METRUNA OÜ keskkonnaloa nr KL-524876 andmine - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Failid

Sisu (failidest)

Metruna OÜ Paldiski jäätmekäitluskoht KORRALDUS 26.09.2025 nr DM-132575-15 METRUNA OÜ keskkonnaloa nr KL-524876 andmine 1. OTSUS Arvestades METRUNA OÜ 06.06.2025 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks jäätmeseaduse (JäätS) § 76 lg 1 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 1,§ 6 lg 2 3, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine METRUNA OÜ (registrikood 16616163) keskkonnaloa nr KL-524876 taotluse menetluse raames. 1.2 Anda ettevõttele METRUNA OÜ (registrikood 16616163) tähtajatu keskkonnaluba nr KL-524876 aadressil Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (katastritunnus 58001:001:0270) asuvale käitluskohale jäätmete käitlemiseks. 1.3 Määrata keskkonnaloa nr KL-524876 jäätmekäitlusnõuded loa vormidel J6 ja J7. 1 . 4 Määrata keskkonnaloale nr KL-524876 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.5 Korraldus jõustub ettevõttele teatavakstegemisel. 2. ASJAOLUD 2.1 Taotluse läbivaatamine METRUNA OÜ esitas 06.06.2025 Keskkonnaametile esmase nõuetekohase taotluse nr T- KL/10291221, mis on menetluse aluseks (edaspidi taotlus). Luba taotletakse aadressil aadressil Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (katastritunnus 58001:001:0270) toimuvale tegevusele. Ettevõte taotleb tähtajatut luba jäätmete käitlemiseks. 1 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2025 numbriga DM-132575- 1. 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 06.06.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Lääne-Harju Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Kohalik omavalitsus esitas ettepanekud2, millele taotleja vastas 3 ning kohalik omavalitsus esitas endapoolse täiendava seisukoha4. Lääne-Harju Vallavalitsus nõustub keskkonnaloa andmisega tingimustel, et puhkepäevadel tuleb vältida müra- ja tolmurikkaid jäätmete käitlustegevusi ning veokitel tuleb kasutada Paldiski Põhjasadama peaväravat (Peetri tn) liikumiseks jäätmete käitluskohta. Ettevõte nõustus kohaliku omavalitsuse esitatud tingimustega. Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust5 nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2 1). Kohalik omavalitsus teatas6, et jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 17.07.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest 7 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas 12.09.2025 loa andmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 22). Eelnõudele ei esitatud täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid. 2 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.06.2025 numbriga DM-132575- 2. 3 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.06.2025 numbriga DM-132575- 4. 4 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.07.2025 numbriga DM-132575- 7. 5 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.07.2025 numbriga DM-132575- 11. 2(11) 6 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.07.2025 numbriga DM-132575- 12. 7 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.07.2025 numbriga DM-132575- 10. 2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis keskkonnamõju hindamise METRUNA OÜ loa andmise menetluse käigus algatamata8. 8 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.09.2025 numbriga DM-132575- 13. 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23), kuna tegemist on uue jäätmekäitluskoha rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 10 p 1)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS§ 6 lg 21, § 6 1 lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA EELHINNANG METRUNA OÜ Paldiski), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. 3(11) Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). 3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifit‐ seerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse tähtajatult, kuna puuduvad KeÜS § 53 lg-s 2 nimetatud asjaolud. 3.2.2 Jäätmete käitlemine 3.2.2.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba vaja: jäätmete taaskasutamiseks (R12s - sorteerimine ja demonteerimine; R5k - korduskasutuseks ettevalmistamine; R13 - ladustamine) (JäätS § 73 lg 2 p 2); ohtlike jäätmete taaskasutamiseks (R13 - ladustamine) (JäätS § 73 lg 2 p 3); metallijäätmete taaskasutamiseks (R12s - sorteerimine ja demonteerimine; R4k - korduskasutuseks ettevalmistamine; R13 - ladustamine) (JäätS § 73 lg 2 p 4). Ettevõte taotleb luba ohtlike- ja tavajäätmete kogumiseks, sorteerimiseks ning taaskasutusse, sh korduskasutusse suunamiseks aastase käitlusmahuga kuni 17 336 tonni. Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub Paldiski sadama territooriumil, Paldiski linna tööstuspiirkonnas aadressil Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (katastritunnus 58001:001:0270). Jäätmekäitluseks kasutatakse kogu ulatuses betoonplaatidest veekindla kattega territooriumiosa suurusega 2000 m2. Sademeveed juhitakse Paldiski sadama tsentraalsesse kanalisatsiooni. Kinnistuosa on ümbritsetud eraldi piirdeaiaga ning varustatud elektrooniliste valveseadmetega. Jäätmekäitluskoha tööaeg on E-R 8-17, L 8-15, P - suletud. Käitluskohas teostatavad jäätmekäitlustoimingud: Metallijäätmete sorteerimine - Jäätmed kaalutakse, kontrollitakse metallijäätmete kiirgustaset ning vormistatakse vajalikud kaalumis- jm. vastuvõtudokumendid. Vastuvõetud jäätmed käideldakse vedelikukindlal betoonplaatidest kattega väliplatsil. Metalli- jm. tavajäätmed sorteeritakse väliplatsil ning ladustatakse sorteerimise järgselt vastavalt jäätmeliigile väliplatsidele (osad värvilised ja kõik mustmetallid), konteineritesse või merekonteineritesse (osad värvilised metalliliigid). Metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi. Vajadusel teostatakse eelnevalt ka gabariiti lõikamine, eraldades samaaegselt mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse sarnaselt metallijäätmetega eraldi, vastavalt jäätmeliigile. Kaablitelt eraldatakse kaablikoorimispingil vajadusel seda kattev isolatsioonikiht. 4(11) Jäätmekoguste teisaldamiseks ja sorteerimiseks on jäätmekäitluskohas greiferekskavaator ja kahveltõstuk. Jäätmete sorteerimisel kasutatakse lisaks erinevaid käsitööriistu, lõikureid, press- kääre, kaablikoorimispinki jm. asjakohaseid vahendeid. Jäätmete vastuvõtmisel (näiteks vastuvõetud konteineri tühjakskallamisel võib konteineri põhjas olla eelmisest veost jäänud kive, mulda jm. jäätmeid) või sorteerimisel tekkivad jäätmed (pinnas, ehitussegapraht, plastid, kummi, muud materjalisegud) ladustatakse eraldi, vastavalt jäätmeliigile ning antakse hiljem üle teistele jäätmekäitlejatele. Peale ajutist ladustamist toimub kõikide jäätmete transport ja üleandmine teistele vastavaid keskkonnalubasid omavatele isikutele Eestis või eksporditakse jäätmed välisriikidesse. Elektri- ja elektroonikaseadmete sorteerimine ja demonteerimine - Jäätmed kaalutakse ning vormistatakse vajalikud vastuvõtudokumendid. Töövõtted: elektri- ja elektroonikajäätmete sorteerimine/demonteerimine teostatakse vaid metallist merekonteineris sees (töö käigus teostatakse seadmetelt katete, kaante jm. metallosade eraldamine lõikuriga vm. meetodeid kasutades) ning ladustamine sobivasse konteinerisse samas metallist merekonteineris sees või vedelikekindlate põhjadega transpordikonteineris väliplatsil. Edasti teostatakse sorteeritud/demonteeritud jäätmete vedu ning taaskasutamiseks üleandmine (ümbertöötlemiseks) vastavaid keskkonnalubasid omavale isikule Eestis või teostatakse eksport välisriikidesse. Romusõidukite ja nende komponentide käitlemine - Jäätmekäitluskohas võetakse vastu nii komplektseid romusõidukeid kui ka sõidukite demonteeritud tavajäätmeid. Romusõiduk kaalutakse ettevõtte jäätmekäitluskohas asuval autokaalul. Seejärel vaheladustatakse komplektne romusõiduk vedelikekindla põhjaga konteineris betoonplaatidest kattega väliplatsile edasise transpordi ootele. Demonteerimis-sorteerimistoiminguid jäätmekäitluskohas ei teostata. Selleks viiakse vastuvõetud romusõidukid ettevõtte teistesse käitluskohtadesse, mis omavad vastavat käitlusluba. Demonteeritud romusõidukite osade (tavajäätmed) vastuvõtmisel teostatakse sorteerimist vaid vajadusel: näiteks on romusõidukite metalldetailidele külge jäänud mittemetalseid osi (näiteks klaasid, rehvid, plastosad). Need eraldatakse lõikureid vm. asjakohaseid mehhanisme kasutades. Edasi käideldakse tekkivaid jäätmeid analoogselt teiste jäätmeliikidega. Akujäätmetele teostatakse analoogselt komplektsete romusõidukitega vaid vastuvõtmist ning vaheladustamist metallkonteineris enne edasist transporti. Akujäätmeid vaheladustatakse lisaks veel ka happekindlas plastkonteineris. Jäätmete korduskasutusse suunamine - Elektri- ja elektroonikaseadmed: demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed (kui on majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine vm. tegevused. 5(11) Pakendijäätmed: mitteohtlike ainetega (näiteks toiduõli) määrdunud pakendid puhastatakse kaltsudega. Puhastamisele kuuluvad vaid need pakendid, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (N. 200-liitrised pealmise kaanega vaadid, IBC-konteinerid jne). Pakendite puhastusastet ning korduskasutuseks sobivust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutatavad hoiuanumad müüakse tava- või juriidilistele isikutele, mida võib tavaliselt kasutada samalaadsete vedelike/kaupade hoiustamiseks/ladustamiseks. Metallijäätmed: metallijäätmetest sorteeritakse võimalusel ja vajadusel välja koheselt taasringlusesse sobivad metallijäätmed (näiteks I-talad, torud jms. kasutamiseks ehitusettevõtetes, metallitööstustes, tavakasutuses), mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel (korduskasutus) ja mida võib üldmassist olla kuni 10%. Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne kontroll ning vajadusel parandus/viimistlus (näiteks torudel ummistuse likvideerimine, värvimine vms.). Need detailid/osad ladustatakse eraldi ning realiseeritakse/müüakse kaubana. Jäätmeid ladustatakse betoonkattega platsil vastavalt jäätmeliigile kinnistes või lahtistes konteinerites või lahtiselt asfaltplatsil. 3.2.2.2 Nõuded jäätmete käitlemisele Loa andja kandis loa vormile J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning vormile J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava kohta. Ettevõte soovib taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 3270,70 tonni ehk 4755,70 m3 jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis loa vormile J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, mille kohaselt peab jäätmete ladustamine vastama lisatud ladustamisplaanile. Vältida tuleb jäätmete keskkonda sattumist. Ettevõte soovib jäätmekäitluskohas ladustada jäätmeid, mis võivad lenduda ja sattuda keskkonda. Keskkonnaamet peab vajalikuks määrata keskkonnaloa tabelisse J6 nõue, mille kohaselt tuleb lenduvaid jäätmeid (peenosakesi sisaldavad jäätmed, treilaastud ja viilmed jne) ladustada kinnistes konteinerites. Ettevõte soovib käitluskohas koguda ja käidelda elektri- ja elektroonikaseadmete romude jäätmeid. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, mille kohaselt tuleb ettevõttel oma tegevuses järgida elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusele seatud nõudeid, samuti tuleb täita elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlemisele seatud sihtarve. Elektri- ja elektroonikajäätmeid tohib käidelda ja ladustada ainult ilmastikukindla kattega aladel. Elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemine peab vastama keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude 6(11) käitlusnõuded“ nõuetele. Korduskasutuseks ettevalmistamine peab toimuma vastavalt keskkonnaministri 08.07.2014 määrusele nr 28 „Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded“. Ettevõte soovib käitluskohas ladustada ohtlikke jäätmeid. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, mille kohaselt tuleb ohtlikke jäätmeid käidelda ja ladustada ainult kinnises konteineris ning ladustatud ohtlikud jäätmed tuleb märgistada vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“. Ohtlikke jäätmeid tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealjuures peab kogu aeg olema tagatud, et käitluskoht vastaks kehtestatud nõuetele. Ettevõte soovib käitluskohas käidelda kaablijäätmeid. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, mille kohaselt elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Ettevõte võtab jäätmekäitluskohas vastu ja ladustab romusõidukeid. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, mille kohaselt romusõidukite käitlemisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 16.06.2011 määruse nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded 1“ nõuetest, sealjuures peab käitluskoht vastama kogu tegevusaja jooksul nimetatud määruse nr 33 nõuetele. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, mille kohaselt mitteohtlikke romusõidukeid tohib käitlemiseks vastu võtta ainult antud keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavalt isikult. Selliste jäätmete vastu võtmisel tuleb lisaks jäätmete üle andja muudele andmetele fikseerida ka jäätmeid üle andvale isikule väljastatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa number. Romusõidukite ja nende oluliste osade kokkuostmisel tuleb jälgida jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid ning nõudeid kokkuostu dokumenteerimisele ja arveldamisele. Lisaks määrab Keskkonnaamet keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, mille kohaselt peab loa omaja olema veendunud, et romusõidukitest eemaldatud osad ei sisalda püsivaid orgaanilisi saasteaineid rohkem Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV lisas toodud piirnormidest. Piirnorme ületavaid jäätmepartiisid ei ole lubatud ringlusse võtta ning neid tuleb käidelda määruse (EL) nr 2019/1021 artikkel 7 kohaselt. Jäätmekäitluskohas võetakse vastu metallijäätmeid. Keskkonnaamet peab vajalikuks määrata keskkonnaloa tabelisse J6 nõue, mille kohaselt peab metallijäätmete kokkuostmine, kokkuostmise dokumenteerimine ning kokkuostul arveldamine vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele ja piirangutele. Keskkonnahäiringute tekke vältimiseks määrab Keskkonnaamet keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, mille kohaselt ei tohi tegevuse käigus ületada mürale kehtestatud piirnorme. Kasutada tuleb seadmeid, mille mürataseme normid vastavad tegevuse asukoha nõuetele. Ettevõte peab 7(11) tagama, et tegevuse käigus ei leviks tolm jäätmete käitlemiseks kasutatava ala piiridest väljapoole. Kui tuvastatakse tolmu levik väljapoole käitluskoha piire, tuleb tegevus koheselt peatada. Tuleb vältida jäätmete käitluskohast jäätmete lendumist. Juhul kui jäätmed siiski lenduvad käitluskohaks olevast kinnistust väljapoole, tuleb need koheselt kokku korjata. Puhkepäevadel tuleb vältida müra- ja tolmurikkaid jäätmete käitlustegevusi. 3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, JäätS § 83, § 89, § 94, § 94 1 lg 6, § 98 4, § 986). 3.4 Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. 3.4.1 Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele, kuid ettevõte on esitanud kinnituskirja, mis annab talle õiguse kasutada kinnistut. Samas on loa andjal vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KL-524876 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile J6 järgmine kõrvaltingimus: Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-524876 kehtetuks. 3.4.2 Ladustamise finantstagatis Isik, kes taotleb keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi (edaspidi finantstagatis) ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (JäätS § 983 lg 8(11) 1). Finantstagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3). Ettevõte esitas Keskkonnaametile finantstagatist tõendava dokumendina garantiikirja nr GRF2870602, mis katab üheaegselt ladustada lubatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud. Garantiikiri kehtib kuni 14.07.2027. Keskkonnaluba nr KL-524876 antakse pikema kehtivusajaga kui väljastatud garantiikiri. Loa omajal peab kogu loa kehtivusaja jooksul olema kehtiv finantstagatis, mis tagab ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmise. Keskkonnaametil on õigus finantsasutusele esitada nõue garanteeritud summa väljamaksmiseks enne finantstagatise kehtivuse lõppu. Et Keskkonnaametil oleks vajaduse tekkimisel piisavalt aega ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning käitluskulude sisse nõudmiseks, tuleb uuendatud finantstagatis esitada hiljemalt 1 kuu enne eelmise finantstagatise kehtivuse lõppu. Jäätmete ladustamine ilma finantstagatiseta ei ole lubatud (JäätS § 98 3 lg 3). Seega leiab Keskkonnaamet, et jäätmete ladustamise lubatavus tuleb siduda uue finantstagatise olemasolu tõendamisega. Kuivõrd loa andjal on õigus keelduda jäätmete ladustamiseks keskkonnaloa andmisest kui ettevõttel puudub finantstagatis, peab loa andja põhjendatuks seada keskkonnaloale nr KL-524876 kõrvaltingimus (HMS § 53 lg 1 p 4), mille kohaselt lõppeb jäätmete ladustamise õigus 1 kuu enne finantstagatise kehtivuse lõppu. Juhul kui ettevõte esitab uue finantstagatist tõendava dokumendi, pikeneb jäätmete ladustamise õigus samadel tingimustel automaatselt. Lisaks leiab Keskkonnaamet, et jäätmete ladustamine on vältimatult seotud muu plaanitava jäätmekäitlusega ning ladustamise õiguse lõppemisel ei ole võimalik ettevõttel jätkata ka muude käitlustoimingutega. Seetõttu seab Keskkonnaamet keskkonnaloa tabelisse J6 täiendava tingimuse, mille kohaselt on loa andjal õigus tunnistada keskkonnaluba nr KL-524876 ladustamise õiguse lõppemisel kehtetuks. Lisaks kannab loa andja keskkonnaloa nr KL-524876 tabelisse J6 nõude, mille kohaselt peab ettevõttel loa kehtivuse ajal olema kehtiv finantstagatis, millega on tagatud üheaegselt ladustada lubatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Arvestada tuleb asjaoluga, et jäätmekäitlus on pidevas arengus ning jäätmete käitlusviisid ning – hinnad muutuvad. Seetõttu vaatab Keskkonnaamet koostöös jäätmekäitlejatega ladustatavate jäätmete tagatise arvutamisel kasutatavad käitlushinnad regulaarselt üle ning vajadusel uuendab neid. Seetõttu on ettevõttel vaja enne uue finantstagatise esitamist Keskkonnaametiga kooskõlastada arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise suuruse arvutus. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning kinnitab selle. Arvutuse saab koostada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS loa põhiandmete sakil. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantstagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr KL-524876 alusel jäätmete ladustamiseks ning 9(11) Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr KL-524876 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Juhul kui ettevõtte poolt esitatav garantiikiri kehtib kauem kui kolm aastat, on ettevõttel kohustus garantii saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise suuruse arvutus. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt garantiikirjaga kindlustatud summa, tuleb ettevõttel esitada Keskkonnaametile uus garantiikiri, mis kataks finantstagatise arvutuses välja toodud summa. Arvutust saab teha KOTKAS süsteemis loa põhiandmete sakil. 3.4.3 Õnnetusjuhtumikindlustus Vastavalt JäätS § 98 5 lg 1 p-le 2 peab ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks keskkonnaloa taotleja esitama loa andjale Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid või finantstagatist tõendava dokumendi õnnetusjuhtumistest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks (edaspidi finantstagatis). METRUNA OÜ on Keskkonnaametile esitanud JäätS § 98 5 lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendi. Esitatud dokumendi kohaselt on finantstagatis kehtiv kuni 30.06.2026. Kuivõrd keskkonnaluba nr KL-524876 antakse tähtajatult, peab loa omajal kogu loa kehtivusaja jooksul olema kehtiv finantstagatis õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks. Finantstagatise puudumisel ei ole ettevõttel õigust ohtlike jäätmete käitlemiseks. Kuivõrd loa andjal on õigus keelduda ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnaloa andmisest, kui ettevõttel puudub finantstagatis, peab loa andja põhjendatuks tulenevalt HMS § 53 lg 1 p-st 4 seada keskkonnaloale nr KL-524876 kõrvaltingimus, mille kohaselt lõppeb ohtlike jäätmete käitlemise õigus finantstagatise kehtivuse lõppedes. Juhul kui ettevõte esitab uue finantstagatist tõendava dokumendi, pikeneb ohtlike jäätmete käitlemise õigus samadel tingimustel automaatselt. Seetõttu kannab loa andja keskkonnaloa nr KL-524876 tabelisse J6 nõude, mille kohaselt peab ettevõttel loa kehtivuse ajal olema kehtiv finantstagatis õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks. Ettevõte peab enne finantstagatise lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantstagatise olemasolu tõendava dokumendi. Juhul kui ettevõte enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr KL-524876 alusel ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr KL-524876 ohtlike jäätmete käitlemist reguleerivas osas kehtetuks. Vastav nõue kantakse keskkonnaloa nr KL-524876 tabelisse J6. 3.5 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad loa omajale õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima JäätS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad 10(11) keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. J1. Plaan või kaart - Asukoht.pdf 3. Jäätmete ladustamisplaan 4. EELHINNANG METRUNA OÜ Paldiski.pdf Teadmiseks: ANTO ÕNNIS, EERO LEES-LEESMA, Hooneühistu KANTS, Lääne-Harju Vallavalitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MARJU KÜÜRA, PALDISKI SADAMATE AS, TARVI KÜÜRA, TRIINU KÜNSTLER Grethel Tamm spetsialist jäätmebüroo 11(11) Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-524876 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi METRUNA OÜ Registrikood / Isikukood 16616163 Tegevuskoha Nimetus Metruna Paldiski käitluskoht andmed Aadress Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond Katastritunnus(ed) 58001:001:0270 Territoriaalkood EHAK 5925 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sadama tn 1 (58001:001:0270). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 26.09.2025 periood kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht Keskkonnaregistrikood JKK3701245 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond 3535322 58001:001:0270 X: 6579416, Y: 502742 Plaan või kaart Lisa 1: Asukoht.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 02 01 10 - Metallijäätmed 250 250 250 250 R12s 10 02 02 - Töötlemata räbu 250 250 250 250 R12s 10 02 10 - Valtsimistagi 250 250 250 250 R12s 10 05 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 10 10 10 10 R12s 10 06 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 10 10 10 10 R12s 10 09 03 - Ahjuräbu 125 125 125 125 R12s 10 09 12 - Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11* 125 125 125 125 R12s 10 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 150 150 150 150 R12s 10 10 03 - Ahjuräbu 20 20 20 20 R12s 10 10 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 100 100 100 100 R12s 11 05 01 - Kõvatsink 50 50 50 50 R12s 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 250 250 250 250 R12s 12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed 200 200 200 200 R12s 2/10 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 50 50 50 50 R12s 12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed 10 10 10 10 R12s 15 01 04 - Metallpakendid 500 500 500 500 R12s 50 R4k 16 01 03 - Vanarehvid 15 15 15 16 01 04* - Romusõidukid 300 300 300 16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi 200 200 200 200 R12s 16 01 17 - Mustmetallid 500 500 500 500 R12s 16 01 18 - Värvilised metallid 250 250 250 250 R12s 16 01 19 - Plastid 15 15 15 16 01 20 - Klaas 20 20 20 16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 20 20 20 16 02 14 01 - Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 16 02 10 01, 16 02 11 250 250 250 250 R12s 01, 16 02 12 01, 16 02 13 01 25 R4k 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 500 500 500 500 R12s 50 R4k 16 02 98 01 - Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja -aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 01 500 500 500 500 R12s 50 R4k 16 03 04 01 - Mustmetallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 01 500 500 500 500 R12s 16 03 04 02 - Vasest ja vasesulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 02 150 150 150 150 R12s 16 03 04 03 - Alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 150 150 150 150 R12s 16 03 03 03 16 03 04 04 - Pliist ning pliisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 04 150 150 150 150 R12s 16 03 04 05 - Muudest värvilistest metallidest ning nende sulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole 150 150 150 150 R12s nimetatud koodinumbriga 16 03 03 05 16 03 04 06 - Segametallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 06 150 150 150 150 R12s 16 06 01* - Pliiakud 75 75 75 16 06 02* - Ni-Cd-patareid ja -akud 1 1 1 17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 150 150 150 150 R12s 15 R4k 17 04 02 - Alumiinium 200 200 200 200 R12s 20 R4k 17 04 03 - Plii 100 100 100 100 R12s 10 R4k 17 04 04 - Tsink 50 50 50 50 R12s 5 R4k 3/10 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 17 04 05 - Raud ja teras 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s 500 R4k 17 04 05 01 - Raudteerööpad 1 500 1 500 1 500 1 500 R12s 150 R4k 17 04 06 - Tina 100 100 100 100 R12s 10 R4k 17 04 07 - Metallisegud 100 100 100 100 R12s 10 R4k 17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 150 150 150 150 R12s 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 100 100 100 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 100 100 100 19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 250 250 250 250 R12s 19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 500 500 500 500 R12s 19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 300 300 300 300 R12s 19 12 02 - Mustmetallid 500 500 500 500 R12s 19 12 03 - Värvilised metallid 100 100 100 100 R12s 19 12 04 - Plastid ja kummi 10 10 10 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 30 30 30 12 11* 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 200 200 200 200 R12s 23* ja 20 01 35* 20 R4k 20 R5k 20 01 40 - Metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k 100 R5k J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 4/10 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Metallijäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, Vastuvoe ̃ tud jäätmed käideldakse vedelikukindlal betoonplaatidest kattega väliplatsil. 13 600 sorteerimine millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, Metalli- jm. tavajäätmed sorteeritakse väliplatsil ning ladustatakse sorteerimise järgselt vastavalt jäätmeliigile kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning väliplatsidele, konteineritesse ja ka merekonteineritesse. jäätmete olemus või koostis muutub Metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi. Vajadusel teostatakse eelnevalt ka gabariiti loĩ kamine, eraldades samaaegselt ka mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse sarnaselt metallijäätmetega eraldi, vastavalt jäätmeliigile. Kaablitelt eraldatakse kaablikoorimispingil vajadusel seda kattev isolatsioonikiht. Jäätmete vastuvot̃ misel voĩ b konteineri poh ̃ jas olla eelmisest veost jäänud jäätmeid: kive, mulda jm. jäätmeid voĩ sorteerimisel tekkivad jäätmed (pinnas, ehitussegapraht, plastid, kummi, muud materjalisegud) ladustatakse eraldi, vastavalt jäätmeliigile ning antakse hiljem üle teistele jäätmekäitlejatele. 2. Elektri- ja R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, Elektri- ja elektroonikajäätmete sorteerimine/demonteerimine toimub vaid metallist merekonteineris sees (töö 1 450 elektroonikaseadmete millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, käigus teostatakse seadmetelt katete, kaante jm. metallosade eraldamine loĩ kuriga vm. meetodeid kasutades) sorteerimine ja kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning ning ladustamine sobivasse konteinerisse samas metallist merekonteineris sees või vedelikekindlate demonteerimine jäätmete olemus või koostis muutub põhjadega transpordikonteineris väliplatsil. 3. Romusõidukite ja R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, Vastu võetakse nii komplektseid romusoĩ dukeid kui ka soĩ dukitelt demonteeritud komponente. Vastu võetud 1 326 nende komponentide millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, komplektne romusoĩ duk ladustatakse vedelikekindla põhjaga konteineris betoonplaatidest kattega väliplatsile käitlemine kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning edasise transpordi ootele. Demonteerimis-sorteerimistoiminguid jäätmekäitluskohas ei teostata. jäätmete olemus või koostis muutub Demonteeritud romusoĩ dukite osade (tavajäätmed) vastuvot̃ misel teostatakse sorteerimist vaid vajadusel: näiteks on romusoĩ dukite metalldetailidele külge jäänud mittemetalseid osi (näiteks klaasid, rehvid, plastosad). Need eraldatakse loĩ kureid vm. asjakohaseid mehhanisme kasutades. Edasi käideldakse tekkivaid jäätmeid analoogselt teiste jäätmeliikidega. Akujäätmetele teostatakse analoogselt komplektsete romusõidukitega vaid vastuvõtmist ning vaheladustamist metallkonteineris enne edasist transporti. Akujäätmeid vaheladustatakse happekindlas plastkonteineris. 4. Jäätmete R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või Korduskasutuseks valmistatakse ette metallijäätmeid, elektri- ja elektroonikajäätmeid ning romusõidukite 960 korduskasutusse nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine osasid. Jäätmete seisukorda kontrollitakse visuaalselt. Vajadusel enne korduskasutusse suunamist suunamine R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või puhastatakse ja parandatakse. nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus ladustamise kaardil kogus Tonni m³ Tonni m³ 5/10 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus ladustamise kaardil kogus Tonni m³ Tonni m³ 1 X: 6579452, Y: 502742; X: 6579433, Y: 502702; X: Väliplats - betoonplaatidest vedelikukindla aluskattega väliplats Transpordiks piisava koguse 2 804.50 4 235.50 02 01 10 - Metallijäätmed 50 40 6579418, Y: 502712; X: 6579443, Y: 502749; X: Platsil ladustatakse jäätmeid peamiselt kuni 10-12m kõrgustes tekkimisel, kuid mitte kauem 10 02 02 - Töötlemata räbu 2.50 2 6579452, Y: 502742 aunades/virnastatult. kui 3 aastat. Vastavus keskkonnanormidele - vastab 10 02 10 - Valtsimistagi 20 10 10 09 03 - Ahjuräbu 0.50 0.50 Ilmastikukindlates konteinerites ladustatakse elektroonikajäätmeid. 10 09 12 - Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud 1 1 koodinumbriga 10 09 11* Vedelikekindlate põhjadega kinnistes konteinerites ladustatakse 10 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 25 20 peene fraktsiooniga ja lenduvaid jäätmeid ning 17 09 04 - Ehitus- 10 10 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 15 15 ja lammutussegaprahti. 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 25 50 12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed 40 50 15 01 04 - Metallpakendid 100 200 16 01 03 - Vanarehvid 1 5 16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega 100 200 ohtlikke osi 16 01 17 - Mustmetallid 100 200 16 01 19 - Plastid 0.50 5 16 01 20 - Klaas 0.50 1 16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 0.50 1 16 02 14 01 - Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida 50 50 ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 16 02 10 01, 16 02 11 01, 16 02 12 01, 16 02 13 01 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud 100 100 osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 16 02 98 01 - Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja 150 150 -aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 01 16 03 04 01 - Mustmetallidest koosnevad anorgaanilised 50 30 jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 01 17 04 05 - Raud ja teras 1 000 2 000 17 04 05 01 - Raudteerööpad 350 350 17 04 07 - Metallisegud 15 10 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud 10 10 koodinumbriga 17 05 03* 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole 5 10 nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 30 20 19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 100 70 19 12 02 - Mustmetallid 150 100 6/10 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus ladustamise kaardil kogus Tonni m³ Tonni m³ 19 12 04 - Plastid ja kummi 5 15 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid 3 10 (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja 5 10 elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 40 - Metallid 300 500 2 X: 6579458, Y: 502756; X: 6579454, Y: 502744; X: Väliplats - betoonplaatidest vedelikukindla aluskattega väliplats . Transpordiks piisava koguse 360.50 339.50 10 10 03 - Ahjuräbu 0.50 0.50 6579441, Y: 502756; X: 6579448, Y: 502764; X: Metallist merekonteinerid ja multilift konteinerid. tekkimisel, kuid mitte kauem 11 05 01 - Kõvatsink 5 4 6579458, Y: 502756 kui 3 aastat. Väliplatsil ladustatakse värvilise metalli jäätmeid peamiselt 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 10 10 aunades/virnastatult. 12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed 5 5 Vedelikekindlate põhjadega kinnistes konteinerites ladustatakse 16 01 18 - Värvilised metallid 50 30 peene fraktsiooniga ja lenduvaid jäätmeid. 16 03 04 02 - Vasest ja vasesulamitest koosnevad 20 10 anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud Vastavus keskkonnanormidele - vastab. koodinumbriga 16 03 03 02 16 03 04 03 - Alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest 20 15 koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 03 16 03 04 04 - Pliist ning pliisulamitest koosnevad 10 5 anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 04 16 03 04 05 - Muudest värvilistest metallidest ning nende 10 5 sulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 05 16 03 04 06 - Segametallidest koosnevad anorgaanilised 30 20 jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 06 17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 20 10 17 04 02 - Alumiinium 20 50 17 04 03 - Plii 10 5 17 04 04 - Tsink 10 5 17 04 06 - Tina 10 5 17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 30 60 04 10* 19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 50 50 19 12 03 - Värvilised metallid 50 50 7/10 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus ladustamise kaardil kogus Tonni m³ Tonni m³ 3 X: 6579443, Y: 502765; X: 6579436, Y: 502770; X: Väliplats - betoonplaatidest vedelikukindla aluskattega väliplats. Transpordiks piisava koguse 105.70 180.70 10 05 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 0.50 0.50 6579422, Y: 502751; X: 6579429, Y: 502745; X: Romusõidukite jäätmetele: metallist merekonteinerid ja multilift tekkimisel, kuid mitte kauem 10 06 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 0.10 0.10 6579443, Y: 502765 konteinerid. kui 3 aastat. 16 01 04* - Romusõidukid 75 150 Akusid ladustatakse lisaks metallkonteinerile ka happekindlates 16 06 01* - Pliiakud 30 30 plastkonteinerites. 16 06 02* - Ni-Cd-patareid ja -akud 0.10 0.10 Vedelikekindlate põhjadega kinnistes konteinerites ladustatakse peene fraktsiooniga ja lenduvaid jäätmeid. Vastavus keskkonnanormidele - vastab Seotud failid Failid Lisa 2: Asendiplaan.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmekäitluskoha Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid Jäätmekäitluskohaks kasutusõigus mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub oleva kinnistu ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-524876 kehtetuks. kasutusõiguse muutumisel Metallijäätmete Metallijäätmete kokkuostmisel, kokkuostmise dokumenteerimisel ning kokkuostul arveldamisel tuleb arvestada jäätmeseaduses 8 peatükis kogumine ja sätestatud piirangutega. käitlemine Ohtlike jäätmete Ettevõttel peab loa kehtivuse ajal olema kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude Ohtlike aineid sisaldavaid jäätmeid tuleb ladustada Pidevalt käitlemine katmiseks. Ettevõte peab enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendava ilmastikukindlates konteinerites. dokumendi. Juhul kui ettevõte enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist uut õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa alusel ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba ohtlike jäätmete Ohtlikke jäätmeid tuleb käidelda vastavalt kehtivatele käitlemist reguleerivas osas kehtetuks. õigusaktidele, sealjuures peab kogu aeg olema tagatud, et käitluskoht vastaks kehtestatud nõuetele. Ohtlikke jäätmeid tuleb ladustada liikide kaupa eraldatult ainult ohtlike jäätmete ladustamiseks sobivates mahutites. Ohtlikud jäätmed tuleb märgistada vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“. Jäätmeliigi 17 04 11 Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt - Kaablid käitlemine telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. 8/10 Romusõidukite Romusõidukeid tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealjuures peab kogu aeg olema tagatud, et käitluskoht vastaks kehtestatud Loa omaja peab olema veendunud, et romusõidukitest Pidevalt kogumine nõuetele ning tagatud oleks õigusaktidega nõutud sihtarvude täitmine. Romusõidukite, mis ei sisalda vedelikke või ohtlikke osi (16 01 06) kogumisel eemaldatud osad ning käideldavad plastijäätmed ei sisalda tuleb lisaks jäätmete üle andjate muudele andmetele fikseerida ka jäätmeid üle andvale isikule väljastatud keskkonnaloa (jäätmeloa) või püsivaid orgaanilisi saasteaineid rohkem Euroopa Parlamendi keskkonnakompleksloa number. ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV lisas toodud piirnormidest. Piirnorme ületavaid jäätmepartiisid ei ole lubatud ringlusse võtta ning neid tuleb käidelda määruse (EL) nr 2019/1021 artikkel 7 kohaselt. Romusõidukite käitlemisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 16.06.2011 määruse nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded1“ nõuetest, sealjuures peab käitluskoht vastama kogu tegevusaja jooksul nimetatud määruse nr 33 nõuetele. Jäätmete ladustamine peab vastama lisatud käitluskoha plaanile. Elektri- ja Ettevõttel tuleb oma tegevuses järgida elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusele seatud nõudeid, samuti tuleb täita elektri- ja Elektri- ja elektroonikajäätmeid tohib käidelda ja ladustada Pidevalt elektroonikajäätmete elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlemisele seatud sihtarve. ainult ilmastikukindla kattega aladel. Elektri- ja käitlemine elektroonikajäätmete käitlemine peab vastama keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ nõuetele. Korduskasutuseks ettevalmistamine peab toimuma vastavalt keskkonnaministri 08.07.2014 määrusele nr 28 „Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded“ Häiringute vältimine Tegevuse käigus ei tohi ületada mürale kehtestatud piirnorme. Kasutada seadmeid, mille mürataseme normid vastavad tegevuse asukoha nõuetele. Vältima peab jäätmete keskkonda sattumist, tolmu, müra ja Pidevalt vibratsiooni tekkimist. Jäätmete käitlemisel ei tohi müratase Ettevõte peab tagama, et tegevuse käigus ei leviks tolm jäätmete käitlemiseks kasutatava ala piiridest väljapoole. Kui tuvastatakse tolmu levik kinnistu piiril ületada õigusaktidega sätestatud piirnorme väljapoole käitluskoha piire, tuleb tegevus koheselt peatada. Puhkepäevadel tuleb vältida müra- ja tolmurikkaid jäätmete Tuleb vältida jäätmete käitluskohast jäätmete lendumist. Juhul kui jäätmed siiski lenduvad käitluskohaks olevast kinnistust väljapoole, tuleb need käitlustegevusi. koheselt kokku korjata. Jäätmete Ettevõttel peab keskkonnaloa nr KL-524876 kehtivuse ajal olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või Jäätmete ladustamine peab vastama lisatud käitluskoha Pidevalt ladustamine finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt plaanile. Vältida tuleb jäätmete keskkonda sattumist. üks kuu enne garantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue garantii, esitades eelnevalt kooskõlastamiseks uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastava jäätmete ladustamise finantstagatise suuruse arvutuse. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise Lenduvaid jäätmeid (peenosakesi sisaldavad jäätmed, lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr KL-524876 alusel jäätmete treilaastud ja viilmed jne) tuleb ladustada kinnistes ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr KL-524876 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist konteinerites esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Juhul kui ettevõtte poolt esitatav garantiikiri kehtib kauem kui kolm aastat, on ettevõttel kohustus garantii saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatisesuuruse arvutus. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitluse alustamine Väliplatsid ja metallist merekonteinerid on ette valmistatud ning sobivad jäätmekäitluseks. Töötajad on juhendatud ning varustatud vajaliku tööriietuse ja töövahenditega. Enne jäätmekäitlustöödega alustamist Jäätmekäitluse lop ̃ etamine Tegevuse lõpetamisel antakse kõik jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Territoorium korrastatakse ja taastatakse selle esialgne seisukord ning antakse üle valdajale. Tegevuse lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 9/10 J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus J1. Plaan või kaart - Asukoht.pdf Lisa 3: Asukoht.pdf Jäätmete ladustamisplaan Lisa 4: Ladustamisplaan Metruna Paldiski käitluskoht.pdf 10/10 LISA EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht METRUNA OÜ (registrikood 16616163, edaspidi ettevõte) kavandatavaks tegevuseks on erinevate ohtlike- ja tavajäätmete kogumine, sorteerimine ja demonteerimine ning taaskasutusse, sh korduskasutusse suunamine. Käitluskoht asub Paldiski sadama territooriumil, Paldiski linna tööstuspiirkonnas aadressil Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (katastritunnus 58001:001:0270). Ettevõtte aastane käitlusmaht on kuni 17 336 tonni. Üheaegselt plaanitakse käitluskohas ladustada kuni 3270,70 tonni jäätmeid, sh 105 tonni ohtlikke jäätmeid. Ettevõtte tegevus seisneb jäätmete sortimises ja demonteerimises – R12s ning korduskasutuseks ettevalmistamises – R4k, R5k. Käideldakse peamiselt metallijäätmeid. Jäätmekäitluseks kasutatakse kogu ulatuses betoonplaatidest veekindla kattega territooriumiosa suurusega 2000 m2. Sademeveed juhitakse Paldiski sadama tsentraalsesse kanalisatsiooni. Kinnistuosa on ümbritsetud eraldi piirdeaiaga ning varustatud elektrooniliste valveseadmetega. Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses ning tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses. 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Ettevõtte tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki. Riigi jäätmekava 2023-2028 peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt valdkonna kõigil tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Riigi jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine ja ringmajandusele ülemineku soodustamine tõhusama ja efektiivsema jäätmekäitluse abil. Riigi jäätmekava kolm põhisammast/strateegilist eesmärki: • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; • ohutu materjaliringluse suurendamine; • jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutustega võitlemine. Ettevõtte kavandatav tegevus on kooskõlas Lääne-Harju Valla jäätmekavaga. Saue ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021-2026 kohaselt on eesmärk suunata liigiti kogutuid jäätmeid rohkem taaskasutusse või ringlusse. Ettevõtte kavandatav tegevus ja tegevuse asukoht ei ole vastuolus kehtiva Lääne-Harju valla üldplaneeringuga. Kinnistu on 90% tootmismaa ja 10% ärimaa, kus on muuhulgas lubatud ka jäätmekäitlusega tegeleda. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiat kasutatakse jäätmete transpordil, laadimisel ja käitlemisel niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. Energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Põhjavesi on antud piirkonnas kaitsmata vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000). Lähim puurkaev (PRK0000547) asub asub ca 370 m kaugusel kirde suunas. Ohtlikest ainetest tuleneda võivate ohtude nagu pinnase ja vee saastamine on vähetõenäoline, sest kõiki vastuvõetavaid ohtlikke jäätmeid käideldakse vaid betoonplaatidest kattega väliplatsil asuvates metallkonteinerites sees. Sademevee ärajuhtimiseks krundilt on rajatud Paldiski sadamal sademevee kogumissüsteem, territoorium on varustatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Sademevesi kogutakse restkaevudega kokku ja suunatakse ühiskanalisatsiooni. Ettevõte ei teosta jäätmekäitluskohas jäätmete purustamist. Taotletav tegevus tekitab vähesel määral müra ja vibratsiooni, peamiselt jäätmete ümberlaadimise ajal. Jäätmekäitlusplatsi ümbritsevad ühest küljest ca 10 meetri kõrgune paekalda-astang ning teisest küljest ca 10 meetri kõrgune, ca 4000 m2 ehitisealuse pinnaga metallangaar, mis vähendavad häiringute kandumist käitluskohast väljapoole. Ettevõttel on kohustus jälgida, et tegevusega ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Eeldatavalt on ettevõtte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Tegevuskohas kogutakse ja sorteeritakse tava- ja ohtlikke jäätmeid. Kõik jäätmed antakse üle teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele, osa jäätmeid suunatakse korduskasutusse. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikud avariiolukorrad on: 1. Tuleoht põlevmaterjalide käitlemisel - Tulekahju territooriumi väliplatsidel (jäätmetekäitlusprotsesside ajal tulekahju teke võimaliku sädeme või lahtise tule kasutamise läbi). 2. Radioaktiivne kiirgus metallijäätmete vastuvõtmisel. 3. Jäätmete käitlemisel ohtlike ainete sattumine keskkonda. Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud suurõnnetuse või katastroofi oht on väike, sest käitluskoht ei asu üleujutataval alal, kuid asub sadamapiirkonnas Pakri lahe ääres. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Tegevuseks kavandatav kinnistu Sadama tn 1 (58001:001:0270) on sihtotstarbelt 90% tootmismaa ja 10% ärimaa. Kinnistu kuulub PALDISKI SADAMATE AS-le (registrikood 10425338). Käitluskoht piirneb üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistuga. Käitluskoht asub Paldiski sadama territooriumil, tööstuspiirkonnas. Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Kinnistul ja selle lähipiirkonnas puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, Natura 2000 kaitsealad, kaitsealuste liikide kasvupaigad, väärtuslikud kooslused ning teised nähtused, millega kaasneksid looduskaitselised kitsendused. Põhjavesi on antud piirkonnas kaitsmata vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000). Looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kavandatava jäätmekäitluskoha territooriumil ei paikne märgalasid, metsi ega looduslikke pinnavorme, mis saaksid jäätmekäitluse tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte territooriumi vahetus läheduses puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, k.a Natura 2000 alad. Püsielupaikasid, kaitstava looduse üksobjekte ning kaitsealuste liikide leiukohti territooriumi vahetus lähedusse ei jää. Lähim kaitstav Natura 2000 ala on Pakri loodusala (RAH0000006, EE0010129), mis asub ca 1,5 km kaugusel loode suunal. Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Lähim elamumaa jääb käitluskohast kõigest umbes 50 meetri kaugusele, kuid on ca 10 meetrit kõrgemal, paekalda-astangu peal, mis vähendab häiringute levimise tõenäosust elamumaa alale. Kui ettevõte võtab häiringute vältimiseks kasutusele keskkonnaloas määratavad meetmed, on tegevuse mõjuala lokaalne ning tegevusega ei kaasne eeldatavalt negatiivseid mõjusid elanikkonnale. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda vibratsioon ja müra masinate töötamise ajal, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel mõju inimestele, nende tervisele, heaolule ning varale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Tööde ajal võib esineda müra ja vibratsioon seoses masinate tööga, kuid mõju on lühiajaline ning kestab tööde teostamise ajal. Transportimise ajal võib tekkida vähesel määral tolmu, kuid eeldatavasti ei kandu see käitluskohast väljapoole. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse- eesmärkide saavutamist. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • Jäätmekäitluskohal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. • Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. • Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). Metruna OÜ Paldiski jäätmekäitluskoht Metruna OÜ Paldiski jäätmekäitluskoha asendiplaan PL AT S 1 S2 T P LA TS3 L A P a lud Ka OR NT KO LISA EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht METRUNA OÜ (registrikood 16616163, edaspidi ettevõte) kavandatavaks tegevuseks on erinevate ohtlike- ja tavajäätmete kogumine, sorteerimine ja demonteerimine ning taaskasutusse, sh korduskasutusse suunamine. Käitluskoht asub Paldiski sadama territooriumil, Paldiski linna tööstuspiirkonnas aadressil Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (katastritunnus 58001:001:0270). Ettevõtte aastane käitlusmaht on kuni 17 336 tonni. Üheaegselt plaanitakse käitluskohas ladustada kuni 3270,70 tonni jäätmeid, sh 105 tonni ohtlikke jäätmeid. Ettevõtte tegevus seisneb jäätmete sortimises ja demonteerimises – R12s ning korduskasutuseks ettevalmistamises – R4k, R5k. Käideldakse peamiselt metallijäätmeid. Jäätmekäitluseks kasutatakse kogu ulatuses betoonplaatidest veekindla kattega territooriumiosa suurusega 2000 m2. Sademeveed juhitakse Paldiski sadama tsentraalsesse kanalisatsiooni. Kinnistuosa on ümbritsetud eraldi piirdeaiaga ning varustatud elektrooniliste valveseadmetega. Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses ning tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses. 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Ettevõtte tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki. Riigi jäätmekava 2023-2028 peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt valdkonna kõigil tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Riigi jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine ja ringmajandusele ülemineku soodustamine tõhusama ja efektiivsema jäätmekäitluse abil. Riigi jäätmekava kolm põhisammast/strateegilist eesmärki: • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; • ohutu materjaliringluse suurendamine; • jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutustega võitlemine. Ettevõtte kavandatav tegevus on kooskõlas Lääne-Harju Valla jäätmekavaga. Saue ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021-2026 kohaselt on eesmärk suunata liigiti kogutuid jäätmeid rohkem taaskasutusse või ringlusse. Ettevõtte kavandatav tegevus ja tegevuse asukoht ei ole vastuolus kehtiva Lääne-Harju valla üldplaneeringuga. Kinnistu on 90% tootmismaa ja 10% ärimaa, kus on muuhulgas lubatud ka jäätmekäitlusega tegeleda. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiat kasutatakse jäätmete transpordil, laadimisel ja käitlemisel niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. Energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Põhjavesi on antud piirkonnas kaitsmata vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000). Lähim puurkaev (PRK0000547) asub asub ca 370 m kaugusel kirde suunas. Ohtlikest ainetest tuleneda võivate ohtude nagu pinnase ja vee saastamine on vähetõenäoline, sest kõiki vastuvõetavaid ohtlikke jäätmeid käideldakse vaid betoonplaatidest kattega väliplatsil asuvates metallkonteinerites sees. Sademevee ärajuhtimiseks krundilt on rajatud Paldiski sadamal sademevee kogumissüsteem, territoorium on varustatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Sademevesi kogutakse restkaevudega kokku ja suunatakse ühiskanalisatsiooni. Ettevõte ei teosta jäätmekäitluskohas jäätmete purustamist. Taotletav tegevus tekitab vähesel määral müra ja vibratsiooni, peamiselt jäätmete ümberlaadimise ajal. Jäätmekäitlusplatsi ümbritsevad ühest küljest ca 10 meetri kõrgune paekalda-astang ning teisest küljest ca 10 meetri kõrgune, ca 4000 m2 ehitisealuse pinnaga metallangaar, mis vähendavad häiringute kandumist käitluskohast väljapoole. Ettevõttel on kohustus jälgida, et tegevusega ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Eeldatavalt on ettevõtte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Tegevuskohas kogutakse ja sorteeritakse tava- ja ohtlikke jäätmeid. Kõik jäätmed antakse üle teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele, osa jäätmeid suunatakse korduskasutusse. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikud avariiolukorrad on: 1. Tuleoht põlevmaterjalide käitlemisel - Tulekahju territooriumi väliplatsidel (jäätmetekäitlusprotsesside ajal tulekahju teke võimaliku sädeme või lahtise tule kasutamise läbi). 2. Radioaktiivne kiirgus metallijäätmete vastuvõtmisel. 3. Jäätmete käitlemisel ohtlike ainete sattumine keskkonda. Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud suurõnnetuse või katastroofi oht on väike, sest käitluskoht ei asu üleujutataval alal, kuid asub sadamapiirkonnas Pakri lahe ääres. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Tegevuseks kavandatav kinnistu Sadama tn 1 (58001:001:0270) on sihtotstarbelt 90% tootmismaa ja 10% ärimaa. Kinnistu kuulub PALDISKI SADAMATE AS-le (registrikood 10425338). Käitluskoht piirneb üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistuga. Käitluskoht asub Paldiski sadama territooriumil, tööstuspiirkonnas. Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Kinnistul ja selle lähipiirkonnas puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, Natura 2000 kaitsealad, kaitsealuste liikide kasvupaigad, väärtuslikud kooslused ning teised nähtused, millega kaasneksid looduskaitselised kitsendused. Põhjavesi on antud piirkonnas kaitsmata vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000). Looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kavandatava jäätmekäitluskoha territooriumil ei paikne märgalasid, metsi ega looduslikke pinnavorme, mis saaksid jäätmekäitluse tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte territooriumi vahetus läheduses puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, k.a Natura 2000 alad. Püsielupaikasid, kaitstava looduse üksobjekte ning kaitsealuste liikide leiukohti territooriumi vahetus lähedusse ei jää. Lähim kaitstav Natura 2000 ala on Pakri loodusala (RAH0000006, EE0010129), mis asub ca 1,5 km kaugusel loode suunal. Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Lähim elamumaa jääb käitluskohast kõigest umbes 50 meetri kaugusele, kuid on ca 10 meetrit kõrgemal, paekalda-astangu peal, mis vähendab häiringute levimise tõenäosust elamumaa alale. Kui ettevõte võtab häiringute vältimiseks kasutusele keskkonnaloas määratavad meetmed, on tegevuse mõjuala lokaalne ning tegevusega ei kaasne eeldatavalt negatiivseid mõjusid elanikkonnale. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda vibratsioon ja müra masinate töötamise ajal, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel mõju inimestele, nende tervisele, heaolule ning varale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Tööde ajal võib esineda müra ja vibratsioon seoses masinate tööga, kuid mõju on lühiajaline ning kestab tööde teostamise ajal. Transportimise ajal võib tekkida vähesel määral tolmu, kuid eeldatavasti ei kandu see käitluskohast väljapoole. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse- eesmärkide saavutamist. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • Jäätmekäitluskohal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. • Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. • Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-524876 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi METRUNA OÜ Registrikood / Isikukood 16616163 Tegevuskoha Nimetus Metruna Paldiski käitluskoht andmed Aadress Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond Katastritunnus(ed) 58001:001:0270 Territoriaalkood EHAK 5925 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sadama tn 1 (58001:001:0270). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 26.09.2025 periood kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht Keskkonnaregistrikood JKK3701245 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond 3535322 58001:001:0270 X: 6579416, Y: 502742 Plaan või kaart Lisa 1: Asukoht.