Leping

Töö number: 24000064 Tellija Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; Kuupäev 7.01.2025 Taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH, programmi lisa nr 5  Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne Sisukord 1. Kokkuvõte .................................................................................................................... 2 2. Sisu ja eesmärk ............................................................................................................ 2 3. Eelnev info mõjuala kohta ............................................................................................ 3 4. Metoodika..................................................................................................................... 5 5. Vajalikud eksperdid ja pädevused ................................................................................ 6 Koostanud: Raimo Pajula 1/7  Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne 1. Kokkuvõte Käesolevas dokumendis antakse ülevaade Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu raames teostatava taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi eesmärgist, sisust, metoodikast, töö teostamiseks vajalikust pädevusest ning alusmaterjalidest. Kirjeldatakse uuringu seost riigi eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamisega. Lähteülesanne on koostatud vastavalt riigi eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmi dokumendile, hindamaks kavandatava tegevuse mõju taimestikule arvestades erinevaid elupaigatüüpe nagu näiteks metsad, sood ja niidud ning vääriselupaikadele. Antud analüüs on mõeldud info andmiseks taimestikule ja vääriselupaikadele avalduva mõju hindamiseks ning taimestikuga seonduvalt ka rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele avalduva mõju hindamiseks. Analüüs annab sisendi trassialternatiivide võrdlemiseks võrdluskriteeriumi „Mõju taimestikule ja vääriselupaikadele” jaoks ning seda saab kasutada täiendava sisendina ka võrdluskriteeriumi „Mõju rohevõrgustikule“ osas. Muudes teemades on valmiva eksperthinnangu näol tegemist taustainfoga. 2. Sisu ja eesmärk Taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi eesmärk on anda sisend elektriühenduste trassialternatiivide võrdlemiseks asukoha eelvaliku etapis. Alternatiivide võrdlemine toimub planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendi lisas 1. toodud võrdluskriteeriumite alusel. Analüüs annab sisendi võrdluskriteeriumi „Mõju taimestikule ja vääriselupaikadele“ jaoks ning seda saab kasutada täiendava sisendina ka võrdluskriteeriumi „Mõju rohevõrgustikule“ osas. Analüüs käsitleb vaid maismaal paiknevaid trassialternatiive. Analüüs käsitleb mõjusid taimkattele, sealhulgas peamiselt metsadele, soodele ja niitudele ning samuti mõjusid vääriselupaikadele. Olulist tähelepanu tuleb pöörata looduslikele ja pool-looduslikele kooslustele (Natura elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele). Käsitleda tuleb ka kaitstavate taimeliikide elupaiku. Analüüs ei käsitle taimestikku kitsamas mõistes (taimestik ehk mingil alal kasvavate taimeliikide kogum), kuna taimeliikide leviku (välja arvatud kaitstavate taimeliikide teadaolevad leiukohad) kohta puuduvad nii detailsed andmed, mis võimaldaks kirjeldada taimeliikide levikut võrreldavates trassikoridoris. Analüüsi koostamise käigus tehakse koostööd eskiisprojekti koostaja ja keskkonnamõjude hindamise töögrupiga tagamaks info ajakohasus kavandatava tegevuse osas ning võimaldamaks kavandada eskiisprojekti koostamisel leevendavaid meetmeid. Analüüsi koostamise käigus koondatakse olemasolev andmestik alternatiivsete trassikoridoride ala ning lähinaabruse (ala 100 m ulatuses trassikoridoridest väljaspool, milles võib avalduda taimkattele ja vääriselupaikadele nn servaefekt) taimkatte, vääriselupaikade ja kaitstavate taimeliikide elupaikade kohta, kirjeldatakse ja võrreldakse trassikoridoride alade taimkatte väärtust (eelkõige looduslike taimekoosluste aga ka põllumajandusliku taimkatte väärtust ökosüsteemiteenuste pakkujana) ja kaitstavate liikide, vääriselupaikade ja elupaigatüüpide levikut ning antakse hinnang elektriühenduste rajamisega taimkattele, kaitstavatele taimeliikidele, elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele avalduva mõju kohta. Hinnatakse mõjusid, mis avalduvad trassikoridoridesse jääva taimkatte ja vääriselupaikade kao (eeskätt raadatavad metsaalad), killustamise ja teisenemise näol, samuti hinnatakse kaitstavatele taimeliikidele avalduvaid mõjusid. Trassialternatiivide kaupa tuuakse välja trassikoridori jäävate metsade, soode ja niitude pindala, samuti Natura elupaigatüüpide pindala. Välja tuuakse ka trassikoridori jäävate vääriselupaikade ja kaitstavate liikide elupaikade pindala ning arv. Kaitstavate liikide osas tuuakse elupaikade pindala ja arv välja kaitsekategooriate kaupa. Analüüsi koostamisel tuleb lähtuda planeeringualas varasemalt läbi viidud uuringute ja seirete tulemustest, mis on avalikult kätte saadavad ning lisaks avalikes andmebaasides leiduvast muust asjakohasest informatsioonist. 2/7  Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne 3. Eelnev info mõjuala kohta Planeeringuala Planeeritavale elektriühendusele otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. REPi planeeringuala hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja- Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina, osa Suurest väinast ja Liivi lahe põhjaosa. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km 2. Elektriühenduse asukoha alternatiividena kaalutakse olemasolevate liinitrasside kasutamist vajalike kaitsevööndi laiendustega ning ka uusi trassikoridore. Olemasolevates trassikoridorides võib olla vajadus leida lahendusi, mis lahknevad olemasolevast liinikoridorist näiteks elamute paiknemise tõttu või eeldatava olulise mõju tõttu kaitstavatele liikidele. Paide linnast Järvakandi alevini puuduvad olemasolevad liinikoridorid. Planeeringuala, olemasolevate liinikoridoride ja olemasolevate andmetega on võimalik tutvuda kaardirakendusest: https://gis.skpk.ee/EE_LV_4_Elektriyhendus.html Joonis 1. Planeeringuala Planeeringu algatamisel valiti käsitletav ala piisava ulatusega, et võimaldada planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Planeeringuala on määratletud umbes 15 km põhja suunas olemasolevatest liinidest ja umbes 20 km lõuna poole olemasolevatest liinidest kogu trassi ulatuses. Saaremaa jääb täielikult planeeringualasse. Muhu saare territooriumil kavandatakse sarnaselt olemasoleva ühendusega kas maakaabel, mistõttu on planeeringualasse hõlmatud ainult saare lõuna pool või minnakse merekaabliga ümber Muhu saare, millisel juhul ei kavandata Muhu saarele kaablit. 3/7  Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne Sobivaim alternatiiv selgitatakse välja REPi asukohavaliku koostamise käigus. REP kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal. Mõjude hindamisel tuleb arvestada, et kavandatava elektriühenduse mõjuala võib olla suurem kui planeeringu algatamisel määratletud planeeringuala. Seetõttu võib mõjude hindamisel tekkida vajadus hõlmata suurem territoorium kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub elektriühenduse rajamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine, st elektriliinid ja sellega seotud rajatiste läbilahendamine ning nende ehitamiseks vajaliku maavajaduse määramine. Arvestades käesoleva planeeringuala suurt ulatust on siiski vähetõenäoline, et mõjud ulatuvad väljaspoole planeeringuala. Taimestik Taimestiku (alal kasvavate taimeliikide kogum) ja taimkatte (ala taimekooslused) iseloomu määravad ühest küljest looduslikud olud (geoloogiline ehitus, mullastik, veerežiim), teisalt aga inimtegevus. Nii planeeringuala taimestik kui ka taimkate on suhteliselt rikas, mille tingib suur loodusmaastike osakaal ning rannikualade ja eri tüüpi märgalade ja veekogude esinemine alal. Alal leidub ka eri tüüpi niite, samuti mitmekesistavad taimestikku inimese kaasabil kujunenud kooslused, nagu pargid ja aiad. Tulenevalt saartel ja planeeringuala mandriosa lääneservas domineerivatest lubjarikastest muldadest on sealne taimestik reeglina liigirikkam, kui mandriosa idaosas. Metsad katavad planeeringuala maismaaosast u 60%, mis on Eesti keskmisest metsasusest (metsamaa hõlmab u 52%) oluliselt rohkem. Metsadest leidub enim männikuid, kuid suhteliselt rohkelt esineb ka kaasikuid ja kuusikuid. Vähemal määral esineb halli lepa, sanglepa ja haava enamusega metsi. Soode osakaal planeeringualal ületab veidi Eesti keskmist ning suurema osa soode pindalast moodustavad ala mandriosale jäävad suured rabad (Lihula raba, Kesu raba, Mukri raba, Taarikõnnu raba, Nõlvassoo, Lõo raba, Kaisma raba, Lelle raba, Iidva soo ja Kastna raba) ning madalsood (Avaste soo ja Tuhu soo). Saaremaal ja Muhu saarel on soode osakaal Eesti keskmisest väiksem. Looduslikke soid on saartel säilinud vähem kui mandriosas. Suur osa kunagistest soodest ja soostunud aladest on kuivendatud metsanduslikul või põllumajanduslikul eesmärgil või rikutud turba kaevandamisega. Planeeringuala taimkatet rikastavad ka niidud, kui suhteliselt liigirikkad poollooduslikud kooslused. Enim leidub planeeringualal rannaniite ja aruniite, vähemal määral ka lamminiite. Aruniidud ja rannaniidud on levinud peamiselt saartel ja planeeringuala mandriosa lääneosas. Loodusliku või väärtusliku poolloodusliku taimkattega alad, mis kvalifitseeruvad nn Natura elupaigatüüpideks, hõlmavad planeeringuala maismaaosast 100 100 ha ehk 17%. Suurema osa elupaigatüüpide pindalast moodustavad sooelupaigatüübid ja metsaelupaigatüübid. 2024/2025. a on KAUR inventeerimas käesoleva planeeringuga seonduvaid Natura elupaigatüüpe. Planeeringuala taimkatet on suurel määral mõjutanud inimtegevus. Looduslikule taimkattele on inimmõjud olnud reeglina negatiivsed, kuna looduslikud alad on asendatud enamasti põllumajandus- maastike, asustusalade, kaevandusalade ja taristuga. Siiski on inimtegevus aidanud taimestikku ka mitmekesistada poollooduslike koosluste, parkide ja muude haljasalade, aedade ning kalmistute mitmekesise taimestiku näol. Taimestikule avalduvad elektriühenduse rajamisega seoses mõjud peamiselt metsade raadamise näol. Metsakoosluste raadamine ja killustamine avaldab mõjusid liinikoridori alal, kuid tõenäoliselt ei vähenda see olulisel määral planeeringuala metsasust. Lokaalsel tasandil võib raadamisega kaasneda siiski oluline mõju metsadele. Avakoosluste (lagedad alad) alal on liinide rajamise mõjud suhteliselt väikesed, piirdudes ehitusaegsete mõjudega tallamise näol ja koosluste kaoga liinimastide ja muude tehnorajatiste alal. Erandiks on sooalad, mis on pehme pinnasega ning võivad saada olulisi pinnasekahjustusi. Maakaabli paigaldamise korral on metsade raadamise vajadus oluliselt väiksem, kuna trassikoridor on kitsam, kuid võivad avalduda mõjud avakooslustel seoses pinnasetöödega maakaabli 4/7  Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne paigaldamisel. Eeldatavalt ei kaasne kavandatava tegevusega seoses olulisi mõjusid veerežiimile. Seega liinitrassist oluliselt kaugemale ulatuvaid mõjusid soodele ja soostunud aladele tõenäoliselt ei avaldu. Õhuliini raadatava koridori serva jäävatele metsadele võivad avalduda mõjud tuulerežiimi muutumise näol, samuti ka valgusrežiimi ja niiskusrežiimi (mikrokliima) muutumise näol. Tuulekoridoride teke võib põhjustada tuuleheidet ja -murdu liinikoridori piirile jäävates metsades. Kuna liigirikkamad alad nagu niidud ja madalsood on suuremas osas avakooslused (millele on mõju väiksem) ning mõjud taimestikule avalduvad vaid liinikoridori alal, siis taimestiku liigilisele mitmekesisusele seoses kavandatav tegevusega tõenäoliselt olulisi mõjusid ei avaldu. Vältimaks ohustatud taimekoosluste kadu ja mõjutamist, on oluline vältida trasside visandamisel esmatähtsaid Natura elupaigatüüpe, eelkõige metsaelupaigatüüpe ja sooelupaigatüüpe. Niiduelu- paigatüüpide osas on õhuliini rajamise mõju oluliselt väiksem kui metsaelupaigatüüpide puhul, kuid mastide alusel alal toimub niidukoosluste kadu ning liinikoridoris ehitus- ja hooldustöödel liikuv tehnika põhjustab kahjustusi nii taimestikule kui pinnasele. Maakaablite rajamisel kaevatakse läbi koosluste ühe variandina kolm paralleelset kaablikaevet, mille alal võib aja jooksul toimuda koosluse osaline või täielik taastumine. Kaablikaevete kõrval liikuv tehnika põhjustab taimestiku ja pinnase kahjustusi. Seega on soovitatav trasside visandamisel vältida ka esmatähtsaid niiduelupaigatüüpe. Vääriselupaigad Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 1 alusel on kõik avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. EELIS andmebaasi kantud avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas vääriselupaigas on keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. Planeeringualal on registreeritud2 2063 vääriselupaika, vt asukohti planeeringu kaardirakendusest. Vääriselupaikade levik alal seostub hästi metsade üldise levikuga. Enim on vääriselupaiku planeeringuala mandriosa metsasemas idaosas ning Saaremaal. Vääriselupaiku jääb planeeringualale kokku 6448 ha, mis teeb vääriselupaiga keskmiseks suuruseks 3,1 ha. Valdav osa (u 90%) vääriselupaikadest paikneb riigimaal. Arendustegevus on lubatud avalik-õigusliku isiku omandis ja riigimetsas EELIS andmebaasis esitatud suuniste kohaselt, erametsas vastavalt vääriselupaiga kaitseks sõlmitud notariaalsele lepingule. Vääriselupaikade jäämine liinikoridori tähendaks vääriselupaikade raadamist. Mõjud võivad avalduda ka juhul, kui vääriselupaiku jääb raadatava liinikoridori piirile, kuna muutub nende valgus- ja tuulerežiim ning mikrokliima ja elustikule avaldub nn servaefekt. Eeltoodust lähtuvalt arvestatakse trasside visandamisel vääriselupaikade asukohtadega ning neid välditakse olulise negatiivse mõju välistamiseks. Juhul, kui riigimaale jäävate vääriselupaikade raadamine on siiski möödapääsmatu, on vajalik koostöös Keskkonnaametiga leida hävivatele või tugevalt mõjutatud vääriselupaikadele asendus- alasid, mida saaks võtta asendusaladena kaitse alla. 4. Metoodika Analüüs koostatakse olemasoleva andmestiku baasil, välitöid analüüsi jaoks pole kavandatud. Töös tuleb koondada ja läbi töötada olemasolev taimkatte ja kaitstavate taimeliikide andmestik nagu vaatlus- ja seireandmed (EELIS, KESE, E-elurikkus (PlutoF), Loodusvaatluste andmebaas (LVA) jms) ning EELIS infosüsteemi kantud vääriselupaikade andmestik. Sisendiks on ka soode ja niitude 1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv 2 EELIS infosüsteem, Keskkonnaagentuur, päring seisuga 05.05.2023 5/7  Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne inventeerimise andmed ning PRIA poollooduslike koosluste andmestik. Hindamaks