Kiri

Lisa 2 Täiendava tähtajalise taotlusvooru (omandireformi reservfond) hindamismetoodika 1. Toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon hindab eelnevalt nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid. 2. Hindamine toimub taotlusdokumentide põhjal, toetuse andjal on õigus hindamiste käigus teostada paikvaatlusi ja kasutada mälestiste registris olevaid andmeid. 3. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks antavate toetuste taotlusvooru taotlusi hinnatakse üheksa kriteeriumi alusel: 3.1. mälestise või selle osa tehniline seisukord; 3.2. mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus; 3.3. kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele; 3.4. taotluse ja eelarve kvaliteet; 3.5. mälestise kasutuse jätkusuutlikkus; 3.6. mälestise või selle osa ligipääsetavus; 3.7. taotleja varasem tegevus mälestise või selle osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel; 3.8. oma- ja kaasfinantseeringu määr; 3.9. toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd). 4. Taotluse koondhinne on hindamissüsteemi alusel antud punktide summa. 5. Taotluse koondhinne kujuneb nii, et hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul hindab taotlust kolm hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse, hindamiskriteeriumi 4, 6 ja 7 puhul hindab taotlust kaks hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse ning 8 ja 9 kriteeriumite osas märgib punktid üks hindamiskomisjoni liige. 6. Hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul on võimalik saada 0–15 punkti, hindamiskriteerium 4, 6 ja 7 puhul 0–10 punkti, hindamiskriteeriumite 8 ja 9 puhul 0–5 punkti. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti. 7. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. 8. Hindamiskomisjon vaatab märgitud punktid ning kujunenud pingerea üle ning põhjendatud juhtudel korrigeerib neid. 9. Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad taotlused võrdse tulemuse, siis eelistatakse taotlust, millel on esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi 9 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 5 hinne. 10. Rahuldamisele kuuluvad pingerea eesotsas olevad taotlused kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. 11. Hinded antakse kriteeriumile vastavuse suhtes järgnevalt: 5 – vastab täielikult 1/5  4 – vastab valdavas osas 3 – üldiselt vastab 2 – vastab vähesel määral 1 – valdavas osas ei vasta 0 – üldse ei vasta / puudub 12. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste toetuste taotlusvooru hindamiskriteeriumid ja neile vastavad hindepunktid ja osakaalud: Nr Hindamiskriteerium 1 15 Mälestise või selle osa tehniline seisukord. Hinnatakse mälestis või selle osa seisukord on suures osas halb ja avariiline; mälestise või selle osa ehitustehnilist seisukorda. olulised konstruktsioonid on suurte kahjustustega on oht mälestise või selle osa säilimisele. 2 15 Mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, • mälestis on mitme erineva väärtuse koosmõjul väga väärtuslik; arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus. • mälestis on ainulaadne, haruldane; Mälestis võib mitme erinevad väärtuse (kultuurilise, • mälestis on autentselt säilinud, oluliste ümberehitusteta; ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise) kumuleeruval koosmõjul olla kogu Eesti kontekstis võrdluses teiste mälestistega olulisem või väärtuslikum. Hindamisel väärtustatakse Eesti kultuuripärandi mitmekesisuse säilimise olulisust. 3 15 Kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju • kavandatavad tööd on esmase tähtsusega mälestise säilimise tagamiseks; mälestise säilimisele. • likvideeritakse ohustatust põhjustavad tegurid; Hinnatakse mälestise säilimiseks otseselt vajalike tööde • hooldustööd, mis lükkavad edasi suuremate restaureerimistööde vajaduse. edasilükkamatust (nt avariilised konstruktsioonid, • tööde hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid. avariiline katus). Samuti arvestatakse töödega, mis ennetavad suuremate kahjude teket ja tööde loogilist järjekorda. 