Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 10.11.2025 VAIDLUSTUS riigihankes nr 296015 „Tallinna Heleni Kooli ehitustööd“ avaldatud hankedokumentidele Vaidlustaja: Nordlin Ehitus OÜ Registrikood: 11966711 Keemia 15, Tallinn 10616 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Tallinna Linnavaraamet Registrikood: 296015 Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn Hankija kontaktisik Ilona Umal, e-post: [email protected], [email protected]; Vaidlustaja taotlused: 1. RHS § 193 lg 1 alusel peatada avatud hankemenetlus nr 296015 „Tallinna Heleni Kooli ehitustööd“ kuni riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumiseni; 2. RHS § 185 lg 2 p 1 alusel kohustada Hankijat viima avatud hankemenetluse nr 296015 „Tallinna Heleni Kooli ehitustööd“ järgmised alusdokumentide osad kooskõlla õigusaktidega: 2.1. Tehnilise kirjelduse punktid 3.2, 5, 6.1, 6.4, 7, 8; 2.2. Lepingu eritingimuste peatükk 2 (järjekorranumbrid 1.38-1.50); 2.3. Lepingu üldtingimused 3.20 ja 3.28. 3. RHS § 198 lg 1 alusel jätta Tallinna Linnavaraameti menetluskulud tema enda kanda ning mõista Tallinna Linnavaraametilt Nordlin Ehitus OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv. 1/11 1. ASJAOLUD 1.1. 20.08.2025 avaldas Tallinna Linnavaraamet (edaspidi „hankija“) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava menetluse „Tallinna Heleni Kooli ehitustööd“ viitenumbriga 296015. Riigihankemenetluses on pakkumuse esitamise tähtaeg määratud kuni 19.11.2025. 1.2. Nordlin Ehitus OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) on tuvastanud avaldatud riigihanke alusdokumentides mitmeid puuduseid või õigusvastasusi. Eeltoodust esitab vaidlustaja käesolevaga vaidlustuse hankedokumentidele. 2. TAOTLUS MENETLUSE PEATAMISEKS 2.1. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 2.2. Vaidlustaja on käesoleva vaidlustusega vaidlustanud riigihanked nr 296015 avaldatud hankedokumendid ning taotleb vaidlustusega nende kooskõlla viimist õigusaktidega. Avaldatud menetluses nr 296015 saabub pakkumuste esitamise tähtaeg 19.11.2025, pärast millise hetke saabumist ei ole hankijal võimalik enam menetluses avaldatud alusdokumente muuta ega vaidlustajal pakkumust esitada. Seega saabub pakkumuste esitamise tähtaeg käesoleva vaidluse ajal. 2.3. Praktikas on korduvalt rõhutanud, et kui hankereeglite rikkumise kõrvaldamine on veel võimalik, siis tuleb pakkujale selline õigus taotlemiseks anda. Seega, et tagada vaidlustaja õiguste kaitse ning huvi hankemenetluses osalemiseks, milles on kehtestatud õiguspärased tingimused, ning võttes arvesse, et ei VAKO ega kohtud ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist alusdokumente muutma, on vajalik menetlus nr 296015 peatada. 2.4. Sellest johtuvalt palub vaidlustaja käesolevaga hankemenetluse nr 296015 peatada kuni vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumiseni. 3. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED  Hankedokumentides kehtestatud aruandluse nõuded ei ole selged ega kooskõlas andmekaitse reeglitega 3.1. Hankija on tehnilise kirjelduse punktis 7 sätestanud järgneva: Objektijuhid peavad viibima ehitusplatsil ehitustööde ajal pidevalt kogu tööpäeva kestel. Projektijuht peab viibima ehitusplatsil vähemalt kolmel tööpäeval nädalas minimaalselt neli tundi iga kord. Tellijal on õigus küsida projektijuhi aruannet kohal viibimise kohta ehitusplatsil ja valvekaamerate salvestisi või muid kohal viibimist tõestavaid dokumente. 3.2. Vaidlustaja hinnangul on kehtestatud tingimus enda sisult ebaselge ning vastuolus andmekaitse reeglitega. 3.3. Esiteks põhineb hanketingimuste läbipaistvus arusaamal, et tingimused peavad olema selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavad justnimelt mõistlikult informeeritud ja tavapärase tähelepanelikkusega ettevõtjaile.1 Käesoleval juhul on hankija kehtestanud nõude aruande esitamiseks, kuid ei ole kehtestanud ei detail ega vorminõuet sellisele aruandele. Puudu on selgus ja täpsus, mis võib tuua kaasa arusaamatust pooltes, mis sellises aruandes peaks olema sätestatud. Kui hankija nõuab üht, kuid töövõtja ei leia sellist kohustust olevat viib see erimeelsuste ja tülideni hankelepingu täitmisel. See ei ole aga kooskõlas RHS § 3 sätestatuga, kuna ei taga ühtset ja läbipaistvat arusaama hankelepingu täitmise käigust osapoolte õiguste ja kohustuste osas. 1 Simovart, Parrest. RHS § 1 komm. 8, lk 29. - M.A.Simovart, M.Parind (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019 2/11 3.4. Teiseks ei ole hankija kehtestatud nõue valvekaamerate salvestiste esitamiseks tööaja kontrollil kooskõlas andmekaitse reeglitega. 3.5. Valvekaamera salvestised, mis võimaldavad tuvastada konkreetseid isikuid, nende liikumist või käitumismustreid, kvalifitseeruvad isikuandmete töötlemiseks isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses. Selline töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui sellele on olemas selge õiguslik alus (IKÜM artikkel 6) ning töötlemine toimub selgelt määratletud ja põhjendatud eesmärgil, mis ei lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne (IKÜM artikkel 5). Tavapäraselt on sellise töötlemise õiguspäraseks eesmärgiks varakaitse, mida on hankija määratlenud tehnilise kirjelduse punktis 6.4, mistõttu sellise tingimuse laiendamine töötajate tööaja jälgimiseks ja kohaloleku kontrolliks on lubamatu nii selle ebaproportsionaalsuse, kui õigusvastasuse tõttu rikkudes mitmeid riigisiseseid, kui Euroopa Liidu õigusaktide norme - PS § 26 ja § 31, TsÜS § 138, TLS § 29 lg 2 p 11 ja § 41 lg 2, IKÜM artikleid 5 ja 6, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8. 3.6. Kõike seda on kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus Köpke vs Saksamaa2 asjas, selgitades et tööandjapoolne jälgimismeede peab olema proportsionaalne, seaduses sätestatud tingimustel ja võimalikult vähe isikukaitset riivav. Töötaja jälgimine ilma selge ja vahetu vajaduseta, kui on olemas leebemad alternatiivid, võib olla vastuolus konventsiooni artikliga 8. Eeltoodut on jaatanud ka Andmekaitse inspektsioon ja Tööinspektsioon3 kes on selgitanud, et kaamera jälgimist ei tohi kasutada töötajate tööajakasutuse või töö kvaliteedi jälgimiseks. Samale järeldusele on jõutud ka õiguskirjanduses.4 3.7. Seega, kui isegi vaidlustajal endal ei ole õigust jälgida enda töötajaid kaamerast, ei saa seda õiguspäraselt realiseerida ka läbi lepingulise konstruktsiooni hankija. Köpke lahendist tulenevalt ei saa tööandja ega avaliku sektori hankija tugineda üldisele huvile “tööaja efektiivsuse tagamisel”, et õigustada isikute süstemaatilist jälgimist, kuna kohus on selgelt rõhutanud, et eraelu kaitse säilib ka töökeskkonnas ning selle riive peab jääma minimaalseks. Kuigi vaidlustaja hinnangul on hankija kehtestatud üldised tööaja kontrolli tingimuste ja nende õiguspärasus küsitav, siis tegelikult on meeskonna tööaega võimalik kontrollida efektiivselt muude ja oluliselt vähem riivavate meetmete kaudu, näiteks dokumentide alusel - tööpäevikud, allkirjastatud protokollid või tööetappide aktid vms ja piisavad tööaja kontrolli teostamiseks. 3.8. Kokkuvõtlikult on tehnilise kirjelduse punktis 7 ette nähtud valvekaamera kasutamine vaidlustaja töötajate tööaja ja kohaloleku jälgimiseks ebaproportsionaalne ja õigusaktidega vastuolus olev meede ning seetõttu õigusvastane. Nimetatud nõue on vastuolus RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtetega, sealhulgas proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega, ning RHS § 88 lõikes 7 sätestatud kohustusega koostada tehniline kirjeldus viisil, mis ei piira põhjendamatult pakkujate osalemist hankemenetluses. Olukorras, kus hanketingimused kohustavad ettevõtjaid panema toime õigusaktide rikkumise takistab see ka riigihanke avamist konkurentsile. Tingimused rikuvad eraelu puutumatuse ja ettevõtlusvabaduse tagatisi, mis tulenevad PS §‑dest 26 ja 31, TsÜS §‑st 138, TLS § 29 lõike 2 punktist 11 ja § 41 lõikest 2, samuti IKÜM artiklitest 5 ja 6, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 7 ja 8 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 8. Seega palub vaidlustaja kohustada hankijat viima õigusaktidega kooskõlla tehnilise kirjelduse punktis 7 sätestatud nõuded.  Hankedokumentides on hankija kehtestanud nõuded, mis on riivavad põhiseaduslikul tasandil sätestatud ettevõtlusvabadust ning sekkuvad ettevõtja majandus- või kutsetegevusse 3.9. Hankija on tehnilise kirjelduse punktis 7 sätestanud järgneva: Objektijuhid peavad viibima ehitusplatsil ehitustööde ajal pidevalt kogu tööpäeva kestel. Projektijuht peab viibima ehitusplatsil vähemalt kolmel tööpäeval nädalas minimaalselt neli tundi iga kord. Tellijal on õigus küsida projektijuhi aruannet kohal viibimise kohta ehitusplatsil ja valvekaamerate salvestisi või muid kohal viibimist tõestavaid dokumente. 2 Euroopa Inimõiguste Kohus. (2010, 5. oktoober). Köpke vs Saksamaa (Kaebus nr 420/07). HUDOC. Kättesaadav: https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-101536 3 Tööinspektsioon. (2025, 25. juuni). Töötaja privaatsus – kaamerate kasutamine töökohal. Tööelu portaal. Kättesaadav: https://www.tooelu.ee/et/69/tootaja-privaatsus#kaamerate-kasutamine-tookohal ; Andmekaitse Inspektsioon. (2025, 6. juuni). Töösuhted – KKK. Kättesaadav https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/toosuhted#tsuhted-17 4 Saarep, K. (2017). Jälgimisseadmete kasutamine töökohal ja töötaja õigus privaatsusele [Magistritöö, Tallinna Tehnikaülikool]. Tallinna Tehnikaülikool, lk 31; European data protection supervisor. The EDPS video-surveillance guidelines. 2010. Lk. 22. Arvutivõrgus: https://edps.europa.eu/sites/edp/files/publication/10-03-17_video-surveillance_guidelines_en.pdf. 3/11 3.10. Lisaks on hankija tehnilise kirjelduse punktis 7 sätestanud sellegi, et selliste isikute vahetamine on lubatud üksnes hankija eelnevalt kirjalikul nõusolekul ja kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.28, milline oma sisus viitab, et spetsialisti vahetuse peab kooskõlastama tellijaga, kuid selline välja vahetamine on lubatud üksnes ja ainult erakorralistel asjaoludel ja tingimusel, et töövõtja pakutud asendaja vastab hanketeates ja alusdokumentides vastutavatele spetsialistidele esitatud nõuetele. Tellijal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, eelkõige juhul, kui asendaja kvalifikatsioon ei vasta pakkumuses esitatud kvalifikatsioonile või kui töövõtja ei esita tellija nõudmisel lisadokumente, mille alusel on tellijal võimalik hinnata asendaja vastavust eelnimetatud tingimustele. Spetsialisti väljavahetamise kohta peab tellija andma selgesõnalise kirjaliku nõusoleku. Tellija vaikimist ei loeta nõusoleku andmiseks. 