trassikoridoride killustavat mõju nende alale ja piiridele jäävale taimkattele kasutatakse maastikuanalüüsi, mis põhineb maastiku- ja taimkattetüüpide ruumiandmestikul. Maastikuanalüüsil kasutatakse kaardimaterjale, Natura elupaigatüüpide ja vääriselupaikade levikuandmeid ning metsaregistri andmestikku, samuti ELME ökosüsteemide tüüpide ja seisundi kaarte 3. Arvestada tuleb, et tegemist on osaliselt üldistatud andmetega ning osalt katkendlike ehk mitte ülepinnaliste andmetega, mis ei pruugi alati anda konkreetse asukoha osas täielikku infot. Natura elupaigatüüpide hindamisel arvestatakse ka KAURi 2024/2025. a inventuuri tulemustega. Lisaks tuleb töös anda infot mõjude hindamiseks elupaikadele/kooslustele ning lisaks seentele, samblikele ja loomastikule, kes on potentsiaalselt kõige rohkem mõjutatud elektriliinist ning maakaablist läbi elupaikade (ajutise) häiringu, teisenemise või püsiva kao. Taimkattele avalduvaid mõjusid hinnatakse peamiste taimkattetüüpide ehk metsade, soode ja niitude kaupa. Metsade puhul tuuakse välja raadamisala pindala. Eraldi antakse hinnang Natura elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele avalduvatele mõjudele. Metsaelupaigatüüpide ja vääriselupaikade osas hinnatakse pindalalist kadu seoses trassikoridori raadamisega. Kirjeldatud näitajate alusel võrreldakse trassialternatiivide paremust. Koondhinnanguga summeeritakse iga trassialternatiivi korral taimestikule ja vääriselupaikadele avalduvad mõjud, võimaldamaks trassialternatiive avalduvate mõjude osas võrrelda. Lisaks koostatakse ka trassialternatiivide võrdlus avalduvate mõjude osas. Koondhinnang ja trassialternatiivide võrdlus vormistatakse analüüsis eraldi osana. Kaitstavatele taimeliikidele avalduvaid mõjusid hinnatakse seoses raadamise, liinide ehitustööde ja rajatistega (alajaamad). Mõju hindamisel on aluseks kaitstavate taimeliikide EELIS andmebaasi kantud elupaigad ning muudes andmebaasides (E-elurikkus (PlutoF), Loodusvaatluste andmebaas (LVA) jms) registreeritud vaatlusandmed. Mõjude hindamisel võrreldakse trassialternatiivide korral kaasnevat kaitstavate taimeliikide elupaikade kadu ja olulist mõjutamist elupaikade pindala ja arvu alusel eri kaitsekategooriate kaupa. Analüüs peab andma sisendi trassialternatiivide võrdlemiseks eriplaneeringu asukohavaliku etapis. Analüüsist peab selguma alternatiivide paremusjärjestus taimestikule ja vääriselupaikadele avalduvate mõjude osas. Alternatiivide paremusjärjestamiseks leitakse iga trassialternatiivi kohta koondhinnang, mis põhineb taimkattetüüpide, Natura elupaigatüüpide, vääriselupaikade ja kaitstavate taimeliikide elupaikade kaol ja mõjutamisel. 5. Vajalikud eksperdid ja pädevused Taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi vastutav täitja Taimestiku analüüsi vastutav täitja peab omama magistrikraadi loodusteadustes, soovitavalt botaanikas ja eelnevat töökogemust taimestiku uuringute (sh inventuurid ja seire) ja taimestikule (sh kaitstavatele liikidele) avalduvate mõjude hindamise osas (on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt kahel korral KMH/KSH eksperdirühma töös taimestiku eksperdina). Vajadusel tuleb kaasata koosluste või kaitstavate liikide eksperte. Analüüsi töörühm peab omama pädevust hinnata mõjusid metsade, soode ja niitude ning kaitstavate taimeliikide osas. Vääriselupaikade ekspert Vääriselupaikade ekspert peab omama magistrikraadi loodusteadustes ning vääriselupaikadele avalduvate mõjude hindamise kogemust, sh kogemust hindamaks servaefekti mõjusid olukorras, kus raadamine toimub vääriselupaiga alal või selle piiril. Väärielupaikade eksperdiks võib olla ka 3 ELME kaardikihtide kataloog. Keskkonnaagentuur, 2020 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6e4829320 6/7  Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne taimestiku analüüsi vastutav täitja või mõni muu ekspertrühma liige, kui ta omab nõutud kogemust vääriselupaikade osas. 7/7  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Monika Korolkov [email protected] Elering AS Viktoria Muske-Vidjajev [email protected] kuupäev digiallkirjas Ettepanek lepingu muutmiseks Skepast&Puhkim OÜ esitab vastavalt hankelepingu nr 1.2-7/148 punktide nr 2.3 ja 9.3.4 alusel ettepaneku täiendavate kulude tasustamiseks reservi arvelt ning ajagraafiku pikendamiseks . Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise käigus selgus vajadus viia läbi taimestiku väliuuringud. Hankes oli ette nähtud uuringute nimekiri, mis oli eeldatav ja baseerus varasemate projektide kogemustele. Uuringute nimekirjas oli nimetatud taimestiku uuring, kuid selle juures olevas kirjelduses oli ette nähtud uuring koostada ekspertarvamusena olemasolevate andmete baasil , millest pakkuja ka lähtus hinnapakkumuse tegemisel ja arvestas, et välitöid nõudvad uuringud ei ole hanke osaks. Iga planeeringu ala on omanäoline ja planeeringu esimene etapp oligi lähtematerjalide läbi töötamine ning selle põhjalt konkreetsete uuringuvajaduste määramine, mis lähtus just selle projekti alast ning eripäradest. Kirjeldasime oma pakkumuses, et välitööde vajadust tuleb eraldi hinnata ja kui see vajadus tekib, siis tuleb need eraldi tellida. Antud juhul ongi jõutud projektis sellesse etappi, kus olemasolevad andmed on läbi töötatud, võimalikud trassikoridorid visandatud ja nende põhjal on hinnatud, kas erinevate valdkondade lõikes on olemasolevad andmed piisvad, et hinnanguid anda või mitte. 