C-544/25

Vastuvõtmise kuupäev : 23/09/2025  Tõlge C-544/25 - 1 Kohtuasi C-544/25 Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 12. august 2025 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Curtea de Apel Timișoara (Timișoara apellatsioonikohus, Rumeenia) Eelotsusetaotluse kuupäev: 18. juuni 2025 Kaebaja: ACC Business Development SRL Vastustaja: Ministerul Afacerilor Interne – Inspectoratul General pentru Imigrări – Serviciul pentru Imigrări Arad […] RUMEENIA […] CURTEA DE APEL TIMIȘOARA (Timișoara apellatsioonikohus, Rumeenia) SECȚIA CONTENCIOS ADMINISTRATIV ȘI FISCAL (haldus- ja maksuvaidluste koda) 9. jaanuari 2025. aasta toimik nr 15/59/2025 KOHTUMÄÄRUS 18. juuni 2025. aasta avalik kohtuistung […] […] [riigisisene menetlus] ET  EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-544/25 KOHUS I. Kohtuvaidluse ese. Asjakohased asjaolud Kaebusega, mis registreeriti Curtea de Apel Timișoaras (Timișoara apellatsioonikohus, Rumeenia) 9. jaanuaril 2025 […] esitas kaebaja, ACC Business Development SRL, kaebuse vastustaja, Ministerul Afacerilor Interne – Inspectoratul General pentru Imigrări – Serviciul pentru Imigrări Arad (siseministeerium – sisserände peainspektsioon – Aradi maakonna sisserändeteenistus, Rumeenia) vastu taotluse rahuldamata jätmise peale, millest vastustaja teavitas […] kaebajat 16. novembri 2024. aasta kirjas töölevõtmise loa (avizul de angajare) andmise kohta, mida äriühing taotles Sri Lanka kodaniku VNi töölevõtmiseks. Kaebaja palub selle otsuse tühistada ja kohustada vastustajat väljastama uut akti, millega rahuldatakse taotlus saada luba välismaalase töölevõtmiseks, ning mõista kohtukulud välja [vastustajalt]. Oma kaebuse väidetes märkis kaebaja, et ta taotles Sri Lanka kodaniku VNi jaoks töölevõtmisele takistuste puudumise luba (aviz de muncă). Ta märgib, et kõigi teiste isikute puhul, kelle jaoks ta on [selliseid lube] taotlenud, rahuldati taotlused samas olukorras. Vastustaja põhjendas 16. novembri 2024. aasta otsuses […] töölevõtmise loa andmisest keeldumist asjaoluga, et pärast läbi viidud erikontrolle selgus, et ei täidetud tingimusi, mis on sätestatud 26. augusti 2014. aasta seadusandliku dekreedi nr 25, mis reguleerib välismaalaste töölevõtmist ja lähetamist Rumeenia territooriumil ning muudab ja täiendab teatavaid õigusakte välismaalaste staatuse kohta Rumeenias (edaspidi „seadusandlik dekreet nr 25/2014“) muudetud ja täiendatud kujul (Ordonanța Guvernului nr. 25 din 26 august 2014 privind încadrarea în muncă și detașarea străinilor pe teritoriul României și pentru modificarea și completarea unor acte normative privind regimul străinilor în România) artikli 4 lõike 2 punktis a. Kaebaja leiab, et see põhjendus on pealiskaudne ja põhjendamatu, kuna äriühingu põhitegevus on [CAEN-kood] 7810 – rendiagentuuride tegevus. Käesoleval juhul peab isik, kelle jaoks taotletakse töölevõtmisele takistuste puudumise luba, täitma kolmandate isikute juures selles loas nimetatud ülesandeid vastavalt kaebajast äriühingu ja tema klientide vahel sõlmitud teenuste osutamise lepingute tingimustele. Ta märgib, et töötajate tegevus on täielikult kooskõlas äriühingu majandustegevuse ja tööõiguse valdkonna õigusaktide nõuetega. Vaidlustatud haldusakti analüüsimisel ilmneb samuti, et selle põhjendus on puudulik osas, milles see viitab asjaolule, et pärast kaebaja registrijärgses asukohas/tööruumides läbi viidud kontrolle tuvastati, et kaebaja ei tegele Rumeenias tegelikult tegevusega, mis on kooskõlas ülesandega, milleks ta taotleb välismaalaste töölevõtmist, kuid selles ei ole märgitud, missugused on sisulised asjaolud, millel see järeldus põhineb, ning ei ole esitatud dokumente nende asjaolude kohta. 