Team Estonia eksporditegevuse kava 2025-2028

Eksporditegevuste kava 2025–2028 Rikkam ühiskond targa ekspordi kaudu Eessõna LEHEKÜLG 2 Visioon ja eesmärk LEHEKÜLG 3 1. Sissejuhatus LEHEKÜLG 4 2. Peamised tegevussuunad ekspordi arendamisel LEHEKÜLG 5 3. Majanduskasvu edendamiseks fookussektorite valimine LEHEKÜLG 8 4. Võtmeosapooled LEHEKÜLG 9 5. Seos olemasolevate strateegiatega LEHEKÜLG 11 Eksporditegevuste kava 2025–2028 1  Eessõna Eesti kaupade ja teenuste eksport moodustab ligi 80 protsenti SKP-st, seega sõltub majanduse pikaajaline kasv meie võimest eksportida ning luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid. Team Estonia eksporditegevuste kava eesmärk on tagada Eesti ettevõtetele parimad võimalused globaalsel turul, toetada nende kasvu ja tugevdada meie majanduse vastupidavust. Eesti suurim eelis on meie kuulumine Euroopa Liitu, mis on maailma suuruselt kolmas siseturg pakkudes ligipääsu ligi 450 miljonile tarbijale. Peame seda maksimaalselt ära kasutama, et väärtusahelates kõrgemale liikuda ning kasvatada meie ettevõtete rahvusvahelist haaret nii Euroopa Liidu siseturul kui ka sellest väljaspool. Peame praegusel keerulisel geopoliitilisel ja heitlikul kaubanduspiirangute ajastul targalt tegutsema ning kasutama ära oma tugevusi, et panustada näiteks Euroopa enda kaitsevõimekuse suurendamisse, mis annab kasvueelise Eesti kaitsetööstusettevõtetele. Samuti on Eesti IT- ja tehnoloogiaettevõtetel suur eelis ja võimekus panustada senisest enam Euroopa tööstusettevõtete digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, eriti nüüd, mil näiteks Saksamaa on otsustanud oma majanduse elavdamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks järgnevate aastate jooksul suunata sadu miljardeid eurosid. Eesti ettevõtetel tuleb olla kohal ja sellest oma osa võtta. Samal ajal on oluline suurendada koostööd nii sektori sees kui ka sektori ja riigi vahel. Riik majandust ei juhi ja ei saa ette öelda, kuidas ettevõtted oma tegevust korraldavad. Küll aga saame teha otsuseid, mis muudavad majandust ja ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks ning eemaldavad teelt ebavajalikud ja koormavad bürokraatlikud takistused, mis pärsivad ettevõtete kasvu ja arengut. Oleme riigina toeks seal, kus meie abi kõige vajalikum on. Eksporditegevuste kava keskendub olulistele valikutele ja fookustele, mis võimaldavad meil suunata ressursse mõjusaimatesse sektoritesse. Oleme valinud fookussektorid lähtuvalt sellest, kes jätab meie majandusse kõige suurema jälje, ning sellest, kui suur on nende tulevikupotentsiaal. Eesti tööstus on olnud meie majanduse vundament ja jääb selleks ka tulevikus. Globaalsed suundumused ja kliimaeesmärgid nõuavad, et ettevõtted kohaneksid kõrgtehnoloogiliste ja kestlike lahendustega. See on väljakutse, kuid ka võimalus tugevdada meie konkurentsipositsiooni maailmaturul. Ekspordi edu ei sünni iseenesest – see on terve majanduskeskkonna tugevuse peegeldus. Kui ettevõtluskeskkond on soodne, kui meie inimesed on vajalike oskustega ja nutikad ning kui riigi ja erasektori koostöö on tugev, siis saab sellest hoogu juurde ka ekspordi kasv. Eesti majandus ja ekspordiedu sõltuvad meie ühistest valikutest ja tööst – koostöös suudame saavutada rohkem ja kindlustada Eesti ettevõtete edu maailmas. Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister 2  Visioon Eesmärk Eesti eksport põhineb usaldusel, kvaliteedil ja Eksporditegevuste kava eesmärk on aidata innovatsioonil. Riigi sihitud teenused, nutikas eksportivatel ettevõtetel kasvatada konkurentsivõimet mainekujundus ja tugevad partnerlussuhted aitavad ja lisandväärtust, et tõsta Eesti majanduse jõukust ja Eesti ettevõtjatel olla maailmas nähtavad ja mõjukad. tagada kestlik tulevik. Edusammude vaatlemiseks ning eksporditeenuste ja -toetuste ajakohasena hoidmiseks tagame regulaarse ekspordinäitajate jälgimise ja hindamise, mis võimaldab tegevusi kohandada vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja uutele väljakutsetele. Järelevalve ja hindamise protsessi toetamiseks viime kord kvartalis läbi mõõdikute seire, mille tulemus kuvatakse MKMi kodulehel aegreana. MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE (2028) ALLIKAS Kaupade ja teenuste 30,1 mld € (2024) 43 mld € sh kaubad 22 Statistikaamet ekspordi maht eurodes sh kaubad 17,6mld ja ja teenused 21 mld teenused 12,5 mld Ettevõtete arv, kes 615 (2023*) 700 Äriregister ekspordivad > 10 mln euro eest aastas Väljapoole lähiriike 61% (2024) 70% Statistikaamet (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) mineva ekspordi osakaal Rahvusvahelise kajastuste arv 671, kajastuste arv 1900, EISi kogutud andmed meediakajastuse maht ulatus 255M ulatus 540M ja ulatus Rahulolu EISi ja - >4 EISi ja Välisministeeriumi Välisministeeriumi eksporditeenustega kogutud andmed *Asendatakse 2024. aasta andmetega, kui need tehakse Äriregistris kättesaadavaks. Eksporditegevuste kava 2025–2028 3  1. Sissejuhatus Ligi kolmandik Eesti ettevõtetest tegeleb ekspordiga. Eksporditegevuste kava põhineb neljal prioriteetsel Seejuures 80% ettevõtetest 1 teevad koostööd tegevussuunal, mis loovad aluse Eesti ekspordi eksportijatega või toodavad neile kaupu ja teenuseid. kasvuks ja pikaajaliseks arenguks: ettevõtete Alates 2010. aasta finantskriisist on Eesti ekspordi ekspordivõimekuse kasvatamine sihitud turuosa maailmaturul kasvanud 11,3% võrra2. toetusmeetmete ja -teenuste tervikliku ökosüsteemi Ekspordi kogukasvu on vedanud suuresti mahu, kaudu; eksporditurgude valiku mitmekesistamise mitte lisandväärtuse kasv. Järgnevatel aastatel on toetamine, Eesti strateegiline mainekujundus ning riigi Eesti eksportijate üks olulisi väljakutseid liikuda ja ettevõtjate strateegiline ja koordineeritud koostöö. keerukamate ja kallimate toodete poole. Selleks, et suunata ressursid sinna, kus ekspordi mõju Ekspordi struktuur on muutunud teenuste Eesti majandusele on kõige suurem, oleme strateegia kesksemaks. Kui 2011. aastal moodustasid teenused koostamisel paika pannud fookussektorid, kellele 28% Eesti ekspordist, siis 2024. aastal juba 41%. oma tegevusi planeerides eelkõige keskendume. Kasvu on väga jõudsalt vedanud IT-teenuste eksport, Valik tugineb nii sektorite ekspordipotentsiaalile kui mis on suurenenud viimase kümne aastaga enam kui ka senisele kasvule ja innovatsioonivõimekusele. kuus korda. Fookussektorite määratlemine aitab meil sihipärasemalt toetada ettevõtete rahvusvahelistumist 2025. aasta alguses valitsevad maailma kaubanduses ja suurendada Eesti nähtavust globaalsetel turgudel. turbulentsed ajad. Kasvavad geopoliitilised pinged ja Samas jääb eksporditugi kättesaadavaks ka teistele kiiresti muutuvad tollimaksud loovad eksporditurgudel sektoritele, kellel on rahvusvahelistumise ambitsioon üha uusi väljakutseid. Just selle keerulise olukorra ja potentsiaal. mõistmine ja ettenägemine on olnud eksporditegevuste kava lähtepunkt. Oleme selle koostöös ettevõtlussektori esindusorganisatsioonidega välja töötanud justnimelt selleks, et Eesti ettevõtted suudaksid muutuvates tingimustes edukalt tegutseda ning tugevdada oma positsiooni välisturgudel. [1] Eesti ettevotete osalemine ja positsioon globaalsetes ja lokaalsetes vaartusahelates [2] Estonia In-Depth Review 2025 4 2. Peamised tegevussuunad ekspordi arendamisel3 1. Tõstame ettevõtete ekspordivõimekust sihitud toetusmeetmete, paindliku ekspordifinantseerimise ja teenuste tervikliku ökosüsteemi loomisega. 2. Toetame eksporditurgude valiku mitmekesistamist kasvu saavutamiseks ja kriisides vastupidavuse suurendamiseks. 3. Toetame eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega. 4. Tugevdame riigi ja ettevõtjate strateegilist koostööd ja infovahetust. 