Teie 02.10.2024 nr 1.1-10.1/4373-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 20.10.2024 nr 1-12/1115-2
Audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi
Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud härra minister
Esitasite ministeeriumidele kooskõlastamiseks audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste
märkustega.
1. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 921 lõikega
11. Kultuuriministeeriumi hinnangul ei ole nimetatud lõikest tulenev juhtimissüsteemi definitsioon
metoodiliselt korrektne ning võib tekitada segadust nii asutuste juhtides kui ka valdkonna
asjatundjates. Eelnõu seletuskirjas puudub viide, millisest üldtuntud standardist või metoodilisest
dokumendist pakutud sõnastus tuleneb. Lisaks kordab juhtimissüsteemi definitsioon osaliselt
sisekontrolli süsteemi olemust, mis on kirjeldatud VVS § 921 lõikes 1.
Kultuuriministeerium on asutusesiseselt näiteks juhindunud kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja
defineerinud kõnealuse mõiste järgmiselt: „Juhtimissüsteem toetab organisatsiooni visiooni ja
strateegiliste eesmärkide saavutamist läbi väärtuspõhise juhtimise, fikseerides töökorralduse ja
põhimõtted, millest lähtutakse ministeeriumi töö planeerimisel ja seirel, tööprotsesside juhtimisel,
üle vaatamisel ja parendamisel. Juhtimissüsteemi aluseks on teenuse- ja protsessikeskne
lähenemisviis, mis lähtub Vabariigi Valitsuse määrusest „Teenuste korraldamise ja teabehalduse
alused“.
Eelnõukohasest sõnastusest ei ole üheselt aru saada, mis on juhtimissüsteem ja milline on selle
erinevus võrreldes sisekontrolli süsteemiga. Samuti on küsitav, kas nii detailne regulatsioon
seaduse tasandil on üldse vajalik. Pigem võiks siinkohal kaaluda juhtimise hea tava või muu
asjakohase juhendi koostamist.
2. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse VVS § 922 lõiget 3 teise lausega. Nimetatud täienduse puhul
jääb arusaamatuks kellele ja mis dokumentidele tuginedes peab asutuse juht tõendama
sisekontrolli süsteemi toimimist. Eelnõu seletuskirja kohaselt on täpsemad nõuded sätestatud
Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruses nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise
üldeeskiri“. Viidatud määrus ja pakutud muudatused ei räägi aga sisekontrolli süsteemi
toimimisest, vaid siseauditi korraldamisest ja aruandlusest riigiasutustes, tuues sisse ka asutuse
juhi kohustused. Sisekontrolli süsteem võib asutuses toimida ka ilma siseauditita.
3. Eelnõu § 2 punktis 5 esitatakse VVS § 923 lõike 1 uus sõnastus. Kultuuriministeerium toetab
muudatust, mille kohaselt Rahandusministeerium edaspidi nõustab metoodiliselt ja annab juhiseid
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
või soovitusi sisekontrolli süsteemi rakendamiseks või siseauditi paremaks korraldamiseks
täidesaatva riigivõimu asutustes. Arusaamatuks jääb aga, miks on vajalik nende ülesannete
täitmiseks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud täidesaatva riigivõimu asutuse
siseauditeerimise üldeeskirja, mis kohustab andma Rahandusministeeriumile aru näiteks igas
ministeeriumis tehtud siseauditi tähelepanekute arvu ja soovituste numbrilise elluviimise kohta.
Juba umbes 2016. aastal tegid täidesaatva riigivõimu asutuste siseaudiitorid
Rahandusministeeriumile ettepaneku nimetatud määrus bürokraatia vähendamiseks kehtetuks
tunnistada. Kokku alla 100-le riigi ametiasutustes töötavale siseaudiitorile on audiitortegevuse
seadus piisav regulatsioon ning paremaks nõustamiseks ja soovituste andmiseks saab
Rahandusministeerium vajalikku teavet küsida ka toimivates siseauditi juhtide võrgustikes või
ringkirjadena. Siinkohal väärib ka märkimist, et näiteks Eesti infoturbestandardi auditit läbiviivate
audiitorite üle puudub riigil igasugune järelevalveline meede, rääkimata eraldiseisvast
aruandlusest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Krista Nelson 628 2285,
[email protected]
Karin Ligi 628 2231,
[email protected]