2024. aasta augustis lepiti kokku , et Natura elupaikade inventuurid teeb Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR) ja pakkuja meeskond taimestiku osas välitöid tegema ei hakka. Pakkuja kasutab taimestiku uuringus KAUR-i kogutud andmeid ja uuringusse lisatakse viide , et Natura elupaigatüüpide hindamisel arvestatakse KAURi 2024/2025. a inventuuri tulemustega. Kokkulepped KAUR-iga sõlmis Tellija (toona Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) . Kevadel 2025, pärast veebruaris 2025 toimunud avalikke arutelusid, täpsustati ja täiendati planeeringulahenduse koostamise käigus võrreldavaid trassialternatiive. KAURi inventuur oli aga sel hetkel juba käimas. 03.07.2025 KAUR-i edastatud kaardikihtide põhjal jääb andmetega katmata suur osa rannikust ning veebruarikuise trassialternatiivide avalikustamise järgselt esitatud ettepanekutega arvestamise järgselt Muhu saarel täpsustatud ja lisandunud trassialternatiivid , kus taimestiku andmed kaablite koridorides on kriitilise tähtsusega, kuna seal saab eelkõige ehitusaegsel perioodil taimestik rohkem kahjustatud kui õhuliini korral . Kuna katmata alade varasemate inventuuride andmed on aastast 2010, kohati vanemad ki ( aastast 1999) ning looduskeskkond on muutumises, on tekkinud vajadus täiendavalt k ontrollida looduses vastavust elupaigatüübile ning anda seisundi hinnang , sest vastasel juhul ei ole võimalik anda kvaliteetne ja usaldusväärne hinnang REP-i asukohavaliku läbiviimiseks. T egemist on avalikustamise järgselt tekkinud täiendava informatsioonivajadusega , kus REP-i asukohavaliku hinnanguks p ole olemasolev andmestik piisav või on andmed vananenud . Tellija ja huvitatud isik on pidanud kõige ajakohasematele andmetele tuginemist vajalikuks. P akkuja hinnangul on tegu täiendava tööga, mille tasumine on lepingu alusel ette nähtud reservi arvelt. Hankelepingus ette nähtud reserv on 30% ehk 389 988€, millele lisandub käibemaks. Pooled on 27.12.2024 ja 31.03.2025 kokku leppinud lepingu muudatus t es, millega kasutatakse reservi merepõhja elustiku ja -elupaikade väliuuringu ning linnustiku väliuuringu tellimiseks kogumaksumusega kokku 2 88 0 75€, millele lisandub käibemaks . Seega on järelejäänud reservi summaks 10 1 9 13€, millele lisandub käibemaks. Selleks, et oleks võimalik anda lõplikke hinnanguid planeeringulahenduse mõjude hindamise käigus on vajalik, et planeeringu meeskonnas olevad taimestiku eksperdid saaksid läbi käia piirkonnad, kus olemasolevad andmed on vananenud ja KAUR-i välitö ö d neid ei katnud või Keskkonnaameti uuringute valmimise tähtajad on käesoleva projekti ajagraafiku suhtes kaugel tulevikus . V ajalik on mh kokku leppida Keskkonnaametiga töö metoodika , et juurde kogutavad andmed ja sisend saaks mõjude hindamise koostamiseks vajaliku täpsusastmega. Selliste tööde läbiviimise maksumuseks on 21 000€ , millele lisandub käibemaks. Ettepanek ei ületa praeguseks alles jäänud reservi maksumust. Lepingu punkti nr 2.4 alusel jäävad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete tunnihinnad hankelepingu perioodil fikseerituks ja on aluseks täiendavate tööde eest tasumisel. Lepingu punkti nr 9.3.4 alusel lähtutakse täiendavate tööde arvutamisel messkonnaliikmete tunnihindadest ja lisanduvatest põhjendatud kuludest näiteks välitööde teostamiseks. Lähtudes eeltoodust on taimestiku välitööde kogumaksumus arvutatud järgnevalt: • Välitööd – taimestiku eksperdi tunnihind 5 0 €/h Arvestatud on 3 eksperd i katmata aladel kohapeal käimise ajakuluga 12 0h. 3 * 12 0 * 5 0 €/h = 18 000€+km • Ettevalmistus (sh metoodika paika panek) ja kokkuvõtte koostamine – vastutava taimestiku eksperdi tunnihind 50 €/h * 60 h = 30 00€ +km Kokku: 21 0 00€ + km Ettepanekus välja toodud tööd on võimalik teostada sesoonsusest tulenevalt veel käesoleva 2025. aasta augusti kuus ja septembri alguses , mistõttu on vajalik muuta ajakava. Hetkel kokkulepitud ajakavas on uuringute valmimise aeg 3 5 . nädal ehk 2025. aasta augusti viimane nädal. Lepingu punkti nr 9.3.4 kohaselt on lubatud reservi arvelt täiendavate tööde teostamisel lepingus esitatud aja- ja tegevuskava pikendada. Antud juhul on vajadus väliuuringute teostamiseks pikendada ajagraafikut 4 nädala võrra ehk uuringute läbiviimise tähtaega pikendada kuni septembri lõpuni . Samuti on kalastiku eksperthinnangu koostaja olemasolevate andmete ja materjale läbi töötanud ning leidnud, et tema tööks vajalikud