Kiri

Rahandusministeerium [email protected] 25.10.2024 nr 1-12/1197-1 Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning MTÜ-dele Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Folkloori Nõukogu, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Rahvamajade Ühing ja Eesti Kultuuriseltside Ühendus arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 5 lehel 3. Terviktekst muudatustega 12 lehel Sama: Eesti Kooriühing Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts EESTI FOLKLOORINÕUKOGU Eesti Rahvamajade Ühing EESTI KULTUURISELTSIDE ÜHENDUS Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Eesti Harrastusteatrite Liit Eino Pedanik 628 2227 [email protected] Kadri Kilvet 628 2224 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 16.10.2024 Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruses nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Määruse rakendamise eest vastutab Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja).“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Partnerorganisatsioon on ühes taotlusvoorus kolmeks aastaks valitud toetuse andja strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja).“; 3) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasata partnerid rahvakultuuri valdkonna kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisse, arendada partnerite kaudu koori- ja puhkpillimuusika, rahvatantsu ja -muusika, harrastusliku näitemängu, rahvusliku käsitöö ja folklooriliikumise alast tegevust Eestis, hoida ja väärtustada Eesti pärimuskultuuri ja pärimuskultuuril ning rahvuslikel traditsioonidel põhinevat seltsiliikumise ja rahvamajade võrgustiku koostööd, võimestada partnerite organisatsioonilist suutlikkust ja tugevdada nende liikmete professionaalsust ning võrgustikku tervikuna. (2) Toetuse andmise tulemusena on partnerid panustanud kultuuripoliitika elluviimisse, paranenud on partnerite ja rahvakultuuri valdkonna arenguvõimalused, mõju ühiskonnas ning rahvusvaheline koostöö, tagatud on seltsi- ja harrastustegevuse järjepidevus, valdkond on saanud asjatundlikku nõustamist, valdkonnas tegutsevad spetsialistid on omandanud uusi oskusi."; 4) paragrahvi 3 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused: 1) punktis 1 asendatakse sõna „tegevust“ sõnadega „võrgustike koostööd“; 2) punktis 2 asendatakse sõna „partnerorganisatsioon“ sõnaga „partneri“; 3) punktis 8 asendatakse tekstiosa „suurendatakse partnerorganisatsioonide vabatahtlike liikmete võrgustikku“ tekstiosaga „osaletakse koostöövõrgustikes ja arendatakse koostöövõrgustikku Eestis“; 5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10-14 järgmises sõnastuses: „10) viiakse ellu kultuuri arengukava rahvakultuuri valdkonna strateegilisi eesmärke; 11) analüüsitakse rahvakultuuri valdkonna andmeid, vajadusi ja kitsaskohti; 12) osaletakse laulu- ja tantsupeo protsessis; 13) osaletakse vaimse kultuuripärandi traditsioonide uurimisel, hoidmisel ja säilitamisel; 14) tõstetakse teadlikkust ligipääsetavuse teemadel.“; 6) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust antakse igast taotlusvoorust maksimaalselt seitsmele partnerile, kellest üks on koori- ja puhkpillimuusika, üks rahvatantsu ja -muusika, üks harrastusliku näitemängu, üks rahvusliku käsitöö, üks folklooriliikumise, üks rahvuslikel traditsioonidel põhinev seltsiliikumise ning üks rahvamajade võrgustiku esindaja.“; 7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.“; 8) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „kümme“ sõnaga „kuus“; 9) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) ta omab sarnase huvitegevusega tegelevat üle-eestilist liikmeskonda ja tal on enda organisatsiooni tutvustav kodulehekülg;“; 10) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) rahvusvahelise sündmuse korraldamise eelarve kui toetuse kavandatava kasutusaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist;“; 11) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) kehtiv arengukava ja kolme toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava;“; 12) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kultuuriminister kinnitab iga-aastaselt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga kalendriaasta toetuste koondsumma. (2) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, toetatavatest tegevustest ning taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.“; 13) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Toetust taotletakse kolmeks järjestikkuseks kalendriaastaks.“; 14) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist ja ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.“; 15) paragrahvi 9 lõiked 3-7 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Esimese kalendriaasta toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates. (2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused. (3) Kui kalendriaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist Eestis, määrab toetuse andja ühekordselt kalendriaasta toetusele lisa summa sündmuse korraldamiseks. (4) Kalendriaastaks määratud tegevustest moodustab käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 9 nimetatud mentortegevus vähemalt 30%.“; 17) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse arv „90“ arvuga „60“; 18) paragrahvi 11 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „taotluse eelarvet ja“; 19) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotlusi hinnatakse hindamismetoodika alusel, mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel enne taotlusvooru avamist.“; 20) paragrahvi 12 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „osalise rahuldamise või“; 21) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, osalise rahuldamise“; 22) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 13 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) taotleja ei ole nõus kavandatud toetatavate tegevuste muutmise ettepanekuga.“; 24) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja vajadusel puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ning selgitustel.“; 25) paragrahvi 17 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „või taotlus oleks rahuldatud osaliselt“; 26) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et toetuse andja on käesoleva määruse § 19 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tingimustele.“; 27) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva jooksul peale viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande.“; 28) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ning lõpparuannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.“; 29) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „aruande“ sõnaga „lõpparuande“; 30) paragrahvi 21 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist.“; 31) paragrahvi 22 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 24 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud ning juhul kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht väheneb;“. Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ 18. veebruaril 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.02.2019, 5. Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määruse rakendamisel on tekkinud vajadus seda muuta ja täpsustada. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on partnerite valimine kolmeks aastaks ning esimene taotlusvoor on kavandatud aastateks 2025–2027. Vahepealsel ajal partnereid ei muudeta, et tagada partneriteks valituile kindlustunne tegevuste kavandamisel ja stabiilsus pikemaks perioodiks. Pikaajaline partnerlus tagab, et koostöö on sisukam ning tegevustega on võimalik saavutada suuremat ja kestvamat mõju. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (e- post [email protected], telefon 628 2227), Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusprogrammide osakonna juhataja Margit Salmar (e-post [email protected], telefon 600 9165) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 32 punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõikes 3 toetuse andja nimi. Alates 06.04.2020 on asutuse nimi Eesti Rahvakultuuri Keskus. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 1 lõikega 4, et täpsustada, keda me mõistame partnerorganisatsiooni all. Eelnõu punktiga 3 muudame määruse § 2 lõikeid 1 ja 2, sest rahvamajade võrgustikuga täpsustame partneri tegevusi valdkonnas ning ühtlasi täpsustame kõigi valdkonnas tegutsevate partnerite tegevuste tulemusi rahvakultuuri valdkonnas. Eelnõu punktidega 4 ja 5 muudetakse ja täiendatakse määruse § 3 lõiget 1. Muudatusega soovitakse täpsustada toetatavaid tegevusi ning mõni tegevus lisada. Lähtudes kultuuri arengukava rahvakultuuri strateegilistest eesmärkidest on partneril kohustus laiendada koostööd oma võrgustikuga ning analüüsida tegevuste tulemusi. Täiendatud on toetatavate tegevuste loetelu tegevustega, mis aitavad kaasa rahvakultuuri valdkonna arengule ning tulemuste saavutamisele. Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 3 lõike 3 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse, millistes valdkondades ja kui mitu partnerit on riigil plaanis valida. Rahvakultuuri valdkonnad on välja kujunenud ajalooliselt ning on toiminud alates eesti rahvusliku ärkamise perioodist. Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid. Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone, harrastusteatrite ja rahvakultuuriseltside tegevus, vaimse kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga tegelemine säilitab ning tõstab eneseteadvust. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § -i 3 lõikega 4, milles tuuakse välja, et toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru avamise teates. Toetuse andja avalikustab taotlusvooru avamise teates enda ootused valdkonnas tegutsevale partnerile, mis on kooskõlas kultuuripoliitika rahvakultuuri valdkonna eesmärkidega. Eelnõu punktiga 8 muudetakse ja leevendatakse § 4 lõike 2 punktis 1 toodud nõuet taotlejale. Vastav ettepanek on tulnud valdkonnas tegutsejatelt. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 4 lõike 2 punkti 6 nõudega, et taotlejal peab mh olema enda organisatsiooni tutvustav kodulehekülg. Avaliku raha kasutamisel peab olema avalikkusele nähtav rahvakultuuri valdkonnas tegutseva partneri tegevus, organisatsiooni ajalugu, võrgustik, arengu- ja tegevuskava jms, mis aitab kodulehe külastajal tutvuda rahvakultuuri valdkonnas tegutseva organisatsiooni võimekuse ja vajalikkusega. Eelnõu punktidega 10 ja 11 lisatakse taotlejale kohustus esitada rahvusvahelise sündmuse korraldamise eelarve kui see hõlmab taotleja tegevust ning kolme toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava. Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse §-i 6 tervikuna. Muudatus on seotud senise üheaastase partnerlusperioodi asendamisega kolme aastaga. Lõike 3 kohaselt avatakse taotlusvoor iga kolme aasta järel, st 2024. aasta sügisel, 2027. aasta sügisel, 2030. aasta sügisel jne. Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele oma tegevuse kavandamisel ning võimaldab tegevustega saavutada suuremat ja kestvamat mõju. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse §-i 7 lõikega 4, millega sätestatakse, et toetust saab taotleda ainult kolmeks järjestikkuseks kalendriaastaks. Toetuse andja määrab toetussumma enne taotluse esitamist (avaldatakse taotlusvooru avamise teates) ning selle etteantud summa raames tuleb oma tegevusi taotluses kirjeldada. Eelnõu punktiga 14 ja 15 muudetakse määruse §-s 9 toodud abikõlblikkuse perioodi nõudeid. Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember. Abikõlblikkuse periood ei kesta kolm aastat järjest, vaid esimese aasta tegevused ja sellega seotud kulud tuleb ära teha esimese aasta jooksul, kasutades selleks esimese aasta toetust; teise ja kolmanda aasta tegevused ja kulud tuleb teha vastavalt teisel ja kolmandal aastal. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust enam ei ole, sest tegemist on kolme aasta toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal aastal. See tähendab, et tegevuskavas esimeseks aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud kulusid ei saa järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse saaja esitada muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui see aitab kaasa tulemuste paremale saavutamisele. Kuna toetus on mõeldud peamiselt organisatsiooni üldise toimimise jaoks ning selle kohta ei pea esitama kuludokumendipõhist aruannet, on selle toetuse liigi puhul küsimus rahavoogude mõistlikus juhtimises ning sisulises mõttes ei saagi tekkida püsikulude edasilükkamise vajadust. Kui mõni tegevus jääb ära või kulud osutuvad väiksemaks, tuleb toetuse jääk toetuse andjale tagasi kanda. Eelnõu punktiga 16 muudetakse määruse §-i 10 tervikuna. Muudatus on seotud kolme aastase perioodiga ning sellega, et erinevalt varasemast praktikast, annab eelnõu alusel toetuse andja toetuse suuruse enne taotluse esitamist taotlusvooru avamise teates teada. Toetus määratakse maksimaalselt seitsmele taotlejale. Esimese kalendriaasta toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates, teise ning kolmanda aasta toetus ei ole suurem kui esimeseks aastaks määratud summa. Seega ei ole toetuse taotlemist summaliselt, vaid toetuse andja kuulutab võimaluse kandideerida konkreetsele summale ja annab ette teemad ning tegevused, mille osas tulemust ootab. Toetuse suurus võib valdkonniti erineda. Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei tohi olla suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muudatused. Seega peavad taotlejad oma tegevuste planeerimisel lähtuma sellest, et toetussumma on kolm aastat järjest sama, sest taotlusvooru kogueelarve ei kasva. Seetõttu tuleb taotlejal juba tegevusi planeerides arvestada võimaliku inflatsiooniga ning teise ja kolmanda aasta tegevuskavas tuleb selle võrra vähem tegevusi planeerida või suurendada omaosalust järgnevatel aastatel või kavandada (suuremat) kaasfinantseeringut muudest allikatest. Eelnõu punktiga 17 lühendatakse määruse § 11 lõikes 1 toodud taotluste menetlemise tähtaega, sest senine praktika on näidanud, et taotluste menetlemiseks ei lähe 90 tööpäeva aega. Eelnõu punktidega 18 ja 20-25 muudetakse määruses neid paragrahve, mis varasemalt reguleerisid taotluse osalist rahuldamist. Kuna eelnõu alusel määrab toetuse summaliselt toetuse andja enne taotluse esitamist, ei toimu enam taotluse osalist rahuldamist. Eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse § 12 lõiget 3 ning kehtestatakse toetuse andjale nõue töötada välja taotluste hindamiseks metoodika. Hindamisemetoodikas esitatakse kriteeriumid, hindeskaalad ja kirjeldused. Nende selge lahtimõtestamine, sh asjaolude kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi saavad selgetest kriteeriumidest juhinduda taotluste hindajad. Eelnõu punktiga 26 täiendatakse §-i 18 lõikega 3. Muudatusega täpsustatakse tingimusi teise ja kolmanda kalendriaasta väljamaksele. Eelnõu punktiga 27 muudetakse määruse § 19 lõiget 1. Muudatusega lisatakse vahearuande esitamise kohustus ning tähtaeg. Eelnõu punktiga 28 muudetakse määruse § 19 lõiget 2. Muudatus on seotud eelnõu punkti 27 sisukirjelduses kirjeldatud vahearuande esitamise kohustuse lisamisega. Antud säte reguleerib vahearuande menetlus tähtaega toetuse andjale. Eelnõu punktiga 29 muudetakse määruse § 19 lõiget 3 selliselt, et aruande esitamise pikendamise võimalus jääb ainult lõpparuandele. Vahearuande esitamise tähtaja pikendamise võimalust eelnõu ette ei näe, sest see muudaks võimatuks järgneva kalendriaasta toetuse õigeaegse ülekandmise ning tegevustega alustamise. Kuna vahearuanne ei kata nii või teisiti kogu aastat, sest see esitatakse 1. detsembriks, siis puudub ka sisuline vajadus tähtaja pikendamiseks. Esimese aasta vahearuandest ajaliselt välja jäänud tegevused kajastatakse teise aasta vahearuandes. Eelnõu punktiga 30 täiendatakse määruse §-i 21 punktiga 14, mille kohaselt peab toetuse saaja lähtuma läbipaistva huvikaitse heast tavast1 ja vabaühenduste eetikakoodeksist2. Avatud valitsemisest oluline osa on läbipaistvus, et kõik mõistaks, missuguste põhjenduste, aga ka kelle mõjutustegevuse abil otsused sünnivad. Ebaeetiliste võtete kasutamine võib negatiivselt mõjutada vabaühendust, tema valdkonda kui ka kogu vabakonda. Tava järgimisest võib teada anda oma kodulehel, olles selle oma organisatsioonis läbi arutanud ja läbi mõtestanud. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas. Eelnõu punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks määruse § 22 punkt 5, sest detailset eelarvet enam taotlusega koos ei küsita. Eelnõu punktiga 32 muudetakse määruse § 24 punkti 6, kus täpsustatakse, et mh võib toetuse andja jätta toetuse välja maksmata kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht muutub (väheneb). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu alusel ei anta vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu kehtestab senisest selgemad prioriteedid ja teemad vastavalt kultuuri arengukava strateegilistele eesmärkidele, mis võimaldab ressursse suunata läbimõeldumalt. See suurendab tõenäosust, et toetused toovad kaasa märgatava ja kestva mõju rahvakultuuri valdkonnas. 1 https://www.heakodanik.ee/labipaistva-huvikaitse-hea-tava/ 2 https://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/ Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele, mis võimaldab neil oma tegevusi paremini kavandada ja ellu viia. Pikemaajaline planeerimine peaks viima kvaliteetsemate ja jätkusuutlikumate tegevusteni. Kolmeaastased partnerlussuhted vähendavad toetuse andja halduskoormust, sest taotlusvooru ei ole vaja korraldada enam igal aastal. Eelnõus kajastatud määruse muudatusi on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad lisaks üleüldist õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Eelnõu ei mõjuta seda, kui suur on taotlusvooru eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse, sest taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve koostamise protsessi. Taotlusvoorude mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast, konkreetse eelarveaasta riigieelarvest ning kultuuripoliitilistest prioriteetidest. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks MTÜ-dele Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Folkloori Nõukogu, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Rahvamajade Ühing ja Eesti Kultuuriseltside Ühendus.  MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-12/1197-1 Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide tegevustoetus“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. (3) Määruse rakendamise eest vastutab Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja). (4) Partnerorganisatsioon on ühes taotlusvoorus kolmeks aastaks valitud toetuse andja strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kaasata partnerid rahvakultuuri valdkonna hõlmavaid partnerorganisatsioone kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisse, arendada partneriteorganisatsioonide kaudu koori- ja puhkpillimuusika, rahvatantsu ja -muusika, harrastusliku näitemängu, rahvusliku käsitöö ja folklooriliikumise alast tegevust Eestis, hoida ja väärtustada Eesti pärimuskultuuri ja pärimuskultuuril ning rahvuslikel traditsioonidel põhinevat seltsiliikumise ja rahvamajade võrgustiku koostööd, võimestada partnerite harrastustegevuse järjepidevust, suurendada partnerorganisatsioonide vabatahtlike liikmete võrgustikku ja organisatsioonilist suutlikkust ja tugevdada nende liikmete ning valdkonna töötajate professionaalsust ning võrgustikku tervikuna. (2) Toetuse andmise tulemusena on partnerid panustanud kultuuripoliitika elluviimisse, paranenud on partnerite ja rahvakultuuri valdkonna arenguvõimalused, mõju ühiskonnas ning rahvusvaheline koostöö, tagatud on seltsi- ja harrastustegevuse järjepidevus, valdkond on saanud asjatundlikku nõustamist, valdkonnas tegutsevad spetsialistid on omandanud uusi oskusi. § 3. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse tegevustele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames 1) koordineeritakse kultuuriseltside ja rahvamajade tegevust võrgustike koostööd Eestis; 2) tõstetakse partneriorganisatsiooni erialast suutlikkust, võimekust ja pädevust erinevate koolituste kaudu; 3) nõustatakse valdkonda; 4) kogutakse informatsiooni valdkonna kohta ning tehakse valdkonnale kättesaadavaks; 5) tehakse ühistegevusi ja kaasamist; 6) kujundatakse avalikku arvamust ja korraldatakse valdkonda tutvustavaid üritusi; 7) osaletakse rahvusvahelises koostöös; 8) suurendatakse partnerorganisatsioonide vabatahtlike liikmete võrgustikku osaletakse koostöövõrgustikes ja arendatakse koostöövõrgustikku Eestis; 9) tõstetakse mentortegevuse kaudu koori- ja puhkpillimuusika, rahvatantsu ja - rahvamuusika, harrastusliku näitemängu ning rahvusliku käsitöö valdkonnas tegutsevate spetsialistide suutlikkust, võimekust ning pädevust; 10) viiakse ellu kultuuri arengukava rahvakultuuri valdkonna strateegilisi eesmärke; 11) analüüsitakse rahvakultuuri valdkonna andmeid, vajadusi ja kitsaskohti; 12) osaletakse laulu- ja tantsupeo protsessis; 13) osaletakse vaimse kultuuripärandi traditsioonide uurimisel, hoidmisel ja säilitamisel; 14) tõstetakse teadlikkust ligipääsetavuse teemadel. (2) Toetust ei anta tegevustele, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist. (3) Toetust antakse igast taotlusvoorust maksimaalselt ühele iga valdkonna partnerorganisatsioonile, kes vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele. seitsmele partnerile, kellest üks on koori- ja puhkpillimuusika, üks rahvatantsu ja -muusika, üks harrastusliku näitemängu, üks rahvusliku käsitöö, üks folklooriliikumise, üks rahvuslikel traditsioonidel põhinev seltsiliikumise ning üks rahvamajade võrgustiku esindaja. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru avamise teates. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 4. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevusala on koori- ja puhkpillimuusika või rahvatantsu ja –muusika või harrastusliku näitemängu või rahvusliku käsitöö või folklooriliikumise või Eesti rahvuslikel traditsioonidel põhinev seltsiliikumine või rahvamajade valdkonnaülene tegevus ning nende valdkondade tutvustamine, arendamine ja edendamine. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ta on tegutsenud põhikirjajärgsel tegevusalal vähemalt kümme kuus viimast aastat enne taotluse esitamist; 2) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;  3) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 4) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) ta omab sarnase huvitegevusega tegelevat üle-eestilist liikmeskonda ja tal on enda organisatsiooni tutvustav kodulehekülg; 7) tema liikmeskond ei koosne ainult juriidilistest isikutest; 8) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees. § 5. Nõuded taotlusele (1) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele. (2) Taotletud toetuse osakaal peab jääma käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piiridesse. (3) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number ja pangakonto andmed; 2) andmed kontaktisikute kohta; 3) eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa, kaasfinantseeringu summa rahvusvahelise sündmuse korraldamise eelarve kui toetuse kavandatava kasutusaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist; 4) kehtiv nelja aastane arengukava ja aastane kolme toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava; 5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole tehtud toetuse andja taotluste e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. (4) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. § 6. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Taotlusvooru eelarve koosneb käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktis 1-8 nimetatud tegevuste eelarvest ning käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktis 9 nimetatud mentortegevuse eelarvest. (2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (1) Kultuuriminister kinnitab iga-aastaselt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga kalendriaasta toetuste koondsumma. (2) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, toetatavatest tegevustest ning taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel. § 7. Taotluse esitamine (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. (3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. (4) Toetust taotletakse kolmeks järjestikkuseks kalendriaastaks. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas 1) kulu, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga; 3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 21 punktiga 4; 4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste käigus. (3) Mitteabikõlblik kulu on 1) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 2) remondi- ja investeeringukulu; 3) rahatrahv ja rahaline karistus; 4) sularahas tasutud kulu; 5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 6) kutse andmisega seotud kulud; 7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. § 9. Abikõlblikkuse periood (1) Tegevuste abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru toimumise kalendriaasta toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist ja kestab kuni taotlusvooru toimumise ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember. (3) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse taotlejat e-keskkonna kaudu. (4) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktis 9 nimetatud mentortegevuse elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja 2) taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on esitanud toetuse saaja enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. (5) Taotlus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu. (6) Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (7) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. § 10. Toetuse osakaal Käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktis 9 nimetatud mentortegevuse kogueelarvest võib toetuse maksimaalne osakaal olla kuni 30% taotleja kohta. (1) Esimese kalendriaasta toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates. (2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused. (3) Kui kalendriaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist Eestis, määrab toetuse andja ühekordselt kalendriaasta toetusele lisa summa sündmuse korraldamiseks. (4) Kalendriaastaks määratud tegevustest moodustab käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 9 nimetatud mentortegevus vähemalt 30%. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 11. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtajaks esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse andja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud tegevusi tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu. (7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 4 ja 5 sätestatud nõuded. § 12. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab toetuse andja poolt moodustatud komisjon. (2) Komisjoni liikmete nimed avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. (3) Taotlusi hinnatakse hindamismetoodika alusel, mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel enne taotlusvooru avamist. järgmiste kriteeriumide alusel: 1) arengukava eesmärkide ja viimase aasta tegevuste vastavus toetuse eesmärgile; 2) tegevuse vastavus kultuuripoliitika arengusuundadele ning mõju valdkonna arengule; 3) mõjusus ühiskonnas ja väärtus kultuurimaastikul; 4) partnerorganisatsiooniline suutlikkus; 5) liikmelisus ja tegevusest kasusaajate hulk; 6) sisulise tegevuse vastavus põhikirjas ja arengukavas seatud eesmärkidele ning eneseanalüüs; 7) tegevuste kvaliteet, usaldusväärsus ja maine; 8) avalikkusele suunatud organisatsiooni tegevuste kajastamine, sealhulgas koduleht; 9) eelarve läbipaistvus, kulude planeerimise alus, tehtud kulutuste põhjendatus, personali kasutamise efektiivsus; 10) suutlikkus hankida lisaressursse ja teenida omavahendeid; 11) koostöö valdkonna esindajatega ning teiste riikide sarnaste organisatsioonidega. (4) Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. (5) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma eapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. (6) Komisjoni koosolekule kutsutakse taotleja oma taotlust tutvustama. (7) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile käesolevas määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus.  Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste muutmise ettepanekuga. (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja vajadusel puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ning selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. § 15. Vaide esitamine (1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) Taotlejal või toetuse saajal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.  5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine § 18. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. (3) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et toetuse andja on käesoleva määruse § 19 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tingimustele. § 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva jooksul peale viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande. (2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ning lõpparuannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates. (3) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 7. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta 1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust  hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel. (11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. 8. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 21. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 4) järgib teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 5) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;  6) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 7) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 9) tagastab toetuse kasutamata jäägi; 10) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 11) koordineerib valdkonna mentortegevust, koostab mentorkoolituse korra, avaldab koolitaja nime ja tutvustuse oma kodulehel, korraldab koolitajale täienduskoolitusi, peab täpset arvestust koolitaja poolt läbiviidud koolituste ja koolitatavate üle, korraldab koolitusi lähtuvalt maakondlikust, piirkondlikust või üleriigilisest vajadusest; 12) koordineerib valdkonna tegevust; 13) teeb koostööd oma valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas võib kuuluda Põhjamaade, Euroopa või teiste ülemaailmsetesse valdkondlikesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse; 14) lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist. § 22. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses; 5) muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud eelarve kuluridasid kalendriaasta jooksul kumulatiivselt kuni 15% ulatuses. § 23. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3) kontrollima tegevuste elluviimist; 4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e- keskkonnas; 5) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;  6) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 24. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud ning juhul, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht väheneb; 7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 20 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus.