamise põhimõtted.
Muinsuskaitseobjekte sisaldava linnakvartali planeerimisel arvestada kaitsealuse objekti
vaadeldavuse ja säilimise tagamisega vastavalt eritingimuste nõuetele.
Vastavalt linna erinevates osades välja kujunenud planeeringulahendusele, tänavate
struktuurile, hoonete paigutusele, arhitektuurile ning haljastusele jms linnaehituslikele
tingimustele on üldplaneeringusse hõlmatud piirkond maa kasutamis- ja ehitustingimuste
põhjal jagatud 26-ks alaks. Iga ala kohta on sätestatud eraldi linnaehituslikud reeglid, mis on
toodud alljärgnevalt.
Planeeringuala võrdlus Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga:
Paljassaare ja Russalka vahelise
Jrk Tingimused Käesolev detailplaneering
ranna-ala üldplaneering (ala nr 19)
kauba- ja tootmissadama maa,
Maa-ala kasutuse elamu-, äri-, sotsiaal- ja
1 ettevõtlusehitiste maa, raudtee maa,
juhtfunktsioonid: transpordimaa
liiklust teenindava ehitise maa
varieeruv, vastavalt
2 Hoonestusviis: varieeruv
detailplaneeringule
Maksimaalne
3 ehitiste kõrgus vastavalt detailplaneeringule 43 meetrit
maapinnast:
Maksimaalne lubatav
4 vastavalt detailplaneeringule kuni 100%
täisehituse %:
Minimaalne nõutav planeeringuala keskmine
5 5
haljastuse % haljastuse protsent 30%.
Piirete rajamise suletud sadama-ala (piirdeaed
6 avalik linnaruum
reeglid lubatud)
dp koostamise aluseks
Reeglid edasiseks Paljassaare sadama ala
dp-s viia läbi kvartali
7 detailplaneeringute struktuurplaan ja arhitek
linnaehituslik analüüs
koostamiseks Indrek Allmanni koostatud
arhitektuurne lahendus
võimalikult suures ulatuses
võimalikult suures ulatuses krundi-
krundisiseselt hoonete keldri-
8 Parkimine siseselt, soovitavalt hoonete keldri-
ja soklikorrustel ning
või soklikorrustel
parkimismajades
Sadamate kasutus-
9 kauba- ja tootmissadam Jahisadam
funktsioon
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
19
territooriumi suletuse tõttu sadamast
mööda suunatud. Detailplaneeringu
läbi planeeringuala
10 Kallasraja asukoht koostamisel tuleb võimalusel ette
piki rannapromenaadi
näha jalakäijate pääsude asukohad
randa
Järeldus: koostatav detailplaneering muudab kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise
rannaala üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse sihtotstarvet, kallasraja asukohta ja sadama
kasutuse funktsiooni.
4.1.2 Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks kauba- ja
tootmissadama maast elamu- ja ärihoonete maaks.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
20
Üldplaneeringu muutmise põhjendused:
Praeguseks on piirkonna linnaplaneerimise ideed võrreldes Paljassaare ja Russalka vahelise
ala üldplaneeringus kavandatuga oluliselt muutunud (Paljassaare sadama-ala struktuurplaani
koostamine jms) ning ei vasta enam üldplaneeringus esitatud maakasutuse
juhtfunktsioonidele.
Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatati Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringu koostamine. Selle üldplaneeringu eesmärgiks on Põhja-Tallinna erinevate
osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine.
Planeeringu käigus määratakse täiendavad võimalused elamuehituseks garaažikomplekside ja
kasutusest välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama võimalikuks
ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, täiendavate miljööalade
määramiseks ning sadamate arengusuundade ja perspektiivide väljatöötamiseks.
Üldplaneeringuga tagatakse planeeringuga hõlmatava ala sidusus ümbritsevate aladega nii
funktsionaalselt kui ka ühendusteede osas – toimivad ja loogilised liiklusskeemid. Tallinna
Linnavolikogu 25.01.2007 otsusega nr 5 kinnitatud Põhja-Tallinna arengukava p 3.3.2
kohaselt tuleb koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga anda lahendused rannaalade
kasutamiseks, transpordikorralduseks, elamu- ja tööstusalade arendamiseks koos
keskkonnamõjude hindamisega, miljööväärtuslike hoonestusalade määratlemiseks, piiride
täpsustamiseks ning kaitse- ja kasutustingimuste määramiseks. Maakasutamise funktsioonide
täpsustamisega tuleb tegeleda kogu Põhja-Tallinna linnaosa territooriumil. Arvestades
eeltoodut on antud asukohas Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringu muutmine
maakasutuse juhtfunktsiooni osas linnaehituslikult põhjendatud.
Üldplaneeringujärgse maakasutuse sihtotstarbe muutmise ettepaneku aluseks olevad
täiendavad kaalutlused, linnaehituslikud ideed ja põhjendused:
Tallinnas 01.02.2005. a sõlmitud leping Tallinna linna ja Paljassaare sadama-alal
tegutsevate operaatorite vahel, mille eesmärgiks on osapoolte vahelise koostöö
korraldamine ja kohustuste määramine, et siduda avalikult kasutatav linnaruum merega,
muuta sadamate ala atraktiivsemaks ja avatumaks ning arendada välja äri-, elamu-, puhke-
ja rohealade piirkonnaks, kusjuures sadamatena säilitavate alade areng peab olema
suunatud linnale ohtlike veoste, lahtiste puistematerjalide veoste jms likvideerimisele.
Viimase aja arengut iseloomustavad nähtused, mis viitavad tootmis- ja äripindade
kolimisele linna territooriumilt linna äärealale rajatavatesse tööstusparkidesse (näiteks
Baltika rõivatootmise kolimine kesklinnast Lasnamäe tööstusparki) ja loovad seega linnas
elamiseks väärtuslikku ja kvaliteetset pinda, aidates sel teel võidelda valglinnastumise
vastu.
koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette väiketootmise, laod ja äripinnad
Paljassaare poolsaare keskosasse ning rannaalade avamise büroo-, äri- ja eluhoonetele.
Planeeringuala asukoht linnaruumist lähtudes:
o Planeeritav ala jääb Tallinna lahe äärde, mis annab võimaluse luua meeldiv mereline
mitmefunktsiooniline linnakeskkond (jahtsadam, elu- ja ärihooned, lasteaiad, park,
promenaad jms vaba aja ja teenindusasutused).
o Planeeringuala lähipiirkonda jäävad magistraal- ja põhitänavad (Sõle tänav, Sitsi
tänav, Kopli tänav, Tööstuse tänav), mis peale ristmike rekonstrueerimist lahendavad
juurdepääsu arendusalale nii autodega kui ka ühistransporti (buss, tramm) kasutades.
o Rekreatsioonialade lähedus planeeringuala uute elanike vaba aja veetmiseks (Pikakari
rand, perspektiivne promenaad).
Uus lahendus pakub linnaosa huvi silmas pidades piirkonna elanikele uusi töökohti ja
teenuseid.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
21
Linna rannajoone avamine inimestele. Planeeringuala ulatuses luuakse rannaäärse
promenaadi abil ühenduslüli Katariina kai juures oleva Pikakari rannaga, mis on osa
Paljassaare ja Russalka vahelise ala rannajoone elanikele taaskasutusse andmisest.
Eesmärk on avada Tallinna mereäär elanikele ja linnakülalistele ning suurendada kohaliku
omavalitsuse otsustusõigust ehitustegevuse ja maakasutuse suunamisel rannaalal.
Rohevõrk, haljastus ning toimiv infrastruktuur loovad piirkonna elanikele mitmekesised
vaba aja veetmise võimalused. Korrastatud keskkond pakub rohkem turvalisust.
Luuakse keskkond, kus loomulik maapind läheb sujuvalt üle tehislikule. Valdav osa
autosid viiakse hoonete koosseisu planeeritud parkimiskorrustele või maa alla.
4.1.3 Võrdlus Paljassaare sadama-ala struktuurplaaniga
Detailplaneeringu koostamisel on vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 30.05.2007 korraldusele
nr 29 aluseks võetud Paljassaare sadama-ala struktuurplaan ja arhitekt Indrek Allmanni
koostatud arhitektuurne lahendus.
Vastavalt struktuurplaanile (lk 67, planeeringute alad) hõlmab koostatav detailplaneering
planeeritava ala nr 1 tsoonid A-H (lk 63, tsoonid, kvartalid).
Kokkuleppel Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga on välja jäetud Paljassaare sadama
akvatooriumi madalikule planeeritud perspektiivne saar (tsoon P), millele on koostatatud
eraldi detailplaneering.
Planeeritav lahendus on kooskõlas koostatud struktuurplaani põhimõtetega.
Märkus: Struktuurplaan on Tallinna Linnavalitsuse poolne lähtedokument piirkonna
detailplaneeringute ja linnaosa üldplaneeringu koostamisel.
4.1.4 Võrdlus detailplaneeringu algatamise korralduses esitatud lisanõuetega
3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevate lisanõuetega:
3.1 detailplaneering kooskõlastada Keskkonnaametiga ning seejärel Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametiga;
Tingimus täidetud.
3.2 detailplaneering kooskõlastada Maa-ametiga;
Tingimus täidetud.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
22
3.3 detailplaneering kooskõlastada Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna
tervisekaitsetalitusega;
Detailplaneeringule on lisatud Terviseameti seisukoht.
3.4 detailplaneering kooskõlastada Veeteede Ametiga;
Tingimus täidetud.
3.5 detailplaneering kooskõlastada Tallinna Linnavalitsuse merekomisjoniga;
Tingimus täidetud.
3.6 enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida Tallinna Linnavaraametil kavandatava
neljarajalise Paljassaare tee moodustamiseks ning munitsipaallasteaia jaoks eraomanikega
maa võõrandamise ning üldkasutatava maa avalikku kasutusse määramise kokkulepped.
Omanikepoolsed tingimused selgitada välja enne detailplaneeringu kooskõlastamist Tallinna
Linnavaraametiga.
Omanikepoolne vastavasisuline kinnituskiri on lisatud kooskõlastuste koondtabeli p. 46
lahtrisse ja vastavasisuline leping Tallinna Linnavaraametiga sõlmitakse enne
detailplaneeringu kehtestamist.
4.1.5 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine
Põhja-Tallinna Valitsuses 26. mail 2009 toimunud detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul
täiendavaid ettepanekuid ei tehtud ning arutelul tehti otsus võtta detailplaneeringu eskiis
detailplaneeringu koostamisel aluseks.
4.1.6 Linnaehituslikud ideed
Linnaehituslike ideede analüüsi koostamisel on kasutatud Paljassaare sadama-ala
struktuurplaani materjale ja arhitekt Indrek Allmanni analüüsi.
Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk on määratleda Paljassaare sadama uus identiteet ja
seega arengupotentsiaal Kopli ja Põhja-Tallinna kontekstis, arvestades võimalusega, et sadam
saab olla ühtlasi nii süvasadam kui ka väikelaevasadama funktsioone täitev jahisadam.
Eesmärk on säilitada ja tugevdada rohevõrgustikku, mis ühendab selgroona omavahel Kopli
poolsaart, määratleda samas rida kaiäärse veepiiriga ühendatud struktureeritud ruumiosi ning
luua paindlik linnaarendusraamistik, mis suudab lühiajalises perspektiivis turulõikumistega
kohanduda, ent võimaldab saavutada pikaajalises perspektiivis jätkusuutliku kasvu.
Vaade struktuurplaani alale lõunast
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
23
Piirkonna arengumudel
Ala planeerimisel on lähtutud eelkõige asjaolust, et elu, töö- ja puhkevõimaluste optimaalne
kombinatsioon ja linna tihedus on väga olulisedne detailid jätkusuutliku segakasutusega
naabruskonna loomisel. Sama suuna annab ka Tartu Ülikooli RAKE uuringurühma raport -
planeerimises peame arvestama pealinna tihendamise vajadusega ja eelistama jalakäija vaatest
lähtuvat planeerimist (aeglast, tihedat, inimmõõtmelist, mitmefunktsioonilist rohelist ruumi)
(“Trendide ruumilise mõju analüüs, üleriigilise planeeringu alusuuring”, 2023). Erinevad
jätkusuutlikkuse uuringud (UN Environmental Programme “Plan And Design Strategic
Density”, 2021) ja raportid (ÜRO „The Weight of Cities - Resource Requirements of Future
Urbanization“, 2018) toovad välja, et keskmise suurusega (sh Tallinn) linnade linlike
sõlmpunktide tihedus peab olema vähemalt FAR 3,0 (floor area ratio). Käesoleva
detailplaneeringuga käsitletavat ala planeeritakse just sellise linliku sõlmpunktina ja
piirkondliku keskusena tihedusega FAR 2,0. Ala ümbritsevad madala tihedusega peamiselt
elukondlikud piirkonnad, mille elanikud on väljendanud huvi ja ootust, et nende kodude
lähedale tekiks piirkond, kus oleks võimalik veeta vaba aega, käia poes ja teha oma
igapäevased toimingud (Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uuring “Elu Põhja-Tallinnas:
sissevaade huvigruppide maailmadesse”, 2021). Planeeritud linlik tihedus FAR 2,0 tagab
piisava inimtiheduse, millega väikeäridel ja kogukonnale olulistele ettevõtetele oleks võimalik
ellu jääda ning linnaruum saaks vastata nii kohalike elanike kui ka naaberalade inimeste
ootustele. Jätkusuutliku naabruskonna aitab luua tasakaalustatum lähenemine, mis julgustab
elu-, töö- ja puhkefunktsioonide ühtseks tervikuks ühendamist. Piirkonda planeeritakse
segakasutuse alana. Tähelepanu pööratakase kvartalipõhisele tasakaalule elupindade ja
äripindade vahel otsides optimaalset lahendust, et mõlemad funktsioonid üksteist täiendaksid.
Oluline on jälgida, et piirkonna segakasutusega ei tekiks liiga suured nö alamüksused: näiteks
suured, ruumiiseloomult sissepoole pööratud kaubanduskeskused mõjuvad hävitavalt
tänavaruumi rikastavatele väikepoodidele.
Tiheda segakasutuse linnaruumi loomisega kaasnevad maa-alal aja jooksul erinevad
tegevused, tuues endaga kaasa mitmeid eeliseid, nagu piirkonna elavamaks muutumine ja
sotsiaalse turvalisuse kasv. Oluliste sõlmpunktide ja tõmbekeskuste esiletoomine aitab
koondada restorane, haljasalasid, ärisid. Kortermajade ja korterite tüpoloogia maksimaalne
varieerimine suurendab valikuvõimalusi elamispinna soetamiseks. Selline linnaraamistik on
piisavalt paindlik paljude erinevate võimalike funktsionaalsete kombinatsioonide
mahutamiseks.
Arendus veepiiri vahetusse lähedusse võimaldab realiseerida eristatava ja dünaamilise silueti
Tallinna olulise uue osana. Samamoodi võimaldab hoonete kõrguste erinevus avada vaateid
merele ning vanalinnale. Eesmärgiks on seda kõike tugevdada, luues iseloomuliku lahenduse,
milles hoonete erinevad kõrgused moodustavad taeva taustal huvitava ja mitmekesise silueti,
mida on meeldiv vaadata ning kust on meeldiv vaade merele ja linnale. Kõrgemad, kuni
45 meetri kõrgused aktsendid on dünaamilise linnasilueti moodustamiseks jaotunud üle maa-
ala, pakkudes väärtuslikke vaateid merele, randadele ja ajaloolisele linnale.
Elukeskkonna väljaarendamisel kaovad Paljassaare sadamast nii ohtlikud veosed kui ka nende
ladustamine territooriumil, kaob vajadus raudteetranspordile, mistõttu raudteed
likvideeritakse. Oluliseks tuleb pidada, hetkel planeeringualal toimuv kaubasadama- ja
tootmistegevusega negatiivne mõju kaob planeeringu realiseerimisel ära ja avaldab positiivset
mõju tervele Paljassaare poolsaare elu- ja looduskeskkonnale.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
24
Hoonestus
Planeeringuala optimaalse hoonestuse planeerimiseks on Arhitektuuribüroo Pluss koostanud
kogu alale 3D mudeli, mida on anlüüsitud tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli
loodusteaduskonna teadlaste (Tarmo Soomere, Maris Eelsalu, Katri Pindsoo, Rain Männikus)
koostatud kliimamudelile ja tuulte ning lainetuse andmetele. Analüüsidest ja teaduslikest
andmetest ilmneb, et projektpiirkonnas kõrge veetaseme pärast üldiselt muretsema ei pea.
Ülikõrged lained ja veetase korraga ei esine, kõrged lained tekivad piirkonnas vaid
põhjatormide korral. Inimeste mugavust silmas pidades tuleb piirkonnas arvestada tugevate
idatuultega ning üldiselt merepoolt puhuvate tuultega. Pikalt puhuvate idatuulte korral esineb
Eesti põhjarannikul süvaveekerge, mis muudab merevee pindmised kihid ka soojal suvel väga
külmaks (30°C õhusoojuse korral võib merevesi olla kõigest 10°C). Külm merevesi mõjutab
mereäärsetes asumites avalikus ruumis viibimise mugavust. Planeeringuala 3D mudeliga
optimeeriti hoonestuse kõrgust ja paiknemist, et saavutada võimalikult meeldiv avalik ruum -
sellest tulenevalt ei planeeritud hoonestuse kõrgust ilmtingimata vaid mere poole langevana
vaid pigem paigutati ka osad kõrgemad hooned promenaadi äärde, et pidurdada merelt
puhuvaid ja ebamugavust tekitavaid külmi tuuli.
Kruntidele on planeeritud mitmesihtotstarbelised hooned, mis turvalisuse aspektist on väga
oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt.
Planeeringuala on tervikuna jaotatud tsoonideks, mis moodustavad kvartalite kogumi nende
ühise arhitektuurse identiteedi järgi.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
25
Planeeringuala kirdeossa jääb 3- kuni 5-korruseliste korterelamute tsoon. Mere äärde on
kavandatud sisselõige basseini näol, mis liigendab hoonetevahelise ala. Samuti on ala
kavandatud avaliku kasutusega hoone rajamine ning paatide teeninidamisega ettenähtud
hoonestus.
Planeeringuala keskosa hoonestus on mitmekesine ja seal leidub nii ridaelamu tüüpi elamuid,
kortereid (sealhulgas ka rendikortereid) kui ka büroo ja kaubandushooneid. Planeeringuala
keskossa on kavandaatud haljasala, mis külgneb mere äärest terves ulatuses piki
planeeringuala serva kulgeva rannapromenaadiga.
Planeeringuala lõunaosas on rõhk suunatud rohkem avaliku funktsiooniga hoonetele, nagu
näiteks jahtklubi koos väikelaevade sadamaga. Lisaks on sinna planeeritud lasteaed, hotellid,
merelise teemaga kaubanduspinnad, välituruala jms.
Planeeringuala hoonete katustele on ettenähtud rohekatused. Erandiks on katused, kuhu
paigaldatakse päikesepaneelid või kuhu konstruktsioonilises mõttes ei ole sobilik rohekatust
rajada. Rohekatuste rajamise eesmärk on parandada kohalikku mikrokliimat (nt suvise
ülekuumenemise vähendamine), siduda õhusaastet ja tolmu, pidurdada valingvihmade vee
liikumist, summutada linnamüra, vähendada hoonete energiatarvet välisõhu ekstreemseid
temperatuurimuutusi pidurdades, toetada kohalikku bioloogilist mitmekesisust lindudele ja
putukatele elupaika pakkudes ja pakkuda hoone elanikele meeldivat vaba aja veetmise ala.
Vastavalt hoonele ja katusekasutusele võib katusehaljastus olla alates madala
kukeharjamatiga kaetud katusepinnast kuni kõrghaljastusega kujundatud maastikuni.
Päikesepoolsetele ja peamiste kõnniteede (peatänav ja diagonaalne jalakäijate- ja
kergliiklustee) äärde jäävate hoonete fassaadidele rajatakse rohefassaadid. Vastavalt hoonele
ja ümbritsevale keskkonnale luuakse rohefassaad kas ronitaimedega või mullamattide või-
asemetega. Lisaks silmailule ja keskkonnanäitajate parandamisele pakub vertikaalne haljastus
ka lindudele ja putukatele elukeskkonda ning toetab laiemalt piirkonna bioloogilist
mitmekesisust.
Vastavalt meteoroloogiajaamast saadud andmetele on Tallinna lähiümbruses valitsevaks
lõuna- ja edelatuuled .
Jahisadam
Lahenduse ideele – rajada planeeringuala lõunaossa jahisadam – avaldab kindlasti mõju
planeeringuala soodne geograafiline asukoht. Sadama akvatoorium on valdavalt põhja- ja
läänetuulte ning lainete eest kaitstud. Sadama sügavus on 6 kuni 9,5 meetrit.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
26
Turismi ja väikeste lõbusõidupaatide arvu kasvades läänemere regioonis on loomulik
olemasoleva sadama areng uue põlvkonna sadamaks. Tallinna mastaabis tähendab see uue
värava avanemist nii külalistele kui ka merega seotud sündmustele (purjeregattide vahefiniš
vms), regiooni mastaabis aga uue sihtkoha tekkimist.
Vaade võimalikule jahisadama hoonestusele kagust
Uue jahtklubi vajadus Tallinnas, traditsioonidega Pirita jahisadama suviselt kitsaste olude
kõrvale, on saamas oluliseks vajaduseks nii juurde tekkivate lõbusõidupaatide kui ka Tallinna
külastavate väikelaevadega turistide seas. Jahtklubi oluliseks erisuseks on sadama piisava
sügavuse tõttu võimalus vastu võtta maailma suurimaid purjejahte. Jahtkulubi hoone on
kavandatud pos 3 krundile.
Kuigi Paljassaare sadam on üks paremini ilmastiku eest kaitstud sadamaid Eestis, on siiski
planeeringus peetud oluliseks järgida päikesepaisteliste ja tuulte eest varjatud kohtade
loomist, kus on varakevadest hilissügiseni mugav aega veeta.
Jahtide ja väikelaevade talvehoid on esimese etapina planeeritud olemasolevates ning
hilisemasse lammutus-ehitusetappi jäävates laohoonetes. Hilisemates etappides leitakse
väikelaevade talvehoiuks sobivad kohad Tallinna lähiümbruse väikesadamates või Paljassaare
sadama läheduses, näiteks veepuhastusjaama kaitsetsooni jäävatel kruntidel. Samuti on
planeeringualale pos 15 krundile kavandatud väikelaevadega seotud teeninduspinnad.
Rekreatsiooni- ja rohealad
Kvaliteetse linnaruumi saavutamiseks on planeeringuala pikitud terviklikult planeeritud
rohealadega, mis võimaldaksid linnakeskkonnas elutseda väikeimetajatel ja putukatel.
Planeeringuala haljastusprotsent on vähemalt 30% moodustudes kokku peamiselt suurematest
parkidest ja linnametsadest ning promenaadi alast, mitte üksikutest mururibadest ja rohelistest
täppidest linnas.
Planeeringuala ääristabläbib 25 meetri laiune 1,3 km pikkune rannapromenaad, mis on .
Hundipea 3 km mereäärne promenaad on ettenähtud vaba aja veetmise alana ja peamiselt
jalutusteena. Rannapromenaad on mitmekülgsetele liikumisviisidele, kuid eelkõige valdavalt
jalakäijatele mõeldud ühendustee, mis tulevikus on see osa piki mere äärt läbi linna kulgevast
rannapromenaadist. Promenaadi haljastusega luuakse külastajatele meeldiv ja kutsuv avalik
ruum. Kõnniteede äärde planeeritud madalhaljastuses on nii pargilaadseid ja dekoratiivsemaid
alasid kui ka looduslähedasi haljasalasid. Looduslähedased alad aitavad reguleerida kohalikku
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
27
mikrokliimat inimestele meeldivaks, siis pargilaadsed alad pakuvad inimestele puhke- ja
peatumiskohti lilleilu nautimiseks. Tuule- ja mürakaitseks ning suveperioodil varju
pakkumiseks on promenaadile planeeritud ka kõrghaljastust. Gravitatsioonikai
tugistruktuuride kaitsemiseks ja vaiadele toetuva kai aluspinnase puudumisest tulenevalt ei
istutata promenaadil kõrghaljastust maapinda vaid hoopis konteinerhaljastuskastidesse.
Hoonestusmassiiv külgneb rannapromenaadiga, jäädes Paljassaare tee ja veepiiri vahel
maksimaalselt ~200 meetri laiuseks. Nii on kogu hoonestus mere piirist jalutuskäigu ulatuses.
Rannapromenaadi kuja on piki kalda kaijoont planeeritud 25 meetri laiusena, kuna see laius
võimaldab paigutada ära kõik promenaadi funktsioonid ning on linliku tihedusega sobiv.
Rannapromenaad on planeeritud jalakäijate eelistusega hoovialaks, kus on võimalik piiratud
ajal (näiteks hommikuti 7.00-9.00) rannaäärsete teeninduspindade teenindamiseks
väikesemahulise autoliikluse lubamisega ning samuti on tagatud promenaadi äärde jäävate
ärihoonete ja sadamarajatiste teenindamine, ligipääs päästetehnikale ja prügiautodele jms.
Rannapromenaad kulgeb piki rajatud sadamakaid. Dünaamilise linnasilueti loomiseks võib
sadamakail säilitada mõned üksikud kraanad, mis omavad tulevikus küll vaid visuaalset
väärtust.
Rannapromenaad ja sadamakaid koos nende äärde jäävate parkide ja väljakutega on avatud
mitmesugustele mastaapsetele üritustele, mis on seotud merega ja mille läbiviimine on siiani
koha puudumisel olnud raskendatud (näiteks Tall Ships Race vanade purjelaevade kruiis-sõit,
mitmesugused ookeani klassi jahtide võistluste etappide vahe- või lõpp-peatused,
mereparaadid jne). Ka on koht avatud kultuurisündmustele ning kunstisündmustele, mis
võivad toimuda nii sadamakail kui ladudes, tootmishoonetes, mis ootavad oma arendusjärge.
Planeeringus eristatakse avalikke, poolavalikke ning suletud parke. Avalikud pargid
(keskpark ja avalike hoonete ümbruse alad) jäävad hoonestuse vahele avaliku kulgemise
aladesse. Poolavalikud pargid jäävad hoonestuse hooviosadesse, mis on avalikkusele avatud.
Suletud pargid jäävad kvartalite suletud hoovidesse. Sisehoovides saavad elanikud veeta oma
vaba aega tegeledes seal aiandusega, veetes seal sõpradega aega või niisama head ilma
nautides. Hoovidesse rajatakse laste mänguväljakuid ja pinke. Haljastuse roll on siin toetada
hoovi sotsiaalseid funktsioone ja luua hoovi mõnus ja kustuv keskkond. Puud pakuvad siin
pinkidel istujatele suvisel ajal varju, kogu ülejäänud taimestik summutab müra ja hoiab
meeldivat mahedat temperatuuri nii külma- kui ka kuumaperioodidel. Suuremad rohealad on
kas pargilaadsed haljasalad, mis vajavad hooajaliselt pigem rohkem hooldust aga pakuvad
inimestele kunstilisemat silmailu, või looduslikumad linnametsad, kus peamiselt kasvavad ja
elavad kohalikud liigid toetudes vähem inimese abistavale hooldusele. Parkides on alad
lastemänguväljakule, linlikule spordiplatsile, koerte jalutusele, inimestele. Ümberkaudse
rohevõrgustikuga seotud suuremad rohealad on planeeritud linnametsadena, et toetada
kohalikku bioloogilist mitmekesisust ning pakkuda elukohti väikeloomadele, lindudele ja
putukatele. Suuremate transpordisõlmede ja inimeste kogunemiskohti ümbritsevad rohealad
on planeeritud parkidena. Meeldiva keskkonna loomiseks on kõik põhitänavad ning jaotus-
kui ka osaliselt kõrvaltänavad planeeritud puiesteedena.
Ühiskondlik infrastruktuur
Alale on planeeritud lasted ja ärihoonestus kuhu võib rajada täiendavalt lastehoiuasutusi.
Kuna arendus jääb vahetult mere äärde ja on kesklinnaliku tihedusega, siis on vaadeldud
lasteaedade vajadust tervikuna üle poolsaare ning kavandatud pos 7 krundile piirkonna suurim
lasteaed. Lasteaia krundile on ette nähtud otse juurdepääs ka Paljassaare teelt.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
28
Planeeringualale jäävad hooned, mille arhitektuurne väärtus on eriliselt märgatav. Nende
kruntide arhitektuursed lahendused tuleb valida hoolikalt läbi konkursside või arhitektide
eelvaliku. Nendeks on pos , 4, 7, 17, 25 ning promenaadi ala pos 31, 38 ja 45.
Liikluskorraldus. Ühistransport
Hea ligipääsetavus ja parkimisvõimalused on kvaliteetse tiheasustusega arendusprojekti puhul
väga olulised. Selle eesmärgiks on tagada mugav ligipääs, ent piirata samas autotranspordi
mõju jalakäijatele ja jalgratturitele, et muuta maa-ala meeldivaks elu- ja töökeskkonnaks.
Kvaliteetse maastikuga avaliku linnaruumi osade kujundamiseks, mis pakuvad uutele
arendustele väärtuslikke asukohti ning nauditavat keskkonda puhkuseks, on suurem osa
parklatest nähtud ette sisehooviga kvartalites hoone mahus parkimismajades.
Kulleritele/taksodele mõeldud lühiajalised peatumiskohad on nähtud ette tänavatasandil.
Paljassaare teele on perspektiivselt kaalutud rajada trammiühendus. Trammitee rajamisel on
positiivse otsuse poolt selle transpordivahendi ökoloogiline linlik olemus ning kindla
trajektooriga muust liiklusest sõltumatu kulgemine.
Ka on täheldatud trammiliikluse rajamisest tingitud väiksema koormuse tekkimist
juurdepääsuteedele ning võimalusest langetada parkimiskoefitsienti koos sellest tuleneva
finantskoormuse vähenemisega arendusalale. Kuna planeeritav ala jääb mere äärde, siis
tulevikus on perspektiivi ka nn veebussi kasutuselevõtuks, mis ühendaks Tallinna lähiala
suuremaid sadamaid.
Kvartalite parkimine on lahendatud valdavalt omal krundil hoone mahus olevates
autoparklates. Planeeritud on ka parkimishooned pos 5 ja pos 13 ja pos 14 hoonete mahus,
mis asuvad vahetult Paljassaare tee ääres, et kvartali külastajad ei peaks sisetänavale sõitma.
Parkimishoone on ette nähtud piirkonda teenindav tasuline ja avatud kõigile 24/7. Tänavatele
on planeeritud lühiajalised peatumiskohad taksodele/kulleritele. Hoonesisene parkimine on
planeeritud valdavalt kvartaalse hoonestuslaadiga hoonestusmahtude sisse nii, et esimese
korruse tänava poole jäävad avalikkusele suunatud ruumid/kauplused/teeninduspinnad ning
hoonete hooviala on haljasala. Planeeritud parkimiskohtade arvutus on kajastatud seletuskirja
p. 4.3 all.
Selge liikumisstruktuur maa-alal tagab kruntidele hea ja optimaalse pikkusega ligipääsu,
parandades arvestatavalt avaliku ruumi kvaliteeti ja tugevdades eristatavate ruumiosade ja
sisehoovidega mitmekesise valiku rajamise kontseptsiooni, mis omakorda tagab iga maatüki
ja krundi kõrge kvaliteedi.
4.1.7 Planeeringuala üldised kvaliteedistandardid ja piirangud
Detailplaneeringu arhitektuursete tingimuste koostamisel on aluseks Paljassaare sadama-ala
struktuurplaani lisamaterjal – Paljassaare sadama ala piirangud, kvaliteedistandardid ja
linnaehituslikud printsiibid (vt Paljassaare sadama-ala struktuurplaani tingimus, lk 8) ning
arhitekt Indrek Allmanni koostatud lahendus.
Visuaalselt on kruntide hoonestamiseks ette nähtud kvaliteedistandardid, piirangud ja
linnaehituslikud printsiibid kajastatud detailplaneeringu joonisel DP-4.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
29
Planeeritud täpne hoonestus, parkimiskohtade arv ja eluruumide arv täpsustatakse
ehitusprojekti staadiumis.
A. Arhitektuuri kvaliteet. Konkursid
Kõrgetasemeline arhitektuur ja toimiv mitmekülgne keskkond meelitab ligi ja hoiab kinni
asukaid, elanikke, üürnikke, rentnikke. Kvaliteetne arhitektuur hoiab ka oma hinda paremini.
Hoone võib saada mõjutatud külgneva kinnistu hoonetest, mille kvaliteet on kehv või
kõrvalkinnistul toimuvatest ehitustöödest.
Soodustada tuleb arhitektuurikonkursse või arhitektide eelvalikut ja taotleda kvaliteeti.
Planeeringualal on määratud hooned ja rajatised, mis tuleb arhitektuurikonkursi korras
lahendada (vt joonis DP-4 märkus nr 8).
Hoonete aja avaliku ruumi rajamisel kasutatavad ehitusmaterjalid kogu struktuurplaani alal
peavad olema pikaajalised ja vastupidavad, keskkonnasõbralikud.
Planeeritavate hoonete tänavapoolsetesse krundipiiridele ei ole piirdeaedu kavandatud.
Piirdeaiad on vajalikud lasteaia ja lastemänguväljakute ümber. Piirete täpsem disain ja kõrgus
lahendatakse ehitusprojekti mahus sõltuvalt hoone arhitektuurist ja piirde vajalikusest.
B. Jalakäigukujad
Jalakäigukujad on määratud tagama jalakäijate ning kergliikluse vaba läbipääsu ning
käiguteede säilimist väljaspool muid jalakäiguala sisaldavaid piiranguid – promenaadi,
tänavaid, sildade- ja vaatekujasid.
Jalakäigukujades olevate kaetud läbipääsude kõrgus peab olema ligikaudu 4,5 meetrit ning
laius ligikaudu 5 meetrit. Täpsed mõõdud määratakse koostöös TLPA-ga ehitusprojekti
staadiumis. Kangialused peavad olema valgustatud.
C. Vaatekujad alale
Paljassaare sadama-ala struktuurplaani alal on vaatekujade piirangut rakendatud
visuaalkontakti tagamiseks vaatealadelt – Paljassaare teelt ja Sitsi mäelt mere suunas.
Detailplaneeringus kõrghooneid ei ole planeeritud mis takistaksid vaateid ja samuti on tagatud
olulisemad vaated Paljassaare teelt jahisadama alale.
D. Korruste tagasiasted
Esimese korruse tagasiaste tingimus on seatud loomaks vihma ja päikese eest kaitstud
liikumismarsruute elava jalakäiguprognoosiga kvartalitesse ja võimaldab avatud, tihedalt
liigendatud, arvukate ärisissepääsudega tänavaäärsete frontide tekkimist esimese korruse
tasandil.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
30
Lisaks on täiendavalt soovitav planeeringualal kasutada tagasiasteid, et liigendada fassaade
horisontaalselt ning tekitamaks sarnaseid karniisikõrguseid seal, kus tänava eri külgedel on
oluliselt erineva kõrgusega hoonestus.
E. Ehitusjooned
Eesmärk on tagada rannapromenaadil ühtne ehitusjoone kulgemine ning selle ilmestamiseks
on erandina kavandatud pos 24 krundile üle ehitusjoone ulatuv konsoolne osa, et oleks ka
rannapromenaadi ala hoonestuse mitmekesisus tagatud.
F. Sissepääsud hoonetesse
Peasissepääsu asukoht määrab hoone elavaima fassaadi. Hoonete peasissepääsud tuleb
asetada avanema avalike jalakäigutsoonide suunas ja nendega ühele tasapinnale. Kui hoone
fassaad asetseb tänavajoone suhtes tagasiastega, siis tuleb säilitada silmside tänavaäärse
kõnnitee ja peasissepääsu vahel. Vajalikud peatuskohad asetada kõrvalfassaadidele. Mitme
tänavaäärse fassaadi puhul luua mitu sissepääsu.
Jõuliselt artikuleerida pikal fassaadil paiknevad sissepääsud. Joonistel markeeritud
peasissepääsude asukohad on soovituslikud.
G. Katused (lubatud katusekalle: 0-25º);
Soovitatav on kasutada katuseid elanikele/personalile/külalistele juurdepääsetavatena,
lisamaks vaatevõimalusi ja ühiskasutatavat avalikku ruumi.
Katustel paiknevad ventilatsioonitehnika ja muud seadmed ehitada maskeeritult, kõrgel või
lahendada hoone mahu sees, et tagada kvaliteetsed vaated kõrgematelt vaatekohtadelt nii
maapinnal kui hoonetes.
Katusehaljastuse vajaduse puhul arvestada projekteerimise varases staadiumis
konstruktsioonile haljastuse lisamisel tekkiva võiva lisakoormusega ning kõrghaljastuse
paiknemismustriga.
Katused on ette nähtud valdavalt lamekatustena. Planeeringuala põhjaossa kavandatud
elamukvartalis, nurgalahendustes ning rannapromenaadi ääres on lubatud ka viilkatused.
4.1.8 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused
Detailplaneeringuga on planeeritav ala ümber krunditud. Moodustatud kruntidele on määratud
ehitusõigus 3-12 korruseliste äri- ja eluhoonete ning sotsiaalhoonete (lasteaed ja avalik hoone)
rajamiseks. Ehitusõiguse määramisel on lähtutud arhitekt Indrek Allmanni lahendusest.
Planeeritud kruntidele määratud sihtotstarvete osakaalu võib ehitusprojekti koostamisel
täpsustada.
Alale on moodustatud kokku 48 krunti. Kruntide positsioon 11, 12, 13, 42, 44 ja 48 osas ei
kuulu planeering vastuvõtmisele ja kehtestamisele (tähistatud allolevas tabelis halliga).
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
31
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD
Hoonete ehitisealune
Hoone Max. Maa sihtotstarve ja Maa sihtotstarve ja
Krundi pind m 2 (maapealne / Suurim korruselisus Suletud brutopind [m2] Max. Parkimiskohtade arv Maaga
Pos. kõrgus hoonete osakaalu % osakaalu %
planeeritud maa-alune) korterite ühendatud
nr. maapinnast arv (detailplaneeringu liikide (katastriüksuse liikide
suurus [m2 ] arv haljastuse %
[m] krundil alusel) kaupa)
maapealne maa-alune maapealne maa-alune maapealne maa-alune normatiivne planeeritud
1 6 079 5 000 5 000 8 -2 32,0 2 Ä 70% / EK 30% Ä 70% / E 30% 35 300 10 000 124 177 181 15%
2 3 765 3 200 3 200 8 -2 32,0 2 Ä 50% / EK 50% Ä 50% / E 50% 18 000 6 400 105 90 90 13%
3 1 230 450 500 3 -1 12,0 1 Ä 100% Ä 100% 700 500 - 4 - 5%
4 1 906 1 800 1 800 12 -2 43,0 2 Ä 80% / EK 20% Ä 80% / E 20% 17 500 3 600 41 88 45 0%
5 5 519 4 200 4 300 12 -2 43,0 3 Ä 80% / EK 20% Ä 80% / E 20% 30 500 8 600 48 126 194 16%
6 2 397 1 800 1 750 12 -2 43,0 2 Ä 80% / EK 20% Ä 80% / E 20% 12 500 3 500 29 63 63 21%
7 7 556 2 500 2 500 3 -1 12,0 3 Üh 100% Üh 100% 6 000 2 500 - 20 20 53%
8 2 866 1 500 1 700 8 -2 32,0 2 Ä 70% / EK 30% Ä 70% / E 30% 9 300 3 400 32 47 47 33%
9 3 531 2 500 2 450 8 -2 32,0 2 Ä 40% / EK 60% Ä 40% / E 60% 16 000 4 900 112 80 55 23%
10 3 783 - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - - - 100%
11 4 757 1 900 2 800 6 -2 24,0 2 Ä 10% / EK 90% Ä 10% / E 90% 11 000 5 600 116 55 55 38%
12 7 672 3 300 5 500 6 -2 24,0 4 Ä 10% / EK 90% Ä 10% / E 90% 16 900 11 000 178 85 85 25%
13 4 854 3 300 3 950 6 -2 24,0 3 Ä 10% / EK 90% Ä 10% / E 90% 17 000 7 900 84 43 43 15%
14 6 057 4 100 5 200 8 -2 32,0 3 Ä 40% / EK 60% Ä 40% / E 60% 23 500 10 400 165 118 118 10%
15 8 871 5 000 6 400 5 -2 20,0 4 Ä 100% Ä 100% 14 000 12 800 - 70 70 8%
16 9 480 6 200 7 000 12 -2 43,0 4 Ä 40% / EK 60% Ä 40% / E 60% 49 000 14 000 345 245 245 21%
17 6 791 4 200 4 800 12 -2 43,0 4 Ä 50% / EK 50% Ä 50% / E 50% 33 000 9 600 194 165 165 21%
18 5 051 3 300 3 400 6 -2 24,0 3 Ä 60% / EK 40% Ä 60% / E 40% 18 700 6 800 88 94 94 21%
19 3 471 - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - - - 100%
20 6 233 3 800 4 500 8 -2 32,0 3 Ä 100% Ä 100% 19 000 9 000 - 95 95 24%
21 4 837 2 700 2 700 8 -2 32,0 2 Ä 10% / EK 90% Ä 10% / E 90% 12 700 5 400 134 64 64 31%
22 5 142 2 400 2 700 8 -2 32,0 2 Ä 10% / EK 90% Ä 10% / E 90% 9 000 5 400 95 45 45 39%
23 3 989 2 200 2 800 6 -2 24,0 2 Ä 10% / EK 90% Ä 10% / E 90% 8 000 5 600 84 40 40 25%
24 6 746 3 300 4 100 7 -2 28,0 3 Ä 10% / EK 90% Ä 10% / E 90% 16 600 8 200 175 83 83 31%
25 5 774 1 600 2 200 5 -2 20,0 2 Ä ja/või Üh Ä ja/või Üh 7 500 4 400 - 38 38 14%
26 7 258 2 300 2 680 5 -2 20,0 4 EK 100% E 100% 9 200 5 360 108 46 46 2%
27 6 556 1 700 3 350 5 -2 20,0 5 EK 100% E 100% 5 900 6 700 69 30 30 8%
28 4 622 1 500 1 800 5 -2 20,0 1 Ä 100% Ä 100% 6 600 3 600 - 33 33 56%
29 3 309 - - - - - - L 100% L 100% - - - - 4 39%
30 3 053 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 29%
31 19 123 - - - - - - L ja/või Ä ja/või Ths L ja/või Ä ja/või T - - - - - 52%
32 589 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 25%
33 9 604 - - - - - - L 100% L 100% - - - - 22 21%
34 1 248 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 32%
35 2 376 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 25%
36 9 002 - - - - - - L 100% L 100% - - - - 16 13%
37 782 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 32%
38 10 205 200 - - - - - L ja/või Ä ja/või Ths L ja/või Ä ja/või T - - - - - 66%
(vt tabeli all
märkus 1)
39 6 324 - - - - - - L 100% L 100% - - - - 13 17%
40 1 396 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 29%
41 49 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 0%
42 1 178 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 25%
43 622 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 10%
44 209 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 19%
45 7 678 - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - - - 50%
46 313 - 50 - -1 - - The 100% T 100% - 50 - - - 48%
47 637 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 31%
48 837 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 5%
Kokku 225 327 75 95 0 89 130 42 3 400 175 210 2326 204 4 2044 30%
Vastuvõtmisele
205 820 67 45 0 76 880 37 8 500 150 710 1948 186 1 1861 31%
kuuluv osa
(1) Üleehitusservituudi alal asuv pos 24 k onsoolse osa ehitisealune pind Aval i kud p arki mi skohad t änava maal 55
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
32
4.1.9 Detailplaneeringu arendusetapid, avalike alade planeerimise põhimõtteid ja
planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneeringu realiseerimine on kavandatud põhimõtteliselt suunaga lõunast põhja
suunas. Krundite ehitusõiguse realiseerimise eeltingimuseks on tehnorajatiste väljaehitamine
ning teede ja promenaadi rajamise kohustus ning igas etapis 15-minuti linna tingimuste
tagamine. Teenuste kättesaadavusena on vajalik ka lähialal (põhi-) kooli ja lasteaia kohtade
olemasolu.
Detailplaneering realiseeritakse erinevate etappidena ja enne iga etapi hoonestamist on
vajadus koostada uuring mis käsitleks antud ala arenduseks vajaliku teede- ja tehnovõrkude
rajamise mahtu mis on antud arendusetapi eelduseks.
Samuti tuleb erinevate arendusetappide koosseisus läbi viia täiendavad mürauuringud, et
oleks tagatud antud arenguetapi realiseerimisel normijärgsed müranõuded.
Paljassaare tee 30 kinnistul asuv ettevõte AKTSIASELTS PALJASSAARE
KALATÖÖSTUS kasutab jahutusseadmetes ammoniaaki. Detailplaneeringu koostamisel ja
keskkonnamõju strateegilise hindamisel võimaliku ohuga arvestatud (vt lisa 10). Juhul kui
AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS jätkab detailplaneeringu elluviimisel
tegevust, siis vastavalt ohu hinnangule on planeeringuala etappe võimalik realiseerida
täiendavaid kaitsemeetmeid rakendamata. AKTSIASELTSi PALJASSAARE
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
33
KALATÖÖSTUS naaberkruntidel (pos 9; pos 14; pos 20, pos 21, pos 22, pos 23 ja pos
24) on planeeringu elluviimise eeltingimuseks AKTSIASELTSi PALJASSAARE
KALATÖÖSTUS tegevuse lõpetamine alal või tegevuse jätkumise korral täiendavate
kaitsemeetmete rakendamine (näiteks mahutite maa-alla viimine), mille tulemusena
vähendatakse ohuala piiri.
Põhja-Tallinna linnaosa linnaosakogu poolt on tehtud arendajale ettepanek infrastruktuuri
objektide, eriti lasteasutuste ehitamine samaaegselt elamutega. Lasteaed on planeeritud
arenduse I etappi pos 7 krundile.
Arendusetappide elluviimise tegevuskava:
Arendus plaanitakse läbi viia kolmes etapis. Esimeses etapis rajatakse põhitaristu nii esimese
etapi maa-alal kui ka luuakse alus selle jätkamiseks järgmises etapis ning koostatakse
järgmise etapi maa-ala vahekasutuse plaan koos vastavate esialgsete maakasutuse
kirjeldustega. Juba täna rakendatakse alal kohaloome põhimõtteid (kaasatakse naabreid ja
muid huvigruppe ala planeerimisprotsessi ning avaliku ruumi paremaks tegemisse, arendusala
kohaloome põhimõtete kohta loe täpsemalt Kohaloome põhimõtted), et elavdada piirkonda
enne ehituse algust, selle ajal ja ka opereerimise käigus. Arendustegevuse kiiruse
reguleerimisel jälgitakse turu ootusi ja vastuvõtlikkust, vajalike teenuste olemasolu ja
ümbritseva regiooni terviklikku arengut. Esimese etapi arendus võib teiste etappidega
võrreldes olla kiirem, et luua juba terviklik keskkond, mis oleks toimiv ja intensiivne ning
toetaks järgmistel etappidel piirkonna edasi arendamist. Nii tagatakse ka vahekasutuseks
mõeldud äride jätkusuutlikkus ja toimetulek.Iga järgmise etapi edenemisega vaadatakse üle ja
vajadusel korrigeeritakse välja-arendamata alade maakasutuse plaane vastavalt uutele
nõudmistele ja kogukonna ootustele. Toimivad ajutised teenused ning taristud kohandatakse
vastavalt iga uue arendusfaasi vajadustele. Selline dünaamiline ning järk-järgult plaane
täpsustav arendamine optimeerib maakasutust igas etapis, vältides selle alakasutust ning
toetades kogukonda. Vajalikke teenuseid ja maakasutust planeerides analüüsitakse juba
olemasolevaid teenuseid ja maakasutust ümbritsevatel aladel ning kaasatakse huvigruppe ja
sobivaid eksperte. Taristut arendatakse järk-järgult vastavalt iga etapi nõuetele, et tagada
sujuv üleminek ühest etapist teise. Aja jooksul ja etappide realiseerudes, kasvab arendus aina
terviklikumaks, mitmeotstarbeliseks linnaruumiks, kus tehakse jooksvalt vajalikke kohandusi
maakasutuse, teenuste ja taristu osas.
Detailplaneeringu elluviimiseks sõlmib huvitatud isik ka Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametiga teede- ja tehnovõrkude valmisehitamise lepingu mis on
detailplaneeringu elluviimise eelduseks ja aluseks. Valmiehitatavad teed-, tehnovõrgud
ja rajaised on tähistatud lepingu lisas oleval skeemil vastava ruudutatud tingmärgiga,
mille alusel siis huvitatud isik tagab alal avalikuks kasutamiseks määratud sõidu-,
kõnni- ja rattateede, haljastuse, välisvalgustuse ning bussipeatused koos rattaparklaga
jne valmisehitamise.
Detailplaneeirng teede- ja tehnovõrkud valmisehitamnise skeem on:
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
34
Detailplaneeringu koostamise etapp: etappide ettevalmistus põhineb uuringutel, uurimustel,
tehnoloogilistel lahendustel nagu digi kaksik ja ala varajasel aktiveerimisel. Detailplaneeringu
alale on 2024 loodud on juba esimene park ning tegeletakse pidevalt huvigruppide
kaasamisega.
Peale detailplaneeringu kehtestamist:
I - Etapp: Avaliku-, linnaruumi ja hoonete arendustegevus algab esimesest etapist, mis on
arendusala kõige linnapoolsem osa ning kus on võimalik tekitada otseühendus olemasoleva
ühistranspordiliiniga. Samuti on olemas juba ühendus olemasoleva Paljassaare tee ja sealse
kergliiklusteega. Antud etapp on ka otsese ühendusega nüüdseks toimiva kohaloomega
minimetsas ja selle ümbruses. Samuti rajatakse I etapis piirkondlik lasteaed.
II - Etapp: Etapiga jätkatakse esimese etapi sidumist vahekasutuses olevate aladega.
Alal on ohutsoon, mis on märgitud sinise punktiiriga põhijoonisel. Vastavalt Päästeameti
märkusele on uushoonestuse rajamine ohualadesse jäävatel kruntidel võimalik pärast
ohualade likvideerimist. Arendusel arvestatakse piirkonna eripäradega ja ehituse tempo
seatakse sellele vastavalt. Tehakse koostööd ümbritsevate ettevõtetega, et vähendada ja
eemaldada võimalikke mõjusid kohalikele elanikele ja regiooni külastavatele inimestele.
Ehitustöödel arvestatakse Paljassaare Kalatööstusega ja järgitakse õigusaktides ette nähtud
kohustust kooskõlastada maa-ala planeerimine või ehitiste kavandamine kooskõlas
Päästeameti nõuetele.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
35
III - Etapp: Etapp rajatakse eeldatavasti peale I etappi ja selle rajamisel jooksul saab valmis
kogu siduv ca 1.3 km pikkune promenaad. Promenaadi valmimisega on Tallinna merepiir
tallinlastele sammu kättesaadavaks tehtud ning jalakäijad saavad jalutada mere ääres kogu
arendusala laiuses ning edasi kuni Katariina kaini. Arendustegevuse alustamisel ja käigus
arvestatakse ümbritseva alaga ja sealsete ettevõtete eripäradega.
Üldised printsiibid:
Arendajal on regioonis ka teisi detailplaneeringuid, mis moodustavad antud lahendusega
terviku. Arendaja huvides on esmalt luua uus linnaruum võimalikult lähedale väljakujunenud
linna aladele. Seega on võimalik, et I ja III ning II etapi vahele jääb arendustegevusele pikem
paus kuniks arendatakse Paljassaare sadama-alal teisi ruumi osasid.
Kohaloome põhimõtted:
Iga järgmise, s.o. mitte veel ehituses oleva, arendusetapi puhul viib arendaja ellu ala varajast
aktiveerimist eesmärgiga tuua elu senisele tööstusalale. Koos kogukonnaga muudetakse tühi
linnaruum kõigi avalikuks elutoaks. Kasutatakse selleks kohaloome (inglise keeles
placemaking) tunnustatud praktikaid. Hundipea jaoks on kohaloome üks visiooni osa, mille
eesmärk on pikaajalise väärtuse loomine piirkonna enda, selle tänaste ja tulevaste elanike,
külastajate ja muude elavate organismide jaoks, kaasates neid planeerimisprotsessi.
Kuidas arendaja seda teeb:
1. Kaasatakse avaliku ruumi planeerimisprotessi kõiki huvigruppe, olenemata nende vanusest,
tervislikust seisundist, rahvusest, sissetulekust, elupiirkonnast vms;
2. Võimaldatakse kogukonna poolt tulevatel initsiatiividel koosloome käigus realiseeruda;
3. Keskkonnahoidu silmas pidades kasutatakse võimalusel ala aktiveerimisel ära hoonete
vahekasutust ehk leitakse olemasolevatele hoonetele ajutiselt uued funktsioonid;
4. Iga ehituseelne arendusetapp on justkui katseplatvorm, kus testida erinevate sekkumiste
toimimist. Kui alale loodud funktsioonid on ruumis hästitoimivad ja panustavad positiivselt
uue linnaruumi tekkesse, siis leitakse nendele funktsioonidele ruumi kas järgmises
arenduseelses etapis või juba valmis linnaruumis;
5. Kaasatakse inimesi mitte ainult planeerimisprotsessis, vaid ka avaliku ruumi rajamisel ehk
antakse inimestele võimaluse ise linnaruumi paremaks tegemisel käsi külge panna ja nende
omandi- ja kogukonnatunnet kasvatada;
6. Iga ala aktiveerimise puhul püütakse lisada alale kas rohelust, muuta seda turvalisemaks,
lisada võimalusi harrastada tervislikku eluviisi, tuua kunsti/ kultuuri ja muud loomingut
avalikku ruumi või muul moel muuta endist tööstusala inimsõbralikumaks;
7. Ala aktiveerimisel tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega, kohalike sotsiaalasutustega,
linna erinevate haridus- ja äriettevõtetega.
Avalikuks kasutamiseks määratud alad:
Tallinna linna omandis oleva Paljassaare tee laienduseks on ette nähtud pos 30,40,41
ja 43 tasuta võõrandama Tallinna linnale. Huvitatud isik tagab antud alade
valmisehitamise enne linnale üleandmist. Peale valmisehitamist ja linnale üle andmist
lähevad antud alade hooldus- ja remondikohustused samuti üle Tallinna linnale, kuna
ka käesoleval ajal on Paljassaare tee linna haldusalas ning seega ka Paljassaare tee
rekonstrueerimisel jääb see linna haldusalasse.
Detailplaneeringus on ette nähtud pos 7 krundile kavandatud munitsipaallasteaia
krundi tasuta võõrandama Tallinna linnale. Munitsipaallasteaia ehitusse panustab
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
36
huvitatud isik linnaga sõlmitava kaasfinantseerimise lepingu alusel. Linnale üleantava
krundi kohta sõlmitakse vastavasisuline leping huvitatud isiku ja linna vahel enne
detailplaneeringu kehtestamist.
Detailplaneeringus on määratud pos 31,38 ja 45 rannapromenaadi ning lasteaia
juurdepääsutee krundile pos 33, 35, 36 ja 39 tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus
Tallinna linna kasuks. Samuti on määratud avalikuks kasutuseks ka sisetänava ja
promenaadi vahelised lõigus pos 37 ja 19 ning pos 10 krundile planeeritud kõnnitee ja
rattatee ala. Anutud alade remondi- ja hoolduskohustus jääb peale alade
valmisehitamist samuti huvitatud isiku kanda. Pos 33 krundile pos 5 ja 16 vahelisel
alal on alal arendajal õigus välisturu toimimise tarbeks müügilettide jms kasutamiseks.
Täpsed avaliku ala kasutamise tingimused lepitakse arendaja ja linna vahel kokku
enne kehtestamist sõlmitava lepinguga.
Kvartalisse planeeritud siseteed ja haljasala krundid jäävad huvitatud isiku omandusse
ja nendele on tagatud on tagatud avalikkusele avatus, st piirdeaedu ei ole kavandatud
ja ala on eraomanduses, aga juurdepääs alalele on tagatud (nagu Rotermanni kvartal
mis on eraomanduses, aga kõigile ligipääsetav ja kasutatav), st kvartalisisesed teed ja
pargialad (ka pos 10 ja 19 pargid) on ette nähtud avalikkusele juurdepääsetavate
eradeedeks ja eraparkideks millede hooldus ja remondikohustus jääb ka huvitatud
isiku kanda.
Huvitatud isiku vastavasisuline kinnitus avalike alade kohta on lisatud detailplaneeringu
koostöö ja kooskõlastuste tabeli lahter 47 alla.
4.2 ERINÕUDED
4.2.1 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks
Planeeritavasse hoonesse kavandada varjend arvestades ehitusprojekti koostamise ajal
kehtivate varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega. Varjendi varuväljapääs võib ulatuda
üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib ületada maa-aluse hooneosa
ehitisealust pindala.
Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda
detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei
ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel
sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud.
Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva
kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või
kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.
Ärifunktsiooniga hoonetesse ei ole külaliskorterite kavandamine lubatud.
Hoone ehitusprojekti koostamisel arvestada varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega.
Varjendi varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning
võib ületada maa-aluse hooneosa ehitisealust pindala.
Vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastuse märkusele ei ole ehituskeeluvööndis
Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt ehitised (olenemata sellest, kas on ajutised)
lubatud. Ehituskeeld ei laiene vastavalt seaduse § 38 lõigetele 4 ja 5 teatud funktsiooniga
ehitistele.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
37
Tulenevalt Natura hindamise tööst ja linnuala laiendusettepanekust kavandada kindlad
liikumiskoridorid veeliiklusele – arvestada 10 m samasügavusjoonega.
Ehitusprojekti staadiumis lahendada jalgrattahoiu ja parkimise võimalused vastavalt
Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud
Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028.
Ärihoonetel tagada hajumisalad.
Soovitavalt võib promenaadi lahenduse projekteerida võimalikult paindlikult ning
parkimiskohad muuta suvel välikohvikute aladeks.
Tagada parkimiskohtade piisav kaugus elamu akendega seinast.
Kui geodeetiline märk Rp. 511 jääb ehitustegevusele ette, siis tuleb see ringi tõsta
vastavalt kehtivale korrale.
Ehitusprokjektide koostamisel-realiseerimisel tuleb arvestada, et ohualades ei suureneks
tagajärgede raskusaste vastuvõetamatule tasemele. Seni kuni Paljassaare tee 30 kinnistul
jätkub ammoniaagil põhinevate külmasüsteemide kasutamine, ei realiseerita
planeeringulahendusega väga ohtlikule alale (Rv) kavandatud hoonestust (Rv alade ulatus
on 55 m ja 65 m). Joonisele on kantud Paljassaare tee 30 kinnistu ohualade ulatuse
kontuur, sellesse jääval alal peab olema tagatud isikute teavitamine õnnetuse
mõjupiirkonnas asumisest, kuidas teavitatakse toimunud õnnetusest ja kuidas käituda
õnnetuse toimumise korral.
Nõlva tn 8 asuva Puma Energy Baltics AS Tallinna terminali ohualas DP realiseerimisele
otsest piirangut ei ole, vajalik on tagada teavitamine. Teostada reostusuuringud enne
ehitusprojektide koostamist ka hoonete alla jäävatel aladel. Täiendavate reostusuuringute
lähteülesanded kooskõlastada heakorra ja jäätmeosakonnaga. Reostusuuringute aruanded
ja saneerimiskavad esitada läbivaatamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile.
Olemasolevate tootmis- ja ärihoonete lammutus- ja rekonstrueerimisprojektid ning uute
hoonete ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.
Koostada arhitektuurivõistlused ehitusprojektid koostamisel pos 2,4,7,17,25 ning
promenaadi alal pos 31,38 ja 45.
Enne iga etapi hoonestamist on vajadus koostada uuring mis käsitleks antud ala
arenduseks vajaliku tee rekonstrueerimise mahtu.
Tagada, et igas arenguetapis oleks tagatud kvaliteetne keskkond.
Iga rajatava ehitise alla on ehitusprojektide staadiumis vajalik teostada normidele vastavad
geotehnilised uuringud.
Liikluskorralduse projekteerimisel tagada vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“
normidele vastavaus.
Parkimiskohtade vajadus tagada ehitusprojektis vastavalt antud hetkel kehtivale
parkimisnormile.
Maastikukujundusse tuleb põimida viiteid ala endistele funktsioonidele ja ära kasutada
olemasolevat tööstuspärandit, rajatisi (sadamakraanad, raudteerööpad jne) ja looduslikke
eeldusi.
Suurtele rohealadele, mis läbivad erinevate omanike maa-alasid tuleb tellida eraldi eskiis-
projektid (pargialad, puiesteed ja rannapromenaad), et tagada alade kujunduslik ühtsus ja
vältida funktsioonide kattumist.
Ehituprojektide koostamisse kaasta maastikuarhitekt tase 7 projekteerijad, et tagada
maastikukujunduse projekti teostumine. Basseinide lahendused tuleb projekteerida koos
hoonestusega ja siduda rannapromenaadiga ühtseks tervikuks.
Sisehoovide katusehaljastus tuleb projekteerida koos hoonetega, et tagada
konstruktsioonide vajalik kandevõime.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
38
Kõikide rohealade, ka basseinide ja sisehoovide materjalide ja vormikeele valikul tuleb
lähtuda sellest millisesse tsooni nad kuuluvad.
Maastiku kujundamisel ja materjalide ning väikevormide valikul tuleb lähtuda maa-ala
üldisest identiteedist, et tekiks ühtne linnakeskkond.
Detailplaneeringu elluviimisel lähtuda planeeritud hoonete kavandamisel kehtivatest
insolatsiooninõuetest.
Paljassaare Kalatööstuse tegevuse jätkumise korral tagada täiendavate kaitsemeetmete
rakendamine (vt p 4.5).
Enne ehituse alustamist täpsustada reostuse seisundit ala, st teostada täiendavad uuringud.
Haljasala laiused ning asukoht linna maa-alal täpsustatakse järgmise projekti staadiumis.
Planeeritavate tegevuste jaoks meres on vajalik taotleda seadusest tulenevaid
keskkonnalubasid.
Piirkonnas paiknev Paljassaare siht (navigatsioonimärgid 281 ja 282) on oluline
veeliikluse ohutuse tagamiseks. Meresõiduohutuse seaduse § 48 lg 4 kohaselt on
navigatsioonimärgi mõjupiirkonda keelatud paigaldada tulesid, mis segavad
navigatsioonimärkide eristamist. Seetõttu tuleb kaasata Transpordiamet antud piirkonnas
välisvalgustuse lahenduste kavandamisse. Transpordiametil on õigus piirata
ehitustegevust navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas
(meresõiduohutuse seadus § 48 lg 1). Kui ehitustegevuse ajal tekib oht veeliiklusele või
Paljassaare sihi (navigatsioonimärgid 281 ja 282) tööle tuleb tegevused kooskõlastada
Transpordiametiga. See võimaldab Transpordiametil ka teavitada veeliiklejaid võimalikest
ohtudest.
PlanS kohaselt on avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu vastuvõtmiseks
vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba.
4.2.2 Leevendavad keskkonnaalased meetmed planeeringu realiseerimiseks
Kavandatava tegevuse realiseerumisel soovitab keskkonnaekspert vastavalt KSH aruandele
järgida alljärgnevaid leevendavaid meetmeid:
Planeeringute koostamisel-realiseerimisel tuleb arvestada, et ohualades ei suureneks
tagajärgede raskusaste vastuvõetamatule tasemele. Seni kuni Paljassaare tee 30 kinnistul
jätkub ammoniaagil põhinevate külmasüsteemide kasutamine, ei realiseerita
planeeringulahendusega väga ohtlikule alale (Rv) kavandatud hoonestust (Rv alade ulatus
on 55 m ja 65 m). Joonisele on kantud Paljassaare tee 30 kinnistu ohualade ulatuse
kontuur, sellesse jääval alal peab olema tagatud isikute teavitamine õnnetuse
mõjupiirkonnas asumisest, kuidas teavitatakse toimunud õnnetusest ja kuidas käituda
õnnetuse toimumise korral.
Nõlva tn 8 asuva Puma Energy Baltics AS Tallinna terminali ohualas DP realiseerimisele
otsest piirangut ei ole, vajalik on tagada teavitamine.
Planeeringuala lasteaia, sh laste mänguväljaku rajamisel, teostada mürauuring ning tagada
vastavus kehtivatele müranormidele.
Kuna kogu detailplaneeringu realiseerimise mahtu ja kiirust on hetkel raske prognoosida,
ent mitmed mõjud on otseselt seotud ala külastava ja teenindava transpordi mahuga, tuleb
naaberalade suuremahulisel väljaarendamisel läbi viia liiklusloendusi ning
liiklusintensiivsusele tuginedes vajadusel rakendada liikluskorralduslikke meetmeid
(raskeliikluse või sõidukiiruse piiramine) mõju vähendamiseks tundlikematel aladel
(nt lasteaia piirkond).
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
39
Uute hoonete rajamisel tiheasustusalal tuleb eelkõige tagada head akustilised tingimused
hoonete siseruumides, rajada äriruumid hoonete alumistele ning eluruumid mõnevõrra
vaiksematele ülemistele korrustele, sealjuures on soovitatav magamisruumid võimalusel
paigutada hoone vaiksemale hoovipoolsele küljele.
Soovitav on regulaarselt hoida teekate võimalikult puhas, vähendamaks võimalikku tolmu
lendumist ning kõrgete saasteainete kontsentratsioonide teket.
Võttes arvesse põhimõtet piirkonnast kohaliku keskuse ja kvaliteetse elukeskkonna
tekitamiseks, tuleb detailplaneeringu edasisel realiseerimisel pöörata teravdatud
tähelepanu sotsiaalmaa kvalitatiivseks kujundamiseks. Ühiskondlikke ruume on võimalik
arendada sarnaselt äripindadega ka hoonete esimestel korrustel, suurendades selleks
sotsiaalmaa osakaalu maakasutuses.
Graniitkillustikurikkad täitepinnase levilad, peamiselt raudteelähedased ja võimalikud
asfaldialused alad, kuuluvad kõrge Rn-riskiga pinnaste kategooriasse. Viimatinimetatud
aladel on Rn-vastased meetmed vajalikud või tuleb majade alt eemaldada
graniitkillustikurikas pinnas.
Hoonete projekteerimisel soovitame täiendavalt uurida radooni sisaldust pinnases
konkreetses asukohas ja vastavalt uuringu tulemustele näha vajadusel ette leevendavad
meetmed. Juhul kui loobutakse täiendavast uuringust tuleb järgida radooniohutu hoone
projekteerimiseks ette nähtud meetmeid.
Teisaldatava pinnase maht ja ulatus tuleb täpsustada projekteerimise staadiumis, kui on
teada hoonete/platside/haljasalade paigutus. Alal esinev jääkreostus tuleb kaardistada
(võtta täiendavad pinnaseproovid) ja vastavalt sellele näha ette normiületava pinnase
teisaldamine. Jäätmete ja pinnase käitlemisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja Tallinna
jäätmehoolduseeskirjast.
Projekteerimise etapis koostada kõikide haljastust sisaldavate kruntide osas ka
haljastusprojekt maastikuarhitekt tase 7 poolt, milles pöörata kõrgendatud tähelepanu
suhteliselt piiratud ruumi tingimustes nutikale maakasutusele ja maksimaalselt
kvaliteetsete roheliste puhkealade loomisele.
Rannapromenaadi rajamisel tuleb projekteerimise etapis uurida kaide tehnilist seisukorda,
sellest tulenevalt määrata rekonstrueerimise ulatus.
KSH programmi koostamise ja heakskiitmise perioodil tegi Tallinna Linnuklubi
ettepanekuid, mis aitaksid parandada linnustiku elutingimusi linnakeskkonnas
(märksõnad: kajakate vastased „linnuogad“, klibukatused, linnalindude uued
pesitsusvõimalused, haljaskatused bioloogilise mitmekesisuse tõstmiseks jm). Mitmed
ettepanekud on võimalik rakendada ja fikseerida eeskätt arendustegevuse edasistes
täpsemates faasides (projekteerimine, ehitamine, ekspluatatsioon). Käesoleva KSH
koostajad toetavad ideed võimaluse korral arvestada edasisel projekteerimisel (ka näiteks
arhitektuurikonkursi korraldamisel või arhitekti eelvaliku tegemisel) võimalikult
keskkonnasõbralike lahenduste kasutamist.
Natura 2000 Paljassaare hoiuala kaitse tagamiseks on käesoleva töö koostajate hinnangul
kaitsekorralduskavas (ja käesolevas KSHs käsitletud) nimetatud leevendavad meetmed
toimivaks vahenditeks, mille rakendamisel Paljassaare linnuala kaitse-eesmärke ei
kahjustata.
Abinõud, mida on võimalik fikseerida detailplaneeringu koostamisel (sellega paralleelset
KSH) on ka fikseeritud läbi detailplaneeringu lahenduse (näiteks elanikele kodulähedaste
rohealade/puhkealade loomine jm).
Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste väljatöötamisel tuleb järgida ehitiste
energiatõhususele sätestatud norme.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
40
Detailplaneeringu elluviimise ehitusetapiga seotud mõjude leevendamise ettepanekud:
Detailplaneeringu elluviimise ehitusetapil tuleb järgida Muinsuskaitseseaduse
asjakohaseid paragrahve sh tuleb vastavalt § 443 lg 1 mälestisel, muinsuskaitsealal või
mis tahes muus paigas tööd tehes inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline
kultuurkihi, sealhulgas inimluude, või kultuuriväärtusega leiu avastamisel, tööde tegijal
tööd seisata, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning viivitamata teatada sellest
Muinsuskaitseametit ja linnavalitsust.
Töövõtja tagab keskkonnakaitsekava olemasolu, mis on soovitatav kooskõlastada
kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistiga.
Töövõtja nimetab kellegi personaliliikmete seast vastutavaks keskkonnakaitse
järelevalvajana. Järelevalvaja on vastutav keskkonnakaitse meetmete rakendamise eest.
Raskevarustuse mobilisatsioon ja demobilisatsioon toimub kõige vähema liiklusega ajal.
Raskevarustusega töötamine peab olema öösel (22.00 kuni 06.00) keelatud.
Sõidukid ning muu motoriseeritud varustus peab vastama asjakohastele Eesti või
rahvusvahelistele standarditele müra ja emissioonide standarditele. Ehituse käigus tuleb
tagada, et ehitusestegevusest põhjustatud vibratsioon ei mõjutaks naaberalasid.
Tööde läbiviimise käigus tuleb vältida tolmusaastet. Kemikaale selleks otstarbeks mitte
kasutada.
Töö käigus välistatakse kütuste ja õlide vabanemine ja levik olemasolevatest
reostuskolletest.
Kütuseid ja õlisid (ning muid keskkonnaohtlikke aineid) käsitsetakse nii, et täiendavad
saasteained ei kandu pinnasesse ega vette (pinnasevesi, meri), seda ka vihma ajal.
Reostunud pinnas tuleb hoonete alt eemaldada ja asendada puhta täitepinnasega.
Muruplatside (mänguväljakute) rajamisel tuleks samuti saastunud pinnase ülemine osa
eemaldada või katta puhta pinnasega, et välistada inimeste või lemmikloomade
kokkupuude saastunud pinnasega. Asfaltplatside puhul seda vajadust ei ole.
Lõigatud pinnas ja eemaldatud materjal tuleb viia selleks ette nähtud alale, kus tuleb
tagada kaitse erosiooni eest.
Ehituse käigus tekkivad jäätmete hulka tuleb minimeerida ning tekkinud jäätmed käidelda
seadusega määratud korras.
4.3 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS
Planeeringuala liikluskorralduse lahendamise aluseks on Eesti standard EVS 843:2016
„Linnatänavad“ ning Tallinna parkimise normid.
Hundipea tänavavõrgu ja liikluskorralduse planeering peab lisaks optimaalse liikuvuse
võimaldamisele toetama ka linnaruumi turvalisust ja keskkonnasõbralikkust ning tagama
ligipääsetavuse laiemale elanikkonnale. Tulenevalt juba punktis 4.1 välja toodud
liikumispüramiidi põhimõttest eelistatakse välialasid planeerides esmajärgus jalakäijate
mugavusega. Kõnniteede marsruudid peavad olema kõige otsesemad ja kõigile kättesaadavad.
Oluline on tagada liikumisvabadus ja mugavus ka puuetega inimestele, mis omakorda
muudab linnaruumi meeldivaks ka kõigile teistele. Tänavate üldise kvaliteedi tõstmiseks
tuuakse avalikku ruumi piisava tihedusega tänavamööblit - eriti pinke, soodustades sellega
rahulikke jalutuskäike ja sotsiaalset suhtlust. Arendusala tänavad muutuvad nõnda
kutsuvamaks ka vanematele täiskasvanutele.
Ülekäigukohad kavandatakse ilma kõrgete äärekivideta, et nii ratastoolikasutajad kui ka
lapsevankriga inimesed saaksid hõlpsasti liikuda. Ristmikel paigaldatalse asfaldi vahele
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
41
taktiilseid sillutuskivisid ja foorid annavad helisignaale, et ka vaegnägijad saaksid
linnaruumis ohutult liikuda.
Jalgratturite ohutuse suurendamiseks planeeritakse jalgrattateed ühistranspordi peatuste ja
autode parkimiskohtade taha minimeerides sellega võimalikke konflikte erinevate liiklejate
vahel. Rattateed on planeeritud kõnniteedest selgelt eraldatud, mitte vaid värviga vaid ka
ruumiliselt, et vältida jalakäijate sattumist rattateedele. Ratturitele ja jalakäijatele ohutu ruumi
tagamiseks ning samas kättesaadavuse võimaldamiseks avatakse promenaad lõiguti ainult
operatiivsõidukitele ja lubadega sõidukitele, st kellaajalise piiranguga ajal hoonete
teeninduseks. Promenaadi sillutis annab juhtidele märku kiiruse vähendamiseks ning
jalgratturite ja jalakäijatega arvestamiseks.
Nii antud arendusala liikumiseks kui ka piirkonna sidumiseks ülejäänud linnaga on
ühistranspordil oluline roll. Nähakse, et kui inimesed ei soovi oma teekonda jalgsi või rattaga
ette võtta, siis peaks järgmiseks valikuks olema ühistransport. Ühistranspordi peatused peavad
olema mugavalt ja lihtsasti ligipääsetavad sidudes neid võimalikult paljude erinevate
liikumisviisidega - rattateede (ja parklatega), jagamissõidukite peatumiskohtadega, nii bussi-,
trammi- kui ka veebussi peatustega. Peatuseid planeerides peetakse silmas, et need peavad
olema inimestele mugavad. Igas peatuses peavad olemas olema pingid ning vihma või päikese
eest varju pakkuv katusealune.
Ohutu ja meeldiva tänavaruumi loomiseks on esmajärgus oluline lahti mõtestada ja eraldada
alad erinevatele liikumisviisidele – jalakäijatele, jalgratturitele, autodele, ühistranspordile.
Selge ruumilise määratlemisega saab paremini vastata iga rühma ainulaadsetele
liikumisviisidele ja ohutusvajadustele, soodustades harmoonilist kooseksisteerimist meie
tänavatel. Ohutuse edasiseks suurendamiseks ja müra- ning õhusaaste vähendamiseks on
oluline minimeerida mootorsõidukite kiirust. Strateegilise haljastuse ja mitmekesise
topograafia abil (näiteks kombineerides puid, põõsaid ja madalhaljastust) saab luua
looduslikke tõkkeid, mis mitte ainult ei rahusta liiklust, vaid parandavad ka keskkonna
puhtust, esteetilist välimust, aitavad kaasa inimeste vaimsele heaolule ning toetavad
linnakeskkonda äärmuslike ilmastikutingimuste korral (näiteks seovad valingvihma korral
sademeveed kiiresti mulda). Vajadus nende haljastuselementide ja muude liiklust rahustavate
meetmete järele on tihedalt seotud sõidukite liikluse kiiruse ja intensiivsusega, mis omakorda
tuleneb liiklusmustrite analüüsimisest enne tänavate kujundamist. Lisaks võivad kitsamad
teerajad veelgi soodustada aeglasemat liiklust, aidates kaasa turvalisema keskkonna loomisele
kõigi kasutajate jaoks.
Tänavaruumi planeerimisel arvestatakse vastavate avalike alade funktsioonidega, tänava
üldise iseloomuga ja sealsete liiklejate vajadustega. Sellest tulenevalt on Hundipea arendusala
peatänava, kõrvaltänava, jalakäijate ja kergliiklejate tänavate või üldiselt rekreatsioonialade
lõigetel erinevad tänavahaljastuse paiknemised ja lahendused ning sõidu- ja kõnniteede
laiused. Üldiselt on autode sõiduraja laius 3 m, ühissõidukite sõidurea laius 3,3 m ning
rattatee laius on 3,0m (kahesuunaline) ja 1,5m (ühesuunaline) vastavalt Tallinna
rattastrateegiale, haljastus paigutatakse enamasti kas kõnnitee või kiirema liikumiskiirusega
sõidutee äärde, kuid lõpuks planeeritakse iga tänav eraldi vastavalt asukohale ja vajadusele.
Planeeritav ala jääb Paljassaare tee ning Paljassaare akvatooriumi vahelisele alale.
Kontaktvööndisse jäävad Sõle tänav, Sitsi tänav, Tööstuse tänav ning Kopli tänav.
Planeeringualale on ette nähtud juurdepääsud planeeringualaga läänest külgnevalt Paljassaare
teelt, kuhu on perspektiivse liikluskoormuse tõttu ette nähtud trammitee ning 2+2 läbivat rada,
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
42
mida saab välja ehitada etappide kaupa. 2+2, millest 1+1 on ühistranspordi (sh trammi) rajad.
Paljassare tee rekonstrueerimine teostatakse eraldiseisva projekti alusel mis eeldatavasti on
lahendusega, kus trammitee ja/ või muu ühistranspordikoridor rajatakse tänava keskele, ehk
ooteplatvormid on tänava keskel liikumisruumis.
Enne iga etapi hoonestamist on vajadus koostada liikuviusuuring mis käsitleks
piirkonnas antud ajaks välja kujunenud olukorda, et oleks tagatud ala arenduseks
vajalikud tingimused.
Sõle tänaval kulgevad bussi- ja trolliliinid ning Sitsi tänaval bussiliinid. Mööda Kopli tänavat
liiguvad regulaarselt trammid. Tänu sellele ei pea korterit ostes tingimata omama isiklikku
sõiduautot, vaid saab kasutada ühistransporti ning kergliiklusvahendeid (jalgratas, rulluisud,
motorollerid), kuna Paljassaare tee äärde ning akvatooriumi äärsele rannapromenaadile on
planeeritud kergliiklusteed, mis on osa Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringuga
kavandatud Tallinna rannajoone lähiala ääristavast kergliiklusteest.
Kvartalisisene teedevõrk on planeeritud kasutades rahustatud liikluse põhimõtteid –
kiirusepiiranguid, künniseid, tõstetud ülekäiguradasid.
Kruntidele juurdepääsude tagamiseks on planeeringualale ette nähtud läbiv jaotustänav ning
kõrvaltänavad. Tänavate maa-alade laiuseks on planeeritud 10 kuni 20 meetrit, mis jätab
piisavalt ruumi liiklemiseks jalakäijatele ja mootorsõidukitele ning annab võimaluse ka
haljastuse planeerimiseks.
Detailplaneeringus esitatud võimalikud tänavate ning promenaadi lahendused on
põhimõttelised ning täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. Detailplaneeringus on
promenaadi rajamise lähtetingimuseks esitatud haljastuse minimaalsed näitajad (vt p 4.4.1),
tingimused ja soovitused (p 4.4.2) ning kergliiklustee ja kaiäärse jalakäijate ala rajamise
vajadus.
Promenaadi alale on kavandatud jalakäijate eelistusega ala, st alale määratakse promenaadi
äärsete äripindade teenindamiseks autodele kellajaline piiratud juurdepääs (näiteks arhipäeviti
7.00-9.00 nagu Viru tänaval) ning ülejäänud ajal on autoliiklus promenaadi alal keelatud.
Ühistranspordisõlmede, sadamakaide, platside, puhkekohtade ja kaubanduskeskuste juurde on
ette nähtud rajada jalgrattaparklad (soovitavalt osalise katusealusega).
Planeeringualale on kavandatud võimalik jahisadam. Funktsioonilt on tegemist külalissadama
tüüpi sadamaga, kus jahid tulevad ja lähevad sadamasse valdavalt meritsi.
Kuna planeeritavale alale on kavandatud jahisadama võimalus, siis on planeeringus arvestatud
ka erineva suurusega jahtide parkimisvajadustega. Põhimõtteliselt kujutavad ajutised ujuvkaid
ehk sadamapontoonid kalda külge kinnitatud konstruktsioone, mida on vastavalt
turunõudlusele ja ilmastikuoludele võimalik veest eemaldada või siis juurde lisada. Pontoonid
on tehniliselt kavandatud üldiseks kasutuseks ning neid on võimalik pikkuse suhtes täpselt
kohaldada vastavalt kliendi vajadustele. Võimalik on valida puit-, alumiinium- ja
teraspontoonide vahel. Elemendid on omavahel ühendatud paindlike kummipoltidega kas
nurka- või külgepidi. Pontoonide dekid on valmistatud profileeritud ja töödeldud männist või
siis kõvast puust. Pontooni elemendid on varustatud puust piiretega ja ülestõstetavate
kaksikhaakidega sildumisotste kinnitamiseks.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
43
Jahisadam Kreekas
Ujuvkaid Espoos
Planeeritava ala liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
Detailplaneeringu täies mahus realiseerimine eeldab Sitsi ristmiku rajamist ning uute
ühistranspordiühenduste (trammi) ning rattateede välja ehitamist. Selleks sõlmib arendaja
Tallinna linnaga kaasfinantseerimise lepingu.
1.Etapi eeldus on Paljassaare tee ühendamine Kopli tänavaga eraldi ajutise ristmikuga ja
Paljassaare tänava rekonstrueerimine etapi lõigus. Mitmetasandilist ristmikut mitte
kavandada.
Võimalikult otstarbeka juurdepääsu tagamine planeeritavatele korruselamumaa ning
ärimaa kruntidele.
Liikluskorralduse parendamine planeeritaval alal ning planeeritava alaga külgnevatel
ristmikel – läbilaskvuse ja liiklusohutuse suurendamine.
Jalakäijatele ohutuma liikluskeskkonna rajamine – tõstetud ülekäigurajad, kiirust piiravad
liiklusmärgid ning künnised.
Planeeritava hoonestuse parkimisvõimaluste rajamine planeeringuala ulatuses.
Üldkasutatavate haljastusega liigendatud parkimiskohtade loomine tänavate äärde.
Parkimine
Kuna parkimislahendus võtaks parkimisplatsina maja kõrval paiknedes ära suure pindala
(seda haljasala ja vaba aja veetmise ala arvelt), on parkimine lahendatud valdavalt hoonte
mahus kas maa-alustel parkimiskorrustel, maapealsetel parkimiskorrustel või eraldi
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
44
parkimismajades. Maa-pealene parkimismaj asukohaks on kavandatud pos 5, pos 13 ja pos 14
krundile, kuna nendelt on parkimismajadele kõige mugavam juurdepääs Paljassaare teelt ja
autodel puudub vajadus sisekvartalisse sõitmiseks. Parkimiskorruste sissepääsud on
planeeritud tänavate äärde, nii on majadevaheline ruum autovaba. Hundipea piirkonnas elavad
ja töötavad inimesed pargivad oma autod kas parkimiskorrustele või parkimismajadesse, mitte
tänava äärde.
Jaotustänava äärde on planeeritud üldkasutatavad autode peatumiskohad, mida saavad taksod
ja teenindusautod kasutada peatumise korral ning lühiajaliseks parkimiseks. Drop-off kohad
rajatakse üldjuhul tänavamaale kellaajaliselt piiratud lühiajaliste parkimiskohtadena.
Pikemaajalisem parkimine on ette nähtud hoonete mahtu planeeritud parkimisaladel. Hoonete
mahus olevatel parkimisaladel on eraldatud parkimiskohad jagatavatele sõidukitele. Et
Hundipea ala ehitatakse pika aja jooksul ja mitmete etappidena, siis vajadusel on võimalik
luua ajutisi lisaparkimiskohti Hundipea aladel, kuhu ehitus ei ole veel jõudnud.
Hoone mahus paiknevates parklates on omanike kokkuleppel tulevikus võimalik lisaks
osaliselt rakendada ka ristparkimise meetodit (öisel ajal kasutavad parklaid planeeringuala
elanikud ning päevasel ajal saavad parklaid kasutada äriettevõtete külastajad/töötajad).
Parkimiskohtade kontrollarvutus
Kuna tegemist on perspektiivse ja ulatusliku arendusalaga, siis ei ole korterite suurused
täpselt teada ning on arvestatud, et 50% korteritest on 1- kuni 2-toalised ning 50% korteritest
3- ja enamatoalised. Kuna ala on kavandatud multifunktsionaalseks nn 15 minuti linnakeskuse
alaks kus kõik teenused ja kaubad on kättesaadavad käsitletavalt arendusalalt, siis sellest
lähtuvalt on võetud parkimiskohtade arvutruse aluseks kogu suletud brutopind/ 200
eristamata, et kas tegemist on äripinnaga või korteriga. Seega on ehitusprojektidel
kostamisel aluseks, et parkimist tohib kavandada maksimaalselt brutopind/200 alusel.
Samuti on planeeringu igas arendusetapid tagatud, et rajatavas etapis oleks nii elamu-, äri- kui
ka avaliku funktsiooniga hoonestus mis on eeltingimus 15 minuti linnaosa toimimiseks.
Samuti on Paljassaare tee laiendusega ette nähtud ka uute ühistranspordipeatuste
kavandamine, et planeeritud alal autokohtade arv oleks võimalikult väike ja inimesed
kasutaksid ühistransporti ning autojagamisteenust, et Põhja-Tallinna piirkonda mitte liigselt
koormata uute sõiduautodega. Ehitusprojekti koostamisel peab lähtuma ehitusloa taotlemise
hetkel kehtivast parkimise normatiivist kuid ei tohi ületada normi bruto/200.
Planeeringualal on parkimine lahendatud valdavalt omal krundil. Eranditeks on:
pos 3 parkimine, mis on osaliselt lahendatud pos 1 krundil.
Pos 4 ja 9 parkimine, mis on lahendatud pos 5 parkimishoones.
Lisaks krundisisesele parkimisele on planeeringualal tänavate äärde ette nähtud 55
üldkasutatavat kohta mis on mõeldud lühiajaliseks peatumiseks taksodele, kulleritele ja
teenindusautodele.
Pos Planeeritud ehitise Parkimiskohtade arvutus Parkimis- Planeeringus
nr otstarve kohtade arv ettenähtud
parkimis-
kohtade arv
krundil
Äriruumidega
1 165 177 181
korterelamu
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
45
35300 /200
Äriruumidega
2 korterelamu 90 90
18000 /200 89
3 Ärihoone 700 /200 4 4 -
Äriruumidega
4 korterelamu 88 45
17500 /200 85
Äriruumidega
korterelamu + 30500 /200 126
5 parkimismaja 126 194
Äriruumidega
6 korterelamu 63 63
12500 /270 60
Lasteaed 6000/3
7 20 20 20
00
Äriruumidega
47
8 korterelamu 47 47
9300 /200
Äriruumidega
9 korterelamu 80 55
16000 /200 80
Park -
10 - -
Äriruumidega
11 korterelamu 55 55
11000 /200 55
Äriruumidega
korterelamu
12 85 85
16900 /200 85
Äriruumidega
13 korterelamu 43 43
17000 /200 43
Äriruumidega
korterelamu
14 118 118
23500 /200 118
Äriruumidega
15 14000 /200 70 70 70
korterelamu
Äriruumidega
16 korterelamu 245 245
49000 /200 245
Äriruumidega
17 165 165
korterelamu
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
46
33000 /200 165
Äriruumidega
18 korterelamu 94 94
18700 /200 94
19 Park - -
Äriruumidega
20 19000 /200 95 95 95
korterelamu
Äriruumidega
21 korterelamu 64 64
12700 /200 64
Äriruumidega
22 korterelamu 45 45
9000 /200 45
Äriruumidega
23 korterelamu 40 40
8000 /200 40
Äriruumidega
24 korterelamu 83 83
16600 /200 83
25 38 38
Ärihoone 7500 /200 38
Korterelamu
26 46 46
9200 /200 46
27 Korterelamu 5900/ 200 30 30 30
28 Korterelamu 6600/ 200 33 33 33
Kokku (välja arvatud pos 11, 12, 13) 1861 1861 1861
Kokku koos pos 11,12,13 2044 2044 2044
Jalgrataste hoidmise kohad on planeeritud lisaks bussipeatuste ja hoonete juures olevatele
parkimisaladele ka krundile planeeritud varjualuste alla ja hoonete mahtud. Samuti on
planeeritud jalgrataste hoidmise kohad rannaäärsele promenaadi alale. Orienteeruv jalgrataste
kohtade arv on planeeringualal kokku 3785 rattakohta (378500/100). Täpsed rattahoidmise
kohad määratakse ehitusprojektis.
Tingimused ehitusprojektide koostamiseks:
Parkimismajades ja hoonetesse kavandatavatel parkimiskorrustel parkimiskohad
kavandada korteriomandiga sidumata, ilma servituudi põhimõtete rakendamata nö (lühi
või pikemaajaliste) rendiparkimiskohtadena, mis võimaldab parkimiskohtade ristkasutuse
ning parkimiskohtade 24/7 parema kasutuse.
Sõiduki jagamise teenuse kavandamisel jääb parkimiskohtade arv arvutusliku normatiivi
piiridesse, lisakohti mitte kavandada.
Ehitusprojekti koostamisel peab lähtuma ehitusloa taotlemise hetkel kehtivast normatiivist
ja mitte ületada parkimisnormi brutopind/200-le.
Jalgrataste parkimiskohtade arv ja taristu peavad vastama Tallinna rattastrateegia 2018 –
2028 nõuetele.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
47
Bussipeatuste juurde kavandada jalgrataste pargi ja reisi võimaldamiseks rattahoidikud.
Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama standardi EVS 843:2016
„Linnatänavad“ nõuetele.
Pos 7 krundile planeeritud lasteaiale tagada eraldatud juurdepääsud lasteaeda teenindavale
transpordile ja lastevanematele kes lapsi lasteaeda toovad.
Ehitusprojektide koostamisel tänavalahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada kehtivate
tänavatüüpide põhimõtetega.
4.3.1 Vertikaalplaneerimise tingimused
Planeeritav ala asub merepinnast keskmiselt ca 2-3 meetri kõrgusel ning on väikese languga
Paljassaare tee poolt mere suunas.
Vertikaalplaneerimise üldised põhimõtted:
Tagada planeeringualalt sajuvee ärajuhtimine (planeeritava ala sajuvee torustike
dimensioneerimisel arvestada tingimusega katusehaljastuse ning parkide puhul imbub
vähemalt osa sajuveest pinnasesse).
Kruntide hoonestamisel tuleb ehitamise staadiumis näha ette planeeringus säilitatavatena
näidatud puude kaitsmine.
4.4 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD
Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele on planeeritavale alale koostatud
keskkonnamõju strateegiline hindamine (koostaja OÜ Hendrikson & Ko).
Aruande terviktekst on detailplaneeringu lisade all.
KSH töögrupi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse elluviimine võimalik. Seda eeskätt
seetõttu, et kavandatud tegevusel ei ole leevendavate meetmete rakendamisel olulist
negatiivset mõju ei looduskeskkonnale (rohevõrgustik, Natura võrgustiku alad, põhjavesi,
(linna-)maastik, taimestik, merekeskkond jne) ega piirkonna sotsiaal-majanduslikule ja
kultuurilisele keskkonnale. Pigem nähakse detailplaneeringu realiseerumisest tulenevat
positiivset mõju linna sotsiaal-majanduslikule arengule läbi linnaruumi transformeerumise
endisest/praegusest kesklinnalähedasest tööstus- ja sadamaalast kaasaegseks
mitmeotstarbeliseks (polüfunktsionaalseks) ja kvaliteetseks linnaruumiks.
Põhialternatiividena oli vaatluse all kaks alternatiivi: arendaja poolt kavandatud tegevuse
elluviimine ning 0-alternatiiv ehk kavandatavast tegevusest loobumine ning olemasoleva
olukorra säilimine.
Planeeringuala iseloomustavad olulisemad aspektid on:
Planeeritav ala on hetkel suletud ning piirdeaiaga ümbritsetud kinnine sadama
territoorium, kus paiknevad tollilaod, lao- ja tootmishooned koos sadamahoonete ja
rajatistega.
Planeeringuala kontaktvöönd on oma hoonestuselt väga mitmekesine – siin kohtuvad väga
erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-, tootmis- ja elamukvartalid. Kontaktvööndis
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
48
paiknevad mitmed detailplaneeringud, mis on erinevates staadiumites – osa veel
algatamata, paljud kehtestatud.
Ehitusgeoloogilised tingimused territooriumil on keerulised ja muutlikud. Aluspõhja
moodustavad planeeringualal Alam-Kambriumi Lontova kihistu savi ja aleuriit.
geoloogilise lõike ülemise osa täitepinnas, mille all levib merelise geneesiga liivpinnas.
Liiva all esineb kuni 2...6,5 m paksuselt vähese tugevusega möll- ja savipinnased. Moreen
paikneb maapinnast 6...15 m sügavusel. Pinnasevesi on kogu alal kõrgel, jäädes
maapinnast keskmiselt 1...2 m sügavusele.
Piirarvu elutsoonis ületav naftaproduktide sisaldus pinnases esines mitmel uuritud krundil
(laboritulemuste järgi). Metallidega reostust esines ühel krundil. Visuaalse hinnangu järgi
pinnase reostust naftaproduktidega enamasti ei täheldatud (pinnasel puudus
naftasaadustele iseloomulik lõhn ja värvus). Ainult ühes puuraugus tuvastati pinnasel nõrk
naftaproduktide lõhn ja õrn kile veepinnal. Tegemist on pikka aega kasutuses olnud
tööstuspiirkonnaga. Platsidel on olnud erinev kasutus, seega ka reostusallikad võisid
paikneda hajutatult. Üldine reostuspilt näitab, et enam reostunud on alad, mis on aktiivsest
kasutusest väljas.
Esimene aluspõhjaline põhjavee kompleks on Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel
planeeritaval alal maapinnalt pärineva reostuse eest suuremas osas suhteliselt kaitstud,
osaliselt nõrgalt kaitstud, pinnakatte paksus jääb 10-15 meetri vahele.
Osaliselt ületas alalt võetud veeproovis naftasaaduste sisaldus piirnormi vees. Tõenäoliselt
sisaldab pinnasevesi kogu alal naftaprodukte. Raskemetallid tavatingimustes vees ei
lahustu, ka laboritulemuste järgi metallide suurenenud sisaldust pinnasevees ei täheldatud.
Reostunud pinnasevee puhastamine on raskesti teostatav, kuna reostusallikate
määratlemine on keeruline. Need võivad asuda väljaspool kõnealust territooriumi ning
saastunud pinnasevesi võib liikuda krundile külgnevatelt aladelt.
Pinnaseõhus radooni lubatud piirväärtus on 50 kBq/m3. Piirkondades, kus radoonisisaldus
pinnases on kõrge või ülikõrge (raadiumi eriaktiivsus üle 45 Bq/kg või radoonisisaldus on
üle 50 Bq/m3), on ehitustegevus piiratud, sest kasutusele tuleb võtta meetmed radooni
hoonesse sattumise vältimiseks. Detailplaneeringu alale teostati pinnase radooniriski
hinnang.
Detailplaneeringualale teostas dendroloogilise ekspertiisi dendroloog Aino Aaspõllu.
Maa-alal kasvavad puud on väga erinevad nii vanuselt, liigiliselt kui ka otstarbelt. Need
võib jaotada: istutatud puud ja loodusliku tekkega puud. Enamik puid objektil on
hooldamata, mis tekib peremeheta territooriumitel aastakümnete jooksul. Puud on tugevalt
rikutud ka inimtegevuse tagajärjel.
Tallinna üldplaneeringu teemaplaneeringu „Tallinna rohealad“ (koostamisel) kohaselt
detailplaneeringualal rohealasid ei paikne, kuid Paljassaare tee on ette nähtud
tänavahaljastusega ning piki mere äärt kulgeb rannapromenaad. Paljassaare poolsaare
põhjaosa hõlmab suur roheala.
Planeeringualale ei ulatu kaitse- ega hoiualad (vt Joonis 2.8). Alast põhja pool, Paljassaare
poolsaare põhjaosas, paikneb Paljassaare hoiuala. Vabariigi Valitsuse määrusega
(RTI 2005, 38, 300) määrati Paljassaare hoiuala kaitseeesmärkideks EL nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse.
Olulisimate detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus kaalutud
aspektidena saab välja tuua järgmist:
Seniste sadama- ja tööstusalade järkjärguline muutmine nö avatud linnaaladeks on
tänapäeval mereäärsetes linnades loomulik linnade arengu tendents. Sellega tekitakse
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
49
juurde kvaliteetset linnaruumi, mis omakorda mõjub positiivselt inimeste elamis- ja
töötamisvõimalustele kaasaegses keskkonnas. Seeläbi on võimalik saavutada tervema ja
rahulolevama elanikkonna kujunemine.
Kokku on planeeringualale planeeritud 1 lasteaed, mida võib täiendada
lastehoiuteenusega.
Koolikohtade vajaduse konkreetseks hindamiseks otsene vajadus puudub, kuna
lähiaastatel jätkub kooliealise elanikkonna vähenemine ning pigem on prioriteediks
olemasoleva koolivõrgu säilitamine piisava õpilastearvu tagamisega.
Planeeringuga kavandatu loob väga head eeldused piirkonnas jalgsi ja jalgrattaga
liiklemiseks ning võimaldab ühendusi ka lähialadega, piki rannaäärset promenaadi ka
linna keskusega. Kergliikluse kasutamiseks eelduste loomine omab kaudset positiivset
mõju ka inimeste tervisele.
Turvalisuse küsimus on kompleksselt seotud muude sotsiaalprobleemidega. Üksnes parem
planeering ei saa pakkuda lahendusi uute või olemasolevate elamupiirkondade turvalisuse
probleemidele. Kuritegevuse põhjused tulenevad sotsiaalsetest ja majanduslikest
põhjustest, mida tuleb lahendada kompleksselt. Turvanõudeid arvestaval planeeringul ja
projektil on oma osa kuritegude ärahoidmisel, kuid arvestada tuleb ka asjaoludega, nagu
tööpuudus, vaesus, sotsiaalsed pinged ja elamute halb hooldamine või hüljatus.
Planeeringuala pinnase pinnaseõhus U (Ra) sisalduse järgi arvutatud Rn ja pinnaseõhus
otsemõõdetud Rn sisaldusele tuginedes järeldub, et vastavuses Eestis kehtivate
piirnormidega (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“) kuuluvad alad, kus levib looduslik või lubjakivi killustiku
rikas täitepinnas, normaalse Rn-riskiga alade kategooriasse.
Hoonete projekteerimisel soovitame täiendavalt uurida radooni sisaldust pinnases
konkreetses asukohas ja vastavalt uuringu tulemustele näha vajadusel ette leevendavad
meetmed. Juhul kui loobutakse täiendavast uuringust, tuleb järgida radooniohutu hoone
projekteerimiseks ette nähtud meetmeid.
Paljassaare reoveepuhastusjaam on oma olemuselt võimaliku spetsiifilise lõhna allikaks.
Ettevõttele on väljastatud vastav välisõhu saaste luba ja ametlikke kõrvalekaldeid sellest
ei ole esinenud. Et hoida ära reoveepuhasti lõhna levimist elupiirkonda on
veepuhastusjaamale määratud kuja, mille alale ei ole lubatud uute eluhoonete ehitus.
Käesolev planeeringuala ei ulatu üheski punktis Paljassaare reoveepuhastusjaama kujasse.
Juba 2013 aastal täheldati KSH-s et AS Tallinna Vesi andmetel kujast (300 m)
väljastpoolt lõhnakaebusi esitatud ei ole. 2025 aastaks on Tallinna Vesi teinud täiendavaid
tehnoloogilisi muudatusi oma reoveepuhastusjaamas, et võimalikku lõhnareostust veelgi
vähendada.
Lõhna hajumist tänase uuendatud tehnoloogiaga on modelleeritud 2025 aastal
lõhnatundide kaadil AS Tallinna Vesi keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 taotlusel:
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
50
Käesoleva detailplaneeringu ala ei ulatu üheski punktis 15% aasta lõhnatundide alasse.
Planeeringuala ja 15% lõhnatundide ala vahele jääb vähemalt 250m.
KSH hinnangul ei ole võimalik piirata detailplaneeringu realiseerimist olukorras, kus
ametlikult ja dokumenteeritud on teadmine et veepuhastusjaamas toimuv tegevus on igati
seaduslik ja normidele vastav. Sellegi poolest peab kinnisvara ostja, rentija või kasutaja
arvestama enne ostuotsuse tegemist, rentimise või kasutusele võtmist võimaliku
planeerinualal lõhnahäiringu riskiga.
Võimaliku mürahäiringu hindamisel Kajaja Acoustics OÜ poolt 17.12.2024 koostatud
mürauuringus toodud tingimustest ja lähtutakse Sotsiaalministri 11.02.2017.a määruse
nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” nõuetest.
Kuigi Paljassaare poolsaare arendustegevused võivad oluliselt suurendada piirkonna
liikluskoormusi, piirab liiklusmüra järsku tõusu eeldatavasti aset leidev oluline muudatus
liikluse koosseisus, kuna suur osa praeguseid tööstuspiirkondi teenindavast raskeliiklusest
(ligi 20 % olemasolevast liikluskoosseisust) asendub äri- ja elamupiirkondi teenindavate
ning külastavate tavasõidukitega.
Analüüsitud saasteainetest võib vaadeldaval alal suhteliselt kõrgeid NO2 ja PM10
kontsentratsioone esineda ainult tee läheduses (20-30 m teest) ning piirväärtuste lähedased
kontsentratsioonid on seotud eelkõige halbade hajumistingimuste kokkulangemisega.
Teele lähimatel planeeritavatel hoonestusaladel võib esineda tahkete osakeste piirväärtuste
ületamisi halbade hajumistingimuste korral, seda muidugi ainult maksimaalse
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
51
liiklusprognoosi realiseerumisel (enam kui 40 00 sõidukit tipptunnis), kuid ka siis jäävad
ületamised tõenäoliselt aastas lubatud kordade piiresse.
Analüüsitud saasteainetest võib vaadeldaval alal suhteliselt kõrgeid NO2 ja PM10
kontsentratsioone esineda ainult tee läheduses (20-30 m teest) ning piirväärtuste lähedased
kontsentratsioonid on seotud eelkõige halbade hajumistingimuste kokkulangemisega.
Teele lähimatel planeeritavatel hoonestusaladel võib esineda tahkete osakeste piirväärtuste
ületamisi halbade hajumistingimuste korral, seda muidugi ainult maksimaalse
liiklusprognoosi realiseerumisel (enam kui 40 00 sõidukit tipptunnis), kuid ka siis jäävad
ületamised tõenäoliselt aastas lubatud kordade piiresse.
Detailplaneeringualast lõuna- ja kagusuunas asuvate ettevõtete õhusaastet käsitleti
eeldades, et ettevõte Netaman Ships Repair OÜ jätkab mõnda aega tööd ka käesoleva
planeeringu realiseerimise ajal. Vastavalt nimetatud ettevõtte õhusaaste lubadele on
tegemist lokaalse mõjuga saastajatega, mille mõjuala (ehk 10 % saastatuse taseme
piirväärtusest) ulatub maksimaalselt 100-150 m kaugusele allikast, piirväärtuste lähedased
kontsentratsioonid jäävad aga ainult ettevõtete territooriumile.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringuala ulatuses Läänemere rannaala
ehituskeelu vööndi ulatuse (50 meetrit veepiirist) vähendamiseks, sest planeeringualal
jääb olemasolev hoonestus veepiirist ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi ulatuses on
läbi planeeringuala piki kalda kaijoont planeeritud 25 meetri laiune rannapromenaad.
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamist ja vähendamist reguleerib
looduskaitseseadus (§40). Arvestades detailplaneeringuala praegust antropogeenset
olemust ei kaasne ehituskeeluvööndi vähendamisega täiendavat negatiivset
keskkonnamõju. Suur osa juba olemasolevast ehitatud keskkonnast detailplaneeringu
realiseerimisel rekonstrueeritakse (n olemasolev kai) ning antakse sellele inimkasutuses
uus funktsioon (promenaad), kuis seeläbi ala ja selle kasutus pigem korrastub võrreldes
praegusega ning keskkonnariskid vähenevad.
Häid lahendusi kasutades ei kaasne detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel olulist
negatiivset mõju pinnasele.
Planeeringuala reostusuuringute tulemusena tuleb hoonestuse rajamisel reostunud aladele
kasutada leevendavaid meetmeid (nt eemaldada reostunud pinnas hoonete alt ja asendada
puhta täitepinnasega, muruplatside ja mänguväljakute rajamisel tuleks samuti saastunud
pinnase ülemine osa eemaldada või katta puhta pinnasega, et välistada inimeste või
lemmikloomade kokkupuude saastunud pinnasega. Reostunud pinnasevesi tuleb
drenaažitorustikega kokku koguda, puhastada lokaalsetes puhastusseadmetes ning juhtida
kokkuleppel võrgu valdajaga kas sademevee või reovee kanalisatsiooni. Lahendust
täpsustatakse ehitusprojektide koostamise staadiumis.
Koostatava detailplaneeringuga ei kavandata ehitiste rajamist merre ning ei ole teada
olemasolevate kaide rekonstrueerimise vajadus, mistõttu otseselt Paljassaare lahte
arendustegevus ei mõjuta. Rannapromenaadi rajamisel tuleb projekteerimise etapis uurida
kaide tehnilist seisukorda, sellest tulenevalt määrata rekonstrueerimise ulatus ning kaaluda
keskkonnamõju hindamise läbiviimist.
Kanalisatsioon on planeeringualal lahkvoolne. Maa-aluste korrusparklate põrandapesuvesi
juhitakse reoveekanalisatsiooni, maapealse parkla sademetevesi puhastatakse enne
eelvoolu juhtimist lokaalpuhastis. Aladel, kus vertikaalplaneerimine seda võimaldab, võib
sadevee juhtida merre, vajadusel puhastades see enne lihtsas kompaktses puhastis (liiva-
õli püüdur).
Heade lahenduste puhul ei esine kavandatava tegevuse realiseerimisel olulist negatiivset
mõju veekeskkonnale. Laiemas perspektiivis paraneb põhja- ja pinnaveekvaliteet, kuna
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
52
tööstuslikud funktsioonid piirkonnas kaovad ning elamu- ja ärifunktsiooniga aladel
samaväärselt reostust ei teki.
Paljassaare sadama süvendustööde KMH (EGK, 2002) raames võeti sadamast 9 proovi,
mille reostuskomponentide sisaldust ja nende vastavust kehtivatele normatiividele hinnati,
sh 2 proovivõtupunkti paiknes koostatava detailplaneeringu alal. Vastavalt
reostusnäitajatele Paljassaare sadama akvatooriumi põhjasetetes ületab üldnaftaproduktide
ja plii sisaldus pinnases mõlemas punktis sihtarvu pinnases, kuid on väiksem piirarvust
pinnases (elutsoonis). Vase, kaadmiumi ja tsingi sisaldus jääb ühes punktis alla sihtarvu,
teises ületab veidi sihtarvu, kuid jääb alla piirarvu pinnases. Arseeni, elavhõbeda kroomi
ja nikli sisaldus jääb mõlemas proovivõtupunktis alla sihtarvu pinnases.
Kui praegu (ja varem) on ala olnud peamiselt kaubalaevade kasutuses, siis kavandatava
detailplaneeringu ellu viimisel mereäärse ala funktsioon mõnevõrra muutub - suureneb
jahtide ja väikelaevade osakaal ja väheneb kauba- jms laevade osakaal. Ei saa väita, et
laevatamise intensiivsus suureneb, pigem muutub laevatamise eesmärk. Seetõttu ei saa ka
laevatamisega seotud mõju linnustikule oluliseks pidada.
KSH raames viidi läbi Natura hindamine, tuginedes peamiselt Euroopa Komisjoni
juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.
Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja
juhisele „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (koostaja
K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006). Asjakohase Natura-hindamise käigus tuvastati,
et poolsaarel kavandatavate arenduste ja muude tegevuste elluviimisel esineb mõju
Paljassaare hoiualale külastuskoormuse võimaliku suurenemise näol. Seega tuleb
rakendada Natura-hindamises (vt ptk 3.11. Natura hindamine) välja toodud leevendavaid
meetmeid.
Planeeringu elluviimisel ei ole ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel tuleks praeguse
teadmise kohaselt ja õigusaktidest tulenevalt kindlasti läbi viia täiendav keskkonnamõju
hindamine. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust tuleb kaaluda tankla
projekteerimisel (ehitusloa menetlus), sillaprojektide koostamisel (ehitusloa menetlus) ja
kaide rekonstrueerimisel (ehitusloa menetlus). Muudel juhtudel tuleb keskkonnakaitse nõuete
ja põhimõtetega arvestada ehitusprojektide koostamise koosseisus.
Lõppjäreldus:
KSH töögrupi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse elluviimine võimalik. Seda eeskätt
seetõttu, et kavandatud tegevusel ei ole leevendavate meetmete rakendamisel olulist
negatiivset mõju ei looduskeskkonnale (rohevõrgustik, Natura võrgustiku alad, põhjavesi,
(linna-)maastik, taimestik, merekeskkond jne) ega piirkonna sotsiaal-majanduslikule ja
kultuurilisele keskkonnale. Pigem nähakse detailplaneeringu realiseerumisest tulenevat
positiivset mõju linna sotsiaal-majanduslikule arengule läbi linnaruumi transformeerumise
endisest/praegusest kesklinnalähedasest tööstus- ja sadamaalast kaasaegseks
mitmeotstarbeliseks (polüfunktsionaalseks) ja kvaliteetseks linnaruumiks.
4.4.1 Haljastus ja heakord
Paljassaare sadama-ala haljastuse hinnang on koostanud aprillis 2025 Britt Mäekuusk ning
selle terviktekst asub Lisa 1 all.
Dendroloogilise inventeerimise alal hinnati 212 haljastuslikku objekti. Alal
kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on kesine. Väärtuslikke ja olulisi
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
53
puid märgiti 48% kogu hinnatud puittaimede hulgast. Säilitada väärtuslikud ja
olulised puud ning jälgida väheväärtuslike seisundit. Kaevetööde teostamisel vältida
jämedate juurte, madalamate okste ja puutüvede vigastamist.
Puittaimede haljastuslikule hinnangule on juurde lisatud tabel puittaimede andmetega
(Lisa 1 tabel 2), tabel taksonite nimekirjaga koos ladinakeelsete vastetega (Tabel 1),
dendroloogiline plaan puittaimede haljastusliku väärtuse hindamisega (joonis DND-4-
01 ja DND-4-02). Lisas 2 on toodud maastikuarhitekti kutsetunnistus.
Soovitused olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks:
• Säilitavatel puudel teha hoolduslõikust, jälgida, et puudel säiliks liigiomane võra.
Kaskede puhul ajastada hoolduslõikused väljapoole varakevadist mahlajooksu
aega.
• Puude kärpimised ja kujunduslõikused peab läbi viima kogemustega ja
kutsetunnistusega arborist.
• Säilivate puude võrade all tuleb kaevetöödel ja mehhanismidega sõites
võimalikult vältida puude maapinnalähedaste juurte kahjustamist. Soovitav on
kasutada juurestiku kaitseks ajutistel sõiduteedel kas kilpe või rajada ajutised killustikteed.
• Võimalusel tuleb säilitada puude jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest
jämedamate juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda tormihellaks ja
nakkuda suure lõikehaava kaudu kergesti juuremädanikest. Kaevetööd
säilitatavate puude juurte piirkonnas tuleb teostada võimalusel kombineeritult
kopaga ja käsitsi labidaga, et võimalikult vähe vigastada juuri.
• Kaevetööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigastamist, selleks
tuleb lehtpuude tüved katta vähemalt 2 meetri kõrguste kaitselaudadega.
• Ala projekteerimisel jälgida, et olemasoleva maapinna kõrgus puu juurekaela
lähedal ei muutuks üle 10 cm.
• Säilitada võimalust mööda väärtuslikud ja perspektiivikad puittaimed.
• Säilitatavatele puudele tagada ehituse ajaks kaitsemeetmed ja mitte töötada
juurestiku kaitsevööndis raskemehaanikaga.
• Nooremaid, kompaktse võraga haljastuspuid, mis pole alal väga kaua kasvanud,
on võimalik vajadusel ümber istutada. Ümberistutamist kaaluda ka hääbuvate
noorte puude puhul, eelnevalt välja selgitada kehva kasvu põhjused (liiga sügav
istutus, pakkematerjali olemasolu istutusaugus, muud vigastused või kahjurid).
4.4.2 Likvideeritava haljastuse loetelu
Likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt
Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusele nr 15 „Haljastuse
inventeerimise kord“ ja Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja
hoolduslõikusloa andmise kord.
Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:
k1 k 2 k 3
D* haljastuse ühik
3
kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;
k1 – raiutava puuliigi koefitsient;
k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;
k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,7).
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
54
Haljastuse ühik
Liigi koefitsient
Tüve diameeter
Või diameetrite
Likvideerimise
Likvideeritava
summa(cm) D
Väärtusklass
Raiepõhjuse
Seisukorra
koefitsient
koefitsient
Puu liik
puu nr
põhjus
k1
k2
k3
Pos 1
131 sookask 0,5 36 III 1 0,5 24 Uus hoonestus
132 arukask 1 34 IV 0,2 0,5 19 Uus hoonestus
133 arukask 1 21 III 1 0,5 18 Uus hoonestus
KOKKU: 61
Pos 5
136 harilik viirpuu 1 h=4m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
139 harilik mänd 2,5 19 III 1 0,5 25 Uus hoonestus
140 harilik mänd 2,5 19 III 1 0,5 25 Uus hoonestus
142 harilik mänd 2,5 18 III 1 0,5 24 Uus hoonestus
143 harilik mänd 2,5 11 IV 0,2 0,5 12 Uus hoonestus
144 harilik mänd 2,5 46 III 1 0,5 61 Uus hoonestus
145 harilik mänd 2,5 26 III 1 0,5 35 Uus hoonestus
146 harilik mänd 2,5 53 III 1 0,5 71 Uus hoonestus
147 harilik mänd 2,5 24 III 1 0,5 32 Uus hoonestus
148 harilik mänd 2,5 18 III 1 0,5 24 Uus hoonestus
149 harilik mänd 2,5 26 III 1 0,5 35 Uus hoonestus
150 harilik lumimari - h=2m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
151 harilik saar 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
152 harilik jalakas 1 22 III 1 0,5 18 Uus hoonestus
153 harilik viirpuu 1 h=7m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
154 harilik viirpuu 1 h=7m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
155 harilik viirpuu 1 h=2m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
157 harilik lumimari - h=1m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
160 harilik mänd 2,5 26 III 1 0,5 35 Uus hoonestus
KOKKU: 397
Pos 6
99 arukask 1 38 III 1 0,5 32 Uus hoonestus
100 harilik vaher 1 34 III 1 0,5 28 Uus hoonestus
101 harilik jalakas 1 40 III 1 0,5 33 Uus hoonestus
102 harilik vaher 1 48 III 1 0,5 40 Uus hoonestus
103 harilik jalakas 1 31 IV 0,2 0,5 18 Uus hoonestus
104 harilik jalakas 1 53 III 1 0,5 44 Uus hoonestus
105 harilik jalakas 1 47 III 1 0,5 39 Uus hoonestus
106 sookask 0,5 42 III 1 0,5 28 Uus hoonestus
109 harilik sirel - h=4m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
55
110 harilik jalakas 1 37 IV 0,2 0,5 21 Uus hoonestus
111 harilik jalakas 1 22 IV 0,2 0,5 12 Uus hoonestus
112 võsa - - V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 184
Pos 7
56 suurelehine pärn 2 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 0
Pos 8
18 perekond paju 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
55 suurelehine pärn 2 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 0
Pos 9
57 arukask 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
59 harilik vaher 1 13 IV 0,2 0,5 7 Uus hoonestus
62 raagremmelgas 0,5 27 IV 0,2 0,5 11 Uus hoonestus
63 harilik vaher 1 12 IV 0,2 0,5 7 Uus hoonestus
64 raagremmelgas 0,5 k: 12 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
65 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
66 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 25
Pos 10
19 raagremmelgas 0,5 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
25 harilik pihlakas 0,5 18 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
28 harilik kirsipuu 1 23 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
41 raagremmelgas 0,5 23 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
42 perekond paju 1 45 IV 0,2 0,5 26 Uus hoonestus
43 raagremmelgas 0,5 32 IV 0,2 0,5 13 Uus hoonestus
harilik saar
54 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
harilik vaher
KOKKU: 39
Pos 11
hariliku jalaka
67 1 14 III 1 0,5 12 Uus hoonestus
leinavorm
h=1,5
68 metskibuvits - III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
m
hariliku jalaka
69 1 22 III 1 0,5 18 Uus hoonestus
leinavorm
hariliku sarapuu
70 - 35 III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
punaselehine vorm
71 värd-forsüütia - h=2m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
72 mägimänd - h=3m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 30
Pos 14
73 arukask 1 38 III 1 0,5 32 Uus hoonestus
74 palsamipappel 0,5 112 III 1 0,5 75 Uus hoonestus
75 harilik kirsipuu 1 31 III 1 0,5 26 Uus hoonestus
76 palsamipappel 0,5 22 III 1 0,5 15 Uus hoonestus
77 harilik kirsipuu 1 14 IV 0,2 0,5 8 Uus hoonestus
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
56
78 harilik kirsipuu 1 25 IV 0,2 0,5 14 Uus hoonestus
79 harilik saar 1 38 IV 0,2 0,5 22 Uus hoonestus
80 harilik kirsipuu 1 15 IV 0,2 0,5 9 Uus hoonestus
81 kuldkask 0,5 62 III 1 0,5 41 Uus hoonestus
82 arukask 1 51 III 1 0,5 43 Uus hoonestus
83 harilik saar 1 55 III 1 0,5 46 Uus hoonestus
84 palsamipappel 0,5 49 III 1 0,5 33 Uus hoonestus
86 palsamipappel 0,5 45 III 1 0,5 30 Uus hoonestus
98 harilik vaarikas - h=1m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 394
Pos 15
87 arukask 1 12 III 1 0,5 10 Uus hoonestus
88 arukask 1 alla 8 III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
89 arukask 1 9 III 1 0,5 8 Uus hoonestus
90 arukask 1 8 III 1 0,5 7 Uus hoonestus
91 arukask 1 21 III 1 0,5 18 Uus hoonestus
94 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
95 harilik vaher 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
96 arukask 1 24 IV 0,2 0,5 14 Uus hoonestus
97 harilik pihlakas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
raagremmelgas
0,5
165 saarvaher alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
1
kahevärviline paju
arukask
harilik toomingas
166 1 49 IV 0,2 0,5 28 Uus hoonestus
kahevärviline paju
aedõunapuu
KOKKU: 85
Pos 16
115 raagremmelgas 0,5 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
116 arukask 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
117 harilik jalakas 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
118 harilik jalakas 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
119 arukask 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
120 raagremmelgas 0,5 26 IV 0,2 0,5 10 Uus hoonestus
121 harilik saar 1 11 IV 0,2 0,5 6 Uus hoonestus
122 raagremmelgas 0,5 15 IV 0,2 0,5 6 Uus hoonestus
123 raagremmelgas 0,5 25 IV 0,2 0,5 10 Uus hoonestus
124 raagremmelgas 0,5 11 IV 0,2 0,5 4 Uus hoonestus
125 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
126 saarvaher 0,5 34 IV 0,2 0,5 14 Uus hoonestus
127 harilik hobukastan 2 47 III 1 0,5 55 Uus hoonestus
128 harilik viirpuu 1 26 IV 0,2 0,5 15 Uus hoonestus
KOKKU: 120
Pos 19
9 harilik saar 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
10 punane leeder - alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
11 arukask 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
57
KOKKU: 0
Pos 20
1 harilik vaher 1 48 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
2 raagremmelgas 0,5 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
3 harilik pihlakas 0,5 23 IV 0,2 0,5 9 Uus hoonestus
4 raagremmelgas 0,5 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
5 harilik kirsipuu 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
6 harilik kirsipuu 1 20 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
7 harilik pihlakas 0,5 52 IV 0,2 0,5 21 Uus hoonestus
8 harilik jalakas 1 63 III 1 0,5 53 Uus hoonestus
KOKKU: 83
Pos 26
169 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
170 arukask 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
171 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
172 perekond paju 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
173 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 0
Pos 30
130 harilik mänd 2,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 0
Pos 32
134 harilik vaher 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
135 harilik saar 1 15 IV 0,2 0,5 9 Uus hoonestus
137 raagremmelgas 0,5 13 IV 0,2 0,5 5 Uus hoonestus
138 harilik tamm 2,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 14
Pos 33
15 perekond paju 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
16 perekond paju 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
108 sookask 0,5 32 III 1 0,5 21 Uus hoonestus
113 raagremmelgas 0,5 47 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
114 raagremmelgas 0,5 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
129 saarvaher 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 21
Pos 39
167 arukask 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
168 pappel prk 1 89 IV 0,2 0,5 50 Uus hoonestus
KOKKU: 50
Pos 40
85 palsamipappel 0,5 44 III 1 0,5 29 Uus hoonestus
92 palsamipappel 0,5 81 III 1 0,5 54 Uus hoonestus
93 harilik tamm 2,5 alla 8 III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 83
Pos 43
harilik saar
58 2 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
suurelehine pärn
KOKKU: 0
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
58
Pos 45
174 perekond paju 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
KOKKU: 0
Paljasaare tee
175 palsamipappel 0,5 8 IV 0,2 0,5 3 Uus hoonestus
176 must pappel 1 51 IV 0,2 0,5 29 Uus hoonestus
177 palsamipappel 0,5 66 III 1 0,5 44 Uus hoonestus
178 must pappel 1 39 IV 0,2 0,5 22 Uus hoonestus
179 must pappel 1 41 IV 0,2 0,5 23 Uus hoonestus
180 palsamipappel 0,5 41 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
181 palsamipappel 0,5 51 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
182 palsamipappel 0,5 67 IV 0,2 0,5 27 Uus hoonestus
183 palsamipappel 0,5 61 IV 0,2 0,5 24 Uus hoonestus
184 palsamipappel 0,5 72 III 1 0,5 48 Uus hoonestus
185 rabe remmelgas 1 51 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
186 rabe remmelgas 1 42 IV 0,2 0,5 24 Uus hoonestus
187 rabe remmelgas 1 41 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus
188 palsamipappel 0,5 81 IV 0,2 0,5 32 Uus hoonestus
193 palsamipappel 0,5 55 IV 0,2 0,5 22 Uus hoonestus
194 palsamipappel 0,5 51 IV 0,2 0,5 20 Uus hoonestus
195 palsamipappel 0,5 56 IV 0,2 0,5 22 Uus hoonestus
209 harilik saar 1 19 III 1 0,5 16 Uus hoonestus
210 harilik saar 1 21 III 1 0,5 18 Uus hoonestus
211 harilik saar 1 21 III 1 0,5 18 Uus hoonestus
212 hõberemmelgas 1 167 III 1 0,5 139 Uus hoonestus
KOKKU: 531
KOKKU: 2228
Märkused:
1. *Asendusistustuse kohustust ei rakendata ehitiste ehitamisel, mis antakse linna omandisse
või kasutusse.
2. „pos –„ likvideeritavad puud on planeeringuala sees. Detailplaneeringuga pole määratud
pos nr.
Kogu planeeringualale kavandatud hoonete ja teede ehitamiseks ning tehnovõrkude
paigaldamiseks tuleks likvideerida 151 objekti. Väärtusklasside alusel on planeeritud
likvideerida:
60 III väärtusklassi kuuluvat objekti;
59 IV väärtusklassi kuuluvat objekti;
32 V väärtusklassi kuuluvat objekti.
Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 2228.
Kehtestamisele mittekuuluva planeeringu osa on pos nr 11-13, pos 42 ja pos 44.
Pos nr 11 mitterealiseerimise korral jääb likvideerimata 6 III väärtusklassi kuuluvat objekti.
Pos nr 11 maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 30.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
59
Seega osaliselt vastuvõtmisele ning kehtestamisele kuuluval planeeringuala
maksimaalsel elluviimisel asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv
on 2228-30=2198.
Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel
järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik istikute arvu määramiseks vajalik
haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Haljastuse ühikute asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, rajatakse
linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt määratud kohta.
Kõik istikute istutused peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga
„Linnatänavad”.
Tagada I ja II väärtusklassi ning kõrghaljastuse säilimine.
Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega
teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada.
4.4.3 Maastikukujunduse üldpõhimõtted
Detailplaneeringu maastikukujunduse üldpõhimõtete aluseks on OÜ Ars Projekt koostatud
Paljassaare sadama-ala struktuurplaani lisamaterjal – Paljassaare sadama ala piirangud,
kvaliteedistandardid ja linnaehituslikud printsiibid ning arhitekt Indrek Allmanni koostatud
planeeringulahendus.
Maastikukujundusse tuleb põimida viiteid ala endistele funktsioonidele ja ära kasutada
olemasolevat tööstuspärandit, rajatisi (sadamakraanad, raudteerööpad jne) ja looduslikke
eeldusi.
Suurtele rohealadele, mis läbivad erinevate omanike maa-alasid tuleb tellida eraldi eskiis-
projektid (pargialad, puiesteed ja rannapromenaad), et tagada alade kujunduslik ühtsus ja
vältida funktsioonide kattumist.
Maastikukujunduse projekteerijad tuleb kaasata teede projekteerijate töösse, et tagada
maastikukujunduse projekti teostumine. Basseinide lahendused tuleb projekteerida koos
hoonestusega ja siduda rannapromenaadiga ühtseks tervikuks.
Sisehoovide katusehaljastus tuleb projekteerida koos hoonetega, et tagada konstruktsioonide
vajalik kandevõime.
Kõikide rohealade, ka basseinide ja sisehoovide materjalide ja vormikeele valikul tuleb
lähtuda sellest millisesse tsooni nad kuuluvad.
Maastiku kujundamisel ja materjalide ning väikevormide valikul tuleb lähtuda maa-ala
üldisest identiteedist, et tekiks ühtne linnakeskkond.
Kogu Paljassaare struktuurplaani ala läbib autoteedest eraldatud roheliste koridoride võrgustik
jalakäijatele ja kergliiklusele. Isikupärase keskkonna loomiseks tuleb maastikukujundusse
põimida viited ala endistele funktsioonidele (kraanad, rööpad, kivisöehunnikud, tsisternid).
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
60
Liigse monotoonsuse vältimiseks on maa-ala jagatud kolmeks eriteemaliseks tsooniks, need
on linna, mere ja looduse tsoon.
Igas tsoonis tuleb kasutada ühtse kujundusega sildu, valgusteid ja väikevorme. Oluline on
tagada kunsti, disaini ja kultuuri suur osatähtsus linnaruumis. Välisruum peab pakkuma
mitmekesiseid kasutusfunktsioone (male, sport, restoran, mäng, teater, rulasõit).
Maastikukujundus peab peegeldama päeva ja aastaaegade muutumist ning pakkuma kaitset
ilmastikuolude eest.
Meretsoonile iseloomulikud lähtekohad on: elav väikelaevandus, modernsed vormid,
tegevused, materjalid, kaasaegne euroopalik mereäärne linnaosakeskus.
Mereteema sümbol on elementidest vesi ja sellega seonduv. Iseloomulik on viimistletus,
täisnurkne vormikeel, astmeline ja rampidega maastik, väärtuslikud taimed ja puud või
viljapuud.
Mereteema materjalid on teras, betoon, laudis, klaas, kumm.
Looduse tsoonile on lähedane tiheda urbanistliku keskkonna hajumine hõredamaks
elamualaks, linnuala ja liivaranna lähedus, pinnasevormid ja vaba joon.
Elementidest on sümboliks tuul ja sellega seonduv. Iseloomulik on tahumatus, vormikeel on
vabakujuline, maastik on laugjas, taimestik ja puuliigid on kasvukohajärgsed. Loodusteema
materjalid on puit, puitliiprid, looduskivi, pilliroog, köied.
A. Rohealade tüübid
Paljassaare sadama-ala struktuurplaan näeb ette haljastusega liigendatud alade jaotamist
viieks tähtsamaks osaks; rannapromenaad, puiesteed, basseinid, pargid, sisehoovid.
1. Rannapromenaadi kujundamisel arvestada vaadete tekkimisega ning tagada kaitse
ilmastiku eest. Oluline roll on multifunktsionaalsusel (sport, kultuur, vaba aeg). Tagada tuleb
juurdepääs veele. Rannapromenaadi kujundamiseks tuleb ehitusprojekti staadiumis läbi viia
arhitektuurivõistlus ning rannapromenaadi aluseks võtta arhitektuurivõistluse võidutöö.
Haljastuse osakaal peab olema ala 30 %. Kujundamisel võib toetuda Paljassaare sadama-ala
struktuurplaanis esitatud ideedele. Promenaadi laiuseks on kavandatud 25 meetrit, mis laius
võimaldab paigutada ära kõik promenaadi funktsioonid ning sobib linliku tihedusega.
Näited võimalikest rannapromenaadi lahendustest.
2. Puiesteed, mille ülesandeks on liigendada teid ning luua rohelisi koridore.
Oluline on projekteerida teed ja trassid nii, et need jätavad kogu puiestee ulatuses
maksimaalselt ruumi kõrghaljastusele. Teedeäärsed parkimiskohad on samuti liigendatud
kõrghaljastuse abil. Puudealune ala taimestada kergestihooldatavate pinnakattetaimede või
põõsastega. Kergliikluse ja jalakäijate teed eraldada teineteisest erinevaid pinnakattematerjale
kasutades.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
61
3. Basseinid (madalaveeline veeala)
Planeeringuala kirdenurka on loodud planeeringuala hoonestuse varieerumiseks ja
mitmekesistamiseks uus hoonestustüpoloogia nn Väike-Veneetsia ning alale kavandatud
hoonete vaheline ala on jäetud merega ühendatud basseinide alaks, et alal oleks tagatud vee-
elemendi sidusus elamute vahel. Basseinide lahendused on ette nähtud projekteerida
ehitusprojekti staadiumis pinnase süvendamise teel paralleelselt koos hoonestusega ja siduda
rannapromenaadiga ühtseks tervikuks mida on võimalk kasutada ka rekreatsioonialana.
Basseinides on looduslik merevesi ning basseinidesse ei ole planeeringualalt sademevett
juhitud.
Bassein hoonestuse keskel.
4. Parkide rajamisel tuleb arvestada reljeefsusega, astmelisusega, roheliste koridoridega
juurdepääsude ning vaadete tagamisega veele ning mänguväljakute, sportimisvõimaluste
loomisega. Vajadusel rajada suurematesse parkidesse ka wc-d.
5. Sisehoovide puhul on oluline projekteerida haljasalad koos hoonetega, et tagada
konstruktsioonide vajalik kandevõime. Liigendamiseks kasutada erinevaid pinnakatteid,
reljeefi (tõstetud ja süvistatud istutusalad), mitmekesist haljastust, materjalide ja vormikeele
valikul lähtuda tsoneeringust ning kasutada väikevorme (pingid, pergolad, valgustid).
Vaated võimalikele katusehaljastuse lahendusele.
Avalikus ruumis on ette nähtud kohad kunstile, mis loovad linnaruumis fookuspunkte,
rõhutavad olemasolevaid jalakäiguteede sõlmkohti ja toovad esile territooriumi eripära.
B. Spordipargid, mänguväljakud
Elamukvartalite sisehoovidesse tuleb rajada mänguväljakuid naabruskonna lastele. Samuti
tuleb mänguväljakuid, tegevusobjekte rajada haljasaladele, avaliku ruumi muudesse
sõlmpunktidesse ning promenaadile.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
62
Spordiväljakute jaoks on sobivad kohad parkides, elamukvartalite sees, promenaadil, lasteaia
läheduses. Rularampide rajamisel kaaluda osaliselt maa sisse süvendatud rampide rajamist.
Piirdevõrguga spordiplatsid saavad paikneda ka parklate või muude hoonete katustel.
C. Kunst, väikevormid
Ehitusprojektis määrata ka kohad kunstile avalikus ruumis. Kunst ja disain loovad
linnaruumis fookuspunkte, rõhutavad olemasolevaid jalakäiguteede sõlmkohti ja toovad esile
territooriumi isikupära.
Kunstiteosed peavad andma viiteid ala endistele funktsioonidele ja peegeldama päeva- ja
aastaaegade muutumist. Paljassaare sadama-alal kasutatav kunst peaks olema mitmekülgne,
hõlmates ka maastikukunsti (land-art) ning heli- ja valgusinstallatsioone.
Merelise meeleolu loomisele aitab kaasa ulatuslik vee-elementide kasutamine nii kunstiteoste
kui maastikukujunduselementidena. Mänguväljakute isikupärasemaks muutmisel võiks lisaks
tavapäraste mänguvahenditele kasutada ka funktsionaalseid skulptuure, mida lapsed saavad
mängimiseks kasutada.
Lisaks tavapärasele käiguteede valgustusele tuleb objektide esile toomiseks pimedal ajal
kasutada ka ulatuslikult meeleoluvalgustust. Isikupärasema keskkonna teket soodustavad ka
erikujundusega tänavavalgustid.
Maa-alal on plaanis korraldada ka mitmeid kultuuriüritusi, seetõttu tuleb maastikukujunduse
raames luua vabaõhuürituste ja välinäituste korraldamiseks vajalikud tingimused.
D. Valgustus
Valgustus võidab aega, pikendab ajaliselt ala aktiivse kasutuse ajavahemikku. Valgustada
tuleb promenaad, arhitektuurikonkurssidega või arhitekti eelvalikuga lahendatavad alad,
promenaadi äärde jääva ala veeäärsed fassaadid, jalakäigukujad, tänavad, väljakud, pargid.
Tänavatel ning kergliiklusteedel peab olema tagatud piisav sooja tooniga valgustus pimedal
ajal, tagamaks liiklusohutus kui turvalisus. Valgustirida on eri tsoone ühendav tänavaruumi
element. Valgustid peavad kandma sõnumit, et jalakäija on kogu ala peategelane. Valgustid
peavad olema ühtlased kogu teelõigu ulatuses. Valgustite valikul lähtuda struktuurplaani ala
teematsoonidest.
Olulisteks valgusobjektideks on eeldusi kujuneda lahte ületaval lahtikäival kergliiklussillal ja
sadamat külastavatel laevadel.
E. Jalakäiguteed, jalgrattaliiklus
Struktuurplaani tänavate võrgustik ja avalik ruum on kavandatud jalakäijasõbralikuks
keskkonnaks. Tänavatel peavad olema laiad kõnniteed, küllaldane valgustatus, rikkalik
haljastus, puhkekohad, kunst. Nii lõuna- kui põhjakail on jalakäijatel kui ka jalgratturitel
lisaks peatänavale võimalik liigelda kõrvaltänavatel, kaldapromenaadil või ainult
kergliiklejatele eraldatud kvartalisisestel tuulevaiksetel liikumisteedel. Struktuurplaani alal on
aimatav tihenev läbiv kergliiklus, eelkõige marsruudil Sitsi ristmik - Pikakari / Ecobay.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
63
G. Jahisadam
Paljassaare tuulte eest varjatud sadamal on parimad looduslikud eeldused kujuneda
jahisadamaks – euroopalikuks marina’ks.
4.4.4 Müra ja õhusaaste
Planeeringuala mürataset ning välisõhu kvaliteeti on põhjalikult analüüsitud OÜ Hendrikson
& Ko koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (vt Lisa 3 KSH aruande
peatükid 3.4 ja 3.5).
Täiendavalt on koostatud keskkonnamüra hinnang Kajaja Acoustics OÜ poolt (vt Lisa
9, Töö nr 20260-01, koostatud 17.12.2024). Koostatud Paljassaare sadama-ala
detailplaneeringu keskkonnamüra hinnang koosneb piirkonna tööstus- ja liiklusmüra
hinnangust olemasolevas ning perspektiivses olukorras mille alusel on detailplaneeringu
põhijoonisel tähistaud eraldi tingmärgiga fassaadide alad kuhu ei ole lubatud
eluruumide rajamine normijärgsest müratasemest kõrgema mürataseme puhul.
Keskkonnamüra hinnang on koostatud detailplaneeringu faasis, kus ehitiste arhitektuurne
lahendus, paiknemine, hoone kasutusotstarvete jaotus, samuti liikluse ja liikuvuse lahendus ei
ole täpselt määratletud. Samuti tuleb arvesse võtta, et detailplaneeringu etappide
realiseerimise perioodil (planeeringu elluviimise periood on hinnanguliselt 15-25 aastat)
võivad seadusandlus ja tegelik keskkond (s.h näiteks liiklusmüra ja autode määr) muutuda.
Hoonete projekteerimisel tuleb koostada täiendavad mürauuringud, et selgitada täpne
ülesanne ja kitsendused. Hoonete projekteerimisel koostatakse uued müra uuringud ja
projekteeritakse lahendused vastavalt kehtivatele normidele ja olukorrale. Müra nõuete
täitmiseks on võimalik rakendada nii ehituslikke meetmeid kui ka arvestada seda
ruumiplaneerimises (fassaadide tagasiasted; müratõkke piirded; müra-mittetundlikute ruumide
paigutamine; maastikuarhitektuursed meetmed müra leevendamiseks jne).
Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule ning seda ellu viivatele
detailplaneeringutele on Paljassaare piirkond muutumas segafunktsiooniliseks
linnapiirkonnaks. Sellest tulenevalt kaotatakse perspektiivses olukorras Paljassaare sadama-
ala DP piirkonnast peamised tööstusmüra allikad. Seni kuni eksisteerib tööstusmüra allikana,
tuleb sellega arvestada. Tööstusmüra hinnata täiendavalt mürauuringutes hoonete
kavandamise ajahetkel.
Nõuded ehitusprojektide koostamiseks:
● Enne projekteerimist teostatakse uuesti mürauuring (st nii tööstusmüra kui ka
liiklusmüra). Mürauuringu järgi selgitatakse, et mis aladel on kinnistul müratase tagatud või
ületatud. Sellises alas, kus on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ normidega
võrreldes ületused, ei rajata eluhooneid ja mänguväljakuid.
● Hoonete rajamisel tuleb tagada, et müratasemed vastaksid Sotsiaalministri 11.02.2017.
a määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
64
● Kruntidele pos 5,13 ja 14 planeeritud parkimishoone rajamisel tuleb arvestada lisaks
müra normidele ka standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad, Tabel 10.13 Parkla ja
parkimishoone vähim kaugus elamutest, koolidest, lasteaedadest ja haiglatest.
● Lähimad planeeritavad hooned jäävad väikepaadisadamast minimaalselt 25 m
kaugusele ning seega jäävad väikelaevade ja mootorpaatide tekitatavad lühiajalised
maksimaalsed müratasemed madalamaks kui 75 dB. Liikluse (sh veesõidukid) poolt
tekitatava maksimaalse müra piirtase on 85 dB päeval ning 75 dB öösel, seega ei ole
väikelaevade poolt tekitatav müra tõenäoliselt norme ületav. Päeva keskmiste normväärtuste
(ekvivalentmüra) ületamine on veelgi vähetõenäolisem, kuna see nõuaks väga tihedat
veesõidukite liiklust kogu päeva lõikes. Siiski on mõistlik võimalike häiringute
minimiseerimiseks ja vältimiseks kaaluda alljärgnevate soovituste järgimist:
● Ainult direktiivi 2003/44/EÜ nõuetele vastavate veesõidukite lubamine;
● Ajalised piirangud veesõidukitega liiklemisele (üldiselt mitte lubada öiseid tegevusi);
● Kiiruspiirangud kaldalähedases tsoonis liikumisel;
● Väikelaevade tehniline teenindamine, mis võib tuua kaasa ülemäärast müra (nt
remont), planeeringuga ette ei nähta ja seda tuleb vältida. Keskmiste ja suuremate
kruiisilaevade erandkorras lubamist võib perspektiivis kaaluda juba vastavalt reaalsele huvile
ning vajadusele täpse laevatüübi kaupa, sealjuures on oluline ka ajaliste piirangute määramine
suurte laevade liiklemisel või sadamas töötava mootoriga seismisel.
● Hoone ehitusprojekti koostamisel koostada täiendavad mürauuringud. Mürauuringu
eesmärk on kaasajastada kehtivad müra kitsendavad tingimused vastavalt arendusetapi
ajahetkel.
● Tagada ehituskonstruktsioonidega normikohane müratase.
● Hoonestuse õuealad kavandada hoovipoolsele alale.
● Kui välispiiretele nähakse ette tuulutusklapid, siis peab nende heliisolatsioon olema
võrdväärne akende heliisolatsiooniga.
● Arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud
nõudeid ning rakendada Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest“ meetmeid.
● Hooned asuvad reoveepuhastusjaama vahetus läheduses ning tuleb arvestada
võimaliku haisuhäiringuga ja vajaduse projekteerida filtersüsteemid. Hoonete
ventilatsioonisüsteemide õhuvõtuavasid ei ole soovituslik projekteerida hoonete
reoveepuhastusjaama poolsetele külgedele.
4.4.5 Insolatsioonitingimused
Detailplaneeringu elluviimisel lähtuda planeeritud ja hoonete loomuliku valguse ja
insolatsioonitingimuste tagamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Ruumi
otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi“ esitatud nõuetest.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
65
4.4.6 Jäätmekäitlus
Tallinna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kohustuslikult kõikidele
juriidilistele ning füüsilistele isikutele Tallinna Linnavolikogu kehtestatud „Tallinna
jäätmehoolduseeskiri“.
Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb olmejäätmeid koguda
liikide kaupa eraldi mahutitesse selleks ette nähtud kohtades.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Olmejäätmete kogumiskoht (jäätmemaja) kavandada juurdepääsuteede äärde oma kruntidele
nii, et prügiautol oleks tagatud hea juurdepääs. Võimalikud asukohad on tähistatud
põhijoonisel. Täpne asukoht määratakse ehitusprojektis arvestades Tallinna
jäätmehoolduseeskirja § 16 nõudeid.
4.4.7 Pinnasereostuse likvideerimine
Pinnase- ja pinnasevee seisundi ülevaate Paljassaare tee ja mere vahelisel alal on koostanud
IPT Projektijuhtimine OÜ. Analüüsi koostas Pille Sedman.
Koostatud aruandes analüüsitakse keskkonnareostust Paljassaare poolsaare kaguosas,
Paljassaare tee ja mere vahelisel alal. Samuti antakse juhised reostuse mõju minimeerimiseks.
Reostusuuring on koostatud Kobra OÜ poolt mais 2025 ja uuringus kasutati kahe eelnevalt
teostatud reostusuuringu andmeid:
IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 05-08-0528
IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 04-08-0404
Analüüsil arvestati välitööde käigus puurimisel saadud andmeid (pinnase visuaalne hinnang:
lõhn, värvus) ning laboritulemusi.
Tegemist on pikka aega kasutuses olnud tööstuspiirkonnaga. Platsidel on olnud erinev
kasutus, seega ka reostusallikad võisid paikneda hajutatult. Üldine reostuspilt näitab, et enam
reostunud on alad, mis on aktiivsest kasutusest väljas.
Uute ehitiste ja trasside rajamisel on tõenäoliselt vanad reostusallikad, ka reostunud pinnas
eemaldatud. Kuna uut reostust ei lisandu, on selliste alade keskkonnaseisund rahuldav.
Reostuse mõjud, leevendavad meetmed ja tingimused ehitusprojektide koostamiseks.
Naftaproduktid ja raskmetallid on ohtlikud vahetul kokkupuutel saastunud pinnase- ja
pinnaseveega, raskmetallid akumuleeruvad lisaks taimedes. Naftaproduktide puhul on tervist
kahjustav lenduvate komponentide sissehingamine.
1 Reostunud pinnas tuleb hoonete alt eemaldada ja asendada puhta täitepinnasega. Eriti
pöörata tähelepanu sellele lasteaia ja mänguväljakute rajamisel.
2 Muruplatside (mänguväljakute) rajamisel tuleb samuti saastunud pinnase ülemine osa
eemaldada või katta puhta pinnasega, et välistada inimeste või lemmikloomade
kokkupuude saastunud pinnasega. Asfaltplatside puhul seda vajadust ei ole.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
66
3 Drenaažiga tuleb tagada see, et saastunud pinnasevesi ei tõuseks asendatud
täitepinnasesse.
4 Reostunud pinnasevee mõju saab vähendada suunates pinnasevee drenaažiga hoonetest
eemale ning kavandada põrandatele isolatsioon, vältimaks lenduvate ühendite sattumist
hoonesse.
5 Likvideerida kõik lahtised kraavid, kuhu võib saastunud vesi koguneda.
6 Sadama akvatooriumi osas reostunud setete likvideerimise osas arvestada, et tegemist on
vana laevaremonditehase alaga ning võib eeldada, et mere põhjas võib esineda
tributüültina sisaldavat setet. Enne akvatooriumis toimuvate tööde algust peab võtma
merepõhja setteproovid ning reostuse esinemisel nägema ette selle likvideerimise.
7 Iga etapi ehitusloa taotlemisega esitada antud maa-ala reostusuuring ja reostuse
likvideerimise kava (saneerimiskava).
Vabariigi Valitsuse 26.04.2004. a määrus nr 122 „Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate
tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille
puhul jäätmeluba ei nõuta“ määratleb jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate
tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahtu iseloomustavate
näitajate arvväärtused, millest väiksema arvväärtusega tegevuste juures ei nõuta jäätmeluba.
4.5 TULEOHUTUSNÕUDED
Planeering vastab siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ ja planeeritud hoonete hoonestusalad on olemasolevatest ja planeeritud
hoonetest määratud vähemalt 8 m kaugusele.
Projekteerimisel arvestada Eesti Standardit EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7:
Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded“.
EVS 812-6:2012+A+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju
kustutamiseks ette nähtud päästevahenditega. („Ehitisele ja selle osale esitatavad
tuleohutusnõuded“ § 28 lg 2).
Tule leviku takistamiseks on hoonete planeeritud tulepüsivusklass TP-1.
Detailplaneeringus on ette nähtud normatiivsete hoonetevaheliste tuletõrjekujade tagamine
või meetmete rakendamine tule leviku tõkestamiseks (tulekindlad konstruktsioonid,
tulemüürid vms). Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs
tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega (minimaalselt 3,5 meetri laiused
juurdepääsuteed kandevõimega 25 tonni, üle neljakorruseliste hoonete puhul lisaks ka
hädaväljapääsuna kasutatava akna või rõdu juurde).
Vajalik välistuletõrjevee vajadus on 30 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse tänavatele
planeeritud tuletõrjehüdrantidest (hüdrantide vahekaugus minimaalselt 150 meetrit,
teenindusraadius 200 meetrit, kusjuures igale hoonele tagada tuletõrjevesi minimaalselt kahe
hüdrandi kaudu). Merepoolsete kruntide välistulekustutusvee vajaduse tagamiseks on kalda
äärde planeeritud merevee baasil töötavad hüdrandid.
Hoonete sisetulekustutusvee vooluhulk täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis. Orienteeruv
sisene tulekustutusvee vajadus: Q = 20 l/s.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
67
Välistulekustutusvee vajadus on 30 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse olemasolevatest ja
planeeritavatest tuletõrjehüdrantidest.
C kategooria ohtlikud ettevõtted
Paljassaare tee 30 kinnistul asub AS Paljassaare Kalatööstus, mis on C-kategooria ohtlik
ettevõte. Ettevõtte territooriumil asub ammoniaagi mahuti. Ohuks on mürgiste gaaside
vabanemine. Päästeameti Põhja päästekeskuse poolt 2016.aaastal tehtud arvutuste kohaselt on
ohuala raadiuseks 208 m. Uushoonestust on võimalik ohualadesse jäävatel kruntidel
ehitada järgides õigusaktides ette nähtud kohustust kooskõlastada maa-ala planeerimine
või ehitise kavandamine Päästeametiga.
Paljassaare tee 30B kinnistul asub Baltimark OÜ, mis on C-kategooria ohtlik ettevõte.
Ettevõttes käideldakse ammooniumnitraatväetist (graanulid). Tulekahju korral on ohuks
mürgise suitsu levimine. Tulenevalt Baltimark OÜ poolt 2017.a koostatud riskianalüüsist on
ohuala raadiuseks 500m. Nimetatud arvutusi on kinnitanud Päästeamet ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
Paljassaare tee 30B kinnistu kuulub käesoleva planeeringuala arendajale ning on kuni
planeeringu kehtestamiseni välja see hoone välja renditud ning seal on ohuala.
Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud likvideeritavaks ning tootmishoone
asendatakse äri- ja eluhoonega (pos 24) ning seega on ohulala piir tähistatud
planeeringu tugiplaanil kui enam mitte detailplaneeringu põhijoonisel, sest see on ette
nähtud planeeringus likvideerida.
Märkus: Kaardirakenduses punase joonega tähistatud ohtlik etevõte on tänaseks juba
likvideeritud ja ka planeeringu laendusega sinna uushoonestus ette nähtud ning sinisega
tähistatud ohualadesse jäävatel kruntidel on võimalik peale ohualade likvideerimist.
Vastav märkus on lisatud ka DP põhijoonise tingmärkides.
4.6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Osa 1: Linnaplaneerimine“.
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmise ettepanekud:
Hoonete sissekäigud ühendada peamiste jalgradadega võimalikult vahetult.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
68
Tagada akendest vaade ühiskasutatavatele aladele ning rajada hästivalgustatud
teedevõrgustik, mis vähendavad kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismi, vägivalla
ohtu.
Kvartalitesse on elavuse tekitamiseks kasutatud mitmesugust kooslust (äri- ja eluhooned,
sotsiaalhooned), mis aitab vähendada kuriteohirmu.
Linnakeskkonna arendamine – soodustada töökohtade loomist, ettevõtlust ja vaba aega
sisustavate asutuste rajamist kohalikele elanikele.
Vajadustele vastava tänavavalgustuse paigutamine vähevalgustatud kohtadesse,
bussiootepaviljonidesse ja rahaautomaatide juurde, et tagada nähtavus.
Planeeritavates elamukvartalites tagada hea loomulik jälgitavus (nt elumajade fassaadid
vastakuti). Majadevaheline liiklus on sel juhul tõkestatud ja tänavast kujuneb
ühiskasutusega ala, mis soodustab inimeste omavahelist läbikäimist. Sellisel alal äratavad
võõrad kohe tähelepanu (naabrivalve).
Keskkond varustada infoviitadega, et tagada selge arusaamine liikumisteede süsteemist
ümbritsevas linnakeskkonnas.
Ohustatud sissepääsudele osutada vajalik tähelepanu (nt soovitavalt kasutada videovalvet).
Kõrgema kuritegevusriskiga ja aktiivse liikumisega piirkondades tuleb linna, turvateenust
pakkujate ja politsei koostöös tagada patrullimine, vastavalt probleemsetele aegadele
(nt sadamaala, kus liigub palju turiste, öösel pargid jms kohad).
Tehnilised erinõuded:
Kasutada vastupidavaid ukse- ja aknaraame, lukke ja aknaid (vähendab sissemurdmise
riski) ning vältida kergestisüttivaid materjale ja kasutada süttimatust materjalist
prüginõusid, mis vähendavad süütamise riski.
Turvalisuse suurendamiseks on soovitatav kasutada turvasüsteeme (näiteks videovalve,
signaalkaardid, signalisatsioon sissepääsudes, liftides ja garaažis).
Oluliseks mõjuks elukeskkonnale hinnangu andmisel on turvalisuse tajumine ja inimeste
kartus kuritegevuse ohvriks langeda. Turvalisuse küsimus on kompleksselt seotud muude
sotsiaalprobleemidega. Üksnes parem planeering ei saa pakkuda lahendusi uute või
olemasolevate elamupiirkondade turvalisuse probleemidele. Kuritegevuse põhjused tulenevad
sotsiaalsetest ja majanduslikest põhjustest, mida tuleb lahendada kompleksselt. Turvanõudeid
arvestaval planeeringul ja projektil on oma osa kuritegude ärahoidmisel, kuid arvestada tuleb
ka asjaoludega, nagu tööpuudus, vaesus, sotsiaalsed pinged ja elamute halb hooldamine või
hüljatus. Planeeringu elluviijad ja järelvalve teostajad ning turvalisuse eest igapäevaelus
seisvad ametkonnad ja firmad peavad tegema koostööd nende probleemide lahendamisel
eelkõige lähtuvalt ühiskondliku turvalisuse tervikliku tagamise põhimõtetest.
4.7 PLANEERINGUALAL VÕIMALIKU LÕHNA LEVIMINE
Paljassaare reoveepuhastusjaam on oma olemuselt võimaliku spetsiifilise lõhna allikaks.
Ettevõttele on väljastatud vastav välisõhu saaste luba ja ametlikke kõrvalekaldeid sellest ei
ole esinenud. Et hoida ära reoveepuhasti lõhna levimist elupiirkonda on veepuhastusjaamale
määratud kuja, mille alale ei ole lubatud uute eluhoonete ehitus. Käesolev planeeringuala ei
ulatu üheski punktis Paljassaare reoveepuhastusjaama kujasse. Juba 2013 aastal täheldati
KSH-s et AS Tallinna Vesi andmetel kujast (300 m) väljastpoolt lõhnakaebusi esitatud ei ole.
2025 aastaks on Tallinna Vesi teinud täiendavaid tehnoloogilisi muudatusi oma
reoveepuhastusjaamas, et võimalikku lõhnareostust veelgi vähendada.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
69
Lõhna hajumist tänase uuendatud tehnoloogiaga on modelleeritud 2025 aastal lõhnatundide
kaadil AS Tallinna Vesi keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 taotlusel:
Käesoleva detailplaneeringu ala ei ulatu üheski punktis 15% aasta lõhnatundide alasse.
Planeeringuala ja 15% lõhnatundide ala vahele jääb vähemalt 250 m. Seega ei ole
käesolevas detailplaneeringus seadusest tulenevaid piirangud lõhnahäiringute osas.
4.8 Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga, pärast
planeeringulahenduste avalikustamist tehtud muudatused ja teised olulised
muudatused
Vähendatud on planeeritud hoonestuse korruselisust ning ära jäetud varasemalt
kavandatud 14-korruselised hooned.
Vähendatud on planeeritud korterite arvu 2491-lt 1948-le.
Kavandatud parkimiskohti on vähendatud 3886-lt 1861-le.
Suurendatud on uue kõrghaljastuse osakaalu alal.
Varasemalt planeeritud kvartaalsete hoonestusalade keskelt on hoonemahud ära jäetud
ning nende asemel ette nähtud hoovialadel ka maaga seotus kõrghaljastuse alad.
Kõikides kavandatud arendusetappides on tagatud nn 15 minuti linnaosa toimimine, kus
on kavandatud nii äri-, ühiskondlik- kui ka elamuhoonestus.
Muudetud on planeeritud ala hoonestust ning kavandatud erineva tüpoloogiaga hooned.
Alale on kavandatud munitsipaallasteaed arenduse I etappi.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
70
5 TEHNOVÕRGUD
Planeeritavale alale kavandatud tehnovõrkude paigutused ja liitumispunktide asukohad on
põhimõttelised ja täpsustatakse ehitusprojektide koostamise staadiumis.
Tehnovõrkude servituutide vajaduste kirjeldused on kantud põhijoonise GE-4 ehitusõiguse
tabeli piirangute veergu.
Eelprojektide (tööprojektide) koostamiseks (tänavate ja hoonete tehnovõrkude
ehitusprojektid) taotleda võrguvaldajatelt uued tehnilised tingimused.
Kavandatud tehnovõrkude planeerimispõhimõtted:
• Mitut kinnistut teenindavad tehnovõrgud paigutatakse avalikule maale;
• Tehnovõrkude paigutamisel arvestatakse EhS § 70 toodud põhimõttega;
• Tagada tuleb planeeringuala naaberkinnistuid teenindavate tehnovõrkude toimimine;
• Planeeringuala kinnistute liitumine tehnovõrkudega toimub tehnovõrkude omanikega
sõlmitavate liitumislepingute kohaselt;
• ÜVK torustike sh sademeveekanalisatsiooni torustikude kuuluvad või saavad kuuluma
piirkonna vee-ettevõttele.
5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
5.1.1 Üldosa
Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 25.10.2024 väljastatud
tehnilistele tingimustele nr PR/2449136-1.
Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri
Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034
Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje
veevarustus
Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste kaitsevööndite ulatused, kehtestatud
Kliimaministri 12.09.2023.a. määrusega nr 57.
5.1.2 Veevarustus
Planeeringuala veevarustus (15 l/s olme- ja tehniline vesi ning 20 l/s sisetulekustutusvesi) on
lahendatud Paljassaare teele varem projekteeritud (Meridorf OÜ töö nr 023051-2) de315 mm
ühisveetorustikust, mille kaudu on planeeritud alale ette nähtud ühendused. Planeeritud
peaveetorustik on planeeritud ringsüsteemina läbi planeeritud ala.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
71
Planeeritud ala siseselt on igale planeeritud kinnistule ette nähtud veeühendus
liitumispunktiga kinnistu piirist väljaspool.
Planeeritud ala veevajadus kokku on:
- majandus-joogivee Q = 864 m³/d.
- sisene tulekustutus veevajadus: Q = 20 l/s
Välistulekustutusvee vajadus on 30 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse olemasolevatest ja
planeeritavatest tuletõrjehüdrantidest.
Kasutusest väljajäävad veetorud likvideeritakse hargnemisel olemasoleva veetoruga.
5.1.3 Kanalisatsioon
Olemasolev olukord
Planeeritud ala kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.
Planeeritud reovee kanalisatsioon
Planeeringuala reovee kanaliseerimise eelvooluks on Paljassaare reoveepuhastusjaam.
Detailplneeringu lahenduse aluseks on vastavalt Merindorf OÜ tööle nr. 023051-2 Paljassaare
põik T1 projekteeritud 2xde250mm survetorustik.
Planeeringu alale on kavandatud isevoolne reovee kanalisatsiooni torustik mis suubub
planeeritud ühiskanalisatsiooni pumplasse, mis rajatakse vastavalt AKTSIASELTS
TALLINNA VESI nõuetele ja hakkab kuuluma AKTSIASELTSile TALLINNA VESI.
Planeeritud pumpla on kavandatud eraldi kinnistule pos 67 ja pumpla kõrvale on kavandatud
reguleeriva mahuti suurusega 200 m3 mis võimaldab reovee vastuvõtmist perioodil kui
Paljassaare reoveepuhastusjaam reovett vastu ei võta. Reservmahuti peab võimaldama kuni
8h seisakut. Planeeritud survetorustikule on tagatud hooldus pos 11 kavandatud kergliiklustee
kaudu. Pumpla ehitusprojekti koostmisel arvestada haisuilmingite neutraliseerimise ja
generaatori kasutamise võimalusega.
Igale kinnistule on ette nähtud reovee kanalisatsiooni ühendus liitumispunktiga kinnistu piirist
väljapoole.
Planeeritud ala reovee kanalisatsiooni arvutusäravool kokku on: Q = 864 m3/d.
Planeeritud sademevee kanalisatsioon
Sademevee ärajuhtimisel on arvestatud Altren Projekt OÜ poolt koostatud tööga nr 24013.
Detailplaneeringu sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on Paljassaare laht.
Planeeringuala sademeveed kogutakse kokku tänava torustikega ja suunatakse merre.
Sademevee koormuste vähendamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlusmahuteid, mis
paigaldatakse oma krundi piiresse. Paljassaare kvartali sademevee kanalisatsiooni
arvutusäravool kokku on: Q = 1724 l/s. Sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada kinnistute
piires.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
72
Krundi liitumiskaevu ühendatava kinnistusisese isevoolse sademeveetoru läbimõõt on
planeeritud maksimaalselt DN/OD 110 ja läbilaskevõime peab toru täite h/d = 0,95 korral
olema maksimaalselt 10 l/s. Ehitusprojektis tuleb kinnistule enne sademevee
ühiskanalisatsiooniga liitumist projekteerida vooluhulga regulaatorkaev millega piiratakse ja
hoitakse automaatselt (mitte statsionaarses asendis sulgelemendiga) maksimaalset vooluhulka
10 l/s ka siis kui kinnistu torustik läheb valingvihmade korral surve alla. Regulaatorkaev on
kinnistu sisese sademevee süsteemi osa ning kinnistu omaniku hallata. Regulaatorkaev ei ole
kinnistu liitumispunkt.
Ühtlustusmahutite või kogumistorude täpne asukoht lahendatakse ehitusprojektis. Kruntide
liitumispunktid sademevee ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kuni 1m krundi piirist
väljapool, tänava maa-alal.
Ehitusprojekti koostamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18
„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“, millest lähtuvalt tuleb ehitusprojektis ette näha
võimalusi krundi sademevee taaskasutamiseks.
Kruntidele saab ette näha sademevee korduvkasutuse süsteeme, milles võib krundi
sademevett kasutada oma krundi piires: haljastuse kastmiseks, põranda pesemiseks ning
teistes protsessid.
Hoonesiseselt parkla põrandalt kogutav vesi tuleb puhastada lokaalselt (õlipüüdja+
liivapüüdja) ja juhtida reovee ühiskanalisatsiooni.
Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama
Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate
piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).
Järgnevates projekteerimise staadiumites määrata, kas on vaja sademeveesüsteemidele
õlipüüdureid reostusnõuete täitmiseks.
Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud likvideeritakse ja toru otsad suletakse kaevudes.
Veeseaduse § 8 lg 2 määratleb, millistel juhtudel peab taotlema vee-erikasutusloa.
Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 11 sätestab, et ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui puudub vee
erikasutusluba ja seaduse kohaselt on vee erikasutusluba nõutav.
5.1.4 VK-võrkude ehituse maht
Veevarustus
PE plasttoru 50 mm PN10 25 m
PE plasttoru 63 mm PN10 25 m
PE plasttoru 75 mm PN10 87m
PE plasttoru 90 mm PN10 37 m
PE plasttoru 110 mm PN10 330 m
PE plasttoru 160 mm PN10 308 m
PE plasttoru 200 mm PN10 1820 m
PE plasttoru 500 mm PN10 1140 m
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
73
Reovee kanalisatsioon
PVC või PE kanalisatsioonitorud 160 mm SN8 3220 m
PVC või PE kanalisatsioonitorud 200 mm SN8 240 m
PVC või PE kanalisatsioonitorud 250 mm SN8 330 m
PVC või PE kanalisatsioonitorud 315 mm SN8 325 m
PVC või PE kanalisatsioonitorud 400 mm SN8 275 m
PVC või PE kanalisatsioonitorud 630 mm SN8 725 m
Sademevee kanalisatsioon
PP või PE kanalisatsioonitorud 200 mm SN8 1380 m
PP või PE kanalisatsioonitorud 250 mm SN8 1232 m
PP või PE kanalisatsioonitorud 315 mm SN8 1840 m
PP või PE kanalisatsioonitorud 400 mm SN8 680 m
PP või PE kanalisatsioonitorud 500 mm SN8 370 m
PP või PE kanalisatsioonitorud 630 mm SN8 22 m
5.2 ELEKTRIVARUSTUS JA VÄLISVALGUSTUS
Kruntide elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ kiri nr 483720, 14.10.2024
infoga, et ala ei asu Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas vaid antud ala kohalik jaotusvõrgu
ettevõte on Hundipea OÜ ning sellest lähtuvalt on elektrvarustuse lahendus lahendatud
vastavalt Hundipea OÜ poolt 18.10.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele.
Elektrikoormuste tabel 1
Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)
Pos Nimetus Plan. Plan. Plan. Plan. Plan. Plan. Plan. Planeeritav
nr aj nr 1 aj nr 2 aj nr 3 aj nr 4 aj nr 5 aj nr 6 aj nr 7 liitumine
baasil baasil baasil baasil baasil baasil baasil
1 Ärihoone- 1000/ Alajaama
korruselamu 1600 mp seadme
klemmidel
2 Ärihoone- 700/
korruselamu 630+630
3 Ärihoone 70/120 Liitumiskilp
4 Ärihoone- 550/
korruselamu 500+500
5 Ärihoone- 1000/
korruselamu 1600 Alajaama
6 Ärihoone- 600/ mp seadme
korruselamu 500+500 klemmidel
7 Lasteaed 200/
315 Liitumiskilp
8 Ärihoone- 400/
korruselamu 630
9 Ärihoone- 700/
korruselamu 630+630 Alajaama
11 Ärihoone- mp seadme
korruselamu
400/630 klemmidel
12 Ärihoone- 600/
korruselamu 1000
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
74
13 Ärihoone- 500/ Liitumis-kilp
korruselamu 400+400
14 Ärihoone- 1000/
korruselamu Alajaama
1600
mp seadme
15 Ärihoone- 900/ klemmidel
korruselamu 1000
26 Ärihoone- 300/500
korruselamu
27 Ärihoone- 250/400 Liitumis-kilp
korruselamu
28 Ärihoone- 250/400
korruselamu
- Tänava-
valgustus
30/50
Kokku 1770/ 1550/ 1700/ 430/ 1100/ 1000/ 1700/
(alajaamade 3000 2600 3000 660 1800 1600 3000
kaupa)
Tabel 1 kokku
(koos eriaegsusega)
7000/11000
Elektrikoormuste tabel 2
Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)
Pos Nimetus Plan. Plan. Plan. Plan. Plan. Planeeritav
nr aj nr 8 aj nr 9 aj nr 10 aj nr 11 aj nr 12 liitumine
baasil baasil baasil baasil baasil
16 Ärihoone- 1400/
korruselamu Alajaama
2400
mp seadme
17 Ärihoone- 1000/
korruselamu klemmidel
1600
18 Ärihoone- 450/
korruselamu Liitumiskilp
400+400
20 Ärihoone- 450/ Alajaama
korruselamu 400+400 mp seadme
klemmidel
21 Ärihoone- 400/ Liitumiskilp
korruselamu 630
22 Ärihoone- 300/ Alajaama
korruselamu 500 mp seadme
klemmidel
23 Ärihoone- 300/ Liitumiskilp
korruselamu 500
24 Ärihoone- 500/ Alajaama
korruselamu 400+400 mp seadme
klemmidel
25 Ärihoone 500/ Liitumiskilp
400+400
Kokku 1400/ 1450/ 850/ 600/ 1000/
(alajaamade kaupa) 2400 2400 1600 1000 1600
Tabel 2 kokku (koos
eriaegsusega)
4200/7500
Planeeritava ala
tarbijad kokku 12000/22000
(koos eriaegsusega)
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
75
Planeeritava maa-ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud planeeritud 6/0.4kV
trafoalajaamade baasil.
Olemasolevad trafoalajaamad nr 1, 3, 4, 8, 12, 13 ja 14 likvideeritakse.
Planeeritud trafoalajaamade elektrivarustuseks on ette nähtud asendada Paljassaare 110/6kV
ja olemasoleva jaotusalajaama AJ-10 (Paljassaare põik 2a) vaheline keskpinge kaabeldus.
Vajadusel rekonstrueeritakse jaotusalajaam AJ-10, planeeritavate alajaamade 6kV toiteliinid
ehitatakse kaabelliinidena.
Planeeritavate sisseehitatud trafoalajaamade osas peab olema tagatud vaba juurdepääs
alajaamade ligi, sh veo- ja tõstetehnikaga. Alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi
paikneda eluruume.
Planeeritavad 0,4kV toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena, tarbija ühendamiseks objekti
kilbiruumi paigaldatakse sisestuskilp, elektrienergia arvestus on ette nähtud kahetariifne.
Planeeritava ala läbivad kp ja mp kaablid likvideeritakse ja asendatakse uute kaablilõikudega.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Iga hoone sisestuskilbi asukoht täpsustatakse tööprojekti
mahus (arvestades objekti arhitektuuriga). Konkreetse objekti elektrivarustuse tööprojekti
koostamine (ka 6/0.4 kV alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud
tehniliste tingimuste järgi.
5.3 VÄLISVALGUSTUS
Detailplaneeringu tänavavalgustuse osa lahenduse aluseks on Enefit AS poolt 08.10.2024
välja antud tehnilised tingimused nr 143.
Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite
värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K .
Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt valgusti
paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08.
Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse
kaabelliinidena.
Mastid paigaldatakse võimalikult ühtlase sammuga, arvestades ligipääsudega kruntidele.
Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena ning elektrivarustus on ette nähtud
olemasoleva 0.4 kV lülituskilbi LJS279 baasil.
Kõik valgustid (va. ÜKR valgustid ja ristmikud) peavad olema eelhämardatud vastavalt
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt väljastatud hämardamisgraafikule.
Valgusallikad peavad olema läbinud fotobioloogilise ohutuse testi ja vastama Eesti
standardi EVS 62471 nõuetele.
Välisvalgustuse ehitamise vajadus liinimeetrina:
Paljassaare tee
AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 3200 m
Kergliiklus- ja juurdepääsuteed
AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 6900 m
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
76
Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel
juhindudes energiasäästu ja valgusreostuse vältimise põhimõtetest.
Tänavavalgustuse väljaehitamine toimub sõlmitava halduslepingu alusel ja rajatise haldaja
poolt väljastatavatel tehnilistel tingimustel.
5.4 SIDEVARUSTUS
Detailplaneeringu ala sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 01.11.2024
väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39254352.
Planeeringuga on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsioonisisestus igale krundile.
Planeeringualale jäävad olemasolevad sideliinirajatised, mis on suures osas ette nähtud
likvideerida ning tõsta ümber ühiskondliku kasutuse sihtotstarbega maadele
(transpordimaa).
Telia asendusrajatistele tuleb seada isiklik kasutusõigus Telia kasuks.
Planeeritud sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest. Sidekanalisatsiooni hargnemistel
kasutatakse r/b sidekaevusid ja haruühendusi.
Sidekanalisatsiooni paigaldussügavus sõidutee all on min.1.0m, väljaspool sõiduteed 0.7m.
Vastavalt „Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15” TeliaEesti AS sideehitiste
(Paljassaare tee 18 hoones asuv mobiilivõrgusõlm PLJ ja Paljassaare tee 30 hoones asuvad
siselevi seadmed PALJK, sidekanal, kaablid ja jaotusseadmed) väljakanne, abinõude
rakendamine sideehitiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine
väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul.
Objekti tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste
alusel.
5.5 SOOJUSVARUSTUS
Planeeringuala jääb Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 „Tallinna
kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja
kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kehtestatud
kaugküttepiirkonda.
Soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil vastavalt AS Utilitas Tallinn väljastatud
tehnilised tingimused 17.10.2024 nr 24TT-10967.
Planeeringus on lahendatud soojavarustus kaugkütte baasil.
Ühenduspunkt kaugküttetorustikuga on ette nähtud vastavalt Merindorf OÜ poolt koostatud
ehitusprojektile nr 023051 Paljasaare teele projekteeritus kaugküttetorustikust.
Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustatakse projekteerimise ehitusprojekti
käigus.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
77
Planeeritud kaugküttetorustikud on ette nähtud ehitada maa-alustena eelisoleeritud II
isolatsiooniklassiga terastorudest, isolatsiooniklass täpsustatakse ehitusprojektis. Igale
krundile on planeeritud oma liitumispunkt kas hoone soojussõlmes või kinnistu piiril.
Planeeritava ala soojuskoormus on ca 14 MW.
5.6 Jahutus
Planeeringus on lahendatud jahutus kaugjahutusvõrgu baasil.
Ühenduspunkt kaugjahutusega on ette nähtud vastavalt Merindorf OÜ poolt koostatud
ehitusprojektile nr 023051 Paljasaare teele projekteeritus kaugjahutustorustikust.
Planeeritud alale (pos 64 transpordimaa kõrvale) on ette nähtud uus jahutuse pumpla
mõõtudega 8000 x 10000 mm, mis varustab planeeringuala kaugjahutusega.
Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustatakse projekteerimise ehitusprojekti
käigus.
Pumpla vajaminev ligikaudne elektrivõimsus 400 kW ja see täpsustatakse järgnevates
projekteerimise etappides.
Planeeritud jahutuspumplale on ette nähtud ka ühendus kanalisatsiooniga.
5.7 Gaasivarustus
Planeering näeb ette ka olemasoleva gaasitorustiku ümbertõstmist. Ennem ehitustegevust on
vajalik küsida AS Gaasivõrk tehnilised tingimused ja projekteerida gaasitorustik ümber.
Gaasi on lubatud alal kasutada ainult tehnoloogilise eesmärgil.
Gaasivarustuse lahenduse aluseks on Aktsiaseltsi Gaasivõrk 03.10.2024 väljastatud tehnilised
tingimused nr 3-6/254-24.
Detailplaneeringus on kavandatud B-kategooria gaasitorustik planeeringu alale alates
olemasolevast gaasitorustikust Paljassaare põik T1 (78401:101:1521) kinnistult.
Detailplaneeringu alas on siseteedele ette nähtud projekteerimiseks gaasijaotusvõrk
hargnemistega üksikute kinnistute juurde liitumispunktide määratlemisega kinnistute piirile.
Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise
osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel,
mille taotlemiseks pöörduda eposti aadressile:
[email protected]
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
78
5.8 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS
TEHNOVÕRKUDE OSAS
Järgnevateks projekteerimisstaadiumiteks tellida võrgu valdajatelt tehnilised tingimused ning
kooskõlastada tööprojektid kõigi võrguvaldajatega ning taotleda vee erikasutusload
sademevete merre juhtimiseks.
Sidevarustus:
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.
Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,
MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest
standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis
võib ohustada sideehitist.
Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja
soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.
Ehitatavad liinirajatised on võimalik ühendada Telia Eesti AS üldkasutatava sidevõrguga.
Elektrivarustus:
Ehitusprojekti koostamiseks täpsustada vajalikud koormused ja tellida uued tehnilised
tingimused.
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
Tagada alajaamadele pidev ja piiranguteta ligipääs.
Erinevad tehnilised näitajad kooskõlastatakse projekteerimise käigus.