andmed on osati vananenud. Samas on käesoleva projekti raames käimas merepõhja elustiku uuring, mis o leks ühtlasi sisendiks kalastiku uuringule, kuid merepõhja elustiku uuringu tulemuste valmimine on algsest ajakavast erinevalt kokku lepitud ja valmib 2025. aasta augustis. Värskete andmete kasutamine loob võimaluse kvaliteetse ja usaldusväärse hinnangu andmiseks, mistõttu teeme ettepaneku kasutada alusandmetena valmivat merepõhja elustiku uuringut ning sellest tulenevalt pikendada ka kalastiku uuringu tähtaega kuni septembri lõpuni. Pikendamisest lähtuvalt nihkuvad ka ülejäänud tähtajad edasi. Hetkel oli ajakavas arvestatud, et järgmine ühtlasi ka viimane avalikustamine toimub 2026. algul . Vastavalt 4. juunil toimunud progressikoosolekul räägitule on ajagraafikusse arvestatud juhtrühma ja ametkondade kaasamine uuringutele tagasiside saamiseks enne lõplikku kooskõlastust. Ja k una mh on soov läbi viia enne lõpliku avalikustamist eraldi ka uuringu tulemuste ja parima alternatiivi valiku tutvustused kogukondades , kus kodanikel oleks veel võimalus kaasa rääkida , on ajagraafikus välja toodud ka selle võimalik toimumise aeg, mis kõike eelnevat arvestades saaks toimuda käesoleva aasta novembri lõpus detsembri alguses. Täpsustatud ajagraafiku ettepanek on lisatud kirjale. Taimestiku uuringu sesoonsusest tulenevalt palume otsustada lisatööde tellimine esimesel võimalusel hiljemalt 25.07.2025 ning kontakteeruda esimesel võimalusel taimestiku uuringu metoodika kooskõlastami seks Keskkonnaametiga. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Anni Konsap Tegevjuht Lisa 1. Täpsustatud ajagraafik 07.05.2024 sõlmitud hankelepingu nr 1.2-7/148 (edaspidi leping) muutmise kokkulepe nr 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saar kantsleri ülesannetes (edaspidi nimetatud tellija) ja Elering AS, registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, keda esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (edaspidi maksja) ja Skepast&Puhkim OÜ, registrikood 11255795, asukoht Laki põik 2, 12915 Tallinn (edaspidi töövõtja), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Anni Konsap, edaspidi koos pooled või eraldi pool, arvestades, et: - lepingut muudetakse riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas lepingu punktidega 2.3, 9.3.3 ja 9.3.4; - tellitakse täiendavaid töid „Taimestiku väliuuringud“ (edaspidi väliuuring) lepingus sätestamata täiendavate tööde teostamise reservi arvelt, mis moodustab 30% lepingu maksumusest so 389 988 eurot käibemaksuta, millest on kasutamata 101 913 eurot käibemaksuta; - väliuuringu teostamise vajadus selgus planeeringu käigus ja lähteseisukohtade koostamise etapis, väliuuringu maksumus on 21 000 eurot, lisandub käibemaks; - tellitakse täiendavat tööd kalastiku uuringu (edaspidi uuring) koostamiseks seoses vajadusega lähtuda kõige uuematest merepõhja elustiku uuringu andmetest, mistõttu pikeneb uuringu esitamise tähtaeg. Vajadus uute andmete järele tekkis uuringu koostamise etapis ja sellest tulenevalt pikendatakse uuringu esitamise tähtaega viie nädala võrra, uus tähtaeg on 30.09.2025; - veebruaris 2025 toimunud avalike arutelude tulemusel laekunud suure hulga ettepanekute tulemusel otsustati nihutada trassialternatiive, mille tulemusel pikendatakse lepingu täitmise tähtaega 10 nädala võrra. lepivad pooled kokku reservi arvelt väliuuringu tellimises, uuringu täiendamises ja riigihanke 274386 alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ lisa 4 „Ajakava“ (edaspidi ajakava) muutmises alljärgnevalt: 1) töövõtja teostab väliuuringu vastavalt lisas 1 esitatud maksumusele 21 000 eurot, lisandub käibemaks ja lisas 2 esitatud ettepanekule lepingu muutmiseks ja lisas 3 esitatud taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesandele ning annab väliuuringu üle hiljemalt 30.09.2025;  2 2) väliuuringu eest tasub maksja pärast väliuuringu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist tellija, maksja ja töövõtja poolt ning selle alusel esitatud arve saamist; 3) töövõtja täiendab uuringut uuemate merepõhja elustiku uuringu andmetega, ja annab üle hiljemalt 30.09.2025 ning uuringu täiendamise eest eraldi tasu ei maksta; 4) lepingu täitmise uus lõpptähtaeg on 12.07.2026; 5) ajakava muudetakse ja kehtestatakse uues sõnastuses „Ajakava muudatustega“ (Lisa 4). Lepingu muutmise kokkulepe on vormistatud ühes eksemplaris, mis allkirjastatakse digitaalselt. Lisad: Lisa 1 Täiendavate tööde maksumus Lisa 2 Ettepanek lepingu muutmiseks Lisa 3 Taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne Lisa 4 Ajakava muudatustega Poolte allkirjad: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tellija Maksja Töövõtja  Lisa 1 Täiendavate tööde maksumus Taimestiku väliuuringute raames teostatavad tööd ja nende maksumus lähtuvalt lisanduvatest põhjendatud kuludest ning lepingu punktis 2.4 alusel jäävad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete tunnihinnad hankelepingu perioodil fikseerituks ja on aluseks täiendavate tööde eest tasumisel. Lepingu punkti nr 9.3.4 alusel lähtutakse täiendavate tööde arvutamisel messkonnaliikmete tunnihindadest ja lisanduvatest põhjendatud kuludest näiteks välitööde teostamiseks. Lähtudes eeltoodust on taimestiku välitööde kogumaksumus arvutatud järgnevalt: 1) Välitööd – taimestiku eksperdi tunnihind 50€/h o Arvestatud on 3 eksperdi katmata aladel kohapeal käimise ajakuluga 120h. o 3*120*50€/h = 18 000€+km o Ettevalmistus (sh metoodika paika panek) ja kokkuvõtte koostamine – vastutava taimestiku eksperdi tunnihind 50€/h*60h = 3000€+km Kokku: 21 000€+km Poolte allkirjad: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tellija Maksja Töövõtja  mai juuni juuli 18 19 20 21 22 23 24 25 27 28 29 30 Asukoha eelvaliku LS ja KSHP koostamine Avakoosolek (06.05.2024) Trassikoridori visandamise kriteeriumites kokkuleppimine Juhtrühmakoosolek (29.05) REP ajakava ja tööde tutvustus Tehlised küsimused trassi visandamiseks Trasikoridoride visandamine SKPK tutvustab esialgeid visandatud trssialternatiive (19.06) SKPK esitas REM-ile ja Eleringile LS dokumendi (21.06 õhtul) RAM edatsas oma tagaside LS mustandi osa (01.07) Kohtumine KliM ja KeA (19.07), otustati muuta aluskriteeriume, ei välista loodukaitset ja kaotati 100 m puhver elamute ümber Otustati et, LS ei näita visandatud trasse (29.07) Uuringute LÜ koostamine üldisemal tasemel ja LS muutmine Ram vaatab LS üle ja edastab oma tagasiside Materjalide täiendamine lähtuvalt tagasidet Lepingu punkti 2.2.1 kohane arveldamine Lähteseisukohtade, mõjude hindamise programmi, uuringute, eskiisprojketi LÜde tutvustatamine juhtrühmas Avalikust väljapanekust ja arutelust teatamine (14 päeva enne), kirjade koostamine ja asukohtade kokkuleppimine Avalik väljapanek (30p) ja asutuste arvamused Tagasiside koondamine, täiendamine arutelud Avalikud arutelud (arvestatud arutelusid ca 10 tk) Avalikustamise tagasisepõhjal täiendamine juhtrühma koosolek LS ja KSH programmi kinnitamine Avalikustamime tulemustest teavitamine kirjad ja ajalehekuulutus Lepingu punkti 2.2.2 kohane arveldamine Asukoha eelvalik ja KSH aruande koostamine Trassialternatiivide visandamine ja täeiendused KAUR Natura alusandmete korrastamine (hange välitööd jne) Uuringute LÜ koostamine ja Trassialternatiivide võrdlusmetoodika detailne koostamine RAM uuringute LÜ tagaside vajadusel ekpertide kaasamine Konsutandi täiendused tassialternatiivede tutvustamine KOVid ja juhtrühm kinnistuomanike personaalne teavitamine, tassialternatiivide tutvustamise ettevalmistamine tassialternatiivide tutvustamine avalikud koosolekud täiendused saadud tagasiside põhjal Muudatusotsus Saaremaa osas (üks liin kahe asemel) Eksperthinnangute ja eskiisprojekti koostamine ning muude täiendavate uuringute läbiviimine Sotsiaalmajanduslik analüüs Majandusmõjude analüüs Geoloogia ja merepõhjasetete ekspertarvamus Maismaa arheoloogilised uuringud Loomastiku analüüs Mereimetajate analüüs Linnustiku uuring Taimestiku ja vääriselupaikade uuring Nahkhiirte eksperthinnang Elektromagnetvälja eksperthinnang Kalastiku eksperthinnang Mereveekvaliteedi eksperthinnang Rohevõrgustiku analüüs Merepõhja elustiku uuringu läbiviimine MKM tulemuste ülevaatamine Juhtrühma koosolek ja ametkondade poolt uuringu tulemuste üle vaatamine Uuringute täiendused Alternatiivide võrdlustabelite kokku panek ja parima alternatiivi selgumine III etapi tööde vastuvõtmine - 20% Trassialternatiivide võrdluse ja mõjude hindamise aruande koostamine, sh eskiisprojekti terviku kokkupanek Uuringu tulemuste ja parima alternatiivi valiku tutvustus kogukondadele MKM materjalidega tutvumine ja tagasiside Konsultandi täiendused Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande tutvustamine ja heakskiitmine juhtrühmas, koostöö asutustega täiendused saadud tasiside põhjal Kooskõlastamine asutused (30p) IV etapi tööde vastuvõtmine - 20% Avalikust väljapanekust teatamine (14 päeva enne) Avalik väljapanek (40 päeva) tagaside koondamine vastuste kujundamine Avalik arutelu (kuni 45 päeva pärast väljapaneku lõppu) Seisukohad ettepanekute esitajatele, kes esitavad oma seisukohad kirjalikult avaliku arutelu järgselt Teavitus ajalehes avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast) Vajalike muudatuste tegemine V etapi tööde vastuvõtmine - 29% Asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande vastuvõtmine Planeeringu kehtestamine planeeringu kehtestamine - 1%  2024 juuli august september oktoober november detsember jaanuar veebuar märts 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11  2025 märts aprill mai juuni juuli august september 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39  2026 oktoober november detsember jaanuar veeruar märts aprill 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Taimestiku uuringu varasem tähtaeg 35. nädal 2025 asendatakse