2  ACC BUSINESS DEVELOPMENT Samas kontekstis väidab [kaebaja], et vastustaja esitatud teabest ei nähtu, missuguseid kontrolle tema töötajad täpselt äriühingu registrijärgses asukohas ja tööruumides läbi viisid, arvestades, et töötleva tööstuse tegevusi teostatakse väljaspool äriühingu tööruume, mis tähendab töötajate liikumist soodustatud isikute tehastesse, mis on selle tegevuse sisuline ese. Lisaks väidab kaebaja, et kaebajast äriühingu tegevuse puudumisele töötlevas tööstuses räägib vastu sellise esemega teenuse osutamise lepingu nr 2/3.8.2023 esitamine ning raamatupidamisarvestusse kantud arvete esitamine ja kõnealuse lepingu alusel väljastatud arvete tasumine, mis tõendavad kaebaja tegevuse tegelikku olemust. Muu tagasilükkamise põhjus on seotud seadusandliku dekreedi nr 25/2014 artikli 4 lõike 2 punkti d rikkumisega, kuna äriühingut karistati trahviga B-seeria protokolli nr 73592/8.11.2024 kaudu; kuna aga sisserände peainspektsiooni määratud halduskaristuse kohaldamine ei ole lõplik, sest see on menetluses vaidlustatud, toob karistuse peatamine kaasa selle, et sisserände peainspektsiooni esitatud alus ei ole kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni kohaldatav. Vaidlustatud protokolli alusel töölevõtmisele takistuste puudumise loa väljastamise taotluse rahuldamata jätmine, mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust, tekitab äriühingule olulist kahju, takistades äriühingul tegutseda vastavalt kehtivatele lepingutele. Kaebaja leiab, et see on vastuolus proportsionaalsuse põhimõtte ja tööõiguse eesmärkidega. II. Põhjused, miks kohus esitas eelotsusetaotluse 8. mail 2025 registreeritud taotlusega esitas kaebaja taotluse esitada Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa Kohus“) eelotsusetaotlus. „Euroopa Kohus“), mis sisaldab [kaht] eelotsuse küsimust [.] […] […] [kaebaja esitatud küsimuste tekst] Kohtuasja asjaolusid kirjeldades märgib kaebaja, et ta on äriühing, mille tegevusala on rendiagentuuride tegevus –CAEN-kood 7810, ning et tema töötajad töötavad kolmandate isikutega sõlmitud teenuste osutamise lepingute alusel nende kolmandate isikute ruumides. Kuna Rumeenias on tööjõud eelkõige tootmissektorite puhul ja kvalifitseerimata töötajate osas piiratud, on kaebajast äriühing sunnitud kasutama kolmandatest riikidest pärit töötajate tööd. Praeguseks annab äriühing tööd rohkem kui 200 inimesele. Kaebajast äriühingu tegevus kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/104/EÜ renditöö kohta (edaspidi „direktiiv 2008/104“), täpsemalt mõiste „rendiagentuur“ alla. 3  EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-544/25 Kaebaja taotles sisserände peainspektsioonilt luba võtta välismaalane tööle töölevõtmisele takistuste puudumise loa alusel. Taotlus jäeti rahuldamata. Vastustaja põhjendas töölevõtmise loa andmisest keeldumist asjaoluga, et läbi viidud erikontrollid näitasid, et seadusandliku dekreedi nr 25/2014, mida on hiljem muudetud ja täiendatud, artikli 4 lõike 2 punktis a ette nähtud tingimused ei olnud täidetud. Äriühingu põhitegevusala on liigitatud CAEN-koodi 7810 – „Rendiagentuuride tegevus“ alla. Äriühing väidab, et isik, kelle jaoks taotletakse töölevõtmisele takistuste puudumise luba, peab täitma loas nimetatud ülesandeid kolmandate isikute juures vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud teenuste osutamise lepingutes, mille kaebajast äriühing on sõlminud oma klientidega. Ta märgib, et töötajate tegevus on täielikult kooskõlas äriühingu majandustegevuse ja tööõiguse valdkonna nõuetega, ning märgib samuti, et sarnastel juhtudel on ametiasutused väljastanud töölevõtmisele takistuste puudumise loa ilma sellistele põhjendustele tuginemata, mistõttu näib käesoleval juhul sellele põhjendusele tuginemine meelevaldne ja põhjendamatu. Lisaks rahuldati kümneid äriühingu esitatud sarnaseid taotlusi ja seejuures olid täidetud samad tingimused. […] [riigisisese õiguse sätted, millele kaebaja tugineb] […] [liidu õiguse sätted, millele kaebaja tugineb] Kaebaja leiab, et eelotsusetaotlus Euroopa Kohtule vastab vastuvõetavuse tingimustele, mis on sätestatud [nii] riigisisestes kui ka liidu õigusnormides ja ette nähtud Euroopa Kohtu praktikas […] [vastuvõetavuse tingimuste loetelu]. Kaebaja hinnangul ei ole vaidlusalune õigusküsimus seotud mitte ainult käesoleva kohtuasja esemega, vaid ka riigisiseste ja Euroopa asutuste ebaseadusliku ning liidu õigusega vastuolus oleva tegevuse ennetamisega, eriti olukorras, kus [Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus)] tegi 24. veebruari 2025. aasta kohtuotsusega nr 62, mis käsitleb seadusandliku dekreedi nr 25/2014 artikli 4 lõike 2 punkti a koostoimes artikliga 6 – kaebaja arvates – otsuse, mis on vastuolus direktiivi 2008/104 sätetega, olenemata sellest, et see otsus tehti „riigisisese õiguse tõlgendamise“ raames. […] Käesoleval juhul on direktiivi [2008/104] sätteid arvestades oluline täpsustada mõistet „rendiagentuur“, tingimusi, mida see peab täitma, arvestades riigisiseseid õigusnorme, millega ei ole selles direktiivis ette nähtud väljendeid ja tingimusi seadusandlikul tasandil üle võetud. Seetõttu väidab kaebaja, et Euroopa Kohtule esitatud küsimused ei käsitle mitte ainult riigisisestes õigusnormides puuduvate (ülevõtmata jäetud) mõistete selgitamist, vaid ka küsimust, mil määral järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste [harta] II jaotises sätestatud majanduslikku vabadust, võttes arvesse „liidu 4  ACC BUSINESS DEVELOPMENT õigusega lubatud ja riigisiseste õigusnormidega takistatud majandustegevusega tegelemise õiguse piiramist“. Seega näib, et eelotsusetaotlus Euroopa Kohtule ei ole mitte ainult põhjendatud, vaid ka vajalik selleks, et tagada direktiivi [2008/104] sätetega kooskõlas tegutsevate ettevõtjate põhiõiguste järgimine ja liidu õiguse ühetaoline kohaldamine […]. [Euroopa Kohtule] esitatud eelotsusetaotluse eesmärk on saada selgust selles, kuidas tuleb tõlgendada direktiivi [2008/104] sätteid nende piiride määratlemise seisukohast, mille raames võivad riigisisesed ametiasutused takistada majandustegevust, mis on siduvate Euroopa õigusnormidega õiguslikult lubatud. [Euroopa Kohtule] esitatud eelotsuse küsimused tõstatavad olulisi küsimusi, mis puudutavad ühelt poolt majandusvabadust ning teiselt poolt mõju ja tagajärgi [Euroopa tööturul] tegutsevate töötajate õigustele ja vabadustele. Võttes arvesse liidu õigust ja Euroopa Kohtu praktikat, nõuavad need küsimused põhjalikku analüüsi, millel on oluline mõju põhiõiguste austamisele. Vastustajaks olev Aradi maakonna sisserändeteenistus ei esitanud oma seisukohti [Euroopa Kohtule] eelotsusetaotluse esitamise kohta. III. Käesolevas kohtuasjas kohaldatavad riigisisesed õigusnormid. Asjakohane riigisisene kohtupraktika 1) Seadusandlik dekreet nr 25/2014 Artikli 4 lõike 2 punkt a 2. Töölevõtmise loa saamise üldtingimused on järgmised: a) tööandja, olgu ta juriidiline isik, volitatud füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, peab Rumeenia territooriumil tegelikult teostama tegevusi, mis on kooskõlas ülesandega, milleks välismaalase töölevõtmist taotletakse; 2. Valitsuse määrus nr 1256/2011 rendiagentuuride tegevuse tingimuste ja lubade andmise korra kohta (Hotărârea Guvernului n. 1256/2011 privind condițiile de funcționare, precum și procedura de autorizare a agentului de muncă temporară) Artikli 2 lõige 2 2. Rendiagentuur võib seaduse põhjal väljastatud tööloa (autorizației de muncă) või töötamist võimaldava elamisloa alusel tööandjana tööle võtta ka välisriigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle alaline või peamine elukoht on Rumeenias. 5  EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-544/25 3. Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) – õigusküsimuste tõlgendamise ja lahendamise kolleegiumi otsus nr 62/24.02.2025 49. Kõigepealt tuleb märkida, et analüüsides [OG] nr 25/2014 artikli 4 lõike 2 punktis a sisalduvat õigusteksti ad litteram (sõna-sõnalt), loob viimane seose tegevusega, mille jaoks takistuste puudumise luba taotletakse, kasutades tegusõna „teostama“. Sellest järeldub, et õigusnorm viitab olukorrale, kus tööandja teostab tegelikult füüsilisi tegevusi, mis on kooskõlas ülesandega, milleks ta taotleb välismaalase töölevõtmist, st ta osutab tegelikult teenuseid, mis on iseloomulikud lubatud tegevusele, mille jaoks ta taotleb töölevõtmise luba. 53. Kokkuvõttes leitakse, et [dekreedi] nr 25/2014 artikli 4 lõike 2 punkti a sätted nõuavad, et tegevust, millega töötaja tegelema hakkab, peab saama pidada tööandja majandustegevuse hulka kuuluva tegevusega hõlmatuks kooskõlas registreerimistunnistusega või äriregistrisse kandmise tunnistusega või ühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise tunnistusega, ning et tööandja juba tegeleb selle tegevusega. Seega ei ole see tingimus täidetud olukorras, kus tegevust ei teosta mitte takistuste puudumise loa taotluse omanik, vaid teine juriidiline isik, kellega tal on lepinguline suhe. IV. Käesolevas kohtuasjas asjakohased Euroopa Liidu õiguse sätted Direktiiv [2008/104] Artikkel 3 – Mõisted – lõike 1 punktid a, b ja c: 1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „töötaja“ – isik, kes on asjaomases liikmesriigis töötajana kaitstud siseriikliku tööõiguse alusel; b) „rendiagentuur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kooskõlas siseriikliku õigusega sõlmib töölepinguid või töösuhteid renditöötajatega, et lähetada neid kasutajaettevõtjatesse, kus nad töötavad ajutiselt kasutajaettevõtja järelevalve all ja juhtimisel; c) „renditöötaja“ – töötaja, kellel on rendiagentuuriga tööleping või töösuhe, mille eesmärgiks on lähetada ta ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas viimase järelevalve all ja juhtimisel; Artikkel 4 – Piirangute ja keeldude läbivaatamine – lõige 1 1. Renditöö kasutamise keelud ja piirangud on õigustatud üksnes üldise huvi alusel, mis on eelkõige seotud renditöötajate kaitsega, töötervishoiu ja -ohutuse- alaste nõuetega või vajadusega tagada tööturu nõuetekohane toimimine ja kuritarvitamiste ärahoidmine. 6  ACC BUSINESS DEVELOPMENT Artikkel 5 – Võrdse kohtlemise põhimõte 1. Renditöötajate peamised töö- ja töölevõtmistingimused on kasutajaettevõtjas toimuva lähetuse jooksul vähemalt sellised, mida oleks kohaldatud siis, kui nimetatud ettevõte oleks need töötajad otse samale töökohale tööle võtnud. Esimese lõigu kohaldamisel tuleb järgida kasutajaettevõtjas kehtivaid eeskirju a) rasedate naiste ja imetavate emade kaitse ning laste ja noorukite kaitse kohta ning b) meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta ja igasuguse soo, rassi või etnilise päritolu, usu, uskumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu võitlemise eesmärgil võetavate meetmete kohta, mis on kehtestatud õigus- ja haldusnormide, kollektiivlepingute ja/või mis tahes muude üldsätetega. 2. Töötasu osas võivad liikmesriigid pärast tööturu osapooltega konsulteerimist näha ette erandi lõikes 1 kehtestatud põhimõttest, kui renditöötajad, kellel on alaline tööleping rendiagentuuriga, saavad jätkuvalt töötasu lähetustevahelisel ajal. 3. Liikmesriigid võivad pärast tööturu osapooltega konsulteerimist anda neile sobival tasemel ja liikmesriikide kehtestatud tingimustel võimaluse säilitada või sõlmida kollektiivlepinguid, millega võidakse renditöötajate üldist kaitset arvestades kehtestada korraldusi renditöötajate töö- ja töölevõtmistingimuste kohta, mis võivad erineda lõikes 1 osutatutest. 4. Kui renditöötajatele on tagatud piisaval tasemel kaitse, võivad liikmesriigid, kelle õigusaktides ei ole sätestatud korda kollektiivlepingute üldiselt kohaldatavaks tunnistamiseks või mille õigusaktides või praktikas puudub toimiv süsteem nende sätete laiendamiseks teatava sektori või geograafilise piirkonna kõikide samalaadsete ettevõtjate suhtes, kehtestada pärast riigi tasandi tööturu osapooltega konsulteerimist ning nende poolt sõlmitud kokkuleppe alusel korraldusi renditöötajate peamiste töö- ja töölevõtmistingimuste kohta, millega kaldutakse kõrvale lõikes 1 kehtestatud põhimõtetest. Sellised korraldused võivad sisaldada võrdse kohtlemise ooteaega. Käesolevas lõikes osutatud korraldused on kooskõlas ühenduse õigusaktidega ning piisavalt täpsed ja kättesaadavad, et asjaomased sektorid ja ettevõtjad saaksid oma kohustused kindlaks teha ja neid täita. Eelkõige täpsustavad liikmesriigid artikli 3 lõiget 2 kohaldades, kas kutsealased sotsiaalkindlustussüsteemid, sealhulgas pensioniskeemid ja haigusraha maksmise või finantsosalusega skeemid, on hõlmatud lõikes 1 osutatud peamiste töö- ja töölevõtmistingimustega. Kõnealused korraldused ei piira riiklikul, piirkondlikul, kohalikul või sektori tasandil sõlmitud, töötajatele vähemalt sama soodsaid kokkuleppeid. 7  EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-544/25 5. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele, et vältida käesoleva artikli vääriti kohaldamist ning eelkõige vältida üksteisele järgnevaid lähetusi, mille eesmärk on kõrvale hoida käesoleva direktiivi sätete täitmisest. Liikmesriigid teavitavad sellistest meetmetest komisjoni. Artikkel 9 – Miinimumnõuded 1. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust kohaldada või kehtestada õigus- või haldusnorme, mis on töötajate jaoks soodsamad, või soodustada või lubada töötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute sõlmimist tööturu osapoolte vahel. 2. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta mingil juhul töötajate üldise kaitse taseme alandamist käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas. See ei piira liikmesriikide ja/või tööturu osapoolte õigust kehtestada olukorra muutudes teistsuguseid õiguslikke, regulatiivseid või lepingulisi meetmeid kui need, mis kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal, tingimusel et alati järgitakse käesolevas direktiivis sätestatud miinimumnõudeid. V. Analüüsides [Euroopa Kohtule] eelotsusetaotluse esitamise määrust, märgib Curtea de Apel Timișoara (Timișoara apellatsioonikohus, Rumeenia), et see käsitleb direktiivi [2008/104] ning selle eesmärk on sisuliselt kontrollida, kas selle liidu õigusaktiga on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis keelab võtta kolmandate riikide kodanikest füüsilisi isikuid tööle äriühingusse, mille majandustegevuse eesmärk on „tööjõudu vahendava agentuuri tegevus“ või „rendiagentuuri tegevus“. Käesolev vaidlus tuleneb sellest, et vastustaja Inspectoratul General pentru Imigrări – Serviciul pentru Imigrări Arad (sisserände üldinspektsioon – Aradi maakonna sisserändeteenistus) keeldus väljastamast vajalikku (riigisisese õiguse kohaselt kohustuslikku) luba äriühingusse kolmanda riigi kodaniku VNi, kes on Sri Lanka kodanik, töölevõtmiseks. Selle keeldumise põhjenduseks esitas Aradi sisserändeteenistus järgmised põhjendused: - äriühing ei teosta tegevust, mis oleks kooskõlas ülesannetega, milleks töölevõtmise lube taotletakse (töötlev tööstus), kuna ta tegutseb tegelikult rendiagentuurina, mistõttu ei ole täidetud dekreedi nr 25/2014 (koos hilisemate täienduste ja muudatustega) artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud tingimus; - äriühing ei järginud valitsuse määruses nr 1256/2011 sätestatud loamenetlust, mis reguleerib rendiagentuuride tegevustingimusi ja lubade andmise korda; - äriühingut on varem karistatud trahviga. 8  ACC BUSINESS DEVELOPMENT Curtea de Apel (Rumeenia apellatsioonikohus) märgib, et vastavalt riikliku äriregistri väljastatud tõendile, mis on esitatud kohtuasja toimikus, on kaebajast äriühingu tegevuse peamine eesmärk „tööjõudu vahendava agentuuri tegevus“ (CAEN-kood 7810) ning selle kõrvaltegevuseks on muu hulgas „rendiagentuuri tegevus“ (CAEN-kood 7820) ning „tööjõu tarne- ja juhtimisteenused“ (CAEN-kood 7830). Samast tõendist nähtub, et kaebajast äriühingu töötajate tegelik arv oli 31. detsembri 2023. aasta seisuga 248. Toimiku materjalidest (sealhulgas kolmandatest isikutest äriühingutega sõlmitud teenuse osutamise lepingud) ja mõlema poole ütlustest nähtub samuti, et kaebaja tegutseb tegelikult rendiagentuurina; selle tegevuse kvalifitseerimist ei ole vaidlustatud, ainus küsimus, mis jääb vaieldavaks, on see, kas sellele tegevusele loa andmise tingimused on täidetud ja missugused on halduskaristuse kohaldamise tagajärjed (mis on praegu vaidlustatud Rumeenia kohtus pooleliolevas muus kohtuvaidluses). Tingimuste kohta, mis peavad olema täidetud, et kaebajal oleks luba tegeleda rendiagentuurile iseloomulike konkreetsete tegevustega, ja nende tingimuste täitmata jätmise võimalike tagajärgede kohta, samuti rikkumise korral halduskaristuse määramise tagajärgede kohta märgib Curtea de Apel (Rumaania apellatsioonikohus), et need on sisulised küsimused, mis ei nõua liidu õiguse tõlgendamist ja mille kohta peab eelotsusetaotluse esitanud kohus pärast eelotsusemenetluse lõppemist otsuse tegema. Liidu õiguse seisukohast on oluline, kas – võttes arvesse Rumeenia õigusnormidesse tehtud uusi muudatusi, nagu neid on tõlgendatud Înalta Curte de Casație și Justiție – Completul pentru dezlegarea unor chestiuni de drepti (kassatsioonikohus – õigusküsimuste tõlgendamise ja lahendamise koleegium) kohtuotsuses nr 62/24.2.2025 – liidu õigusnorm võimaldab erinevat kohtlemist seoses rendiagentuuri võimalusega võtta tööle füüsiline isik väljastpoolt liitu. Täpsemalt nõuavad seadusandliku dekreedi nr 25/2014 artikli 4 lõike 2 punkti a sätted (mida on tsiteeritud vaidlustatud haldusaktis) üldtingimusena, mis on vajalik sisserände peainspektsioonilt töölevõtmise loa saamiseks, et tööandja peab Rumeenia territooriumil tegelikult teostama tegevusi, mis on kooskõlas ülesandega, milleks välismaalase töölevõtmist taotletakse. See tingimus tähendab, et tööd, mille jaoks välismaalane tööle tuleb võtta, peab tegema tööandja ise (luba taotlev äriühing, käesoleval juhul rendiagentuur), mitte kasutajaettevõtja (äriühing, kelle heaks ja kelle järelevalve all ja juhtimisel renditöötaja töötab). Riigisisese õigusnormi selline tõlgendus tuleneb ka Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus – õigusküsimuste tõlgendamise ja lahendamise kolleegium) kohtuotsusest nr 62/24.2.2025, mis on liikmesriigi kohtutele siduv ja milles on märgitud, et seadusandliku dekreedi nr 25/2014 artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud tingimus ei ole täidetud „kui tegevust ei teosta 9  EELOTSUSETAOTLUS 18.6.2025 – KOHTUASI C-544/25 mitte töölevõtmise loa taotluse esitaja, vaid muu juriidiline isik, kellega tal on lepinguline suhe“ (punkt 53), kuna on nõutud, et tööandja peab teostama „tegelikku füüsilist tegevust“, see tähendab, et ta osutab „tegelikult teenuseid, mis on iseloomustavad tegevusloas nimetatud tegevust“ (punkt 49). Sellest riigisisesest õigusnormist tuleneb, et rendiagentuur võib tööle võtta ainult Rumeenia kodanikke või liidu liikmesriikide kodanikke, kuna seadusandliku dekreedi nr 25/2014 artikli 4 lõike 2 punkti a sätted on kohaldatavad üksnes välismaalastest kodanike suhtes. Seda seetõttu, et rendiagentuur ei tegele füüsilise tegevusega, vaid pakub kasutajaettevõtjatele üksnes tööjõudu. Tuleb täpsustada, et enne seadusandliku dekreedi nr 25/2014 artikli 4 lõike 2 punkti a muutmist nägi valitsuse määrus nr 1256/2011, mis reguleerib rendiagentuuride tegevuse jaoks kehtestatud tingimusi ja loamenetlust, selle artikli 2 lõikes 2 ette, et rendiagentuuri tööandja võib tööle võtta välismaalase või kodakondsuseta isiku töö- või töötamist võimaldava elamisloa alusel (Rendiagentuur võib tööandjana tööle võtta ka välisriigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid, kelle alaline või peamine elukoht on Rumeenias, tööloa või töötamist võimaldava elamisloa alusel, mis on välja antud seadusega kooskõlas). Kuigi seda sätet, mis kehtestati regulatiivset laadi haldusaktiga (valitsuse määrus), millel on seadusandlikust dekreedist nr 25/2014 väiksem õigusjõud, ei ole sõnaselgelt kehtetuks tunnistatud, on see aegunud, kuna valitsuse määruse nr 1256/2011 artikli 2 lõikes 2 ette nähtud tööluba (käesoleval juhul töölevõtmisele takistuste puudumise luba) ei saa enam mingil juhul väljastada rendiagentuurile, kes soovib välismaalast tööle võtta. Seega tekib küsimus, kas liidu õigusest üldiselt ja eelkõige direktiivist [2008/104] tulenevad põhimõtted: 1. lubavad (kaudselt) keelata rendiagentuuri tööandjal võtta tööle väljastpoolt liitu pärit kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid: 2. võimaldavad kehtestada tingimuse, et tööandja ise (ja mitte mõni tema lepingupartneritest) peab teostama tegevust, milleks ta kavatseb tööle võtta välismaalase või kodakondsuseta isiku. Järelikult käsitleb käesolev kohtuasi eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul liidu õiguse kohaldamist ja sellest aspektist loetakse [Euroopa Kohtule] eelotsusetaotluse esitamise taotlus vastuvõetavaks. Mis puudutab aga kaebajast äriühingu esitatud küsimusi, siis Curtea de Apel (apellatsioonikohus) sõnastas nõude ümber, et nõuet täpsustada, seda enam, et kaebaja esitatud teine küsimus puudutab küsimust, mis ei ole seotud kohtuasja esemega, nimelt ärilepingu vormiga, mis võidakse kasutajaettevõtjaga sõlmida. […] 10  ACC BUSINESS DEVELOPMENT NENDEST PÕHJUSTEST LÄHTUDES SEADUSE NIMEL OTSUSTAB Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 267 alusel koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 3 punktiga b, et [Euroopa Kohtule] esitatakse järgmine eelotsuse küsimus: - Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/104/EÜ renditöö kohta sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis keelavad kolmandate riikide kodanike töölevõtmise „rendiagentuurina“ tegevusloa saanud äriühingusse? […] […] [riigisisene menetlus] […] […] [allkirjad] 11 Saatja: [email protected] Saaja: "Merle Järve - RAM" <[email protected]>, "info - MKM" <[email protected]>, "Käddi Tammiku - MKM" <[email protected]>, [email protected] Teema: C-544/25 Kuupäev: 2025-09-23 17:40 Adressaadid: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] V�lisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2025/426 Kohtuasja number: C-544/25 Vastuse kuup�ev: 07.10.2025 Staadium: Uus menetlus M�rks�nad: kolmanda riigi kodanik; rendit�� �iguslikud vormid: direktiiv 2008/104/E� Dokumentidega on v�imalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=8367 Palun teatage 7 p�eva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja p�hjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL �iguse b�roo V�lisministeerium