Ehituse perioodil tagada planeeringualaga piirnevate tarbijate katkematu varustamine
elektrienergiaga.
Tänavavalgustus:
Tööprojekt kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
Põhi- või tööprojekti jaoks taodelda uued tehnilised tingimused.
Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi projektiga.
Veevarustus ning reovee- ja sademeveekanalisatsioon:
Järgnevate projekteerimisstaadiumite (tänavate ja hoonete VK-ehitusprojektide)
koostamiseks taotleda AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI tehnilised tingimused.
Planeeritavatele ja ümbertõstetavale vee- ja kanalisatsiooni ühistorustikele seada
AKTSIASELTSI TALLINNA VESI kasuks notariaalne servituut võõra kinnistu piires.
Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja
kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele
ehitusprojekti koostamisel.
Ehitusprojekti koostamisel korrigeerida planeeritud kõrghaljastuse paiknemist, tagada
nõuetekohased vahekaugused tehnovõrkudest.
Soojavarustus:
Tellida täiendavad tehnilised tingimused ASi Utilitas Tallinn`st ning kooskõlastada
ehitusprojekti lahendus täiendavalt võrguvaldajaga.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
79
Gaasivarustus:
Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti
koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline
uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala
plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine.
Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile:
[email protected].
AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste
koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil:
[email protected]. Kaitsevööndis
võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega
alustamist esitada AS-le Gaasivõrk eposti aadressile
[email protected]. Ilma põhi- või
tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse
ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis
tegutsemiseks.
Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala
registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust
gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega
diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.
Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk
seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle
võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise
kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis
täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti
aadressile:
[email protected].
Olemasoleva gaasitorustiku ümbertõstmiseks küsida tehnilised tingimused eel-, põhi- või
tööprojekti koostamiseks, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile:
[email protected].
Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides
ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud
gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette
näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.
Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk
kodulehelt.
Jahutus:
Tellida täiendavad tehnilised tingimused ASi Utilitas Tallinn`st ning kooskõlastada
ehitusprojekti lahendus täiendavalt võrguvaldajaga.
Nõuded avalikule tänavamaale projekteeritavatele tehnovõrkudele ja rajatistele:
Tagada tehnovõrkude ja rajataiste projekteerimine EhS § 70 toodud põhimõte alusel, st
tagada tehnovõrkude paigutamisel maa otstarbekas kasutamine ning tagada tänavaruumi
kaasaegne planeerimine ja kasutamine.
Tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine avalikul tänavamaal kooskõlastada ehitusprojekti
staadiumis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
V DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Märkus
nr organisatsioon nr ja kuupäev originaali asukoht
1 2 3 4 5 6
1 Maa-amet 08.07.2009 Käesolevaga teatame, Maa-amet ei esita 16.06.2009 Kiri
Nr 6.2-3/6603 kooskõlastusele saadetud Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, TLPA arhiiv
26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d
kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lahendusele
põhimõttelisi vastuväiteid tingimustel, et arvestatakse
käesolevas kirjas toodud märkustega.
Vt kiri
Allkiri /Anne Toom/ peadirektori asetäitja kt peadirektori
ülesannetes
2 Lennuamet 20.07.2010 Vastavalt Planeerimisseaduse §17 lg 2 kooskõlastame Kiri
Nr 4.6- Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, TLPA arhiiv
8/10/1989-2 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala
detailplaneeringu töö nr 07142 märkusteta.
Detailplaneering ei vaja täiendavat aeronavigatsiooni,
lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi ega
projekteerimistingimuste kooskõlastamist
Allkiri /Gerli Rebane/ juriidilise osakonna juhataja
peadirektori osalistes ülesannetes
3 Tallinna 29.07.2010 Käesolevaga kooskõlastame nimetatud detailplaneeringu. Kiri Tingimusega arvestatakse
Kultuuriväärtuste Nr 5-2/669 Kavandatavad suurejoonelised arendusplaanid antud asukohas TLPA arhiiv enne detailplaneeringu
Amet muinsuskaitse seisukohalt vastuseisu ei tekita, vanalinna kehtestamist.
muinsuskaitseala silueti nähtavust ja vaadeldavust ehitised ei
vähenda.
Tekkitavatele uutele tänavatele tuleb koostöös linna
nimekomisjoniga edaspidi anda nimed.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Allkiri /Boris Dubovik/ muinsuskaitse osakonna juhataja
Allkiri /Merle Kinks/ peainspektorite osak juhataja asetäitja
4 Veeteede Amet 24.007.2017 nr Veeteede Amet on läbi vaadanud Teie poolt esitatud Kiri
6-3-1/2010 Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, TLPA arhiiv
28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c ja 32d kinnistute ja
lähiala detailplaneeringu (K-Projekt AS
töö nr 07142) ning teatame, et jääme oma varasemalt (kirjaga
10.02.2016 nr 6-3-1/335) antud
seisukoha juurde.
Taivo Kivimäe
hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse
teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja
10.02.2016 nr Veeteede Amet vaatas uuesti läbi Paljassaare tehissaare Kiri
6-3-1/335 detailplaneeringu (K-projekt AS, töö nr 08309, 2016 aasta) ja TLPA arhiiv
leiab, et avalikku veekogusse kavandatavad ehitised ei häiri
laevaliiklust.
Juhime tähelepanu, et Hundipea, Lahesuu ja Paljassaare
sadamatesse sissesõiduks kasutatakse Paljassaare sihti.
Paljassaare sadama sihi alumine tulepaak asub koordinaatidel
59° 27′ 26.679″N; 24° 42′ 10.131″E ja Paljassaare sadama
sihi ülemine tulepaak asub koordinaatidel 59° 27′ 24.141″N;
24° 41′ 57.051″E. Leiame, et Paljassaare sihi telg (suunaga
69,2/249,2°) tuleb kanda planeeringu põhijoonisele. Palume
arvestada sellega, et planeeritavad rajatised ei halvendaks
navigatsioonimärkide jälgitavust nende nähtavussektoris.
Täpsema info leiab Paljassaare sihimärkide kohta
navigatsioonimärkide andmekogust (http://nma.vta.ee/).
Oleme sellele tähelepanu juhtinud ka oma varasemas
kooskõlastuses 28.12.2010 nr 6-3-1/3542.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Taivo Kivimäe
hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse
juhataja – peadirektori asetäitja
04.08.2010 Veeteede Amet on läbi vaadanud Tallinna Linnaplaneerimise Kiri
Nr 6-3-1/2134 Ameti tellimusel tehtud Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, TLPA arhiiv
28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide ja
lähiala detailplaneeringu (K-Projekt AS, töö nr 07142) ning
kooskõlastab selle.
Kuna antud planeeringu joonisel on näha ka kontaktalade
planeeringud, kus asub ka Paljassaare siht, siis palume
edaspidistes planeeringutes kanda joonistele ka Paljassaare
sihi märgid (EST 281, EST 282) ja sihi joon.
Planeerimisel tuleb arvestada, et sihi kasutatavuse
halvendamise vältimiseks ei tohi ülemist (tagumist) märki ja
Paljassaare sadama lõunapoolse kai läänenurka ning ülemist
märki ja põhjapoolse pika kai edelanurka ühendavate joonte
vahele jäävasse sektorisse planeerida rajatisi, mis võiksid
halvendada sihimärkide nähtavust merele.
Allkiri /Taivo Kivimäe/ hüdrograafia ja
navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja asetäitja
5 Kaitseministeerium 09.08.2010 Kaitseministeerium kooskõlastab Paljassaare tee 18, 20, 24, Kiri
Nr 12.1-2/2894 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d TLPA arhiiv
kruntide ja lähiala detailplaneeringu märkusteta.
Allkiri /Lauri Tumm/ kaitseplaneerimise asekantsler kantsleri
ülesannetes
6 Majandus- ja 17.08.2010 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab Kiri (saadud
Kommunikatsiooni- Nr 1.10-15/10- Aktsiaseltsi K-Projekt koostatud töö number 07142 digitaalselt)
ministeerium 00071/099 „Paljassaare tee 18, 20, 24, 24A, 26A, 28, 28C, 28E, 30, 30A, TLPA arhiiv
30B, 30C, 32, 32B, 32C, 32D kinnistute ja lähiala
detailplaneeringu“ tingimusel, et järgitakse
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
planeerimiseseaduse § 161 ning hangitakse Tehnilise
Järelevalve Ameti luba
Allkiri /Juhan Parts/ minister
7 Siseministeerium 16.09.2010 K-Projekt AS edastas Siseministeeriumile 19.08.2010.a kirjaga Kiri (saadud
Nr 13-3/5434 nr 2-6/297 kooskõlastamiseks Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, digitaalselt)
26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide TLPA arhiiv
ja lähiala detailplaneeringu. Siseministeeriumi hinnangul ei ole
nimetatud planeering planeerimisseaduse §161 lõike 3 punkti 1
mõistes vastuolus riigi julgeolekuhuvidega.
Digitaalne allkiri /Marko Pomerants/ siseminister
8 Aktsiaselts 19.07.2011 Kooskõlastatud Joonis GE-4
TALLINNA SADAM Allkiri /Allan Kiil/ juhatuse liige TLPA arhiiv
9 Päästeameti Põhja 05.06.2013 Kooskõlastatud Joonis GE-4
Päästekeskus Nr K-VT/43-5 Allkiri /Viktoria Tilk/ juhtivinspektor Joonis GE-6-1
Insenertehniline büroo Joonis GE-6-2
Seletuskiri lk 63-64
TLPA arhiiv
10 Keskkonnaamet 26.11.2013 Kui Keskkonnaameti ülaltoodud märkustega arvestatakse, Kiri (saadud Vastavalt Keskkonnaameti
Harju–Järva–Rapla Nr HJR 6- loeme detailplaneeringu kooskõlastatuks ning digitaalselt) Harju-Järva-Rapla regiooni
regioon 5/13/28805-7 detailplaneeringut ei ole täiendavalt meile kooskõlastamiseks TLPA arhiiv märkustele on
vaja esitada. detailplaneeringut täiendatud
Terviktekst vt kiri. vastavat esitatud märkuste
Digitaalne allkiri /Erik Kosenkranius/ Keskkonnaameti punktide kaupa:
peadirektori asetäitja tugiteenuste alal regiooni juhataja 1. On täiendatud p.4.2.1, et
ülesannetes teostada tuleb uuring.
Seletuskirja p.3.4.2 on
täiendatud, et
mõõtmistulemused kajastuvad
teostatud uuringutes ning need
uuringud lisasime seletuskirja
lisadesse ka täiendavalt (vt lisad
11 ja 12).
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
2. Keskkonnalubade taotlemise
vajadus on lisatud seletuskirja
p.4.2.1 alla.
3. AKTSIASELTSi
TALLINNA VESI
reoveepuhastist põhjustatud
võimalikud lõhnahäired on
lisatud seletuskirja p.3.1 alla.
4. Joonistelt on ära võetud
hooajaliste paviljonide
asukohad.
11 Terviseamet 26.02.2010 Detailplaneering on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega Kiri Tingimustega on arvestatud
Põhja talitus Otsus 9.3-1/75 juhul, kui võetakse arvesse ülalnimetatud märkusi. Joonis GE-4 detailplaneeringus ning
1. Lasteaia krundi Paljassaare tee poolsele küljele nähakse ette TLPA arhiiv esitatud vastavad nõuded
vähemalt 4m kõrguse ja 90m pikkuse müratõkkeseina rajamine, ehitusprojektide
et müratasemed vastaksid Sotsiaalministri 4 märts 2002 a.
koostamiseks vastavasisuliste
määrusele nr 42 „müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
tingimusete täitmiseks.
mõõtmise meetodid“. Detailplaneeringu
2. Krundile positsioon 6 planeeritud parkimishoone ei tohi häirida põhijoonisel on kajastatud
ümbrusse jäävaid elamuid ja sotsiaalfunktsiooniga asutusi. märkusena ka lasteaia
Planeerimisel arvestada lisaks müra normidele ka standardiga Parjassaare teepoolse
EVS 843:2003 „Linnatänavad Tabel 10.13 Parkla ja nõuded.
parkimishoone vähim kaugus elamutest, koolidest,
lasteaedadest ja haiglatest“.
3. Seletuskirjas on välja toodud, et tuleb arvestada võimalusega,
et planeeritud sadam saab olla ühtlasi nii süvasadam kui ka
väikesadama funktsioone täitev sadam. Selleks, et vältida
võimalikke probleeme, mis on tekitatud veesõidukite mürast,
arvestada KSH (Hendrikson & Ko Töö nr 1234/09 Tartu-
Tallinn 2009) punktis 3.4.2 „Mürahinnang. Veesõidukite müra“
väljatoodud soovitusi, minimaliseerimaks võimalikku
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
veesõidukite liiklusest tekkiva müra mõju lähimatele
eluhoonetele.
4. Hoonete planeerimisel arvestada EVS 894:2008 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ nõuetega.
5. Planeeringuala pinnas on suures osas reostunud ning ületavad
mitmes punktis piirarvu elutsoonis. Reostunud pinnas tuleb
eemaldada ja asendada puhta täitepinnasega, eriti pöörata
tähelepanu sellele lasteaia ja mänguväljakute rajamisel.
Detailplaneering on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega
juhul, kui võetakse arvesse ülalmainitud märkusi.
Terviktekts vt otsus nr 9.3-1/75, 26.02.2010
Allkiri /Natalja Šubina/ direktori kt
Terviktekst vt kiri.
Allkiri /Natalja Šubina/ direktori kt
12 Põhja-Tallinna 14.01.2014 Otsustati: kiita heaks Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, Kiri Liikluskoormuse analüüs on
Halduskogu Protokoll nr 1 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute Maakomisjoni käsitletud seletuskirja p. 4.3.2.
detailplaneering ettepanekuga, et enne detailplaneeringu protokoll ja 4.1.7 alla.
vastuvõtmist, linna ja arendaja vahel sõlmitavas lepingus TLPA arhiiv Arhitektuurikonkursi tingimus
lahendada järgmised probleemid: on lisatud seletuskirja p 4.2.1.
1. analüüsida detailplaneeringu mõjul lisanduvat
liikluskoormust. Määratleda sellest tulenevalt vajadust
muuta Põhja-Tallinnas liikluskorraldust ja määratleda
täiendava ühistranspordi investeeringute vajadust. Selgitada
välja kohustused ja võimalikud tegutsemisplaanid, mille abil
vastu võtta lisanduv liikluskoormus selliselt, et
detailplaneeringu mõjul ei halveneks Põhja-Tallinna
liiklusolud ja transpordi toimimine. Arvesse võtta nii
autoliiklust, kui ühistransporti, kergliiklust ja jalakäija
liikuvust.
2. Lisada detailplaneeringusse arhitektuurkonkursi nõue
detailplaneeringu realiseerimise etappide kaupa, mis
hõlmaks ka välisalade lahendust ja avaliku ruumi kujundust.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Allkiri /Helle Raotma/ protokollija
Komisjoni seisukoht:
Terviktekst vt kiri.
13 Tallinna Haridusamet 20.02.2014 Arvestades kavandatavat elanike arvuks 6000, siis eeldab see e-kiri Märkus täidetud ja
ca 18 lasteaia-/sõimerühma olemasolu piirkonnas. TLPA arhiiv planeeringus on vastavalt
Kaks lasteaedade ala (pos.10 ja pos.32) võimaldavad Haridusameti ettepanekule
maksimaalselt 12 rühma rajamise. kavandatud pos 16 krundile
Pos 32 - ehitusalune pind 600 m2 ei võimalda kahe korruse suur lasteaed.
puhul isegi 6-rühmalise lasteaia loomist. Samuti ei ole
krundi kuju kõige sobivam mänguväljakute kujundamiseks.
Pos 10 – sobib 6-rühmalise lasteaia rajamiseks. Ehkki
ehitusalune pind 1400 m2 võimaldaks ka suurema lasteaia
rajamist, kuid sellisel juhul jääb väheseks mänguväljakute
pinnast. Koos rohealaga pos. 11 (Ümr) oleks mänguala piisav
ka näiteks 10 - 12 rühmalise maja tarbeks. Seda enam, et
kavandatud on kõrvutipaiknevad mängualad, mille kasutajaks
oleks ühed ja samad lapsed.
Allkiri /Anti Sirkel/
14 Põhja-Tallinna Valitsus 03.2014 Olete esitanud Põhja-Tallinna Valitsuse kooskõlastamiseks Kiri
Nr 5-13/3946-3 Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, TLPA arhiiv
30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide ja lähiala
detailplaneeringu. Põhja-Tallinna Valitsus tutvunud
planeeringu lahendusega kooskõlastab detailplaneeringu, mis
ühtib Põhja-Tallinna Halduskogu otsusega ja edastab
väljavõtte halduskogu koosoleku protokollist.
Allkiri /Karin Tammemägi/ Põhja-Tallinna vanem
15 Tallinna 28.03.2014 Terviktekst vt kiri. Kiri (saadud
Linnavaraamet Nr 4.3- Allkiri /Einike Uri/ ameti juhataja digitaalselt)
1/13/6308-3 TLPA arhiiv
16 Tallinna 23.10.2014 Kooskõlastatud. Joonis GE-5
Transpordiamet Allkiri /Peeter Arjut/ peaspetsialist TLPA arhiiv
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Liikluskorralduse
osakond
17 Tallinna 12.05.2015 Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastab läbivaadatud Kiri Esitatud tingimus on lisatud
Keskkonnaamet Nr 6.1- detailplaneeringu (töö nr 07142) märkusteta. Joonis DP-4 seletuskirja punkti 4.2.1.
4.2.1/2370 Olemasolevate tootmis- ja ärihoonete lammutus- ja TLPA arhiiv
rekonstrueerimisprojektid ning uute hoonete ehitusprojektid
kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga.
Täiendavate reostusuuringute lähteülesanded kooskõlastada
heakorra ja jäätmeosakonnaga, ehitusprojektidele lisada
Tallinna Küte AS tehnilised tingimused.
Allkiri /Relo Ligi/ juhataja asetäitja
Kooskõlastatud
Lisatingimused kirjaga nr 6.1-4.2.1/2370, 12.05.2015
Allkiri /Väino Viirand/ keskkonnakorralduse sektori
juhtivspetsialist
18 Tallinna 02.12.2015 Kooskõlastatud. Joonis GE-4
Kommunaalamet Joonised: 4 ja 6-1. Joonis GE-6-1
Ehituse ja järelevalve Allkiri /Andre Künnapuu/ TLPA arhiiv
osakond
19 OÜ BOLTON 11.05.2016 Allkirjastatud digitaalselt /Mirjam-Mari Marastu/ juhatuse Joonis DP-4
REALESTATE – dp liige (saadud
huvitatud isik ning digitaalselt)
Paljassare tee 18, 24, TLPA arhiiv
24a, 26a, 28e, 30a, 30b,
30c, 32, 32b, 32c ja
32d kinnistute omanik
20 Spectros OÜ - 13.05.2016 Allkirjastatud digitaalselt /Kersti Männik/ juhatuse liige Joonis DP-4
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Paljassaare tee 20 (saadud
kinnistu omanik digitaalselt)
TLPA arhiiv
21 BP-Icon OÜ – 08.06.2016 Ametlikul e-posti aadressil saadetud meil ja täiendavalt ka Kiri Tagasiside puudub nii
Paljassaare tee 28c K-Projekt Aktsiaseltsi 08.06.2016 saadetud kiri nr 2-6/090. Joonis DP-4 saadetud meilile kui kirjale.
kinnistu omanik Ümbrik
TLPA arhiiv
22 Harju Maavalitsus 16.06.2016 nr Vt tervikki. Kiri (saadud 1.Planeeringu vastuvõtmisest
6-7/1770 1. Planeeringu materjalide kohaselt on detailplaneeringu digitaalselt) ja avalikust väljapanekust
algatamisest teavitatud ainult üleriigilises TLPA arhiiv teavitatakse kõigis nõutud
päevalehes. Palun seaduses sätestatud planeeringu ajalehtedes.
menetlusetappidest teavitada kõikides PlanS 2003_2015 § 11
tähenduses vastavates ajalehtedes.
2. Detailplaneeringu materjalides ei ole piisavalt selgelt
käsitletud Paljassaare tehissaare detailplaneeringuga 2.Käesoleva
kavandatud lõunasilda (jalakäijate silda), mis peaks välja detailplaneeringu
jõudma käesoleva detailplaneeringu alale ja sealt edasi kuni kontaktvööndi joonisel on
Paljassaare teeni. PlanS 2003_2015 § 9 lg 2 punkti 4 kohaselt tehissaarte ühendus
on detailplaneeringu ülesandeks tänavate maa-alade ning maismaaga kajastatud.
liikluskorralduse määramine. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 Detailplaneeirngus oli
kohaselt loetakse tee osaks ka silda. Sellest tulenevalt teen tähistatud võimalik
kohalikule omavalitsusele ettepaneku kõnealuse silla asukoht perspektiivne nn tagavara
ära näidata ka Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, ühendus ka ala lõuna poolt,
28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala aga selleks puudub nüüd
detailplaneeringu põhijoonisel, et planeeringuga tutvuja saaks vajadus, sest tehissaarte
ülevaate lõunasilla olemasolust ja selle kooskõlast ühenduse tarvis on juba
planeeringuala kruntide ehitusõigusega ning Paljassaare tee 40 krinmdist
liikluskorraldusega. Samuti palun vajadusel täiendada eraldatud Liivamadala
detailplaneeringu seletuskirja lõunasilla maakasutus- ja tänava maaüksus mille kaudu
ehitustingimustega. oli ka planeeringus ühendus
3. Planeeringu materjalide hulka lisatud Terviseameti Põhja ette nähtud. Samuti on
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Talituse 12.05.2015 kirjas nr 9.3-1/4648-6 on märgitud, et algatanud TLV Paljassaare
Paljassaare tee 30 kinnistul asuv AS Paljassaare Kalatööstus tehissaarte detailplaneeringu
kuulub ammoniaagimahuti tõttu suurõnnetuse ohuga ja kehtetusks tunnistamise
ohtlike ettevõtete nimekirja. Harju Maavalitsus märgib, et menetluse, et seega pole
Tallinna riskianalüüsi 2014 (kinnitatud Tallinna linnapea tehistaarte teema täna enam
17.12.2014 käskkirjaga nr PO-1/268) kohaselt on ohuks päevakajaline.
Paljassaare tee 30 kinnistul Paljassaare Kalatööstuse
ammoniaagi leke, mille tagajärjena leviva mürgise gaasipilve 3. Ohuala piirid on
ohualade raadiuseks on: kajastatud detailplaneeringu
a) 91 m (Re - eriti ohtlik ala, milles on õnnetuse ohtliku põhijonisel ning
väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus 50% planeeringulahendus on
ning ehitise kahjustused selle mahust suuremad kui 50%.); kooskõlastatud nii
b) 273 m (Rv – väga ohtlik ala, milles on õnnetuse ohtliku Päästeametiga (koostöö
väljundi mõjul võimalik inimese hukkumine ning tabeli lahter nr 33 ja
ehitise kahjustused selle mahust vahemikus 1%–49%); Terviseametiga (koostöö
c) 799 m (Ro - ohtlik ala, milles võib õnnetuse ohtlik väljund lahter nr 11).
tekitada inimesele tervisekahjustusi ning
ehitisele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on
üheaegselt ka ohuala välispiiriks).
Planeeringuala jääb tervikuna Paljassaare Kalatööstuse
ammoniaagimahuti mürgise gaasipilve 799 m (Ro)
ohtliku ala sisse, mis on ohuala välispiiriks. Ohtliku ala
välispiiri ei ole planeeringus kajastatud. Samuti ei
ole planeeringu põhijoonisel märgitud Paljassaare
kalatööstuse ammoniaagimahuti 273 m Rv piire.
Praegu jääb planeeringus selgusetuks ammoniaagimahuti
täpne asukoht, millest võib sõltuda aga Re, Rv
ja Ro piirid. See tuleks ikkagi planeeringu koostamise käigus
välja selgitada ning ohualade piiride määramisel lähtuda
ohtlikust objektist ehk ammoniaagimahutist. Ohuala piiridest
sõltub kruntide ehitusõigus ja nende realiseerimise
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
võimalikkus. Harju Maavalitsus soovitab kohalikul
omavalitsusel ohualade piiride määramise küsimuses ning
ohtusid leevendavate meetmete seadmisel jätkata koostööd
Päästeametiga ja Terviseametiga. 4.Käesolevaks ajaks on
4. Detailplaneeringu seletuskirja ptk 4.5 kohaselt kuulub antud krundi omandanud
Paljassaare tee 30b kinnistul asuv Baltimark OÜ planeeringust huvitatud isik,
ohtlike ettevõtete hulka. Tallinna riskianalüüsi 2014 järgi on seal olnud ohtliku ettevõtte
seal ohuks kompleksväetise ammooniumnitraadi lagunemine tegevus on lõpetatud ning
või plahvatus, millega kaasneva keskkonnareostuse, mürgise seega ei ole enam antud
gaasi levimise, soojuskiirguse ja tulekahjusuitsu levimise krundi piirang aktuaalne
ohuala raadiuseks on 500 m (Ro). Re-d ja Rv-d ei ole kuna see on juba
määratud. Planeeringu põhijoonisele ei ole kantud ka likvideeritud.
Baltimark OÜ kompleksväetise 500 m Ro piire.
Kinnistusraamatu andmetel kuulub Paljassaare tee 30b
kinnistu OÜ-le BOLTON REALESTATE (KS Holding
õigusjärglane). Paljassaare tee 30b kinnistule on kavas
detailplaneeringuga anda uus ehitusõigus (7 korruseline
korterelamu). Kui Tallinna riskianalüüsis Paljassaare tee 30b
kinnistule näidatud Baltimark OÜ ohtlik ettevõte oma
tegevuse sellisel kujul lõpetab, siis ei pea ohuallika
(kompleksväetis) senise ohualaga enam arvestama.
Harju Maavalitsus palub aga omavalitsusel siinjuures jälgida,
et kõik planeeringuala maaomanikud ja teised puudutatud
isikud oleksid planeeringu koostamisse kaasatud ning
planeeringumenetlusetappidest (sh tulevasest avalikkust
väljapanekust teavitatud). Planeeringu menetluse käigus on
juba ilmnenud, et üks maaomanik (AS Paljassaare
Kalatööstus) ei ole nõustunud planeeringulahendusega ning
see võib avaldada mõju planeeringulahenduse elluviimise
võimalikkusele ka teiste planeeringuala kruntide osas,
kui vastavad puudutatud isikud ei nõustu 5. Terviseametile on
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
planeeringulahendusega. täiendavalt esitatud ning
5. Terviseameti Põhja Talitus ei soovita oma 12.05.2015 käesoleva tabeli lahtris nr 34
kirjas nr 9.3-1/4648-6 perspektiivseid on kajastatud 16.06.2022 nr
eluhooneid ja lasteasutusi ohtliku ettevõtte ohualasse 9.3-1/22/4832-2
planeerida. Samuti on Terviseamet märkinud, et Terviseameti kiri ning
planeeringuala lähipiirkonnast tulenev tööstusmüra ja märkuste lahtris kirjas
perspektiivis autoliikluse sagenemisest (eelkõige toodud tingimustega
Paljassaare teelt) tulenev müra avaldab negatiivset mõju arvestamine.
planeeringulahendusele, mis näeb ette müratundlike hoonete
paigutamise ligikaudu 20 m kaugusele Paljassaare teest.
Terviseamet on seisukohal, et elamute ja lasteasutuse osas
tuleb lähtuda Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 ’’
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid’’ toodud uue ala taotlustasemetest mitte
piirtasemetest. Terviseameti kirjas on öeldud, et lubades
ehitada müratundlike hooneid kõrge müratasemega piirkonda
suurendame inimeste arvu, kes elavad ebasoodsates
tingimustes, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja Euroopa
Liidu Nõukogu 2002/49/EÜ 25.06.2002 direktiivi
mürapoliitikaga. Lisaks võivad tulevastele elanikele
põhjustada lõhnahäiringuid nii Paljassaare
reoveepuhastusjaama kui ka Paljassaare sadama
akvatooriumisse suubuva AS Tallinna Vesi kanalisatsiooni
peapumbamaja avariiväljalasu lähedus. Terviseameti Põhja
Talitus on oma 12.05.2015 kirja nr 9.3-1/4648-6 lõpus asunud
seisukohale, et talitus on jätkuvalt seisukohal, et
planeeringulahendus ei taga tulevaste elanike terviseohutust
ning on vastuolus inimeste tervist toetava ja parendava
elukeskkonda kujundavate põhimõtetega.
Harju Maavalitsus märgib, et detailplaneeringu seletuskirjas
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
on käsitletud ammoniaagimahutist tuleneva
ohtu leevendavaid meetmeid, müra leevendavaid meetmeid
ning lõhnahäiringuid, kuid Terviseameti
eelviidatud kirjast ei nähtu, et need meetmed oleksid viimase
hinnangul piisavad tervisekaitsenõuete
tagamiseks. Seetõttu teen kohalikule omavalitsusele
ettepaneku küsida Terviseameti käest täiendavat
kooskõlastust ning sealjuures selgitada, kuidas viimase poolt
esitatud märkustega, sh ka müra osas,
arvestatakse ning põhjendada negatiivsete mõjude
leevendamiseks planeeringus ette nähtud meetmete
piisavust. 6.Kõikide tehnovõrkude
6. Planeeringu kooskõlastuste tabeli kohaselt on paljud valdajate kooskõlastused
kooskõlastused (sh tehnovõrkude valdajate, linna uuendatud arvamused kantud
erinevate struktuuriüksustega, riigiasutustega) võetud aastatel käesolevasse tabelisse ja
2009-2010 ning tekib küsimus nende aegumise osas. samuti uuendatud ka teiste
Planeeringuala piire ja planeeringulahendust on vahepeal vajalike linnaametite
täiendatud. Arvestades seda ning arvamused.
Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a,
30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala
detailplaneeringuga kaasnevat olulist keskkonnamõju
(planeeringuga kavandatakse eluasemekohti üle 6000
elanikule), siis teen antud juhul omavalitsusele ettepaneku
suhelda kõnealuste asutustega ning selgitada
nendega koostöös välja nüüdseks juba kuni 6-7 aastat tagasi
antud kooskõlastuste uuendamise vajadus.
Ka Keskkonnamet on oma 26.11.2013 kirjas nr HJR 6-
5/13/28805-7 märkinud, et detailplaneeringu ja KSH
aruande menetluses on dokumendid oluliselt muutunud ja
seetõttu tuleks korraldada KSH aruande
kordusavalikustamine koos detailplaneeringu
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
avalikustamisega.
7. Keskkonnaameti 26.11.2013 kirja nr HJR 6-5/13/28805-7 7.KSH-st tulenevad
kohaselt tuleb planeeringu koostamisel arvestada KSH leevendusmeetmetega on
tulemusi. Planeering ja KSH aruanne moodustavad planeeringus arvestud ja
tervikdokumentatsiooni ning KSH aruande lõppversioon peab need ka kajastatud
kajastama planeeringu lõppversiooni. Seetõttu tuleb märkusi detailplaneeringus ning KSH
planeeringule käsitleda kui märkusi KSH aruandele ja ja detailplaneeringu arutelud
vastupidi. Keskkonnaamet on oma kirjas teinud ka teisi viiakse ühtsena läbi.
märkusi planeeringulahenduse kohta.
Palun nende märkustega planeeringu edasisel menetlemisel
arvestada ning juhin tähelepanu sellele, et
detailplaneeringu KSH aruanne tuleb esitada
Keskkonnaametile heakskiidu saamiseks tulenevalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 56 lõikest 8 ja § 42 lõikest 1.
8. Detailplaneeringu seletuskirja ptk 4.3.2 kohaselt
planeeritakse planeeringualale külalissadama tüüpi 8.Paljassaare tehissaarte DP-
jahisadamat ja selle jaoks on ettenähtud ujuvkaid ehk s tähistatud võimalik
sadamapontoonid, mis kujutab kalda külge ja veepõhja perspektiivne lõunapoolne
kinnitatud konstruktsiooni. Samuti on kavandatud seletuskirja silt ei ole enam aktuaalne,
ptk 4.1.7 kohaselt rannapromenaadile planeeringuala sest põhjapoolse silla arbeks
lõunapoolsele osale jalakäijate sild, mis ühendab lõuna ja on juba ühendustee maismaal
põhjakaid. Kaisid ja jalakäijate silla võimalikku asukohta on loodud, aga kuna tehissaarte
võimalik näha ka planeeringu põhijooniselt. Lisaks peaks planeeringu tühistamiseks on
planeeringualale jõudma Paljassaare tehissaarte algatatud vastavasisuline
detailplaneeringuga kavandatud lõunasild (vt käesoleva kirja menetlus, siis selle
p 2), mida ei ole antud detailplaneeringu põhijoonisel menetulse läbiviimisel ei
näidatud. PlanS 2003_2015 § 161 lõike 1 kohaselt on rajatagi neid saari.
avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu
vastuvõtmiseks vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev Jahisadama mahtu on
luba. oluliselt vähendatud ja
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
PlanS 2003-2015 § 17 lg 2 punkti 6 kohaselt tuleb tähistatud selle asukohaks
detailplaneering kooskõlastada Majandus- ja ainult olemasolevate kaide
Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, vahelibe nn bassein.
Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseametiga, kui
planeeringuga kavandatakse avaliku veekogu Paljassare põhja ja
koormamist ehitisega. lõunakallast ühendav sild ei
ole käesoleva
Planeeringumaterjalidest ei selgu, et Tehnilise Järelevalve detailplaneeringuga
Ameti poole oleks veel pöördutud. Teiste PlanS kavandatud vaid see on peale
2003-2015 § 17 lg 2 punktis 6 nimetatud asutustega (v.a kantud tulenevalt menetluses
Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga) on olevast Põhja-Tallinna
planeering kooskõlastatud, kuid need kooskõlastused on Üldplaneeringust, kus see on
võetud juba 6 aastat tagasi (vt käesoleva kirja p 6). Majandus- kajastatud kui perspektiivne
ja Kommunikatsiooniministeerium on oma 17.08.2016 kirjas ühendussild kahe kalda
nr 1.10-15/10- 00071/009 märkinud, et ministeerium vahel.
kooskõlastab planeeringu tingimusel, et järgitakse
planeerimisseaduse § 161 ja hangitakse Tehnilise Järelevalve Majandus- ja
Ameti luba. Eeltoodust tulenevalt teen omavalitsusele Kommunikatsiooniministeeri
ettepaneku hankida planeeringule PlanS 2003-2015 § 17 lg 2 umi kooskõlastus on
punktis 6 nimetatud seadusjärgsed kooskõlastused ning kajastuad tabeli lhtris nr 6;
Tehnilise Järelevalve Ameti PlanS 2003_2015 § 16 lõike 1 Keskkonnaministeeriumi
kohane luba. volitatud esindaja
Eeltoodust tulenevalt teen omavalitsusele ettepaneku hankida Keskkonnaameti
planeeringule PlanS 2003-2015 § 17 lg 2 kooskõlastus on kajastatud
punktis 6 nimetatud seadusjärgsed kooskõlastused ning tabeli lahtris nr 10;
Tehnilise Järelevalve Ameti PlanS 2003_2015 § Veeteede Ameti
16 lõike 1 kohane luba. kooskõlastus on kajastatud
9. Detailplaneeringu seletuskirja ptk 4.1.10 kohaselt tabeli lahtris nr 4;
realiseeritakse detailplaneering erinevate etappidena. Lennuameti kooskõlastus on
I arendusetapi koosseisus on kavandatud rajada ca 1059 kajastatud tabeli lahtris nr 2;
korterit ning seega on prognoositav elanike arv I Muinsuskaitseameti
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
etapis ca 3000 elanikku. I etapi koosseisus on ette nähtud kooskõlastus on lahtris nr 26
rajada keskpargi ala, pos 7 pargiala, lasteaed ja ja Tallinna Kultuuriväärtuste
kuni antud arendusetapi piirini rannapromenaad ja Ameti kooskõlastus on
kergliiklusteed, et arenduse valmimisel oleks tagatud kajastatud tabeli lahtris nr 3.
kvaliteetne elukeskkond. II etapis lisandub alal ca 1432 Tehnilise Järelevalve
korterit ning prognoositavaks elanike arvuks on ca Ametiga on koostöö tehtud
4200, mille käigus rajatakse välja kogu planeeringualal ja see on kajastatud lahtris nr
infrastruktuuri ja avaliku kasutusega alad. Juhul, 24.
kui AS Paljassaare Kalatööstus jätkab detailplaneeringu Samti on p. 4.2.1 alla lisatud
elluviimisel tegevust, siis vastavalt ohu hinnangule on täiendav tingimus
planeeringuala etappe võimalik realiseerida täiendavaid ehitusprojektide
kaitsemeetmeid rakendamata. AS-i Paljassaare Kalatööstus koostamiseks, et avalikku
naaberkruntide planeeringu elluviimise tingimuseks on AS-i veegogusse ehitiste
Paljassaare Kalatööstus ehitamisel tuleb taodelda
tegevuse lõpetamine alal või tegevuse jätkumise korral TJA luba selleks.
täiendavate kaitsemeetmete rakendamine (näiteks
mahutite maa-alla viimine), mille tulemusel vähendatakse 9.Kalatööstuse ala ulatuses
ohuala piiri. on tehtud ettepanek pl.ala
Harju Maavalitsus teeb ettepaneku selguse huvides vastuvõtmisest välja
planeeringu seletuskirjas ära märkida nende naaberkruntide jätmiseks ning põhijoonisel
täpsed positsiooninumbrid, mille osas sellised tingimused kajastatud vastavate kruntide
kehtestatakse. Praegu on Paljassaare numeratsioon.
tee 30 kinnistu põhja-, ida- ja lõunaküljest naaberkruntideks
teemaakrundid. Samas planeeringu põhijoonisele kantud
ohualade piirid ulatuvad teemaakruntide taha planeeritud
elamu jt sihtotstarvetega kruntidele.
Samuti juhin tähelepanu sellele, et detailplaneering on
planeerimisseaduse kohaselt lähiaastate
ehitustegevuse aluseks. Juhul, kui Paljassaare Kalatööstuse
AS-ga kalatööstuste tegevuse lõpetamise või
mahutite maa-alla viimise osas lähiaastatel kokkuleppele ei
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
jõuta, siis ei saa detailplaneeringut
realiseerida. Arvestades seda, et praegu puudub õiguslik
garantii Paljassaare Kalatööstuse AS-i
naabrusesse planeeritud kruntide ehitusõiguse elluviimise
osas lähiaastatel, siis teen kohalikule
omavalitsusele ettepaneku kaaluda kehtestamisele kuuluva
planeeringuala vähendamist.
10. Detailplaneeringu materjalidele on lisatud Hendrikson & 10.KSH-d on samuti
Ko poolt 2013 koostatud Paljassaare tee 30 kaasajastaud ning selle
(AS-i Paljassaare Kalatööstus) ammoniaagilekke analüüs. menetlus toimub paralleelselt
Halvima stsenaariumi ohuala, kui korraga detailplaneeringuga.
vabaneks ühehetkeliselt atmosfääri kogu hoiustatav
ammoniaak. Sellise ulatusliku ammoniaagilekke
ohualad oleksid 375 m (Re – eriti ohtlik ala), 838 m (Rv –
väga ohtlik ala), 1500 m (Ro - ohtlik ala). Praegu
on planeeringuga näidatud halvimast stsenaariumist tunduvalt
väiksemad ohualad 45-91 m (Re).
Halvimale ohuala stsenaariumile on juhtinud tähelepanu
Terviseameti Põhja Talitus oma 12.05.2015
kirjas nr 9.3-1/4648-6 ning asunud seisukohale, et
planeeringulahendus ei taga tulevaste elanike
terviseohutust.
Hendrikson & Ko poolt 2013 ammoniaagilekke analüüsi
järeldustes on öeldud, et ohualade suurused
sõltuvad lähteandmetest ning õnnetuse stsenaariumitest.
Detailplaneeringu põhijoonise märkuste p 1 ja
seletuskirja ptk 4.5 ’’Tuleohutusnõuded’’ kohaselt ei ole
ammoniaagimahutite asukohad aga täpselt teada.
Harju Maavalitsuse jaoks jääb praegu küsitavaks, kas
planeeringu põhijoonisel näidatud ammoniaagimahutite
ohualade piirid on korrektselt määratud, arvestades seda, et
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
need on arvutatud ammoniaagimahutite täpset asukohta
teadmata ning halvimast stsenaariumist lähtumata. Ohualade
piiridest sõltub sinna jäävate planeeringuala kruntide
ehitusõiguse realiseerimise võimalikkus.
Päästeameti Põhja Päästekeskuse 05.06.2013 kooskõlastusest
(nr K-VT/43-5) ei selgu, kas selle
probleemiga on arvestatud kooskõlastuse andmisel. Seetõttu
teen kohalikule omavalitsusele ettepaneku
küsida detailplaneeringule täiendavat kooskõlastust
Päästeametilt, kelle pädevusse kuulub ohutusnõuete
jälgimine ohtlike ettevõtete ning tuleohutuse osas.
PlanS 2003_2015 § 17 lõike 3 punkti 2 alusel määran
Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e,
30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala
detailplaneeringule täiendavad kooskõlastused:
Tehnilise Järelevalve Ametiga – vastavalt PlanS 2003_2015 §
161 lg 1 on avalikku veekogusse ehitist
kavandava planeeringu PlanS § 18 kohaseks vastuvõtmiseks
vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti luba.
PlanS § 161 lõike 2 kohaselt saadetakse kõik avalikku
veekogusse ehitist kavandavale planeeringule
PlanS § 17 kohaselt antud kooskõlastused loa andmise
otsustamiseks ka Tehnilise Järelevalve Ametile.
Terviseametiga – Terviseameti 12.05.2015 kirjas nr 9.3- Terviseametile on
1/4648-6 esitatud märkuste arvestamise ja täiendavalt esitatud ning
planeeringuga ettenähtud tervisekaitsemeetmete piisavuse käesoleva tabeli lahtris nr 34
osas kokkuleppele jõudmiseks. Antud juhul on on kajastatud 16.06.2022 nr
tegemist terviseohtliku ja olulise keskkonnamõjuga (sh 9.3-1/22/4832-2
tervisealase mõjuga) planeeringualaga ning Terviseameti kiri ning
seetõttu tuleks maavalitsuse hinnangul tavapärasest märkuste lahtris kirjas
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
tähelepanelikumalt jälgida, et tulevaste elanike elu, toodud tingimustega
tervis ja turvalisus oleksid tagatud. arvestamine.
Päästeametiga – planeeringu koosseisus koostatud Päästeametiga on
ammoniaagilekke analüüsi piisavuse detailplaneering täiendavalt
väljaselgitamiseks, planeeringuga määratud Paljassaare tee 30 kooskõlastatud 04.08.2020
kinnistul paiknevate ammoniaagimahutite ning see on kajastaud
ohualade piiride paikapidavuse täpsustamiseks ning vajadusel käesoleva tabeli lahtris nr 33.
ohtusid leevendavate meetmete osas
täiendavate ettepanekute tegemiseks.
Ülle Rajasalu
Maavanem
23 aktsiaselts TALLINNA 12.07.2016 Oleme planeeringu muutunud oludest tulenevalt üle vaadanud Kiri (saadud Arendaja sõlmib Tallinna
SADAM Nr 2-7/16- ja enne lõpliku arvamuse andmist soovime ala arendajaga digitaalselt) Kommunaalametiga teede-ja
1121/3949 arutada veelkordselt läbi ala kasutamise tulevikuperspektiivid. TLPA arhiiv tehnovõrkude väljaehitamise
Terviktekst vt kiri. ja hooldamise kohta eraldi
Allkirjastatud digitaalselt /Valdo Kalm/ juhatuse esimees lepingu enne planeeringu
vastuvõtmise korraldust.
24 Tehnilise Järelevalve 24.03.2017 TJA-le kooskõlastamiseks saadetud planeeringumaterjalid ei Kiri (saadud Täiendavad kooskõlastused
Amet Nr 1-12/16- sisalda eelkirjeldatud loa saamiseks nõutavaid kooskõlastusi digitaalselt) võetud ning lisatud
1050-004 ning loa andmise taotlust. Loa andmise otsustamiseks TLPA arhiiv planeeringule.
palume TJA-le edastada vastav taotlus koos planeeringule Nõutud kooskõlastused
PlanS § 17 kohaselt antud ajakohaste kooskõlastustega. asuvad:
Ühtlasi anname teada, et vastavalt kehtiva ehitusseadustiku Majandus- ja
§-le 89 on ehitusloa andmine raudteerajatise lammutamiseks Kommunikatsiooniministee-
TJA pädevuses. Raudteevaldkonna osas muud märkused rium koondtabeli nr 10 all;
puuduvad. Keskkonnaministeerium nr
Terviktekst vt kiri. 35 all; Veeteede Amet nr 8
Allkirjastatud digitaalselt /Heigo Saare/ Transporditeenistuse all; Lennuamet nr 6 all ja
juhataja – peadirektori asetäitja Muinsuskaitseamet nr 34 all.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
21.06.2017 Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, Kiri (saadud
Nr 1-12/16- 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu digitaalselt)
1050-006 dokumentidest ei leidnud me Muinsuskaitseameti ja TLPA arhiiv
Keskkonnaministeeriumi kooskõlastusi. Ülejäänud kooskõlastused
on antud 2010. aastal:
1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17.08.2010 nr
1.10-15/10-00071/099;
2) Veeteede Amet 04.08.2010 kiri nr 6-3-1/2134;
3) Lennuamet 20.07.2010 kiri nr 4.6-8/10/1989-2.
Seega ei ole detailplaneeringule antud kõiki seaduses sätestatud
kooskõlastusi ning TJA ei saa anda detailplaneeringu PlanS § 18
kohaseks vastuvõtmiseks luba.
2) Vastavalt 26.05.2017 esitatud dokumentidele on Paljassaare tee
18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c,
32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu põhijoonist muudetud
22.06.2016. Kuna olemasolevad kooskõlastused on antud 2010.
aastal, so 7 aastat tagasi ning detailplaneeringut on hiljem
muudetud, siis ei ole teada, kas varem antud kooskõlastused on
ajakohastatud ning kas kooskõlastuste andjatel on vahepealsel ajal
tõstatunud uusi tähelepanekuid ja täiendavaid tingimusi
detailplaneeringu kohta.
Terviktekst vt kiri.
Allkirjastatud digitaalselt /Kati Tamtik/ ehitusosakonna juhataja
25 Maa-amet 18.04.2017 Detailplaneeringu alasse on hõlmatud mitmed reformimata Kiri (saadud
Nr 6- maaüksususeed, mis planeeringus on nähtud ette digitaalselt)
3/17/5690-2 moodustama krunte pos 33, 34, 35, 36, 37, 41, 47, 49, 52, TLPA arhiiv
65. Planeeringualas asuvate reformimata maaüksuste puhul
on valdavalt tegemist olemasolevate teemaadega ning
reformimata ribadega. Maa-amet on varasemalt
kooskõlastanud kõnealuse detaiplplaneereingu lahenduse
08.07.2009 kirjaga nr 6.2-3/6603. Käesolevaga teatame, et
oleme tutvunud Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c,
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala
detailplaneeringu lahendusega ning ei esita selle sehtes
vastuväiteid.
Terviktekst vt kiri.
Allkirjastatud digitaalselt /Anne Toom/ peadirektori asetäitja
26 Muinsuskaitseamet 20.04.2017 Kooskõlastamise tingimus: Kiri (saadud Seletuskirja p 4.2.2
Nr 1.1-7/875-1 Detailplaneeringu elluviimise ehitusetapil tuleb järgida digitaalselt) täiendatud vastavalt esitatud
Muinsuskaitseseaduse asjakohaseid paragrahve sh tuleb TLPA arhiiv märkusele.
vastavalt § 443 lg 1 mälestisel, muinsuskaitsealal või mis
tahes muus paigas tööd tehes inimtegevuse tagajärjel
ladestunud arheoloogiline kultuurkihi, sealhulgas inimluude,
või kultuuriväärtusega leiu avastamisel, tööde tegijal tööd
seisata, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning viivitamata
teatada sellest Muinsuskaitseametit ja valla- või
linnavalitsust. Vastav täiendus tuleb lisada detailplaneeringu
seletuskirja lk 38 detailplaneeringu elluviimise ehitusetapiga
seotud mõjude leevandamise ettepanekute alla. Samuti tuleb
eemaldada punkt Juhul kui esineb arheoloogilisi
väljakaevamisi tuleb kaevetööd lõpetada ning sellest
teavitada vastavat asutust. Mainitud punkt ei ole
leevendusmeede ja ei ole vastavuses
Muinsuskaitseseadusega.
Terviktekst vt kiri.
Allkirjastatud digitaalselt /Maili Roio/ veealuse pärandi
vaneminspektor
27 Keskkonnaministee- 27.04.2017 Keskkonnaministeerium lähtuvalt kuni 30. juunini 2015 Kiri (saadud 1. Mürapeatükk on lisatud
rium Nr 7- kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 2 punktist 6 digitaalselt) seletuskirja p 4.4.4 alla ning
15/17/2031-2 kooskõlastab detailplaneeringu järgnevate märkustega: TLPA arhiiv lisatud täiendavad
1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 2 punkt 2 tingimused ehitusprojektide
sätestab, et müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase koostamiseks.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
uute planeeringutega aladel ja sama paragrahvi lõige 3
sätestab, et planeeringust huvitatud isik tagab, et müra 2. Tallinna
sihtväärtust ei ületata. Detailplaneeringu keskkonnamõju reoveepuhastusjaamast
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus on analüüsitud lähtuva lõhna on kajastatud
mürataset ning välisõhu kvaliteeti. Detailplaneeringut aga ei alale koostatud KSH-s ning
kehtestata selles mahus, millele koostati KSH – Paljassaare detailplaneeringut on
tee 30 asuv kalatööstus jääb alles ehk siis detailplaneeringus täiendatud sellest osas p 4.4
ei ole kajastatud Paljassaare tee 30 asuva kalatööstuse müra. lk 48.
Palume selles osas täiendada detailplaneeringut.
2. Tallinna reoveepuhastusjaam on ülekaaluka huviga käitis, 3. Selestuskiri p 5.1.3 lk 68
kellele rakendub keskkonnaseadustiku üldosa § 10 erisus: täiendatud ja korrigeeritud
keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, vastavalt esitatud märkustele.
kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik
alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu 4. Seletuskirja p 4.4.7
vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Käesoleval täiendatud ning lisatud
ajal töötab reoveepuhastusjaam ligikaudu 1/3 võimsusega esitatud tingimus
maksimaalsest võimsusest. Reoveepuhastusjaamast eraldub ehitusprojektide
tugeva ebameeldiva lõhnaga väävelvesinik (H2S). H2S koostamiseks.
maksimaalsed tasemed on mehaanilise puhasti ja eelsetitite
läheduses. H2S lõhn on tajutav ka väljaspool ettevõtte
tootmisterritooriumit. Olenemata rakendatavatest lõhna
vähendamise meetmetest, tuleb Paljassaare poolsaarel
arvestada reaalsuses suhteliselt sageda ebameeldiva lõhnaga.
Reoveepuhastusjaama koormuse kasvades (tööstuse kasv,
elanike arvu kasv) kasvab saasteainete heide ning seega
võivad ka lõhnahäiringud piirkonnas kasvada.
3. Seletuskirja lk 67 on kaks alapealkirja identsed
„Planeeritud reovee kanalisatsioon“. Kuna teine alapeatükk
räägib sademevee kanalisatsioonist, peaks teise alapeatüki
pealkiri olema „Planeeritud sademevee kanalisatsioon“.
Lisaks tuleks sademevee ärajuhtimise juures viidata
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
veeseadusest tulenevatele nõuetele. Kui sademevesi ei vasta
veeseadusest tulenevatele nõuetele, peab rakendama lisaks
liiva- ja õlipüüduritele täiendavat puhastust või tuleb
sademevesi juhtida Paljassaare reoveepuhastisse.
4. Palume täiendada detailplaneeringu seletuskirja punkti
4.4.7 ka sadama akvatooriumi osas olevate reostunud setete
likvideerimise osas. Tegemist on vana laevaremonditehase
alaga ning võib eeldada, et mere põhjas võib esineda
tributüültina sisaldavat setet. Enne akvatooriumis toimuvate
tööde algust peab võtma merepõhja setteproovid ning
reostuse esinemisel nägema ette selle likvideerimise.
Allkirjastatud digitaalselt /Marko Pomerants/ Minister
28 Lennuamet 24.07.2017 Maapinnast üle 45 meetri kõrguste hoonete Kiri (saadud Esitatud tingimus on lisatud
Nr 4.6- projekteerimistingimused kooskõlastada lennundusseaduse digitaalselt) seletuskirja punkti 4.2.1.
8/17/3692-2 § 35 lg 3 kohaselt Lennuametiga. TLPA arhiiv
Terviktekst vt kiri.
Allkirjastatud digitaalselt /Mari Reinfeldt/ õigusnõunik
peadirektori osalistes ülesannetes
29 Kaitseministeerium 04.08.2017 Kaitseministeerium on tutvunud Tallinna planeeringute Kiri (saadud
Nr 12-1/17/3184 registris olevate Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, digitaalselt)
28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c ja 32d kinnistute ja TLPA arhiiv
lähiala detailplaneeringu materjalidega. Kaitseministeeriumi
hinnangul ei vähenda planeeringuga kavandatu
riigikaitseliste ehitiste töövõimet.
Terviktekts vt kiri.
Allkirjastatud digitaalselt /Kusti Salm/ Kaitseinvesteeringute
osakonna juhataja
30 Siseministeerium 11.08.2017 Siseministeeriumi, olles küsinud arvamuse ka Politsei- ja Kiri (saadud
korrakaitse- ja Nr 13-3/260- Piirivalveametilt ja Kaitsepolitseiametilt, i näe takistusi digitaalselt)
kriminaalpoliitika 10 kooskõlastuse andmisel Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, TLPA arhiiv
osakond 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
ja lähiala detailplaneeringule.
Allkirjastatud digitaalselt /Veiko Kommusaar/ juhataja
korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri ülesannetes
31 Majandus- ja 25.08.2017 Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi seisukoht Kiri (saadud Rannapromenaadi rajamise
Kommunikatsiooni- Nr 1.10-17/17- planeeringu kohta ühtib aktsiaseltsi TALLINNA SADAM digitaalselt) ja hooldamise kohta sõlmib
ministeerium 0086/17-7068 01.08.2017. a kirjas nr 4316 (lisatud) esitatud arvamusega. 01.08.2017 arendaja Tallinna
Käsitletava detailplaneeringu puhul on hetkel lahendamata aktsiaseltsi Kommunaalametiga teede- ja
selle terviku ellu viimise võimalikkus, st enne kooskõlastuse TALLINNA tehnovõrkude väljaehitamise
andmist tuleb piiltega lahendada rannapromenaadi rajamise SADAM kiri lepingu enne
ja hooldamisega seotud küsimused. MKM-le detailplaneeringu
Allkirjastatud digitaalselt /Meike Saks/ kantsler TLPA arhiiv vastuvõtmist.
32 Tallinna Haridusamet 05.03.2019 Kooskõlastatud märkustega. Arvamusleht DP seletuskiri korrigeeritud,
Allkirjastatud digitaalselt /Andrus Parm/ TLPA arhiiv et alale kavandatakse
munitsipaallastead.
33 Päästeamet 04.08.2020 Päästeameti poolsed märkused puuduvad. Detailplaneeringut e-kiri (saadud
Põhja päästekeskus võib lugeda kooskõlastatuks. digitaalselt),
/Aleksandr Skoromnõh/ ohutusjärelevalve büroo nõunik K-Projekt
Aktsiaseltsi
02.07.2020 kiri
nr 033
TLPA arhiiv
34 Terviseamet 16.06.2022 nr Detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud, et Kiri (saadud Vastavalt tellija ja
9.3-1/22/4832- Paljassaare tee 30 kinnistu omanik ei soovi planeeringu digitaalselt) Terviseameti vahel toimunud
2 koostamisega jätkata ning seetõttu on tehtud planeeringus TLPA arhiiv koosolekutele on seletuskirja
ettepanek detailplaneering osaliselt vastu võtta. Korrigeeritud p. 4.4.4 alla lisatud
detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tallinnas Põhja- täiendavad tingimused
Tallinnas asuvate tootmismaa sihtotstarbega Paljassaare tee 18, ehitusprojektide
24, 24a, 28, 28c, 28e, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, koostamiseks ning
transpordimaa sihtotstarbega Paljassaare tee 32d ning ärimaa detailplaneeringu
sihtotstarbega Paljassaare tee 20, 26a kinnistute põhijoonisel on kajastatud
ümberkruntimine 61-ks krundiks: neljateistkümneks äri- ja eraldi tingmärgiga fassaadide
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
elamumaa, kaheks äri ja/või elamumaaks, üheks äri-, elamu- ja alast kus on eluruumide
sotsiaalmaa, kaheks ärimaa ja/või elamumaa ja/või sotsiaalmaa, rajamine normist kõrgema
kaheks ärimaa, kaheks elamumaa, seitsmeks sotsiaalmaa ning mürataseme juures keelatud.
kolmekümne üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks.
Ehitusõigus määratakse 24-le hoonestatud krundile kuni 73
hoone püstitamiseks: 6-le krundile kuni 14-korruseliste äri- ja
eluhoonete, ühele krundile kuni 9-korruseliste äri-, elu- ja
sotsiaalhoonete, kahele krundile kuni 14-korruseliste äri ja/ või
elu ja/või sotsiaalhoonete, kahele krundile kuni 13-korruseliste
äri- ja eluhoonete, ühele krundile kuni 8-korruseliste äri- ja
eluhoonete, 5-le krundile kuni 7- korruseliste äri- ja eluhoonete,
ühele krundile kuni 6-korruselise äri- ja eluhoone, ühele
krundile kuni 5-korruselise äri- ja eluhoone, ühele krundile
kuni 5-korruselise eluhoone, ühele krundile kuni 4-korruselise
ärihoone, ühele krundile kuni 4-korruselise eluhoone, ühele
kuni 2-korruselise ärihoone, ning ühele krundile kuni 2-
korruselise sotsiaalhoone rajamiseks. Ühtlasi määratakse
detailplaneeringuga üldised maakasutustingimused ning
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „I arendusetapi
koosseisus on kavandatud rajada ca 1059 korterit ning seega on
prognoositav elanike arv I etapis ca 3000 elanikku. I etapi
koosseisus on ette nähtud rajada keskpargi ala, pos 7 pargiala ja
kuni antud arendusetapi piirini rannapromenaad ja
kergliiklusteed, et arenduse valmimisel oleks tagatud
kvaliteetne keskkond. II etapis lisandub alal ca 1432 korterit
ning prognoositavaks elanike arvuks on ca 4200 elanikku mille
käigus rajatakse välja kogu alal palaneeritud infrastruktuuri ja
avaliku kasutusega alad.
Erinevate arendusetappide avalikult kasutavate infrastruktuuri
objektide väljaehitamise kohustuse kohta sõlmitakse
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
arendajaga eraldi leping mille lisana koostatud teede- ja
tehnovõrkude väljaehitamise skeemil on väljaehitatavad
objektid ka määratud. Paljassaare tee 30 kinnistul asuv ettevõte
AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS kasutab
jahutusseadmetes ammoniaaki. Detailplaneeringu koostamisel
ja keskkonnamõju strateegilise hindamisel võimaliku ohuga
arvestatud (vt lisa 10). Juhul kui AKTSIASELTS
PALJASSAARE KALATÖÖSTUS jätkab detailplaneeringu
elluviimisel tegevust, siis vastavalt ohu hinnangule on
planeeringuala etappe võimalik realiseerida täiendavaid
kaitsemeetmeid rakendamata. AKTSIASELTSi
PALJASSAARE KALATÖÖSTUS naaberkruntide (pos 8; pos
9; pos 15; pos 23; pos 24, pos 25; pos 26; pos 27) planeeringu
elluviimise eeltingimuseks on AKTSIASELTSi
PALJASSAARE KALATÖÖSTUS tegevuse lõpetamine alal
või tegevuse jätkumise korral täiendavate kaitsemeetmete
rakendamine (näiteks mahutite maa-alla viimine), mille
tulemusena vähendatakse ohuala piiri.“
Detailplaneeringu materjalid sisaldasid muuhulgas Kajaja
Acoustics OÜ poolt läbi viidud mürahinnangut (töö nr 20260-
01, 13.05.2022). Mürahinnangust selgus, et olemasolevas
olukorras levib planeeritava alani liiklusmüra päeval kuni 69
dB, öösel kuni 59 dB. Perspektiivses olukorras koos
kalatööstusega levib planeeritavate alani päeval liiklusmüra
kuni 69 dB, öösel kuni 59 dB ning ilma kalatööstuseta levib
perspektiivses olukorras päeval planeeritavate hooneteni
liiklusmüra kuni 69 dB ning öösel kuni 69 dB.
Mürahinnangu käigus teostati planeeringualal päevasel ajal
lühiaegsed helirõhutasemete mõõtmised, mille tulemused
piirkonna tööstusmüra osas (looduslik taustmüra koos
tööstustegevusega) oli kuni 58 dB.
Detailplaneering ei ole kooskõlas Paljassaare ja Russalka
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
vahelise rannaala üldplaneeringus määratud juhtotstarbega,
seega rakendub detailplaneeringu alale keskkonnaministri
16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria
liiklusmüra sihtväärtus, mis on päeval 60 dB ja öösel 50 dB
ning tööstusmüra sihtväärtused päeval 55dB ning öösel 45 dB.
Seega ületavad mürahinnangus toodud müratasemed
olemasoleva liiklusmüra ja tööstusmüra puhul nii päeval kui ka
öösel ning perspektiivses olukorras liiklusmüra päeval ja öösel
KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemeid.
Tulenevalt eeltoodust ei saa amet kooskõlastada käesolevat
detailplaneeringu lahendust. Amet soovitab põhilahenduse
loomisel jälgida, et müratundlikud hooned asuksid Paljassaare
teest eemal, kus müratase on madalam. Samuti arvestada
hoonestuse paigutamisel positsioonidel 5, 17, 18 ja 19 uuest
planeeritavast sõiduteest (kvartalisisene tee) tuleneva
müratasemega.
Liis Korp
vaneminspektor
Põhja regionaalosakond
35 Hundipea OÜ 13.12.2024 Hundipea võrgupiirkonna poolt detailplaneeringu TPR
Energeetika osakond elektrivarustuse osa kooskõlastatud.
Allkirjastatud digitaalselt /Riho Jaanson/ energeetika osakonna
juhataja
36 Enefit AS 13.12.2024 Kooskõlastatud tingimustel: Kiri (saadud Tingimused lisatud
Nr 663 1. Põhi- või tööprojekti jaoks taodelda uued tehnilised digitaalselt) seletuskirja punkti 5.8.
tingimused. Seletuskiri
2. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Joonised DP-5-1
3. Kooskõlastus kehtib 1 aasta. ja DP-5-2
4. Kooskõlastatud ainult detailplaneeringu osa,
tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi projektiga.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Allkirjastatud digitaalselt /Piret Vulla/ tänavavalgustuse
peaspetsialist
37 Telia Eesti AS 10.01.2025 Projekt kooskõlastatakse märkustega: Kiri (saadud Tingimused lisatud
Nr 39394474 Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste digitaalselt) seletuskirja punkti 5.8.
planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise Seletuskiri
ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde Joonised DP-5-1
teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 ja DP-5-2
esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest
standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise
kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on
sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5
tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud
väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis:
https://www.telia.ee/ehitajate-portaal
Allkirjastatud digitaalselt /Arvo Sepp/ volitatud esindaja
38 AS Gaasivõrk 23.01.2025 1. Detailplaneeringu poolt hõlmatav ala on AS Gaasivõrk Kiri (saadud Tingimused lisatud
Nr 3-7/93-25 võrgupiirkonnas. Alal paiknevad järgmised AS-le digitaalselt) seletuskirja punkti 5.8.
Gaasivõrk kuuluvad gaasipaigaldised: Seletuskiri
a. B-kategooria ST 114x4mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit Joonised DP-5-1
gaasitorustiku seinast; ja DP-5-2
b. B-kategooria ST 89x4mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit
gaasitorustiku seinast;
c. B-kategooria ST 60,3x3,2mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit
gaasitorustiku seinast;
d. B-kategooria PE100 110x10mm, kaitsevöönd 1,0
meetrit gaasitorustiku seinast;
e. B-kategooria PE100 63x5,8mm, kaitsevöönd 1,0
meetrit gaasitorustiku seinast;
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
f. B-kategooria PE80 200x18,2mm, kaitsevöönd 1,0
meetrit gaasitorustiku seinast;
g. B-kategooria PE80 180x16,4mm, kaitsevöönd 1,0
meetrit gaasitorustiku seinast;
h. B-kategooria PE80 125x11,4mm, kaitsevöönd 1,0
meetrit gaasitorustiku seinast;
i. B-kategooria PE80 110x10mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit
gaasitorustiku seinast;
j. B-kategooria PE80 90x8,2mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit
gaasitorustiku seinast;
k. B-kategooria PE80 63x5,8mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit
gaasitorustiku seinast.
Detailplaneeringu poolt hõlmatav ala näeb ette järgmised
AS Gaasivõrk jaotusvõrgu laiendamised/liitumispunktide
väljaehitamised:
a. B-kategooria, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku
seinast.
2. Seisukoha andmisega ei kinnitata esitatud
planeeringulahenduses märgitud olemasolevate AS-ile
Gaasivõrk või kolmandatele isikutele kuuluvate (sh
kinnistusiseste) gaasipaigaldiste ja nendega seotud rajatiste
asukoha õigsust ega võeta endale mingit vastutust selles
osas. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr
34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele
esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti
koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete
saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud
määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk
kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas,
millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline
alusplaan esitada e-posti aadressile:
[email protected]
3. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda
tehnilised tingimused aadressil:
[email protected].
Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või
tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega
alustamist esitada AS-le Gaasivõrk eposti aadressile
[email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti
koostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata
planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa
anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis
tegutsemiseks.
4. Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise
projekteerimise tegevusala registreeringut
majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast
kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt
ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud
soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.
5. Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku
andmisel võivad AS Gaasivõrk seisukohad/nõuded
täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja
selle võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded
gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis
tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti
staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel,
mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile:
[email protected].
6. Olemasoleva gaasitorustiku ümbertõstmiseks küsida
tehnilised tingimused eel-, põhi- või tööprojekti
koostamiseks, mille taotlemiseks pöörduda e-posti
aadressile:
[email protected].
7. Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk
gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja standardites (sh
standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS
Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha
meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.
8. Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on
leitav AS Gaasivõrk kodulehelt.
Allkirjastatud digitaalselt /Tanel Kerner/ spetsialist
39 AKTSIASELTS 30.01.2025 Vastavalt planeerimisseadus § 133 esitab AKTSIASELTS Kiri Esitatud tingimused on
TALLINNA VESI PR2502665-1 TALLINNA VESI pädevale asutusele arvamuse Seletuskiri lisatud seletuskirja punkti
detailplaneeringu kohta. Detailplaneeringu saab vastu võtta Joonised DP-5-1 5.8.
järgnevate märkustega: ja DP-5-2
• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise
lahendused (sh kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni
ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele
ehitusprojekti koostamisel.
• Ehitusprojekti koostamisel korrigeerida planeeritud
kõrghaljastuse paiknemist, tagada nõuetekohased
vahekaugused tehnovõrkudest.
• Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTS-
ilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused.
Allkirjastatud digitaalselt /Madis Koor/ tehniline konsultant
40 AS Utilitas Tallinn 10.03.2025 AS Utilitas Tallinn (edaspidi UTL) on üle vaadanud Paljassaare Kiri Tingimused on lisatud
Nr DP25/8 tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, Seletuskiri seletuskirja punkti 5.8.
32b, 32c, 32d kinnistute detailplaneeringu (AS K-Projekti töö Joonised DP 5-1
nr 07142) kütte- ja jahutusvarustuse lahenduse ja esitab selle ja 5-2
osas oma arvamuse.
1. Planeering on koostatud vastavalt UTL poolt väljastatud
tehnilistele tingimustele.
2. Järgmises projekteerimise staadiumis täpsustada
kaugjahutusjaama asukoht ning tehnilised näitajad.
3. Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis
planeeritud soojus- ja jahutustorustiku kulgemisjoont viisil,
et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.
4. Üksikute objektide soojus- ja jahutusvarustuse
lahendamiseks on vaja taotleda UTL tehnilised tingimused.
5. Planeeritavale torustikule on vaja seada AS Tallinna Soojus
kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.
Allkirjastatud digitaalselt /Elis Fels/ võrgujuht
41 Põhja-Tallinna 14.08.2025 Kooskõlastame planeeringu tingimusel, et planeeringu TPR DP põhijoonisel on
Linnaosavalitsus liiklusmaa ja meresuunalised kõnniteede sihtide avalik kasutus kajastatud vastavad IKÕ alad
on tagatud. ning seletuskirjas ka
JÕNN SOONISTE kirjeldatud, et piirdeaedu ei
(arhitekt - Põhja-Tallinna Valitsus) kavandata ning teedel,
parkidel, promenaadil on
avalikusele juurdepääs
tagatud.
42 Tallinna 06.02.2025 Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond TPR
Strateegiakeskus kooskõlastab detailplaneeringu DP029910 märkusteta.
43 Tallinna Keskkonna- ja 15.09.2025 15.09.2025 Arnold Knuut (tehnovõrgud) TPR
Kommunaalamet Kooskõlastatud.
15.09.2025 Triin Lilienthal / Risto Reinas (teed ja teerajatised) Planeeritud bussipeatused
Lisada bussipeatuse tingmärk. lisatud viidetena
31.07.2025 Riina Öpik / Kelli Rüütli (haljastus) hoonestuskava joonisele.
Ei kooskõlasta.
1. Lähtuvalt määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ 1.Lahendus korrigeeritud ja
kohaselt tuleb puud nr 141, 159, 161, 162
säilitada II väärtusklassi puud. Korrigeerida lahendust ja säilitatud.
säilitada puud nr 141, 159, 161, 162.
2. Täiendada asendusistutuste arvutuste tabelit Pos 6 kinnistul
2.Kantud p.4.4.2 tabelisse.
on põhijoonisel likvideeritavaks määratud ka puud nr 104-106,
mis tabelisse ei ole märgitud.
3. Pos nr 7 alal on puid, mis ei ole likvideeritud.
3.TPR-i lisatud vastavalt
Planeeringualal peavad olema hinnatud kõik puud. Hindamata täiendatud haljastuse
on nii märkega „Uus rajatud ala“ kui ka ülemisest hinnang ning täiendavalt
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
mänguväljakust paremal olev puu. hinnatud puud kajastatud ka
4. Pos 10 on puu nr 54, millel pole joonisel risti, kuid tabelis on põhijoonisel.
likvideeritav. Lisada puule rist. 4. Ristikesed lisatud.
5. Puul nt 95 ei ole risti peal joonisel. 5.Ristike lisatud.
6. Pos 26 puudel ei ole riste peal. 6.Ristike lisatud.
7. Joonisel on puu nr 93 kohal veel üks hindamata lehtpuu. 7.See on varem likvideeritud
8. Pos 7 kohal teemaal on hindamata lehtpuid (vaadata üle puu mis tähistatud vastavlt
kogu tee, puid on palju). ka haljastuse hinnangus.
Lähtuvalt dendroloogia täpsustusest korrigeerida vajadusel ka 8.Pos 7 kohal Paljassaare teel
asendusistutuste arvutust või lahendust. kasvavad puud täiendavalt
EHITUSÕIGUSE JA TEGEVUSLUBADE OSAKOND /
hinnatud, kajastatud
LINNAKESKKONNA
põhijoonisel ja täiendatud
NÕUETELE VASTAVUSE OSAKOND
03.09.2025 Jana Kopezina / Katrin Toomistu (avalikud
haljastuse hinnang on TPR-
rajatised) Jana Kopezina märkused osaliselt täitmata. is.
1. Puudub detailplaneeringu elluviimise kava. Vastavalt ka asendusistutuse
2. Bussipeatuste tingmärk puudub, rattaparkla tingmärk tabel täiendatud.
planeeritav. TT_skeemil ei ole tingmärgi selgituses välja
toodud, et bussipeatused koos rattaparklaga. 1.Detailplaneeringu
„täiendada TT-skeemil huvitatud isiku poolt rajatavate rajatiste elluviimise tegevuskava on
tingmärgi selgitust – lisada nimekirja ka bussipeatused jne. käesoleva seletuskirja p.
3. TT-skeemi osas: 1. Märkus täitmata. Paljassaare teele on 4.1.9 lk 33.
planeeritud bussipeatused. Huvitatud isiku valmisehitamise 2.Bussipeatuse tingmärk
kohustus. Lisada vastav tingmärk. 3. Korrigeerida lühiajalise lisatud.
parkimise tingmärki, joonis ja legend ei ole kooskõlas 3. 1.TT-skeemile lisatud
(tingmärk hall, joonisel lilla). 5. märkus täitmata. Krunti pos 5 planeeritud bussipeatus;
läbib avaliku kasutusega liikumiskoridor, laius ~ 3 meetrit. 3.lühiajalise parkimise
Täpsustada. Kuidas tagatakse avalik kasutus? Kanda TT- tingmärgi värv muudetud.
skeemile. TT-lepingu eesmärk (mille lisaks on skeem) on 5.Krunt pos 5 piire nii
reguleerida avalike rajatiste valmisehitamist ? 6.Põhijoonisel muudetud, et avalikku
kanda kitsenduste tabelisse pos. 10 kitsendus. kasutust sinna ei jää.
KESKKONNAHOIU OSAKOND 6.Kantud.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
22.08.2025 Kärt Talimaa-Eelmaa (keskkonnamõju hindamine)
29.08. - 19.09.2025 toimub detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek.
25.09.2025 toimub detailplaneeringu KSH aruande avalik
arutelu. Ettepanekud KSH aruande täiendamiseks esitan
avaliku väljapaneku jooksul.
28.07.2025 Herdis Fridolin (looduskaitse)
Märkused puuduvad.
24.07.2025 Silver Riige (veekeskkond)
Märkusi ei ole.
17.01.2025 TPR
EHITUSÕIGUSE JA TEGEVUSLUBADE OSAKOND
Vastavalt estatud märkustele
(tehnovõrgud)
10.01.2025 Arnold Knuut
planeeringu materjalid
täiendatud ning sisseviidud
Võrguvaldajate arvamused / kooskõlastused aegunud. täiendused kirjeldatud ka
TPR-i lisatud kõik uued võrguvaldajate kooskõlastused. märkuste järel kaldkirjas ära.
EHITUSÕIGUSE JA TEGEVUSLUBADE OSAKOND
(avalikud rajatised)
10.01.2025 Jana Kopezina
1. Puudub detailplaneeringu elluviimise kava.
Kajastatud seletuskirja p. 4.1.9 all.
2. Lisada planeeringu materjalidele kinnistute omanike
nõusolekud IKÕ kokkulepete sõlmimise vajaduse osas.
Lisatud ja kajastatud kooskõlastuste/koostöö tabeli lahtris nr
44.
3. Esitada dokumentide hulgas kinnistute omanike
nõusolekud remondi- ja hoolduskohustuse osas posl 33-37
(rannapromenaad).
Kajastatud seletuskirja p.4.1.9 Avalikuks kasutuseks määratud
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
ala alapeatüki all ja huvitatud isiku vastavasisuline kinnitus
lisatud koostöö tabeli lahter 46 alla.
4. Seletuskirjas viidata järgnevale: Tallinna linnal on
õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda
detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui
detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja
huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel
sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud
tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes,
kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast
detailplaneeringu kehtestamist.
Lisatud p. 4.2.1 esimese tingimuse alla.
5. Põhijoonisel on ära näidatud bussipeatuse asukohad.
Kas see on olemasolevad või planeeritavad bussipeatused?
Planeeritavad bussipeatused.
6. Välja selgitada kaasrahastamise lepingu sõlmimise
vajadus.
Kaasrahastamise leping sõlmitakse ja seda siis tehakse nagu
kord ette näeb peale dp vastuvõtmist ja enne dp kehtestamist.
7. Märkused TT-skeemile:
1) Paljassaare teele on planeeritud bussipeatused.
Huvitatud isiku valmisehitamise kohustus. Lisada vastav
tingmärk.
Lisatud.
2) Kuna detailplaneering realiseeritakse etapiviisiliselt,
peab sel juhul olema TT-skeemil aru saada, milline ala, millise
hoone kasutusloa taotlemise hetkeks valmis ehitatakse.
Dokumentide koosseisus on kaks erinevat skeemi (TT-skeem ja
hoonestuse, teede ja tehnovõrkude realiseerimise skeem).
Detailplaneeringu etapid kanda TT-skeemile. Lisada etapid ja
vastavad tingmärgid selgitustega.
Etapid ka TT-skeemil kajastatud.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
3) Hoonestuse, teede ja tehnovõrkude realiseerimise skeemile
on lisatud lühiajalised parkimiskohtade tingmärk. Kas on
mõeldud avalikuks kasutamiseks? Täpsustada.
Need ei ole avalikuks kasutuseks st. IKÕ-ga Tallinna linna
kasuks määratud. P. 4.1.9 avalikuks kasutamiseks määratud
alade alapeatüki all on ka kirjeldatud, et sisetänavad on jäävad
eraomandusse ning seal on tagatud avalikkusele ligiääs.
4) Kõik, mis on planeeritud peab olema huvitatud isiku
poolt valmisehitatav. Planeeritud rannapromenaad (IKÕ ala) on
TT-lepingu teema. Kanda TT-skeemile.
Skeem vastavalt täiendatud.
5) Krunti pos 5 läbib avaliku kasutusega liikumiskoridor,
laius ~ 3 meetrit. Täpsustada. Kuidas tagatakse avalik kasutus?
Kanda TT-skeemile. TT-lepingu eesmärk (mille lisaks on
skeem) on reguleerida avalike rajatiste valmisehitamist.
Pos 5 ega ka muudes kohtades sisekvartalis ei ole avalikku
kasutust (IKÕ) määratud.
6) Seletuskirja p. 4.1.6 kohaselt on kvartalite parkimine
lahendatud valdavalt omal krundil maapealsetes ja maa-alustes
autoparklates. Planeeritud on parkimishooned, mis on
avalikuks kasutamiseks. Täpsustada. Kuidas tagatakse avalik
kasutus? Kuhu antud parkimishoone planeeritakse rajada?
Parkimishoone on kavandatud pos 5 krundile planeeritud
hoonesse ning see on avalikkusele avatud, st nagu kõik linna
parkimishooned tasu eest kasutamiseks. Vastava kirjeldusega
täiendatud seletuskirja lk 27 liikluskorralduse alapeatükk.
7) Hoonestuse, teede ja tehnovõrkude realiseerimise
skeemilt jäi silma, et kavandatav rannapromenaad on
valgustamata. Lisada.
Lisatud.
8) TT-lepingu skeemil ei ole markeeritud huvitatud isiku
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
poolt kõiki avalikke alasid.
IKÕ alad lisatud ka TT-skeemile.
9) Lisada TT-lepingu skeemile tingmärk „isikliku
kasutusõiguse ala“ ning markeerida sellega alad, millele
seatakse IKÕ linna kasuks.
Lisatud tingmärk.
10) Peale korrigeeritud materjalide esitamist võib märkusi
veel lisanduda.
Loodetavasti mitte:)
EHITUSÕIGUSE JA TEGEVUSLUBADE OSAKOND (teed
ja teerajatised)
10.01.2025 Triin Lilienthal
1. Korrigeerida tingmärgid. Tuua välja, mis on
planeeritud, mis olemasolev ning mis perspektiivne.
Midagi olemasolevat planeeringualal ei säili, et kõik on
planeeritud, st nii teed kui ka haljasalad.
2. Täpsustada, millega on teede lahendus ühendatud
Paljassaare tee 16 kinnistu poolses osas.
Lisatud viide: Paljassaare rekonstrueerimise eskiislahendus
mis täpsustud ehituprojekti koostamisel.
KESKKONNAHOIU OSAKOND
10.01.2025 Kärt Talimaa-Eelmaa
Tallinna Linnavalitsus algatas oma 15. aprilli 2009
korraldusega nr 597-k „Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28,
28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-
Tallinnas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“.
Kuna detailplaneeringu lahendus on vahepealse aja jooksul
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
oluliselt muutunud ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviimine (KSH) on seisnud siis sellest tulenevalt on vaja
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel
ajakohastada KSH aruanne.
KSH aruanne aktualiseeritud.
06.01.2025 Herdis Fridolin
1. Inventeerida rohttaimestik vastavalt Tallinna
Linnavalitsuse 10.06.2020 määrusele nr 15 „Haljastuse
inventeerimise kord”. Rohttaimede inventuuri välitööd teha
ajal, kui kaitsealustele liikidele iseloomulikud
määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama
kaitstavaid taimeliike tundev ekspert.
Lisatud Lisa 1 dendroloogia.
2. Planeeringuala paikneb asukohas, kus lindude rändeajal
on suur oht lindude kokkupõrkeks klaaspindadega. Vältimaks
lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri
klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi
lindudele nähtavaks.
Vastav tingimus lisatud p. 4.2.1 teise nõude alla
ehitusprojektide koostamiseks.
07.01.2025 Silver Riige
Täiendada seletuskirja reostuse likvideerimise osas: Iga etapi
ehitusloa taotlemisega esitada antud maa-ala reostusuuring ja
reostuse likvideerimise kava (saneerimiskava).
See täiendav tingimus lisatud seletuskirja p. 4.4.7 viimase
tingimuse alla ehitusprojektide koostamiseks.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
EHITUSÕIGUSE JA TEGEVUSLUBADE OSAKOND
(haljastus)
13.01.2025 Riina Öpik
1.Kaasajastada dendroloogilise inventeerimise materjale.
Esitatud dendroloogiline inventeerimine on teostatud 2007
aastal. Teostada planeeringu alal ja sellest 10 meetri raadiuses
(sh naaberkinnistutel) Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020
määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane
haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia
ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puit- ja
rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos
puude võra ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi ning
võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Esitada
dendroloogilise hinnangu materjalide kaust, mis on
allkirjastatud töö teostaja poolt.
Uus dendoroogia teostatud ja lisatud TPR-i ning hinnatud
haljastus kajastatud DP materjalides.
2.Vastavalt kaasajastatud dendroloogilise inventeerimise
materjalidele korrigeerida likvideeritavate puude nimekirja
ning asendusistutusarvutuse tabelit.
Asendusistutuste arvutud (p. 4.4.2) uuendatud uue
dendroloogia alusel.
3.Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale
hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid
nõudvaid lahendusi mitte kavandada.
Arvestatud ja vastavad tingimused lisatud ka seletuskirja p.
4.4.2 lõppu nõueteks ehitusprojektide koostamisel.
4.Tagada kinnistutel Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus
nõutud haljastuse maht.
Põhja-Tallinna ÜP järgne haljastuse osakaal on 30%,
planeeringus on nõutud haljastuse osakaal tagatud.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
5.Tulenevalt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu
Rohevõrgustiku joonisest on Paljasaare tee äärde ettenähtud ca
50m laiune linnaosa tähtsusega rohekoridor. Arvestada
planeeringu koostamisel linnaosa üldplaneeringuga.
Põhja-Tallinna ÜP kaardi järgi on: asumitähtsusega
rohekoridor ca 25 m ja see paikneb käesolevast
planeeringualast teisel pool Paljssaare teed.
Käesolevas planeeringus on lisaks sellele kavandatud ka
planeeritavale alale Paljssaare tee äärde uue kõrghaljastuse
rajamine.
LINNAKESKKONNA KAVANDAMISE OSAKOND
12.01.2025 Aksel Johannes Part
Hinnang: sobib, kommentaare pole.
44 Tallinna Linnavaraamet 19.08.2025 1. Täpsustada avalikuks kasutamiseks määratud alasid TPR
(suuliselt arutasime koos J. Mirme ja I. Terasega) ning tuua 1.Avaliku kasutuse alade
kruntide kitsendustes välja, kui krundil asuvad teed, haljasalad, kohta tehtud eraldi skeem.
rand(?) vms määratakse avalikuks kasutamiseks. Lisada Avalikud alad tähistatud
kitsenduse juurde (põhijoonise tabel, seletuskiri), kuidas põhijoonise ja kirjeldused
planeeritud avalikku kasutust on kavas tagada. Praegu on lisatud kitsenduste tabelisse.
mitmed avaliku kasutamise kavatsused kirjeldatud ainult Täienedatud vastavalt ka
seletuskirja ptk-s 4.1.9 Detailplaneeringu arendusetapid, seletuskirja p. 4.1.9 viimane
avalike alade planeerimise põhimõtted ja planeeringu alapeatükk lk 33.
elluviimise tegevuskava. Planeeritud kitsendused loeteluna
seletuskirjas puuduvad üldse, põhijoonisel on kajastatud
kruntidel pos 31, 33, 38, 45 linna kasuks ikõ seadmise vajadus,
kuid kajastamata on, et teed, millele seatakse ikõ linna kasuks
on vajalik määrata avalikult kasutatavaks teeks.
2. Põhijoonisel on endiselt avalikud alad tähistatud 2. Sõnastus muudetud.
tingmärgiga „isiklik kasutusõigusega ala Tallinna linna Kirjeldus kajastatud p. 4.1.9
all.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
kasuks“. Selline tingmärk ei võimalda mõista, mis on
kasutusõiguse sisu (ikõ võib seada ka nt tehnovõrgu
kasutamiseks ja hoolduseks). Palume veelkord, et avalikku
kasutust sisaldavatel joonistel oleks dp-ga avalikuks
kastumiseks määratavad alad tähistatud tingmärgiga „avalikuks
kasutuseks määratud ala“. Kitsenduste lahtris ja seletuskirjas
saab lahti kirjutada, mis see rajatis täpselt on (kergliiklus-,
ratta-, sõidutee, parkimiskoht, mänguväljak, haljasala, rand
vms) ja kuidas avalikku kasutust tagatakse (krundi linnale
võõrandamine, avalikuks kasutamiseks määratud teele linna
kasuks tasuta ja tähtajatu ikõ seadmine või jääb ala avaliku
kasutuse tagamine omaniku kohustuseks).
3. Tellija kinnitus hooldus- ja
3. Palume välja selgitada avalikuks kasutamiseks
määratud alade tulevaste valitsejate seisukohad.
remondikohtuste kohta
Sõnastame ülesande linnavaraametile detailplaneeringu lisatud koostöö tabeli
vastuvõtmise korraldusse pärast avalikuks kasutamiseks lahtrisse nr 46.
määratavate alade täpsustamist. Palume hiljemalt enne
detailplaneeringu vastu-võtmiseks esitamist täiendada OK.
huvitatud isiku nõusolekut ning ptk 4.1.9.
Kokkuleppe kruntide linnale tasuta võõrandamiseks ja
avalikuks kasutamiseks määratud aladel linna kasuks ikõ OK.
seadmiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist.
Maris Koert
planeeringute spetsialist
planeeringute ja projektide menetlemise sektor
maatoimingute osakond
16.01.2025 Teen ettepaneku esitada TPRi järgmised märkused: TPR
1. Seletuskirjas puuduvad peatükid, mis kajastavad
avalike alade planeerimise põhimõtteid, planeeritud kitsendusi
ning planeeringu elluviimist.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Palume täiendada seletuskirja ja lisada planeeringu elluviimise
tegevuskava, milles tuua välja ettepanekud avalikuks
kasutamiseks määratud alade avaliku kasutamise tagamiseks
sõlmitavate kokkulepete kohta koos tänaste omanike ja
tulevaste valitsejate tingimustega.
Lisatud seletuskirja p. 4.1.9 alla.
2. Põhijoonisel on avalikke alasid kajastatud
vasturääkivalt, nt transpordimaa krundid pos 58-62, 64, 66 ning
üldkasutatava maa krunt pos 29 on määratud avalikuks
kasutamiseks, kuid transpordimaa kruntidele pos 33-38 ning
üldkasutatava maa krundile pos 63 on määratud linna kasuks
isiklik kasutusõigus. Kas krundid pos 33-38 ja 63 ei määrata
avalikuks kasutamiseks ning milleks siis ikõ? Jah, Paljasaare
tee laienduseks moodustatud krundi tähistaud avaliku
kasutusega ja need lähevad linnale üle ning sisetänava (see on
avalikkusele avatud, st piirdeid, tõkkepuid ei ole kavandatud) ja
promenaadi krundid jäävad huvitatud isikule. Ning promenaadi
alale on määratud avalik kasutus (IKÕ) linna kasuks, et oleks
tagatud promenaadi avalik kasutamine. IKÕ seatakse
sellepärast, et KeKo ei soovi promenaadi ala endale võtta, sest
omandiga kaasneks ka selle hooldus ja remondikohustus mida
linn ei soovi.
Kuidas tagatakse avalik kasutus kruntidel pos 58-62, 64, 66 ja
29?
Huvitatud isiku vastav kinnitus lisatud ja see kajastatud
seletuskirja p. 4.1.9 viimases lõigus. Vastavalt estatud märkustele
Teeme ettepaneku koostada planeeringu juurde eraldi „avalike planeeringu materjalid
alade skeem“, millelt on võimalik hinnata, kas avalikuks täiendatud ning sisseviidud
kasutamiseks määratud aladest moodustub koos olemas-olevate täiendused kirjeldatud ka
avalike aladega ühendatud terviklik võrgustik ehk kas alade märkuste järel kaldkirjas ära.
avalikuks kasutamiseks määramine on põhjendatud.
Tehtud eraldi avalike alade skeem ka.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
3. Põhjakalda kaartide failis
(https://tpr.tallinn.ee/Link/File/499382) on teemakaardil
Planeeritud avalik taristu tähistatud mänguväljakud ja lasteaed.
Kas teed ja haljasalad ei ole avalik taristu?
Need on eraomandus, aga avalikkusele avatud, st piirdeaedu ei
ole kavandatud. Vastavalt kirjeldatud p. 4.1.9 viimases lõigus.
Teemakaardi Liikuvus: planeeritud sõidutee ja ühistransport
kohaselt on planeeritud ala läbima ühistransport. Põhijoonisel
määratud kruntide kitsendused ei kajasta, et ühistransport on
planeeritud, sest vastavaid kitsendusi (avalik kasutus) ei ole
ühistranspordi kasutuses olevale transpordimaale planeeritud.
Paljsassaare tee ja planeeritud kvartali sisetänava vahelise ala
pikkus on 50m, et seega pole vajalik 50m kauguses olevale
paralleeltänavale täiendava ühistranspordiliin kavandamiseks
ning samal seisukohal on ka Tallinna Transpordiamet, et
Paljassaare tee peatuste teenindusraadiused tagavad
juurdepääsu kõikidele kavandatavatele kinnistutele. Seega pole
sisetänavale ka vastavat kitsendust määratud.
4. Linnavaraamet ei saa nõustuda põhijoonise märkusega
6, mille kohaselt Paljassaare tee, sh haljastus (kaasa arvatud
kõrghaljastus), lahendatakse täpsemalt järgmistes
projekteerimise staadiumites, milles selgub ka tee ehitamiseks
kruntide võõrandamise või isikliku kasutus¬õiguse seadmise
vajadus.
Paljassaare tee laiendamiseks vajalike kruntide linnale tasuta
võõrandamise kokkulepe peab olema maaomanikega sõlmitud
enne detailplaneeringu kehtestamist.
Märkus kustutatud ja huvitatud isiku nõusolek lisatud.
5. Põhijoonise märkuse 5 kohaselt on Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti nõusolekul võimalik promenaadile
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
püstitada hooajalisi paviljone, mis ei ole maapinnaga püsivalt
ühendatud.
Kas promenaadi ala isikliku kasutusõiguse tulevane valitseja on
Tallinna Linnaplaneerimise Amet? Linnavaraameti hinnangul
saab avaliku kasutuse tagamiseks sõlmitavat isiklikku
kasutusõigust kitsendavaid nõusolekuid anda ja/või muid
tingimusi kooskõlastada kasutus-õiguse tulevane valitseja.
Palume selgitada välja tulevase valitseja seisukoht.
Vastav märkus kustutatud.
6. Teeme ettepaneku põhijoonisel tingmärgi selgitus
„isikliku kasutusõigusega ala“ asendada selgitusega „avalikuks
kasutamiseks määratud ala“, sest avalikuks kasutamiseks
määramine on põhjus, miks isiklik kasutusõigus seatakse.
Lisaks palume kaaluda, kas tingmärgi kasutamine on vajalik,
kui avalikuks kasutamiseks määratakse terve krunt. Ala
tähistamine tingmärgiga oleks põhjendatud, kui avalikuks
kasutamiseks määratakse näiteks ainult kergliiklusala.
Tingmärgi nimetus muudetud ja ala ulatust vähendatud.
7. Põhijoonisel on tabelis Kruntide ehitusõigus ja
piirangud määratud kruntidele pos 33-37 määratud kitsendus
Promenaadile seatakse isiklik kasutusõigus Tallinna linna
kasuks.
Juhime tähelepanu, et põhijoonisel tingmärki „Promenaad“ ei
ole. Kas promenaadi all on silmas peetud mereäärset
kergliiklusala või lisaks kergliiklusalale ka segaliiklusala,
haljasalasid ning parkimiskohti? Teeme ettepaneku loetleda
üles, millised konkreetsed rajatised avalikuks kasutamiseks
määratakse või kui avalikuks kasutamiseks määrataksegi kõik
krundile planeeritud rajatised, siis üldistatult kõik krundile pos
x planeeritud rajatised määratakse avalikuks kasutamiseks.
Lisatud eraldi tingmärgiga promenaadi ala ulatus joonisele.
8. Tuua planeeringu elluviimise tegevuskavas välja
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
planeeringualale planeeritud munitsipaal-lasteaia ehitamiseks
vajaliku krundi pos 16 linnale tasuta võõrandamise tingimused
(omanik OÜ BOLTON REALESTATE).
Lisatud p. 4.1.9 viimasesse peatükki ja huvitatud isiku
kinnituskiri lisatud kooskõlastuste tabeli lahtrisse nr 46.
9. Kavandatavale munitsipaallasteaia krundile peab olema
tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Teeme
ettepaneku määrata lasteaiale juurdepääsu tagamiseks
kruntidele pos 55, 57 linna kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik
kasutusõigus (tähistada joonisel avalikult kasutatav ala ja tuua
välja kitsenduste lahtris ala orienteeruv pindala). Kokkulepe
sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. Palume
hiljemalt enne detailplaneeringu vastu¬võtmiseks esitamist
lisada planeeringu materjalidele maaomaniku seisukoht.
Lasteaed kavandatud TLPA nõudel pos 7 ja IKÕ seal
tähistatud.
Maris Koert
planeeringute spetsialist
maatoimingute osakond
projektide ja planeeringute menetlemise sektor
45 TLPA Ruumiloome 19.08.2025 Märkused planeeringulahenduse parandamiseks esitatud TPR Täiendatud DP materjalid
osakond arendajale 13.08.25 toimunud koosolekul. sisestatud TPR-i
Mihkel Kõrvits
46 Tallinna 21.08.2025 Koostöö käigus läbiarutatud täiendusettepanekud: TPR Esitatud ettepanekud on DP-
Transpordiamet sse sisse viidud ning
Kogujatee/ jaotustänav: ettepanekute järel kaldkirjas
Detailplaneeringuga kavandatavale lasteaiale tuleb tagada DP-sse sisseviidud
juurdepääs. Planeering võimaldab juurdepääsu (sõidukid + täiendused ka kõrvalolevas
kergliiklejad) pos 33 kaudu. Arvestades suuremahulise lahtris ära kirjeldatud.
elamuarendusega ja sealjuures lasteaiale juurdepääsu
vajadusega /mõlemalt poolt/ on otstarbekas Paljassaare teega
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
paralleelne nö „kogujatee“ kavandada kogu pikkuses avaliku
kasutusega.
Ok, tee kavandatud avaliku kasutusega.
Muudele tänavatele ja jalakäijate pääsudele mereäärse
promenaadi suunas on otstarbekas lisada märge avalikult
kasutatav eratee.
Osades kohtades kavandatud avalik kasutus ja teistes on
hoonetavahelised teed avalikkusele kasutatavad erateed ning
see kajastatud seletuskirja p. 4.1.9 lk 34 avalike alade
alapeatükis.
Ehitusprojektis tänavate projekteerimisel lähtuda 9-tänavatüübi
parameetritest.
Tingimus kajastatud seletuskirja p.4.3 lõpus olevate nõuete all
ehitusprojektide koostamiseks.
Parkimiskohtade vajaduse osa, olenemata arvutuslikust
tulemusest, on planeeritavale alale maksimaalne lubatav
parkimiskohtade arv sb/200.
Haridusasutuse parkimisnormatiiv on sb/300 ja mitte rohkem
kui 20 – arvestab töötajate parkimiskohtade vajadusega, drop-
off kohad rajatakse üldjuhul tänavamaale kellaajaliselt piiratud
lühiajaliste parkimiskohtadena
Vastavalt DP-s kajastatud ning täiendav vastav kirjeldus
lisatud ka seletuskirja p.3.4.
Liikluskorraldus. Ühistransport
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Parkimishoone on piirkonda teenindav ette nähtud avalikkusele
avatuks, st parla on tasuline ja avatud kõigile 24/7.
Vastavalt kajastud lk 27.
Detailplaneeringu elluviimisel on eelduseks igas ehitusetapis
pendelrände vähendamiseks 15- minuti linna tingimuste
tagamine. Teenuste kättesaadavusena on vajalik ka lähialal
(põhi-) kooli ja lasteaia kohtade olemasolu.
Kajastatud p. 4.1.9 skeemi all.
Planeeringualale on ette nähtud juurdepääsud planeeringualaga
läänest külgnevalt Paljassaare teelt, kuhu on perspektiivse
liikluskoormuse tõttu ette nähtud trammitee ning 2+2 läbivat
rada, mida saab välja ehitada etappide kaupa. 2+2, millest 1+1
on ühistranspordi (sh trammi) rajad.
Varasem liikluskorraldus nägi ette trammitee ja/ või muu
ühistranspordikoridori rajamise tänava keskele, ehk
ooteplatvormid tänava keskel liikumisruumis.
Tingimus kajastatud seletuskirja p. 4.3 lk 39 viimane lõik.
Inna Teras
planeeringute juhtivspetsialist
Tallinna Transpordiamet
13.01.2025 Põhja-Tallinna ÜP raames koostatud liikuvuse analüüsi TPR Vastavalt estatud märkustele
kohaselt arenduste elluviimisel sõidukite lisandumine planeeringu materjalid
põhjustab tänavate ja ristmike läbilaskvuse ammendumise ja täiendatud ning sisseviidud
ühendust teiste linnaosadega ei ole võimalik tagada. täiendused kirjeldatud ka
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
märkuste järel kaldkirjas ära.
Viide 15- minuti linnale ei saa olla perspektiivsete teenustega
vaid samaaegselt peab olema tagatud igas ehitusetapis esimeste
hoonete valmimisega.
Jah, lisatud täiendus seletuskirja p. 4.3 enne tabelit, et igas
arendusetapis peab olema tagatud äri/elamu/avaliku
funktsiooni hoonestus, et oleks tegu 15min linnaosaga.
Äri/elamu sihtotstarbed ka kajastatud põhijoonisel ning avaliku
funktsiooniga hooned lisatud viidetena hoonestusakava
joonisele.
Detailplaneeringus mahus esitatud parkimiskohtade arvutus on
meelevaldne ja ei vasta olemasolevale kehtivale ega
kavandatavale normatiivi parkimisarvutuse põhimõtetele.
Põhja-Tallinna linnaosas keskuste alal (15-minuti linna
põhimõttel) peame vajalikuks parkimiskohtade vähendamist ja
keskuse alal peame vajalikuks rakendada südalinna normatiivi,
sealjuures detailplaneeringu menetlemise staadiumis kogu
suletud bruto/200 eristamata, kas tegemist on äride või
korteritega. Ehitusprojekti koostamisel peab lähtuma ehitusloa
taotlemise hetkel kehtivast normatiivist.
Parkimine kavandatud bruto/200 ja parkimise kavandamise
lisatingimus ehitusprojektide koostamisel lisatud p. 4.3 lõppu.
Parkimismajades ja hoonetesse kavandatavatel
parkimiskorrustel parkimiskohad kavandada korteriomandiga
sidumata, ilma servituudi põhimõtete rakendamata nö (lühi või
pikemaajaliste) rendiparkimiskohtadena, mis võimaldab
parkimiskohtade ristkasutuse ning parkimiskohtade 24/7
parema kasutuse.
Lisatud p. 4.3 lõppu.
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Sõiduki jagamise teenuse kavandamisel jääb parkimiskohtade
arv arvutusliku normatiivi piiridesse, lisakohti mitte kavandada.
Lisatud p. 4.3 lõppu.
Bussipeatustega seonduvalt, bussipeatuste juurde tuleb
kavandada jalgrataste pargi ja reisi võimaldamiseks
rattahoidikud, mitte sõiduautode jagamisteenuseks
parkimismajad.
Tähistatud tingmärgina joonisel ja lisatud täiendav vastav
tingimus ka p. 4.3 lõppu.
Esitada jalgrataste parkimiskohtade arvutus. Jalgrataste
parkimiskohtade arv ja taristu peavad vastama tallinna
rattastrateegia 2018 – 2027.a. nõuetele.
Jalgrataste parkimiskohtade arvutus lisatud p. 4.3 parkise
tabeli järel ning vastav täiendav tingimus lisatud p.4.3 lõppu
ehitusprojektide koostamiseks.
Ühistranspordi osas on eksitavad skeemid (Põhjakalda
kaardid), kus ühistransport on viidud ka kvartalisisesele
paralleelteele. Siinkohal juhin tähelepanu – ühistransport jääb
Paljassaare teele. Paljassaare tee peatuste teenindusraadiused
(400m) tagavad juurdepääsu kõikidele kavandatavatele
kinnistutele.
Põhijoonisel ei ole sisetänavale ühistransporti kavandatud ja
need illustreerivad skeemid eemaldatud.
Paljassaare tee äärsete kinnistute hoonestamise eelduseks on
piirkonna teeninduseks vajaliku taristu, sh Paljassaare tee
(ühistranspordipeatuste, eraldatud jalgratta- ja jalgteedega) ning
Sitsi mäe eritasandilise liiklussõlme väljaehitamine.
Sitsi ristmiku rajamiseks sõlmib huvitatud isik enne
planeeringu kehtestamist kaasfinantseerimise lepingu.
Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.
Vastav nõue lisatud p.4.3 lõppu.
47 Huvitatud isik - 19.06.2025 BOLTON REALESTATE OÜ („Huvitatud isik“) kinnitab TPR
OÜ BOLTON Paljassaare tee 18,20…32d detailplaneeringuga seonduvalt
REALESTATE järgnevat, lähtudes soovist tagada kogu ala terviklahendus ja
detailplaneeringu kiire menetlus:
• Huvitatud isik on nõus tasuta võõrandama Tallinna
linnale Paljassaare tee laienduseks ettenähtud detailplaneeringu
pos 30,40,41 ja 43 ja tagama antud alade valmisehitamise enne
linnale üleandmist. Peale valmisehitamist ja linnale üle andmist
lähevad üleantavate alade hooldus- ja remondikohustus üle
Tallinna linnale.
• Huvitatud isik on nõus tasuta võõrandama
detailplaneeringu pos 7 kavandatud munitsipaallasteaia krundi
Tallinna linnale. Munitsipaallasteaia ehitusse panustab
Huvitatud isik linnaga sõlmitava kaasfinantseerimise lepingu
alusel.
• Huvitatud isik tagab planeeritud rannapromenaadil
detailplaneeringu pos 29,31,38 ja 45 ning lasteaia
juurdepääsutee krundil pos 33 tasuta ja tähtajatu isikliku
kasutusõiguse seadmise Tallinna linna kasuks. Anutud alade
remondi- ja hoolduskohustus jääb peale alade valmisehitamist
Huvitatud isiku kanda.
• Kvartalisse planeeritud siseteed ja haljasalad jäävad
Huvitatud isiku omandisse ning viidatud alade hooldus- ja
remondikohustus Huvitatud isiku kanda.
MIRJAM-MARI MARASTU
juhatuse liige / member of the management board
+374 5118892
[email protected]
48 Paljassaare tee 20 15.09.2025 Digiallkirjastatud dp põhijoonis. TPR
omaniku kooskõlastus Seaside Development OÜ
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23
Juhatuse liige
Mehis Rump
Projektijuht Jüri Mirme
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142
Tallinn, Põhja-Tallinn
Paljassaare sadama-ala detailplaneering
U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/16.09.2025 15:23