2/5 4 10 Taotluse ja eelarve kvaliteet. • kavandatava töö tegemiseks on olemas vajalik dokumentatsioon, tegevustega on Hindamisel arvestatakse tööde loa saamiseks vajaliku võimalik alustada abikõlbulikkuse perioodi alguses; dokumentatsiooni olemasolu. Arvestatakse tegevuste ning • tegevused on realistlikud, teostatavad, asjakohased ja põhjendatud; maksumuste asjakohasust, läbimõeldust ja põhjendatust. • tööde maksumus on põhjendatud; Hinnatakse eelarve selgust, detailsust ja hinnapakkumiste • planeeritud eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik, optimaalne; arvestatud võrreldavust. Arvestatakse kavandatava töö realistlikkust on riskidega (nt võimaliku lisarahastamise vajadusega). võrdluses teiste taotlustega. Arvestatakse projekti teostatavust abikõlbulikkuse perioodi jooksul. 5 15 Mälestise kasutuse jätkusuutlikkus. mälestis on kasutuses või kavatsetakse pärast toetuse abiga korrastamist kasutusele Hindamisel arvestatakse mälestise kasutuses olemist ja võtta; tema kasutuspotentsiaali. Arvestatakse, kas toetuse abiga on võimalik mälestise kasutusele võtmiseks leida uusi • omanikul/valdajal on selge ja läbimõeldud ning realistlik plaan mälestise võimalusi. Hinnatakse, kuidas on tagatud hoone kasutuses võimalikust kasutusviisist; hoidmine (finantseerimine) projekti lõpetamise järel. • mälestise kasutus või kasutuselevõtt aitab kaasa elu- ja töökohtade loomisele Hinnatakse mälestise kasutuse sotsiaal-majanduslikku regioonides; regionaalset mõju. • mälestis on pärast toetuse abiga korrastamist kasutatav regionaalse tähtsusega kultuuri- või turismiobjektina 6 10 Mälestise ligipääsetavus. • mälestis on avalikkusele avatud nii seest kui väljast ja aastaringselt; Arvestatakse mälestise ligipääsetavust, avatust ja • mälestisega on lihtsalt võimalik tutvuda; mälestisega tutvumise võimalusi laiemale avalikkusele. • informatsioon on külastajale lihtsalt leitav, nähtav; Arvestatakse ka infotahvlite ja ka eraldi tutvustava • mälestis on kasutatav kultuuri- või turismiobjektina. veebilehe vms olemasolu. Toetuse abil tagatakse ligipääs mälestisele või selle avamine külastajatele. 7 10 Taotleja varasem tegevus mälestise säilimise tagamisel • taotleja on aktiivselt ja järjepidavalt panustanud mälestise säilimise tagamisse; ja seisukorra parandamisel. • taotleja on täitnud eeskujulikult hoolsuskohustust; Hinnatakse taotleja (omanik/valdaja) aktiivsust ja • taotlejal puuduvad toetuse andja ees aruandevõlad; järjepidevat tegutsemist mälestise korrashoidmisel ja selle • varasemad tööd on teostatud nõuetele vastavate dokumentide ja lubade ümbruse hooldamisel ning erinevate võimaluste otsimisel kohaselt; toetuse andjal puuduvad pretensioonid varasematele töödele ja toetustele. mälestise seisukorra parandamiseks. Hinnatakse taotleja korrektsust muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete kinnipidamisel (kooskõlastused, teavitus- ja loakohustus). Hinnatakse taotleja varasemat tegevust aruandluskohustusest kinnipidamisel ja ettekirjutuste täitmisel. Arvestatakse varasemate toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 3/5 8 5 Oma- ja kaasfinantseeringu määr.* 5 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on vähemalt 41% kõrgem minimaalselt Hinnatakse taotleja maksimaalset panust projekti nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering on projekti abikõlbulikest kuludest abikõlbulikest kuludest. Toetuse maksimaalne osakaal rohkem kui vastavalt 91% või 61% või 51%); projekti abikõlblikest kuludest: 4 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 40% kõrgem minimaalselt 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud nõutavast; sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline 3 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 30% kõrgem minimaalselt isik; nõutavast; 2) 50 %, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või 2 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 20% kõrgem