Kiri

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/24/16-6 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Agnes Järvela Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2024 Tallinnas Taotluse esitaja Kristjan Kaldur Balti Uuringute Instituut [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus „Määratlemata kodakondsusega elanike uuring“ 13.08.2024 esitatud ja 13.09.2024 täiendatud taotluses tingimustel ja mahus; 2. Kultuuriministeeriumil tagada algandmete hävitamisakti esitamine hiljemalt 06.01.2025 vastavalt taotluse punktile 10.3. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“ (lisatud). Uuringu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium ning volitatud töötlejad Balti Uuringute Instituut ja Integratsiooni Sihtasutus. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Otsuse tegemisel olen arvestanud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee 25.09.2024 otsusega nr 1376. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 13.08.2024 esitatud ja 13.09.2024 täiendatud taotluses ja selle lisades. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agnes Järvela jurist peadirektori volitusel Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 2 (2)  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 MTÜ Balti Uuringute Instituut (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Määratlemata kodakondsusega elanike (MKE) uuring Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik - eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh X tema nimi ja kontaktandmed)? Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Taotlus esitatud (TAIEK), Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. hetkel läbivaatamisel Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? X Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Kultuuriministeerium, 7000094, Suur-Karja tn aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 23 Tallinn Harjumaa 15076, Eda Silberg, analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, [email protected], 6282204 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Balti Uuringute Instituut, 80046950, Lai tn 30 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Tartu Tartumaa 51005, kontaktisik Kristjan Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kaldur [email protected] 5050364 telefoninumber Integratsiooni Sihtasutus, 90000788, Linda tn 2 Narva Ida-Virumaa 20309, kontaktisik Jekaterina Gvozdeva 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  [email protected] 6599021 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Integratsiooni Sihtasutus, 90000788, Rävala 5 erineb registriandmetest) Tallinn Harjumaa 10143 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Andmete pärimise ja saamise õiguslik alus on alus? uuringu poliitikakujundamise eesmärgil Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi eriliigiliste isikuandmetega. viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest Avaldusele on lisatud Balti Uuringute nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja Instituudi ja Integratsiooni Sihtasutuse vaheline arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või töövõtuleping uuringu läbiviimiseks (lisa 2). arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Avaldusele on lisatud Kultuuriministeeriumi volitus Integratsiooni Sihtasutusele uuringu läbiviimiseks (lisa 7). 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomitee kooskõlastust taotletakse uuringu ankeetküsitluse läbiviimise osale. Ankeetküsitluse täitmine toimub uuritava nõusoleku alusel (ilma nõusolekut andmata ei pääse ankeeti täitma); kontaktid ankeetküsitluse läbiviimiseks päritakse Rahvastikuregistrist ilma uuritava nõusolekuta. Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamine Eestis on olnud üks olulistest poliitilistest prioriteetidest Eestis, olles läbivalt olnud kirjas ka erinevate valitsuste koalitsioonilepetes. Antud läbiviidaval uuringul on neli peamist eesmärki, mis on välja toodud allpool punktidena A-D. A. Valideerida peamised takistused, mis hoiavad/takistavad määratlemata kodakondsusega inimesi taotlemast Eesti kodakondsust ja selgitada välja peamised põhjused nende tekkimisel. Takistused võivad olla mh tehnilised (nt finantsvõimekus, geograafiline asukoht jm), informatsioonilised (nt info kättesaadavus, müüdid jm) ja emotsionaalsed (nt hoiakud ja usaldus Eesti riigi suunal jm). Potentsiaalsed takistused tuvastatakse eelnevate temaatiliste uuringute abil, näiteks Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringud, varasemad määratlemata kodakondsusega inimeste analüüsid ja teised temaatiliselt seotud teadusuuringud. Sekundaarallikate analüüsi põhjal koostatakse ankeetküsitluse küsimustik, mille kaudu kogutakse sihtrühmalt küsitlusandmed, veebiküsitluse vormis. B. Selgitada välja peamised rühmad/profiilid, mis iseloomustavad määratlemata kodakondsusega inimesi sellel alusel, mis põhjustel nad Eesti kodakondsust ei taotle või taotleda võiksid. Selle alusel pakutakse välja kõrgema potentsiaaliga sihtrühmad, kellele on esmajärjekorras mõistlik suunata meetmed ja tegevused Eesti kodakondsuse saamiseks. Määratlemata kodanike profiilid koostatakse küsitlusankeedi tulemuste põhjal kasutades k-keskmiste ja k- prototüübi klasterdamise meetodeid. Kahe meetodi kasutamine on otstarbekas, sest klasterdamisel kasutatakse nii pideval kui ka kategoorilisel skaalal mõõdetud muutujaid. Profiili olulisim tunnus põhineb muutujatel, mis näitavad soovi Eesti kodakondsust omandada. Selle tunnuse alusel pakutakse välja sihtrühm, keda Eesti kodakondsuse saamise toetus- ja tugimeetmetega prioriseerida. Klasteranalüüsi põhjal selgitatakse välja, milline on selle sihtrühm tüüpiline esindaja demograafiliste tunnuste, poliitiliste hoiakute ja isiksuseomaduste põhjal. Kuigi määratlemata isikute profiil üldiste demograafiliste tunnuste alusel on teada (Statistikaamet, 2023), ei ole põhjalikumalt uuritud nende isikute kodakondsuse omandamise soovi, poliitilisi hoiakuid ja isiksuseomadusi, et toetada neid Eesti kodakondsuse omandamisel. Sellised profiilid ei aita aga mitte ainult kirjeldada sihtrühma, vaid ka suunata meetmeid ja eelarveressursse, et määratlemata kodanike osakaal Eesti elanikkonnast väheneks. C. Pakkuda praktilisi lahendusi, mida saavad viia ellu Eesti riigiasutused ning mis soodustaksid sihtrühmal kodakondsuse taotlemist, sh saada sihtrühma esindajate tagasisidet võimalikele lahendustele. Profiilide koostamise järel viiakse sihtrühma esindajatega läbi individuaal- ja fookusrühma intervjuud, et koosloomelisel meetodil arutada sihtrühmaga läbi võimalused (takistused ja toetavad tegurid) Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Intervjuud täiendavad küsitlustulemusi. Fookusrühma intervjuudes osalejate arv on minimaalselt 32 inimest ja ühe fookusrühma suuruseks on eeldatavasti kuus inimest. Väljavalimine foookusrühma aruteludesse toimub kahel moel: võrgustikuvärbamise kaudu ning potentsiaalselt küsitlusankeedi täitjate kaudu. Fookusrühma intervjuudes osalemine on täiesti vabatahtlik. Fookusrühma intervjuude valimi tüüp on mugavusvalim: küsitluses osalejalt küsitakse ankeedi lõpus, kas ta on nõus osalema ka fookusgrupi arutelus (Lisa 4, küsimus 52). Juhul, kui potentsiaalseid osalejaid (oma kontakti jätjaid) koguneb rohkem kui vaja, valitakse fookusrühma intervjuus osalejad juhuslikkuse alusel. Fookusrühma intervjuus osalejatega võetakse ühendust nende jäetud kontakti alusel ja kontakt kustutatakse andmebaasist fookusrühma intervjuus osalemise järel. D. Tuvastada vajalikud riigi sõnumid ja kommunikatsioonilahendused, mis võivad soodustada Eesti kodakondsuse taotlemist määratlemata kodakondsusega inimeste poolt üldisemalt või konkreetsete sihtrühmade poolt. Kodakondsuse omandamist toetavad meetmed, kommunikatsioonilahendused jmt töötatakse välja kogu uuringus kogutud sisendi analüüsimise järel. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu sihtrühm on täiskasvanud alaliselt Eestis elavad määratlemata kodakondsusega inimesed. Nende koguarv on ligikaudu 60 000 inimest. Ankeetküsitlusega plaanime koguda 650 inimese (respondendi) suuruse valimi, mis on esinduslik vanuse, soo ja piirkondliku paiknemise lõikes. Valimi esinduslikkuse tagamiseks tuleb tagada, et inimesed satuksid valimisse juhuslikkuse alusel, mis tähendab, et konkreetse sihtrühma puhul on ainsaks realistlikuks võimaluseks sihtrühma kontaktide pärimine Rahvastikuregistrist. Soovitud valimi tingimuste täitmiseks päritakse Rahvastikuregistrist 15000 populatsiooni esindajate kontakti. Kontaktid päritakse juhuslikkuse alusel, et tagada võimalikult suur tõenäosus valimi esinduslikkuseks. Päritavate kontaktide hulk on tavapärasest mõnevõrra suurem, kuna selle sihtrühma puhul on eeldada keskmisest (10%–30%) madalamat vastajate aktiivsust. Sihtrühma vähesem aktiivsus on varem olnud märgatav näiteks Eesti integratsiooni monitooringute (EIM) läbiviimisel, kuid täpset eeldatavat osalusmäära ei saa prognoosida, sest teadaolevalt ei ole sellises mahus andmeid sihtrühma kohta varem kogutud. 15000 kontaktiga tähendaks prognoositav 650 suurune valim ligikaudu 4%-list vastajate osalusmäära (vastamismäär). Varasematest uuringutest on aga teada, et Rahvastikuregistri andmete kvaliteet varieerub ja kehtivad kontaktid võivad olla ligi 85%–90%l inimestest. Sellisel juhul peaks vastamismäär olema ligikaudu 5%, mis on selle sihtrühma puhul kõige realistlikum ootus. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Läbiiviidava uuringu tellija on Integratsiooni Sihtasutus (INSA). INSA on Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluv rakendusasutus, kes teostab Eesti lõimumispoliitikast tulenevate tegevuste ja meetmete rakendamist ning elluviimist. Uuringu läbiviimiseks viidi Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbi avalik hange, mille võitjaks osutus Balti Uuringute Instituut. Kultuuriministeeriumi ja INSA vahel on sõlmitud volitus ja kokkulepe selle uuringu läbiviimiseks. Lõimumispoliitika raames elluviidava tegevuskava „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ rakendamise perioodi 01.01 – 31.12.2024 eesmärk on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja Eesti kultuuriruumiga sideme suurendamine ning eesti keele oskuse ja ühiskonnas toimetuleku  konkurentsivõime parandamine. Selle tegevuskava sihtrühmaks on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud. Läbiviidava uuringu eesmärgiks on saada sisend töötamaks välja konkreetsed meetmed tegevuskava ühele kitsale sihtrühmale (Eestis elavate eri keele- ja kultuuritaustaga määratlemata kodakondsusega inimestele), kes on Eesti püsielanikud kuid kes on kodakondsusetud ehk määratlemata kodakondsusega, aga kes võiksid taotleda Eesti kodakondsust. Varasemad uuringud viitavad, et määratlemata kodakondsusega isikute sihtrühm erineb olulisel määral teistest eri keele, kultuuri- ja kodakondsuse taustaga Eesti püsielanikest - nii sotsiaal-majandusliku olukorra aga ka muude tingimuste poolest (nt hoiakud), mis soodustavad või takistavad neil Eesti kodakondsuse omandamist. Varem läbiviidud uuringud võimaldavad anda aga vaid üldise ülevaate määratlemata kodakondsusega isikute sihtrühma eripäradest, motiividest ja takistustest kodakondsuse omandamisel (või mitte-omandamisel). Seetõttu on vajalik antud uuringu läbiviimine, kasutades selleks Rahvastikuregistrist päritavaid andmeid ning viies nende põhiselt ellu ankeetküsitluse nimetatud sihtrühma hulgas. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. - Rahvastikuregistrist väljastatakse ainult andmesubjektide kontaktandmed (e-maili aadress). - Rahvastikuregistrist väljastatud kontaktandmeid kasutatakse vaid uuringu küsitluse osalemise kutse ning vajadusel meeldetuletuse edastamiseks. Lisaks kutsele uuringus osaleda, saadetakse vastajatele saadetakse vastajatele maksimaalselt kaks meeldetuletuskirja juhul, kui nad ei ole juba vastanud. Kokku saadetakse maksimaalselt kolm kirja. Küsitluskutse päisesse on lisatud klikitav link (nn unsubscribe link) selleks, et kutsutu saaks edasistest meeldetuletustest loobuda ning lasta eemaldada enda kontakt küsitluse andmebaa- sist. - Küsitluses osalemine on vabatahtlik – kõik kutse saajad teevad ise valiku, kas küsitluses osaleda või mitte. Küsitluse kaaskirjas ning avalehel tutvustatakse kõiki andmekaitsega seotud aspekte (kes andmeid töötleb, kes neile ligi pääseb, kuidas saab enda andmed kustutada jm). - Küsitluse kaaskirjades ja avalehel on olemas informatsioon, kelle poole saab uuritav pöörduda, kui tal tekib uuringuga seoses küsimusi (kontaktid: Kristjan Kaldur), sealhulgas viide, kontakt ja soovitus soovi korral pöörduda AKI poole. - Küsitluse avalehel, kuid vajadusel täiendavalt ka ankeedi täitmise keskel selgitatakse, et vastajal on õigus küsitluse täitmisest loobuda igal ajahetkel, sh juhtudel kui küsimustiku täitmise ajal tekitavad küsimused vastajas emotsionaalset ebamugavust (nt võib see ilmneda poliitiliste hoiakute või usaldusega seotud küsi- muste juures). - Vastajatelt ei koguta andmeid, mis ei ole kooskõlas uuringu eesmärgiga. - Andmeid ei töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas uuringu eesmärgiga. - Andmete töötlemine toimub konfidentsiaalselt ja privaatselt ning ilma teiste osapoolte sekkumiseta. Sa- mal ajal tagatakse kogu uuringuga seotud läbipaistvus, nii eesmärkide, rahastaja, andmete töötlemise ja säilitamise, läbiviijate jm osas. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. - Andmetöötluse läbiviimiseks on sõlmitud töövõtuleping andmete koguja ja töötlejaga, kelleks on Balti Uuringute Instituut (IBS). - Andmete edastamiseks sõlmitakse üleandmise-vastuvõtmise akt, kus sätestatakse andmete töötlemise kord, sealhulgas kasutatavad turvameetmed ja andmete hävitamise tähtaeg. - Rahvastikuregister edastab rahvastikuregistrist saadud isikute kontaktandmed krüpteeritud kujul volita- tud töötlejale (Balti Uuringute Instituut) e-posti teel. Krüpteerimiseks kasutatakse RIA DigiDoc rakendust ja ID kaarti. - Volitatud töötleja sõlmib andmeid töötlevate töötajatega konfidentsiaalsuskokkulepped, kus sätestatakse andmete töötlemise kord, sealhulgas kasutatavad turvameetmed. - Edastatud andmeid töödeldakse elektrooniliselt tagades juurdepääsu andmetele vaid selleks volitatud isi- kutele. - Isikuandmeid ei edastada kolmandatele isikutele ega ei edastada välisriiki. - Rahvastikuregistris päritud andmed (kontaktandmed) kustututakse hiljemalt üks kuu pärast küsitluse lõp- pemist nii küsitluskeskkonnast kui ka andmetöötleja seadmetest (serverist jm). - Päritud andmetele on ligipääs ainult küsitlust läbiviivale meeskonnaliikmetele (kaks isikut). Ligipääs andmetele tagatakse Microsoft Sharepoint keskkonnas, mis on turvatud kaheastmelise autentimise (2FA) süsteemiga. Ligipääs tagatakse läbi ligipääsu õiguste (access rights) vaid kahele meeskonnaliikmele. And- mete töötlemine ja säilitamine toimub turvaliselt, jälgides kõiki vajalikke turvameetmeid. Balti Uuringute Instituut omab selleks organisatsioonisisest andmekaitse ja andmete turvalise töötlemise eeskirja, mida on allkirjaga kohustatud järgima kõik IBS töötajad. - Küsitlus viiakse läbi veebipõhise küsitlusplatvormi (www.alchemer.eu) kaudu, mille kaudu saadetakse Rahvastikuregistrist päritud e-posti aadressidele e-kiri (küsitluskutse) veebilingiga. Juurdepääs küsitlsplat- vormile ning kogutud andmetele on mitmeastmelise autentimise põhjal kättesaadav ainult selle uuringu andmeid analüüsivale Balti Uuringute Instituudi analüütikule. Kõik kogutavad andmed asuvad küsitlus- keskkonna www.alchemer.eu Euroopa Liidu (EL) serveris. - Kogutud andmeid töödeldakse, st analüüsitakse, sh puhastatakse ja anonümiseeritakse, statistilise ana- lüüsi tarkvaraga (R). Analüüsitavad andmed majutatakse Euroopa Liidu riigis (Eesti). 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Määratlemata kodakondsusega isikud, kes elavad Eestis alalise elamisloa alusel. Kogupopulatsiooni suurus on hinnanguliselt 60000. Rahvastikuregistrist päritavate kontaktide hulk on 15000. Eeldatava netovalimi suurus ehk vastajate (respondentide) arv on 650. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Isikuandmed päritakse peale positiivsete otsuste saamist eetikakomiteelt ja AKI-lt, orienteeruvalt september-oktoober 2024. Isikuandmed päritakse september-oktoober 2024 seisuga nende isikute kohta, kes vastavad sihtrühma tunnustele (määratlemata kodakondsus, Eesti püsielanik, vanus 18-64 jm). 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Isiku kontaktandmed: 1. e-posti aadress. Isikute nimede väljastamist ei soovita. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Rahvastikuregister (RR).  9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Andmekogu vastutava töötlejaga ei ole veel konsulteeritud. Seda tehakse august 2024 teises pooles. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Andmeid ei pseudonümiseerita. Rahvastikuregistrist päritavaid e-posti aadresse kasutatakse vaid küsimustiku levitamiseks ja neid ei seota uuringus osalejate vastustega. Kogutud andmed anonümiseeritakse ning kogu andmestik puhastatakse sellisel moel, et ükski vastaja ei oleks otseselt ega kaudselt tuvastatav. Kaudse tuvastamise vältimiseks puhastatakse andmestik sellisel moel, et nt alla viie vastajaga rühma teatud tunnuste lõikes, nt vanus, elukohapiirkond jmt agregeeritakse. Andmestiku anonümiseerimise teostab andmete koguja (volitatud töötleja), Balti Uuringute Instituut. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Andmeid ei pseudonümiseerita. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Andmeid ei pseudonümiseerita. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Andmeid ei pseudonümiseerita. Päritud Rahvastikuregistri kontaktid kustutatakse kohe pärast andmekogumise lõppu, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta neljanda kvartali lõpuks. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse valimi moodustamiseks. Brutovalimi moodustamisel (esmane juhuslik väljavõte rahvastikuregistrist) teavitatakse andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest nii otseselt kui ka kaudselt. Otseselt saab teavitus täidetud läbi selle, et kõikidele rahvastikuregistrist saadud kontaktidele saadetakse e-kiri küsitluses osalemiseks. Selles kaaskirjas on mh selgitatud, kust isiku kontaktandmed saadi ning millisel eesmärgil tema andmeid töödeldakse, sh kuidas järgitakse andmekaitse reegleid. Vt küsitluse kutset lisas 5. Kaudselt saab teavitus täidetud avalikkuse ehk avaliku info jagamise kaudu. Selleks on Integratsiooni Sihtasutus (kui Kultuuriministeeriumi poolt uuringu volitatud töötleja) postitanud enda veebilehele informatsiooni uuringu läbiviimise kohta – eesmärgid ning üldine 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  info isikuandmete töötlemise kohta (https://integratsioon.ee/kaardistame-peamised- takistused-eesti-vabariigi-kodakondsuse- taotlemisel). Kõikidel küsitluse saanud isikutel on andmesubjektidena võimalik keelduda edasisest andmete töötlemisest, s.t. väljendades soovimatust uuringus osaleda kas läbi vastava lingi vajutamise (nn unsubscribe link) kaudu küsitluskutses või vastamatajätmise kaudu. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Küsitluse kaaskirjas ning küsitluse avalehel tuuakse teavitatakse. välja respondendi kontakti saamise koht (RR) ja põhjus/eesmärk (uuring poliitikakujundamise eesmärgil). 11.3. Kust on leitavad Küsitluse avalehel, enne ankeedi täitmise andmekaitsetingimused6? alustamist. Ankeedi täitmist saab alustada ainult juhul, kui vastaja teeb „jah“ valiku/linnukese enda nõustumisega uuringus osalemiseks. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Marek Tiits juhatuse esimees Balti Uuringute Instituut /allkirjastatud digitaalselt/ _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad9: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui taotlemisel 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada. on olemas) Lisa 2: Hankeleping X Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm X Lisa 4: Küsimustik X Lisa 5: Küsitluskutse X Lisa 6: Ankeetküsitluse avaleht X Lisa 7: Vastutava töötleja volitus volitatud töötlejale X