"Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (756 SE)"

Vabariigi Valitsus .11.2025 nr 1-1/15-756/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu majanduskomisjoni k.a 12. novembril algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (756 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri viiel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu on välja töötatud lähtudes vajadusest säilitada kaupade ja reisijate vedu merel. Merendus- ja logistikasektor tervikuna ei ole täielikult taastunud COVID-19 pandeemia mõjudest, mis on alates 2020. aasta algusest põhjustanud olulise reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud oluliselt 2023. aastal, eelkõige seoses sõjaga Ukrainas ja sellest tulenevalt ELi kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba suhtes. Aastatel 2024-2025 on kaubamahud jätkuvalt vähenenud. Eelnõu eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. Eelnõuga vähendatakse 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu 15 % võrra. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Riigikogu majanduskomisjon. 1.3. Märkused Eelnõuga täiendatakse meresõiduohutuse seaduse RT I, 02.10.2025, 6 redaktsiooni. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga 737 SE.1 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) täiendamise eesmärk on veeteetasude langetamise abil toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 käsitleb MSOS-i täiendamist ja § 2 sätestab seaduse jõustumisaja. Paragrahviga 1 täiendatakse MSOS-i §-ga 9513. MSOS-i §-s 9513 sätestatakse, et 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini vähendatakse Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade eest makstavat veeteetasu 15 % võrra. MSOS § 501 kohaselt on veeteetasu üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu, mis laekub riigieelarvesse. Veeteetasu peab maksma, kui laev siseneb Eesti sadamasse või sadama reidile. Veeteetasu makstaks kõigi 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cac6c58a-c884-423d-99b4-994b670b649a/2026.-aasta- riigieelarve-seadus/ 1 laevade eest sõltumata laeva lipuriigist, seda tasub reeder või laevaagent. Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Transpordiamet. Sarnaselt eelnõus kavandatule on veeteetasu vähendatud ka eelmistel aastatel. 2021. a ja 2022. a vähendati veeteetasu 50%, 2023. a 37,5%, 2024. a 15% ja 2025. a 14%. Veeteetasu vähendamise määra arvutamisel 2026. aastaks on arvestatud 2025. a esimese kolme kvartaliga laekunud veeteetasudega ning selle põhjal on tehtud 2026. a prognoos. Tabel. 2025. a veeteetasud eurodes (arvestades veeteetasu vähendamist 14%) I kvartal 5 831 572,81 II kvartal 1 488 328,09 III kvartal 1 298 838,72 IV kvartal (prognoos) 789 735,99 2025. a kokku (prognoos) 9 418 475,61 Ilma veeteetasu 14% vähendamiseta oleks 2025. a veeteetasu prognoos 10 951 715,83 eurot. Riigi eelarvestrateegia 2024–2027 kohaselt vähendatakse veeteetasu sel perioodil hinnanguliselt 4,8 miljonit eurot.2 2026. aastaks on ette nähtud veeteetasu vähendamise kulude katmine riigieelarvest (Kliimaministeeriumi valitsemisala, mere ja vee programm, meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine) 1,6 miljoni euro ulatuses. Võttes 2026. aastaks aluseks 2025. a prognoosi, mille kohaselt on veeteetasu suurus ilma vähendamiseta 10 951 715,83 eurot, moodustab veeteetasu vähendamine 15% võrra 1,6 miljonit eurot veeteetasude täismahust. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevatüübist ja lipust, mille all laev sõidab. Sellega koheldakse võrdselt kõiki laevu, mis sel perioodil Eesti sadamat külastavad või sadama reidile sisenevad. Paragrahvi 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on analüüsitud seoses võimaliku riigiabi andmisega. Otsest riigiabi definitsiooni Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artikkel 107 ei anna, lähtuda tuleb viidatud artiklis nimetatud neljast tingimusest: 1) abi antakse riigi vahenditest; 2) abimeede annab valikulise eelise abi saajale; 3) abimeede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust; 4) abimeede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Kuna ELTL art 107 lg-s 1 loetletud tingimused on kumulatiivsed tingimused, siis peavad meetme kvalifitseerimiseks riigiabina olema täidetud kõik tingimused samaaegselt. Kui üks tingimustest ei ole täidetud, ei ole tegemist riigiabiga. Kavandatav meede on omistatav riigile, kuna riik loobub osaliselt riigieelarvesse laekuvast riigitulust. Teiseks, meetmega vähendatakse ettevõtja kulusid, mis on seotud Eesti sadamate 2 Riigi eelarvestrateegia 2024–2027, lk 90. https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024- 02/Riigi%20eelarvestrateegia%202024-2027.pdf 2 külastamisega. Käesoleval juhul on abi saajaks ettevõtjad ehk Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade reederid. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele reederitele, kelle laevad sisenevad ükskõik millisesse Eesti sadamasse või sadama reidile, olenemata laeva lipuriigist. Kõik reederid, kelle laevad sisenevad Eesti sadamatesse või sadama reidile, on võrdses olukorras. Seega, kuna kõiki sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevaid ettevõtjaid koheldakse samamoodi, ei saa ükski ettevõtja teistega võrreldes eelist. Kuna muudatuste eesmärk on eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate, siis võib meede mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ja avaldada mõju konkurentsile. Kokkuvõttes, kuna eelnõuga kavandatava meetmega ei anta valikulist eelist, mistõttu on täitmata üks riigiabi element, siis ei ole tegemist riigiabiga. Eelnõu ei ole seotud muu Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Seadusega kaasneb otsene mõju majandusele. Eelnõul ei ole olulist mõju riigiasutuse töökorraldusele. Muud mõjud puuduvad. Majanduslik mõju Merendussektori mõju Eesti majandusele on analüüsitud Transpordiameti tellitud ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbiviidud uuringus „Eesti meremajanduse kaardistuse 1. osa“, mis valmis 2023. a märtsis.3 Uuringu tulemusena valmis Eesti merendussektori valdkondade ja seal tegutsevate ettevõtete ülevaade koos Eesti merendussektori mõju analüüsiga perioodil 2019–2021. Aastatel 2019–2021 tegutses Eesti merendussektoris keskmiselt 1850 ettevõtet, kus oli hõivatud keskmiselt 19 500 töötajat. Merendussektoris tegutsevad ettevõtjad teenisid sel perioodil keskmiselt 6,8 miljardit eurot müügitulu, seejuures merenduse müügitulu oli keskmiselt 3,8 miljardit eurot. Uuringust selgub, et merendussektori ettevõtete müügitulu moodustas vaadeldaval perioodil kogumajanduse müügitulust keskmiselt 7%.4 Merendussektori osakaal lisandväärtuse alusel moodustas 5% kogumajandusest. Merendussektor moodustas aastatel SKP-st keskmiselt 1,69-3,63%. Kui analüüsida merendussektorit kogu lisandväärtuse alusel (kaasates nii ettevõtete põhi- kui ka lisategevusalad), panustab merendussektorist SKP-sse enim transport, millest suurema osakaalu moodustavad sadamad ja teenindustegevused maal. Arvestatav osa merendussektorist on transpordivaldkond – peamiselt laevandusega tegelevad ettevõtjad, kelle tegevusalad on lasti- või reisijatevedu. Laevanduse osakaal meremajanduses on 13% müügitulust (laevandusettevõtjate müügitulu 2021. a u 800 miljonit eurot, seejuures merendusest 337,5 miljonit eurot). Laevanduse valdkonna suurimat müügitulu toob meritsi toimuv lastivedu (2021. a müügitulu 230 miljonit eurot), umbes kolmandik tuludest laekub reisijate meritsi veost (2021. a merenduse müügitulu 107 miljonit eurot). Uuringus vaadeldud perioodil langes reisijateveo müügitulu 2021. a võrreldes 2019. aastaga neli korda. Ka praeguseks ei ole reisilaevandus saavutanud täielikult kriisieelset taset – taastumine on küll jätkumas ning reisijate arv on Läänemerel kasvamas, jäädes sadamate vaates 3 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023-03/Meremajanduse%20aruanne_2023.pdf 4 Samas, lk 96 3 veel siiski 65–75% tasemele pandeemia eelse ajaga võrreldes.5 See mõjutas ka veeteetasude laekumist, 2019. a maksti reisiparvlaevade eest veeteetasu u 7,1 miljonit eurot, 2024. a 5,1 miljonit. Lastiveoga tegelevatele ettevõtjatele avaldasid väga tugevat mõju alates 2022. a ELi kehtestatud sanktsioonid Venemaalt pärit kauba veole. See on avaldanud olulist negatiivset mõju ka Eesti sadamatele. Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aastal kaubaveo maht sadamates 31% võrreldes 2022. aastaga. Eesti sadamate kaudu veeti kokku 23 miljonit tonni veoseid, mis on 10 miljonit tonni vähem kui 2022. a ning 16 miljonit tonni vähem kui 2021. aastal. 2024. a vähenes kauba vedu veelgi, Statistikaameti andmetel veeti Eesti sadamate kaudu kokku u 21,7 miljonit tonni. 2025. a on see oktoobrikuu seisuga jäänud samale tasemele. Veeteetasu vähendamata jätmisel väheneks kaubamaht Eesti sadamates ilmselt veelgi. Samuti halvenevad Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimused võrreldes teiste lähiriikide sadamatega. Selle tulemusel väheneb sadamakülastuste arv, mille tulemusel väheneb veetee- ja sadamatasude laekumine, samuti tõusevad sektori kulutused taristu ülalpidamisele. Viimastel aastatel tekkinud olukorras, kus töötlev tööstus ja logistikasektor on sattunud madalseisu, on põhjendatud jätkata veeteetasu vähendamisega ka 2026. aastaks. Suur osa töötlevast tööstusest ekspordib oma tooteid ja teenuseid laevadega, mis omakorda tähendab, et veeteetasud on oluline komponent eksporditavate toodete lõpphinnas. Arvestades, et tööjõukulud ei ole enam konkurentsieelis ja Eestis on palgatõus ja inflatsioon jätkuvas kasvutrendis, siis on vajalik veeteetasude vähendamise kaudu ka eksporti toetada. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on sektorile oluline mõju. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Veeteetasu arvestab ja makseteatisi väljastab Transpordiamet. Veeteetasu vähendatud määra muutumisega 2025. aastal kehtivalt 14 %-lt 2026. aasta jaanuarist alates 15 %-le ei muutu Transpordiameti töökorraldus ega töömaht. Eelnõuga plaanitav muudatus rakendada veeteetasu määradele 15 % vähendamist eeldab ühekordset toimingut veeteetasude arvestussüsteemis ega too kaasa märkimisväärset lisatööd. Järeldus mõju olulisuse kohta: puudub oluline mõju Transpordiameti töökorraldusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tegevusi. Veeteetasude prognoositav laekumine 15 % võrra vähendatud määras 2026. aastaks on u 9,35 miljonit eurot. Ilma veeteetasu määra vähendamata oleks 2026. aastal prognoositav laekumine 10,95 miljonit eurot. Tekkinud vahe kaetakse Kliimaministeeriumi eelarvest 1,6 miljoni euro ulatuses. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine 5 AS Tallinna Sadam 2024. a majandusaasta aruanne. https://www.ts.ee/wp- content/uploads/2025/04/Tallinna_Sadam_majandusaasta_aruanne_2024.pdf 4 Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuna seadust menetletakse paralleelselt 2026. aasta riigieelarve seadusega ning seadusega ette nähtud muudatus peab hakkama kehtima alates 1. jaanuarist 2026. a. Algatab majanduskomisjon 12.11.2025. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Reinaas Majanduskomisjoni esimees 5  EELNÕU Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus § 1. Meresõiduohutuse seadust täiendatakse §-ga 9513 järgmises sõnastuses: „§ 9513. Veeteetasu arvestamise erisused 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Käesoleva seaduse alusel 2026. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 15 protsendi võrra.“. § 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatab majanduskomisjon 12.11.2025. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Reinaas Majanduskomisjoni esimees  Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu on välja töötatud lähtudes vajadusest säilitada kaupade ja reisijate vedu merel. Merendus- ja logistikasektor tervikuna ei ole täielikult taastunud COVID-19 pandeemia mõjudest, mis on alates 2020. aasta algusest põhjustanud olulise reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud oluliselt 2023. aastal, eelkõige seoses sõjaga Ukrainas ja sellest tulenevalt EL i kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba suhtes. Aastatel 2024 - 2025 on kaubamah ud jätkuvalt vähene nud. Eelnõu eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. Eelnõuga vähendatakse 202 6 . aasta 1. jaanuarist kuni 202 6 . aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu 1 5 % võrra. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Riigikogu majanduskomisjon. 1.3. Märkused Eelnõuga täiendatakse meresõiduohutuse seadus e RT I, 02.10.2025, 6 redaktsiooni . Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud 202 6 . aasta riigieelarve seaduse eelnõuga 737 SE. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) täiendamise eesmärk on veeteetasude langetamise abil toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 käsitleb MSOS - i täiendamist ja § 2 sätestab seaduse jõustumisaja. Paragrahviga 1 täiendatakse MSOS - i §-ga 95 1 3 . MSOS - i §-s 95 1 3 sätestatakse, et 202 6 . aasta 1. jaanuarist kuni 202 6 . aasta 31. detsembrini vähendatakse Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade eest makstavat veeteetasu 1 5 % võrra . MSOS § 50 1 kohaselt on veeteetasu üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu, mis laekub riigieelarvesse. Veeteetasu peab maksma, kui laev siseneb Eesti sadamasse või sadama reidile. Veeteetasu maks taks kõigi laevade eest sõltumata laeva lipuriigist , seda tasub reeder või laevaagent . Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Transpordiamet. Sarnaselt eelnõus kavandatule on veeteetasu vähendatud ka eelmistel aastatel. 2021. a ja 2022. a vähendati veeteetasu 50%, 2023. a 37,5 % , 2024. a 15% ja 202 5 . a 14% . Veeteetasu vähendamise määra arv u tamisel 2026. aastaks on arvestatud 202 5 . a esimese kolme kvartaliga laekunud veeteetasu dega ning selle põhjal on tehtud 202 6 . a prognoos. Tabel. 202 5 . a veeteetasud eurodes ( arvestades veeteetasu vähendamist 1 4 %) I kvartal 5 831 572,81 II kvartal 1 488 328,09 III kvartal 1 298 838,72 IV kvartal (prognoos) 789 735,99 202 5 . a kokku (prognoos) 9 418 475,61 Ilma veeteetasu 14% vähendamiseta oleks 2025. a veeteetasu prognoos 10 951 715,83 eurot . Riigi eelarvestrateegia 2024–2027 kohaselt vähendatakse veeteetasu sel perioodil hinnanguliselt 4,8 miljonit eurot. 202 6 . aastaks on ette nähtud veeteetasu vähendamise kulude katmine riigieelarvest (Kliimaministeeriumi valitsemisala, mere ja vee programm, meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine) 1,6 miljoni euro ulatuses. Võttes 2026. aastaks aluseks 2025. a prognoosi, mille kohaselt on veeteetasu suurus ilma vähendamiseta 10 951 715,83 eurot, moodustab veeteetasu vähendamine 15% võrra 1,6 miljoni t euro t veeteetasude täismahust . Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevatüübist ja lipust, mille all laev sõidab. Sellega koheldakse võrdselt kõiki laevu, mis sel perioodil Eesti sadamat külastavad või sadama reidile sisenevad. Paragrahvi 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on analüüsitud seoses võimaliku riigiabi andmisega. Otsest riigiabi definitsiooni Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artikkel 107 ei anna, lähtuda tuleb viidatud artiklis nimetatud neljast tingimusest: 1) abi antakse riigi vahenditest; 2) abimeede annab valikulise eelise abi saajale; 3) abimeede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust; 4) abimeede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Kuna ELTL art 107 lg-s 1 loetletud tingimused on kumulatiivsed tingimused, siis peavad meetme kvalifitseerimiseks riigiabina olema täidetud kõik tingimused samaaegselt. Kui üks tingimustest ei ole täidetud, ei ole tegemist riigiabiga. Kavandatav meede on omistatav riigile, kuna riik loobub osaliselt riigieelarvesse laekuvast riigitulust. Teiseks, m eetmega vähendatakse ettevõtja kulusid, mis on seotud Eesti sadamate külastamisega. Käesoleval