minimaalselt Harjumaal asuvale mälestisele sõltumata taotlejast. nõutavast; 3) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus (ehk 1 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 10% kõrgem minimaalselt oma- ja kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering kokku on projekti abikõlbulikest kuludest 20%); vahemikus vastavalt 51-60% või 21-30% või 11-20%); 4) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik 0 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on minimaalne nõutav või mälestis asub juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 Tallinnas, Tartus või Harjumaal nimetatud eraõiguslik isik (ehk oma- ja Vt täpsemalt selle tabeli lõpus, lk 4 olevat tabelit kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt 10%) 9 5 Toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule Toetuse andja toetusega varem alustatud tööde jätkamine; viimine (nn jätkutööd). Töö (sama hoone osaga seotud) lõpule viimine. Hindamisel arvestatakse, kas toetuse andja varasema toetuse raames on alustatud töödega ja see on eelarveliste vahendite nappuse või tööde korraga teostatavuse võimatuse tõttu jagatud etappideks. Arvesse ei lähe ühe mälestise juures tehtavad erinevate hooneosade tööd, kui varasema toetuse eesmärgiks ei ole olnud mälestise terviklik restaureerimine. Jätkutöödena ei arvestata omaniku poolt iseseisvalt või muude kaasfinantseeringu vahenditega alustatud töid. * Selgitus: iga täiendav 10% oma- ja kaasfinantseeringut annab juurde 1 punkti (maksimum 5 punkti). Ehitismälestised, mis asuvad Tallinnas, Tartus või Harjumaal lisapunkte ei saa. OF/KF määr Punktid Riik KOV ERA 4/5  5 ≥91% ≥61% ≥51% 4 81 - 90% 51 - 60% 41 - 50% 3 71 - 80% 41 - 50% 31 - 40% 2 61 - 70% 31 - 40% 21 - 30% 1 51 - 60% 21 - 30% 11 - 20% 0 (miinimum) 50% 20% 10% 5/5  Rahandusministeerium [email protected] 13.09.2024 nr 1-11/1042-1 Eelnõu esitamine raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Lähtudes erastamisest laekuva raha kasutamise seadusest esitame eelnõu vahendite eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 5 lehel 3. seletuskirja lisa 5 lehel Reesi Sild 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ Korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 3 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. Raha eraldatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 ja Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunkti 21 alusel, milles sätestatakse toetuse andmine õigusvastaselt võõrandatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (kirikuid, talusid, seltsimaju jm), mis olid juba sel ajal muinsuskaitse all või tunnistati ehitismälestiseks nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis. Õigusvastaselt võõrandatud ehitised tagastati omandireformi käigus endistele omanikele või nende õigusjärglastele. Neid hooneid ei saadud järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada, mistõttu nõuab nende korrastamine omanikelt praegu märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Lisavajaduse arvestuse alused aastaks 2025 Erastamisest laekuva raha kasutamist reguleeriva Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkt 22 sätestab, et juhul, kui toetusena eraldatavat summat ei ole võimalik või otstarbekas eelnevalt täpselt kindlaks määrata, võib valitsus eraldada ministeeriumile orienteeruva summa, millest kultuuriminister eraldab oma käskkirjadega raha konkreetsete kulude katmiseks. Toetuse eraldamise läbipaistvuse tagamiseks on põhjendatud korraldada avatud taotlusvoor. Kultuuriministeerium taotleb 3 000 000 euro eraldamist aastaks 2025. Selle põhjused on: 1) mälestiste toetuste vähesus ja üldise osakaalu vähenemine riigieelarves. 2021. aastal oli riigieelarves mälestiste toetamiseks ette nähtud 3,4 miljonit eurot (lisaks ORF ühekordne toetus 1 mln eurot). 2022. ja 2023. aasta eelarves oli see summa 1 miljoni euro võrra väiksem ehk 2,4 miljonit eurot. Samas suurusjärgus on toetus ka 2024. aastal. Samal ajal on toetuste vajadus nii omanike teadlikkuse tõusu ja aktiivsuse tõttu kasvanud. 2) Rohkem kui kolmandik (2023. a lõpu seisuga 37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje hooneid. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud (2020. a lõpu seisuga oli vastav number 36,1%) ja senine Muinsuskaitseameti toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut positiivses suunas mõjutada. Lisavajaduse arvestus põhineb 2022–2024 aastate taotlusvoorude andmetel, tagastatud ehitismälestiste hinnangulisel hulgal ja nende tehnilise seisukorra hinnangul, aga ka iga- aastasesse tähtajalisse taotlusvooru laekunud taotluste arvu ja küsitud toetuse mahu võrdlusel1. Omandireformi reservfondist ehitismälestistele toetuse eraldamine on kasvatanud aktiivsete 1 Ülevaade eraldatud toetustest: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-taotlused-load-ja- toetused/toetused/eraldatud-toetused taotlejate hulka, kes Muinsuskaitseametist toetust küsivad. Senised riigieelarvelised toetused on olnud väiksed ning paljud omanikud ei ole seda teades toetust taotlenud või on sellest loobunud, kui toetusi ei ole neile rahaliste vahendite vähesuse tõttu varasemalt eraldatud. Prognoos, et potentsiaalsete taotlejate hulk uue meetmega kasvab, on osutunud õigeks. Uue toetusmeetme rakendamine on huvi ehitismälestiste korrastamise vastu kasvatanud. Samuti kasvatab nõudlust teadmine, et ORF taotlusvoorus on toetuse piirmäär kõrgem (kuni 200 000 eurot), mis võimaldab ette võtta suuremahulisemaid töid. Tagastatud ehitismälestiste hulk, ehitismälestiste koguarv ja seisukord Tagastatud ehitismälestiste täpne statistika puudub. Riigiarhiivis säilitatakse omandireformi käigus loodud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise registrit (TKVR), kus leiduvad andmed kõigi õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste kohta, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud seaduslikke nõudeid. Lisaks on Rahandusministeerium koostanud uurimisotstarbelise andmekogu, milles on andmed tagastatud elamute aadresside kohta. Selles andmekogus on 5143 tagastatud elamu aadressi, ent tagastatud hoonete hulgas on ka muid hooneliike, nagu kirikud, tootmis- ja ühiskondlikud hooned jm, mistõttu ulatub tagastatud ehitiste koguarv ligi 12 000-ni. Selleks, et hinnata, kui suur osa tagastatud ehitistest kuulub ehitismälestiste hulka, oleks vaja omavahel siduda TKVR ja ehitismälestiste registri aadressandmed, kuid arhiveeritud omandireformi registrite iseärasuste tõttu nõuaks registriandmete sidumine ulatuslikku andmetöötlust. Eeldatavalt ei ole ehitismälestiste osakaal siiski suur – näiteks on Saare maakonnas tagastatud 144 elamust ehitismälestiseks tunnistatud vaid kolm. Võimaliku taotlejate arvu hindamisel saame eelkõige lähtuda ehitismälestiste koguarvust. Ehitismälestisi on kokku 5264, millest enamik ehk 5092 on ehitatud enne 1940. aastat ja seega on need olnud potentsiaalsed võõrandamise/tagastamise objektid. Nende hulka kuuluvad mõisad, kirikud ja ühiskondlikud hooned, nagu teatrid, kooli- või vallamajad, läbilõige Eesti elamuarhitektuurist rehielamust kortermajani, tööstusarhitektuuri näited vesiveskist tootmiskompleksini. Kultuurimälestiste nimekiri on läbilõige Eesti ajaloost ja asustuse kujunemisest. Ehitismälestistest u 80% omanik või valdaja on praeguse seisuga füüsiline või juriidiline eraõiguslik isik. Tagastatud ja seejärel omanikku vahetanud hoone võib praeguse seisuga kuuluda ka riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid selliste näidete hulk on marginaalne. Rohkem kui kolmandik (37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Hoonete seisukorra ja kasutamise vahel on otsene seos – pärand säilib kõige paremini siis, kui see on kasutuses. Kasutuseta hoone laguneb üsna kiiresti avariiliseks. Muinsuskaitse eesmärk on saada võimalikult palju hooneid kasutusse, sest see tagaks nende pikaajalise säilimise. See tähendab aga mahukamate tööde tegemist ühekorraga, mitte tööde jagamist mitme aasta peale, mis teeb need kokkuvõttes kallimaks. Toetus suurendab motivatsiooni ehitismälestiste kasutuses hoidmiseks ja kasutusse võtmiseks. Tabel 1. Ehitismälestiste seisukorra mõõdikud Mõõdik (kultuuriprogramm 2023-2026 ja 2024-2027) Mõõdiku täitmine 2023. a. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal 62,3% Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal 74,9% Allikas: kultuurimälestiste register (register.muinas.ee)  2024. aastaks eraldatud toetuse kasutamine Kultuuriministeeriumi taotlusel eraldas Vabariigi Valitsus 16.11.2122 korraldusega nr 275 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 3 miljonit eurot kasutamiseks 2024. aastal. Taotlusvooru korraldas Muinsuskaitseamet 2023. aasta lõpus ning kokku esitati 105 taotlust summas 13,45 miljonit eurot. Neist nõuetele vastas 83 taotlust summas 8,78 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga kasvas taotluste arv oluliselt, siis esitati tingimustele vastavaid taotlusi 27. 2024. a taotlusvoorus oli palju esmakordseid taotlejaid, mis näitab, et teadlikkus toetuse taotlemise võimalusest ja võimekus taotlus esitada on oluliselt suurenenud. Siin on osa ka Muinsuskaitseameti laiaulatuslikul teavitustööl, mis vooru avanemise järgselt läbi viidi. Toetusi jagus 2024. aastal 30 ehitismälestise restaureerimiseks. Maakondade lõikes jaotusid need järgmiselt: Pärnumaa – 4, Jõgevamaa – 3, Saaremaa – 3, Tartumaa – 3, Põlvamaa – 3, Läänemaa – 2, Viljandimaa – 2, Võrumaa – 2, Järvamaa – 2, Harjumaa – 1, Lääne-Virumaa – 1, Ida-Virumaa – 1, Hiiumaa – 1, Raplamaa –1, Valgamaa – 1. Üldine tendents näitab, et maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on ehitismälestiste seisukord halvem. Seega aitavad täiendavad vahendid toetada ka maapiirkondi (ORF määruse seletuskirjas toodud ootus). 2024. aastal toetuse saanutest 22 on kirikud, 3 elamud, üks mõisa peahoone, üks vesiveski elamu, üks mõisa aednikumaja, üks pastoraadi peahoone ja üks sepikoda. Lisavahendid panustavad programmi „Kultuuriprogramm“, meetme „Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ (KS0102) tegevuse „Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine„ (KS010205) teenusesse „Toetuste rakendamine“ (KS01020503). Tabel 2. 2024. aastal toetust saanud omandireformi käigus tagastatud ehitismälestised. Maakond Mälestis Toetuse summa Lääne-Viru maakond Haljala kirik 61 014 € Tartu maakond Rannu kirik 200 000 € Saare maakond Ruhnu uus kirik 200 000 € Saare maakond Kaarma kirik 131 200 € Lääne maakond Kullamaa kirik 200 000 € Põlva maakond Räpina õigeusu kirik 125 761 € Tartu maakond Rõngu kirik, 1899.-1901. a 200 000 € Põlva maakond Süvahavva vesiveski elamu 70 000 € Rapla maakond Märjamaa kirik 172 492 € Pärnu maakond Uue-Varbla mõisa peahoone 74 250 € Valga maakond Elamu Valgas Vabaduse t 31 100 000 € Viljandi maakond Suure-Jaani kirik, 13.-18. saj 200 000 € Lääne maakond Noarootsi kirik 50 000 € Jõgeva maakond Puurmani mõisa aednikumaja 57 725 € Järva maakond Järva-Madise kirik 50 058 € Ida-Viru maakond Lüganuse kirik, 14.-15. saj 51 129 € Järva maakond Ambla pastoraadi peahoone 83 276 € Viljandi maakond Paistu kirik, 13.-19. saj 115 165 € Pärnu maakond Pärnu Eliisabeti kirik 81 609 € Põlva maakond Räpina kirik 53 703 € 3 Hiiu maakond Reigi kirik 84 000 € Saare maakond Karja kirik 50 069 € Harju maakond Elamu Tatari t.21b, 1912.a. 50 123 € Elamu fassaad ja kino interjöör Tartus Tartu maakond Küütri 1, 19.-20. saj 70 000 € Pärnu maakond Audru kirik 53 253 € Pärnu maakond Pärnu-Jaagupi kirik 189 000 € Võru maakond Rõuge kirik, 1730 Rõuge kirikuaed 53 941 € Jõgeva maakond Lohusuu kirik, 1878-1882 50 371 € Jõgeva maakond Linda Kull 69 669 € Võru maakond Vastseliina kirik, 18.