2.1. Tõstame ettevõtete ekspordivõimekust sihitud toetusmeetmete, paindliku ekspordifinantseerimise ja teenuste tervikliku ökosüsteemi loomisega Ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmiseks pakume sihitud teenuseid ja toetusi, mis lähtuvad ettevõtete ja sektorite konkreetsetest vajadustest ja arengueesmärkidest, MÕÕDIK toetades neid kogu arengutsükli vältel – alates idee arendamisest kuni välisturule Ettevõtete arv, kes jõudmiseni. Meetmete tõhususe tagame koostöö, andmepõhise planeerimise ja ekspordivad süsteemse mõjuhindamisega ning keskendume paindlikele rahastusvõimalustele ja > 10 mln euro eest sisukale nõustamisele. aastas Uued tegevused: BAASTASE (2023*) ↗ Suurendame ekspordilaenu mahtu ja muudame tingimused paindlikumaks 615 (vastutaja MKM, tähtaeg 2026 I kv). ↗ Muudame ettevõtete ekspordinõustamise personaalsemaks ja terviklikumaks, SIHTTASE (2028) n-ö ühe ukse põhimõttest lähtuvaks (vastutaja EIS ja VM). 700 ↗ Loome erialaliitudele rahvusvahelistumise edendamise toetuse, mis võimaldab ALLIKAS neil eksporditegevusi juhtida (vastutaja MKM, tähtaeg 2025 II kv). Äriregister ↗ Toetame uute toodete sertifitseerimist eksportturgude nõuete ja ootustega vastavuse tagamiseks (vastutaja MKM, tähtaeg 2026 III kv). [3] Strateegia lisa 1 kirjeldab Team Estonia tänaseid ja jätkuvaid tegevusi. Allpool on fookus lisategevustel. Eksporditegevuste kava 2025–2028 5  2.2. Toetame eksporditurgude valiku mitmekesistamist kasvu saavutamiseks ja kriisides vastupidavuse suurendamiseks Eesti majanduse kestlik kasv ja kriisikindlus sõltuvad eksportturgude mitmekesisusest. Suurem hulk eksportturge vähendab sõltuvust üksikutest sihtturgudest ning loob ettevõtetele rohkem võimalusi kasvu ja edu saavutamiseks. Läheneme sellele sihipäraselt, tuginedes globaalsetele trendidele, sektorite vajadustele ja ettevõtete MÕÕDIK ekspordipotentsiaalile. Rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine, sihitud Väljapoole lähiriike turuteabe jagamine ja sobivate tugiteenuste pakkumine aitavad ettevõtetel uutele (Soome, Rootsi, turgudele siseneda ning vastata rahvusvahelistele ootustele ja nõudmistele. Läti, Leedu) mineva ekspordi osakaal Uued tegevused: ↗ Avame viis ettevõtluskeskust (Riia, London, Pariis, Berliin, Kopenhaagen) ja BAASTASE (2024) koostame kaheksa riigi-/piirkonnastrateegiat (Singapur, Kagu-Aasia, Aafrika, 61% Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Iisrael, India) (vastutaja VM, tähtaeg 2026 I kv). ↗ Suurendame ettevõtjate turuteadlikkust koostades turuanalüüsid Ukraina, India, SIHTTASE (2028) Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Poola turgude kohta 70% (vastutaja VM, tähtaeg 2025 II kv). ALLIKAS ↗ Tagame strateegilise vaate ja teenuste toe Saksamaa turul ulatusliku Statistikaamet investeerimiskava raames ärivõimaluste kasutamiseks (vastutaja VM/EIS). ↗ Riikides, kus on uste avamiseks vaja valitsuse tuge, sõlmime valdkondlikke koostöölepinguid (vastutaja Team Estonia). ↗ Soodustame Eesti ettevõtete laienemist ja uutele turgudele sisenemist ühinemiste ja omandamiste abil (M&A) (vastutaja MKM, tähtaeg 2028 II kv). 6 2.3. Toetame eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega Eesti ettevõtete edu rahvusvahelistel turgudel sõltub lisaks toodete ja teenuste kvaliteedile riigi tuntusest ja usaldusväärsest mainest. Meie eesmärk on tugevdada Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil nii digiriigi kui ka targa tööstuse ja MÕÕDIK innovatsioonikeskusena. Ettevõtete toetamine välisturgudel eeldab ühtset ja sihitud Rahvusvahelise sõnumite edastamist. Kõik, kes Eestit rahvusvahelises suhtluses esindavad, omavad meediakajastuse rolli ekspordivõimaluste loomisel ja usaldusväärsete suhete kujundamisel. Seetõttu on maht ja ulatus oluline, et Eesti esinduslik suhtlus ja koostöö rahvusvahelisel tasandil toetaks ühtset narratiivi. BAASTASE (2024) Uued tegevused: kajastuste arv 671, ↗ Loome ja teeme kättesaadavaks Eesti kui targa tööstusriigi ning fookussektorite ulatus 255M sõnumid ja turundusmaterjalid bränd Estonia tööriistakastis (vastutaja MKM/ EIS, tähtaeg 2025 IV kv). SIHTTASE (2028) ↗ Laiendame e-esitluskeskuse tegevuste ja teenuste valikut, et suurendada Eesti kajastuste arv 1900, kui tööstusriigi nähtavust ärivisiitide ja pressireiside vastuvõtmise toel (vastutaja ulatus 540M EIS, tähtaeg 2025 IV kv). ALLIKAS ↗ Tagame Eesti avaliku teenistuse välissuhtluse ja majanduskoostööd suunava EISi kogutud põhimõtete kogumi ehk äridiplomaatia hea tava laialdasema rakendamise andmed (vastutaja VM, tähtaeg 2025 IV kv). ↗ Suurendame Eesti ekspordi edulugude kajastamist rahvusvahelistes meediaväljaannetes ja sotsiaalmeediakanalites (vastutaja EIS). 2.4. Tugevdame riigi ja ettevõtjate strateegilist koostööd ja infovahetust Tõhus ja koordineeritud koostöö riigi ja ettevõtjate vahel on ekspordiedu üks olulisi MÕÕDIK eeltingimusi. Ettevõtjad peavad saama oma tegevuses tugineda ajakohasele, Rahulolu EISi ja usaldusväärsele ja hõlpsasti kättesaadavale infole. Sihitud ja süsteemne infovahetus Välisministeeriumi aitab luua selge ülevaate turu võimalustest ja takistustest ning riigi pakutavatest eksporditeenustega teenustest. Läbimõeldud infovahetus ning koostöö tugevdavad kogu eksporditoetuse ökosüsteemi. BAASTASE - Uued tegevused: ↗ Käivitame ekspordiportaali, sh rahvusvaheliste ärivõimaluste ettevõteteni SIHTTASE (2028) toomiseks (vastutaja VM, tähtaeg 2026 I kv). >4 ↗ Suurendame EISi käsutuses olevat tööriistakasti tegevuste, turgude ja klientide andmepõhiseks juhtimiseks (vastutaja EIS). ALLIKAS ↗ Tagame prioriteetsetes sihtriikides süsteemse toe pärast sihtturul läbiviidud EISi ja tegevusi, hinnates saavutatud tulemusi, planeerides edasisi samme ja pakkudes Välisministeeriumi lisatuge uute võimaluste avastamiseks ja kontaktide arendamiseks (vastutaja kogutud andmed EIS, VM). Eksporditegevuste kava 2025–2028 7  3. Majanduskasvu edendamiseks fookussektorite valimine Fookussektoreid valides on meie lähtekohaks eelkõige TAIE arengukava, mis täna seab esiplaanile neli majandusliku suunaga prioriteetset valdkonda (digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused). Samuti lähtume fookussektori valikul tänaste võimekuste hindamise kõrval uutest tehnoloogiatrendidest. Lisaks hindame järgmisi ettevõtete ekspordivõimekuse ja majandusliku mõjuga seotud karakteristikuid4: 1. Vaatame sektori mahtu ning selle osakaalu SKPs ja koguekspordis, et hinnata selle majanduslikku kaalu. 2. Keskendume loodavale lisandväärtusele, mis näitab sektori suutlikkust pakkuda kõrgema väärtusega tooteid ja teenuseid. 3. Hindame sektori panust maksutulude laekumisse, sh osakaalu tööhõives, et mõista selle laiemat mõju majandusele. Fookussektorite valikul arvestame lisaks majanduslikele näitajatele sektori ettevõtete panust teadus- ja arendustegevusse, võimet pakkuda innovaatilisi lahendusi, väärindada maksimaalselt kohalikke ressursse ning kasutada kestlikke lahendusi. Eelnevat arvesse võttes on valitud fookussektorid järgmised5: Puidutööstus Tervisetehnoloogiad Merendussektor Rohetehnoloogiad Toidu- ja joogitööstus Info- ja kommunikatsiooni- Masina- ja tehnoloogiad metallitööstus Kaitsetööstus Hindamisel lähtume Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorist (EMTAK) kahekohalise koodi täpsusega. [4] Lisaks nimetatud sektoritele toetatakse turismisektori tegevusi läbi arengudokumendi „Turismi pikk vaade 2035“, loomemajanduse [5] eksporti toetab arengudokument „Loome mõju“ (koostamisel) ning erinevaid ekspordiga seotud toetusi pakuvad ka 8 Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). 