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 02 01 10 - Metallijäätmed 250 250 250 250 R12s 10 02 02 - Töötlemata räbu 250 250 250 250 R12s 10 02 10 - Valtsimistagi 250 250 250 250 R12s 10 05 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 10 10 10 10 R12s 10 06 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 10 10 10 10 R12s 10 09 03 - Ahjuräbu 125 125 125 125 R12s 10 09 12 - Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11* 125 125 125 125 R12s 10 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 150 150 150 150 R12s 10 10 03 - Ahjuräbu 20 20 20 20 R12s 10 10 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 100 100 100 100 R12s 11 05 01 - Kõvatsink 50 50 50 50 R12s 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 250 250 250 250 R12s 12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed 200 200 200 200 R12s 2/10 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 50 50 50 50 R12s 12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed 10 10 10 10 R12s 15 01 04 - Metallpakendid 500 500 500 500 R12s 50 R4k 16 01 03 - Vanarehvid 15 15 15 16 01 04* - Romusõidukid 300 300 300 16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi 200 200 200 200 R12s 16 01 17 - Mustmetallid 500 500 500 500 R12s 16 01 18 - Värvilised metallid 250 250 250 250 R12s 16 01 19 - Plastid 15 15 15 16 01 20 - Klaas 20 20 20 16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 20 20 20 16 02 14 01 - Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 16 02 10 01, 16 02 11 250 250 250 250 R12s 01, 16 02 12 01, 16 02 13 01 25 R4k 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 500 500 500 500 R12s 50 R4k 16 02 98 01 - Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja -aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 01 500 500 500 500 R12s 50 R4k 16 03 04 01 - Mustmetallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 01 500 500 500 500 R12s 16 03 04 02 - Vasest ja vasesulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 02 150 150 150 150 R12s 16 03 04 03 - Alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 150 150 150 150 R12s 16 03 03 03 16 03 04 04 - Pliist ning pliisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 04 150 150 150 150 R12s 16 03 04 05 - Muudest värvilistest metallidest ning nende sulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole 150 150 150 150 R12s nimetatud koodinumbriga 16 03 03 05 16 03 04 06 - Segametallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 06 150 150 150 150 R12s 16 06 01* - Pliiakud 75 75 75 16 06 02* - Ni-Cd-patareid ja -akud 1 1 1 17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 150 150 150 150 R12s 15 R4k 17 04 02 - Alumiinium 200 200 200 200 R12s 20 R4k 17 04 03 - Plii 100 100 100 100 R12s 10 R4k 17 04 04 - Tsink 50 50 50 50 R12s 5 R4k 3/10 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 17 04 05 - Raud ja teras 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s 500 R4k 17 04 05 01 - Raudteerööpad 1 500 1 500 1 500 1 500 R12s 150 R4k 17 04 06 - Tina 100 100 100 100 R12s 10 R4k 17 04 07 - Metallisegud 100 100 100 100 R12s 10 R4k 17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 150 150 150 150 R12s 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 100 100 100 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 100 100 100 19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 250 250 250 250 R12s 19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 500 500 500 500 R12s 19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 300 300 300 300 R12s 19 12 02 - Mustmetallid 500 500 500 500 R12s 19 12 03 - Värvilised metallid 100 100 100 100 R12s 19 12 04 - Plastid ja kummi 10 10 10 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 30 30 30 12 11* 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 200 200 200 200 R12s 23* ja 20 01 35* 20 R4k 20 R5k 20 01 40 - Metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k 100 R5k J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 4/10 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Metallijäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, Vastuvoe ̃ tud jäätmed käideldakse vedelikukindlal betoonplaatidest kattega väliplatsil. 13 600 sorteerimine millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, Metalli- jm. tavajäätmed sorteeritakse väliplatsil ning ladustatakse sorteerimise järgselt vastavalt jäätmeliigile kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning väliplatsidele, konteineritesse ja ka merekonteineritesse. jäätmete olemus või koostis muutub Metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi. Vajadusel teostatakse eelnevalt ka gabariiti loĩ kamine, eraldades samaaegselt ka mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse sarnaselt metallijäätmetega eraldi, vastavalt jäätmeliigile. Kaablitelt eraldatakse kaablikoorimispingil vajadusel seda kattev isolatsioonikiht. Jäätmete vastuvot̃ misel voĩ b konteineri poh ̃ jas olla eelmisest veost jäänud jäätmeid: kive, mulda jm. jäätmeid voĩ sorteerimisel tekkivad jäätmed (pinnas, ehitussegapraht, plastid, kummi, muud materjalisegud) ladustatakse eraldi, vastavalt jäätmeliigile ning antakse hiljem üle teistele jäätmekäitlejatele. 2. Elektri- ja R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, Elektri- ja elektroonikajäätmete sorteerimine/demonteerimine toimub vaid metallist merekonteineris sees (töö 1 450 elektroonikaseadmete millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, käigus teostatakse seadmetelt katete, kaante jm. metallosade eraldamine loĩ kuriga vm. meetodeid kasutades) sorteerimine ja kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning ning ladustamine sobivasse konteinerisse samas metallist merekonteineris sees või vedelikekindlate demonteerimine jäätmete olemus või koostis muutub põhjadega transpordikonteineris väliplatsil. 3. Romusõidukite ja R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, Vastu võetakse nii komplektseid romusoĩ dukeid kui ka soĩ dukitelt demonteeritud komponente. Vastu võetud 1 326 nende komponentide millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, komplektne romusoĩ duk ladustatakse vedelikekindla põhjaga konteineris betoonplaatidest kattega väliplatsile käitlemine kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning edasise transpordi ootele. Demonteerimis-sorteerimistoiminguid jäätmekäitluskohas ei teostata. jäätmete olemus või koostis muutub Demonteeritud romusoĩ dukite osade (tavajäätmed) vastuvot̃ misel teostatakse sorteerimist vaid vajadusel: näiteks on romusoĩ dukite metalldetailidele külge jäänud mittemetalseid osi (näiteks klaasid, rehvid, plastosad). Need eraldatakse loĩ kureid vm. asjakohaseid mehhanisme kasutades. Edasi käideldakse tekkivaid jäätmeid analoogselt teiste jäätmeliikidega. Akujäätmetele teostatakse analoogselt komplektsete romusõidukitega vaid vastuvõtmist ning vaheladustamist metallkonteineris enne edasist transporti. Akujäätmeid vaheladustatakse happekindlas plastkonteineris. 4. Jäätmete R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või Korduskasutuseks valmistatakse ette metallijäätmeid, elektri- ja elektroonikajäätmeid ning romusõidukite 960 korduskasutusse nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine osasid. Jäätmete seisukorda kontrollitakse visuaalselt. Vajadusel enne korduskasutusse suunamist suunamine R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või puhastatakse ja parandatakse. nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus ladustamise kaardil kogus Tonni m³ Tonni m³ 5/10 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus ladustamise kaardil kogus Tonni m³ Tonni m³ 1 X: 6579452, Y: 502742; X: 6579433, Y: 502702; X: Väliplats - betoonplaatidest vedelikukindla aluskattega väliplats Transpordiks piisava koguse 2 804.50 4 235.50 02 01 10 - Metallijäätmed 50 40 6579418, Y: 502712; X: 6579443, Y: 502749; X: Platsil ladustatakse jäätmeid peamiselt kuni 10-12m kõrgustes tekkimisel, kuid mitte kauem 10 02 02 - Töötlemata räbu 2.50 2 6579452, Y: 502742 aunades/virnastatult. kui 3 aastat. Vastavus keskkonnanormidele - vastab 10 02 10 - Valtsimistagi 20 10 10 09 03 - Ahjuräbu 0.50 0.50 Ilmastikukindlates konteinerites ladustatakse elektroonikajäätmeid. 10 09 12 - Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud 1 1 koodinumbriga 10 09 11* Vedelikekindlate põhjadega kinnistes konteinerites ladustatakse 10 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 25 20 peene fraktsiooniga ja lenduvaid jäätmeid ning 17 09 04 - Ehitus- 10 10 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 15 15 ja lammutussegaprahti. 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 25 50 12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed 40 50 15 01 04 - Metallpakendid 100 200 16 01 03 - Vanarehvid 1 5 16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega 100 200 ohtlikke osi 16 01 17 - Mustmetallid 100 200 16 01 19 - Plastid 0.50 5 16 01 20 - Klaas 0.50 1 16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 0.50 1 16 02 14 01 - Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida 50 50 ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 16 02 10 01, 16 02 11 01, 16 02 12 01, 16 02 13 01 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud 100 100 osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 16 02 98 01 - Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja 150 150 -aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 01 16 03 04 01 - Mustmetallidest koosnevad anorgaanilised 50 30 jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 01 17 04 05 - Raud ja teras 1 000 2 000 17 04 05 01 - Raudteerööpad 350 350 17 04 07 - Metallisegud 15 10 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud 10 10 koodinumbriga 17 05 03* 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole 5 10 nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 30 20 19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 100 70 19 12 02 - Mustmetallid 150 100 6/10 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus ladustamise kaardil kogus Tonni m³ Tonni m³ 19 12 04 - Plastid ja kummi 5 15 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid 3 10 (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja 5 10 elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 40 - Metallid 300 500 2 X: 6579458, Y: 502756; X: 6579454, Y: 502744; X: Väliplats - betoonplaatidest vedelikukindla aluskattega väliplats . Transpordiks piisava koguse 360.50 339.50 10 10 03 - Ahjuräbu 0.50 0.50 6579441, Y: 502756; X: 6579448, Y: 502764; X: Metallist merekonteinerid ja multilift konteinerid. tekkimisel, kuid mitte kauem 11 05 01 - Kõvatsink 5 4 6579458, Y: 502756 kui 3 aastat. Väliplatsil ladustatakse värvilise metalli jäätmeid peamiselt 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 10 10 aunades/virnastatult. 12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed 5 5 Vedelikekindlate põhjadega kinnistes konteinerites ladustatakse 16 01 18 - Värvilised metallid 50 30 peene fraktsiooniga ja lenduvaid jäätmeid. 16 03 04 02 - Vasest ja vasesulamitest koosnevad 20 10 anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud Vastavus keskkonnanormidele - vastab. koodinumbriga 16 03 03 02 16 03 04 03 - Alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest 20 15 koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 03 16 03 04 04 - Pliist ning pliisulamitest koosnevad 10 5 anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 04 16 03 04 05 - Muudest värvilistest metallidest ning nende 10 5 sulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 05 16 03 04 06 - Segametallidest koosnevad anorgaanilised 30 20 jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 06 17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 20 10 17 04 02 - Alumiinium 20 50 17 04 03 - Plii 10 5 17 04 04 - Tsink 10 5 17 04 06 - Tina 10 5 17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 30 60 04 10* 19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 50 50 19 12 03 - Värvilised metallid 50 50 7/10 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus ladustamise kaardil kogus Tonni m³ Tonni m³ 3 X: 6579443, Y: 502765; X: 6579436, Y: 502770; X: Väliplats - betoonplaatidest vedelikukindla aluskattega väliplats. Transpordiks piisava koguse 105.70 180.70 10 05 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 0.50 0.50 6579422, Y: 502751; X: 6579429, Y: 502745; X: Romusõidukite jäätmetele: metallist merekonteinerid ja multilift tekkimisel, kuid mitte kauem 10 06 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 0.10 0.10 6579443, Y: 502765 konteinerid. kui 3 aastat. 16 01 04* - Romusõidukid 75 150 Akusid ladustatakse lisaks metallkonteinerile ka happekindlates 16 06 01* - Pliiakud 30 30 plastkonteinerites. 16 06 02* - Ni-Cd-patareid ja -akud 0.10 0.10 Vedelikekindlate põhjadega kinnistes konteinerites ladustatakse peene fraktsiooniga ja lenduvaid jäätmeid. Vastavus keskkonnanormidele - vastab Seotud failid Failid Lisa 2: Asendiplaan.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmekäitluskoha Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid Jäätmekäitluskohaks kasutusõigus mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub oleva kinnistu ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-524876 kehtetuks. kasutusõiguse muutumisel Metallijäätmete Metallijäätmete kokkuostmisel, kokkuostmise dokumenteerimisel ning kokkuostul arveldamisel tuleb arvestada jäätmeseaduses 8 peatükis kogumine ja sätestatud piirangutega. käitlemine Ohtlike jäätmete Ettevõttel peab loa kehtivuse ajal olema kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude Ohtlike aineid sisaldavaid jäätmeid tuleb ladustada Pidevalt käitlemine katmiseks. Ettevõte peab enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendava ilmastikukindlates konteinerites. dokumendi. Juhul kui ettevõte enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist uut õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa alusel ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba ohtlike jäätmete Ohtlikke jäätmeid tuleb käidelda vastavalt kehtivatele käitlemist reguleerivas osas kehtetuks. õigusaktidele, sealjuures peab kogu aeg olema tagatud, et käitluskoht vastaks kehtestatud nõuetele. Ohtlikke jäätmeid tuleb ladustada liikide kaupa eraldatult ainult ohtlike jäätmete ladustamiseks sobivates mahutites. Ohtlikud jäätmed tuleb märgistada vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“. Jäätmeliigi 17 04 11 Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt - Kaablid käitlemine telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. 8/10 Romusõidukite Romusõidukeid tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealjuures peab kogu aeg olema tagatud, et käitluskoht vastaks kehtestatud Loa omaja peab olema veendunud, et romusõidukitest Pidevalt kogumine nõuetele ning tagatud oleks õigusaktidega nõutud sihtarvude täitmine. Romusõidukite, mis ei sisalda vedelikke või ohtlikke osi (16 01 06) kogumisel eemaldatud osad ning käideldavad plastijäätmed ei sisalda tuleb lisaks jäätmete üle andjate muudele andmetele fikseerida ka jäätmeid üle andvale isikule väljastatud keskkonnaloa (jäätmeloa) või püsivaid orgaanilisi saasteaineid rohkem Euroopa Parlamendi keskkonnakompleksloa number. ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV lisas toodud piirnormidest. Piirnorme ületavaid jäätmepartiisid ei ole lubatud ringlusse võtta ning neid tuleb käidelda määruse (EL) nr 2019/1021 artikkel 7 kohaselt. Romusõidukite käitlemisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 16.06.2011 määruse nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded1“ nõuetest, sealjuures peab käitluskoht vastama kogu tegevusaja jooksul nimetatud määruse nr 33 nõuetele. Jäätmete ladustamine peab vastama lisatud käitluskoha plaanile. Elektri- ja Ettevõttel tuleb oma tegevuses järgida elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusele seatud nõudeid, samuti tuleb täita elektri- ja Elektri- ja elektroonikajäätmeid tohib käidelda ja ladustada Pidevalt elektroonikajäätmete elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlemisele seatud sihtarve. ainult ilmastikukindla kattega aladel. Elektri- ja käitlemine elektroonikajäätmete käitlemine peab vastama keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ nõuetele. Korduskasutuseks ettevalmistamine peab toimuma vastavalt keskkonnaministri 08.07.2014 määrusele nr 28 „Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded“ Häiringute vältimine Tegevuse käigus ei tohi ületada mürale kehtestatud piirnorme. Kasutada seadmeid, mille mürataseme normid vastavad tegevuse asukoha nõuetele. Vältima peab jäätmete keskkonda sattumist, tolmu, müra ja Pidevalt vibratsiooni tekkimist. Jäätmete käitlemisel ei tohi müratase Ettevõte peab tagama, et tegevuse käigus ei leviks tolm jäätmete käitlemiseks kasutatava ala piiridest väljapoole. Kui tuvastatakse tolmu levik kinnistu piiril ületada õigusaktidega sätestatud piirnorme väljapoole käitluskoha piire, tuleb tegevus koheselt peatada. Puhkepäevadel tuleb vältida müra- ja tolmurikkaid jäätmete Tuleb vältida jäätmete käitluskohast jäätmete lendumist. Juhul kui jäätmed siiski lenduvad käitluskohaks olevast kinnistust väljapoole, tuleb need käitlustegevusi. koheselt kokku korjata. Jäätmete Ettevõttel peab keskkonnaloa nr KL-524876 kehtivuse ajal olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või Jäätmete ladustamine peab vastama lisatud käitluskoha Pidevalt ladustamine finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt plaanile. Vältida tuleb jäätmete keskkonda sattumist. üks kuu enne garantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue garantii, esitades eelnevalt kooskõlastamiseks uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastava jäätmete ladustamise finantstagatise suuruse arvutuse. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise Lenduvaid jäätmeid (peenosakesi sisaldavad jäätmed, lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr KL-524876 alusel jäätmete treilaastud ja viilmed jne) tuleb ladustada kinnistes ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr KL-524876 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist konteinerites esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Juhul kui ettevõtte poolt esitatav garantiikiri kehtib kauem kui kolm aastat, on ettevõttel kohustus garantii saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatisesuuruse arvutus. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitluse alustamine Väliplatsid ja metallist merekonteinerid on ette valmistatud ning sobivad jäätmekäitluseks. Töötajad on juhendatud ning varustatud vajaliku tööriietuse ja töövahenditega. Enne jäätmekäitlustöödega alustamist Jäätmekäitluse lop ̃ etamine Tegevuse lõpetamisel antakse kõik jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Territoorium korrastatakse ja taastatakse selle esialgne seisukord ning antakse üle valdajale. Tegevuse lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 9/10 J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus J1. Plaan või kaart - Asukoht.pdf Lisa 3: Asukoht.pdf Jäätmete ladustamisplaan Lisa 4: Ladustamisplaan Metruna Paldiski käitluskoht.pdf 10/10 Metruna OÜ Paldiski jäätmekäitluskoha asendiplaan PL AT S 1 S2 T P LA TS3 L A P a lud Ka OR NT KO

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →