Teie 02.10.2024 nr 1-11/1110-1. KUM/24-
Kultuuriministeerium
0994/-1K
[email protected]
Meie 14.10.2024 nr 8-2/7047
Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26.
novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri
tööjõukulu toetuse määramise tingimused,
sealhulgas nõuded spordialaliidule,
spordiklubile ja spordikoolile ning selle
omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile,
ning toetuse suuruse, jaotamise,
tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“
muutmine“ eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Kultuuriministeerium on saatnud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kultuuriministri määruse
„Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise
tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele,
treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise
kord“ muutmine“ eelnõu. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu. Palume arvestada järgnevaga.
Eelnõu § 1 punkt 6 (§ 6 lg 12) ja punkt 7 (lisa 3): vastavate eelnõu punktidega soovitakse muuta,
kuidas treeneri tööjõukulude toetuse määramisel arvestatakse treeningrühma kuulumist. Nimelt
soovitakse treeningrühma arvestada kahekordse koefitsiendiga laps või noor, kellel on tuvastatud
keskmine, raske või sügav puue. Sealjuures kontrollitakse puudetunnistuse olemasolu ja kehtivust
täiskasvanud õpilase või alaealise/piiratud teovõimega õpilase vanema/eestkostja kirjaliku nõusoleku
alusel (lisas 3 kirjeldatu kohaselt).
Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) on nõusolekul
mitmeid tingimusi, mida reguleerivad peamiselt artikkel 4 punkt 11 ja artikkel 7. Seal sisaldub ühe
tingimusena ka nõusoleku vabatahtlikkus, mida on selgitatud täpsemalt näiteks põhjenduspunktis 42:
„Nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba
valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi
võtta.“ Seletuskirjas on õigesti märgitud, et antud juhul (s.t terviseandmete puhul) on tegemist
eriliigiliste isikuandmetega, mistõttu tuleb mh lähtuda artiklist 9. Sealjuures juhime tähelepanu sellele,
et artikkel 9 lõike 2 punkti (a) kohaselt on eriliigiliste isikuandmete puhul nõusoleku andmise lävend
kõrgem kui n.ö tavapäraste isikuandmete puhul (nõusolek peab lisaks olema selgesõnaline).
Antud situatsioonis on kaheldav, kas kõiki IKÜM-i nõusoleku tingimusi on võimalik täita (eriti nõusoleku
vabatahtlikkus). Seega tuleks meie hinnangul esmajärgus kaaluda seda, kas vastavaid andmeid oleks
võimalik esitada isikustamata kujul (s.t isikuga seostamata kujul nt arvuliselt, kui palju on konkreetses
treeningrühmas keskmise, raske või sügava puudega lapsi või noori). Juhul, kui see ei ole võimalik,
siis meie hinnangul tuleb nõusoleku asemel kaaluda artikli 9 lõike 2 punkti (g), mille kohaselt on
võimalik eriliigilisi isikuandmeid töödelda juhul, kui see on vajalik olulise avaliku huviga seotud
põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab
isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti
põhiõiguste ja huvide kaitseks.
Lõpetuseks märgime aga, et mistahes isikuandmete töötlust hõlmava lahenduse puhul tuleb juhinduda
seaduslikkuse põhimõttest ning sellest tulenevalt näha teatud ulatuses see regulatsioon ette seaduse
tasandil (mida ulatuslikum riive, seda ulatuslikum peab regulatsioon olema). Sealjuures on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
seletuskirjas ka märgitud, et vastavasisuline töötlemine on plaanitud spordiregistri kaudu, mistõttu
tuleb ka spordiregistri asjakohaseid sätteid muuta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Markus Ühtigi 51914873
[email protected]
Merili Oja