juhul on abi saajaks ettevõtjad ehk Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade reederid. Veeteetasu suuruse vähendamine kehti b kõikidele reederitele, kelle laevad sisenevad ükskõik millisesse Eesti sadamasse või sadama reidile, olenemata laeva lipuriigist. Kõik reederid, kelle laevad sisenevad Eesti sadamatesse või sadama reidile, on võrdses olukorras. Seega , kuna kõiki sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevaid ettevõtjaid koheldakse samamoodi, ei saa ükski ettevõtja teistega võrreldes eelist. Kuna muudatuste eesmärk on eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate, siis võib meede mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ja avaldada mõju konkurentsile. Kokkuvõttes, kuna e elnõuga kavandatava meetme ga ei anta valikulist eelist, mistõttu on täitmata üks riigiabi element , siis ei ole tegemist riigiabiga. Eelnõu ei ole seotud muu Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Seadusega kaasneb otsene mõju majandusele. Eelnõul ei ole olulist mõju riigiasutuse töökorraldusele. Muud mõjud puuduvad. Majanduslik mõju Merendussektori mõju Eesti majandusele on analüüsitud Transpordiameti tellitud ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbiviidud uuringus „Eesti meremajanduse kaardistuse 1. osa“, mis valmis 2023. a märtsis. Uuringu tulemusena valmis Eesti merendussektori valdkondade ja seal tegutsevate ettevõtete ülevaade koos Eesti merendussektori mõju analüüsiga perioodil 2019–2021. Aastatel 2019–2021 tegutses Eesti merendussektoris keskmiselt 1850 ettevõtet, kus oli hõivatud keskmiselt 19 500 töötajat. Merendussektoris tegutsevad ettevõtjad teenisid sel perioodil keskmiselt 6,8 miljardit eurot müügitulu, seejuures merenduse müügitulu oli keskmiselt 3,8 miljardit eurot. Uuringust selgub, et merendussektori ettevõtete müügitulu moodustas vaadeldaval perioodil kogumajanduse müügitulust keskmiselt 7%. Merendussektori osakaal lisandväärtuse alusel moodustas 5% kogumajandusest. Merendussektor moodustas aastatel SKP-st keskmiselt 1,69-3,63%. Kui analüüsida merendussektorit kogu lisandväärtuse alusel (kaasates nii ettevõtete põhi- kui ka lisategevusalad), panustab merendussektorist SKP-sse enim transport, millest suurema osakaalu moodustavad sadamad ja teenindustegevused maal. Arvestatav osa merendussektorist on transpordivaldkond – peamiselt laevandusega tegelevad ettevõtjad, kelle tegevusalad on lasti- või reisijatevedu. Laevanduse osakaal meremajanduses on 13% müügitulust (laevandusettevõtjate müügitulu 2021. a u 800 miljonit eurot, seejuures merendusest 337,5 miljonit eurot). Laevanduse valdkonna suurimat müügitulu toob meritsi toimuv lastivedu (2021. a müügitulu 230 miljonit eurot), umbes kolmandik tuludest laekub reisijate meritsi veost (2021. a merenduse müügitulu 107 miljonit eurot). Uuringus vaadeldud perioodil langes reisijateveo müügitulu 2021. a võrreldes 2019. aastaga neli korda . Ka praeguseks ei ole reisilaevandus saavutanud täielikult kriisieelset taset – taastumine on küll jätkumas ning reisijate arv on Läänemerel kasvamas, jäädes sadamate vaates veel siiski 65–75% tasemele pandeemia eelse ajaga võrreldes. See mõjutas ka veeteetasude laekumist, 2019. a maksti reisiparvlaevade eest veeteetasu u 7,1 miljonit eurot, 2024. a 5,1 miljonit. Lastiveoga tegeleva tele ettevõtjatele avaldasid väga tugevat mõju alates 2022. a E Li kehtestatud sanktsioonid Venemaalt pärit kauba veole. See on avaldanud olulist negatiivset mõju ka Eesti sadamatele. Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aastal kaubaveo maht sadamates 31% võrreldes 2022. aastaga. Eesti sadamate kaudu veeti kokku 23 miljonit tonni veoseid, mis on 10 miljonit tonni vähem kui 2022. a ning 16 miljonit tonni vähem kui 2021. aastal. 2024. a vähenes kauba vedu veelgi, Statistikaameti andmetel veeti Eesti sadamate kaudu kokku u 21,7 miljonit tonni. 