Hankija vastus

LISA 3 Vastutuskindlustuse poliis nr 5640768804 29.11.2024 Kindlustusvõtja Nimi: SIHTASUTUS TARTU KIIRABI Aadress: Riia 18, Tartu linn, 51010 Tartu maakond Registrikood: 90007141 Kindlustusandja Nimi: AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (edaspidi PZU)* Aadress: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Registrikood: 12831829 Telefon / e-post: 622 4599/ [email protected] Kindlustatud isik Nimi: SIHTASUTUS TARTU KIIRABI Registrikood: 90007141 Kindlustatud tegevus Kindlustuskaitse hõlmab tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks on tervishoiuteenuse osutajale antud tegevusluba tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Käesoleva kindlustuslepingutega on kaetud teenused järgmiste tegevuslubade alusel: Kiirabi teenus L02661 Kindlustuskaitse Tegemist on kohustusliku kindlustusega, kindlustamiskohustust tuleb tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest. Tervishoiutöötaja erialane vastutuskindlustuse kaitse hõlmab kindlustusperioodil tervishoiuteenuse osutamise raames toimunud erialase rikkumisega kolmandale isikule tekkinud kahju hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele kuulub ka nõuete menetlemisel kindlustatud isiku õigusabile, ekspertiisile ja kohtupidamisele kulutatud summa ehk õiguskaitsekulud. Hüvitamisele kuuluvad ainult kindlustusandjaga eelnevalt kooskõlastatud õiguskaitsekulud. Hüvitispiir Kõikide nõuete hüvitispiir kokku on 3 000 000 eurot. Hüvitispiir juhtumi kohta 300 000 eurot. Hüvitispiir isiku kohta on 100 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitispiir juhtumi kohta on 100 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitispiir isiku kohta on 30 000 eurot. Omavastutus Omavastutus iga kindlustusjuhtumi kohta on 1 000 eurot. Kehtivuspiirkond Eesti Kindlustusperiood Kindlustusperiood on alates 01.12.2024 ja lõpeb 30.11.2025. Nõuete esitamise tähtaeg on kolm aastat alates ajast, kui saadi teada tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest, kuid mitte rohkem kui kümme aastat arvates kindlustusjuhtumi toimumisest. Kindlustusmakse Kindlustusmakse 189 106,00 eurot kuulub tasumisele 4-s osas: Tasumise tähtaeg Osamakse Tasumise tähtaeg Osamakse Tasumise tähtaeg Osamakse Tasumise tähtaeg Osamakse 06.12.2024 47 276,50 € 03.03.2025 47 276,50 € 02.06.2025 47 276,50 € 01.09.2025 47 276,50 € 1. Kindlustusmakse suurus ja tasumise tähtaeg on kokku lepitud üheks kindlustusperioodiks. 2. Kindlustuskaitse on kehtiv vaid juhul, kui kindlustusmakse on tähtaegselt tasutud; 3. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlustusmakset, võib * PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni.  kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepingust taganeda. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul makse sissenõutavaks muutumisest. 4. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest. 5. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase tähtaja, ehitise kindlustamise korral vähemalt ühekuulise tähtaja. 6. Kui kindlustusandja on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusjuhtum toimub pärast selle tähtaja möödumist, ilma et kindlustusvõtja oleks kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui kindlustusmakse tasumata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu tõttu. 7. Kui kindlustusandja on määranud tasumiseks punktis 5 nimetatud tähtaja ning kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib punktis 5 nimetatud teates avaldada, et loeb lepingu tähtaja möödumisel üles öelduks, kui kindlustusvõtja ei ole tähtaja jooksul makseid tasunud. Kindlustustingimused ja muud kindlustuslepingu osad Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus T008/2024 Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU kodulehel www.pzu.ee. Kindlustusmakse või esimese osamakse tasumisega loetakse, et kindlustusvõtja on kindlustustingimused kätte saanud, nendega tutvunud ja nõustunud. Muu PZU võib kindlustusriski asjaolude muutumisel kehtestada täiendavad ohutusnõuded. Kindlustuslepingu muudatused kehtivad juhul, kui PZU on nende kohta väljastanud uue poliisi. Kindlustusvõtja kohustus teatada kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamatult PZU-le teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma PZU nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Kui kindlustusvõtja rikub teatamise kohustust või riskisuurendusest hoidumise kohustust, vabaneb PZU kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil PZU oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma. Kinnitus poliisil toodud andmete õigsuse kohta Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse või esimese osamakse, loevad kindlustuslepingu pooled seda kinnituse andmiseks poliisil toodud andmete õigsuse kohta, kui kindlustusvõtja ei vaidle sellele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastu 14 päeva jooksul poliisi saamisest. Kui poliisil olevad andmed muutuvad, tuleb sellest PZU-le teatada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Teade tuleb edastada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuni teate saamiseni loetakse õigeks viimasel poliisil märgitud andmed. Kui poliis erineb kindlustuspakkumusest, loetakse täpseks ja õigeks poliisil olevad andmed. Vastuolud Kui kindlustuslepingu dokumentides leidub vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel järgmiste dokumentide tähtsuse järjekorrast, kus eelnev dokument on järgneva ees ülimuslik: eritingimused - poliis - kindlustustingimused. Kindlustuslepingu ja kindlustuskaitse jõustumine, kehtivusaeg ning kindlustuslepingu lõpetamine Kindlustusleping ja kindlustuskaitse jõustuvad kindlustusperioodi esimesel päeval ning kehtivad kindlustusperioodi lõpuni. Pooltel on õigus kindlustusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja kindlustuslepingus sätestatud tingimustel. Ärakirjad Kindlustusvõtjal on õigus nõuda ärakirja kõikidest enda tahteavaldustest, mis ta on teinud kindlustuslepingu kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, samuti asenduspoliisi väljastamist poliisi kadumise või hävimise korral. Kindlustusjuhtumist teatamine Kindlustusjuhtumi toimumisel tuleb sellest PZU-le teatada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul. Teavitada saab telefonil +372 622 4599 või e-posti aadressil [email protected]. Isikuandmete töötlemine PZU isikuandmete töötlemise põhimõtetega saate tutvuda PZU kodulehel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine/. Vaidluste lahendamine ja finantsjärelevalve Kindlustuslepinguga seotud kaebus tuleb esitada e-kirja teel aadressile [email protected] või posti teel aadressile PZU Kindlustus, Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn. Kaebusele vastatakse hiljemalt 15 päeva jooksul, kui kaebuse esitajat ei ole teavitatud teisiti. PZU kaebuse menetlemise korraga saab tutvuda veebis www.pzu.ee. Vaidluse korral võib pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole, mis tegutseb Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juures aadressil Mustamäe tee 46, Tallinn 10621. Täpsem info EKsLi veebis www.eksl.ee. Tarbija võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole, mille kontaktandmed on: Endla 10a, 10142 Tallinn; e-post [email protected]. Täpsema info tarbijavaidluste komisjoni menetlusreeglite kohta leiate veebilehelt www.komisjon.ee. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse kohta kaebus Finantsinspektsioonile aadressil Sakala 4, 15030 Tallinn. Lepingu suhtes kohaldatav õigus Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Kindlustuslepingu vahendaja Nimi: PZU Klienditeenindus Aadress: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Registrikood: 12831829 E-post: [email protected] Kontaktisik: Daisy Maasalu Telefon / e-post: [email protected], 3726224834 622 4599 www.pzu.ee 2/3 Kindlustuslepingu sõlmimisel ja poliisi väljastamisel on kindlustusandja lähtunud kindlustusvõtja esitatud andmetest. Lugupidamisega Argo Argel Tootejuht PZU Kindlustus 622 4599 www.pzu.ee 3/3 OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Menetlusdokument: Hankija SA Tartu Kiirabi vastus vaidlustusele ja taotlus loa saamiseks hankelepingu sõlmimiseks nõustumise andmiseks riigihankes „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301064) Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 12.11.2025 Hankija: SA Tartu Kiirabi Registrikood 90007141 Riia tn 18, 51010 Tartu Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Vaidlustaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal Registrikood 12831829 Pärnu mnt 141, 11314 Esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT Pärnu mnt 15, Tallinn, 10141 [email protected] Kolmas isik: Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 Registrikood: HRB165266 Aadress: 5 Place du Champ de Mars / 5 Marsveldplein Brüssel, 1050 [email protected] Hankija taotlused: 1. Anda hankijale (SA Tartu Kiirabi) luba nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks riigihankes nr 301064. 2. Jätta rahuldamata vaidlustaja taotlus kolmanda isiku pakkumuse materjalide väljanõudmiseks ning vaidlustajale edastamiseks. 3. Jätta vaidlustus rahuldamata. 4. Mõista vaidlustajalt välja hankija lepingulise esindaja kulud. I. SISSEJUHATUS 1. Asjaolud ja senine menetluskäik 1.1. SA Tartu Kiirabi (edaspidi ka: hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget nimetusega “Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301064) (edaspidi: Hange). Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 1.2. Hankija avaldas Hankes 27.10.2025 otsused (edaspidi: Otsus), millega tunnistas AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (tuntud ka kaubamärgi „PZU“ järgi, edaspidi ka: vaidlustaja) ja Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 (edaspidi ka: kolmas isik) pakkumused vastavaks, tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse ning kvalifitseeris ja jättis kõrvaldamata kolmanda isiku. 2. Esmased märkused 2.1. Vaidlustaja on esitanud Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO) vaidlustuse Otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kolmas isik tunnistati edukaks, kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata. Vaidlustus põhineb väitel, et kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise kontroll oli ebapiisav ning kolmas isik ei vasta kvalifitseerimistingimustele. 2.2. Hankija vaidleb vaidlustusele vastu, kuna see on alusetu (vt allpool peatükki II). Samuti esitab hankija taotluse loa saamiseks hankelepingu sõlmimiseks nõustumise andmiseks (vt allpool peatükki III). II. VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE 3. Hankija vastuväidete kokkuvõte 3.1. Vaidlustaja sisustab ebaõigesti Hanke alusdokumentidest (edaspidi: RHAD) ja õigusaktidest tulenevaid hankija kohustusi kontrolli läbiviimisel ja kvalifitseerimise otsuse põhjendamisel. Seetõttu on vaidlustaja sellekohased argumendid valdavas osas asjakohatud ja ühtlasi ka põhjendamatud. Kolmas isik vastab ka sisuliselt kvalifitseerimistingimustele. 3.2. Hankija põhjendab enda vastuväiteid alljärgnevalt (vt punkti 4). 4. Hankes kehtestatud kvalifitseerimistingimuse sisu ja selle kontrollimise nõuded 4.1. Käesolevas Hankes oli RHS § 99 lg 1 alusel kehtestatud kvalifitseerimistingimusena, et pakkuja peab olema Euroopa Liidu, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigi kindlustusteenust pakkuv ettevõte, kellel on hankeobjektiks oleva kahjukindlustuse valdkonnas (tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus) tegutsemise õigus vastavalt oma asukohariigi õigusaktidele. 4.2. Nimetatud kvalifitseerimistingimuse täitmisel on eristatud Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ja välisriigi kindlustusandjaid järgmiselt: - Eestis tegutseval kindlustusandja peab hiljemalt pakkumuste esitamise tähtpäevaks olema Finantsinspektsiooni poolt väljastatud kehtiv kindlustusandja tegevusluba tsiviilvastutuskindlustusteenuse pakkumiseks. - Välisriigi kindlustusandja peab täitma ja vastama kindlustustegevuse seaduse (edaspidi: KindlTS) 2. peatüki 3. jaost tulenevatele tingimustele sh olema määranud kontaktisiku, kelle poole on tervishoiuteenuse osutajal võimalik eesti keeles pöörduda Eestis asuvas kontaktpunktis. 4.3. Nende nõuete täitmise kontrolli erisus oli järgmine: - Eesti kindlustusandja puhul kontrollib hankija vastava tegevusloa olemasolu ja staatust Finantsinspektsiooni veebilehel olevast registrist. - Välisriigi kindlustusandja puhul, kui kvalifitseerimistingimuste nõuete täitmist kinnitav dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadav, kohustub pakkuja esitama andmed selle kohta, kust on hankijal võimalik vajalik info saada või lisama koopia vastavast dokumendist pakkumuse lisadokumentide juurde.  Lk: 3 4.4. Seega, välisriigi kindlustusandja pidi pakkumuse esitamisel täitma KindlTS 2. peatüki 3. jao tingimusi ja nendele vastama ning juhul kui seda kinnitav info ei ole kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel, esitama andmed, kust on hankijal võimalik vastavat infot saada või lisama koopia dokumendist pakkumuse lisadokumentide juurde; 4.5. Järelikult, välisriigi kindlustusandjast pakkuja puhul pidi kvalifitseerimistingimuse täitmise kontrollimisel hankija esmalt kontrollima, kas KindlTS 2. peatüki 3. jao tingimuste täitmise info on Finantsinspektsiooni veebilehel kättesaadav. Kui mitte, siis kontrollima, kas pakkuja on esitanud pakkumuse koosseisus andmed selle kohta, kust on võimalik vajalik info saada või lisanud pakkumuse lisadokumentide juurde koopia vastavast dokumendist. 5. Kvalifitseerimistingimustest ning KindlTS-st tulenevad nõuded teise lepinguriigi kindlustusandjale 5.1. Kvalifitseerimistingimustes toodud KindlTS-i sätete sisu ja eesmärk. Kvalifitseerimistingimustes viidatud KindlTS 2. peatüki 3. jaos sisalduvad §-id 36 – 42. Viidatud jagu ja paragrahvid reguleerivad välisriigi kindlustusandja või selle filiaali tegevust Eestis. Siinkohal on oluline tähele panna, et KindlTS § 36 lg-te 4 ja 5 järgi eristatakse piiriülese kindlustustegevuse tegelevate isikute puhul teise lepinguriigi 1 kindlustusandjat ning kolmanda riigi kindlustusandjat. Teise lepinguriigi kindlustusandja puhul kohaldatakse KindlTS § 36 lg 4 järgi KindlTS §-des 37 ja 41 sätestatut. KindlTS §-d 38, 39, 40 ja 42 reguleerivad kolmanda riigi kindlustusandja või selle filiaali tegevust ning ei puutu lepinguriigi kindlustusandja või selle filiaali puhul asjasse. KindlTS § 37 reguleerib teise lepinguriigi filiaali tegevust Eestis ning § 41 reguleerib teise lepinguriigi piiriülest kindlustustegevust Eestis. 5.2. Seega, kui teise lepinguriigi kindlustusandja tegutseb Eestis mitte filiaali kaudu, vaid piiriülese kindlustusandjana, peab tema tegevus vastama KindlTS §-s 41 sätestatud nõuetele. Järelikult, kui käesolevas Hankes esitab pakkumuse sellistele tunnustele vastav teise lepinguriigi kindlustusandja, peab tema tegevus vastama KindlTS §-s 37 sätestatud nõuetele ning KindlTS § 36 lg-s 3 sätestatud üldnõudele, et Eestis kindlustustegevusega tegeledes peab välisriigi kindlustusandja järgima käesoleva seadusega ja selle alusel kindlustustegevusele kehtestatud nõudeid, samuti muid Eesti seadustest tulenevaid nõudeid Eestis teenuste osutamiseks. Seetõttu, sellise kindlustusandja puhul omab kvalifitseerimistingimuse täitmisel tähtsust KindlTS §-s 41 sisalduvate nõuete täitmine ning KindlTS § 36 lg-e 3 nõuetele vastav tegevus. Ülejäänud KindlTS 2. peatüki 3. jaos sisalduv, s.o. §-d 37 – 40 ja 42 ei ole sellise kindlustusandja puhul asjassepuutuv. 5.3. Teise lepinguriigi kindlustusandja kohustus esitada andmed Finantsinspektsioonile. KindlTS § 41 lg-d 1 ja 2 sätestavad, millised andmed tuleb teise lepinguriigi kindlustusandjal Eestis piiriülese kindlustustegevusega tegelemiseks enda lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsioonile esitada. Sama paragrahvi 4. lõige sätestab, et teise lepinguriigi kindlustusandja võib alustada Eestis piiriülest kindlustustegevust pärast sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist Finantsinspektsioonile. Järelikult, kui viidatud andmed on Finantsinspektsioonile esitatud, võib teise lepinguriigi kindlustusandja alustada Eestis piiriülest kindlustustegevust. 5.4. Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatu on läbinud Finantsinspektsiooni kontrolli. Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi: FIS) § 53 lg-te 1 ja 2 järgi avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel andmed Eesti finantsjärelevalve subjektide, sh nende välisriigis piiriüleste teenuste osutamise kohta ning muuhulgas KindlTS alusel Eestis tegutsemise õigust omavate välisriigi isikute ning nende poolt Eestis piiriüleste teenuste osutamise kohta. Finantsjärelevalve subjektide hulgas on FIS § 2 lg-te 1 järgi muuhulgas isik, kes tegutseb KindlTS-is sätestatud tegevuses. Järelikult avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel teave nende kindlustusandjate kohta, kes alluvad Finantsinspektsiooni kontrollile. Sellest omakorda järeldub, et Finantsinspektsiooni veebilehel on avaldatud teave üksnes nende teise lepinguriigi piiriüleste kindlustusandjate kohta, kelle puhul Finantsinspektsioon on kontrollinud KindlTS § 41 lg-tes 1 ja 2 loetletud andmeid, kellel on tekkinud KindlTS § 41 lg 4 alusel õigus alustada Eestis 1 Lepinguriigi all peetakse KindlTS-is silmas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike (vt KindlTS § 13 lg 6).  Lk: 4 piiriülest kindlustustegevust ning kelle tegevus vastab KindlTS § 36 lg 3 järgi KindlTS-is ja muudes Eesti seadustes sätestatud nõuetele. 5.5. Rahandusministri 21.02.2011 määruse nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ (edaspidi: Määrus) § 3 lg 1 järgi avaldatakse kindlustusandja kohta lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule muuhulgas kindlustegevuse põhiliikide, liikide ja alaliikide loetelu. 5.6. Eelnevast järeldub kokkuvõtlikult, et teise lepinguriigi kindlustusandja ja tema kindlustustegevuse liikide kohta Finantsinspektsiooni veebilehel teabe avaldamine kinnitab, et sellise kindlustusandja tegevus, sh kindlustegevuse liigid vastavad KindlTS §-s 41 sätestatud nõuetele ning tema tegevus vastab KindlTS § 36 lg 3 järgi KindlTS-is ja muudes Eesti seadustes sätestatud nõuetele. 6. Ebaõige on vaidlustaja väide, et kolmanda isiku puhul ei ole vajalikud andmed Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadavad 6.1. Kolmas isik on teise lepinguriigi kindlustusandja. Kolmanda isiku näol on tegemist Belgias registreeritud kindlustusandjaga, kes omab vastavat tegevusluba Belgias ja järelikult on tegemist teise lepinguriigi kindlustusandjaga KindlTS § 36 lg 4 ja § mõistes. Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud hankepassis on kolmas isik selgitanud, et kvalifitseerimistingimuste kontrollimiseks vajalik teave on kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel ning avaldas veebilingi, 2 mille põhjal on võimalik seda kontrollida. Nimetatud veebilingi avamisel on näha, et kolmas isik on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud piiriüleste kahjukindlustusteenust pakkuvate isikute nimekirja. Nagu eelmises alapeatükis selgitasime, on sellise info Finantsinspektsiooni veebilehel avaldamise eelduseks, et Finantsinspektsioon on kontrollinud kindlustusandja õigust vastavat teenust osutada ning kindlustusandja tegevus vastab KindlTS-is ning muudes Eesti seadusest sätestatud nõuetele. Sellest omakorda järeldub, et kolmas isik vastab kvalifitseerimistingimustes sätestatud nõudele, sh et kolmas isik täidab KindlTS 2. peatüki 3. jaos sätestatud nõudeid ja vastab nendele. Sealjuures, ka vaidlustaja ise ei ole Eesti kindlustusandja, vaid tegemist on Leedu ettevõttega, s.o. teise lepinguriigi kindlustusandjaga, kes tegutseb Eestis, erinevalt kolmandast isikust siiski filiaali kaudu. 6.2. Kolmandal isikul on õigus osutada Hanke esemeks olevat teenust. Kolmanda isiku kohta Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud infost nähtub, et muuhulgas osutab kolmas isik KindlTS § 12 lg 1 p-s 13 nimetatud tsiviilvastutuskindlustuse teenust. Hanke esemeks on tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus, mida reguleerib tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (edaspidi: TOKVS) ja mille §-st 1 tuleneb, et tegemist on tsiviilvastutuse kindlustusega. Sellest järeldub, et TOKVS §-s 1 nimetatud kohustuslik kindlustus on hõlmatud KindlTS § 12 lg 1 p-13 nimetatud tsiviilvastutuskindlustusega. Järelikult on kolmandal isikul õigus osutada Hanke esemeks olevat tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse teenust. 6.3. Kolmanda isiku tegevuse lubatavust on Finantsinspektsioon kontrollinud. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendamatu vaidlustuse punktis 2.4.2 esitatud väide, et kolmanda isiku kohta ei olnud seal teavet, mille põhjal kvalifitseerimistingimustele täitmist kontrollida ega veenduda, et kolmas isik vastab kvalifitseerimistingimustes sätestatud nõuetele. Nagu selgitasime, Finantsinspektsioon kontrollib, kas teise liikmesriigi kindlustusandja ja tema tegevus vastab KindlTS § 41 ja § 36 lg 3 järgi KindlTS-is ja muudes Eesti seadustes sätestatud nõuetele ning avaldab seejärel vastava teabe enda veebilehel. Eelnevalt viidatud Finantsinspektsiooni tegevust reguleerivate õigusaktide asjaomased sätted tagavadki selle, et Finantsinspektsioon kontrolliks, et pakutav kindlustusteenus vastaks Eesti seaduse nõuetele. 6.4. Hankija ei teosta Finantsinspektsiooni pädevuses olevat järelevalvet. Vaidlustuse punktides 2.4.2 ja 2.4.2 on esitatud üldsõnalised väited selle kohta, et kolmas isik pidanuks 2 https://www.fi.ee/et/kindlustus-0/kindlustus/kindlustusandjad/ulepiirilised-kahjukindlustusteenuste-pakkujad/lloyds-insurance- company-sa  Lk: 5 esitama täiendavaid andmeid, tõendeid ja dokumente kvalifitseerimistingimuste täitmiseks ning KindlTS § 36 lg-le 2 vastavuse osas, kuid vaidlustaja ei ole esitanud mingeid konkreetseid selgitusi, mida konkreetselt ja millisel õiguslikul alusel pidanuks kolmas isik veel esitama. Selline vajadus oleks esinenud üksnes juhul kui kolmanda isiku kohta ei oleks avaldatud piisavat teavet Finantsinspektsiooni veebilehel, aga nagu selgitasime, on kõik selline info seal avaldatud ning selle avaldamise eelduseks on, et Finantsinspektsioon on seda eelnevalt kontrollinud. Sealjuures jääb arusaamatuks, mida peab vaidlustaja silmas KindlTS § 36 lg-le 3 vastavuse kontrollimise osas. KindlTS § 36 lg 3 sätestab, et välisriigi kindlustusandja tegevus peab vastama KindlTS-is ja Eesti seadustes sätestatud nõuetele. Kui vaidlustaja leiab, et hankija pidanuks kvalifikatsiooni kontrollimisel mingil viisil läbi viima kolmanda isiku kui kindlustusandja tegevuse täiendava ning igakülge kontrolli, siis selline väide on ilmselgelt põhjendamatu. Kindlustusteenust osutavate teenuseosutajate üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon. On ilmselgelt meelevaldne väita, et hankijaks olev tervishoiuteenuse osutaja peaks käesoleva Hanke raames kvalifitseerimistingimuste kontrollimiseks läbi viima mingi kõikehõlmava kolmanda isiku tegevuse kontrolli. Selline tegevus on üksnes Finantsinspektsiooni pädevuses. 6.5. Kolmandal isikul ei olnud vajalik midagi täiendavat esitada. Kvalifitseerimistingimustest tuleneb, et välisriigi kindlustusandjast pakkuja puhul pidi kvalifitseerimistingimuste täitmist tõendama täiendavate andmete või dokumentide üksnes juhul, kui see ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadav. Kolmanda isiku puhul, kes on teise liikmesriigi kindlustusandja, on kõik vajalik teave Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud ning Finantsinspektsioon on eelnevalt selle õigsust kontrollinud. Järelikult ei olnudki kolmandal isikul vajalik midagi täiendavat esitada ega hankijal kohustus midagi täiendavat küsida ega kontrollida. 6.6. Hankija oli kontrollinud hankepassis avaldatud andmeid Finantsinspektsiooni veebilehe kaudu. Sellega haakub ka RHS § 99 lg 2, mis sätestab, et hankija võib nõuda pakkujalt tegevusloa esitamist, kui see ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav. Käesoleval juhul oli vastav teave avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel, kusjuures Finantsinspektsioon oli selle õigsust eelnevalt kontrollinud, mistõttu ei olnud ka RHS § 99 lg 2 järgi täiendav kontroll nõutav. Seetõttu on põhjendamatud ka vaidlustuse punktis 2.6 esitatud väited, et hankija pidanuks läbi viima täiendava kontrolli ja nõudma mingeid andmeid või dokumente, et veenduda hankepassis märgitud andmete õigsuses. Seda tuleb teha üksnes juhul, kui kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutavaid andmeid ei ole võimalik muul viisil kontrollida. Käesoleval juhul oli seda võimalik teha Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud andmete põhjal, nagu kvalifitseerimistingimustes oli ette nähtud. 7. Kolmanda isiku kohta tehtud positiivset kvalifitseerimise otsust ei pidanud täiendavalt põhjendama 7.1. Vaidlustaja väidete kokkuvõte. Vaidlustuse punktis 2.7 on leitud, et vaidlustatud Otsust ei ole piisavalt põhjendatud, kuna see on üldsõnaline ega sisalda põhjendusi selle kohta, millisel viisil kolmanda isiku puhul kontrolli sisuliselt läbi viidi. Vaidlustaja leiab, et see ei vasta RHS § 104 lg 8 ja RHS § 98 lg 5 nõuetele, mille kohaselt peab hankija tegema eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. 7.2. Positiivset kvalifitseerimise otsust ei pea eraldi põhjendama. Vaidlustaja sellised väited ei ole põhjendatud. Vaidlustuskomisjoni praktikas on korduvalt selgitatud, et kui ühtegi pakkujat kvalifitseerimata ei jäeta, piisab positiivse kvalifitseerimise otsuse põhjendamisel sellest, et ei esine vastuolu kvalifitseerimistingimustega (vt näiteks VAKO 30.06.2017 otsus asjas nr 95- 17/184994, p 18 ja muud VAKO otsused, mis sellele viitavad). 7.3. Hankija kontroll on olnud piisavalt põhjalik. Asjakohatu on ka vaidlustaja väide seoses hankija Otsuses sisalduva märkega „Vastab tõendite alusel“. Käesoleval juhul on märke „vastab tõendite alusel“ rakendamine õige, arvestades kvalifitseerimistingimustes sätestatut ning kolmanda isiku hankepassis avaldatud infot ja selle kontrolli. Kolmas isik oli hankepassis märkinud, et tema kohta leiab kvalifitseerimistingimustes nõutud info Finantsinspektsiooni veebilehelt. Hankija kontrolliski hankepassis avaldatud infot Finantsinspektsiooni veebilehelt ning veendus, et kolmas isik vastab kvalifitseerimistingimustele. Seega on hankija kolmanda  Lk: 6 isiku antud kinnituste õigsust täiendavalt kontrollinud ning märge „Vastab tõendite alusel“ on asjakohane. Hankija kolmanda isiku kui eduka pakkuja osas kvalifitseerimistingimustele vastamise kontrolli ammendavalt ja lõplikult läbi viinud (ühes sellega ka kõrvaldamisaluste puudumise kontrolli). Samuti ei ole positiivse otsuse tegemiseks täiendavad põhjendused VAKO praktika järgi vajalikud, mistõttu piisabki kvalifitseerimise otsuse põhjendamiseks sellisest põhjendusest. 7.4. Vaidlustaja on esitanud väited pakkumuse vastavuse osas, mis on asjassepuutumatud. Tähelepanuta tuleb jätta vaidlustuse punkti 2.7.3 teises alapunktis tõstatud küsimus, kas kolmas isik on pakkumuse koosseisus esitanud VÕS § 428 lg 1 p 3 kohase lepingueelse teabe koosseisu kuuluvad tüüptingimused ning teabedokumendi. Kohustus esitada poliisi ja lepingu tingimused on kehtestatud Hankes vastavustingimuse punktis 9. Vaidlustaja ei ole esitanud vaidlustust kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, mistõttu tuleb vaidlustaja sellekohane väide jätta tähelepanuta. Jäädes selle juurde, selgitame täiendavalt, et kolmas isik on enda pakkumuse koosseisus nimetatud dokumendid (poliisi ja lepingu tingimused esitanud), mis on VAKO-le nähtav riigihangete registri vahendusel. 7.5. Asjassepuutumatu on ka vaidlustuse punkti 2.7.3 viimases alapunktis esitatud väide, et ei ole kontrollitud kolmanda isiku pakutava kindlustusteenuse vastavust TOKVS § 10 ja VÕS § 510 sätestatule. Tegemist on lepingu täitmise küsimusega, mis ei oma tähtsust kvalifitseerimistingimuste täitmisel. Kui vaidlustaja peab silmas, et kolmanda isiku pakkumuse koosseisus olnud poliis ja lepingu tingimused on vaidlustaja hinnangul nende sätetega vastuolus, siis on tegemist pakkumuse vastavuse küsimusega, mille osas vaidlustust ei ole esitatud. Pealegi, kolmas isik oli need enda pakkumuses koosseisus esitanud. 8. Vaidlustaja esitab asjakohatuid väiteid seoses KindlTS § 36 lg-ga 2 ning filiaali kaudu tegutsemise nõuetega 8.1. Vaidlustaja väide seoses KindlTS § 36 lg-ga 2 on asjakohatu ja põhjendamatu. Vaidlustuse punktides 2.7.3 (esimeses alapunktis) ja punktis 2.8.1 on väidetud, et kuna kvalifitseerimistingimuste järgi peab pakkuja vastama KindlTS 2. peatüki 3. jao nõuetele, siis vaidlustaja arvates järelikult ka KindlTS § 36 lg 2 nõuetele, mis reguleerib välisriigi kindlustusandja tegevus Eesti filiaali kaudu. Vaidlustaja toob välja, et kolmas isik ei ole Eestis filiaali asutanud ning kindlustusmaakleri Northern1 International Insurance Brokers OÜ kaudu tegutsemine ei ole kooskõlas KindlS § 36 lg-ga 2. Vaidlustaja väited on asjakohatud ja põhjendamatud. 8.2. Teise lepinguriigi kindlustusandja ei pea tegutsema vaid filiaali kaudu. Oleme käesolevas vastuses selgitanud, et KindlTS § 2. peatüki 3. jagu reguleerib erinevaid küsimusi, sh §-s 37 teise lepinguriigi kindlustusandja filiaali tegevust Eestis. Samas, kolmas isik ei ole asutanud Eestis filiaali ega tegutse Eestis filiaali kaudu ning see ei ole teise lepinguriigi kindlustusandja puhul ka kohustuslik. Kolmas isik tegutseb Eestis teise lepinguriigi kindlustusandjana piiriülese kindlustustegevusega KindlTS § 41 alusel. Sellel alusel tegutsemine ei nõua filiaali asutamist. 8.3. Northern1 on kindlustusmaakler, mitte kindlustusagent. Vaidlustuse punktis 2.8.1 esitatud arutluskäigust võib aru saada ka selliselt, et kolmandal isikul on kohustus filiaal asutada KindlTS § 36 lg 2 järgi, kuna Northern1 International Insurance Brokers OÜ (edaspidi: Northern1) on vaidlustaja arvates kolmanda isiku kindlustusagent KindTS § 174 lg 2 mõistes, mitte kindlustusmaakler KindlTS § 174 lg 1 mõistes. Ka selline väide on alusetu. KindlTS § 174 lg 2 järgi erineb kindlustusagendi tegevus kindlustusmaakleri tegevus kindlustusagendi tegevust sellega, et agent sõlmib ka kindlustuslepinguid kindlustusandja nimel ja arvelt. Northern1 sellega ei tegele, vaid tema tegevus piirdub üksnes KindlTS § 174 lg-s 1 nimetatud tegevustega, mis piirdub üksnes kindlustuse vahendamisega ja milline tegevus on omane kindlustusmaaklerile. 8.4. Seda kinnitab ka asjaolu, et Northern1 on KindlTS §-te 187 ja 188 alusel kantud Finantsinspektsiooni vahendajate nimekirja kindlustusmaaklerina (vt Lisa 1). Sealjuures on oluline tähele panna, et antud nimekirja kandmine ei ole formaalsus, vaid selleks peab esitama  Lk: 7 kirjaliku avalduse ühes mahukate dokumentidega (vt KindlTS § 187 lg 1) ning Finantsinspektsioon kannab taotleja vahendajate nimekirja üksnes juhul kui kõik esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning nende põhjal saab veenduda, et kindlustusmaakleril on kindlustuse turustamiseks piisavad vahendid ja suutlikkus ning klientide huvid on piisavalt kaitstud. Juhul kui need kriteeriumid ei ole täidetud, jätab Finantsinspektsioon kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmata (vt KindlTS § 189). Seega, Northern1 kandmine vahendajate nimekirja kinnitab, et Finantsinspektsioon on kontrollinud, et Northern1 tegevus vastab kindlustusmaaklerile esitatud nõuetele. 8.5. Sealjuures peab arvestama, et kui Northern1 tegevus ei oleks kooskõlas kindlustusmaakleri tegevusele sätestatud nõuetega või ta rikuks neid nõudeid, oleks Finantsinspektsioon võinud KindlTS § 190 lg 3 p-de 1 või 3 alusel Northern1 kindlustusmaaklerite vahendajate nimekirjast kustutada. Seda ei toimunud ja selleks pole ka ühtegi põhjust, mis kinnitab, et Northern1 tegevus vastab kindlustusmaakleri nõuetele ning tegemist ei ole kindlustusagendiga. See kinnitab, et vaidlustaja väide, et tegelikult tegeleb Northern1 kindlustusagendina, on paljasõnaline ja tõendamata. 9. Vaidlustaja väited tüüptingimuste ja lepingutingimuste esitamise osas on asjakohatud ja põhjendamatud 9.1. Vaidlustaja väidete kokkuvõte. Vaidlustuse punktides 2.8.2 ja 2.8.3 on esitatud ka väited, et kolmanda isiku tegevus ei vasta kvalifitseerimistingimusele sellega, et viimane ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele tüüptingimuste esitamise ning kindlustustingimuste sisu osas. Sellised väited on asjakohatud ja põhjendamatud. 9.2. Vaidlustaja on esitanud väite vastavustingimuse täitmise kohta, mis on asjakohatu. Esmalt, vaidlustuse punktist 2.8.2.2 nähtuvalt seab vaidlustaja kahtluse alla, kas kolmas isik on esitanud ühes pakkumusega kindlustuslepingu osaks olevad tüüptingimused ja vastavad dokumendid. Juhime veelkord tähelepanu sellele, et kohustus esitada poliisi ja lepingu tingimused on kehtestatud Hankes vastavustingimuse punktis 9. Vaidlustaja ei ole esitanud vaidlustust kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, mistõttu tuleb vaidlustaja sellekohane väide jätta tähelepanuta. Jäädes selle juurde, selgitame täiendavalt, et kolmas isik on enda pakkumuse koosseisud nimetatud dokumendid (poliisi ja lepingu tingimused esitanud), mis on VAKO-le nähtav riigihangete registri vahendusel. 9.3. Vaidlustaja väited on tõendamata. Samuti on asjakohatud vaidlustuse punktides 2.8.3.1 ja 2.8.3.2 esitatud väited, et kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus peab toimuma mitte toimumise aja ehk nö occurrence based põhiselt, vaid nö claims-made põhimõttel ega vasta seetõttu TOKVS § 10 ja VÕS § 510 nõuetele. Esmalt vaidlustaja antud väide on spekulatiivne ja tõendamata ning põhineb vaid vaidlustaja enda käsitlusel ja arusaamisel. Mis peamine, tegemist on lepingu täitmise küsimusega, mitte kvalifitseerimistingimuste kontrollimisega. 9.4. Finantsinspektsioonil ei ole etteheited kolmanda isiku tegevuse kohta. Vaidlustaja väited ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Nagu oleme selgitanud, on kolmas isik kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud teiste liikmesriikide kindlustusandjate nimekirja, kellel on õigus Eestis teenust osutada. Antud nimekirja kandmise eelduseks on, et Finantsinspektsioon on kontrollinud, et kolmanda isiku tegevus vastab Eesti õigusaktides sätestatud nõuetele, sh KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. 9.5. Samuti, KindlTS § 237 lg 2 alusel on Finantsinspektsioonil õigus nõuda teise lepinguriigi kindlustusandjalt, kes tegutseb Eestis kindlustustegevusega, andmeid ja dokumente, mille esitamise kohustus on ka Eesti kindlustusandjal ning nõuda KindlTS § 237 lg 4 alusel teise lepinguriigi kindlustusandjalt seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist. Veelgi enam, KindlTS § 228 lg 2 p 9 järgi on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega keelata teise lepinguriigi kindlustusandjal Eesti kindlustustegevusega tegelemine. Järelikult, kui kolmanda isiku tegevus ei vastaks KindlTS § 36 lg 3 ning muudes Eesti seadustes sätestatud nõuetele, oleks Finantsinspektsioon võtnud tarvitusele vastavad meetmed. Midagi sellist ei ole Finantsinspektsioon teinud, mis kinnitab, et kolmanda isiku kui  Lk: 8 teise lepinguriigi kindlustusandja tegevus Eestis vastab KindlTS § 36 lg-le 3 ja muudele Eesti seadustes sätestatud nõuetele. 10. Vaidlustaja taotlus dokumentide väljanõudmiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata 10.1. Vaidlustuse punktis 2.9 on põhjendatud vajadust kolmanda isiku pakkumuse materjalide väljanõudmist ja vaidlustajale avaldamist 3 sellega, et kontrollida kolmanda isiku vastavust kvalifitseerimistingimustele. Hankija arvates ei ole taotlus põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 10.2. Esiteks, nagu oleme ülal selgitanud, kolmanda isiku puhul piisab Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud infost, et veenduda kolmanda isiku vastavuses kvalifitseerimistingimustele. Selleks ei ole vaja kolmanda isiku pakkumust eraldi läbi vaadata ega kontrollida. Jäädes selle juurde, on VAKO-l niigi võimalik riigihangete registri vahendusel kontrollida kolmanda isiku pakkumuse sisu, mistõttu ei ole VAKO tarbeks vajalik seda eraldi välja nõuda. 10.3. Teiseks, jäädes selle juurde, on vaidlustuse punktis 2.9 seatud kolmanda isiku pakkumuse väljanõudmise peamiseks eesmärgiks kontrollida, et kas pakkumuses on välja toodud info selle kohta, kas Eestis võimalik eesti keeles pöörduda ning kas pakkumuse koosseisus on kolmanda isiku poliis ja lepingutingimused. Hankija juhib tähelepanu sellele, et need on pakkumuste vastavuse nõuded, vastavalt nr 8 ja 9, kuid vaidlustaja ei ole kolmanda isiku pakkumuse vastavust vaidlustanud. Seega, vaidlustaja taotleb pakkumuse nende osade väljanõudmist, mis ei oma tähtsust vaidlustuse lahendamisel. Selline taotlus ei ole põhjendatud. 10.4. Kolmandaks, kolmas isik on pakkumuses selgitanud, et poliisi tingimused ja nendega seotud dokumendid on ettevõtte intellektuaalomand ning see teave vastab ärisaladusele, mille avalikustamine võib ettevõtjale kahju tekitada. Kolmas isik peab ärisaladuse kaitset põhjendatuks nii õiguslikult kui ka strateegiliselt, et kaitsta ettevõtte konkurentsivõimet. Seega, isegi kui oleks põhjendatud kolmanda isiku pakkumuste materjalide väljanõudmine, ei ole põhjendatud nende avalikustamine vaidlustajale. 11. Kokkuvõte ja menetluslikud küsimused 11.1. Ülaltoodu põhjal leiab hankija kokkuvõtlikult, et hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on õiguspärane. Ühes sellega on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. 11.2. Hankija toob täiendavalt välja, et vaidlustaja on sõlminud kehtivad hankelepingud, mille ese on käesoleva Hankega sarnane või analoogne, paljude tervishoiuteenust osutavate hankijatega: AS-ga Valga Haigla (riigihange nr 301318), AS-ga Lääne-Tallinna Keskhaigla (riigihange nr 296911), AS-ga Järvamaa Haigla (riigihange nr 287809), AS-ga Ida-Tallinna Keskhaigla (riigihange nr 287456), SA-ga Tallinna Hambakliinik (riigihange nr 287403), SA-ga Narva Haigla (riigihange nr 286675), SA-ga Tartu Kiirabi, s.o. praeguse hankijaga (riigihange nr 286470), AS-ga Lõuna-Eesti Haigla (riigihange nr 286453), SA-ga Pärnu Haigla (riigihange nr 286333), SA-ga Ida-Viru Keskhaigla (riigihange nr 286309) jpt. Nende riigihangete puhul torkab silma, et vaidlustaja on olnud ainus pakkuja või on rakendatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust (riigihanked nr 301318, 287809, 287456, ja 287403). 11.3. Veelgi enam, tegutsedes seni praktiliselt ainsa pakkujana antud teenuse turul, on vaidlustaja sõlminud vastutuskindlustuslepinguid ka tervishoiuteenuse osutajatega, kes ei ole riigihankekohuslased, kuid tagamaks tegevusloa olemasolu ning tervishoiuteenuse jätkumise, ilma et Terviseamet tegevusloa kehtetuks tunnistaks, on kümneid. Seda saab kontrollida järgmisest andmebaasist, sisestades tervishoiuteenuse osutaja nime ja sellele seejärel vajutades: https://medre.tehik.ee/search/licenses. 3 Vt vaidlustuse resolutsiooni punkti 2  Lk: 9 11.4. Seega, praktiliselt on vaidlustaja suutnud antud valdkonnas turu ära hõivata ja omab selle tulemusel valitsevat mõju ning sisuliselt monopoolset seisundit, ilma et see oleks mõistlikult põhjendatud. Vaidlustajale tuli tõenäoliselt üllatusena, et käesolevas Hankes esitas pakkumuse ka kolmas isik. Seega, vaidlustuse peamine eesmärk näib olevat senise olukorra säilitamine ja konkurentsi välistamine, mis hankija arvates ei ole heauskne eesmärk enda menetlusõiguste kasutamiseks. 11.5. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. III. TAOTLUSE PÕHJENDUSED ANDA HANKIJALE LUBA NÕUSTUMUSE ANDMISEKS HANKELEPINGU SÕLMIMISEKS 12. Õiguslikud alused taotluse esitamiseks ja eeldused loa andmiseks 12.1. RHS § 193 lg 5 alusel on hankijal taotleda VAKO-lt loa andmist hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Kohtupraktika järgi4 peavad kõik RHS § 193 lg-s 5 loetletud eeldused loa andmiseks esinema kumulatiivselt ehk samaaegselt: a) vaidlustatakse hankija viimast otsust enne hankelepingu sõlmimist, b) esineb oluline avalik huvi, mida võidakse hankelepingu sõlmimata jäämise korral kahjustada ja c) see kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. 12.2. Käesoleval juhul on kõik need tingimused täidetud, mida selgitame järgmiselt. 13. Vaidlustatud on hankija viimast otsust 13.1. Käesolevas asjas on vaidlustatud hankija otsus, millega kolmanda isiku pakkumus on tunnistatud edukaks ning kolmas isik kui edukas pakkuja on kvalifitseeritud ning jäetud kõrvaldamata. 13.2. Sealjuures selgitab hankija, et kolmanda isiku kui eduka pakkuja suhtes on läbi viidud kõrvaldamisaluste puudumise ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontroll, mis nähtub ka vaidlustatud otsuse lk-dest 2 ja 3 ning lisast 2 (vt otsuse lk-sid 9 ja 10). Kolmanda isiku kui eduka pakkuja suhtes ei ole vaja enam teha täiendavaid otsuseid ning seega on vaidlustatud hankija viimane otsus enne hankelepingu sõlmimist. 13.3. Seega ühtegi otsust käesolevas Hankes enam tegema ei pea ning ainus takistus hankelepingu sõlmimiseks eduka pakkujaga on vaidlustusmenetlus (RHS § 194 lg 4 ja RHS § 201 lg 2). 14. Hankelepingu sõlmimata jätmisel esineb oluline oht elutähtsa teenuse osutamisele 14.1. Hankija põhitegevuseks, nagu tuleneb ka hankija nimest, on kiirabiteenuse osutamine. Tegemist on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi: TTKS) § 16 lg-s 1 nimetatud teenusega: kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Seega on tegemist elutähtsa teenusega nii TTKS kui ka hädaolukorra seaduse (edaspidi: HOS) § 36 lg 2 p 1 järgi. Hankijale on selle osutamiseks 23.03.2012 väljastatud tähtajatu tegevusluba nr L02661 (vt Lisa 2), mis on kiirabiteenuse osutamiseks kohustuslik (vt TTKS § 40 lg 1 p 2). 14.2. Seega, hankija osutab elutähtsat teenust nii TTKS kui ka HOS § 2 lg 4 mõistes, kusjuures sellist liiki elutähtsat teenust, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist. Järelikult ei saa olla vaidlust, et sellise teenuse katkematu ja tõrgeteta osutamine on väga oluline avalik huvi. 14.3. TOKVS § 4 lg-st 1 tulenevalt on hankijal tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks sõlmima vastutuskindlustuslepingu, mille täitmist kontrollib Terviseamet (vt TOKVS § 4 lg 4). Hankija on kohustatud esitama Terviseametile teabe vastutuskindlustuslepingu 4 Vt Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määrust asjas nr 3-23-1606, p 10.  Lk: 10 sõlmimise või selle pikendamise kohta ning kindlustusandja, kindlustuskaitse perioodi ja kindlustussumma kohta (vt TOKVS § 5 lg 1). 14.4. Terviseamet võib TTKS § 481 alusel tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses nõutud kindlustuskohustust. Seega, kui hankijal ei ole kehtivat kohustuslikku vastutuskindlustust, võib Terviseamet hankijale väljastatud tegevusloa tühistada ning sellisel juhul ei ole hankija võimalik elutähtsaks teenuseks olevat kiirabiteenust osutada. 14.5. Hankija tegevusloa väljavõttest (vt lisa 2) nähtub, et hankija praegune kindlustuskaitse lõpeb 30.11.2025. Esitame selle kohta ka eraldi kehtiva kindlustuspoliisi ärakirja, millelt nähtub samuti, et kehtiv kindlustusperiood lõpeb 30.11.2025 (vt Lisa 3). 14.6. Käesolevas asjas esitatud vaidlustuse tõttu ei ole hankijal lubatud anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks ning hankelepingu saab sõlmida alles 14 päeva möödumisel VAKO otsuse teatavakstegemisest ((§ 194 lg 4 ja § 201 lg 2). Arvestades, et vaidlustus esitati 06.11.2025, siis isegi kui VAKO lahendab vaidlustuse RHS 200 lg 1 järgi hiljemalt 08.12.2025 (06.12.2025 langeb nädalavahetusele), ei oleks hankijal VAKO otsuse jõustumise korral õigus sõlmida hankelepingut enne 22.12.2025. 14.7. Samas, praegune kindlustusleping lõpeb 30.11.2025, mis tähendab, et hankijal ei oleks alates 01.12.2025 enam kehtivat vastutuskindlustust, mis võib TTKS § 48 1 alusel kaasa tuua tagajärje, et Terviseamet tunnistab hankija tegevusloa kehtetuks ning katkeb elutähtsa teenuse osutamine. Hankija arvates ei ole kahtlust, et tegemist on väga olulise avaliku huvi äärmiselt intensiivse kahjustamisega. Jäädes selle juurde, isegi kui tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole sajaprotsendiliselt kindel, siis on hankija hinnangul mõeldamatu, et hankija peaks olema valmis sellega riskima. Sellises olukorras oleks tegemist ebaseadusliku tervishoiuteenusega ning sellist vastutust ja riski hankija ei saa võtta. Samuti ei ole see aktsepteeritav SA Tartu Kiirabi asutajate, so Tartu linna ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt. Seega, igal juhul esineb märkimisväärne oht sellise riski realiseerumiseks. Seetõttu tuleb hankijal igal juhul tagada, et ka hiljemalt 01.12.2025 seisuga oleks hankijal kehtiv kindlustusleping. 14.8. Faktilises mõttes tähendab eeltoodu, et kui VAKO ei anna hankijale luba hankelepingu sõlmiseks nõustumuse andmiseks, siis alates 01.12.25 ei ole hankijal, so SA Tartu Kiirabil enam õigus tegevusloapõhiseid teenuseid osutada, sest need on ebaseaduslikud. Seda põhjusel, et SA Tartu Kiirabi peaks osutama teenuseid, milleks tal puudub õigus. Lihtsustatult väljendades, kui VAKO ei rahulda käesolevat taotlust, peatub alates 01.12.2025 kiirabiteenuse osutamine Eesti erinevates regioonides ning tegemist on ilmselgelt sisejulgeolekriisiga. 14.9. Seega on täidetud RHS § 193 lg 5 kohane teine eeldus loa andmiseks, milleks on olulise avaliku huvi kahjustamise oht ning see on väga intensiivne. 15. Kaebaja huvid ei kaalu üles olulist avalikku huvi ning vaidlustusel ei ole eduväljavaadet 15.1. Kaebaja huviks on saavutada käesolevas Hankes kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine ning hankelepingu sõlmimine. Tegemist on kaebaja seadusega kaitstud huviga. Samas, hankija arvates on ilmselge, et vaidlustaja ärihuvi ei kaalu üles eelmises alapeatükis kirjeldatud ülekaaluka avaliku huvi kahjustada saamise ohtu. 15.2. SA Tartu Kiirabi on sihtasutus, mis on asutatud Tartu linna ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt. SA Tartu Kiirabi omab 11 kiirabibaasi Eesti erinevates paikades. Hankija hinnangul on ilmselge, et ühe eraettevõtte huvi osutada hankijale kindlustusteenust ei kaalu üles Eesti inimeste kättesaadavust erakorraliseks arstiabiks. 15.3. Ringkonnakohtu praktikas on RHS § 193 lg 5 kohaldamise osas ka selgitatud, et mida väiksemad on vaidlustuse eduväljavaated, seda väiksemaks saab pidada selle esitaja huvidele omistatavat kaalu ning kui vaidlustus on väga suure tõenäosusega põhjendamatu, kaotab ooteaja  Lk: 11 rakendamine oma sisulise õigustuse. 5 Hankija hinnangul on vaidlustuse eduväljavaade äärmiselt madal. 15.4. Oleme käesolevas vastuses seda põhjendanud ja selgitanud, et kolmandal isikul on õigus osutada kindlustusteenust ning sellega on Hankes kehtestatud kvalifitseerimistingimus täidetud. Sealjuures, kuna vastav tegevus on allutatud Finantsinspektsiooni kontrollile ja järelevalvele, ei saa kolmanda isiku tegevuse seaduslikkuse üle esineda mingit mõistlikku kahtlust. 16. Kokkuvõte 16.1. Ülaltoodud põhjustel palub hankija VAKO-l rahuldada RHS § 193 lg 5 alusel esitatud ja anda hankijale luba nõustumise andmiseks hankelepingu sõlmimiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat SA Tartu Kiirabi lepinguline esindaja Lisad: 1) Väljavõte Finantsinspektsiooni veebilehelt; 2) 23.03.2012 väljastatud tähtajatu tegevusluba nr L02661; 3) Vastutuskindlustuse poliis nr 5640768804. 5 Vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2025 määrus asjas nr 3-25-33, punkt 12. 11/11/25, 2:14 PM Northern1 International Insurance Brokers OÜ | Finantsinspektsioon LISA 1 See veebisait kasutab küpsiseid, et saaksime teile pakkuda parimat külastajakogemust. Kas annate nõusoleku Nõustun Ei nõustu küpsiste kasutamiseks? Loe rohkem Northern1 International Insurance Brokers OÜ Andmed Ärinimi Northern1 International Insurance Brokers OÜ Registrikood 12806139 Aadress Veskiposti tn 2-1002, Tallinn 10138 Telefon +37253796032 E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress https://northern1.ee/ Aktsia- või osakapitali suurus 2500 eurot Kindlustuse turustamise eest vastutav juhatuse liige Jean Pierre Vaillot Bredorf Kande tegemise kuupäev 03.08.2015 Tegevusload https://www.fi.ee/et/kindlustus-0/kindlustus/kindlustusvahendajad/kindlustusmaaklerid/northern1-international-insurance-brokers-ou 1/4 11/11/25, 2:14 PM Northern1 International Insurance Brokers OÜ | Finantsinspektsioon Luba: 4.1-1/52 Tegevusloa andmise või nimekirja kandmise otsuse nr. 4.1-1/52 Tegevusloa või nimekirja kandmise otsuse kuupäev 19.06.2015 Tegevusloaga piiritletud tegevus Olulist osalust omavad isikud Nimi Osaluse suurus protsentides Jean Pierre Vaillot Bredorf 70 Signe Soonberg 30 Piiriüleselt osutatavate teenuste loetelu Piiriüleselt osutatavate teenuste loetelu Piiriülese teenuse osutamise õiguse saamise kuupäev 23.09.2015 Teenuse nimetus ja osutamise maa õnnetusjuhtumite kindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States haiguskindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States maismaasõidukite kindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States https://www.fi.ee/et/kindlustus-0/kindlustus/kindlustusvahendajad/kindlustusmaaklerid/northern1-international-insurance-brokers-ou 2/4 11/11/25, 2:14 PM Northern1 International Insurance Brokers OÜ | Finantsinspektsioon õhusõidukite kindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States laevade kindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States transporditavate kaupade kindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States muu varakindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, sealhulgas liikluskindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States veesõiduki valdaja vastutuskindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States tsiviilvastutuskindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States krediidikindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States garantiikindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States finantskahjude kindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States kohtukulude kindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States abistamisteenuste kindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States Direktiiv 2002/83 Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States I üldine elukindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States IV pikaajaline tervisekindlustus Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid/All EU Member States https://www.fi.ee/et/kindlustus-0/kindlustus/kindlustusvahendajad/kindlustusmaaklerid/northern1-international-insurance-brokers-ou 3/4 11/11/25, 2:14 PM Northern1 International Insurance Brokers OÜ | Finantsinspektsioon Piiriüleselt osutatavate teenuste loetelu Piiriülese teenuse osutamise õiguse saamise kuupäev 17.04.2017 Teenuse nimetus ja osutamise maa Kõik elukindlustuse liigid Islandi Vabariik Kõik kahjukindlustuse liigid Islandi Vabariik Viimati muudetud: 02/06/2023 - 16:57 https://www.fi.ee/et/kindlustus-0/kindlustus/kindlustusvahendajad/kindlustusmaaklerid/northern1-international-insurance-brokers-ou 4/4 11/11/25, 4:40 PM Tervishoiutöötaja registrid LISA 2 Menüü Tagasi Avaleht Tegevusluba L02661 Tervishoiutöötajad Tegevusloa detailid Laadi tegevusluba alla Perearsti nimistud Tegevusload Avaandmed Tervishoiutöötaja iseteenindus https://medre.tehik.ee/activity-licenses/8cc669e8-5524-4176-bae2-c45fadec4b1e 1/4 11/11/25, 4:40 PM Tervishoiutöötaja registrid Tegevusloa number L02661 Teenuse osutaja Sihtasutus Tartu Kiirabi Kehtib 23.03.2012, tähtajatu Otsus Haigla liik - Vastutuskindlustus Kehtiv Kindlustusandja PZU Kindlustuskaitse periood 01.12.2024 - 30.11.2025 https://medre.tehik.ee/activity-licenses/8cc669e8-5524-4176-bae2-c45fadec4b1e 2/4 11/11/25, 4:40 PM Tervishoiutöötaja registrid Kindlustussumma 3 000 000 EUR Vastutuskindlustuse teave Kindlustusandja Kindlustuskaitse algus Kindlustuskaitse lõpp Kindlustussumma Staatus PZU 01.12.2024 30.11.2025 3 000 000 EUR Kehtiv KONTAKT KIIRELT KÄTTE ABI 1 Terviseamet Terviseamet Alustan suhtlust Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn Vaktsineeri.ee Küpsised ja privaatsuspoliitika https://medre.tehik.ee/activity-licenses/8cc669e8-5524-4176-bae2-c45fadec4b1e 3/4 11/11/25, 4:40 PM Tervishoiutöötaja registrid E-post: [email protected] Uudised Iseteeninduse kasutusjuhendid Asukoht ja teenused Mobiilne asukoht (Eesti Vabariik) Facebook Youtube Kasutustingimused Euroopa Liit Ee s ti Euroopa tule viku he a ks Re giona a la re ngu Fond https://medre.tehik.ee/activity-licenses/8cc669e8-5524-4176-bae2-c45fadec4b1e 4/4