-20. saj 52 192 € Taotlusvooru korraldamine, tingimused ja ajakava 2025. aasta taotlusvooru ettevalmistamisel on Muinsuskaitseametil kavas saata kõigile ehitismälestise omanikele toetuse taotlemise võimalust tutvustav kiri. Samuti on kavas läbi viia infopäev, et selgitada toetuse andmise tingimusi ning olulise asjaoluna tuua välja, et toetuse saaja ei pea olema omanik, kellele hoone omandireformi käigus tagastati, vaid taotlejaks võib olla ka tema õigusjärgne omanik. Infopäeval selgitatakse, kuidas leida arhiivist hoone tagastamist tõendav dokument. Taotlusvooru ettevalmistava tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt suurendada toetuse taotlejate hulka, et enam erinevaid ehitismälestisi toetuse abil korrastataks. Taotlusvooru korraldab ja toetused maksab välja Muinsuskaitseamet. Kultuuriministri 9. mai 2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetuste määrus) sätestab võimaluse korraldada lisaks korralisele taotlusvoorule täiendav taotlusvoor toetuste saamiseks muudest allikatest – sh erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, juhul kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisega (toetuste määruse § 2 p 2). Toetuste määruse § 10 lg 4 alusel määrab täiendava tähtajalise taotlusvooru puhul toetuse minimaalse ja maksimaalse summa ning maksimaalse osakaalu abikõlbulikest kuludest vooru väljakuulutamisel toetuse andja. Kultuuriministeeriumi hinnangul on põhjendatud jätkata tavavoorust suuremate piirmääradega (tavavoorus 200 – 100 000 eurot), kuid kavas on vähendada taotletava toetuse minimaalset summat praeguselt 50 000 eurolt 30 000 eurole. Maksimaalseks toetuse piirmääraks jääb 200 000 eurot. Minimaalse toetussumma alla poole toomine võimaldab suurendada korrastatud mälestiste hulka, kõrgem maksimaalne piirmäär võimaldab teha korraga suuremaid töid, aitades rohkem kaasa halvas seisukorras mälestiste olukorra parandamisele. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse järgi antakse toetust omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks (§ 7 lg 11 p 7). Tagastamise fakti peab tõendama taotleja, vajaduse korral kontrollib seda Muinsuskaitseamet. Toetuste määruse järgi on ehitismälestise puhul toetatavad tegevused järgmised: 1) ehitise konserveerimine ja restaureerimine; 2) ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine; 3) ehitusprojekti või tegevuskava koostamine; 4) hooldamine ja remontimine, sh valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine; 4 5) taastamine. Toetuse osakaalu ettepanek on võrreldes 2024. aastaga sama: 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik. 4) 50%, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või Harjumaal asuvale mälestisele, sõltumata taotlejast. Toetuse abikõlbulikkuse periood algab toetuse eraldamise otsusest ja kestab järgmise (2026) eelarveaasta lõpuni. Toetuste määruse § 16 lg 1 sätestab taotluste hindamiseks üheksa kriteeriumi, mida täpsustatakse hindamismetoodikas (seletuskirja lisa) ja mis võimaldab võtta mh arvesse tagastatud ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ning selle asukohta, eelistades regionaalset arengut soodustavaid valikuid. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kohaselt peab omandireformi reservfondist eraldatava raha kasutamise üle arvestust ja teeb järelevalvet Rahandusministeerium, kes toetuse saaja esitatavate aruannete põhjal hindab eraldatud vahendite kasutamise sihtotstarbelisust. Muinsuskaitseamet on esitanud Rahandusministeeriumile aruanded Vabariigi Valitsuse 26.09.2019 korraldusega nr 226, 28.05.2020 korraldusega nr 186 ja 23.12.2021 korraldusega nr 454 eraldatud vahendite kohta. Rahandusministeerium on aruanded aktsepteerinud. Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 349 ja 16.11.2023 korraldusega nr 275 eraldatud vahendid ei ole veel kasutatud ja nende kohta esitatakse aruanded pärast vahendite kasutamist. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild (tel 628 2381, [email protected]), õigusekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld (tel 628 2347, [email protected]) 5  Eelnõu VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 2024 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktiga 21 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 3 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär