Vastus

Teie 02.09.2024 Jägala kalateed MTÜ [email protected] Meie 22.10.2024 nr 8-2/24/4154-5 Vastus arupärimisele Jägala Kalateed MTÜ esitas Vabariigi Valitsusele arupärimise Vabariigi Valitsuse esindaja poolt 30.05.2024 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud seisukoha osas. Vabariigi Valitsus edastas 3.09.2024 teie kirja vastamiseks Kliimaministeeriumile. Juhime tähelepanu, et tegemist on poolelioleva kohtuasjaga, mille käigus on kohtule vaidluse pooled esitanud materjale, sealhulgas on Jägala Kalateed MTÜ üks vaidluse pool. Seetõttu ei pea me võimalikuks kommeteerida kohtuasjaga seotud üksikuid lauseid küsitud dokumentidest. Saame selgitada, et Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu kuni suudmeni ja Jõelähtme jõe alamjooks kuni Lundi paisuni kuuluvad Natura 2000 võrgustikku Jägala loodusalana, mille kaitse- eesmärkideks on aidata kaasa loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) I lisa elupaigatüübi jõed ja ojad ning II lisa liikide saarma, paksukojalise jõekarbi, hariliku võldase, jõesilmu ja lõhe soodsa seisundi saavutamisele. Jägala jõgi on suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforellijõgi. Lõhe tootlikkuse potentsiaalilt on Jägala jõgi Soome lahe lõhejõgede seas Kunda, Valgejõe ja Loobu jõe järel neljandal kohal. Teadlased on hinnanud, et kogu Jägala jõe 4,6 km pikkuse elupaiga avamisel oleks jõe tegelik lõhe ja meriforelli taastootmispotentsiaal ligi 12 600 noorkala aastas. Seega Jägala jõe alamjooksu potentsiaalne kalanduslik väärtus võiks olla praeguse 46 700 euro asemel 256 300 eurot aastas. Eesti kontekstis on 12 000 igal kevadel merre rändavat noorkala oluline kogus, hinnanguliselt kuni 20 protsenti kogu Eesti lõhe aastasest taastootmise potentsiaalist. Arvestuslikult saab 12 000-st noorkalast täiskasvanuks 10-20 protsenti ehk 1200-2400 kala aastas. Võrdluseks võib tuua, et Eesti kalurite 2023. a lõhepüügi kvoot Läänemere avaosas oli 1344 kala. Arvestades Läänemere lõheasurkonna kehva seisundit oleks sellise lõhepopulatsiooni taastamine suure looduskaitselise väärtusega, see panustaks oluliselt lõhe seisundi parandamisele kogu Eestis aidates nii kaasa loodusdirektiivis püstitatud eesmärgi – lõhe soodsa seisundi saavutamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Teadmiseks: Riigikantselei, Kultuuriministeerium, Keskkonnaamet Kadri Möller, 626 2876 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231