3.11. Tehnilise kirjelduse punkti 7 puhul on tegemist tüüptingimusega5, mille sisu üle ei ole pakkujatel võimalik pidada sisulisi läbirääkimisi (RHS § 52 lg 4), mistõttu saab selle õiguspärasust hinnata juba alusdokumentide avaldamise etapis, kus tuleb arvestada lisaks RHS §-le 3 ka RHS § 8 lg 3 lauset 3 ning sellest johtuvalt VÕS §‑e 35 ja 396, kuna tingimuste tasakaalustatus mõjutab vahetult pakkujate osalemisvõimalusi ja konkurentsi riigihankel. Täiendavalt tuleb arvestada ka riigihanke alusdokumendi lisas 4.1 oleva „Ehitustöövõtulepingu üldtingimuste“ punktiga 1.2, mille kohaselt peavad lepingutingimused toetama hanke eesmärgi kvaliteetset ja tõhusat täitmist, kuid mitte tooma kaasa põhjendamatuid lisakulusid tellijale ega ebaproportsionaalseid kohustusi töövõtjale. Seega tuleb lähtuda sellest, et hanke tegelik eesmärk on saavutada kvaliteetne tulemus, mitte määratleda võimalikult tihedat füüsilist kohalolekut objektil või keelata ja takistada ettevõtjatel spetsialistide vahetamist. Seega ei ole vaidlustaja hinnangul sellise tingimuse enda, ega ka lepingu üldtingimuse punkti 3.28 kehtestamine õiguspärane ega ka proportsionaalne arvestades hankemenetluse eesmärki. 3.12. Esiteks, läheb hankija nõue objektijuhile viibimiseks ehitusplatsil kogu tööpäeva vältel vastuollu nii TLS-i, TTOS-i, kui ettevõtja vaba õigusega enda ettevõtluse viiside korraldamiseks. 3.13. Objektijuht tegutseb töölepingu alusel ning tal on seadusest tulenev õigus töö- ja puhkeajale ning põhjendatud äraolekutele,7 näiteks pauside pidamiseks, arsti juurde minekuks või muude vajalike perekondlike kohustuste täitmiseks (vt TLS § 42, § 43, § 46, § 47, § 51). Sellistest kohustustest ei ole töötajal alati võimalik ka tööandjat eelnevalt teavitada. Lisaks eeltoodule peab iga tööandja järgima lisaks TTOS §-des 9 ja 91 sätestatud kohustusi füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite ärahoidmiseks, mille hulka kuuluvad nii üleväsimus, kui pikaajaline üksinda töötamine ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud ohutegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist või põhjustada tööstressi. Seetõttu on ebaproportsionaalne kehtestada objektil viibimise kohustus viisil, mis ei arvesta näiteks võimalike õiguspäraste töölt puudumistega, meeskonnatöö üritustega, kontoris toimuvate koosolekute ja kolleegidega suhtluse ega sisalda selget erandimehhanismi nende juhtude tarbeks. Selline olukord hakkab mõjutama iga töötaja heaolutunnet. Nagu on märkinud Riigikohus8, tuleb ebamõistlikku kahjustamist tüüptingimuste puhul eeldada eelkõige siis, kui nendega kaldutakse kõrvale seaduses sätestatud olulistest normidest. Töö- ja puhkeaja ning hea töökeskkonna tagamine kuulub kahtlemata nende normide hulka. 3.14. Lisaks ei ole hankija arvestanud asjaoluga, et ka objektijuhi tööülesanded hõlmavad selliseid tegevusi, mille puhul on vajalik loovust ning mis eeldavad, et neid peab tegema kontoris arvutist ja objektil viibimine ei ole võimalik. Objektijuhi töö ei ole võrreldav tehasetöötaja tööga, et nõuda isikult paigal viibimist. 3.15. Kusjuures, kui objektijuht peab kogu tööpäeva vältel viibima pidevalt objektil tähendab see justkui hankija nõuet, et objektijuhi muud tööd tuleb teostada ületundide raames. Viidatud eeldus ei ole samuti õiguspärane ning on vastuolus TLS-is ja TTOS-is sätestatuga, sest iga tööandja peab esmajoones suutma töötajate tööd korraldada selliselt, et töötajatel ületunde ei tekiks. Lisaks tekib siinkohal ka vastuolu RHS §-s 2 sätestatud rahaliste vahendite säästlikkuse põhimõttega, et pakkumuse tegemisel peavad ettevõtjad arvestama palgafondideks juba ka ületunnitasud hankija tarbetute nõuete tõttu. 3.16. Siinkohal vajab tingimuste ebamõistlikkuse foonil märkimist ka tehnilise kirjelduse punkti 7 ja lepingu üldtingimuste punkti 3.28 asendamise regulatsioon, mis kehtestavad ettevõtjale sisuliselt keelu objekti- ja projektijuhtide vahetamiseks või võimaldab hankijal igal ajal ilma sisulise põhjuseta keelduda isikute asendamisest ja viivitada nõusoleku või sellest keeldumisega ettenähtamatu aja. Töötaja ei ole tööandja 5 RKo 2-15-15662/55, p 21. 6 RKo 2-18-10175/37, p 11. 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2024). Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde [01.01.2024 jõustunud redaktsioon]. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-09/TLS%20selgitused_2024%20august.pdf 8 RKo 2-17-284/42, p 45.2. 4/11  omand, keda saab sundida tööandja juures töötama. Samuti ei ole põhjendatud hankija nõue, et objekti või projektijuhte ei tohi muuta ning üks isik peab aastaid vältava projektiga olema seotud. 3.17. Ebaproportsionaalseks tuleb muuhulgas pidada kõiki selliseid hanketingimusi, mis sisuliselt suunavad ettevõtjaid lepingu täitmisel õigusrikkumisse. Ühelt poolt suunab selline lepingu tingimus õigusrikkumisse osas, mis ei võimalda tööandjatel lubada töölepingu seaduses sätestatud õiguseid rakendada ning teisel juhul suunab õigusrikkumisse osas, mis olukorras mil töötaja kasutab TLS-is sätestatud vaba aja rakendamise õigust või tellija ei ole mõistliku aja jooksul töövõtja taotlusele vastanud, ei ole võimalik tagada objektijuhil läbiv objektil viibimine ja seeläbi lepinguline rikkumine, mille tagajärjeks on ka leppetrahvid. Selline nõue ei ole õiguspärane ega lubatav. 3.18. Lõpetuseks viitab vaidlustaja sellelegi, et kuigi hankija eesmärgiks on saada kvaliteetne töö, siis ei ole hankija ilmselt arvestanud, et hankija kehtestatud äärmiselt karmid tingimused ei soosi objektijuhtide seas hankija objektil töötamist. Sealjuures olukorras, kus häid objektijuht on niigi piiratud hulgal, takistab see niisamuti konkurentsi teket, kui ka tööandja ja töötaja enesekehtestamise õigust olukorras, kus töötaja võimekuse hulka kuuluks näiteks kahe objekti juhtimine. Kõige eeltoodu valguses on äärmiselt küsitav, kas selline majandustegevusse sekkumine on põhjendatud, eriti arvestades RHS § 2 sätestatud hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamisega. 3.19. Arvestades, et objektijuht on töölepinguline töötaja, kellele laieneb töölepingu seadusest tulenev kaitse, siis ei saa hankija nõuda hanketingimustega õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, samuti ei ole õiguspärane hankija kehtestatud tingimused, mis koosmõjus toovad kaasa lepingulise rikkumise. Sellest johtuvalt tuleb tehnilise kirjelduse puntki 7 ja lepingu üldtingimuste punkti 3.28 pidada ebaproportsionaalseks ja õigusvastaseks RHS § 2, § 3, § 88 lg 7, TLS § 47 ja VÕS § 6 mõttes. Seega palub vaidlustaja kohustada hankijat viima õigusaktidega kooskõlla tehnilise kirjelduse punktis 7 ja lepingu üldtingimuste punktis 3.28 sätestatud nõuded. 3.20. Teiseks on hankija nõue projektijuhile, millest tulenevalt peab projektijuht viibima ehitusplatsil kolmel tööpäeval nädalas minimaalselt neli tundi iga kord ebaproportsionaalne. Projektijuhi töö on olemuselt strateegiline ning hõlmab mitmeid paralleelseid protsesse, sh hangete läbiviimist, eelarvestamist, lepingulist suhtlust, aruandlust ja koostööd tellijaga. Need tegevused ei eelda, et projektijuht viibiks objektil etteantud ajaraamides iganädalaselt etappides, kus selleks vajadus puudub. Seda toetab ka tellija enda määratletud vastavustingimus punktis 12, mis keskendub projektijuhi sisulisele pädevusele, st varasemale kogemusele töövõtja objekti- või projektijuhina sarnaste hoonete ehitusel. Nõude fookus on võimekusel juhtida keerukaid ehitusprotsesse, mitte sellel, mitu korda nädalas ja mitu tundi korraga peab projektijuht füüsiliselt platsil viibima. Puudub seega põhjendus, miks peaks hankija sellise nõude hankedokumentides kehtestama. Arvestama peab, et erinevatel inimestel on erinev efektiivsus ning töö mida mõni isik teeb tund aega võib teisel võtta 3 tundi ja vastupidi. Ning see ongi TLS-i mõttes tööandja tööaja korralduse osa (TLS § 47), mida peab iga ettevõtja olema vaba saama ette määrata ja reguleerida. 3.21. Kui konkreetne ehitusetapp või töö iseloom ei eelda projektijuhi iganädalast füüsilist kohalolekut objektil, ei paranda jäik ajaliselt fikseeritud platsil viibimise nõue juhtimisprotsessi kvaliteeti. Arvestades, et suur osa projektijuhi ülesannetest on teostatavad distantsilt, muutub ajaliselt määratletud kohalolukohustus sisutühjaks vorminõudeks. Selline lähenemine ei lisa hankele ega selle tulemusele väärtust, vaid piirab pakkujat ebaproportsionaalselt, kohustades teda kehtestama juhtimispraktika, mis ei pruugi vastata objekti tegelikele vajadustele ning tekitab ka põhjendamatuid kulusid ja piirab turgu, sest töövõtja sama töötaja ei saa samal ajal teha töid muudel objektidel, vaid peab sisuliselt konkreetsel objektil seisma ja vaatama kuidas teised tööd teevad. Selline turu piirang on aga konkreetses vastuolus RHS üldpõhimõtetega, kujutab endas sekkumist pakkuja ettevõtlusvabadusse, milline on reguleeritud põhiseaduses aga ka ettevõtja majandus- ja kutsetegevusse. Kahju tekitamine majandus- või kutsetegvusse sekkumise läbi on VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel muuhulgas keelatud. 3.22. Kui hankija hakkab nõudma töökorraldust, mis ei tulene lepingu esemest ega ole objektiivselt vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, muutub see ebaproportsionaalseks piiranguks, mis ei ole kooskõlas ka RHS § 3 proportsionaalsuse põhimõttega. Kuigi PS ega RHS ei keela hankijal kehtestada töö kvaliteedi tagamiseks vajalikke tingimusi, ei anna see alust piirata pakkuja juhtimisotsuseid valdkondades, mis ei mõjuta otseselt lepingulise tulemuse saavutamist ega selle kvaliteeti. Seda toetab ka Riigikohtu praktika, milles on rõhutanud, et isegi õiguspärase nõude kasutamine võib muutuda õiguste kuritarvituseks, kui olemas on mõistlik alternatiiv, mis teenib lepingu eesmärki paremini ja ei kahjusta teise poole õigustatud huve.9 9 RKo 2-17-9391/46, p 16.3 5/11  Sellest tulenevalt on nimetatud nõue vastuolus RHS § 3 üldpõhimõtetega, eelkõige proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega, ning RHS § 88 lõikes 7 sätestatud kohustusega koostada tehniline kirjeldus viisil, mis ei piira põhjendamatult pakkujate osalemist hankemenetluses. 3.23. Arvestades, et projektijuhi pidev kohalolek ei ole omaette väärtus, kui juhtimisfunktsioon on tagatud muude töökorralduslike lahenduste kaudu, siis ei saa hankija formaalset nõuet projektijuhi sisutühjaks kohalolekuks pidada proportsionaalseks RHS § 3, § 88 lõikega 7, TLS § 47, VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja PS § 31 tähenduses. Seega palub vaidlustaja kohustada hankijat viima õigusaktidega kooskõlla tehnilise kirjelduse punktis 7 sätestatud nõue.  Hankija poolt nõutava meeskonna koosseisu on põhjendamatu ja ebaselge 3.24. Vastavustingimustes on hankija nõudnud järgmise meeskonna komplekteerimist: a) Vähemalt üks projektijuht, kes vastab vastavustingimuste punktis 12 sätestatud nõuetele ning kelle tööülesannete hulka kuulub vastutamine töövõtulepingu täitmise eest ning kes on töövõtja volitatud esindaja lepingus või lepingudokumentides; b) Vähemalt üks objektijuht, kes vastab vastavustingimuste punktis 13 sätestatud nõudele; c) Vähemalt üks BIM koordinaator, kes vastav vastavustingimuste punktis 14 sätestatud nõudele. 3.25. Lisaks eeltoodule on hankija eraldi sätestanud tehnilises kirjelduses järgmise nõude: d) töövõtja peab oma pakkumuses arvestama objekti meeskonna kvaliteedikontrolli spetsialistiga, kelle ülesandeks on meeskonnaväliselt juhtida töövõtja tähelepanu töökvaliteedi, töökaitse ja ohutuse probleemidele. Minimaalne kordade arv objektil neli korda kuus lepinguperioodil. Spetsialist peab enne objektile tulekut teavitama tellijat (e-kiri), et tellijal oleks võimalik osaleda objekti ülevaatamises samal ajal. Igakuine aruanne tuleb esitada tellijale. 3.26. Ka eeltoodu ei ole veel kõik, vaid hankija on meeskonnaliikmete vajadust sätestanud lisaks ka lepingus, mis nõuab veel järgmist: e) Projektijuht (sama, mis sätestatud vastavustingimuses nr 12); f) Eritööde projektijuht; g) Objektijuht nr 1 (sama mis sätestatud vastavustingimuses nr 13); h) Objektijuht nr 2; i) BIM koordinaator (sama, mis sätestatud vastavustingimustes nr 14); j) Projekteerija; k) Teedeinsener; l) Elektritööde eest vastutav spetsialist; m) Ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemi automatiseerimise tööde vastutav spetsialist; n) Valveseadmestike- ja tuleohutuspaigaldise eest vastutav spetsialist; o) Veevarustuse- ja kanalisatsioonitööde eest vastutav spetsialist; p) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutustööde eest vastutav spetsialist; q) Kvaliteedikontrolli eest vastutav spetsialist. 3.27. Eeltoodud tingimused dokumentides on omavahel vastuolus ning ebaselged. Ei saa olla nii, et vastavustingimustes nõuab hankija minimaalse meeskonna komplekteerimist, milline lepingu täitmisel osutub aga hoopis teistsuguseks ja mitmekordistab inimeste arvu, sealhulgas duubeldab objekti- ja projektijuhtide arvu. Veel enam, mitte ühestki hankedokumendist ei tulene see, milleks on lepingu täitmisel vajalik sellist hulka isikuid kaasata ja juba 5 tööpäeva jooksul kõik sellised CV-d esitada, kuigi reaalvajadus vastava spetsialisti järele osutub ehk alles aasta hiljem. 3.28. Alusdokumentides puudub lisaks põhjendus või sisuline selgitus, miks on vajalik kahe sama kvalifikatsiooniga objektijuhi või projektijuhi kaasamiseks, mistõttu jääb ka see nõue põhjendamatuks 6/11  ning tekitab ebakõla alusdokumentide erinevate osade vahel. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et hankijal on kohustus tagada, et alusdokumentides ei esine vastuolusid.10 3.29. Veelgi enam, nõue, mille kohaselt peab pakkuja kaasama kaks võrdselt kvalifitseeritud objektijuhti, on vaidlustaja hinnangul ebaproportsionaalne, arvestades hanke eset, tööde juhtimisvajadust ning asjaolu, et professionaalse ja pädeva projektijuhi kaasamine on samuti kohustuslik. Ühe objektijuhi piisavus koos projektijuhi toetava rolliga tagab tööde kvaliteetse juhtimise ning lepingu eesmärkide täitmise. Täiendava kõrgelt kvalifitseeritud spetsialisti kaasamise kohustus suurendab põhjendamatult töövõtja kulusid, piirab pakkujate ringi ja võib moonutada ausat konkurentsi. Näiteks Statistikaameti andmetel oli ametirühma „Ehituse töödejuhatajad“ keskmine brutokuupalk 2025. aasta II kvartalis 2679 eurot, mis tähendab, et täiendava objektijuhi kohustuslik kaasamine kasvatab töövõtja personalikulu mitmekümne tuhande euro võrra kogu lepingu kestel, ilma et sellel oleks otsest seost hankelepingu täitmise eesmärgi saavutamisega. Selline nõue moonutab ausat konkurentsi ja piirab põhjendamatult pakkujate ringi, rikkudes RHS § 3 üldpõhimõtteid. 3.30. Lisaks eeltoodule tuleb arusaamatuks pidada ka tehnilises kirjelduses nõutud spetsialisti nõuet: töövõtja peab oma pakkumuses arvestama objekti meeskonna kvaliteedikontrolli spetsialistiga, kelle ülesandeks on meeskonnaväliselt juhtida töövõtja tähelepanu töökvaliteedi, töökaitse ja ohutuse probleemidele. Minimaalne kordade arv objektil neli korda kuus lepinguperioodil. Spetsialist peab enne objektile tulekut teavitama tellijat (e-kiri), et tellijal oleks võimalik osaleda objekti ülevaatamises samal ajal. Igakuine aruanne tuleb esitada tellijale. Nimetatud sätte juures tuleb arvestada ka töövõtja kohustusega, mis tuleneb lepingu üldtingimuste punktist 3.20, mille kohaselt on töövõtja kohustatud koostama ja esitama tellijale kolmekümne kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest töövõtjapoolse kvaliteedi tagamise ja järelevalve kava ning vastutavate spetsialistide nimed, kes kontrollivad vastavaid ehitusosi. 3.31. Ühelt poolt ei ole nimetatud kvaliteedikontrolli spetsialisti osas sätestatud, millised on tema vastutused ja kohustusala, eriti kuna tegemist on justkui meeskonnavälise isikuga, ning teiselt poolt jääb vaidlustajale mulje, et nimetatu läbi soovib hankija tellida töövõtja kulul endale omanikujärelevalvet, millist kinnitab ka lepingu üldtingimuste punkt 3.20. See ei ole aga põhjendatud. Ehitusseadustiku § 19 lg 1 p 5 ja § 20 kohaselt on omanikujärelevalve korraldamise kohustus ehitise omanikul. Seega ei saa sellist kohustust panna töövõtjale, mistõttu on vastav nõue tehnilises kirjelduses ja lepingu üldtingimustes otseselt vastuolus EhS § 19 lg 1 p-ga 5 ja §-ga 20. 3.32. Kokkuvõtlikult on kahe objektijuhi ja kahe projektijuhi nõue sisuliselt põhjendamata, dokumentides vastuoluline ning pakkujale ebaproportsionaalset lisakoormust tekitav. Selline tingimus ei lähtu hanke eesmärgist ega ole vajalik selle kvaliteetse täitmise tagamiseks, eriti olukorras, kus juba nõutakse eraldi projektijuhi ja objektijuhi kaasamist. Sellisena on see vastuolus riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtetega, sealhulgas proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega. Samuti on vaidlustaja hinnangul põhjendamatu ja ebakohane ka tehnilises kirjelduses sätestatud nõue kvaliteedikontrolli spetsialistile ning ebaselge ka reaalvajadus ja nõuded kõigi muude lisameeskonnaliikmete osas. Hanketingimused on ebaselged ja arusaamatud ning seetõttu vastuolus RHS §-ga 3. Seega palub vaidlustaja kohustada hankijat viima õigusaktidega kooskõlla tehnilise kirjelduse punktis 6.4 ja lepingu peatükis 2 (numeriaalselt punktid 1.38-1.50) ja lepingu üldtignimuste punktis 3.20 sätestatud nõuded.  Hankija on sätestanud tehnilises kirjelduses mitmeti mõistetavaid tingimusi või põhjendamatult jätnud kogu ehitusaegse riski ettevõtja kanda 3.33. Riigihanke alusdokumentide ülesehitus ning pakkujale pandud kohustuste laad kujundavad käesoleval juhul olukorra, kus pakkumuse esitamine ei eelda üksnes tavapärast kutsealast pädevust ja kogemust, vaid ka ulatuslikku ettenägemisvõimet, tõlgendusoskust ning valmisolekut võtta üle märkimisväärne hulk riske, mis oma olemuselt kuuluvad tegelikult hankija vastutusvaldkonda. Samal ajal ei võta hankija vastutust isegi oma esitatud lähteandmete õigsuse eest. 3.34. Ehkki RHS ei sätesta otsesõnu, et hankelepingu tingimused peavad olema majanduslikult mõistlikud ja vastastikku tasakaalus, on selge, et tingimused, mis kahjustavad hankelepingu teist osapoolt, on vastuolus 10 TrtRnKo 2-17-5880/30, p 19. 7/11  avalike vahendite säästliku kasutamisega, moonutavad konkurentsi või rikuvad läbipaistvust, on vaidlustatavad RHS § 3 alusel.11 3.35. Vaidlustaja hinnangul on käesolevas asjas mitmed pakkujale pandud määramatud kohustused ning hankija täielik vastutuse välistamine enda lähteandmete õigsuse eest, ilmselgelt ebaproportsionaalsed ega järgi ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna vaidlusalused tingimused mõjutavad otseselt pakkumuse koostamise võimalikkust, on nende vaidlustamine käesolevas etapis õiguspärane ja põhjendatud. Järgnevalt toob vaidlustaja välja konkreetseid tingimused, mis isoleerituna võivad paista küll tavapärastena, kuid koosmõjus loovad ebaproportsionaalse ja pakkuja poole kaldu vastutusejaotuse. 3.36. Tehnilise kirjelduse punktis 8 on hankija kehtestanud järgmise nõude: Kõik konstruktsioonide ja süsteemide eesmärgipäraseks tõrgeteta töötamiseks vajalikud tööd või tooted, mis ei ole kajastatud pakkumuses, kuid milleta ei ole võimalik tagada lõppeesmärki, loeb hankija tööde koostisosaks, mille eest täiendavalt maksma ei pea. Hankija eeldab, et pakkuja on oma pakkumuses arvestanud kõikide töödega, lähtudes oma professionaalsusest ning sarnaste tööde kogemusest tööde vajaduse ja hinna määramisel. Pakutava vastavus tegelikkusele on pakkuja vastutusel (risk). Pakkumuses tuleb arvestada ka nende tööga, mis ei ole riigihanke alusdokumentides otseselt kirjeldatud, kuid tulenevad õigusaktidest, tehnilistest normidest, standarditest ja vastavate ametkondade nõuetest (sh Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Tööinspektsioon, Keskkonnainspektsioon, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kesklinna Valitsus, Elektrilevi OÜ, Tallinna Vesi, Utilitas, Gaasivõrgud AS, Telia jne). Pakkuja peab arvestama, et eelnimetatud ametkonnad või teenusepakkujad (küte, vesi-kanal, side, elektrivarustus) võivad tööde eel, käigus või tööde vastuvõtmisel esitada täiendavaid nõudeid ja nende nõuete täitmine kuulub käesoleva hanke mahtu ning nende eest täiendavalt maksma ei pea. 3.37. Tehnilise kirjelduse punktis 6.1 on hankija kehtestanud järgmise nõude: Töövõtja koostatud projektlahenduse õigsuse ja vastavuse eest (normidele, õigusaktidele, ehitus-tehnoloogiale jm) vastutab töövõtja ning tellija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest võimalike projekteerimisvigadest tulenevate kahjude eest. Tellija kooskõlastamine tähendab üksnes rajatava hoone kasutaja vajadustele ja riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele vastavuse kontrollimist. Sama põhimõte kehtib ka tööde kohta. Tellija kooskõlastus ei võta töövõtjalt vastutust nõuetele mittevastava või mittekvaliteetse töö tellija nõudel korrigeerimise eest. 3.38. Tehnilise kirjelduse punktis 6.4 on hankija kehtestanud järgmise nõude: Pakkuja peab arvestama pakkumuses, et müra või tolmu tekitavate ehitustööde aeg tuleb eriti hoolikalt planeerida, kuna kõrval asuvad eluhooned. 3.39. Lisaks kuigi tehnilise kirjelduse punkt 8 seab pakkujale kohustuse ise hinnata tööde mahtu ja ulatust, tuginedes lisaks esitatud dokumentidele ka õigusaktidele, tehnilistele normidele ning potentsiaalsetele tulevastele ametkondlikele nõuetele. Punktides 3.2, 5 ja 6.4 välistab hankija otsesõnu vastutuse põhiprojekti kvaliteedi ja normikohasuse eest, kuid eeldab samal ajal, et pakkuja peab koostama selle alusel tööprojekti, tellima ekspertiisid, viima läbi avamised ja vajalikud uuringud ning vajadusel ümberprojekteerimised. Kõik see peab toimuma hankija kooskõlastusel, ent ilma et hankija ise sellest mingit vastutust kannaks. Punkt 6.4 paneb pakkujale kohustuse viia läbi sisuliselt määratlemata kasutajakoolitus, ilma et tal oleks tegelikku kontrolli osalejate pädevuse või kohaloleku üle, kuid vastutus koolituse tulemuse eest jääb endiselt talle. Sealjuures puudub pakkujal isegi teadmine, kas hankija on tehnosüsteemide hoolduseks ka hoolduslepinguid sõlmib või on sõlminud. Punktis 6.4 toodud nõuded, näiteks alltöövõtjate tööriietus, tahvelarvutite eelhäälestus BIM-i ja valvevideoga või müra- ja tolmutööde ajastus, võivad tunduda tehniliselt põhjendatud, kuid muutuvad problemaatiliseks, kui neid rakendatakse olukorrast sõltumatult. Näiteks nõue kanda suvel kuumades tingimustes kindlat vormiriietust võib olla vastuolus töötervishoiu ja -ohutuse põhimõtetega. Kokkuvõttes kujundab nimetatud tingimuste koosmõju pakkujale olukorra, kus tal tuleb pakkumuse koostamisel arvestada sisuliselt piiritu hulga tingimustega, mille ulatus, täpsus ja rakendumise hetk ei ole ei tuvastatavad ega hinnatavad pakkumuse esitamise ajal. 3.40. Tegemist on avatud hankemenetlusega, kus hankelepingu tingimuste üle pakkujad hankijaga läbi rääkida ei saa (RHS § 52 lg 4). Seega on tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on 11 TlnRnKo 2-21-17871/21, p 11.1; TlnRnKo 3-21-933/45, p 20. 8/11  tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult.12 Eriti oluline on see juhul, kui tüüptingimused nihutavad seadusest tuleneva riskijaotuse pakkuja kahjuks.13 Seetõttu tuleb ka vaidlustuskomisjonil hinnata vastutuse jaotumise ebamõistlikkust.14 3.41. Kuigi üldjuhul kannab pakkuja professionaalina töö maksumuse riski, ei anna see siiski hankijale õigust täielikult loobuda vastutusest oma esitatud lähteandmete õigsuse ja piisavuse eest. Riigikohtu praktika15 järgi ei saa pakkujale omistada vastutust olukordades, kus pakkumuse aluseks olevad eeldused osutuvad puudulikuks või eksitavaks hankija enda tegevuse tõttu. Isegi kogenud pakkuja ei saa mõistlikult hinnata tööde sisu ja mahtu, kui talle kättesaadava teabe põhjal pole seda võimalik teha. Hankija ei saa sellises olukorras eeldada, et pakkuja asub enne pakkumuse esitamist üksikasjalikult kontrollima16 või ekspertiisi tellima17 professionaalse projekteerija (Sirkel & Mall OÜ) koostatud dokumentatsioonile. Professionaalne hoolsus ei tähenda ulatuslikku spekuleerimist määramatute ja varjatud riskide üle, mille olemasolu ja tähendust oleks pidanud määratlema hankija ise. 18 Samuti tuleb arvestada, et ka kõige kogenum pakkuja ei pruugi enne tööde alustamist tuvastada kõiki projektidokumentides peituvaid puudusi, ebatäpsusi või sisemisi vastuolusid. Tartu Ringkonnakohtu praktikast19 tuleneb, et isegi ilmseid erinevusi projektis ja mahutabelis võib töövõtja märgata alles tööde käigus. Sellest lähtuvalt on põhjendamatu nihutada kogu määramatusest ja ebaselgusest tulenev risk pakkujale, eriti kui hankija on samal ajal välistanud enda vastutuse esitatud lähteandmete sisulisest korrektsusest. Sellisel kujul tingimused ei taga turuosaliste võrdset kohtlemist ning muudavad pakkumuse koostamise keeruliseks või võimatuks. 3.42. Samal ajal on hind riigihankeprotsessis ja sellele järgnevas hankelepingus keskse tähtsusega tingimus, mis ei saa olla orienteeruv.20 Kui aga hinnapakkumine peab tuginema ebamääraste, vastuoluliste või puudulike lähteandmete kogumile, mille sisu eest hankija endale vastutust ei võta, muutub pakkuja hinnapakkumine spekulatiivseks. Selline olukord kahjustab hinnapakkumise tegelikku funktsiooni, moonutab konkurentsitingimusi ja muudab pakkumuste võrdlemise meelevaldseks, kuna iga pakkuja lähtub erinevatest eeldustest ja prognoosidest. Hankija ülesanne on aga tagada, et konkurents oleks efektiivselt ära kasutatud ja tehniline kirjeldus tagaks kõigile ettevõtjatele võrdsed võimalused pakkumuse esitamiseks (RHS § 88 lg 7).21 Kui hankija esitab puudulikud või ebatäpsed lähteandmed, kuid samal ajal välistab oma vastutuse nende usaldusväärsuse eest, siis eeldus, et pakkuja peab sellest hoolimata esitama siduva hinnapakkumise, nihutab kogu riski ebaõiglaselt pakkuja kanda. Selline lähenemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kutsealase hoolsuse standardiga ning RHS § 3 sätestatud proportsionaalsuse ja läbipaistvuse nõuetega, milline asub lõpuks riivama ka avalike vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet, kuna pakkujad peavad asuma erinevas ja määratlemata ulatuses riski hinda arvestama. Hankijal on olemas selleks efektiivsemad vahendid, näiteks reservi kehtestamine, mis aitab aga oluliselt paremini kaasa pakkumuste ühetaolisusele ja ühenäolisusele ning kui probleeme ei kerki, siis reservi ei kasutada, mida aga juba hinda arvestatud maksumuse puhul ei saa arvestada. 3.43. Alusdokumentide ebamäärasus ja pakkujale pandud ebaproportsionaalne riskikoormus ei ole kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga22, mis nõuab läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist kogu hankemenetluse vältel. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et kõigil pakkujatel peavad olema võrdsed võimalused oma pakkumuste koostamisel ning alusdokumentide, sh tehnilise kirjelduse, sisu peab olema selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt määratletud.23 Kui alusdokumentides esinevad määramatud riskid, moonutavad need ausa ja prognoositava konkurentsi aluseid ega võimalda tagada võrreldavaid pakkumusi24. Nagu Veolia kohtuasjas on rõhutatud, tuleb sellised tingimused hankijapoolse selguse puudumisel käsitada läbipaistvuskohustuse rikkumisena, kuna pakkujatel puudub objektiivne võimalus 12 TlnRnKo 2-21-17871/21, p 11.2; RKo 2-21-4251/36, p 11.4; TlnRnKo 31.01.2023, 3-21-933/45, p 19; RKo 2-15-15662/55, p 20. 13 RKo 2-15-15662/55, p 20. 14 RKo 3-2-1-112-15, p 16; RKo 3-2-1-50-15, p 20; RKo 3-2-1-71-14, p 134 15 RKo 3-2-1-102-14, p 20; RKo 2-15-15662/55, p 15 ja 18; RKo 3-21-1733/58, p 21. 16 RKo 2-15-8204/113, p 14. 17 RKo 2-15-8204/113, p 14. 18 RKo 2-15-15662/55, p 20. 19 TrtRnKo 2-17-5880/30, p 19. 20 RKo 3-2-1-102-14, p 19 21 VAKO, 156-24/276975, p 7.5. 22 C-82/24, p 32–33; C-448/01, p 71 23 C-23/20, p 61-62; C-413/17, p 34; C-368/10, p 62; RKo 3-20-718/28 , p 15.2. 24 C-82/24, p 33, 36 , 39, 50. 9/11  mõista, millised on lepingu sõlmimise ja täitmise tegelikud tingimused. Sellises olukorras ei ole tagatud pakkumuste võrreldavus ega aus konkurents 3.44. Hankija peab hanketingimuste kehtestamisel lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest, mille kohaselt peab iga piirav meede olema sobiv eesmärgi saavutamiseks ning vajalik ehk vähem koormava alternatiivi puudumisel põhjendatud. Kohtupraktikas on selgitatud, et tingimus on proportsionaalne üksnes siis, kui see on kohane ja vajalik25 ning ehkki hankijal on hankelepingu tingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum, ei ole see piiramatu olukorras, kus kohustuste tasakaal on ilmselgelt paigast ära ning tingimused piiravad pakkujate tegevusvabadust ilma mõistliku põhjenduseta.26 Käesolevas asjas puudub igasugune põhjendus, miks on vajalik niivõrd ebamäärane ja ühepoolselt pakkuja kahjuks kaldu riskijaotus, mille tulemusel vastutab pakkuja ka nende asjaolude eest, mis tulenevad hankija enda puudulikest lähteandmetest, projekti ebatäpsusest või ettenägematutest tööde mahtudest. Selline vastutuse jaotus ei ole proportsionaalne seatud eesmärgi, s.o kvaliteetse ja õigeaegse töö teostamise suhtes, vaid kujutab endast pakkujatele õigusvastast koormavat abinõu 3.45. Kokkuvõtvalt on alusdokumentides kujundatud tingimuste kogum selline, mis nihutab olulise osa riskidest pakkujale, ilma et see oleks sisuliselt põhjendatud või proportsionaalne. Pakkuja ei saa pakkumuse esitamisel tugineda selgetele ja usaldusväärsetele lähteandmetele, kuid temalt eeldatakse kõigi riskidega arvestamist pakkumuse maksumuse esitamisel. Selline vastutuse jaotus ei taga ei pakkujate võrdset kohtlemist ega õiglast konkurentsi, moonutades pakkumuste võrreldavust. Sellest tulenevalt tuleb pakkujale pandud riskijaotust pidada ebaproportsionaalseks ning hanketingimused on selles osas vastuolus RHS § 3, VÕS § 42 ja hea halduse põhimõtetega. Seega palub vaidlustaja kohustada hankijat viima õigusaktidega kooskõlla tehnilise kirjelduse punktis 3.2, 5, 6.1, 6.4 ja 8 sätestatu nõuded. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive. RHS § 185 lg 1 järgi võib hankija tegevuse vaidlustada juhul, kui see rikub vaidlustaja õigusi. Seega peab vaidlustuse esitamiseks olema põhjendatud huvi, milleks kinnistunud kohtupraktika järgi saab ainsana olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vt nt TlnRnKo 3- 11-2403, p 16). Vaidlustaja hinnangul on hankija seadnud avaldatud avatud hankemenetluse alusdokumentidesse tingimused, mis on vastuolus õigusaktidega ning milliseid hankija peaks muutma. Sellise vaidluse rahuldamine aitab kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele ning rikutud õiguste taastamisele. Seega esineb vaidlustajal põhjendatud huvi vaidlustuse esitamiseks. 4.2. Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab laekuma vaidlustus VAKO-le 5 tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Riigihankes nr 296015 on pakkumuste esitamise tähtpäev määratud 19.11.2025, mistõttu on viimane päev vaidlustuse esitamiseks 11.11.2025. Järelikult on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 4.3. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse lahendamist istungil. 4.4. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud kooskõlas RLS § 258 lg 1 p 2 vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot. 4.5. Esindusõigus. Vaidlustaja nimel vaidlustuse esitanud isik kinnitab esindusõiguse olemasolu. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv 25 TrtRnKo 3-24-2840/12, p 12.2; C-76/16, p 33; C-218/11, p 29. 26 TlnRnKo 3-23-2547/14, p 16; RKo 3-3-1- 65-11, p 26; TlnRnKo 3-20-1202, p 10; RKo 3-18-587, p 10; TlnHKo 3-21-613, p 10; RKo 3-20-582, p 10; RKo 3-19-1443, p 13; TrtRnKo 3-24-2840/12, p 12.1. 10/11 vandeadvokaat Nordlin Ehitus OÜ lepinguline esindaja 11/11 Maksekorraldus Payment order Number 53957 Makse kuupäev / Payment value date 10.11.2025 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal identification code or registration number OÜ NORDLIN EHITUS 11966711 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN EE062200221050112374 Maksja pank / Payer Bank name Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN EE932200221023778606 Saaja pank / Beneficiary´s bank Swedbank AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency EUR 1 280.00 Makse selgitus / Details of payment Hankemenetluse nr 296015 „Tallinna Heleni Kooli ehitustööd“ vaidlustus Viitenumber / Reference number 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data Makse unikaalne tunnus / End to end ID V-1665 Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address 1/2 Kinnitus / Confirmation • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. Allkirjad / Signatures Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Payer’s name and Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, surname, signature and signature of the bank's representative 2025111003497101 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2