4. Võtmeosapooled Eksporditegevuste kava elluviimisel on võtmetähtsusega Eesti ettevõtted, erialaliidud ja katusorganisatsioonid. Ettevõtted vastutavad otseselt oma toodete ja teenuste eksportimise eest, investeerides innovatsiooni, tootearendusse ja turundusse. Erialaliidud ja katusorganisatsioonid pakuvad ettevõtetele tuge ja teadmisi, kasvatada ettevõtete teadmisi ekspordivõimalustest ja –riskidest, aidates neil orienteeruda rahvusvahelistes nõuetes ja pakkudes koostöövõrgustikku, mis hõlbustab ühisturundust ja ühiseid ekspordiprojekte. Team Estonia EESMÄRGID ↗ Ettevõtete toetamine välisturgudel ↗ Investeeringute ligimeelitamine Majandus- ja ↗ Eesti ärikeskkonna kuvandi edendamine ↗ Välismaiste talentide ja teadmiste kaasamine Välisministeerium Ettevõtluse ja Kommunikatsiooni- Strateegilise suuna Innovatsiooni Sihtasutus ministeerium määramine, diplomaatiline Teenuste pakkumine Strateegilise suuna tugi ja esindamine, ettevõtetele ja investoritele määramine teenuseid ettevõtetele ja investoritele Teised ministeeriumid Sektori- või valdkonnapõhise ekspordi edendamine Team Estonia on Eesti riigi majandusarengu ja rahvusvahelise konkurentsivõime edendamiseks loodud koostöömudel, mida veavad eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Välisministeerium (VM) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Team Estonia eesmärk on koordineerida riigi pingutusi ettevõtete rahvusvahelisele areenile viimisel, investeeringute ligimeelitamisel ning Eesti kui atraktiivse investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna kuvandi edendamisel. Koostöö on suunatud ka välismaiste talentide ja teadmiste kaasamisele. Eksporditegevuste kava 2025–2028 9  Riikides, kus EISil on välisesindaja, vastutab ta üldjuhul B2B projektide eest, samal ajal kui B2G projektide eest vastutab VM vastav teenistuja. Riikides, kus EISi esindaja puudub, täidab mõlemat rolli – nii B2B kui ka B2G suhtluse korraldust – Välisministeeriumi esindaja. Lisaks täidavad olulist rolli ka teised ministeeriumid, kes vastutavad oma valitsemisalas olevate valdkondade rahvusvahelise tutvustamise ja ekspordivõimaluste edendamise eest. Näiteks vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti toidutööstuse ja põllumajandustoodete välisturgudele viimise toetamise eest, sealhulgas eksporditurgudele sisenemise tõkete leevendamise ja turundustegevuste koordineerimise kaudu. Kultuuriministeerium panustab loomemajanduse ja kultuuriekspordi edendamisse, toetades kultuuri- ja loomesektorite rahvusvahelist laienemist ning käsitledes loomesektorit fookussektorite ekspordi horisontaalse võimendajana. Brändiloome, disaini ja innovatsiooni kaudu tugevdab loomesektor fookussektorite rahvusvahelist konkurentsivõimet ning aitab kujundada Eesti kuvandit nutika, loova ja esteetilist kvaliteeti väärtustava riigina. Haridus- ja Teadusministeerium toetab teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse rahvusvahelistumist. Eesti äridiplomaatia võrgustik 2024 10 5. Seos olemasolevate strateegiatega Eksporditegevuste kava on loogiline jätk riiklikele Vabariigi Valitsuse „Eesti välispoliitika arengukava arengudokumentidele, sealhulgas „Eesti 2035“ 2030“ annab panuse Eesti majanduslike ja poliitiliste strateegiale, „Teadus- ja arendustegevuse, huvide edendamisele ning keskendub tugevalt innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavale (TAIE majandusdiplomaatia rollile. Välisdiplomaatiliste 2035)“ ning majandusplaanile ja majanduse sihtide seadmine ja nende saavutamine loob soodsama kasvu kavale. Kui eelmainitud dokumendid loovad keskkonna eksporditegevuste elluviimiseks ning laiemad raamid Eesti majanduse ja innovatsiooni tagab stabiilse rahvusvahelise keskkonna, milles Eesti edendamiseks, siis eksporditegevuste kava keskendub ettevõtetel on paremad võimalused eksporditegevust konkreetselt ekspordiga seotud tegevustele, tagades laiendada ja majanduslikku mõju suurendada. fookuse, sihipärased meetmed ja süsteemse toetuse ettevõtete välisturgudele laienemiseks. Välisinvesteeringute strateegia toetab eksporditegevuste kava, kuna välisinvesteeringud „Eesti 2035“ on seadnud sihiks tugeva, uuendusliku aitavad tuua Eestisse kapitali, oskusteavet ja ja vastutustundliku majanduskeskkonna loomise. tehnoloogiat, mis suurendavad kohalike ettevõtete Selle sihi elluviimine eeldab süsteemset lähenemist ekspordivõimekust. Tänased välisinvesteeringud Eesti konkurentsieelistele ning see saab toimuda vaid loovad aluse homsetele eksporditoodetele ja kõigi ministeeriumide koostöös. -teenustele. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni Turismistrateegia ja „Turismi pikk vaade 2035“ ning ettevõtluse arengukava (TAIE 2035)“ toetavad eksporti, kuna turism toob Eestisse annab aluse fookusvaldkondade valikule ning rahvusvahelisi kontakte ja suurendab Eesti tuntust seab eesmärgiks tugevdada Eesti ettevõtete välismaal. Edukas turism suurendab nõudlust Eesti innovatsioonivõimekust, mis omakorda toetab toodete ja teenuste järele välisriikides, tugevdades ekspordivõimaluste avardamist ja lisandväärtuse seeläbi ka eksporti. loomist välisturgudel. Finland Norway Majanduskasvu kava seab laiemad eesmärgid Sweden Estonia Russia ja prioriteedid, mille põhjal kujundatakse ekspordi Baltic sea Latvia North sea tegevusi ning mis adresseerib kõiki aspekte, mis Denmark Lithuania on olulised Eesti konkurentsivõime parandamiseks Ireland United Germany Belarus Kingdom Netherlands Poland eksporditurgudel. Vähem bürokraatiat, kiirem Belgium Luxembourg Czech republic asjaajamine, ligipääs kapitalile, efektiivsed teenused Austria Slovakia Moldova France Hungary jmt aitavad vähendada ettevõtete kulusid ning Switzerland Slovenia Romania Croatia Bosnia & herz. soodustavad liikumist kõrgema lisandväärtusega Serbia Italy Kosovo Bulgaria Andorra Monte- Negro Macedonia toodete ja teenuste pakkumise poole. Majanduspoliitika Portugal Spain Albania Greece plaan on seadnud eesmärgiks Eesti majanduse Malta kahekordistamise aastaks 2035. Selle eesmärgi Mediterranean sea täitmiseks peab ka eksport kasvama vähemalt kaks korda. Eksporditegevuste kava 2025–2028 11  Lisa 1. Eksporti toetavad teenused Teenus Kirjeldus Teenusepakkuja Ekspordinõunike Välisriigis resideeruva ekspordinõuniku mitmekülgne tugi, EIS, VM teenused mis hõlmab turuinfo jagamist ja -teadlikkuse kasvatamist, sihtturgudel ärikontaktide vahendamist ning loomist. Arenduspartnerite Arenduskoostöö eksperdid aitavad ettevõtetel leida ja ühendust EIS otsing ja saada nii Eestis kui üle maailma parimate ekspertidega arenduskoostöö arenduses, testimises ja sertifitseerimises, teadlaste ja nõustamine teadusarendusasutustega, kes aitavad ettevõtjal arendada ja turule tuua uusi tooteid ja teenuseid. Ärikontaktide Ärikontaktide loomine sihtturgudel toimub kahel suunal: EIS, loomine sihtturgudel 1) Eesti ettevõtjate nõustamine eksporditurgudele sisenemisel Välisministeerium ning 2) välisettevõtete kokkuviimine Eesti ettevõtetega. EISil on ekspordinõunikud 14 välisturul, lisaks tehakse koostööd Välisministeeriumi majandusnõunikega. Teenindatakse välisettevõtete ostusoove, et leida neile potentsiaalseid koostööpartnereid Eestis. Korraldatakse Eesti ettevõtlussektoreid tutvustavaid sihtturupõhiseid PR- ja turundustegevusi, et toetada ettevõtteid uutele välisturgudele laienemisel. Tradewithestonia. com annab välispartneritele ülevaate Eesti ekspordisektoritest, -tegevustest, erialaliitudest, uudistest ja edulugudest. Ühisstendid Korraldame rahvusvahelistel välismessidel riiklikke ühisstende, EIS rahvusvahelistel et aidata Eesti ettevõtetel välisturgudel edu saavutada. REM+PRIA messidel Ühisstendi komplekteerimisel jälgitakse, et väljas oleks tugeva ekspordipotentsiaaliga ettevõtjad, tootevalik oleks mitmekesine ja innovaatiline ning juba kogenud ettevõtjate kõrval oleks võimalus osaleda ka alustavatel eksportööridel. Sihtturu seminarid Korraldatakse seminare, et ettevõtted saaksid uutele turgudele EIS, sisenemiseks ja kontaktide loomiseks eelinfot. Antakse infot Välisministeerium ja näpunäiteid, kuidas sihtturul edukalt tegutseda, millised on võimalused ja väljakutsed ning sihtriigi ärikultuuri eripärad. Samuti jagatakse infot kontaktide ja koostöövõimaluste leidmise kohta. Visiidid ja Visiidid ja ärimissioonid pakuvad Eesti rahvusvahelise EIS, ärimissioonid ambitsiooniga ettevõtetele võimalust suurendada enda nähtavust Välisministeerium eksporditurgudele välisturgudel ja avastada globaalseid ekspordivõimalusi. Sektoripõhine ärimissioon sihtturule võimaldab süvitsi tutvuda soovitud ekspordituruga. Eesmärk on saada ülevaade oma toote või teenuse võimalustest konkreetsel välisturul ja sõlmida uusi ärikontakte. Ärimissioone korraldatakse erinevatesse sihtriikidesse sektoripõhiselt. Ekspordilaen Ekspordilaen on mõeldud Eestis toodetud kaupade eksportimise EIS tehingute rahastamiseks ja laen väljastatakse Eesti eksportijale. Ekspordilaenu sihtotstarve on võimaldada välisostjale vähemalt kahe aasta pikkust maksetähtaega ning rahastada krediidikindlustuse preemiamakse tasumist ja vajaduse korral ka välisostjale müüdavate kaupade tootmist. Pikaajaliste Üle kaheaastase maksetähtajaga eksporditehingute riskide AS KredEx eksporditehingute kindlustamiseks mõeldud teenused on tarnijakrediidi kindlustus ja Krediidikindlustus kindlustus ostjakrediidi kindlustus. Need teenused on mõeldud eksportijale, kes müüb kapitali- või kestvuskaupu (nt masinad, seadmed, tehaste sisseseade) või osutab välisriigis asuvale ostjale suures mahus teenuseid (nt väga mahukas IT-arendus), samuti sellises tehingus osalevale finantseerijale. Saatkonna ruumide Ettevõtjatel on võimalus koos saatkonnaga sündmusi korraldada. Välisministeerium võimaldamine Võimekus on olemas suuremates saatkondades, kus on selleks erialaliitude, sobilikud ruumid. Eraldi on seitsmes fookusriigis ettevõtjatele ettevõtte või toote loodud Ettevõtluskeskuse kontseptsiooni all laiemad võimalused esitlusürituste ürituste ja sündmuste korraldamiseks. Võimalus on korraldada nii korraldamiseks virtuaalseid kui hübriidvormis üritusi, seminare, tootetutvustusi. Saatkond tagab ruumid ning võimalusel ka ruumide tehnilised lahendused. Ettevõtja peab katma võimalikud sündmusega kaasnevad lisakulud. Asukohariigi Eesti saatkonnad välisriikides annavad ülevaate ja jagavad Välisministeerium ärikeskkonnast materjale ärikeskkonda reguleerivatest õigusaktidest, üldise ülevaate ärikultuurist, tavadest. Muud üldist laadi päringud võivad olla andmine ja esmane nt äritingimuste, maksude, transpordikanalite, töölubade jms nõustamine kohta, samuti päringud ettevõtete andmete kontrollimiseks või statistikapäringud. Ettevõtete Ettevõtte uuele turule sisenemisel ja seal tegutsemisel võivad Välisministeerium seaduslike huvide esile kerkida mitmed takistused või murekohad. Näiteks sihtriigi kaitse, probleemide majanduskeskkonnast, seadusandlusest, bürokraatiast, hangetest korral suhtlemine ja konkurentsitingimustest tulenevad probleemid. Takistused asukohariigi võivad olla sihtriigis ka seoses isikute, kaupade ja kapitali ametivõimudega liikumisega (sh ärikultuur, tavad, keeleoskus) ning tehniliste kaubandustõkete esinemine sihtriigis. Rahvusvahelise Ettevõtetel on võimalik kaasata ekspordiga seotud kitsaskohtade EIS eksperdi kaasamine lahendamiseks eksperte erinevate sihtturgude suunal üle maailma. Teenusesse on võimalik tulla ka enda poolt leitud sobiva eksperdiga. Eesmärk on kaasa aidata ettevõtete ekspordiga seotud eesmärkide saavutamisele ning uuele eksporditurule sisenemise protsesse kiirendada. Eksporditegevuste kava 2025–2028  Lisa 2. Visioon fookussektorite tulevikust Puidutööstus Eesti puidutööstusel on oluline positsioon globaalses majanduses, keskendudes kohalikul ressursil põhineva väärtusahela maksimeerimisele. Eestist eksporditakse kõrgelt väärindatud puidutoodangut, näiteks ehituselemente, mööblit ja nutikaid lahendusi. Puitu kasutatakse uutes valdkondades, näiteks bioplastide, viskooskangaste, biokütuste ja energiatõhusate ehitusmaterjalide tootmises. Teadusasutuste, ettevõtete ja riigi tihe koostöö toetab tootmisprotsesside optimeerimist. Automatiseerimine ja digitehnoloogiad aitavad parandada ressursside kasutust. Kohalikud väikeettevõtted ja suured tööstusettevõtted loovad tõhusa ökosüsteemi, mis toetab nii kohalikku kasvu kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet. Merendussektor Meremajanduse globaalselt kasvav ja mitmekesine turg ning Eesti ärikeskkond võimaldavad arendada, toota ja eksportida väikeseeriate ja eriprojektidena väga keerukaid, kõrge kvaliteediga, tarku ja keskkonnasäästlikke laevu jt meretööstustooteid kogu väärtusahela ulatuses. Eesti meretööstuse konkurentsivõime põhineb headel rahvusvahelistel koostöösuhetel ja valmisolekul rakendada oma toodetes kõige uudsemaid tehnoloogilisi lahendusi. Eesti merendussektor on muutunud mitmekülgseks ja tugevnenud konkurentsivõimega tööstusharuks. Laevanduses on toimunud üleminek taastuvatele energiaallikatele, mis on vähendanud süsinikujalajälge. Autonoomsed ja kaugjuhitavad laevad on muutnud logistika efektiivsemaks ja ohutumaks. Eesti sadamad on digitaliseeritud ja toimivad rahvusvaheliste logistikasõlmedena, kus tehnoloogia aitab optimeerida kauba liikumist ja vähendada keskkonnamõjusid. Meretuulepargid mängivad olulist rolli taastuvenergia tootmises ja energiajulgeoleku suurendamisel. Eesti merendussektor on lõimunud rahvusvaheliste väärtusahelatega, pakkudes kestlikke ja kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja teenuseid, muutes sektori rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks. Toidu- ja joogitööstus Eesti toidu- ja joogisektor on kujunenud oluliseks tegijaks, panustades mitmekesisesse ja kõrge kvaliteediga toodangusse. Väärindatakse kohalikke bioressursse, nagu teraviljad, marjad, liha ja piim, et toota kõrgema lisandväärtusega tooteid, sealhulgas tervisetooteid ja funktsionaalset toitu. Eesti puhtast toorainest valmistatud tooted, nagu taimsed alternatiivid ja mahetooted, on nõutud ka eksporditurgudel. Sektor panustab teaduskoostöösse, mis viib uute tehnoloogiate ja tootmismeetodite kasutuselevõtuni. Täppispõllumajandus ja automatiseerimine suurendavad tootmise efektiivsust, tagades samal ajal toidu kvaliteedi ja jälgitavuse. Eesti toidu- ja joogisektor on mitmekesistanud oma turge ja ekspordib kõrgelt väärindatud tooteid, vastates nõudlusele jätkusuutlike ja tervist toetavate toodete järele. Masina- ja metallitööstus Eesti masina- ja metallitööstus on kõrgtehnoloogiline ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline sektor, kus domineerivad nutikad tootmislahendused, automatiseeritud tootmisliinid, robootika ja tehisintellekti rakendused. Need on muutnud sektori tõhusamaks ja paindlikumaks, võimaldades kiiret kohandumist turu nõudlusega. Digitaalsete kaksikute ja suurandmete kasutamine aitab optimeerida tootmist ja vähendada jäätmeid. Rohepöörde põhimõtted on lõimitud sektori tegevusse, kasutades taastuvenergiat ja ringlusse võetud materjale. Eesti masina- ja metallitööstus on juhtiv robootika ja automaatika lahenduste tootja, pakkudes jätkusuutlikke tooteid nii Euroopa kui globaalsel turul. Sektor on tihedalt seotud rahvusvaheliste väärtusahelatega ja panustab uute tehnoloogiate arendamisse, osaledes Euroopa Liidu projektides ning pakkudes lahendusi energiatõhususe ja automatiseerimise valdkondades. Kaitsetööstus Eesti kaitsetööstus on tehnoloogiliselt arenenud ja rahvusvaheliselt tunnustatud sektor, keskendudes kõrgtehnoloogiliste lahenduste arendamisele. Peamised valdkonnad hõlmavad küberkaitset, mehitamata süsteeme, robootikat ja tarkvarapõhiseid lahendusi ja laskemoona, mis toetavad kaasaegset sõjapidamist. Eesti on liider küberjulgeolekus ja digitaalse lahinguvälja lahendustes, pakkudes tugevat konkurentsieelist. Kaitsetööstus on lõimitud rahvusvaheliste kaitseprojektidega, osaledes Euroopa Liidu ja NATO programmides. Eesti ettevõtted arendavad autonoomseid süsteeme ja tehisintellekti rakendusi, aidates kaasa rahvusvahelisele julgeolekule. Tihe koostöö teadusasutustega ja sidemed teiste tehnoloogiasektoritega tagavad Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõime, toetades nii riigi julgeolekut kui ka majandust. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on jätkuvalt üks meie riigi majanduse tugisammastest ja rahvusvaheline edulugu. E-riigi kogemused ja turvalised digilahendused, sealhulgas e-teenused, tarkvaraarendus ja pilvetehnoloogiad, on kindlustanud Eesti juhtpositsiooni globaalses tehnoloogiavaldkonnas. Eesti IKT-ökosüsteem on tuntud teadusasutuste, idufirmade ja tehnoloogiaettevõtete uuendusmeelsuse ja tiheda koostöö poolest. Tehisintellekti, suurandmete ja asjade interneti rakendused juhivad sektori arengut, muutes tööstusi efektiivsemaks ja intelligentsemaks. Küberkaitse on Eesti IKT sektori üks peamisi tugevusi, pakkudes lahendusi rahvusvahelisele turule. IKT sektor mängib olulist rolli teiste tööstusharude digitaliseerimises ja on seotud tervisetehnoloogia, rohetehnoloogia ja kaitsetööstusega, tagades Eesti püsiva uuenduslikkuse globaalses tehnoloogiamaailmas. Rohetehnoloogiad Eesti rohetehnoloogiate sektor on üks meie majanduse võtmevaldkondi, keskendudes taastuvenergiale, energiasalvestusele ja süsiniku vähendamise tehnoloogiatele. Eesti on saavutanud edu päikese- ja tuuleenergia tootmises ning arendanud rohelise vesiniku ja biogaasi tehnoloogiaid, mis tugevdavad energiajulgeolekut ja Eksporditegevuste kava 2025–2028 aitavad saavutada süsinikuneutraalsust. Eesti elanikkonnale on tagatud nõuetekohane ning hea kriisikindlusega joogiveevarustus ning reoveepuhastus. Sektori areng põhineb uuenduslikel tehnilistel lahendustel ning koostööl teadusasutuste ja tööstusega. Eesti ettevõtted pakuvad rahvusvaheliselt nutikaid energiasüsteeme, vee puhastamise ja taaskasutamise tehnoloogiaid ja rohelise taristu lahendusi. Rohetehnoloogia sektor on lõimitud Euroopa ja rahvusvaheliste energiaprojektidega, tagades Eesti innovatsiooni juhtpositsiooni ja panustades majanduse kasvu ning keskkonnasäästlikkusse. Tervisetehnoloogiad Eesti tervisetehnoloogiasektor on rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsiooni eestvedaja, pakkudes tipptasemel tervisetehnoloogiaid ja -teenuseid. Sektor põhineb teadusasutuste, tervishoiuasutuste ja ettevõtete tihedal koostööl, kus arendatakse digitaalseid lahendusi ja tervishoiuautomatiseerimise süsteeme. Terviseandmete kasutamine ja analüüs on saanud Eesti peamiseks konkurentsieeliseks haiguste ennetamisel ja täppismeditsiinis. E-tervise ja digitaalsete teenuste arendamine on viinud Eesti juhtpositsioonile digitaalse tervishoiu lahendustes, nagu kaugravi ja tehisintellekti kasutamine diagnostikas. Personaalmeditsiini lahendused on laialdaselt kasutusel, võimaldades kohandatud ravi. Eesti tervisetehnoloogiasektor on ka oluline eksportija, osaledes rahvusvahelistes projektides ja pakkudes kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Sektori kasv on seotud tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamise ja ennetava tervishoiu edendamisega uuenduslike tehnoloogiate abil.  Märkus Esitaja Arvestatud/Mittearvestatud/ Kommentaar - lk 6 tegevus „Riikides, kus on Arvestatud uste avamiseks vaja valitsuse tuge, sõlmime valdkondlikke koostöölepinguid“ (vastutaja Team Estonia) – põllumajandus- ja toidusektori puhul on selle tegevuse vastutajaks ka REM, kes korraldab MoU-de allkirjastamist ning vajadusel koostöös Põllumajandus- ja Regionaal- ja Toiduametiga toiduohutuse Põllumajandusminist protokollide, sertifikaatide jms eerium dokumentide väljastamist ja edastamist; - lk 12 toetatavad teenused. Arvestatud Teenuse „Ühisstendid rahvusvahelistel messidel“ puhul saab teenusepakkujate lahtrisse lisada ka REMi. REM rakendab koostöös PRIA-ga kahte toetust, mille abil korraldavad erialaliidud (nt Toiduliit, EPKK ja Kalaliit) ühisstende rahvusvahelistel ärimessidel. Eesti kuvand hariduse Haridus- ja Võtame teadmiseks, ning tippriigina on üks riigi Teadusministeerium kasutame infot Eesti tööstuse strateegilise loo loomisel. Kuna muudame mainekujunduse strateegia eksporditegevuste võimalikest fookustest ja kavaks, siis praegu hoiame Eesti ekspordi edu aluseid. fookuse kitsama ning seega Ekspordistrateegia 2025- hetkel siin pakutud platvorme 2028 visiooni "Eesti tegevuskavas ei hõlma. ekspordib usaldust, kvaliteeti ja innovatsiooni" strateegilise mainekujunduse aspektist on oluline jätkata Eesti kui tugeva haridusriigi kuvandi rakendamist usalduse kasvatamisel ja tugevate partnerlussuhete arendamisel. Selle kommunikatsiooni jaoks saab veelgi enam kasutada juba loodud riiklikke platvorme, nagu Education Estonia, Study in Estonia ja Research in Estonia, mis muuhulgas koguvad ka haridus- ja teadusvaldkonna mainekujundamiseks rakendatavaid edulugusid. Tuleks kaaluda ka nende hõlmamist strateegiasse. Ekspordi arendamise Selgitan, Jah, laieneb küll. tegevussuundadena on mh Suhtlesime sellel teemal ka välja toodud erialaliitudele EdTech Estoniaga 3.06.2025. rahvusvahelistumise edendamise toetus (vastutaja MKM, tähtaeg 2025 II kv). Milliseid erialaliite silmas peetakse, kas siin on nt seoseid haridus- ja teadusekspordi valdkondadega? Kas see laieneks ka valdkondlikele katusorganisatsioonidele, nagu seda on nt EdTech Estonia? Team Estonia puhul on Arvestatud kirjeldatud nö tuumikosapoolte tegevused ja rollid, aga puudu jääb meie hinnangul laiendatud kaasamise vaade, sarnaselt Team Finlandi "core executive group" ja "extended executive group"-ile, millest viimasesse on väga selgelt kaasatud ka haridus- ja teadusekspordi vaade. Team Estonia osapoolte rollide juures ei ole selgelt välja toodud, kelle vastutusalas on ühiste strateegiliste sõnumite (kaasav) kujundamine, samuti pole rollides märgitud, kes vastutab teiste asjassepuutuvate ministeeriumide ja asutuste kaasamise eest. Lõpuks ometi on strat Toiduliit Selgitan, Eesti Panga dokumendis arvestatud baasprognoos näeb ette SKP liitude,k.a. Toiduliidu kasvu ca 10 mld võrra aastaks tagasisidet vajalike 2028. Seega ootame sellega tegevuste kaardistamisel. võrreldes veidi kiiremat Võib olla oleks vaja ekspordi kasvu ja ei näe mõtet rohkem rõhutada seada isetäituvaid eesmärke. tootearendust kui olulist Lisaks on tegu konkuretsialust ka jooksevhindadega, st et välisturgudel. hinnatõus aitab ka kaasa Aga nüüd sõltub tulemus eesmärgi täitmisele. ju just tegevustest, nende ulatusest ja rahastamisest. Just viimasega meil ju probleem -kärbitakse tegevustelt, k.a. eksporti toetavad tegevused (ka EIS-s) mitte ametnikelt. Seetõttu teen ettepaneku mõõdikute puhul tuua ambitsiooni, kasvatada eksporti 50% madalamale ja realistlikumale tasemele ning piirduda 30- 35%-ga. Me ei saa panna ettevõtetele sellist koormust teadmata, mis ulatuses tegevusi tehakse ja rahastatakse. Ja seda ajal, kui tootmishind Eestis sageli kõrgem kui meie suurimatel konkurentidel välisturgudel Lätil ja Leedul, rääkimata Poolast ja isegi Soomest. Teeme ettepaneku tuua ITL Arvestatud eelnõu dokumendi lk 3 toodud mõõdikute tabelis eraldi ridadena välja kaupade ekspordi ja teenuste ekspordi numbrid, et paremini kasvu ja sektorite mõjusid näha. Eelnõu punktides 2.1 ja 2.2 Osaliselt arvestatud, Kuna on toodud tegevused, lisandub ka Kopenhaageni mille tähtajad on ettevõtluskeskus, mis valmib saabumas lähima kuu aja 2026, siis pikendasime jooksul. Tegevuste puhul, tähtaega. Näeme, et ekspordi mis saavad tehtud kas toetusmeede on oluline enne strateegia tegevus ning seega jätame selle kinnitamist või vahetult tegevuskavasse sisse. eelnevalt, teeme ettepaneku need loetelust välja jätta. Tegevuste puhul, mis ei saa lähiajal tehtud, teeme ettepaneku tähtaega pikendada. Eelnõu punktis 2.3 on uue Arvestatud tegevusena toodud Eesti avaliku teenistuse välissuhtluse ja majanduskoostööd suunava põhimõtete kogumi ehk äridiplomaatia hea tava laialdasema rakendamise tagamine. Peame tegevust väga vajalikuks ning teeme ettepaneku tuua lisaks selgemalt välja, et oleks tagatud erasektori teostatud projektidele referentside andmine ja võimalusel nende ettevõtete kaasamine kõigi avaliku sektori asutuste poolt. Lisaks teeme ettepaneku välja töötada äridiplomaatia hea tava paremaks rakendamiseks konkreetsemad suunised avalikule sektorile ekspordi toetamiseks. Teeme ettepaneku lisada Arvestatud punktis 4 toodud võtmeosapoolte loetellu fookusvaldkondade ministeeriumid, mille ametnike töölaual samuti eksport peaks olema, nt terviseministeerium, maaeluministeerium, kaitseministeerium jne. See on vajalik selleks, et eksport ei oleks ainult ekspordivaldkonna eest vastutavate ametnike tööülesanne, vaid oleks osa ka sisuvaldkondade eest vastutavate ametnike töölauast. Dokumendi lisas 2 on Arvestame, joonis läheb toodud visioon muutmisele. fookussektorite tulevikust. Teeme ettepaneku järjestada sektorid samamoodi nagu lk 9 toodud joonisel. Teeme ettepaneku Arvestatud täiendada eelnõu lisas 2 info- ja kommunikatsioonitehnol oogiate sektori visiooni lauset ühe sõnaga: „E- riigi kogemused ja turvalised digilahendused, sealhulgas e-teenused, tarkvaraarendus ja pilvetehnoloogiad, on kindlustanud Eesti juhtpositsiooni globaalses tehnoloogiavaldkonnas.” Teeme ettepaneku tuua Mittearvestatud. Peame punktis 2.4 sisse koostöö esindusorganisatsioonide ja erialaliitudega, et info ja riigi koostööd väga oluliseks, tugi jõuaks võimalikult aga tegevuskava hõlmab suurele hulgale konkreetsemaid tegevusi ettevõtetest ja et neile oleks võrdsed võimalused võimalikult palju tagatud. Teeme ettepaneku Lisa 2 Mittearvestatud. Kuna fookussektorite fookussektorid on oluliselt tulevikuvisiooni alla laiemad kui lihtsalt EMTAKi järgi lisada iga sektori tänane defineeritud, siis on täpseid ekspordimaht ja osakaal numbreid keeruline välja tuua. majanduses, selliselt tekib hiljem hea võrdlusbaas. Eelnõus puudub seos Mitte arvestatud. Kuna arengukoostöö muutsime strateegia tegevustega ja koostöö eksporditegevuste kavaks, siis rahvusvaheliste- ja hoiame skoobi kitsama. doonororganisatsioonideg a, samuti pole punktis 5 viidatud vastavatele strateegiatele. Teeme ettepaneku seosed lisada, kuivõrd tegemist on väliskoostöö olulise osaga. Eessõna kannab sõnumit, Välisministeerium Arvestatud. Visioon et fookuses on Euroopa muudetud. Ei näe vajadust Liidu ja eelkõige Saksamaa eessõna muuta. turg. Strateegia tekst seda otseselt ei toeta. … „kes jätab meie majandusse kõige suurema jälje“ – peaks olema lahti selgitatud, millist jälge mõeldakse, mis edasises tekstis on küll olemas, aga eessõnas jääb mõistmatuks Visioon – „Eesti ekspordib usaldust, kvaliteeti, innovatsiooni.“ Parem oleks: Eesti eksport põhineb usaldusel, kvaliteedil ja innovatsioonil. Teine lause: „Eesti ettevõtjad on maailmas nähtavad ja mõjukad riigi sihitud teenuste, nutika mainekujunduse ja tugevate partnerlussuhete arendamise mõjul“ jätab mulje, et ettevõtted iseseisvalt sinna jõuda ei võiks. Parem oleks --> Riigi sihitud teenused, nutikas mainekujundus ja tugevad partnerlussuhted aitavad Eesti ettevõtjatel olla maailmas nähtavad ja mõjukad Mõõdikud – miks on Arvestatud määratud mõõdikuks ainult rahulolu EISi eksporditeenustega. Eksporditeenuseid pakub peaaegu samal määral ka välisministeerium ja ühtne tagasiside küsitlus on kokku lepitud ka VM-EIS- MKM kolmepoolses koostööleppes ehk ettepanek oleks luua ühised rahulolu mõõdikud ja märkida mõõdikuks „Rahulolu EISi ja välisministeeriumi pakutud eksporditeenustega“. Vastasel korral ei lähtu me once-only printsiibist kuna ka VMil on kohustus mõõta enda teenustega rahulolu. Peatükk 2 Arvestatud osaliselt, punkt 1. 2.1. uued 2.1 on mõeldud üleüldiselt EIS- tegevused (punkt i teenuseid. Ekspordiportaali 2.) „Muudame käsitleme punktis 2.4. ettevõtete 2.3 - äridiplomaatia hea tava ekspordinõustamis rakendamist tutvustame e personaalsemaks ametnikele paralleelselt ja terviklikumaks, n- tööstuse sõnumite ö ühe ukse tutvustamisega. põhimõttest lähtuvaks“. Siin  peaks välja tooma, et Ekspordiportaali loomisega muudame ettevõtete ekspordinõustamis e personaalsemaks ja terviklikumaks ja vastutajaks on nii EIS kui VM või Team Estonia. 2. 2.2 Uued tegevused. Kuna ekspordistrateegia on mõeldud perioodiks 2025- 2028, siis peaks nelja 2025. aastal avatava ettevõtluskeskuse kõrval olema ka välja toodud Kopenhaageni ettevõtluskeskuse avamine 2026. aasta I kvartalis. 3. 2.2. Uued tegevused. Täiendada turuteadlikkuse tõstmise punkti: „Suurendame ettevõtjate turuteadlikkust koostades turuanalüüsid Ukraina, India, Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Poola turgude kohta“ (vastutaja VM, tähtaeg 2025 II kvartal). 4. 2.2 mõõdik. Hetkel on mõõdikuks „Väljaspool lähiriike (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) mineva ekspordi osakaalu kasv 56%lt 65%le. Palun kontrollida baastaseme numbrit kuna hetkel tundub, et see võtab arvesse ainult kaupade eksporti mitte kaubad+ teenused ehk kogu eksporti. Meie arvestusel on teenuste eksporti arvestades juba praegu 65 protsenti kogu-ekspordist väljapoole Soomet, Rootsit, Lätit, Leedut. 5. 2.3. Uued tegevused. Mida tähendab sisuliselt „tagame Eesti avaliku teenistuse välissuhtluse ja majanduskoostööd suunava põhimõtete kogumi ehk äridiplomaatia hea tava laialdasema rakendamise (vastutaja EIS, tähtaeg 2025 IV kvartal)? Välissuhtluse eest vastutab välisministeerium ja äridiplomaatia hea tava koostamist on samuti veetud  välisministeeriumis t seni. 6. 2.4 uued tegevused teine punkt „edastame ettevõtjatele teavet sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta“ – kordab eelmist punkti ja läheb ärivõimaluste vahendamise alla. Võiks võtta välja. „Tagame süsteemse toe pärast sihtturul läbiviidud tegevusi, hinnates saavutatud tulemusi, planeerides edasisi samme ja pakkudes lisatuge uute võimaluste avastamiseks ja kontaktide arendamiseks“. Kuna ka välisministeerium pakub eksportööridele turunõustamist, korraldab äridelegatsioonidega visiite jms eksporti toetavaid tegevusi kus järeltegevused on oluline osa tööst, palume märkida vastutajaks EIS ja VM või Team Estonia. 2.4 uute tegevuste viimase punkti parem sõnastus oleks: Tagame prioriteetsetes sihtriikides süsteemse toe, hinnates. Peatükk 4. Arvestatud 7. Palun muuta lauseosa „VM pakub diplomaatilist tuge ja esindusvõimalusi samas kui EIS keskendub eeskätt asjakohaste ja mõjusate teenuste pakkumisele, et aidata kaasata uusi välisinvesteeringuid ja Eesti ettevõtetel siseneda edukalt uutele sihtturgudele või laiendada kasvuvõimalusi olemasolevatel eksportturgudel“. Korrektsem oleks korrata kolmepoolses koostööleppes välja toodud tööpõhimõtteid, et „Riikides, kus EISil on välisesindaja, vastutab üldjuhul B2B (business to business, erasektori vaheline suhtlus) projektide eest sihtasutuse välisesindaja ja B2G (business to government, erasektori suhtlus valitsusasutustega) projektide eest VM vastav teenistuja“. Veel korrektsem oleks lisada, et riikides, kus EISi esindaja puudub vastutab nii erasektori vahelise suhtluse kui erasektori ja valitsusasutuste suhtluse eest välisministeeriumi esindaja. Ka välisministeerium pakub asjakohaseid ja mõjusaid  teenuseid, selleks et aidata Eesti ettevõtetel siseneda edukalt uutele sihtturgudele või laieneda olemasolevatel eksporditurgudel. Näiteks, Singapuris, Lätis, Šveitsis, Jaapanis, Ukrainas on välisministeeriumil kohapealt palgatud ekspordi- ja investeeringute nõunikud, kes pakuvad samasid teenuseid kui EISi ekspordinõunikud 14s EISi sihtriigis. Lisa 1 Arvestatud. Rollide kirjelduse 8. Palun muuta Team osa jääb välja ning sellest tuleb Estonia osapoolte joonis. rollides 10.Lisame kõigi asutuste logod. välisministeeriumi kirjeldust. Sõnastuse ettepanek: Välisministeerium vastutab rahvusvaheliste suhete ja äridiplomaatia eest. Välisministeeriumil on oluline roll Eesti rahvusvahelise poliitilise ja diplomaatilise keskkonna kujundamisel, mis toetab ettevõtluse rahvusvahelistumist. Välisministeerium vastutab ettevõtete ja valitsusautuste suhtluse eest ja ettevõtete nõustamise eest nendes riikides, kus ei ole EISi ekspordinõuniku. Välisministeerium aitab tõsta ettevõtete turuteadlikkust korraldades turu tutvustamise seminare, ärimissioone ja muid üritusi. Välisministeerium koordineerib 216 aukonsuli tegevust 95 riigis, laiendades Eesti äridiplomaatia võrgustiku haaret ja ettevõtetele toe pakkumist. 9. Välisesindused ja ekspordinõunikud. Välisesindused on lahutamatu osa välisministeeriumist ja neid ei pea eraldi Team Estonia rollides lahti kirjutama. Pigem sobib lõik Eesti Team Estonia võrgustiku kirjeldamiseks 4. peatükis. 10. Kuna tegemist on Eesti ekspordistrateegiaga 2025-2028, mitte MKMi või EISi ekspordistrateegiaga, siis peaks visuaalselt olema strateegial esindatud kõikide asutuste logod või siis logosid strateegial mitte kasutama. Sihtturuseminare teeb ka Välisministeerium Lisa 2 Arvestatud „Toidu- ja joogisektor on kujunenud oluliseks tegijaks, keskendudes kohalikult ressursil põhinevale toodangule“. Kuna kohalikku toorainet ei ole toidutööstuses piisavalt, siis tuleks ümber sõnastada, nii et kohalikku küll väärindatakse, aga vale oleks öelda, et kohalikule keskendutakse. Eesti tervisetehnoloogiasektor on rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsioonikeskus --> parem oleks: innovatsiooni eestvedaja 1. Eelnõu on liiga üldine Eesti Kaubandus- Teadmiseks võetud. Kaubanduskoja hinnangul Tööstuskoda Tegevused on välja toodud, osa on eelnõu peamiseks ressursid on alles kitsakohaks see, et planeerimisel. eelnõus kirjeldatud tegevused on väga üldiselt sõnastatud. Seetõttu ei ole mitmete tegevuste, eelkõige just uute tegevuste osas selgelt aru saada, mida ja kuidas plaanitakse edaspidi teha. Järgnevate punktide all toome selle osas ka konkreetsemaid näiteid. Lisaks ei ole eelnõus välja toodud, kui palju rahalisi ressursse plaanitakse strateegia kehtivuse ajal eraldada eelnõus kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Seetõttu on ka keeruline hinnata, kas plaanitud tegevuste ja eraldatud ressursside abil on võimalik saavutada soovitud eesmärke. Samuti on keeruline hinnata, kas rahaline ressurss suunatakse eelkõige nende tegevuste jaoks, mille mõju on ekspordile kõige suurem. Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõud muuta selgemaks ja konkreetsemaks, et oleks võimalik paremini aru saada, milliseid tegevusi plaanitakse lähiajal teha ekspordi toetamiseks. Lisaks soovitame eelnõus välja tuua, kui palju ressurssi plaanitakse eraldada iga tegevuse jaoks 2. Fookussektorid Ekspordistrateegia Selgitan, Eksporditegevuste eelnõus (lk 9) on paika planeerimisel lähtutakse pandud fookussektorid, põhimõttest, et baasteenused milleks on on jätkuvalt kättesaadavad tervisetehnoloogiad, kõikidele ettevõtetele, merendussektor, sõltumata valdkonnast. Samas kaitsetööstus, on selge, et ressursside maht ressursside on piiratud ning seetõttu tuleb väärindamine, tark teha strateegilisi valikuid, kuhu tööstus, info- ja ja kuidas tugevamalt kommunikatsioonitehnol panustada. oogiad ning rohetehnoloogiasektor. Fookussektorite määratlemine Eelnõus (lk 4) on kirjas, et aitab teha neid valikuid fookussektorite läbipaistvamalt ja määratlemine aitab eesmärgipärasemalt. See sihipärasemalt toetada tähendab, et kui tuleb ettevõtete otsustada, kuhu suunata rahvusvahelistumist ja täiendavat tähelepanu või suurendada Eesti arendada uusi teenuseid, siis nähtavust globaalsetel antakse eelis turgudel. Lisaks on fookussektoritele. eelnõus (lk 4) toodud välja, et ekspordi edendamisega seotud tegevuste planeerimisel keskendutakse eelkõige fookussektoritele. Eelnõus tuleb selgemalt välja tuua, mis muudatused kaasnevad ekspordi toetamisega seotud tegevustes seoses fookussektorite määratlemisega. Hetkel ei tule eelnõust hästi välja, milliseid eeliseid hakkavad saama fookussektorid. Näiteks tekib küsimus, kas eelnõus sisalduvad uued tegevused on suunatud üksnes fookussektoritele või on need mõeldud laiemale sihtgrupile. Samuti jääb ebaselgeks, kas fookussektorite paika panemisega on plaanis muuta ka olemasolevaid eksporti toetavaid teenuseid, et need keskenduksid rohkem fookussektoritele. Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõus selgemalt ja konkreetsemalt välja tuua, milliseid muudatusi toob fookussektorite määramine kaasa olemasolevate ja uute eksporti toetavate teenuste osas või kuidas muul viisil suunatakse rohkem ressurssi fookussektoritele. 3. Visioon Arvestatud, joonis tehakse fookussektorite ümber tulevikust Eelnõu lisas 2 (lk 14-16) on toodud visioon, milliseks võiksid kujuneda valitud fookussektorid. Lisas 2 on toodud visioon puidutööstuse, merendussektori, toidu- ja joogitööstuse, masina- ja metallitööstuse, kaitsetööstuse, info- ja kommunikatsioonitehnol oogiate, rohetehnoloogiate ja tervisetehnoloogiate kohta. Juhime tähelepanu sellele, et lisas 2 ei ole välja toodud kõikide fookussektorite visioone. Eelnõu (lk 9) kohaselt on üheks fookussektoriks ressursside väärindamine, mille alla kuulub lisaks puidutööstusele ning toidu- ja joogitööstusele ka maapõueressurssid, teisene toore ja jäätmed. Samas lisas 2 puudub visioon maapõueressursside, teisese toore ja jäätmete kohta. Lisas 2 olev visioon ei kata täies ulatuses ka tarka tööstust. Kui eelnõu kohaselt lähevad targa tööstuse alla muu hulgas elektroonikatööstus, masinatööstus, tööstusautomaatika ja targa linna lahendused, siis lisas 2 oleva visioon katab üksnes masina- ja metallitööstust. Seega jääb ebaselgeks, miks katab lisa 2 kahte fookussektorit osaliselt. Kaubanduskoja ettepanek: Palume lisas 2 kajastada nii ressursside väärindamise kui ka targa tööstuse osas rohkemate alavaldkondade visioone. 4. Kaupade ja teenuste Selgitan, Eesti Panga ekspordi maht eurodes baasprognoos näeb ette SKP Eelnõus (lk 3) on ühe kasvu ca 10 mld võrra aastaks mõõdikuna kirjas, et 2028. Seega ootame sellega kaupade ja teenuste võrreldes veidi kiiremat ekspordi maht eurodes ekspordi kasvu ja ei näe mõtet suureneb 2024. aasta seada isetäituvaid eesmärke. 30,1 miljardilt eurolt Lisaks on tegu aastaks 2028 43 miljardi jooksevhindadega, st et euroni. hinnatõus aitab ka kaasa Oleme osadelt eesmärgi täitmisele. erialaliitudelt saanud tagasisidet, et kaupade ja teenuste ekspordi suurenemine mõne aasta jooksul rohkem kui 40 protsenti ei ole realistlik, kui strateegia elluviimiseks ei eraldata täiendavaid ressursse. Kaubanduskoja ettepanek: Palume kaupade ja teenuste ekspordi mahu mõõdik üle vaadata ja vajadusel muuta seda realistlikumaks. 5. Ühinemised ja Selgitan, tegevus on alles omandamised planeerimisel, seega Peatüki 2.2. all (lk 6) on konkreetsemalt hetkel ei saa ühe uue tegevusena välja tuua. kirjas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniminist eerium soodustab Eesti ettevõtete laienemist ja uutele turgudele sisenemist ühinemiste ja omandamiste abil. Eelnõust ei selgu, kuidas plaanitakse soodustada ühinemisi ja omandamisi. Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõus selgelt välja tuua, kuidas täpsemalt plaanitakse seda tegevust ellu viia. 6. Eesti maine Arvestatud. Mõõdik on strateegiline kujundus muudetud. Eelnõus (lk 6-7) on ühe peatükina kirjas, et riik toetab eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega. Selle tegevuse mõõdikuna kasutatakse seda, et ekspordiühiku hinnad kasvavad ELi keskmisest kiiremini. Eksportööride toetamine Eesti maine strateegilise kujundusega on kahtlemata väga oluline ja vajalik tegevus, mis peab kindlasti eelnõus sisalduma. Samas ei ole me veendunud, et üksnes maine kujundusega on võimalik kasvatada ekspordiühiku hindasid ELi keskmisest kiiremini. Selleks on vajalikud ka muud tegevused. Meie hinnangul panustavad sellesse mõõdikusse kõik eelnõus sisalduvad eksporti toetavad tegevused, mitte üksnes maine kujundus. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta maine kujunduse peatükist välja olemasolev mõõdik ja lisada sinna mõõdik, mis on otsesemalt seotud maine kujundusega või siis jätta selle peatüki osas mõõdik lisamata. 7. Teave sihtriikide Arvestame – Me ei olnud riigihangetes osalemise teadlikud KTK teenusest. võimaluste kohta Võtsime tegevuse välja. Riigi ja ettevõtjate strateegilise koostöö ja infovahetuse tugevdamise peatüki (lk 7) all on ühe uue tegevusena kirjas, et Välisministeerium ja EIS edastavad ettevõtjatele teavet sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta. Juhime tähelepanu sellele, et Kaubanduskoda kui ka mitmed ereettevõtjad ja - platvormid pakuvad juba aastaid Eesti ettevõtjatele riigihangete monitooringu teenust. Selle teenuse raames pakutakse individuaalset profiilipõhist hankeseire teenust, teavitusi Euroopa Liidu riikide rahvusvahelistest riigihangetest ja riigisisestest pakkumistest Eestis, hankekoolitusi (tutvustatakse õigusakte, jagatakse edukate ja kogenud pakkujate ning ostjate kogemusi ning tutvustatakse teisi riigihanketurge), pakutakse taustauuringut huvipakkuva vald- ja piirkonna avaldatud riigihangete kohta ning konsultatsiooni. Näiteks on meie enda andmebaasis on lisaks Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse riikidele ka järgmised riigihanked/riigid/organis atsioonid: USA (föderaaltasand), Kanada, Austraalia, Uus- Meremaa, Maailmapank, Aasia Arengupank. Süsteemis on ka palju siseriiklikke riigihanked. Rohkem infot Kaubanduskoja pakutava riigihangete monitooringu teenuse kohta leiab siit. Kuna eelnõus ei ole täpsemalt välja toodud, mida kujutab endast teabe edastamine sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta, siis ei oska me hetkel hinnata, kas ja kui palju hakkab uus teenus sarnanema Kaubanduskoja pakutava teenusega. Kui need kaks teenust on sarnased, siis ei ole mõistlik, et avalik sektor hakkab dubleerima erasektori pakutavat teenust. Kaubanduskoja ettepanek: Palume täpsemalt välja tuua, mis saab olema uue teenuse (Välisministeerium ja EIS edastavad ettevõtjatele teavet sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta) sisu. Kui uus teenus kattub suures osas Kaubanduskoja või mõne teise teenusepakkuja pakutava riigihangete monitooringu teenusega, siis tuleb uus teenus eelnõust välja jätta. 8. Süsteemne tugi pärast Selgitame, EIS vaatab sihtturul läbiviidud olemasolevad teenused üle ja tegevusi planeerib selle tegevuse Eelnõus (lk 7) on ühe uue vastavalt. tegevusena kirjas, et EIS tagab süsteemse toe pärast sihtturul läbiviidud tegevusi, hinnates saavutatud tulemusi, planeerides edasisi samme ja pakkudes lisatuge uute võimaluste avastamiseks ja kontaktide arendamiseks. Kuna uue tegevuse kirjeldus on lühike, siis ei saa me täpselt aru, mis teenused täpsemalt hakkavad selle teenuse alla minema. Kaubanduskoja ettepanek: Palume täiendavalt selgitada, millist tuge hakkab EIS edaspidi pakkuma pärast sihtturul läbiviidud tegevusi. Ekspordistrateegias Kliimaministeerium Teadmiseks võetud, kuna mainitud meetmed on muudame strateegia juba aastaid samad, seega eksporditegevuste kavaks, siis võiks lühidalt kirjeldada ka arvame, et sissejuhatus on seniseid tulemusi. piisav seniste tulemuste kirjeldamiseks. Eesti mainekujunduse Arvestame. peatükis (2.3.) on oluline roll ka puhtal keskkonnal ja ressursside parimal moel väärindamisel. Teeme ettepaneku tuua Arvestatud osaliselt – PRIA ja Team Estonia rollide KIK lisatud ekspordiga seotud kirjelduses välja ka toetuste pakkujateks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse roll teiste ettevõtteid toetavate tegevuste nagu Keskkonnainvesteeringute Keskuse pakutavate meetmete võimendamine, mis aitavad ettevõtetel eksporditurgudel konkureerida. Ühe fookussektorina on Arvestatud strateegias märgitud teisene toore ja jäätmed, kuid strateegia lisas 2 seda kajastatud ei ole. Teeme ettepaneku kajastada teisese toorme ja jäätmete väärindamist ning ootusi sektorile lisas kas eraldi punktina või rohetehnoloogiate all - see annaks sektorile suuna ja võimaldaks valdkonnas tegevusi planeerida. Maapõueressursside Selgitan, joonis läheb väärindamine on samuti ümbertegemisele. esile toodud fookussektorina, kuid strateegia lisas 2 seda kajastatud ei ole. Jääb ebaselgeks, mis suunas siis selle sektori edendamine toimuks ja mis on ootused. Seega ei ole võimalik ka valdkonnas tervikuna suundi ja tegevusi planeerida. Teeme ettepaneku kajastada maapõueressursse teema ning ootused sektorile lisas 2. Lisas 2 merendussektori Arvestatud peatüki viimase lause võiks sõnastada: „Eesti merendussektor on lõimunud rahvusvaheliste väärtusahelatega, pakkudes kestlikke kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja teenuseid, muutes sektori rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks“. Lisas 2 palume täiendada Arvestatud rohetehnoloogiate peatüki esimest lõiku lausega „Eesti elanikkonnale on tagatud nõuetekohane ning hea kriisikindlusega joogiveevarustus ning reoveepuhastus.“ Samuti teeme ettepaneku täiendada teise lõigu teist lauset järgnevalt: „Eesti ettevõtted pakuvad rahvusvaheliselt nutikaid energiasüsteeme, vee puhastamise ja taaskasutamise tehnoloogiaid ning rohelise taristu lahendusi.“ Arvestades vananeva Sotsiaalministeerium Selgitame, kuna ühiskonnaga seotud fookusvaldkonna nimi tuleb väljakutseid ja otseselt TAIE arengukavast, siis ärivõimalusi teeme jätame selle hetkel muutmata. ettepaneku laiendada tervisetehnoloogiate ja - teenuste fookusvaldkonna nimetust tervise- ja heaolutehnoloogiate fookusvaldkonnaks. Tervisetehnoloogiate ja - Võtame teadmiseks teenuste ekspordis edu saavutamine eeldab siseriiklikult tihedat koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministe eriumi ning Sotsiaalministeeriumi vahel, tagades, et tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika strateegilised eesmärgid, regulatsioonid, e-tervis ja terviseandmed, valdkondliku teaduse ja innovatsiooni toetamine jms ning majanduspoliitilised eesmärgid ja regulatsioonid teineteist toetavad. Selleks, et Võtame teadmiseks tervisetehnoloogia ekspordi potentsiaali realiseerida, on vajalik lihtsustada vastavaid piiranguid kogu ELi ulatuses  KÄSKKIRI 14.08.2025 nr 92 Team Estonia eksporditegevuse kava 2025–2028 Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktidest 1 ja 3 ning kooskõlas paragrahviga 11 ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ majanduse strateegilisest sihist „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, ja „Eesti teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ alaeesmägist „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“, kinnitan „Team Estonia eksporditegevuste kava 2025–2028“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: Lisa 1. Team Estonia eksporditegevuste kava 2025–2028 Lisa 2: Team Estonia eksporditegevuste kava 2025–2028 Lisa 1 Lisa 3: Team Estonia eksporditegevuste kava 2025–2028 Lisa 2 Lisa 4: Kooskõlastuselt laekunud ettepanekutega arvestamise tabel