tähtajaga 40. nädal 2025. Põhjus: täienda Kalastiku eksperthinnangu varasem tähtaeg 35. nädal asendatakse tähtajaga 40. nädal. Põhjus: merepõhja MKM tulemuste ülevaatamise varasem aeg 37-38 nädal asendatakse 41-42 nädalaga. Samas uurin Uuringute ja eksperthinnangute tutvustamiseks puudus varasemas ajakavas juhtrühma koosolek Uuringute täiendamise varasem aeg 39-40 nädal asendatakse 43-45 nädalaga. See sõltu Alternatiivide võrdluse läbiviimine ja parima alternatiivi selgumine nihkub sellele eelnevat Trassialternatiivide võrdluse ja mõjude hindamise aru Vahetulemuste avalikustamist varasemas ajagraafikus ei olnud - see mõju MKM tulemuste ülevaatamise varasem a Konsultandi täiendamiste varasem Juhtrühma koosoleku varas Konsultandi täiendam Avalikust väljapanekust tea aprill mai juuni juuli 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31  2025. Põhjus: täiendavate inventuuride vajadus ja välitööd augustis ning septembris. al. Põhjus: merepõhja elustiku uuringust (tähtaeg 35. nädal) tulenevad ajakohased andmed. ädalaga. Samas uuringu tulemusi esitatakse jooksvalt. Põhjus: taimestiku ja kalastiku uuringute tähtaegade pikendamine. as juhtrühma koosolek. Tulemused tehakse juhtrühmale kättesaadavaks jooksvalt. 45 nädalaga. See sõltub juhtrühma toimumisest ja laekuvast tagasisidest. ihkub sellele eelnevate tegevuste tõttu 45. nädalale. Võrdlustulemusi pannakse kokku jooksvalt, informatsiooni ilmnemisel. mõjude hindamise aruande koostamiseks lisandub täiendamise aeg pärast tulemuste tutvustamist kogukondadele. Kogukonda kus ei olnud - see mõjutab ka järgmiste etappide ajakava nihkumist. evaatamise varasem aeg 46-47 nädal asendatakse 2026. aasta 6-7 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt võrdlustulemuste ava i täiendamiste varasem aeg 49-50 nädal asendatakse 2026. aasta 8-9 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avaliku ühma koosoleku varasem aeg 51-52 nädalal asendatakse 2026. aasta 10-11 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast Konsultandi täiendamiste varasem aeg 2026. aasta 1-2 nädal asendatakse 12-13 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisand Kooskõlastamise varasem aeg 2-5 nädalal asendatakse 13-16 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast ava kust väljapanekust teavitamise varasem aeg 2025. aasta 51-52 nädalal, asendatakse 2026. aasta 10-11 nädalaga. Tähtaeg ni Avaliku väljapaneku varasem aeg 2-5 nädalal asendatakse 13-16 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast Avaliku väljapaneku vastuste kujundamise varasem aeg 6-7 nädalal asendatakse 17-18 nädalaga. Tähtaeg n Avaliku arutelu varasem aeg 8-9 nädalal asendatakse 19-20 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisan Seisukohtade esitamise varasem tähtaeg 10-11 nädalal asendatakse 21-22 nädalaga. Tähtaeg Ajalehes teavituste tähtaeg nihkub varasema 12 nädala asemel 23. nädalale. Tähtaeg nihku Võimalikeks avalikustamise järgselt vajalike muudatuste sisseviimise varasem Planeeringu vastuvõtmine/kehtestamine nihkub aprill 2026 asemel juulisse  gade pikendamine. matsiooni ilmnemisel. ukondadele. Kogukondadele tutvustust varasemas ajagraafikus ei olnud. Ettepanekuid võib laekuda. alt võrdlustulemuste avalikustamise lisamisest ajakavasse. evalt lisanduvast avalikust väljapanekust. b tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust. nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust. ulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.  1 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust. b tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust. -18 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust. eg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust. 1-22 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust. nädalale. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust. e sisseviimise varasem aeg 13-16 nädalal asendatakse 24-27 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljap ll 2026 asemel juulisse 2026. Kogu ajakava nihkumine kuni 10 nädalat. sanduvast avalikust väljapanekust.  mai juuni juuli 18 19 20 21 22 23 24 25 27 28 29 30 Uuringute LÜ koostamine üldisemal tasemel ja LS muutmine Ram vaatab LS üle ja edastab oma tagasiside Materjalide täiendamine lähtuvalt tagasidet Lepingu punkti 2.2.1 kohane arveldamine Lähteseisukohtade, mõjude hindamise programmi, uuringute, eskiisprojketi LÜde tutvustatamine juhtrühmas Avalikust väljapanekust ja arutelust teatamine (14 päeva enne), kirjade koostamine ja asukohtade kokkuleppimine Avalik väljapanek (30p) ja asutuste arvamused Tagasiside koondamine, täiendamine arutelud Avalikud arutelud (arvestatud arutelusid ca 10 tk) Avalikustamise tagasisepõhjal täiendamine juhtrühma koosolek LS ja KSH programmi kinnitamine Lepingu punkti 2.2.2 kohane arveldamine  2024 juuli august september oktoober november detsember 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52