2025. a on see oktoobrikuu seisuga jäänud samale tasemele. Veeteetasu vähendamata jätmisel väheneks kaubamaht Eesti sadamates ilmselt veelgi. Samuti halvenevad Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimused võrreldes teiste lähiriikide sadamatega. Selle tulemusel väheneb sadamakülastuste arv, mille tulemusel väheneb veetee- ja sadamatasude laekumine , samuti tõusevad sektori kulutused taristu ülalpidamisele. Viimastel aastatel tekkinud olukorras, kus töötlev tööstus ja logistikasektor on sattunud madalseisu, on põhjendatud jätkata veeteetasu vähendamisega ka 202 6 . aastaks. Suur osa töötlevast tööstusest ekspordib oma tooteid ja teenuseid laevadega, mis omakorda tähendab, et veeteetasud on oluline komponent eksporditavate toodete lõpphinnas. Arvestades, et tööjõukulud ei ole enam konkurentsieelis ja Eestis on palgatõus ja inflatsioon jätkuvas kasvutrendis, siis on vajalik veeteetasude vähendamise kaudu ka eksporti toetada. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on sektorile oluline mõju. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Veeteetasu arvestab ja makseteatisi väljastab Transpordiamet. Veeteetasu vähendatud määra muutumisega 202 5 . aastal kehti valt 1 4 %-lt 202 6 . aasta jaanuarist alates 1 5 %-le ei muutu Transpordiameti töökorraldus ega töömaht. Eelnõuga plaanitav muudatus rakendada veeteetasu määradele 1 5 % vähendamist eeldab ühekordset toimingut veeteetasude arvestussüsteemis ega too kaasa märkimisväärset lisatööd. Järeldus mõju olulisuse kohta: puudub oluline mõju Transpordiameti töökorraldusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tegevusi. Veeteetasude prognoositav laekumine 1 5 % võrra vähendatud määras 202 6 . aastaks on u 9, 35 miljonit eurot . I lma veeteetasu määra vähendamata oleks 202 6 . aastal prognoositav laekumine 1 0,95 miljonit eurot. Tekkinud vahe kaetakse Kliimaministeeriumi eelarvest 1,6 miljoni euro ulatuses. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuna seadust menetletakse paralleelselt 202 6 . aasta riigieelarve seadusega ning seadusega ette nähtud muudatus peab hakkama kehtima alates 1. jaanuarist 202 6 . a. Algatab majanduskomisjon 1 2 .11.2025. ( allkirjastatud digitaalselt) Marek Reinaas Majanduskomisjoni esimees EELNÕU Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus § 1. Meresõiduohutuse s eadust täiendatakse §-ga 95 1 3 järgmises sõnastuses: „ § 95 1 3 . Veeteetasu arvestamise erisused 202 6 . aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Käesoleva seaduse alusel 202 6 . aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 1 5 protsendi võrra.“. § 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatab majanduskomisjon 1 2 .11.2025. ( allkirjastatud digitaalselt) Marek Reinaas Majanduskomisjoni esimees . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 14.11.2025 / 1-1/15-756; Riigikantselei / 14.11.2025 / 2-5/25-02107 Resolutsiooni teema: Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (756 SE) Prioriteet: Kiire Adressaat: Kliimaministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 20.11.2025 Lisainfo: Algataja ettepanekul käsitletakse eelnõu kiireloomulisena ja seda on kavas arutada valitsuse 27.11.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-1260). Kontroll: Hendrick Rang Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 14.11.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Saatja: [email protected] Saaja: "Info - RAM" <[email protected]> Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/25-1260 - "Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (756 SE)" Kuupäev: 2025-11-14 12:32 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-1260 - Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (756 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 14.11.2025 resolutsioonile. Osapooled: Kliimaministeerium Tähtaeg: 20.11.2025 23:59 Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56547793-9c79-4cfa-95fe-ca7f3092a826 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56547793-9c79-4cfa-95fe-ca7f3092a826?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main