dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. september 2024
Viit
1-12/933-2
Registreeritud
4. september 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2024 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Vastutaja
Mihkel Kaevats

Failid

  • 📎1-12933-2 04.09.2024 Väljaminev kiri.asice465 KB

Sisu (failidest)

Teie 05.08.2024 nr 1-4/24/3787 Kliimaministeerium [email protected] Meie 04.09.2024 nr 1-12/933-2 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu Kultuuriministeerium kooskõlastab kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning teeb eelnõule järgnevad märkused ja ettepanekud: 1. Eelnõu ja seletuskiri käsitlevad teiste keskkonna eesmärkidega kooskõla hoidmise vajadust ja põhimõtteid. Lisada tuleks, et kliimaeesmärkide saavutamine peab olema kooskõlas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega1 ning ei tohi toimuda nende arvelt. Teeme ettepaneku see lisada eelnõu §-i 16, mis puudutab hetkel vaid teiste keskkonnaeesmärkidega kooskõla hoidmise põhimõtet, kuid seda võiks laiendada ruumiloome põhimõtetega kooskõla hoidmisele laiemalt. Samuti võiks seda käsitleda seletuskirjas ptk-s 6 seaduse mõju all. 2. Oleme seisukohal, et eelnõu §-s 28 sätestatud hoonete sektori kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle piiramise eesmärgid on määratletud liiga kitsalt. Lisaks ekspluatatsioonile, mis on toodud ära lõikes 1, tuleks lisada ka ehitus ja lammutus. Seda seetõttu, et ühe maja olelusringis moodustab ehitus ja lammutus u 70% hoone kasvuhoonegaaside heitest. Eelnõu § 20 ning eelnõuga kavandatud ehitusseadustiku muudatused on siinjuures väga olulised, kuid nendest meie hinnangul ei piisa. Hoonete olelusringi ja taaskasutuse ning säästva renoveerimise põhimõte peaks olema selgelt eelnõus sätestatud ning teeme ettepaneku eelnõu §-i 28 selles osas täiendada. 3. Eelnõu § 28 selgituse juures seletuskirjas nimetatakse pidurdamatut valglinnastumist ja nimetatakse põhjusena vigu ruumilisel planeerimisel. Valglinnastumise teema vajaks eelnõus laiemat ja läbivamat käsitlemist kui vaid §-s 28. Kliimamuutustele vastupanuvõimelisema ühiskonna kujundamisel ei saa jätta käsitlemata planeerimisega seotud tasandi probleeme. Need on ruumiloome väljakutsetes kesksel kohal. Näiteks tiheasustuse lubade kergekäeline väljaandmine on süsinikuheite seisukohast väga suure kaudse mõjuga - passiivmajad ei teeni oma eesmärki, kui neid ehitatakse planeeringuliselt aladele, kus saab elada vaid autot omades. Valglinnastumise pidurdamine on kliimaeesmärkide saavutamise seisukohast hädavajalik ja vajaks laiemat käsitlemist. Samuti peaks valglinnastumise probleemistiku lisama eelnõu seletuskirja lk 70, kus kirjeldatakse keskkonnamõju vähendamise potentsiaali, kuid planeerimise tasandiga seotud vajalikud muudatused on kirjeldamata. 1 https://www.google.com/url?sa=t&source=web&rct=j&opi=89978449&url=https://www.kul.ee/media/60/downlo ad&ved=2ahUKEwja5s3mwpKIAxWPJBAIHfEsAk0QFnoECBIQAQ&usg=AOvVaw15Lmuur3GRUO27pviXfRJc Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 4. Oleme seisukohal, et eelnõus §-s 33 sätestatud kliimamuutustega kohanemise eesmärgid on sõnastatud liiga üldiselt ning vajaks põhjalikumat regulatsiooni, sh tuleks määratleda kes neid põhimõtteid ellu viivad. 5. Teeme ettepaneku eelnõu § 40 lg 1 punktis 2 nimetatud „energiatõhusad seadmed“ ja „ringmajandus“ sätestada erinevates punktides, kuna on erineva kategooria mõisted. Pakume välja, et sõnastada uus punkt järgmiselt: „soodustama ringmajandust ja hoonete taaskasutamist“. Leiame, et eelnõus tuleb selgemalt välja tuua olemasolevate hoonete jätkuvas või uues funktsioonis kasutamise eelistamine, tehes neis vajalikke kohandusi ja soodustades olemasolevate hoonete rekonstrueerimist ja neisse jätkuva või uue kasutusfunktsiooni leidmist. Tervelt 50% loodusressurssidest suundub ehitusse ning 50% energia lõpptarbimisest toimub just hoonetes2. Nii on olemasolevate hoonete jätkuva kasutuse tagamine ja rekonstrueerimise soodustamine üks tõhusamaid kliimamuutuste leevendamise meetmeid. 6. Teeme ettepaneku sätestada ehitusseadustikku kavandatavas täienduses püstitava hoone olelusringi arvutuse tegemiseks lisaks ka olemasolevate hoonete olulise rekonstrueerimise puhul. Rekonstrueerimistööde puhul on samuti võimalik kaaluda erinevate ehituslike lahenduste vahel ning olelusringi süsinikujalajälje arvutus oleks selles kaalumises oluliseks sisendiks. Olemasoleva hoone süsinikujalajälje arvutus võimaldaks arvesse võtta hoonesse juba seotud süsinikku (hoone komponentide süsinikuvaru) ning arusaadavamalt võrrelda rekonstrueeritava ja uue hoone mõju kliimamuutustele, tehes nii veelgi teadlikumaid valikuid vähesema süsinikuheitega lahenduse kasuks. 7. Teeme ettepaneku eelnõu § 49 lõikes 4 nimetada kliimanõukogusse ka kultuuripärandi ekspert. 8. Täiendada seletuskirja selgitusega, et ringmajandus ehituses tähendab küll olemasolevate materjalide, aga ka hoonete korduskasutust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Mihkel Kaevats 628 2259 [email protected] Johanna Jõekalda 628 2207 [email protected] 2 Ehituse pikk vaade 2035, lk 13
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel