Leping

RAAMLEPING nr 287 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70000734, asukoht Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsler Marko Gorban, kes tegutseb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimääruse alusel; ja Mittetulundusühing Eesti Arhitektuurikeskus, registrikood 80273798, asukoht Kursi tn 3, 10415 Tallinn, (edaspidi käsundisaaja), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Hannes Praks edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Ruumiloome koolitusprogrammi väljatöötamine ja elluviimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ (viitenumber 280109) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses. 1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid koos lisadega (edaspidi riigihanke alusdokumendid), käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Lepingu lisana 1 taasesitatakse hanke tehniline kirjeldus ja lisana 2 pakkumuse maksumus koos fikseeritud ühikuhindadega. 2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva teenuse tellimise ja osutamise tingimused. 2.2 Lepingu esemeks on ruumiloome koolitusprogrammi väljatöötamine ja elluviimine (edaspidi teenus). Lepingu esemeks oleva teenuse täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses. 2.3 Riigihanke alusdokumentides toodud teenuse mahud on indikatiivsed. Tellijal on planeeritud eelarvelisi vahendeid käesoleva hanke raames 100 000 eurot käibemaksuta. Maksimaalselt on võimalik tellida teenust kuni käesoleva hanke piirmäärani 299 999 eurot käibemaksuta. 2.4 Lepingu allakirjutamisega kinnitab käsundisaaja, et ta on võimeline vastavalt tellija tellimustele nõuetekohaselt ja tähtaegselt osutama riigihanke alusdokumentides määratletud teenust. 2.5 Koolitusprogrammi väljatöötamist ja läbiviimist rahastatakse Euroopa Liidu toetustest, sh Euroopa Liidu kaasrahastatud meetme tegevuse „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine“ (projekti number EL struktuuritoetuste süsteemis 2021-2027.5.02.22-0052). Teenuse osutamist võidakse rahastada ka teistest rahastamisallikatest, näiteks koolitusel osalejate ja/või osalejate asutuste poolt ja/või riigieelarvelistest vahenditest. Lepingu rahastamine võib toimuda ka muudest vahenditest. 2.6 Käsundisaajal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid ja/või informatsiooni meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Meediapäringute korral tuleb käsundisaaja vastus kooskõlastada tellijaga. 3. Teenuse tellimine raamlepingu alusel 3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. 3.2 Tellija esitab tellimusi vajaduspõhiselt. 3.3 Teenuse tellimiseks esitab tellija kontaktisik käsundisaaja kontaktisiku e-posti aadressil kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse. 3.4 Tellimuses märgitakse: tellitava teenuse maht (nt tellitavate koolituste arv, indikatiivne toimumisaeg ja -koht, tingimused jms). 3.5 Tellimuse kättesaamisest teavitab käsundisaaja tellijat hiljemalt tellimuse esitamisele järgneval tööpäeval tellija kontaktisiku e-posti aadressil. 4. Tellimuse täitmise tingimused 4.1 Teenuse osutamise tähtaeg koolituste läbiviimise osas lepitakse poolte vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pooltel on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis muuta teenuse osutamise tähtaega jooksvalt ka lepingu täitmise käigus. 4.2 Pooltel on õigus kutsuda kokku poolte esindajate koostöönõupidamisi lepingu täitmisega seotud küsimuste arutamiseks, kooskõlastades eelnevalt koostöönõupidamise toimumise aja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3 Teenuse osutamise käigus on käsundisaajal õigus tellimuses nimetatud kulusid ümber jagada vastavalt tegelikele kulutustele ning ilmnenud vajadustest lähtudes, eeldusel, et tellimuse maksumus ei suurene ja ei ületata pakkumuses fikseeritud ühikuhindasid. Vastav tellimuse muudatus tehakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.4 Lepingu täitmise käigus teenuse osutamist, koolitusprogrammi jt teenuse osaks olevate tegevuste väljatöötamist, läbiviimist, korraldamist, sh aruandlust jms puudutavad olulised kokkulepped/ kooskõlastamised/ täpsustamised/ täiendamised/ muutmised tehakse  poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui ei ole riigihanke tehnilises kirjelduses sätestatud või poolte vahel kokku lepitud teisiti. 4.5 Riigihanke alusdokumentides toodud mahud, koolitusgrupi suurus, ajakava, toimumiskohad ja -ajad, toitlustus, üleüldiselt korraldus ja teised teenuse osutamisega seonduvad tegurid on indikatiivsed ning poolte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel võib lepingu täitmise käigus vajadusel teha muudatusi. 4.6 Vajaduse korral, ning poolte vahelisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppe kohaselt, on lepingu täitmise käigus pooltel õigus muuta aruannete esitamise tähtaegu ja perioode, kooskõlastamiste aegu, lõpliku koolitusprogrammi (sh selle osade) ja koolitusmaterjalide jt kooskõlastamiste aegu, koolituste toimumise aegu ja kohti, koolitusgruppide arvu, koolitusgrupi suurust, koolitusprogrammi (nt teemad, ülesehitus, kontseptsioon, ajakava), koolitusprogrammi mahtu, osalejate valikut, koolitusprogrammi metoodikat, koolitusmaterjale, salvestusega seonduvat, projektijuhtimist jm koolitusprogrammi korraldusega seonduvat (nt ruumid, toitlustus jne). Hankijal on õigus teha käsundisaajale teenuse osaks olevate tegevuste osas ettepanekuid teenuse osutamise käigus. 4.7 Vajaduse korral ning tellija ja käsundisaaja vahelisel kokkuleppel on pooltel õigus laiendada sihtrühma ning kaasata koolitusprogrammi ka sihtrühmaväliseid, kuid meetme tegevuse „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine“ raames ja/või muust rahastusallikast lähtuvalt abikõlblikke osalejaid. 4.8 Käsundisaaja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas riigihanke alusdokumentide, tellimuste ja esitatud pakkumusega (sh vastavalt kokkulepitud tingimustele, tegevustele, ajakavale ja eelarvele). Riigihanke alusdokumentides ja/või tellimuses määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnasele teenusele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Käsundisaaja peab tegema kõik tegevused ja toimingud, mis ei ole riigihanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt on vajalikud teenuse kvaliteetseks osutamiseks. Muuhulgas on käsundisaaja kohustatud täitma järgmised ülesanded (kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti): 4.8.1 korraldama koolitusprogrammi väljatöötamise, läbiviimise ja administreerimise. 4.8.2 kooskõlastama tellijaga peale lepingu sõlmimist tervikliku üksikasjaliku nägemuse koolitusteemade käsitluse kohta (sh teemade loetelu, sh rõhuasetused teemapüstituses vähemalt märksõnadena, ajakava, eksperdid (edaspidi koolitajad) jt esinejad, samuti grupi- ja iseseisvate tööde ülesehitus, sisu jmt), arvestades tellija ettepanekutega; 4.8.3 kooskõlastama lõpliku koolitusprogrammi lepingu punktid 10.4.1 nimetatud tellija kontaktisikuga hiljemalt 3 nädalat enne esimese koolituspäeva algust, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti; 4.8.4 esitama tellijale kooskõlastamiseks koolitusmaterjalid hiljemalt 1 nädal enne koolitusprogrammi esimese koolituspäeva algust ning uuesti 1 nädal enne järgnevate koolitusgruppide vastava koolitusprogrammi algust juhul, kui esialgseid tellijaga kooskõlastatud koolitusmaterjale on enne järgmiste gruppide alustamist muudetud, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti; 4.8.5 koostama kooskõlastatult tellijaga koolitusprogrammist teavitamise kutsed ja koolitusprogrammi kirjelduse(d); 4.8.6 korraldama vajadusel gruppi kinnitatud osalejatega infovahetuse; 4.8.7 edastama tellijale õppematerjalid osalejatele kättesaadavaks tegemiseks enne või pärast vastavat koolitusprogrammi, kooskõlastatult tellijaga; 4.8.8 tagama vajadusel koolitusprogrammi läbiviimiseks nõuetekohas(t)e ruumide olemasolu vastavalt tellimusele; 4.8.9 arvestama saalikoolituste korraldamisele seatud tingimuste ja Eesti Vabariigis kehtivate piirangutega; 4.8.10 tagama lähiõppe koolituspäevadel ruumipaigutuse selgitamise koolitaja(te)lt, enne koolituspäeva koolitusruumi ettevalmistamise vastavalt koolitaja(te) suunistele ja vajamineva/ kasutatava tehnika töökorrasoleku ja internetiühenduse olemasolu kontrolli, kui pole teisiti kokku lepitud; 4.8.11 vajadusel valmistama ette koolitaja(te) presentatsiooni seinale näitamise; 4.8.12 tagama lähiõppe koolituspäevade korral vajadusel kõik tehnilised ja muud abivahendid vastavalt koolitaja(te) ettepanekutele: näiteks internetiühendus, sülearvuti koolitaja(te)le, esitlustehnika (nt videoprojektor vm), mikrofon, pabertahvel(id), markerid, märkmepaberid, kirjutusvahendid ja -paberid, mapid, infosildid, nimesildid osalejatele jms; 4.8.13 tagama vajadusel koolitusmaterjalide kvaliteetse printimise, paljundamise, komplekteerimise, jaotamise osalejatele koolituspäevade käigus; 4.8.14 tagama vajadusel lähiõppe koolituspäevade korral koolitusel osalejatele (kohvipaus(id) ja) vastavalt tellimusele; 4.8.15 tagama vajadusel lähiõppe koolituspäevade korral koolitusruumis terveks koolituspäevaks joogivee olemasolu; 4.8.16 vajadusel tagama desinfitseerimis- (nt käte desinfitseerimiseks) ja isikukaitsevahendite (nt maskide) olemasolu osalejatele ning koolitaja(te)le ja teistele projektimeeskonna liikmetele vastavalt Terviseameti juhenditele ja Eesti Vabariigis valitsevast olukorrast tulenevalt ohutusnõuete/-juhiste jälgimise ning täitmise; 4.8.17 tagama virtuaalõppe korral virtuaalse õppekeskkonna ja vajaminevad õigused (nt litsents vms) ning pakkumuses väljapakutud ja/või muus osas vajalikud metoodikat toetavad funktsionaalsused keskkonnas (või keskkondades); 4.8.18 tagama, et virtuaalõppe korral on virtuaalkeskkond ja selle link koolitusprogrammi kinnitatud osalejatele ja tellijale tasuta kättesaadavad; 4.8.19 tagama koolitusprogrammi (sh virtuaalkoolituse, lähiõppe) ladusa kohapealse toimimise. Koolitusprogrammi ladusaks toimimiseks peab lisaks koolitajale viibima koolitustel vajadusel kohapeal ka käsundisaaja kontaktisik, et tagada tehniliste abivahendite haldamine ning administratiivsete tegevuste läbiviimine (osalejate registreerimine, korralduse tutvustamine, vajadusel paberkandjal tagasisidelehtede kogumine, täpse toitlustuskoha väljauurimine ja osalejate õigesse kohta juhatamine jm küsimustes osalejatele ja koolitaja(te)le kohapealse (tehnilise) toe pakkumine); 4.8.20 koguma lähiõppe koolituspäevade korral osalejatelt iga koolituspäeva kohta allkirjad registreerimislehele ning vajadusel (mh sõltuvalt rahastusallikast) vastused muudele aruandluseks vajalikele küsimustele ja edastama koopiad dokumendist esimesel võimalusel tellijale (kui ei ole kokku lepitud teisiti). Korraldama samade andmete korje virtuaalkoolitustel osalejatelt tellijaga lepingu täitmisel kooskõlastatud viisil; 4.8.21 edastama tellijale originaalkujul registreerimislehed (kui kogutakse paberkandjal) koos aruandega, kui ei ole kokku lepitud teisiti; 4.8.22 vajadusel tagama, et virtuaalkeskkonnas osalejad on tuvastatavad kinnitamaks isiku osalust (vastavalt tellija juhistele; osalevad koolitusel ees- ja perekonnanimega); 4.8.23 vajadusel kinnitama iga virtuaalkoolituse kohta osalejate nimekirjad (registreerimislehe) oma allkirjaga ja edastama tellijale viie tööpäeva jooksul koos ekraanitõmmis(t)e või logifailiga vastavalt tellija juhistele; 4.8.24 tuletama koolitusprogrammi lõppemisel osalejatele meelde ja rõhutama tagasiside täitmise olulisust; 4.8.25 analüüsima jooksvalt (vähemalt iga koolitusgrupi läbiviimise järgselt) osalejate, koolitajate ja tellija tagasisidet ning tegema vajadusel parandusettepanekuid koolitusprogrammi, -materjalide, korralduse jms muutmiseks/täiendamiseks ja need ka tellijaga kooskõlastama; 4.8.26 jälgima koolitusprogrammile antavat tagasisidet ja edastama tagasiside koolitajatele, et tagasisidet oleks võimalik järgnevate gruppide koolitamisel arvesse võtta; 4.8.27 korraldama vajadusel tõendite väljaandmise, mis on vastavuses Haridus- ja Teadusministri 19.06.2015 määrusega nr 27 „Täienduskoolituse standard“; 4.8.28 koostama lepingu täitmise kohta aruanded tellija etteantud vormil; 4.8.29 tagama tegevuse „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine” eelarvest rahastatud teenuse osutamise, tegevustest teavitamise,  koolitusprogrammi, koolitusmaterjalide, ruumi jms vormistamise ja esitlemise vastavuse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule (nt materjalide varustamine Euroopa Liidu logoga, ruumi plakatite ettevalmistamine ja lisamine, nõutud sümboolika kasutamine jne) ja/või arvestama muu rahastusallika korral sellest lähtuvate teavitamis- ja viitamisnõuetega, millest tellija informeerib käsundisaajat; 4.8.30 tagama riigihankes nõutud projektimeeskonna ja koostöö koolitusprogrammi elluviimisel vastavalt tellija juhistele; 4.8.31 tegema tellijaga koostööd ja vahetama informatsiooni koolituspäevade ettevalmistamise ja sujuva läbiviimise eesmärgil; 4.8.32 arvestama, et tegevused peavad olema vajaduse korral ligipääsetavad ka füüsilise puudega (eelkõige liikumispuudega) inimestele; 4.8.33 täitma teisi ülesandeid, mida ei ole riigihanke alusdokumentides otseselt kirjeldatud, kuid mis on oma iseloomult vajalikud koolitusprogrammi eesmärgipäraseks läbiviimiseks ja tulemuse saavutamiseks; 4.8.34. tagama et temal, tema allkäsundisaajatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest (sh täiskasvanute koolituse seadusest) või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.8.35. Punktis 4.8 toodud käsundisaaja ülesandeid on lubatud täpsustada või muuta lepingu täitmise käigus vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.9 Käsundisaaja peab tagama, et teenust osutavad ja tellimust täidavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele ning meeskonnaliikmed vastavad riigihanke alusdokumentides toodud nõuetele. 4.9.1 Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks ja/või täiendamiseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad meeskonnaliikmed, kes vastavad vähemalt hankes sätestatud meeskonnaliikmetele sätestatud miinimumnõuetele ning meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja kogemust kontrollitakse kooskõlastamisele saatmise kuupäeva seisuga. See tähendab, et meeskonnaliikmetel, kelle puhul oli nõutud kogemuse omandamine riigihanke algamisele eelneval kindlaks määratud ajaperioodil, vahetumisel kontrollitakse tingimusele vastavust sama ajaperioodi jooksul kooskõlastamisele saatmisest arvates. Juhul, kui projektimeeskonda on kaasatud liikmeid, keda riigihanke alusdokumentides nõutud ei olnud, siis kooskõlastab käsundisaaja vastavate liikmete  vähendamise/asendamise/ täiendamise samuti tellijaga, kuid nõuetele vastavust ei kontrollita. 4.9.2 Tellijal on õigus küsida käsundisaajalt täiendavaid selgitusi, tõendeid ja/või informatsiooni meeskonnaliikmete vastavuse kohta. 4.9.3 Juhul, kui ilmneb, et mõni meeskonnaliige ei vasta riigihanke alusdokumentides nõutud tingimustele kvalifikatsiooni ja kogemuse osas, siis on tellijal õigus nõuda vastava meeskonnaliikme väljavahetamist nõuetele vastava isiku vastu. 4.9.4 Juhul, kui koolitusel osalenute rahuloluprotsent vastavalt tagasiside küsimustiku andmetele koolitajaga on väiksem kui 70%, siis on tellijal õigus nõuda koolitaja asendamist teise samaväärse (st vähemalt riigihanke alusdokumentide nõuetele vastava) koolitajaga. 4.10 Käsundisaaja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.11 Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt selle kohta informatsiooni ja/või kirjalike ja/või suuliste seletuste esitamist. 4.12 Vajadusel peab lepingu täitmise käigus olema tagatud käsundisaaja valmisolek koolitusprogrammi korralduse jms muutmiseks vastavalt osalejate tagasisidele ja tellijate ettepanekutele. 4.13 Koolitusprogrammi toimumisel võivad tellija esindajad osaleda vaatlejate rollis. 4.14 Juhul kui 14 kalendripäeva enne koolitusprogrammi toimumist on gruppi kinnitatud osalejaid alla 75% koolitusgrupi planeeritud suurusest, võivad pooled kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppe alusel muuta koolitusprogrammi läbiviimise aega, kohta ja/või vähendada planeeritud grupi suurust või tellija otsusel jätta koolitusprogramm ära. 4.15 Tellijal on õigus lisatasuta muuta/tühistada tellimusekohast koolitusprogrammi toimumist, selle toimumise viisi (kas kontaktne lähiõpe või virtuaalõpe) ja/või lähiõppe korral tellimusekohast ruumi ja tehnikat, toitlustust jms hiljemalt 14 kalendripäeva enne konkreetse grupi esimest koolituspäeva ning käsundisaaja peab tagama valmisoleku lisatasuta muudatus(t)eks/tühistamis(t)eks. 4.16 Käsundisaajal tuleb tagada võimalus, et kui kokkuleppel tellijaga toimub koolitusprogrammi planeeritud grupi suurusest väiksemale rühmale, siis järgneva(te) gruppi(de) puhul tagatakse vajadusel lisainimeste mahutamise võimalus. 4.17 Käsundisaaja peab vajadusel ja tellija tellimuse alusel pakkuma sihtgrupile nn tasulisi koolitusi (koolitusgruppe), kus koolitusprogrammi eest tasub osaleja ja/või osaleja asutus  ja/või muu avaliku sektori asutus vastavalt tellitavale teenusele ja pakkumuse maksumuse lahtikirjutuses fikseeritud ühikuhindadele. Osalejatega arveldamine, sh arvete esitamine, on käsundisaaja ülesanne. 4.18 Tellijal on õigus avalikustada läbiviidava koolitusprogrammi sisu ja maksumuse avalikus allikas (mh veebis, infokirjas jne), peamiselt eesmärgiga pakkuda koolitusprogrammi tutvustuse kaudu avaliku sektori asutustele võimalust koolitusprogrammi oma asutuse osaleja(te)le tellija vahendusel tellida. 4.19 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 5. Aruandlus ja üleandmine 5.1 Käsundisaaja esitab tellijale aruande aruandlusperioodil lepingu alusel osutatud teenuse kohta. Aruandluse tähtajad ja esitamise perioodid ning vajadusel nende muutmised lepitakse kokku poolte kontaktisikute vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pärast lepingu sõlmimist ja vajadusel jooksvalt lepingu täitmise käigus. 5.2 Tellija kontrollib osutatud teenuse vastavust riigihanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule ning poolte kontaktisikute vahel täpsustatud tingimustele. Tellija poolt kooskõlastatud aruanne ja kinnitatud osutatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt on arve esitamise aluseks (v.a asutuste/osalejate poolt tasutavad grupid ja/või osalejad). 5.3 Kui teenus ei vasta riigihanke alusdokumentides ja/või pakkumuses sätestatule ja/või poolte vahel kokkulepitud tingimustele, esitab tellija pretensiooni. 5.3.1 Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teenuse parandamist või teenuse uut osutamist, kui sellega ei põhjustata käsundisaajale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. 5.3.2 Kui puuduste kõrvaldamine ei ole võimalik või kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, ei määrata tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. 5.3.3 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu maksumust. 5.4 Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui teenus ei vasta olulises osas riigihanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. 6. Lepingu maksumus ja tasumise tingimused 6.1 Tellija ja/või muu osapool (nt koolitusel osaleja, osaleja asutus, muu avaliku sektori asutus) tasub käsundisaajale osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses fikseeritud ühikuhindadele. Ühikuhindadele lisandub käibemaks. Tellimuse maksumus lepingu  tähenduses on tellimuses esitatud tellitava teenuse lõpliku vajaduse ja käsundisaaja pakkumuse alusel arvestatud summa. Isikupõhised kulud makstakse välja vastavalt tellimuse täitmisel tellija kinnitatud kogustele ja inimeste arvudele. 6.2 Käsundisaaja pakkumuses esitatud ühikuhinnad sisaldavad kõiki kulusid, mida käsundisaaja teenuse osutamiseks teeb ja mis on vajalikud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks. Teenuse osutamisel ja lepingu täitmisel ei tasuta käsundisaajale riigihanke alusdokumentides ja pakkumuses kirjeldatud ülesannete täitmise eest täiendavaid summasid. 6.3 Juhul, kui osaleja ei täida osalemise põhimõtteid (eelkõige Euroopa Liidu (kaas)rahastatud, aga tellija poolt täpsustatud vajadusel ka nt teiste koolitusgruppide puhul), on tegemist katkestajaga. 6.4 Katkestajate koolituskohtade kulud tuleb käsundisaajal tellija poolt väljamaksmisele kuuluvast summast maha arvestada (v.a juhul kui katkestaja(te)le leitakse koolitusele eelnevalt asendaja) ning esitada arve katkestaja asutusele. Arve esitamise aluseks oleva õigusliku suhte tekkimise eest vastutab käsundisaaja. Info osalejatest ja katkestajatest tuleb käsundisaajal edastada koos aruandega tellijale. Vajadusel tuleb tellija poolt üle makstud summas teha tagasiarveldus tellija kontole pärast aruannet, mis kajastab vastava koolituse lõplikku osalemise seisu. 6.5 Tellija jätab endale kaalutlus- ja otsustusõiguse põhjendatud juhtudel ja erandkorras osade katkestajate koolituskohtade kulu tellimuse kohase aruande kinnitamisel käsundisaajale välja maksta. 6.6 Osalemise põhimõtted (st millal on võimalik koolitusest loobuda ilma katkestamise kuludeta ning mis mahus tuleb koolitus läbida, selleks, et arvestada inimest osalejaks) lepitakse poolte vahel kokku enne sihtgrupi teavitamist. Vajadusel saab osalemise põhimõtetes teha poolte kokkuleppel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis muudatusi ka lepingu täitmise käigus (sh pärast esialgset sihtgrupi teavitamist, teavitades sihtgruppi muutunud osalemise põhimõtetest). 6.7 Juhul kui osalemise põhimõtete järgi loetakse sihtrühma liige osalejaks, on koolitus talle tasuta. Erandiks on tellija poolt tellitav tasuline koolitus. Tasulisel koolitusel tasub koolitusel osaleja ja/või osaleja asutus ja/või muu avaliku sektori asutus koolituskulu vastavalt tellitud teenusele pakkumuse maksumuse vormil esitatud kuluartiklite ühikuhindade alusel. Tasuliste koolituste arve esitamise aluseks oleva õigusliku suhte tekkimise ja osalejatele/asutustele arvete esitamise eest vastutab käsundisaaja. 6.8 Tellija ei kasuta arveldamiseks ettemaksu. 6.9 Käsundisaajale tasutakse üksnes tellitud ja nõuetekohaselt osutatud teenuse, sh vastu võetud koolitusprogrammi ning toimunud koolituste korraldamise eest ning üksnes vastavalt osutatud teenuse mahule. 6.10 Koolitusprogrammi väljatöötamise kulu makstakse välja ühekordselt pärast koolitusprogrammi esmakordset läbiviimist esitatud aruande alusel. Juhul, kui koolitusprogrammi on vaja lepingu täitmise käigus täiendada ja/või muuta, siis ei kuulu sellest tulenevad täiendavad kulud eraldi hüvitamisele. 6.11 Koolitusprogrammi salvestuse kulu makstakse välja ühekordselt pärast selle tellijale üleandmist järgmise aruandega. Millise grupiga salvestus korraldada, lepitakse poolte vahel lepingu täitmise käigus kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 6.12 Tellija tasub osutatud teenuse eest pärast aruande esitamist poolte poolt allkirjastatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve saamist (v.a juhul kui on tegemist tasulise grupi tellimusega, kus asutused/osalejad ise maksavad). Käsundisaajale makstavast tasust on lubatud teha mahaarvamisi vastavalt riigihanke alusdokumentides või lepingus sätestatud tingimustele. 6.13 Käsundisaaja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 280109 ja 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ning käsundisaaja ja tellija kontaktisikute andmed. 6.14 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 kalendripäeva arve esitamisest arvates. 7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud pakkumuse maksumuse lahtikirjutuse kohase lepingu arvestusliku maksumusega (ilma käibemaksuta), välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik. 7.2 Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui osutatud teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib kohaldatava leppetrahvi sätte ja õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 7.3 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus käsundisaaja poolse lepingu või tellimuse mittenõuetekohase täitmise korral nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2500 eurot iga rikkumise eest. 7.4 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui kuni 25% tasumata summast. 7.5 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. 7.6 Lepingu erakorralisel ühepoolsel lõpetamisel käsundisaaja poolse lepingurikkumise tõttu, on tellijal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 10 000 eurot. Tellimuse erakorralisel ühepoolsel lõpetamisel käsundisaaja lepingurikkumise tõttu, on tellijal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 10% tellimuse kohasest teenuse maksumusest. 7.7 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 7.8 Kui käsundisaaja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel tehakse toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus käsundisaajalt tagasi nõuda mitteabikõlblikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 7.9 Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui käsundisaajal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb käsundisaaja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui käsundisaaja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal. 7.10 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7.11Lepingu punktis 9 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel käsundisaaja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 8. Autoriõigused 8.1 Lepingu täitmise käigus loodavate autoriõigusega kaitstavate teoste autori varalised õigused lähevad üle tellijale. Käsundisaaja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad käsundisaajale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid. 8.2 Käsundisaaja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle lepingu täitmise käigus üle antud materjalidega. Käsundisaaja ei lisa teosele või ei kasuta muul viisil lepingu täitmisel kolmanda isiku  autoriõigusega kaitstud teoseid ilma vastava teose autori ning tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Kui käsundisaajal on kahtlus, kas kolmanda isiku teos on autoriõigusega kaitstud, kohustub käsundisaaja sellist teost mitte kasutama ilma vastava teose autori ja tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. 8.3 Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. 8.4 Käsundisaaja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab käsundisaaja tellijale ning järgib lepingu punktis 4.8.29 sätestatud nõudeid. 8.5 Käsundisaaja kohustub talle lepingu täitmise eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1 Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3 Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4 Käsundisaaja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt konfidentsiaalsuse kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5 Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Teadete edastamine ja kontaktisikud 10.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 10.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud esimesel võimalusel informeerima teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning ei käsitleta lepingu muutmisena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 10.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 10.4 Poolte kontaktisikud on: 10.4.1 Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Diana Mäll, tel 5696 7166, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 10.4.2 Tellija kontaktisik lepingu sisulistes küsimustes (tellija sisupartner) on Helen Madison, tel 5802 3901, e-post [email protected] või tema asendaja. 10.4.3 Käsundisaaja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes (täitmise, üleandmise- vastuvõtmise akti ja aruande allkirjastamise ja muude lepinguga seotud küsimuste lahendamisel nagu lepingu täitmisel ette tulevad jooksvad kooskõlastused ja kokkulepped), on Ronja Soopan tel 5340 6882, e-post [email protected] või tema asendaja. Käsundisaaja kontaktisikul on õigus esindada käsundisaajat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. 11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.12.2026. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste (nt enne lepingu lõppemist esitatud tellimuste täitmine), mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist, täitmist. 11.2 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.3 Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 11.4 Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellija võib lepingu mõjuva põhjuse olemasolul enneaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Tellija teatab käsundisaajale sellest kirjalikult ette vähemalt 3 kuud. 12. Lõppsätted 12.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 12.2 Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 12.3 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 12.4 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 12.5 Leping on allkirjastatud digitaalselt.  Lisa 1 Raamlepingu nr 287 juurde Riigihanke nimetus „Ruumiloome koolitusprogrammi väljatöötamine ja elluviimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ TEHNILINE KIRJELDUS Tellija Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Tallinn 2024 Sisukord 1. Raamlepingu ese ............................................................................................................. 3 2. Taustinformatsioon ......................................................................................................... 4 3. Indikatiivne koolitusprogrammi maht ja koolitusgrupi suurus ...................................... 4 4. Sihtrühm ......................................................................................................................... 5 5. Koolitusprogrammi eesmärk .......................................................................................... 5 6. Indikatiivne programmi sisu ja struktuur ....................................................................... 6 7. Koolitusprogrammi ettevalmistamine ja metoodika .................................................... 14 8. Koolitusmaterjal ........................................................................................................... 15 9. Indikatiivne koolitusprogrammi läbiviimise aeg .......................................................... 16 10. Koolitusprogrammi toimumise kohad 16 10.2 Toitlustamine 17 11. Programmist teavitamine, gruppide komplekteerimine (värbamine ja valik) .............. 18 12. Projektimeeskond ......................................................................................................... 18 2 1. Raamlepingu ese Tellija soovib tellida ruumiloome teemalise koolitusprogrammi väljatöötamise ja läbiviimise riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ja valdkondlike mittetulundusühingute töötajatele orienteeruvalt perioodil 2025-2026. Tellija soovib pakkuda kohaliku omavalitsuse ja riigi asutuste ametnikele ja töötajatele ning valdkondlike mittetulundusühingute töötajatele praktilist koolitusprogrammi, milles käsitletakse ruumiloome elukaart. Koolitusprogramm on suunatud ennekõike riigi ja kohaliku omavalitsuse kui targa tellija, koostöö tegija ja kooskõlastaja ning ruumipoliitika kujundaja ja elluviija ruumipädevuse tõstmiseks. Samuti on koolitusprogramm suunatud kohaliku omavalitsuse kui targa planeeringu koostamise, projekteerimis- ja ehitusprotsessi suunaja ja korraldaja ruumipädevuse tõstmiseks ning ruumilise planeerimisega seotud mittetulundusühenduste töötajate ja liikmete teadmiste tõstmiseks. Riigihanke tulemusena sõlmitava raamlepingu (edaspidi leping) täitmisel tuleb läbi viia järgmised tegevused:  välja töötada ruumiloome koolitusprogramm, sh praktilised õppematerjalid ja probleemülesanded osalejatele;  vastavalt tehnilises kirjelduses toodud nõuetele läbi viia ruumiloome kontaktne koolitusprogramm indikatiivselt kolmele grupile (indikatiivselt 105 inimesele);  pakkuja tagab tellija vajadusel koolituspäevade salvestamise ja salvestuse koos õigustega üleandmise tellijale. Ruumiloome koolitusprogrammi läbimise tulemusena on osalejad teadlikumad:  elukeskkonna parendamise ja otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttest ning praktilistest rakendamisvõimalustest;  kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja nende praktilistest rakendamisvõimalustest, ruumiotsuste ruumimõju hindamisest ning erinevate osapoolte rollist planeerimis-, projekteerimis ja ehitusprotsessides;  ruumiloome sisuküsimustes, et osata tellida, mõista menetlusprotsessides toimuvat ja oma vajadustest lähtuvalt oskuslikult ruumiloome protsessides kaasa rääkida. Koolitusprogrammi läbimise tulemusel eeldatavalt suureneb ruumiloomega seotud tervikpildi nägemine, sellega otsustusprotsessides arvestamine ning erinevate valdkondade vaheline sidusus. Koolitusprogrammi väljatöötamist ja läbiviimist rahastatakse Euroopa Liidu toetustest, sh Euroopa Liidu kaasrahastatud meetme tegevuse „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine“ raames ja/või riigieelarvest kaasfinantseerimiseks ettenähtud vahenditest. Viimase meetme tegevuse eesmärk on suurendada kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, kavandada ja viia ellu maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärke ning korraldada teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengut. Töö teostamist võidakse rahastada ka teistest rahastamisallikatest, näiteks koolitusel osalejate ja/või osalejate asutuste poolt. 3 Riigihanke tulemusena sõlmitakse leping, hankijal on planeeritud eelarvelisi vahendeid käesoleva hanke raames 100 000 eurot käibemaksuta. Maksimaalselt on võimalik tellida teenust kuni käesoleva hanke piirmäärani 299 999 eurot käibemaksuta. 2. Taustinformatsioon Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021-2027 on välja toodud, et vähene kohaliku tasandi arengusuutlikkus takistab toetusmeetmete, reformide ja poliitikameetmete edukat rakendamist. Ruumiloome koolitusprogrammi idee kasvas välja Vabariigi Valitsuse poolt 2019. aastal ellu kutsutud ruumiloome töörühma 2019. aasta IV kvartalis tehtud tööst. Koolitusprogrammi vajalikkust, sisu ja nõudlust on testitud sihtrühmade peal mitmel eri viisil, sh 2019. a novembris Tartu Planeerimiskonverentsi eel, valdkonnas tegutsevatele spetsialistidele suunatud küsitluse läbi viimisega. Vastajate sihtrühmas oli nii riigiametite, kohalike omavalitsuste kui ka erialaühingute esindajad. Koolitusprogrammis käsitletavad teemad on kaardistatud koostöös asjaomaste ministeeriumitega ja valdkonna ekspertidega. Ruumiloome koolitusprogrammi on varasemalt kahel korral läbi viidud (2021 ja 2022. aastal). Käesolev tellimus lähtub varasemalt kahel korral läbi viidud ruumiloome koolitusprogrammist, kuid tellitava koolitusprogrammi sisu on võrreldes varasemaga täiendatud, tuginedes rohereformi tegevusplaani, ühistranspordi arengukava ja korruptsioonivastase tegevuskava fookusteemadele. Riigi kui ruumipoliitika kujundaja ja elluviija pädevus on eraldiseisvates teemavaldkondades küll rahuldav, kuid ruumiloome eri valdkondade sidususest ja tervikvaatest jääb otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel sageli puudu. Viimased on hädavajalikud tegemaks kvaliteetseid ja kestlikku elukeskkonda toetavaid ruumiotsuseid. 3. Indikatiivne koolitusprogrammi maht ja koolitusgrupi suurus1 Ühe koolitusprogrammi kogumaht on 5 õppepäeva (kokku indikatiivselt 30 akadeemilist tundi, välja arvatud kohvipauside ja lõunapausi aeg). Koolituse õppepäevad ei pea toimuma järjestikustel päevadel, koolituse täpne toimumisaeg sõltub pakutavast metoodikast ning õppevormist. Kui pakkuja kavandab programmis osalejatele iseseisvat tööd ja/või õpet ja/või muud täiendavat õppetegevust, mida ei viida läbi kontaktselt ehk koolituse läbiviijatega ühises 1 Tehnilises kirjelduses toodud mahud (sh gruppide arv, koolituspäevade arv ja mahud akadeemilistes tundides), grupi suurus, toimumisajad ja –kohad, toitlustus jms (üleüldiselt korraldus) on indikatiivsed ning koolituste korralduse osas võib lepingu täitmise käigus tulla muudatusi. Lepingu täitmise käigus tehtavad muudatused kooskõlastatakse tellija ja töövõtja vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4 füüsilises ja/või virtuaalses ruumis, siis seda mahtu ei arvestata koolitusprogrammi kogumahu, 30 akadeemilise tunni, sisse. Ühe koolitusgrupi suurus on indikatiivselt 352 inimest, kui ei ole teenuse osutamise käigus tellija ja pakkuja vahel kokku lepitud teisiti. Pakkuja võib teha ettepanekuid grupi suuruse osas sõltuvalt teemast ja sellele sobivast metoodikast. Tellija soovib võimalusel tellida koolitusprogrammi läbiviimise olenevalt grupi suurusest indikatiivselt kolmele grupile, s.t indikatiivselt kokku 105 inimesele. Tellija tellib koolitusprogrammi(d) vastavalt vajadusele ja sõltuvalt eelarvelistest võimalustest. Pakkuja peab arvestama pakkumuse tegemisel, et nõudluse olemasolul tuleb võimaldada koolitusprogrammi läbiviimist täiendavate tellimuste alusel. See tähendab, et tellimuse alusel on pakkuja valmis viima koolitusprogrammi läbi veel täiendava(te)le gruppidele selleks kokku lepitud aegadel/ajal. 4. Sihtrühm Sihtrühmaks on kohaliku omavalitsuse ja valitsusasutuste töötajad, kes osalevad ruumiloome otsustusprotsessides. Näiteks valdkonna juhid, volikogu liikmed, ametnikud (nii planeerimise ja ehitusvaldkonnaga otseselt tegelevad kui ka nendesse valdkondlikku sisendit andvad), arendusvaldkonna ametnikud ja juristid, riigi maapoliitika, arhitektuuri ja pärandi küsimuste, liikuvuse, riigikaitse ning kinnisvarapoliitika kujundamise ja rakendamise; planeerimismenetluses projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloamenetluses koostööd tegevad ja kooskõlastamisprotsessis osalevad isikud. Ruumilise planeerimisega seotud mittetulundusühenduste töötajad ja liikmed, sealhulgas juhatuse liikmed. Tellija eeldab, et osalejad on kõigi koolitusmoodulite lõikes samad ning läbitakse kõik koolitusmoodulid, erandjuhtudel (nt osaleja haigestumine või eneseisolatsiooni määramine või muu mõjuv põhjus) võib konkreetsest moodulist osa võtta asutusest teine osaleja. Kui grupid ei täitu maksimaalses mahus, siis võib grupi suurust vähendada. 5. Koolitusprogrammi eesmärk Ruumiloome koolitusprogrammi eesmärgiks on anda riigi- ja omavalitsuse ning valdkondlike mittetulundusühenduste töötajatele ülevaade ruumiloome valdkonnast, sh teadmised planeerimisseaduse põhimõtetest, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, kestliku ruumi planeerimisest ja nende rakendamisvõimalustest, ruumiotsuste ruumimõju hindamisest ning erinevate osapoolte rollist planeerimis-, projekteerimis ja ehitusprotsessides. Samuti on 2 Pakkumuse maksumuse lahtikirjutuse vormil (Lisa 4) on märgitud arvestusliku kogusena 35 inimest grupis. 5 vajalikud piisavad teadmised sisuküsimustes, et osata tellida, mõista menetlusprotsessides toimuvat ja oma vajadustest lähtuvalt oskuslikult kaasa rääkida. 6. Indikatiivne programmi sisu ja struktuur Pakkujal tuleb koostada terviklik koolitusprogramm, mis käsitleb kogu ruumiloome elukaart. Kuigi igal koolituspäeval on oma teemade fookus, peab koolitusprogramm moodustama kokku ühe terviku. Koolitusprogrammi sisu ja struktuuri koostamisel tuleb lähtuda sisendinfost, mis on toodud tabelis „Ruumiloome koolitusprogrammi koolitussarjas käsitlemist vajavad teemad“. Koolitusprogrammis on kohustuslik käsitleda järgmiste valdkondade teemasid:  ruumi kavandamine, sh otsuste läbipaistvuse suurendamine  arhitektuur ja miljöö  kliimamuutused  looduskeskkond, rohealad, haljastus  liikuvus, säästvad liikumisviisid  taristu  ruumiotsuste elluviimine Iga koolitatava teema kontekstis peab koolitaja välja tooma ja selgitama Eestis seatud asjakohaseid sihttasemeid ja strateegilisi eesmärke ning nende tähendust ja rakendamist ruumiotsustes; teadaolevaid rahastusvõimalusi. Samuti on kohustuslik koolitusprogrammis käsitleda tabelis rasvases kirjas olevaid teemapealkirju. Koolitusprogrammi koostamisel võib kokkuleppel tellijaga loeteluna toodud teemasid avavaid küsimusi ja teemafookusi juurde lisada, ümber sõnastada, välja jätta ja/või disainida (omavahel grupeerida, muuta järjekorda jms) avalikus teenistuses töötava töötaja vajadustest lähtuvalt. Eesmärgiks on tervikliku käsitluse ja mõjusa koolitusprogrammi kujundamine arvestades piiratud ajaraamistikuga. Oluline on, et kogu programm saaks kokku pandud tänapäeva ruumiloome kõige teravamatest fookuskohtadest (sh rohereformi tegevusplaani, ühistranspordi arengukava ja korruptsioonivastase tegevuskava fookusteemadest), sh järgnevaid teemavaldkondi tuleb käsitleda ennekõike detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste võtmes: arhitektuur, kultuuriväärtused ja miljöö; looduskeskkonna ja maastike väärtused; liikuvus, ligipääs ja taristu; ehitusõiguse määramine; ehitamine. Pakkuja peab arvestama, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või mõni muu valdkondlik ministeerium või tema allasutus sisustab indikatiivselt 3 akadeemilist tundi kogu koolitusmahust. 6 Ruumiloome koolitusprogrammi koolitussarjas käsitlemist vajavad teemad (mi e koolitusprogramm) Koolituspäevad Käsitletavad Käsitletavad teemad Kokku 5 päeva teemavaldkonnad Rasvases kirjas teemapealkirjade käsitlemine koolitusel on kohustuslik. Koolitusprogrammi (kohustuslikud) koostamisel võib kokkuleppel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga (ReM) loeteluna toodud teemasid avavaid küsimusi ja teemafookusi juurde lisada, ümber sõnastada, välja jätta ja/või disainida (omavahel grupeerida, muuta järjekorda jms) tänapäeva avalikus teenistuses töötava töötaja vajadustest lähtuvalt. Eesmärgiks on eelkõige terviklik käsitlus ja rakendusliku väärtusega mõjus programm arvestades piiratud ajaraamistikuga. Oluline on, et kogu programm saaks kokku pandud kõige teravamatest tänapäeva ruumiloome fookuskohtadest (sh rohereformi tegevusplaani, ühistranspordi arengukava ja korruptsioonivastase tegevuskava fookusteemadest), sh järgnevaid teemavaldkondi tuleb käsitleda ennekõike detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste võtmes: arhitektuur, kultuuriväärtused ja miljöö; looduskeskkonna ja maastike väärtused; liikuvus, ligipääs ja taristu; ehitusõiguse määramine; ehitamine. 1. Ruumiloome Ruumi kavandamine, Planeeringu koostamises osalejate rollid Ruumi kvaliteet sh otsuste  Erinevate isikute/asutuste rollid planeeringumenetluses (nt KOV, huvitatud isik, puudutatud läbipaistvuse isik, konsultant) suurendamine  Läbipaistvuse suurendamine ja korruptsiooni riski vältimine ruumiloomes (näiteid korruptsioonijuhtumitest ja statistika)  Ruumiloome lisaväärtus rohereformi kontekstis Miks ja kuidas luua kvaliteetset ruumi ja kestlikku elukeskkonda? Sh planeerimisseaduse põhimõtete praktiline rakendamine:  Elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted (sh Davosi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtted), kohaliku ruumilise kvaliteediraamistiku sätestamine   Planeerimine kui kestliku arengu tagamise instrument. Võimalused, piirid ja piirangud. Kohandav (nii kasvu- kui ka kahanemise) planeerimine  Avalik ruum nii hoonestes kui ka hoonete vahel, selle kvaliteet ja roll (sh kvaliteetne ruum kui majanduslik väärtus ja konkurentsieelis). Avalik- ja erahuvi ja nende tasakaalustamine  Asukohavaliku viisid (ruumiline planeerimine, arengukavad, üksikotsus jms) ja nende ruumimõju  Ruumi mõju inimese heaolule ja vaimsele tervisele (ruumipsühholoogia) Millised on võimalused kvaliteetse ja kestliku ruumi loomiseks? Sh:  Olulised tausta-, arengu- ja alusdokumendid (arengukavad, planeeringud, sh planeeringute hierarhia, standardid jms) ja seosed nendega  Rohereformi tähendus ruumiloomele  Ruumikvaliteedi tase: hea arhitektuuri ja ruumilahenduse näited (arhitektuuripreemiate nominendid ja laureaadid) 2. Ruumiloome Arhitektuur, miljöö Kohaloome. Kuidas luua ja kanda edasi identiteeti ning väärtustada taas- ja uuskasutust?  Elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimine läbi arhitektuuri ja ehitise elukaare  Ruumiliste muutuste juhtimine ja kommunikatsioon  Müra, leevendamise võimalused, nõuete seadmine  Kaalutlusotsuste tegemine avaliku ruumi planeerimisel ja projekteerimisel  Kaitsealuste objektide arendamine, ehituspärandi taas- ja uuskasutusvõimalused:  Ehituspärand kui keskkonnaressurss (olemasoleva hoone rekonstrueerimine vs uue ehitamine ja vana lammutamine), CO2, energiatõhusus, traditsioonilised materjalid ja uued tehnoloogiad (nt päiksepaneelid ajaloolistel hoonetel)  Hoonete taaskasutamine, ajaloolised hooned uutes funktsioonides: häid näiteid ja võimalusi  Kuidas kultuuriväärtuseid säilitada ja nende väärtust suurendada?  Ehituspärandi kaitse planeerimisseaduse alusel: millised kaitse- ja kasutustingimused tuleb/võib seada, et soodustada uus- ja taaskasutust.  Maastikuarhitektuur ja avalik ruum, sh teede-ehituses  Ehitustegevus muinsuskaitsealadel, miljööväärtuslikel aladel 8  Kliimamuutused Kuidas tagada ruumiline valmisolek ja võime kliimamuutustega kohaneda ja neid leevendada.  Kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsate mõjude vähendamine ja positiivsete mõjude parimal viisil ära kasutamine  Kliimamuutuste leevendamine ja mõjudega kohanemine  Kliimakindlus  Asustuse suunamine kestliku maakasutuse suunas (rahvastiku kahanemine, valglinnastumise vältimine ja asulate tihendamine, hoonete renoveerimine)  Taastuvenergia, kestlikud taristulahendused (taastuvenergiale ja energiasalvestusele asukohtade leidmine; olemasolevate energiaallikate asendamise edendamine kütusevabade energiaallikatega (nt kaugküttes maa- ja veesoojuse kasutamine))  Parkimine ja liikluse rahustamine (kuumasaarte tekke vältimise, müra ja saaste vähendamise võtmes) 3. Ruumiloome Looduskeskkond Kuidas tagada looduskaitse ja elurikkus, s.h väljaspool kaitsealasid? Looduskeskkonna Rohealad, haljastus  Elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse ja maastike põhimõte, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine seoses looduskeskkonna ja maastike väärtused väärtustega  Ökosüsteemiteenused ja nendega arvestamine ruumiloomes  Elurikkuse kaitse, eesmärk, sh nendega arvestamine ruumiloomes  Rohevõrgustik, rohealad, metsad, kõrgendatud avaliku huviga metsad, linnametsad, pargid, mänguväljakud, tänavaruum jms. Kellele, milleks ja kuidas? Looduse taastamise määrus  Ehitustegevus väärtuslikel maastikel, sh maastikukonventsioon ja selle rakendamise võimalused praktikas  Kaitstavad loodusobjektid, kaitse eesmärk, kaitse korraldus ning ehitamine  Tallamiskoormus ja erosioon  Maahõive reguleerimine, sh taaskasutus ja mulla kaitse Milline on haljastuse roll looduse ja inimese heaolu seisukohalt? 9   Maastikuarhitektuuriline lahenduse. Millal, millele ja kuidas? Toimiv ökosüsteem linnakeskkonnas.  Haljastuse põhimõtete määramine:  Haljastus rohetaristu osana. Haljastus avaliku ruumi (sh tänavaruumi) ning puhke-, elu-, töökeskkonna jms kujundajana, haljastus visuaalse barjäärina  Haljastusnõuded ja -lahendused krundi asukohast, maakasutuse sihtotstarbest ja hoone otstarbest tulenevalt  Krundi sademevee võimalikult varases etapis immutamist toetavad haljastusnõuded ja -lahendused  Krundil kuumasaarte teket vältida aitavad haljastusnõuded ja –lahendused  Ruumilise keskkonna mõju inimese tervisele Millega arvestada veeäärse asustuse kavandamisel? Vee äärde ja vette ehitamise erisused  Korduva üleujutusega ala, veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd. Ehituskeeluvööndi vähendamine. Kas ja millal vajalik?  Üleujutusohuga alas ehitustingimuste määramise erisused tulenevalt üleujutusriskist inimese tervisele ja varale (nt sokli kõrgus, maapinna kõrgusmärk, nõuded elektriseadmetele) 4. Ruumiloome Liikuvus, säästvad Miks on oluline arvestada liikuvusega ja ligipääsetavusega? Kuidas planeerida säästvaid Liikuvus, ligipääs liikumisviisid liikumisviise soodustavaid planeeringulahendusi, tuvastada ja lahendada probleemseid ja taristu kohti ning ennetada liikluskoormuse ning autost sõltuvuse kasvu?  Elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine liikuvuse ja ligipääsetavuse kavandamisel. Liikuvuskava ja rattastrateegia  Liikuvus ja põhjused, miks sellega tegelda (nt kliimaeesmärgid, tervis).  Liikuvusvõrgustikud – iga liikumisviis vajab oma eripäradega võrgustikku (sh elektrisõidukite laadimistaristu)  Multimodaalsus, sõlmpunktid  Liikumiskeskkonna kvaliteedid (liikumise ja olemise ruum) 10   Konfliktid liikuvuses ja nende lahendamine (nt rattaga liikumise eraldamine jalgsi liikumisest)  Tervikteekonnad ja erinevate liikumisviiside kombineerimine, ÜT peatused/ümberistumisvõimaluste loomine, mugavad ja ligipääsetavad juurdepääsud peatustele  Liikluskorralduse põhimõtete määramine, sh avaliku ruumi kvaliteet liikluskorralduse põhimõtete määramisel  Võimalused ühistegevust soodustava ruumi rajamiseks või säilimiseks nii, et see oleks kättesaadav erinevatele elanike gruppidele Kuidas taristu mõjutab kavandatavat ja mida silmas pidada kliimakindla taristu Taristu kavandamisel?  Elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine taristu kavandamisel. Kuidas kavandada ruumi- ja kasutajasõbralikult taristut? Ringmajandus  Kestlikud lahendusviisid, koostöö tehnovõrkude valdajatega (nt põhimõtteline ja siduv lahendus). Elekter. Tänavavalgustus. Tänavaruum. Andmeside. Soojusallikas, gaas, kaugküttepiirkonnad. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon, joogivee ja reovee kohtlahendused. Sademevesi, sh (kombineeritud) lahendused. Maaparandussüsteemid. Ringmajandus, jäätmekäitlus (sh jäätmemajade/jäätmekonteinerite jaoks mõeldud alad). Energeetika, sh taastuvenergeetika, maa- ja veesoojus, kaugküte ja -jahutus. Tuletõrjevesi ja sellele ligipääs. Kujade ja piirangute määramine  Kuidas planeerida ja millega arvestada suure veevõtuga ühisveevärgi ja tootmisvee põhjaveehaarete planeerimisel ja rajamisel; põhjaveevaru hindamine, põhjavee liigvähendamise vältimine  Päästeameti kaasamine  Rohetaristu 5. Ruumiloome Ruumiotsuste Kuidas toimub kavandatud ruumi elluviimine? Ehitusõiguse elluviimine  Kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu kehtestamise ja KOV eriplaneeringu ning määramine, projekteerimistingimuste väljastamise järgsed tegevused (nt projekteerimine, ehitusloa Ehitamine, taotlemine) 11  Mis saab või mida teha, kui detailplaneeringut ja projekteerimistingimusi pole asutud ellu viima või need pole enam asjakohased? Mida teha, kui on vaja teha teisiti, kui detailplaneeringus ja projekteerimistingimustest kirjas? Uus detailplaneering, tühistamine, osaline tühistamine, kehtetuks tunnistamine, osaline kehtetuks tunnistamine? Millele tähelepanu pöörata ehitusõiguse määramisel linnalises ja maalises keskkonnas?  Mõjuala analüüs, sh olemasolevad hooned ja väärtused mõjualal ja nendega arvestamine  Arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine, ruumimudeli koostamise vajaduse kaalumine  Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine ehitusõiguse määramisel  Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine  Avaliku ruumi kvaliteedi tagamine ehitusõiguse määramisel  Ehitise ehituslike tingimuste määramine (Ehitusalune pind ja hoonestusala, nende seos ehitisregistrisse kantavaga (varjualused, terrassid, trepid, räästad jms), sh hoonestusala kümne protsendiline muutmine (sh keeramine). Hoonete arv ja selle seos vaba ehitustegevusega, Sügavus ja selle määramise vajadus  Olemasolevad hooned planeeringualal. Kas ja millal määrata ehitusõigus jms tingimused? Kuidas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ja planeerimisseaduse põhimõtteid rakendada ehitustegevuses?  Mis on ehitusluba ja mis on ehitusteatis? Ülesanded, eesmärgid, erinevused ja sarnasused?  Kuidas eristada toodet, hoonet ja rajatist? (kasvuhoone, hall, merekonteiner, vagunelamu, päikesepaneelid jne)  Kuidas valida õige ehitamise liik? (laiendamise %, ümberehitamine, probleemsed ehitised- ujuvkohvik, mobiilne asfalditehas vms). Kuidas ja millal nõuda ehitusluba või ehitusteatist kui ehitist lisas 1 ei ole?  Kuidas käsitleda ehituslikku kompleksi? (mis see on, kuidas menetleda, mida registrisse kanda) Millele tähelepanu pöörata kasutusloa väljastamisel?  Mis on kasutusluba ja mis on kasutusteatis? Ülesanded, eesmärgid, erinevused ja sarnasused 12  Kasutusloa menetluses esitavad dokumendid: dokumenteerimine, audit. Erisused seadustamisel  Milliseid kõrvaltingimusi on võimalik seada kasutusloale ja kuidas neid põhjendada?  Millistel juhtudel saab keelduda kasutusloa andmisest? Millistel juhtudel saab tagastada kasutusloa taotluse läbi vaatamata (riigilõiv)?  Millal on mõistlik väljastada kasutusluba osadena?  Millal on võimalik esitada ehitusprojekti muudatus: täpsustamine, muutmine ja millal on vajalik uus ehitusluba. Kuidas teavitada pädevat asutust?  Millistel juhtudel on kohustuslik või võimalik ja proportsionaalne kasutusluba kehtetuks tunnistada? Millised on tagajärjed?  Kasutusloa menetlus õigusvastase DP/PT või ehitusloa korral. Kuidas käituda kui kasutusloa menetluse ajal on teada, et ei kasutata vastavalt taotluses esitatud otstarbele? 13 Koolituspäevad koosnevad teoreetilisest osast (50% mahust loengu osale) ja teisest poolest praktilisest osast, sh probleemülesannete lahendamisest, mis võivad olla omavahel põimitud. Iga käsitletava teema puhul tuleb teooria osas tuua praktilisi näiteid vastava teema käsitlusest nii Eesti kui ka muude riikide planeeringutest, ehitusprojektidest vms ruumiotsustest. Pakkuja peab läbi mõtlema viisid, kuidas luua osalejatele võimalus enda kogemusi jagada koolitusprogrammi vältel. Teoreetilises osas tuleb läbivalt:  lähtuda kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ning planeerimisseaduses toodud põhimõtetest (eelkõige PlanS § 8 ja 12) nii strateegilisel kui ka täideviival tasandil;  teooriat käsitleda erinevate krundi kasutamise sihtotstarvete [äri (A), tootmine (T), elamine (E), puhkamine (P, H), transport (L), taristu (O), ühiskondlik (A)] kavandamise eripärasid arvestades;  teooriat käsitleda arhitektuuri kaudu selle laiemas tähenduses, hõlmates ühtlasi avalikku ruumi, maastikuarhitektuuri, s.t käsitledes erinevaid ruumiloome mõõtkavasid;  käsitleda teooriat eraldi nii linnalises kui maalises keskkonnas;  teooriat ilmestada parima praktika näidetega või näidetega „ära palun nii tee“;  anda soovitusi kliimamuutustega kohanemiseks ja kuritegevuse riskide maandamiseks;  tutvustada asjakohaseid kohtulahendeid;  võtta arvesse ka piirkondlikke eripärasid (nt Ida-Virumaal kaevandamine, kahanemisega kohandamine jne). Praktiline osa on seotud konkreetse koolituspäeva teoreetilise osa teemaga toetamaks teooria rakendamist praktikasse. Praktilise osa läbiviimiseks kasutatakse kaasavaid aktiivõppemeetodeid (näidete ja kaasuste käsitlemine, probleemülesannete lahendamine, diskussioon, küsimustele vastamine, vaatlus jm), toetades teooria rakendamist praktikasse. Arvestades ruumiloome teema mahukust võib pakkuja programmi kokku panemisel arvestada ja osalejatele välja pakkuda eel- ja/ või järellugemise materjale. Programmi lõplik ülesehitus ning detailne ajakava koostatakse tellija ja pakkuja tihedas koostöös pärast lepingu sõlmimist. Pakkujal tuleb arvestada, et tellija soovib kohtuda iga koolitusel kaasatava eksperdiga, et üle rääkida programmi lõplik ülesehitus, sh täpsustamaks, millest räägivad eksperdid ja millest räägib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või valdkondlik ministeerium või tema allasutus (indikatiivselt 3 akadeemilist tundi programmi kogumahust). Pakkuja peab jooksvalt arvestama koolitustelt saadud tagasisidet, sh tellija ettepanekuid ja sellest lähtuvalt programmis vajadusel muudatusi tegema. 7. Koolitusprogrammi ettevalmistamine ja metoodika Ruumiloome koolitusprogramm peab olema tänapäeva täiskasvanud õppija vajadustest lähtuv, selgelt eesmärgistatud ning sobilike metoodika ja meetoditega üles ehitatud. Koolituspäevade läbiviimiseks kasutatavad metoodika ja meetodid peavad:   olema interaktiivsed ja võimaldama aktiivselt kaasa mõelda, samastuda situatsioonidega ning leida näpunäiteid probleemide edukaks ületamiseks või keerukates küsimustes parimate võimalike lahenduste leidmiseks. Kasutada tuleb tegevuspõhist (learning by doing) metoodikat, mis võimaldab omandatut kergemini kinnistada, sh nt omandatud teadmiste simulatsiooni käigus testimist (nt Kahoot keskkonnas);  arvestama avaliku teenistuse ja avaliku sektori eripäradega;  olema universaalsed (st sobib kõigile sõltumata asutuse spetsiifikast ja töötaja ametikohast). Pakkuja esitab pakkumuses ülevaate ruumiloome koolitusprogrammi läbiviimise kasutatavast metoodikast ja meetoditest. Tellija julgustab pakkujat olema loov ja innovaatiline kogu koolitusprogrammi ja selle metoodika ja meetodite kujundamisel – kasutama Eestis seni varjus olevaid lähenemisi, rahvusvahelist praktikat ja n-ö kastist välja ideid. 8. Koolitusmaterjal Koolitusel kasutatav õppematerjal on praktiline kokkuvõte olulisimast infost osalejale mugavas formaadis ning sisaldab sobivuse korral suunavaid viiteid täiendavatele allikatele (nt uuringud, teadusartiklid, statistika vms), millele osalejatel on võimalik ligi pääseda ning mis tulevad omandatud teadmiste/oskuste rakendamisel ja kinnistamisel kasuks. Koolitusprogramm tuleb pakkujal kõigi käsitletud teemade lõikes salvestada ning anda üle tellijale teemade kaupa. Igal salvestusel peab olema konkreetne algus ja lõpp. Iga salvestuse alguses peab olema nimetatud ettekande teema, esineja nimi, amet/tiitel. Millise grupi puhul konkreetselt salvestus teha tuleb, lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus. Salvestusel on näha koolituse slaide sünkroonis koolitaja suulise ettekandega, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti. Salvestus lisatakse lehele www.planeerimine.ee või vajadusel muusse tellija valitud keskkonda. Salvestuse formaat lepitakse eduka pakkujaga kokku lepingu täitmise alguses. Pakkuja annab koolituse lõpus osalejatele tõendi koolituse läbimise kohta. Õppematerjal peab põhiosas olema eesti keeles. Viidatav või lisatav täiendav lugemismaterjal võib olla ka inglise keeles. Koolituse käigus võib kasutada osalejatele tasuta kasutamiseks kättesaadavaid veebipõhiseid koostöö lahendusi (nt Miro, jamboard). Koolitusel peavad kohapeal olema igale osalejale tagatud vastavalt kasutatavale metoodikale vajalikud abivahendid nagu kirjutuspaber ja kirjutusvahend jms. Töövõtja edastab õppematerjalid tellijale, kes teeb need osalejatele kättesaadavaks Riigitöötaja iseteenindusportaalis RTIP või muul moel. Pikemad täiendavad lugemismaterjalid või viited neile (kui need on ette nähtud) võib osalejatele saata enne või peale õppepäevi kodulugemiseks 15 (sõltuvalt õpetamise ja praktiliste harjutuste metoodikast). Koolituse tarbeks loodud koolitusmaterjalid (sh salvestused) ja õigused nende kasutamisele tuleb anda üle tellijale. Pakkuja peab arvestama, et kõikide täitmist vajavate materjalide (programmid, õppematerjalid jne) puhul kasutatakse eelkõige Microsoft Office dokumendi formaate (Word, Excel, Powerpoint) ning et tagada vajadusel materjalide kvaliteetne printimine, tuleb kasutada selleks sobilikku tarkvara (eelkõige kasutades faile formaadis .pdf). Koolitusmaterjalid ning nende täiendamine/muutmine kooskõlastatakse tellija ja töövõtja vahel lepingu täitmise käigus. 9. Indikatiivne koolitusprogrammi läbiviimise aeg Koolitusprogrammi ettevalmistused ja planeerimine peaksid algama lepingu sõlmimise järgselt ja koolituste läbiviimine 2025. aasta esimesest kvartalist, kui ei ole töö teostamise käigus poolte vahel teisiti kokku lepitud. Iga grupi ajakava lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus. Koolituspäevade vahe ei tohi olla tihedam kui kaks nädalat ning koolitusprogramm tuleb läbi viia tööpäevadel. Õppepäevade alguse ja lõpu kellaaegade puhul tuleks arvestada ka kaugemalt saabuvate osalejatega. Koolitusprogrammi läbiviimisel tuleks võimalusel vältida suurimat suvepuhkuste aega ja koolivaheaegu, samuti vahetult pühade-eelseid ja -järgseid päevi ja riiklikke tähtpäevi, mil täiskasvanud õppija koolitustel osalemine on sageli raskendatud ja/või mis võivad omavalitsuste esindajatele olla kohtumiste/üritustega kaetud. 10. Koolitusprogrammi toimumise kohad Koolitusprogramm viiakse vastavalt tellija tellimusele läbi kontaktse lähiõppena (st õpe toimub ühises füüsilises ruumis). Erijuhtudel (nt pandeemia) võivad pooled kokku leppida õppe läbi viimise virtuaalkeskkonnas kontaktse õppena 3. Pakkuja võib osalejatele täiendavalt ette näha iseseisvat tööd ja/või õpet ja/või muud täiendavat õppetegevust, mida ei viida läbi kontaktselt ehk koolituse läbiviijatega ühises füüsilises ja/või virtuaalses ruumis ning mille mahtu ei arvestata koolitusprogrammi kogumahu sisse. Töövõtja peab arvestama lähiõppe (klassikoolituste) korraldamisele seatud Eesti Vabariigis kehtivate riiklike tingimuste ja piirangutega. Koolitusprogrammid peavad toimuma erinevates regioonides osalejagrupile logistiliselt sobivas asukohas (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Tegevused peavad olema vajaduse korral ligipääsetavad ka füüsilise puudega (nt liikumispuue) inimestele. Täpsed koolituste toimumiskohad (sh asukohad ja ruumid, virtuaalkeskkond/virtuaalkeskkonnad) valitakse välja ning vajadusel muudetakse tellija ja pakkuja koostöös lepingu täitmise käigus. 3 Kontaktõppe korraldamise viis, kus nii õppijad kui koolitaja on korraga (st samal ajal) virtuaalses ruumis. 16 Koolituste toimumiskohana kasutatakse võimalusel tellija poolt pakutavaid pindasid (va Tartu), mille kasutamise võimalikkusest annab tellija pakkujale teada. Sellisel juhul ei pea pakkuja ruumide renti tasuma ning pakkumuse maksumuse tabelis fikseeritud ruumi rentimise tasu ei kuulu pakkujale välja maksmisele. Erandjuhul virtuaalkeskkonnas läbiviidava koolituse puhul tagab pakkuja kõik koolituse heaks ja eesmärgipäraseks toimumiseks vajaliku, sh keskkonna, tasuta ligipääsud osalejatele ja esinejatele, kavandatud funktsionaalsuste kasutatavuse, tehnilise toe koolituspäeva eel ja ajal, osalejate tuvastamise jne. Juhul, kui pakkuja esitab pakkumuses koolituskohtade valiku (sh virtuaalkeskkonna/virtuaalkeskkondade), siis esitatud koolituskohtade valik ei piira lepingu täitmise käigus koolitusmoodulite läbiviimist koolituskohtades, mida ei ole pakkumuses esitatud, kuid mis vastavad koolituskohale esitatud nõuetele ja jäävad pakutud eelarve piiresse. Vastavad kooskõlastused tehakse tellija ja töövõtja vahel lepingu täitmise käigus. 10.2 Toitlustamine Töövõtja ülesanne on lähiõppe igal koolituspäeval sõltuvalt vajadusest ja tellija tellimusest tagada osalejatele ja riigiesindajate esinejatele toitlustus: joogivesi koolitusruumis kogu päeva vältel, indikatiivselt kuni 3 kohvipausi (sh üks toekam kohvipaus) koos tervislike suupistetega. ● Miinimumnõuded ühe koolituspäeva kahele kohvipausile: arvestuslikult ühe täispika koolituspäeva kohta kohv, tee, vesi koos suupistetega, sealhulgas nt puuvili. ● Miinimumnõuded ühe koolituspäeva ühele toekamale kohvipausile – lõuna asemel, nt toekam võileib ja salat (sh kohv, tee, vesi). Toitlustamine peab toimuma koolitusprogrammi toimumiskohas või selle vahetus läheduses (5- 10 min jalutuskäik). Toitlustamisel tuleb eelistatult kasutada korduvkasutatavaid nõusid ja pigem vältida väikepakenditesse pakitud suhkrut, kohvikoort jms. Kohvipausidel kasutada võimalusel õiglase ja eetilise kaubanduse märgiga kohvi, teed ja suhkrut. Toitlustamisel eelistada võimalusel hooajalisi ja kohalikke tooteid ning mahetoodangut. Tellijal on lepingu täitmise käigus õigus tellida töövõtjalt koolituspäevade korraldamist ka ruumi ja/või tehniliste (abi)vahenditeta (nt koolitus toimub tellija või osaleja või osaleja asutuse poolt tagatud ruumis, nt riigimajas vms), osalise toitlustusega ja/või ilma toitlustuseta. Sellisel juhul arvestatakse ruumi ja tehnika vastav maksumus pakkumuse maksumuse lahtikirjutuse vormil toodud ühikuhindade alusel ühe koolitusgrupi maksumusest maha ja/või toitlustuse puhul tasutakse üksnes tellitud (kui on tellitud) ja pakutud toitlustuse eest. 17 11. Programmist teavitamine, gruppide komplekteerimine (värbamine ja valik) Koolitusprogrammist teavitamine, gruppide komplekteerimine ja osalejatega suhtlemine on tellija teostada ja/või tasuliste koolituste puhul vajadusel koolitusel osaleja(te) asutus(t)e teostada. Koolitussündmuste haldamiseks kasutab tellija RTIP koolitusmoodulit (https://www.riigitootaja.ee/rtip-client/login) ning selle juurde kuuluvat avalikku vaadet, mida kasutavad need asutused, kes ei ole otseselt RTIP koolitusmooduliga liitunud (https://www.riigitootaja.ee/rtip-public/kesksed_koolitused). Tellija ja/või osaleja asutuse teostada on järgmised tegevused ning neid tegevusi ei saa pakkuja hinnastada:  koolitussündmuste loomine Riigitöötaja Iseteenindusportaali (RTIPi) koolitusmoodulis;  iga sündmuse registreerinute kinnitamine ning kinnitus- ja äraütlevate kirjade saatmine;  õppematerjalide jm dokumentide RTIPi üleslaadimine;  tagasiside küsimustike koostamine ja väljasaatmine osalejatele RTIP-is. Töövõtja ülesanne on lepingu täitmise käigus koolitusprogrammi tutvustava kirjelduse, teavitusteksti ja vajadusel muu teavituseks vajaliku info koostamine, tellijale õppematerjalide (mh osalejatele edastamiseks) ja salvestuse kättesaadavaks tegemine ning vajadusel gruppide komplekteerimiseks osalejatega kontakti võtmine ja muul moel gruppide täitumisele kaasa aitamine. 12. Projektimeeskond Pakkujal tuleb lähtuvalt koolitusprogrammi eesmärkidest komplekteerida projektimeeskond, kuhu peab kuuluma projektijuht, moderaator ja eksperdid. Projektimeeskonna liikmete rollid ja ülesanded ning nõuded kompetentsile on välja toodud dokumendis „Projektimeeskonna koosseis, nõuded ja kinnituste vorm“ Lepingu täitmisega seotud ülesanded on loetletud riigihanke alusdokumentides, sh raamlepingu projektis. 18